G4Si ajakiri Sensor mai 2017 by AS G4S Eesti

G4S EESTI AJAKIRI

MAI 2017 | NR 10 (138)

MARTIN TOMBERG kutsub üritusi turvama

Praktilistest koolitustest Idas ja Lõunas

TULE G4Si

suvepäevadele!

ERKKI ORUPÕLD –

kindla visiooniga tehnik

AASTA TURVATÖÖTAJA:

Anastassia Ivlijeva

GALERII

FOTOD: REIMO RAJA, ESME KASSAK

Suur tänu! 21. aprillil tänati Tallinna Botaanikaaias G4Si I kvartali ja "Märka turvateenindajat!" kampaania parimaid turvatöötajaid. Pärast lühikokkuvõtet kampaaniast ja parimate tänamise pidulikku osa lõigati traditsiooniliselt lahti G4Si tort. Seejärel said kõik huvilised osa võtta ekskursioonist palmide all ja suurte sõnajalgade vahel. Aitäh teile hea töö eest!

G4Si I kvartali ja "Märka turvateenindajat!" parimad turvatöötajad. Rohkem pilte leiad siseveebist net.g4s.ee!

I KVARTALI PARIMAD TURVATÖÖTAJAD

Mai alguses tänasime Eesti Rahvusraamatukogu turvatiimi, kes sai „Märka turvateenindajat!“ kampaania raames kõige enam tagasisidet (26 korral!) kliendilt ehk raamatukogu töötajatelt ja teistelt rentikeltpartneritelt. Lisaks pälvisid turvatöötajad hea teeninduse kuu ajal raamatukogus tunnustust ka külastajatelt.

PARIMAD TURVATEENINDAJAD Marek Kutepov Jaanika Venkova Ene Tari Ronald Wilhelm Plees Margit Pihlamets Vahur Truupõld Mati Mätlik Helena Nõmme Jaan Lillemäe Kristjan Suurkaev Kuno Piilbaum Joosep Mägi Ere Pärn Eero Riige Auriika Hannus

Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja

Natalia Kozlova Villu Mauer Leonid Kaplenko Timo Laks Voldemar Tilga Eugen Teder Andrus Freivald Helle Eisenschmidt Birgit Müürisepp Tiina Saarna Sergei Kopajev Jekaterina-Anna Gundarova Karl Talts Tanel Lind Vello Ott Heikki Suokas Marju Sikamägi Sten Pratka Tiit Nogu Margit Männamaa Kalli Lomp Diana Trufanova Anton Lumiste Elar Valner Diana Soldatenko Maire Manglus

Ida piirkonna turvatöötaja Ida piirkonna turvatöötaja Ida piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist Sularahadivisjoni turvatöötaja Sularahadivisjoni turvatöötaja Sularahadivisjoni vanemkassiir Sularahadivisjoni vanemkassiir

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS • 2

G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

JUHTKIRI

Parimatest parim

SISUKORD 2 GALERII. I kvartali parimad 3 JUHTKIRI. Villu Õun 4 UUDISED. Tervitame uusi töötajaid. Kutsume suvepäevadele. Töömalev tuleb taas 6 PERSOON. Uus G4S Stafi projektijuht Martin Tomberg on ürituste hooaja hakul täis indu 9 E-TEENINDUS. Iseteeninduskeskkond areneb koos klientidega 10 KOOLITUS. Turvatöötajate praktilisest koolitusest osaleja pilguga 12 AASTA TURVATÖÖTAJA. Lennundusjulgestuse turvatöötajast Anastassia Ivlijevast räägivad nii klient kui ka kolleegid ülivõrdes 15 KRIMI. Ühe luksauto varguse õnneliku lõpuga lugu 16 PERSOON. Erkki Orupõld ehk tehnik, kellest klient ei tahaks mingi hinna eest loobuda 19 SUVEPÄEVAD. Mis? Kus? Millal? Miks? Kellega? 20 VARIA. Nuputamist. Tule tööle lennujulgestajaks!

SENSOR

Sensor on 7 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis:

issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja:

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 1000

Kolleegium: Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Anu Stamberg Villu Õun Karina Kask Maarja Kikkas Eerika Õun Britta Peiker

Kirjuta või helista:

esti Turvaettevõtete Liit (ETEL) nimetab igal aastal lisaks parimale tehnikule ja turvalahendusele ka parima turvatöötaja. See konkurss on äärmiselt populaarne, kuid ka väärikas. Sedavõrd väärikas, et mõnedki ei julge enda parimaid sinna esitada. Sellegipoolest on konkurents igal aastal tihe ja tõsine ning valijatel pole kunagi lihtne. Sel korral valisid turvavaldkonna parimaid tegijaid 19 ETELi liiget ning koostööpartnerit, sh Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Maksu- ja Tolliameti esindajad. Parima turvatöötajana oli üles seatud neli tugevat kandidaati. G4Sil läks väga hästi. Napilt, kuid kindlalt võitis meie parim – Anastassia Ivlijeva. Anastassia töötab Lennart Meri Tallinna lennujaamas lennueelse julgestustöötajana. Tema töötulemused on silmapaistvad ning tema eeskuju nakkav. Kolleegide õpetamises, juhtimises ja innustamises on ta meister. Rohkem kui sada kolleegi on tema orkestreerida. Reisijad aga võivad tänu tema töösse suhtumisele ja heale tööle rahulikult lennueelsel ööl magada ning seejärel muretult lennukisse sammuda. Arvnäitajad, mis iseloomustavad tema töö tulemusi, ja klientide ning hindajate-testijate kiitused lasevad meil temast mõelda kui kõige ägedamast julgestuskontrolli „meetmest“. Kõige lahedam on aga tema juures sõbralikkus, intelligentsus ja uuendusmeelsus. Anastassia on inimesena särav ja meeldiv, kuid tööpostil vajadusel ka karm. Leebelt muidugi. Ja pühendunud. See on kõige iseloomulikum sõna tema kirjeldamiseks. Vanajumal on Anastassia omal läbimõeldud moel viimistlenud just selliseks, nagu lennujaama julgestuskontrollis olema peab – professionaalne ja elutark. Oma töös lähtub ta sellest, et alati tuleb olukorrale läheneda ka teise inimese seisukohast, ja „ükskõik, kelle käest ja mida ma nõuan, alati tuleb seda teha lugupidavalt.“ Vastuseks ühiskondliku aktiivsuse kohta kostab ta, et see, millega ta igapäevaselt tegeleb, ongi tema panus Eesti turvalisusesse (lk 12). Euroopa eesistumise eel on igati heameel tõdeda, et Eesti parim turvatöötaja on meie kolleeg ja ta hoiab püsti riigi esindusväravat. Las eesistumine tuleb, Eesti on valmis! ETELi konkursi kohta on aga veel üks huvitav tähelepanek. Nimelt aasta parim turvatöötaja on juba kolmandat aastat naisterahvas. Ei usu, et mehed on kuidagi nõrgemaks jäänud. Pigem on naised neile järele jõudnud ja kunagi nii mehises valdkonnas on naistel üha tugevam selgroog. Igatahes on naiste eeskuju hetkel domineeriv ja soovitame sellest vaid rõõmu tunda ja õppust võtta. VILLU ÕUN valvedivisjoni direktor ja juhatuse liige

kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Anastassia Ivlijeva Foto: Reimo Raja

UUDISED G4S EESTI ON ÜKS SUUREMAID TÖÖJÕUMAKSUDE MAKSJAID Maksu- ja tolliamet avaldab nüüdsest korra kvartalis lisaks tasutud maksude summale ettevõtete käibeid ja töötajate arvu. Sellega soovitakse suurendada ettevõtluse läbipaistvust. Esimese kvartali andmete järgi on suurim töötajate arvuga äriettevõte Maxima (3881) ja suurima käibega firma Ericsson Eesti. Üle 2000 inimese töötab lisaks G4Sile veel ka Rimi Eesti Foodis, Selveris, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Enefit Kaevandustes ja Swedbankis. Kõige enam tööjõumakse tasus I kvartalis Telia Eesti, järgnesid Ida-Tallinna Keskhaigla, Maxima Eesti, SEB pank ja G4S.

EESTI TURVAETTEVÕTTED VALISID AASTA TURVATÖÖTAJAKS ANASTASSIA IVLIJEVA Eesti Turvaettevõtete Liit tunnustas 3. mail möödunud aasta parimatest parimaid turvavaldkonna tegijaid. Tunnustuse Aasta Turvatöötaja pälvis Anastassia Ivlijeva (loe lk 12) G4S Eesti ASist. Aasta Turvatehnik aunimetuse saajaks valiti Avo Aulis Viking Security ASist. Tunnustatud Turvalahendus 2016 on praamisadamate automaatne läbipääsu- ja liiklusjuhtimissüsteem, mille tellis TS Laevad OÜ. Lahenduse ehitas välja Hansab AS. Maxima Eesti AS sai uuendusliku mehitatud valve turvahanke läbiviimise eest tiitli Hea Turvaturu Eeskuju. Tähelepanuväärne oli, et Maxima fikseeris hankes turvatöötajale makstava töötasu miinimum suuruse. Hea eeskuju tiitlit anti välja esimest korda.

LENNUJAAM VÕTTIS KASUTUSELE KEHASKANNERI Tallinna lennujaam võttis aprillist reisijate kontrollimiseks kasutusele kehaskanneri. Uus seade aitab muuta julgestuskontrolli läbimist mugavamaks reisijatele, kes kasutavad proteese, implantaate või südamestimulaatoreid. Kehaskanner võimaldab avastada keelatud esemeid, mis erinevad inimese nahast ning mida kantakse kehal või riiete all või sees. Tallinna lennujaama lennujulgestuse juhi Tarvi Pihlaka kinnitusel on kehaskanneri läbimine reisija vabatahtlik valik. Tavareisijad läbivad endiselt lennueelse julgestuskontrolli käigus metallidetektori, kuid käsitsi kontrollimise asemel on tänu kehaskannerile võimalik lisaläbivaatus teha nüüd ilma füüsilise kontaktita. Kehaskanner tagab täielikult inimese privaatsuse, sest ekraanil ei kuvata tema riietust ega keha. Julgestustöötaja näeb ekraanil vaid nukukujulist ja sooneutraalset mannekeeni. Iga kehaskanneri saadud kujutis kustutatakse pärast läbivaatuse lõppu. Reisijal on siiski õigus kehaskanneriga läbivaatusest keelduda, sel juhul kontrollitakse teda nagu tavapäraselt käsitsi.

MAXIMA ANNAB HEAD EESKUJU TURVAHANGETE LÄBIVIIMISEL Mai alguses tunnustas Eesti Turvaettevõtete Liit Maximat uuendusliku ja turvaturgu positiivselt mõjutava hanke läbiviimise eest. Maxima nimelt korraldas sel aastal turvahanke, kus ühe tingimusena oli fikseeritud turvatöötajale makstav minimaalne tunnipalk. See tähendab, et turvahanke võitja peab Maxima turvatöötajale maksma vähemalt 900-eurost kuupalka, mis on oluliselt kõrgem keskmisest kaubandusvaldkonna turvatöötaja palgast. „Töötajatesse panustades luuakse eeldused kvaliteetse turvateenuse pakkumiseks,“ selgitas ETELi juhatuse esimees ja G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Üheks hanke võitjaks oli G4S, kes valvab alates maikuust kaht Lasnamäel asuvat Maxima kauplust. Kui soovid tulla Maximasse turvatöötajaks, siis võta ühendust personal@ee.g4s.com.

KÄIME TERVISEKS! G4Si liikumiskuu on mai, mil toimub ka traditsiooniline tervisematk. Sel puhul kutsusime kõiki G4Sikaid üles samme lugema. Kokku pani end „Käi terviseks!“ võistlusele kirja 29 sammumistiimi. Võistluse eesmärk on ergutada üksteist rohkem liikuma ja seeläbi olema nii vaimsel kui ka füüsiliselt heas vormis. Samme loetakse kolmestes tiimides ja see loob hea võimaluse oma kolleege sportlikust küljest paremini tundma õppida ja viia meeskonnatöö kõrgemale tasemele. Parimat kolme tiimi saadab au ja kuulsus ehk medalid ja karikad, kõigi tiimide vahel loositakse aga juuni alguses välja Kingitus.ee 200€ väärtuses vabal valikul elamuspakett. G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

UUDISED G4Si „JULGED HOOLIDA?“ TÖÖMALEV TULEB SEL SUVEL TAAS G4Si töömalev ootab malevasse sel suvel noori vanuses 13–16 aastat. Noored on peaasjalikult abiks rannavalvuritel, ent abistame ka Toidupanka ja võimalusel läheme appi üritustele. Malevasse kandideerimiseks tuleb vabas vormis täita ankeet, mis täidab eesmärgilt motivatsioonikirja ja lühikest CV-d. Malevlased töötavad vahetuste kaupa ja graafiku alusel, ühel päeval korraga 4 tundi, tunni tasuga 2.78 € (bruto). Ka sel suvel läbivad kõik malevlased enne tööle asumist väljaõppe, kuhu kuulub ka basseinipäev. Jälgi infot maleva kohta siseveebis või kirjuta malev@julgedhoolida.ee.

11.08–12.08

TULE G4SI SUVEPÄEVADELE! G4Si suvepäevad toimuvad 11. ja 12. augustil Paunküla Heaolukeskuses Harjumaal Kose vallas (loe lk 19). Suvepäevade seekordseks teemaks on „Maad ja rahvad“ ja see tähendab, et lisaks erinevate maade kultuuriga tutvumisele saab osa nende värvikirevast maitsete maailmast. Suvepäevadel leiab igaüks tegevusi alates sportlikest mõõduvõtmistest kuni meelelahutuseni, sekka põnevad töötoad. Mõistagi saab looduskaunis kohas ujuda ja ümbrust nautida. Suvepäevade peaesineja on Karl Erik Taukar & Bänd. Suvepäevad on mõeldud ainult G4Si töötajatele, et ühtlustada meeskonnavaimu ja kasvatada ühtekuuluvustunnet.

Tere tulemast G4Si! Alates 27. märtsist on G4S Stafi projektijuhina ametis Martin Tomberg. Martinil on muljetavaldav töökogemus nii turvaettevõtetest kui ka riigiametist. Ta on varasemalt töötanud turvajuhina Meeskonnas, viimati töötas Martin tegevjuhina turvaettevõttes Fennec Lis’s. Stafi projektijuhina asub Martin senisest süsteemsemalt tegelema ürituste turvalisuse valdkonnaga G4Sis. Alates 3. aprillist töötab G4Si peamajas administraatorina Elina Aru, kes on tööl vaheldumisi koos Carolina Laanemaaga. Elina on varasemalt töötanud klienditeenindajana erinevates toitlustusasutustes ja ka hotellis, suhtlus on alati olnud tema töö igapäevane osa. Vabal ajal meeldib Elinale sporti teha ja looduses käia. Alates 27. märtsist töötab müügi- ja klienditeenindusdivisjoni müügiesindajakliendihaldurina Ida piirkonnas Kätlin Pleskovski. Kätlin on pärit Kiviõli lähistelt Errast ning enne G4Si tulekut töötas ta klienditeenindajana Swedbankis. Kätlin on õppinud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis haldus- ja ärikorraldust. Kätlini peres kasvab kaks väikest poissi, vabal ajal meeldib talle veeta aega perega ning reisida mööda Eestimaad. 17. aprillist on G4Sis väikse ringiga tagasi Kristi Vetemaa, kes juhib mai algusest alates sularahadivisjoni Põhja piirkonna rahatöötlust. Kristi tuli esimest korda G4Si tööle 2010. aastal. Ta töötas alguses võlanõuete juristina ja viimased paar aastat juhtis võlanõuete osakonda. Enne G4Si tagasitulekut jõudis ta töötada mõned kuud Põhja-Eesti Regionaalhaiglas juristina.

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee!

PERSOON

MARTIN TOMBERG: „Iga üritus on väga erinev.“ TEKST: MARGIT SEDRIK, ESME KASSAK FOTOD: G4S, ERAKOGU

G4SI MEESKONNAGA LIITUS KEVADE HAKUL MARTIN TOMBERG, KELLE KÄTESSE ON USALDATUD G4S STAFI VEDAMINE. TÄPSELT ÕIGEL AJAL, SEST ILUSATE ILMADEGA KAASNEVAD MITMESUGUSED ÜRITUSED, MIDA SAAB TÄIEL RINNAL NAUTIDA IKKA SIIS, KUI SINU EEST OLLAKSE VALVEL. TEEME MARTINI JA TEMA STAFIPLAANIDEGA LÄHEMALT TUTVUST! Räägi alustuseks, kuidas Sa turvavaldkonda sattusid? Ma tahtsin juba keskkoolis minna kaitseväkke ja teha sõjaväelist karjääri kindralini välja, aga mind ei võetud sinna. Leiti, et mul on mingi väike probleem kannaga. Nüüd on paberid korras ja Kaitseliidus saan täies mahus kaasa teha. Nii et Sina ei hõisanud õnnest nagu paljud noored tänapäeval, et kaitseväkke minema ei pea? Ei, no kogu süsteem läks katki ju. Pidin uue plaani välja mõtlema! Ja plaan siis leidis Su ise? Võib ka nii öelda. Läksin Sisekaitseakadeemiasse haldusjuura eriala omandama – olin üsna kindel, et lähen riigisektorisse tööle. Siis aga sattusin juhuslikult Meeskonda. Lihtsalt püüti kinni ja küsiti „nädalavahetusel tööd teed?“ ja kuna ei teinud, tuli seepeale kohe, et „lähme teeme

G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

PERSOON soiku. Siis head tuttavad kutsusid, et „aitab küll, tule metsa elama – hea koht, kus end välja elada.“ Nii ma siis „käingi vahepeal metsas“ ja lülitan muust maailmast end täielikult välja. (Martin kuulub Rapla malevasse Loone kompaniisse, kus on täitnud erinevaid ametikohti reasõdurist jaoülemani – E.K.) Paistab, et turvalisuse pakkumine moel või teisel kuulub Su ellu. Miks see valdkond Sulle meeldib? See valdkond pakub mulle huvi ja ma tunnen seda hästi. Võin öelda, et olen oma ala ekspert, ja alati on ju hea teha tööd, mida tunned hästi. Kui tuleb päev, mil ma tunnen, et ei suuda siin enam midagi pakkuda, tuleb uus ala valida, kus end teostada. Samuti läheb mulle korda positiivsete, meeldejäävate ürituste tagamine. Soovin, et ükski külastaja ei saaks negatiivset kogemust selles osas, mis puudutab ürituse turvalisust. Turvateenus peab olema märkamatu, samas peavad kõik riskid olema varakult maandatud. Mis Sind G4Si tõi? Mul oli huvi. Tahtsin näha, kuidas toimib suurorganisatsiooni turvaettevõte. Seni olin näinud seda vaid väikeettevõtte tasandilt Meeskonnas ja Fennec Lis’sis, kus viimati töötasin tegevjuhina. Kas nägid seda väljakutsena? Jah, loomulikult! Näen võimalust enda arendamisel. Saan põhimõtteliselt ju ise luua süsteemi, kuidas asi võiks toimida. Mind motiveerib väga, kui saan ise käpa juurde panna. Loomulikult kasutan kõigi tuge ja abi, et saada see kõige parem lahendus. Tahan leida diskussiooni käigus seda ühist, kõige paremat teed.

Töövälisel ajal meeldib Martinile kaasa lüüa Kaitseliidu tegemistes. Fotod: Artur Zahharov ühe klubiürituse ära“. Olin seal alguses valvetöötaja, edasi saadeti mind turvatöötaja kursustele. Tegelikkuses hakkasin üsna kohe täitma turvajuhi ülesandeid. Üritusi tuli aina juurde ja hiljem saigi turvajuhi kvalifikatsioon järele tehtud. Lõpuks oli tööd nii palju, et oma aega ootama jäänud lõputöö jäigi tegemata, kuna õppekava suleti vahepeal. Kokku töötasin Meeskonnas pea 4 aastat. Sealt sain põhimõtteliselt kõik need teadmised, mis puudutavad ürituste turvalisust – planeerimist, läbiviimist, aruandlust.

dega tegelema. Minu ülesandeks oli eraisikute ja äriühingute, kes müüvad või kelle töötajad kannavad relvi, nagu ka G4S, relvalubade menetlemine ja järelevalve. Ühel hetkel see töö ammendas end minu jaoks, aga kuna kõrgharidus oli jäänud omandamata, ei saanud ka karjääriredelil edasi liikuda. Nii otsustasingi lahkuda ja siirdusin maksuametisse, kus tegelesin salakaubaturu tõkestamisega – salaalkohol, -tubakas, -kütus, -narko ja mingil määral ka relvad. See kogemus andis mulle hästi suure kogemustepagasi operatiivtöö osas.

Kuid riigisektorisse jõudsid ikka ka. Kui tuli masu, läksin politseisse tulirelva-

Kõigele lisaks kuulud Kaitseliitu … Kunagi nooruses tegelesin seal noorkotkaste ja skautlusega, aga vahepeal jäi see

Mis plaanid Sul G4S Stafiga on? Oleme kontseptsiooni juba paika loksutanud, kuid kõiki plaane ei tahaks kohe avaldada. Idee on hõivata suuremat turuosa ja selle nimel aktiivselt tööd teha. Samuti soovime oma inimesi rohkem koolitada, et tõsta pakutava teenuse kvaliteeti. Lisaks tahame pakkuda võimalust inimestele väljastpoolt ettevõtet teha neile sobival ajal lisatööd ja neid ka koolitada. Oled Meeskonna ridades mitmete ürituste turvalisust taganud. Milliseid üritusi pead seni enda suuremateks õnnestumisteks ja miks? Ma arvan, et üks kõige vastutusrohkem üritus on olnud Kiviõli motokross. Tegelikult on iga üritus väga erinev ja see mulle ürituste turvalisuse poole pealt meeldibki. Samuti annab see võimaluse vaadata

PERSOON ringi, saada uusi kogemusi. Olen erinevatel ametikohtadel turvanud ligikaudu sadat üritust. Suurim üritus, kus olen töötanud, oli loomulikult Metallica kontsert Tallinna Lauluväljakul 2006. aastal (78 000 inimest – E.K.). Seal ma töötasin staabis ühena kahest inimesest, kes kogu turvatiimi juhtis. Aga millised üritused Sulle endale meeldivad? Ei ole sellist kindlat lemmikut. Mulle meeldivad suurkontserdid ja mitmepäevased festivalid, seda loomulikult suvekuudel. Talvel väga ei taha, siis on külm ja kõik istuvad mornilt:) Kuivõrd Sa ise üritustel käid ja millistel? Kunagi Meeskonnas öeldi, et mulle makstakse selle eest, et ma üritustel käin … Aeg-ajalt mõnel kontserdil ikka käin. Hindan rohkem alternatiivmuusikat. Kas külastajana saad rahulikult üritust nautida või silm ikka vilab ringi? See on selline nagu ametihaigus kõigil turvatöötajatel. Kuigi ma ei tööta enam aastaid ööklubis, siis klubisse sattudes pea automaatselt keerab, kui kuulen, et klaas kukub. Peab ikka väga kaua ja väga erinevas valdkonnas töötama, et see välja juurduks. Millega vabal ajal tegeled? Kuidas lõõgastud tööst? Mulle meeldib väga fi lme vaadata. Kinos, kodus, igal pool. Ma arvan, et vaatan aastas kuskil paarsada uut fi lmi. Väga palju veedan muidugi ka perega ja tegelen lapsega. Eks need muud asjad ongi nii palju, kui tööst üle jääb. Kes Su lemmik režissöör on? Tarantino meeldib loomulikult väga, oma olemuselt. Mind paelub pigem ulme, aga tänapäeval on kvaliteetset ulmet väga vähe. Mulle meeldib selline realistlik ulme, näiteks „Interstellar“ „Alieni“ fi lmid, „Star Wars“ (vanemad osa IV–VI). Draama poolelt meeldivad Jake Gyllenhaali fi lmid, näiteks „Donnie Darko“, „Nightcrawler“ ja „Source Code“. Politseis hoidsid Sa silma peal relvadel, kuid oled ka laskespordiga tegelenud. Mis suhe Sul relvadega on? Ma tahtsin juba väga varajases nooruses relva. Mind huvitas pigem selle militaarne pool, mitte et mul oleks seda enesekaitseks või kellegi ründeks vaja. Hetkel on mul 7 relva kodus. Tegelesin mingi aeg aktiivselt ka praktilise laskmisega ( practical shooting – E.K.), aga see on praegu varju jäänud. Eks ma natuke ikka tegelen, tuletan meelde, arendan. Võistlustel ei ole ma paar aastat osalenud, kuid trenni teen. Praegu on vaja uuendada laskelitsentsi, aga see pole probleem. Ja kui pensionile jääd, hakkad jahimeheks? Kui vaba aega tekib, teen kindlasti jahilitsentsi ära! Olen selle kohta uurinud, samuti koolituste kohta, aga selle jaoks on vaja aega. 24 tundi ööpäevas on väga vähe!

REBI END RUTIINIST VÄLJA – LIITU G4S STAFIGA! TEKST: MARTIN TOMBERG

G4S STAFFIS TÖÖ TEGEMINE SOBIB KÕIGILE, KES SOOVIVAD LISA TEENIDA JA OMA IGAPÄEVASEST RUTIINIST VÄLJA MURDA. LIITUMISEKS EI PEA OLEMA G4SI TÖÖTAJA EGA OMAMA TURVATÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONI. SAAD ISE VALIDA, MIS KUUPÄEVAD JA ÜRITUSED SULLE PAREMINI SOBIVAD. Põnev lisatöö, mis sobib kõigile • Ideaalne Stafiga liituja on hakkaja inimene. Tal peab olema võime kastist välja vaadata, kuna üritus ei ole oma olemuselt standardne objekti turvamine, kus on üsna selgelt paigas, kuidas erinevates olukordades toimida. • Endal peab ka huvi olema selle töö vastu, et keegi ei tuleks vastu tahtmist. Oluline on rõõmsameelsus ja tahe teha. Boonuseks on, et saad osaleda üritusel. Muidugi ei saa sellest täit võtta, sest ise pidutseda ei saa, peab tööd tegema. • Sobib hästi inimesele, kes ei otsi endale tööd esmaspäevast reedeni, ehkki ka see on võimalik. Sobib, kui soovid vahelduseks midagi muud teha ja lisa teenida. • Stafiga liitumisel alumine vanusepiir on 19 aastat, ülemist piiri ei ole. Tuleb lihtsalt arvestada, et rahulikult paigal istuda seda tööd tehes väga ei saa. Üritusel oled kui orav rattas. • Enne iga üritust viiakse turvatiimile läbi koolitus. Staﬀ kui üks suur tiim • Stafi liikmed on erinevate huvide ja taustaga mööda Eestit laiali. Tiim kui selline tekib üritusel, kui oled seal oma lõigus tööd tegemas. Töö käigus suhtled teiste Stafi liikmetega ja nii saadakse omavahel paremini tuttavaks, samuti õpitakse ettevõtet paremini tundma. Staff võib olla hüppelauaks ka G4Si tööle tulemiseks. • Infot Stafi liikmetele jagame peamiselt e-kirja teel. Liitu Stafi uudiste ja eesseisvate üritustega kursis olemiseks staff@ee.g4s.com! Suurematest üritustest teavitame lisaks uudiskirjades. Õige pea võib meie tegemistest kuulda ka sotsiaalmeedias.

Tule üritusi turvama! • 26.–27.05 Harju Rally 2017 (www.g4s.ee/Staff/Harjurally2017) • 30.06–02.07 Noorte laulupidu 2017 (www.g4s.ee/Staff/laulupidu2017) • 27.–30.07 XXV Viljandi pärimusmuusika festival (www.g4s.ee/Staff/folk2017) Uuri järele ja liitu kohe! Rohkem infot leiad siseveebist net.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

E-LAHENDUSED TEKST: KARINA KASK, TEENUSTE ARENDUSJUHT FOTO: ESME KASSAK

ÜLE KOLME AASTA AVATUD OLNUD G4SI E-TEENINDUS ON MUUTUNUD MEIE TEENUSTE LAHUTAMATUKS OSAKS. ISETEENINDUSKESKKOND VÕIMALDAB ÜHELT POOLT KLIENDIL TALLE SOBIVAL HETKEL VAJALIKKE TOIMINGUID TEHA, TEISALT KOONDAB ENDASSE PAREMA TEENUSE OSUTAMISEKS ERINEVAID ARUANDEID, JUHENDEID, PAKKUMISI.

elleks, et kogu see info oleks klientidele lihtsalt ja mugavalt kättesaadav oleme tagasisidele tuginedes pioriteediks seadnud just kliendi vajadused ja ootused.

KLIENDI KÄE JÄRGI

E-teenindus ei saa tegelikult kunagi valmis, vaid areneb koos ettevõtte ja klientidega. Seepärast on oluline arendada just seda, mis on kliendile oluline. Värskemate uuendustena hakkavad kliendid saama näiteks senisest detailsemat hoolduse infot ja visualiseeritud statistikat teenuse kasutamise kohta. Samuti anname võimaluse valida ise arve saamise kanalit (e-post, tavapost, pank jne) ja toome kliendini kõik vajalikud ja uuendatud juhendid, videojuhendeid tuleb ka juurde. Lisaks muudame e-teeninduse õiguste tasemeid lihtsamaks, andes nii klientidele rohkem võimalusi tegutsemiseks, ja teeme kontaktide haldamise kasutajasõbralikumaks. Ideaalis võiks e-teenindus kujuneda G4Si kõikide pakutavate teenuste võtmeks, nii et keskkonda sisenedes avaneksid kliendile mugavalt ühest kohast lisaks meie tavapärastele teenustele ka kõik ülejäänud uued lõimitud rakendused. Ühe sellise

Karina Kask

E-TEENINDUS KUI TEENUSTE KESKPUNKT uue teenusena on e-teenindusse ühendatud näiteks G4S Login, mis puudutab mehitatud valve kliente. Varasemalt on e-teenindusega integreeritud veel Väikeäri Nutivalve ning Koduvalve Pluss teenused. E-teenindus loob nii kliendile kui ka ettevõttele endale palju lisaväärtust ning mis oleks mugavam kui võimalus hallata kõiki oma teenuseid ühest keskpunktist.

KASUTAJATE AKTIIVSUS TÕUSJOONES

E-teeninduse vajalikkust kinnitab ilmekalt ka kasutajate aktiivsus. Tänaseks on 55% kogu kliendibaasist ka e-teeninduse kasutajad ning neid tuleb aina juurde. Külastuste arv kuus kasvab pidevalt – kui 2016. aasta I kvartalis oli keskmine autentimiste arv kuus 3844, siis tänavu samal perioodil juba ehk 17% rohkem. Samuti teevad kliendid üha rohkem muudatusi ise, mida me omalt poolt ka soosime. Panustame sellesse, et mitmed kliendi jaoks olulised tegevused olekski võimalik delegeerida kliendihaldurite laualt e-teenindusse. Populaarseimad toimingud on kontaktide vahetamine/muutmine, salasõna muutmine, mittereageerimise tellimine ja arvete maksmine. Kõige

olulisemaks eesmärgiks oleme endale 2017. aastal seadnud aga e-teeninduse soovitusindeksi kasvu, mis eeldab uusi ja paremaid igapäevaseid funktsionaalsusi e-teeninduses ning mõistagi nende mugavat kasutamist.

EES TERENDAB ISEMÜÜK

Iseteenindusega seoses on töös veel lahendus, mis võimaldab nii olemasolevatel kui ka uutel klientidel tellida endale valve uuele objektile, ilma et peaks selleks kokku puutuma kliendihalduri või müügiinimesega. Antud lahendus peab olema väga lihtsatoimeline: klient valib talle sobiliku teenuse, aktsepteerib meie tingimused, maksab teenuse eest, tellib seadmed koju ning paigaldab need ise e-teeninduses olevate videojuhendite abil. Kokkuvõttes soovime, et e-teenindus oleks koht, kus saaks võimalikult vähese kõrvalise abiga oma vajalikud tegevused tehtud, olgu selleks siis teenuse jälgimine, andmete muutmine või uue valve tellimine. Selleks, et teenust veelgi paremaks muuta, on vägagi teretulnud kõikide kasutajate, nii klientide kui ka töötajate, tähelepanekud! Külasta G4Si e-teenindust minu.g4s.ee ning anna ka sina tagasisidet!

KOOLITUS

Praktilisest täiendkoolitusest

EELMISEL AASTAL PAIKUSEL STARTINUD PATRULLI JA MEHITATUD VALVE TURVATÖÖTAJATE TÄIENDKOOLITUSED JÕUDSID APRILLIS KA IDA JA LÕUNA PIIRKONDA NING JÄTKUVAD SÜGISEL. KOOLITUSJUHT ANU STAMBERG KÄIS UUDISTAMAS, KUIDAS KULGES KOOLITUS TARTUS.

LÕUNA PIIRKONNAS

TEKST JA PILDID: ANU STAMBERG, KOOLITUSJUHT

osaleja pilguga

õuna piirkonna patrulli koolitusele tuleb seekord minna Lõuna prefektuuri majja Riia tänavale. Koolitusruumid on turvauste taga ja liikuda saab majas ainult kaartidega. Hommikul jaotatakse rühm kaheks. Pooled lähevad koos suhtlemistreener Henrik Guthaniga 5. korruse koosolekuruumi ja teine pool jääb politseieksperdi Peeter Aaniga alla korrusele turvataktikat harjutama.

TÖÖ SEKTSIOONIDES

Turvataktika osas käiakse alustuseks läbi olulisemad taktikareeglid ning siis asutakse juba harjutama, kuidas koridorides ja treppidel liikuda, ustest siseneda ning kahtlustatavaid leida. Igaüks saab praktikas seda ise järele proovida. Üks kahtlustatav on nii kavalalt peitu pugenud, et enamus teda üles ei leiagi! Seejärel grupid vahetavad ruumid ning taktikat praktiseerinud rühm liigub

suhtlemistreeneri juurde, kelle käe all tutvutakse, kuidas DiSC metoodika alusel suhelda erinevate isiksuse tüüpidega. DiSC on inimkäitumist seletav ja lahtimõtestav mudel, mis kirjeldab inimeste erinevaid käitumiseelistusi ja neist tulenevaid käitumisstiile. See metoodika aitab määrata kindlaks teiste isikute käitumismudeleid. Üheskoos vaadataksegi iga isiksuse tüübi tugevaid ja nõrgemaid külgi ning heidetakse pilk sellele, mismoodi erinevate G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

KOOLITUS isiksuse tüüpidega paremini toime tulla. Iga osaleja saab koolitusel täita ka küsimustiku, et saada aimu, milline isiksuslik käitumisviis on talle omasem ja kuidas seda siis parimal viisil enda kasuks tööle panna.

KUIDAS INFO LIIGUB?

Päeva teises pooles on grupid jälle koos ning püütakse leida parimaid lahendusi erinevatele elulistele juhtumitele nii turvataktika, ohutuse kui ka suhtlemise seisukohtadest. Patrulli töös on väga oluline info edastamine ja vastuvõtt, nii puudutabki üks ülesanne info liikumist.

Väiksemates gruppides tuleb lahendada praktiline ülesanne, kus kahel inimesel on info, mida tuleb teistele telefoni teel edasi anda. Kas need teised kaks saavad aga vajaliku info täpselt samasugusena paberile jäädvustatud, nagu teised kirjeldavad? See selgub pärast, kui võrreldakse kahte lehte, nagu ka seegi, mida oleks saanud teha infot edastades või vastu võttes teisiti. Koolituse lõpetuseks tulevad aruteluks ja lahendamisele töösituatsioonidest pärit kaasused, millele on väiksemates gruppides vaja leida parimat lahendust.

Lõunakad tuletavad Peeter Aani käe all meelde õigeid turvakontrolli võtteid.

Nüüd koolitused ka Ida piirkonnas Aprillis käivitusid Ida piirkonna mehitatud valve täiendkoolitused sarnastel põhimõtetel, nagu Põhja ja Lääne piirkonna turvatöötajatel on juba teist aastat Paikuse politseikoolis. Meid võõrustab Virumaa Hostel oma koolitusruumidega. Koolitajateks on Ida politseiprefektuuri politseiametnikud Maksim Šarabanov ja Siim Linnard. Koolitus on üles ehitatud nii, et teooria osa vaheldub praktiliste harjutustega. Sarnaselt Paikusel toimuva koolitustega räägitakse läbi kõik turvataktikaliselt olulised nüansid, millele politseinikud toovad elulisi näiteid politseipraktikast. Praktilises osas harjutatakse info edastamist ja kahtlustatava kinnipidamist. Gruppides leitakse lahendusi ka erinevatele keerukatele situatsioonidele, mida turvatöös suhtlemisel raskete klientidega ette tuleb. Ida piirkonna patrulli täiendkoolitused toimuvad sel aastal Kadrina Spordikeskuses, kus patrulli turvatöötajad saavad praktilist laskmist ja enesekaitset treenida instruktori Teet Lille kindla käe all. Treening toimub kahes osas, 2x4 tundi. Laskmise treeningul käsitletakse relva ja laskemoona ohutut käitlemist, asendeid, käehaardeid ja päästiku tehnikat ning tehakse taktikalise laskmise harjutusi laadimata ja laetud relvaga. Enesekaitsetreeningul harjutatakse haaretest vabastamist, enesekaitse baasvõtteid, kinnipeetu transporti ja toimkonna koostööd. Samal põhimõttel toimusid kevad läbi enesekaitsetreeningud ja praktilise turvataktika täiendkoolitused Põhja piirkonna mehitatud valve ja patrulli turvatöötajatele Tallinnas Audentese spordikeskuses. Laskmist koolitusse siin eraldi ei lisatud, kuna laskmas käiakse regulaarselt niigi. Infoülesande tulemus.

Idakad peavad omavahel nõu, et ära lahendada info liikumisega seotud situatsiooniülesanne.

AASTA TURVATÖÖTAJA

G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

AASTA TURVATÖÖTAJA

Lennujulgestuse orkestri dirigent ANASTASSIA IVLIJEVA

TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTOD: REIMO RAJA, ETEL

EESTI TAEVAVÄRAVAT TURVAV ANASTASSIA IVLIJEVA PÄLVIS MAI ALGUSES EESTI TURVAETTEVÕTETE LIIDU AASTA TURVATÖÖTAJA 2016 TIITLI. ANASTASSIA TÖÖTAB LENNUJULGESTAJANA JUBA 2006. AASTAST NING PRAEGU VASTUTAB TA SELLE EEST, ET JULGESTUSKONTROLLI ALA TOIMIKS LAITMATULT.

nastassiat saadab lõputu positiivsus. Temaga rääkides paneb kadestama see katkematu rõõmsameelsus ja pühendumus. Oma tööst räägib ta suure uhkustundega ja ei lase oma tuju rikkuda ka keerulisematel hetkedel. Needsamad emotsioonid peegelduvad vastu, kui küsida Anastassia kohta mõnelt tema kolleegilt. Anastassia tuli G4Si tööle 2004. aastal, alustades kaubanduse valdkonnas. Lennujaamas jookseb tal juba üheteistkümnes aasta ning täna on ta lennueelse julgestuskontrollpunkti järelevaataja. Lihtsamalt öeldes, Anastassia vastutab selle eest, et reisijate julgestuskontrolli ala toimiks laitmatult – kõiki julgestusreegleid täites, aga seejuures reisijale kiirelt ja mugavalt.

REISIJAD JULGESTUSKONTROLLIGA RAHUL

Tallinna lennujaama lennueelse julgestuskontrolli kliendirahulolu mõõdetakse igapäevaselt happy-or--not-seadmega. 2,2 miljoni reisija seas on 89 protsenti neid, kes on masinal vajutanud naerunäoga nuppu, mis näitab, et reisija on julgestuskontrolli teenusega rahul. See on suurepärane tulemus ja näitab, et julgestuskontrolli ala läbimine möödub suurele enamusele Tallinna lennujaama külastajatele probleemideta ja ladusalt. Selle tulemuse on toonud lennujulgestajate tubli töö. Ja Anastassia on selle lennujulgestuse orkestri ees dirigent, kes jälgib 120 töötaja tegevusi.

Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimees Villu Õun (vasakul) ja tegevdirektor Andre Lilleleht (paremal) Anastassiale Aasta turvatöötaja auhinda üle andmas.

AASTA TURVATÖÖTAJA Järelevaataja peab oma töös olema eeskujuks teistele julgestustöötajatele ja suutma meeskonna panna tervikuna tööle. Samuti oodatakse järelevaatajalt erinevate ohuolukordade ettenägelikkust, riskide hindamist ja parandusettepanekute esitamist. Olgugi, et selles töös on vaja sageli lahendada konfliktseid olukordi, tunneb Anastassia end kindlalt ja saab suurepäraselt hakkama. Terroriohu tõttu on lennuohutus üle maailma pideva tähelepanu all ja lennundusjulgestajate roll reisijate kaitsmisel võimalike rünnete eest on ülioluline. Keelatud esemeid, mida Anastassia on reisijatelt enne lennule suundumist avastanud, on aja jooksul kogunenud lugematu hulk.

LENNUJULGESTUSTÖÖTAJA MUSTERNÄIDIS

Kui G4S Eesti lennundusosakonna juhi Kristjan Saariku käest Anastassia kohta küsida, siis mõtleb ta hetke ja ütleb: „Mis siin [lennujaamas] viga töötada, kui meil oleks 120 Anastassiat!? Ta on lennujulgestustöötaja musternäidis.“ Kristjani sõnul on Anastassia töö lennujulgestajate

OSKUS SÄILITADA PINGELISES OLUKORRAS HEA KONTAKT REISIJAGA

Nele Ahtma, AS Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse spetsialist Anastassia Ivlijeva on pikaajaline lennujaama töötaja ja jäänud silma inimesena, kes on töösse pühendunud, kannatlik ja valmis valdkonnas toimuvate uuendustega kaasa minema. Anastassial on lennujaama julgestustöötaja jaoks väga vajalik oskus jääda sõbralikuks ja otsida sobivat lahendust ka olukorras, kus reisija on ilmselgelt rahulolematu, halvas tujus või pahane kehtivate reeglite peale. Pingelises olukorras säilitada hea kontakt reisijaga – see võime ei ole iga inimese oskuste pagasis! Seda enam, et julgestusnõuete täitmise ja reeglite järgimise osas Anastassia järeleandmisi ei tee ehk kõiki osapooli rahuldav lahendus tuleb otsida olukorras, kus

Me selgitame, miks ei tohi üht või teist eset käsipagasis kaasa võtta ja kuhu saaks selle asja hoiule anda. Inimesele ei tohi jääda tunnet, et ta on olukorras süüdi ja üksinda. Ükskõik, kelle käest ja mida ma nõuan, alati tuleb seda teha lugupidavalt,“ ANASTASSIJA meeskonnas kirjeldamatu väärtusega. „Tänu temale on lennud, mis Tallinna lennujaamast väljuvad, jätkuvalt turvalised ja ohutud. Hindamatu on ka Anastassia panus uute julgestustöötajate väljaõpetamisel ja kogu meeskonna üle järelevalvet tehes, et töökvaliteeti parendada ja hoida see jätkuvalt kõrgel tasemel.“ Nii nagu iga suurem tervik koosneb väikestest ja ülitähtsatest osadest, on ka järelevaataja ametipost ülioluline kogu lennundusjulgestuse igapäevaseks tõrgeteta ja kvaliteetseks toimimiseks. „Hea ja kindel tunne on, kui teame, et seda vastutust kannab Anastassia,“ lisab Kristjan. Kui Anastassia enda käest küsida, mida ta lennueelse julgestuskontrolli töö sujumiseks teeb, siis vastab ta nii: „Ma teen kolleegidele võimalikult lihtsate sõnadega selgeks, mida me teeme ning millised regulatsioonid ja nõuded meile kehtivad. Need muutuvad väga tihti ja seetõttu tuleb uusi nõudeid töötajatele selgitada nii, et nad saavad aru ja järgivad neid korrektselt.“ Vähem tähtis pole ka oskus kõiki neid regulatsioone reisijatele lahti rääkida. Lennujulgestaja Michael Grünbachi sõnul oskab Anastassia väga hästi organiseerida ja juhtida. „Tema peale

võib alati kindel olla! Lennujulgestuse ala töös hoidmine eeldab head organiseerimisvõimet, et järjekorrad ei läheks väga pikaks,“ sõnab Michael. Kollegi Gessi-Pamela Kinksi sõnul on Anastassia väga kohusetundlik, alati positiivne ja lennujulgestajate jaoks olemas. „Temast oli minu väljaõpetamisel väga palju abi. Ta pani mind tundma võrdväärsena, aitas ja toetas,“ räägib Gessi-Pamela.

„EI LÖÖ SULGI LAIALI“

Reisijatega suheldes asetab Anastassia end alati reisija poolele. „Me selgitame, miks ei tohi üht või teist eset käsipagasis kaasa võtta ja kuhu saaks selle asja hoiule anda. Inimesele ei tohi jääda tunnet, et ta on olukorras süüdi ja üksinda,“ ütleb Anastassia. „Ükskõik, kelle käest ja mida ma nõuan, alati tuleb seda teha lugupidavalt,“ rõhutab ta. „Anastassia suudab oma emotsioone kontrollida ka rasketel hetkedel. Kui on probleemseid reisijaid, siis ta lahendab probleemi väga konkreetselt ja põhjalikult. Nii, et reisija saab asjadest aru,“ ütleb Michael. „Tuleb toime ka kõige kapriissemate kaks korda kaks meetrit suurte meeste ohjamisega ja suudab seejuures olukorra väga

klient peab millestki loobuma (enda isiklikust esemest, mugavusest). Anastassia on aastaid juhtinud lennujaama kontrollpunkti igapäevatööd järelevaatajana ning juhendab noori kolleege läbivalgustusseadme operaatoriks saamisel. Aina muutuvas ja uuenevas julgestusvaldkonnas on Anastassia kannatlik ja tasakaalukas meel väärtuseks, mis on aidanud juba pikka aega õpetada välja suurel hulgal uusi ja heade kutseoskustega julgestustöötajaid. Loodetavasti jätkub Anastassial jõudu ja soovi, et teha jätkuvalt oma tööd pühendumusega ja olla ka edaspidi heaks eeskujuks oma kolleegidele lennujaamas.

hästi ära siluda,“ lisab Gessi-Pamela. „Ta oskab raskest olukorrast alati välja tulla ja ei jää tupikusse. Suudab jääda rahulikuks, ei lähe endast välja ega „löö sulgi laiali“.

RAUDSED NÄRVID

Anastassia on oma töösse sada protsenti pühendunud, väga kõrgelt motiveeritud ja distsiplineeritud. Ühelt poolt kirjeldavad kolleegid Anastassiat kui lõbusat, hea huumorisoone ja väga hea ellusuhtumisega kolleegi, kes nakatab oma töötajaid positiivse eeskujuga ja aitab neil oma tööd paremini teha. Teisalt öeldakse, et juhina on ta karm ja ei karda väljakutsetele silma vaadata. Anastassia ise peab enda juures oluliseks raudseid närve ja oskust säilitada külm pea. „Inimesena on Anastassia tore – alati särab ja on rõõmus. Hea juht,“ ütleb Michael. Kolleegi GessiPamela sõnul hoiab Anastassia oma töö ja eraelu väga hästi lahus ega too koduseid probleeme tööle kaasa. Ise endast rääkides jääb Anastassia tagasihoidlikuks. Mainib, et talle meeldib palju lugeda – nii 20. sajandi alguse vene luulet, ilukirjandust kui ka ajalugu. Samuti naudib ta pikki jalutuskäike looduses koos sõprade ja oma taksikoeraga. Aasta Turvatöötaja ankeeti täites küsin Anastassialt ka tema ühiskondliku aktiivsuse kohta. „See, millega ma igapäevaselt tegelen, ongi minu panus Eesti turvalisusesse,“ ütleb Anastassia. G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

KRIMI

TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTOD: PZU KINDLUSTUS

Lisaturvaseadmete abil on võimalik varastatud auto asukoht tuvastada.

PZU G4S

KINDLUSTUSFIRMA JA TURVAETTEVÕTTE operatiivne koostöö aitas tuvastada varastatud luksusauto asukoha

veebruari hommikul avastas Tallinnas Kakumäel elav Porsche Panamera omanik, et selle koha peal, kus pidi olema tema auto, laiutab tühi plats. Sõiduk oli varastatud. Järgnes kiire koostöö kindlustusfirma

PZU ja turvaettevõtte G4S Eesti vahel, mis kaks päeva hiljem lõppes luksusauto kättesaamisega naaberriigis Lätis. Auto omanik teavitas juhtunust nii politseid kui ka kindlustusfirmat PZU, kelle juures oli sõiduk kindlustatud. Sealt edasi pöördus G4Si poole PZU Kindlus-

Uue Porsche Panamera hind algab 89 000 eurost.

tuse esindaja. Kuna luksusautode vargad toimetavad sageli võõra vara kohe üle piiri, siis oli kahtlus, et sama võis toimuda ka selle juhtumi puhul. Seega tuli kiirelt tegutseda, et auto asukoht kindlaks määrata. G4S juhtimiskeskuse juht Reiko Tääker tuvastas oma meeskonnaga Porsche asukoha 2. veebruaril. Sõiduk oli pargitud autoomaniku Kakumäe eramust 366 kilomeetri kaugusele, Lätis Valmiera kandis asuva maja hoovi. Siitmaalt algas operatiivne koostöö Eesti ja Läti politsei ning G4S Eesti ja Läti ettevõtete vahel. 2. veebruari pealelõunasel ajal leidis Valmiera kriminaalpolitsei varastatud sõiduki üles. Porsche toimetati tagasi Eestisse ja juhtunu täpsete asjaolude väljaselgitamisega tegelesid edasi nii Eesti kui ka Läti politseiametnikud. Sõidukivarguse muudab kurjategijatele raskemaks valveseadmete paigaldamine. „Autovargad viivad varastatud luksusautod sageli kohe üle piiri, seetõttu on oluline ärandatud sõiduki asukoht kiirelt tuvastada. Siin on abiks vastavad autovalveseadmed, mille abil saame masina asukoha kindlaks teha,“ ütles Reiko Tääker.

PERSOON

Erkki Orupõld – tehnik, kellest klient ei tahaks ilma jääda TEKST: ESME KASSAK FOTOD: JANEK VANA, ERAKOGU

ERKKI ORUPÕLLU HUVI TEHNIKA VASTU SAI ALGUSE JUBA LAPSEPÕLVEST, KUI OMAL KÄEL SAI LAIALI LAMMUTATUD MIKROMOOTOREID JA KODUMASINAID. VANEMAID SEE MUIDUGI EI RÕÕMUSTANUD, AGA KUIS MUIDU SAAD SA TEADA, MISMOODI ASJAD TÖÖTAVAD.

rkki tegutseb turvatehnika valdkonnas juba pea 15 aastat, neist viimased paar aastat tehnikuna G4Sis. Enne G4Si tulekut töötas Erkki nii turvatehniku kui ka projektijuhina ettevõttes Onetor Pluss. Selle aja jooksul on ta kokku puutunud väga eriilmeliste turvalahendustega. Neisse põhjalikumalt süvenedes tekib hoopis teistsugune arusaam keerukatest projektidest. Üks asi on konkreetse lahenduse tehniline keerukus, teine hoopis see, millises keskkonnas lahendus püsti pannakse – sageli nõuavad kastist väljapoole mõtlemist just koha eripärad, eelduseks muidugi vaba ümberkäimine tehniliste nüanssidega ja selles on Erkki väga tugev.

KOLMNURKSETEST LAGEDEST KAEVANDUSTENI

Oma varasematest põnevamatest projektidest toob Erkki ise välja valvesüsteemide paigaldamise Eesti Ajaloomuuseumisse ning tulekahju avastamise süsteemi püstipaneku Ida-Virumaal kaevandustes. „Ajaloomuuseumis tuli väga põhjalikult plaanida, kus ja mida üldse saab teha. Tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega, seintel maalingud. Lõpuks sai põrandate alt kõik veetud. Ida-Virumaa kavandus oli aga ainuüksi mastaapidelt suur– hästi kõrged hooned ja pikad vahemaad. Päris maa alla me ei pidanud ronima, aga konveierliinide kohal tuli toimetada küll. Kaevandus töötas samal ajal, vahepeal kukkus kivisid ja nende ees tuli ära joosta. Üsna ekstreemsed olud,“ kirjeldab Erkki. Üheks töömahukaimaks objektiks G4Sis töötades peab ta UPM-Kymmene tehases Otepääl suitsueemaldussüsteemi ehitamist. Üksjagu mõtlemist pakkus ka turvalahenduste ehitamine Tartus asuvasse omalaadse arhitektuurilahendusega Naerumaa lasteaeda, mille ruumid pole mitte tavapäraselt neljakandilised, vaid praktiliselt kolmnurksed. „Seal tuli hoolikalt mõelda ja plaanida, kuhu ja mida paigaldada saab.“ Tehniliselt innovaatiliseks peab Erkki aga tuleohutussüsteemide graafilist poolt. „Paned asjad puutetundliku ekraani pealt käima. Kui tuleb tulekahjuhäire, siis näitab täpselt, et mis ja kus asub, milline andur on häires. See on väga mugav.“

TEHNIKAHUVI MAAST-MADALAST

Erkkile meeldib kaasaegsete lahenduste juures väga graafiline kasutajaliides.

Tehnika Erkkit huvitab ja ta püüab uute lahendustega kogu aeg kursis olla. „Kui midagi uut välja tuleb, siis püüad ikka aru saada, mis ta on, kuidas töötab ja mis võimalused on.“ Huvi tehnika vastu sai Erkkil alguse juba lapsepõlvest, kuna tema isa töötas elektrikuna. Isaga sai aeg-ajalt tööl kaasas käidud ja tema kõrvalt õpitud–

G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

PERSOON KOLLEEGID ARVAVAD Timo Sink, paigaldusjuht: „Erkki teeb oma tööd väga hästi, probleeme kunagi ei ole. Annad töö kätte, teeb ära, jorinat vastu ei tule  Ja teeb normaalse ajaga. Kõrvalt on näha, et tehnika vastu on tal huvi endal ka. Samuti ei jookse ta kellapealt minema, vaid teeb töö ikka korralikult ära – peaasi, et kõik toimiks. Vahel tuleb mul ka endal temalt nõu küsida, sest tema ju tegeleb tehnikaga igapäevaselt, mina vähem. Kolleegina on Erkki pigem lõbus, tuleb hommikul hea tujuga ja viskab nalja ka – väike nöök kolleegidega käib asja juurde.“ Ivar Luht, paigaldusjuht:

Viimased kuud on Erkki oma käe järgi välja koolitanud tehnik-õpipoissi Silver Ahelikku (paremal).

nagu õpipoiss! Ka Erkki ise on õppinud elektrikuks. „Väiksena lammutasin nii-öelda mikromootoreid ja igasugu kodumasinaid ja sain siis vanemate käest kõvasti riielda, et poeg lõhub kõik ära! Aga eks ta sealt ole tulnud,“ muigab ta nüüd. Huvi selle vastu, kuidas asjad võiksid töötada ja kuidas keerukaid ülesandeid lahendada, on temas aga siiani alles. Kuna Erkki on varasemalt töötanud ka projektijuhina, siis oskab ta asju ka laiemalt näha ning mõtleb ise meeleldi kaasa. Tema moto on „kui teed midagi, tee korralikult!“.

„Erkki on mõtlev tehnik ja talle on hea usaldada suuri ja vastutusrohkeid projekte. Viimatistest projektidest tooks eraldi välja Naerumaa lasteaia projekti, mis paistab silma oma innovaatilisuse poolest, ja UPMKymmene tehase, mis on väga suur ja keerukas kompleks. Erkki on enne G4Si tulekut töötanud projektijuhina ja oskab tänu sellele näha palju suuremat pilti. Ta on lahtise peaga ja näeb ette ka tulevikku ehk võimalikke probleeme. Tehniku töö paistab talle meeldivat hästi, ilmselt täpselt parasjagu loomingulisust ja vastutust. Suhtlejana on ta hea ning huumorit mõistab ka. Vabal ajal teeb sporti.“

Vaba aega veedab Erkki sportlikult.

„NÄEB TULEVIKKU“

Paigaldusjuht Ivar Luht kirjeldab Erkkit kui lahtise peaga kolleegi, kes „näeb ette tulevikku“ ehk võimalikke probleeme, osates neid aegsasti ennetada. Tuleviku ettenägemiseks võib selles kontekstis pidada ka olukordi, kus klient soovib saada ebamõistlikku lahendust. Sellistel puhkudel peab Erkki kõige õigemaks olla aus ja otsekohene, et klient endale kahju ei teeks. „Kui

Kui klient ikka nii-öelda valesid lahendusi välja mõtleb, tuleb talle öelda, et pole mõtet teha. Näiteks soovis üks klient talvel puukuuri juhtmevaba lahendust. Esiteks oli see kaugel, teiseks olid ilmad väga külmad ja kivimaja ka. Kui ehitada, siis ikka ükskord ja korralikult.“ Ja klient jäi uskuma? „ Jäi, jah! Sai see-eest normaalse asja endale.” ERKKI

PERSOON klient ikka nii-öelda valesid lahendusi välja mõtleb, tuleb talle öelda, et pole mõtet teha. Näiteks soovis üks klient talvel puukuuri juhtmevaba lahendust. Esiteks oli see kaugel, teiseks olid ilmad väga külmad ja kivimaja ka. Kui ehitada, siis ikka ükskord ja korralikult.“ Ja klient jäi uskuma? „ Jäi, jah! Sai see-eest normaalse asja endale.“ Erkki on suurepärase suhtlusoskusega, kui uskuda klientide tagasisidet ja kolleege, ent ometi tuleb temalgi ette olukordi, kus kohe kõik ei suju. „Kõige keerukam on, kui klient ise on alguses vaenulik. Siis on raske ühele joonele saada. Aga kui on normaalne inimene, siis pole probleemi rääkimisega.“

KLIENDID ARVAVAD Veiko Järvis, Aparaaditehase tegevjuht: „Väga tore inimene on. Mina olen öelnud, mida mul on vaja, ja tema on siis välja mõelnud, vajaliku info müügijuhile edastanud ja siis tulnud ja ära teinud. Asjad on hästi sujunud. Kui helistan, saan ka telefoni teel alati lahenduse ja vastuse. Pean tunnistama, et vahel on abi olnud vaja ka töövälisel ajal ja olen seda ka saanud – nii palju, kui on ta distantsilt saanud aidata, on ta seda alati teinud. Ta on meil kohe nagu oma maja tehnik. Kui G4Sist tehniku tellin, siis küsingi alati teda. Nii on lihtsam ja asjad sujuvad kiiremini, sest tema tunneb seda süsteemi siin läbi ja lõhki. Aga ega teda väga palju kiita ka ei julge, saab veel ametikõrgendust ja võetakse mult nii ära, seda küll ei tahaks :).“

Kas selle põhjuseks võib olla varasem halb kogemus? „ Jah. Kui midagi on juhtunud või keegi on eelnevalt käinud ja teinud mingi jama kokku ja sina pead minema seda lappima. Siis püüad pea norgu lasta ja „ära rääkida“ ta. Aga kui ta on kõva kivi, siis on kõva kivi. Siis näitad oma tegudega, et kõik ei ole nii, nagu eelmine kord oli.“

ANNAB TARKUSI EDASI

Erkki teab ilmselt hästi ka tõsiasja, et kõige paremini õpid teisi õpetades. Igatahes juhendab ta Tartu Kutsehariduskeskuses õppivaid turvatehniku õpipoisse, et neist oma käe järgi voolida tublid tehnikud. Tehniku töös on väga oluline osata oma peaga mõelda ja seda ootab Erkki ka juhendatavatelt. Pigem võtab ta aja maha ja laseb noortehnikutel ise nuputada, kui et teeb midagi ette ära. Vähemalt sama oluliseks kui oskust mõtelda peab ta huvi teema vastu. „ Juhendan meelsasti, kui mees võtab selle info vastu. Aga kui on loll pea, siis pole mõtet auru raisata tema peale – siis ei tule sealt midagi,“ ütleb ta konkreetselt. Sirge ütlemise võib panna nii Erkki otsekohesuse kui ka hea huumorimeele arvele. Paigaldusjuht Timo Sink ütleb, et kolleegina on Erkki lõbus: „Tuleb hommikul hea tujuga, viskab mõne nalja ka – väike nöök kolleegidega käib asja juurde.“ Seda, et ta suhtleb

kolleegidega vabalt ja vahetult, tõdeb Erkki ka ise: „Nurgas ei istu, jah, ei „kopita“.

VABAL AJAL SPORDIB

Projektijuhist tagasi tehnikuks on olnud Erkki teadlik valik, sest nii jääb aega oma tegemisteks rohkem, liiatigi on ta kohekohe isaks saamas. „Kui oled projektijuht, siis saad ülevalt ja altpoolt, aga kui tehnik, siis ainult ühelt poolt,“ muigab ta. Viimastel aastatel on ta avastanud enda jaoks rattasõidu ja on jõudumööda osa võtnud nii Estonian Cupist kui ka Tartu rattamaratonidest. Kui uurin, milline roll on kõiges selles tublil rattasõitjal, kolleegil Janek Vanal, ütleb Erkki, et Janek ongi põhiline motivaator, et tuleb osa võtta! Vabal ajal käib Erkki tihtipeale abiks ka oma vanematel Rõngus maatöid tegemas ja ehitamas. Ja kui on vaja sportlikult esindada koduküla, siis on ta niisamuti erinevateks sportlikeks väljakutseteks valmis. „Rõngu vallas korraldatakse külade olümpiaid, kus külad omavahel võistlevad. Iga küla paneb erinevad alad välja,“ selgitab ta. Tegemisi jagub kogu aeg, kuid üks päev on siiski Erkki jaoks rangelt vaba ja see on pühapäev. Ja kui vahel puhkama pääseb, kas või soojale maale, siis puhkab täiega. „Võin vabalt kaks nädalat rannas pikutada! :)“

Silver Rõõmussaar, UPM-Kymmene Otepää AS tehnikajuht: „Erkki on hea suhtlusoskusega ja oskab näha ka suuremat pilti. Mitte ainult oma süsteeme, vaid vaatab laiemalt, mida klient vajab. Teinekord pole projekteerija tehnoloogilisi aspekte arvesse võtnud. Koostöö Erkkiga oli väga lihtne, ta oskas mõelda, nagu vaja. Vajalikud muudatused sai jooksvalt sisse viidud. Hea, et G4Sil on selline suurepärane töötaja! Mina hindan seda, et meie alltöövõtja suudab näha seoseid, mitte ei tee ainult seda, mis joonisel tehtud. Algatused tulid Erkki enda poolt. Ta mõtleb ise aktiivselt kaasa, kuidas tellitud lahendusest kliendile paremat lisaväärtust luua.“ Erkki võtab julgelt vastu ka erinevad sportlikud väljakutsed Rõngu valla külade olümpial.

G4S EESTI AJAKIRI | MAI NR 10 (138)

SUVEPÄEVAD

TULE G4SI SUVEPÄEVADELE! 11.–12. augustil toimuvad Paunküla Heaolukeskuses Harjumaal Kose vallas. Suvepäevadele on oodatud kõik AS G4S Eesti kontserni töötajad. Suvepäevade teemaks on sel aastal „Maad ja rahvad“. Heidame üheskoos pilgu laia maailma, seekord eksootilisematesse paikadesse, ja tutvume nende maade kultuuri ning maitsete värvikireva maailmaga. Mitmesuguseid tegevusi jätkub kogu päevaks: sportlikud tegevused, erinevad töötoad, meelelahutus. Mõistagi saab ujuda, nautida kaunist loodust ja maitsta erinevate rahvaste põnevaid toite. Suvepäevadele registreerivad: Põhja piirkonnas: Kristiina Alliksaar 651 1700 Brit Tuulik 651 1900 Sjubhana Salimova 651 1800 Ene Kloch 651 1555

Ida piirkonnas: Sveta Veedla 651 1600 Lõuna piirkonnas: Kristina Ljamina 651 1641 Lääne piirkonnas: Vija Raadik 651 1698

Peaesineja Karl-Erik Taukar ja Bänd Suvepäevadele viivad piirkondadest ja Tallinnast bussid, öösel väljub soovijatele ööekspress Tallinna. Osalustasu on sümboolne 5 €. Selle eest saad kohapeal vahva kingituse, millele leiad kindlasti rakendust ka pärast suvepäevi.

Suvepäevadele kirja pannes anna teada, kas tuled oma transpordiga või ettevõtte bussiga, samuti palume ette registreerida end ööekspressile.

„Lähen kindlasti, kuna siiani olen osalenud kõigil suvepäevadel – traditsiooni ju ikkagi. Mulle meeldib suvepäevadest osa võtta ning kus siis veel saada oma inimestega üle Eesti kokku kui seal, seekord veel sellises retro asukohas ;-) Paunküla Heaolukeskuses on ka korralik discgolfi metsarada ja juba on plaan seal teha 12. augusti lõunast üks suvine discgolfi päev, nagu ka eelmisel aastal Jõulumäel.“

„Võtsin suvepäevadest osa eelmine aasta esimest korda. Esimene aasta, kui tööle tulin, jäi vahele, sest siis mul oli staaži vaid üks kuu ja ma mõtlesin, et äkki peaks enne tööd ka natuke tegema:) Osaleda aga tasub kindlasti, eriti just siis, kui kõiki inimesi veel hästi ei tunne. Siis just saad uusi tuttavaid juurde. Mina oma rahvast siit Tartust ju tean, aga Tallinna rahvast ei osanud ettegi kujutada, missugused nad on. Tasub osa võtta ka seal kohapeal erinevatest üritustest. See, kui kedagi ei tunne, teeb asja isegi lõbusamaks. Uued kogemused rikastavad elu!“

Lona Leitaru, kliendihaldur

Signe Oja, sularahadivisjon

„Toosikannus ja Pärnus meeldis mulle väga ja pigem plaanin ka sel suvel minna. See on hea võimalus kuhugi välja sõita, ka ilmaga on seni vedanud. Näed teiste piirkondade inimesi, kellega muidu näost näkku kokku ei saa. Hea võimalus rutiinist välja tulla koos kolleegidega. Spordiinimene ma väga ei ole, see-eest veealune pildistamine oli äge. Kõik need ühistegevused aga meeldivad, nagu ka videote ettevalmistamine eelmisel suvel. Kui veel Sal-Saller ka esineks!“

„Olen seitsme aasta jooksul kahel korral käinud. Esimene kord Käärikul oli rohkem nagu spordilaager, eelmisel suvel Pärnus oli aga väga tore. Kes tahtis, tegi joogat, kes tahtis, tantsis, kes tahtis, võttis osa spordivõistlustest, kes tahtis, võis ka niisama rannas olla. Ega meil siin muid üritusi ole ka, nii et tuleb osa võtta! Kus siis veel vabal ajal kolleegidega aega veeta? Ja tore, kui keegi sellist üritust üldse korraldab.

KÜSITLES: ESME KASSAK

Meelis Kalda, turvajuht

Paul Krela, tehnik

VARIA NUPUTA!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid? Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si termostassi, millega ei tundu ükski hommik või õhtu liiga pikk. Saada vastus hiljemalt 9. juunil kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises! Eelmise ristsõna vastus oli „Kas võlusõnad tead“. Seekordse auhinnana saavad G4Si uhiuue veepudeli Ksenia Kiseljute ja Olga Getman.

Küsimused

1. G4Si ürituste turvamise meeskond 2. Koht, kus toimuvad G4Si suvepäevad 3. ... on pool võitu 4. G4Si kõikide teenuste virtuaalne keskpunkt; iseteeninduskeskkond 5. Kaanestaari eesnimi 6. Nutikas tehnik Lõuna piirkonnast 7. Aitab tagada suplejate ohutust 19 suuremas rannas üle Eesti 8. G4Si sammumisvõistlus maikuus 9. Meeslaulja, esineb ka G4Si suvepäevadel 10. Tänavuste suvepäevade teema 11. Organisatsioon, mis aitab toitu koguda puudust kannatavatele peredele 12. Automark 13. Suurüritus juunis, kus turvalisust aitab tagada G4S 14. Selle uue masinaga saab lennueelses julgestuskontrollis mugavalt teha reisija lisaläbivaatust

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14