Investeeri 1_2013 by LHV Pank

LHV PANGA AJAKIRI NR 1/2013

Kristjan Hiiemaa: „Kui palju vigu olen ma Erply’ga teinud!“ Ülieduka Erply tegevjuht edust, team’ist ja miljonitest

INTERVJUU MIKK JA TÕNN TALPSEPP EESTI ETTEVÕTE LAMUU ÖKOJÄÄTISED IGAVENE KASV? HEIDO VITSUR GURU MICHAEL DELL LHV TOETAB ENN SOOSAARE AUHIND

Vorsprung durch Technik

Audi Q5 2.0TDI quattro S tronic (130 kW / 177 hj) Kiirendus 0-100 km/h: 9,0 sek; keskmine kütusekulu: 6,1 l/100 km; Keskmine CO2 emissioon: 159 g/km

quattro®. Eesti teede valitseja. Legendaarse quattro nelikveoga on varustatud enam kui 140 erinevat Audi mudelit. www.audi.ee

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

Juhtkiri

Sisukord TEKST: ELLEN MURULA Ajakirja Investeeri vastutav toimetaja

TEISTE EUROOPLASTE SEAS paistavad eestlased silma tugeva töötahtega. Me tahame asju oma kätega valmis teha, kuulda kiitust ja olla tõeliselt tublid. Tulemus võib küll tulla kirumise ja ületundide hinnaga, aga enamjaolt kaalub saavutusrõõm pingutused üles. Teisest küljest pole me Euroopa produktiivsemate riikide hulgas, mille üks põhjuseid võib olla seesama põikpäine isetegemine ja suutmatus oma tööst distantseeruda. Kaasaegses ühiskonnas ei ole tähtis ainult see, kuidas läheb ühel töökal ja imetletud üksikisikul, vaid missugust mõju uute töökohtade või kvalitatiivse lisaväärtuse näol suudavad majandusele pakkuda kohalikud tööandjad. Ettevõtja peaks käituma ebaeestlaslikult: laskma teistel otsustada ja mitte sekkuma liialt töötajate asjaajamisse, just nagu kirjeldab Kristjan Hiiemaa seekordses kaaneloos enda juhtimisstiili (lk 28). Sellisel juhul saab oma kätega väärtust luua rohkem inimesi kui vaid üks ning koos on võimalik jagada ka võidurõõme – suured otsused on sündinud koostööna ühise eesmärgi nimel. LHV toetab kohalike ettevõtete arenemist ja laienemist. Kohalike ettevõtete otsused sünnivad siinsamas. Ökojäätise valmistajad (lk 12) on oma oskused Euroopast õppinud, kuid see, kuidas lõpptulemus maitseb, on nende kätes. Eesti ettevõtluse keskmes on vabadus teha ise ja lasta teistel teha.

INTERVJUU: MIKK JA TÕNN TALPSEPP Vennad Talpsepad kuuluvad Eesti edukaimate börsikauplejate ja -investorite hulka.

EESTI ETTEVÕTE Kuidas tehakse LAMUU ökojäätist?

UUS INVESTEERING EFTEN, pensionifondide lemmik

ANALÜÜS Kas igavene kasv on läbi?

PERSOON: KRISTJAN HIIEMAA Erply tegevjuht edust, team’ist ja miljonitest

INVESTORI ABC Ettevõtte kvartaalsed majandustulemused

ANALÜÜS Osta kõrgelt ja müü kõrgemalt!

GURU: MICHAEL DELL Dell viib Delli börsilt ära

ELUKESKKOND Miljööväärtuslikud lõksud

AJALUGU Pangandus algab religiooni piirangutest

VIDINAD Valik vajalikke app’e

LHV TOETAB Kes oli ENN SOOSAAR? Intervjuu KALLE MUULIGA

PENSIONID 2012 oli LHV klientidele suurepärane aasta

LHV UUDISED Baltikumi parim börsiliige

RAAMATUTUTVUSTUS Amazoni Top 7 investeerimisest ja juhtimisest

RISTSÕNA Lahenda ja võida raamatuid!

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Ellen Murula

Toimetamine ja kujundamine: Ajakirjade Kirjastus Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Aivar Kullamaa Trükk: Printall Trükiarv: 42 000

Reklaam: Nordicom Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 6 800 400

INVE STEERI – NR 1/20 13

Mikk ja Tõnn

INVE STEERI – NR 1/2013

INVE STEERI – NR 1/20 13

FOTOD : ANDRE S TR EIAL

VENNAD MIKK JA TÕNN TALPSEPP KUULUVAD EESTI EDUKAMATE BÖRSIKAUPLEJATE JA -INVESTORITE HULKA. KUI TALLINNA BÖRS JA PALJUD SIINSED FINANTSASUTUSED ON KOONDUNUD TALLINNA KESKLINNA CITY PLAZA NIMELISSE HOONESSE, SIIS TALPSEPPADE KONTOR ASUB ÜHES PEALINNA RAHULIKUS JA ROHELISES LINNAOSAS. SEAL, KAUPLEMISMONITORIDE PATAREI EES, NAD AJAKIRJALE INVESTEERI OMA STRATEEGIATEST JA KOGEMUSTEST RÄÄKISIDKI.

Intervjuu

Mõne aja eest juhtus mulle kätte raamat börsiuudiste kvantitatiivsest analüüsist, „The Handbook of News Analytics in Finance“, kus Tõnn on ühe artikli kaasautor. Eesti meedias, Äripäevas, olete mõlemad aeg-ajalt esinenud kui suured investeerijad Tallinna börsile, kus aga sellise analüüsiga palju teha pole. Kus te põhiliselt tegutsete – Tallinna või välisbörsidel? Mikk: Meie tegevuse võib jagada kaheks, investeerimiseks ja börsikauplemiseks. Äripäeva orbiiti oleme sattunud rohkem seoses investeerimispoolega, kui kriisi ajal investeerisime Tallinna börsile päris arvestatavaid summasid. Börsikauplemise poolel teeme tehinguid, mille pikkus ulatub tavaliselt mõnest minutist mitme päevani ja otsime turu ebaefektiivsusi, mille pealt saaks kasumit teenida. Tõnn: Need on kaks erinevat maailma. Investeerimismaailm on mõneti rahulikum, seal ei pea pidevalt tehinguid tegema ja sagedased tehingud kasuks ei tulekski. Kauplemismaailmas on tehingute tegemist rohkem.

TEKST: VILLU ZIRNASK

Eesti Päevalehe kolumnist 6

Kumb teie firmale tähtsam on – börsikauplemine või investeerimine? Mikk: Mõneti on investeerimine tähtsam, sest investeerimisega saab vara kasvatada kordades. Näiteks investeerides kriisiaastal 2009 alahinnatud varadesse, oli võimalik kasvatada vara mõnes tehingus neljakordseks. Börsikauplemises üksiku tehingu puhul enamasti ei saa rääkida kasumist, mis ulatuks kordadesse. Kasumiprotsent on börsikauplemises üldjuhul palju väiksem ning tehinguid tuleb teha palju, et teenida kauplemisega arvestatav hulk kasumit. Tõnn: Kas rõhk on parajasti kauplemisel või investeerimisel, sõltub sellest, mis turgudel toimub. Turud ju muutuvad pidevalt ja vastavalt sellele tuleb ka kasutatavat strateegiat muuta. Mikk: Ma toon näitena tehingu, mis me tegime Jaapani maavärina ajal. Reedel, 11. märtsil 2011 toimus Jaapani lähistel ookeanis 8,9-palline maavärin, mille

INVE STEERI – NR 1/2013

tekitatud hiidlaine pühkis oma teelt kõik, mis ette jäi. Börsil oli see kõigile ootamatu situatsioon, keegi ei teadnud, kuidas peaks nüüd tegutsema. Esmaspäeval kukkus Tokyo börs pärast avamist 6,5 protsenti, teisipäeval hakkasid tulema esimesed hinnangud maavärinakahjude kohta. Credit Suisse hindas kahjudeks 70 miljardit dollarit, Maailmapank 235 miljardit. Nikkei indeks kukkus sel päeval veel kümme protsenti. Arvutasin välja, et börsiettevõtete turuväärtusest on kadunud 650 miljardit dollarit. Tõnn: Kohe tekkis küsimus – kus on 400 miljardit? Mikk: Tegin veel mõned arvutused – kaotatud inimelude arvestuslik väärtus, kaotatud tööpäevade hind – ja sain tulemuseks, et Nikkei oleks pidanud kukkuma 10 200 punkti pealt 9500 punkti peale, aga tegelikult kauples tol hetkel 8400 punkti juures. Seega sai ostetud Jaapani börsiindeksit, mis nädala ajaga tõusiski 9600 punktini ja võimaldas teenida korraliku kasumi. Saime indeksi liikumisest 12 protsenti kätte ja andsime oma väikse panuse ka Jaapani börsi stabiliseerimisse. Tagantjärele paistab asi väga lihtne – muidugi oleks tulnud selline tehing teha! Kus siin konks on, miks paljud teised ei teinud? Mikk: Tagantjärele on alati lihtne selliseid võimalusi välja tuua, aga reaalsus on, et mõnes teises situatsioonis võid samamoodi olukorda hinnata, kuid asi ei lähe üldse sinu prognoosi järgi. Viimastel aastatel on paljud hakanud võtma sõna lühiajalise kauplemise vastu – seda olevat liiga palju saanud ja see takistavat ettevõtetel pikaajaliste eesmärkide võtmist. Kas on liiga palju? Tõnn: Viimasel paaril aastal on kauplemismahud kahanenud, aga aastail 2005–2010 oli tõesti meeletu kasv. Hinnatakse, et arvutid teevad vähemalt 70 protsenti tehingutest ja see on turgude toimimist muutnud. 80 protsenti kõrgsa-

Pädaste Corporate Arrangement 2013

Kui mõte edukast seminari või konverentsipäevast tähendab Teie jaoks selle alustamist varahommikuse kalastusretkega, andke meile sellest teada! Olge valmis erakordseteks ettevõtmisteks. Võite arvestada mõnusa olustikuga, suurepärase meeleolu ja vaimustava külalislahkusega. Kõik see on viidud läbi täiuslikult ja mõistliku tasu eest. Loomulikult Pädastes. Kui Teie korporatiivsündmus on väärt erakordseid hetki võtke ühendust Iris Tomsoniga corporate@padaste.ee või helistage +372 56358 768

Intervjuu

See võrdsustaks võimalusi ka nende jaoks, kes asuvad börsist füüsiliselt kaugemal kui mõni või mõnikümmend kilomeetrit. Näiteks Eestist ei ole praegu kõrgsageduskauplejatega kiiruses võimalik konkureerida – asume kõikidest börsidest, kus seda tehakse, füüsiliselt sedavõrd kaugel.

Tõnn Talpsepp.

Investeerimiskliinik on ettevõtlus-, äri- ja investeerimisharidust pakkuva noorteorganisatsiooni Ärikatel investeerimisalane seminarisari. Vt www.arikatel.com 8

geduskauplejate tehingukorraldustest on välja pandud ainult turu testimiseks, mitte tegelikult tehingu tegemise eesmärgiga. Nad saavad nende abil esimesena ülevaate, milline on nõudluse-pakkumise vahekord turul. See tähendab, et neil on teiste ees infoeelis, mida nad kasutavad aeglasemate kauplejate arvelt väikese vaheltkasu teenimiseks. Teisalt toovad nad turule ka täiendavat likviidsust. Küsimus on, kas see täiendav likviidsus on väärt rohkem või vähem kui see vaheltkasu. Oht on selles, et kõrgsageduslike kauplejate võidurelvastumine peletab osad kauplejad ja investorid turult eemale ja kokkuvõttes likviidsus hoopis väheneb. Võib-olla oleks tõesti mõistlikum, kui börsidel nagu autoteedelgi kehtestataks kiirusepiirangud – sunnitaks tehinguordereid hoidma näiteks vähemalt sekundi.

INVE STEERI – NR 1/2013

Aga finantstehingute maks – mis te sellest arvate? Mikk: See maks on rumalus. See muudab turud ebaefektiivsemaks. Maks 0,1 protsenti tehingu pealt, millest räägitakse, tähendab sisuliselt seda, et väikeste ebaefektiivsuste pealt ei ole enam võimalik teenida. See vähendaks kauplemisaktiivsust ja võtaks väikselt tegijalt võimaluse börsil kauplemisega jõukaks saada. Turgude efektiivsus samas on majanduse toimimise seisukohast väga oluline. Toon ühe lihtsustatud näite. Oletame, et Rootsis on intressimäärad 1,7%, Eestis aga 2,2%, sisuliselt saaks börsikaupleja sellises olukorras tuua 1,7%-st raha Rootsist Eestisse, aga kui kaupleja vajab selleks kahte tehingut algul ja kahte tehingut hiljem positsiooni sulgedes ehk maksab ära ainuüksi 0,4% finantstehingumaksuks, lisaks veel tavapärased tehingutasud, siis see tähendaks, et raha jääbki eestlase jaoks kallimaks ja turult ei saa ebaefektiivsust kõrvaldada. Tõnn: 0,1 protsenti on tegelikult väga suur maks. Investeerimise puhul – kui ostad ja kümne aasta pärast müüd või kui isegi korra aastas müüd – pole asi veel täiesti hull, aga isegi siin on sellel maksul tootlusele arvestatav mõju. Aga börsikaupleja, isegi kui ta on kauplemise mõõtkavas väga aeglane, maksaks kokkuvõttes väga suurt maksu. Mikk, mullu sügisel rääkisid Investeerimiskliiniku seminarisarjas esinedes, et vaid 0,2 protsenti börsikauplejatest saavutab märkimisväärseid tulemusi. Kas te kuulute selle 0,2 protsendi hulka? Mikk: Märkimisväärse all mõtlen ma seda, kui tootlus ületab tugevalt turu

tootlust. Siiamaani oleme kokkuvõttes olnud selle 0,2 protsendi sees küll, aga seal püsimine on väga keeruline. Mida tipus püsimiseks vaja on? Mikk: Pühendumust ja järjepidevat uute võimaluste otsimist. Ükski võimalus või ebaefektiivsus turgudel ei kesta igavesti – need kaovad mõne kuu või näiteks aasta jooksul. See tähendab, et börsikauplejal on keeruline pika perioodi vältel teenida suuri kasumeid. See on nagu tippsport, võidavad väga vähesed. Nagu suusatamises – medaleid on meil võitnud Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, aga paljud teised, kes teevad ka kuus tundi päevas trenni, ei ole, ja nad peavad oma sportlasekarjäärile peale maksma. Samamoodi on börsidel – sa võid tööd teha ja vaeva näha, aga tulem ei ole garanteeritud. Börsikauplemisega teenimiseks tuleb olla mingis konkreetses nišis maailma number 1, 2 või 3 ja mitte kolmekümnes. Kui spordianaloogiat jätkata – kas kauplejana äraelamiseks peab olema mitmevõistleja või saab ka nii, et teed mõnda üksikut ala väga hästi? Mikk: Üks strateegia võib olla edukas maksimaalselt kolm-neli aastat, harva rohkem. Ja siis on kõik, kui sa ei suuda leida uusi võimalusi, veel avastamata ebaefektiivsusi. Tõnn: Raskus on ka veel selles, et teised kauplejad leiavad samuti parajasti töötava strateegia üles ning kasumimarginaalid lähevad ajapikku alla. Mikk: Näiteks leiab ebaefektiivsuse, kus turg hindab olukorda tavaliselt 0,5 protsenti valesti. Väga tõenäoline, et aasta pärast on sellest 0,5 protsendist alles jäänud 0,1 protsenti. Ja 0,1 protsendi pealt enam kasumit teenida pole võimalik juba praegu, rääkimata sellest, kui tuleb finantstehingute maks. Kui palju aega ja kapitali on inimesel vaja panustada, et ta võiks loota enda

Mikk Talpsepp.

investeerimise või börsikauplemisega äraelatamist? Mikk: Meie alustasime väga väikese kapitaliga, aga oleme pidanud seetõttu ka hirmkõva tootlust näitama, et sellele alale tegutsema jääda. Ajakulu... Investeerimise puhul piisab ka paarist tunnist nädalas. Kui algaja investor seab endale piiranguks näiteks Tallinna börsi, kus on umbes 15 ettevõtet, siis seda infot, mis on vaja läbi töötada, polegi tohutult palju. Paari nädalavahetusega saab üle vaadata kõik börsiettevõtted, koostada endale nende kohta tabeli... Tõnn: See eeldab mõningaid eelteadmisi. Mikk: Jah, seda küll. Investeerimine nõuab vahel ka ebamugavustsooni minekut – kui pead näiteks lugema mõnda fiINVE STEERI – NR 1/20 13

Intervjuu

nantsaruannet mitu tundi, enne kui aru saad, mida see õieti ütleb. Tõnn: Ka eesmärgid peavad olema realistlikud. Kui keegi loodab, et ta kahekordistab kiiresti oma kapitali pikaajalise investeerimisega, siis see ei ole eriti realistlik. Vahel see on võimalik – nagu paar aastat tagasi –, aga kui sa juhtud investeerima ajal, kui turg on tipus, siis on tulemus hoopis vastupidine. Realistlikult saab rääkida keskmise turutootluse teatud määral ületamisest ning ka see eeldab juba keskmisest suurema riski võtmist. Mikk: Warren Buffett on maailma kõige edukam investor ja tema keskmine pikaajaline tootlus on olnud umbes 20 protsenti aastas, aga turul keskmiselt 10 protsenti aastas.

aga erinevalt poksiringist sa ei näe neid, kes sul vastas on, ja sellest tulebki usk, et kauplemisega on lihtne raha teenida. Aga ajakulu? Investeerimises, nagu ütlesid, võib piisata ka kahest tunnist nädalas. Kui palju aega nõuab kauplemine? Mikk: Kui endast rääkida, siis mitmeid aastaid töötasin keskmiselt 70–100 tundi nädalas, mis on umbes 2-2,5-kordne töökoormus võrreldes tavatööga. Ka investeerimises kahest tunnist eduks tegelikult pigem ei piisa, kui sul ei ole just Buffetti kogemustepagasit. Tõnn: Oma investeerimiseesmärgid tuleb seada lähtudes pühendumise tasemest. Pühendumine on aluseks sellele, et üldse oleks lootust turu keskmist ületada. Ka passiivselt – näiteks indeksisse – inves-

Parim aeg investeerida on siis, kui kaotad töö.

Kõrgsageduskauplemine (high-frequency trading, HFT) on börsikauplemise viis, kus arvutid sooritavad neile etteantud algoritmide raames millisekundites mõõdetava kestusega kiireid ja sagedaid tehinguid. 10

Tõnn: Oletame, et algkapital on 10 000 eurot. 20 protsenti tootlust sellest on 2000 eurot... Investeerimise puhul on kapitalivajadus päris suur selleks, et investeerimistulust ära elada. Mikk: Teisalt – kui alla 30-aastane inimene tahab, et tal oleks pensionieaks kogunenud rahavaru, siis senistest tootlustest lähtudes kasvaks 10 000 eurot 37 aastaga umbes 150 000 tänase ostujõuga euroni ja see on päris arvestatav summa, millega minna pensionile. Kauplemisega on võimalik alustada oluliselt väiksemate summadega, aga loota, et käid päeval palgatööl ning õhtul kaupled edukalt – seda ei tasu. Kui investeerimise puhul toetab sind üldine majanduskasv, siis kauplemises on ajahorisont selline, et majanduskasv rolli ei mängi. Pead võistlema teiste turuosalistega nullsummaga mängus. Oled vastamisi börsimaailma Mike Tysonitega,

INVE STEERI – NR 1/2013

teerides pole garanteeritud, et õnnestub 10 protsendi kandis olevat turu ajaloolist keskmist tootlust teenida. Samas on investeerimine ainus mõistlik viis oma raha ostujõu säilitamiseks ja kasvatamiseks. Mikk: Tavainvestoril tekib raha ülejääk investeerimise seisukohast valel hetkel. Majandus teadupärast käib tsükliliselt üles-alla ning investeerimiseks tekib tavainimesel raha siis, kui majanduses on kõik hästi ja aktsiate hinnad on ka kõrged. Kui nüüd inimene sel perioodil investeerib, siis järgmiseks tuleb majanduse aeglustumine ja börside langus. Eriti halval juhul kaotab see inimene tsükli selles faasis ka töö ja peab aktsiaid müüma, et igapäevasteks kulutusteks raha saada. See on aspekt, millega algaja investor võiks arvestada – kui tekib raha ülejääk, siis tõenäoliselt on investeerimiseks halb aeg. See on paradoks, aga hea aeg investeerida on tegelikult siis, kui inimene kaotab töö.

Burmani

RESIDENTS

FOTOD: ANDRE S TR EIAL

Eesti ettevõte

INVE STEERI – NR 1/2013

Rasmus Rask näitab, kuidas valmib ökojäätis.

Kuidas teha jäätist KUI PRIIT MIKELSAAR JA RASMUS RASK OLID OMA TULEVASE, LAMUU JÄÄTISEÄRI LOOMISE OSAS KÄED LÖÖNUD, TULI NEIL, SENISTEL VALGEKRAEDEL OMA KÄED KA „JAHUSEKS TEHA“ NING JÄÄTISE VALMISTAMINE ÄRA ÕPPIDA. „ME EI TAHTNUD LUUA ettevõtet, kus oleme suured juhid ja loeme raha, tahtsime ise tegevuses kättpidi sees olla,“ räägib Rasmus Rask, keda veel aasta tagasi igapäevaselt Stockholmis Swedbanki kontoris näha võis. Panga brändiprojekt edukalt lõpule viidud, soovitas Rasmuse rootslasest ülemus talle sõbralikult, et leia endale kas uus juht või hoopis uus tööandja. Rasmusele oli vaid aja küsimus, millal temast ettevõtja saab, ja ta haaras sellest võimalusest kinni. Kui Biomarketite keti omanik, McKinsey töökogemusega Priit Mikelsaar ühisel õhtusöögil ökojäätiste tegemise idee välja käis, oli selge, et mõttel on jumet. Mitte lihtsalt ökojäätis, vaid hea ökojäätis 2003. aastal, kui Priit Mikelsaar käivitas ökokaupu müüva Biomarketite keti, ei olnud eestimaise mahetoodangu valik kuigi suur. Tänaseks on pilt teine ning

eestimaist ökotoorainet – liha, piima, mune ja jahu – on üsna hästi saadaval. Samas napib kvaliteetseid lisandväärtusega ökotooteid. Priidu ja Rasmuse peas keerles mõte, et ka ökotooteid peaks saama toota nii, et nende kvaliteet oleks võrdne nii-öelda tavakaubaga. Sai selgeks, et nende jäätis ei peaks olema ainult ökotoode puhtast kvaliteetsest toorainest, vaid eelkõige lihtsalt hea, Itaalia gelato tüüpi intensiivse ja puhta maitsega jäätis. Selleks oli vaja leida nii õige tooraine kui ka tehnoloogia. Algselt tuli endale selgeks teha, kuidas üldse jäätist tööstuslikult tehakse ja millist masinaparki vaja oleks. Pärast mõningast turu-uuringut jäi sõelale kolm Itaalias asuvat masinatootjat. Neile mindi ka külla. Rasmus meenutab, et see oli sisuliselt õppereis: kuna jäätisemasinatootjate konkurents on tihe, seletati üksipulgi kõik lahti, alates firmade ajaloost

TEKST: EVA PALU

vabakutseline ajakirjanik

INVE STEERI – NR 1/20 13

Eesti ettevõte

ja jäätise tegemisest kuni mootori kokkupanemiseni välja. Kuigi masinad olid suhteliselt sarnased, tehti otsus väärtuste sobivuse pinnalt Telme-nimelise tootja kasuks. „Tundsime, et nende ettevõte oli meie omaga sarnane. Telme on tootja, keda ei huvita mitte niivõrd kasv kuivõrd kvaliteet. Suhtlesime otse omanikuga, kes võt-

Meestele tundus, et asi läheb liiga lihtsalt – kuni anti sisse tunnustamisdokumendid Veterinaar- ja Toiduametisse. Selgus, et nõudeid ja pabereid tuli täita ja esitada oluliselt rohkem, kui hakkajad ettevõtjad olid esialgu eeldanud. Neil tuli ennast kurssi viia veel teemadega, nagu toiduhügieen ja enesekontrolliplaan, ning kirjeldada lahti iga samm tootmise

Omanik rääkis ausalt oma äri lahti. tis meid hästi omaks ja rääkis ausalt oma äri lahti. Tundsime, et midagi müüa ei püüta, ja nii meie usaldus võidetigi,“ meenutab Rasmus. Raha masina ostuks saadi EAS-ist. Masin olemas, retseptid olemas, oldi valmis LaMuu jäätiste tootmisega alustama. 14

INVE STEERI – NR 1/2013

protsessis. Lisaks oli vaja täita ka mahetooteid puudutavad nõudmised. Tulevast vabrikut sondeeriti kolmel korral ja taotlusdokumente tuli vähemalt viis korda ümber teha. Tuli käia kahel toiduohutuse ja riskianalüüsi koolitusel. Pärast nelja kuud olid paberid lõpuks siiski korras.

LHV liisingu kevadpakkumine Eesti eelistatuim auto Škoda Octavia eriti headel tingimustel. Ainult LHV liisinguga: -10% soodsam lepingutasu kuni -25% soodsam kaskokindlustus kõige kasulikum Statoil extra kuldkaart kohe kaasa

LEPINGUTASU

AASTAT GARANTIID

KASKOKINDLUSTUS

STATOIL EXTRA KULDKAART

lhv.ee/liising/octavia Pakkumine kehtib kuni 31.mai 2013.Tutvu LHV liisingu tingimustega ja küsi lisainfot. LHV liisingu krediidikulukuse määr on 4,89% aastas järgmistel näidistingimustel: liisingueseme maksumus on 15 000 eurot, esimene sissemakse on 10% ja intress 4% aastas, lepingutasu 150 eurot, liisingu periood 36 kuud, liisingulepingu liik kapitalirent. Krediidikulukuse määra leidmisel on lähtutud eeldusest, et liisingumakseid ja intressi tasutakse igakuiste annuiteetmaksetena. Krediidikulukuse määra arvutamisel ei ole arvestatud võimalikke liiklus- ja kaskokindlustuse makseid, registreerimistasu ega riigilõive.

Eesti ettevõte

Rasmus tunnistab, et algul tundusid talle mõned nõuded üsna ebamõistlikud, kuid tööga pihta hakates sai selgeks, et need on vajalikud, et kvaliteeti kõrgel hoida: „On suur eelarvamus, et nõuded on karmid ja kõik on väiketootjatele põhjendamatu. Nüüd arvame, et nõuded on asjakohased, ja kui tahad, et sind tõsiselt võetaks, pead need täitma.“

takse, et standardid on kõrged,“ lisab Rasmus. Retseptidest tähtsam on harjutamine Tänapäeva Lääne pagarikodades on juba reegliks saanud, et küpsetised valmivad pulbersegudest. Nii ka jäätiseturul – umbes 90% Itaalia jäätisekohvikutest kasutab valmissegusid: muna- ja maitsepulbrile

Masinatega ei saanud muud teha kui retsepte katsetada. Rasmus ütleb, et meie toiduametnike standard on pigem põhja- kui lõunamaine. „Kui meie toiduamet on LaMuu jäätise tunnustanud, on meil julge jäätisega Soome või Rootsi turule minna. Sealt ei tule suuri küsimärke, sest tea16

INVE STEERI – NR 1/2013

valatakse värske piim peale ja jäätis ongi valmis. LaMuu tegijaid selline jäätisetegemine aga ei huvitanud. Masinatootja ettevõtte juurest tuli Eestisse Rasmusele ja Priidule jäätisetegemise kiirkursust tegema Giuliano Curati, 70-ndates eluaasta-

tes härrasmees, kes on oma elus 40 aastat jäätisekohvikuid pidanud. Curati andis oma põhiretseptid, töövõtted ja tutvustas filosoofiat. Kõige peamine õpetus oli: harjutamine teeb meistriks. Ja mehed harjutasid. „Päris hea, et meid suvel jäätisekäruga randa müüma ei lastud – maitsed polnud veel küpsed,“ meenutab Rasmus. Tunnustamismenetluse ajal ei saadud masinatega muud teha kui erinevaid retsepte katsetada ning neid siis sõprade peal testida. Sellest perioodist koorusid LaMuu tänased maitsed: mangosorbett, kohvijäätis, vanillijäätis ja kookosejäätis. Lõpuks olid paberid korras ja tootmine-turustamine sai alata. Rasmus ja Priit lootsid oma jõududega, ise masina taga toimetades, vaikselt pihta hakata, pealegi oli äsja alanud talv, mis on jäätise müügiks madalhooaeg. Reaalsus oli midagi muud – turg ootas esimest ökojäätist nii väga, et seda ei suudetud lihtsalt piisavas

koguses teha. Tuli aeg maha võtta ning tootmisprotsessid läbi mõelda. See päädis otsusega võtta juurde lisa-töökäsi – jäätisevalmistaja ameti said selgeks kaks tootmistehnoloogist tütarlast, kelle abiga jäätisemasin nüüd neljal päeval nädalas sisse lülitatakse. LaMuu jäätist ei saa täna osta igast marketist ega poest. Rasmuse ja Priidu mõte on oma võrgustikku siiski Biomarketitest, NOP-ist ja Tallinna Kaubamajast oluliselt laiemaks kasvatada. On plaan teha kohviku moodi kaasamüügi kohti kaubanduskeskustesse või vanalinna ning LHV liisingu abiga võtta LaMuule külmruumiga auto, et jäätist kõigisse müügipunktidesse vedada. Kohtumise lõpus ütleb Rasmus, et ta ei igatse turvalise sissetulekuga pangapäevi tagasi ja on praegu väga õnnelik: „Kuigi töötan rohkem ja raha saan vähem, tekitab oma äri tegemine lihtsalt nii hea tunde.“

LaMuu nimi sündis lennul Itaaliasse Rasmus ja Priit lendasid Itaaliasse ning jutt käis sellest, kuidas endid suurtest jäätisetegijatest nime poolest eristada. Rasmus haaras kinni Priidu lausest, et „see peaks olema midagi muud“, ja ütles, et ehk paneks siis nimeks LaMuu – kasutades kuulsat „La Dolce Vita“ eessõna. „Heurekat tol hetkel ei olnud, panime selle nime lihtsalt teiste nimekandidaatide juurde kirja. Üllatusena hakkas see aga hästi kõlama, inimestele meeldis,“ räägib Rasmus.

INVE STEERI – NR 1/20 13

Uus investeering

EfTEN Kinnisvarafondi kinnisvarainvesteeringud ja laenukohustused mln EUR 84,5 Kinnisvarainvesteeringud

75,5

Laenukohustused

48,1

46,9 42,6

23,5 9,5

9,2

31.12.2008

12,3

14,6

11,8 7,7

31.12.2009

31.12.2010

31.12.2011

31.12.2012

31.01.2013

EfTEN, pensionifondide lemmik TEKST: VILLU ZIRNASK

Eesti Päevalehe kolumnist 18

2008. AASTAL, keset globaalset finantskriisi asutatud EfTEN Kinnisvarafondist on 2013. aastaks saanud Eesti ärikinnisvara turul keskne tegija ja pensionifondide lemmik. Mullu tegi EfTEN kaks Eesti äritehingute tippkümnesse mahtuvat ostu – omandas 18,5 miljoni euro eest Äripäeva ja YIT ärihooned Tallinnas Pärnu maanteel ning 21,5 miljoni euro eest Mustika ostukeskuse Mustamäel. Tänavust aastat alustas EfTEN hotelli Palace kinnistu ostuga Tallinnas. Kinnisvarafondi varade maht 31. jaanuari seisuga oli 94,7 miljonit eurot

INVE STEERI – NR 1/2013

ning puhasväärtus 44,5 miljonit eurot, investeeritud kapitali tootlus (ROIC) oli u 20%. Aasta varem olid need vastavalt 49,3 miljonit eurot, 20,6 miljonit eurot ning 35%. Neid näitajaid mõjutavad kaks vastuolulist tegurit – ühest küljest institutsionaalsete investorite suur huvi leida praegustest ülimadalatest intressimääradest kõrgemat tootlust ja inflatsiooni eest kaitset pakkuvaid investeeringuid, aga teisest küljest Euroopa võlakriisi tõttu jätkuvalt ebaselged majanduskeskkonna väljavaated.

Kinnisvarafondi laenukohustuste aegumise graafik 24,0

EfTENi kinnisvaraportfelli suurus ruutmeetrites

83 147

73 588

12,8

47 829

45 464

31.12.2010

31.12.2011

35 793 8,1

2,0

1,2

2013

2014

2015

2016

2017

31.12.2009

31.12.2012

31.01.2013

Suurimad üürnikud 31.01.2013, % konsolideeritud üüritulust 15,1%

11,5%

Prisma Peremarket

Eesti Energia

8,2%

Rakvere politsei- ja päästeameti hoone

Portfelli jaotus kinnisvara asukoha järgi 31.01.13

Premia Tallinna Külmhoone

Pärnu 4%

Rautakesko

Portfelli jaotus üüripinna kasutusala järgi 31.01.13 7% Riiklik

3% 10% Tootmine/ladu

5% 6%

Rakvere

5,3%

Tartu

Võru

Viljandi

7,8%

37% Büroo

12% Teenindus

75% 34% Kaubandus

Tallinn

Allikas: EfTEN Kinnisvarafondi finantsaruanded ja faktilehed INVE STEERI – NR 1/20 13

Uus investeering

Miks just EfTEN?

TEKST: ANDRE S VIISEMANN

LHV nõukogu liige / fondijuht 20

LHV PENSIONIFONDID INVESTEERISID EfTENi Kinnisvarafondi esmakordselt 2011. aasta aprillis. See oli meie fondide esimene investeering kinnisvarasektorisse. 2008. aastal alanud globaalse finantskriisi hari oli selleks ajaks juba möödas. Mõne aastaga oli kinnisvarasektor sattunud põlu alla, kuna liiga optimistlikud investorid olid kaotanud kinnisvarasse investeerides olulise osa oma kapitalist. Kriisile eelnenud heal ajal, kui kinnisvara hinnad tõusid kiires tempos, ei pööratud suurt tähelepanu kassavoole, mida kinnisvara tootis (või siis just ei tootnud), ning investeeriti kinnisvarasse jätkuva hinnakasvu ootuses, võttes selleks pangalt laenu, mis viis intressimaksetena raha hoopis välja. Mulle sobib EfTENi strateegia investeerida kinnisvarasse, mille väljarentimisest saadavad summad ületavad nii pangale makstavad intressid kui ka muud antud kinnisvara hooldamise ja arendamisega seotud kulud. Sedasi jääb igal aastal natuke raha üle, mida on võimalik investoritele tagastada. Ja see summa on oluliselt kõrgem kui deposiidi intress, mida teeniks sama summat pangakontol hoides. Mul ei ole suuri ootusi kinnisvarahindade tõusu osas. Kui kinnisvara peaks kallinema, siis on see täiendav preemia pensionifondidele. EfTENi juures meeldis mulle see, et mitmed pikka aega kinnisvaraga tegele-

INVE STEERI – NR 1/2013

nud inimesed panid seljad kokku ja hakkasid koos ühist asja tegema. Üksinda tegutsemisel on kindlasti omad võlud, kuid kui me tahame natukenegi väliskapitaliga konkureerida, siis peame oma jõud liitma. Kinnisvarafondi puhul on suurus eriti tähtis, vähemalt teatud piirini. Sageli on suuremad investeeringud finantsiliselt huvitavamad. Suurusega koos käib reeglina ka parem tuntus, mis loob informatsioonieelise nii investeeringute tegemisel kui ka neist väljumisel. Samuti on investeeringute haldamine efektiivsem. EfTENi Kinnisvarafondi juhivad inimesed, kes on sinna ise oma raha investeerinud. LHV pensionifondid olid EfTENi Kinnisvarafondis esimene investor, kellel ei olnud osalust fondi juhtivas ettevõttes. Sinnamaani oli fondis ainult omanike endi raha. Hiljem on LHV pensionifondidega paralleelselt fondi asutajad ka ise täiendavalt juurde investeerinud. Aprilli alguses investeerisid LHV pensionifondid EfTENi Kinnisvarafondi täiendavalt 7,6 miljonit eurot. Sellega suureneb LHV pensionifondide osalus 18 miljoni euroni, mis moodustab kogu fondi kapitalist 30%. LHV pensionifondid on esindatud ka fondi nõukogus ning EfTENi meeskond arutab meiega regulaarselt nii tehtud kui tehtavaid investeeringuid.

Uus kodu Nõmmel!

Sinu uus kodu Kassisaba roheluses!

Sihi 32 / Kaevu 8 2-, 3-, 4- ja 5-toalised korterid aia, rõdu või terrassiga uues energiaefektiivses kivimajas!

A. Adamsoni 27 Uued 1- kuni 4-toalised korterid Kassisabas. Jäta meile oma kontakt ja saadame Sulle esimeste seas uudiseid!

Müügiinfo: property.goodsonandred.com/sihi-32

Müügiinfo: property.goodsonandred.com/adamsoni-27

Erki Kommussaar 50 23 791 erki@goodsonandred.com

KO H

Helista või kirjuta ning küsi lisa!

Sinu kinnisvarapartner Tallinnas! Ükskõik millised on Sinu vajadused seoses Tallinnas asuva kinnisvaraga, Goodson & Red meeskonnal on parimad võimalused Sind aidata. Kui Sul on küsimusi, võta meiega kindlasti ühendust.

Üürikorraldus ja valitsemine

Külaliskorterid ja üürikorterid

konsultant@goodsonandred.com

Müügikorraldus

Konsultatsioon ja otsimisteenus

www.goodsonandred.com

+372 666 1652

Jõe 5, Tallinn 10151

Analüüs

Igavene kasv VIIMASED KAKS TUHAT AASTAT OLEME ELANUD IGAVESE KASVU IDEE KÜTKES. KAS OLEME HETKEL TUNNISTAJAKS IGAVESE KASVU LÕPPMÄNGULE?

TEKST: HEIDO VITSUR

LHV majandusekspert 22

JUBA VIIENDAT AASTAT murtakse mõlemal pool Atlandi ookeani pead, kuidas arenenud maailma vinduma jäänud kriisist välja tuua. Otsitakse teid, kuidas majandust jälle kasvama panna, sest ilma majanduskasvuta tundub hetke kõige põletavama majandusprobleemi – võlakriisi – lahendamine võimatu. Majanduse taaskäivitamise nimel ongi juba tehtud enam kui kunagi varem. See tähendab täiendavate triljonite majandusse pumpamist ja intressimäära alandamist, aga ka püksirihma pingutamist. Kuid kõigele vaatamata on vaid aeg-ajalt ja ajutist edu saavutatud. Samalaadses kriisis või ummikus tundub olevat ka kaasaegne majandusteadus. Tõsi, majandusteaduses on erinevad koolkonnad kogu aeg

INVE STEERI – NR 1/2013

omavahel vaielnud, kuid praegusega võrreldavat tõekspidamiste lahknemist on Teise maailmasõja järgsest perioodist arenenud maailmas raske leida. Aga pole kerge leida ka olukorda, mis oleks praegusega võrreldav. Diagnoosid praegusele majandusseisule võib laias laastus jagada kaheks. Teiselpool ookeani domineerib seisukoht, et peamiseks probleemiks on nõudluse nõrkus ning lahenduseks oleks nii finantssektori kui ka nõudluse toetamine riigi poolt. Meie pool Atlandit arvatakse aga vastupidiselt – et kriisi põhjus on ülemäärases kulutamises ja sellest tingitud usalduskriisis, ning et lahenduseks on avalike kulutuste kärpimine ja võlataseme vähendamine.

S H UT T ERS T OC K .C OM

Ülaltoodud kahe suuna esindajate kõrval on ka neid, kes on nõus nii nõudluse taastamise kui ka jõukohaselt elamise nõudega, kuid ei ole nõus teiste poolt probleemile pandud diagnoosi, veel vähem aga välja pakutud ravimitega. Lähtutakse sellest, et praegune tasakaalustamatus maailmamajanduses tekitati krediidi piiranguteta loomisega ning et sellisest tasakaalustamatusest tingitud retsessioonist pole võimalik lahti saada ei pankasid toetades ega ka tarbijatelt võlgu sisse kasseerides. Vaja oleks need hoopis maha kanda ja tarbijat toetada. Nii on ummikust pääsemiseks ja edasise õitsengu nimel maailmas ka varem mõnel korral tehtud. Olgu siin näiteks VanaKreeka majanduselu Soloni reformidest Periklese päevini.

Lisaks on eurotsoonis rakendatud meetmete kritiseerijad juhtinud tähelepanu ka sellele, et enamiku võlgnikriikide probleem pole oma sügavuses mitte eelarve, vaid hoopis maksebilansi probleem, mistõttu kärpemeetmetest nende lahendamisel abi ei ole. Lõpuks on ka selliseid inimesi, kes ei rahuldu briti majandusteadlase John Maynard Keynesi selgitusega, et pikaajalises perspektiivis oleme me kõik surnud. Nad üritavad lühi- või keskpikast perspektiivist natuke kaugemale vaadata. Nende arvates on tarbimisühiskonna mudel end tänaseks ammendanud ja inimkond ei saagi tarbimist enam endist viisi suurendada. See aga oleks midagi täiesti ootamatut ja enneolematut. Kuid ootamatu ja enne-

Maailmamajanduse tuntavaks tagasilangemiseks on olnud vaja palju enamat kui mõne aasta pikkust depressiooni.

INVE STEERI – NR 1/20 13

Analüüs

olematu, aga sellegipoolest täiesti reaalne oli enamikule maailmast ka praegune kriis, sest sõnumitoojaid ignoreeriti. Kaks tuhat aastat kasvu Majandusajaloolased on viimase kahe tuhande aasta kohta suutnud fikseerida üksnes kaks pikemat perioodi, mille kestel maailma majandus on kahanenud – seda nii üldises mahus kui ka ühe inimese kohta arvestatult. Isegi Suur Depressioon jättis oma kümnendi majanduskasvu enam kui 10% ulatuses positiivseks nii ühe inimese kui ka terve maailma kohta võetuna. Tuleb välja, et maailmamajanduse tuntavaks tagasilangemiseks on olnud vaja palju enamat kui mõne aasta pikkust depressiooni. Näiteks üle saja aasta kestnud suurt rahvaste rändamist koos Rooma impeeriumi

joni asemel 7 miljardit. Kokku annavad need kaks tegurit soliidse, 3500-kordse majanduskasvu. Arvu, mille peale tuleks enne kasvumootori taaskäivitamist tõsiselt mõelda. Kuid seda mitte seepärast, et maailma kogutoodang praegu ülearu suur oleks, vaid sellepärast, et umbes 90% kasvust on saadud viimase 70 aastaga, et kasv pole olnud lineaarne. See aga tähendab, et kui nüüd tõepoolest õnnestub mingi programmi abil majandus kriisile eelnenud perioodi kiirusega kasvama panna, oleks maailmamajandus selle sajandi keskel tänasest kolm korda suurem või siis vastavalt Rooma Klubi järjekordsele hoiatusele pöördumatusse ökoloogilisse kriisi sattunud. (Muuseas, Rooma Klubi ei väitnud oma nelikümmend aastat tagasi avaldatud „Kasvupiirides“, et maavarad

Kulub järjest vähem inimtööd. allakäiguga või siis sama kaua kestnud ja Vaiksest ookeanist Kesk-Euroopani ulatunud mongolite sõjaretki. Seejuures kannatas maailmamajandus esimesel juhtumil üksnes mõne protsendi suuruse languse all, kuivõrd kriisis oli üksnes Rooma impeeriumi Euroopa osa. Mongolite vallutusretked kahjustasid tolleaegse maailmamajanduse keset – Aasiat –, mistõttu maailmamajanduse maht kahanes hinnanguliselt viiendiku võrra. Tõsi, kolmveerandi osas oli see vähenemine seotud tohutute inimkaotustega. Aga ülejäänud aja viimasest kahest tuhandest aastast on majandus olnud üldiselt kasvutrendil. Seitsekümmend korda inimeste töö tootlikumaks muutumise tõttu ja täiendavalt viiskümmend korda veel seepärast, et meid on nüüd 170 mil24

INVE STEERI – NR 1/2013

tänaseks ammenduvad (need olid tootjate prognoosid), vaid viitas keskkonna vastupanuvõime lõppemise ohule enne 21. sajandi keskpaika ja sellega kaasnevatele probleemidele.) Kuid tänasest kolm korda suurem SKT oleks selline kaupade ja teenuste hulk, mis põhimõtteliselt võimaldaks rahuldada kõigi sel perioodil maailmas elavate inimeste õigust tarbida kaupu ja teenuseid ligikaudu tänase keskmise eurooplasega võrreldavas mahus. Samuti piisaks sellest tänaste rikaste riikide tarbimise suurendamiseks või moderniseerimiseks. Me ei tea, millist majanduslikku koormust maailma ökosüsteem välja kannatab, kuid on selge, et lõpmatult tarbimist suurendada ei ole võimalik ja et päris

Analüüs

kindlasti tuleb selle sajandi kestel senisest majandusmudelist loobuda. Ja üldsegi mitte seepärast, et ei suudeta rohkem toota või et poleks võimalusi praegusest kriisist väljumiseks. Tõelised probleemid on hoopis kusagil mujal. Miks on vaja uut mudelit? Täna ei ole maailmas vaja muretseda mitte selle pärast, kuidas tootlikkust senisest veel kiiremini suurendada, vaid hoopis selle pärast, kuidas korraldada elu maailmas, kus tootlikkuse kasv on vajaduse inimeste töö järele samm-sammult likvideerinud. Alguses põllumajandusest, siis tööstusest ja nüüd on likvideerimas seda ka suurema töömahukusega teenindussektoritest ja põhimõtteliselt enamikust inimtegevuse valdkonda-

on inimese käsutuses tehnoloogilised ja tehnilised võimalused, millega õige pea ollakse suutelised tootma rohkem, kui inimesed terves maailmas tõepoolest vajavad, ja ka rohkem kui tulevastele põlvedele mõeldes toota tohiks. Ning selleks kulub järjest vähem inimtööd. Nagu eespool mainitud, on seni maailma rikkus ja võimalused kiirelt kasvanud tänu uute tehnoloogiate ilmumisele ja elanikkonna suurenemisele ning ka seetõttu, et maailmas on senini alati olnud tohutult inimeste elementaarseid rahuldamata vajadusi. Neid on veel praegugi, kuid esmakordselt mitte tootmisvõimsuste ebapiisavuse pärast. On selge, et tehnoloogiate arengu ja asjade tootmise taha asi seisma ei jääks, kuid Maa elanikkond enam kaua ei kas-

90% kasvust on saadud 70 aastaga. dest, mistõttu mingigi hõivatuse taseme tagamiseks oleks vaja veelgi kiiremat majanduskasvu. Paraku seisame fakti ees, et maailmal teist majandusmudelit peale kasvu mudeli ei ole. Ja mis veel hullem, pole inimesi, kes ei sooviks homme elada paremini kui eile. Just see soov ja sada kuni kakssada aastat tagasi tekkinud võimalused seda soovi järjest paremini rahuldada olid põhjuseks, miks toodang ühe inimese kohta kasvas viimase paari tuhande aasta jooksul maksimaalselt sajalt dollarilt esimese 1800 aastaga üksnes 200 dollarini ja järgneva 200 aastaga enam kui 8000 dollarini (mõlemad arvud 1990. aasta USD). Olukorra erakordsus on tingitud sellest, et esimest korda inimkonna ajaloos 26

INVE STEERI – NR 1/2013

va. See aga tähendab, et tarbijate arvu kasvust tingitud täiendav nõudlus sajandi keskpaigaks sisuliselt kaob. Mõne aja saab elanikkonna kasvu vähenemisest tingitud nõudlust kompenseerida „püramiidi põhjast“ tuleva nõudlusega, kuid paraku ei vaja selle täiendava nõudluse rahuldamine eriti suurt kasvutempot ega võta kuigi palju aega. Lisaks ülaltoodule ei tohi unustada ka seda, et senine majandusmudel töötas aastasadu olukorras, kus ülejäänud maailm oli turuks vana maailma toodetele ja teenustele, viimastel kümnenditel ka tänu sellele, et krediit muutus järjest kättesaadavamaks ja odavamaks. Kuid kumbagi reaalsust enam ei eksisteeri. On vaja uuele reaalsusele vastavat mudelit.

Persoon

Edulugu eksimustega

MEIE VIIMASEST KOHTUMISEST ON MÖÖDAS NELI AASTAT. JUST SIIS ALUSTAS KRISTJAN HIIEMAA (34) ERPLY’GA – TÄNASEKS MILJONIDOLLARILISE KASUMIGA RAHVUSVAHELISE ETTEVÕTTEGA, MILLEST KIRJUTAVAD REGULAARSELT SELLISED VÄLJAANDED NAGU FINANCIAL TIMES, BBC, WALL STREET JOURNAL, THE GUARDIAN JA TECHCRUNCH. SIIS OLI TA ENERGILINE JA RÕÕMSAMEELNE NING ERAKORDSE MOTIVEERIMISVÕIMEGA MEES. JA MILLINE ON TA NÜÜD? 28

INVE STEERI – NR 1/2013

INVE STEERI – NR 1/20 13

FOTOD: AIVAR KULLA MAA JA E RAK OGU

Persoon

ERPLY’L, RAHVUSVAHELISE HAARDEGA internetipõhisel majandustarkvara ettevõttel, on lisaks Tallinnale kontorid ka New Yorgis, Londonis, San Franciscos ja Austraalias. Poole ajast üritab Kristjan viibida siiski Eestis. Palju juttu ta ei aja – meilivahetuses on vaid lühike „cool!“ ja veel lühem „ok!“. Intervjuu kulgeb õnneks siiski teisiti... „Tead, mida ma olen tahtnud sulle juba ammu rääkida?“ on tema esimene lause. Ta leiab kohviku laualt minu väljaprinditud küsimused ja voldib need kiirelt

kiirendasid eduprotsessi rahvusvahelistel start-up’idel osalemised, millest õnnestus võita Euroopa mainekaim, Inglismaal toimuv Seedcamp. „Ega meil alguses midagi suurt ette näidata olnud – mõni klient siin ja seal, mingid ideed, mingi toode... Tänu Seedcampile saime oma äriideed testida ja olime seda sunnitud pidevalt muutma. Tihti progesime kiirelt lennukis, et oleks midagi ette näidata.“ Pingutused tasusid ennast aga mitmekordselt ära, sest idufirmade konkursi võit tõi

Korralik team algab 4-5 inimesest. kokku. „Ahaa, näe, valge pind! Väga hea!“ ütleb ta ning võtab rinnataskust pastaka. Esimesed pool tundi kuluvad väga intensiivselt – ta teeb jooniseid ja skeeme, et näidata, mis võiks tagada mulle suurema edu. Tema erakordne motiveerimisvõime ja energia on endised.

TEKST: TEELE TEDER

ajakirjanik ja veebikeskkonna peatoimetaja 30

Konkursivõit Kristjan ütleb, et Erply’gi sündis tegelikult täpselt samamoodi. Kõik sai alguse ühest ideest. „See ärimudel, kus su käest tellitakse mingi projekt ja teed selle ära ja paned raha tasku, hakkas ära väsitama. Ma teadsin, et suudan sellega end ära elatada, aga see pole midagi erilist. Tahtsin midagi uut ja huvitavat teha. Õnneks leidsin liitlasi, kellel oli samuti igav. Panime pead kokku ja mõtlesimegi sellise internetipõhise hulgimüügi, jaemüügi ja teeninduse valdkonnale suunatud majandustarkvara programmi välja, millega saad viie minutiga poe avada. See oli suhteliselt innovatiivne asi sel hetkel,“ meenutab ta. Pikemalt venitamata prooviti ennast tõestada välisturgudel. Kristjani sõnul

INVE STEERI – NR 1/2013

Erply’le 50 000-eurose investeeringu ning meelitas ligi teisi rahvusvahelisi investoreid. Tegelikult polnud Erply ka sellel ajal unikaalne toode. Selsamal konkursil osales kaks põhimõtteliselt sama tootega firmat. „Ma arvan, et võitsime sellepärast, et mõtlesime suuremalt kui teised. Ma teadvustan endale, et Erply’ga on mul meeletult vedanud, aga võtmeküsimus ongi see, et tuleb tegutseda. Selle asemel, et istuda ja unistada, minge kohale ja tehke!“ Seismajäänud toolide ümberplaneerimine Mis siis ikkagi Erply eriliseks teeb? „Sisuliselt näitab Erply, mida sa peaksid müüma ja millise hinnaga. Hea näide on üks meie uus klient, kes tegi umbes niimoodi äri, et ostis kevadel sisse suure koguse aiatoole ning müüs neid mingi aja. Väga hästi need ei müünud ning ta pidi tegema 70–80% allahindluse. Sellise hinnaga müüs ta kõik maha. Ostujuht vaatas, et jube hästi müüb, ja tellis neid toole juurde. Tal polnud mingit infot selle kohta, et need olid allahinnatud ja

et kate oli negatiivne. Ja nad teenisid veel rohkem kahjumit! Siin pole midagi naljakat, sest vĂ¤ga paljudes firmades see nii kĂ¤ibki. Nad ostavad, teadmata miks, ja mĂźĂźvad, teadmata, mis mĂźĂźb. Teevad lihtsalt mingit vĂ¤rki! Aga tehes seda natukene targemini, vĂľiksid nad lihtsalt tulede sees hoidmise asemel ka korralikult teenida.â&#x20AC;&#x153; Rahvusvahelist kaubandust analĂźĂźsides Ăźtleb Kristjan Eesti kohta: â&#x20AC;&#x17E;Hinnad on suhteliselt kĂľrged ja juurdehindlus on suur. KaubakĂ¤ive on uimane ja vĂ¤ga madal, selle tulemusena sortiment vananeb ja klient on Ăľnnetu, sest kaup on kallis ja vana. Mujal maailmas ma nĂ¤en, et mĂźĂźakse mingi kaup kiirelt maha korraliku juurdehindlusega ja siis sealt edasi langetatakse kohe julmalt hinda, et sellest lahti saada. Kogu partii teenistus tervikuna on mingi mĂľistlik protsent. Oma

Ă¤ri tuleb vaadata tervikuna. Vaatad oma aiatoolid Ăźle ja nĂ¤ed nĂ¤iteks, et kokku teenisid seal 50% â&#x20AC;&#x201C; osa toole mĂźĂźsid 100% juurdehindlusega, osa mĂźĂźsid 0%-ga.â&#x20AC;&#x153; TĂ¤pselt nii nagu Erply ennast pidevalt tĂ¤iendab ja testib, soovitab Kristjan seda

Ajalooline dokument. Nii sai Erply endale nime.

Minipuhkusele Riiga! BRONEERI KOHE: hotelbooking@tallink.com www.tallinkhotels.com

Hind al.

59 EUR tuba

7D O O L Q N +R W H O V Â&#x2021; K R W H O E R R N L Q J # W D O O L Q N H H Â&#x2021; Z Z Z W D O O L Q N K R W H O V F R P

Persoon

CV Kristjan Hiiemaa Sündinud 1978 Vabaabielus, 1 poeg Õppinud Märjamaa keskkoolis, Tallinna Ülikoolis Töökogemus Alates 2010 Erply CEO Intral AS, nõukogu liige Saavutused: Seedcamp 2009, võitja Huvid: suusatamine, jooksmine

Alari Koppelmaa ERPLY CTO, Kristjani sõber: „Tutvusin Kristjaniga kümme aastat tagasi, kui hakkasime erinevaid projekte koos tegema. Kristjan on väga järjepidev ja sihikindel inimene. See, kuhu oleme ERPLY-ga tänaseks jõudnud, on tulnud raske töö ja vaevaga, ning ta on takistused kenasti ületanud. Mõni teine oleks ammu alla andnud. Kristjan vaatab igapäevaselt uusi tehnoloogiaid ning üritab teistest sammu jagu ees olla. Töö on tema hobi. Talle meeldib, kui töötajad ei tee tööd lihtsalt palga pärast, vaid et neile ka meeldib see, mida nad teevad. Kristjanit iseloomustab emotsionaalne rääkimine ning väga tugev motiveerimisvõime. Kindlasti on ta ka väga hooliv, ta tahab, et inimestel läheks hästi.“ 32

igal ettevõttel teha. „Ei ole mõtet liiga palju unistusest kinni hoida, eriti kui sa teed müügiäri. Sest tavaliselt lõpevad need unistused sellega, et need tuleb sul endal kinni maksta. Aga kui unistada, siis suurelt. Unistage sellest, et teil on poodide kett, mitte sellest, et saaksite need toolid ülisuure kattega maha müüa!“ Kristjanit iseloomustavadki ehk kõige paremini sõnad „suurelt mõtlemine“. Koos oma põhitiimiga teeb ta iganädalaselt endiselt ajurünnakuid, kus mõeldakse välja järgmisi, esialgu utoopilisena tunduvaid tooteid. Mis võiks olla järgmine Erply? „Hetkel ei tee me veel midagi superunikaalset, kuid me püüdleme sinnapoole. Täna pakume kliendile mehhanismi, millega lugeda raha kokku, meie homne eesmärk on luua tarkvara, mis aitab tal raha teenida. Tahame saavutada eesmärgi, kus kõik meie kliendid teeniksid rohkem kui teised.“ Kristjanil on selline näide: „No ma tahtsin endale suuski osta, aga need olid liiga kallid. Ootasin natuke ja ostsin need alles hiljaaegu, sest praegu on need ju odavamad. Aga mõtle, needsamad õnnetud inimesed, kes mõni aeg tagasi tahtsid neid suuski osta, aga pidasid neid liiga kalliks, võiksid seda teha ju nüüd. Aga potentsiaalne klient on suusad unustanud ja pood on jälle kliendi unustanud. Nüüd tuleks nad aga omavahel uuesti kokku viia!“ Kristjan jätab oma jutuga mulje, justkui õnnestuks tal kõik, mida ta ette võtab, aga nii see päris ei ole. „Jah, inimesed loevad Erply’st uudiseid ja mõtlevad, et tegemist on overnight success’iga. Et kuskilt tuli mingi tark ja jube hästi teeb. Aga me oleme selle nimel viis aastat rabelenud ja sada korda feilinud. Sa ei kujuta ette, kui palju vigu olen ma Erply’ga teinud! Megavigu! Just panime ühe projekti kinni ja kandsime poolteise aasta töö maha. Kahju on vaid ajast, mida sellele kulutasime, aga tean, et see periood tuli siiski kasuks, sest muul moel poleks me jõudnud aru-

INVE STEERI – NR 1/2013

saamisele, et ärme nii tee. Pole võimalik ainult õigeid otsuseid teha!“ Üheks megaveaks peab Kristjan Erply alustamise mõtteviisi: „Väga palju ideid sünnib valest nurgast. Mõeldakse, et hakkaks midagi tegema, et jube lahe. Me alustasime täpselt nii! Tegelikult on kõige olulisem mõelda, kas sa ka kliente saad. Praktiliselt iga inimene võiks oma valdkonnas teha edukat äri. Aga ainult juhul, kui keegi seda ostaks, mida ta pakub. Väga lihtne, onju! Ma võiks kududa ka kindaid, kui oleks piisav nõudlus. Soovitan alguses testida, kas teie valdkonnas on piisavalt nõudlust. Kas või kellegi teise toodet müües.“ Mis ei tööta, tuleb maha tõmmata Enne Erply’t ei tegelenud Kristjan Hiiemaa mitte pinna sondeerimisega, vaid erinevate meeskondade juhtimise ning Microsofti süsteemide juurutamisega. Ise nimetab ta ennast ülihalvaks programmeerijaks: „Tõsiselt, ma olen väga-väga kehv programmeerija. Ma ei jõua oma koodiga kuhugi, sest olen liiga kriitiline ja päeva lõpus kustutan kõik ära ja alustan uuesti, ja nii iga päev. Minu pluss on pigem toodete hindamine kriitilise pilguga ja vajadusel nende killimine!“ Põhjus, miks paljud Eesti firmad ei jõua riigipiiridest kaugemale, võib Kristjani sõnul peituda just selles, et proovitakse kõik ise ära teha, isegi need asjad, mida osatakse, aga milles ei olda head: „Eestis on palju team’e, kes oskavad tööd teha ja oma ideid välismaale müüa. Väga tihti lähevad nad selle nahka, et hakkavad kõike ise tegema. Võib-olla nad on lihtsalt head turundusinimesed või müügimehed ja neil on liiga palju asju korraga teha.“ Isetegemisele eelistab Kristjan alati meeskonda: „Üksi pole ma kunagi millegagi hakkama saanud. Ma arvan, et korralik team, kes suudab asju hästi teha, algab 4-5 inimesest. Isegi kahekesi on raske midagi korda saata.“ Praegu moodustub Erply rahvusvaheline meeskond 40 inimesest. Ka kõik need inimesed,

„Pole võimalik ainult õigeid otsuseid teha,“ ütleb Kristjan Hiiemaa. Kui idee ei tööta, INVE STEERI – NR 1/20 13 33 tuleb see kõrvale heita.

Persoon

President Toomas Hendrik Ilves ja Kristjan Hiiemaa.

Indrek Orro ERPLY kliendi, Alas-Kuul AS-i tegevdirektor: „Mul on siiras heameel selle üle, mida ERPLY on juba saavutanud, ja ma olen kindel, et nende suurem rahvusvaheline läbilöök on lähiaastate küsimus. Ma olen uhke, et minu kaasmaalased on sellise toote loojad ja arendajad. Oleme Erplyt kasutanud üheksa kuud. Kolm märksõna, miks just selle kasuks otsustasime, on: toode, inimesed ja suhtumine. Juurutamisprotsessi osas on neil olulist arenguruumi ja sellest lähtuvalt olid esimesed kolm kuud meie jaoks üsna stressirohked. Samas oleme rahul, et meil on selline dünaamiline, arenev ja lahendustele orienteeritud koostööpartner.“ 34

kes olid Erply loomise juures, on selles äris siiani. „Miks nad peaksidki lahkuma. Me maksame head palka, neil on võimalus töötada seal riigis, kus nad ise tahavad, enamik neist on ühel või teisel moel osanikud ning nende otsused ei mõjuta enam ühte-kahte klienti, vaid sadu tuhandeid. Palgaga samaväärselt tähtis on tunda, et su töö on oluline.“ Ülemusena iseloomustab Kristjanit tema peaaegu lemmiksõna „cool“. Ta on sada protsenti usaldav ega sekku: „Lasen inimestel tööd teha, selle asemel, et neid terroriseerida.“ Suureks eeskujuks on Kristjanile tema isa: „Mäletan, et tahtsin saada oma isa sarnaseks. Täna ma teatud mõttes seda ka olen.“ Ei tule töölt ära Ühes asjas aga Kristjan enda sõnul eriti edukas ei ole – töö ja eraelu lahus hoid-

INVE STEERI – NR 1/2013

mine. See õnnestub ja siis jälle ei õnnestu ka: „Olen proovinud elada nii, et teen vähem tööd, aga mu pere on suhteliselt harjunud sellega, et pean neile tihti vastama: kahjuks ma ei saa, pean tööasju tegema.“ Siiski on Kristjan loobunud sülearvutist: „Mul on töö juures suur Maci lauaarvuti, läpakast olen loobunud ning tahvelarvutitega mängib laps. Tööarvuti olgu ikka töö juures, see distsiplineerib oma asju tööl valmis tegema, sest kodus mul lihtsalt pole seda õiget programmi või faili.“ Oma e-kirju loeb Kristjan tihti telefonist ja neile vastab ta „kuuest hommikul õhtul üheteistkümneni välja“. „Telefoniga vastamise pluss on piiratus, ma lihtsalt ei saa pikalt vastata!“ See seletab ka talle mitteomase napisõnalisuse kohtumise kokkuleppimisel. Kristjani telefon piiksub aga vahetpidamata, andes märku uuest e-mailist või kohtumisest, kus ta võiks osaleda. Erply’t on IT-asjatundjad tihti kujundlikult „majandustarkvara Skype’iks“ nimetanud. Kas sarnaselt Skype’ile müüakse ka Erply ühel hetkel maha? „Igasuguseid jutte on olnud, aga sellist pakkumist, mis kvalifitseeruks päris pakkumisena, pole tehtud. Tegelikult, kõikide riskikapitalistide osalusega ettevõtete tulevik on paratamatult mingi tehing. Kas meid ostetakse ära, meie ostame ise kedagi ära või pannakse meid kellegagi kokku. Kindlasti ei juhtu aga seda, et ostetakse ära meeskond ja toode pannakse kinni, sest oleme selgelt defineerinud, et tahame valdkonnas edasi tegutseda. Kiiret raha me vastu ei võta!“ Ja päris kindlasti ei kavatse sel aastal 5-6 miljoni dollarilist käivet planeeriva Erply juht jalgu seinale panna ning rantjee-elu nautima hakata: „Mul on vaja iga kuu raha teenida, et arveid maksta. Lisaks sellele, et mul pole piisavalt raha, pole ma ka sellist tüüpi. Ega ma sunni pärast tööd ei tee! See on minu jaoks pure fun!“ Ja seda on näha ka!

LHV P채rsia Lahe Fond annab v천imaluse investeerida Araabia poolsaare energiarikastesse kiiresti arenevatesse riikidesse.

Tutvu fondi prospekti ja investori p천hiteabega ning k체si lisainfot lhv.ee/lahefond

Investori ABC

Ettevõtete kvartaalne hinneteleht NELI KORDA AASTAS ANNAVAD ETTEVÕTTED ÜLEVAATE LÕPPENUD KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTEST. INVESTORITEST PUBLIKUM KÕRVUTAB TULEMUSI OMA OOTUSTEGA JA VÕTAB VASTU OTSUSE, KAS AKTSIAID OSTA, HOIDA VÕI MÜÜA.

TEKST: ERKO RE BANE

LHV analüütik 36

AKTSIAT MÕJUTAVAID UUDISEID ilmub palju, alates otsusest kaasata täiendavat kapitali või maksta kõrgemat dividendi, lõpetades teadetega suurematest tellimustest või ootamatutest süüdistustest ja kohtukutsetest. Kuid kõige märgilisema tähendusega kipuvad olema majandustulemused, mida börsiettevõtted avaldavad neli korda aastas. Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et Euroopas võivad ettevõtted detailsemaid ülevaateid pakkuda ka vaid poolaasta möödudes, piirdudes esimese ja kolmanda kvartali puhul pelgalt müügitulu avaldamisega.

INVE STEERI – NR 1/2013

Mida tulemuste puhul jälgida? Kasumite analüüsimisel oleks hea välja selgitada, mis on nende allikas. Ühest küljest kujundab kasumeid müügitulu, kuid majanduskriisijärgselt mängisid üha rohkem rolli marginaalid ehk äritegevuse efektiivsuse peeglid. Näiteks 2010. aasta alguses saavutasid S&P 500 indeksisse kuuluvad ettevõtted JPMorgani andmetel aasta baasil 50%-lisest kasumikasvust ühe kuuendiku vaid tänu käibe suurenemisele ja ülejäänu tänu kulude vähendamisele. Kuna lõputult pole võimalik töötajaid lahti lasta ega efektiiv-

Kumba ettevõtet eelistada?

Vastus: Kui kõikide muude parameetrite poolest on sarnast toodet valmistavad ﬁrmad identsed, tuleks eelistada ettevõtet A, sest aktsia kohta teenitav kasum on suurem ja P/E suhtarv madalam.

Nelja kvartali kasum:

1000€

2000€

Tavaaktsiate arv:

100

200

Lahjendatud aktsiate arv:

100

300

1000/100=10 EUR*

2000/300=6,67 EUR*

Kasum aktsia kohta:

10€

6,67€

Aktsia turuhind:

100€

80€

P/E:

100/10=10

80/6,67=12

*lihtsustatud arvutus, ei ole arvestatud ﬁnantsinstrumendi konverteerimisest tuleneva positiivse mõjuga kasumile (näiteks kokkuhoid võlakirja intresside pealt või eelisaktsiate dividendide arvelt)

INVE STEERI – NR 1/20 13

Investori ABC

sust parandada, siis täna sõltub ettevõtete kasumi kasv suuresti sellest, milline on nõudlus toodete ja teenuste järele. Müügitulu muutused kõnelevad ettevõtte äritegevusest tihti isegi rohkem kui bilansi viimane rida ehk kasum. Ühest küljest on seda keerulisem manipuleerida, teisest küljest annab see tõhusalt märku, millises majanduslikus keskkonnas tegutsetakse. Eriti kriitiline on see kiiresti kasvavate ettevõtete puhul, kus aktsiate eksponentsiaalne hinnatõus toitub uudistest, et käibe kasv ainult hoogustub või vähemalt et seda suudetakse hoida. Ükskõik, kui palju ettevõtetel erinevaid kasumi mõjutamise võimalusi ka ei jätkuks (Duke ja Emory ülikoolide eelmise

aga märksa keerulisem, hõlmates näiteks konverteeritavaid eelisaktsiaid ja konverteeritavaid võlakirju või aktsiaoptsioone. Lahendatud aktsiakasum (diluted earnings per share) eeldab, et nende finantsinstrumentide omanikud kasutavad oma õigust ja pööravad need lihtaktsiateks, mis tähendab, et ettevõtte aktsiate arv suureneb ja kasum aktsia kohta selle võrra väheneb. Viimase nelja kvartali lahendatud aktsiakasum annab investorile väga kiire ja lihtsa võimaluse rehkendada, kas ettevõtte aktsia on kallis, odav või õiglaselt hinnatud. Selleks jagatakse aktsia turuhind aktsia kohta teenitud lahjendatud kasumiga, saades tulemusena P/E (price

Müügitulu muutused on kõnekamad kui kasum. aasta küsitluses tunnistas 20% finantsjuhtidest, et kasutab raamatupidamises lubatud võimalusi kasumi mõjutamiseks), on see investori analüüsis siiski olulisel kohal. Kasumist sõltub äritegevuse rahavoog, võime finantseerida võimalikku laienemist ning soovi korral maksta dividendi. Kui aruannetest võime välja lugeda, kui suur oli perioodi peale teenitud absoluutne kahjum või kasum, siis aktsionäri jaoks on tähtsam teada, kui suur on tema osa sellest. Viimase arvutamiseks jagatakse kvartali puhaskasum sama perioodi jooksul käibel olnud keskmise aktsiate arvuga, mis näitabki seda, kui suur osa kogukasumist jaguneb ühe aktsia peale (EPS ehk earnings per share). Ettevõtte kapitalistruktuur võib olla 38

INVE STEERI – NR 1/2013

to earnings) suhtarvu. Näiteks P/E=12 viitab, et aktsionärid on ühe aktsia eest nõus maksma hinda, mida ettevõte teeniks kasumina kokku 12 aastat. Kas seda on palju või vähe, selgitab võrdlus konkurentide või firma ajaloolise keskmise P/E-ga. Head või halvad müügitulu või kasumi näitajad ei tähenda alati, et aktsia peaks vastavalt reageerima. Raamatupidamise aruandes on palju muid ridu, mis võivad omada suuremat tähtsust (marginaalid, muutused kapitalistruktuuris, vaba rahavoog). Kõige mõjusamaks võivad osutuda hoopis juhtkonna enda ootused järgmiseks kvartaliks ning majandusaastaks, mille alusel on ka investoril lihtsam oma prognoose paika panna ja selle põhjal ettevõtte aktsia õiglast väärtust välja arvutada.

INVE STEERI – NR 1/20 13

FOTO: CORBIS /SCA NP IX

Kui rong sõidab eest

Analüüs

JÕUKUSE KASVATAMISEKS SOOVITATAKSE FINANTSVARA SOETADA MADALALT NING MÜÜA KÕRGELT. SELLE VÕIKS TÄNA ÜMBER KIRJUTADA NÕUANDEKS – OSTA KÕRGELT JA MÜÜ KÕRGEMALT! KUIDAS PEAKS INVESTOR KÄITUMA, KUI TA SOOVIB OSTA VÄÄRTPABEREID, KUID LENNUKAD HINNATASEMED MÕJUVAD HIRMUTAVALT?

TEKST: ERKO RE BANE

LHV analüütik 40

BÖRSID ON SIINSE LOO kirjutamise hetkel mitmel pool maailmas oma ajalooliste tippude juures tagasi, ja juba kõrgemalgi. Kuidas võõrutada end ehmatavast mõttest, et seisame sellest lähtuvalt justkui silmitsi suurema korrektsiooniohuga? Kõigepealt tuleks korraks ära unustada senise läbitud teekonna psühholoogiline mõju ning keskenduda hoopis asjaoludele, mis võivad järgnevatel aastatel aktsiaturgude kasuks või kahjuks rääkida. Positiivseid ja negatiivseid tegureid hoolikalt vaagides õnnestub maalida selgem tulevikupilt – kas turgudel peaks olema motivatsiooni edasi tõusta või tuleks eeldada, et teekond börsidel on jätkuvalt ohtlik? Mida oleme siiani õppinud? Esiteks seda, et maailm on igapäevaselt täis ebakindlust. Eriti praegu, mil arenenud riikide valitsused pole suutnud meelitada erasektorit majanduskasvu vedama, et samal ajal saaks ise oma kõrgete võlakoormate leevendamisega tegeleda. Kohati pole ka majapidamised veel oma bilanssi korda saanud. Oleme õppinud ka seda, et keeruline majanduslik keskkond süvendab debatti, kas ja kui palju peaksid valitsused makse tõstma ning kulusid kärpima. Poliitilises teatris tuuakse nendel teemadel lavale aina uusi vaatusi ning

INVE STEERI – NR 1/2013

esiplaanil püsivad riigivõlakirjade intresside liikumised. Teisalt võime arvestada, et keskpangad ei plaani veel niipea jalga gaasipedaalilt tõsta. USA Föderaalreserv üritab valitsuse võlakirjade ostmisega pressida laenude intresse allapoole ja lubab jätkata lõdva rahapoliitikaga nii kaua, kuni töötuse määr on 6,5% (või inflatsioon ei ületa 2,5%), mis föderaalreservi juhi Ben Bernanke prognooside järgi juhtub alles kahe-kolme aasta pärast. Jaapani keskpangas võtab enda kätte ohjad inimene, kelle ülesandeks on pumbata majandusse nii palju uut raha, et ligi 20 aastat hindade väikese langusega harjunud tarbijate mõtlemine muutuks ning inflatsiooni kartuses hakataks rohkem kaupu ja teenuseid ostma. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi teatas veebruari lõpus, et ka tema ei näe niipea väljumist lõdvast rahapoliitikast. Omaette küsimus on aga see, kui edukalt suudab Bernanke oma helikopterit maandada. Eeldades, et majandusaktiivsus paraneb aeglaselt, annab see keskpankadele hea võimaluse äkilisi liigutusi tegemata rahapoliitikas protsessi tagurpidi tööle panna, mis aktsiate osas oleks ideaalne variant. Kui aga mingil põhjusel peaks tekkima uus laenubuum, siis

1800 1600

10 1400

punkti

1000 6 800

protsenti

1200

600 400

2 200 0

0 1985

1987

1989

1991

1993

1995

S&P 500 (vasak telg)

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

USA keskpanga intressimäär (parem telg) Allikas: Bloomberg

globaalses finantssüsteemis istuvad üleliigsed rahavarud sütitaksid kohe inflatsiooni ja see muudaks lõdva rahapoliitika lõpetamise tagajärjed aktsiaturgude jaoks oluliselt räpasemaks. Aktsiaturgude lühiajaline korrektsioon oleks keskpanga võlakirjade ostuprogrammi lõpetamisel ja hiljem intresside

aastat. Sellel perioodil kasvas S&P 500 väärtus ligi kolm korda. 2004–2007 tõsteti intressisiht 1% pealt 5,25% peale, S&P 500 tõusis siis 30%. Vaba raha annab paindlikkuse Kasvav likviidsus meeldib aktsiate omanikele. Ometi on paljude jaoks probleemiks,

Keskpangad jalga gaasipedaalilt ei tõsta. esmakordsel tõstmisel üsna tõenäoline, kuid tõusvate intressidega keskkond ei tähenda, et aktsiate kallinemine oleks siis välistatud. Näiteks aastail 1986–1989, kui USA keskpank tõstis baasintressi 5,875% pealt 9,75% peale, tõusis S&P 500 üle 30%. 1994. aastal kergitati baasmäära väikeste sammudega ajapikku 3% pealt 6% peale, mille lähedal hoiti seda kuus

et kogu seda vaatemängu tuleb kõrvalt imestada. Kui seni on oldud globaalse majanduse suhtes skeptiline ja ühel hetkel see suhtumine muutub, siis sedavõrd suure tõusu teinud rongile hüppamine tekitab ebamugava tunde. Pärast pikalt üles keritud ootusi ootab mingil hetkel ees tõenäoliselt Ameerika mägedele sarnane emotsioone maandav korrektsioon. INVE STEERI – NR 1/20 13

Analüüs

Portfelli kõrget sularahapositsiooni ei pea kindlasti mitte häbenema. Tänases kesises majanduslikus keskkonnas ei tohiks investorite huvi oma kapitali kaitsta olla sugugi vähem tähtis võrreldes eelnevate aastatega. Pigem on oht, et keskpangad üritavad investoreid ilma fundamentaalsete põhjusteta liiga agressiivselt riskilembesteks muuta. Vabade vahenditega investor on võrreldes kolleegiga, kes sada protsenti investeerinud, tegutsemiseks palju paremas positsioonis, kui üksikaktsia või turg tervikuna peaksid langema ebaratsionaal-

sammhaaval. Ettevõtte pikaajalises tõusupotentsiaalis veendunud investor võib maksimaalsest planeeritud ostukogusest täita osa täna ja osa siis, kui teised lühiajaliselt kasumit võtavad. Jälgida tuleks, et teenustasud kokkuvõttes investeeritava summa suhtes liiga kõrgeks ei läheks. Otsuste vastuvõtmine pikka aega tõusnud turgudel on kahtlemata keeruline ülesanne, eriti olukorras, kus turgusid ei kipu juhtima mitte niivõrd reaalmajanduse näitajad ja ootused, vaid keskpankade pressiteated. Rahapoliitika ellu-

Kõrget sularahapositsiooni ei pea häbenema.

INVE STEERI – NR 1/2013

viijad jätkavad tõenäoliselt veel mõnda aega majanduse stimuleerimist ja see muudab investorite seljataguse veidi kindlamaks. Samas, sellel režiimil on töötatud finantskriisist alates ning hoolimata sellest leiab siit perioodist erinevaid tegureid, mis investorite kindlustunnet tugevalt ja korduvalt kõigutasid. Vale oleks arvata, et tuleviku teekond aktsiaturgudel on nendest puhtaks pühitud. See avab võimalusi neile, kellel on taskus kuiva püssirohtu.

S HUTTE RSTOCK. COM

sete emotsioonide meelevalda. Selliseid momente on viimastel aastatel vaatamata pikale tõusutrendile korduvalt ette tulnud, ning tuleb ka tulevikus. Mõelgem Warren Buffettile, kes on alati tegutsenud märkimisväärse sularahavaruga ning kulutab seda vaid siis, kui turg pakub midagi väga atraktiivset. Investorid on üldiselt turu ajastamises üsna halvad. Seetõttu väärib meeldetuletamist võimalus, et positsioone ei pea võtma ühekorraga, vaid seda saab teha

USELE

N KAT

RAH NNINE

0-TO

„KUI 2

KUKU

RAB B, KEE

.“ NEST UNTSU KSO ÄRKID ÄEVA SEE P CLKAATESTRLIIKLUSM TOPA

GEARA U D I Õ S 7 BER MAAK

ID 7 SÕ UGA

IKLUS ÖKOLLSINEN-GENF– TA AJALE ? 3,5 S ÕI VÄHE

AMAAASILIMAA

MAJAOGA ESE MAAIL IM S E 4 E ALUSTAM

ÜM

V PALJU

ÜMB AA ER M KERA

O : EUR

GENFOIAUT US

S* AS AUTO DIS KIIRVEEIIERM ISPRIN *KON

IKA AMEER LÕUNA- DATE

IS 1950-N EBUSS VÄIK

PA E60U0 HJRSUOPEORAUTOS

O PA ,

NÄISITUUT? M

PÕH

TLUS USVÕIS

F1 +

A LÕ U N JA - JA

ENNUST

USED!

I! IS E T E N N E ID E S IS D I U U O T L U A ID E O K S R Ä O V E LO R . S E L E E T K I T S S E E I. IR K A A J A O T T U A S IM R U U E S A I M IL F A MA TG ETTE

KUULUT

-A M E

E R IK

S AILMA NA MA E S E ESIM

S IA A, AA

O • ÖK

S E IK

* ASTUDE. U 500 V G GT A HOBUSE … JÕ N A T S ISALDAD A MU S

-164

IT FI NÄ • GEN

2228 ISSN

LU S

APRILL 20€13 3.50

EERIK A-AM PÕHJ

ÕIB ÄR UMP * HOIATUS: V ROKU R EU E P P A: VA

Tellimine: www.topgear.ee • 666 2233 • tellimine@kirjastus.ee

Guru

Ajalehepoisist miljardäriks AJAL, MIL ENAMIK ETTEVÕTTEID UNISTAB OMA FIRMA BÖRSILE VIIMISEST JA SUURE KUHJA LISARAHA KAASAMISEST ARENGU HÜVANGUKS (MEENUTAGEM FACEBOOKI IPO-T), ÜLLATAS ÜHE MAAILMA SUURIMA IT-ETTEVÕTTE DELL INC. SUUROMANIK JA CEO MICHAEL DELL ÄRIMAAILMA PLAANIGA DELL BÖRSILT MINEMA VIIA JA JÄTKATA PUHTA ERAETTEVÕTTENA. 44

INVE STEERI – NR 1/2013

FOTOD: CORB IS /SCA NPIX

T체kike ajalugu. Michael Dell n채itab uhkusega oma tehase tootmisliini (1996).

Guru

Ärigeeniuse lapsepõlv Michael Saul Dell on sündinud Houstonis Texases 23. veebruaril 1965. Seega, oma poole sajandi juubelini pole ta veel jõudnud. Tema perekond pärineb Saksamaa juutidest. Pärast USA-sse immigreerumist mugandati perekonnanimi Thal inglisepäraseks Delliks, mis tõlkes tähendab „orgu“. Ema Lorraine Charlotte tegutses börsimaaklerina, isa Alexander aga hambaarstina. Vanemad lootsid, et pojast saab arst. Noor Michael arvas aga teisiti – teda huvitas eelkõige äri, ja et sinna varakult jõuda, sooritas ta juba kaheksa-aastaselt keskkoolieksamid. Teismelisepõlves investeeris ta oma juhutööde sääste aktsiatesse ja väärismetallidesse. Ning juba

Kuid huupi helistamise asemel selgitas ta kiirelt välja, kes on tõenäoliselt tema sihtgrupp, ning hankis endale abielu- ja kinnisvararegistritest nende kodanike kontaktandmed. Tulemuseks: õpilane Michael teenis aastaga 18 000 dollarit ehk enam, kui oli tema kooli ajaloo- ja majandusõppejõu sissetulek. Tuba nr 2713 Tõsisemalt alustas Dell arvutitega tegelemist, kui sai Texase Ülikooli rebaseks. Ta ostis kokku arvutikomponente ning ehitas neist oma Dobie Centeri ülikooliühiselamu toas nr 2713 tellimuste peale vanematele koolikaaslastele arvuteid. Nii et kui Apple alustas garaažist, siis Dell sai tuule tiibadesse ühikatoast. Tegevus

Delli ärimudel välistab kaudsetest müügikanalitest tekkivad hinnalisad.

TEKST: VEIKO TAMM

IT-ajakirjanik 46

varakult huvitus ta tõsiselt arvutustehnikast, millest sai ka tema hilisema firma leivaandja: seitsmeselt soetas ta ise esimese kalkulaatori, koolis omandas ka teletaibimasina ning tegeles selle programmeerimisega. Ja 15-aastaselt oli otsus tehtud. Pärast Radio Shack’is (tollane suur USA tehnoloogiamüügi kett) arvutitega töötamist ostis Michael endale Apple II personaalarvuti ja harutas selle algosadeks lahti, et näha, kuidas arvuti on kokku pandud ja kuidas töötab. Gümnaasiumis tegeles ta õpingute kõrvalt miljonäriks saamise must-be’ga – „ajalehepoisindusega“, kuigi kaasaegsemas vormis. Selle asemel, et punt lehti kaenlas ringi lipata, müüs Dell telefonitsi tellimusi ajalehele Houston Post.

INVE STEERI – NR 1/2013

tundus nii viljakas ja võimalusterohke, et Michael soetas lisaks litsentsi Texase osariigi riiklikel hangetel osalemiseks ja alustas nende järjestikust võitmist tänu asjaolule, et teda ei koormanud raske pommina jala küljes poed, laod, rohke personal jms, mis konkurentide hinnad lakke ajas. Just sellest ajast pärineb Delli ärimudel „tootjalt tarbijale“, mis välistab hulgimüüjatest, vahendajatest jm kaudsetest müügikanalitest tekkivad hinnalisad. See idee töötas ning jaanuaris 1984 registreeris Dell oma firma ametlikult nime all PC’s Limited. Firma stardikapitaliks oli 1000 USD, äri edenes ja juba sama aasta maikuus viis Michael Dell oma firma börsile nime all Dell Computer Corporation ning kolis end Austini

põhjaosa ärikeskusesse. Ühtlasi oli ta nüüd sunnitud ka lisatööjõudu palkama – mõned inimesed tellimusi vastu võtma, mõned neid kätte toimetama ja (Dell kutsus neid humoorikalt „tootmisosakonnaks“) kolm meest kruvikeerajatega masinaid kokku monteerima. Vaid kaheksa aasta möödudes oli põlve-otsas-firmast kasvanud tehnikagigant, kes pääses maailma suurimate firmade tippnimekirja Fortune 500. Michael Dellist sai selle nimekirja tolle aja noorim tippjuht, CEO. Kuid Dell ei jäänud saavutatul peatuma – 1996. aastal alustas ta ka serverite tootmist ning võttis kasutusele müügi veebi kaudu. See oli erakordselt edukas käik – veidi aja pärast võis Michael Dell oma aktsionäridele ette kanda miljonit dollarit päevas ületavat käivet dell.com kaudu. Uue aastatuhande algul, 2001. aasta esimeses kvartalis saavutas Dell 12,8% turuosa ülemaailmsel arvutiturul. Sellega möödus ta Compaqist ja sai suurimaks arvutitootjaks maailmas. Analoogselt teise suure IT-ärimehe, Steve Jobsiga, lahkus ka Michael Dell aastal 2004 CEO positsioonilt, et tegeleda „oma asjadega“, nagu pereelu ja heategevus, kuid säilitas oma koha firma nõukogu esimehena. Michael on alates 1989. aastast abielus Susan Lynn Liebermaniga ja nende peres on neli last. Michaeli asemel Delli CEO-ks saanud Kevin Rollinsi käe all aga algas firma majanduslik allakäik ja analoogselt „õunafirma“ bossile kutsusid aktsionärid ka Michael Delli 31. jaanuaril 2007 taas korda majja lööma. 15,3 miljardit USD 1998. aastal asutas Michael Dell oma pereinvesteeringute ja heategevusprogrammide tarbeks fondi MSD Capital L.P., kuhu ongi hetkel koondunud tema peamine väärtus – ehk üle 10 miljardi dollari. Firma aktsiatest kuulub Michael Dellile 243,35 miljonit koguväärtusega umbes 3,5 miljardit USD (umbes 12% kogu aktsiapakist), mis teeb temast

Maailma vägevad. Bono (keskel), Bill Gates ja Michael Dell 2008. aastal Davosi majandusfoorumil. Microsoft ja Dell on just teatanud, et aitavad koos võidelda Aafrikas AIDSi vastu.

Turbo PC oli esimene Delli firmas loodud arvuti ja maksis 1985. aastal 795 dollarit. INVE STEERI – NR 1/20 13

Guru

Larry Page (20. koht, Google, 23 miljardit) ja Sergey Brin (21. koht, Google, 22,8 miljardit). Suure pommuudisena edastas Michael Dell selle aasta 5. jaanuaril teate, et ta plaanib Dell, Inc. aktsiate väljaostmist 24,4 miljardi dollariga, mis oleks olnud suurimaks tehinguks pärast 2007.–2009. aasta majandussurutist. Kuigi tol hetkel maksis Delli aktsia vaid 11,83 USD, leiti, et Delli pakutav 13,65 USD ei vasta reaalsele väärtusele ja Dell peaks maksma hoopis rohkem. Kui algselt tehti juttu 16-17-dollarilisest hinnast, siis praegu jaurab Southeastern Asset Management, et hind peaks olema koguni üle 20 USD. Kuid mässajate käes on vaid 15% aktsiapakist ja paistab, et Dell ei taha oma otsust muuta.

Michael Dell koos Texase kuberneriga 2004. aasta kevadel. Mehe T-särk räägib enda eest.

suurima osalusega aktsionäri. Suuruselt järgmine osalus – 123,3 miljonit aktsiat – on Southeastern Asset Management, Inc. investeerimisfirma käes, kes ongi hetkel Delli börsilt lahkumisele suurim kaigaste kodaratesse loopija. Majandusajakirja Forbes värskeimas, 25. märtsi „miljardärinumbris“ asetatakse Michael Dell miljardäride pingereas 49. positsioonile varanduse koguväärtusega 15,3 miljardit USD. IT-valdkonna tegijatest on ta kuuendal kohal ning teda edestavad Bill Gates (2. koht, Microsoft, 67 miljardit), Larry Ellison (5. koht, Oracle, 43 miljardit), Jeff Bezos (19. koht, Amazon, 25,2 miljardit),

INVE STEERI – NR 1/2013

Dell vahetab käiku Delli plaan on muuta firma serverite, andmemajutuse ja tarkvaraga tegelevaks ettevõtteks. Analoogi pole vaja kaugelt otsida – samamoodi müüs IBM edukalt hiinlastele (Lenovo) maha oma PC-tootmise (nii laua- kui sülearvutid) ja keskendus samadele valdkondadele, kus Dell plaanib hakata konkurentsi pakkuma. Seoses nutitelefonide ja tahvelarvutite jõudsa pealetungiga on PC-de tootmine sügaval langusteel. Kuigi mängurite ja rauaentusiastide jaoks on PC siiani asendamatu, on nende osa käibest tühine ja see tarbijagrupp ei osta Delli arvutit – see grupp valib ise komponendid ja kruvib nendest ise masina kokku. See on rätsepatöö, mitte liinitoodang. Igal juhul on hetkel edutee jätkamiseks vaja kiiret reaktsiooni, kiireid, riskantseid ja võib-olla teatavas mõttes isegi hetkeliselt kahjulikke otsuseid. Kuid börsifirma osanikelaadaga koosolekuid pidades, arutades ja venitades on seda läbi viia raske, kui mitte võimatu. Igal juhul on põnev oodata nii buyout’i lõppu kui ka Delli tegelike plaanide selgumist.

FOT O D: EDI N BURGH 'I LI N N AVA LI T S US

Elukeskkond

Mängime linna

INVE STEERI – NR 1/2013

MILJÖÖD KAITSVAD KOKKULEPPED TUNDUVAD HEAD JA ÕIGED. KUNI TEKIB OLUKORD, KUS MAJADE TAGANT EI PAISTA ENAM INIMEST JA MILJÖÖTEADLIK MÕTTEVIIS MUUTUB NIMBY-MENTALITEEDIKS.* MINGIL HETKEL 1990ndate lõpus tekkis Eestis suhtumine, milles seni kõdurajoonideks peetud linnajaod muutusid justkui hetkega apetiitseteks elupaikadeks. Tundub, et sellele hinnangumuutusele olid kaasaaitajateks rahalised suhted. Endised tudengid oma väikestes üüritubades osutusid nendeks, kellel uhkema, keskküttega ja kaasaegse kivimaja korteri ostmiseks raha polnud. Nägin seda seltskonna muutumist isegi 1990ndate alguses, olles Supilinna atmosfäärist sisse võetud kodanik Tartus.

liikumine oli küll avangardis, aga siiski ajaliselt järelejooksik, võrreldes teiste tärganud rahvuskuultuuride tekkeajaga samas kultuuriruumis. Linnaosade seltsitegevusega kaasnes algul kerge hipilikkus. Kogu see seltskond, kelle paigutamine ühtse nimetaja alla on siiski enam kui ülekohtune, hakkas õige pea domineerima oma asurkonna tutvuskondades. Sellele aitas palju kaasa interneti kaudu sõlmitavate sidemete lihtsus. Kui kujutada neid kogukondi ette kümme aastat varem, nii umbes

*NIMBY – Not In My Backyard (ainult mitte minu tagaõuele)

Majad nagu Hagaril Hogwarthi nõiakooli kõrval. Supilinn on siinse loo jaoks hea näide, aga jutt kehtib ka Uue Maailma Seltsi kohta Tallinnas. Lihtsalt Supilinn sai tänu väiksemale linnaskaalale oma turunduse, mille parimaks näiteks olid Supilinna päevad, kiiremini käima. Millegipärast tekivad paralleelid 1990ndatel liikvele läinud folk-muusika kuulamise-mängimisega. Viljandi festivalid on tänaseni kütnud üles teatud vanuses publikut. Igatahes tegi see liikumine omas ajas oma töö ning tekitas ka suhtumise senistesse kõdu-äärelinnadesse kui millessegi elamiseväärsesse. Nimetagem, et umbes samas sajandi lõpukümnendis leiti need rahvamuusika ja rahvaliku pärimuselamise koostisosad üles ka paljudes teistes Euroopa kultuurides nagu Sardiinias, Korsikal, Kataloonias ja mujal Euroopas. Seega oleme siin Eestis olnud esirinnas võrreldes saja aasta taguse ajaga, mil meie „Noor-Eesti“

1990ndate alguses, ilma mobiilide ja arvutiteta, oleks efektiivne ühistegevus olnud kindlasti palju keerulisem. Nii ongi nende kogukondade või uuema nimetusega vabakondade tegevuseaks umbes viimased kümme aastat. Eesti on vaba riik ja linnaosade vabakondadel on asjade käigus oma sõna kaasa rääkida. Olgu selleks siis Kalamaja parkimiskorraldus, Uue Maailma mänguväljakud või Tartu Supilinna uusehitised. Viimase puhul tekib aga küsimus „oma“ arvamuse õiguspärasusest, sest „liivakasti“ juurde tulijaile kehtestatakse uued mängureeglid. Meile siin linnaosas meeldib näiteks selline parkimiskorraldus (Kalamaja), meile aga meeldib selline liikluskorraldus koos laste mänguväljakutega (Uus Maailm), kuid meile meeldib, et meie naabrite majad oleks samast materjalist ja sama kehvakesed kui meie omad (Supilinn, Tartu).

TEKST: E NRI KO TALVISTU

kunstiajaloolane

INVE STEERI – NR 1/20 13

Elukeskkond

J. K. Rowlingu ja linnarahva konflikt linnulennult (roheline ala – linnarahvas, punane ala – J. K. Rowlingu majad).

Omade reeglitega linnaosade elanikel tekib suhtumine oma keskkonda justkui kohta, milles kõik on lubatud apellatsioonides linnavalitsuse poole. Küsitlused oma linnaosa elanikkonna eelistuste kohta on suhteliselt suunatud või väikesearvulised ning nendega võib ka manipuleerida, arvestades seda, et suurem osa linnaosa elanikest on kõrvaltvaatajad või mittekaasatundjad. Linna või linnaosa valitsusega suheldes on väga mugav viidata juba justkui välja kujunenud seisukohale ning teha oma planeeringuid vastavalt sellele. Kõik on rahul, nii linnaosa esindajad kui ka rahvavõimu teostajad. Jätame siinjuures kõrvale need mitteteadlikud kodanikud, kes nimetatud sündmustes ei osalenud, suhtuvad neisse ükskõikselt

INVE STEERI – NR 1/2013

või vaatavad, mis hiljem juhtuma hakkab. Küsimus on pigem aktiivsetes kodanikes, kes ehitasid enesele üles müsteeriumi, mille argumendiks on enamasti nende sündinud või veel sündimata laste elukeskkond. Ettekujutusvõime võib ju olla püha ja puutumatu, ent luues oma elukeskkonnast, oma linnaosast monumenti, pannakse sageli ette roosad prillid ja nähakse seda „Bullerby küla“, mille keskel oma laste kasvamine tundub kõige turvalisem. Iseasi, kas ka kasvatatavatele endile. Kujutagem ette lapsi või siis tuleviku projekteerimises veel mitte osalevate vanemate lapsi nende täiskasvanueas, kus nad annavad hinnanguid oma lapsepõlvekodule, milles polnud vahet päevadel, mil tuli muru pügada, peenart kasta,

maad kaevata või tänavat pühkida. Pole kuigi kindel, kuivõrd see neile meeldiks kõigi arvutite ja muude mängude kõrval. Siinkirjutaja võiks noortele vanematele teatada, et kõik need tööd olid ka minu nooruses ühed ebameeldivamad, võrreldes raske rocki kuulamise, pallipõtsatamise ja muuga. Aga me loome endiselt sama monumenti, mille puhul peame möödunud lapsepõlve hiilgust ainuvõimalikuks ning vaatame kõigile muudatustele, mis toimuvad isegi samade mängureeglite üldisemates raamides, kui millelegi kahjulikule. Olen nõus, et teatud visuaalsed ja mahulised ilmed määravad meie lokaalset hinnatavat elukeskkonda, mida me seadusandlikku kaitset otsides nimetasime miljööpiirkonnaks, aga kusagil on piir, mis eristab seda NIMBY (not in my backyard – ainult mitte minu tagaõuele) suhtumisest. Eesti pole siin ainuke. Miljööväärtuslikke piirkondi määratletakse juba ammu terves Euroopas. Viimastel kuudel juhtus sarnane lugu andeka ja seetõttu jõuka lastekirjaniku J. K. Rowlinguga, kes, lähtudes oma Harry Potteri saagast, tahtis lasta hiljuti omandatud Edinburghi eeslinna 17. sajandi maamõisa Whitehouse’i maale püstitada oma 9-aastasele pojale ja 7-aastasele tütrele kahte metsamajakest. No sellised puuvaiadel silindrilised mängumajakesed teravatipuliste sindelkatusega tornidega. Umbes nagu Hagaril Hogwarthi nõiakooli kõrval metsaveeres oli. Natuke ronimisköisi ja maa-alune ühenduskäik kahe maja vahel sinna juurde. Kõik kokku 250 000 naela eest. Mõisasüdamiku krunt oma tiikide ja kõrvalhoonetega on üsna suur. Enamik maadest on aga müüdud juba üle saja aasta tagasi eeslinna arendajatele, kelle püstitatud müügielamud ei ole kunagi olnud vana mõisaga visuaalses ega stiililises kooskõlas. Ometigi on see kõik kokku miljööväärtuslik piirkond. Umbes nagu Tartus Karlova linnaosas. Loomu-

likult protestisid mõisapargi vastas asuvate ridamajade šotlastest elanikud selle idee kohalikus omavalitsuses. 12 meetri kõrgused teravatipuliste tornidega ja sammastel kahekorruselised puumajad olevat üleüldse laste tervisele ohtlikud. Pealegi, mis saab siis, kui 15 meetri kõrguse, mõisaparki ümbritseva küpressiallee iga ükskord otsa saab? Siis need majad justkui hakkavad reostama elanike vaadet muule mõisapargile. Tüüpiline „sotsialistlik kadedus“ ja NIMBY. Lugu lõppes siiski sellega, et kohalik omavalitsus NIMBY mentaliteedi õnge ei läinud. Võib-olla oleks sellest midagi õppida?

Linnarahva pahameelekiri: muinasjuturaamatu-majad on halvad ja kahjulikud!

INVE STEERI – NR 1/20 13

Ajalugu

Protsendihirm Kaasaegse panganduse kauge eellugu

TUNDUB NII, ET PANGANDUS ALGAB RELIGIOONIST. ÕIGEMINI, RELIGIOONI PIIRANGUTEST. RELIGIOONI PIIRANGUD EI OLE ENAMASTI RATSIONAALSED, NEED LÄHTUVAD RELIGIOONI TRADITSIOONIST, SELLEST, KUIDAS GRUPI ARVATES VÕI KIRJAPANDU JÄRGI „ALATI ON OLNUD“. JA SAMAL AJAL KA SELLEST, KUIDAS VÕIMUPOSITSIOONIDEL OLIJATELE ON TUNDUNUD KASULIK VÕI MEELDIV.

TEKST: ANDRUS LAANSALU

kultuuriteooria õppejõud 54

PANGANDUSE ALGUSES seisab idee, et raha ei tohi sünnitada raha. Praeguse panganduse seisukohast on selline idee arusaamatu mõttetus. Aga 5. sajandi keskel andis paavst Leo I Suur protsendiga rahalaenamise kohta (mida tolleaegses terminoloogias nimetati liigkasuvõtmiseks) sõnastuse, mis, nagu ütleb keskaja teadlane Jacques Le Goff, kostab läbi kogu keskaja: „Liigkasu rahas on hinge surm.“ Hullemat ähvardust oleks olnud raske leida. Mida üldse mõeldi, kui räägiti liigkasust? Tänapäeval on see lihtsalt hooletult ja pahatahtlikult visatud solvanguna mõjuv nimetus, millel korrektse pangan-

INVE STEERI – NR 1/2013

duse kontekstis ei paista olevat mingit rakendust ega põhjendust. Keskajal oli see sõna aga hoopis teise kaaluga. Le Goff osutab, et pühakiri räägib liigkasuvõtmisest viies tekstis, ja neli neist on Vanast Testamendist. Seega, algselt olid need nõuded mõeldud juudi rahvale, hiljem kandusid üle kristlastele. Järgnevalt mõned näited. 1. „Kui sa laenad raha minu rahvale, mõnele, kes on vaene, siis ära ole tema suhtes liigkasuvõtja.“ (2Ms 22:24) 2. Püha Hieronymuse ladinakeelne piiblitõlge, mis keskajal oli väga autoriteetne tekst, ütleb: „Sa ei anna talle oma raha liigkasu saamiseks ja sa ei nõua li-

C ORBI S / S C A N P I X

satasu toidu eest.“ Sellest jättis keskaegne kristlus meelde kaks sõna: „liigkasu“, millega liigkasuvõtmine otseselt ära keelatakse, ja „lisatasu“, millega mõistetakse hukka vaheltkasu saamine. 3. 15. psalm ütleb, et Issanda külalise tunnuste hulka kuulub ka see, et „ta ei anna oma raha laenuks, et kasu saada“. Keskaegne kristlus nägi selles psalmis kinnitust, et liigkasuvõtja ei pääse paradiisi. 4. Uuest Testamendist, Luuka evangeeliumist leitakse veel üks betoneeriv tekstilõik: „Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata.“ (Lk 6:34-35)

Kuidas meie neist tekstidest aru saame, pole siinkohal tähtis. Need kirjakohad kujundasid jõuliselt keskaegse kristliku maailma suhtumise rahalaenamisse. Lisaks religioonipraktikate vastuvaidlemist mitte sallivatele põhjendustele kujundas suhtumist protsendiga laenamisse veel üks, justkui ratsionaalne argument. Ühest 5. sajandi tekstist, mis mõjutas 12. sajandi kanoonilise õiguspraktika kujunemist, leiti järgmine mõttekäik: Inimene, kes laenab raha intressi peale, ei tee sama asja kui inimene, kes üürib välja põllu või rendib teisele maja või tööriista. Talupoeg muudab põllu viljakaks ja saab kasu, aga samal ajal ka

Rembrandti “Jeesus ajab rahavahetajad templist välja” (1635).

INVE STEERI – NR 1/20 13

Ajalugu

kurnab põllu välja, põld kulub. Üürnik kasutab maja ja kulutab maja, ja seega toimub justkui vahetus – kasu kasu vastu – ja kulumise kompenseerimine. Aga raha ainus funktsioon on maksta ostuhinda ja, mis kõige olulisem, raha ju ei kulu. Ilma laenamiseta ei saa Ilmselgelt on rahanduslikke suhteid ideoloogiliselt survestava religiooni tingimustes kujunenud arusaam rahast tänapäeva arusaamadega kõrvuti asetatuna naiivne ja tegelikkusest mööda vaatav. Aga olukord oli niikuinii vastuoluline. 11. sajandil hakati ehitama hiiglaslikke ja

duste tõttu muutunud. Le Goff nimetab 13. sajandi arvepidamissajandiks ja ütleb, et võimude ja ühiskonna suhtumise protsendiga rahalaenamisse määras valdavalt laenu intresside suurus, mitte pime halvakspanu. Intresside sissenõudmisel sõltusid protsendimäärad juba pakkumisest ja nõudmisest ning olid mõnes mõttes isegi majandustegevuse mõõdupuuks. Juba võis öelda, et mida rohkem riik areneb, seda väiksemaks jääb intressimäär. Näiteks suurtel Veneetsia turuplatsidel kõikusid intressimäärad 5% ja 8% vahel, Firenzes püsisid need 20–30% piires. Aga Austrias (mida peeti madala arengutasemega maaks) oli 1244. aasta

Talupoeg kurnab põllu välja, põld kulub.

Lisalugemiseks: Jacques Le Goff, „Raha või elu“. Majandus ja religioon keskajal. Jacques Attali, „Juudid, maailm ja raha“. Juudi rahva majandusajalugu. 56

kulukaid gooti katedraale. 12. sajandi rahamajanduse areng kujundas välja uued mustrid rüütlite, aadlike ja linnakodanike finantskäitumises. Millisesse allikasse ka ei vaata, ikka paistab, et hoolimata põlgusest rahalaenajate vastu, hoolimata sellest, et üldine väljakujunenud doktriin läkitas nad ilma igasuguse ümbervaatamisvõimaluseta otse põrgusse, ometi oli neid vaja. Laenamiseta ei saanud keegi hakkama. Nagu kirjutab Le Goff, kõigi nende inimgruppide „elu pulbitseb töödest ja tehingutest ja nad iseseisvuvad; emand Liigkasuvõtmisest saab primadonna“. Kirik üritas seda jõuga reguleerida, protsendivõtmist nimetati varguseks, laenuandja pandi samasse ritta röövli ja mässajaga – tulemusetult. Reaalne elu lihtsalt ei lasknud sellisel utopistlikul rünnakul protsendi peale laenuandmist likvideerida. 13. sajandiks oli olukord reaalsete vaja-

INVE STEERI – NR 1/2013

seadusandlusega fikseeritud intressimäär 74%. Midagi tuli areneva panganduse tingimustes teha ka hingeõnnistusega. Pidamajäämine ühemõttelise põrgutee kontseptsiooni juurde polnud mõeldav. 13. sajandil laskusid väärtused taevast alla maa peale. Vahelüliks kahe äärmuse vahel kujunes (juba varem, 12. sajandi lõpul tekkima hakanud) puhastustule idee. Kogutud süüd oli võimalik lunastada puhastustules mingi aja jooksul põledes – nagu taevane intressimäär. Laenamise paratamatus on mõjutanud seega vähemalt kahe asja kujunemist: ilmus puhastustule kontseptsioon ning hakkasid tekkima eeldused reguleeritud ja korrastatud panganduse väljakujunemiseks. Kummaski valdkonnas, ei hinge- ega rahaasjades ei saanud enam endisel viisil, mustvalgelt, asju korraldada.

Vidinad

Naiste poolehoid IPHONE 5 ON JUBA AMMU VÄLJAS ning mõned mu tuttavad on langenud mu julma nalja ohvriks – oma meilisignatuuriks panin „Sent from iPhone 6“. Nii mõnedki on tulnud küsima, et kas saaks uut imeriista näha. iPad mini on ootamatult edukaks osutunud ning uus iPad on ülimenukas inseneride seas, sest selle protsessor on nüüd juba sedavõrd võimas, et

saab ka tõsiseid CAD-jooniseid vaadata. Kuid, nagu viimatised uuringud näitavad, ei ole tehnikapioneerid mitte 30ndates eluaastates mehed, vaid hoopis umbes 25sed naised. Just nemad valitsevad kõige tõusvamat turuosa nii koduelektroonika kui ka app’ide osas. Olgu siinkohal siis kogumik app’e, mis on võitnud kaunima soo poolehoiu.

Saagu valgus

Uutmoodi uudised

FLASHLIGHT. Kui muidu sai pimedas iPhone’i välgu tööle – Camera… Movies… turn flash on –, siis nüüd piisab Flashlighti käivitamisest. Paigutage see kuhugi mugavalt ligipääsetavasse kohta. Ja te imestate, kui tihti seda kasutate, ka päeval. Tahate kontrollida, kas jumestus on korras? Käivitage Flashlight. Otsite kotist võtmeid? Taas Flashlight.

FLIPBOARD. Ehk uus kuum viis, kuidas lugeda uudiseid. Kujutage ette kontorilaual kasutatavat pöörlevat nimekaardihoidjat, kus kontaktide asemel on kirjas päevauudised. Nüüd laske pilgul näiteks kohvikus ringi käia – mõned võtavad lehe ja unustavad ennast lugema, teised märgivad mõttes ära, mida nad tahaksid lugeda, … aga pärastpoole. Flipboardis saate lood, mida parasjagu lugeda ei jõua, lisada „nimekaardihoidjasse“ ning võitegi hiljem rahulikult enda koostatud uudistesse süveneda. Sobib kõigile, kes tahavad lugeda uudiseid mugavalt ja uudsel viisil.

Menüü kirja

TEKST: HEITI KENDER

Valge Klaar iCEO 58

MYFITNESSPAL. Keskmine naine on mehest märksa teadlikum, kuidas ta treenib ja mida sööb. See app aitab kõigele sellele ainult kaasa. Kasutajate edulugudest (mida kinnitavad uuringud) selgub, et püsivaks kaalulangetamiseks piisab tihtilugu sellest, et te lihtsalt jälgite ja panete kirja, mida sõite. Programm on lihtne ja kasutajasõbralik, asjade kirjapanek ei võta liiga palju aega.

INVE STEERI – NR 1/2013

Salasõnamärkmik 1PASSWORD. Liiga palju on PIN-e ja salasõnu. Olgem ausad, mehed loodavad, et just teil, naistel, on meeles, kuhu midagi pandi, et just teil on meeles, „mis selle telekaparandaja telefon oligi?“, ja ID-kaardi PIN-i tullakse ka teie käest küsima. Selle jaoks on 1Password. Kui suudate meelde jätta ühe keerulise sõna või fraasi, siis suudate selles app’is salvestada kõik oma salasõnad ja numbrikombinatsioonid ning edaspidi ei teki enam kunagi probleemi, et mis oli nüüd selle harva kasutatava veebilehe parool.

Perekonna kokkutulek COZI FAMILY ORGANIZER. Meil kõigil on kiire elu. Laps kooli. Keemilisest läbi minna. Tuhat muud väikest kohustust ja kokkulepet, mille unustamine toob segadust. Kes kus parasjagu on – miks mitte tõsta pereliikmed 21. sajandisse ning kasutada seda mugavat app’i. Selge, et keegi asjaosalistest peab olema

selle operatsiooni juht ning kasvatama kõigis kohusetunnet, et nad paneksid kirja, kus nad on. Iga andmebaas on ainult sedavõrd hea, kuivõrd head on selles sisalduvad andmed. See ei võta palju aega, et kirja panna – ja ema süda ei muretse.

Moes on mood „LEMMIKMOEGA SEOTUD NIMI”. Just nimelt. Võtke iTunes lahti ning minge iTunes Store’i. Pange otsingusse oma lemmikkaubamärk. Vean kihla, et 90% juhul leiate te vastava firma app’i, kus on kõik uudised, tooted ja muu, mis selle märgiga kaasneb. Vogue? Olemas. Pose? Yup. Kuni sinnani välja, et on tehtud isegi mängud, näiteks „Fashion Star Boutique”, kus peate stiliseerima kõiki neid A-klassi kuulsusi. Kui see on just teie viis lõõgastuda …

Newton nurka DOODLE FOR IPHONE. Kui teil on juba rohkem kui kaks sõbrannat, on ühist kokkusaamist pea võimatu korraldada. Hämmastava kokkusattumusena on võimatu kolme (ja enama) objekti liikumist kirjeldada Newtoni mehaanika seadustega, ehk ennustada, millal nad peaksid kohtuma. Doodle on app, mis aitab teil kiirelt ja valutult planeerida mitte ainult kohvitamisi, vaid ka näiteks koosolekuid. Proovige ja üllatute meeldivalt, kui vähe te peate telefoniga helistama, et kõiki viit asjaosalist samaks ajaks samasse kohta saada.

LHV toetab

Enn Soosaar ja tema auhind ENN SOOSAAREST SAIN ESIMEST KORDA TEADA TEISMELISENA, KUI LUGESIN AJAKIRJAST USKUMATUT LUGU POISIST, KELLE LIIKLUSÕNNETUS RATASTOOLI AHELDAS NING KES PIDI OMA ELULE TÄIESTI UUE SISU LEIDMA. SEDA NÕUKAAJAL, MIL LIIKUMISPUUDEGA INIMENE PIDI ISE ENDAGA HAKKAMA SAAMA, RIIK PIGEM TÕRJUS JA HÄBENES NEID. SEE ENN EI ANDNUD ALLA NING TÄNU FANAATILISELE TÖÖLE JA VANEMATE TOELE LÕPETAS TARTU ÜLIKOOLI INGLISE FILOLOOGINA. VÄHE SELLEST, PEAGI SAI TEMAST TIPPTASEMEL TÕLKIJA.

TEKST: HANNES RUMM

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht, Enn Soosaare esseistikaauhinna žürii liige 60

MINU IMETLUS SELLE MEHE VASTU kasvas koos lugemuse suurenemisega. Olgu kõrgkirjandus (Ernest Hemingway, William Faulkner, Saul Bellow, Francis Scott Fitzgerald, Thornton Wilder, Truman Capote) või põnevike paremik (näiteks Frederick Forsyth ja John le Carré), ikka leidsin üha uutest raamatutest tõlkijana Enn Soosaare nime. Esimest korda kohtusin Ennuga silmast silma 1991. aastal, kui tudengina õppimise kõrvalt toimetajana töötades vahendasin ajalehes Eesti Aeg trükki tema raamatututvustusi. See oli hea lihtne töö, sest Ennu kirjatööd olid veatult vormistatud ja nõudlikult mõttetäpseks lihvitud. Ühe-mehe-institutsioon Kord kutsus Enn mind sõbralikult oma toonasesse Mustamäe korterisse külla, et põhjalikumalt jutelda. Ootamatult muutus see visiit minu jaoks piinarikkaks

INVE STEERI – NR 1/2013

nagu eksam, kuhu oled ilma õppimata külmalt kohale läinud. Igati heatahtlikult püüdis Enn minuga rääkida nii kultuurist kui poliitikast, aga oma suureks ehmatuseks sain aru, et suudan temaga vaevu kaasa rääkida, sest minu teadmised osutusid enamiku elust ratastoolis veetnud mehe kõrval piinlikult pinnapealseteks. Vestlusi Ennu kodus tuli meil eri rollides edaspidigi ette. Õnneks suutsin siis olla juba tsipa võrdväärsem partner, aga ikka ja jälle imetlesin, kui lai lugemus ja suhetevõrgustik sel näiliselt nii piiratud suhtlemisvõimega mehel on. Ennul käisid külas kunstiinimesed, poliitikud, ajakirjanikud, diplomaadid. Tema käest võis kuulda sellist infot, mida polnud suure päevalehe toimetuses. Nii hakkasin eksamil käimise asemel Enn Soosaarega suhtlemist võtma kui ainulaadset eneseharimise võimalust.

Soosaare auhind Enn Soosaare pärijate eestvõttel, heade tuttavate osalusel ning LHV Panga rahalisel toel anti mullu esimest kord välja temanimeline eetilise esseistika aastapreemia. Esimeseks laureaadiks valiti filmilavastaja Ilmar Raag essee „Kultuuritust ei ole olemas“ eest. Tänavune preemia läks ajakirjanik Kalle Muulile raamatu „Isamaa tagatuba“ eest, mis pakub huvitava tagasivaate taasiseseisvunud Eesti Vabariigi legendaarsetesse algusaastatesse. Aga mitte ainult, Muuli tekitab ise autorina varju jäädes kõneka võrdluse nende põhimõtete vahel, millest poliitiline eliit lähtus üheksakümnendate aastate alguses ja millest lähtub see nüüd. Reljeefselt toob Muuli välja selle, kuidas ületamatute üheksakümnendate algul tehti poliitikas seda, mida õigeks peeti, ning nüüd on valdav soov teha seda, mis tagab turvalise tagasivalimise. Raamatu head taset näitab fakt,

FOTO D: LI I S T REI M A N N / P OS T I M EES / S C A N P I X

Eestis on mitmeid ühe-inimese-institutsioone, nagu president, riigikontrolör, õiguskantsler. Väidan veendunult, et ühe-mehe-institutsioon oli ka Enn Soosaar. Teda ei nimetatud küll kunagi ühtegi ametisse, aga ta lõi oma ainukordse rolli Eesti ühiskonnas otsast lõpuni ise. Taasiseseisvunud Eestis muutus Enn kiiresti väärtkirjanduse vahendajast mõtlejaks ja esseistiks, kes kujundas oma kirjatöödega meie elukeskkonda. Kirjamehena oli ta viljakas ning tema sõna kaalukas. Oma hea sõbra Lennart Meri kombel oli ta sageli murelik ja manitsev. Aga mitte kunagi ei olnud Enn Eestit maha tegev ega ennasthaletsev. Tema mõte otsis alati lahendusi ja halamise asemel innustas kaasmaalasi edasiminekuks uusi võimalusi otsima. Ennu kauaaegne sõber Raul Rebane iseloomustab teda nii: „Kui defineerida poliitiku tööd mitte kui positsiooni hierarhias, vaid kui võimet avaldada mõju ja mõjutada inimeste valikuid, siis siin oli Ennul Eestis vähe võrdseid.“

Enn Soosaar (1937–2010).

et seda on müüdud ligi 5000 eksemplari ning see esitati ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia nominendiks. Tänavuse eetilise esseeauhinna valiku puhul oligi iseloomulik see, et kaks parimat tööd, lisaks Eero Epneri „Reformierakonna juhatuse koosolek“, väljusid klassikalise essee vormist, kuid kirjeldasid meie tegelikkust paremini kui mitme nädala pikkune uudisvoog peavoolu meedias. „Ma olen kindel, et Enn oleks sellise valikuga nõus olnud,“ tõdes Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv žürii valikut kokku võttes. INVE STEERI – NR 1/20 13

LHV toetab

„Ajalugu kuulub rahvale“ KOLUMNIST ENN SOOSAARE MÄLESTUSEKS ELLU KUTSUTUD EETILISE ESSEISTIKA AUHIND ANTI SEL AASTAL VÄLJA TEIST KORDA. AUHINNA PÄLVIS AJAKIRJANIK KALLE MUULI RAAMATU „ISAMAA TAGATUBA“ EEST. NAGU PEALKIRIGI VIHJAB, ON RAAMAT PÖÖRDELISTEST SÜNDMUSTEST 1990NDATE ALGUSES, INIMESTEST, KES KUJUNDASID TAASLOODUD VABARIIGI KÄEKÄIKU. INTERVJUUS RÄÄGIB KALLE MUULI, KUIDAS AJAKIRJANIKUST SAI AJALOOLANE. AUHINDA TOETAB LHV PANK.

TEKST: ESTA TATRIK

ajakirjanik 62

EESTI PÖÖRDELISTEST AASTATEST 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses pole just palju kirjutatud, ometi kujundasid toonased otsused meie praegust ühiskonda. Lähiajaloolased ja asjaosalised ise on jäänud kidakeelseks, kui välja arvata mõned mälestused. Mis te arvate, miks selle perioodi suhtes distantsi hoitakse? Eve Pärnaste on koostanud põhjaliku ülevaate ERSPst, Edgar Savisaar on kirjutanud „Peaministri“ ja Sirje Endre kirjastus on jäädvustanud hulga mälestusi. Aga kutselistelt ajaloolastelt pole tolle aja kohta tõesti ilmunud peaaegu ridagi. Arvatavasti ei peeta nii hiljutist minevikku veel päris ajalooks. Eesti ajaloolased kipuvad üldse hirmus pikalt hoogu võtma. Kui mu mälu ei peta, siis ilmusid ka esimesed põhjalikumad ülevaated ennesõjaaegse Eesti poliitikast ja poliitikutest 1990. aastatel Eesti raamatupoodidesse tõlgituna soome keelest.

INVE STEERI – NR 1/2013

Mida on „Isamaa tagatoas“ kõige rohkem tööd arhiivis, intervjuusid asjaosalistega või teie enda isiklikku mälu ja märkmeid? Ajalugu kuulub rahvale. Seepärast püüdsin kirjutada nii, et seda oleks huvitav lugeda kõigil inimestel: poliitikutest koolinoorteni välja. Aga hoolimata ebaakadeemilisest vormist pole „Isamaa tagatoas“ peaaegu ühtki lauset, millele poleks võimalik lisada allikaviidet. Iga sõna selles raamatus tugineb mõnele dokumendile või asjaosalise meenutusele. Iseenda mälu olen usaldanud üksnes ühes kohas, Iisraeli relvatehingu peatüki alguses.

–

Kus paistavad kõige suuremad „augud“ tolleaegsetes allikates? Kas need on riigisaladusega kaetud dokumendid või inimeste valikuline mälu? Valitsuse ja Riigikogu töö on üldiselt hästi dokumenteeritud ja arhiveeritud.

Aga tuhanded kohtumised ja nõupidamised, kus sageli asju sisuliselt otsustati, pole kas üldse dokumenteeritud või on need dokumendid erakätes. Aeg oli pööraselt kiire, kellelgi polnud mahti paberitega jännata. Erakondade tegevust puudutavad dokumendid on ka praegu peaaegu täielikult erakondade endi valduses, riigiarhiivis on vaid natuke valdavalt nende erakondade pabereid, mis on tegevuse lõpetanud (kompartei, liberaaldemokraatlik partei, Koonderakond jms). „Isamaa tagatoa“ lehekülgedelt vaatab vastu hulk täiesti tundmatusse ununenud tegelasi (küll vene nimedega, küll eesti nimedega), kes ometi tol ajahetkel olid tuntud, osad vaenulikud, osad omad. Kes on teenimatult ununenud? Kas Eesti saatuse üle hakkavad otsustama üksnes okupeeritud Eesti Vabariigi kodanikud ja nende järeltulijad või ka okupatsiooni ajal siia elama asunud võõramaalased? See oli kõige tähtsam küsimus, see oli Eesti Kongressi ja Rahvarinde veelahe. Lõpuks taastati kogu Eesti riik õnneks õiguslikust järjepidevusest lähtudes, aga Eesti Kongressi ja ERSP rolli selles pole minu meelest piisavalt teadvustatud ega tunnustatud. Te kirjutate perioodist, mis jätkuvalt mõjutab tänast ühiskonda. Inimesed on elus ja tegusad, suhtepagas kõigil kaasas, haavad võivad kergelt lahti tulla. Kas kirjutades jookseb teie jaoks kuskilt piir, kus inimesed muutuvad „tegelasteks ajaloost“? Elavatest inimestest on hulga lihtsam kirjutada kui surnutest. Meie seast lahkunud ei saa enam midagi selgitada. See paneb kirjutajale palju suurema vastutuse. Kuna ma tundsin või tunnen peaaegu kõiki selle raamatu tegelasi, siis olid nad mul kirjutades kogu aeg silme ees. Ma nägin neid tegutsemas, kuulsin neid rääkimas ja vahel isegi vaidlesin nendega selle üle, miks ma Kalle Muuli.

INVE STEERI – NR 1/20 13

LHV toetab

just nii kirjutan. Nad polnud „tegelased ajaloost“, samas ei huvitanud mind põrmugi see, kuidas minu raamat nende praegust elu võib mõjutada. Ainult paari väga delikaatse dokumendi puhul kaalusin, kas neid ikka tasub avaldada olukorras, kus neid võidakse pahatahtlikult ära kasutada tänapäevases poliitilises võitluses. Millised on ajakirjaniku eelised ajalookirjutajana, näiteks ajaloolaste ees? Ajakirjanikul on alati vähe aega ja vähe ruumi. Ta peab oskama pidevalt kella vaadates ja tähemärke lugedes kirjutada nii, et sajad tuhanded väga erineva elu-

Tolleaegne Isamaa-meelne ajakirjandus mõjutas tugevalt inimeste hoiakuid ja kujundas seeläbi ajalugu. Kui te võrdlete tänast ja toonast ajakirjandust, siis kummal on ühiskonnale suurem mõju? On need üldse enam võrreldavad? Tehnika arengu tõttu ei pea poliitikaajakirjanik tänapäeval poliitikule enam iga päev silma vaatama. Füüsiline ja vaimne eraldatus on suurem. Paljudel ajakirjanikel pole poliitikute jaoks enam nägu ega rahva jaoks nime. Anonüümsus suurendab ajakirjaniku sõltumatust, kuid vähendab vastutust ja paraku ka asjatundlikkust. Iga üksiku ajakirjaniku mõju ühiskonnale on väiksem, kuid see

Elavatest inimestest on hulga lihtsam kirjutada. kogemusega inimesed saaksid ühtviisi hästi aru ka keerulistest asjadest. Tuleb kiiresti valida üksnes kõige olulisem, kirjutada lihtsalt, lühidalt ja selgelt. Ajaloolasel säärast kohustust üldjuhul pole. Ta võib piirduda ka üksnes vähestele asjatundjatele mõeldud erialaste tekstidega. Paljud tagatoa võtmefiguurid on tänaseks poliitikast eemal ja läinud oma rada. Näiteks Tiit Pruuli kirjutas hiljuti raamatu „Antiliibanon 2011“, mis on gurmaanlik segu faktidest ja fiktsioonist. Üldse mitte lihtne kirjutada. Mõni episood kahekümne aasta tagant ju vääriks samuti sarnast lahtikirjutamist? Mingi piirini aitab kunst kindlasti ajalugu paremini mõista. Minu meelest on see kummaline, et tollest ajast pole tehtud põnevaid mängufilme ega näitemänge. Küllap oleme lihtsalt nii väike rahvas, et ei jõua isegi oma kõige tähtsamaid hetki läbi hekseldada. 64

INVE STEERI – NR 1/2013

ei tähenda veel, et ka ajakirjanduse kui terviku mõju ühiskonnale on väiksem. Soosaare auhinna nimes on sõnapaar „eetiline esseistika“. Kuidas seda lahti mõtestada? Noorpõlves olid mu lemmikuteks Ameerika uuema aja kirjanikud. Alles aastaid hiljem panin tähele, et enamasti oli nende tõlkijaks Enn Soosaar. 1995. aastal, kui minust sai Eesti Päevalehe esimene peatoimetaja, sai Enn Soosaarest Eesti Päevalehe püsiautor. Ja kui ma viis aastat hiljem asusin tööle Postimehe toimetusse, kolis oma kommentaaridega sinna ka Enn Soosaar. Ma ei mäleta enam täpselt, kas need enam-vähem üheaegsed toimetusevahetused olid omavahel kuidagi ka põhjuslikus seoses. Aga kuna ma olen trükki toimetanud kümneid või isegi sadu Enn Soosaare tekste, siis julgen väita, et Ennu jaoks tähendas eetiline esseistika ennekõike vastutust oma maa ja rahva eest.

Tere tulemast A.Le Coq Arenale! Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

Ela mõnusalt mängule kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Tule tutvu Triobet Business Clubiga järgmistel EESTI KOONDISE kodumängudel: 03.06.2013 Eesti - Valgevene 11.06.2013 Eesti - Türkmenistan 14.08.2013 Eesti - Läti 06.09.2013 Eesti - Holland 11.10.2013 Eesti - Türgi Pääsme hind 95 EUR Hinnad kehtivad ühele inimesele ja sisaldavad käibemaksu. Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun kirjutage meile kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958 PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

Pension

Suurepärane aasta MÖÖDUNUD KALENDRIAASTAT SAAB PIDADA LHV PENSIONIFONDIDE KLIENTIDELE EDUKAKS. FONDIDE TOOTLUSED OLID KORRALIKUD, JÄÄDES II SAMBA PUHUL VAHEMIKKU +9,1% JA +14,4%. 66

INVE STEERI – NR 1/2013

VÕRDLUSES TEISTE Eesti pensionifondidega olid LHV fondid 2012. aastal parimad kõikides strateegiates. LHV Pensionifond XL, mis investeerib aktsiaturgudele kuni 75%, oli kõrgeima tootlusega II samba pensionifond Eestis. LHV Pensionifond L oli kõrgeima tootlusega fond nende seas, mis investeerivad aktsiaturgudele kuni 50%. LHV Pensionifond M oli parima tootlusega 25%-ste fondide seas ning LHV Pensionifondid XS ja S olid parimad konservatiivse strateegiaga pensionifondid. Ka LHV III samba fond – LHV Täiendav Pensionifond – oli vabatahtlike pensionifondide võrdluses kõrgeima tootlusega (+14,6%). Võlakirjaturgudel, kuhu pensionifon-

did teevad suurimad investeeringud, oli aasta ootamatult positiivne, seda suuresti keskpankade tegevuse tõttu. Euroopa Keskpank andis oma tegude ja sõnadega lootust, et eurotsooni probleemid lahendatakse ning euroliidu liikmesriikide abipalvetele vastatakse. USA keskpangast sai üks suurimaid investoreid võlakirjaturgudel. Rahamass, mida sedasi pakutakse, vähendab riskipreemiaid ning surub intressimäärasid madalamale, mis omakorda tõstab vähemasti lühemaajaliste võlakirjade hindu. Lisanduv rahapakkumine peaks tavalistes oludes kergitama inflatsiooniootusi ning ühtlasi tõstma pikemaajaliste võlakirjade intressimäärasid, kuid seda me eelmisel aastal ei näinud.

TEKST: MIHKEL OJA

LHV Varahalduse juht

INVE STEERI – NR 1/20 13

Pension

Keskmised tootlused viimastel aastatel Fond

Maksimaalne aktsiaturgude osakaal 75%

2012 tootlus

Tootlus algusest (31.12.2012 seisuga)

2011–2012

2010–2012

2008–2012

14,37%

50%

13,77%

113,33%

2,60%

7,10%

5,69%

25%

11,91%

71,88%

4,00%

6,21%

6,60%

9,13%

84,33%

4,78%

5,43%

7,93%

9,53%

71,00%

5,27%

5,84%

7,68%

Täiendav

95%

14,62%

99,46%

2,14%

7,12%

4,69%

Pensionifondide tootlused ei ole tagatud. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Pensionifondide tootluse andmed põhinevad veebilehel www.pensionikeskus.ee avalikustatud statistikal ning on esitatud perioodi kohta kuni 31.12.2012. LHV kohustuslikud pensionifondid alustasid investeerimistegevust 2002. aasta suvel. LHV Täiendav Pensionifond moodustati 12.04.2001. Fondide viimase kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmised aritmeetilised tootlused aasta baasil on esitatud vastavalt IFS § 243-1 lõikele 4. * Kuni 31.12.2011 oli LHV Pensionifondi XL maksimaalne aktsiaturgude osakaal 50%. Seoses investeerimispoliitika olulise muutumisega ei pruugi fondi tuleviku tootlus olla võrreldav 2012. aastale eelneva tootlusega.

15. maist saab esitada avalduse 3+6% makseteks Maksete tõstmiste võimalus puudub II sambaga liitujail, kes on sündinud 1954. aastal või varem ning kes esitasid 2009. aastal maksete jätkamise avalduse (umbes 20 000 inimest), sest nemad jätkasid 2010. ja 2011. aastal skeemis 2+4% (nende makseid ei peatatud 2010. ega vähendatud 2011. aastal). 1955. aastal ja hiljem sündinud liitujad, kes jätkasid vabatahtlikult makseid, saavad küll esitada „makse määra tõstmise avalduse“, kuid nende jaoks on riigipoolne makse sõltumata avalduse esitamisest 6%. See-eest isiku enda makse tõuseb avalduse esitamisel 2% pealt 3% peale. 68

Investeeringud Eestisse LHV pensionifondide aktsiainvesteeringutest tehti suurim kohalikule Tallinna börsile, mida kajastav indeks tõusis aastaga 38,2% (Baltikumi indeks 26,6%). Võrreldes muu maailma aktsiaturgudega oli kodumaiste aktsiate eelistamine õige otsus. Maailma aktsiaturud tõusid kohalikes valuutades arvestatuna keskmiselt ligi 13,2%. Kuigi Baltikumi aktsiaturge toetavad jätkuvalt kõrgem majanduskasv siinses regioonis, väiksemad probleemid riikide võlgadega ja Läti oodatav liitumine eurotsooniga, on suurem taastumine börsiettevõtete kasumites juba toimunud. Tulevikule mõeldes on LHV pensionifondid valmistunud raskemateks aegadeks, uskudes, et peo jätkumine finantsturgudel on vähetõenäoline. Aktsiaturgude tõusupotentsiaali kärbib nõrk maailma majanduskeskkond ning ebaselgus, kuidas suudetakse tulevikus vähendada viimaste aastakümnetega võetud tohutuid võlakoormaid. See protsess, mis eeldab struktuursete reformide elluviimist, on pikk ja keeruline ning selle käigus võime näha väärtpaberiturgudel olulisi tagasilööke. Ühest küljest on LHV pensionifondid valmistunud keerulisemateks aegadeks, vähendades riskantsemate investeeringute osakaalu. See annab võimaluse soodsamate hindade saabumisel uuesti ostupoolele asuda. Teisest küljest on LHV pensionifondides suurenenud al-

INVE STEERI – NR 1/2013

ternatiivsete investeeringute osakaal. Näiteks tegid LHV pensionifondid eelmisel aastal esimese investeeringu ettevõttesse, mille aktsiatega ei kaubelda börsil (Baltimaade suurimasse tarkvaraarendusettevõttesse Nortal), ning suurendasid investeeringuid ärikinnisvarasse (EfTEN Kinnisvarafondi kaudu). Selliste investeeringute osakaal, mis otseselt ei sõltu börsidest, tõuseb eeldatavasti ka jooksval aastal. Samuti võib eeldada Eesti-suunaliste investeeringute osakaalu jäämist 25% lähedale. Kõrgemad II samba maksed 2014–17 Järgmisest, 2014. aastast tõusevad riigipoolsed maksed II sambasse neljaks aastaks 4% pealt 6% peale isikutel, kes esitasid 2009. aastal maksete jätkamise avalduse. See puudutab enam kui 200 000 kogumispensioniga liitunut. Riigilt 6% saamise võimalus järgneval neljal kalendriaastal on ka neil, kes 2009. aastal seda avaldust ei esitanud, kuid kes esitavad käesoleval aastal „makse määra tõstmise avalduse“. See avaldus on nii-öelda teine võimalus kogumises tekkinud vahepealne paus tasa teha, kuid eeldab, et inimese enda panus on samal perioodil tavapärase 2% asemel 3%. Pangad võtavad avaldusi vastu 15. maist kuni 15. septembrini. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension.

LHV Panga uudised

LHV valiti Baltikumi parimaks börsiliikmeks LHV PANK VALITI JUBA TEIST AASTAT järjest NASDAQ OMX Balti turgude parimaks börsiliikmeks. Eelmisel aastal kaasnes auhinnaga ainulaadne võimalus viia läbi börsipäeva sulgemistseremoonia New Yorgis. LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on pank viimastel aastatel lisaks jaeinvestoritele aktiivselt tegelenud ka institutsionaalsete investo70

INVE STEERI – NR 1/2013

ritega. „Täna tehakse iga kuues aktsiatehing Balti börsidel läbi LHV Panga,“ ütles Kilu. „Võrreldes teiste pankadega oleme rohkem keskendunud investeerimisteenuste pakkumisele ja kohaliku kapitalituru elavdamisele.“ Tunnustus seni tehtud töö eest innustab meid kindlasti ka edaspidi.

LHV pangalink suurematele kodulehtedele LHV PANGALINGIGA SAAB tasuda aina rohkemates paikades internetis. Suurematest lehtedest on esindatud Eesti Energia, Eesti Loto, portaal laevapiletid. ee ning Tallinna Linnakantselei. Pangalingi rakendamiseks oma kodulehele või kaupmehe soovitamiseks külasta lehte lhv.ee/pangalink.

LHV toetab Enn Soosaare esseistikaauhinna väljaandmist 15. märtsil anti välja teine Enn Soosaare nimeline esseistikaauhind, mille pälvis Kalle Muuli raamatu „Isamaa tagatuba“ (Tulimuld 2012) eest. Aunimetusega kaasneb ka rahaline preemia väärtuses 3000 eurot, mille pani välja LHV Pank. Auhinda annab välja Enn Soosaare SA aasta jooksul eesti keeles ilmunud poliitikast, kultuurist või moraalist rääkiva essee eest. Möödunud aasta võitjaks pärjati Ilmar Raag Postimehes ilmunud essee „Kultuuritust ei ole olemas“ eest. Euromoney tunnustas LHV privaatpangandust Veebruaris pälvis majandusajakirja Euromoney igaaastasel privaatpanganduse teenust hindaval küsitlusel Euromoney Private Banking Survey esikoha taas LHV Panga portfellihalduse teenus (võit kategoorias „Equity portfolio management”).

Kas oled aktsiaturu liikumistega kursis? MAIKUUNI JÄTKUVAD LHV Tallinna kontoris ülipopulaarsed investeerimisseminarid neile, kes tahavad end kauplemisega rohkem kurssi viia ning kellel on huvi investeerimise ja väärpaberiturgude vastu. Seejuures pole vahet, kas tahad oma kauplemisoskust arendada, mõtled

anda raha portfellihalduri kätte või soovid lihtsalt silmaringi laiendada. Vali end huvitav teema ja registreeru lehel www.lhv.ee/kool. Samal lehel saad tutvuda ka toimunud seminaride materjalidega. Seminarid on tasuta.

LHV järelmaksu teenus kaupmeestele algab mais LHV grupis pakub alates maikuust järelmaksu teenust kaupmeestele tütarettevõte LHV Finance. See on loogiline arendus liisingu- ja krediidipakkumistele.

INVE STEERI – NR 1/20 13

Raamatud

Raamatututvustus Ükskõik millises eluvaldkonnas esimeste sammude tegemine ei tähenda harilikult seda, et tuleb hakata ise jalgratast leiutama. Tänu eelkäijate kogemustele ja kirjapandud teadmistele saame märksa lihtsamini midagi uut selgeks õppida kui katse-eksituse meetodil. Seekord tutvustame populaarseid raamatuid Amazonist, mis on tõusnud sealsesse Top 7-sse. Need raamatud on kogu maailmas väga menukad, oma tarkuseiva leiab neist kindlasti ka eestimaine lugeja.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peate olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

INVE STEERI – NR 1/2013

BOB KNIGHT

DANIEL H. PINK

JOHN C. MAXWELL

The Power of Negative Thinking: An Unconventional Approach to Achieving Positive Results 2013

To Sell Is Human: The Surprising Truth About Moving Others 2012

The 21 Irrefutable Laws of Leadership: Follow Them and People Will Follow You 2007

Raamat jagab külluses häid mõtteid ning kasulikku infot nii juhtidele kui teiste eluvaldkondade esindajatele. Legendaarne korvpallitreener Bob Knight selgitab, miks negatiivne mõtlemine ei tähenda allaandmist, vaid annab tegelikult häid tulemusi. Heade tulemusteni viib korralik ettevalmistus, kus lisaks oma tugevuste teadvustamisele tuleb teada ja aktsepteerida oma nõrkusi. Negatiivsest mõtlejast juht teab oma meeskonna tugevusi ja nõrkusi ning suunab inimesed tegema just neid ülesandeid, mis neil hästi välja tulevad, eesmärgid sealjuures peavad olema kõrged, aga mitte kättesaamatud.

Daniel H. Pinki uus menuk räägib meid kõiki puudutaval teemal, millega me iga päev kokku puutume. See on müük. Müük ei toimu üksnes poes, kontoris või turul, me müüme pidevalt oma ideid ja tõekspidamisi sõpradele, perele ja kolleegidele. Autor läheneb teemale uue nurga alt ning pakub praktilisi teadmisi, mida ning kuidas teha.

Enam kui 30-aastase juhtimiskogemusega ekspert John C. Maxwell jagab lugejatega vanu ja värskeid teadmisi juhtimisest, mis aitavad ettevõtetel kasvada ja areneda. Autori kirjutamisstiil ning näited on lihtsad ja selged. Autor ei piirdu üksnes õpetuste ja ettepanekutega, vaid räägib julgelt tehtud vigadest, mis meile tagantjärele üksnes teadmisi juurde annavad. Ta ilmestab raamatut ka anekdootidega, loomulikult juhtimisest.

MALCOLM GLADWELL

CHIP HEATH, DAN HEATH

Outliers: The Story of Success 2011

Decisive: How to Make Better Choices in Life and Work 2013

Mis teeb edukad inimesed edukaks? Lisaks suurele tööle, ambitsioonidele ja andele peitub edu ning õnnestumiste taga muudki. Perekond, ümbritsev keskkond, kontaktid ja palju sellist, millele me esialgu tähelepanu ei pööra ning mida me ise kontrollida ei saa.

Valikuid teeme pidevalt iga päev, nii tööl kui eraelus. Juhi üks olulisemaid rolle on teha õigeid otsuseid. Kuidas teha aga paremaid valikuid? Vennad Heathid pakuvad värskeid strateegiaid ja praktilist juhendit, kuidas teha just neid parimaid valikuid.

CHARLES DUHIGG The Power of Habit: Why We Do What We Do in Life and Business 2012 Meil kõigil on harjumused, osad neist teadlikud, osad mitte. Kuidas harjumused tekivad, kuidas need meid meie tegemistes juhivad, kuidas harjumusi muuta ja soovitud teele suunata? Neile küsimustele autor vastust otsibki. Lisaks inimeste harjumustele uurib ja analüüsib Duhigg ka organisatsioonide ning ühiskonna käitumist ja harjumusi.

ROBERT T. KIYOSAKI

TOM RATH, PH.D. DONALD O. CLIFTON

Rich Dad’s Guide to Investing 2012 Head juhtnöörid, kuidas vähendada investeerimisriske ning võidukalt investeerimismaastikul tegutseda. Loomulikult ei paku autor lugejale võluvitsa, mille abil lihtsalt oma vara suurendada, vaid annab tarka nõu, juhendab ning toob näiteid, kuidas alustada, leida oma tee ja investeerida sama edukalt kui parimad.

How Full Is Your Bucket? 2004 Kui teistega hästi käituda, tuleb see hea meie juurde tagasi. Autorite arvates töötab see põhimõte nii lähisuhetes kui ka juhtimises ja äris. See on inspireeriv käsiraamat, mis räägib, kuidas isegi väiksemad interaktsioonid mõjutavad inimeste produktiivsust, tervist ja suhtlust. Huvitav lähenemine, milles on peidus jõulised strateegiad ning kaasakiskuvad lood.

INVE STEERI – NR 1/20 13

Ristsõna

Palun saada vastus e-postiga: lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisteemalist raamatut LHV raamatukogust. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „INVESTEERING“. Investeerimisalased raamatud võitsid: Helgi Johanson, Raimund Kull ja Anton Birjukov. Võitjatega võetakse ühendust. Palju õnne! 74

INVE STEERI – NR 1/2013