G4S EESTI AJAKIRI
August-september 2018 | NR 4 (143)
Allan Magnus
HOIAB HÄSTI TIIMI
Turvatöötajate õigustest G4S STAFF üritusterohke suvi KOOLI(TUSTE)AEG ALGAB
Suvepäevade GALERII
PARIMAD FOTOD: REIMO RAJA
Suur tänu, Andres Mägi!
Suur tänu, II kvartali parimad!
6.
juulil tänasid valvedivisjon ja sularahadivisjon Kostivere kultuurimõisas II kvartali parimaid töötajaid. Pärast ürituse pidulikku osa tutvuti lähemalt mõisahoonega ning külastati ka Ajaveski kunsti- ja käsitöökeskust. Aitäh hea töö eest!
VALVEDIVISJON Ida piirkond Enn Teearu Ivan Abramov Juri Drobõšev
Lennundusosakond Tõnu Raamets Margitta Nau Keivi Kangur
Lõuna piirkond Merike Jalakas Ranno Tovstsik Kalmer Nõmmeots
Patrullteenistus Aivo Kupponen Inar Kull Artjom Klimov
Põhja piirkond Helle Eisenschmidt Birgit Müürisepp Allan Magnus Mihhail Tšernov Jelena Tšelõševa Raini Tommingas Marianna Natalova Jevgeni Nõmm Orenti Varvas
Juhtimiskeskus Andres Mägi
Mõisaga tutvumas.
Suur tänu, Helle Eisenschmidt!
Suur tänu, Ranno Tovstsik!
SULARAHA DIVISJON Janek Post Tatjana Presnetsova Nadežda Jakoreva
G4S Eesti II kvartali parimad turvatöötajad Kostivere kultuurimõisa ees.
• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •
JUHTKIRI
SISUKORD
Meie inimesed
2 PARIMAD. II kvartali parimad 3 JUHTKIRI. Irene Metsis 4 UUDISED. Värbamisauhind loositud,
O
töömalev lõpetas, teeme head, krimi
6 G4S STAFF. Üritusterohke suvi toob töötajad üle Eesti kokku
8 REPORTAAŽ. Kuidas ma G4S Stafis käe valgeks tegin
9 TEHNIKA. Valmis on saanud G4Si Videopilk
10 RANNAVALVE. G4S rannavalvetiim koolitas ajateenijaid
12 TURVATÖÖ. Millist tegutsemist
oodatakse turvatöötajalt? Millised õigused on turvatöötajal?
14 SUVEPÄEVAD. Pildimosaiik G4Si suvepäevadest
16 PERSOON. Allan Magnus seisab hea Järve Keskuse turvalisuse eest
19 SPORT. G4Sikate saavutused nii meil kui mujal
20 SISEVEEB. KKK – kuidas kasutada siseveebi 21 KOOLITUS. Kandideeri Tuleviku Tegija koolitusprogrammi!
22 KOOLITUS. Sügisene koolituskalender 24 VARIA. Nuputa, 2 tilka vett
SENSOR
Kolleegium:
Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.
Esme Kassak Reimo Raja Irene Metsis Anu Stamberg Eerika Õun Indrek Sarjas Jana Palm Priit Orasson
Veebis: issuu.com/g4s_sensor
Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617
Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900
Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825
n olemas ütlus, et ettevõtte teevad selliseks, nagu see on, just need inimesed, kes ettevõttes töötavad. Teisisõnu on G4S täpselt meie inimeste nägu või vastupidi, G4S on täpselt meie kõigi nägu – igaühest midagi. Kui võtta igast meil töötavast inimesest tükike midagi head ja panna see kokku, siis seda väärtust ja headust saab ikka väga-väga palju. Just väärtust, mida iga inimene endaga ühte ettevõttesse kaasa toob, tuleks eriti hinnata. Lisaks oma igapäevase töö tegemisele on meis igaühes peidus oluliselt rohkem. Tihtipeale me seda teistele aga ei ava ja eestlase tagasihoidlikkuse tõttu ka ei eksponeeri. Kõigest sellest saan teada siis, kui nende inimestega, kellega koos töötan, üha enam aega veedan. Koolitades olen sageli kuulnud küsimusi, et kui palju peaks oma meeskonna inimesi tundma, kui palju teadma nende hobidest ja muudest tegemistest väljaspool tööd? Kus on see piir? Eks selget piiri ongi raske tõmmata, aga üht võib öelda küll: kui sa hoolid ja sind siiralt huvitab teine inimene, siis see piir loksub ise paika. Inimesi on rohkem ja vähem avatuid, kuid meile kõigile on oluline, et meid hoolitaks ja märgataks. Mida paremini me üksteist tunneme, seda paremini sujub meie omavaheline suhtlus ja koostöö. Sel põhjusel korraldavad organisatsioonid ka suve- ja talvepäevi, meeskonnaüritusi ja kõiksugu muid ettevõtmisi, kuhu tuua kokku võimalikult palju töötajaid. Meiegi oleme G4Sis proovinud hoida elus üht olulist traditsiooni ja korraldada igal aastal oma töötajatele suvepäevi. Kahju on aga sellest, et osavõtjate hulk jääb järjest väiksemaks. Meie pea 2500 töötajast osaleb suvepäevadel vaid ligi 300 inimest. Eks põhjuseid ole mitmeid: aeg ei sobi, perega ei saa tulla, ei tunne teisi inimesi, liiga kaugel. Kuid võin julgelt öelda, et neil, kes on kohale tulnud, on alati tore olnud. See on kindlasti üks koht, kus oma kolleege paremini tundma õppida. Elu muutub ja see sunnib meid tõsiselt mõtlema, et mida inimesed nüüd soovivad. Millisel viisil oleks kõige mugavam omavahel suhelda? On ehk suvepäevad oma aja ära elanud? Sellele küsimusele ei oska mina isiklikult õiget vastust anda. Võib-olla oskad Sina, hea lugeja, sõna sekka öelda? Mida tuleks muuta, et kaasata meie inimesi rohkem kolleegidega aega veetma? Kes on meie inimesed? See on suur hulk tarkust, nutikust, põnevaid hobisid, väljakutseid, geniaalseid ideid ehk suur hulk pühendumust. Seda loetelu võiks pikalt jätkata. Seekordses Sensoris on palju lugusid, kus leiame meie enda inimesi erinevatel tegudel.
IRENE METSIS personalidirektor
Kaanel: G4S Suvepäevad Foto: Esme Kassak
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|3|
UUDISED
TEEME HEAD! Margit Männamaa jagas lastekodulastele jäätist
Juuli lõpus võttis Viimsi patrulli turvatöötaja Margit Männamaa osa ühest Facebooki mängust, kus oli loosis 10 kasti jäätist. “Tavaliselt ma sellistest mängudest väga osa võta, kuid mõte jäätise kinkimisest lastekodu lastele meeldis mulle.” Mängus tuli vastata küsimusele, milliste maiasmokkadega on võitja valmis oma magusat saaki jagama, ja Margit kirjutas, et tema maiasmokad asuvad Tallinna Lastekodus. Enne Eesti taasiseseisvuspäeva võttiski Margit magusa retke ette ning kostitas jäätisega koguni kolme lastekodu. Viimastel suvesoojadel päevadel sai jahutava maiuse osaliseks Tallinna Laste Turvakeskus, Ema ja Lapse Varjupaik ning Imikute ja puuetega laste keskus. Margit kuulub ka naiskodukaitsesse ning pidas lastekodu meeles ka jõulude aegu.
G4S Eesti äriarenduse- ja infotehnoloogiadivisjoni direktoriks sai Avo Kask Alates 1. märtsist liideti G4S Eesti äriarendusosakond ja infotehnoloogiaosakond üheks divisjoniks. Selle eesmärk on maksimaalselt toetada ettevõtte eesmärkide realiseerumist, lühendada arendus- ja äriprotsesse ning parandada üksuste vahelist koostööd. Uut divisjoni asub juhtima pikaajalise IT sektori juhtimise kogemusega Avo Kask. „ Avo kogemused juhina ja teadmised infotehnoloogiavallas tulevad kindlasti kasuks üksustevahelise koostöövaimu parandamisel ja meie valitud tehnoloogiakesksel suunal,“ ütles G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu. „Olen IT-ettevõtteid juhtinud pikka aega, mistõttu on minu uueks väljakutseks hoopis see, kuidas uusimaid tehnoloogilisi lahendusi Eesti suurimas turvaettevõttes juurutada,“ sõnas Avo Kask. „Samuti pakub mulle huvi, kuidas andmehulkade ja tehnoloogia abil turvateenuseid kliendi jaoks veelgi mugavamaks muuta.“ Avo on kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis automaatika erialal. Tema IT valdkonna töökogemus ulatub aastasse 1991. Viimased seitse aastat töötas Avo IT-ettevõtte CGI Estonia tegevjuhi ja juhatuse liikmena. Veel on Avo töötanud Tieto Estonia Services tegevjuhina, olnud Trigger OÜ tegevjuht ja juhtinud IT valdkonda Tallinna Vees. Äriarenduse- ja infotehnoloogiadivisjonis töötab 16 inimest. G4Si äriarendus- ja infotehnoloogiadivisjon on välja töötanud näiteks tehnikute igapäevase töövahendi eTehniku, mehitatud valve jaoks Logini ja G4Si iseteeninduskeskkonna.
|4| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
UUDISED
Värbamisauhinna iPhone’i võitis Marek Vaher Lisaks sellele, et iga turvatöötaja tööle soovitamisel on võimalik teenida värbamispreemiat 130 eurot (bruto), loositakse kaks korda aastas kõigi soovitajate vahel välja iPhone. Seekordse magusa auhinna võitis Lõuna piirkonnas patrullis töötav Marek Vaher, kes soovitas tööle oma venna. „Eelmisel aastal tuli G4Si tänu soovitustele tööle kokku 97 uut inimest ja poolaasta vahekokkuvõte annab lootust, et sel aastal on see number suurem,“ märkis värbamisjuht Indrek Sarjas. Tema sõnul kutsutakse sõpru-tuttavaid-sugulasi tööle ikkagi endale kolleegiks, tutvustades oma igapäevast tööd. Nii saab ka soovitatav uus inimene kiiresti põhjaliku ülevaate eesootavast. G4Sile kui tööandjale on soovitus väärtuslik omakorda seepärast, et eelkõige kutsutakse endaga koos töötama inimesi, keda usaldatakse. Järgmine iPhone loositakse välja kõigi nende vahel, kelle soovituse alusel vormistatakse uus töötaja kindlatele ametikohtadele tööle juulist detsembrini. Värbamispreemiat makstakse soovitajale, kui täidetakse vakantne turvatöötaja, tehniku, häirejuhtimise spetsialisti, parklate teenindaja-operaatori, parkimiskorraldaja, parklate järelevalvespetsialisti või veospetsialisti ametikoht.
KRIMI 18. augusti õhtul sai G4S juhtimiskeskus teate, et Laagris vandaalitsevad viis meest ühe ettevõtte autovärava kallal. Sündmuskohale sõitis kaks G4Si patrulli, kes teavitasid juhtunust ka politseid. Koos politseiga pidasid patrulli turvatöötajad Urmas Ilves ja Valdo Pajumaa vandaalitsejad kinni sündmuskohast umbes kilomeetri kauguselt. Juhtunut pealt näinud inimene tundis kinnipeetute seast ära ühe lõhkujaist. Autoväraval oli lõhutud automaatika, elektrikilp, vilkur ja ettevõtte silt ja kahju tekitati hinnanguliselt 4000 euro ulatuses.
G4Si töömalev toimekas suvi sai läbi Alates juuni lõpust kuni augusti keskpaigani oli kolmkümmend 13-16-aastast töömalevlast vahetustega abiks G4S rannavalvuritel Pirita ja Stroomi rannas. Lisaks käisid noored kord nädalas Tallinna Toidupangas ja Arsenali Uuskasutuskeskuses. Rannavalve abilistena patrullisid noored rannas, aitasid vee temperatuuri mõõta, vahetasid infonäite tablool, jagasid lastele käepaelu ja aitasid hoida heakorda. Mõnigi noor, kel hea suhe veega (malevale eelnes õppepäev ujulas), sai ka rannavalvuritega kaatrisõitu kaasa teha. Tallinna Toidupangas jagasid G4Si malevlased 7 kolmapäeval abivajajatele välja 910 toidupakki. Uuskasutuskeskuses käisid noored tööl 4-5 kaupa ning tegid seal erinevaid abitöid, alates riiete sorteerimisest kuni annetatud lauamängukomplektide ülekontrollimiseni. Juuni lõpus korraldasime ka talgupäeva Tallinna Loomaaias, kus noored aitasid haljastustöödega ja hiljem said osa ekskursioonist laste loomaaeda. Juuli keskpaigas olid noored lisaks abiks G4S Stafil ja Päästeametil Tallinna Merepäevadel. Oli väga sisukas malev ning noored, kes olid vähegi aktiivsemad, said väga mitmekesise töökogemuse. Töömaleva lõpuüritus toimus 13. augustil kinos Cinamon Kosmos, kus tänati parimaid ning vaadati üheskoos filmi. Igapäevaselt toimetas maleva korralduslike küsimustega ja suhtles noortega rannavalvuri taustaga projektijuht Merle Tamme. Kui soovid ka oma lapsele üht esimestest töökogemustest pakkuda G4Si töömalevas, siis võta kevadel ühendust kommunikatsiooniosakonnaga. Töömalevlased Tallinna Loomaaias talgupäeval.
7. augustil pidas turvatöötaja Aleksandr Voropajev kinni ühes Tallinnas asuvas spordipoes 13-aastase noormehe, kes oli koos kaaslasega näpanud poest kaks paari botaseid ligi saja euro eest. Poisid jäid kaupluse töötajale silma, kui läksid jalanõusid proovima prooviruumi ja tulid sealt tagasi karpideta. Turvatöötaja kutsus poisi kontrolli, kui viimane oli turvaväravatest läbi läinud ilma alarmi tekitamata. Nimelt olid poisid turvaelemendid maha kiskunud ja selle käigus ka jalatseid vigastanud, nagu hilisemas kontrollis selgus. Kinnipidamisel jooksis vanem noormees ära, alaealine noormees anti aga politseile üle. 28. juuli varahommikul (toimus
Viljandi folk ning järve ääres valvati ka öösel) tõi G4S rannavalvur Kevin Aas Viljandi järvest välja alkoholijoobes mehe, kes festivalil valvanud turvatöötajate eest põgenedes järve hüppas ja keda kahtlustati varguses. Mees ujus ka rannavalvuri eest ära ja kui vetelpäästja talle paadiga järele läks, üritas mees teda vee alla tõmmata. Vetelpäästjal tuli hakata oma elu eest võitlema ja mehe haardest pääsenuna ujus ta tagasi paadini ja sellega tagasi paadisillani. Uuesti mehele järele minnes võttis rannavalvur kaasa samas asuva spordikeskuse öövalvuri, kellega koos toodi mees kaldale ning anti seejärel üle politseile.
19. juulil reageerisid Jõhvi patrulli
turvatöötajad Ervin Võip ja Ilmar Kivimäe sissetungihäirele ühest Kiviõlis asuvast eramust. Turvatöötajad pidasid kohapeal kinni kolm noorukit, kes olid eramusse sisse murdnud. Isikud anti üle politseile. Klient avaldas turvatöötajatele kiitust kiire reageerimise ja tegutsemise eest.
Rohkem uudiseid leiad siseveeb.g4s.ee!
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|5|
G4S STAFF TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, REIMO RAJA, LIIS RAUDSEP
Suvised üritused tõid G4Sikad üle Eesti kokku Möödunud suvel oli G4Sil au olla turvapartneriks mitmele suurüritusele.
M
õni nädalavahetus oli selle võrra turvajuhtidele keerukam, aga kokkuvõttes saime hästi hakkama. Mõneti oli tegemist justkui omamoodi kokkutulekutega Eesti eri kantides. Aktiivsemad stafikad jõudsid pea igale poole, kohtudes kolleegidega ning saades vähem või rohkem osa ka ürituste melust.
ROKIFESTIVALIST RALLINI
Üks esimesi suuremaid üritusi oli Õllesummer, mis tõi juuli esimesel nädalavahetusel lauluväljakule väga erinevat rahvast. Ehkki tosinkond külastajat tuli ürituselt ka välja saata, möödus festival rahulikult. Oma osa selles oli nii hästi käituvatel festivalikülalistel kui ka mitmekümnepealisel G4S Stafil, kes hoidis publikul ja festivalialal silma peal. Kõige rohkemaarvulise turvatiimiga oli G4S väljas 13. kuni 15. juulini kestnud Rally Estonial. Koos ürituse
|6| G4S EESTI AJAKIRI | august-septemberNR 4 (143)
enda turvatiimi ja teiste partneritega oli rada julgestamas ja võistluse turvalisust tagamas 400 turvatöötajat, neist 172 G4S Stafi ridades. Lõuna-Eesti radadel kulgenud tiimi kokkupanemisel oli suur osa Lõuna piirkonna mehitatud valvel eesotsas turvajuhi Peep Kihleveltiga.
FOLGIST OOPERINI
Pärast väikest pausi on Viljandi Pärimusmuusikafestivali turvamine juba kolmandat korda järjest usaldatud G4Si hoolde. Päris palju G4Sikaid oli tööle tulnud Idast. „Meil on selline oma tiim välja kujunenud, kellega kõikjal koos käime. See ühine meeskond on üks põhjustest, miks võtan nendest üritustest osa,“ ütles Ida piirkonna patrulli turvatöötaja Villu Mauer. Mõnele töötajale on see ka suurepärane võimalus ühendada töö ja kodukandi külastamine, nagu Jõhvis töötavale Svetlana Kollole. Augusti esimese nädalavahetuse üritused turvatiimi mõttes eraldivõetuna nii
mahukad ehk polnudki, ent samal ajal ja isegi samas kohas oli mitu sündmust. Hästi ehk ilmestas seda Europa Cantat XX Tallinn 2018 kohtumine Ironman Tallinn 2018-ga, kui Vabaduse väljakul tervitati valjuhääldist finišis raudmehi ja lasti ergutusmuusikat, samas kohe-kohe alustamas kõrval asuvas Jaani kirikus vaikust nõudev kontsert. Mõlema ürituse turvalisust aitas tagada G4S. Suve lõppu mahtusid veel väga ilusad Birgitta Festival ja Vabaduse väljakul mitme isamaalise ürituse turvamine. Ehkki suvi on selleks korraks läbi, siis kaks väga suurt üritust seisab veel ees. Septembri teisel nädalavahetusel turvame Tallinna Maratoni ja reguleerime liiklust üle 300-pealise tiimiga, seejärel on ootamas Saaremaa ralli 12. ja 13. oktoobril. Vaata lisaks: www.facebook.com/groups/ G4SSTAFF/
G4S STAFF
Maarja Kikkas tegi aasta tagasi turvatöötaja kvalifikatsiooni ja ta on läbinud ka liiklusreguleerija koolituse. Selle tulemusena oli tema suvi õige tihe, tööd käis ta tegemas õhtuti ja nädalavahetustel, aga ka puhkuse ajal. Erinevaid töid tehes oli ta G4S Stafi ridades vähemalt kümnel üritusel.Värskeimatest on hästi meeles WagWani kontsert, aga ka Õllesummer lavaesise turvajana meeldis. Tallinna Merepäevadel sattus Maarja turvatööd tegema kõrvuti ka töömalevas käinud tütre Elisabethiga.
G4Si staažikas turvatöötaja Aivar Adams otsustas eelmisel aastal võtta turvatööst mõneks ajaks pausi ja minna maailma avastama. Kevadel jõudis ta rännakutelt tagasi ning asus uusi plaane tegema. Kuni esialgsed plaanid pidid veidi ootama, siis suveks sidus Aivar end G4S Stafi kaudu taas G4Siga ning teda võis päris mitmel üritusel valvamas näha. Praegu on Aivar läbi tegemas autojuhi koolitust. Tuult tiibadesse ja Stafis näeme jälle!
Stafikad Viljandi folgi algusminutitel asumas oma tööpostidele Lossimägedes.
Turvatöö viib kokku ka ürituste telgitagustega, seda sõna otseses mõttes. Kommunikatsioonijuhil õnnestus pildile saada stafikad koos Õllesummeri ühe esineja Lauraga.
Tänu Martin Tombergi aktiivsele toimetamisele on suurüritused saanud mitmesugust põnevat lisa. Tihe üritusteperiood tähendab ka talle kui projektijuhile ohtralt välitööd ja mõnelgi üritusel on ta ise olnud vastava ürituse turvajuht.
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|7|
G4S STAFF
KUIDAS MA G4S STAFIS KÄE VALGEKS TEGIN
TEKST: ESME KASSAK FOTO: MARTIN TOMBERG
Teistest ametitest aimu saamiseks on G4S Eestis mitmeid viise, neist kõige mugavam sügisene töövarjupäev. Veel üks hea viis rutiinist välja astuda, trehvata kolleege üle Eesti ning ka pisut lisa teenida on G4S Staff.
S
elle suve hakul tundsin, et vajan oma tööellu muutust (täitus viis aastat staaži!), ja leidsin lõpuks, et parim viis seda töökohta vahetamata teha on võtta vastu mõned teistsugused väljakutsed. Andsin alustuseks oma sõrme kahele ettevõtmisele vabatahtlikuna. Liitusin Teeme Ära Maailmakoristuse kommunikatsioonitiimiga 3 kuuks ja samuti panin end Ironmanile vabatahtlikuna kirja. Kui kõrvale võtta veel G4Si igasuvine noorte töömalev, siis tuli tõdeda, et ühel hetkel läks kalender punasesse, aga eks elus tulegi valikuid teha. Ironman Tallinn 2018 vabatahtlikuna olin abiks infopunktis kolmel õhtul. Esimese päeva lõpuks oli energiat isegi juures, mis siis et töönädala viimane päev. Ironmanil kohtasin ka kolleege G4Sist ja nii sain töö vabatahtlikuna natuke tööasjadegagi ühendada. Tagasi oma töölaua taga (tervituseks kolleegide „Sa enam ei puhkagi?“) ning G4S Staff grupi lehelt (www.facebook. com/groups/G4SSTAFF/) siseveebi järjekordset tööpakkumist noppides ja seda projektijuhi Martin Tombergi käest täpsustades olin ühtäkki ise end tööle lubanud. Kui kuulsin, et muuhulgas on vaja piletikontrolli Birgitta Festivalile, tundus see olevat just midagi sellist, mida järele proovida. Kui turvatöötajad soovivad pigem pikemaid vahetusi, siis 4,5-tunnine vahetus oli mulle just paras pärast kontoripäeva. Minu mõttekäik oli lihtne: kui olen end umbes sama pikkadeks vahetusteks vabatahtlikuna üles andnud, siis miks mitte teha seda tasu eest? Esimene asi, mille pidin spetsiaalselt selle töö jaoks soetama, olid tumedad jalanõud, sest kontorikingaga ju mitmeks tunniks seisma ei lähe. See oli pea sama keeruline ülesanne kui kollase riideeseme leidmine G4Si suvepäevade ühisetteasteks. Kummalgi juhul ei tahtnud kulutada üle 10 euro ja samas tahtsin, et ostetud eset ka hiljem oleksin valmis kandma. Soe ja suvine aeg ning mõistliku hinnaga leitud mustad tennised ajasid asja kenasti ära. Instruktaažil enne esimest vahetust tuli tõdeda, et isegi töömalevlased on parema ettevalmistusega – rannavalvurite abilistena on neil raadiosaatja kasutus käpas. Keeruline see samas pole, nii et saab mõne minutiga selgeks küll. Seda, et tehnikast ei saa üle ega ümber, näitas ka põhitöö piletikontrolörina, töövahendiks terminal. Esimene päev olla terminalid aga tõrkunud, mis tähendas, et head kolleegid pidid eriti teraselt pileteid seirama ja paberkujul pääsmeid rebima. Martin omalt poolt kinnitas, et kes on vähegi tehnikaga osav, saab terminaliga rutem asjad tehtud. Esimene päev, pean tunnistama, olin siiski üsna pabinas, kuklas vasardamas kõik need uudisnupud, kus keegi pahandab aeglase piletikontrolli pärast. Ammugi mitte pole vaja, et minu pärast hilinejat saali ei lasta! Õnneks läks kõik hästi. Minu vaieldamatuteks lemmikuteks osutusid välja prinditud piletid, millel mõnusalt suur ja mitte vastu peegeldav triipkood. Olgugi, et roheline minus on vägagi väljaprindi vastu (paljud taipasid
|8| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
siiski samale lehele ka 4 piletit lasta). Kui esimesel õhtul toimetasin kiirematel hetkedel justkui autopiloodil (keegi teretab, kusagilt kuuled tuttavat häält) – saali saab pool tundi varem, ent enamus otsustab liikuma hakata 10 minutit enne etendust –, siis kolmandal päeval võtsin juba rahulikumalt ja ikka sai üle 200 pileti masinaga kontrollitud ja üle pooltele jõudsin ka head elamust soovida. Piletikontrolli erinevate sissepääsude juurde oli tänavu Birgitta Festivalil vaja selleks, et kloostri varemed oleksid vaatamisväärsusena kõigile huvilistele avatud, samuti kui festivaliaegsed kohvikud-restoranid. Nii avanes võimalus ka turistidele paika tutvustada ja rääkida, mis parasjagu kohapeal toimub. Iga päev trehvasin oma uuel tööpostil ka mõnd tuttavat, kelle jaoks olin vähem või rohkem üllatavas rollis. Töö natuke ebamugavam osa oli inimesi mitte lasta saali jäätise, veiniklaasi, kohvitopsiga … Kokkuvõttes mulle see töö meeldis: hea muusika („Luikede järv“!), suhtlemine inimestega, töö värskes õhus, klaarid ülesanded, teel koju merevaade koos päikeseloojanguga. Vaid viimasel päeval tundsin, et hakkan vist korralduslikult poolelt üle mõtlema, mistõttu leidsin, et tuleb vist kontorisse tagasi pöörduda. Järgmise korrani!
TEHNIKA
1. juulist on G4S Eesti e-poes müügil esimene toode, mis on täiesti juhtmevaba – suurepärase HD-pildiga G4S Videopilgu valvekaamera. Videopilku on lihtne paigaldada ning seda saab mugavalt äpist juhtida ja jälgida. TEKST: PRIIT ORASSON FOTO: G4S
V
Uus mobiiliga jälgitav juhtmevaba kaamera G4S Videopilk
ideovalve kogub aina enam populaarsust, aga on olnud paljudele kättesaamatu, kuna seda on kallis ja keeruline paigaldada. Enamik kaameraid vajab kas elektriühendust, on kehva akuga, ei ole mõeldud välitingimustes kasutamiseks või salvestavad valimatult kõike, mistõttu kõvakettad saavad ruttu täis. Oleme koostöös Arloga leidnud Eesti turule sobiva lahenduse – G4S Videopilgu kaamera, millel on väga palju häid omadusi. Lihtne paigaldada – kaamera paigaldamiseks ei ole vaja tehnikut tellida, kuna igaüks saab sellega ise hakkama. Tegemist on juhtmevaba kaameraga, mis jätab võimaluse kaamera (või ka mitu kaamerat) igal ajal ümber tõsta ning ajapikku leida kaamerale koht, kus seda enim vajatakse. Mugavalt äpist juhitav ja jälgitav – liikumist märgates teavitab kaamera Sind e-posti aadressile ja mobiilile tuleva teavitusega. Selle peale saad minna nutiseadmest või arvutist Arlo keskkonda, kust lihtsalt ja mugavalt vaadata, miks teade tuli ja mis kodus/aias/tööl tegelikult toimub. Arlo HD-kvaliteet võimaldab kõike näha pisima detailini ja kristallselgelt. Tasuta salvestus pilve – iga inimene saab vaadata 7 päeva jagu salvestusi pilvest tasuta. Kui majja tunginud varas lõhub või viib kaamera minema, saab tõestusmaterjali ikkagi 7 päeva jooksul pilvest tasuta kätte. Kaamera salvestab vaid liikumist märgates. Ilmastikukindel – G4S Videopilgu kaamera on ilmastikukindel ehk seda saab edukalt kasutada ka õues. Kaamera saab hakkama nii paduvihma kui ka lõõmava päikesega. Salvestise pilt on selge ka pimedal ajal – kaameral on öörežiim ehk sisseehitatud infrapunavalgus. Nii nagu päeval, on ka öine salvestis selgelt nähtav. Koduvalve kliendid on tihti küsinud videovalve võimaluse kohta ja nii asusime kokku panema sobivaimat lahendust. Tahtsime turule tuua lahenduse, mis ei nõua palju planeerimist
ja kulukat kaablite vedamist, vaid oleks igaühe jaoks mõistliku hinnaga kättesaadav ja lihtsasti paigaldatav. G4Si e-poes on müügil ühe ja kahe kaameraga komplektid, millele pakuvad tehnilist tuge G4Si tehnilised spetsialistid. Kaamerat ei saa Koduvalve süsteemiga ühendada, küll aga pakub see lihtsat ja mugavat võimalust täiendavalt hoovis või kodus toimuval silma peal hoida. See omakorda teeb kaamera paigaldamise võimalikuks ka neile, kellel kodus Koduvalvet ei ole – sellisel juhul ei valva turvafirma, vaid klient ise. Vaata lisaks: www.g4s.ee/videopilk
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|9|
RANNAVALVE
Ajateenijad õppisid G4S vetelpäästjate juhendamisel veega suhtlema TEKST JA FOTOD: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht
28. juulil osales ligi 170 Vahipataljoni ajateenijat veeohutuskoolitusel, mis algas teooriatundidega väeosas ning lõppes praktilise osaga Pirita ranna vetes. Koolituse korraldas ajateenijatele G4S Eesti ja tegemist oli esimese taolise ja nii mastaapse veeohutuskoolitusega Eestis.
„P
eame oluliseks, et ajateenijad oleksid võimalikest veekeskkonnaga seotud ohtudest teadlikud ning oskaksid hädaolukordades nii end kui kaasvõitlejaid päästa,“ ütles sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülem major Romet Kaevu. „Veel õpivad ajateenijad teenistuse jooksul mitmeid praktilisi oskusi, millest on kasu ka tsiviilelus. Näiteks läbivad nad ka tuleohutuskoolituse ning meditsiiniõppe.“ „G4S rannavalve eesmärk oli õpetada ajateenijad veega suhtlema ja anda neile oskused erinevateks olukordadeks, mis ajateenistuses veega seonduvalt ette võivad tulla,“ ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel. „Sageli on just noored
|10| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
mehed need, kes võtavad veekogude ääres hulljulgeid riske, mõtlemata tagajärgedele. Seega on ajateenijate veeohutusalane praktika eriti oluline.“
TEOORIA KUIVAL MAAL
Päeva esimeses pooles omandasid noorsõdurid esmalt Miinisadama linnakus teoreetilised teadmised veeohutusest. Vetelpäästjad tutvustasid sõduritele erinevate veekogude omapärasid, nendes varitsevaid ohtusid ning veekogude ületamise viise. Räägiti sellestki, mis on alajahtumine ja kuidas seda vältida. Loomulikult õpetati ajateenijatele päästevõtteid, kannatanu transportimist ja veetakistuste ületamist. Samuti varustuse pakkimise
kunsti, et see kuivaks jääks ja oleks abiks ka veepinnal püsimisel. Vajalikud tarkused andsid neile G4S rannavalve juht Henry Seemel ning kutselised vetelpäästjad Karl Seemel ja Nikita Berendejev.
PRAKTIKA VEES
Pärast teoreetilist osa kuival maal ja kosutavat lõunat liikusid ajateenijad Pirita randa G4S rannavalve staabi juurde, kus noorsõdurid said teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Prooviti varustuses vees liikumist päri- ja vastulainet, takistuste ületamist nii vee pinnalt kui vee alt, päästevõtteid ja kannatanu transportimist. Veeraja pikkuseks oli pool kilomeetrit
RANNAVALVE
Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine. Sõjaväepolitsei üksustesse arvatuna toimub teenistujate väljaõpe sõjavangide valve, massirahutuste mahasurumise, isikute ja kolonnide eskordi, liikluse reguleerimise, teeluure ning liiklusjärelevalve aladel.
ja sügavus ulatus kohati kahe meetrini. Neile, kel ujumisoskus kehv või tundsid end vees ebakindlalt, seoti õlavarre ümber ohutuslint, et vetelpäästjad ja kaasvõitlejad teaksid neil hoolikamalt silma peal hoida. Veerännaku ajal tagasid ajateenijate ohutust kahe vetelpäästepaadiga ning juhendasid neid staažikad päästjad Elise Käit , Aeksandr Semelit ja Iiris Embrich. Lisaks oli kaldal G4S rannavalve meedik, et vajadusel esmaabi anda. Kuigi õhutemperatuur ulatus sel päeval 27 kraadini, siis veesoojus oli vaid 13 soojakraadi, mis andis ajateenijatele korraliku karastuse jahedas merevees. Vaatamata või hoopis tänu karastavale veele läbis enamik ajateenijaid takistus-
raja edukalt. Selline koolituspäev andis igale osalejale selge tunnetuse, milleks ta vees võimeline on, milline on tema vastupidavus ja suutlikkus veekogus erinevaid ülesandeid täita. Ning seda kõike professionaalsete vetelpäästjate juhendamisel ja valvsa pilgu all.
VÄÄRIB JÄTKU
Henry Seemel soovitab Kaitseväel selliste koolituspäevadega jätkata ja laiendada teistessegi väeosadesse, muutes sellise koolituse regulaarseks. „Ajateenistuses olevad noormehed on just sellises vanuses, kus tahavad oma võimeid proovile panna. Paraku võivad jõu- ja ilunumbrite näitamised veekogu-
des lõppeda traagiliselt ja seda seetõttu, et noor inimene pole saanud ohututes tingimustes proovida, milleks ta tegelikult vees võimeline on ning kuidas tema keha ja mõistus ebakindlas olukorras reageerib,“ selgitas Seemel. „Vahipataljoni ajateenijatele antud teadmised ja praktilised oskused aitavad osalenutel edaspidi ohtlikesse olukordadesse mitte sattuda või siis nendest edukalt välja tulla.“ Seemel lisas veel, et G4Sil on kindlasti huvi sellist koostööd Kaitseväega jätkata ja rannavalve kogemusi ajateenijatele jagada. „G4Sil on pikaajaliste kogemusega vetelpäästjate meeskond, kes on treenitud ja koolitatud ning saavutanud aastate pikkuse tööga kõrge maine,“ lisas Seemel.
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|11|
TURVATÖÖ
Kas võtta pumppüss või viibutada näppu? TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht
Ühel juuli nädalavahetusel tegelesid G4S turvatöötajad juhtumitega, kus ühel juhul oodati, et turvatöötaja kõik pätipoisid nokki lööks, ja teisel juhul tegi käpuli käinud rulasõitja turvatöötaja kohta politseisse avalduse.
Ö
öl vastu 21. juulit veetis 19aastane noormees koos oma sõbraga aega vanalinna serval Musumäel, kui nende poole pöördus noortekamp ja küsis raha. Pärast puhkenud sõnavahetust jooksid kannatanu ja tema sõber McDonald’sisse, kus nad jäid kassade juurde seisma. Sinna tuli ka sama kamp, kes lõi 19aastase noormehe nokauti. Lisaks rööviti noormehelt rahakott, kus olid dokumendid ja 50 eurot sularaha. Turvatöötaja märkas rünnakut ja vajutas kohe paanikanuppu, et abi kutsuda, ning läks kannatanule appi ja üritas takistada talle täiendavate vigastuste tekitamist ja asjade röövimist. Selle peale turvatöötajat tõugati ja rünnaku toime pannud noormehed põgenesid.
KUHU JÄI PUMPPÜSS?
Juhtunut filmis üks söögikoha külastaja ja jagas saadud materjali ajakirjanikega. Siit omakorda tekkis küsimus G4Sile – kas turvatöötaja tegi kõik õigesti ja kas me ettevõttena oleme tema tööga rahul? Ühe G4Si töötaja käest küsiti isegi, miks turvamees pumppüssi välja ei võtnud ja miks ei andnud ta kallaletungi toime pannud noormeestele sealsamas peksa. Tunti ka huvi, miks meie turvatöötaja pipragaasiga poistel silmi märjaks ei lasknud. Oleks turvatöötaja kõikidele sellistele ootustele vastu tulnud, siis istuks ta täna vangis, nagu needsamad röövis osalenud noormehed. Tegelikult sekkus turvatöötaja kiirelt, kutsus kohe paanikanuppu vajutades abi ja läks kannatanule appi. Samuti hoidis ta ära olukorra eskaleerumise ehk kannatanule täiendavate kehavigastuste tekitamise. Lisaks aitas ta ära hoida selle, et rohkem inimesi seal kannatada ei saaks. Kallaletungijad ehmusid ja panid putku kui turvatöötajat märkasid.
KOGENUD TÄNAVARÖÖVLID
„Turvataktikaliselt käitus too turvatöötaja õigesti. Kutsus abi ja läks noormeest kaitsma. Turvatöötaja hoidis ära hullema.
|12| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
Kui ta poleks sekkunud, siis oleks põrandal lamavat noormeest võib-olla veel pekstud. Võib-olla isegi toolidega. Ja kui need oleks lendama hakanud, siis oleks kõrvalisedki pihta saanud. Kõik oleks võinud veel halvemini minna,“ kaitses turvatöötaja tegutsemist ka G4S juhatuse liige ja valvedivisjoni direktor Villu Õun, kui Õhtulehe ajakirjanik toimunu kohta aru päris. Nagu hiljem selgus, on kõik McDonalds’is vägivaldse röövi toime pannud noorukid alaealised noortekamba liikmed, kelle „portfooliosse“ kuulub teisigi tänavarööve. Täna istuvad kolm kambajõmmi vahi all ja ootavad oma karistust.
KÄPULI KÄINUD SKATER TEGI AVALDUSE
Päev pärast McDonald’sis juhtunut toimus vahejuhtum G4S turvatöötaja ja ühe noore rulasõitja vahel. Sündmuskohaks oli seekord Tallinnas asuv bussiterminal. Turvatöötaja kutsus seal korduvalt korrale noormeest, kes bussiterminalis rulaga sõitis. Rulaga, jalgrattaga, rulluiskudega jms sõitmine on seal jalakäijate ohutuse tagamiseks keelatud ning vastavad keelusildid kõikide sissepääsude juures väljas. Noormees aga ignoreeris turvatöötajat ja nii ei jäänudki viimasel muud üle, kui nooruk füüsiliselt peatada. Turvatöötaja astus skaterile ette. Noormees kukkus rula pealt maha käpuli põrandale. Tõusis kohe püsti ja läks turvatöötajat agressiivselt sõimama. Too tunnetas ohtu ja kasutas enesekaitseks pipragaasi. Pärast aitas turvatöötaja nooruki tualetti nägu pesema. Kui noormees sai näo puhtaks pestud, läks ta otsejoones politseisse avaldust kirjutama. Täna uurivad juhtunut ametivõimud ja peavad lõpuks otsustama, kas turvatöötaja rikkus sellise sekkumisega seadust või käitus ta korrarikkujat peatades igal sammul õigesti.
APPI VÕETI AJAKIRJANDUS
Lisaks saadeti Õhtulehe toimetusele anonüümne valeväiteid sisaldav vihje, et
Viru keskuse turvamees oli bussiterminalis rulatanud noormehele jala taha pannud ja seejärel talle gaasi lasknud. Veel väideti kirjas, et turvamees ei rääkinud vahejuhtumist ühelegi kolleegile ega ülemusele, vaid lõpetas vahetuse ja läks koju. Tegelikult liikus turvatöötaja vahepeal teisele valvepostile. Politsei tuli asitõendeid korjama juba tund pärast juhtunut, mil turvatöötaja tööpäev veel kestis. Loomulikult „unustas“ vihje saatja mainida, millest kogu vahejuhtum alguse sai. Kui turvatöötaja käitumise kohta tehakse politseisse avaldus, siis tasub küsida – miks see inimene üldse turvatöötajaga kokku puutus, millist reeglit ta rikkus? Konflikt turvatöötajaga tekib enamasti sellest, et inimene rikub avalikku korda ega võta turvatöötajat kuulda, kui teda korrale kutsutakse. Turvatöötaja peab sekkuma, kui näeb reeglite rikkumist. Alati on eesmärk lahendada olukord rahumeelselt ja viisakalt. Aga vajadusel võib turvatöötaja kasutada ka jõudu. Jaga oma kogemusi ja mõtteid sarnaste juhtumitega seoses G4S siseveebi foorumis. Mine aadressile siseveeb.g4s.ee, logi sisse ja postita oma mõtted siseveebis olevasse foorumigruppi „Juhtumid turvatöös“.
TURVATÖÖ
TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht
ETEL 25 Turvakonverentsil osalenud kohalike omavalitsuste esindajad tõdesid üksmeelselt, et on aeg anda turvatöötajatele avaliku korra kaitsmiseks rohkem õigusi.
Kohalikud omavalitsused nõuavad turvatöötajatele rohkem õigusi
T
urvapartneri kaasanud valdades ja linnades on omavalitsusjuhtide sõnul korrarikkumisi jäänud vähemaks, ent aeg-ajalt jäävad nende meelest turvatöötajate käed avalikus ruumis kurikaelte ohjeldamisel lühikeseks. Seaduste piiril manööverdades ohjeldavad turvatöötajad noortekampasid, tegelevad vandaalitsejate kinnipüüdmisega, aitavad politseil roolijoodikuid tabada ja, kui vaja, lähevad politsei palvel ka kontrollima võimalikku perevägivallajuhtumit. Kohalike omavalitsuste õigused avaliku korra tagamiseks erasektori kaasamisel on piiratud, kuid vaidlused nende piiride nihutamiseks on kestnud aastaid. Mai lõpus Turvaettevõtete Liidu korraldatud Turvakonverentsil jagasid kohalike omavalitsuste esindajad oma kogemusi avaliku korra kaitsmisel ja erasektori kaasamisel turvalisuse parandamiseks. Keila, Viimsi, Saue, Lääne-Harju ja Türi valla esindajad olid kõik ühte meelt, et avaliku korra paremaks kaitsmiseks kohalikes omavalitsustes tuleks seadusega anda turvatöötajatele rohkem õigusi. KEILA linna järelevalvespetsialist Uno Paas tunnistas, et ilma turvapatrullita oleks Keilas katastroof. „Kui turvapatrulli poleks, siis oleks linn ribadeks lõhutud. Meil on kogu aeg väljas turvapatrull, kes suudab noortekampadega tegeleda,“ ütles Paas. Oma turvapatrulli või munitsipaalpolitsei pidamine on kohalikule omava-
litsusele tema sõnul keeruline ja kallis. Soodsam oleks osta teenust turvaettevõttelt, kelle patrullid on juba kohapeal oma klientide kaitseks tegutsemas. SAUE valla abivallavanema Riho Johansoni hinnangul võiks abipolitseiniku õigused tõsta copy-paste (kopeeri ja aseta – toim) turvatöötajale. „Võimekus peab olema selline, et patrull saab kohe sekkuda. On kaheliikmeline ja saab kaasata teisi patrulle,“ ütles Johanson. Tema hinnangul peaks kõrgemalt kvalifitseeritud turvatöötaja saama kõrgemat tasu ja turvaettevõttel oleks sellest tulenevalt õigus küsida kõrgemat teenustasu. Saue vallas patrullivad täna nii Securitas kui G4S. LÄÄNE-HARJU valla vanem Jaanus Saat ütles, et kohalikud ettevõtjad võtsid turvalisuse teema enda kanda, kuna töötajad ei julgenud enam Paldiski peal liikuda. Ettevõtjate liit tellis turvateenuse G4Silt. „Pärast seda, kui kaks aastat tagasi G4Siga koostööd alustasime, on kuritegevus langenud,“ ütles Saat. Koostöös politseiga paigaldatakse avaliku korra kaitsmiseks Lääne-Harju valda ka turvakaamerad. TÜRI valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp ütles, et valda paigaldatud turvakaamerate abil on tuvastatud mitmeid vandaalitsemisi, liiklusrikkumisi, avariisid jms. Tema sõnul on lõhkumisi oluliselt vähemaks jäänud, kuna elanikud teavad, et videopilt on kvaliteetne ja korrarikkujad tabatakse. Türi vallal on turvaettevõttega leping
kaamerapiltide jälgimiseks ja vajadusel patrulli väljasaatmiseks, et korrarikkumist tõkestada. VIIMSI abivallavanema Janek Muraka sõnul keskendub lähim politseipatrull rohkem Lasnamäele ja Viimsisse satutakse harva. Sageli saab turvaettevõtte patrull kiiremini reageerida. Täna keskendub G4S patrull Viimsis suuresti probleemkohtade – näiteks parkimisprobleemid, huligaanitsemised, lõhkumised –, fikseerimisele, millega tegelevad järelevalveametnikud edasi. Omaette probleem on avaliku korra tagamine saartel. Pranglil õigusrikkumiste arv kasvab, kuid politsei sinna ei lähe. Ka Naissaarel arvatakse, et seal seadused ei kehti. Vald kaalub Pranglile 24/7 turvateenuse tellimist. Kuus aastat tagasi sõitis seal avaliku korra hoidmiseks ringi G4S patrull. Muraka sõnul pole turvatöötajal paraku suuri võimalusi avalikku korda kaitsta, sest avalikus ruumis turvatöötajal eriõigusi pole. Turvaettevõtete Liidu liikmete seisu koht on, et turvatöötajal peaks olema õigus tuvastada korrarikkuja isik, fikseerida sündmus, teha turvakontroll ja isik kinni pidada. Nii saaksid turvaettevõtted politsei koormust kergemate juhtumite lahendamisel juba tunduvalt rohkem vähendada. Kindlasti ei hakka erasektor juhtumeid menetlema ega karistusi määrama. Küll aga saavad turvatöötajad teha ära lihtsamad toimingud, et juhtum fikseerida ja vastavad ametiisikud saaksid korrarikkuja hiljem vastutusele võtta. G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|13|
SUVEPÄEVAD
FOTOD: KRETEL KUUSK, ESME KASSAK
KAS TUNNED MAAD, MIS PEIPSI RANNALT…
G
4S Eesti seekordsed suvepäevad viisid Peipsi äärde. Mõnegi kolleegi jaoks oli see Eesti suurima järve esmakordne külastus. Suvepäevade programmi kuulus nii sporti kui ka meelelahutust, kuid ka rahuliku-
|14| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
maid tegevusi, nagu näiteks jooga, mütsi viltimine, suitsukala nautimine ja sääsemäärete kokkusegamine. Lõppeks valis igaüks ise, mis teda kõige enam köidab. Suvepäevad algasid traditsioonilise ülesrivistusega, millele järgnes sedavõrd haarav meeskonnamäng, et peaaegu kõik lõid
kaasa. Õhtu üheks oodatumaks esinejaks olid töötajad ise ühisetteastega, mida valmistasid ette Valter Soosalu, Reigo Ahven ja Ingmar Jõela. Kõik karud pandi tantsima ja laulma ja trummigi lööma. Enne „öödiskot“ moodustati üheskoos G4Si logo.
SUVEPÄEVAD
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|15|
PERSOON
Allan Magnus:
„Turvatöötaja on üha rohkem klienditeenindaja.“
Järve Keskuse objektivanem Allan Magnus töötab G4Sis juba 14 aastat ning ka enne keskusesse tööletulekut üle kuue aasta tagasi oli ta ametis kaubanduses. Juuli alguses tänati Allanit kvartali parimate turvatöötajate tänuüritusel hea töö eest. Tema turvajuht toob muuhulgas välja oskuse oma tiimi hästi koos hoida. TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK
Allan arvab Mis teeb heast turvatöötajast väga hea? • oma tööd tuleb alati korrektselt teha • suhtumine peab paigas olema – miks ja kellele ma seda tööd teen • füüsiline vorm on tähtis, aga järjest olulisem on suhtlusoskus Mis teeb objekti heaks? • hea klapp meeskonnaga • tööülesanded sellel objektil • sobiv asukoht • hea koostöö kliendiga
|16| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
PERSOON
Allan hoidmas silma peal keskuse heakorral.
K
ülastan Allanit tema tööpostil ühel augustikuu hommikupoolikul. Klientide mõttes on tööpäeva algus rahulik – kõik, mis toimub keskuse pinnal, on mitmest ekraanist näha kui peopesal. Küll aga külastab turvaruumi üks töötaja keskuse kontori poolelt, et plaanida suvepäevade ajal parkimist, veel arutab Allaniga tööasju haldusjuht, seejärel vaadatakse kaamera abil üle ühe konteineri asukoht. Objektivanemana on tema roll olla lüli keskuse kui kliendi ja G4Si kui turvateenuse pakkuja vahel. Lisaks on ta parem käsi keskuse haldusjuhile, ajades jooksvalt korda erinevad väiksemad teemad. „Keskuses on võrdlemisi rahulik ja ma heameelega abistan jooksvate küsimustega, kui midagi on katki ja vaja tellida tehnik või remondimees,“ räägib Allan.
NÕMME KÜLJE ALL
Varasematel aastatel nii Tondi kui Järve Selveris turvatöötaja ja vahetusevanemana töötanud Allan oskab võrrelda erinevaid töid kaubanduses – keskuses on tema sõnul märksa rahulikum. Eriti kaubanduskeskuses, mis ei asu linna tuiksoonel, kus kipuvad noored hängima ja tuleb lahendada situatsioone kõiksugu probleemsete tegelastega. „Siia tulevad inimesed kindlal eesmärgil: kes käibki igapäevaselt Selveris, kes tuleb sööma, kes sisustuskaubamajja või muul kindlal põhjusel. Niisama hängijaid siin naljalt
ei leidu ja ega meelelahutuskohti ka pole. Eelkõige hoiamegi silma peal avalikul korral,“ räägib Allan. Just selline töö, nagu Allan eelnevalt kirjeldab, talle meeldib ja tundub, et ka tema tiimile. Järve Keskuse turvatiimi moodustavad kuus töötajat – neist neli on omaette tuumik, kellest üks on isegi Allanist kauem samal kohal olnud. Püsiv meeskond annab Allani sõnul mitmeid eeliseid. „Tunned inimesi ja tead, mis nad endast kujutavad: keda saab rohkem usaldada, kes hakkab teatud olukorras pabistama, millised on kellegi plussid-miinused. Kui seltskond kogu aeg vaheldub, siis ei tea, kuidas ta reaalselt mingis olukorras käitub. Esmamulje võib ju hea olla, aga sisse ei näe.“ Lisaks oma meeskonnale kiidab Allan klienti, kellega saab kõik asjad aetud, ja muidugi meeldib talle nõmmekana keskuse asukoht. „Hea ilmaga kõnnin alati see 20-30 minutit tööle ja tagasi jala,“ ütleb ta.
SUHTLUSOSKUS KÕIGE OLULISEM TÖÖRIIST
Objektivanemana on Allan ka oma turvajuhi Indrek Puki jaoks justkui käe pikendus, kes jagab töötajatega vajalikku informatsiooni, koostab graafikuid ja aitab jooksvate tööküsimustega. Nii suhtluses kliendi kui oma meeskonnaga on Allan alati põhjalik, selgitades nii jah- kui ka ei-vastuseid. Ta leiab, et nii, nagu sina suhtled teistega, suhtlevad teised lõpuks sinuga. „Kliente on muidugi ka erinevaid,
aga olen seda meelt, et inimene ise loob seda meelestatust, kuidas klient temasse suhtub. See, kuidas töötajad suhtuvad klienti, peegeldub ju tagasi. Kõik sõltub inimestest endist. Ja kui inimesed on rahul, klient on rahul, ettevõte on rahul, siis polegi põhjust tahta kuhugi mujale minna,“ tõdeb ta keskuse staažika töötajana. Nõnda tajubki Allan end keskuse objektivanema tööd tehes üha rohkem klienditeenindajana. Aga kui asjad on majas korras, vormis mees majas, silm ekraanil ja abi telefonikõne kaugusel, siis ongi suur osa turvalisusest juba tagatud. „Meid kutsutakse välja, kui rentnik ise helistab või teeb häire. Sellistel juhtumitel turvakontrolli tehes olen üsna tihti keerukas olukorras, kui pole ise kogu situatsiooni pealt näinud. Siis tuleb kahtlusalusele viisakalt selgitada, miks ma turvakontrolli teen, ja veenda teda sõbralikult koostööd tegema. Inimlik faktor on suhtluses oluline,“ räägib Allan.
KÕIGIL ON ÕIGUS…
Turvatöö teeb Allani sõnul keerukaks see, et seaduse järgi napib turvatöötajal õiguseid. „Vanasti polnud kellelgi küsimust, kui teda kinni peeti. Nüüd teatakse oma õiguseid väga hästi. Nii ongi tänapäeval hea suhtlusoskus turvatöös kohati isegi olulisem kui füüsiline vorm,“ arutleb Allan. Samuti peab ta oskust suhelda oluliseks turvatöö üldise maine pärast, kuna igaüks võib tekkinud olukorda oma pihku
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|17|
PERSOON
Allan on samas majas töötanud juba kümmekond aastat ning tunneb keskust sama hästi kui oma viit sõrme.
mahtuvast seadmest filmida ja seda oma vaatenurgast näidata. „Negatiivset tähelepanu ei ole vaja ei kliendile ega meile. Seega tuleb osata igasuguseid olukordi lahendada. Pead iga konkreetse sündmuse puhul vaatama, mismoodi selle inimesega suhelda,“ räägib ta. Joobes inimest ei saa minna tema hinnangul ohjeldama järsult, vaid pigem sõbralikult, sest vastasel juhul võivad tekkida lisaprobleemid. Eks see üks osav balansseerimine ole, kuidas korraga taltsutada ja oma sõna maksma panna, ent purjus inimese jõuga on Allan samuti tuttav. „Reaktsioonid võivad väga erinevad olla. Mõni varastab suure summa eest ja tuleb täiesti rahulikult turvakontrolli kaasa, teine väikese asja ja hakkab vastu. Oleneb ka taustast: kellel on kriminaalasi või tingimisi karistus, sel puudub motivatsioon sinuga kaasa tulla.“ Veel märgib Allan, et viimaste aastatega on kahtlased isikud hakanud järjest enam sulanduma massi ja peab olema silma, et neid ära tunda. „Paljud inimesed ei paista üldse välja nagu vargad. Isegi narkomaanid näevad väga viisakad välja, samas kui vanasti olid kõik nagu kloonid: seljakott, dressid, nokamüts. Kui ei oska märgata teatud detaile, siis ei panegi kohe tähele.“
TEHNIKAST EI SAA ÜLE EGA ÜMBER
Inimeste tundmise oskuse kõrval on turvatöös üha enam vaja osata ringi käia ka tehnikaga. See hõlmab nii igapäevaseid töövahendeid kui ka hoonete üldisemat turvalisust, mille osas on nõuded aastatega hüppeliselt kasvanud. Ikka selleks, et inimestel oleks turvaline keskusi külastada. Mistahes probleemide korral on turvatöötaja ka enam-vähem esimene ja vahel ka ainus inimene, kelle poole pöördutakse. Keskuse turvatöötajal on olukorrast hoones hea ülevaade ning silma hoitakse kogu kompleksil peal ka öösel. „Ühtki häiret ei tohi kergelt võtta, mis siis, et üheksal juhul kümnest on tegemist valehäirega. Näiteks kaableid on katki sõidetud. Samas kaks aastat tagasi oli tulekahju kohas, kust olin veel pool tundi tagasi mööda kõndinud ja seal oli korras. Tegemist oli papihoidlaga, kuhu teiselt korruselt oli koni visatud, ilm oli soe ja tuult ka parasjagu. See on olnud selline äratus, mis paneb igasse alarmi täie tõsidusega suhtuma,“ avaldab Allan.
|18| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
INDREK PUKK, turvajuht:
„Allani tööks on hoida korda ja olla kliendile igapäevastes tegemistes käepikenduseks Järve Keskuses, kus ta töötab objektivanema ametikohal. Allan on oma eeskujuliku töösse suhtumisega võitnud kliendi sümpaatia, mis paistab välja igas kliendi kohtumises, kus Allanit ülistatakse. Allani pühendumust näitab see, kuidas ta ikka ja jälle oma tööpäevi ümber korraldab, kui mõni ustav kolleeg on haigestunud või puhkust võtnud. Allani head tööd näitab kindlasti seegi, et Järve Keskuses on tal tekkinud meeskond, kus kaadri voolavus on olnud aastaid minimaalne.“
LAPSEST SAATI AJALOOHUVILINE
Aga kelleks Allan lapsena tahtis saada? „Kosmonaudiks ja militsionääriks,“ naerab Allan. Elu viis teda õppima hoopis trükitehnoloogiat ning enne turvaettevõttesse tööle tulekut oli Allan kunagi mõnda aega trükikojas ametis. Teine valdkond, mis Allanile poisikesepõlvest saati suurt huvi pakub, on ajalugu. Paljude muude raamatute seas on hetkel tema öökapil lugemisel raamat „Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu“ (Arto Oll, kirjastus Argo 2017). „Mulle meeldib lugeda ajaloost, poliitikast ja ka loodusest. Huvi pakub II maailmasõja aeg, I ja II maailmasõja vaheline aeg. Eesti teemad on mulle samuti südamelähedased. Elame ju ikkagi Eestis ja võiks oma riigist ja rahvast ja inimestest üht-teist teada.“ Ajaloohuviga haakub hästi ka Allani teine suur huvi – numismaatika. Millised mündid siis kõige olulisemad koguja jaoks on? „Minu jaoks on kõige väärtuslikumad tsaariaegsed ja esimese Eesti Vabariigi omad. Ent ka Eesti 90. aastate mündid on juba kõrges hinnas ja mitte kõiki ei saa endale lubada,“ räägib ta. Veebruaris, kui tulid välja EV 100 juubelimündid, läks Allangi külma trotsides Eesti Panga ukse ette järjekorda ning oma mündid ta kätte ka sai.
SPORT JALGPALL
4. augustil toimusid Viljandis G4Si meistrivõistlused jalgpallis, millest võttis osa rekordiline arv G4Sikaid. Esikoha läks mitmendat aastat Pärnusse (kapten Peep Saaremägi), teine koht Tartu segatiimile (kapten Rein Pütsepp) ja kolmas turvatehnikadivisjoni meeskonnale (kapten Aleksandr Jegorov). Aitäh kõigile osalejatele ja korraldajatele! Õnnelik 3. koha saavutanud turvatehnikadivisjoni jalkatiim.
Kalev Põlluaas ja Aivar Niiholm.
KARATE
DISCGOLF
2. kuni 5. augustini toimusid Ida-Virumaal discgolfi Eesti Meistrivõistlused, millest võttis osa ka G4Sikas Kaja Ets. Kaja võistles Pro Masters Women 40+ võistlusklassis ja saavutas 2. koha. Finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonna peaspetsialist Kaja mängib discgolfi juba üle kahe aasta ja see harrastus meeldib talle väga. Kaja on heal meelel ka kolleege välja õpetanud (näiteks eelmise aasta suvepäevadel) ning pea alati platsis, kui toimuvad G4Si meistrivõistlused discgolfis. Eesti Meistrivõistlustelt võttis Kaja osa esimest korda ja jäi lõppkokkuvõttes hõbemedaliga igati rahule. Esimesel kahel päeval oli Kaja juhtimas ja kohe kindlasti pakkus ta esikoha saavutanud Eve Jänesele üksjagu peavalu, talle tihedalt kuklasse hingates:) Tubli, Kaja!
17. kuni 21. juulini toimusid Stockholmis Kimura Shukokai Karate maailmameistrivõistlused, millest võtsid kohtuniku ja treenerina osa ühiselamu juhataja Kalev Põlluaas ning võistlejana turvatehnikadivisjoni projektijuht Aivar Niiholm. Kokku võttis MM-ist osa 530 võistlejat 20 riigist. Eesti umbes 30-liikmeline tiim tõi koju 1 kulla, 4 hõbedat ja 4 pronksi. MM pakkus põneva kogemuse nii osaleja kui ka kohtuniku vaatevinklist. Kalev võttis muuhulgas osa vööeksamist ning tõstis oma taseme 4. tasemelt 5. tasemele. Võistluspäevad olid tihedad, kohtunikutööd jagus kahel päeval järjest 12 tundi jutti. Olles ise veel möödunud aastal olnud osaline EM-i korraldamisega Eestis, hindas Kalev meil toimunud võistlust korralduse mõttes aga kõrgetasemelisemaks. Võistluse eel viidi läbi terve päev kestnud workshop shihanide ehk 9. tan taseme õpetajate käe all. Seejärel võisteldi nii katas kui ka kumites. Aivar otsustas mõlemas end proovile panna. Tema treener Kalev kiidab Aivari head tehnikat katas, mis on ka Aivari enda meelisala. “Arengukohti on veel, aga tehnika ise oli ilus ja puhas,” rääkis ta. Kui kumite on võistlus vastasega, siis Kata üksi (n-ö nähtamatu vastasega). Aivar hakkas Kimura Shukokai Karatega uuesti tegelema kuus aastat tagasi ning võistlema asus eelmisel aastal. Seda arvesse võttes kulub iga kogemus marjaks ning tulemused saavad aina paremaks minna. Uuel aastal ootab ees EM Portugalis. Edu teile, Kalev ja Aivar!
Andres Kull.
Kaja Ets (vasakul).
IRONMAN
3. augustil toimus Tallinnas esmakordselt täispikk triatlon Ironman Tallinn 2018. G4Sikatest läbisid selle Janek Vana ja Meelis Kalda. Janek Vana jäi seejuures oma ajaga (11.41) 12 tunni piiresse. Vingelt panete, G4Si raudmehed!
Meelis Kalda.
JAHILASKMINE
Janek Vana.
Austrias Leuberstorfis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel jahilaskmises sai G4Sikas Andres Kull kaevikrajal 15. koha 120 tabamusega. Finaali pääsust jäi Kullil puudu vaid üks tabamus. Euroopa meistriks tuli Sloveenia esindaja Bostjan Macek finaaltulemusega 46 tabamust. G4Sis haldusjuhina töötav Andres Kull tegeleb laskespordiga juba üle 30 aasta. Praegugi tegeleb Andres alaga väga aktiivselt ning on korduvalt võitnud Eesti meistri tiitli. Andrese üheks suureks unistuseks on jõuda olümpiale, mille nimel teeb aasta ringi kõvasti tööd. Hoiame pöialt!
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|19|
OLE KURSIS! TEKST: KOMMUNIKATSIOONIOSAKOND
KUIDAS PÄÄSEN SISEVEEBI? Juba suve hakul kutsusime esimesed huvilised tutvuma G4Si uue siseveebiga. Ühel augustipäeva hommikul oli aga kommunikatsiooniosakonna telefon punane – vana kasutaja ja salasõnaga siseveebi enam ei saanud. Selgitame, kuidas saada siseveebi, ja vastame veel mitmele teisele korduma kippuvale küsimusele. Miks seda uut siseveebi vaja oli, kui vana ka töötas? Nii, nagu aeguvad seadmed, aegub ka tarkvara, kuna ei vasta enam vajadustele. Erinevalt vanast siseveebist saab uut kasutada ka mobiilsest seadmest. Uuenenud siseveebis on galerii mugavamalt sirvitav, pildid suured, ning ürituste kalender kogu aeg silme ees (nii ei jää ükski oluline sündmus kahe silma vahele). Uuest siseveebist leiad kolleegide kontaktid (paremas veerus „Töötajad“), mis enne olid kättesaadavad vaid kontoritöötajale sisevõrgust. Kui unustad salasõna, saad selle ise seadistada. Need on vaid mõned põhjused, kui loetleda. Tulevikus soovime elu sisse puhuda ka vestlusnurgale. Mis mu kasutajanimi on? Kasutajanimi on töö meiliaadress lõpuga @net.g4s.ee või @ee.g4s.com, nt mari. punane@net.g4s.ee. Esimesel sisenemisel tuleb aga vajutada hoopis kirjal „Küsi uus parool“. See saadetakse töömeilile kirjaga, mille pealkiri on „Parool vahetatud“. Kirja allosas on link, mille kaudu saad salasõna muuta („Parooli vahetamiseks külasta järgnevat aadressi ….“). Salasõna ei saa tellida isiklikule meilile, kuna kõik kasutajakontod on seotud ainult G4S e-posti aadressidega. Salasõna tuleb seadistada ka siis, kui püüad siseveebi pääseda kontorist (sisevõrgust) väljastpoolt. Kuidas ma oma töömeili lugema pääsen? Igale töötajale on loodud meiliaadress. Kontoritöötajate meilid on seotud Google’iga, ülejäänud meilid on lõpuga @net. g4s.ee ja neid pääseb lugema aadressilt https://epost.g4s.ee. Kui oled unustanud, kuidas töömeilile ligi
|20| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
pääseda, siis võta ühendust kysimused@ee.g4s.com.
Kas ma töömeilid isiklikule meilile saaksin suunata? Jah, saad! Oma töömeili võid soovi korral suunata isiklikule meilile. Selleks ava Seaded-> Isiklik info -> E-posti suunamine (ka mobiilile). Avaneb aken „Määra või eemalda e-posti suunamine“, kus saad märkida, millisele meilile suunad oma kirjad. Nii on Sul võimalus saada edaspidi kõik Sinu töömeilile saadetavad kirjad oma isiklikku postkasti. See tähendab, et ka siseveebi teated (parooli vahetuse info jms) ning G4S uudiskirjad jõuavad Sinu isiklikule e-posti aadressile. Milline salasõna on turvaline? Salasõna peaks koosnema vähemalt 7 tähemärgist ning sisaldama nii numbreid kui ka suuri ja väikseid tähti. Kindlasti ei saa salasõnaks panna oma eesnime koos järjestikuste tähtedega. Nõrka salasõna ei lase süsteem panna. Näiteks p4lD1sk1mnT80. Teen kõik õigesti, aga ligi ikka ei pääse. Kui veateateks on, et sellist kasutajat ei ole, siis veendu, et kirjutasid oma töömeili õigesti (punkt õiges kohas, täpitähed asenduvad täppideta tähtedega jne). Kui salasõna paned, siis jäta täpselt meelde (kirjuta üles!), mis selleks salasõnaks sai. Kontrolli, ega pole jäänud alla Caps Lock klahv, mis teeb kõik tähed suureks. Kontrolli, kas oled õigel lehel – mis on veebilehitseja aadressireal kirjas? Login sisevõrgust sisse, aga küsib uuesti tuvastamist. Järelikult oled tööarvutiga (mobiiliga)
käinud majast väljas või koosolekul ehk toimetanud väljaspool sisevõrku.
Miks see sisselogimine peab nii keeruline olema? Tegelikult kasutavad sellist salasõna ise seadmist pea kõik internetikeskkonnad, olgu selleks reisifirmad või kaubandusettevõtted. See teeb protsessi kasutaja jaoks palju kiiremaks, ilma et peaks ootama, kuni luust ja lihast teenindaja talle uue salasõna seab. Alguses võib tunduda keerukas, kuid edaspidi on oluline meeles pidada vaid oma kasutaja, milleks on töömeili aadress, ning ise pandud salasõna. Mis ma teen, kui ikka ei saa siseveebi? Kirjuta kysimused@ee.g4s.com või helista tel 651 1825 või 651 1892. Tule aktiveeri enda kasutaja ja osale loosis! Loosime kõigi 1. oktoobriks siseveebis enda kasutaja aktiveerinud töötajate vahel välja G4S saunalina.
KOOLITUS
Taas on alustamas TULEVIKU TEGIJA uus grupp Sel sügisel alustab kolmas grupp tulevikutegijaid, keda ootab ees kaks aastat vältav koolitusprogramm.
P
rojekti eesmärk on leida enda töötajate seast inimesi, kes on valmis õppima, enda teadmisi-oskusi arendama ja võib-olla tulevikus ka uusi väljakutseid vastu võtma. Kui seni on osalejaid soovitanud vahetud juhid, siis sel aastal kutsume töötajaid ka ise programmi kandideerima. Tuleviku Tegija programm on tänaseks saanud juba 4-aastaseks ja seni lõpetanud 32 inimesest on mõnigi leidnud ettevõttes endale varasemast suurema vastutusega töö. Programmis osalemine suurendab teadlikkust G4Sist tervikuna. Lisandväärtusena parandab see omavahelist koostööd, sest koos õpivad erinevate divisjonide ja valdkondade töötajad. Meil on üle 2400 inimese ja nende seas on kindlasti palju neid, kes sooviksid tulevikus end näha kas juhina, võtta vastu uusi väljakutseid või lihtsalt olla veelgi parem oma töös, mida nad täna teevad. Koolitusprogramm on mõeldud töötajatele, kes ei tööta G4Sis administratiivsel juhi positsioonil (ei ole hetkel inimeste juht). Programm eesmärk on motiveerida ja pakkuda arenguvõimalusi spetsialistidele ja eesliini töötajatele, kes soovivad oma ametis edasi areneda. Kokku kestab programm kaks aastat, koolitused ja töötoad toimuvad umbes korra ühe või kahe kuu jooksul.
PROGRAMMI TULEVIKU TEGIJA SAAD KANDIDEERIDA, KUI: • Sa oled G4Sis töötanud vähemalt 4 kuud (läbinud katseaja). • Sul on isikuomadused ja eeldused inimesi või projekte juhtida (projektide juhtimisel edukalt inimesi koordineerida).
• Sa oled aktiivne ja sul on ideid töökorralduse parandamiseks või oled juba saanud oma tööalase tegevuse eest ettevõtte või kliendi tunnustuse. • Sa oled hinnatud oma kolleegide seas. • Sul on oma juhi soovitus kandideerimiseks.
MIDA PEAKSID TEGEMA SELLEKS, ET KANDIDEERIDA PROGRAMMI?
• Saada motivatsioonikiri, kus too lühidalt välja oma kandideerimise põhjus, e-posti aadressile anu.stamberg@ee.g4s.com. • Kandideerimise tähtaeg on hiljemalt 17. septembril 2018. • Seejärel võtame Sinuga ühendust ja kutsume grupikohtumisele, kus otsustame grupis osalejad. Kui kandidaate on rohkem kui 25, siis võib järgneda ka teisi valiku etappe. • Valiku protsess viiakse läbi hiljemalt 19. oktoobriks 2018. • Kui keegi otsustab grupist lahkuda, siis grupidünaamikat arvesse võttes poole programmi pealt uusi inimesi gruppi juurde ei lisata.
MIS TULEMUST VÕIKSID OODATA PÄRAST KOOLITUST?
• Sul on hea ülevaade juhi rollist, vastutustest, õigustest ja kohustustest. • Saad paremini aru ettevõtte ja oma tegevuse eesmärkidest, tööprotsessidest ja kliendisuhetest. • Sul on enesejuhtimise- ja eneseanalüüsioskust. • Oled saanud juurde enesekindlust kandideerimaks tulevikus G4S esmatasandi juhi positsioonidele.
TEKST: ANU STAMBERG, IRENE METSIS FOTO: ESME KASSAK
Tuleviku Tegija programm 2018–2019 26. oktoober Avaüritus. Osalejatele Tuleviku Tegija projekti tutvustamine, eesmärkide selgitamine. November 2018 Töövarjupäev. Programmis osalejad on töövarjuks mõne teise valdkonna juhile. Jaanuar 2019 2-päevane juhtimiskoolitus. Enda positsioneerimine juhina ja juhtimisoskuste praktiline arendamine. Juhtimise baasoskused, protsesside juhtimine, inimeste juhtimine, enesejuhtimine. Märts 2019 G4S hea tava ja kliendisuhted. Juhi roll sise- ja välisteeninduse edukuse tagamisel. Kliendisuhete kujundamine ja juhtimine. Kliendisuhete loomise ja hoidmise olulised hoiakud. Juuni 2019 Meeskonnamäng. Meeskonnatreening välitingimustes, mis selgitab erinevaid rolle meeskonnas, annab ülevaate meeskonna kujunemisest ja paneb proovile keerulistes tingimustes. Oktoober 2019 Esinemisoskuse koolitus. Eduka esinemise põhitõed, praktilised oskused mõjusamaks esinemiseks. Jaanuar 2020 Töösuhted ja juhtimine G4Sis. Ülevaade sellest, kuidas toimub personalijuhtimine G4Sis, mis on juhtide roll ja vastutus, kuidas personali planeerida ja hoida. Aprill 2020 Juhtide karjääri kogemused. Ülevaate saamine juhtimise parimatest praktikatest. Osalejad valmistavad gruppides ettekanded, ettekannete esitlus, kohtumine mõne karismaatilise juhiga. Juuni 2020 Coachiv juhtimine, programmi lõpetamine. Enesearengu kaardistamine ja tuleviku suundade sõnastamine. Inimestega suhtlemisel vajalike praktiliste oskuste harjutamine. Edaspidi Individuaalne nõustamine programmis osalejatele, et aidata sõnastada edasisi arengusoove, võimalusi ja plaane.
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|21|
KOOLITUS
HEAD KOOLIAASTAT! TEKST: ESME KASSAK, EERIKA ÕUN
Sirgeks viigid, selga valge pluus! Nii see 1. september tuleb ja tegelikult mitte üksnes koolijütside jaoks. Nüüd on viimane aeg puhkuste virvarrist töölainele seada ning mõelda ka enda harimisele või suisa uute asjade õppimisele.
G
4Sikaid ootavad sügisel ees erinevad meeskonnakoolitused ning hea tava dilemmade lahendamised, samuti leiab koolituskalendrist praktilised treeningud turvatöötajatele. Sel sügisel saab tuule tiibadesse ka Tuleviku Tegija uusim lend, kuhu jõuad veel kandideerida (loe lk 21). Sind puudutava või Sulle huvipakkuva koolituse kohta saad täpsemat infot vahetult juhilt või koolituse koordinaatorilt Eerika Õunalt (eerika.oun@ ee.g4s.com). Koolituskalendril saad silma peal hoida ka siseveebis Koolituse menüüpunkti alt. Head uute teadmiste ja oskuste omandamist!
KOOLITUSKALENDER 2018 Kuupäev
Koolitus
Sihtgrupp
Maht
Toimumiskoht
Registreerimine
SEPTEMBER 04.09
Tere tulemast G4S-i
Kõik uued töötajad
6
Meistriklass – G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus
Personalispetsialist
04.–13.09
Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus
Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed
56
Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn
Personalispetsialist
06.09
Meeskonnakoolitus
Põhja piirkonna rahatöötlus
8
Tallinna Loomaaia koolitusruum, Ehitajate tee 150, Tallinn
Otsene juht
06.09
Hea tava foorum ja praktiline turvataktika treening
Lõuna piirkonna turvatöötajad
8
Tartu Kiirabi koolituskeskus, Riia 18, Tartu
Turvajuht
11.09 Tallinn 18.09 Tallinn 24.09 Tartu
Instruktorite koolitus
Patrullteenistus, turvajuhid
24
G4S Eesti koolituskeskus ja Audentese spordikeskus Tallinnas ja A Le Coq Sport spordimaja Tartus
Turvajuht
12.09
Meeskonnakoolitus
Põhja piirkonna rahatöötlus
8
Tallinna Loomaaia koolitusruum, Ehitajate tee 150, Tallinn
Otsene juht
13.09
Turvataktika praktiline õppus ja laskmine
SRD Lõuna ja Ida piirkonna inkassaatorid
8
Tartumaa Tervisespordikeskus, Uderna küla, Rõngu vald, Tartumaa
Otsene juht
14.09
Valve- ja tuleohutussüsteemide koolitus
Põhja piirkonna turvatöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
20.09
Hea tava foorum ja enesemotivatsiooni koolitus
Põhja piirkonna turvatöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
25.09
Turvataktika praktiline õppus ja laskmine
SRD Lõuna ja Ida piirkonna inkassaatorid
8
Tartumaa Tervisespordikeskus, Uderna küla, Rõngu vald, Tartumaa
Otsene juht
25.09
Hea tava foorum ja praktiline turvataktika treening
Põhja piirkonna patrullteenistus
8
Meistriklass G4S Eesti koolituskeskuses ja Turvajuht Audentese Spordikeskus, Tondi 84, Tallinn
26.09
Hea tava foorum ja enesemotivatsiooni koolitus
Põhja piirkonna turvatöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
27.09
Turvataktika praktiline õppus ja laskmine
SRD Lõuna ja Ida piirkonna inkassaatorid
8
Tartumaa Tervisespordikeskus, Uderna küla, Rõngu vald, Tartumaa
Otsene juht
28.09
Praktiline turvataktika treening
Põhja piirkonna patrullteenistus
3
Audentese Spordikeskus, Tondi 84, Tallinn Turvajuht
28.09
Hea tava foorum
MKD töötajad ja TTD hooldus- ja paigaldusjuhid
4
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
|22| G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
Otsene juht
KOOLITUS
KOOLITUSKALENDER 2018 Kuupäev
Koolitus
Sihtgrupp
Maht
Toimumiskoht
Registreerimine
OKTOOBER 02.10
Tere tulemast G4Si
Kõik uued töötajad
6
Meistriklass – G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus
Personali spetsialist
02.10
Turvataktika praktiline õppus ja laskmine
SRD Lõuna ja Ida piirkonna inkassaatorid
8
Tartumaa Tervisespordikeskus, Uderna küla, Rõngu vald, Tartumaa
Otsene juht
02-11.10
Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus
Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed
56
Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn
Personali spetsialist
03.10
Hea tava foorum ja praktiline turvataktika treening
Ida piirkonna turvatöötajad
8
Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla Järve
Turvajuht
10.10
Hea tava foorum ja praktiline turvataktika treening
Lõuna piirkonna turvatöötajad
8
Tartu Kiirabi koolituskeskus, Riia 18, Tartu Turvajuht
12.10
Hea tava foorum
MKD töötajad ja TTD hooldus- ja paigaldusjuhid
4
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Otsene juht
17.10
Hea tava foorum
Lennundus-julgestustöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
18.10
Valve- ja tuleohutussüsteemide koolitus
Põhja piirkonna turvatöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
19.10
Hea tava foorum
MKD töötajad ja TTD hooldus- ja paigaldusjuhid
4
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Otsene juht
23.10
Hea tava foorum ja praktiline turvataktika treening
Põhja piirkonna patrullteenistus
8
Meistriklass G4S Eesti koolituskeskuses ja Audentese Spordikeskus, Tondi 84, Tallinn
Turvajuht
24.10
Hea tava foorum ja enesemotivatsiooni koolitus
Põhja piirkonna turvatöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
24.10
Praktiline turvataktika
Lõuna piirkonna patrullteenistus
8
Koht täpsustamisel
Turvajuht
25.10
Hea tava foorum
Lennundus-julgestustöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
26.10
Praktiline turvataktika treening
Põhja piirkonna patrullteenistus
3
Audentese Spordikeskus, Tondi 84, Tallinn Turvajuht
26.10
Tuleviku Tegija avaüritus
Tuleviku Tegija liikmed
8
Koht täpsustamisel
Turvajuht
29.10
Hea tava foorum ja enesemotivatsiooni koolitus
Põhja piirkonna turvatöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
30.10
Esmaabikoolitus
Põhja piirkonna turvatöötajad
8
Meistriklass (G4S Eesti koolituskeskus)
Turvajuht
oktoober, november, detsember
Turvajuhi kvalifikatsioonikursus
Turvajuhi kvalifikatsiooni vajavad inimesed
80
Tarkusetuba – G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus
Turvajuht, otsene juht
G4S EESTI AJAKIRI | august-september NR 4 (143)
|23|
VARIA
Nuputa! Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid? Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si saunalina ja taskulambi. Saada vastus hiljemalt 24.09 kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!
1 2
Küsimused 1. G4Si töötajast karate treener 2. Patrulli turvatöötaja, kellele meeldib head teha 3. Järve keskuse objektivanem 4. G4S Staff projektijuht 5. Selles linnas toimub Eesti suurim rahvamuusikaüritus 6. G4S Rannavalve juht 7. G4Si isepaigaldatav juhtmevaba videovalvesüsteem 8. Koolitusprogramm, kuhu töötajad saavad ise kandideerida 9. Äriarenduse- ja infotehnoloogiadivisjoni juht 10. Äge auhind, mis loositakse välja G4Sikate vahel, kes soovitavad tööle uusi turvatöötajaid 11. Selle kauni järve ääres toimusid G4Si suvepäevad 12. Tallinna Maratoni populaarseima jooksu nimi
3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Eelmise ristsõna vastus oli „Tule suvekatele!“. Aitäh kõigile vastajatele! Kokku saime üle 30 õige vastuse. Saunalina võitis Aive Kruuv ja joogipudeli saab Marius Unger.
Tule Saaremaa rallile korda hoidma!
NAGU KAKS TILKA VETT!
12. ja 13. oktoobril toimub 51. Saaremaa Rally, mille turvalisuse eest kannab hoolt G4S Eesti. Kokku aitame rallil turvalisust tagada 270-liikmelise tiimiga. Ootame Sind tööle, kui oled vähemalt 18-aastane. Enne rallit viime läbi ralli rajajulgestaja koolituse kõigile, kel see veel tegemata. Rallile tööle tulijatele korraldame transpordi, majutuse ja toidu. Tööriietuseks tuleb kaasa võtta ilmastikule vastavad tumedat värvi riided ja tumedat värvi jalanõud. Selga saavad töötajad G4S Staff rõivad. Kui soovid Saaremaa rallil tööd teha, siis võta ühendust oma turvajuhiga või kirjuta staff@ee.g4s.com. Jälgi infot G4S siseveebist! Gerd Kanter maailmameister
Gert Laanemaa müügijuht
G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor