PERSOON. Koolitaja ja moosekant Artur Rinne

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: EVELIN VIRNAS, EGERT KAMENIK, TUULI SAARNIIT

E-KURSUSEL VÕIB KAS VÕI LAULMA ÕPPIDA Artur Rinne –

G4Si aasta parimate töötajate valimisel esitati tarkusetähe auväärsele tiitlile enim koolituse projektijuhti Artur Rinnet, keda tõsteti esile kui väga head koolitajat. Küsisime Arturilt, kuidas ta ise koolitajana end kõikide tarkustega kursis hoiab ning mismoodi avastas ta enda jaoks kuulsa nimekaimu eeskujul laulmise.

Artur Rinne töötab G4Sis juba 15 aastat, neist viimased kolm koolituse projektijuhina. Enne G4Si tulekut pühendas Artur ajateenistuse lõppedes mõned aastad riigikaitsele, kui talle hakkas silma Falcki töökuulutus, milles otsiti turvajuhti. „See oli üsna erakorraline juhus, et turvajuhti otsiti ettevõttest väljast. Mingil põhjusel otsustati tookord võtta kauban dusobjektide turvajuht tööle mujalt. Mul ei olnud isegi turvatöötaja kvalifikatsiooni,“ muheleb Artur. Täna jällegi on just Artur see mees, kes paljud töötajad välja koolitab ja hoolitseb ka täiendõppe eest. Lisaks kuu lub Arturi vastutusalasse G4S Login – tark mees taskus, mis on teinud mugavamaks signaalide kontrollid, tööaja aruandluse ja juhiste jagamise.

TUUNIB KOOLITUSI Üheks töövõiduks nimetab Artur patrullteenistuse turvajuhtide instruktori koolitust, mis on teinud igapäevase patrulli turvatöötajate koolitamise paindlikumaks. „Meil endil on parim oskusteave ja tänu instruktori koolitusele saavad turvajuhid ise operatiivselt vajalikke teadmisi ja prak tilisi oskusi oma töötajatele edasi anda,“ selgitab Artur. Selle projekti loogilise osana on alustatud ka patrullide regulaarsete enesekaitse treeningutega, mis Arturit kohe eriti rõõmustab.

„Üle pika aja üks asjalik koolitaja patrullide enesekaitse koolitusel. Mees, kes kuulab ja arutab kaasa. Me keegi ei ole kõiketeadjad ning kui on midagi, mida tema ei tea, ei hakka ta oma arvamust peale suruma.“

„Pikka aega piirnes praktiline koolitus vaid väljaõppega kvalifikatsioonikursusel ja paremal juhul üksikute täiendkoolitus tega. Nüüd teeme regulaarselt selliseid matitrenne, alustuseks Harjumaal. Kui on vaja käeraudu peale panna töös, siis tuleb ka seda harjutada. Tulevikus tahame anda võimaluse nende treeningutega igal nädal liituda mehitatud valve töötajatel,” rääkis Artur.

Koolituste taktikalisele poolele pühendumine meeldib Arturile ka isiklikult, sest tema ise tegeleb vabal ajal Kreeka-Rooma maadlusega. Maadlustrenn meeldib talle nii seltskonna kui tehniliste oskuste omandamise poolest, samas annab hea vorm ka enesekindlust. „Ainuüksi tead mine, et saad hakkama, aitab rahulikuks jääda. Ma ei ole pidanud tänaval kellegagi maadlema, olen alati sõnadega hakkama saanud.“

TÖÖ NAGU FILMITEGIJAL Tosinkond aastat kaubandusobjektide turvajuhina on andnud Arturile muljetaval dava kogemuste pagasi, mida koolitajana

edasi anda. Seda nii majas sees kui ka väljas. Ja kui vaja, siis kehastub ta kas või operaator Kõpsuks, et sisukas koolitus materjal valada moodsasse vormi ehk õppevideoks e-keskkonnas. Sellised klipid aitavad lühikese ajaga suurele hulgale inimestele erinevaid situatsioone sammu võrra lähemale tuua.

Kõik teadmised videote tegemise kohta on Artur omandanud töö käigus ja ise õppimise teel. „Stsenaariumi kirjutamist olen õppinud käigu pealt, aga sisu ise on tuttav. Kõiki neid toiminguid, juhiseid ja protseduure oleme me varem ka ju selgitanud. Lihtsalt see vorm on natuke teine – film. See on olnud väga huvitav teekond,“ tunnistab ta.

„Artur panustab hingega inimeste koolitamisse nii ettevõttesiseselt kui ka välisklientidele. Tal on alati ideid, kuidas koolitusi huvitavamaks muuta ja õppijaid rohkem kaasata.“

G4S Eesti on turvapartneriks mitmele kaubanduskeskusele ning pakub abi ka keskuse töötajate väljakoolitamisel. Ikka selleks, et pahatahtlike ostlejate õnn jääks üürikeseks. “Me oleme koolitused kokku pannud spetsiaalselt kliendi vajadustest lähtuvalt. Valmistame teenindajad ette erinevateks olukordadeks, õpetades kõike vajalikku alates tuleohutuse ja turvaprot seduuridest kuni äkkrünnakute puhul käitumiseni,” räägib Artur.

VÕI HOOPIS MUUSIKAVIDEOD? Selja taga mitu nullist valmis meisterdatud õppevideot, tunneb Artur liikuva pildi kunsti juba sedavõrd hästi, et teeb videoid ka enda aasta aega tegutsenud muusika lisele projektile Esivanemate Kaja. Kui muidu on Artur keskendunud ennekõike regivärsilistele lauludele, siis viimatine laul „Ajarändur“ sai spetsiaalselt treitud Eesti Laulu konkursi jaoks. Eesti Laulul ei tohi esitada varem kõlanud materjale ja nii kirjutas loole sõnad Arturi Tallinna Reaalkooli aegne klassivend Jürgen Rooste. Laulule tehti otseloomulikult ka väärikas video.

„Stsenarist olin ise, projektijuht olin ise, bändikaaslane Asko-Romé Altsoo filmis. Ainuüksi koha leidmine oli paras ettevõtmine! Otsisime loomadega lauta, lõpuks aga väga palju loomi videosse ei jäänudki. Sobiva lauda leidsime Sangaste külje alt, see oli head leid! Sõpru tuli kohale Tallinnast ja Harjumaalt, Tartust ja Viljandist. Tuleb öelda, et eelnev koge mus töö juures, kus olen pidanud filme tegema, tuli igati kasuks ja andis eelise.“ Eesti Laulule sedapuhku ei jõutud, aga eesmärgid peavadki olema kõrged. Seeeest fänne on terve ports juurde saadud.

Oma roll esmasel tähelepanul on olnud Arturi tuntud nimekaimul, keda noorem põlvkond ehk ei teagi. Tänu sellele kutsuti teda pärast esimese loo valmimist nii raadiosse kui ka riigitelevisiooni. „Nimi tekitas huvi. Seal see ka lõppes, aga andis mulle hea tõuke. Sain kõvasti jälgijaid juurde ja see on tore.“

ISEÕPPINUD MOOSEKANT Kuidas aga muusika Arturini jõudis? Ta ütleb, et muusika on kogu aeg tema ellu kuulunud ja 15. eluaastast hakkas ta kitarri tinistama koos sõpradega. „Vahe peal oli lihtsalt paarikümne aasta pikkune paus. Laulmine seevastu on võrdlemisi uus asi ja seda olen pidanud teadlikult harjutama. Suureks abiks on siinkohal e-kursused. Internet ja tark mees taskus!“ Mõte muusikat tegema hakata tekkis Arturil mõni aasta tagasi, mil ta pärast üht ETV-s nähtud mardipäeva kommete saadet läks ja kaevus pea aastaks Eesti Rahvaluule Arhiivi. „Läksin kohale ja ei pidanud pettuma. Leidsin kümneid ja kümneid tuhandeid vanu tekste. Viisi ei osanud siis ju keegi kirja panna. See tuleb ise mõelda,“ räägib Artur, kes ongi ise need regivärsid helisema pannud. Mis sinna arhiivi ikkagi viis? „Võib-olla see tunne, nagu laulusalm ütleb, et „oma laulu ei leia ma üles“. Nüüd mul seda

Artur Rinne pälvis 2016. aastal tubli töö eest G4S Logini juurutamisel Aasta Tegija tiitli.

Töö koolitajana viib Arturit tihtipeale Eesti Turvaettevõtete Liitu, kuna ta kuulub turvateenistuse valdkonna eksamikomisjoni.

tunnet enam ei ole. Ma tean, et olen oma laulud üles leidnud.“

Bänditegemine on võtnud Arturi vabast ajast oma suure tüki, nii et ise polegi ta viimasel ajal kellegi kontserdil käinud. Muusikat kuulab ta aga seinast seina, ilma seda kindla stiiliga piiritle mata. „Mulle meeldivad väga paljud Eesti bändid, Dagöst kuni Sõpruse puiestee ja Allan Vainola teiste projektideni välja.“

E-ÕPE AVAB UKSED Iseõppinud lauljana on Artur ehe näide, kuidas tänapäeval on kõigile teadmistehuvilistele teed valla. Tuleb vaid teada, mis oskusi või tarkusi omandada soovi takse. E-õpe annab ühelt poolt vabaduse valida ise aeg ja koht, ent teisalt nõuab suuremat distsipliini.

„Pea tuleb teistest asjadest tühjaks teha ja püüda keskenduda õpitavale. Kõige olu lisem on, et toimuks teadmiste ülekanne. Kas ma suudan asju selle uue info valguses näha? Meie teeme G4Sis e-kursuseid selleks, et oleksime töötaja jaoks pare mini nähtavad ja info jõuaks rohkemate inimesteni. Minuni oleksid ka paljud asjad jäänud jõudmata ilma selle e-asjata ja selles mõttes on e-õppel oma hea idee sees. Olen ise neid materjale koostanud ja väidan, et iga sõna lauses on oluline.“ E-ga või ilma, siis enesearendamist peab Artur koolitajana otseloomulikult väga oluliseks. Temal endal on mõttes uuesti üles noppida ülikooliõpingute viimane ots. Nimelt võttis Artur G4Sis töötades ette halduse ja ärikorralduse õpingud Tallinna Ülikoolis, kus veel mõned üksikud ained tegemata ning ka lõputöö. Nüüd, mil lapsed ka suuremad, plaanib ta uuesti lõputöö ette võtta. Hoiame pöialt!

TÖÖ INIMESTEGA JA INIMESTE EEST Veebruari alguses on Artur üks neist tublidest staažikatest töötajatest, kes tänutäheks enda pühendatud aastate eest saab rinda staažimärgi. Mis hoiab nii pikalt ühes ettevõttes? „Peamine on ikka inimesed. Kas või kõik need valvedivisjoni ja personalidivisjoni juhid ja töötajad, kellega mina vahetult kokku puutun – kõik jumala lahedad! Me oleme küll väga suur ettevõte, kus on palju erinevaid inimesi, emotsioone, võima lusi ja ohte, aga me oleme ühes suures paadis. Meeskonnatunnet on ettevõttes võrdlemisi palju ja see mulle hullult meeldib. Mulle meeldib ka mu töö sisu: töö inimestega, inimeste jaoks, inimeste eest… ja ka vastu.“

Artur on väga rahul, et ümberkorral dus ettevõttes viis ta neli aastat tagasi nii-öelda rindejoonelt koolitaja, projekti juhi ja konsultandi rolli. Tosinkond aastat turvajuhina tähendas tööd nii suuremates kui ka väiksemates kaubanduskeskustes, lisaks poodides. Tipphetkel oli Arturi hallata 25 objekti 125 töötajaga. „Kuigi võib tunduda, et turvatöö kaubandus keskuses või kaupluses on sama asi, siis tööspetsiifiliselt oli tegemist väga erinevate objektidega. Eriti pingeline on vahetu kassa valve, milleks igaüks ei sobigi. Tänase päevani jälgin huviga turvatöötaja käitumist kõrvalise pilguga. Siin kehtib ju visuaalne kommunikat sioon. Kõik näevad, kuidas turvatöötaja probleemi lahendab ja kui ta teeb seda kuidagimoodi mitte ootuspäraselt, mitte vastavalt oma rollile, siis paistab see kaugele silma ja tal ei ole kerge teha halva mängu juures head nägu. See on hea sisend koolitusteks.“

Pärast sellist töökogemust tundub kõik ülejäänu ergutava väljakutsena. „Kätt südamele pannes mulle meeldib mu töö ja mulle meeldib hommikul tööle tulla. Raske on alati see, kui oled kellelegi juba midagi öelnud korra või kaks ja sind ikka ei kuulata. See ongi tänane väljakutse. Siis mõtlen, kuidas vajalikku infot pare mini teisteni viia. Ma töötan ikka samas valdkonnas, aga mul on teised ülesanded. Saan teha uusi asju, käia uutes kohtades, tutvuda uute inimestega, näha, kuidas mujal tehakse. Minu töö pakub mulle vaheldust.“