Investeeri 01_2014 by LHV Pank

LHV PANGA AJAKIRI NR 1/2014

Arvamus, vabadus, press Arvamusfestivali korraldaja, ettevõtja ja pressisõber Kristi Liiva hoolib sõnavabadusest

I NVEST EERI NR 1/20 14

K OLUMN: E RKKI RAASUKE K UUM: BITCOIN ET TEVÕTE: LIPUVABRIK A NALÜÜS: MARIS LAURI G URU: LILIANE BETTENCOURT

Juhtkiri

Sisukord 4 10 T EKST : PRIIT RUM LHV kommunikatsioonijuht

ÖELDAKSE, ET majandusotsustes ei ole emotsioonidele ruumi. Igapäevane praktika kõneleb millestki muust. Pahatihti on just kõhutundel ja tujudel suur roll tarbijate käitumises, sageli ka oluliste otsuste langetamisel. Seekordse Investeeri lugudest võib leida mitmeid näiteid, mis toonitavad ratsionaalse mõtlemise tähtsust. Eriti otsuste puhul, mis mõjutavad meie käekäiku pikema aja jooksul. Nagu ettevõtja Kristi Liiva mainib, on suure osa eestlaste jaoks rahaasjade planeerimine võõras nähtus. Loodetavasti õnnestub pankade eestvedamisel peetava Rahatarkuse päeva ja muude sarnaste ettevõtmistega utsitada meie inimesi rohkem oma finantsvalikutele mõtlema. Sedasama tuleb silmas pidada pensionifonde valides. Tegemist on pikaajalise investeeringuga ja seepärast peab pensioni kasvatamisele lähenema ratsionaalselt. Kuid miks rääkida lihtsast inimesest, kui ebaratsionaalsed võivad tunduda isegi riikide võlapoliitilised otsused, nagu analüüsis Erkki Raasuke. Paljude asjaolude arvestamine otsustamisel ja probleemidele nutikate lahenduste leidmine võivad olla kaalukeeleks, mis määravad tulevase edu või ebaedu. Olgu teemaks äriplaan ja uue toote turule toomine või finantsotsus – paremas seisus on need, kes on hoolikalt järele mõelnud. Pärast seda võiks siiski ka kirele ja kõhutundele ruumi jätta, et igav ei oleks.

14 20 24 30 40 44 46 48 52 56 60 64 66 68 70 72 74

INTERVJUU KRISTI LIIVA räägib suhtekorraldusest ja Arvamusfestivali korraldamisest. INVESTORI ABC Kõik ei lähe alati ülesmäge, aga kuidas tulla toime kaotuste ja negatiivsete uudistega. KOLUMN ERKKI RAASUKE kirjutab võlast nii eraisiku kui ka riigi tasandil. KUUM Virtuaalne raha Bitcoin kütab kirgi. INNOVATSIOON ANDRES KITTER kirjutab uutest makselahendustest. GURU L’Oréali pärijanna LILIANE BETTENCOURT on maailma rikkaim naine. ETTEVÕTE Lipuvabrik varustab eestlasi rahvussümboolikaga. TULEVIK Tallinna börs 10 aasta pärast. SELGITUS RAUL EAMETS selgitab, miks eestlased saavad vähem palka kui soomlased. ANALÜÜS MARIS LAURI analüüsib väliskapitali lahkumise põhjusi. INTERVJUU Pärsia Lahe Fondi juht JOEL KUKEMELK räägib fondi edukusest. ANALÜÜS USA võlaprobleeme analüüsib HEIDO VITSUR. TEHNOLOOGIA Kui tähtis on millisekund. PENSION Ülevaade pensionifondide käekäigust. UUDIS Mitme funktsiooniga Partner Pangakaart. LHV TOETAB Gasellid toetavad majandust. LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine ja kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Jarek Jõepera Trükk: Kroonpress Trükiarv: 42 000

Reklaam: Nordicom Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 1/2014

Persoon

Pressi sõber

SUHTEKORRALDAJA KRISTI LIIVA HOOLIB SÕNAVABADUSEST SEDAVÕRD, ET ON ASUNUD KORRALDAMA MENUKAT ARVAMUSFESTIVALI. LÄINUD AASTA LÕPUS PÄRJATI TEDA SEETÕTTU KA PRESSISÕBRA TIITLIGA.

TEKST: TIIT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 14

Pangad maadlesid aasta alguses sellise asjaga nagu SEPA. Mis sa arvad, kas see on jõudnud üldse inimesteni ja kas nad peaksid seda tähele panema? Kommunikatsioonijuhtimise üks kõige suuremaid väljakutseid panganduses, aga ka näiteks energeetikas ja telekomis on, et erialainimesed armastavad erialakeelt ning meie ülesanne on aidata neid rääkida lihtsamas keeles. SEPA kõlab võõralt, aga see pole midagi muud kui Euroopa ühtne maksesüsteem. Veebruarist kehtib uus kokkulepe maksete ja arvelduste tegemiseks, sealhulgas asendatakse otsekorraldused e-arvega seotud maksekorraldustega ning lisaks võetakse kasutusele ühtne rahvusvaheline pangakonto numbristandard. Erakliendi jaoks ei muutu suurt midagi,

ärikliendi jaoks aga küll, neist enamikule on sõnum praeguseks ka kohale jõudnud ja vajalikud ettevalmistused tehtud. Kas keeruliste teemade lihtsustamisega midagi kaduma ei lähe? Pigem lähevad keerulise sõnumiga kuulajad kaotsi. Eri teemade jaoks ja erineva süvenemisvajaduse jaoks on erinevad formaadid. Ei tasu oodata kiiretest kanalitest süvitsi minekut ja vastupidi, põhjalikumat käsitlust nõudva teemaga loota soovitud tulemust ühest kiirest üldmeediale suunatud kampaaniast. Miks on nii, et osad organisatsioonid on väga kinnised ja teised jälle avatud? Esmalt on see kinni organisatsiooni 4

I NVE STE E RI – NR 1/2014

FOTO: JAR EK JÕEP ER A

FOT O: JA REK JÕEP ERA

Persoon

Mida toob aasta 2014? 2014 on uue normaalsusega harjumise aasta. Majanduse kasvunumbrid on ja jäävad nähtavas tulevikus ühekohalisteks; ettevõtjad otsivad vastust, kuidas selles keskkonnas osata nutikamalt tegutseda ja kuidas leida ning hoida andekaid ja töökaid inimesi.

tegutsemispõhimõtetes ja kultuuris. Ja juhtide väärtushinnangutes. Kindlasti on ka neid ettevõtteid, kus oma kookonisse on peitutud mõlkida saamise järel. Kui palju ettevõtteid tegutseb kommunikatsiooni vallas läbimõeldult? Kui vaadata üle eri majandusharude, siis hästi läbimõeldud ja korraldatud kommunikatsiooniga ettevõtteid on väga mitmeid. Need on kas omas valdkonnas tuntud kui kõrge juhtimiskvaliteediga ja liidrirollis või siis värske vaatega uued tulijad. Asju tehakse läbimõeldult ja kommunikatsiooni investeeritakse teadlikult. Kui oluline on ajakirjandusega suhtlemine? Oluline, aga mitte esimesel tähtsusjärjekohal. Inimesed, kes juba on teiega – ettevõtte töötajad, oma organisatsiooni liikmed ja kliendid on kõige võimsam

INVE ST EERI – NR 1/20 14

sõnumikandja ja kanal. Enamik ajast, energiast ja rahast on mõistlik kulutada sellele, et need inimesed oleksid teie jaoks parim lugude jagaja, on ju nende seotud inimeste usaldusväärsus sageli kõrgem kui ettevõtte tippjuhi nuditud laused pressiteates. Oled töötanud ka pangas ja seotud Pangaliiduga. Kuidas muuta pangandusteema inimeste jaoks seksikaks? Teema seksikaks muutmise kontseptsioon on minu arvates väga üheksakümnendad (naerab). Meie kohtumise alguses ütlesin, et sõnum peab inimesteni jõudma, olema arusaadav, neile korda minema. Pankade ülesanne on harida? Absoluutselt. Minu arusaama kohaselt on pankade ühiskondlik vastutus harida inimesi, seista hea, et inimestel on finantskirjaoskus. Paraku on eestimaala6

si, kes korrapäraselt planeerivad eelarvet, panevad ritta tulud ja kulud ning rahaasju plaanivad, kahetsusväärselt vähe. See on konkreetne pankade ühishuvi valdkond, milles teha koostööd, mitte konkureerida. Pankadesse on kogunenud väga palju teadmist, nii ettevõtete oma kui ka majandusest laiemalt. Selle teadmise jagamine ja kättesaadavamaks tegemine on oluline.

oma kokkusaamispaigad ja üritused, vähe on aga ühist ruumi seisukohtade ühtlustamiseks ja jagamiseks, mis ei ole samas allutatud konkurentsile avaliku tähelepanu pärast – mis oleksid mitteametlikud ning arendaks omavahelise läbikäimise ja suhtlemise kultuuri.

Korraldasid eelmisel aastal uue, palju vastukaja saanud Arvamusfestivali. Kas Eestis pole piisavalt avalikku arvamusvahetust? Miks peab seda eriüritustega ergutama? Festivali soov on, et suvises sundimatus festivaliõhustikus arutatakse Eesti oleviku ja tuleviku jaoks olulisi küsimusi, mida tavaliselt tehakse kinnistes koosolekuruumides ametlikus õhkkonnas vaid valitud ja kutsutud inimeste vahel. Ehk et Eestis on väga vähe sündmusi, kus osalevad ühtaegu nii mõtlejate paremik

Mis olid Arvamusfestivali põnevaimad ideed, mida peaks kindlasti ellu viima? Ühes festivali õpitoas arutlusel olnud ühiskondliku kasu võlakirjade (inglise keeles social impact bonds) idee, mis originaalkujul on pärit Suurbritanniast ja on sisult riigi, vabaühenduse ja investorite uuenduslik koostöömudel. Võtmeküsimuseks on, kuidas leida üles suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid riiklikke riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtid investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest preemiat. Investorite raha

kui ka aktiivsed kodanikud, nii vabaühendused kui ka erakonnad; kus kohtuvad eri tegevusvaldkondade esindajad – ettevõtjad, riigiasutused, vabaühendused, kultuuritegelased, erakonnad, ülikoolid, meediaväljaanded, katusorganisatsioonid jne. Samuti on vähe kohti, kus pääsevad esile uued kõnelejad ja inspireerivad mõtlejad paljudest valdkondadest. Värsketele mõtetele ja uutele kõnelejatele platvormi loomine on üks selle ettevõtmise juhtidee. Puudu on ka sündmustest, mis vaatlevad erinevaid teemavaldkondi ja küsimusi risti ja põiki. Eri elualade inimestel on

kaasatakse, et töötada välja konkreetsele ühiskondlikule probleemile lahendus, mis aitab probleemi tõenduspõhiselt ja mõistlike kuludega lahendada. Kui ettevõtmine täidab eesmärke, ostab riik investorilt lahenduse ning maksab talle nii investeeritud rahasumma kui ka kokkulepitud intressi. Praeguseks on üle maailma käivitatud üle 20 võlakirjaprojekti, neist enamik Inglismaal. Üks esimesi näiteid on ligi poolteisemiljonilise elanikkonnaga Essexi piirkonnas teismeliste riskikäitumise probleeme lahendanud võlakirjaprojekt. Loodan väga, et festivalil mudelit tutvustanud

CV Sündinud 1971 Lõpetanud EBSi ärikorralduse erialal turunduse suunal Al 2005 Kommunikatsioonibüroo JLP partner ja konsultant Al 2012 SA Kiusamise Vastu kaasasutaja, juhatuse liige Al 2013 Arvamusfestivali juht 2009–2012 Swedbanki Grupi korporatiivsuhete asejuhataja 2008–2009 Kommunikatsioonibüroo JLP tegevjuht 2005–2008 Eesti Energia kommunikatsioonijuht 2003–2005 Valitsuse kommunikatsioonibüroo juht 1998-2003 Hansapank Eesti, hilisem Hansapanga Grupi turundus- ja suhtekorraldusjuht 1995–1998 Hoiupanga pressiesindaja, hilisem suhtekorraldusjuht 1993–1995 Reklaamitelevisooni välisuudiste toimetaja

Inimesi ei huvita asjad, millest nad aru ei saa.

I NVE STE E RI – NR 1/2014

F OT OD: S C A N P I X

Persoon

Sõnarockifestival Mullu suvel toimus Eestimaa südames Paides esmakordselt festival, mille keskmes oli kogu ühiskonda kaasav mõttevahetus. See on justkui sõnarockifestival või intellektuaalne puhkus, kus arutati Eesti olevikku ja tulevikku puudutavaid teemasid ja nauditi kultuuri. Järgmine festival toimub sel suvel 15.–16. augustil ja jälle Paides.

INVE ST EERI – NR 1/20 14

Kaarel Oja ja Risto Oja eestvedamisel ja Heateo SA koostöös Eesti esimene võlakirjaprojekt ära tehakse. Palju räägitakse, et Eestil pole suurt eesmärki, mille poole püüelda, seetõttu rabeleme tühja nagu peata kanad. Mida sina sellest arvad? Kaks mõtet. Esiteks, meie põhiseaduse preambulis on vastus sellele suure eesmärgi küsimusele ju olemas – kindlustada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ja selleks on vaja teha kümneid, sadu, tuhandeid asju, võtta väikseid ja suuri eesmärke ühiskonna eri osades ja tegevusvaldkondades, et Eesti olemasolu mõte ajas kestaks ja areneks. Teiseks, mind puudutab suure eesmärgi puudumise teemast palju rohkem see, kui kohtan inimesi, kes ütlevad: „mida mina sellest tean”, „mis minust üldse sõltub“, „nemad seal Toompeal...”, „mina olen väike inimene, ma parem ei hakka midagi arvama” jne. Need mõtted on suurem oht seisva vee tekkele ja kapseldumisele kui kõiki Eestis elavaid inimesi ühendava suure eesmärgi puudumine. Sel teemal, kas Eesti vajab üht või mitmeid eesmärke, võiks tänavusuvisel Arvamusfestivalil arutleda.

Kas Arvamusfestivali abil võiks selline uus idee esile kerkida? Arvamusfestival võiks olla üks sellistest kohtumispaikadest, kus sünnivad uued ideed, mis võivad saada osaks neist kümnetest, sadadest või tuhandetest Eestile olulistest eesmärkidest ja algatustest. Aga ma rõhutan: üks sellistest, mitte ainus. Mida tähendab sinu jaoks pressisõbra tiitli võitmine? Et pressisõbra ruupori saamine oli seotud Arvamusfestivaliga ja selle rolliga vaba sõna arendamisel, siis esimese asjana mõtlesin, et see tunnustus kuulub tervele festivali korraldustiimile, kelle vabatahtliku tööga see tegu tehtud sai. Kõigile inimestele, kes andsid oma elu teiste rollide – töö, kallite inimeste, hobide ja kõige muu arvelt ning kõrvalt oma aja, energia ja oskused, et festival just selline oli. Minu sees küpsenud mõte Eestis teha midagi sarnast, kui seda on Gotlandil igal suvel toimuv Almedaleni nädal, oli vaid murdosa sellest tervikust, mida osalejad esimesel Arvamusfestivalil kogesid. Kõik need inimesed, kes festivali tegid, lisasid oma ideed ja arendasid festivalimõtet edasi, kindlustades, et see ettevõtmine teoks saab.

Investori ABC

Kahjumi s KELLELE POLEKS POSITIIVSED UUDISED ROHKEM MEELTMÖÖDA KUI NEGATIIVSED SÕNUMID. KAHJUKS TULEB ELUS KUULDA MÕLEMAID JA BÖRSID POLE ERANDIKS. KASUMIS POSITSIOONIDEL TULEKS LASTA EDASI TÕUSTA, AGA KUI PORTFELLIS VAATAVAD VASTU MIINUSES AKTSIAD, KAS SEE PEAKS AJENDAMA MÜÜGINUPPU VAJUTAMA ENNE, KUI OLUKORD VEEL HULLEMAKS MUUTUB? PSÜHHOLOOGILISELT ON INIMESEL palju kergem taluda häid uudiseid kui vaadata näkku ebameeldivale sündmusele. Kujutage ette olukorda mõne börsil kaupleva firmaga, mille aktsia tõuseb ühe päeva jooksul 15%. Üldiselt järgneb ratsionaalse investori puhul sellele harva müügiotsus, sest hing ihkab veel suuremat kasumit teenida, ja samas ütleb loogika, et miks loobuda kuldmunasid munevast hanest, kui uudised on positiivsed ja väärtuskordajad mõistlikud. TEKST: ERKO REBANE

LHV Panga analüütik INVE ST EERI – NR 1/20 14

Terve mõistus versus emotsioon Kui aga sama aktsia peaks kukkuma 15%, jätab see hinge hoopis sügavama jälje. Psühholoogid Daniel Kahneman ja Amos Tversky jõudsid 1979. aastal tõdemuseni, et selline tundeelamus võib olla isegi kaks korda võimsam. Sestap eelistatakse kasu saavutamisel võimalusi, kus annaks vältida potentsiaalseid kaotusi või õnnestuks riski vähemalt minimaalseks viia.

Instinktiivselt pürgime olukorra poole, kus talutava riski juures oleks potentsiaalne võit maksimaalne, ja ma usun, et hiljuti üle elatud globaalne finants- ja majanduskriis on sellist käitumist vaid võimendanud. Aktsiaturgudel saame oma võidu võimalusi suurendada eelnevalt ettevõtet põhjalikult analüüsides, mistõttu ei toonitata investeerimisõpikutes asjata selle vajadust. Aga vahel ei päästa ebasoodsatest tagajärgedest isegi päevi kestnud majandusaruannete tudeerimine ja pikad Exceli mudelid, sest ettevõtluses leidub rohkelt riskifaktoreid, mis võivad ootamatult realiseeruda ja kogu investeerimisteesi pea peale pöörata (emake loodus, seadusandlus, õnnetused, konkurents jne). Kui punane värv hakkab silma riivama Teatud mõttes võib investorite ja võitlushärgade vahel tõmmata paralleele, sest mõlemale meeldib kiiresti edasi tormata ning kumbki ei salli punast värvi (viima10

seedimine

Aitavad meelerahu ja realistlikud ootused Juuste katkumise asemel aitab kahjumi puhul meelerahu säilitada ennekõike ostule eelnev firma finantsnäitajatega tutvumine ja tema turupotentsiaali hindamine. Isegi kui sellest hoolimata 11

I NVE STE E RI – NR 1/2014

ILLUSTRATSIOONID: A NNE PIKK OV

ne küll pullide puhul levinud arvamuse kohaselt). Ei ole kahtlustki, et kaotusega leppimine on raske kogemus, eriti kui mõelda, kui mitu kuud või aastat kulus summa kogumiseks ja kuidas seda ei pruugigi enam näha. Tihtilugu saabki paljudele alles siis selgeks risk, mida ollakse tegelikult valmis oma raha puhul aktsepteerima, erinevalt sellest, mida kujutati ette hetkel, kui kogu turg tuhatnelja üles kihutas ja mõttes mõlkus vaid soov sellest osa saada. Kiire pisarate neelamine ei pruugi samuti kõige parem lahendus olla, sest tavaliselt põhjustab see kaasatormamise kõrgemate riskide juures selle nimel, et kaotatud summat tagasi võita, päädides ehk hoopis veel ilmatuma kahjumiga. Tark on hetkeks aeg maha võtta, mõelda, mis läks valesti, et uuesti sama reha otsa ei astuks, ning teha enne uusi oste esialgu kas või mõttes mõned tehingud ja jälgida, kuidas neil läheb. See aitab taastada enesekindlust või jõuda järelduseni, et enne investeeringute tegemist peaks analüüs olema põhjalikum.

Investori ABC

vuse restruktureerimise tõttu) madalamatel väärtuskordajatel, siis ühel hetkel võib suhtarv olla abiks kahjumi vähendamisel, ilma et äritegevuses suurt midagi muutuks. N-ö vee alla sattunud positsioonide asemel suuna tähelepanu rohkem kogu portfelli käitumisele, sest oluline on triumfeerida üldvõistlusel, mitte niivõrd pidevalt üksikaladel esikohta taotleda. Edukalt hajutatud portfellis võivadki eri varaklassid ja väärtpaberid veel omakorda käituda turu faasides isemoodi, mistõttu on osa positsioonide nõrgem sooritus aeg-ajalt üsna tavaline. Olulisel kohal on ka see, kui alustatakse realistlike ootustega. Kõik me tahame teenida praegustest väga madalatest deposiidimääradest kõrgemat tulu, samas ei soovi keegi kapitali kaotada. Nii

Abistav test Juhul kui mõne positsiooniga kogunenud kahjum peakski ühel päeval valuläve ületama, tasub teha kiire test, millega saab hoobilt selgeks, kas võtame asja kaine mõistusega või laseme emotsioonidel valitseda. Testi versioone leidub mitu, aga keskseks elemendiks on neis kõigis ootamatu müük. Näiteks kui majapidamises leidub kass või laps, kes peaks ühtäkki vajutama klaviatuuril nuppu, mis kahjumis väärtpaberi likvideerib, kas oleksid valmis seda uuesti tagasi ostma või mitte? Üldiselt kipub vastus olema eitav, mis tähendab, et kahjumist hoiab kinni vaid lootus tagasi nulli jõuda.

Ebaratsionaalne käitumine Kahnemani ja Tversky uuringus küsiti katsealuste käest, kui suurt võitu nad vajaksid, et kaotuse riski aktsepteerida. Osalejatele pakuti õnnemängu, kus nad oleksid 50% tõenäosuse juures kaotanud 100 dollarit ja sama suure šansi põhjal võinud võita 150 dollarit. Kuigi tõenäosusarvutuste kohaselt on selles mündiviskes osalemine väärt 25 dollarit ($ 150 x 0,5 – $ 100 x 0,5 = 25) rohkem kui sellest loobumine, otsustasid katsealused pakkumise tagasi lükata, mida võib lugeda ebaratsionaalseks käitumiseks. Kõne alla oleks tulnud kaasalöömine juhul, kui potentsiaalne võit oleks võimalikku minetatavat summat ületanud vähemalt kaks korda. INVE ST EERI – NR 1/20 14

Hirmul on suured silmad. vaatab kontol lõpuks vastu realiseerimata kahjum, muudab tausta tundmine meid investeeringu suhtes tunduvalt enesekindlamaks ja vähendab riski, et otsustatakse iga ebaratsionaalse turupaanikaga asjata kaasa minna. Kui aktsia languse taga on ühekordne tegur või kogu turu negatiivne foon ning firma pikaajaline fundamentaalne väljavaade pole muutunud, saab rahulikuma südamega realiseerimata kahjumile otsa vaadata ja vältida müügiga kiirustamist. Samuti on abiks, kui soetatud ettevõtte väärtuskordajate puhul on veidigi hingamisruumi jäetud, võrreldes ajalooliste keskmiste või konkurentide omadega. Kui ei eksisteeri kindlat põhjust, miks aktsia peaks nende suhtes kauplema (näiteks kõrgema võlakoorma või äritege-

võlakirjade kui ka aktsiate puhul tuleb leppida sellega, et deposiidist magusama tulupotentsiaali haaramiseks võetakse lisarisk, millega paratamatult kaasneb tõenäosus, et konto väärtus kõigub rohkem. Hirmul on suured silmad, ütleb vanasõna. Paraku kipub see välja paistma ka investeerimisel, mis aga ohustab pikaajalist jõukuse kasvatamist. Emotsioonidest juhitud otsuste tõttu tihti realiseeritakse liiga kiire kasum, sest kardame teenitud tulust ilma jääda. Teisalt klammerdume ülearu kauaks kaotajate külge lootuses näha jälle kogu raha, mis sai kunagi sinna alla pandud. Mida selgemalt defineeritud strateegia, eesmärkide ja põhjalikuma kodutööga me vara kasvatamisse suhtume, seda edukamalt õnnestub protsessis tunded kõrvale jätta.

FOTO: JAR EK JÕEP ER A

INVE STEERI – NR 1/20 14

Kolumn

Võlast BALTIKUMI VÕLA- JA KINNISVARAMULL NING ARENENUD MAAILMA KESTEV VÕLAKRIIS ON ANDNUD ROHKELT LISAPÕHJUST VÕLAST MÕELDA JA JÄRJEST UUSI KÜSIMUSI KÜSIDA. NEILE KÜSIMUSTELE OTSIB VASTUSEID LHV GROUPI JUHATUSE LIIGE ERKKI RAASUKE. 20 AASTA JOOKSUL, mil olen tööelus kokku puutunud võla ja selle eri vormidega, on tunnetus teema mitmetahulisuse suhtes järjest kasvanud nagu ka aukartus selle ees, mida ma ei tea, et ma veel ei tea. Võlg ja võlasuhted on käinud inimkonna arenguga kõrvu juba aastatuhandeid ning need on olemuselt palju rohkem seotud käitumise, väärtuste ja moraaliga kui lihtsa finantstehinguga. Põneva uurimuse ja käsitluse võla teemal on teinud Ameerika antropoloog David Graeber. Ta toob välja, et võlg on oluliselt vanem kui raha ning sellel on väga suur roll, miks me oleme arenenud just nii ja just selliseks, kes me praegu oleme. Graeber näeb nüüdset ühiskonda mõneti ebaõnnestumisena ning peab võlga tööriistaks, millega on tugevamate rõhumine nõrgemate üle ja rikaste surve vaestele toodud elegantselt tänapäevasesse keskkonda. Ta küsib, miks muidu on olnud pea kõikide revolutsiooniliste liikumiste peamiseks 15

TEKST: ERKKI RAASUKE

INVE STEERI – NR 1/2014

Kolumn

Miks pole võlga kustutatud? Üle jõu käiva heaolu lubajad ja võlavõtjad riigis pole ehk veel leidnud oskuslikult seatud sõnumit tulevasele pensionärile kui võlaandjale, et kahjuks oleme me säästud juba osaliselt ära tarvitanud ning pensioniväljavaade ei näegi välja päris selline, nagu lubatud. Need diskussioonid on VanaEuroopa riikides siiski üsna möödapääsmatult ees. Pole vahet, kas liigset võlga kirjutatakse maha või infleeritakse väiksemaks. Pensioni kogujate sääste mõjutab see nagunii.

eesmärgiks tühistada võlad ning jaotada ümber maa? Kahe osapoole kokkulepe Ma ise päris nii kaugele ei läheks, kuna pean võlga eelkõige kahe oma otsustes vaba osapoole kokkuleppeks, mis sõlmitakse tulenevalt mõlema oodatud hüvest ja mille järgi raha või vara vahetab omanikku täna ning selle eest tasutakse kunagi tulevikus. Seejuures näeb võla võtja võimalust, et tema kapital või vara teenib kõrgemat tootlust kui võla eest tasutavad intressid. Mul ei ole kahtlust, et tasakaalustatud võlasuhted on võimaldanud majandusel

ruline juhtida ning selle negatiivsed mõjud on nii rängad, tuleks ehk proovida selle riski võtmist üldse vältida? Kogemus on üsna veenvalt näidanud, et flirtimine ülelaenamise riskiga kipub lõppema õnnetusega. Millal, on tavaliselt vaid aja küsimus. Ma ei pea siinkohal silmas ebaõnnestunud äriprojekte, kus eeldused ei vastanud ootustele ja äri näiteks ei käivitunudki. See ei ole ülelaenamine. Viitan olukordadele, kus mõistlikult prognoositavad rahavood katavad vaid vaevu võla teenindamiseks vajaminevad summad, või ei katagi, ning loodetakse mingile positiivsele keskkonna muutusele. Arvan, et majanduskeskkond toimib hästi ja stabiilselt siis,

Kergeid lah ja laiapõhjalisel heaolul kasvada oluliselt kiiremini, kui see ilma võlasuheteta kasvaks. On raske ette kujutada muud toimivat lahendust, mille puhul vara ülejääk saaks liikuda nendelt, kellel seda on, neile, kellel on seda rohkem vaja, ning kõike seda mõistliku, kokkulepitud tasu eest. Selleks, et võlaturg tervikuna toimiks efektiivselt ning kapitali omanikud oleksid valmis laenu andma hinnaga, mis on vaid väga väike osa väljalaenatud kapitali kogusest, on loodud negatiivseid stiimuleid võla võtjale, et see annaks võla tagasimaksmisel endast parima ning et ta oma kohustustest liiga kergekäeliselt ja oportunistlikult ei loobuks. Eri kultuurides on tolerantsus võlast taganemise suhtes mõneti erinev, kuid üldistades võib siiski öelda, et võla tasumata jätmisega kaasneb palju segadust, see piirab tegevusvabadust ning on majanduslikult laastav mõlemale ebaõnnestunud võlasuhte poolele. Eelnev viib mõttele, et kui riski on keeINVE STEERI – NR 1/20 14

kui igal ajahetkel vähemalt ühel võla osapoolel on õiged stiimulid ülelaenamist vältida. Veelgi parem, kui need on mõlemal. Õnnetus on käes Ülelaenamiselt ja süsteemide hapruselt ongi hea siirduda arenenud maailma käimasoleva võlakriisi juurde. Õnnetus on muidugi juba juhtunud. Küll igaüks ise teid mööda (pankade päästmise käigus; eelarvetasakaalu andmeid võltsides; pikaajalise võlguelamise tulemusel), ent mitmed riigid jõudsid pea ühel ajal olukorda, kus võlakoormus osutus liiga suureks ning võlaandjate usaldus kadus. Väga täbaras olukorras kergeid lahendusi ei ole. Kuigi Euroopa majandus näitab märke, et kasv mõningal määral taastub, ei ole väga kõrge võlakoormus kusagile kadunud. Endiselt on vaja väga vähe, et usaldust kõigutada ning olemasolevate võlakohustuste refinantseerimist ja pikendamist taas keeruliseks muuta. 16

Selles kontekstis on huvitav diskussioon, kas liigsest võlast on parem ja kasulikum vabaneda kasinusmeetmeid rakendades või siis võlga (eelarvedefitsiiti) kasvatades, majandust elavdades, sissetulekuid suurendades ning selle kaudu võlakoormust vähendades. Majanduse elavdamise abil kulgeb võlakoormusega hakkamasaamine rahva heaolu seisukohast ilmselt sujuvamalt ning teeb vähem haiget. Teisalt tähendab see aga, et süsteem muutub veelgi hapramaks (vähemalt lühiajaliselt) ning riskid suurenevad. Raske on leida õiget vastust. Kui järgida mõtet, et põhimõtteliselt ei tohiks ülelaenamise riski võtta, aga see on siiski juhtunud, siis on kindlasti

musta torukübaraga kidur ja pahur vanamees kivisammastega majast. Jätame siin hetkeks lihtsuse mõttes kõrvale ka riikide omavahelised laenamised. Kas võlaandja on siis pank? Jah, suures osas. Kuid kellele pank kuulub? Pank kuulub institutsionaalsetele investoritele. Kes need on? Rahajuhid, kes investeerivad oma klientide raha. Kes on need kliendid? Väga suures osas on need pensionifondid. Peale investeeringute pankadesse investeerivad pensionifondid ka ise ja teiste rahajuhtide kaudu riikide võlakirjadesse. Kelle raha pensionifondid juhivad? Nendesamade võlariikide tänaste kogujate ja tulevaste pensionäride raha.

h endusi pole. sümpaatsem kasinustee valik. Ent kui esialgu on üle laenatud muretult, siis on vahest kergem ka panuseid kahekordistada ning vajadusel teha seda niikaua, kuni ükskord kindlasti võidad… Poolehoid nõrgematele Nagu eespool kirjeldatud, on meil võla ümber palju väga tugevaid hoiakuid ning eelarvamusi. Läbivalt näitavad need hoiakud võla andjat tugevama ja võla võtjat nõrgema poolena. Inimlikult on meil kerge tunda sümpaatiat nõrgema vastu ja talle kaasa elada. Kreekast, Iirimaast, Hispaaniast ja Portugalist ning sealsetest inimestest oleme viimase kolme aasta jooksul tihti rääkinud. Neil on liiga palju võlga ning see oleks ju õige ja õiglane, et seda võlakoormust vähendataks. Võlaandja peab ju ka oma vastutust kandma! Mõneti tähelepanuta on jäänud asjaolu, kes see võlaandja siis ikkagi on? Juba pikka aega ei ole võlaandja enam 17

Meil on selge, et mõni riik on võtnud liiga palju võlga ning muutnud seeläbi majanduskeskkonna haavatavaks ja hapraks. Küll aga on puudulikuks jäänud diskussioon selles osas, kellelt see raha on laenatud. Kui pakkuda vastuseks „halbu panku“, siis minu hinnangul teemat lihtsustatakse. Ma ei pääse kuidagi mööda mõttest, et tegelikult on tänaseid ülekulutusi tehtud homsete säästude arvelt, ehk siis neid sääste ei tarvitsegi enam loodetud mahus järel olla. Tuleb meelde rahvatarkus, et kas seemnekartulit ikka on mõistlik enne kevadet ära süüa. Eesti riik ei tohiks laenu võtta Kuidas võiks kõik see eelnev olla seotud meie eluoluga tänases Eestis? Riigil on meil õnneks võlga väga vähe ning ka erasektori võlatase on praegu igati mõistlik. Oma valusa võlakriisi käisime läbi koos kinnisvarabuumiga. Tegime mastaapseid ja tarbetuid vigu. Kõik said haiget, hooli-

Kuidas saada võlast lahti? Kui võlga on antud ja võetud liiga palju ning kui võla intresside ja põhiosa tasumisega on raskusi, tekivad probleemid. Võlast vabanemiseks on kujunenud vähe valikuid. Võlg kas makstakse tagasi täies osas (kasinus), osaliselt (saneerimine) või võla tagastamisest loobutakse (mahakirjutamine). Kui võlakoorem osutub liiga suureks, on võla võtjal üldjuhul manööverdusruumi üsna vähe ning tema suhtes rakenduvad suured sanktsioonid. Palju on viidatud, et ka võla andjal lasub vastutus ning ta peab arvestama riskiga oma raha kaotada. Halva laenuotsuse korral võla andja muidugi kannabki kaotusi.

INVE STEERI – NR 1/2014

FOT O: JA REK JÕEP ERA

Kolumn

Majandusfilosoofia Liiga suure võlakoormusega süsteemid on alati haprad. Süsteem muutub elujõulisemaks, kui kasutatakse konservatiivses vahekorras omakapitali ja võlga. Süsteemide haprusest on palju ja sümpaatselt kirjutanud majandusfilosoof Nassim Nicolas Taleb.

INVE STEERI – NR 1/20 14

mata sellest, kas nad aitasid ise vigadele kaasa või mitte. Kahetsuse kõrval peaks meil olema nüüd väga selge õppetund, mida tähendab liiga palju võlga liiga lühikese aja jooksul ning mis on sellest lahtisaamise hind. Oma arutelu põhjal ei suuda ma välja mõelda ühtegi ajendit, miks Eesti-sugune riik peaks üldse laenu võtma? Ma jätan kõrvale mõned spetsiifilised infrastruktuuri investeeringud, mis on võimelised oma tulevaste tuludega võlakoorma tagasi maksma. Rahvaarv meil väheneb ning majanduskasvuks prognoosime tagasihoidlikku ühekohalist numbrit. Samas oleme saanud ja saamas proportsionaalselt väga suuri summasid eurotoetusi Euroopa rikkamate riikide (kes ehk ei olegi nii rikkad) maksumaksjatelt. Peaksime saama lahedalt katta kõik oma riigi ülalpidamiseks vajalikud summad maksutuludest, seda nüüd ja kohe. Meil ei ole vajadust ja tegelikult ka õigust minna laenama meie lastelt. Kui me ei suuda oma riigi kulusid katta, siis me kas panustame selleks liiga vähe või tahame liiga suurt riiki. Sedasama julgen arvata ka omavalitsuste kohta. Kui omavalitsus mühinaga ei kasva ning tulevast maksutulu ei suurenda, siis omavalitsuse

laenuvõtmine tähendab, et koormis seatakse selle tulevastele elanikele. Teise järeldusena oleksin ma paranoiliselt tundlik igasuguste ekstsesside ja mullide suhtes. Ma kasutaksin julgelt regulatsioone ja talupojamõistuse piire, et mitte lubada uljamatel turuosalistel liigset võlakoormust võtta. Kui sellega hätta jäädakse, saame taas kõik haiget. Vaatan siin Eesti Panga, finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumi poole, kes minu arvates regulaatoritena peaksid aitama meil õigeid piire tunda ning neid hoida. Kolmandaks saame kindlasti tõsta omaenda teadlikkust võlast, võla võtmisest ja võla andmisest. See on tihedalt seotud meie igapäevase eluga ning elame paremini, kui oskame selle teemaga targemini ringi käia. See, et aastal 2014 on võimalik raadio teel kuulutades paljudele inimestele 200% intressiga kiirlaenu anda, on kindlasti korrelatsioonis meie baasteadmistega (või nende puudumisega) algelisest matemaatikast ning majandusest. Võla teema areneb, see on oluline ja huvitav. Oma kasvava huvi tulemusena võla teema vastu olen juba kümme aastat laenu- ja liisinguvaba, kuid kindlalt seda meelt, et võlga õigesti ja vastutustundlikult kasutades saab luua paremat homset. 18

INVE STEERI – NR 1/2014

Rubriik

Bitcoin

FOTO: ALL OV E R P RES S / LA NDOV

VANDENÕUTEOREETIKUD VÄIDAVAD, ET E-RAHA BITCOIN ON OSA MÕNE MAAILMAVALITSEMISELE PÜRGIVA SALARÜHMITUSE VÕI HIIGELRIIGI LUUREAMETI SUUREST PLAANIST. VÕRGUVABADUSE IDEALISTID AGA NÄEVAD UUES VÄÄRTUSEKVIVALENDIS VÕIMALUST VABANEDA KÕIKENÄGEVA SUURE VENNA PILGU ALT NING KA KREDIIDIASUTUSTE ORJUSEST.

INVE STEERI – NR 1/20 14

Kuum

Ei lubata ega keelata See uudis pani korraks piiri Bitcoini kursi aastalõppu iseloomustanud plahvatuslikule kasvule, mis oli jõudnud juba 1200 dollari tasemele. Kullapalavikuga sarnanev elevus e-raha ümber ei taha aga sellegipoolest vaibuda: pärast aastavahetust on kurss taas liginemas 800 dollarile. Hulgakaupa tuleb uudiseid neist, kes on mõnekümne dollari varajase investeerimisega saanud Bitcoini miljonäriks. Juba on ka lugusid taksojuhtidest, kes kahetsevad kibedalt, et ei mõistnud õigel ajal tulukasse tulevikuärisse siseneda. Üha enam leidub neid, kes tõttavad uude, loodetavalt arenevasse ja kallinevasse valuutasse investeerima. Kaasneb ka suure võimsusega arvutustehnika jaht nende poolt, kes soovivad e-raha teenida toetusvõrgustikus osalemise või uute müntide „kaevandamisega“. Aastaga on võimsused kasvanud üle 40 korra, riistvaratootjatel on saabunud uus kuldajastu. Riiklikud institutsioonid on ettevaatlikul ja äraootaval positsioonil. Sama käib ka pankade kohta – ei kiirusta ei keskpangad ega ka kommertsasutused uut maksevahendit tunnustama, samas ei tõtata seda ka keelustama. Euroopa Pangandusjärelevalve näiteks hoiatab garantiide puudumise eest, aga Norra on asunud juba Bitcoini tulusid maksustama, mõnel pool aga tunnustatakse Bitcoini ühena investeerimisinstrumentidest. On kahetine olukord: ühelt poolt oleks 21

FOT O: A LL OVER P RES S / C ORBI S

KINDEL TÕDE ON see, et ligi viie aastaga on Bitcoin muutunud üha populaarsemaks, selle kurss on mitmesajakordistunud, üha rohkem on seda raha võimalik kasutada ka teenuste ja kaupade eest tasumiseks. Ja Hiina keelas jõulude eel oma pankadel Bitcoini-tehingute vahendamise.

tegu nagu järjekordse mulli paisumisperioodiga, teisalt aga aimub ettevaatlikku tõsiseltvõetavust – seda ka paljude rahandusspetsialistide poolt. Samas aga on kogu raha ema ehk kulla hind langenud viimase kolmandiksajandi madalaimale tasemele. Niisiis – mis see on? Bitcoin on raha, mida pole olemas. Bitcoin on tegelikult kokkulepe, nagu ka kõik varasemad raha vormid, alates teokarpidest ning kullast ja lõpetades kõikvõimalike optsioonide ja kolmanda astme derivaatidega. Ja näiteks ka Mikroneesia monumentraha. Rahale annab püsivama väärtuse selle piiratud (või kontrolli all olev) kogus. Väga lihtsustatult on ka Bitcoini aluseks kokkulepe ning emissiooni kontroll. Raha ise aga on sissekanne internetis avalikult peetavas registris, kus kirjas iga ühiku kõik senised ja praegune omanik. Raha maksmine tähendab sellesse registrisse uue omaniku lisamist. Tehingute turvalisuse ning ka anonüümsuse tagab krüpteering, mis mõneti meenutab dokumentide krüpteerimise süsteemi privaatsete ja avalike võtmetega.

Robocoin Firmale Bitcoiniacs (võib tõlkida kui Bitcoini maniakid) kuuluv maailma esimene Bitcoini sularahaautomaat tegutseb ühes Vancouveri kesklinna kohvikus.

TEKST: ANTS VI LL

INVE STEERI – NR 1/2014

Kuum

Salapärane sünnilugu Avatud lähtekoodiga tarkvara Bitcoin-Qt esitles 2009. aastal grupp varjunime all Satoshi Nakamoto. Kahtlustatakse Jaapani taustaga matemaatikute rühma, kelle käsutuses olevat u miljon e-münti, mille väärtus küünib ligi miljardi dollarini. Nakamoto (tõlkes „targa“ või „kiiretaibulise“) nime taga arvatakse olevat ka näiteks Soome majandussotsioloog Vili Lehtonvirta või Iiri tudeng Michael Clear. Peale nende veel hulk rohkem või vähem tuntud helgeid päid. Saladus on siiani lahendamata.

arvutit kasutada. Või ka külastades reklaamisaite, kus külastuste eest makstakse mikropreemiaid. Ja muidugi saab neid osta tavaraha eest. Esimesed ostukohad olid Kanadas, ja meile lähim on praeguse seisuga Helsingis, raudteejaama tunnelis tegutsevas plaadipoes. Praeguseks on „valmis“ ca 13 miljonit Bitcoini, kaevandamine muutub reeglite järgi üha kallimaks, töömahukamaks ning maardla ammendub mõne eeloleva aastaga. Kurjade ennustajate sõnul tähendab see deflatsiooni, mis e-raha laiema leviku korral võib hakata majanduskasvu piirama või lausa hävitama, kui virtuaalrahas mõõdetuna muutuvad kau-

FOT O: A LL OVER P RES S / C ORBI S

Kaevur Elukutseline Bitcoini kaevur Feng Yupeng esitles mullu 6. detsembril Hiina keskosas asuvas Chongqingi metropolis oma firma kontoris arvuti integreeritud kiipidega emaplaati, mille tema ja teised investorid on välja arendanud virtuaalraha kaevandamiseks. Kaevur Feng on selle digitaalse virtuaalvaluutaga teeninud suure varanduse ning on ühtlasi selle mängu pannud globaalses virtuaalvaluutaga toimuvas hasartmängus.

Kui Mikroneesia kuulsad kuni inimesekõrgused kivirahad tekkisid nende väljatahumisel teatud basaldiliigist, siis Bitcoine „kaevandatakse“ – seda võib teha igaüks, kel soovi ning kasutada piisavalt arvutivõimsust. Ei mingit keskpanka ega muud keskset juhtorganit. Kaevandamine tähendab teatava keerulise matemaatilise funktsiooni lahendamist. Funktsioonil on 21 miljonit lahendust, tulemuseks saadud sümbolijadad ongi Bitcoini „mündid“, mis üleilmselt vabatahtlike peetavas võrgustikus registreeritakse. Bitcoine võib teenida ka Bitcoini-võrgustiku teenindamisega, lastes oma

INVE STEERI – NR 1/20 14

bad ja teenuste hinnad madalamaks. Mõneti on kaevandamist piiranud ka arvutusvõimsuse lisamise kallidus ning ka – uskumatuna tunduv – elektrihinna tõus. Kursi edasisel tõusul hakkavad aga need tegurid taas oma mõju kaotama. Igatahes on juba praegu kurss nii kõrge, et olmelisemaid tehinguid tehakse tuhandikega bitimündist. Rahvusvahelist tähelepanu pälvis alternatiivrahaga soetatud esimene elektriauto Tesla näiteks vaid 75 BTC eest. Bitcoini sente nimetatakse Satoshiks, see on 0,00000001 Coini, ilmselt maailma kalleima rahaühiku kursi edasisel kasvul läheb neid sajamiljondikke üsna pea vaja. Ja muidugi mis raha puhul peamine – selle eest saab osta ja müüa. Iga päevaga üha enamates kohtades. Ja selleks ei pea olema võimsaid arvuteid ega doktorikraadi matemaatikas. Kui Mikroneesia kivirahad, mis olevat siiani käibes, ehkki nende emissioon lõppes 1931. aastal, püsivad paigal ning nendega näiteks pruudiluna tasudes vahetub (see tähendab: tehakse avalikult teatavaks) veskikivisarnase mündi omanik, mitte aga asukoht, siis bitirahaga on mõneti samalaadne olukord. Iga ühik tähendab tegelikult kirjet andmebaasis Bitchain, selle kasutamiseks on omanikul omandiõigust tõestav ja tehinguid teostada võimaldav krüpteeritud võti, mis sobib ainult ühekordseks tehinguks ja vaid sellel ühikule. Väidetavalt on Bitcoini krüpteeringu tase võrdne sõjaväes ja luureasutustes kasutatavate krüptimisvahendite murdmiskindlusega ja seetõttu on tagatud nii turvalisus kui ka piisav anonüümsus. Õnn või ebaõnn Interneti sularaha eksperimenti Bitcoin on siiani saatnud pidev edu. Ettevaatlikumad analüütikud aga hoiatavad, et see ei pruugi lõpmatuseni jätkuda. Kõige lihtsam huku põhjus võib olla usalduse kadu Bitcoini vastu, kui näiteks ilmnevad võimalikud nõrkused selle krüpteeringus, asutajate hulk hakkab mingil põhjusel 22

Pankurid Peter Gray ja Rodolfo Novak asutasid Bitcoini pangandusteenust pakkuva firma Coinkite, mis arveldab digitaalvaluutaga. Kasutades Interac rahaülekande ja maksekeskkonda, on selle kaudu võimalik osta krüptoraha. Mõlemad arendused on omas vallas maailma esimesed.

FOT O: A LL OVER P RES S / Z UM A P RES S . C OM

F O T O : AL L O V E R PRE SS / C T K

Esimene suurem varjulugu Internetivabaduse ihaldajad ning pankade kukutajad näevad uues rahas pääsu nii kõrgete maksetasude kui ka järelevalve eest. Mullu võttis FBI rajalt maha ligi 29 miljoni dollari väärtuses e-raha, mida oli kasutatud anonüümses kauplemiskeskkonnas Siiditee (Silk Road) narkootikumide ning illegaalsete relvadega kaubitsemiseks. Coini kurss langes mõneks ajaks, et siis taas tõusule pöörata.

Eksperimenti Bitcoin on siiani saatnud pidev edu. kahanema või seda hakatakse üleilmselt paljude riikide koostöös keelama. Või kui tekib võimas konkurent. Praegu pole selliseid märke veel näha, Pekingi tõrjeotsus on seni ainus suurema mastaabiga pidur Bitcoini eduloos. Üha enam lisandub ettevõtteid, kes seda väga kõikuva kursiga raha maksetena tunnustavad, näiteks suurkauplejad OkCupid, Reddit ja maalähedasi kosmoseretki kavandav Virgin Galactic. Maksete populaarsust kasvatab ka madal ülekandetasu, mis erinevalt krediitkaardifirmade 2–3 protsendist on oluliselt väiksem. Siiski on osa panku olnud Bitcoiniga seotud ettevõtete pangaarvete avamisel tõrjuvad. Suurem löök võib tulla, kui 23

krüptoraha kasutamist hakatakse piirama rahapesu ja illegaalse kaubanduse eemale hoidmiseks. Bitcoini kasutus on aga soodsa arengu puhul ning vajaliku kriitilise massi kogunemisel jõudmas sinnamaale, et väheste tehnoloogiafriikide mänguvahendist võib saada laia kasutusega üleilmne ühisraha, mille tarvitamiseks pole enam sugugi vaja vaevata oma pead ei matemaatika ega arvutitehnoloogia peensustega. Samas aga hoiatavad rahandusspetsialistid, et ühisleppena toimival võrgustikul puuduvad tõsiseltvõetavad garantiid, võimalikke kahjusid sisse nõuda pole aga kelleltki. Nii ongi ettevõtted ja pangad ikka veel äraootaval seisukohal.

Konkurendid Bitcoini võrreldakse esimese pääsukesega, kelle jälgedes võivad tulla järgmised, täiustatud ja kindlamad valuutad, mis asuvad praeguse hittraha asemele. Eelmise aasta lõpuks oli konkurente juba üle 80, neist edukaimaks peetakse Litecoini, värskeimad uustulnukad on Gridcoin, Fireflycoin ja Zeuscoin.

Bitcoin Eestis Lõppenud aastal oli Eestis Bitcoini vastuvõtjaiks loovprojektide ühisrahastaja Hooandja ning internetivabaduste eest võitlemist manifesteeriv Piraadipartei. On teatatud ka vähemalt ühest Tallinna kauplusest, kus bitimünte aktseptitakse. Eestis on juba Bitcoini algusaegadest ka teatav hulk kaevandajaid ning vahendajaid, kuid väidetavalt on nende tegevus jäänud suurel määral veel hobi tasemele. INVE STEERI – NR 1/2014

FOT O: S VI P E

Rubriik

Maksed m KIIRESTI ARENEV MAKSEVAHENDUSTEHNOLOOGIA TOOB JÄRJEST UUDISEID, SENI ON UUTE MAKSEVAHENDITE VÕIDUKÄIKU TAKISTANUD PLASTKAARTIDE OTSTARBEKUS JA UUE KINDLA SOOSIKU PUUDUMINE.

TEKST: ANDRES KITTER

LHV Panga Jaepanganduse juht INVE ST EERI – NR 1/20 14

TUNDUB PENTSIK, ET kogu Eesti ühiskond muutub väga emotsionaalseks, kui juttu tuleb sularahaautomaatide võrgu vähendamisest. Segadust tekitavad ka argumendid, et sularaha tuleks eelistada, sest näiteks kaarditehingute tegemisel võib kellegi arvutisse maksest jälg jääda. Pangandus on põhjalikult reguleeritud valdkond ning kommertspanku ja nende partnerite elektroonilisi maksesüsteeme valvatakse põhjalikult. Siiski on õige rõhutada, et elektrooniliste maksevahen-

dite turvalisus on äärmiselt oluline ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. Kogu sularahaga seonduva kära kõrval jääb sageli tähelepanuta, et maksete valdkonnas sünnib iga päev palju huvitavat ja selles osalevad võimekalt ka Eesti ettevõtjad. Ka sularaha oli kunagi uuendus Põhimõtteliselt oli ka sularaha kunagi ulmeline innovatsioon, mida konservatiivsemad pidasid lauslolluseks ja 24

Innovatsioon

mobiili uskusid, et see kaob ringlusest. Samasugused alalhoidlikud suundumused valitsesid 1950. aastal, mil Diners Club alustas New Yorgis esimest korda krediitkaartide väljastamist. Ainult mõni aasta hiljem olid turul juba ka American Express ja Visa, mis tol ajal kandis nime Bank Americard. Kuigi pangakaardid on turul juba üle 60 aasta, areneb kaart ise pidevalt edasi, et pakkuda kasutajatele paremat ja mitmekesisemat teenust ning tagada omanikule turvalisus. Ameerika Ühendriikidest tuleb peatselt väga huvitav kaardiuuendus, mis viib mitme konto kaardi uuele tasemele. Iduettevõte Coin (onlycoin.com) plaanib turule tulla universaalse plastkaardiga, 25

Sulli eest suitsukala „Mulle pole sularaha kunagi muul kui numismaatilisel moel meeldinud. Tavapäraselt kasutan sularaha, kui reisin nõrga finantsinfrastruktuuriga piirkondades või arveldan teenusepakkujatega, kes eelistavad sularaha, nagu näiteks naabertalunikult mune ja kartuleid või Peipsi kalurilt tee ääres suitsukala ostes,” räägib Andres Kitter.

mis võimaldab koondada kokku kasutaja kõik pangakaardid, lisaks ka kõikvõimalikud lojaalsus- ja kinkekaardid. Coini tööpõhimõte on geniaalne: sellega saab nutitelefoni külge paigaldatava spetsiaalse seadmega lugeda kaardid Coini rakendusse, sisse loetud kaarte saab kasutada Coini väljastatud krediitkaardi mõõtmetes seadeldises ja kasutaja võib nupuvajutusega valida, millise kaardiga soovib ta tehingut teha. Esimene Coini versioon asendab ainult magnetribal töötavaid kaarte, kuid loodetavasti on järgnemas ka kiipkaardil põhinev versioon. Plastist pangakaardi roll väheneb Coin on hea näide sellest, kuidas tavapäraselt väljastatud pangakaarti ei ole I NVE STE E RI – NR 1/2014

Innovatsioon

Kombokaart Eelmise aasta oktoobris tõi LHV Eestis esmakordselt turule mitme konto pangakaardi, nii-öelda kombokaardi, mis pakub kliendile ühel plastkaardil nii krediidi kui ka deebeti funktsiooniga maksevahendit. Kombokaart on meie klientide poolt hästi vastu võetud ja praeguseks oleme väljastanud juba rohkem kui 3500 sellist mitme funktsiooniga pangakaarti.

makset tehes enam füüsilisel kujul vaja. Sarnaseid trende on märgata ka mujal. Eriti selgelt hakkab olukord, kus pangakaardi formaadis maksevahend osutub tarbetuks, domineerima NFC (Near Field Communications ehk lähisuhtlus) maksete keskkonnas, kuna NFC-toega pangakaarti võib edukalt asendada nutitelefon või näiteks kas või NFC-kleebis. Nii Visa (V.me) kui ka MasterCardi (MasterPass) mobiilsed rahakotid ehk m-wallet’id lubavad kasutajal salvestada eri krediitkaartide andmeid, et nende abil NFC-makseid teha. Selline rakendus eeldab ka kaupmehe valmisolekut NFCmakseid vastu võtta. Üsnagi samalaadsele tehnoloogiale tugineb ka EMT mobiilse rahakoti katseprojekt Tallinna Kaubamajaga. Ent kindlasti läheb veel aega, kuni virtuaalsel või füüsilisel kujul krediitkaart kaob, ja üks peamisi põhjusi on kaardimaksete suhteliselt hästi toimivad infra-

väga jõulise väljakutse pangakaartidele ja pangakaarte väljastavatele organisatsioonidele (ennekõike Visale ja MasterCardile). Iseenesest ei ole e-rahakott mingi uudis, kuna neist suurim, PayPal (PayPali ühtedeks kaasloojateks on muuseas Pieter Thiel ja Max Levchin, kes on ka Transferwise’i investorid), on turul tegutsenud 1999. aastast ja internetikaubanduses on PayPal juba kohati suurema turuosaga kui MasterCard. Oluline samm on vahest see, et alates 2012. aasta maikuust arendab PayPal aktiivselt makselahendusi ka füüsilistes poodides, esmalt Ühendkuningriigis ja 2013. aasta oktoobrist ka Ameerika Ühendriikides. Viimane samm on oluline seetõttu, et kaupmeestega makseinformatsiooni vahendamine käib läbi PayPali infrastruktuuri, mis võimaldab jätta kõrvale Visa ja MasterCardi ning ühtlasi pangakaartidele rakenduvad ristkasutustasud, ehk seega on loodud võimalus teha

struktuur ja protsessid. Ka kõik virtuaalja NFC-kaardid kasutavad laias laastus sama maksesooritamise loogikat mis füüsilised pangakaardid. Ehk siis ilma selle infrastruktuurita oleks vaja kiirelt hästitoimivat alternatiivset võrku ja reeglistikku, kuidas rahvusvaheliselt makseid töödelda.

makse mugavamalt, kiiremalt ja odavamalt. Reaalsuses ei pruugi konkreetne tehing kaardimaksest odavam olla, kuid teoreetiliselt on see võimalik. PayPali edu alternatiivse maksemeetodina on turule toonud palju uusi tegijaid ja koos nutitelefonide levikuga kiputakse juba rääkima ka mobiilse rahakoti ja mobiilsete maksete mullist. Ilmselt asi nii dramaatiline veel pole, kuid rahvusvaheliste tegijate konsolideerumine peaks siiski millalgi aset leidma. Kindlasti peab olema valmis suurteks uudisteks tehnoloogiagigantide Facebooki ja Apple’i

Svipe on hea näide maksete uuendus E E-rahakotid hõivavad turgu Samas ei saa aga väita, et kaardiorganisatsioonid võiksid täielikus rahus oma domineerivat rolli nautida. Elektroonilised rahakotid ehk e-rahakotid heidavad INVE ST EERI – NR 1/20 14

poolt, kuna mõlemad on juba praegu suurimaid online-maksete vastuvõtjaid. Maksed liiguvad mobiili Eestiski on tegutsemas väga edukas ja võiks isegi öelda, et praeguses kiirelt pöörlevas keskkonnas juba pikaajalise kogemusega mobiilimaksete operaator Fortumo, kes on hinnatud partner rahvusvahelistele kaupmeestele. Kui näiteks ostate Angry Birdsi mobiilirakenduse, siis suure tõenäosusega on mobiilimakse teenusepakkujaks just Fortumo. Mobiilimaksetega on oluline eristada tegelikku maksemeetodit, kuidas toimub raha liikumine kliendi ja kaupmehe vahel. Eespool mainitud m-rahakottide tehnoloogia on sageli kombineeritud krediitkaardi või elektroonse rahakotiga. Paraku on m-rahakottide osakaal veel küllalt väike ja enamik mobiilimakseid liigub endiselt kas Premium-SMSi või mobiilioperaatori arvete kaudu. Viimased

oste sooritada. Kogu see ökosüsteem ostuboonuse emiteerimisest kuni makseni ongi hea näide tänapäevasest maksesüsteemist. Lahendused kliendile ja kaupmehele Peale kliendimugavuse on mis tahes makseuuenduse kriitilisemaid aspekte ka kaupmehe mugavus või teisiti öeldes kaupmehe võime uuenduslikke makselahendusi mõistlike kulutustega vastu võtta. Tänases infrastruktuuris domineerib selgelt kaardimakseterminal, ent sellega ei pruugi uute maksemeetodite aktsepteerimine võimalikuks osutuda. On oluline, et makselahenduste loojad arvestaksid peale kliendi ka kaupmehega, pakkudes talle universaalseid lahendusi mõistliku hinnaga. Eesti uus idufirma Svipe on turule jõudmas lahendusega, mis kombineerib väga nutikalt lojaalsusrakenduse ja kliendi tuvastamise. Lahenduse eelis on selle

de sellest, kuidas s Eestis töötab. kaks mobiilimakse lahendust on küll kliendile mugavad, kuid kaupmehele harilikult väga kallid – see piirab mobiilimaksete levikut kaupmeeste hulgas. Kui eelloetletud maksemeetodid põhinesid n-ö päris rahal ehk siis mis tahes riigi poolt emiteeritud rahal, siis kindlasti tuleb silmad lahti hoida arengul, mis puudutab digitaalset raha. Peale kurikuulsa Bitcoini on hulk digitaalraha käibel ka meie igapäevaelus. Hea näide on siin Kaubamaja grupi klientide Partnerkaardi ostuboonus, mille eest Kaubamaja klient saab hiljem Kaubamaja kontsernis 27

taskukohasus, kasulikkus ka kaupmehele ja väga korralik lõimumine Erply kassasüsteemidega. Svipe on hea näide, kuidas maksete uuendus siin töötab. Eestis leidub päris lennukaid ideid, mille teostus võib turule tuua väga huvitavaid lahendusi. Mõistagi on ühe hea makselahenduse loomisel oluline finantspartneri roll. Finantsteenuste uuendus on LHV Pangale väga oluline, samuti on LHV väärtustega kindlalt põimunud Svipe’i suguste tugevate partnerite toetamine.

Svipe’i tegevusalad: kliendilojaalsuse lahendused, mobiilsed kliendikaardid, mobiilsed piletid, vautšerite müük, sooduspakkumiste vahendamine, retail-riistvara tootmine, makselahendused. Tulevikus tahab Svipe ka makseid vahendada ning krediiti anda.

I NVE STE E RI – NR 1/2014

Innovatsioon

Svipe

FOT O: S VI P E

SVIPE ON KLIENDILOJAALSUSE TERVIKLAHENDUS, MIS KOONDAB KAUPMEESTE KLIENDIKAARDID MOBIILTELEFONI JA ON OTSETEEKS KLIENDI JA KAUPLEJA VAHEL.

Kõik võidavad! Olle Kaidro sõnul pole Svipe’i eesmärk konkureerida teiste ettevõtetega, vaid luua lahendus, mis annab lisandväärtuse nii kaupmehele kui ka kliendile. Millest Svipe koosneb? • Svipe Boxist, mis suudab identifitseerida kliendi juba enne ostu. • Svipe’i rakendusest mobiilis ja Svipe’i kliendikeskkonnast veebis. • Svipe’i turunduskanalist koos kaupmehe kliendikeskkonnaga (e-kirjakampaaniad, meeldetuletused aja, koha ja ostuajaloo järgi).

TEKST: TIIT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 14

KUI PRAEGUSTE KAUBANDUSES olevate plastkaartide puhul tuvastatakse klient alles ostmise ajal, siis Svipe annab võimaluse tunda klient ära juba enne ostu. Selline lahendus parandab märgatavalt klienditeeninduse kvaliteeti. Klient saab kaupmehele teada anda, et ta on poodi sisenenud, ja tänu sellele saab kaupmees näiteks kliendi varasema ostuajaloo põhjal teha talle olulisi pakkumisi. Peale kaupmehe lojaalsuslahenduste hakkab Svipe premeerima kasutajaid ka oma lojaalsusprogrammi alusel. Tähtis aspekt on Svipe’i puhul see, et tänu selle seadmele saab lahendust kasutada ka ilma igasuguse rakenduse ja nutitelefonita. Svipe Box töötab NFC ja iBeaconi tehnoloogiatel, mis tähendab, et Svipe’i on võimalik kasutada pöidlasuuruse kleepeka, võtmehoidja või siis nutitelefoni abil ilma rakendust avamata. Tegu on tarkvara ja riistvara ühendava terviklahendusega, mis muudab Svipe’i klientide ostukogemuse mitu korda paremaks ning suurendab Svipe’i kaupmeeste müüki. Svipe’il on küll oma lojaalsuslahendused, kuid seda saab liidestada ka kaupmehe enda lojaalsusprogrammiga. Selleks on vaja teha koostööd kassasüsteemide arendajatega. „Maailmas on mitmeid sarnaste lahen-

duste arendajaid, kuid nende fookus on pakkumiste vahendusel või makselahenduste toomisel mobiili. Meie näeme peamist parandamist vajavat valdkonda siiski klienditeeninduse ja kliendilojaalsuse valdkonnas,“ räägib Svipe’i tegevjuht Olle Kaidro. „Meie eesmärk ei ole konkureerida teiste ettevõtetega, vaid luua lahendus, mis annab lisandväärtuse nii kaupmehele kui ka kliendile.“ Läinud aasta lõpus investeeris Svipe’i ka LHV Group, omandades idufirmast kolmandiku. „Kuna Svipe’i puhul on tegemist innovaatiliste lahenduste kogumiga, siis vajame igakülgset oskusteavet erinevatelt tugevatelt tegijatelt. LHV on kindlasti üks Eesti kiireima arenguga ja parima klienditeenindusega pank, kelle teadmised täna klienditeeninduses ja homme Svipe’i makselahenduses on Svipe’ile üliolulised,“ sõnab Kaidro. Esimesena tahab Svipe just Eestis oma lahendusi pakkuda. „Kaupmeeste huvi on olnud meie vastu väga suur. Kindlasti plaanime koos klienditeeninduse parendamisega hiljem turule tuua ka mugava uudse makselahenduse. Peale Eesti oleme tutvustanud Svipe’i ka USA kaupmeestele New Yorgis toimunud messil Retail Bigshow 2014. Huvi oli Svipe’i lahenduse vastu suur ja esimesed eelkokkulepped on sõlmitud,“ lisab Kaidro. 28

FOTO: ALL OV E R P RES S / CORBIS

INVE STEERI – NR 1/20 14

Lil iane MAAILM ON TÄIS PARADOKSE – KUIGI LILIANE BETTENCOURT KERKIS TURGUDE VOLATIILSUSE TÕTTU PÄRAST VIIETEISTAASTAST VAHEAEGA TAAS MAAILMA RIKKAIMAKS NAISEKS, ON SELLEST PRAEGU JUBA 92. ELUAASTAT KÄIVAL DAAMIL VÄHE RÕÕMU.

INVE STEERI – NR 1/2014

Guru

Keemikute plejaad Kui 1920. aastal oli firma palgal kolm keemikut, siis 30 aastat hiljem oli neid juba 100, 1984. aastal ületas keemikute maleva liikmeskond 1000 piiri ja praeguseks on neid hiiglasliku ilufirma palgal juba 2000.

TEKST: ANTS VILL

INVE STEERI – NR 1/20 14

HÕBELUSIKAS SUUS, SÜNDINUD ja – erinevalt paljudest teistest pärijatest – jõukuse säilitamises ning suurendamises silmatorkavalt edukat pärijannat peeti kuni viimase ajani Prantsuse ühiskonna tagasihoidlikuks, ent väga väärikaks tugisambaks. Hiigelvaranduse ümber tekkinud skandaalid on aga raputanud Prantsusmaa avalikkust ja toitnud kogu maailma pressi pikantsete uudistega. Noore naisena oma teadlasest ja ettevõtjast isa hiiglaslikuks paisunud L’Oréali iluimpeeriumi pärinud Liliane on suure osa elust veetnud võimu ning tõelise rikkuse šikkides ringkondades, ometi on avalikkusest hoidunud pärijanna varasemast elust teada üsna vähe. Siiani väga tervislike eluviisidega ning nüüdseks eestkoste alla võetud vanaproual olevat ka endal praegu nii neist kõmujuhtumitest kui ka oma varalisest seisust väidetava dementsuse tõttu üsna udune ettekujutus. Igal varandusel oma algus Bettencourti pere jõukuse aluseks on kapitalismi klassikalise eduloona kõlav „ajalehepoisist miljonäriks“. Pagari poeg

FOT OD: A LL OVER P RES S / A LA M Y

FOT O: L’ORÉA L

Impeeriumi looja Eugène Schuelleri leiutatud juuste pleegitamise ja värvimise toode sai nimeks Oreool.

Eugène Schueller oli silmapaistvalt edukas, lausa üks parimaid Pariisi rakenduskeemia instituudi (Institut de Chimie Appliquée de Paris, praegune Chimie ParisTech) tudengeid, kui tema pere õnn pöördus ning ta pidi rahapuudusel õpingute asemel tööle minema. Ent oma töökuse ja taibuga õnnestus tal peagi koguda õpingute lõpetamiseks piisavalt kapitali. Aastal 1904 lõpetas insener Schueller ülikooli. Juba 1907. aastal leiutas ta juuste pleegitamise ja värvimise meetodi, mis – erinevalt varasemaist – polnud tervisele ega juustele kahjulik. Pärast ülikooli oli noormees asunud keemikuna tööle ühe juuksuri juurde, et välja mõelda ja arendada uusi tooteid. 32

FOT OD: A LL OVER P RES S / C ORBI S

Keemik Schueller nimetas uudse, koduköögi laboritingimustes leiutatud tootevalemi Oreooliks (prantsuse Oréale) ja sellest saigi tulevase L’Oréali impeeriumi nurgakivi. Nagu tollal ikka, tuli oma leiutist algaastatel ise toota ning Pariisi juuksurite seas ka tutvustada. Kahe aastaga jõudis Eugène Schueller nii kaugele, et registreeris oma ettevõtte nime all Société Française de Teintures Inoffensives pour Cheveux, tõlkes Prantsuse Ühing Juuste Kahjutu Värvimise Eest. Uue firma peaidee, nagu üleilmse haarde saavutanud L’Oréalil senini: ilu huvides tehtavad arendus- ja uurimistööd. Firma alustas Pariisis ühes kahetoalises korteris, kuhu pidid mahtuma nii kontor, labor kui ka näidisteruum. Öösiti segas Schueller juuksepleegitajaid, päeval käis neid juuksuritöökodadele pakkumas. Ent kaunis ja mugavavõitu La Belle Époque sai läbi, kui puhkes Esimene maailmasõda. Verduni all peetud lahinguis tõsteti Eugène’i vapruse eest päevakäsus viis korda esile. Kui sõda möödas, tuli järsk pööre. Muutunud majandusoludes ja ilutoodete järe33

le üha kasvava nõudluse vaimus oli juba vilumuse omandanud ärimees uuteks katsumusteks valmis: ta asus väga agressiivselt oma mastaape muutma ning ilutoodete firmasid kokku ostma. Peagi soetas pagaripojast keemik endale Rolls Royce’i ning šiki korteri Seine’i vasakkaldal, seejärel ka eksklusiivse suvemaja (õigemini uusaja mõisa) Inglismaal.

Kõrgseltskond Liliane Bettencourt jagab seltskonda Ameerikas sündinud kreeklannast soprani Maria Callase, Prantsuse poliitikute Joseph Fontanet’ ja Jacques Baumel’ga heategevuslikul galal Pariisis 1970. aastal.

Noor käskijanna Noore pärijanna sünd oli oodatud sündmus, ent peagi tabas peret kaotus. Ema Louise Madeleine Berthe (neiuna Doncieux) lahkus siit ilmast, kui Liliane oli vaid viiene. Emata jäänud laps sai isaga väga lähedaseks, see jäi nii ka siis, kui isa abiellus tema inglasest kasvatajannaga. Pärijannal ei lubatud siiski jääda vaid sulgkotile lebama, vaid ta käis kooli kõrvalt isale abiks ja eduka ärimehe järeltulija ametit õppimas. 15aastasena segas neiu kokku kosmeetikatooteid ning sildistas šampoonipudeleid – nii kirjeldavad avalikud allikad rikka pärijanna töökuse juuri. Edukast firmajuhist isa ei piirdunud aga vaid äriga, vaid lõi kaasa ka ühisINVE STEERI – NR 1/2014

FOT OD: A LL OVER P RES S / C ORBI S

Guru

Ikka kõrgseltskonnas Liliane Bettencourt ja tema poliitikust abikaasa ning akadeemik André Bettencourt koos ärimees Paul-Louis Weiller’ga 19. juunil 1973.

Kasvab järjest Alustati patenteeritud juuksepleegitajaga, ent nüüdseks on firmal 500 tootemarki ning mitu tuhat üksiktoodet kõigis ilu- ja iluravikeemia valdkondades. L’Oréalil on kaks uurimis- ja arenduskeskust Prantsusmaal ning keskused USAs, Jaapanis, Hiinas, Indias. Üks keskus kerkib Berkleysse USAs. Firma on ka jätkuvalt laienenud, mitmeid suurfirmasid üles ostes või endaga liites, koondades tunnuslause „Me oleme seda väärt“ alla firma, mille pidevat kasvu paistab olevat võimatu peatada. INVE STEERI – NR 1/20 14

1957. aastal sai Liliane'ist L’Oréali peamine osanik. konna arengute suunamisel. Siiani üldsuse kriitikat pälvivas tegevuses oli ta väidetavalt fašistliku, antikommunistliku ning juudivastase vägivalda pooldava salaorganisatsiooni La Cagoule (Kapuuts) asutajaid, finantseerijaid ja liikmeid. Organisatsioon olevat teinud koostööd Teise maailmasõja ajal natsidega ja marssal Pétaini valitsusega. Igal juhul õnnestus pärast Prantsusmaa vabastamist nii Eugène’il kui ka tema sõbral André Bettencourtil loost puhta nahaga välja tulla ning koguni vastupanuliikumisega ühineda, väidavad kriitikud. 1950. aastal abiellus toona 33aastane Liliane Andréga, kellest järgnevate aastate jooksul kujunes poliitik ja enam kui 20aastase staažiga minister mitmes Prantsuse valitsuses. Mõni aeg pärast abiellumist sai temast ka L’Oréali nõukogu aseesimees ning Schuelleri surma järel

firma juht. Noorpaar ostis endale moeka, modernistlikus stiilis kodumaja Pariisi peenes eeslinnas Neuilly-sur-Seine’is. 1953. aastal sündis perre tütar Françoise. Firma edukaar jätkub Kui Liliane 1957. aastal isa vara päris, sai temast ka ühtlasi L’Oréali peamine osanik. 1963. aastal läks firma börsile, ka siis jäi Liliane’ile aktsiate kontrollpakk. Asi muutus formaalselt alles siis, kui Liliane vahetas 1974. aastal natsionaliseerimishirmust ajendatuna ligi poole oma pakist kolmeprotsendilise osaluse vastu suurfirmas Nestlé S.A. Praeguseks ongi maailma suurima ilutoodete firma osalus jaotunud: 30,5% kuulub Bettencourtide perele ehk Liliane’ile ja tema tütrele Françoise’ile, ligi 30% kuulub Nestléle ning ligi 38% kuulub väikeaktsionäridele. 34

INVE STEERI – NR 1/2014

Guru

Hubane kodu Perekond Bettencourti moodne, modernistlikus stiilis kodumaja Pariisi peenes eeslinnas Neuilly-surSeine’is.

Maailma rikkaimad naised ja nende varandus miljardites dollarites* Liliane Bettencourt (30, Prantsusmaa) Christy Walton (28,2, USA) Alice Walton (26,3, USA) Iris Fontbona (17,4, Tšiili) Georgina Rinehart (17, Austraalia) Jacqueline Mars (17, USA) Susanne Klatten (14,3, Saksamaa) Abigail Johnson (12,7, USA) Miuccia Prada (12,4, Itaalia) Anne Cox Chambers (12, USA) *Ajakirja Forbes 2003. aasta andmed INVE STEERI – NR 1/20 14

FOT OD: A LL OVER P RES S / C ORBI S

Perepilt Liliane Bettencourt abikaasa André Bettencourti ja nende tütre Françoise Bettencourt-Meyersiga tähistamas Prantsuse Akadeemias pereisa valimist Kaunite Kunstide Akadeemia liikmeks 1988. aastal.

Sellegipoolest pole perekond oma juhtrolli firmas käest andnud. Liliane on nõukogu esimehena suurfirma juhtimises pea kogu elu kaasa löönud, kuid taandus kaks aastat tagasi oma lapselapse JeanVictori kasuks. Françoise ja tema abikaasa Jean-Pierre Meyers on samuti direktorite nõukogu liikmed. Firma areng on kulgenud omasoodu. L’Oréal on särava edu saavutanud nii traditsioonilises juuksevärvimises kui ka nahahoolduse, päikesekaitsevahendite, jumestuse, parfüümide ja juuksehoolduse alal. Firma teeb aktiivselt dermatoloogia-, koe- ja farmaatsiauuringuid ning on

näiteks üks juhtivaid nanotehnoloogia patentide omanikke USAs. Rikkaima naise staatus Liliane Bettencourti isiklik varandus on praeguseks kasvanud üle 30 miljardi dollari – see teeb temast nii Prantsusmaa rikkaima ning Forbesi nimekirja järgi maailma rikkuselt üheksanda inimese ja ühtlasi ka kõige rikkama naise. Peale ligikaudu kahe miljardi likviidse vara kuuluvad rikkale pärijannale isa ehitatud sammaste ja merevaatega villa Inglismaal, kus on 25 ruumi, tenniseväljak ning bassein ning mille juurde kuu36

lub ligi nelja-aakrine maavaldus, ning abiellumise puhul soetatud uhke mõisahoone Pariisi eeslinnas Neuilly-surSeine’is. Seišellide saarestikus asunud kahe ruutkilomeetrise metsaga kaetud D’Arrose erasaare, millel asus eralennuväli ja kookospalmikasvatus ning mis varem kuulus Iraani printsile, müüs Liliane mõne aasta eest 60 miljoni dollari eest maha. Selsamal 2012. aastal ostis ta Šveitsis Zürichis 62 miljoni euro eest elamu, väidetavalt sooviga makse optimeerida.

kui Liliane kohtus prantsuse kirjaniku, fotograafi ning üldtuntud dändi François-Marie Banier’ga. Selle aja jooksul tegi vanaproua mitukümmend aastat nooremale elukunstnikule kõikvõimalikke kingitusi, peale raha ka kuulsate maalikunstnike taieseid, ning kirjutas tema nimele oma kaks veerand miljoni euro suurust elukindlustust – kokku vahetas sõpruse kinnituseks vara hinnanguliselt 1,8 miljardi euro väärtuses.

Heategevus 1987. aastal asutas perekond Bettencourt Schuelleri Fondi, et arendada meditsiini-, kultuuri- ja humanitaarprojekte. 150 miljoni eurose kapitaliga fond jagab igal aastal 15 miljonit eurot, näiteks noore (alla 45aastase) biomeditsiiniuurija auhinnarahaks (250 000 eurot), aga ka impressionistide ja postimpressionistide muuseumi Musée Marmottan Monet ühe tiiva ehitamiseks Pariisis.

Tema maalimishobist ning kuulsate autorite maalide kogust on ajakirjanduses mitmel puhul juttu olnud, samuti ka naise kogu elu kestnud ujumis- ning jalgrattasõiduharrastusest, et hea tervise juures püsida. Neile, kel huvi: Liliane on eelistanud puhata Seišellidel, Agadiris, Barbudal, sõita Mercedese kalleimate mudelitega, kanda Yves Saint Laurenti, Chaneli, Emanuel Ungaro ning Lanvin’ kaubamärgi tooteid. Rikka pärijanna ning ärinaise koormat polnud ilmselt ülemäära raske kanda kõik need pikad aastad, mil Liliane’i tunti lugupeetud isikuna, kes heategevuse ning hariduse edendamise eest seisis ning neis projektides ühiskonda toetas. Segane lugu Pika elu jooksul avalikkuse tähelepanu vältinud ning intervjuudest hoidunud Liliane on aga aastast 2007, mil ta lesestus, pea pidevalt olnud meedia teravdatud tähelepanu all. Nagu selgus, said Bettencourti afääri nime all tuntud sündmused alguse juba 20 aastat varem, 37

Asi tuli avalikuks pärast abikaasa André surma, tütar Françoise andis asja kohtusse, süüdistades kunstfotograafi oma ema abitu seisundi ärakasutamises. Uurimise järel hakkas avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud skandaalne lugu kohtus venima. Liliane’i ülemteenri tehtud salvestusest selgus ka, et Banier’st oli saanud kogu vara ainupärija, välja arvatud L’Oréali aktsiad ning osa muust varast, mis oli tütre ning kahe lapselapse nimele kirjutatud. Oma otsuste eest seisev ning seetõttu tütrega tülli pööranud Liliane leppis siiski temaga 2010. aasta lõpus ära, kohtuasjad raugesid. Banier’ nimi eemaldati testamendist ning tundub, et kriis sai läbi. Üks tulem oli siiski see, et järgmisel aastal otsustas kohus pereliikmete taotlusel dementsuses kahtlustatavale Liliane’ile tütre ja kaks lapselast eestkostjaks määrata. Veel praegugi on Liliane’i vastuhagi lõpuni käsitlemata. Ka muudes rahaasjades pole kõik laitmatult läinud: Bettencourtist sai kõige kuulsam Madoffi afääri kannatanu. Lilia-

FOT O D: L’ OR ÉA L

Tema vara on kasvanud üle 30 miljardi dollari.

Fakte ettevõttest Enam kui 130 riigis tegutseva ja 400 maailma suurema ettevõtte hulka kuuluva firma palgal on üle 60 000 töötaja, firmal on üle 40 suure tehase ning aastane müügisumma ületas aasta eest 22 miljardit eurot, kasum üle 3,6 miljardi euro.

INVE STEERI – NR 1/2014

Põnev kogemus L’Oréal on maailma kosmeetikaturu liider. Mõistetavalt on firmas väga tugev kultuur, konkurentsitihe keskkond ning töötajate suhtes ollakse nõudlikud nagu teisteski suurkorporatsioonides. Kui soov on sellest kogemusest maksimum võtta ehk erinevaid ameteid ja brände näha, siis tuleb oma töösse korralikult investeerida. Vastutasuks saab rikkaliku kogemuse. Ega muidu ei nimetataks seda parimaks turunduskooliks. Firma soosib initsiatiivi ja struktuuris liikumist, kuid pall on ikkagi töötaja käes. Ette midagi ära ei tehta, tuleb ise hakkaja olla ja tunnetada ka korporatiivpoliitika vooluseid. Selles mõttes on seal ehk rohkem ebamäärasust kui mõnes teises struktuuris. Kuid igal juhul suurepärane kogemus. Omanike ring on lai ega piirdu ühe perekonnaga ehk igapäevases töös on nende mõju olematu.

Urmas Väljaots töötas kuus aastat Pariisis L’Oréali luksusdivisionis, kus tegi turundust ja tootearendust brändidele nagu Armani, Viktor & Rolf ja Biotherm.

INVE STEERI – NR 1/20 14

FOT O: A LL OVER P RES S / C ORBI S

Guru

ne on Ponzi skeemi nimekaim ohver, tema kaotus üleilmse krahhi vallandudes aastal 2008 oli tavainimese jaoks hoomamatult hiiglaslik – 22 miljonit dollarit. Võimule ligidal Kõige suuremõõtmelisem skandaal polnudki aga seotud Liliane Bettencourti eraeluga, vaid hoopis Prantsuse kõrgeimate võimukandjatega. Nn Bettencourti afääri käigus selgus tema ülemteenri salaja tehtud lindistustest muudki: gigoloks nimetatud fotograafi finantssaavutuste paljastamise kõrval ka Liliane’i muud hämarad ettevõtmised. Tuli välja, et väidetavalt oli ta hoidnud maksude optimeerimise eesmärgil suuri rahasummasid anonüümsetel Šveitsi pangakontodel. Peale selle olevat ta saanud Prantsuse valitsuse rahandusministrilt suuri maksusoodustusi, vähemalt 30 miljoni euro ulatuses ajal, kui minister korraldas kampaaniat, mille eesmärgiks oli rikaste maksuvältijate vahelevõtmine. Ent see polnud veel kõik. 2010. aastal hakkas paljastuma, nagu oleks Bet-

tencourt oma Pariisi eeslinnakodus jaganud kõrgetele poliitikutele tuhandeid eurosid sisaldavaid rahaümbrikke. Bettencourti endine raamatupidaja väitis, et näiteks Nicolas Sarkozy sai 2007. aastal presidendikampaaniaks 150 000 eurot. Ja raha olevat toona linnapea ametis Sarkozy saanud ka mitu korda varem. Sarkozy eitas seda, korraldati ka läbiotsimisi, raamatupidaja võttis tunnistuse tagasi. Palju kära tekitanud ning Prantsuse vabariigi kõige kõrgematesse sfääridesse ulatuv uurimine pole tänini lõppenud. Ulatusliku heategevuse eest Prantsuse kõrgeima autasu, Auleegioni ordeni pälvinud Liliane Bettencourt on jätkuvalt maailma kõige rikkam naine ning ta isa loodud ning tema edasi arendatud hiigelfirma L’Oréali tooteid tarbivad iga päev sajad miljonid inimesed. 91aastane Liliane on ikka veel paljudele, muu hulgas rikastelegi eeskujuks kui töökas ning tugeva enesedistsipliiniga inimene, kes hoolimata pärandiks saadud „hõbelusikast“ alustas veel hiljuti oma pikki toimekaid päevi juba hommikul kell neli. 38

INVE STEERI – NR 1/2014

FOTOD: JARE K JÕEP ERA

INVE STEERI – NR 1/20 14

Ettevõte

Lippude vabrik PEAGI ON KÄES VABARIIGI SÜNNIPÄEV, MIL KOGU RIIKI EHIVAD RAHVUSLIPUD. KÜLASTASIME VABRIKUT, KUST NEED KAUNID TRIKOLOORID TULEVAD. „VÕIME RÕÕMUGA TÕDEDA, eestlased armastavad ja austavad oma lippu,“ sõnab Lipuvabriku turundusjuht Karina Tõeleid. Seda kinnitab fakt, et suuremate pidupäevade eel on nõudlus Eesti lippude järele suurem. Seda nii riigi sünnipäeva saabudes kui ka suvel, jaanipäeva ja taasiseseisvumispäeva eel. Need on meie kolm kohustuslikku lipupäeva, kui Eesti lipp peab olema heisatud kõikidel asutustel ja eramajadel. Lipu eluiga pikeneb Tänapäeva tehnoloogiad on lippude eluiga kõvasti pikendanud. Eramajapidamistesse soetatakse riigilipp ilmselt üks kord, see teenib pererahvast aastakümneid ning pärandatakse seejärel veel lastelastele. Samas kerkib igal aastal hulk maju, rajatakse uusi kodusid. Järjest enam koguvad Eestis populaarsust lipumastid. Uute majade juurde kuulub lipumast juba pea kohustusliku elemendina, aga neid püstitatakse ka talude ja suvilate õuedele. 41

Lipureeglid Iga riigi lipul on oma mõõtsuhe, suurus ja väga kindlad värvid. Samuti on täpselt paigas lipu kasutamise kord ja hea tava, mis Eestis on sätestatud „Eesti lipu seaduses“. Nii on Eesti lipu standardmõõt 105 x 165 cm, igale mastipikkusele vastab kindla mõõduga Eesti lipp.

TE KST: TI IT E FE RT

INVE STEERI – NR 1/2014

Ettevõte

20 aastat Lipuvabrikut Lipuvabrik kasvas välja kunagisest kunstikombinaadist ARS. Alustati 4 töötajaga ja valmistati peamiselt Eesti lippe. „Kasv ja areng on toimunud koostöös meie heade partnerite ja klientidega – lahendades nende muresid ja vajadusi on suurenenud sortiment ja sündinud täiesti uusi tooteid,“ kiidab Karina Tõeleid. Kokku toodab Lipuvabrik aastas üle 10 000 eri suuruses Eesti lippu.

INVE STEERI – NR 1/20 14

Ent meie riigis on ka hulk institutsioone, millel peab Eesti lipp olema heisatud iga päev, näiteks riigiasutused, omavalitsused, haridusasutused. Nendel on riigilippude vajadus oluliselt suurem. Esimese hooga võib tunduda, et mis see riigilipp siis ära ei ole, ja palju neid nii väga vajagi on. „Meie maja tublid meistrid valmistavad mitmeid tuhandeid rahvuslippe aastas ja neid on väga erinevaid – alustades väikesest võileivalipust, mis pidulauda ehib, kuni suurte riigi esinduslippudeni välja,“ selgitab Tõeleid. Levinuimad on tema sõnul ehk laualipud, käsilipud, paadi- ja laevalipud, auto- ja motolipud, erinevad fännilipud. On pidulikud eliitlipud ja lihtsamad üritustel kasutatavad lipud. „Ei saa öelda, et aastate jooksul midagi väga muutunud oleks – asutused tellivad vastavalt lippude kulumisele, eraisikud tulevad lippu ostma siis, kui selleks tekib vajadus. Rahvuslippe vajavad ja kasutavad erinevad klubid, seltsid, organisatsioonid, ühingud,“ sõnab Tõeleid. „Meie meistrite käe all valmivad käsitööna õmmeldud esinduslipud – kaitseväe paraadlipud, paljude organisatsioonide ja asu-

tuste pidulikud lipud, samuti Vabariigi Presidendi pidulik lipp.“ Kangatootjad tegelevad pideva tootearendusega – just selle nimel, et värvide püsivust ja kanga vastupidavust tõhustada. Lippude eluiga sõltub väga palju masti asukohast ja ilmastikutingimustest sel perioodil. Lipuvabrik teeb koos oma klientidega ka katseid. Ühel ajal heisatakse ühes kohas asuvatesse mastidesse erinevast materjalist ja eri viimistlusega lipud ning jälgitakse nende vastupidavust. Pole eksklusiivtoode Seda võib küll väita, et riigilipp ei ole enam eksklusiivtoode, lipust on saanud tarbeese ja seda saab soetada pea kõikidest suurematest kauplustest. Lippude populaarsusele on küllap kaasa aidanud mõni aasta tagasi korrigeeritud lipuseadus, mis muutis riigilipu kasutamise korra oluliselt vabamaks. Nii võib igaüks heisata Eesti lipu perekondlike tähtpäevade puhul: sünnipäevad, pulmad, matused, külaliste tervitamine jne. Kehtib vaid nõue, et lippu tuleb kohelda väärikalt ja pimeduse saabudes see kindlasti jälle maha võtta. 42

„Lipud valmivad meie vabrikus kohapeal, ja nii kaua kui vähegi võimalik, üritame au sees hoida kodumaist tootmist ja anda tööd Eesti inimestele,“ rõhutab Tõeleid. Eesti lipu sinine värvitoon on väga pretensioonikas, seda valmistatakse Lipuvabriku tellimisel ja nõudmiste alusel vaid ühes kohas. „Nii saame kindlad olla, et kui lipp soetatakse meie vabrikust, on see alati kõikidele nõuetele vastav. Kaubandusvõrgus võib aga leida väga erinevaid „Eesti lipu laadseid tooteid“.“ Lipud õmmeldakse spetsiaalsest ilmastikukindlast täispolüesterkangast. Seda on õhemat ja paksemat sorti ning valik tehakse lipu kasutamise otstarbe järgi. Suur sortiment Rahvusvärvides toodete osakaal on Lipuvabriku sortimendis päris suur. Eesti lippude kõrval valmistatakse ja müüakse ka mastivimpleid ja muid rahvusvärvides tooteid. „Valmistame ja müüme kõikide riikide lippe, logolippe, reklaamlippe, mastivimpleid, tuulekotte, erinevaid reklaamikandjaid (bannereid, stende jm). Palju teeme erilahendusi,“ loetleb Tõeleid. 43

Peale selle valmistatakse ja müüakse kõiki liputarvikuid: lipuvardaid, lipumaste, aluseid, hoidikuid, nööri, konkse jm. Osutatakse ka lippudega seotud teenuseid: paigaldus, transport, hooldus, lippude parandamine. Trükitehnoloogia võidukäik on Lipuvabriku tegevusvaldkonda tunduvalt laiendanud. „Valmistame mitmesuguseid tekstiiltooteid, kus on kombineeritud trükk ja õmblus. Meie enda materjalide valikus on ligi 20 erinevat tekstiili. Nii valmivad unikaalsed ja omanäolised interjööri- ja firmatekstiilid – seinapildid, laudlinad, padjad, kotid, põlled, kaelarätikud ja sallid, lipsud jm,“ tutvustab Tõeleid. „Oleme teinud põnevaid interjöörilahendusi kodudesse ja restoranidesse. Samuti kirikutekstiile – Peterburi Jaani kiriku altarikatted on valminud meie vabrikus.“ Turundusjuht kiidab koostööd Eesti moeloojatega, kelle tellimusel tehakse digitrükki nende oma kangastele. „Tore koostöö on kujunenud ka kunstiakadeemia tudengitega, kellel aitame teha arvestustöid ja eksamiprojekte,“ lisab Karina Tõeleid.

FOT O: Ä RI P Ä EV

Ümber maailma Lipuvabrikul on olnud vahva koostöö ka julgete Eesti seiklejatega, nii on Lipuvabrikus valminud Eesti lipud teinud maailmale mitu tiiru peale. Omal ajal Lennuki ja Rollingute meeskonnaga ning viimati Jaan Tätte ja Marko Matverega. Lipuvabrikus valminud lipp on lehvinud Alar Siku käes maailma kõrgeima mäe tipus, olümpiavõitjate uhkes haardes ning lipud hoiavad ka üleval vaprate Eesti meeste võitlusvaimu kaugetel missioonidel.

Vabaduse sümbol See, milline lipp lehvib Toompeal Pika Hermanni tornis, näitab, milline riigikord Eestis valitseb. Eesti vabadust sümboliseeriv trikoloor on samuti valmistatud Lipuvabrikus.

INVE STEERI – NR 1/2014

FOT O: TA LLI N N A BÖRS

Börs

Börsi tulevik VANA TÕDE ON, ET KÕIGE SUUREMAT MÕJU AVALDAVAD BÖRSIINDEKSI KÄEKÄIGULE NOTEERITUD ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD.

KH TEKST: KRISTJAN HÄNNI

Kawe Kapitali partner INVE STEERI – NR 1/20 14

BÖRS PEAB OMANIKULE äriliselt ära tasuma ja seetõttu võib osa muutusi olla sellest lähtuvad. Strateegiliselt huvitav võimalus oleks üritada Baltikumi lisada Skandinaavia koondindeksitesse. Esmapilgul õilistav rahvusvahelisel kapitaliturul uuele (huvi)tasemele jõudmine ei olegi samas eriti atraktiivne, kui meie osakaal jääks seal liiga väikseks. Automaatselt see meid seotud turul kaubeldavatesse fondidesse ei lisa ja märkimisväärselt analüüsiga katvaid huvilisi kaasa ei too. OMXi praegune strateegia on lähiaastatel integreerida tähelepanu

koondamiseks Baltikumi börse. Ühendamisvõimalus Skandinaaviaga jääb kaugemasse tulevikku. Mõnele suurfirmale võib sellise võimaluse anda (paralleelne) noteerimine mõnel teisel börsil, mistõttu näiteks Tallinki võlakirjade noteerimine ühes olulises laevandusaktsiate kauplemiskohas Norra pealinnas Oslos võimaldab selles suunas mõtiskleda. Väärtpaberite tagatisel laenamine Peale kohalike (Leedu) indeksifondide on tänu kuulumisele MSCI Frontier Market44

Pensionifondid toetavad Ostupoolt võiks veel pikka aega toetada kohalike pensionifondide mahtude jätkuv kasv, seda isegi siis, kui kohalike investeeringute osakaal jääks samaks. Kui börsile lisanduvad uued investeerimisvõimalused (EV võlakirjad, riigi- ja erafirmade noteerimine), võiks mõne praegu veel kaduvväikese väärtpaberite osakaaluga Baltikumi pensionifondi valitseja osatähtsus suureneda. See oleks loomulikum sündmuste areng kui kohustuslikus korras siinsete investeeringute nõutava osakaalu kehtestamine poliitikute poolt. Riia börs, kust pole investeerimisportfelli suurt midagi sobivat võtta, pole kohe kindlasti meeldiv tulevikuperspektiiv Eesti kapitaliturule. See koht, kus poliitikud võiksid oma tegevusega pigem kõigile börsil noteeritud ettevõtetele suurema turukapitalisatsiooniga kaasnevat väärtust lisada, on osaliselt riigi kontrolli alla jäävate ettevõtete suurem avamine üldsusele ja nende vähemusosaluste noteerimine. 45

Loodan ja usun, et meie börs on kümne aasta pärast kusagil järgmise tõusu küpses faasis – kauplemine on taas aktiivne ning börsile on tulemas uusi börsiettevõtteid. Valitsev koalitsioon (loodan, et võimul on jätkuvalt parempoolsed erakonnad) on leidnud endas julgust ja tugevust ning viinud börsile Eesti Energia, Eleringi ja veel mõne riigile kuuluva ettevõtte vähemusaktsiad või erastatud IPO kaudu ka mõne ettevõtte enamusaktsiad. Ka esimesed kohalikud idufirmad on jõudnud juba nii kaugele, et kaasavad raha börsi kaudu, ning meie börsil on noteeritud juba päris mitu kõrgtehnoloogiafirmat.

FOT O: S C A N P I X

Idufirmad börsile!

Tõnis Oja Postimehe börsianalüütik

Muutub olulisemaks Ideaalvisioonis täidab regionaalne börs kümne aasta pärast meie majanduse arendamises, mitmekesistamises ja töökohtade loomisel oluliselt suuremat rolli. Ettevõtjate jaoks on börsilt raha hankimine kindel alternatiiv, kuidas ettevõtte arengut rahastada. Eesti inimeste jõukus ning investeerimisalased teadmised on tõusnud tasemele, kus pikaajaline investeerimine ja oma finantstuleviku kindlustamine on muutunud lõviosa elanikkonna jaoks iseenesestmõistetavaks. Et eraisikute sääste ringlusse tuua, on riik lasknud välja ja toonud börsile 1, 2, 5 ja 10 aasta pikkused riigivõlakirjad. Kaasatud vahendid on paigutatud infrastruktuuri arengusse ning kasutatud varasemate laenude refinantseerimiseks. Börs on dünaamilise, paindliku ja kiire kohanemisvõimega majanduse hot-spot: börsile lisandub järjepidevalt uute ettevõtete aktsiaid ja võlakirju; börsil on noteeritud näiteks viie suurema riigiettevõtte osalused; börsi pakutavate võimaluste kasutamine on start-up’ide jaoks loomulik osa ettevõtte kasvatamise protsessis: paljudest kümmekond aastat varem käivitatud iduettevõtetest on saanud tublid hea potentsiaaliga ja ambitsioonikad tegijad, kelle aktsiad on noteeritud Balti börsi põhinimekirjas. Samuti on börs jõudnud pikema ajalooga tõsiseltvõetavate ja rahvusvaheliselt aktiivsete regionaalsete ettevõtete teadvusse, mitte ainult finantseerimisallikana, vaid ka ettevõtte nähtavust oluliselt suurendava kanalina. Eelnevast tulenev turumahu kasv on võimaldanud kasvatada kohalike investeeringute osakaalu siinsete pensionifondide portfellides ning kodumaiste otseinvesteeringute mahud on tunduvalt suurenenud.

FOT O : SC A N P I X

si indeksisse hakanud tekkima neid, kes siinseid aktsiaid oma produktidesse lisavad (BlackRock’i Frontier Marketsi fond), reaalseks investeerimiseks on viimaseid tehnilisi ettevalmistusi tegemas Charles Schwabi kaudu kaubeldav DMS Baltic Index Fund. Loodetavasti aitab fondide huvi püsimisele pikapeale kaasa suurem turukapitalisatsioon ja siinse turusügavuse ning spread’idega seotud probleemide lahenemine, mida parandaksid maaklerite piisavad kauplemisportfellid ja erinevalt käituvate turuosaliste arvu kasv. Väiksema riskivalmiduse võtmes on panganduses areneva regulatsiooni tõttu kauplemislimiitide trend pigem vastupidine, kuid Baltikumis tundub nende vähendamise tsükkel seljataga olevat. Kohalike likviidsemate väärtpaberite tagatisel laenamine on suhteliselt hiljuti pankades jälle rohelise tule saanud.

Rauno Klettenberg NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees

INVE STEERI – NR 1/2014

I L L US T RAT S I OON : S H UT T E RST O C K

Selgitus

Tooda & teeni TEEME EESTIS PALJU TÖÖD, MÕNIGI RABAB MITMEL KOHAL VÕI 12 TUNDI PÄEVAS, AGA IKKAGI RÄÄGITAKSE, ET PEAME OMA TOOTLIKKUST TÕSTMA. SELGITAME VÄLJA, MIS SEE TOOTLIKKUS ON JA MIKS ISEGI VÄHESEMATE TÖÖTUNDIGA PÕHJANAABRIST SÕBRA PALK ON PALJU KÕRGEM.

TEKST: RAUL EAMETS

Tartu ülikooli makroökonoomika professor INVE STEERI – NR 1/20 14

TOOTLIKKUST MÄÄRATLETAKSE KUI väljundite suhet sisenditesse. Majanduslikus mõistes tähistab see toodangu ja selle tootmiseks vajalike ressursside suhet. Sõltuvalt sellest, mida me sisendina vaatame, saame rääkida näiteks kapitali tootlikkusest, üldisest tootmistegurite tootlikkusest, tööjõu tootlikkusest jne. Inimeste palga määrab ära nende ehk siis tööjõu tootlikkus. Piltlikult öeldes, kui me õmbleme taskurätte, mille hind on sentides, siis me saame õmblejale maksta ka vastavat madalat palka; kui me disainime kalleid pruutkleite, mille eest võib küsida tuhandeid eurosid, siis me saame maksta disainerile selle eest ka väärikat tasu. Tööjõu tootlikkust mõõdetakse kolme

komponendiga: inimeste arv, toodetud kogus (näiteks loodud lisandväärtus) pluss hind, millega see toodang maha müüakse. Matemaatiliselt tähendab see, et kogus korrutatakse hinnaga ja jagatakse töötajate arvuga. Seega on meil tööjõu tootlikkuse tõstmiseks kolm võimalust. Esiteks, vähem töötajaid ja rohkem masinaid. Inimeste asendamine masinatega on tavaline viis, kuidas tootlikkust tõsta. Paraku ei saa me kõiki tegevusvaldkondi automatiseerida. Eriti teenuste alal. Teiseks, valmistame hästi suuri koguseid. Paraku ei suuda me selle poolest vist kunagi võistelda Hiinaga, kus on inimesi ja muid ressursse tuhandeid kordi enam. Võibolla mõnes väga kitsas nišis võime me 46

olla mingil ajahetkel maailmaturu liidrid (näiteks avavee kalakasvatustes olevate kalade söötmiseks mõeldud laevade tootmises), aga pigem on see harukordne erand kui reegel. Kolmas võimalus on müüa oma toodet võimalikult kalli hinnaga. Eestimaalaste üldiselt madala tootlikkuse (ja madalate palkade) taga ongi peaasjalikult nende toodete või teenuste hind, mida me müüme. Me ekspordime valdavalt selliseid kaupu, mis on odavad ja mille lisandväärtus on madal. Veelgi enam, kui me vaatame oma inimeste hõive struktuuri, siis näeme, et väga suur osa Eesti töötajatest töötab tööjõumahukates ja madala lisandväärtusega majandusharudes. Ehk paljuski saavad meie majanduse probleemid alguse majanduse struktuurist. Tõsi, me valmistame küll ka kalleid elektroonikaseadmeid, aga see on allhange ehk me ei näe oma tootmise

lõpptulemit, kasumit. Selle saavad Skandinaavia firmad. Alati ei pruugi lisandväärtus ja hind olla korrelatsioonis. Kui suudetakse mingi „odav“ toode kallilt maha müüa, mis tahes põhjusel, siis ka see tõstab tootlikkust. Reaalsuses kipub paraku ikka nii olema, et kallimad tooted nõuavad paremaid tehnoloogiaid, kvaliteetsemaid materjale jne ehk need on ka tootmise poolelt vaadatuna kallimad. Kokkuvõttes, niikaua kui Eesti hinnatase jääb maha näiteks Soome hinnatasemest, peame leppima ka sellega, et meie tootlikkus ja palgad on madalamad kui Soomes. Kui Eesti juuksur tahaks saada sellist palka nagu Soome juuksur, peaks ta ühe juukselõikuse eest sisse kasseerima sama palju raha, kui teeb tema kolleeg Soomes. Küsimus on: kas me oleme kliendina täna valmis sellist hinda maksma?

Definitsioon „Majandusleksikon“ (Mereste 2003) defineerib tootlikkust kui töötaja või töövahendi omadust, võimet ja suutlikkust anda ajaühikus teatav hulk toodangut; laiemalt vaadeldes võib tootlikkust käsitleda majandusüksuse (ettevõtte, firma jne) võimena väljata ajaühikus teatav hulk toodangut (valmistooteid või teenuseid).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Eesti vanim ja suurim ettevõtjate esindusorganisatsioon

EESTI KONKURENTSIVÕIMELISIMAD ETTEVÕTTED ON KAUBANDUSKOJA LIIKMED* LIITU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAGA! www.koda.ee

INVE STEERI – NR 1/2014 * allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldatud Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel 2013

I LLUS T RAT S I OON : A N N E P I K K OV

Minek NII MÕNEGI TUNTUD VÄLISETTEVÕTTE LAHKUMINE EESTIST EELMISEL AASTAL ANDIS ALUST KÜSIDA, KAS EESTI MAJANDUSEL ON MIDAGI VIGA, ET VÄLISKAPITAL SIIT LAHKUB. EHK ON SEE HOOPIS VÕIMALUS OMA KAPITALI TEKKIMISEKS.

FOTO: M ARK O MUMM

TEKST: MARIS LAURI

Majandusanalüütik INVE STEERI – NR 1/20 14

KINDLASTI EI OLE Eesti majanduses kõik korras, kuid väliskapitali lahkumise ja liikumise taga laiemalt on siiski tunduvalt mitmekesisemad põhjused. Väliskapital on olnud Eesti majandusele oluline, kuid selle tähtsus on nüüdseks kõvasti vähenenud, eriti võrreldes 1990. aastate algusega, kui kodumaist kapitali sisuliselt polnud. Ka varem on olnud perioode, mil väliskapitali sissevool on väga tagasihoidlik ja siit on lahkutud. Seekord on see rohkem silma hakanud, sest kodumaine kapital on välismaise asendanud ja protsess on puudutanud ajakirjandust. Kodumaine kapital võtab üle Praegu on väliskapitali liikumise taga eelkõige välisriikide majandusprobleemid, kuid ka paljude investorite võimetus

või tahtmatus oma tegevusviise muuta. 1990. aastatest alates oli väliskapital Eesti majandusele ülioluline, sest Eesti enda kapitali seni polnud. Nii kuidas Eesti majandus kosus, vähenes ka väliskapitali olulisus, kuid selle tähtsus oli ikkagi suur. Praeguseks on asjad muutunud: Eesti säästutase on majanduskriisist alates olnud kõrge, säästjateks on majapidamiste kõrval olnud ettevõtted ja valitsus. Seega kodumaist kapitali on, kuid probleem on selles, et see ei leia hästi teed kohalikku majandusse. Eesti oludest tulenevalt liigub kapital valdavalt laenude kujul, kuid laenuandmisega on pangad ettevaatlikud ja võimalikud laenuvõtjad samuti. Mõneti on selline käitumine mõistetav: hiljutine kogemus oli üpris karm. Majapi48

damiste seas napib uusi laenuvõtjaid, sest sissetulekud on endiselt võrdlemisi tagasihoidlikud ja need, kes sissetulekute põhjal võiksid laenu võtta, on seda juba teinud või pole neil selle järele vajadust. Ettevõttedki on laenude suhtes ettevaatlikud, seda enam, et plaane tundub nappivat: endisel viisil tootmist kasvatada pole arukas, kuid uutest ideedest napib. Võib ka märgata, et kui on ideid, siis pole laenuandjad neist vaimustunud: kas see kõik on liialt uudne või on laenuvõtja võõras (algaja ettevõtja). Ja nii kipubki eestimaine sääst valdavalt riigist välja liikuma. Kui aga on soov jääda kodumaale, siis üks võimalus ongi välisomanikelt nende osalus välja osta. Majandusraskused välismaal Selline areng on majanduse jaoks positiivne, sest kui investeering osutub edukaks, jääb teenitud kasum Eestisse ehk Eesti majanduse tootlikkus kasvab. Edukas kodumaine investeering võiks olla ka üheks põhjuseks, miks veelgi enam koduturule investeerida. Mõningate välisinvestorite lahkumist 49

Eestist toetab asjaolu, et majandusolud siit kaugemal pole enam soodsad: kui mõni aeg tagasi räägiti veel turvalisest Põhja-Euroopast, siis enam mitte. Ka Soome, Rootsi ja Saksamaa majanduses on probleeme, millega tuleb tegelda. Tuleb ka arvestada, et nii mitmedki sealsed ettevõtted, mis on investeerinud Eestisse, on sattunud lisasurve alla, kuna nende tegevusvaldkonnas on olukord eriliselt keeruline (nt ehitus, meedia). On üpris tavaline, et kui ettevõtte omanikud haistavad ja tunnetavad probleeme, siis nad püüavad tegevusalasid kokku tõmmata ning keskenduda lähimatele ja suurematele turgudele. Nii teevad ka Eesti ettevõtted. Küsimus ei ole seega mitte üksnes Eestis, vaid väga tihti hoopis selles, mis toimub välisinvestorite koduturul. Viimased suuremat tähelepanu pälvinud välisinvestorite lahkumised ongi seotud eelkõige koduturuga: tegevusvälja tõmmatakse kitsamaks. Muidugi on Eestil olemas ka kogemus sajandi algusest, kus probleemid koduturul suurendasid investeeringuid Eestisse, sest siinne tootmine oli lihtsalt odavam.

Põhikapital väheneb Emaettevõtted andsid siinsetele tütarettevõtetele varasemast mõnevõrra enam laenu ja maksid tagasi siit võetud laene. Reinvesteeritud tulud ehk teenitud, kuid väljavõtmata jäänud kasum oli pisut väiksem kui eelmise aasta III kvartalis, 12 jooksva kuu arvestuses lausa ligi 27% väiksem. Põhikapitali tehtud otseinvesteeringud III kvartalis vähenesid. Seega on tõsi, et väliskapital lahkub Eesti majandusest (põhikapital väheneb), kuid need, kes siin jätkavad, teenivad enam-vähem sama palju kasumit kui varem. Majanduse nappi kasvu ja tihedat konkurentsi arvestades pole see üldsegi halb. INVE STEERI – NR 1/2014

FOT OD: S C A N P I X

F OT O: ÕH T UL EH T

F O T O : Õ H T UL E H T

Analüüs

Mõned näited lahkujatest Eestist on lahkunud rahvusvahelised kontsernid Skanska, Unicredit, Dalkia/ Veolia, Scandic. Eesti kapitalile müüdud ettevõtted on Eesti Meedia, MyFitness, Bauhof, Eesti Eine, Apollo. Läbirääkimised käivad Klick Eesti üle.

Numbrid näitavad kasvu Numbrid näitavad, et välismaised otseinvesteeringud Eesti majandusse kasvavad: III kvartalis oli neid peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem. Ka 12 jooksva kuu arvestuses tõusis Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht II kvartaliga võrreldes enam kui veerandi jagu. INVE STEERI – NR 1/20 14

Enam pole aga odavuse argument tihtipeale see kõige olulisem, mille põhjal Eestisse investeeritakse. Miks Eestisse investeeriti? Eesti siseturg on suhteliselt väike, suuri kasvunumbreid on siin nüüdseks keeruline saavutada ning koos majanduse tugevnemise ja stabiliseerumisega on ka kasumlikkus langenud. Kasumi teenimiseks ei piisa enam ohjeldamatust kasvust või rõhumisest odavatele tootmiskuludele ehk odavale tööjõule, energiale, rendile ning kehvapoolse turvalisuse ja tervislikkusega tootmistingimustele. Võimalus Eesti siseturul kiiresti kasvada ja madalad tootmiskulud olid aga põhjused, miks eelmistel kümnenditel väliskapital Eestisse tuli. Praeguseks on konkurentsiolud Eesti

siseturul hoopis teistsugused kui mõni aeg tagasi. Meie üsnagi väikse mahuga turul tegutseb oluliselt enam panku, kaubandus- ja ehitusettevõtteid, kui võib kohata nii mõneski rikkas riigis. Kuigi elanike jõukus tasapisi kasvab, võib arvata, et see ei pruugi olla enam nii jõuline kui kümmekond aastat tagasi. Veelgi enam – konkurents on niivõrd tihe, et paratamatult peavad mõned loobuma. Odava tootmisbaasi otsijatel tuleb aga vaadata kõvasti kaugemale – praegu võivad Lätis olla tootmiskulud madalamad kui Eestis, kuid paari aasta pärast enam mitte, sest olukord sealsel tööjõuturul on liikumas palju hullemasse seisu kui meil. Lätis on rahvastiku vähenemine väljarände tõttu kordades suurem kui Eestis. Seega tuleb odavate kulude ostjatel pilgud pöörata veelgi kaugemale ning tihti50

peale ei ole see mitte Hiina, vaid Bangladesh, Keenia või mõni veelgi eksootilisem koht. On väga palju tegevusalasid, kus tuleb toota võimalikult odavalt, et edukas olla. Eestis oli seda võimalik teha, kuid isegi siinne odavtootmine on paari aastakümne jooksul kõvasti muutunud. Tööjõumahukas kergetööstus on kokku tõmbunud ja praegune elektroonikatööstus on hoopis midagi muud, võrreldes sajandi alguse Elcoteqi tootmisega. Väliskapitalil on lihtne: kui tootmiskulud kasvavad, siis liigutakse lihtsalt teise riiki, kus on odavam. Selline tootmine annab tulu ja kogemusi, mida saab kasutada järgmise, juba

pidasid vastu oluliselt vähem. Kuid tihtipeale ei ole küsimus mitte Eestis, vaid selles, et äriplaanide koostamisel ei arvestatud Eesti reaalsust ja siinseid prognoose, vaid tugineti justkui autoriteetsematele prognoosidele ja institutsioonidele, kes aga tihtilugu kohalikke olusid täpselt ei tundnud. Muidugi võib sellist minevikus kinni olemist täheldada ka Eestis, kuid kaugused teevad olude tajumise üpris tõenäoliselt keerulisemaks. Loomulikult ei ütle keegi, et teate, meie äriplaan Eestis ei töötanud, sest me tegime arvestused valedel eeldustel. Eesti majandus on kõvasti muutunud. See nõuab teistsuguseid investoreid, nii

Jääjad näevad kasvu Paljud välisomanikud näevad siin endiselt kasvuvõimalusi – miks muidu suureneb siia laenatud summa. Laenamine siinsetest tütarettevõtetest vähenes III kvartalis, osutades samuti sellele, et sugugi kõik välisomanikud ei mõtle Eestist lahkumisele. (Selgituseks: tõenäoliselt võetakse tütarfirmadest laenu, et ebakindlate olude saabudes raha Eestist tulumaksu tasumata kätte saada; kui olukord stabiliseerub või paraneb, võib raha tagasi tuua.)

Ei arvestatud Eesti reaalsust. mõneti suurema lisandväärtusega tootmise arendamiseks. Seetõttu ei tasu ega tegelikult tohigi selliste investeeringute lahkumise pärast muretseda – tuleb lihtsalt edasi minna. Kinnijäänud mõtlemine Tootmiskulud on Eestis endiselt madalamad kui Soomes või Rootsis, kuid väga paljud sealsed ettevõtjad mõtlevad ikka veel aastakümnetaguste mallide kohaselt. Võib-olla on see mõttelaiskus või eelarvamus, kuid tihtipeale on neil väga raske aktsepteerida, et endine nõukogude vabariik on oma majandusarengutes kiiresti järele jõudmas, mõnes osas isegi mööda läinud. Muidugi on Eestis paljud asjad kiiresti muutunud ja see tähendab, et ka äriplaanid, mis olid kavandatud kestma kümmekond või enamgi aastat, 51

kodumaiseid kui ka välismaiseid. Investeerimise põhjusedki on muutunud – nendeks ei saa olla enam kiire kasv Eesti siseturul või odav tootmine. Muutustega tuleb arvestada Väga paljude investorite mõttemaailm ei ole veel kohanenud uue reaalsusega. Ka välisturgude ebakindel seis ei tee investeerimist välismaale eriti ahvatlevaks. Mõningate välisinvestorite lahkumine on normaalne protsess. Kui varem asendus üks välisinvestor teisega, siis nüüd kodumaisega. Kestma jäävad ikkagi need investeeringud, mis võtavad arvesse Eesti majanduskeskkonna tegelikkust ja arvestavad tulevikumuutustega. Hädaldamiseks ei ole põhjust, põhjust on olla hoopis uhke ja rõõmus, sest Eestis on kodumaine kapital tõusteel.

Kõikuvad vood Välismaiste otseinvesteeringute vood on kõikunud olulisel määral varemgi: põhjuseks tavaliselt majandusolud, kuid aeg-ajalt on neid mõjutanud ka üksikute suuremate välisinvestorite sisemised juhtimisotsused. Näiteks 2011. aastal toimunud reorganiseerimise tõttu Swedbanki Balti ettevõtetes vähenes Eestisse toodud põhikapital, sest varasem Läti ja Leedu omandus Eesti kaudu asendus otseomandusega. Selline ümberkorraldus vähendas ka Eesti kaudu tehtud muid investeeringuvooge (laenud). Analoogsed muudatused on toimunud mõningates teisteski ettevõtetes.

INVE STEERI – NR 1/2014

Pärsia pärlid

FOTO: ALL OV E R P RES S / CORBIS

LHV TALLINNA KONTORIST JUHITAKSE ÜHT EDUKAIMAT INVESTEERIMISFONDI, MIS PAIGUTAB RAHA ARAABIA POOLSAARELE. TELGITAGUSEID AVAB LHV PÄRSIA LAHE FONDI FONDIJUHT JOEL KUKEMELK.

INVE INV N V EST NV E ST SSTEERI T EER EE EE ER R I – NR N R 1/20 1/2 20 2 0 14 14

52 5

Kuidas on juhtunud, et kaugelt Eestist juhitakse üht edukaimat Pärsia lahe regioonis tegutsevat investeerimisfondi? Investeerimine on globaalne äri. Nii nagu Eesti pensionifondid teevad investeeringuid Põhja-Ameerikas, Euroopas või Aasias, on võimalik Eestist juhtida ka Lähis-Ida-suunalist aktsiafondi. Tõsi, mida kaugemal regioonist paikneda, seda keerulisemaks muutub fondijuhi töö, kuid nagu tõestab meile omistatud Morningstari maksimaalne 5 tärni reiting viimase kolme aasta lõikes kategoorias „Aafrika ja Lähis-Ida aktsiafondid“ ning aprillis 2013 Zawya Thomson Reutersi omistatud mainekas tiitel „Parim GCC aktsiafond aastal 2012“, kus edestasime kõiki Araabia poolsaarelt juhitud kohalikke fonde, on võimalik ka Eestist suuri asju ellu viia. See, et Eesti on Araabia poolsaarel asuvate riikidega enam-vähem samas ajavööndis, on fondi aktsiatehingute tegemisel kahtlemata suureks abiks, sest päevased kellaajad sisuliselt kattuvad. Kuna aga sealne töönädal kestab pühapäevast neljapäevani, on ka pühapäeval vaja aktsialiikumistel silma peal hoida. Mis teeb selle fondi edukaks? Olen LHVs töötanud ligi kaheksa aastat ja olnud selle aja jooksul mitmel ametipositsioonil: välisturgude analüütikuna, portfellihaldurina, fondijuhi abina ja lõpuks fondijuhina. See on võimaldanud mul omandada teadmisi ja kogemusi investeerimismaailma eri tasanditel – need aitavad fondi varade juhtimisel kindlasti kaasa. Regioonifondi tootlus sõltub muidugi palju ka regiooni aktsiaturgude liikumisest, kuid edukuseks on oluline fondi varade õige paigutus nii riikide kui ka väärtpaberite lõikes. Näiteks 2013. aastal oli GCC turgudest parima tootlusega MSCI Araabia Ühendemiraatide indeks, 53

FOT O: JA REK JÕEP ERA

Intervjuu

LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht Joel Kukemelk

mis tõusis 90%, ja MSCI Katari indeks, mis tõusis 30%, nõrgimad olid MSCI Kuveit 5% tõusuga ja MSCI Bahrein 4% langusega. Kui LHV Pärsia Lahe Fond tõusis aastal 2013 49,5%, siis regiooni võrdlusindeksina kasutatav MSCI GCC v.a Saudi Araabia indeks tõusis 28% – fondi tootlus, mis seda numbrit ületab, näitab, kui suurt täiendavat tootlust on fondijuht regioonist investeeringute valikul fondiinvestoritele aasta jooksul juurde loonud. Kokku on GCC turgudel kauplemas üle 700 erineva väärtpaberi, mille turukapitalisatsioon on umbes triljon dollarit ehk ligi 2% kogu maailma aktsiatest. Kuidas saate infot, mis on Lähis-Idas kuum ja mis mitte? Eelkõige on oluline ära tabada regiooni suured trendid (ja muutused nendes trendides) ning leida üles atraktiivselt hinnastatud ja hästi juhitud selge tulevikuvisiooniga ettevõtted. Tänapäeva maailmas on infot tegelikult väga palju – seda saab nii ettevõtteilt, maaklerfirmadelt, analüüsimajadelt, konverentsidelt, eri andmebaasidest ja rahvusvahelistelt

Lühendid GCC – Gulf Cooperation Council ehk Pärsia Lahe Koostöönõukogu MSCI – Morgan Stanley Capital International Fondist LHV Pärsia Lahe Fond alustas oma tegevust kuus aastat tagasi eesmärgiga avada võimalus investeerida Araabia poolsaarel kiiresti kasvavatesse energiarikastesse riikidesse. Euroopas tollal sarnaseid fonde ei olnud ning tegelikult on ka praegu LHV Pärsia Lahe Fondi investeerimismandaat üpris unikaalne.

KÜSITLES: TIIT EFERT

INVE STEERI – NR 1/2014

FOT O: A LL OVER P RES S / C ORBI S

Intervjuu

Äripäeva tunnustuse mõju Äripäev järjestab fondid tootluse järgi ning selles tabelis on viimase kolme aasta jooksul LHV Pärsia Lahe Fond lausa kahel korral esimese koha võtnud. „Fondijuhina on mul loomulikult väga hea meel, et fondi investorid on oma investeeringute pealt korralikku kasumit teeninud,“ lisab Joel Kukemelk.

organisatsioonidelt. Tähtis on kogu selle info põhjal õiged järeldused teha. Muide, enamik GCC ettevõtteid raporteerib oma finantsaruanded ja börsiuudised inglise keeles. Paljude ettevõtete juhatuses on läänemaailma inimesed – 2013. aasta novembris Lähis-Ida ettevõtete juhatustega kokkusaamisteks korraldatud konverentsil kohtasin näiteks Saudi Araabia kinnisvaraarendusettevõtte finantsjuhina soomlast. Kui sageli tuleb kohal käia? Sõltub regioonis toimuvatest üritustest – ja vähemalt korra aastas kohtun ettevõtetega suurel Londonis korraldataval Lähis-Ida konverentsil –, kuid näiteks eelmisel aastal käisin Araabia Ühendemiraatides kolm korda. Teistesse riikidesse ei jõudnud, sel aastal on plaanis ka mujal käia.

Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi keskmine tootlus viimase 2, 3 ja 5 täis kalendriaasta kohta on vastavalt 30,83%, 19,77% ja 18,23%. INVE STEERI – NR 1/20 14

Eelmisel aastal andis MSCI Araabia Ühendemiraatidele ja Katarile kõrgema kategooria. Mis on muutunud? Juunis 2013 tõstis MSCI Araabia Ühendemiraadid ja Katari pärast viis aastat kestnud ootamist lõpuks piiriturgude kategooriast arenevate turgude kategoo-

riasse ning see otsus jõustub juunis 2014. Oktoobris 2013 tegi sama liigutuse S&P Dow Jones ning nende otsus jõustub septembris 2014. See näitab, et need kaks riiki on finantsturgude arengus jõudnud uuele tasemele, ning tähendab seda, et sel aastal on regiooni oodata uusi välisinvestoreid, kelle investeerimisuniversumiks on arenevad turud. Kuna viimase enam kui kümne aasta jooksul polnud MSCI ühtegi riiki piiriturgude kategooriast arenevate turgude kategooriasse tõstnud, on AÜE ja Katari ümberkategoriseerimine märgilise tähendusega kogu Araabia poolsaare regioonile ja aitab seda kanda nii-öelda rahvusvahelise finantsmaailma kaardile. Kas investeeringud Eestist ja Läänemere äärest on seal kandis teretulnud? Kahtlemata. Rahvusvahelise kapitali kaasamine ja ettevõtluse soodustamine on pikaajalise arengu jätkusuutlikkuse seisukohalt ülioluline ning sellest saadakse seal ka hästi aru. Nagu Skandinaavia regioonis olen tutvustanud investoritele ja üldsusele Araabia poolsaare riike ja sealseid investeerimisvõimalusi, nii olen paljudel Lähis-Ida kohtumistel pidanud selgitama, kus asub Eesti ja millega 54

siin tavaliselt tegeldakse – selle vastu tuntakse huvi. Mis on praegu seoses Lähis-Idaga kõige olulisemad küsimused, millel silma peal hoiate ja mis 2014. aastal käekäiku mõjutavad? Regiooni stabiilsus – Iraanile läänemaailma poolt kehtestatud naftasanktsioonid ning võimalus, et neid hakatakse lähiajal leevendama, ning Süüria keemiarelvade hävitamise küsimus, mis seni on kulgenud positiivselt; energiahindade püsimine praegustel tasemetel; välisinvestorite huvi oluline kasv Lähis-Ida suunas seoses MSCI poolt tehtud Araabia Ühendemiraatide ja Katari ümberklassifitseerimisega arenevate turgude alla,

ja Põhja-Aafrika rahvastikust, kuid 50% SKPst. Sellessamas õnnelikkuse raportis on Araabia Ühendemiraadid väga kõrgel, 14. kohal, Omaan 23., Katar 27., Kuveit 32., Saudi Araabia 33. ja Bahrein 79. kohal. Võrdluseks – Eesti leiame 72. kohalt. Samas tuleb möönda, et Lähis-Ida-suunalisi investeeringuid tehes jääb alati geopoliitiline risk ning sellega tuleb lihtsalt arvestada. Araabia kevade rahutuste puhkemisega aastal 2011 suurenes ebamäärasus kogu Lähis-Ida regioonis ning LHV Pärsia Lahe Fondi osaku väärtus langes tollal kahe kuuga 13%. Sellele järgnenud kahe kuuga tõusis fond aga kogu languse ulatuses üles tagasi ning sealt on osaku väärtus omakorda kallinenud tänaseks veel üle 60%.

Põnevaimad investeeringud aastal 2013 Fondile olid kõige kasumlikumad kinnisvaraarendusega seotud aktsiad Araabia Ühendemiraatides, eelkõige Dubais. Tabati õigel ajal ära sealse kinnisvaraturu oluline elavnemine. Eelmisel aastal alustati esimeste investeeringute tegemist väikselt ka Bahreini ning nüüd on fondil investeerimispositsioon kõigil kuuel GCC turul.

Alati jääb geopoliitiline risk ning sellega tuleb arvestada. mis jõustub juunis 2014. Ning võimalus, et Saudi Araabia börs avatakse välisinvestoritele otseinvesteeringuteks, millest on juba väga pikalt spekuleeritud. Kas araabia kevade mõju ja oht veel laieneda on nüüdseks möödas? Kui suur mõju neil sündmustel fondile üldse oli? Araabia kevade rahutused puhkesid 2011. aasta alguses Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida vaestes riikides, kus inimeste elatustase oli madal, tööpuudus kõrge ja rahulolu eluga kasin. Tulemusena tõugati riigivalitsejad võimult Tuneesias, Egiptuses (lausa kaks korda), Liibüas ja Jeemenis. Maailma 2013. aasta õnnelikkuse raportist, kus on reastatud 156 riiki, leiame Liibüa 78. kohalt, Tuneesia 104. kohalt, Egiptuse 130. kohalt ning Jeemeni 142. kohalt. GCC riigid erinevad nendest riikidest – kuuele GCC riigile kuulub 10% Lähis-Ida 55

Miks tasub investeerida pigem Lähis-Itta kui teistele arenevatele turgudele? Araabia poolsaare rikkad ja kiiresti arenevad GCC riigid (Araabia Ühendemiraadid, Katar, Saudi Araabia, Omaan, Kuveit ja Bahrein), kuhu LHV Pärsia Lahe Fond investeerib, on viimaseid tõelisi kasvuregioone. Energiarikkus tagab seal valitsuste suured investeeringud veel vähemalt järgmiseks aastakümneks ning see soodustab olukorda, et regiooni kiire areng jätkub. Zawya andmeil on 2013. aasta novembri seisuga GCC riikides kokku 3,5 triljoni dollari eest kas heaks kiidetud, ootel või juba ehitusjärgus projekte, mis peaks valmima enne 2025. aastat. See on üle kahe korra nende riikide koondatud SKPd. 2014. aastal oodatakse väljaspool energiasektorit Araabia Ühendemiraatidele, Omaanile ja Saudi Araabiale üle 5% majanduse reaalkasvu ning Katarile koguni üle 10% kasvu.

Välisinvestoreid on tegelikult vähe Suurema osa tehingutest teevad kohalikud, kuid iga mööduva aastaga on regiooni ilmumas uusi välisinvestoreid ning loodetavasti AÜE-le ja Katarile 2013. aastal MSCI antud kategooria kergitus aitab seda protsessi kiirendada. Paljud ettevõtted on suurendanud aktsiate osakaalu, mida on lubatud välisinvestoritel börsil noteeritud firmast omandada. See näitab, et välisinvestorite jõulisemale tulekule vaadatakse seal positiivselt.

INVE STEERI – NR 1/2014

FOTO: ALL OV E R P RES S / A LAMY

Ülem võim

IINVE INV IN NV N VE EST SST STEERI T EE EE EER ER R RII – NR N R 1/20 11//2014 201 20 2 0114 0 14

56 56

Analüüs

USA RIIGIVÕLA PROBLEEMI EI SAA PANNA SAMASSE KONTEKSTI EUROOPA LIIDU MIS TAHES RIIGI VÕLA PROBLEEMIGA. KUI VANADE ROOMLASTE ÜTLUS „MIS ON LUBATUD JUPITERILE, POLE LUBATUD HÄRJALE“ KUSKIL SFÄÄRIS TÄIELIKULT KEHTIB, SIIS ON SELLEKS TÄNAPÄEVAL RAHVUSVAHELINE RAHANDUS. KUI ENAMIKUS RIIKIDES on võlaküsimus lühiajalises ja keskpikas perspektiivis esmalt majanduslik ja seejärel sotsiaalpoliitiline probleem, siis Ühendriikides on võlakriis eelkõige demokraatia, maailmavaate, sotsiaalpoliitika ja alles kõige viimases järjekorras majandusprobleem. Oma raha, oma voli Lahknemine algab juba sellest, et erinevalt teistest riikidest ei saa USA-l seni, kuni maailmas püsib praegune rahasüsteem, kus dollar on ülekaalukalt tähtsaim reservvaluuta, tekkida ületamatuid probleeme oma võla teenindamisega. Olgu seda siis kodus või välismaal. Ühendriikide võlg on dollarites ja dollari emissioon on Ühendriikide enda otsustada. Ehkki selline olukord ei pruugi kesta igavesti, peame praegu siiski arvestama sellega, et ka tajutavas lähitulevikus pole näha ühtegi valuutat, mis võiks dollarit selles rollis paari järgmise aastakümne jooksul asendama hakata. Spekulatsioonid Ühendriikide võimaliku pankrotistumise ümber tema riigivõla suuruse pärast on seda imelikumad, kui meenutada, et Ühendriikide ja dollari positsiooni maailmas ei kõigutanud kuigivõrd ka USA ühepoolne lahtiütlemine seni rahvusvahelise rahanduse aluseks olnud Bretton Woodsi leppest ja dollari kulla vastu vahetatavuse lõpetamine 1971. aastal. Selles valguses on täiesti arusaamatu, kuidas saab USA riigivõla suurenemine mõne triljoni võrra tema enda emi57

teeritavates dollarites põhjustada riigi pankrotistumist, kui seda ei teinud USA tegelik võimetus vahetada välisriikide käsutuses olevaid dollareid Bretton Woodsi leppes fikseeritud kursi alusel kulla vastu ja dollari enam kui kümnekordne odavnemine senise ankru – kulla suhtes. Seda võimetust pankrotiks ei peetud, kuid üheksa aastat hiljem tuli turul 35 dollari asemel maksta ühe untsi kulla eest 850 selleaegset dollarit. Ja nii nagu alati, olid ka siis sellises olukorras kaotajaks säästjad ja võitjaks laenajad. Võlaprobleemi käsitlemisel tuleb arvestada veel sellega, et Ühendriikidele pole koormaks niivõrd võlg ise, vaid makstavad intressid. Seejuures isegi mitte eelarves kajastuv intresside nominaalsumma, vaid reaalintress, mis arvestab inflatsiooni. Pole vaja imestada, et Ühendriikides on läbi aegade lähtutud seisukohast, et valitsus peab tegema seda, mida vaja, ning selleks ka raha leidma. Ükskõik siis, kas maksude või laenude abil. Alguses olid sõjad Kuni möödunud sajandi kaheksakümnendateni suurenes USA riigivõlg peamiselt sõdade või suurte kriiside ajal. Enne Esimest maailmasõda oli USA föderaalvalitsuse ülesannete ring äärmiselt kitsas ning stabiilne, mistõttu jäi ka riigivõlg suhteliselt tagasihoidlikuks, 3–4 protsendini kogutoodangust. Kuid sõjakulude katmine kasvatas riigivõla ümmarguselt ühe kolmandikuni koguproduktist. Tänu sõjajärgsele

Kindel rahavoog Võimalust, et USA oma võla suuruse tõttu enam laenata ei saa, peaaegu pole. Esiteks annab USA endale ise laenu ja teiseks pole maailmas arenenud riike, kes ei sooviks oma kaupu võimalikult palju Ameerika turule müüa, mistõttu on eksportivad riigid eluliselt huvitatud USA-le laenu andmisest. Kolmandaks vajavad kõik riigid nüüdses turbulentses majanduskeskkonnas reserve ja paraku pole praegu maailmas olemas paremat ja väiksema riskiga instrumenti kui dollar. Kuld seda ju ei ole, sest selle hind on kukkunud kolmandiku niigi, ilma et riigid oleks oma reserve hakanud rahaks vahetama.

HV TEKST: HEIDO VITSUR

LHV Panga makroanalüütik INVE STEERI – NR 1/2014

Analüüs

Suuremad võlausaldajad

Võla kasvamine

protsentides

triljonit dollarit (seisuga 1.01 vastaval aastal) 18

17,35 16,43 15,22 14,02

26% 13,5

12,31

42%

10,7 USA valitsus ja föderaalreserv

32%

USA valitsus ja föderaalreserv: suurim osa sellest kuulub sotsiaalkindlustuse agentuurile (2,6 triljonit), mis vastutab pensionide väljamaksmise eest. Suured laenuandjad on ka föderaalreserv (2,1 triljonit) ja fondid, kust makstakse lisatasusid föderaaltöötajatele (1 triljon). Välismaalastest on suurimad laenuandjad Hiina (1,3 triljonit dollarit) ja Jaapan (1,1 triljonit) Erakätes on erinevad võlakirjad ning investeerimis- ja pensionifondide osakud.

INVE STEERI – NR 1/20 14

5,78 5,66 5,94

Välismaalased Erakätes

Maksukoormus ei kägista USA maksukoormus ja riigi sotsiaalkulutused pole OECD maadega võrreldes üldsegi suured, vaid küündivad üksnes 70 protsendini OECD keskmisest tasemest. Seega pole võla küsimus seni olnud niivõrd majanduse kui ühiskonnafilosoofiline küsimus. Vastava tahte korral saaksid Ühendriigid laenata oma probleemide lahendamiseks vähemalt sama palju kui Jaapan, kartmata pankrotistumist või inflatsiooni kiirenenemist. Samuti on neil võimalik suurendada makse või loobuda hiljutistest maksukärbetest.

9 6,4 6,99

7,6

8,17 8,68

9,23

4,5

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Presidendiks asub George W. Bush

Oktoobris alustab USA sõda Afganistanis

majanduskasvule ja mõningasele võlgade tasumisele vähenes võla tase Suure Depressiooni alguseks aga u 15 protsendini, et siis depressiooni vastu võitlemise käigus Teise maailmasõja eelõhtuks kasvada jälle ühe kolmandikuni ja sõja jooksul suuremaks kui aasta kogutoodang. Kuid nagu pärast esimest sõda alanes ka nüüd võlatase tänu kiirele majanduskasvule paarikümne aastaga tagasihoidliku tasemeni – keskmiselt viiendikuni koguproduktist. Kuid alates möödunud sajandi kaheksakümnendatest olukord muutus. Lisaks kriisidest ja sõdadest tingitud laenamise vajadusele tuli valitsusel hakata laenama ka maksureformide tagajärjel väiksemaks jäänud tulude ning riigi kasvavate tervishoiu-, sotsiaal- ja pensionikulude katteks. Ja sellest punktist hakkaski kompromissidele jõudmine USAs järjest raskemaks muutuma. Loomulikult vajavad Ühendriigid struktuurseid reforme, et uute väljakutsete, eriti aga elanikkonna vananemisega toime tulla, kuid sellele vaatamata ei ole õige unustada, et ülekaalukalt suurim osa valitsuse võlast on ka viimase finantskriisi ajal läinud pangandussektori toetami-

Märtsis ründab USA Iraaki

George W. Bush alustab teist ametiaega

Septembris puhkeb ülemaailmne finantskriis

Presidendiks asub Barack Obama

Jõustus kulukas tervishoiureform

Barack Obama alustas teist ametiaega

seks, kapitali- ja rahaturule, mitte aga sotsiaalvaldkonda. USA võlakriisi sisuks pole laenamise maht, vaid ühe poole soov säilitada võimalikult paljudele ameeriklastele tervise- ja sotsiaalkindlustus ja teiste soov alandada makse või muuta senised maksuvähendused alatiseks; küsimus sellest, millises ulatuses on inimeste tervis või sotsiaalne turvalisus avalik huvi ja millises mitte. Ohtu pole USA-l pole võlausaldajate poolt tegelikult midagi karta, sest võlad pole sellised, millest võlahoidjad ootamatult ja suures ulatuses loobuda tahaks või saaks. On ju absurdne ette kujutada, et valitsuse võla suurim hoidja, USA föderaalreserv midagi nii arulagedat ette võtaks. Teisalt pole ka USA välisvõla hoidjatel käed kuigi vabad. Nii näiteks hoiavad suurimad USA välisvõla hoidjad Hiina ja Jaapan dollareid ka seepärast, et nende turule paiskamine põhjustaks nende endi rahvuslike valuutade kallinemise, mida need riigid oma ekspordi konkurentsivõime säilitamise nimel igati vältida püüavad. Teiseks ei soovi aga enamik suurimaid USA võlahoidjaid oma dollaritest loobuda 58

FOT O: A LL OVER P RES S / A L A M Y

Mõtlemist jagub Valitsev president Barack Obama peab jõudma selgusele, kui suureks ta laseb USA riigivõlal kasvada.

seetõttu, et möödunud sajandi lõpu Kagu-Aasia kriisi ajal sai selgeks, et tänapäeva turbulentses maailmas on majandusliku julgeoleku tagamiseks vaja riikidel hoida suuri reservvaluuta varusid ja eelkõige dollarites. Seepärast võib arvata, et USA võlausaldajad, seni kuni dollar on enamjaolt reservvaluuta, ei tahagi oma võlgu tagasi saada. Neil on ainult üks mure – nimelt see, et dollar ülemäära ei odavneks ja nende reservid seeläbi liiga palju väärtust ei vähendaks, ja selle nimel on nad valmis ka tulevikus Ameerika võlga ja kaupa (näiteks relvi) ostma. Dollarit aktsepteeritakse kõige enam lihtsalt sel põhjusel, et tal ei ole ühtegi tõsiselt võetavat võistlejat. Varasem ettekujutus, et selleks võiks saada umbes sama suure majanduspotentsiaaliga Euroopa Liidu ühisvaluuta, euro, on vähemalt praeguseks, kui mitte igaveseks maha maetud. Ja teine võimalik pretendent uue maailmaraha kohale – renminbi – on sellest veel mitme põhimõttelise sammu kaugusel. Renminbi pole praegu ju veel vabalt konverteeritavgi, rääkimata sellest, et ta täidaks maailma rahaturgudel dollariga samu ja võrreldavas mahus ülesandeid. Ja 59

ka sellest, et Hiina majandus on kasvanud sama suureks ja ilmselt möödub üsna varsti suuruse poolest USAst, ei tasu teha järeldust, nagu oleks Hiina seetõttu peagi USA senist positsiooni ära võtmas. Majanduse suurus ei määra üksi veel midagi, palju enam loeb teaduslik ja tehnoloogiline tase, võimekus olla maailmas jagamatult esirinnas – ja siin jääb Hiina USAst veel aastakümnete kaugusele. Ent aastakümnetega on Hiinal oma mahajäämist siiski võimalik ületada ja seepärast on meie põlvkonnale hoopis olulisem küsimus see, kuidas selline võimu üleminek võiks toimuda. Hegemoonid pole oma positsioonist teatavasti kunagi vabatahtlikult loobunud. Viimase saja aasta jooksul on seda positsiooni üritatud kaks korda jõuga ära võtta, kuid ebaõnnestunult. Jääb ainult loota, et tuumarelvade ajal sellist pööret enam jõule toetudes ei üritata. Õnneks on võimalik ka evolutsiooniline tee ja kuivõrd see tee ei ole kiire, jõuab maailm sellega leppida ja kohaneda. Nii pole ju Inglismaa oma impeeriumiga enam kolmveerand sajandit ei majanduslik ega sõjaline suurvõim, kuid Londoni City on sellest hoolimata rahanduslik suurvõim.

Retk minevikku Sisetoodangut ületav võlg pole Ühendriikide valitsusele midagi enneolematut. Teise maailmasõja lõpus võrdus USA rahvuslik võlg 13 kuu koguproduktiga ja kuigi see absoluutsuuruses peaaegu kunagi ei vähenenud, kahanes võla suhe rahvuslikku koguprodukti 1970. aastate lõpuks ühele viiendikule. Majanduskasv ja inflatsioon olid teinud oma töö. Ja võivad seda teha ka tulevikus. Hirmutav deflatsioon Ei Ühendriikide ega ka maailmamajanduse probleem pole praegu sugugi inflatsioon, vaid deflatsioonioht. Jäävad ju keskpankade maailmamajandusse tehtud rahasüstid tunduvalt alla rahapakkumise kokkukuivamisele, mis tingitud võimenduse vähenemisest. Pealegi pole seegi suhteliselt väiksem raha jõudnud mujale kui arenenud riikide raha- ja aktsiaturgudele, kus ta on endaga kaasa toonud tuntava aktsiahindade kallinemise, kuid mitte tuntavat nõudluse kasvu, mis võiks meid tarbijahinnaindeksi suuruse pärast muretsema panna.

INVE STEERI – NR 1/2014

Tehnoloogia

Läinud ühe silmapilguga AEG-AJALT ELU TAKSEERIDES EHMATATAKSE, MILLISED VÄÄRTUSED ON PEIDUS IMEPISIKESTES AJAÜHIKUTES. ÖELDAKSE, ET ÕNNE TAJUD HETKEGA, AGA SELLE MÕISTMINE VÕIB VÕTTA AASTAID.

TEKST: KRISTJAN PORT

MÕNED ORGANISATSIOONID panustavad miljardeid dollareid USA ja Suurbritannia vahelise sidekaabli rajamisele. Internetiga on sellel vähe ühist. Mõlemasse juhtme otsa palgatakse lisaks ka väga nutikad töötajad ja neile usaldatakse erakordselt võimas arvutipark. Kogu pingutuse eesmärk on lühendada info liikumisele kuluvat aega viis millisekundit. Silmapilgutusele kulub meil umbes 400 millisekundit ehk siis 80 korda kauem. Kellele on vaja juba kümnete ookeanialuste valguskaablitega ühendatud Uue ja Vana Maailma vahelist sidepidamist kiirendada veel tühised viis lisamillisekundit? Müsteerium ei lõpe Sama teema alla kuulub uue, eriotstarbelise ja loomulikult kalli mikrokiibi iX-eCute arendustegevus. Viimane aitaks kokku hoida lisaks vähem kui kümme nanosekundit. Millisekundis on miljon nanosekundit!

INVE STEERI – NR 1/20 14

Kirjeldatud valdkonna tegevus jääb avalikkuse silma eest varju, kuid ei ole seotud salajaste jõustruktuuridega. Siin on traditsiooniliselt tegutsenud lugupeetud inimesed, kes kallistavad hommikul peret, tervitavad välja minnes naabrit ja sõidavad seejärel kesklinna tööle. Nad saavad palka otsuste eest, mis mõjutavad näiteks inimeste pensionisammaste seisu. Tegemist on linnasüdame kõrghoonetes mõne panga kontoris töötavate maailma finantsturgudel kauplejatega. Nende tööks on koguda vajalikku informatsiooni, järeldada turgudel toimuvate muutuste suundi ja teha ostu- või müügitehinguid võimalikult kasu tooval moel. Nad haldavad suurepäraselt matemaatilist analüüsi ning neil on mitmekülgne kogemus, tänu millele maailma kõige võimsam arvuti ehk inimese aju teeb mõttekiirusel olulisi otsuseid. Siin kehtib karm loodusseadus ja lihtne arvutus: kaupleja, kes teeb liiga palju kahjulikke otsuseid, leiab end tänavalt. 60

FOT O: S H UT T ERS OC K

Massilise, üle maailma pärineva info haldamiseks kasutatakse loomulikult infotehnoloogia viimast sõna ning head rahaturgudel kauplejat võib vaadata kui masinate ning inimese orkestrit. See on valdkond, milles arvutite ja tarkvara arendamisele kulutatakse miljardeid leidmaks maailma rahaturgudelt siinseal hinnaerinevuste sünnitatud teenimisvõimalusi. Mängu tulevad kiirus ja motivatsioon olla teistest samas valdkonnas tegutsejatest kas või mõni millisekund ees. Nüüd siis moraalijutt Tegemist on maailma imelikumaks muutumise nähtusega, puhtalt spekulatsioonile rajatud arendustegevusega. Spekulatsioonil on majanduses oma tähtis roll, aga taolistes äärmustes ei võida laiem ühiskond sellest midagi. Mullu septembri ühel kolmapäeval juhtuski midagi, mis tõi probleemi paljude teadvusse. USA föderaalreserv 61

informeeris rahaturge oma järjekordsest otsusest. Need otsused sünnitavad turgudel muudatusi ja muudatused omakorda loovad võimalusi teenida. Kuna föderaalreserv teab väga hästi, kuidas kauplejate arvutipark ootab järjekordset otsust, tehakse see ülitäpsete reeglite järgi. Muu hulgas hoitakse varem informeeritud ajakirjanikke kuni otsuse väljakuulutamiseni kinnises ruumis. Lisaks avaldatakse otsus aatomikellaga määratud täpsel ajahetkel, konkreetselt kell kaks Washingtoni aja järgi, et vältida ajavaatamise lohakusest sündivat spekuleerimist. Informatsioon liigub mööda internetti ja mööda erasidekanaleid pea valguse kiirusel lugematute kauplejateni, peamiselt nende arvutiteni. Serveri kaugus loeb Ent info liikumine võtab ikkagi teatud aja. Näiteks jõuab Washingtonis tehtud otsus 960 km kaugusel asuvasse Chicagosse seitsme millisekundiga. Seetõttu

iX-eCute’i mikrokiip Tegu on inimese asemele mõeldud masina osaga, mis kombineerib maailmast saabuvaid andmevooge ja analüüsib riske, kulutades kogu tegevusele alla kümne nanosekundi. Kui sellisele kiibile anda infot (igavikulise) millisekundi võrra varem, aitab see ülejäänud arvutipargiga koostöös jõuda otsusele mõne mikrosekundiga ehk 1000 korda kiiremini kui üks info liikumisega kokkuhoitud millisekund. Viis millisekundit paistab siin juba hiigelsuure võiduna. Kui sellises tempos teha näiteks miljardi dollari suurusi ostuotsuseid, enne kui kofeiinine maailm teadvustab mõnd turgu mõjutavat uudist, teenitakse vaheltkasu pealt miljoneid. INVE STEERI – NR 1/2014

Tehnoloogia

di võrra pärast selle avalikustamist, oleks tegemist keelatud siseinfo kasutamisega, mida karistatakse karmilt. Pikaldase juurdluse tulemusel tõdesid kontrollijad, et nad ei tea, mis juhtus. Kõik paistis seaduslik. Juurdlus jätkub.

„Because in a split second, it’s gone.“ Sellise ettenägeliku lause, et sekundi murdosaga võib kaduda kõik, ütles legendaarne Ayrton Senna aasta enne oma traagilist avariid 1. mail 1994. aastal Itaalias Imola ringrajal.

FOT O: S C A N P I X

18 000 ebanormaalsust Hämmastava kokkulangemisena avaldati nädalapäevad varem teadusajakirjas Nature mittelineaarsete süsteemide, statistilise ja rakendusfüüsika teemarubriigis artikkel ülikiireid kauplemistehinguid tegevate ahnete algoritmide omavaheliste reaktsioonide tagajärjel ajaliselt sekundi murdosaskaalal toimuvatest börsikrahhidest. 2006.–2011. aasta jaanuarini avastasid teadlased 18 000 ebanormaalset hinnakrahhi või -tõusu. Ebanormaalsuse piir tõmmati hinna ootamatu kümne-

Kas hindame õndsat millisekundit õigesti? Nagu tippmaletajad Rahaturgudel kauplejat võiks võrrelda maletajaga. Maletajaid on piisavalt uuritud ja näiteks suurmeistril kulub umbes 650 millisekundit tajumaks, et tema kuningas on tule all. Inimesel keskmiselt kulub ohu tajumiseks ja reageerimiseks sekund. Järelikult pole põhjust oodata, et rahaturgudel kaupleja suudaks sekundist kiiremini näha andmevooge, mõista nende mustrites peituvat informatsiooni ja teha otsustamist kinnitava hiirekliki mõnel müügi- või ostutehingu real. Mõne sajandiku kokkuhoidmine jääks inimliku tegutsemise loomuliku ebaühtluse varju ega oleks ju väärt miljardeid. INVE STEERI – NR 1/20 14

püüavad paljud kauplevad organisatsioonid paigutada oma serverid otsustajatele võimalikult lähedale. Siin aga tuleb võimalustel lihtsalt piir ette. Vaid mõni millisekund Selguski, et keegi oli esmalt analüüsinud, millise otsuse föderaalreserv tegi, ning sooritas siis Chicago rahavahetusturul mitu suuremahulist tehingut ja teenis kopsaka kasumi. Kogu sündmuste jadale kulus vaid mõni millisekund. Seitse millisekundit hiljem, kui ametlik teade jõudis Chicago kauplejate arvutiteni, avades neile võimaluse teha end kaitsvaid tehinguid, oli raha juba omanikku vahetanud. Juhul kui keegi teadnuks otsusest enne kella kahte ja teinud tehingu millisekun-

kordse tõusu või languse juurde. Inimesest kaupleja neid ei märka, aga masinad küll. Artikli kirjutanud autorid märgivad, et 2008. aastal maailma rabanud suurel börsikrahhil on nende silmis häirivalt palju seoseid end sekundi murdosadesse peitvate rahaturu mikrosündmustega. Seetõttu tärkab aeg-ajalt küsimus: kas hindame siin õndsat millisekundit õigesti? Kas tajume, mida masinad meie loodud väärtustega spekuleerides põhjustavad? Inimestena jääb meile märgata vaid päeva, kui puhkeb kriis. Imelikuks võib pidada ju sedagi, et nähtuse edendamisele kulutatakse miljardeid ja töösse kaasatakse nutikamast nutikamaid päid. Huvitav, kui palju parem oleks maailm, kui sama ressurss paigutataks kuhugi mujale? 62

Pension

Tubli aasta MADALA MAJANDUSKASVUGA ARENENUD TÖÖSTUSRIIKIDES KUJUNES LÄINUD AASTA AKTSIATURGUDELE ÜLE OOTUSTE POSITIIVSEKS. NÄITEKS AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE BÖRSID ON ÜLESPOOLE LIIKUNUD ILMA SUUREMATE TAGASILÖÖKIDETA JUBA VIIS AASTAT. EELMISE AASTA 32% suurune tõus tõstis USA turud ka kriisieelsetest tippudest kõrgemale. Euroopa vastas sellele 22% suuruse aktsiahindade tõusuga. Kõrgema majanduskasvuga arengumaade aktsiaturud olid aga oluliselt kesisemad, kohati isegi miinuses, keskmine tootlus ainult paar protsenti. Selles valguses oli kohaliku Tallinna börsi tõus tubli 11%.

LHV Varahalduse juht INVE STEERI – NR 1/20 14

FOTO: SHUTTERS TOCK

TE KST : M I H KEL OJA

Investorid võtavad riske Kuigi osaliselt saab tööstusriikide aktsiaturgude tõusu panna ettevõtete kasumite kasvu arvele, mille taga on ajalooliste tasemetega võrreldes väga kõrged kasumimarginaalid, siis suures osas on tõusu põhjus olnud ikkagi investorite kasvav soov võtta riski ning usk turgude edasisse tõusu. Seda on kahtlemata toetanud odav laenuraha ning keskpankade rekordiline rahatrükk üle maailma. Vähemalt USA keskpangalt oodatakse küll juba poliitika muutust ning rahatrüki piiramist, kuid maailma finantsturge pole see mõjutanud ühtmoodi. Arengumaade aktsiaturge ning pika tähtajaga võlakirju on selline rahakraanide võimalik kinnikee64

ramine rõhunud, samas tööstusriikide aktsiaturud on liikunud sellest hoolimata ülespoole. Ettevaatlikumaks LHV pensionifondide investeerimisstrateegia on aja jooksul muutunud kõvasti ettevaatlikumaks. Tootlustelt oli rekordaasta 2009, kui pärast finantskriisi muutusid väärtpaberite hinnad madalaks ning LHV pensionifondid tegid soodsate hindade juures investeeringuid. Meie hinnangul on praegu, ilma et maailma majanduse väljavaated paraneksid, aktsiaturgudel võita vähe, kuid kaotada potentsiaalselt tunduvalt rohkem. Seetõttu on ka aktsiaturgudega seotud investeeringute osakaal LHV pensionifondides praegu tagasihoidlik ning peamine eesmärk on suuremaid kaotusi vältida. Nagu investeerimisguru Warren Buffett on öelnud, tuleb julge olla siis, kui teised kardavad, ning karta siis, kui teised on julged. Eesti suhtes optimistlikud Eestisse investeerimise suhtes oleme mõnevõrra optimistlikumad. Börsifirmadesse investeerimise kõrval on LHV pensionifondid kinnisvarafondide kaudu investeerinud korralikku renditulu teenivasse kinnisvarasse ning paari suurema ettevõtte võlakirjadesse. Tänavu kaalume võimalusi investeerida Eesti metsa- ja põllumaasse, samuti kohalikesse ettevõtetesse börsiväliselt, st erakapitalifondide kaudu. Sellistel investeeringutel on pensionifondide portfellides kahtlemata oluline roll, kuna need on toeks, et hoida tootlussihti, samas aitavad 65

LHV pensionifondide käekäik LHV pensionifond

Maksimaalne aktsiaturgude osakaal

2013. a tootlus

Tootlus algusest (31.12.2013 seisuga)

Keskmised tootlused viimastel aastatel 2012–2013

2011–2013

2009–2013

75%

6,60%

10,49%

50%

4,00%

121,87%

8,89%

3,07%

10,99%

25%

2,78%

76,65%

7,35%

3,59%

9,82%

0,74%

85,70%

4,94%

3,43%

8,14%

0,55%

71,95%

5,04%

3,69%

8,03%

Täiendav

95%

7,55%

114,53%

11,09%

3,94%

13,06%

vähendada sõltuvust aktsiaturgude kõikumistest. Riigilt 6 protsenti Käesolevast aastast järgneval neljal aastal, see tähendab kuni 2017. aasta lõpuni, teeb riik paljude liitujate eest tavapärasest suurema makse II sambasse. Kui 2009. aastal otsustati teha kogumisse ajutine paus, said II samba omanikud valida, kas nad jätkavad 2% suuruse panusega vabatahtlikult kogumist. Neile hüvitab riik varasemad maksed, lisades nüüdsest 4% asemel 6%. Samuti oli 2013. aasta sügisel võimalus otsustada, kas teha vahepealne paus tasa ning koguda rohkem, esitades avalduse 3% + 6% peale, st järgnevatel aastatel investeerida koos riigiga II sambasse poole rohkem. Septembri keskpaigaks, mil kukkus avalduse esitamise tähtaeg, soovis LHV klientidest seda võimalust kasutada 21%. Kokku saavad riigilt sellest aastast 6% (kas siis makseskeemiga 2% + 6% või 3% + 6%) II sambasse 56% LHV pensionifondide kliente. Kusjuures need, kes on otsustanud rohkem koguda, on tüüpiliselt valinud endale ka kõrgema riskitasemega pensionifondi.

Pensionifondide tootlused ei ole tagatud. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Pensionifondide tootluse andmed põhinevad veebilehel www.pensionikeskus.ee avalikustatud statistikal ning on esitatud perioodi kohta kuni 31.12.2013. LHV kohustuslikud pensionifondid alustasid investeerimistegevust 2002. aasta suvel. LHV Täiendav Pensionifond moodustati 12.04.2011. Fondide viimase kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmised aritmeetilised tootlused aasta baasil on esitatud vastavalt IFS § 243 (1) lõikele 4. * Kuni 31.12.2011 oli LHV pensionifondi XL maksimaalne aktsiaturgude osakaal 50%. Seoses investeerimispoliitika muutumisega ei pruugi olla fondi tuleviku tootlus võrreldav ajaloolise tootlusega.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension. INVE STEERI – NR 1/2014

Uudis

Partner UUDNE PARTNER PANGAKAART ÜHENDAB MITU HEAD: ANNAB PARTNERKAARDINA OSTUDE EEST TOPELTPUNKTE, SELLEGA SAAB KASUTADA NII ARVELDUS- KUI KA KREDIIDIKONTO RAHA JA MAKSTA IGAL POOL.

Partner Pangakaardi krediidilimiidi krediidi kulukuse määr on 20,62% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidilimiit 1000 €, intress 18%, kaardi kuutasu 1 €, intressivaba periood 40 päeva. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning tagastatakse ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Tutvu tingimustega ja küsi lisainfot lhv.ee. INVE STEERI – NR 1/20 14

PARTNER PANGAKAART ON mitme konto pangakaart, millega saab maksta kõikjal Eestis ja välismaal ning teha muid tavapäraseid toiminguid, ning ühtlasi ka kliendikaart Partneri kliendiprogrammi kauplustes: Selveris, Kaubamajas, ABC Kinga, Shu ja I.L.U. kauplustes. Kuigi krediit on paljudele meelepärane viis ostude eest tasuda, leidub hulganisti neidki, kes sooviksid kasutada maksmisel eelkõige deebetkaarti ehk oma arveldusarvel olevat raha. Just nendele klientidele mõeldes k asendus senine krediita kaart Partner Pangakaardiga. See annab kaardiomanikule ligipääsu nii arveldusarvele pangas kui ka krediidikontole. Kaardil on üks PINkood, tasumisel saab klient valida, kummalt kontolt ta raha kasutada soovib. Vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides on Partner Pangakaart vaikimisi deebetkaart, millele saab mugavalt krediidilimiidi avada. Varem pakkus LHV koostöös Kaubamajaga LHV Partner Krediitkaarti. Partneri programm on Eestis ainulaadne. Aastavahetuseks oli kokku kehtivaid

Partnerkaarte 574 000. Partnerkaardi klientide arv kasvab igal aastal, näiteks mullu väljastati 65 000 esmakaarti. Kõige rohkem kasutatakse Partnerkaarte ja kogutakse nendega boonusraha ostude eest Selveri kauplustes. Kõigis Tallinna Kaubamaja Grupi kauplustes saab Partner Pangakaardiga maksmisel igalt ostult topeltboonuspunktid ehk 2 senti iga kulutatud euro kohta. 2013. aastal kogusid Partnerkaardi kliendid kokku umbes 4 miljoni euro eest boonusraha, LHV Partner Krediitkaardiga või Partner Pangakaardiga boonuspunkte saanud kliendid kogusid 27 000 euro eest boonusraha. Kolme kuuga on LHV pank väljastanud rohkem kui 2500 Partner Pangakaarti. Loodetavasti vahetavad kliendid ajapikku ka LHV Partner Krediitkaardid uute mitme konto kaartide vastu. Partner Pangakaardi tellimiseks peab olema LHV Panga klient. Kaardi saab tellida ja kliendilepingu sõlmida Kaubamaja või Selveri infoletis või LHV kontoris. Selle võib tellida ka LHV internetipangas. Kätte saab kaardi paar päeva pärast kliendilepingu sõlmimist. LHV Partner Krediitkaart on maksev kehtivusaja lõpuni, kuid klient saab selle ka varem Partner Pangakaardi vastu vahetada. 66

Tere tulemast A. Le Coq Arenale! Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Tule tutvu Triobet Business Clubiga järgmisel EESTI KOONDISE kodumängul:

26.05.2014 Eesti - Gibraltar Pääsme hind 95 EUR Hinnad kehtivad ühele inimesele ja sisaldavad käibemaksu.

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php, kirjutage meile kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958

MEEDIAPARTNERID

INVE STEERI – NR 1/2014

LHV toetab

Tunnustus tublidele GASELLIDEKS NIMETATAKSE ETTEVÕTTEID, MILLE KÄIBE JA KASUMI KASV KÜÜNIB KOLME AASTA JOOKSUL VÄHEMALT 50 PROTSENDINI.

TEKST: TIIT EFERT

INVE STEERI – NR 1/20 14

GASELLETTEVÕTETE LIIKUMINE on pärit USAst, kui 1990. aastatel avastati, et teatud perioodidel panevad majanduse liikuma just väikesed ettevõtted. Sageli on need ainsad, kes loovad uusi töökohti. Nii hakati jagama ettevõtteid kolme gruppi: elevandid, kuhu kuuluvad suured; elustiiliettevõtted, kes annavad tööd 4–5 inimesele ja püsivad aastasadu üsna muutumatuna; ja kolmandaks kummaline ettevõtete populatsioon, mis arusaamatul moel kasvab väga kiiresti. Sellist tüüpi ettevõtete osakaal on heal juhul mõni protsent kõikidest tegutsevatest ettevõtetest. Rootsis on see näiteks alla protsendi, Eestis samuti alla protsendi. Samas võivad sellist tüüpi ettevõtted luua väga suure osa riigi uutest töökohtadest. Kiire kasv kestab gasellidel ligikaudu seitse aastat, ainult üks protsent suudab kasvada ka edasi ja 10 protsenti neist ikkagi kaob. Äripäev tõi gaselliliikumise, täpsemalt edetabeli Gaselli TOP koostamise ja sinna pääsevate ettevõtete tunnustamise

Eestisse oma Taani sõsarlehe Borseni kaudu 13 aastat tagasi. „Viimased aastad oleme selle edetabeli avalikustanud gasellidele mõeldud inspiratsiooniürituse Gaselli Kongress raames. Käesoleval aastal, mil majanduskasv püsib üsna kesine, otsustasime venekeelse sõsarväljaandega Delovoje Vedomosti hakata gaselliliikumist elavdama, eesmärgiks tähtsustada sedasorti ettevõtete olemasolu ühiskonnas veelgi,“ selgitab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Tänavu lööb kaasa ka LHV Pank, tänu kellele saab gasellidele pakkuda Gaselli Kongressil osalemisel erihinda. „Nii Äripäevas kui ka Delovoje Vedomostis üllitame sel aastal kümneid artikleid gasellidest,“ sõnab Mandel. „Loodetavasti leiavad ettevõtlikud Eesti inimesed neist artiklitest ideid ja jõudu, et häid äriideid realiseerida. Etteruttavalt võib kinnitada, et jätkame gaselliliikumise ja gasellettevõtete tunnustamisega kindlasti ka järgmistel aastatel. Oluline, et ühiskond teadvustaks Eestis olevaid 68

Ettevõtete keskmine käive ja kasum aasta

keskmine käive tuh eurot

keskmine ärikasum tuh eurot

2010

723

2011

1137

133

2012

1600

212

käibekasv 2012 vs 2010, kordades

Keskmine töötajate arv 2010-2012

ärikasumikasv 2012 vs 2010 kordades

10 2,21

3,53

Gasellid asukoha järgi

2010−2012 Maakond

gasellide arv

Harjumaa

134

Tartumaa

gasellide arv

maakond ja linn kokku

Tallinn

487

621

52,49

Tartu

133

11,24

linn

osakaal %

Ida-Virumaa

Narva

5,16

Pärnumaa

Pärnu

4,73

Lääne-Virumaa

Rakvere

4,06

Viljandimaa

Viljandi

3,38

Järvamaa

Paide

2,11

Raplamaa

Rapla

1,94

Valgamaa

Valga

1,94

Võrumaa

Võru

1,86

Jõgevamaa

Jõgeva

1,52

Kuressaare

1,18

Saaremaa

Põlvamaa

Põlva

1,10

Läänemaa

Haapsalu

1,01

Kärdla

0,51

718

1115

Hiiumaa kokku

397

Ehk keskmine gasell palkas juurde 3 töötajat.

2010

2011

2012

Gasellide põhiomanikud 100% osalusega 58 68

Eraisikud 475

Eesti firmad Välismaa firmad

sadu väikseid, kuid väga kiiresti kasvavaid ettevõtteid, kes palkavad uusi töötajaid ja loovad lisaväärtust ühtekokku palju enam kui iga päev meediast läbi käivad suured ettevõtted. Eesti vajab gaselle.“ LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume peab gaselliliikumist tänuväärseks ürituseks, sest see pöörab tähelepanu kiiresti arenevatele ettevõtetele, kelle äriidee töötab ja kellel on esimesed viljad juba käes. Ennast tõestanud ja kiiresti kasvavad firmad loovad hea baasi ettevõtluspisikule laiemalt ning neid ettevõtjaid on vaja julgustada ja tunnustada. Nuume sõnul on gasellidel aga oma mured ja ka nendele tuleb tähelepanu pöörata. Kuidas teha kiiresti õigeid otsuseid? Millistest allikatest leida vahendid, et kasv jätkuks ja võimalused oleks kasutatud? Kust leida uusi töötajaid ja täiendavat ressurssi tegevuse laiendamiseks? On tähtis, et kiiresti arenevatel ettevõtetel oleks nendele küsimustele head vastused. 69

„LHV on eestimaine pank ja ka meie kasvame tempokalt. Meile on tuttav kiirete ja õigete otsuste tegemise vajadus ja võiks öelda, et me räägime siinsete hoogsalt arenevate ettevõtetega ühte keelt, käime nendega ühte jalga. Kiiresti arenevatel kodumaistel ettevõtetel ja LHV-l on suur ühisosa ja see on ka põhjus, miks me gaselliliikumist toetame,“ räägib Nuume. „Me soovime neid ettevõtteid tunnustada ja juhtida ka tulevaste ettevõtjate tähelepanu sellele, et näete, ärge kartke, hoogne areng on võimalik, ja soovime pakkuda neile tuge edasiseks kasvamiseks.“ Pangana on LHV võtnud endale ülesande anda Eesti kapitali kasvule uus tõuge. „Tahame rakendada oma investeerimis- ja ettevõtluskogemust selleks, et Eestis tegutseksid elujõulised ettevõtted. Uute firmade loomine mõjub majandusele hästi ja me soovime anda oma panuse uute ettevõtete tulemuslikku arengusse ning olla Eesti ettevõtetele oluliseks toeks,“ kinnitab Nuume. INVE STEERI – NR 1/2014

Suur uudis

lhv ﬁnan ﬁn tspo tsp po rtaal aal lhv.ee/portaal

15 aastat VEEBRUARIS 1999 PANDI ALUS INVESTEERIMISÜHINGULE LÕHMUS, HAAVEL & VIISEMANN – SELLEST ON 15 AASTAT, KUI SÜNDIS LHV, MILLE ESIMESED TOOTED OLID FINANTSPORTAAL LHV DIRECT JA AKTSIAMÄNG „BÖRSIHAI“. ALUSTATI VÄIKESE ENTUSIASTLIKU meeskonnaga. Andres Viisemanni, LHV ühe asutaja ja omaniku sõnul käivitati ettevõtmine sooviga luua uus investeerimispank. „Meie selgroog oli ja on olnud vara kogumine ja investeerimine. Oluline on ka meie inimeste ettevõtluskogemus. Pensionifondide loomine avas eduka tee ka jaeturule. Meie eesmärk on olnud, et inimene, kellel on sääste ja kes kaalub, kus oma vara hoida ja kuidas seda kasvatada, mõtleks esimesena LHV-le,“ sõnab Viisemann. „Panga loomine on olnud keerulisem, kui me kunagi oskasime ette kujutada. Varem olime harjunud pakkuma teenuseid oma tingimustel, kuid väikese ettevõttega alustades avastasime õige pea, et meil ei ole sellist jõudu nagu suurel pangal. Uus olukord osutus aga heaks kooliks, sest oleme õppinud kuulama klienti ning arvestama tema vajadustega ning otsima koos lahendusi.“ Nüüdseks on LHV kasvanud suuriINVE STEERI – NR 1/20 14

maks kodumaisel kapitalil põhinevaks finantskontserniks, mille põhilise osa moodustavad LHV Pank ja LHV Varahaldus. Meie pangateenuseid kasutab ligi 50 000 klienti ning meie pensionifondidel on ligi 120 000 klienti. LHV-l on kokku 200 töötajat ning kontorid Tallinnas, Tartus, Vilniuses, Riias ja Helsingis. Möödunud on mitmeid tähtsündmusi. 2002. aastal loodi LHV pensionifondid, aasta hiljem alustas LHV oma kauplemiskeskkonna pakkumist. Alates 2004. aastast asub LHV peakontor Tallinnas aadressil Tartu maantee 2. Üks olulisemaid verstaposte oli 2009. aastal pangalitsentsi saamine ja LHV kui uue Eesti panga sünd. Peagi tulid turule mitmed erinevad pangateenused ja avasime ka LHV esinduse Tartus. LHV viimatised suured ettevõtmised on LHV Liising, LHV Järelmaks ning Eesti esimene mitme konto pangakaart. 70

LHV Panga uudised

Liisinguautodele omavastutuskindlustus

FOT OD: S H UT T ERS T OC K

LHV LIISING PAKUB liisinguklientidele nüüd omavastutuskindlustust, millega saavad huvilised suuremate kindlustusjuhtumite korral oma kahju miinimumini viia. Kaskokindlustuse lepingutes on tavaliselt ette nähtud omavastutus ehk summa kahju suurusest, mis ei kuulu hüvitamisele kindlustusseltsi poolt, vaid tuleb kindlustusvõtjal endal kanda. Omavastutuskindlustus hüvitab kaskokindlustuse kahju korral poliisil märgitud omavastutussumma. Tegemist on tavapärasele kas-

kokindlustusele lisaks sõlmitava eraldiseisva kindlustuspoliisiga, mis on hea lahendus neile, kes soovivad riski minimeerida. Kindlustuspoliis katab siiski vaid ühe kahjujuhtumi. Samas saab kahju hüvitamise tõttu poliisi lõppemisel soovi korral vormistada kohe uue omavastutuskindlustuspoliisi. Kõik väiksemad kahjud, mis jäävad kaskokindlustuse omavastutuse piiresse, ei kuulu omavastutuskindlustuse poliisi raames hüvitamisele. Omavastutuskindlustuse tingimuste, välistuste ja näidetega saab tutvuda internetilehel omavastutus.iizi.ee.

SEPA saabus EESTI PANGAD LÄKSID 1. veebruarist üle Euroopa ühtsele euromaksete süsteemile SEPA: otsekorraldused asendati e-arve püsimakse teenusega, kasutusele võeti IBANi kontonumbrid ning pankadevaheliste maksete sagedus muutus harvemaks. Eesti pangad võtavad maksete vahendamiseks senise Eesti keskpanga jaemaksesüsteemi asemel kasutusele Euroopa ühise süsteemi. Pangasisesed maksed liiguvad endiselt kohe, kuid nüüd kulub tavaülekandele ühelt panga kontolt teises pangas asuvale kontole 3–5 tundi. Selleks, et LHV kliendi makse jõuaks saaja kontole teises pangas samal päeval, tuleb see edaspidi sooritada hiljemalt kell 16.00. Õhtuti, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel sisestatud pankadevahelised maksekorraldused täidetakse endiselt järgmisel pangapäeval. Seniste kohalike kontonumbrite asemel tulid kasutusele rahvusvahelised kontonumbrid IBANi kujul ning muutus ka maksete massimpordi ja konto väljavõtte formaat. Kõigi muudatustega oleme LHV internetipangas arvestanud ja teinud uutele lahendustele ülemineku võimalikult mugavaks. Lisainfot ümberkorralduste kohta leiab Eesti Pangaliidu või LHV kodulehelt lhv.ee/sepa.

Kasumlik aasta 2013. aastal teenis LHV Group 4,3 miljonit eurot puhaskasumit, millest pank teenis 2,3 miljonit eurot, varahaldus 1,7 miljonit eurot ja teised tütarettevõtted 0,4 miljonit eurot. LHV Groupi konsolideeritud puhastulud kasvasid aastaga 80% ehk 24,1 miljoni euroni, kulud 19% ehk 16,8 miljoni euroni ja laenuprovisjonid 2,8 miljoni euroni. Puhastuludest moodustasid 11,8 miljonit eurot intressitulud, 9,4 miljonit eurot teenustasutulud ja 2,7 miljonit eurot finantstulud. LHV Groupi konsolideeritud bilansimaht kasvas aastaga 31% ehk 416 miljoni euroni. Panga hoiuste maht kasvas aastaga 26% kuni 356 miljoni euroni ja laenude maht 94% kuni 206 miljoni euroni. Panga klientide hallatavad varad kasvasid 54% ehk 304 miljoni euroni ja varahalduse hallatavad varad 48% ehk 374 miljoni euroni. Investeerimiskool LHV „Investeerimiskooli“ kevadhooaeg on tavapäraselt pühendatud kauplejale või juba kogemustega investorile. 22. jaanuaril alanud kevadhooaja seminaridel saavad huvilised end täiendada teadmistega uutest instrumentidest nagu optsioonid ja futuurid. Jätkuvad turuseminarid USA ja Balti turu paremaks tundmiseks, ülevaate saab ka investeerimiskonto süsteemist ning maksundusküsimustest, mis investeerimiskontoga seonduvad. LHV investeerimisseminarid on osalejatele tasuta ja kuna kohtade arv on piiratud, tasub huvipakkuvale seminarile aegsasti registreeruda veebilehel www.lhv.ee/kool.

INVE STEERI – NR 1/2014

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Seekordsed raamatud viivad meid koomiksikangelase Dilberti maailmast Euroopa võlakriisini, suurtest pettustest suurte õnnestumiste ja põrumiste juurde. Õpetlikku leidub igal pool, kui seda märgata ja ära tunda. Teisalt ka meelelahutuseks või pimedateks öödeks võib rahamaailmast huvipakkuvaid lugusid leida.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 680 0400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

JEFFREY A. HIRSCH

JAMES J. CRAMER

MALCOLM GLADWELL

Stock Trader’s Almanac 2014 (Almanac Investor Series) 2013

Jim Cramer’s Get Rich Carefully 2013

David and Goliath: Underdogs, Misfits and the Art of Battling Giants 2013

„Stock Trader’s Almanac“ on praktiline abimees investeerijale. Tegu on ajahambale vastu pidanud iga-aastase ülevaatega turutsüklitest ja hooajalistest trendidest, esimene teos seerias ilmus juba 1968. aastal. Põhjalike analüüsidega raamat kuulub paljude elukutseliste kauplejate ja tuntud fondijuhtide töölauale, ent seda kiidavad ka vähem kogenud investeerijad. Almanahhi teevad väärtuslikuks hea ülevaade turgude ajaloolisest hinnainfost, statistika ja trendid, kalendri formaadis meeldetuletused turgu mõjutavatest sündmustest ja hooajaliste võimaluste ja ohtude kaardistus. Seega peaks teos andma põhja kogu 2014. aastaks turu liikumiste ära kasutamiseks. Samuti juhib see tähelepanu vähetuntud turumustritele.

Majandussurutisest tekkinud hirm peletas hulga investoreid aktsiaturult eemale. Turge hakati üha enam nägema õnnemänguna ja emotsioonid muutusid finantsotsuste juures üha määravamaks. Börsimaaklerist telesaatejuht Jim Cramer tahab selle raamatuga näidata, et muretsemiseks ei ole põhjust. Kes soovib ja oskab, suudab aktsiaturgudel alati häid tulemusi saavutada. Teos rõhutab, et oluline on mõista suuri trende, vaadata ettevõtetesse sisse ja vältida müra, mida poliitika ja makromajandusnäitajad turgudele toovad. Crameri sõnul suudab hea kodutöö teinud aktsiatesse panustaja „rikastuda ettevaatlikult“ ja teenida rohkem kui indeksitesse või võlakirjadesse investeerija. Raamat õpetab, kuidas tulu suurendada, ja rõhutab julge müügi olulisust. USA valitsuse tegevus ja tegevusetus on avaldanud turule mõju, kuid mida sellest õppida? Cramer võtab kokku, milliste mustrite järgi segases olukorras joonduda, ja jagab oma ideid selle kohta, kuidas aktsiaturul pikema aja jooksul teenida.

Mitme bestselleri autor Malcolm Gladwell kirjeldab ka pealkirjas Taaveti ja Koljati vastasseisu märkivas teoses, miks nõrgemad ja pealtnäha peksupoisid on tihti edukamad, kui võiks arvata. Ta keskendub võimu peidetud seaduspäradele, mis läbi ajaloo eri vormides korduvad. Kuidas suutis lihtne karjus tugeva turvises sõdalase võita? Kas siis võitja määrab alati mõtteviis? Lugejale avanevad näited, kuidas takistused osutuvad proovikivideks, mis tõelised võitjad esile tõstavad. Põhja-Iirimaa ja kodanikuvabaduste eest seisjate lugudest, lihtsatest inimestest Wall Streeti suurte juhtideni – Gladwell vormib erinevad seigad üheks tervikuks. Kui ebaõnnest saadakse üle kollektiivselt, on sellel väga suur masse liigutav ja ühendav mõju, kirjutab autor. Loe ja otsusta, miks tema austajad oskuslikult seatud sõnu ja lugusid armastavad, kriitikud aga hambaid krigistavad.

TEKST: PRIIT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE STEERI – NR 1/20 14

JO HN MIHALJEVIC

S CO TT A D A M S

The Manual of Ideas: The Proven Framework for Finding the Best Value Investments 2013

How to Fail at Almost Everything and Still Win Big: Kind of the Story of My Life 2013

Kas soovid teada, millist tegevusraamistikku kasutavad tipphaldurid ja -investorid uute investeerimisideede genereerimisel ja ellu viimisel? Raamat koondab sadade intervjuutundide sisu, et anda juhised kogu väärtusinvesteerimise protsessiks, alustades ideede sünnist, nende analüüsimisest ja rakendamisest kuni parimate tehinguteni. Lugeda saab teiste hulgas selliste suurinvestorite mõtteid nagu Warren Buffett, Seth Klarman, Glenn Greenberg, Guy Spier ja Joel Greenblatt. Neile, kellele on väärtusinvesteerimine tundmatu teema, on tegemist kasuliku esmase ülevaatega, mida on hea ja ladus

Kes siis ei teaks Dilbertit?! Armastatud koomiksi autor Scott Adams jutustab oma memuaarides paljudest naljakatest ebaõnnestumistest ning sellest, kuidas need tema edule on kaasa aidanud. Ja ebaõnnestumisi on palju – uskumatult palju. Läbikukkumistes on peidus kõik, mis eduks vaja, kui vaid oskad otsida. Kuidas muidu on see võimalik, et Dilberti tüüpi lootusetust kontoritöötajast saab paari aastaga üleilmne kuulsus? Adams suunab otsima kasulikku õppetundi igas altminekus, sest ega ükski juhis ega hoiatus kehti alati ja igaühe jaoks ühtmoodi. Adamsi jaoks on selge, et eesmärgid on luuseritele ja süsteemid võitjatele, tuleb unustada kirglikkus ja leida oma isiklik energia. Kas neid ja teisi raamatus sisalduvaid tarkuseteri uskuda? Kindlasti suudab lugeja sellest suurepärasest raamatust leida iva, kuidas Adamsi prohmakatest oma karjääri jaoks üht-teist kõrva taha panna.

RU DI G E R DO R N BU SC H J A M AR I O D RAG H I Public Debt Management: Theory and History 2008 Samal ajal kui Euroopa sammub järjest suurema majandusliku ja rahandusliku ühenduse suunas, diskuteeritakse endiselt aktiivselt rahanduse konvergentsi ja ühisraha saatuse üle. See artiklikogumik koondab teoreetilised, rakenduslikud ja ajaloolised avaliku võlakoormuse käsitlused ja uuringud. Erinevad uurijad puudutavad võlakriisis oluliseks saanud teemasid, nagu finantsstabiilsus, võlahaldus, võla kumuleerumine ja -poliitika. Näideteks USA, Itaalia, Iirimaa ja teised lääneriigid.

KENNETH L. FISHER

J O H N B R O O KS

How to Smell a Rat: The Five Signs of Financial Fraud 2009

Once in Golconda: A True Drama of Wall Street, 1920–1938 1999

Nüüdseks juba viie aasta tagune aeg on kurikuulus: langus turgudel ja rahakraanide kinnikeeramine juhtusid samale ajale maailma suurimate investeerimispettustega. Bernie Madoffi 65 miljardi dollari petuskeem oli mastaabi poolest üüratu, kuid viisis, kuidas see toimis, polnud midagi uut. Ken Fisher võtabki aluseks, et finantspettusi oli ajaloos enne ja neid tuleb veelgi. Kuidas rotti ehk petist ära tunda, ongi raamatu põhiline iva. Fisher õpetab, milliseid samme ja reegleid petturid järgivad ja kuidas petuskeemi ohvriks langemist vältida. Rahajuhilt tuleb küsida õigeid küsimusi ja tohutuid kaotusi on võimalik vältida. Fisheri õpetust on ajalooliste näidete valguses lihtne jälgida ja tema ekspertteadmistest saab igaüks kasu lõigata.

See dramaatiline kroonika jutustab Wall Streeti imelisest tõusust, hirmuäratavast langusest ja uuestisünnist. Periood, mis jäi kahe suure sõja vahele, sisaldas hästi tuntud finantshävingut ja selle tagajärgi, mida tasub aeg-ajalt meelde tuletada. John Brooks on 1929. aasta kriisiga seonduva oskuslikult kirja pannud, nii et raamat sisaldab mõtteainet ja äratundmist ka tänapäeva lugeja jaoks. „Once in Golconda“ keskendub ajastu tuntuimatele kauplejatele, pankuritele, petturitele ja nende tegevusele. Värvikas kirjeldus ahnusest ja uljast eufooriast asendub peagi meeleheite ja depressiooniga. Hoogne lugemismaterjal rahamaailmast pakub midagi kõigile ja äratab ellu möödaniku, mida paljud hiljem õudusega kahetsesid.

INVE STEERI – NR 1/2014

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm raamatut „Väärtpaberite teejuht“. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Rahaturufond“. Võitjaks osutusid Mirjam Mellis, Karl Kaljumäe ja Õie Rute. Palju õnne! INVE STEERI – NR 1/20 14