1 koopia kirjast, mille Jeremy saatis neile, keda babüloonlaste kuningas pidi Babüloni vangi viima, et kinnitada, nagu Jumal talle käskis.
2 Pattude pärast, mida olete teinud Jumala ees, viib teid Babüloonia kuningas Nabuchodonosor vangidesse Babüloni.
3 Nii et kui te jõuate Paabelisse, jääte sinna paljudeks aastateks ja pikaks ajaks, nimelt seitsmeks põlveks; ja pärast seda toon teid rahumeelselt sealt ära.
4 Nüüd näete Babülonis õlgadel kantud hõbe-, kulla- ja puidujumalaid, mis panevad rahvad kartma.
5 Olge siis ettevaatlik, et te ei oleks võõraste sarnased ega olge nende seast, kui näete rahvahulka nende ees ja taga neid kummardamas.
6 Aga öelge oma südames: Issand, me peame sind kummardama.
7 Sest minu ingel on teiega ja mina ise hoolitsen teie hingede eest.
8 Nende keel on töömehe poolt poleeritud, nad ise on kullatud ja kaetud hõbedaga; ometi on nad valed ega oska rääkida.
9 Ja nad võtavad kulda otsekui neitsile, kes armastab geiks minna, ja teevad nad oma jumalate peadele kroonid.
10 Vahel annavad ka preestrid oma jumalatelt kulda ja hõbedat ning kingivad selle endale.
11 Jah, nad annavad sellest tavalistele hooradele ja katavad need rõivastega nagu mehed, olles hõbejumalad ning kullast ja puidust jumalad.
12 Ometi ei suuda need jumalad end rooste ja koi eest päästa, kuigi nad on kaetud purpursete rõivastega.
13 Nad pühivad oma nägusid pühakoja tolmu pärast, kui neid on palju.
14 Ja see, kes ei suuda surmata seda, kes temaga kurja teeb, hoiab käes valitsuskeppi, nagu oleks ta maakohtunik.
15 Tema paremas käes on ka pistoda ja kirves, kuid ta ei päästa end sõjast ja varastest.
16 Millest teatakse, et nad ei ole jumalad; seepärast ärge kartke neid!
17 Sest nagu anum, mida inimene kasutab, pole midagi väärt, kui see katki läheb; nõnda on ka nende jumalatega: kui nad templisse seatakse, on nende silmad tolmu täis nende jalgade läbi, kes sisse astuvad.
18 Ja nagu uksed on igalt poolt kaitstud selle vastu, kes kuningat solvab, et ta on sunnitud kannatama surma, nõnda ka preestrid kinnitavad oma templid uste, lukkude ja trellidega, et nende jumalaid röövlitega ei rikutaks.
19 Nad süütavad neile küünlaid, jah, rohkem kui iseenda jaoks, millest nad ei näe ühtegi.
20 Nad on nagu üks templi taladest, kuid nad ütlevad, et nende südant närivad asjad, mis maa seest välja hiilivad; ja kui nad söövad neid ja nende riideid, ei tunne nad seda.
21 Nende näod on mustad suitsust, mis templist väljub.
22 Nende kehade ja peade peal istuvad nahkhiired, pääsukesed ja linnud ning ka kassid.
23 Sellest saate teada, et nad ei ole jumalad; seepärast ärge kartke neid!
24 Hoolimata kullast, mis nende ümber on, et neid ilusaks muuta, kui nad roostet maha ei pühi, ei lähe nad särama, sest sulatatuna ei tundnud nad seda.
25 Asjad, milles hinge ei jää, ostetakse kõrgeima hinna eest.
26 Neid kantakse õlgadele ja neil pole jalgu, millega nad kuulutavad inimestele, et nad pole midagi väärt.
27 Ka need, kes neid teenivad, tunnevad häbi, sest kui nad igal ajal maha kukuvad, ei saa nad ise üles tõusta; kui nad püsti seatakse, ei saa nad ka ise liikuda, ega ka siis, kui nad on kummardunud, kas nad suudavad end sirgeks ajada, aga nad panevad neile kingitusi nagu surnutele.
28 Mis puutub asjadesse, mis neile ohverdatakse, siis nende preestrid müüvad ja kuritarvitavad; samamoodi panevad nende naised osa sellest soola sisse; aga vaestele ja jõuetutele ei anna nad sellest midagi.
29 Menstruatsiooniga naised ja lapseootel naised söövad oma ohverdusi; sellest saate teada, et nad ei ole jumalad. Ärge kartke neid!
30 Sest kuidas saab neid jumalateks nimetada? sest naised seavad liha hõbe-, kulla- ja puidujumalate ette.
31 Ja preestrid istuvad oma templites, riided lõhki, pead ja habe aetud ja neil ei ole midagi peas.
32 Nad möirgavad ja kisendavad oma jumalate ees, nagu inimesed pidudel, kui keegi on surnud.
33 Ka preestrid võtavad riided seljast ning panevad selga oma naised ja lapsed.
34 Ükskõik, kas keegi teeb neile kurja või head, nad ei saa seda tasuda: nad ei saa kuningat püstitada ega teda alistada.
35 Samamoodi ei saa nad anda rikkust ega raha: kui keegi annab neile tõotuse ega täida seda, ei nõua nad seda.
36 Nad ei päästa kedagi surmast ega päästa nõrku vägeva käest.
37 Nad ei saa pimedat tagasi nägema ega aidata kedagi tema ahastuses.
38 Nad ei saa halastada lesknaisele ega teha head orjale.
39 Nende puidust jumalad, mis on kaetud kulla ja hõbedaga, on nagu kivid, mis on mäest välja raiutud: need, kes neid kummardavad, saavad häbisse.
40 Kuidas peaks siis inimene mõtlema ja ütlema, et nad on jumalad, kui isegi kaldealased ise neid häbistavad?
41 Kui nad näevad üht tumma, kes ei oska rääkida, siis nad toovad ta ja paluvad Belit, et ta räägiks, nagu ta saaks aru.
42 Ometi ei saa nad sellest ise aru ega jäta neid, sest neil pole teadmisi.
43 Ka naised nööridega, kes istuvad teedel, põletavad klii lõhnaõliks, aga kui keegi neist magab temaga koos möödujate tõmbamisel, heidab ta oma kaaslast, et teda ei peetud nii vääriliseks kui iseennast. ega tema juhe katki.
44 Kõik, mis nende seas tehakse, on vale. Kuidas siis arvata või öelda, et nad on jumalad?
45 Need on valmistatud puuseppadest ja kullasseppadest: need ei saa olla midagi muud, kui töölised lasevad neil olla.
46 Ja need ise, kes nad tegid, ei saa kunagi kaua jätkata; kuidas peaksid siis neist tehtud asjad olema jumalad?
47 Sest nad jätsid neile, kes pärast tulevad, valet ja teotust.
48 Sest kui neid tabab sõda või katk, peavad preestrid omavahel nõu, kuhu nad koos nendega peidus olla.
49 Kuidas siis inimesed ei mõista, et nad ei ole jumalad, kes ei suuda päästa end sõjast ega katkust?
50 Sest kuna need on ainult puidust ning kaetud hõbeda ja kullaga, siis saadakse edaspidi teada, et need on valed.
51 Ja kõigile rahvastele ja kuningatele paistab ilmselgelt, et nad ei ole jumalad, vaid inimeste kätetööd ja et neis ei ole Jumala tööd.
52 Kes siis ei teaks, et nad ei ole jumalad?
53 Sest nad ei saa püstitada maale kuningat ega anda inimestele vihma.
54 Nad ei saa kohut mõista ega heastada ülekohut, olles võimetud, sest nad on nagu varesed taeva ja maa vahel.
55 Mispeale kui tuli langeb puust või kulla või hõbedaga kaetud jumalakojale, põgenevad nende preestrid ja põgenevad; aga nad ise põletatakse nagu talad.
56 Pealegi ei suuda nad vastu seista ühelegi kuningale ega vaenlasele: kuidas saab siis arvata või öelda, et nad on jumalad?
57 Ka need puidust jumalad, mis on kaetud hõbeda või kullaga, ei pääse põgenema ei varaste ega röövlite eest.
58 Kelle kuld ja hõbe ja rõivad, millega nad on riietatud, vägevad võtavad ja lähevad minema, ega nad ei suuda ennast aidata.
59 Seetõttu on parem olla kuningas, kes näitab oma võimu, või kasumlik anum majas, mida omanik peab kasutama, kui sellised valejumalad; või olla uks majas, hoida seal selliseid asju, kui sellised valejumalad. või puusammas palees, kui sellised valejumalad.
60 Sest päike, kuu ja tähed, olles eredad ja saadetud täitma oma ametit, on kuulekad.
61 Samamoodi on välku, kui see puhkeb, hästi näha; ja samamoodi puhub tuul igas riigis.
62 Ja kui Jumal käsib pilvedel minna üle kogu maailma, teevad nad nii, nagu neil on kästud.
63 Ja tuli, mis on saadetud ülalt mägesid ja metsi hävitama, teeb, nagu kästakse, aga need ei ole nende sarnased ei näiliselt ega vägevalt.
64 Seetõttu ei saa arvata ega öelda, et nad on jumalad, kuna nad ei ole võimelised mõistma kohut põhjuste üle ega tegema inimestele head.
65 Teades, et nad ei ole jumalad, ärge kartke neid, 66 Sest nad ei saa kuningaid needa ega õnnistada.
67 Nad ei saa näidata märke taevas paganate seas ega särada nagu päike ega valgustada nagu kuu.
68 Metsalised on neist paremad, sest nad võivad katte alla jääda ja end aidata.
69 Siis pole meile sugugi selge, et nad on jumalad. Seetõttu ärge kartke neid.
70 Sest otsekui kard kurgiaias ei hoia midagi, nii on nende puidust jumalad, mis on kaetud hõbeda ja kullaga.
71 Ja ka nende puidust jumalad, mis on kaetud hõbeda ja kullaga, on nagu valge okas viljapuuaias, millel istuvad kõik linnud; nagu ka surnukehale, mis on ida pool pimedusse.
72 Ja te tunnete, et nad ei ole jumalad, ereda lilla järgi, mis nende peal mädaneb, ja pärast seda süüakse nad ise ära ja saavad maal teoks.
73 Seepärast on parem õige mees, kellel pole ebajumalaid, sest ta on kaugel teotusest.