Investeeri 2 2016 by LHV Pank

LHV AJAKIRI NR 2/2016

LHV Group läheb börsile

Kaardistame kodumaise finantsgrupi hetkeseisu uue arenguetapi alguses ET TEVÕTT ED: LHV PANK, LHV VARAHALDUS, LHV FINANCE

I NVEST EERI NR 2/20 16

INT ER VJUU: ERKKI RAASUKE O LEMUSLUGU: JUTUSTAB ASUTAJA RAIN LÕHMUS INVEST ORI ABC: IPO PÕHITÕED

IPO ERI

Juhtkiri

Sisukord 4 TEKST: ANDRES VIISEMANN LHV asutaja ja pensionifondide juht

UMBES KOLM AASTAT tagasi andsime investoritele lubaduse viia LHV Groupi aktsiad börsile. Me oleme võtnud seda lubadust väga tõsiselt ja selle nimel järjekindlalt tööd teinud. Aktsiate börsile viimise peaprooviks oli allutatud võlakirjade avalik pakkumine läinud sügisel, mis läks väga hästi. Alates 23. maist peaksid ka LHV aktsiad jõudma Tallinna börsile. Börsileminek võib tunduda suure tunnustuse või isegi lõppeesmärgina, kuid LHV-s näeme me seda hoopis uue tee algusena. Me läheme börsile selleks, et edasise kasvu jaoks kapitali kaasata ja anda oma klientidele võimalus saada osa meie kasvuloost. Ma loodan, et me saame oma visiooni ja strateegiat tutvustades juurde nii aktsionäre kui ka kliente. LHV ei ole kindlasti veel valmis. Meie eesmärk on teha Eesti finantsteenuste turul revolutsiooni, mitte lihtsalt saada konkurentidest natuke paremaks. Pensionifondide turul oleme me turuosalt teised, kuid sellele vaatamata oleme paljude jaoks endiselt start-up ettevõte. Ma loodan väga, et LHV suudab säilitada uudishimu, nooruslikku energiat ja soovi teha võimatu võimalikuks ka aastate pärast ega muutu arrogantseks mugavust taotlevaks organisatsiooniks. LHV on hea näide sellest, et julgus alustada on pool võitu. Me soovime ehitada LHV Panka koos Sinuga.

28 34 44

78 80 82

OLEMUSLUGU LHV loo asutamisest kuni tänaste otsusteni räägib LHV looja RAIN LÕHMUS INTERVJUU LHV Groupi juhatuse esimees ERKKI RAASUKE selgitab IPO tagamaid ETTEVÕTTED Vaatluse all on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Finance INVESTORI ABC Mis peitub lühendi IPO taga? AJALUGU Tallinna börs saab tänavu 20-aastaseks BÖRSI ALTERNATIIV Idufirma FUNDERBEAM loob kasvuettevõtete kauplemise keskkonda INTERVJUU Investor KRISTI SAARE räägib kapitali kogumisest ja eesmärkidest investorina ÜLEVAADE Riigiettevõtete börsile viimine elavdaks Tallinna börsi GURU MICHAEL BLOOMBERGI edukas karjäär nii äris kui ka avalikus teenistuses ÜLEVAADE Investorid peavad säilitama külma närvi igas olukorras LHV TOETAB Uue heliloomingu Au-tasu võitis helilooja LIISA HIRSCH SUUR UUDIS Väikesed ettevõtted saavad taotleda mikrolaenu LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Kaupo Kalda Trükk: Kroonpress Trükiarv: 60 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOTOD: ANU HAMM ER

LHV HING INVE ST EERI – NR 2/20 16

Olemuslugu

1998. AASTAL OTSUSTAS UUTE OMANIKE JUHITUD HANSAPANGAS PETTUNUD RAIN LÕHMUS LUUA OMA ETTEVÕTTE, TEADMATA VEEL TÄPSELT, MIS SUUNAS SEE ARENEDA VÕIKS. AASTATE MÖÖDUDES ON TA KUHJAGA RAHUL SELLEGA, KUHU TÄNASEKS ON VÄLJA JÕUTUD. HANSA MARKETSIT JUHTINUD mehel kadus Hansapangas motivatsioon. Pangas oli suurosaluse omandanud Swedbank, meeskond hakkas lagunema ja juhatuse esimees Jüri Mõis oli teatanud lahkumisest. Uute pangaomanike juhtimispõhimõtted erinesid harjumuspärastest ning töötajad ei saanud enam lisatasusid, ükskõik kui hästi nad oma tööd ka ei teinud. See viis mõtted uuesti omal käel ettevõtlusega alustamisele. Andres Viisemann oli Hansapangast lahkunud juba pool aastat varem ja helistas Argentiinas puhkusel olles Rainile, et uurida Eesti elu kohta. Mehed olid juba vanad tuttavad ja alustanud koostööd 1991. aastal Eesti Pangas, kus Rain oli üks esimesi töötajaid ja kuhu Andres sattus praktikandiks. Üheskoos tegutseti ka Hansapanga asutamisel. Eesti elust rääkides jõudis Rain majandust tabanud kriisini ja pajatas ka oma soovist luua uus ettevõte. Viisemannile idee meeldis, seega oli üks partner paadis olemas. Lõhmus paigutas ettevõttesse, mis hakkas kandma nime LHV Direct, 30 miljonit krooni (2 miljonit eurot). Algselt koondas ettevõte Hansapangast lahkunud spetsialiste: kokku tuli üheksa partnerit, kellest igaüks proovis teha seda, mida oli varem teinud Hansapangas. 2006. aastal läks meeskond aga lõhki ning Lõhmus ja Viisemann jäid kahekesi asja ajama. „Oleme mingis mõttes küllaltki erinevad, aga koostöö sujub,” räägib Lõhmus. 5

„Andres on suur stabiliseeriv faktor. Varahalduses ei tehta ühtegi olulist investeeringut ilma tema heakskiiduta. Tema töö resultaadid on näha ka fondide tootlustes.” LHV kaks algust Rain Lõhmuse jaoks ongi LHV-l kaks algust: esimene aastal 1999, teine aga aastal 2006. „Kui 1999. aastal ei teadnud me üldse, kuhu me välja tahame jõuda, siis 2006. aastaks oli selge, et soovime midagi oluliselt muuta. Järgnev aasta kulus mõttetööle ning 2008. aastaks oli selge, et teeme panga,” räägib Lõhmus. Saatuse keerdkäiguna tabas Eestit taas majanduskriis. „See otseselt mõjutas, aga polnud kriitiline tegur. Oleksime panga teinud niikuinii,” kinnitab Lõhmus. „Küll aga pani see sügavalt läbi mõtlema, mis juhtus ja mida peaks tegema teistmoodi, et mitte kriisi hammaste vahele sattuda.” Tekkinud olukord lõi uuele pangale ka võimalusi, sest olemasolevad pangad lakkusid haavu, laenukraanid olid kinni keeratud ja uus pank mõjus kui sõõm värsket õhku umbses ruumis. „Nagu sõjajärgne varemetes Saksamaa,” kirjeldab Lõhmus. „Kui midagi tehti, siis oli tõenäosus suur, et see tuleb hästi välja.” Midagi sarnast oli ta kogenud ka 1990. aastate alguses, kui loodi Hansapank. Vestlusest Lõhmusega kumab pidevalt läbi Hansapangast saadud kogemus. „See on siiani hästi oluline, sest andis teatava enesekindluse. Kui oled vallutanud väga

LHV Groupi suuremad aktsionärid (sulgudes aktsiate arv) AS Lõhmus Holdings (Rain Lõhmuse ettevõte) 14.4% (3 357 920) Rain Lõhmus 12.6% (2 938 367) Andres Viisemann 12.6% (1 637 897) Ambient Sound Investments OÜ 6.1% (1 418 000) OÜ Krenno (Mai Kaarepere kontrolli all olev äriühing) 5,2% (1 210 215)

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 2/2016

Olemuslugu

FOT O: ERA K OGU

Vanad sõbrad Rain Lõhmus (pildil vasakul) ja Andres Viisemann (keskel) tutvusid juba 25 aastat tagasi Eesti Pangas. Viisemann oli ka üks esimesi, kellele Rain tutvustas ideed luua LHV. Aga pangast oli asi siis veel kaugel.

Pank on ühiskondliku raske mäetipu, siis see annab julgust uusi vallutusi ette võtta,” kinnitab ta. Siiski tunnistab Lõhmus, et pangandus on paarikümne aastaga väga palju muutunud, eriti regulatiivse poole pealt. „Omal ajal esitasime Heldur Meeritsaga parlamendile pangandusseaduse kahekümnel lehel. See oli kümme korda lühem kui tänane krediidiettevõtete seadus, millega on üle piiri mindud,” räägib Lõhmus. „Keegi ei jaga enam, mis toimub, ja see tekitab tunde, et tuleb veel rohkem regulatsioone toota.” Pankade jaoks on see arengupidur. „Toon paralleeli liiklusest. Tallinnast Riiga jõuti hoopis kiiremini, kui tee ääres INVE ST EERI – NR 2/20 16

polnud kiiruskaameraid,” kirjeldab Lõhmus, lisades, et see on kogu Euroopa majanduse probleem, et raha ei liigu, sest pangad peavad tegelema eeskätt oma majakese püsti hoidmisega. Litsentsiga pank 2009. aasta 6. mai oli LHV jaoks oluline päev. Sel päeval pidas LHV kontoris külalistele kõnet värskelt litsentsi saanud panga juht Erki Kilu. Talle, muuseas, meeldib külalistele kohvi kõrvale ka kiluvõileibu pakkuda. Kui seni oli unistatud millest iganes, sest panka teha ei saanud, siis siitpeale hakati välja mõtlema tooteid, mida klien6

ku elu osa tidele pakkuda. Varahalduse poole pealt peab Lõhmus tugevuseks müügistrateegiat, milleks oli kontorist „nina välja pistmine”. „Meeldib see või mitte, aga 80 protsenti klientidest on tulnud müügi kaudu. Meie müügistrateegia on olnud ainulaadne. Teised ettevõtted hakkasid sarnast strateegiat kasutama hiljem,” räägib Lõhmus. Väga kõrgelt hindab ta konkreetsete inimeste panust, tõstes esile Erki Kilu, kelle juhtimisel hakkas pank oma nägu võtma. Teine oluline inimene Lõhmuse jaoks on Indrek Nuume, kes õnnestus liita pangaga juba ajal, mil seda veel olemaski polnud. Varahalduse poole pealt 7

peab Lõhmus tähtsaks Mihkel Oja panust, kelle töö hakkas kiiresti tulemusi näitama. „Kõige raskem ongi olnud meeskonna kokkupanek,” meenutab Lõhmus. Mainimata ei saa jätta ka Erkki Raasukese liitumist meeskonnaga. See samm tugevdas veelgi sidet Hansapangaga ja on aidanud ambitsioonikate plaanide elluviimisel. Ennast peab Lõhmus pigem eemaltvaatajaks. „Küsin küsimusi, et mida võiks teha teistmoodi. Olen alati juures, kui on rasked ajad – siis olen energiat täis ja võin ööpäev läbi mõelda, ka unes,” ütleb ta. LHV tegevuses pole tema sõnul pärast teist algust suuri kriise olnud. „Väike kriis on ka see,” selgitab ta, „kui tuleb otsustada, kas teha või mitte teha, ja on oht astuda vales suunas. On olnud imelised aastad, aga kõik päevad pole olnud võrdsed.” Lõhmusel on Tallinna kontoris sisse seatud oma kabinet ja töölaud, kuid väga tihti teda siin ei kohta. Küll aga on ta kohal igakuisel nõukogu koosolekul ja viibib siis kohapeal mitu päeva. „Ma ei välista, et ette võib tulla perioode, mil on nõutud ka minu aktiivsem roll,” sõnab Lõhmus, lisades samas, et heaks tegevjuhiks ta ennast ei pea. Hansapank vs Parex Pankadel on Lõhmuse arvates ühiskonnas keskne roll. Väga paljud ettevõtted, kes on täna Eesti majanduses olulised, on alguse saanud tänu pankade finantseeringule. Kui aga pank ise on börsil, siis see suurendab sidet ühiskonnaga veelgi. Lõhmus toob jällegi näiteks Hansapanga. „Müüsime aktsiaid juba aastal 1994, enne Tallinna börsi loomist. Ärksad eestimaalased said võimaluse olla panga aktsionärid ja saada kasumist osa. Lõpuks, kui börsilt lahkuti, maksti neile rahasummasid, mis polnud sugugi väikesed. Hansapanga nime tänapäeval küll ei kasutata, aga teise nime all tehakse tööd edasi,” räägib Lõhmus. Lätis tegutses tol ajal Parexi pank, mis

Aasta oodatuim sündmus LHV aktsiate IPO on ilmselt selle aasta kõige oodatum ja kirgi kütvam sündmus Eesti investeerimismaastikul. On ju seda oodatud juba aastaid, ja paljud peavad seda Hansapanga taassünniks või siis vähemalt Tallinn OMX-i päästeingliks. Olgu, päris heldimuspisarat pole ehk põhjust poetada, kuid ma oletan, et IPO saab olema edukas nii ettevõttele, senistele omanikele kui ka uutele märkijatele. Ehk siis win-win-win, kui just Kiyosaki kriis kõiki ilusaid unistusi vahepeal põhja ei jõua lasta (aga loodame, et muusika mängib veel veidi). Jaak Roosaare investor

Emitent on AS LHV Group. Tutvu AS-i LHV Group aktsiate emissiooni prospektiga aadressil investor.lhv.ee ja vajadusel pea nõu asjatundjaga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisteenuse pakkumisega. I NVE STE E RI – NR 2/2016

Olemuslugu

Investor Toomas Äripäevast Väljastpoolt vaadates tundub, et LHV puhul on tegemist hästi juhitud pangaga, millel kasvupotentsiaali jagub. Eriti oluliseks pean kasvava ettevõtte puhul innovaatilisust ja paindlikkust, ilma milleta oleks minu arvates kasvul kriips peal. Arvan, et huvi LHV aktsiate vastu saab olema suur, arvestades, et börsile tuuakse üsna väike arv aktsiaid – 2 miljonit. Teatavasti on praeguses negatiivsete intresside keskkonnas jaht tootlusele läinud väga intensiivseks ning pangahoiustel on seisvat raha palju. INVE ST EERI – NR 2/20 16

kuulus vaid mõnele omanikule. Neil puudus ühiskondlik toetus ja tänaseks on pank suletud. „Järeldus on see, et ei tohi olla kade ega kitsi,” tõdeb Lõhmus. „Me ei lähe börsile raha pärast, saaksime ka ilma hakkama, aga ma arvan üle pika aja, et see on õige asi.” Tulevikust ja vigade mittekordamisest Varasemad ebaõnnestunud IPO-d Lõhmust ei hirmuta. „Varasemast saab alati õppida, aga iga kogemus on ikka uus,” tõdeb ta ja lisab, et peab Tallinna börsi täiesti loogiliseks valikuks. „Pank on ühiskondliku elu osa. Oleks imelik, kui läheksime raha otsima Londonist.” Ettevõtte aktsiate börsile viimine on osaliselt nagu valuuta konverteeritavaks muutmine. „Näiteks tegime Hansapangaga 1996. aastal Lätis tehingu, kasutades nii raha kui aktsiaid. Börsil aktsiate noteerimine avab võimalusi, siis on

kergem eesmärke teoks teha,” sõnab Lõhmus. Kuigi Lõhmusel on lisaks LHV-le ka muid investeeringuid, peab ta seda ettevõtet enda jaoks kõige olulisemaks. Ta mõistab, et panga ülesehitamine on aeganõudev ja mõne idufirma puhul võiks taotleda ka kõrgemat tootlust, kuid siis on ka risk suurem. Osanike arvu kasvades ja nüüd ka panga börsile viimisel on Lõhmuse osa LHVst järjest vähenenud. „See on kahjuks matemaatika. Kui tahame kasvada, siis selle hinnaks tuleb oma osast loobuda,” sõnab Lõhmus. „Kindlasti tahan, et mu osa jääks oluliseks, aga kui tekib vajadus, siis olen nõus kasvu nimel sellest veelgi loobuma.” Suund võib samas olla ka vastupidine. „Kui peaks tekkima võimalus osta, siis miks mitte,” mainib Lõhmus. Kuigi hetkel on strateegiaks aktsionäride baasi laiendamine, ei otsita erinevalt Hansapangast suurinvestorit. „Tookord arvasime, et oleks hea leida liitlane läänemaailmast, ja läks nii, et liitlane tuli ise,” meenutab Lõhmus. Tulemus ei olnud aga kõige parem. „Isiklikust seisukohast leian nüüd, et see oli suur viga. Tookord ma nii ei arvanud,” tõdeb ta. Mehe käest on viimasel ajal tihti küsitud, kas ta müüb panga maha. „Milleks? See ei ole isegi majanduslikult mõttekas,” vastab ta küsijatele. Edasistest plaanidest rääkides jääb Lõhmus kidakeelseks. „Kui 1990. aastatel oli ambitsioonikas laieneda Riiga ja Vilniusesse, siis nüüd panime hiljuti oma Läti kontori kinni. LHV on siiani olnud tuntud kui Eesti pank, siin on meil tööd küll ja küll,” kinnitab Lõhmus. Sellegipoolest pole LHV-s seatud eesmärki kasvada kõige suuremaks pangaks. Ta toob näite Rootsist, kus ilma ühegi kahtluseta on parim Handelsbanken, kes on kenasti kriisidest läbi tulnud ja teinud seda riigi abita. Suur pank tähendab seda, et pead tegelema kõigega, ka sellega, mida ei oska ega taha teha. „Küll aga tuleb olla pildis – selleks piisab, kui oled kolme suurema seas,” tõdeb Lõhmus. 8

JÄRGI OMA SÜDAME KUTSET. HÜLGAMATA PRAKTILIST MEELT.

MASERATI GHIBLI DIESEL. HIND ALATES 68 321 EUR Kui päris aus olla, siis oled Sa ju alati Maseratist unistanud. Ja nüüd ei lahuta Sind oma unistusest enam ükski praktiline ettekääne. Ghibli Diesel on läbinisti Maserati oma suursuguse kupeesilueti, luksusliku nahkinterjööri ning ökonoomse, kuid samas jõulise diiselmootori ja 8-käigulise ZF-automaatkäiguvahetusega. Tõeline südametemurdja koos täiesti arvestatavate ostuargumentidega. GHIBLI S - KESKMINE KÜTUSEKULU: 10,4 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 242 G/KM. GHIBLI S Q4 - KESKMINE KÜTUSEKULU: 10,5 L/100 KM CO2-EMISSIOON: 246 G/KM. GHIBLI - KESKMINE KÜTUSEKULU: 9,6 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 223 G/KM. GHIBLI DIESEL - KESKMINE KÜTUSEKULU: 5.9 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 158 G/KM.

www.facebook.com/maseratieesti

SILBERAUTO AS ON MASERATI AMETLIK ESINDAJA EESTIS SILBERAUTO EESTI AS, PETERBURI TEE 50A, TALLINN Telefon: 6056 950, e-mail: maserati@silberauto.ee

www.maserati.ee

Intervjuu

Juhi pilk

LHV GROUPI JUHATUSE ESIMEES JA BÖRSIPROJEKTI VEDANUD ERKKI RAASUKE HEIDAB INTERVJUUS VALGUST BÖRSILE VIIDAVALE ETTEVÕTTELE JA AVAB SELLE SAMMU TAGAMAID.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 16

Mis muutub LHV igapäevatöös börsifirmana võrreldes praegusega? Kohe ja kiiresti ei muutu vast palju. LHV on olnud börsifirma juba pool aastat, alates allutatud võlakirjade emissioonist ja noteerimisest. Tegelikult on börsifirma ideoloogiat kantud sisuliselt LHV loomisest peale. Pikemas horisondis peaks börsifirma staatus hakkama aga andma positiivset mõju mitmes valdkonnas. Kõige olulisem on ehk see, et tulevikus saavad paljud ettevõtlikud inimesed olla LHV aktsionärid ning seeläbi muutub kindlasti ka nende suhe LHV kui finantsteenuste pakkujaga tugevamaks ja sisukamaks. Oma rahaasju tahetakse rohkem hoida seal, kus ollakse ise omanik ja kasusaaja. See peaks looma võit-võit-olukorra, kus LHV võidab ühelt poolt juurde aktiivseid kliente ja teiselt poolt saavad needsamad kliendid sellest tulu läbi oma omanikustaatuse. Teiseks toob börsifirma staatus juurde tuntust ja nähtavust, mis on ka olulised jaeäri komponendid, ning igapäevane LHV neutraalne mainimine 10

I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOTOD: ANU HAMM ER

F O T O : TAL L I N N A BÖ RS

Intervjuu

Kommentaar LHV Groupi börsiletulek on nii investorite kui ka kogu turu jaoks suurepärane uudis. Ja et tegu on kodumaiselt väga tugeva brändiga ning kasvava ambitsioonika ettevõttega, lisab LHV IPOle väärtust ainult juurde. Usume, et nende turuletulek tõstab nii olemasolevate kui ka uute investorite huvi börsil, mis omakorda lubab eeldada kauplemismahu suurenemist. LHV puhul tuleb kindlasti esile tuua nende pühendumust ja põhjalikkust IPO-ks valmistumisel. Nad on oma plaanist raudse järjekindlusega kinni hoidnud ja varem välja öeldud eesmärk – olla suve alguseks aktsiatega börsil – näib teoks saavat. LHV on olnud Tallinna börsi liige pikka aega, ja alates möödunud aasta oktoobrist on LHV Groupi võlakirjad börsil noteeritud. Seega oleme nendega pikalt koostööd teinud ning see on olnud alati väga asjalik ja meeldiv. Loodame, et ettevõtte IPO õnnestub parimal moel ja me saame endale juba paari kuu pärast aktsiaturule uue ja tugeva kodumaise ettevõtte! Rauno Klettenberg Nasdaq Tallinna juht

INVE ST EERI – NR 2/20 16

seoses aktsiaturuga toetab LHV brändi. Ja kolmandaks hakkab LHV saama tänasele klienditagasisidele lisaks palju head tagasisidet omanikelt – olgu selleks formaadiks siis aktsia hind, teabepäevad, üldkoosolekud või mõni muu vorm. Tekib suur hulk huvitatud ja motiveeritud inimesi, kes tahavad anda LHV-le oma arvamuse ja hinnangu selle kohta, kuidas saada järjest paremaks. Mis on börsiettevõtteks olemises positiivset? Töötamine börsiettevõttes juhina või tippspetsialistina avab oluliselt rohkem maailma kui sama töö tegemine üksiku omaniku omanduses olevas ettevõttes. Inimesed töötavad laia publiku ja turu ees ning saavad väärtuslikku ja tasakaalustatud tagasisidet. Börsiettevõttes ei tööta sa vaid iseendale ja omanikule, vaid ühiskonnale laiemalt.

Aga negatiivset? Mõnikord mainitakse negatiivsena kohustust avaldada palju informatsiooni ja olla läbipaistev. Ma arvan, et püüdlus avatuse poole on igal heal ettevõttel nagunii. See ei saa kuidagi olla negatiivne. Kui suure osaluse otsustasite börsile viia? Avaliku emissiooni käigus pakutakse investeerimiseks 8,5 protsenti LHV-st. Laseme välja senise 23,3 miljoni aktsia kõrvale 2 miljonit uut aktsiat ja loodame kaasata uut kapitali 13,9 miljoni euro ulatuses. See on pigem väike summa, aga vajalik, et toetada LHV tänase äri orgaanilist kasvu. Me ei tahtnud kaasata kapitali igaks juhuks või varuks ette. Arvame, et liigne kapital loob valesid stiimuleid ja võib kaasa tuua halbu investeeringuid. Oleme aga üsna kindlad, et see emissioon ei jää LHV-le 12

viimaseks. Kui meil on sisukas ja heade väljavaadetega suurem investeerimisvõimalus, siis tuleme läbi börsisüsteemi kapitaliturule tagasi ja kaasame vajaliku lisakapitali. Börs ei ole ainult kauplemiskoht, see on ka uue kapitali kaasamise koht. Millised on Sinu ootused aktsiaemissioonile? Loodan, et see saab olema hästi korraldatud ja positiivset energiat loov ettevõtmine. Minu jaoks tähendab õnnestumine seda, et emissiooniga tuleb kaasa suur hulk väikeinvestoreid ja peale noteerimist näeme aktiivset kauplemist. Loodan, et mõned tänased suuraktsionärid ostavad aktsiaid juurde, aga ka seda, et mõned meie varasemad investorid on valmis osa oma positsioonist müüma ja pakkuma seeläbi ostuvõimalust uutele aktsionäridele. Loodan, et peagi tunnevad mitu tuhat uut aktsionäri, et LHV on nende oma ja et koos me teeme paremat Eestit. Keda eeskätt ootate osalema? Emissioon on suunatud Eesti väikeinvestoritele. Oleme lubanud, et anname võimalusel väikese eelise meie varasematele investoritele ja klientidele, aga osaleda võivad kõik ja loodetavasti saavad aktsionäriks kõik soovijad. Kuhu börsil kogutud raha paigutatakse? Meie tänastest äridest toodab kasvuks vajalikku kapitali nii Varahaldus kui ka Leedus asuv Mokilizingas. LHV Pank on seni näidanud suuremat kasvu kui enda poolt loodud kapital. Kaasatav raha läheb peamiselt LHV Panga kasvu toetamiseks. Meie varasemad kapitalipuhvrid investeerisime Varahalduse äri laiendamisse ning oleme omandamas Danske Capitali pensioniäri. IPO käigus kaasatavast kapitalist peaks jätkuma just nii palju, kui meil on oma äri orgaaniliseks kasvuks vaja. See tähendab, et oleme jõudmas punkti, kust edasi loovad kõik ärid ise piisavalt kapita13

li, et oma kasvu toetada. Veelgi enam, oleme sõnastanud dividendipoliitika ja loodame juba 2017. aastal hakata aktsionäridele maksma omanikutulu. Kui palju saab LHV dividende maksta? Dividendipoliitika näeb ette maksta dividendideks kuni 25 protsenti grupi maksude-eelsest kasumist. See tähendab, et kolm neljandikku teenitud kasumist kasutame kasvu finantseerimiseks. LHV on endiselt kiire kasvuga ettevõte. Kui aga peaks tekkima suurepärane äri laiendamise võimalus, siis küsime aktsionäridelt luba, et dividendi mitte maksta, ja võimalik, et on vaja kaasata ka lisakapitali. Kui olulist rolli juhtimisotsuste tegemisel hakkab mängima aktsia hind? Lühiajalisest kõikumisest tuleb üle vaadata, sest see võib tegevust pigem takistada või eksitada. Pikaajalisel trendil on aga muidugi tähtsus. Aktsionärid annavad läbi hinna teada, kas oleme nende hinnangul õigel teel või mitte. Aktsia hind on ka väga oluline, kui plaanida suuremaid oste või müüke.

AS LHV Group (31.03.2016) • Hoiuste maht konsolideeritult: 645 miljonit eurot • Laenude maht: 432 miljonit eurot • Juhitud fondide maht: 597 miljonit eurot • Kasum 2015: 14,8 miljonit eurot • Netotulud 2015: 38,3 miljonit eurot • Töötajate arv grupi ettevõtetes: 300 Juhataja: Erkki Raasuke AS LHV Groupi nõukogu: Rain Lõhmus Andres Viisemann Tiina Mõis Heldur Meerits Raivo Hein Tauno Tats Sten Tamkivi Enne IPO-t oli LHV Groupil 270 aktsionäri. 56 protsenti aktsiatest kuulus nõukogu liikmetele, 41 protsenti investoritele ja 3 protsenti LHV töötajatele.

Milliseks indikaatoriks enda tööle saab pidada aktsia hinda? Lühiajaliselt ei ole see vast parim indikaator, sest mõju avaldavad ka paljud välised faktorid. Pikaajaliselt aga ongi ainult üks edu mõõdik – omanike kogutootlus ehk aktsia hinna muutus koos makstud dividendidega. Need numbrid peaksid andma pikemas ajaplaanis kõige ausama pildi. Milliseks võiks kujuneda aktsia hind börsil pärast kauplemise algust? Seda otsustab turg! Sooviksin ise, et aktsia hind ei teeks liiga suuri kõikumisi ja oleks tugevas korrelatsioonis LHV majandustulemuste arenguga. Loodan näha aktsia hinna järkjärgulist kasvu. Aga nagu öeldud, siis hind selgub turul. Ja turul on reeglina õigus. I NVE STE E RI – NR 2/2016

Intervjuu OÜ Cuber Technology Tegemist on LHV Groupi koosseisu kuuluva start-up ettevõttega, mille eesmärk on arendada blockchaintehnoloogiat finantsteenuseid kasutades. Kuigi Cuberi majandustegevus on marginaalne, haldab ettevõte Cuberi platvormi ehk nn hajutatud pearaamatu tehnoloogial põhinevat infrastruktuuri, mis võimaldab reaalajas registreerida varasid ja nende omanikusuhteid ning teostada hetkelisi tehinguid. UAB Mokilizingas LHV Groupi tütarettevõte Mokilizingas on Leedu äriüksus, mis pakub partnerite abil järelmaksu ja tarbimislaenusid Leedu turul. LHV Groupile kuulub ettevõttest 50 protsenti pluss üks aktsia, mille LHV omandas 2013. aastal. Mokilizingase teine omanik on Leedu kohalik KUB RAZFIN. • Laenuportfell: 39 miljonit eurot • Klientide arv: 96 000 • Töötajaid: 56 • Kasum 2015: 1,1 miljonit eurot

LHV struktuur AS LHV GROUP Tegevusala: valdusfirma AS LHV VARAHALDUS 100% Tegevusala: fondide valitsemine

AS LHV PANK 100% Tegevusala: pangandus

UAB MOKILIZINGAS 50% + 1 osa Tegevusala: tarbijafinantseerimine

OÜ CUBER TECHNOLOGY 100% Tegevusala: Tehnoloogia arendamine

AS LHV FINANCE 65% Tegevusala: tarbijafinantseerimine

Aktsia hinna sees on ka kasvupotentsiaal. Kust peaks lähiaastail kasv tulema? LHV Groupi viie viimase aasta tulud on kasvanud keskmiselt 52 protsenti aastas ja kulud 16 protsenti. Tõsi, need kasvunumbrid kindlasti aeglustuvad, aga hea hoog jääb loodetavalt sisse veel aastateks. Meie turuosad pangandusäris on endiselt üsna tagasihoidlikud, nelja ja kaheksa protsendi vahel, aga kogu turg kasvab. Ma ei näe piiravaid klaaslagesid veel mitmel aastal. Millist mõju avaldab LHV aktsiate noteerimine Tallinna börsi käekäigule? Ma väga loodan, et me suudame anda head eeskuju. Tahame näidata, et börsiettevõtte staatus on ihaldusväärne, et läbi börsisüsteemi on võimalik kapitali kaasata ja et laiapõhjaline omanikering on ettevõttele tugevuseks. Loodetavasti tallame natuke kinnikasvanud teele taas sisse jalajäljed, mida mööda järgmistel on juba kergem ja kiirem tulla. Miks LHV oma IPO ise läbi viib ega kasuta selleks teisi investeerimispanku? Meie meeskonnas on mitmeid inimesi, kes on puutunud kokku aktsiate börsile toomise ja emissioonide korraldamisega Eesti taasiseseisvumisest saadik. Ma ei tahaks olla arrogantne, aga meil ei olnud selles osas eriti nõu vaja. Tahame ka

näidata, et kogu protsess on suhteliselt sirgjooneliselt tehtav iga soovija jaoks ja seda ei tohiks karta. Soovime julgustada uusi tegijaid, kes tulevad peale meid. Mida soovitate teistele juhtidele, kes kaaluvad oma ettevõtte viimist börsile? Universaalset soovitust ei saa anda. Küsimus, kas olla või mitte olla börsiettevõte, ei ole teljel hea ega halb. See on üks äri tegemise ja kasvatamise viise, mis ühele ettevõttele sobib, teisele aga mitte. Samuti ei saa seda teha poole pühendumusega – et tahaks palju aktsionäre, aga otsustada tahaks siiski üksi, või et tahaks madalat kapitali hinda, aga infot ei ole nõus jagama. Börsiettevõtte staatusest saab kogu väärtuse ja võidu kätte siis, kui seda teha nii-öelda täiega, kui võtta seda elu- ja tööstiilina. Mis on selle protseduuri juures kõige keerulisem? Teadmine, et midagi ei ole tehtud enne, kui see on tehtud. Kõnetame paljusid uusi investoreid, teadmata täpselt, millised on olud ja küsimused emissiooni märkimise hetkel. Keskkond ja ootused võivad muutuda väga kiiresti. See teadmatus ja võimetus kontrollida ongi vast kõige keerulisem. Kõik see, mis sõltub otseselt meist, on töö ja pühendumise küsimus, ja nendes hakkame vaikselt juba päris heaks saama. 14

ELU NAGU RX lexustallinn.ee

Uus Lexus RX ühendab vaheda ja jõulise disaini tehnoloogia viimase sõnaga. Tõhus Lexuse hübriidajam garanteerib alati nauditavalt vaikse ja sujuva teekonna. Salongis ümbritsevad Teid aga Lexusele omane mugavus ning rafineeritud kujundusnüansid. Keskmine kombineeritud kütusekulu on alates 5,3 l / 100 km, keskmine kombineeritud CO2 heitkogus alates 122 g/km.

Hind alates 55 490 €

SUJUV VAIKNE 15 TÕHUS

Registreeruge proovisõidule tel +372 619 0010 Peterburi tee 1, 11415 Tallinn, info@unelmauto.ee LEXUS TALLINN

Uus RX

I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOT O: K A UP O K A LLA S

Ettevõte

LHV Pank LHV Pank (31.03.2016) • Hoiuste maht: 656 miljonit eurot • Laenude maht: 428 miljonit eurot • Väärtpaberid: 748 miljonit eurot • Klientide arv: 89 000 • Töötajaid: üle 200 • Pangakontorid: Tallinn, Tartu, Vilnius • Sularahaautomaadid: 9 Tallinnas, 2 Tartus, 1 Pärnus

TEKST: ERKI KILU LHV Panga juhatuse esimees INVE ST EERI – NR 2/20 16

LHV GROUPI SUURIMA TÖÖTAJATE ARVUGA TÜTARETTEVÕTE ON LHV PANK, MIS TEGUTSEB KONKURENTSITIHEDAL PANGANDUSTURUL. EESTIS TEGUTSEB 16 PANKA, millest 9 on registreeritud siinsete pankadena ja 7 tegutsevad välispankade filiaalidena. Seda on üksjagu vähem kui Lätis, kus on registreeritud 27 panka, kuid samas rohkem kui Leedus, kus tegutseb 13 panka. Turg Eesti pangandusturg on terve. Eesti pankade hoiuste ja laenude mahud kokku on enam-vähem võrdsel tasemel. See tähendab, et Eestis väljaantud laenud on finantseeritud Eesti inimeste ja ettevõtete hoiustega. Mitteresidentide

osakaal Eesti panganduses on väike. Viimase 22 aasta jooksul on Eesti inimeste ja ettevõtete hoiused ainult kasvanud. Pole olnud ühtegi 12-kuulist perioodi, mil hoiused oleksid vähenenud. Laenude mahud saavutasid tipptaseme 2008. aastal ja hakkasid peale seda veidi langema, kuid on alates 2013. aastast taas kasvule pööranud. Eesti pangandusturg on ka kasumlik. 2015. aastal oli pankade netotulubaas kokku 650 miljonit eurot, millest suurima osa ehk 65 protsenti moodustasid netointressitulud ja 25 protsenti netoteenustasutulud. Turu kulubaas oli kokku 16

290 miljonit eurot ehk alla poole tuludest. See tähendab üsna kõrget ärikasumit, millest tuleb maha arvestada laenuprovisjonid erinevatel aastatel. Võib öelda, et Eesti pangandusturg tegutseb hetkel puhaskasumiga, mis ulatub aastas umbes 300 miljoni euroni. Viimase 22 aasta jooksul on pangandusturg olnud kahjumis vaid 1998. ja 2009. aastal. Viies pank Alates 2009. aastast tegutsev LHV Pank on nii oma teenuste sisult kui ka ärimahtudelt kasvanud viiendaks pangaks Eestis. Kuna Eesti pangandusturg on väga konsolideerunud, siis on LHV Panga turuosa viienda pangana siiski vaid 3 protsenti. Kui tuua võrdluseks LHV Varahalduse kolmas positsioon Eesti turul ja pensionifondide 30-protsendiline turuosa, siis on LHV Pangal 17

Eestis veel mitmekordne kasvupotentsiaal. Seetõttu oleme oma tegevuses praegu keskendunud peamiselt Eesti turule ja siin mahtude kasvatamisele ega otsi kasvu välisturgudelt. LHV Panga klientide arv on jõudnud 89 tuhandeni, kellest 80 protsenti on eraisikud ja 20 protsenti ettevõtted. Oleme keskendunud ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Meie kliendid on peamiselt finantsvara koguvad ja investeerivad eraisikud ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Partnerite kaudu pakume finantseerimistooteid eraisikutele. Klientidega suhtlemisel paneme rõhku elektroonilistele teeninduskanalitele, et anda võimalus teha enamik toimingutest interneti- või mobiilipangas omal käel. Oleme laia kontorivõrguta ega paku kontorites sularahateenust. Kõik LHV sularahaautomaadid

LHV Panga juhatus • Erki Kilu, juhatuse esimees • Andres Kitter, jaepanganduse juht • Indrek Nuume, ettevõtete panganduse juht • Jüri Heero, IT juht • Martti Singi, riskijuht • Meelis Paakspuu, finantsjuht

Tutvu finantsteenuste tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. I NVE STE E RI – NR 2/2016

Ettevõte

FOT O: T RI I N RA A

finantsjuhtimine ja tugiteenused ning riskijuhtimine.

Erki Kilu LHV Panga juhatuse esimees Erki liitus LHV-ga 2008. aastal eesmärgiga muuta investeerimisühing LHV krediidiasutuseks. Lisaks on Erki LHV Varahalduse nõukogu liige, LHV Finance’i nõukogu esimees ja Mokilizingase juhatuse esimees. Erki omab ärijuhtimise magistrikraadi Tartu Ülikoolist.

INVE ST EERI – NR 2/20 16

on n-ö combo-masinad, mis tähendab, et kõikides automaatides saab välja võtta ja sisse panna sularaha, samuti vahetada pangakaardi PIN-koodi. Oleme uuendusmeelsed ning tugeva investeerimisja ettevõtluskogemusega. Soovime olla parim pank, kus oma raha hoida ja kasvatada. Lisaks pensionikogumisele peame olulisteks toodeteks hoiustamist ja investeerimist. Ärilaenudes keskendume positiivsele kliendisuhtlusele ja kliendikogemusele. Tehnoloogia areng viimastel aastatel on loonud võimalusi kujundada maksete ja kaartide valdkonnast koht, kust tulevad kõige uuendusmeelsemad lahendused panganduses ning mis hakkab vana ja uue põlvkonna panku üksteisest järjest enam eristama. LHV Pangas töötab üle 200 inimese, neist enamus LHV Tallinna kontoris. Meie äritegevus on jaotatud neljaks suuremaks ärivaldkonnaks: jaepangandus, privaatpangandus, ettevõtete pangandus ja tarbimisfinantseerimine (LHV Finance); ning kolmeks suuremaks toetavaks valdkonnaks: infotehnoloogia,

Jaepangandus LHV jaepanganduse kliendid on aktiivsed ja iseseisvad eraisikud, jõukamad eraisikud (Au-kliendid) ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Jaepanganduse kliendid kasutavad peamiselt igapäevaseid pangateenuseid, kuid on huvitatud ka säästmisest ja investeerimisest. Jaepanganduse klientidega suhtleme läbi kaasaegsete elektrooniliste teeninduskanalite. 2015. aasta märtsist sai LHV Pangast Eestis teine pank, mis on üle-euroopalise arveldussüsteemi STEP2 otseliige. Sellega muutusid kiiremaks meie klientide maksed, paranesid arveldamise kellaajad ja alanesid ka panga enda kulud. Maksete tegemine ei ole tehniliselt väga kallis, mistõttu tundub meile kohatu küsida klientide käest selle teenuse eest väga palju raha. Olulisematest osakondadest kuuluvad jaepanganduse alla klienditeenindus, e-kanalid, arveldusteenused, investeerimine, finantseerimine ja liising. Privaatpangandus LHV privaatpanganduse klientideks on jõukad eraisikud, ettevõtjad ja juhid. Privaatpanganduse kliendid kasutavad peamiselt hoiustamis-, investeerimisja portfellihalduse teenuseid. Privaatpanganduse klientidega suhtleme privaatpanganduse kliendihaldurite kaudu. Privaatpanganduse võtmetoode on portfellihalduse teenus. Seda teenust kasutavate klientide varasid juhib personaalne portfellihaldur ning investeerimismeeskonda kuuluvad nii aktsia- ja võlakirjaturgude kui ka makromajanduse spetsialistid. LHV portfellihalduse teenuse tugevused on kiire reageerimine finantsturgudel toimuvale ning läbipaistvad ja kohapeal tehtud investeerimisotsused. Portfellihalduse teenus on läbinud 18

viimastel aastatel põhjaliku uuenduse. Selle tulemusena pakume kliendile täna tema riskiprofiilile vastavat süsteemset ja läbipaistvat investeeringute juhtimist. Oleme veendunud, et pakume täna sisu poolest parimat teenust Eesti turul. Seda kinnitavad meie kahe viimase aasta investeeringute tulemused ja hallatavate varade kasv. Ettevõtete pangandus LHV ettevõtete panganduse kliendid on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes kasutavad peamiselt finantseerimistooteid, kuid järjest enam ka igapäevaseid pangateenuseid. Ettevõtetele laenamisel on meie märksõnadeks kiirus, adekvaatne indikatsioon, kaasamõtlemine ja tagasiside kliendile. Ettevõtete panganduse meeskonnas töötavad eelkõige pikaajalise panganduskogemusega inimesed, kes loovad usaldusväärsust

kohalikku täisteenust pakkuva kodupangana Eestis. Meie pikaajalisem ambitsioon on saada struktuurselt oluliseks pangaks Eestis. See tähendab jõudmist kolme peamise panga hulka nii klientide arvult ja ärimahtudelt kui ka efektiivsuselt ja kasumlikkuselt töötaja kohta. Oleme kodupangaks klientidele, kelle sissetulekud laekuvad meie panka ja kes kasutavad aktiivselt meie teenuseid. Oleme jõudnud arenguetappi, kus keskendume varasemast rohkem kliendisuhtele – kasutajamugavusele ja kliendikogemusele. Peamised pangatooted ja baaspakkumine on loodud. Oleme aktiivsed turunduses ja müügis, et leida uusi kliente, ning pöörame järjest suuremat tähelepanu e-kanalitele, täiendades aktiivselt mobiili- ja internetipanka. Pikaajalise visioonina näeme end kuulumas Euroopa kaasaegse panganduse

LHV toetab LHV võtab sotsiaalset vastutust tõsiselt. Oma võimaluste piires toetame Eesti ühiskonda ja selle arengut soosivaid tegusid. Meie olulisimad koostööpartnerid on: • Eesti Jalgpalli Liit • Eesti Jalgratturite Liit • Eesti Optimist Klassi Liit • Eesti Muusika Päevad • Enn Soosaare Sihtasutus • Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus • Tallinna Restoranide Nädal • Eesti Aasta Ettevõtja konkurss • Gaselliliikumine

Meie pikaajalisem ambitsioon on saada struktuurselt oluliseks pangaks Eestis klientide jaoks ja saavad aru nende äridest. Ettevõtete panganduse kaudu saab LHV Pank suurema osa intressitulust ja ettevõtetele väljastatud laenud moodustavad enamiku LHV laenuportfellist. Eesmärgid ja väljavaated Positsioneerime ennast kolmanda ja 19

infrastruktuuri. Väljaspool Eestit positsioneerime ennast kui uue põlvkonna fintech-panka, mis on võimeline integreerima ja ühendama traditsioonilist pangandust ning uue põlvkonna finantsteenuseid. Liigume avatud panganduse ja API poole, et teha efektiivselt koostööd erinevate makseteenuste pakkujatega Euroopas. I NVE STE E RI – NR 2/2016

LHV Ettevõte

Varahaldus

LHV VARAHALDUS ON LHV GROUPI TÜTARETTEVÕTE, MIS TEGELEB INVESTEERIMISFONDIDE JUHTIMISEGA. KOHUSTUSLIKUD EHK II SAMBA PENSIONIFONDID MOODUSTAVAD MAHU JÄRGI 78 PROTSENTI EESTI FONDITURUST, MISTÕTTU ON KA LHV VARAHALDUS KESKENDUNUD EELKÕIGE II SAMBA PENSIONIFONDIDE ÄRILE.

TEKST: MIHKEL OJA LHV Varahalduse juhatuse esimees INVE ST EERI – NR 2/20 16

Pens1on Investeerimisel on esmatähtis tulemus. LHV Varahalduse eesmärk ongi pakkuda fondide osakuomanikele parimat pikaajalist tootlust. Meie lipulaev – LHV Pensionifond L – on enim tõusnud II samba fond alates süsteemi käivitumisest 2002. aastal. Veel selgemalt juhib LHV tootlustega konservatiivsete pensionifondide võrdluses, mis aktsiaturgudele investeeringuid ei tee. Usume, et mõned ajad on investeerimiseks paremad kui teised ning pikaajaliselt hea tulemuse saavutamiseks on tähtis vältida suuremaid kaotusi. Viimase 10 aastaga oleme oma II samba klientidele teeninud 72 miljonit eurot kasumit. Investeerimisriske mõõdukana hoides

olid LHV pensionifondid parimate tootlustega igas riskikategoorias ka viimase 12 kuu arvestuses.. Väljapaistvad tootlused on aastate jooksul võimaldanud LHV II samba turuosa kasvatamist 4% pealt 21% peale. LHV ebatraditsiooniline, pangakontorist väljaspool toimuv müük on tugevate fondide tootluste toel olnud tulemuslik, kusjuures rekordiline tulemus uute klientide arvu poolest tehti alles nüüd märtsis. Eestis vahetab aasta jooksul pensionifondi umbes 11% liitujatest, mistõttu tuleb kõikidel fondivalitsejatel teenuse osutamisel kõvasti pingutada, et oma kliente rahulolevana enda juures hoida ja uusi kliente juurde võita.

FOT OD: T RI I N RA A

Danske kapital Lisaks orgaanilisele kasvule on LHV Varahaldus kasvanud ka ostude ja ühinemiste teel – 2005. aastal Seesam Varahalduse ja käesoleval aastal Danske Capitaliga. Viimase tehinguga kasvab LHV pensioniklientide arv ligi 40 tuhande võrra ning hallatavad varad ligi 250 miljoni euro võrra. Meie II samba turuosa on klientide arvu poolest seejärel 26% ja fondide suuruse poolest 30%. Kuluefektiivsuse saavutamiseks kavatseb LHV kaks fondivalitsejat ühendada, mis jõuab plaanitult lõpule III kvartalis. Seejärel alustab LHV sarnase investeerimisstrateegiaga pensionifondide liitmist (vahepealsel perioodil on LHV II samba fondide arv 8, kuid peale liitmisi uuesti 5). Turu orgaaniline kasv Pensionifondide turg on Eestis tugeva orgaanilise kasvu faasis, kuna väljamaksete saamise vanusesse jõuab lähiaastail suhteliselt vähe liitujaid, aga samas investeerivad tööealised II samba omanikud sinna igakuiselt raha juurde. 21

Kuni 2017. aasta lõpuni on orgaaniline kasv mõnevõrra kõrgem ka seetõttu, et paljude klientide II samba maksed on tavapärastest 2+4% maksetest kõrgemad – rohkem kui pooled LHV kliendid saavad praegu riigilt 4% asemel 6% suuruse makse. 2015. aastal kasvasid Eestis II samba mahud 19% ja 2014. aastal 24% ning aasta jooksul liitub II sambaga umbes 12 tuhat täisikka jõudvat noort. Turu teenustasutulud kasvavad fondide mahtudest siiski aeglasemalt, kuna II samba haldustasu protsentuaalne määr alaneb koos mahu kasvuga. Kui järgneva 10 aastaga kasvavad II samba turu teenustasud oodatult üle kahe korra, siis II sambasse kogutud summa – hetkel 2,7 miljardit eurot – kasvab üle kolme korra. Majandustulemused LHV Varahaldus teenis 2015. aastal 27% turu II samba teenustasutuludest (millest on maha arvatud kolmandate osapoolte mahuga seotud tasud, näiteks depootasu ja tagatisfondi makse) ning oli 4,65 miljoni euro suuruse tulemusega kõige kasumlikum fondivalitseja Eestis. Alates

Mihkel Oja Mihkel tuli LHV-sse tööle 2003. aastal ning alates 2007. aastast juhib ta fondivalitsejat LHV Varahaldus. 2013. aasta kevadest on Mihkel Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse liige ja praegune juhatuse esimees. Mihkel lõpetas 2004. aastal Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias, spetsialiseerudes finantsile. 2015. aastal sai Mihkel MBA kraadi (with distinction) Edinburgh Business Schoolist.

LHV Varahaldus (31.03.2016) II samba kogujaid LHV-s: 135 tuhat (turuosa 20,4%). Hallatavate fondide maht: 597 miljonit eurot, millest II sambas on 576 miljonit eurot (turuosa 21,4%). LHV II samba fondid on viimase 10 aastaga teeninud klientidele 72 miljonit eurot kasumit. Juhatusse kuuluvad Mihkel Oja ja Joel Kukemelk. I NVE STE E RI – NR 2/2016

Ettevõte

LHV Pärsia Lahe Fond LHV Varahaldus on 2008. aastast juhtinud Araabia poolsaarele investeerivat aktsiafondi LHV Pärsia Lahe Fond. Fond investeerib maavarade poolest rikastesse riikidesse, mis investeerivad nafta ja gaasi müügist saadud raha tagasi kohalikku majandusse. Euroopas on fond oma investeerimisstrateegia tõttu unikaalne, mistõttu pakume seda LHV koduturgudelt väljaspool – valdav osa fondi klientuurist on näiteks Rootsist. Tutvu prospektiga www.persiangulffund.com ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisteenuse pakkumisega.

INVE ST EERI – NR 2/20 16

2013. aastast on LHV Varahalduse kasum piisav, et finantseerida edasist orgaanilist kasvu ja investeerida müügitegevusse. 2015. aastal tagastasime LHV Groupile juba 4,45 miljonit eurot omakapitali. 2016. aastal mõjutab majandustulemusi kahtlemata enim tehing Danske Capitaliga, mis oluliselt suurendab ärimahtusid. Veebruaris oli tarvis selle tehingu finantseerimiseks suurendada LHV Varahalduse aktsiakapitali 8,2 miljoni euro võrra 12,0 miljoni euroni. Kui teenustasutulud ja püsikulud on LHV Varahaldusel suhteliselt stabiilsed, siis finantskasum või -kahjum investeeringutelt oma fondidesse ja müügiga seotud kulud teevad kasumirea muutlikumaks. Perioodil, mil ärimahud kasvavad

kiiremini, võib müügikulu tõttu olla kasuminumber tagasihoidlikum.

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee/pension.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt: LHV XL: 3,89%; 4,78%; 3,38%; Nordea PF A Pluss: 5,57%; 6,86%; 4,16%; SEB Energiline: 5,74%; 4,85%; 1,95%; Swedbank K4: 5,44%; 4,99%; 3,74%; LHV L: 3,84%; 3,90%; 3,13%; Nordea PF A: 4,11%; 5,05%; 3,74%; Danske Pension 50: 5,08%; 5,04%; 3,29%; Swedbank K3: 4,35%; 4,17%;3,86%; SEB Progressiivne:

3,18%; 2,98%; 2,00%; LHV M: 3,51%; 3,27%; 3,44%; Nordea PF B: 2,48%; 2,46%; 2,92%; Danske Pension 25: 3,63%; 3,44%; 2,92%; SEB Optimaalne: 1,31%; 1,22%; 1,33%; Swedbank K2: 2,65%; 2,39%; 2,92%; LHV S: 2,92%; 2,19%; 3,18%; LHV XS: 3,35%; 2,41%; 3,51%; Nordea PF C: 3,26%; 1,84%; 2,81%; SEB Konservatiivne: 0,79%; - 0,32%; 1,17%; Danske Pension Intress: 1,71%; 1,46%; 2,32%; Swedbank K1: 1,17%; 0,78%; 2,22%. Fondide tootluste võrdlusest alates süsteemi loomisest on jäetud välja fondid, mis alustasid tegevust hiljem kui 2002. aastal. Viimase 12 kuu tootluste võrdlus on teostatud perioodi 31.03.2015 kuni 31.03.2016 kohta.

Ettevõtte ülesehitus LHV Varahaldus koosneb neljast osakonnast: investeerimine, riskijuhtimine, operatsioonid ja müük. Ettevõtet juhib kaheliikmeline juhatus. 2015. aastal oli keskmine töötajate arv koos juhatuse liikmetega 39. Tegelikkuses on mitmed töötajad korraga ametis mitmes LHV grupi ettevõttes, seetõttu on täistööajas mõõdetult LHV Varahalduse töötajate arv ligikaudu 25. LHV pensionifondide investeerimisotsused langetab Andres Viisemann, kes on üks LHV asutajatest ja suurematest aktsionäridest.

I NVE STE E RI – NR 2/2016

LHV Finance Ettevõte

AS LHV FINANCE ON LHV PANGA TÜTARETTEVÕTE, MIS TEGELEB TARBIMISKREDIIDITEENUSTE PAKKUMISEGA, SEDA ENNEKÕIKE PARTNERITE VAHENDUSEL. PAKUTAVAD TEENUSED ON HÄSTI TUNTUD JÄRELMAKS JA VÄIKELAEN.

AS LHV Finance • Asutatud: 2013. aastal • Töötajaid: 15 • Teenused: LHV järelmaks, LHV väikelaen • Laenuportfell: 27 miljonit eurot • Kliendilepinguid: 40 000 • Partnereid: üle 350

TEKST: KALEV KARUS LHV Finance’i juhataja INVE ST EERI – NR 2/20 16

JÄRELMAKS ON sihtotstarbeline, väikelaen aga vaba kasutusotstarbega krediiditoode. Tegelikult eelistavadki kliendid kasutada kord üht, kord teist lahendust, ja seda vastavalt vajadusele. Näiteks väikelaenuga eelistavad kliendid finantseerida ennekõike kodu renoveerimist või mõne kasutatud sõiduki soetamist, aga üha enam kasutatakse laenu ka reisikulude katmiseks või erinevate tasuliste raviteenuste eest maksmiseks. Järelmaks on aga klassikaline sihtotstarbeline finantsteenus, mida pakutaksegi ainult partnerite vahendusel. Partneriteks on erinevad jaemüügi-, tootmis- ja teenindusettevõtted, kes katavad väga laia spektri kõikvõimalikest kaupadest ja teenustest. Aktiivseid partnereid on ettevõttel täna üle 350. Tarbimiskrediiditurg LHV Finance tegutseb tarbimiskrediiditurul, mis on Eestis laiem kui tavapärane

pangandusturg. Lisaks pankadele konkureeritakse sellel turul järelmaksupakkujatega ning teiste krediidiandjate ja vahendajatega. Kuni selle aasta 21. märtsini oli tarbimiskrediiditurg suhteliselt vähe reguleeritud ja puudus ka koguturgu kattev statistika. Hinnanguliselt on turu mahuks hinnatud 100–200 miljonit eurot – täpsed numbrid on selgumas õige pea. Turul tegutsesid ühes ääres kiirlaenu ettevõtted kõrgete intressidega ja teises ääres ülejäänud pakkujad, kes üritasid pankadega konkureerida. Pärast krediidiandjate ja -vahendajate seaduse jõustumist on aga turg korrastunud ja konkurents tihenenud. Enam pole nii lihtne laenu pakkuvatel ettevõtetel vahet teha, kui üldse. Kõik turuosalised alluvad samale seadusele ja järelevalvele ning kõigile kehtivad ühed ja samad reeglid, mis puudutavad nii vastutustundlikku laenamist, krediidi otsustami24

FOT OD: T RI I N RA A

Kalev Karus Kalev asus LHV Finance’i juhi kohale 2015. aastal. Tal on ärijuhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. Enne LHV-sse tulekut töötas Kalev Elion Ettevõtete AS-is finantseerimise ärijuhina.

se teekonda ja teenuse reklaamimist kui ka maksimaalset krediidikulukuse määra. Kiirlaenuandja mõiste on turult kadunud ja asendunud krediidiandja või -vahendajaga. Krediidiandjate ring on aga väga suur, ja nii võibki öelda, et konkurents sellel turul on tihedam kui varem, kuna kõik ettevõtted võitlevad samade klientide eest. Tarbijal on nüüd laiem valik, milline ettevõte talle enam sümpatiseerib või just talle sobiva pakkumise suudab teha. Järelmaks suurendab käivet Tarbimiskrediiditeenused on klientidele disainitud lihtsalt ja loogiliselt ning loovad väärtust, millest on lihtne aru saada. Kaupmeestele, tootjatele ja teenusepakkujatele loodavast väärtusest on aga vähem räägitud. Meie praktika näitab, et need ettevõtted, kes pakuvad järelmaksuga ostmise võimalust, suudavad suurendada oma käivet keskmiselt 5–30 protsenti võrreldes nende ettevõtetega, kes seda ei paku. Samas on edukad aga just need, kes suudavad hästi teha kahte asja. 25

Esiteks, pakkumine. Ettevõtetel, kes saavad aru, et nende klientide rahakott läheb tänu krediiditoodetele suuremaks, on potentsiaal oma müüki suurendada. Kui see teadmine ehitada sisse müügisüsteemi, kus klienti nõustatakse tema enda vajadustest lähtuvalt, on võit kahepoolne – klient saab soovitud kauba ja ettevõte soovitud müügikäibe. Tavapäraselt ei osta klient seda, milleks tal vajadus on, vaid seda, milleks tal raha jagub. Samas võib tal olla vajadus kvaliteetsema kauba I NVE STE E RI – NR 2/2016

Ettevõte

Finance’i eripära LHV Finance on rajanud oma partnersuhted kindlatele põhimõtetele. Esiteks arvestatakse partneri individuaalsusega ja tema ärist lähtuvate erisustega. Kahte täpselt ühesugust partnerit pole olemas ja tihti vajavad partnerid personaalset lahendust. Teiseks on krediidihindamis- ja laenuandmisprotsess disainitud selliselt, et see oleks võimalikult kiire ja efektiivne nii tarbijale kui ka partnerile. Ning kolmandaks, ühised turundustegevused võimaldavad paremini keskenduda klientide vajadustele.

Artiklis mainitud finantsteenuse pakkujaks on AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. INVE ST EERI – NR 2/20 16

või teatud olukorras mitme lisateenuse või kauba järele, mis tähendab kallimat hinda ja milleks raha ei pruugi jaguda. Et tarbija oleks oma võimalustest teadlik, tuleb neid talle tutvustada enne ostuotsuse tegemist. See annab tarbijale võimaluse ise kaalutletud otsus langetada, mitte aga leppida paratamatusega. Teiseks eelduseks on hästi toimiv turundustegevus. Koostöös krediidiandjaga on võimalik välja töötada turunduslikke pakkumisi, mis aitavad otsustamise tarbija jaoks lihtsamaks teha. Krediiditoodete reklaamimist on aasta algusest küll kõvasti piiratud ja häid pakkumisi on kohati keeruline tarbijale tutvustada, aga mitmeid mudeleid saab siiski kasutada, et ettevõtetel, kes sellesse panustavad, oleks lihtsam oma kaupa müüa. Koostöö Euronicsiga Üks turunduslik küsimus, mis kaasneb tarbimiskrediidiga, on näiteks see, kas

krediiti pakutakse krediidiandja või kaupmehe enda kaubamärgi alt. Vastus antud küsimusele sõltub aga sellest, kui palju tarbija usaldab kaupmeest. Suure usalduse korral võib välja töötada finantseerimispakkumise, mis jälgib kaupmehe visuaalset identiteeti. Sellisel juhul on krediiditeenused üks loogiline osa ettevõtte pakkumisest. Meeldivaks näiteks on LHV Finance’i hea partner Antista AS, kes tegutseb Euronicsi kaubamärgi all. Euronicsi järelmaks ja väikelaenutoode Järelmaks Pluss on disainitud kliendile tuttavates Euronicsi värvides. Lahendus on terviklik, alates kodulehekülje disainist ja infovoldikutest kuni kampaaniamaterjalideni. Kliendi jaoks ei hoita saladuses, et tegelik krediidipakkuja on LHV Finance, ent oma brändinime alt on klienti selle teenuse raames parem kõnetada.

IPO

I LLUS T RAT S I OON : VI DA P RES S

Investori ABC

AKTSIATE ESMANE AVALIK PAKKUMINE EI KÕLA JUST ERITI SEKSIKALT, AGA KUI INVESTOR KUULEB VÄLJENDIT IPO, SIIS ENAMASTI LÖÖVAD TEMA SILMAD PÕLEMA JA TIHTI EI OLE KÜSIMUS „KAS?”, VAID „KUI PALJU?”. TEEME IPO PÕHITÕED SELGEKS.

TEKST: ALO VALLIKIVI

LHV maaklertegevuse juht INVE ST EERI – NR 2/20 16

AKTSIATE ESMANE avalik pakkumine (Initial Public Offering – IPO) ehk aktsiate avalik esmaemissioon on ettevõtte aktsiate esmakordne avalik müük. Tavaliselt toimub pakkumine kindlaks määratud perioodil (kahe-kolme nädala jooksul) ning see on suunatud institutsionaalsetele investoritele (pensionifondid, portfellihaldurid, riskifondid) ja jaeinvestoritele. Jaeinvestorite pakkumine on enamasti lihtsustatud, ja tihti saab määrata ainult investeeritava summa või soovitava aktsiate koguse. Jaeinvestoritele on maksimaalne hind enamasti juba ette

määratud, institutsionaalsed investorid saavad erinevate hinnatasemete juures jätta soovitud kogustega ordereid. Sageli kujunevad aktsiate lõplik hind ja müüdavad kogused vastavalt ostusoovidele ning need otsustatakse alles peale kõikide orderite saabumist märkimisperioodile järgnevatel päevadel. Kes saavad osaleda? Enamiku IPO-de puhul on avaliku pakkumise tingimused üsna piiravad ning Eesti jaeinvestoril on näiteks USA-s toimuvatel emissioonidel pea võimatu osaleda. 28

Osalemise üheks tingimuseks on see, et info ettevõtte kohta oleks kõigile võrdselt kättesaadav. Selle tagab kohalikus finantsinspektsioonis registreeritud (ja heaks kiidetud) prospekt. Kui IPO prospekti pole Eestis heaks kiidetud, võivad siinsete investorite huvid olla vähem kaitstud ja seetõttu nad IPO-l osaleda ei saa. Investorite osalemine võib olla piiratud ka residentsuse nõudega. Piirangud on reeglina välja toodud IPO prospektis. Kuidas osaleda? LHV pank on teinud IPO-del osalemise lihtsaks – kui selleks on kohaliku järelevalveasutuse luba olemas, siis saab osaleda LHV internetipangas (Raha kasvatamine> Väärtpaberite märkimine) või pangakontoris. Eelnevalt tuleks LHV kliendil veenduda, et tal on sõlmitud investeerimisteenuste leping ja avatud 29

EVK konto (mida on samuti võimalik teha internetipangas). Miks IPO-sid korraldatakse? Avaliku esmaemissiooni eesmärk võib olla täiendava kapitali kaasamine ehk ettevõtte omakapitali suurendamine, et ettevõtte tegevust laiendada. Ent emissioonil võidakse avalikult pakkuda ka suletud omanikeringile kuuluvaid olemasolevaid aktsiaid, ja sel juhul omakapital ei suurene. Sellise IPO ajendiks võib olla varasemate investorite soov investeeringust väljuda. IPO-l on seega kaks peamist võimalikku eesmärki: 1. kaasata lisakapitali ettevõtte arengu kiirendamiseks; 2. võimaldada omanikel oma investeeringud realiseerida. Võib juhtuda, et IPO täidab mõlemat eesmärki korraga. I NVE STE E RI – NR 2/2016

Investori ABC

Õnn vs ebaõnn Facebooki (FB) aktsiaid müüdi IPO käigus 38 dollariga. Avanemisel hind küll tõusis, kuid langes kiiresti 50% võrra. Nelja aastaga on aktsia hind siiski kerkinud üle 100 dollari. Twitteri (TWTR) aktsiat pakuti 26 dollariga. Napilt pärast emissiooni tegi aktsia hinnatipu 75 dollari tasemel, kuid kahe ja poole aasta pärast on aktsia langenud alla 20 dollari taseme. Esimesel juhul osutus aktsia start väga vaevaliseks ning teise näite puhul oli tegemist tõelise ebaõnnestumisega, millele eelnesid väga kõrgele kruvitud ootused. Pikas perspektiivis määras ettevõtte edulugu aktsia väärtuse ning IPO-s osalemise lühiajaline kasu võis pikaajaliselt hoopis kahjumiks kujuneda.

Mis on avalik ettevõte? Peale IPO edukat läbiviimist noteeritakse aktsia börsil ehk ettevõte muutub avalikuks ja selle aktsiad avalikult kaubeldavaks. Seega on avalik ettevõte aktsiaid avalikult emiteerinud firma, mille aktsiad on börsil noteeritud. Börsil noteerimine toob ettevõttele üsna mitmeid nõudeid ja piiranguid. Näiteks Tallinna börsi reguleeritud turul noteerimiseks peab ettevõtte omakapital olema minimaalselt 4 miljonit eurot, raamatupidamine peab vastama IFRS-standarditele ning nõutav on kvartaliaruannete avaldamine. Lisaks peab ettevõttel olema piisav hulk aktsionäre, et börsil tekiks aktiivne järelturg. Reguleeritud turul peab olema kaubeldav 25 protsenti ettevõttest või siis peab 25 miljoni euro väärtuses aktsiaid olema avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes. Miks soovivad ettevõtted börsile tulla? Lisaks eelpool nimetatud põhjustele leidub ka teisi. Näiteks tähendab börsil noteerimine tunduvalt suuremat huvi ettevõtte tegemiste vastu ning see

võimaldab ettevõttel saada tähelepanu ja tasuta reklaami. Seega võib ettevõtte üheks börsiletuleku põhjuseks olla soov oma tuntust suurendada. Ka mitmed üsna karmide reklaamipiiranguga ettevõtted näevad börsil olekus võimalust oma brändi teiste vahenditega esile tuua. Tihti tähendab börsil olek ka kuulumist nn eliitklubisse, mis avab uksed odavamale rahastamisele või paremale reitingule. Miks osaleda? IPO võib olla hea võimalus saada enda valdusse tükike edukast või meelepärasest ettevõttest. Iseasi on, mis hinnaga see osalus võimalikuks osutub. Iga investor peab oma eeltöö loomulikult ise tegema ning kaaluma põhjalikult nii ettevõtte tugevusi kui ka nõrkusi. IPO-s osalemiseks tuleks lugeda IPO prospekti, kuulata emitendi juhtkonna sõnavõtte ning võimaluse korral tutvuda ettevõtte kohta tehtud analüüsidega. Kokkuvõttes paneb aktsia hinna liikumise paika turunõudlus ja pakkumine ning pikemas perspektiivis ettevõtte edulugu.

Kuidas osaleda AS LHV Groupi IPO-l?

AS LHV GROUPI aktsiate esmane avalik pakkumine on suunatud Eesti investoritele. Pakkumisel on 2 000 000 uut LHV Groupi aktsiat, millega kaasatavat 13,9 miljonit eurot kasutab LHV ettevõtte kapitalistruktuuri tugevdamiseks ning edasise kasvu ja ärimahtude suurendamiseks. • Aktsia hind on kõigile investoritele fikseeritud 6,95 euro juures, millest nimiväärtus on 1 euro ja ülekurss 5,95 eurot. • LHV Groupi aktsiate märkimisperiood algab 2. mail kell 9.00 ja lõpeb 16. mail kell 17.00. • Ettevõte otsustab aktsiate jaotuse hiljemalt 18. mail. LHV-l on õigus eelistada olemasolevaid investoreid ning

Eesti investoreid välismaistele investoritele ja LHV Panga ja LHV Varahalduse kliente teistele märkijatele. Jaotus viiakse läbi põhimõtte järgi kujundada LHV Groupile võimalikult laiapõhjaline investorite baas. • Emissiooni väärtuspäev on 20. mail. Aktsiad noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil 23. mail 2016. • AS LHV Groupi aktsiate märkimiseks peab investoril olema investeerimisteenuste leping ja Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) konto ning märkimiseks vajalik rahasumma peab olema märkimiskorralduse edastamise hetkel kontol. Aktsiaid saab märkida kõikide Eestis tegutsevate pankade juures. 30

Tule välja! Viska pakid peale ja anna gaasi. Kuhu iganes sul plaan on minna – saad sinna turvaliselt ja vaevata. Sest nüüd on testivõitja Subaru Outback saadaval stiilse ja ka kõige suuremates seiklustes kindlustunnet pakkuva Adventure varustuspaketiga. Lisaks tippklassi põhivarustus pideva nelikveo, jõuliste boksermootorite ja maailma parimate hulka kuuluva juhiabi süsteemiga EyeSight automaatpidurduse, liiklusvooga kohanduva kiirushoidiku ja muude kasulike funktsioonidega. Kiirusta nüüd Autospiritisse - pakkumine kehtib, kuni kampaaniaautosid jätkub.

I NVE STE E RI – NR 2/2016

Börs FOTO: TA LLINNA BÖRS

KUI PRESIDENT LENNART MERI 1996. AASTA MAIKUU VIIMASEL PÄEVAL OSTIS AS TALINVESTI MAAKLERI RIHO TALUMAA ABIGA NELI HÜVITUSFONDI VI SEERIA OBLIGATSIOONI HINNAGA 78.50 KROONI, OLI TALLINNAS VÄÄRTPABERIBÖRS TAAS AVATUD.

INVE ST EERI – NR 2/20 16

I NVE STE E RI – NR 2/2016

Ajalugu

Van der Beruse turuplats Nimetus „börs” tuleneb perekonnanimest van der Beurse, mis kuulus Brugge linna patriitsideperele, kelle maja esisel platsil peeti 15.–16. sajandil kaupmeeste koosolekuid, et müüa ja osta kaupu. Prantsusmaal hakati kaupmeeste koosolekute paika nimetama bourse, Itaalias borsa, Saksamaal börse ja Hispaanias bolsa. Ainult Suurbritannias võeti kasutusele sõna exchange, sest kauplemiskoht oli Royal Exchange’i hoone, mis ehitati aastatel 1566–1570. Kaugem ajalugu Tallinna kaupmeeskond otsustas 1869. aasta septembris oma huvide kaitseks asutada börsiseltsi ja avada börsi, kuid keerukate läbirääkimiste ja asjaajamiste tõttu kinnitas Vene tsaar Tallinna börsi (Revelskaja birža) põhikirja alles 17. märtsil 1872. Tallinna börs avati kauplemiseks 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones (praegune aadress Pikk 17). Nimetatud sündmust meenutab tänini Tallinna vanalinnas tänav nimega Börsi käik. 1944. aasta sügisel lakkas börs Tallinnas ilma igasuguse ametliku sulgemise ja dokumenteerimiseta lihtsalt olemast

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 16

FOT O: Ä RI P Ä EV

Kibe töö Omaaegse Hoiupanga börsimaaklerid klientide positsioone kaitsmas.

PRESIDENT MERI HELISTAS Tallinnas Rotermanni soolalaos toimunud pidulikult börsi avatseremoonialt maaklerile ja üritas obligatsioonide hinda tingimise läbi alla lüüa. Maakler Talumaa ütles aga presidendile, et hetke parim pakkumine börsil on 79 krooni ja tema müüb 78.50 krooniga. President Meri püüdis pakkuda obligatsiooni eest hinda 78.20, millega maakler aga kaasa ei läinud. Ühe obligatsiooni hinnaks kujunes kokkuvõttes 78.50 krooni. Toimunu registreeriti ka börsi infosüsteemis, mille arvutiterminal oli presidendi sooritatava esmatehingu huvides avatseremoonia paika üles seatud. Ostetud väärtpaberid annetas Meri aga Eesti Rahva Muuseumi, muusikaakadeemia, kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks. Antud tehing jäi tol reedesel päeval ka ainsaks, sest laialdasem kauplemine algas järgneval esmaspäeval, 3. juunil. Tallinna Väärtpaberibörs võttis kasutusele börsiindeksi TALSE, mille algväärtuseks oli 100 punkti. Põhinimekirjas olid esialgu noteeritud Eesti Hoiupanga, Eesti Ühispanga, Forekspanga, Hansa-

panga ja Tallinna Panga aktsiad. Aktsionäre oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit krooni. Eellugu Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamise olulisemad sündmused erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. 1994. aastaks olid toimunud korrastumised pangandussfääris, mille käigus jäid ellu tugevamad ja konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele impulsi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis. 1994. aastal käivitasid turuosalised Eesti Väärtpaberikeskuse, mis algselt kandis nime Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium. Antud asutus lõi elektroonilise väärtpaberiregistri ja elektrooniliste tehingute teostamist võimaldava süsteemi. 18. novembril registreeriti esimesed väärtpaberid, milleks olid Tallinna linna võlakirjad. Eesti Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel 36

KÕRGE KVALITEEDIGA KÖÖGITASAPIND SINU KOJU! UUDIS! Nüüd tasapinnad ka järelmaksuga Diapol partner on

Uued materjalid – Silestone, Dekton • Tarneaeg kuni 2 nädalat • Kogemus aastast 1997 • Parim kvaliteet ja garantii •

Müügisalong: Kasesalu 10, Saue | E – R 9.00 - 17.00 | Tel. +372 58 366 906 | info@diapol.ee | www.diapol.ee 37

I NVE STE E RI – NR 2/2016

F OT OD: TA L L I N N A BÖRS

Ajalugu

Olid ajad 2000. aastal korraldas Tallinna Börs noore juhi Gert Tiivase (ülemisel pildil paremal) eestvedamisel esimese investeerimismessi Rahakompass, kus esines ka LHV asutaja Rain Lõhmus (paremal pildil). Väärtpaberibörside olulisim ülesanne Varustada ettevõtteid kapitaliga, mille abil saavad ettevõtted kasvada ja oma tegevust laiendada. Aktsiate esmasel avalikul pakkumisel müüb ettevõte börsil ära osa ettevõttest. Teisisõnu saavad soovijad just ettevõtte avalikul pakkumisel osta ettevõtte aktsiaid, mille eest saadud raha saab ettevõte kasutada oma tegevuse finantseerimiseks või bilansi tugevdamiseks. Valitsuse projektide rahastamine Börsidelt saavad abi ka valitsused, kel on vaja ja kes seetõttu soovivad kaasata kapitali otse turgudelt (andes välja võlakirju, müües neid investoritele ja saades vastu raha). Valitsused laenavad raha enamasti riigi infrastruktuuri, haiglate ja koolide ehitamiseks ning tegevuse finantseerimiseks. INVE ST EERI – NR 2/20 16

kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, milleks turuosalised asutasid 1995. aasta aprillis Tallinna Väärtpaberibörsi, mis alustas kauplemist 31. mail 1996. aastal. Börsi asutajaliikmed olid 10 kommertspanka, 9 maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium, igaüks võrdse osakaaluga. Algul ei saa vedama, siis ei saa pidama Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE oma ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Aga see oli vaikus enne tormi. Kui Eesti Televisiooni uudistetoimetus

lõi 16. septembrist 1996. aastal majandusuudiste saate „Kapital”, ei uskunud keegi, et sellest kujuneb Eesti telemaastikul tõeline hitt. Saatejuhist Tiina Joosust, kes andis ülevaate TALSE käekäigust, sai superstaar. Saadet vaatasid nii vanad kui noored ja aktsiatest rääkisid nii taksojuhid kui ka poemüüjad. Põhjus oli selles, et 1997. aasta suveks oli Tallinna börs nagu imedepõld, kus raha kasvu ei näinud miski pidurdavat. TALSE tõusis kolme kuuga 96 protsenti ning kaheksa kuu kasvuks oli 207 protsenti. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel suisa laenu, et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha. Riigi38

F OT O: Ä RI P Ä EV

sid paljud pikki aastaid, aga oli ka võitjaid, kes aktsiahindade kõrghetkel oma aktsiad maha müüsid. Viimaseid oli siiski üksikuid. Langus jätkus ka 1998. aastal ning selle lõpuks oli TALSE langenud alla 100 punkti joone ehk madalamale, kui see oli olnud esimesel börsipäeval. Kui esialgu börsihindade langus reaalmajandusse ei kandunud, siis 1998. aastal Venemaad tabanud majanduskriisist said siinsed ettevõtted juba otseselt lüüa. Lisaks sai 1998. aasta saatuslikuks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal samuti virtuaalset raha ja reaalseid kohustusi täis pumbanud. See kõik tekitas musta masendust.

1997. aasta suveks oli Tallinna börs nagu imedepõld kontrollile jäi vahele keskkonnaminister Villu Reiljan, kes kandis uurimislaeva Livonia müügist saadud 19 miljonit krooni 1996. aasta sügisel ministeeriumi eriarvele ning soetas uue laeva ostmise asemel börsilt väärtpabereid. Asjaosalised ise põhjendasid seda riigile kasu teenimisega. Välja tuli see aga siis, kui riigile oli tekitatud kahju. Kuna otseselt keelavat seadust polnud, siis pärast mõningaid ilmunud artikleid teema sumbus. 29. augustil saavutas TALSE indeks oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti. 1997. aasta lõpuks oli imest alles vaid pool. Põhjusi, miks aktsiaturgu selline langus tabas, on palju, ja analüütikud ning majandusinimesed rõhutavad eri tahke. Suure languse päästikuks oli Aasiat tabanud majanduskriis, mis haaras endaga kaasa pea kogu maailma. Sellest krahhist tingitud haavu lakku39

Vaiksed aastad Järgnesid vaiksed aastad, mil mõnel päeval polnud majandusuudistes börsil toimuva kohta midagi kuulda. Koos krahhiga kadus eetrist ka saade „Kapital”, mis on tänaseks küll teleekraanil tagasi, aga pisut teise sisu ja suunitlusega. 2000. aasta oktoobris moodustasid kauplemiskeskkond Tallinna börs ja väärtpabereid hallanud Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse grupi. Samal kuul korraldati ka esimene eraisikutele säästmist ja rahapaigutamist tutvustav Rahakompass. Aprillis 2001 omandas grupis strateegilise osaluse Soome HEX-i grupp. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupi nimeks sai sellest päevast HEX Tallinn.

Superstaar Börsiuudiste kajastamine majandussaates „Kapital” tegi Tiina Joosust superstaari.

Millest sõltub väärtpaberi hind? Väärtpaberi hind sõltub nõudlusest ja pakkumisest ning seega võib hind tõusta või langeda iga ostu- ja müügitehinguga. Väärtpaberi hind nagu ükskõik millisel muul kaubal, mida soovime osta näiteks toidupoest, sõltub sellest, mille eest ja kui palju potentsiaalne ostja on nõus maksma. Kuna aktsiate ostmine ja müümine käib digitaalselt ja kiiresti, mõjutavad investorite ja potentsiaalsete investorite ootused väärtpaberite hindu peaaegu koheselt, mis omakorda väljendub väärtpaberi hinna tõusus või languses – väärtpaberi hind väljendab igal hetkel nõudluse ja pakkumise suhet. Aktsiaturul üritavad investorid pidevalt hinnata ettevõtte teenitava kasumi suurust, mis tervenisti või osaliselt võidakse jaotada aktsionäridele. Selline püüd tuleviku teenistust hinnata paneb ka aktsiate hinnad kõikuma, sest ettevõtete tulevikuväljavaated sõltuvad väga paljudest asjaoludest ja muutuvad pidevalt.

I NVE STE E RI – NR 2/2016

F O T O : ÄRI PÄE V

Ajalugu

Esimene juht Helo Meigas juhtis Tallinna börsi aastatel 1996–1998.

Säästude koondamine investeeringuteks Kui inimesed investeerivad oma säästud väärtpaberitesse, suunavad nad raha, mis oleks muidu seisnud kas kodus või pangakontol (ja olnud vähetootlik), majandusse, kus seda on võimalik kasutada efektiivsemalt. Vana kõnekäändki ütleb, et raha liigub ikka sinna, kus see saab olla kõige tootlikum. Börside tegevus iseloomustab seda ütlust eriti hästi, sest inimesed, kel on raha üle, suunavad selle nende inimesteni, kel on ideed ja tahe midagi teha, kuid kellel endal puuduvad selleks piisavad rahalised vahendid. Taoline rahapaigutus ergutab ettevõtlust ja aitab majandusel tugevneda. Väikeinvestoritele investeerimisvõimaluse loomine Börsid võimaldavad raha investeerida ka väike- ehk jaeinvestoritel, kelle jaoks on börsil kaubeldavate väärtpaberite ostmine ja müümine tänu infotehnoloogilisele arengule muutunud väga lihtsaks.

INVE ST EERI – NR 2/20 16

FOT O: TA L L I N N A BÖRS

President astus läbi 2009. aastal käis Tallinna börsil külas ja sealsete töötajatega kohtumas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

2002. aasta kevadel käivitus pensionisüsteemi teine sammas ehk kogumispension. Esimesel aastal kogumispensioniga liitunute arv 207 000 näitas, et teisel sambal saab olema kohalikul kapitaliturul oluline roll nii kohaliku kapitali pikaajalise kasvu kui ka eraisikute rahapaigutamise mõtteviisi levimise seisukohalt üldiselt. Samal aastal omandas HEX Tallinna emaettevõte HEX-i strateegilise osaluse ka Riia Väärtpaberibörsis. Ühtne elektrooniline register 2003. aastaks olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille pidajaks oli Eesti Väärtpaberikeskus. Septembris alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituruettevõtete ühinemise tulemusena sündinud OMHEX, millest sai HEX Tallinna uus emaettevõte. Tulenevalt Rootsi ja Soome börsioperaatorite ühinemisel tekkinud OMX-i grupi moodustamisest ning Põhja- ja Baltimaade börside liidu NOREX-iga liitumisest võttis Tallinna börs 2004. septembris kasutusele uue kauplemissüsteemi SAXESS ning ühtlustas kauplemisreeglid NOREX-i reeglitega. Põhjaja Baltimaade kauplemisplatvorm oli käibel seitsme riigi börsil: Rootsis, Taanis,

Islandil, Norras, Soomes, Eestis ja Lätis. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX-i gruppi kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused Balti ühisturu tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börsid käivitasid ühtse Balti nimekirja, Balti indeksi ja börsiinfo internetilehekülje. Hea juhtimistava 2000. aastate majanduse kasvu kiirenemine tõi tagasi ka huvi aktsiatehingute vastu. 26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, olles tõusnud aasta algusest 18,9 protsenti. Samal aastal töötati finantsinspektsiooni ja Tallinna börsi eestvedamisel välja „Hea ühingujuhtimise tava”. Soovituslik juhend on mõeldud järgimiseks eeskätt börsil noteeritud ettevõtetele. Juhend annab ettevõttele käitumisjuhised ning aitab lahendada huvide konflikte ja vältida huvigruppide liigset survet ettevõtte juhtimisel. 2006. aastal, oma 10. tähtpäeval, käivitas Tallinna börs koos Riia ja Vilniuse kolleegidega börsiettevõtete konkursi Baltic Market Awards. Baltimaade parimaks börsiliikmeks hinnati Hansapank ning Eesti Telekom sai parima ettevõtte tiitli Tallinna börsil. 2007. aastal käivitas Tallinna börs in40

Elektrum ei ole lihtsalt elektritarnija, vaid kõige sõbralikum elektrimüüja Eestis. Seetõttu oleme otsustanud teha kingituse meie klientidele. Olles Elektrumi äriklient, saavad ka kõik Sinu firma töötajad sõlmida elektrilepingu sõbrahinnaga!

Küsi lisa oma kliendihaldurilt või helista 711 5555

elektrum.ee 41

I NVE STE E RI – NR 2/2016

F O T O D: TAL L I N N A BÖ RS

Ajalugu

Aasta 2010 oli parim Tallinna börsi ajaloos Vastastikku külas Nasdaq Inc. grupi juht Bob Greifeldt külas Nasdaq Tallinna kontori töötajatel. Ning Eesti äridelegatsioon koos peaminister Taavi Rõivasega New Yorgis. Esireas vasakul tänane börsijuht Rauno Klettenberg. Kuidas väärtpaberibörs töötab? Väärtpaberituru all mõistame keskkonda, kus väärtpabereid ostetakse ja müüakse, ehk kokku saavad ostjad ja müüjad. Kõige lihtsam ongi väärtpaberiturgu võrrelda tavalise turuplatsiga. Nagu tavalisel turul kujuneb ka aktsiaturul kauba (näiteks aktsiate või võlakirjade) hind nõudluse ja pakkumise tulemusel, turul on kindlaks määratud lahtiolekuajad ning kõigil soovijail on võimalus väärtpabereid osta ja müüa. Börs (nagu näiteks Tallinna börs) pakub keskkonda väärtpaberitega kauplemiseks ehk aitab müüjad ja ostjad omavahel kokku viia. INVE ST EERI – NR 2/20 16

vestorite haridusprogrammi Invest Mentor, mille eesmärk on kasvatada investeerimishuvilistest kaalutlevaid ja ratsionaalselt mõtlevaid investoreid. Samal ajal alustati ka alternatiivturu First North käivitamisega. Tallinna börs korraldas haridusprogrammi Invest Mentor raames ning koostöös SEB, LHV, Nordea, Avaroni ja Äripäevaga Viru Keskuses Investeerimismessi 2007, tähtsustamaks säästmist ja investeerimist. Koos väärtpaberituru tippspetsialistidega andis Tallinna börs välja investeerimisõpiku „Investeerimise teejuht”. Raamat koostati artiklikogumiku põhimõttel ning see on mõeldud kõigile, kellel on soov säästa ja säästude investeerimiseks lisateadmisi koguda. Liitumine NASDAQ-iga 2008. aasta veebruaris viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ

OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel ostis NASDAQ ära osalused ka SEB-lt ja Swedbankilt, suurendades oma osalust AS-is NASDAQ OMX Tallinn 93 protsendini. NASDAQ OMX sai NASDAQ OMX Tallinna börsi ainuomanikuks 2010. aastal. 2008. aasta lõpus Eestit tabanud majanduskriis viis varjusurma kogu finantssektori. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, sai seekord pihta kinnisvarasektor. Ometigi ei jätnud see börsi puudutamata. 2010. aastal hakkas majandus taas vaikselt kosuma ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73 protsenti. See oli parim tulemus nii Euroopa börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos. 2010. aastasse jääb ka seni viimane aktsiaemissioon, kui NASDAQ OMX Tallinna börsil algas kauplemine Premia Foodsi aktsiatega. Avaliku ja institutsionaalse pakkumise teel müüdi 14,5 miljonit Premia Foodsi aktsiat hinnaga 0,89 eurosenti. Emissiooni kogumaht oli 12,97 miljonit eurot. 42

I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOTOD: TRIIN RA A

INVE ST EERI – NR 2/20 16

Börsi alternatiiv

FunderBeam APRILLI KESKEL PÄRAST PAARIAASTAST ARENDUST AVATUD FUNDERBEAM ON KÕIGE LIHTSAMALT ÖELDUNA ESIMENE GLOBAALNE KASVUETTEVÕTETE KAUPLEMISE KESKKOND. ETTEVÕTETEL ON VÕIMALIK KAASATA KASVUKAPITALI, INVESTORID SAAVAD OMAKORDA INVESTEERIDA JA OMA INVESTEERINGUTEGA SOOVI KORRAL KAUBELDA. ETTEVÕTTE ÜKS KAASASUTAJAID on Tallinna börsi kunagine juht Kaidi Ruusalepp. „Börsileminek on väikese hulga ettevõtete privileeg,” sõnab ta. „Aga kapitali vajavad samavõrd palju ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.” Viimase kümne aastaga on ettevõtete rahastamine suuresti muutunud. „Kui varem kogusid ettevõtted enne börsil noteerimist kümneid miljoneid eurosid, siis täna koguvad idufirmad enne IPO-t miljardeid eurosid,” kirjeldab Ruusalepp hetkeolukorda. Funderbeami soov on viia investorid ja idufirmad omavahel kokku. Selliste investeeringute koguturg ulatub hinnanguliselt juba 100 miljardi euroni, aga turg kasvab pidevalt. Esialgu idufirmad Järjest rohkem noori eelistab palgatöö asemel hakata ettevõtjaks ja väga palju tehakse globaalset äri, millega alustamiseks on vaja kapitali. Tõsi on, et paljud ettevõtmised ebaõnnestuvad, aga on ka vastupidiseid näiteid. Teisalt otsivad fondid madalate intresside tõttu uusi võimalusi, kuidas oma tootlust kasvatada, ja nii liiguvad suured summad ka idufirmadesse. Ühisrahastus on üks kiirelt kasvavaid alternatiivseid võimalusi idufirmadesse 45

raha kaasata. “Kuigi Funderbeam ei ole klassikaline ühisrahastusplatvorm, on meie lahendusel ühisrahastusega sarnaseid ja kattuvaid tunnuseid,” kinnitab kaasasutaja Urmas Peiker. Funderbeami jaoks on oluline, et mitte ainult institutsionaalsete, vaid ka tavainvestoriteni jõuaksid parimad rahastust otsivad idufirmad. Investeerimisotsuse tegemiseks on vaja infot, mida idufirmade kohta on seni liikunud vähe ja mis on olnud eklektiline. Funderbeami 15-liikmeline meeskond on valmis ehitanud ka andmeanalüütika enam kui 150 000 iduettevõtte kohta üle maailma. „Me ehitasime mingis mõttes nagu iduettevõtete Bloombergi,” võrdleb Ruusalepp. Funderbeam annab kasutajatele juurdepääsu andmete analüüsile, et neil oleks võimalus enne otsuse langetamist mõista, mis turul toimub. Andmed on tasuta ja esitatud viisil, et igaüks saab neist aru ja suudab otsuse teha iseseisvalt. Kui aga kasvuettevõte tuleb Funderbeami kaudu kapitali kaasama, siis esmalt toimub kohtumine, uuritakse ärimudelit ja vajadusi ning arutatakse, kas see võiks huvi pakkuda platvormiga liitunud investoritele. Funderbeami platvormi kaudu idufirmasse investeerimisel võib korraga lisanduda küll suur hulk investoreid, kuid eri-

Asutatud: 2013 Töötajaid: 15 Kontorid: Tallinnas ja Londonis Investoreid: 12 Investeeritud: üle 2 miljoni euro

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 2/2016

Börsi alternatiiv Usku on Funderbeami asutajad Urmas Peiker ja Kaidi Ruusalepp lubavad esimesi kokkuvõtteid aasta lõpuks.

First North Tallinna börs on samuti loonud väiksematele ettevõtetele alternatiivse võimaluse. Tallinna börsi loodud turg First North on mitmepoolne kauplemissüsteem, mida tuntakse peamiselt alternatiivturu nime all. First North tegutseb Põhja- ja Baltimaades paralleelselt reguleeritud turuga, kuid sel puudub reguleeritud turu õiguslik staatus. First North pakub madalamate nõuete ja vähemate reeglitega lahendust kohalikele väikese ja keskmise suurusega kasvavatele ettevõtetele, eriti nende kiires arengufaasis. Investoritele pakub First North uusi investeerimisvõimalusi. Samas on oluline teada, et alternatiivturul esitatud madalamate nõuete tõttu võib turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimine olla seotud suurema riskiga kui reguleeritud turul.

INVE ST EERI – NR 2/20 16

nevus tavapärasest mudelist on see, et investorid koondatakse ühe juriidilise keha alla. Selle tulemusel lisandub idufirma omanikeringi vaid üks aktsionär mitmekümne või mitmesaja asemel. Likviidsus investoritele Algselt loodi Funderbeam selleks, et muuta kapitali liikumist maailmas ja teha see kättesaadavaks kasvuettevõtetele. Esiti loodi andmeanalüütika, sealt edasi aga juba kapitali kaasamise ja kauplemise keskkond. Funderbeami kauplemiskeskkond on üles ehitatud uudsele blockchain-tehnoloogiale, mis salvestab tehinguid ja nende ajalugu. Traditsioonilise tsentraalse andmehoidla asemel on siin tegu hajutatud andmete hoidmisega. Teoreetiliselt muudab see meetod andmete omavolilise muutmise väga keerukaks. Tagatud on järjepidevus ja usaldusväärsus. Ühtlasi puudub nüüd sõltuvus kesksest registripidajast ja otsene vajadus seni traditsioonilise börsi pidamise kulukaks teinud vahendajate, maaklerite ja keskregistri järele. Ahela-tehnoloogia areneb kiiresti ja selle kasutatavus erinevates finantsvaldkondades suureneb järjest. Senised katsetused luua mittelikviidsetele varadele efektiivset järelturgu ei ole tänaseni maailmas hästi õnnestunud. „Esmakordselt on kokku pandud andme-

analüütika, kapitali kaasamine ja investeeringutega kauplemine. Ja seda kõike globaalselt, kiirelt ja võimalikult mugavalt,” lausub Peiker. Konkurentsi osas on Funderbeami meeskonnal oma eelis - kolm teenust ühes. Loodud on platvorm, millega ollakse teistest mitu aastat ees. Maailmas on küll keskkondi, mis pakuvad kasvuettevõtete analüütikat, kapitali kaasamist või teenuseid järelturule, aga keegi ei ole neid kolme varem kombineerinud. Samas ollakse valmis tegema koostööd ühise eesmärgi nimel nii otseste kui ka kaudsete konkurentidega. Kuigi iga investor võib otse idufirmadesse investeerida, on Funderbeami eelis see, et investor saab alati panna oma investeeringu talle sobival ajal müüki. „Järelturu efektiivsel toimimisel peame leidma sobiva tasakaalu avalikustatava info sisu, investorite informeerimise ja võrdse kohtlemise vahel. Peame toetama ettevõtjaid nende kasvuplaanides ja harjutama neid samal ajal mõttega läbipaistvuse ja info avalikustamise vajalikkusest,” sõnab Peiker. Mõlemad kaasasutajad leiavad, et spordianaloogiat kasutades võiks öelda, et Funderbeam tegutseb kestvusspordis, kus pika distantsi edukaks läbimiseks on lisaks parimale varustusele oluline ka õige tempovalik. 46

Inspireeriv töökeskkond Iskust TALLINN Pärnu mnt 139F I 655 6055 I e-post: isku@isku.ee I Avatud: E–R 10–19, L 11–17 I www.isku.ee

FOTOD: TRIIN RA A

Intervjuu

INVE ST EERI – NR 2/20 16

Inve stor

ÕPETAJAAMETIT PIDAV VÄIKEINVESTOR KRISTI SAARE RÄÄGIB ALGKAPITALI KOGUMISEST, INVESTEERIMISOTSUSTEST, EESMÄRKIDEST JA NAISINVESTORITE KLUBIST. Kuidas Sinust sai investor? Ühelt poolt huvist ja teistelt poolt konkreetsest vajadusest. Mind on alati intrigeerinud mõtteviis, et raha võiks sinu eest tööd teha ja sinul on seetõttu võimalus tegeleda endale huvipakkuvate asjadega. Kuna olen enamiku oma senisest töökarjäärist tegelenud põhitöö kõrvalt ka erinevate projektide ja vabatahtliku tööga ning hindan väga paindlikkust ja võimalusi valida, siis minu peamiseks motivatsiooniks investoriks hakkamisel oli ikkagi vabadus. Teisalt, kui õpetajana läbi Noored Kooli programmi tööle läksin, siis polnud palganumbrid muljetavaldavad: 2011. aastal oli täiskohaga töötava nooremõpetaja palk ligikaudu 600 eurot brutos. Sellise summa puhul sai rääkida ainult äraelamisest, mitte reaalsest heast elust. Seega oli mul praktiline vajadus võtta rahaasjade üle kontroll, et ei peaks pidevalt muretsema. Kuidas leidsid algkapitali? Kuna minu palganumber polnud nii suur, et sellest oleks saanud midagi 49

Kristi Saare Haridus 2011 lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal. 2011–2013 Tallinna Ülikoolis õpetaja kutseõpingud. Alates 2013 Tallinna Tehnikaülikoolis personalijuhtimise magistriõppes. Alates 2015 õpib Eesti Infotehnoloogia Kolledžis infosüsteemide arendust. Töö Alates 2011 Pelgulinna Gümnaasiumis õpetaja/ õppejuht. 2014 asutas MTÜ Naisinvestorite Klubi. Alates 2015 investeerimisraadio.eu saatejuht. Oma kogemusi ja mõtteid jagab kristiinvesteerib.ee.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 2/2016

Intervjuu

LHV IPO-st „Ma olen LHV fänn. Minu investeerimiskonto on LHV-s ning mul on hea meel, et nad on otsustanud Balti börsi elavdada. Kahjuks leian, et sellest pikas perspektiivis ei piisa – ma ei oska ette kujutada, milline ettevõte võiks näiteks lähima viie aasta jooksul teha IPO meie börsil. See aga tähendab, et börsil on liikumised jätkuvalt aeglased ning LHV mõju börsiaktiivsusele võib olla samuti pigem lühiajaline.”

säästa, siis läksin ise teist teed pidi ja hakkasin mõtlema, kuidas oma sissetulekuid suurendada. Tegin ülevaate kõigest, mida oskan sedavõrd hästi, et keegi võiks mulle selle eest raha maksta. Lauale jäid eratundide andmine ja tõlkimine, mida olin ka ülikooli ajal enda ülalpidamiseks teinud. Hakkasingi otsima kliente väiksematele tõlketöödele ja tegin koostööd keeltekoolidega, kes vajasid täiskasvanud keeleõppuritele tänapäevastes meetodites tugevaid õpetajaid. Lisaks hoidsin silmad-kõrvad lahti, kui keegi otsis mõne projekti juurde abilisi, kui kuskil oli vaja koolitajaid või mu oskus-

Milline oli Sinu esimene eesmärk investorina? Minu kõige esimene eesmärk oli pihta hakata. Kogusin selleks ikka piisavalt palju hoogu, sest investeerimismaailm näis alguses ikkagi suur ja õigete valikute tegemine keeruline. Seadsin endale eesmärgi, et suurendan pidevalt oma investeeringute mahtu – kui alustasin ainult paarikümne euroga, siis pingutasin selle nimel, et iga kuu kasvõi 10 eurot rohkem investeeringutesse jõuaks. Vaikimisi kaasnes sellega väljakutse leida mooduseid suurendada oma sissetulekuid igakuiselt.

test oli lihtsalt kellelegi abi. Tegelesin oma töökarjääriga, et suurendada oma vastutust, ning olen nüüdseks koolis lisaks õpetajaametile ka õppejuht.

Milline on see nüüd? Olen avalikult välja öelnud, et töötan finantsvabaduse nimel. Minimaalselt võiks finantsvabaduseni ehk hetkeni, mil investeerimistulud katavad kõik igapäevased elamiskulud, jõuda hiljemalt 40. eluaastaks, optimistlikumalt aga 35. eluaastaks. Mida kauem investeerinud oled, seda suuremaid võimalusi hakkad igal pool nägema, seega võib eesmärk ajas ka muutuda.

Töötan finants

Balti börs meeldib „See on passiivseks investeeringuks suurepärane. Samas on meie turg väga vähelikviidne ja väheste valikutega. Hoolimata sellest, et mulle mitmed meie ettevõtted meeldivad, hoian Balti aktsiate osakaalu oma portfellis 10 protsendi juures. Uusi oste teen 2–3 korda aastas ehk hoian vaikselt ikkagi silma peal.” INVE ST EERI – NR 2/20 16

Kuidas soovitad algajal investoril alustada? Eks võimalusi ongi kaks. Esiteks, vaadata kriitilise pilguga üle kõik oma kulutused ja võimalusel neid vähendada, hinnates ratsionaalselt, millised kulutused on tõeliselt vajalikud ja samas pakuvad ka naudingut. Teine tee on see, mida mööda ise läksin – leida lisatööotsi. Lihtsam on leida ajutisi abitöölise või asendustöötaja tööotsi, mida vahendab näiteks GoWorkaBit, ent kui pingutada ja sõpradega infot jagada, siis leiab lisaprojekte ka erialaselt. Kõige keerulisem ongi esimeste kontaktide leidmine – eestlastele meeldib pigem kliente oodata kui enda oskusi välja reklaamida ja aktiivselt oma teenust pakkuda. Muidugi tulevad appi ka „klassikud” ehk ebavajalike asjade mahamüümine, autokasutuse piiramine, väiksema või odavama elamispinna valimine ja muu säärane optimeerimine.

Kumba rohkem eelistad, kas aktsiaid või võlakirju? Minusugusele väikeinvestorile meeldivad rohkem aktsiad, sest üldiselt – kui välja jätta LHV hiljutine emissioon – on võlakirjad minu jaoks pigem natuke liiga suur tükk, et neid mugavalt portfelli kaasata. Teisalt olen hetkel oma portfelli pigem agressiivselt ehitamas, mis tähendab, et võlakirjade peamine võlu ehk vara väärtuse hoidmine on minu jaoks vähem atraktiivne kui aktsiate pakutav tootlus. Pikas perspektiivis võiks Baltikumi võlakirjaturg pakkuda rohkem valikuvariante – kui suur osa ettevõtete võlakirju on näiteks erinevate krediidi50

pakkujate poolt välja antud, siis eelistaksin samade laenude rahastamist pigem ühisrahastuse kui võlakirjade kaudu. Ootan pikisilmi Eesti riigi võlakirju. Mille järgi kujundad investeerimisotsuseid? Minu strateegia on olla pigem lihtne ja igav. Ma ei taha võtta liiga suurt riski ega kulutada üleliia palju aega investeeringute haldamisele. Seetõttu ei tee ma investeerides ka väga palju ootamatuid otsuseid. Mul on olemas üleüldine plaan, mida ja millal ma ostan, ning üldjoontes ma jälgin seda. Väike protsent portfellist

vabaduse nimel on ka meelelahutuseks – sellega ma katsetan riskantsemaid investeeringuid. Muidu olen aga põhjalik inimene. Kõik investeerimispakkumised, mis minu lauale jõuavad, uurin ma detailselt läbi ja otsustan pigem konservatiivselt. Miks ja kelle algatusel loodi Naisinvestorite Klubi? Naisinvestorite Klubi loomise idee sai alguse, kui hakkasin algaja investorina otsima erinevat investeerimisinfot, lugesin Äripäeva ja käisin erinevatel koolitustel, kus torkas teravalt silma, et naised olid üritustel pigem harv nähtus – sageli olin ma aruteluringis ainuke naisterahvas. Kui vaadata statistikat investorite kohta, siis joonistub samuti välja, et naiste osakaal kipub jääma alla 20 protsendi. Tekkiski huvi, miks see nii on. Veidi tausta uurides sain teada – ja seda tõid välja mitmed naised –, et alustamine tundub hirmus ja investeerimisel on veidi selline „meeste asja” maine. Lisaks oli puudus ka konkreetsetest eeskujudest ja võimalusest teiste kogemusi kuulata. Nii saigi esiti loodud Facebooki grupp, kus avanes võimalus 51

turvalises keskkonnas investeerimisest ja rahast rääkida, ilma et peaks kartma küsimusi küsida. Kaks nädalat pärast grupi loomist tegime esimese kohtumise, et jagada kogemusi ja koondada mõtteid, milliseid koolitusi ja üritusi oleks vaja. Nüüdseks koondame tuhandeid naisi ja sügisel tähistame oma teist sünnipäeva. Mille poolest erinevad naiste ja meeste investeerimisotsused? Mehed hüppavad rohkem pea ees turule ja teevad riskantsemaid tehinguid. See ei tähenda, et naistel riskijulgust poleks, ent sageli on neil sotsiaalse survena rohkem vastutust pere-eelarve ja lastega seonduvate kulude eest. Oma roll on ka taustauuringutel – naised kipuvad põhjalikumalt infot uurima ning teevad tänu sellele ka informeeritumaid otsuseid ning tegelevad korrektsemalt ja väiksema vaevaga näiteks seadusandluse ja maksunüanssidega. Siiski arvan, et mida aeg edasi, seda rohkem need erinevused vähenevad – eelkõige siis, kui sissetulekud üha rohkem võrdsustuvad ja ka muud sotsiaalsed kohustused võrdsemalt jaotuvad.

Riigiettevõtted börsile „Kui riiklikke võlakirju ei tule, siis olen nende hulgas, kes toetaks riiklike ettevõtete osaliselt börsile toomist. Mulle põhimõtteliselt meeldib idee, et sul on võimalus omada tükki ettevõttest, millele sa igakuiselt raha annad. Samas oleks põnev börsil näha ka mõnda eestimaist tootmisettevõtet või miks mitte ka mõnda IT-ettevõtet. Suur osa meie riigi praegusest ettevõtlusplaanist on infotehnoloogia arengule üles ehitatud, miks mitte lasta ka kohalikel arengusse panustada? Samas ei oska ma hetkel välja tuua ühtki ettevõtet, kes võiks olla sellises faasis, et talle endale Balti börsile tulekust kasu oleks.”

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOT O: T I I T M ÕT US

Ülevaade

Riigivara börsile KUIGI EESTI RIIK VIIS TAASISESEISVUMISE JÄREL LÄBI ÜSNA MAHUKA ERASTAMISPROGRAMMI, ON RIIK SIISKI SENI OSANIK ENAM KUI KOLMEKÜMNES ÄRIÜHINGUS. VIIMASTEL AASTATEL TIHTI KÕNE ALLA TULNUD RIIGIETTEVÕTETE ERASTAMINE JA OSALISELT BÖRSILE VIIMINE ON AGA ÜLES KÜTNUD POLIITILISI KIRGI. RIIGILE KUULUVATE ETTEVÕTETE hulgas on kitsaid ja spetsiifilisi funktsioone täitvaid ühinguid, aga ka riigi seisukohalt olulist infrastruktuuri omavaid ettevõtteid, nagu Eesti Energia, Elering ja Tallinna Sadam. Enamikul juhtudel on riik neis ettevõtetes kas ainu- või enamusaktsionär. Riigi äriühingute varade maht on laias laastus kuus miljardit eurot ja ühingutes töötab 15 000 inimest (2014, aasta lõpu seisuga).

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 16

Muutusi on vaja „Leian, et riigi osalus äriühingutes on põhimõttelisi muutusi vajanud juba

mõnda aega,” tõdeb riigi varahoidja, rahandusminister Sven Sester. Nagu iga omanik, soovib ka riik tema sõnul äriühingutest teenida korralikku ja võimalikult stabiilset omanikutulu. Samas peavad mitmed riigiportfelli kuuluvad suuremad äriühingud praegu toime tulema harjumuspärasest keerulisema konjunktuuriga. Eeskätt sunnivad efektiivsust otsima madalad energiahinnad ning sadamaid ja raudteid läbivate kaubamahtude vähenemine. Sesteri sõnul päästaks olukorra erasektori parima praktika ülevõtmine. Riigifirmadesse erakapitali kaasamine, 52

F O T O : RE N E ALT RO V

F O T O : E E ST I E N E RG I A

Tallinna börs elavneks LHV analüütik Joonas Joost võtab teemat hoopis pragmaatilisemalt. „Lisaks majanduslikule loogikale on ka juhtimisstruktuuri poolest kõige börsikõlbulikumad ja atraktiivsemad ettevõt53

ted Eesti Energia ja Elering,” väidab Joost. Elering on varasemalt emiteerinud võlakirju rahvusvahelistele investoritele, olles seetõttu juba karastunud investoritele aruandluse esitamises. Joost toob esile ka Tallinna Sadama, mille juhatuse esimeheks on börsiettevõtte juhtimise kogemusega Valdo Kalm. Joosti sõnul sobib loetelusse mööndusega ka Riigi Kinnisvara AS ning mahtude poolest võiks investoritel huvi olla ka Lennuliiklusteeninduse, Tallinna Lennujaama ja Eesti Loto vastu. „Kindlasti aga ei ole see huvi nii suur kui esiti mainitud ettevõtete vastu,” selgitab Joost. Eelnimetatutest oleks vähemalt Eesti Loto puhul vaja ka seadusemuudatust, sest käesoleval hetkel võib hasartmänguseaduse kohaselt korraldada loteriid ainult aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile. Kui vaadata majandusnäitajaid, siis oleksid Eesti Energia, Tallinna Sadam, Elering ja Riigi Kinnisvara võimaliku noteerimise korral selgelt ühed suuremad ettevõtted Tallinna börsil. Sellises suurusjärgus ettevõtted võiksid kohalike investorite kõrval olla atraktiivsed ka välismaistele, kelle lisandumine avaldaks

Sven Sester Rahandusminister

FOT O: T RI I N RA A

näiteks vähemusosaluse börsile viimise näol, on IRL-i ministri hinnangul üks võimalik viis, kuidas tõsta riigi äriühingute efektiivsust. „Eesti inimestel ja ka pensionifondidel peaks olema rohkem võimalusi investeerida Eesti majandusse,” kinnitab Sester. Minister meenutab, kuidas 2010. aastal kaalus valitsus tõsiselt Eesti Energia IPO läbiviimist. Otsus jäi viimasel hetkel siiski tegemata. „Peale jäi mure, et äkki müüme liiga vara ja odavalt. Aastad möödusid ja nüüd võib tõdeda, et igal äril on alati omad riskid. Kui tahad kogu kasumi endale jätta, tuleb ka kogu risk ise kanda,” tõdeb Sester. Erakapitali kaasamiseks riigi äriühingutesse oleks vähemalt tarvis valitsusliitu kuuluvate erakondade kokkulepet, kuid maailmavaatelised erinevused suhtumises majanduspoliitikasse kipuvad sel teemal põrkuma.

Kommentaar Detsembris lõpetas töö asjatundjate töörühm, mille ma kokku kutsusin ja kuhu kuulusid ka mitmed helged pead erasektorist. Töörühm tegi riigi osaluspoliitika muutmiseks konkreetsed ettepanekud, nagu näiteks sõltumatu nimetamiskomitee loomine riigi äriühingute nõukogude liikmete valimiseks, ja selle eesmärk oli lahutada äriühingute juhtimine poliitikast.

Kommentaar Majandusliku tegevusvaldkonna ja -mahtude poolest võiks riigiettevõtetest kaaluda täielikku või osalist (vähemusosaluse) erastamist ja börsil noteerimist ligikaudu kümmekond ettevõtet. Joonas Joost LHV Panga analüütik

I NVE STE E RI – NR 2/2016

Meie kõigi vara (2016. aasta alguse seisuga) • AS Eesti Vanglatööstus • AS Eesti Kaardikeskus • Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ • OÜ Eesti Geoloogiakeskus • AS Ökosil (Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete kogumine ja jäätmehoidlate töö korraldamine, riigi osalus 35%) • AS A.L.A.R.A. (Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku (Saku) radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine) • AS Eesti Liinirongid • AS Eesti Loots • AS Eesti Post • AS Eesti Raudtee • AS Eesti Teed • AS EVR Cargo • AS Metrosert (Riigi mõõteetalonid, mõõtevahendite taatlemine ja kalibreerimine, väärismetalltoodete märgistamine ja vääriskivide ekspertiis) • AS Saarte Liinid • AS Tallinna Lennujaam • AS Tallinna Sadam • AS Teede Tehnokeskus • AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur • Elering AS • Lennuliiklusteeninduse AS • Rail Baltic Estonia OÜ • AS Nordic Aviation Group • OÜ Transpordi Varahaldus • AS Kredex Krediidikindlustus (riigi osalus 66,67%) • AS Vireen (Teenuste pakkumine põllumajandustootjatele ja teistele toidukäitlejatele loomsetest kõrvalsaadusteks vabanemiseks) • Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (riigi osalus 89%) • Eesti Energia AS • Riigi Kinnisvara AS • AS Eesti Loto • AS Levira (osalus 51%) • AS Rocca al Mare Suurhall (osalus 15,5%) • AS Andmevara • AS Hoolekandeteenused

INVE ST EERI – NR 2/20 16

FOT O: Ä RI P Ä EV

Ülevaade

Riigi äriühingute varade maht on laias laastus kuus miljardit eurot Tallinna börsile tuntavat positiivset mõju. „Nende ettevõtete noteerimisel suureneks oluliselt börsi rolli kirjeldav turukapitalisatsiooni suhtarv,” sõnab Joost. Maailmapanga 2012. aasta andmete ehk viimaste saadaolevate andmete kohaselt oli Eesti Tallinna börsi suhtarvu järgi üks tagumise otsa riike arenenud maailmas, jäädes suhtarvuga 10,3 protsenti alla Kreekale, Ungarile, Slovakkiale, Bulgaariale ja Ukrainale. Joost toob välja mõnevõrra meelevaldse ja lihtsustatud arvutuse. Sellest selgub, et kui nelja suurima riigiettevõtte vähemusosalused oleksid olnud noteeritud ja väärtus oleks noteerimishetkel olnud sama suur kui ettevõtete raamatupidamislik omakapital, oleks suhtarv ulatunud 25 protsendini, mis oleks sarnanenud vastava näitajaga Austrias ja edestanud Itaaliat.

Rootsi suhtarv oli 2012. aastal 103 protsenti, Soome suhtarv aga 62 protsenti. Teised riigiettevõtted jääksid Tallinna börsil pigem keskmisteks või väiksemateks. Seda eeldusel, et nende aktsiad noteeritakse täiendavat kapitali kaasamata. Teedeehitus erakätesse Käesoleva aasta alguses viitas majandusja kommunikatsiooniminister Kristen Michal, et kaalumisel on AS-i Eesti Teed erastamine 2017. või 2018. aastal. „Iseenesest oleks see positiivne samm, sest piirkondlike teede ehitus ja korrashoid ei ole riigile kindlasti strateegiliselt nii tundlik, et seda korraldada läbi riigifirma,” sõnab Joost. „Teisest küljest, kui erastamine viia läbi nii, et sellele järgneks aktsiate börsil noteerimine, siis oleks sellel märgiline tähendus riigiette54

Vaimustavad Vahemere kruiisid

Ülevaade

Riigi ettevõtted numbrites Ettevõte

Omakapital, EURm

Andmete periood

LHV poolt kaetavad Tallinna börsi ettevõtted + LHV Group

Puhaskasum1 2015, EURm

Omakapital1 2015, EURm

Turuväärtus2

Aktsiaselts Eesti Energia

151,0

1 597,0

2015 Q31

Tallink Group

59,1

824,4

626,6

Aktsiaselts Tallinna Sadam

38,0

371,6

2014

Olympic Entertainment Group 25,7

115,5

291,4

AS Elering

25,1

329,4

2015

Tallinna Kaubamaja Grupp

22,1

179,6

293,3

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

14,7

259,0

2015

Tallinna Vesi

19,9

89,0

298,0

AS Eesti Loto

5,6

7,0

2014

LHV Group3

13,7

70,0

176,2

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts

5,0

15,4

2014

Silvano Fashion Group

10,4

41,0

57,4 156,1

AS Tallinna Lennujaam

4,9

59,7

2014

Merko Ehitus

10,0

125,7

AS Eesti Teed

3,6

24,0

2015 H12

Harju Elekter

3,2

58,1

46,8

AS Eesti Loots

2,4

12,6

2014

Ekspress Grupp

2,7

48,7

39,6

12 viimase kuu puhaskasum 2015 Q3 seisuga Tegelik poolaasta kasum 1.8m, lihtsustatud annualiseeritud puhaskasum 1.8m x 2 = 3.6m

FOT O: REN E A LT ROV

Puhaskasum, EURm

Kaalume kõiki võimalusi MKM-i poolt oleme riigile kuuluvaid osalusi hinnanud eelmise aasta kevadest selle mõttega, et mis täpsemalt peaks kuuluma enamus- või vähemusosalusena riigile ja mis pigem olema eraturul. Põhimõte, millest lähtume, on toimiva turu olemasolu. Kui turg toimib, siis ei peaks riik seal olema turuosaline, vaid jääma pigem regulaatori rolli. Millised täpselt on erastamisvõimalused, saame kirjeldada siis, kui analüüsid tehtud – kaalume kindlasti kõiki võimalusi, alates vähemusosaluste müügist ja strateegiliste partnerite kapitali kaasamisest kuni ettevõtte börsile viimiseni. Kristen Michal Majandus- ja taristuminister INVE ST EERI – NR 2/20 16

Arco Vara

0,5

9,6

6,7

Linda Nektar

0,4

3,6

12,3

Nordecon

0,2

34,5

34,3

Baltika

-6,4

4,8

11,9

Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa Seisuga 01.04.2016 3 Turuväärtus 25.4 miljoni aktsia ning EUR 6.95 aktsia hinna korral 1

Tallinna Vesi on positiivne näide avaliku ettevõtte erastamisest võtete börsile viimise diskussioonis laiemalt.” Samas on Joosti sõnul hetkel märksa tõenäolisem, et börsil noteerimise korral ei kaasa ettevõte täiendavat kapitali, mis tähendab, et tegu oleks pigem väiksema börsiettevõttega, mis moodustaks ligikaudu ühe protsendi kogu Tallinna turu kapitalisatsioonist. „Seega ei saa eeldada, et vaid ühe ettevõtte noteerimisega kaasneks Tallinna börsil suuremat sorti elavnemine. See aga on olnud üks poolt argumente riigiettevõtete börsile toomisel,” selgitab Joost. Üks peamisi erinevusi riigi- ja eraettevõtete vahel on tema sõnul see, et viimastel on suurem ambitsioon riske võtta ja kasvada. Samas täidavad riigiettevõtted reeglina mõnda strateegilist ülesannet ja

võivad seejuures teenida efektiivse majandamise korral ka kasumit. Seega peaks riigiettevõtete noteerimisel olema tegemist pigem dividendi- kui kasvuaktsiatega. „Tänu oma stabiilsetele tuludele ja dividendimaksetele ongi Tallinna Vesi täna Tallinna börsil ettevõte, mille aktsiatega kaubeldakse enim. Kindlasti on see positiivne näide avaliku ettevõtte erastamisest,” toob Joost välja, „aga pärast aastaid kestnud tariifidesõda Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel ning selle võimalikku seost erastamisega võime öelda, et ettevõtte erastamisel ja hiljem aktsiate noteerimisel peab erastaja kõik tingimused varem hoolega läbi mõtlema ja mängima, et vältida uisapäisa tegutsemist,” sõnab Joost. „ Samas pole meie riik hetkel erastamistega kuhugi tormamas.” 56

Vali ise, mida loed! Delﬁ uue äpiga saad nüüd koostada oma personaalse uudisvoo.

Laadi alla AppStore'st või Google Play'st

FOTO: GETTY IMAGE S

INVE ST EERI – NR 2/20 16

Bloom berg KUI MÕNED MEHED SÜNNIVAD KULDLUSIKAS SUUS JA NAUDIVAD VANEMATELT SAADUD PÄRANDUST, SIIS MULTIANDEKAS MICHAEL BLOOMBERG ON LÄBI LÖÖNUD NII ÄRIS KUI KA SUURES POLIITIKAS END ISE ÜLES TÖÖTANUD MEHENA. TEMA PÄRAST MUUDETI ISEGI SEADUST, ET MEES SAAKS AASTATEL 2002–2014 OLLA NEW YORGI LINNAPEA KOLM AMETIAEGA JÄRJEST.

I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOT O: VI DA P RES S

Guru

New Yorgi linnapea valmiste tulemused 2001. aastal hääletas Michael Bloombergi poolt 50,3 protsenti valijatest. Vastaskandidaat Mark J. Green kogus 47,9 protsenti valijate häältest. 2005. aastal hääletas Michael Bloombergi poolt 58,4 protsenti valijatest. Vastaskandidaat Fernando Ferrer kogus 39 protsenti valijate häältest. 2009. aastal hääletas Michael Bloombergi poolt 50,7 protsenti valijatest. Vastaskandidaat Bill Thompson kogus 46,3 protsenti valijate häältest. 2013. aastal võtsid aga taas võimu demokraadid. Nende kandidaat Bill de Blasio kogus 73,15 protsenti valijate häältest, saades vabariiklasest Joe Lhotast peaaegu kolm korda rohkem hääli.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 16

INIMKOND MÄLETAB jubedaid sündmusi New Yorgis 2001. aasta 11. septembril, mil kaaperdatud lennukitega purustati linna sümboliteks olnud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid ning süütult hukkunute arv ulatus tuhandetesse. Just sel päeval pidid algama eelvalimised New Yorgi linnapea ametikohale, mis mõistagi lükati mõned nädalad edasi. Tol hetkel juhtis linna populaarne vabariiklane Rudolph William Louis „Rudy” Giuliani, kes oleks ilmselt oma ametisse ülekaalukalt tagasi valitud, ent seadus ei võimaldanud tal uuesti kandideerida. Kuigi linnas valitses ebakindlus ja hirm terrorismi ees, otsustati seadust järgida ning usaldada linna juhtimine uuele meerile, kes iganes siis selleks pidi saama. Vaid kaheksa aastat hiljem, kui maailmamajandust kõigutas ootamatult lahvatanud finantskriis, muudeti aga seadust ja linnapeal võimaldati jääda ametisse ka kolmandaks ametiajaks. Seda tehti populaarse linnapea Michael Bloombergi pärast. Ei murdnud rahva usaldust Michael Bloomberg kuulus kuni 2001. aastani demokraatlikusse parteisse,

kuid vahetult enne linnapeavalimisi vahetas mees poolt ja suundus vabariiklaste sekka. Selle sammu eesmärk ei olnud valida kindlalt võitev pool, sest tegelikult eeldati valimistel edu demokraatidele. New Yorki peetakse demokraatide kantsiks ning viimati võttis vabariiklane oma parteikaaslaselt meeriameti üle 1924. aastal. Bloomberg sai siiski napi häälteenamuse, tema poliitiline karjäär rahva teenistuses sai tõelise hoo sisse ning järgmised valimised võitis ta juba kindla edumaaga. Hoolimata sellest, et ta astus 2007. aastal parteist välja, võimaldati tal jätkata linnapeana ka kolmandal ametiajal. Põhjus peitus legendaarse Ameerika presidendi Abraham Lincolni vanas lendlauses, et keset jõge hobuseid ei vahetata. 2008. aasta sügisel oli linna südames asunud Lehman Brothersi panga kukkumisest lahvatanud finantskriis, mis puudutas sügavalt mitte ainult linna, vaid kogu maailma majanduse käekäiku. Bloombergis, kes oli just lõpetamas oma teist ametiaega, nähti kindlakäelist pika juhtimiskogemusega liidrit, kes oli suuteline linna keerulisest olukorrast välja vedama. Valimisseadust muudeti ning 60

FOT O: VI DA P RES S

FOT O: GET T Y I M A GES

Alati sündmuste keerises Vasakul pildil uudistab linnapea Michael Bloomberg uue metroojaama ehitust. Parempoolsel pildil on ta president Barack Obamaga inspekteerimas orkaan Sandy põhjustatud purustusi New Yorkile.

Linnapea ametikoht läks Bloombergile maksma korraliku varanduse mees sai võimaluse oma ametikohal veel ühe ametiaja jagu jätkata. Palk 1 dollar aastas Bloombergi varandust hinnatakse 43,7 miljardile dollarile, tänu millele ta on Ameerika Ühendriikides rikkuselt kuues ja terves maailmas kaheksas inimene. Kuigi New Yorgi linnapea palk on 225 000 dollarit aastas, keeldus ta sellest ja sai oma töö eest aastas kõigest ühe dollari. Siiski läks linnapea ametikoht Bloombergile maksma terve varanduse, sest juba esimestel valimistel 2001. aastal maksis tema kampaania 74 miljonit dollarit. Järgnevatel valimistel 2005. aastal kulutas ta rekordilised 78 miljonit ning 61

2009. aastal juba suisa 90 miljonit dollarit. Kiindumust ametikoha vastu kinnitab ka fakt, et mehele on pakutud võimalust kandideerida nii 2008. aasta kui ka 2012. aasta presidendivalimistel ning New Yorgi osariigi kuberneri valimistel 2010. aastal, ent mees on keeldunud ja väitnud, et ainus ametikoht, kus ta sooviks jätkata, on New Yorgi linnapea amet. Ka käimasoleva presidendikampaania käivitudes mainiti üpris kindlalt, et Bloomberg võtab sellest sõltumatu kandidaadina osa, kuid mees teatas ootusärevatele austajatele lõpuks, et tema kandideerimisest võidaks enim vabariiklaste leeris tolmutav vastuoluline Donald John Trump ning seetõttu loobub ta kandideerimisest.

Kliimasaadik Pärast New Yorgi linnapea ametiaja lõppemist jaanuaris 2014 teatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, et nimetas Bloombergi suurlinnade kliimaprobleemidega tegelevaks erisaadikuks. Bloomberg kohtub sestpeale maailma suurlinnade juhtidega, et lahendada kliimaküsimusi, ja käib antud teemadel ka konverentsidel esinemas.

I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOT O: VI DA P RES S

Guru

Eraelust Michael Bloomberg abiellus Susan Browniga 1975. aastal. Paaril on kaks tütart Emma ja Gergina (üleval pildil isa paremal käel), kuid abielu lahutati 1993. aastal. Alates 2000. aastast elab Bloomberg koos New Yorgi osariigi endise pangandusjuhi Diana Tayloriga (mehe vasakul käel). Ülemisel pildil vanaisa Micahel oma esimese lapselapse Jasperiga, kelle vanemateks on Emma Bloomberg ja ärimees Chris Frissora.

INVE ST EERI – NR 2/20 16

Vene juudi taust Michael Rubens Bloomberg nägi ilmavalgust esimest korda Bostonis püha Eliisabeti nime kandvas haiglas 1942. aasta 14. veebruaril, sündides juudi perekonda. Teisel pool maakera käis samal ajal suur juudivaenulik sõda, kuid see teda ei puudutanud, sest nii ta emakui ka isapoolsed vanavanemad olid jõudnud vaenulikust õhkkonnast aegsasti pageda. Isa William Henry Bloombergi (1906–1963) juured ulatusid Venemaale; meiereis raamatupidajana töötanud mehe isa Alexander Bloomberg oli aga juutide massilise rände käigus jõudnud Euroopast õigel ajal Ameerikas-

se. Ema Charlotte (1909–2011) sündis küll New Yorgi naabruses New Jerseys, ent ka tema isa Max Rubens oli põgenenud teisele poole ookeani tänase Valgevene territooriumilt, mis oli tol ajal osa TsaariVenemaast. Michaeli kaheaastaseks saamiseni elas perekond Bostoni lähistel Allstoni linnas, misjärel koliti kaheks aastaks Brooklynisse. Rahutu perekond maandus lõpuks Bostoni eeslinnas Medfordis, kus Michael sai rahulikult koolis käia kuni gümnaasiumi lõpuni. Sealt suundus ta õppima John Hopkinsi ülikooli, olles ka aktiivne Phi Kappa Phi korporatsiooni liige. Tegemist on ühe olulisema, Ameerika tudengeid liitva organisatsiooniga. 1962. aastal lõi Michael tudengina ülikoolile maskoti – linnu sininäär. Ülikooli lõpetas ta 1964. aastal elektriinsenerina. Kaks aastat hiljem täiendas ta oma haridusteed, omandades Harvardi ärikoolis magistrikraadi. Kohe pärast Harvardi lõpetamist suundus noormees 1966. aastal elama unistustelinna New Yorki, kus ta asus tööle investeerimispan62

CLUB ONE –

Sinu partner maal ja merel

Ligi kaks miljonit inimest ei saa eksida – just nii palju on mehi ja naisi ning peresid, kes on liitunud Tallinki püsikliendiprogrammiga Club One. Club One’i liikmestaatus lubab Sul nautida elamusi nii maal kui ka merel ning saada osa suurepärastest, vaid klubiliikmetele mõeldud soodustustest. Laevareis üle mere Helsingisse või Stockholmi on mõnus vaheldus argirutiinile. Club One klubikaardiomanikule pakub Läänemere suurim laevafirma väärt soodustusi – seda nii laevapiletiteid soetades kui ka laeva restoranides-baarides head-paremat nautides ja pardakauplustes osteldes. Varsti saab Club One kaarti kasutada ka Tallinna ja Helsingi vahel sõitva reisilaeva Star kauplustesse rajatavates iseteeninduskassades – innovatsioon on Club One’i tänavune märksõna.

Head pakkumised ka kuival maal Kuid Club One kaart pole ainult merereisijatele mõeldud. Sellega saab ka kuival maal teenustelt ja ostudelt soodustusi. Tallinki hotellid Tallinnas ja Riias, Hera ilusalongid ning Tallinki taksod: kõigis neis saab klubikaardi omanik soodustusi. Lisaks teeb Tallink ka regulaarselt eripakkumisi. Kuid seegi pole veel kõik: Tallinki arvukate koostööpartnerite juures Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis saab samuti Club One kaardist kasu. Soovid perega minna Lottemaale, Tallinna Botaanikaaeda või Teletorni: palun, saate pileti soodushinnaga. Tahad kallimaga restoranis õhtustada: Club One’i kaart pakub soodustusi kümnetes suurepärase köögiga restoranides. Avastasid, et pole midagi selga panna? Tallinna Kaubamaja valikus leidub kindlasti midagi ilusat ja Club One’i kaarti kasutades ka soodsamalt!

Mida rohkem, seda uhkem Club One’i püsikliendiprogrammil on kolm taset: pronks, hõbe ja kuld. Ühelt tasemelt teisele üleminek toimub vastavalt sellele, kui palju oled laevasõite teinud ja merel ostelnud. Nii et soodustused on seda ahvatlevamad, mida rohkem Tallinki laevadega reisid! Club One’iga võid head meelt teha ka oma sõpradele. Kui Sul on palju boonuspunkte kogunenud ja tahaksid sõpra rõõmustada, kel näiteks järgmise merereisi jaoks veel vajalikku arvu punkte pole kogunenud, saad sõbrale oma boonuspunkte kinkida. Kui sõber pole veel Club One’i liige, siis soovita tal Läänemere ühe suurima püsikliendiprogrammiga ühineda. Seltsis on segasem!

www.clubone.ee

ÜKS KAART, MITU KASU » » »

Club One püsikliendiprogramm on mõeldud Tallinki erakliendile ja tema perele. Club One’i püsikliendikaart on tasuta. Kaart hakkab kehtima kohe pärast selle soetamist. Club One’i kaardist saad kasu mitmel moel. Esiteks kehtivad Sulle soodushinnad nii laevareisidel, hotellides kui ka koostööpartnerite juures. Teiseks kogud laevareisidelt ja laevas tehtud ostudelt boonuspunkte. Boonuspunktide abil saad edaspidi veelgi soodsamalt laevapileteid soetada ja Tallinki hotellides ööbida. Aasta lõpus saavad Club One kliendid Tallinkilt traditsioonilise jõulukaardi, kus kingitusena kaasas sooduskood järgmise laevareisi broneerimiseks.

FOT O: GET T Y I M A GES

Guru

Võitlus relvade vastu 2006. aasta aprillis asus Bloomberg koos Bostoni linnapea Thomas Meninoga võitlema illegaalse relvaäri vastu ja tõhusama relvakontrolli. Tänaseks on koalitsiooniga ühinenud juba tuhatkond USA linna.

Hoolib rahva tervisest Linnapeana pani ta suurt rõhku rahva tervisele ja heaolule ning seadis oma prioriteediks võitluse HIV-i, suhkruhaiguse ja kõrgvererõhutõvega. Ta lõi ka pilootprogrammi, mis võimaldas üle 14-aastastel tüdrukutel, kel puudus vanemate nõusolek, saada hädaolukorras rasestumisvastaseid vahendeid (nn hädaabipille). INVE ST EERI – NR 2/20 16

gas Salomon Brothers oma unelmatetänaval Wall Streetil. Esimesel töösuvel pandi mees sõna otseses mõttes puuri – arvutieelsel ajastul pidi ta käsitsi kokku lugema väärtpabereid. Tema palk oli tol hetkel kõigest 9000 dollarit aastas. Noormees kannatas, aga töötas innukalt, ja 1972. aastal edutati ta osaniku ning juba 1976. aastal suurosaniku staatusesse. Algselt tegeles Bloomberg aktsiatehingutega, kuid 1979. aastal hakkas ta vastutama ettevõtte infosüsteemide arenduse eest. Vaadates tema järgnevat karjääri võib öelda, et just sellest punktist sai alguse tema edulugu. Oma tee 1981. aastal ostis Salomon Brothersi ära Phibro Corporationi nimeline ettevõte ning Bloomberg koondati investeerimispangast. Rõõmus uudis oli aga see, et ta sai 10 miljonit dollarit lahkumishüvitist. Kasutades seda raha lõi Bloomberg koos Thomas Secunda, Duncan MacMillani ja Charles Zegariga ettevõtte nimega Innovative Market Systems. Tema äriplaan põhines teadmisel, et Wall Street ja

laiemalt terve maailma rahanduskogukond vajab värsket informatsiooni nagu õhku ning selle eest ollakse nõus maksma kena kopika. Just sellisest infoliikumisest oli Bloomberg Salomonis töötades puudust tundnud ja mõistnud, et aktsiaturud polnud infopuuduse tõttu tõhusad ning info ebavõrdse kättesaadavuse tõttu valitses turgudel ebaõiglus. Tema visioon nägi ette aktsiaturgude läbipaistvuse, et maaklerid saaksid tegutseda võrdses infoväljas. Bloomberg ehitas nullist arvutiterminali, mille vahendusel oli võimalik näha riigivõlakirjade hinnamuutusi reaalajas – andes nii ostjatele kui ka müüjatele kogu informatsiooni võlakirjade kohta, lõi see kõigile turuosalistele võrdsed tingimused. „Kui sa soovid olla edukas, vajad sa visiooni tootest, mis on taskukohane, praktiline ja rahuldab klientide vajadusi. Ära muretse liialt detailide pärast. Ära alahinda oma loovust. Väldi uute projektide potentsiaali hindamisel ülemõtlemist. Mis kõige tähtsam – ära tee liialt pikki plaane,” meenutab Bloomberg oma 64

F O T O : V I DAPRE SS

FOT O: GET T Y I M A GES

Vaated Bloomberg on sotsiaalselt liberaalne ning uuendusmeelsete vaadetega. Ta toetab samasooliste abielu, õigust teha aborti ja pagulastele kodakondsuse andmist. Majanduses ja välispoliitikas on ta konservatiiv, toetades valitsuse sekkumist rahva heaolu küsimustesse ja soosides vabakaubandust.

Ära tee liialt pikki plaane!

autobiograafias isikliku äri alustamist. 1982. aastal sai ta oma esimeseks kliendiks Merrill Lynchi panga. Sel hetkel puudus Bloombergil toimiv toode, aga talle anti tootearenduseks pool aastat. Mees töötas koos oma kolleegidega ennastunustavalt kogu selle aja, kuid tarkvara tõrkus veel päev enne tähtaega. Soovimata tähtajast taganeda, veetis meeskond unetu öö, et probleemidele lahendus leida. Järgmisel hommikul, kui Bloomberg ja ta kolleeg Duncan MacMillan ühendasid Merrill Lynchi arvutid vastloodud terminaliga, avastasid nad endalegi üllatuseks, et kõik töötas. Meeskond oli suutnud tähtajaks luua 65

täiesti toimiva toote. Merrill Lynch maksis selle eest 30 miljonit dollarit ning ühendas oma panga 22 arvutit Bloombergi loodud süsteemiga. Kasvuaastad 1987. aastal võttis ettevõte endale nime Bloomberg L.P., mille all me tunneme seda ka tänapäeval. Selleks hetkeks oli süsteemiga liitunud juba 5000 arvutit, 1990. aastaks oli neid juba 8000 ning kontorid olid avatud mitmes USA linnas, aga ka Londonis, Tokyos, Sydneys ja Frankfurdis. Loodud oli ka uusi tooteid, nagu Bloomberg News, mis pakkus reaalajas uudiseid, ning Bloomberg

Autasud 2003. aasta veebruaris sai Michael Bloomberg Yale’i ülikoolilt autasu väljapaistva juhtimistöö eest maailma rahaturgudel. 2008. aastal omistas organisatsioon The Hundred Year Association of New York talle kuldmedali tunnustamaks tema silmapaistvat panust suurlinna arengusse. 2009. aastal sai ta Robert Wood Johnsoni fondilt tervisesõbraliku kogukonna juhtimise autasu.

Kinnisvaramagnaat Bloombergil on kinnisvara enam kui kümnes riigis üle maailma, sealhulgas kuulub talle ka uhke, kuningas Georg V ajastu stiilis mõis. Tema uusim tehing on ajaloolise, varasemalt kirjanik George Eliotile kuulunud hoone ost Londonis. I NVE STE E RI – NR 2/2016

FOT O: GET T Y I M A GES

Guru

Kirglik filantroop Isiksusena, kes soovib oma edu ühiskonnaga jagada, on ta asutanud organisatsiooni Bloomberg Philanthropies, mis hõlmab kõiki tema heategevusvaldkondi, keskendudes neist viiele: keskkonnakaitse, rahvatervis, kunst, valitsuse innovatsioon ja haridus. Bloomberg on lubanud annetada suurema osa oma rikkusest.

Litsenseeritud piloot Bloombergil on kommertspiloodilitsents lendamaks AW109 helikopteriga. Noorpõlves oli ta litsentseeritud raadiooperaator ja vilunud morsekoodi edastaja ning ehitas amatöörraadioid. INVE ST EERI – NR 2/20 16

Bloombergi varandus on järjest kasvanud Radio ja Bloomberg Television. Bloomberg lõi ka turvalise elektronkirjade vahetamise keskkonna, tehes seda juba aastaid enne aega, mil e-kirjade saatmine muutus igapäevaseks. Tänaseks annab Bloomberg L.P. tööd enam kui 16 000 töötajale 192 eri paigas üle maailma, pakkudes äri- ja finantsinformatsiooni, uudiseid ja ülevaateid. Tema süsteemiga on ühendatud üle 325 000 arvuti. Aastaid eemal ja siis tagasi Asudes New Yorgi linnapea ametisse jättis Bloomberg oma ettevõtte juhtimise endistele alluvatele. Pärast meeriametist lahkumist ei kiirustanud ta aga kohe

tagasi, vaid tegeles esimesed kaheksa kuud heategevusprojektidega. 2014. aasta sügisel teatas ta siiski, et naaseb oma ettevõttesse, kus ta asus täitma tegevjuhi kohuseid. Sõltumata ametikohast on Bloombergi varandus järjest kasvanud. Näiteks finantskriisi sügavaimal hetkel, aastal 2009, kasvatas Bloomberg oma varandust ajakirja Forbes andmetel 4,5 miljardi dollari võrra 16 miljardi dollarini. Aastatel 2007 kuni 2009 tõusis Bloomberg maailma rikaste edetabeli teise saja keskelt esikahekümnesse. Tänaseks on mees esikümnes ja rühib kindlalt ettepoole, vaevalt see aga talle omaette eesmärk on. 66

Uued kodud südalinnas. Rohkem aega koos olla. SÜDAME JA MÕISTUSEGA RAJATUD KODUD +372 5649 5501

SUUREPÄRANE INVESTEERING TALLINNA SÜDALINNAS. 67

Uued 1930-ndate hõngulises stiilis korterid kerkivad Tallinna südalinna väärikale Jakobsoni tänavale vaid mõne sammu kaugusele linnakeskusest. Kõigest paarisaja meetri kaugusele jäävad Stockmanni kaubamaja ja Maakri ärikvartal ning õdusad kohvikud. Väärtustades nii ümbritsevat miljööd kui ka südalinna eksklusiivsust, ehitatakse kinnistule 3 nelja- kuni viiekorruselist kortermaja. Kauni sisehooviga majadesse kerkivad ühe- kuni neljatoalised korterid pindalaga 27,7 - 128,2 m2. I NVE STE E RI – NR 2/2016 Müük: Toomas Luht | Tel: (+372) 5649 5501 | E-mail: toomas.luht@yit.ee

Ülevaade

Hullumaja puhvet KÄESOLEVA AASTA ESIMESED KUUD ON FINANTSTURGUDEL OLNUD NÄRVILISED NING INVESTORID ON PIDANUD SÄILITAMA MEELEKINDLUSE, ET SELLISE TURBULENTSUSEGA TOIME TULLA. SEE POLE AGA SUGUGI LIHTNE ÜLESANNE.

TEKST: KAIUS KIIVRAMEES

LHV privaatpanganduse portfellihaldur INVE ST EERI – NR 2/20 16

ON ÖELDUD, et psühholoogia tundmine on investeerimisel osati olulisemgi kui finantsteadmised. Põhjus peitub selles, et turuosalised oleme me kõik – kollektiivne rahvamass, kes laseb end kõigest ümbritsevast mõjutada. Finantsturgudel ongi lühiajaliseks vedavaks jõuks pigem massipsühholoogia, inimesed kõikide oma emotsioonidega. Pikaajaliselt jäävad muidugi peale ettevõttepõhised fundamentaalnäitajad, peamiselt kasumlikkus. Turupsühholoogial tugev jõud Üksikaktsiate hinnad kõiguvad aastasiseselt sageli 20 kuni 30 protsenti või isegi rohkem, turuindeksid tervikuna enamasti vähem: 10 kuni 15 protsenti, iga paari aasta tagant ka 20 kuni 25 protsenti. See pole erand, vaid pigem reegel, kuid raske on uskuda, et iga ettevõtte pikaajaline

väärtus kõigub aastasiseselt pidevalt kolmandiku võrra. Kõikumised aktsiahindades loovad omakorda võimalusi, aga kas need võimalused osutuvad eksimusteks või õnnestumisteks, oleneb eelkõige sellest, mil määral suudetakse hoida kainet meelt. Igapäevatarkus, et osta odavalt siis, kui teised müüvad ja veri tänaval, on konkreetses reaalses ajahetkes palju keerulisem, kui hilisem tagantjärele tarkus näitab. Tagantjärele tundub kõik alati lihtne, aga tegelikult on keerulises olukorras palju raskem unustada kaotusvalu, säilitada meelekindlus ja jääda kindlaks oma pikaajalisele investeerimisplaanile. Oma tegudes otsiksime me justkui heakskiitu laiemalt massilt. Müüa tundub mugavam ja kindlam siis, kui teised ka müüvad, ning osta on parem siis, kui 68

ILLUSTRATSIOON: LE MBITU M IKKE R

I NVE STE E RI – NR 2/2016

Ülevaade

Maailma aktsiaturgude liikumine -2% 0% -2% -4% -6% -8% -10% -12% -14% -16%

dets 2015

jaan 2016

veeb 2016

märts 2016

ka teised ostavad. Üldjuhul viib see aga kõige halvema võimaliku lahenduseni – tippude ostmise ja põhjade müümiseni.

on enim üle hinnatud ja intressid kõrgeimad. Sellises olukorras saab ostja enda jaoks kõige halvema võimaliku tehingu. Samas on tehingute arv kõige madalam perioodil, kui kinnisvara on odav ja intressid madalad, mis oleks ostja jaoks parim võimalik aeg tehingu tegemiseks (näiteks aastad 2009–2010). Keskmine investor läheb aktsiaturule siis, kui aktsiad on juba olulisel määral tõusnud, ning hakkab müüma tsükli põhjas pärast seda, kui on pettunud. Aktsiaturg on ainus turg, kus inimesed jooksevad poest välja, kui kaup hinnatakse 25 protsendi võrra alla, ning tormavad ostma, kui kaup on 50 protsenti üle hinnatud. Aktsiaturu pikaajaliste tsüklite kohta öeldakse, et tippe ei tehta mitte siis, kui esimesed targad oma aktsiad maha müüvad, vaid tipud tehakse siis, kui viimased väheinformeeritud turuosalised sisene-

Mida kõrgem on määramatus, seda kõrgem on tulevikutootlus Võimas kaotusvalu Uurimused on näidanud, et investorid tunnevad kaotusi füüsiliselt kaks kuni kolm korda valusamalt kui võite. Seetõttu ongi turulangusi raske taluda – füüsiline valu lõikab meist teravalt läbi, häirib meelerahu ja raskendab ratsionaalsete otsuste langetamist. INVE ST EERI – NR 2/20 16

Petlik lõppfaas Inimpsühholoogia on juba selline, et periood, mil kõik tundub justkui kõige selgem ja kindlam, on enamasti vaid käsiloleva trendi lõppfaas ning tegu on pelgalt viimase aasta sündmuste ekstrapoleerimisega. Sellest tulenevalt on ka enamik pikki tsükleid oma loomult sarnased, olgu need siis aktsiaturgudel, kinnisvaras või mõnes muus varaklassis. Kinnisvara näitel tehakse enamasti kõige rohkem tehinguid konjunktuuri täielikus tipus – hetkel, kui kinnisvara

vad. Need on enamasti perioodid pärast pikemat tõusutsüklit ja majanduse kasvufaasi, kui inimestel on tekkinud justkui enesekindlus, et viimaste aastate trendid jäävadki kestma. Turgude põhjad tehakse aga siis, kui needsamad viimased pettunud müüvad oma investeeringud. Selleks et olla finantsturgudel edukas, peab olema julgust ujuda peavoolus valitsevale turupsühholoogiale vastu. Perioodid, mil majanduses valitsevad eufooria ja kadedus naabrimehest mitte maha jääda, meelitavad paljusid turule kiiret 70

BUSINESS CLUB ÄRIKLASSI

KOHAD

K O D U S TA A D I O N I L !

PARIM VAADE

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Küljetribüüni keskmises sektoris saad ülevaate tervest matšist

Kuuma turgutust ja jahedat värskendust igale maitsele

Külmad eelroad, soojad pearoad ja maitsvad magustoidud

Saad live’s nähtud väravaid kohe ka kordusest näha

Viie mängu paket t saadaval Piletilevis hinnaga 495 €

07.10.2016

EESTI VS. VENEMAA

10.10.2016

EESTI VS. KREEKA

09.06.2017

EESTI VS. BELGIA

03.09.2017

EESTI VS. KÜPROS

10.10.2017

EESTI VS.

Peatoetaja

Toetajad

Suurtoetajad

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

Meediapartnerid

Ülevaade Kasum tootlusest väiksem JPMorgan Chase & Co hinnangul on pikaajaline aktsiaturgude tootlus olnud umbes 10 protsenti, kuid väikeinvestorite jaoks on see just tänu turu tippudes ostmisele ja põhjades müümisele olnud kõigest 2,5 protsenti.

Kriisiks valmistutakse peale kriisi Enamiku investorite jaoks on enesestmõistetav, et finantsturgudel teenitakse raha, ostes odavalt ja müües kallilt.

Huvitava tendentsina hakatakse karjas liikudes alati kriisiks valmistuma pärast kriisi – samamoodi, nagu kindlustuse hind tõuseb alati pärast looduskatastroofi. Kui investeerimine oleks lihtne, siis oleksid selles edukad kõik, ja kui kõik oleks edukad, siis poleks turgudel rahateenimisvõimalusi. Investeerimine ei saa kunagi olema lihtne, ja seda inimpsühholoogia tõttu. Inimese ajus on ühendused loodud aastatuhandete jooksul selliselt, et me jääks ellu ja me karu eest pigem ära jookseks, kui talle vastu tormaks. Seetõttu esineb turgudel alati ka palju ebaefektiivsust. Just närvilistel aegadel eristuvad pikaajaliselt edukad investorid ebaedukatest. Määravaks saab see, kui kindlaks sa tegelikult suudad jääda oma pikaajalisele plaanile. Nagu öeldakse, on igaühel plaan kuni selle hetkeni, mil riskid realiseeruvad ja pea kaotatakse. Suur osa pikaajalisest halvast tootlusest tulebki sellest, et portfellid müüakse tühjaks ajahetkel, mil tegelikult tuleks hoopis osta, ja lühiajalised turukõikumised muudetakse kahjumiks. Kõige paremad ajad investee-

Tagantjärele vaadatuna näib iga kriis ja järsk hinnalangus elementaarse ostukohana. Aga kui kõik juhtub reaalajas, koos kaasnevate negatiivsete mõjudega, siis on investoril keerulises olukorras tihti raske säilitada selget pead. Sest kõik teised ju müüvad! Ja teistega koos müüa on mugav ja lohutav – võib-olla teavad nad midagi, mida mina ei tea? Inglise keeles on väljend misery loves company (ebaõnn armastab seltskonda) ning see peab finantsturgudel vägagi paika.

rimiseks on läbi aegade olnud pärast 1929. aasta suurt depressiooni ja 2009. aasta finantskriisi – need ei olnud head müügikohad, vaid head ostukohad. Investor ei saa turge kontrollida, küll aga saab ta kontrollida oma emotsioone ja käitumist perioodil, mil turul on kõige raskemad ajad. Tegevus turul ja elu tervikuna on tsükliline – nagu madrusesärk, millel valgele triibule järgneb must triip ja pärast musta triipu tuleb alati valge triip.

rikkust püüdma. Neil hetkedel tasuks aga just hoida konservatiivsemat joont, et leida perioodidel, mil kõik on viimase lootuse kaotanud, endas jõud ja säilitada kaine meel, et riske võtta. Kogemus näitab, et just need investeeringud, mis on tehtud raske südamega ja keerulisel ajal, on tihti kõige edukamad. Ning investeerimisteesid, mis justkui tunduvad kõige loogilisemad ja enesestmõistetavad, on tegelikkuses kõige petlikumad ja nendega võib suurelt kaotada. Lihtsustatult on asjad, millest kõik räägivad, finantsturgudel hindadesse tegelikkuses juba sisse arvatud, ja pikaajalist head tootlust teenitakse pigem määramatust ostes. Mida kõrgem on määramatus, seda kõrgem on tulevikutootlus. Mida kindlam tulevik tundub, seda madalam on tootlus, kuna seesama investeerimistees on juba turule suure rahva kokku toonud, jättes teenimiseks vähe ruumi.

Tegevus turul ja elu tervikuna on tsükliline

INVE ST EERI – NR 2/20 16

FOT OD: P EET ER LA N GOVI T Š

LHV toetab

Au-tasu

16. APRILLIL ANTI ESTONIA KONTSERDISAALIS TOIMUNUD EESTI RIIKLIKU SÜMFOONIAORKESTRI KONTSERDIL ENAM KUI KAHEKSASAJA MUUSIKASÕBRA EES ÜLE ESIMENE LHV UUE HELILOOMINGU AU-TASU, MILLE VÕITIS HELILOOJA LIISA HIRSCH TEOSEGA „ASCENDING…DESCENDING”.

TEKST: MADLI-LIIS PARTS Eesti Muusika Päevade peaprodutsent INVE ST EERI – NR 2/20 16

Mida tähendab Sulle LHV uue heliloomingu Au-tasu? Näen seda laiemalt tunnustusena Eesti heliloojatele – et väärtustatakse muusikat, mis maailmas reaalselt läbi lööb ja on jätkusuutlik. LHV panus aitab kujundada Eesti mainet ja luua loomingulisi suhteid. Selline tagasiside annab kahtlemata impulsi tulevikus veelgi rohkem süveneda teemadesse, mida pean oluliseks.

Mida plaanid teha stipendiumiga? Kuna spetsiifilised teemad, millega muusikas praegu tegelen, on just Berliinis esindatud, soovin kasutada stipendiumi koolituseks sealsetes tingimustes, kus on võimalik kohtuda oma ala maailma tippudega ja luua uusi koostöövõimalusi. Samuti on pikemas plaanis soov oma muusika plaadistada ja ehitada välja väike kodustuudio, mis on heliloomingule keskendumiseks hädavajalik. 74

Millised heliloomingutööd on Sinu jaoks olnud seni kõige vastutusrikkamad? Kindlasti 2015. aasta detsembris toimunud esiettekanne Paula Cooper Gallerys Manhattanil New Yorgis. Muidugi oli minu jaoks huvitav kirjutada Triin Ruubelile ja Tallinna Kammerorkestrile teost „Ascending…Descending”, mis nüüd ka LHV Au-tasu pälvis. Kuigi olen teatrimuusika kirjutamisest võtnud pausi, meenuvad varasemad kaalukamad koostööd Eesti Draamateatriga ning koreograafidega Eestis ja välismaal. Mida toob lähitulevik? Lähitulevikus viibin Eestis ja pühendun peamiselt teoste kirjutamisele. Tulemas on projektid nii Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kui ka kontsert Berliinis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga. Peatselt peaks esilinastuma paar lühifilmi, millel minu muusika. Millega tegeled siis, kui muusikat ei kirjuta? Kuna helilooja töös on palju üksiolemist, siis vabal ajal pean oluliseks sõpru ja spontaanseid elavaid vestlusi. Tegelen karatega, mis on hindamatuks jõuallikaks kõigile muudele tegemistele. Elulisust ja inspiratsiooni leian filmidest. Milline on Eesti klassikalise muusika kuvand väljaspool Eestit? Kõlab klišeena, kuid on tõsi, et Eesti kultuuri üks jätkusuutlikumaid visiitkaarte on meie heliloojad ja klassikalised muusikud, keda teavad nii riigipead kui ka kultuurihuvilised üle maailma. Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Toivo Tulev ja Märt-Matis Lill kuuluvad kindlasti rahvusvahelisse heliloojate eliiti. Eesti dirigentidest aga Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi, Kristiina Poska, Risto Joost ja Anu Tali, kui nimetada vaid mõned. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis, Lauri Vasar, Ain Anger, Karin Targo, Endrik 75

Üksvärav ja Maria Valdmaa – nende ees on avatud maailma väärikamate kontserdipaikade ja ooperimajade uksed. Nimekirja võiks jätkata veel kümnete nimedega. Maailmas hinnatute sekka jõudmine tuleb visa töö ja andekusega. Milliseks kujuneb Eesti muusika rahvusvaheline maine tulevikus, on meie endi kujundada. Oluline on väärtustada õigeid kvaliteete, püsiväärtuslikkust ja jätkusuutlikkust. LHV Au-tasu on selles kontekstis väärt algatus. Koostööst LHV ja Eesti Muusika Päevade koostöös esmakordselt toimunud konkursi eesmärk on tunnustada ühte 2015. aastal maailmaesiettekandele tulnud teost, mille autor on Eesti helilooja. Au-tasule laekus 39 ettepanekut 29 muusikaorganisatsioonilt. Ettepanekute seast valis žürii välja 11 nominenti. „Tegemist on muusikaelu kontekstis märgilise tähendusega sündmusega, mil eraettevõte toetab Eesti nüüdismuusikat,” kinnitab Eesti Heliloojate Liidu juht Märt-Matis Lill. Algatus pälvis kiitust ka maailma olulisemate klassikalise muusika veebiajakirjade The Arts Desk ja Bachtrack veergudel. Eesti Muusika Päevad on rahvusvaheliste klassikalise muusika professionaalide jaoks oluline sündmus, sest just siin saab ülevaate kõige värskemast Eesti heliloomingust ja aimu tulevikutähtedest. 7.–16. aprillini toimunud Eesti vanim muusikafestival korraldati sel aastal juba 37. korda. Tegemist on maailmaesiettekannete festivaliga, kus tänavu kõlas koguni 60 uut teost. Festivali kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Steiner. Festivalil esinevad klassikalise muusika tippkollektiivid, alates ERSO-st, keda sel aastal juhatas dirigent Anu Tali, kuni Islandilt pärit Nordic Affectini, kes kuulub hetkel maailma kümne olulisema nüüdismuusikaansambli hulka. Saalid olid publikust tulvil, mis kinnitab festivali populaarsust.

Liisa Hirsch Sündinud 1984. aastal. Lõpetanud Eesti Muusikaja Teatriakadeemia, töötanud muusikajuhina Eesti Draamateatris ja õppinud magistriõppes Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. 2015. aastal pälvis tema teos „Brautigan Circles” Apeldoornis noorte heliloojate kohtumisel (Ereprijs Young Composers Meeting) peapreemia ning teos „Ascending…Descending” saavutas rahvusvahelisel heliloojate rostrumil viienda koha. 2016. aastal esindas Liisa Hirschi teos Eestit maailma suurima ja olulisima nüüdismuusika katusorganisatsiooni ISCM aastakonverentsil Tongyeongis Lõuna-Koreas. Hirsch saab 5000-eurose stipendiumi, heliloomingutellimuse festivalile Eesti Muusika Päevad ja rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstniku Mare Saare taiese. Vaata ka www.eestimuusikapaevad.ee.

I NVE STE E RI – NR 2/2016

Suur uudis

Mikrolaen LHV PANK TOOB KOOSTÖÖS EUROOPA INVESTEERIMISFONDIGA (EIF) EESTIS TURULE JUST MIKROETTEVÕTETELE MÕELDUD LAENUVÕIMALUSE. Esimene Eestis LHV on Eestis esimene pank, kes teeb EaSI programmi kaudu koostööd EIF-iga. EaSI on Euroopa Komisjoni hallatav mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse toetamise programm, mille eelarve perioodil 2014–2020 on 193 miljonit eurot. Programmi eesmärk on parandada sotsiaalselt kaitsetute isikute ja mikroettevõtete juurdepääsu rahastamisele.

INVE ST EERI – NR 2/20 16

MIKROETTEVÕTTEKS LOETAKSE SELLIST äriühingut, millel on vähem kui kümme töötajat. Eesti Panga andmetel on ligi 90 protsenti Eestis tegutsevatest ettevõtetest mikroettevõtted, kes annavad tööd pea kolmandikule kogu tööealisest elanikkonnast. Kui viimase kümne aasta jooksul on mikroettevõtetes lisandunud hulganisti töökohti ja hõivatute arv oluliselt kasvanud, siis valikud oma ettevõttele lisafinantseeringut leida on seni olnud napid. Mikrolaen, mida LHV Pank pakub alates maikuust, on lihtne laen Eesti mikroettevõtetele, kes vajavad seda kasvuks või järgmiseks arenguhüppeks. LHV Panga jaoks on oluline suurendada rahastuse kättesaadavust mikroettevõtetele. Koostöökäe on siinkohal ulatanud Euroopa Liit. Uue mikrolaenu tagatist pakub Euroopa Liit tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames, mis võimaldab anda Eesti väikeettevõtjatele laenu mõistlikel tingimustel. Uue mikrolaenu suurim võimalik summa on 25 000 eurot. Kui seni pidi mikroettevõtja oma äri edendamiseks

võtma väikelaenu eraisikuna ja laenu tingimused võisid sageli olla karmid, siis nüüd saab mikrolaenu taotleda mikroettevõte ise ja tagatiseks piisab käendaja olemasolust. Mikrolaenul puudub omafinantseeringu nõue ja ettevõte ei pea vara tagatiseks seadma. Laenu intress algab 6 protsendist, millele lisandub euribor. Ettevõtja võib ise valida, millisel otstarbel ettevõte laenu kasutab. Laen sobib näiteks äri arendamiseks, seadmete ja masinate ostuks, käibevahendite hankimiseks või muude väikeinvesteeringute tegemiseks. Mikrolaenu pakkumisega soovime kaasa aidata väikeettevõtete konkurentsivõime tõstmisele. Oleme laenu taotlemise muutnud lihtsaks ja automaatseks, et väikeettevõtted saaksid tegeleda laenuprotsessis osalemise asemel oma põhitööga. Mikrolaenu saab maikuu lõpust taotleda LHV kodulehel lhv.ee. Samalt lehelt leiab ka rohkem informatsiooni. Taotlemine on täielikult automaatne ja vastuse saamiseks ei kulu palju aega. Laenu saavad taotleda kasvufaasis olevad Eesti mikroettevõtted. 76

LHV uudised

FOT O: K A LLE VEES A A R

Pensioniuuringu tulemused Üle poole Eesti elanikest on valmis kaaluma suuremat panustamist pensionikogumisse, nagu selgus arvamusuuringust, mille viis aasta alguses LHV tellimusel läbi uuringufirma Faktum & Ariko. Uuringu andmetel on 63% II pensionisambaga liitunuist huvitatud kogumispensioni maksete suurendamisest ja valmis seda kaaluma eeldusel, et riik oma panust samuti suurendab. 28% vastanutest olid valmis makseid kohe suurendama, 35% aga valmis suurendamist kaaluma. Rahulolu fondihalduri tegevusega on võrreldes varasemate perioodidega kasvanud – 53% küsitletuist on oma halduriga kas väga rahul või pigem rahul. Pensionifondi vahetust on kindlalt kaalunud 5% küsitletuist ning 22% on sellele võimalusele mõelnud. Pensionifondi valiku peamiseks kriteeriumiks peetakse tootlust, mida tõi välja 47% küsitletuist.

Teenindajatel uued värvid Uuel suvisel hooajal kannavad meie teenindajad moedisainer Perit Muuga loomingut. Üldine mulje on vallatu, värviline ja rõõmus, nagu üks tõeline Eesti suvi võikski olla. Suvehooajale vastu minnes oleme jätnud tagasihoidlikud värvivalikud minevikku. Perit Muugale iseloomulikult on kleidid silmapaistvad, naiselikud, mugavad ja puhta lihtsa lõikega. Kleidid said inspiratsiooni disaineri ühest varasemast populaarsest mudelist ja koostöös INVE ST EERI – NR 2/20 16

kliendihalduritega valiti eriti rõõmsad värvitoonid. Perit Muuga paistab disainerina silma oma väga erilise käekirja ja professionaalse hoiakuga ning leidis meie värvilist lahendust toetavad lõiked mängleva kerglusega. Ka meeste rõivavalikus saame sel korral rõhuda Eesti disainile. Meeste rõivad on pärit Baltmani valikust. Lisaaktsendina on suvisel hooajal komplekti täiustamas Wooden Lifestyle’i puidust kikilips. 78

Tartu kontor kolib 8. aprillil pandi Tartus nurgakivi büroohoonele aadressil Ülikooli 2a, kuhu maja valmides kolib ka LHV Tartu kontori klienditeenindus, IT-osakond ja teised töötajad. LHV asetas nurgakivi sisse tulevastele põlvedele avastamiseks plastikust pangakaardi kui tänasel päeval enim levinud maksevahendi. LHV hakkab üürima kontoripinda büroohoone esimesel ja teisel korrusel, kokku 500 ruutmeetri suurusel pinnal. Kontor saab suurem ja avaram kui praegune Kaluri tänaval asuv esindus. Lisaks täna Tartus tegutsevatele jaepanganduse, ettevõtete panganduse ja IT-arenduse meeskondadele on LHV-l edaspidi plaanis Tartu kontoris sisse seada ka klienditoe osakond. Kuigi LHV teeninduskanalid on eel-kõige elektroonilised, on siiski tähtis, et meie klienditeenindus ja kõigile avatud esindusruumid Lõuna-Eestis oleksid kergesti leitavad, ligipääsetavad ja LHV-le omase meeloluga. LHV kontori uus hoone valmib 2016.

aasta sügisel. Tegemist on kuuekorruselise büroohoonega, mida arendab OÜ Kaarsilla Kinnisvara ja ehitab OÜ Embach Ehitus.

LHV liising Kaherattaliste sõidukite ja seilamise hooaja algusega koos alustasime liisingu pakkumist mootorrataste ja veesõidukite soetamiseks. Seega on uue maanteevõi veesõiduki väljavalijal võimalus pöörduda selle finantseerimiseks LHV-sse. Pakume liisingut ka kergematele ja raskematele masinatele, alates sõiduautodest kuni rasketehnikani. Liisingulepingu saavad paindlikel tingimustel sõlmida nii eraisikud kui ka ärikliendid. Anname taotlustele kiiresti vastuse ja peame oma sõna. Kui soovid kaasamõtlevat teenindust ja asjalikku nõu, küsi liisingut meie käest.

Cuber sai innovatsioonipreemia Pangaliidu esimene innovatsioonipreemia anti LHV krüptorahatehnoloogial põhinevale Cuberi platvormile. Žürii arvates edestab Cuber teiste pan-

kade uuendusi ainulaadsuse ja arendusjulguse poolest, luues võimalusi uuteks avatud teenusteks kolmandatele osapooltele. „Cuber eristus teistest töödest oma kastist-väljas-lahendusega. Kas neid saadab kommertsedu, on veel vara öelda, kuid arendusjulguse eest tuleb LHV-d kindlasti tunnustada,” selgitas innovatsioonipreemia žürii juht Andrei Korobeinik. Tutvustasime Cuberit eelmise aasta maikuus. See on platvorm, mis kasutab blockchain-tehnoloogiat ja milles maksed liiguvad ilma keskse vahendajata. Oleme Cuberit aasta aega testinud ja hetkel arendustööd jätkuvad.

Teenust pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega veebilehel lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Liisingu krediidi kulukuse määr on 10,24% aastas järgmistel näidistingimustel: vara maksumus 15 000 eurot, sissemakse 30%, krediidisumma 10 500 eurot, intress 9% aastas (fikseerimata, 6 kuu euribori baasil), lepingutasu 150 eurot, liisinguperiood 48 kuud, maksete kogusumma 17 115,96 eurot; lepingu liik on kapitalirent ja tasumine toimub igakuiste annuiteetmaksetena. Määra arvutamisel ei ole arvestatud kindlustusmakseid, registreerimistasu ega riigilõive. Lisaks tuleb sõlmida kindlustusleping.

I NVE STE E RI – NR 2/2016

Raamatud

Raamatutarkus tarviline vara Investeerimisel lugemist unarusse jättes riskime kiire põlemisega, sest esiteks ei oskaks me kinni haarata võimalustest, teiseks aga saaksime õppida vaid enda vigadest, mis võib osutuda väga kulukaks. Arenemiseks investori ja kauplejana pakume seekord raamatuid, mis tutvustavad lähemalt sotsiaalmeediaäri, õpetavad kinnisvara müüma ja avavad rahamaailma psühholoogilise poole. Kui Warren Buffett parasjagu ei maga, ei söö või ei mängi bridži, on ta hõivatud lugemisega. Seda ei ole raske mõista, et teiste kirjatükid, alates päevauudistest ja lõpetades mitmesajaleheküljeliste raamatutega, annavad võimaluse õppida kõike uut, laiendada maailmavaadet ning arendada mõttevõimet ja suhtlusoskust. LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

NICK BILTON

DAVE GRAY

MATTHEW SCHIFRIN

Verisulis Twitter. Tõsilugu rahast, võimust, sõprusest ja reetmisest 2016

The Connected Company 2014

The Warren Buffetts Next Door 2010

Sotsiaalmeedia suurim võlu on see, et saame ühe nupuvajutusega koondada enda ümber kõik sõbrad ja tuttavad, ükskõik kus keegi parasjagu ka ei viibiks. Nõnda on sündinud võimas kommuun, kuhu kaasatakse ka järjest rohkem ettevõtteid. Tänu digitaalse suhetevõrgustiku kasvule on saanud mõiste „klient on kuningas” uue tähenduse, sest ühe rahulolematu tarbija lugu võib kiiresti eskaleeruda kümnete, sadade või tuhandete inimeste protestiks. Täpselt samamoodi võivad kliendid võimendada positiivset sõnumit viisil ja mahus, mida varem poleks uneski suutnud uskuda. Dave Gray on kirjutanud põhjaliku käsiraamatu erineva astme juhtidele, selgitamaks, kuidas kasutada tehnoloogiat ettevõtte kui sotsiaalse terviku loomiseks ja edasiviimiseks.

Poeriiulitelt leiab suure hulga raamatuid, mis kajastavad Warren Buffetti tegemisi ning tema investeerimispõhimõtteid. Ja kuigi ka käesoleva teose pealkirjas ilutseb legendaarse investori nimi, keskendutakse siin erinevatest eluvaldkondadest pärit inimestele, kes näitavad, et igaüks meist võib piisava töö ja vaevaga edukalt investeerimismaailma murda. Matthew Schifrin on teinud intervjuu kümne üksikinvestoriga, kes lähenevad turgudele oma nurga alt, kasutades mitte ainult Warren Buffetti eeskujul väärtuspõhist investeerimist, vaid ka tehnilist kauplemist ning kvant- ja makromajanduslikku analüüsi. Kuigi suurem osa neist demonstreerib oma oskusi virtuaalportfelli tootlustele tuginedes, võib sellele vaatamata raamatust leida kasulikke soovitusi ja mõtteid, kuidas reaalse raha kasvatamiseks sobivaid ettevõtteid leida ning milliseid allikaid kasutada.

Twitter on ettevõttena kahtlemata muljetavaldav, kasvatades müügitulu viie aastaga nullist 2,2 miljardi dollarini. Kuid aktsia on liikunud allamäge, kuna teed suuremate massideni pole suudetud leida. Huvi vähenemine peegeldab ettevõtte raskust oma rolli määratlemisel konkurentsitihedas sotsiaalmeediaäris. Võimalikud põhjused torkavad kiiresti silma, kui lugeda The New York Timesi ajakirjaniku Nick Biltoni raamatut, milles autor jutustab loo Twitteri asutanud nelja sõbra peadpööritavast edust, kuulsusejanust ja kurbadest tagajärgedest, mida rahamaailm inimsuhetele tihti põhjustab. Twitteri näide tõestab, kui tähtsat rolli kannab firma ette rakendatud tugev ja üksmeelne juhtkond, kes suudab motiveerida töötajaid ja panna neid kindla eesmärgi nimel meeskonnana tööle. Kui aga asutajad hakkavad kontrolli saavutamiseks üksteisele nugasid selga lööma, ähmastub siht ja kustub ka investorite lootus helgemale tulevikule.

TE KST : ERKO REBANE

LHV analüütik INVE ST EERI – NR 1/20 16

WILLIAM ROBINSON

ALICE SCHROEDER

TÕ N U T O O M PAR K

JOHN COATES

VAC L AV KL AUS

Trading Up: Financial Markets, Essential Strategies 2014

The Snowball: Warren Buffett and the Business of Life 2009

Kuidas müüa kinnisvara? 2015

Kui koerast saab hunt 2014

Europe: The Shattering of Illusions 2013

Kes on oma haridusteel kokku puutunud mikroja makroökonoomikaga, peaks olema nõudluse ja pakkumise mudeliga samuti tuttav. Tegelikult on need kaks kõverat kauplemise puhul ühed tähtsamad elemendid, sest nõudluse ja pakkumise baasil kujuneb alusvara turuhind. Kui oskad lugeda ostjate ja müüjate jõudude vahekorda, suudad tõenäoliselt ära määrata ka selle, millises suunas on hind liikumas. William Robinsoni raamat tutvustab nii alustajatele kui ka edasijõudnutele erinevaid tuletisinstrumente ning aitab mõista, kuidas tõlgendada sentimenti ja juhtida riske, et saada kauplemise põnevas maailmas edukaks.

Kas teadsid, et Warren Buffetti karjäär algas juba siis, kui ta 10 aasta vanuselt kohtus New Yorgi börsi liikmega, kes talle rahamaailma tutvustas? Kas teadsid, et juba teismelisena oli ta kuu sissetulek suurem kui tema õpetajatel ning et 80 protsenti oma ajast veedab ta kontoris lugedes? Warren Buffetti regulaarsed kirjad oma aktsionäridele ja sõnavõtud meedias aitavad olla kursis ikooni seisu jõudnud investori turunägemusega ja investeerimisotsustega, kuid käesoleva raamatu avaldamiseni oli tema isikliku elu kohta vähe teada. Alice Schroederi enam kui 800 leheküljele mahutatud biograafia Warren Buffetti elust aitab paremini mõista, milline eluhoiak, väärtuspõhimõtted ja filosoofia aitasid mehel ärimaailma redelist edukalt üles ronida.

Pole oluline, kas soovid müüa oma ühetoalist korterit kesklinnas või villat poolsaare tipus, eesmärk on alati saada kõrgeimat võimalikku hinda. Kui me pole just kinnisvarainvestorid, puutume elu jooksul kodu müümisega vähe kokku ning ei pruugi seetõttu hoomata kõikvõimalikke nippe, mis aitavad ostjaid edukamalt leida ja müügihinda mõjutada, ega teada, milliseid juriidilisi ja maksualaseid detaile ühe kinnisvaraobjekti müük hõlmab. Kellele meeldib end vähegi Eesti kinnisvarauudistega kursis hoida, on tõenäoliselt tuttav ka adaur.ee leheküljega ja Tõnu Toomparki nimega. Pikaajalisele kogemusele tuginedes haarab Tõnu Toompark käsiraamatus kinni lugeja käest ning juhatab ta läbi müügiprotsessi, alustades päris algusest ehk müügivajaduse selgitamisest ning lõpetades valduse üleandmise ja maksude maksmisega.

Interneti ning infotehnoloogia võidukäik on olnud suureks abiks investoritele, kes ei pea börside jälgimiseks või tehingute tegemiseks enam isegi lauaarvuti taga istuma. Teisalt võib siin aga peituda põhjus, miks jaeinvestorite väärtpaberiportfellide tootlus kipub alla jääma turgude omale. Tänu lihtsustunud juurdepääsule manööverdatakse oma raha börsidel rohkem ringi, et kasumi maksimeerimiseks paremini võimalusi tabada, avades aga paraku end seeläbi ka rohkem psühholoogilisele survele ja eksimisele. Käitumuslik rahandus on majanduses suhteliselt uus haru, mis üritab neuroteadusele ja psühholoogiale tuginedes selgitada majanduses ja finantsturgudel nähtusi, mida klassikaline teooria ei suuda. Oma panuse annab John Coates, kes endise derivatiivikauplejana ning nüüd tunnustatud teadlasena tõestab, kuidas füsioloogia meie otsustamisvõimet erinevates olukordades mõjutab. Raamat aitab mõista, miks võidud ja kaotused ei pruugi alati sõltuda strateegiavalikust.

Suurem poliitiline ja majanduslik integreeritus ei ole Tšehhi endise presidendi Vaclav Klausi arvates Euroopa jaoks õige tee, sest sellest saab demokraatia lagunemise viimane faas. Tema sõnul peaks Euroopa Liit liikuma hoopis vastupidises suunas, taastades liikmesmaade suveräänsuse. Oma raamatus analüüsib Klaus Euroopa muutumist viimaste aastakümnete jooksul ning leiab, et Euroopa Liidu tänase vormi taga seisab poliitikute jaoks avanenud võimalus põgeneda vastutuse eest kodumaa valijate ees. Euroopa üliriigi loomise suunas liikudes jätavad liikmesriigid hüvasti demokraatiaga, mis aga on ohtlik ja ebastabiilne tee.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Meie pangas on parim teenindus“. Võitjaks osutusid Katri Pung, Taavi Rauniste ja Ulla Märtson. Palju õnne! INVE ST EERI – NR 2/20 16

Pank Eesti inimestele

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja k체si n천u meie asjatundjalt.