KLASSIKALISE AUTO TAASTAMINE ON TEHNILINE KUNST

Oleme Benefit Autoklassika töökojas, kus on korraga käsil vähemalt nelja auto taastamine. Maserati 3500 GTi 1963juures on pooleli struktuursed keretööd, samas käib Alfa-Romeo

6C2500 Touring Coupe 1940 alumiiniumkere remont, sellel autol on struktuursed keretööd juba tehtud. Sarnaseid, enne Teist Maailmasõda valmistatud Alfa-Romeosid olla ettevõtte juhatuse liikme Peeter Sareveti sõnul alles vaid 7 tükki!

Alfa Romeo kere on käsitööna loonud Itaalia firma Carozzeria Touring. Kere konstruktsioon superleggera (it. k. eriti kerge) on kroom-molübdeen torudest õhuke kontuurraam, mis on kaetud õhukeste alumiiniumist kerepaneelidega nii, et toruraami ja katmikpaneelide vahel on õlitatud vilt – selleks, et eri metallid kokku ei puutuks ja korrosiooni tekitavat galvaanilist paari ei moodustaks.

Alfa-Romeo restaureerimiseks kasutati uudset võtet, kogu kere 3D skaneerimist, millele kunstnik lõpuks puuduva tagaosa tüki juurde joonistas ja selle järgi uute alumiiniumist kereosade tegemiseks CNC pingi jaoks puidust puki valmistas. Need autod on muide käsitöö, mille üks pool võib teisest erineda 2 cm võrra!

Töökojas on veel ameeriklane, Chevrolet Master Convertible 1950. aastast, millel on taastatud kogu kere, auto on värvitud ja enam-vähem koos, on jäänud veel mehaanikatööd.

Benefit Autoklassika on tegelenud vanade autode taastamisega paarkümmend aastat. Töökoda on tuntud just Jaguaride renoveerijana ja siinsed meistrid on seda meelt, et vanade asjadega tegelemine tasakaalustab meie kaasaegsete mõjutustega mõttemaailma.

E-TYPE VÕIB MAKSTA 300 000 EURI

Ning lõpuks Jaguar E-type Series II 2+2 aastast 1970, mille täistaastamine käib, kere on korda tehtud ja värvitud ning agregaadid on paigalduseks valmis. Agregaate on muide päris palju, kõik nad on pakitud lattu hulka kastidesse, millele on kirjutatud näiteks “parem uks”, “armatuuri osad”, “salongi lagi”. Kõik auto osad pildistatakse demonteerides ja fotod lamineeritakse. Kokku pannes võetakse auto sõlme foto ja pannakse sinna detailid peale, et koostamine oleks võimalikult lihtne. E-type 2+2 on oma kahe lisakohaga justkui sportlik pereauto, mis mingil põhjusel on vähe levinud. Wikipedia andmeil on neid tehtud 5599 tükki. Sellise auto otsast lõpuni valmis tegemine on vähemalt kaheaastane protsess. Jaguar E-type korras auto hinnad jäävad olenevalt täpsest mudelist vahemikku 60 000 – 300 000 eurot. Benefit on taastanud mitmeid XK ja E-type’i Jaguare. Sestap on riiulitele kogunenud igasugu Jaguari eritööriistu ja käsiraamatuid, taastajad käivad end ka Inglismaal koolitamas. Klassikaliste “kasside” detaile tarnivad spetsialiseerunud Briti firmad, näiteks Leaping Cats ja keredetailidele keskendunud Martin Robey. Viimases tehakse keredetaile Jaguari originaalpressidega. Üldiselt saab Jaguarile väga kvaliteetseid osi, samas on need n.ö geneerilistest kaks korda kallimad.

“Kõige kindlam on aga taastada algupärane detail, see istub kõige paremini ja on ka parima kvaliteediga. E-type’i uus reprokapott maksab umbes 7000 naela, aga selleks, et see autole peale panna, tuleb teha veel 100 tundi tööd, pressid on kulunud ja koostetöö lohakas” räägib Peeter Sarevet.

Benefiti mehed tahaksid teha ainult maailmastandardite järgi väga korralikke autosid. “Iga meil tehtud auto peaks saama erialakonkursil ühe kolmest esikohast. Meilt välja läinud Jaguar XK 140 on saanud Skandinaavia Jaguari klubide restaureerimise konkursil esikoha. Aasta varem sai sama auto teise koha, kuna puudus tungraud...” Benefitis ollakse täna võimelised ehitama Etype’i kere praktiliselt nullist, allesjäänud kere kinnitatakse Car-O-Lineri kerepinki spetsiaalse konduktori abil ja kinnitatakse kõigist strateegilistest punktidest. Seejärel, enne tööde alustamist, pannakse mõõdusüsteemiga paika kõik auto strateegilised mõõdud.

KÕIKIDEST ASJADEST SAAB AUTO?

Pea kõikidel cabriotel on põhi läbi, märgib Peeter Sarevet. Ta näitab Chevrolet põhjatükki, mille plekk on täiesti läbi roostetanud ja mida on

Fotod: Benefit, Wroomer.ee

Tekst: Heikki Sal-Saller, Wroomer.ee klaasriide ja vaiguga paigatud. “Kõige hullem variant on need autod, mida on enne korduvalt restaureeritud. Kõikidest asjadest saab auto, kuid põhiküsimus on, kui palju sinna aega ja vaeva läheb,” teab ta.

Juba eos kehva töö tegemisest ei olda Benefitis huvitatud. Parematel ja kallimatel autodel on Peeter Sareveti sõnul see viga, et inimene ostab auto, mis on halvasti taastatud. Ta ütleb, et nõuannet osta petlikult läikiva asemel vana ja halvas seisukorras auto on tihti raske hoomata. Auto restaureerimine on alati kallis, aga eriti kallis on see siis, kui tööd on valesti tehtud, siis oled kogu rahast ilma. Vali taastajat hoolega, käi kohal korduvalt, veendu, et on õige koht ja kui ise kahtled, võta tark sõber kaasa!

Benefiti mehed tahaksid taastada varem restaureerimata ja vähese roostega autosid, aga kahjuks jääbki see tihti unistuseks, poole pealt selgub ikka, et sõiduk on kahest autost kokku ehitatud või mitu avariid läbi elanud. Samuti ollakse vaimustuses 1950-1960te aastate Itaalia alumiiniumkerega autodest, nende kered on nagu kunst! Muide, autode hind kerkib, mõnikord ka kiiresti. Nimelt on olnud juhus, kus töökojas oleva auto turuväärtus on tõusnud 2 aasta jooksul pea 100 tuhande euro võrra.

Baltimaades ja ka Rootsis. Klientidele meeldib käia vaatamas, kuidas seal autosid taastatakse, kuna neil inimestel on sageli vaid üksainus hobi: autod. Enamik Benefiti vanaauto-kliente tuleb Skandinaaviast, need on tõsised autoharrastajad, kes teavad täpselt, mida tahavad ja räägivad autotaastajatega nagu võrdne võrdsega, sest vaid nii on taastamisprotsess nauditav mõlemale poolele. Oma kodumaal on neil raske sarnase kvaliteediga taastamistööd leida, lisaks on seal järjekorrad mitmeaastased.

Benefiti põhiäri on autoesindustele kere- ja värvitöökodade ehitamine ning avariiremonditöökodade tehnoloogiaga varustamine

Vanade asjadega tegelemine tasakaalustab mõttemaailma ja mõjub rahustavalt, arutab Peeter Sarevet. Inimesi, kes Benefitis tööd teevad, ühendab nende huviala. “Raha saab mujalt lihtsamalt. See, mida me siin teeme, on tehniline kunst,” tõdeb Sarevet.