Investeeri 1 2016

LHV AJAKIRI NR 1/2016

Bändist kasvas ettevõte Tanel Padari ja Danel Pandre koostööst ansamblis The Sun kasvas välja edukas meelelahutusäri E T T E V Õ T T ED: OKO RESTORANID, RENARD I N T E R VJ UU: MARGUS UUDAM

I NVEST EERI NR 1/20 16

L E G EN D: DAVID BOWIE AN AL ÜÜS: NEGATIIVSED INTRESSID

Juhtkiri

Sisukord 4 TEKST: PRIIT RUM LHV Panga kommunikatsioonijuht

HILJUTI ENN SOOSAARE eetilise esseistika preemia pälvinud suursaadik Margus Laidre nentis, et sõnu meie ümber on saanud tohutult palju ja elutempo on nii kiire, et sisukaid sõnu on väheolulistest raske eristada.

LHV Pangale on omane, et väldime tühja juttu. Kui räägime, siis asjalikult.

Pigem enne teeme ja siis pajatame. Ka Investeeri ajakirja jaoks on tähtis tuua teieni sisukaid ja huvitavaid kirjutisi.

Veelgi enam, eesmärk on leida informatsiooni virr-varrist üles ja panna ajakirja kaante vahele tähtsamad teemad, lood inimestest ja ideed, mis annaksid mõtlemisainet ja pakuksid eeskuju.

Kui tunneme ära tähtsama, millest õppida või inspiratsiooni leida, on sellest palju abi ka enda eesmärkide saavutamisel. Geniaalne David Bowie näitas oma elu jooksul, kuidas rakendada tööle annet ja kujutlusvõimet, kuidas katsetada ja luua ning kuidas meelemürkide küüsist tõusta eeskujuks paljudele.

Lisaks püüame arusaadavalt selgitada keerulisi nähtusi. Selleks, et mingit kindlat valdkonda ja seoseid mõista, läheb tarvis tõeseid fakte ja kogemusi emotsioonide või kõhutunde asemel. Lisaks muidugi ka aega, et loetu-kuuldu üle järele mõelda.

Tulles tagasi Margus Laidre juurde – temagi soovitab võtta teadlikult aega, mida kasutada mõtlemiseks sõnade üle.

Sest sõnal on jõud.

8 12 20 26 36 40 46 50 54 58 62 66 68 70 72 74

INTERVJUU MARGUS UUDAM räägib idufirmadest ja nende kasva(ta)misest INVESTORI ABC Selgitame, kes on päevakaupleja AJALUGU Nafta kujunemine mustaks kullaks KAANELUGU TANEL PADAR ja DANEL PANDRE lahutavad eestlaste meelt LEGEND Geniaalne DAVID BOWIE kogus eluajal kena varanduse ETTEVÕTE Tsiklitootja Renard vajab arenguks rahasüsti ETTEVÕTE Külarestoranist kasvas välja edukas toitlustusäri ÜLEVAADE Eesti brändi käekäik ANALÜÜS MÄRTEN ROSS kirjutab negatiivsetest intressidest INTERVJUU Kahe tudengi töö selgitab välja kinnisvarahindade ja palga seosed SUUR UUDIS TransferWise’i maksed PENSION ANDRES VIISEMANN kirjutab riskist ja tootlusest PENSION LHV Varahaldus ostab Danske Capitali pensionifondid LHV TOETAB Enn Soosaare eetiliste esseede võistluse laureaat on tänavu diplomaat MARGUS LAIDRE LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 50 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOT OD: T RI I N RA A

Un icor nid

MARGUS UUDAM RÄÄGIB INTERVJUUS IDUFIRMADE LOOMISEST, NENDE KÄEKÄIGUST JA VÕIMALUSTEST JÕUDA UNISTUSTE VÄÄRTUSENI.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 16

Mis imeloom on unicorn*?

Looduses neid eriti tihti ei kohta.

(Naerab.) See mõiste defineeriti idufirmade puhul üpris hiljuti. Unicorn tähendab idufirmat, mis on saavutanud vähemalt ühe miljardi dollari suuruse väärtuse – enamasti pole see börsil arvestatud väärtus, vaid investorite hinnangute põhjal kujunenud number.

Suurimad näited on kindlasti Uber, Airbnb, Snapchat, Dropbox ja Spotify.

Tegemist on tegelikult sildistamisega.

Väga paljudel investeerimisfondidel peab olema selleks, et nad teeksid korraliku positiivse tootluse, portfellis idufirma, mis jõuab miljardidollarilise väärtuseni.

Unicorn on nii kaua illusioon, kuni tegelik asutaja ja investorid on oma töö eest raha saanud. Tõehetk on see, kui ettevõte on viidud börsile või müüdud strateegilisele omanikule. Öeldakse ju ka, et rahal endal pole väärtust, tegemist on lihtsalt mõõtühikuga. Reaalne väärtus on materjaalsetel ressurssidel, energial ja 4

Intervjuu

intellektuaalsel omandil. Unicorn’ide näol on tegemist kiiresti paljuneva loomaliigiga tehnoloogiamaastikul. Aga siin on ka oht mulli tekkele.

Reeglina kaasavad unicornid 200 kuni 500 miljonit dollarit. Viimasel ajal on turule tulnud uut tüüpi investorid, sest aktsiaturud on riskantsed ja intressid on nullis. Tekib küsimus, kuhu kapital panna. Osaliselt sellelt pinnalt ongi tekkinud paljud unicorn’id. Aga kas need ettevõtted on ka tegelikult nii palju väärt?

Mõned kindlasti on.

Kui tähtis on idufirma jaoks kliendibaas ja kas see mõjutab ettevõtte väärtust?

Väga paljud unicorn’ide teenused on 5

suunatud lõppkasutajale, kus lojaalsus on oluline. Tegelikult on toimunud ka tehinguid, millega on müüdud ilma käibeta idufirmasid. Mõnikord on olnud väärtuseks lihtsalt tehnoloogia, mille väljatöötamine käib teistele üle jõu, või ka väga tugev meeskond. Tulemuseks võib olla ka hea toode, mida kasutatakse palju, kuid mille eest veel keegi ei maksa.

See on samasugune olukord, kui sul on baaris miljon klienti, aga keegi ei telli midagi. Kas siis baarmenil on põhjust õnnelik olla? Leidub aga neid, kes baari korraliku raha eest ära ostavad ning suudavad selle toimivaks äriks teha.

Investorid jagunevad kaheks. Ühed ütlevad, et näidake oma tuluallikaid.

Teised ütlevad, et neid ei huvita, kuidas teenid. Idufirmade puhul jõuab teenimismudel mõne aasta jooksul mitu korda muutuda, enne kui lõpuks paika loksub.

Kümme aastat tagasi võttis unicorn’i staatuseni jõudmine keskmiselt üheksa aastat. Nüüd on jõutud juba kuueni.

Samas ei pruugi see näidata, et uued idufirmad on kvaliteetsemad. Pigem on see seotud rahapakkumise aktiivsusega hilises faasis ja tehingu tingimustega.

Võib arvata, et kui börsid peaksid lähiajal korralikult kukkuma, hukkuvad ka paljud unicorn’id.

Samuti arvutas keegi poolnaljaga välja, et kümme aastat tagasi oli idufirmadel unicorni’ks jõudmise tõenäosus 0,0000007 protsenti. Eelmise aasta statistika näitab, et kui sul on algfaasis edukalt läinud, tõuseb tõenäosus lausa ühe protsendini. See kõik on seotud tehnoloogia arenguga ja kapitali pakkumisega. 2000. aastate alguses maksis idufirma loomine viis miljonit dollarit. Täna on see hind 5000 eurot.

Barjäärid on oluliselt langenud.

Kas võib öelda, et praegu on idufirmade buum, mis võib ühel hetkel vaibuda?

Kapitali pakkumine saab kindlasti olema tsükliline ning on juba praeguseks kokku kuivamas, samas pole huvi teha

Margus Uudam Partner uues riskikapitalifondis karma.vc, samuti vastutab ta Skype’i loojate poolt loodud Ambient Sound Investmentsi (ASI) riskikapitali portfelli eest. Ta on töötanud juhina Eesti Energia Jaotusvõrgus ja Fonteses. Varasemalt töötas ka majanduspoliitika valdkonna asekantslerina rahandusministeeriumis ja Hüvitusfondi investeeringute osakonnas. Lisaks on Margus tegelenud Eesti riskikapitalituru arendamisega EstVCA juhatuse esimehe rollis.

* Unicorn on tõlkes ükssarvik. Iidsed ükssarvikud esinevad Muinas-Mesopotaamia, -Hiina ja -India kunstis ning müütides.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Intervjuu

idufirmasid tsüklilisust näidanud.

Julgustavad globaalsed edulood ja seesama barjääri langemine innustavad noori idufirmasid looma. On ka olnud näiteid sellest, et kui oled suures ettevõttes karjääri teinud, omandanud kontaktivõrgustiku ja lood oma ettevõtte, siis tagasi lipsuga karjääri juurde enam ei ihale.

Mis on Eesti ettevõte?

“Pean kahjuks tunnistama, et jään Eesti ettevõtte mõiste defineerimisega hätta. Saame rääkida Eestiga seotud idufirmadest, mille peakorter ei pea olema siin, aga näiteks üks üksus on siin. Paljudel inimestel, sealhulgas poliitikutel, on unistus, et idufirmade peakorterid võiksid olla Eestis. Aga selleks peab olema täidetud terve rida tingimusi, näiteks klientide lähedus – klient peab vähemalt tajuma, et sa oled lähedal. Ja midagi pole parata. Kui sa tegutsed globaalsel turul, siis müügimeeskonnad töötavad kas Londonis, Ameerika Ühendriikides või Aasias.

Lihtsam on ettevõttele palgata Londonis juht, kui palgata ta Londonist Eesti ettevõttesse. Eestisse jäävad tihti insenerid ja klienditugi.”

Kõigist ei saa ju ettevõtjat?

Suuremal osal inimestel ei ole sellist karakterit. Unicorn’ide puhul on huvitav, et enamikku tipus olevatest ettevõtetest juhivad endiselt asutajad.

Kujutame ette, et alustad väikeses ruumis, otsid rahastust, suudad ka ettevõtte arenguga kaasa minna ning oled lõpuks atraktiivne tipptalentidele ja suurinvestoritele. Selliseid karaktereid on väga vähe. Enamasti on asutaja pigem tehnoloogia taustaga – tal on küll kandev roll, aga kasvu haldamiseks tuleb juht juurde palgata.

Mida on vaja?

Suurepärast ideed ja head meeskonda, aga ka ajastus on väga tähtis. Seda alahinnatakse. Terve hulk firmasid sureb välja, kui ajastus on vale. Näiteks Raepank tuli omal ajal välja plastkaardiga – kõik vaatasid seda kui imeasja, aga keegi ei osanud sellega midagi peale hakata. Lisaks on väga suur osakaal ka õnnelikel juhustel.

Kõigil ei õnnestu.

Seetõttu teevadki investorid portfelle, investeerides paljudesse. Idufirmadesse pole mõistlik panna oma varast liiga suurt osa. Arvestada tuleb ka ajafaktorit.

Tundub kuidagi, et kõik juhtub imekähku. Aga tegelikult kulub ettevõtte tegeliku väärtuse kujunemisele ikka 10–15 aastat.

Kuidas käib investorite kaasamine?

Kui kaasata raha, siis seda peab jaguma vähemalt pooleteiseks aastaks. Aastaga

INVE ST EERI – NR 1/20 16

peab toode olema valmis ja turule viidud.

Ja siis peab olema veel pool aastat reservi täiendava kapitali kaasamiseks.

Investorid teevad kiirelt kaks testi.

Esiteks uurivad meeskonda, teiseks turu suurust. Miljardi dollari suurune turg on väike, sest kui saad sellest viis protsenti, on tulemuseks vaid 50 miljonit dollarit käivet. Unicorn’iks on niimoodi keeruline kasvada.

Siis peab olema turuks terve maailm.

Või kiirelt kasvav turg. Teatud segmentides võib-olla ainult Hiina – miljard klienti, igaühelt teenid ühe euro. (Naerab.)

Eestist pärit unicorn’ideks peetakse Skype’i ja TransferWise’i. Kas neid võiks veel juurde tekkida?

Potentsiaali on päris mitmel. Eestis on üks väga lahe idufirma, kus asutajad ei tea tehnoloogiast midagi, kuid on omas valdkonnas profid ning võtavad ligi IT-spetsialistid, kes hakkavad asja arendama. Sellistes lugudes on palju positiivseid eeldusi.

Tehnoloogia loojaid on Eestis oluliselt vähem. Tõsi neid on vähem ka unicorn’ide edetabelis. Eestist on pärit näiteks ZeroTurnaround ja Plumbr, kes loovad ise tehnoloogiat. Päris mitmel tegijal on eeldused paigas, tootel on väärtust ning nad toimetavad piisavalt suurel turul. Tulemus sõltub sellest, kuidas see välja mängitakse.

Kuidas on Eestil idufirmadega kokkuvõttes läinud?

Meil on läinud väga-väga hästi. Aga me ei saa üle ega ümber Skype’i efektist, mis lõi uusi investoreid ning uue laine idufirmasid. See on Eesti reaalsus.

Targad töökohad on riigile väga väärtuslikud, aga väga palju on veel teha, et neid juurde luua.

Tegeleda tuleks maksuerisustega ja siiatuleku lihtsustamisega, näiteks võimaldada idufirmade töötajatele eraldi viisad.

6

7

I NVE STE E RI – NR 1/2016

I LLUS T RAT S I OON : TA AVI OOLBERG

Päevakauplejad TIHTIPEALE AETAKSE INVESTEERIMINE JA KAUPLEMINE OMAVAHEL SEGAMINI. SEETÕTTU TULETAME MEELDE, MIDA AKTSIATEGA KAUPLEMINE TÄPSELT TÄHENDAB JA KES ON PÄEVAKAUPLEJA (DAY TRADER).

NJ

TEKST: NELLI JANSON

LHV vanemmaakler INVE ST EERI – NR 1/20 16

PÄEVAKAUPLEJA OTSIB AKTSIATURUL päevasiseselt võimalusi teenida aktsiate lühiajalisest liikumisest kasumit. Mõiste „lühiajaline” võib siinkohal varieeruda mõnest minutist kuni mõne tunnini, aga päevasiseseks tehinguks kvalifitseerub ainult selline tehing, mille puhul ühe ja sama alusvara (aktsia) ost ja müük toimub ühe turupäeva kestel ning positsiooni ei hoita üle öö.

Suurim erinevus Siit koorub välja investeerimise ja kauplemise kõige suurem erinevus.

Investeerimise puhul tehakse ühe konkreetse ettevõtte uurimisel tööd eesmärgiga välja selgitada selle ettevõtte pikaajaline potentsiaal ehk kui palju võiks aktsia väärt olla viie või isegi

kümne aasta pärast, kui kõik eeldused firma kasvamise ja arengu suhtes realiseeruvad. Pärast sobiva firma väljavalimist soetatakse positsioon, kuid isegi siis, kui tegemist on tõepoolest väga perspektiivika ettevõttega, ei liigu firma aktsia mitte kunagi ühtlases sirgjoonelises tempos üles. Pikema perioodi vältel võib ette tulla üsnagi järske langusi või teravaid tõuse, mis võivad olla tingitud ühekordsetest pikaajalist mõju mitteomavatest sündmustest või uudistest.

Investori ülesanne ongi selliste liikumiste ajal adekvaatselt hinnata, kui suur on antud sündmuse mõju ettevõtte käekäigule, ja vastavalt sellele otsustada, kas säilitada oma investeering endises mahus või maandada riske osaliselt 8

positsiooni vähendades. Kui enne investeerimist on kodutöö korralikult tehtud ja sisenemiskoht on ajastatud õigesti, ei tohiks pikaajaline investor ajutistele langustele ega ka lühiajalistele rallidele tähelepanu pöörata.

Päevakaupleja leib seevastu on just nimelt eelpool nimetatud liikumised.

Aktsia võib päevasiseselt erinevatele uudistele ja kommentaaridele reageerida üsna jõuliselt. Tõsi, väga paljudel kordadel on need liikumised ülereageeringud ning mõni aeg hiljem, peale uudise mõju lahtumist, jätkab aktsia liikumist oma endisel trajektooril. Päevakauplejat üldjuhul ei huvita, mis saab täna kaubeldavast aktsiast homme, nädala või aasta pärast. Päevakauplejat huvitab ainult lühiajaline reageering.

Vajalikud eeldused Selleks et päevakauplemisega edukalt tegeleda, on vaja teatavaid eeldusi.

Esiteks on vaja likviidset aktsiaturgu, sest õhukese ebalikviidse turu puhul, 9

nagu näiteks meie koduturg kahjuks on, ei tule kauplemisest paraku suurt midagi välja. Hoopis teine lugu on aga USA börsiga, kus on likviidust küllaga ja ka uudistest ei tule puudus. Teiseks on vaja päevakauplemiseks üsna suurt portfelli.

USA väärtpaberiamet on seadnud päevakaupleja kontomahu piiriks 25 000 dollarit. See võikski ideaalis olla summa, millega kauplemisel alustatakse. Kaubelda saaks idee poolest ka väiksema kontoga, aga paraku seavad päevakaupleja reeglid siin omad kindlad piirangud.

Kauplemisel kasutatakse mitmeid erinevaid strateegiaid. Kõige levinum ja tavaliselt ka algajate suur lemmik on kauplemine tehnilise analüüsi põhjal.

Alustavatele kauplejatele meeldib see moodus tõenäoliselt enim seetõttu, et see ei eelda sügavamat analüüsi ja esmapilgul tundub lihtne ennustada mineviku sündmuste põhjal tuleviku liikumisi.

Puhtalt mineviku peale oma strateegia üles ehitada on muidugi libedale jääle minek, aga toetava argumendina on tehniline analüüs täiesti omal kohal.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Investori ABC Kaubeldakse kasumi nimel Nii primitiivselt, kui see ka ei kõla, on raha kauplemise edukuse mõõtmisel ainuke vahend. Samas – nii paradoksaalselt kui ka see ei kõla – lahkuvad kõik, kes kauplevad ainult raha pärast, sellest ärist üsna kiiresti. Kauplemine on mäng ja lahing üheaegselt.

Iga tehinguga astume me justkui võitlusesse iseenda hirmude ja nõrkustega ning iga tehing on mäng, mille ilu lummab ja uimastab meid iga kord nii, et paneb unustama kõik muu meie ümber.

Tööriistad Kauplemiseks valmisolek ei tähenda ainuüksi vaimset ja finantsilist valmidust. Ka tehniline pool peab olema piisavalt kvaliteetne ja paigas. Tehingu edu sõltub tihtipeale ka kaupleja kiirusest, seega otsene ligipääs turule on hädavajalik ja kauplemiseks peaks olema avatud eraldi konto. LHV pakub kauplejatele LHV Traderit ja valuutakauplejatele LHV Brokerit. LHV Trader võimaldab kaubelda reaalajas turuinfoga (USA) ning lisaks aktsiatele ka optsioonide ja futuuridega.

Investoril puudub otsene vajadus kiirete tehingute järele, seetõttu eelistavad pikaajalised investorid teha tehinguid näiteks läbi internetipanga.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga. LHV Trader ja LHV Broker võimaldavad kaubelda kõrge riskiga instrumentidega ning need ei pruugi sobida igale investorile. Toote taotlemiseks on vajalik eelnev investeerimisprofiili täitmine. Vaata lisa: lhv.ee.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

On vaja meelekindlust oma strateegiatest ja reeglitest kinni pidada Elukutselised kauplejad kasutavad valdavas osas fundamentaalset kauplemist ehk kauplemisideed tulevad ettevõtete kvartalitulemuste või analüütikute reitingumuutuste põhjal. See strateegia eeldab aga mahukat eeltööd ning häid teadmisi sektoris toimuvast.

Pole kõigile loodud Kuigi eelpool nimetatud tingimused võivad kõik olla täidetud, ei sobi kauplemine ometigi kõigile inimestele. Ühest küljest pole kauplemises midagi väga keerulist. Oluline on teha eeltööd, leida endale sobiv strateegia ja peale kuiva trenni võib sellega vägagi edukalt tegelema hakata. Kuid paberil on asjad alati lihtsamad, kui need on reaalses elus.

Tihtipeale pole kauplemise edu aluseks geniaalsete kauplemisideede genereerimine, vaid hoopis psühholoogiline valmisolek. On vaja meelekindlust oma strateegiatest ja reeglitest kinni pidada ning distsiplineerida ennast hetkel, mil emotsioonid kipuvad kainet mõtlemist halvama. Just sel põhjusel on selles äris pikema perioodi vältel ellujääjaid käputäis, sest kaupleja on iseenda kõige suurem vaenlane ja igapäevane sisemine heitlus ei pruugi olla enamiku inimeste nägemus igapäevasest töörutiinist.

Kes siiski on otsustanud alustada kauplemisega, võib aga kindel olla selles,

et igavust ega rutiini selles ametis naljalt ei teki. Iga tehing on eelnevatest erinev ning ennast peab ikka ja jälle tõestama, sest turul pole mälu ja sa oled täpselt nii hea, kui oli sinu viimane tehing. Ükski kaupleja pole mitte kunagi päriselt valmis ja iga päev toob uusi olukordi koos sadade erinevate variatsioonidega.

Kauplemise juures tuleb arvestada ka tõsiasjaga, et kahjumid on paratamatus.

Isegi mitteelukutselised kauplejad, kes teevad seda tööd iga päev ja pikki aastaid, ei ole kahjumite eest kaitstud. Seetõttu tuleb kauplemise puhul riskide haldamisse suhtuda väga tõsiselt. Riskijuhtimine on kunst, mida ei õpita selgeks üleöö, ning suures osas omandatakse teadmised taas läbi kogemuste.

Enamik algajaid kauplejaid teeb selle vea, et pärast mitut kasumlikku tehingut tuntakse ennast võitmatuna ning hakatakse teenitud rahasse suhtuma kui mitte kellegi omasse, millega võib vabalt kõikvõimalikke riskantseid eksperimente katsetada. Mingil põhjusel tekib illusioon, et kauplemisest teenitud raha väärtus on väiksem kui algkapitalil ning selle kaotamine nagu polekski määrava tähtsusega. Enne kui võetakse aktsias positsioon, tuleb enda jaoks paika panna piir, kust konkreetse kaupleja riskitaluvus lõpeb, ja juhul kui aktsia peaks liikuma soovitust vastupidises suunas, tuleb sellest piirist kinni pidada.

10

Päris puhkus!

4* hotellimugavused a´la carte restoran NOOT populaarsete kontsertide ja õhtusöökidega 8 erinevat sauna, saunarituaalid ja Surnumere bassein SPA&SAUNAS ehedad eestimaised ja särtsakad idamaised spaahoolitsused jooga ja grupitreeningud ACTIVE SPA-s KADAKA klubi privaatsaun Rutiinimurdvad võimalused kohtumiste, seminaride jm ürituste korraldamiseks 11

ESTONIA Resort Hotel & Spa I A.H. Tammsaare pst 4a/6, Pärnu I NVE STE E RI – 447 6905 I resort.hotel@spaestonia.ee I www.spaestonia.ee

NR 1/2016

ILLUSTRATSIOON: GE TTYIMAGE S

Na fta INVE ST EERI – NR 1/20 16

12

Ajalugu

KUIGI NAFTATÖÖSTUSE AJALUGU ULATUB JUBA AASTATUHANDETE TAHA, OMANDAS SEE MAAVARA MUSTA KULLA NIME KOOS OMA KAALUGA POLIITILISTE OTSUSTE TEGEMISEL ÜHISKONNAS JA TEHNOLOOGIAS ALLES PISUT ROHKEM KUI SADA AASTAT TAGASI, MIL INIMESI HAKKASID EDASI LIIGUTAMA SISEPÕLEMISMOOTORIL TÖÖTAVAD SÕIDUKID. NAFTA OSATÄHTSUST TÄNASE maailma(poliitika) kujunemisel on raske alahinnata. Mõelgem vaid riikidele ja linnadele, mis on oma rikkuse kogunud tänu musta kullale, ning tuletagem meelde sõdu, mida nafta pärast on peetud ja jätkuvalt peetakse. Vaadakem kasvõi meie suure idanaabri käekäiku – kui palju sõltub sealne majandus nafta hinnast maailmaturul ja milliseid poliitilisi otsuseid võib hinnalangus esile kutsuda (ilmselt ka näiteks sekkumise Süüria kodusõtta). Või tuleme lähemale ja vaatame, kui palju puudutab nafta hind – hoolimata sellest, et Eestis naftaleiukohad puuduvad – meie oma õlitööstuse käekäiku Ida-Virumaal.

Müüritornide ehitus Nafta tekkimise kohta on tänapäeval kaks versiooni. Esimese järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul madalates meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimede ja väikeloomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta.

Teise versiooni järgi tekib loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluv süsivesinik maakoore sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tungib pragude kaudu pinnale. Selle teooria järgi nafta tekkeprotsess jätkub.

Esimesed kirjalikud märked nafta, täpsemalt asfaldi kohta tegid VanaKreeka ajaloolased Herodotos ja Diodorus, kelle andmeil kasutati juba 4000 aastat tagasi Babüloni müüride ja 13

tornide ehitamisel asfalti. Asfalti leidub looduses peamisel nafta muundumise saadusena – raske ehk hästi viskoosne nafta koosnebki suurel määral asfaldist.

Tõsi, tänapäeval ei ammutata asfalti enam loodusest, vaid see on naftatöötlemise saadus.

Iidsel ajal aga olid Babüloni lähedal naftakaevud ning Kreekas Zákynthose saarel pigileiukohad. Suures koguses leiti naftat ka Väike-Aasias Kiliikias Eufrati lisajõe Issuse kallastelt ning vanadel Pärsia savitahvlitel on näidatud, kuidas naftat kasutati valguse saamiseks ja meditsiinis.

Esimesed teadaolevad naftapuuraugud on pärit Hiinast – aastast 347 või veelgi varasemast ajast. Kuni 240 meetri sügavuste aukude puurimiseks kasutati bambusvarte külge kinnitatud raudterasid ning 10. sajandiks ühendati puuraugud juba pikkade bambustorustike abil soolaveeallikatega – Hiinas põletati naftat soolase vee keetmiseks, et vee aurustumisel soola saada. Vanad dokumendid Hiinast ja Jaapanist annavad teada ka maagaasi kasutamisest valgustamisel ja kütmisel. 7. sajandil tunti naftat Jaapanis kui põlevat vett.

Bagdadi tänavad 762. aastal asutatud Iraagi pealinna Bagdadi esimesed tänavad sillutati naftast valmistatud tõrvaga. Teatavasti asuvad antud piirkonnas suured naftaväljad.

9. sajandil hakati naftat puurima

Naftasaadused Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi.

Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks ja seda kasutatakse tavalise automootori kütusena.

Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv – mida kõrgem see on, seda kvaliteetsem on bensiin.

Kõrgemal temperatuuril keevat naftasaadust nimetatakse petrooleumiks.

Petrooleumiga sarnase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites.

Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb see mitmesaja kraadini ja süttib.

Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrdeja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destilleerimisel jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk – bituumen.

TE KST: C HRIS E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2016

F O T O D: G E T T Y I MAG E S

Ajalugu

James Young Tänapäevase naftatööstuse üks aluspanijaid.

19. sajandi Venemaa Tsaritsõni linna (tänapäeval Volgograd) sadamas laetakse Bakuust tulnud rongivagunitest õli laevadesse. Illustratsioon aastast 1884.

Tootmisest Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa, kus seda on lihtsam kätte saada. Raske nafta puhul on selline metoodika nafta halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb seda vedeldada kuumutamise abil, milleks üldjuhul kasutatakse reservuaari juhitud kuuma veeauru.

Raske nafta ongi vedelamast naftast kallim põhjusel, et vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandikuga sellest, mida saadakse sel viisil ammutatud nafta põletamisel.

Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

Bakuu naftaväljadel Aserbaidžaanis.

Seda on märkinud 10. sajandil Araabia geograaf Abu al-Hasan ja 13. sajandil Marco Polo, kes kirjeldasid nendelt väljadelt kogutud nafta kogust sadades laevatäites.

Nafta destilleerimist kirjeldas aga esmakordselt Pärsia alkeemik Muhammad ibn Zakarīya Rāzi. Destillatsioon on menetlus vedelike puhastamiseks neis lahustunud tahketest ainetest või madalama keemistemperatuuriga vedeliku eraldamiseks kõrgema keemistemperatuuriga vedelikust aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Naftast toodeti sel teel kemikaale, näiteks lambiõli, mida enamasti kasutati petrooleumilampides.

Araabia ja Pärsia keemikud destilleerisid toornaftat ka sõjalistel eesmärkidel.

Lääne-Euroopasse jõudis destilleerimine läbi Hispaania 12. sajandiks.

Varaseimad andmed naftast Ameerikas leiab Sir Walter Raleigh’ reisidokumentidest Pitchi asfaldijärve äärde Trinidadis aastal 1595.

Aastal 1710 või 1711 leidis Venemaal sündinud šveitslane Val-De-Travers Šveitsist bituumenit. 1719. aastal rajas ta sinna bituumenikaevanduse, mis töötas suisa aastani 1986.

1745. aastal, keisrinna Jelizaveta Petrovna valitsemisajal, rajas Fjodor Prjadunov Venemaal esimese

naftapuuraugu ja rafineerimistehase.

Sealse destilleerimisprotsessi tulemusel valmis lambiõlisarnane aine, mida hakati kasutama Vene kirikute ja kloostrite õlilampides. Kodustes majapidamistes kasutati tol ajal endiselt veel küünlaid. Šoti õli Nafta ajalugu kaasajal sai alguse 19. sajandil, kui toornaftast hakati rafineerima parafiini. Šoti keemik James Young märkas Inglismaal Derbyshire’is Riddingsi küla kivisöekaevanduses naftaleket ja otsustas naftast destilleerida kerget õli, mida sai kasutada lambiõlina.

Lisaks sai ta destilleerimise käigus ka paksemat õli, mis sobis masinate õlitamiseks.

1848. aastal pani Young püsti väikese toornafta rafineerimise äri. Uued õlid saavutasid suure edu, kuid üsna pea hakkasid kaevandusest leitud varud otsa saama. Young aga märkas, et kaevanduse liivakivilaest tilgub õli, ja jõudis järeldusele, et õli tekib kivisöe kuumenemisel, mistõttu peab seda saama toota ka tehislikult. Oma idees kinni, hakkas ta eksperimenteerima ja saavutas lõpuks soovitud tulemuse. Young sai aeglase destilleerimise teel mitmeid erinevaid kasulikke vedelikke, millest ühe ta nimetas parafiinõliks, sest madalal temperatuuril tardus see parafiini meenutavaks aineks.

14

KUUMAKSE

HINNAVÕIT

148 € 2 000 €

15

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Ajalugu

Suurimad naftatootjad Kolm maailma suurimat naftatootjat riiki on Saudi Araabia, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid.

Umbes 80% maailma kättesaadavatest reservidest asuvad Lähis-Idas.

Neist omakorda 62,5% kuulub Araabia viisikule, mille moodustavad Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Iraak, Katar ja Kuveit. Ülemaailmne energiaallikas Maailma energiatarbimises on naftal suur osakaal. Madalaim on see Euroopas 32% ja kõrgeim Lähis-Idas 53%. Lõuna- ja KeskAmeerikas on see 44%, Aafrikas 41% ja PõhjaAmeerikas 40%.

Naftafondid börsil Läbi ETF-ide (ExchangeTraded Funds) on võimalik börsidel investeerida nafta hindade liikumisse. ETF-id on investeerimisfondid, mida ei juhita fondijuhtide poolt aktiivselt, vaid reeglina on tegu passiivsete fondidega, mille hind liigub kas mingi börsiindeksi, tooraine hinna või muude tunnuste järgi. Panustada saab ka naftahinna langusele, sest olemas on ka selliseid börsil kaubeldavaid fonde, millesse investeerides saab panustada toorainehindade langusele.

Mõõtühik Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

17. oktoobril 1850. aastal sai Young oma leiutisele patendi ning juba aasta hiljem valmis maailma esimene masstootmiseks mõeldud õlirafineerimistehas.

Kanada geoloog Abraham Pineo Gesner leiutas uue viisi õli rafineerimiseks kivisöest, bituumenist ja põlevkivist.

Tema leid, mille ta nimetas petrooleumiks, põles puhtamalt ja oli vähem kulukas kui konkureerivad tooted, näiteks vaalarasv. 1850. aastal lõi Gesner firma nimega Kerosene Gaslight Company ja alustas tänavavalgustuse rajamist Halifaxis ja teistes Kanada linnades.

Aastaks 1854 oli ta laienenud juba Ameerika Ühendriikidesse, kus ta New Yorgis Long Islandil asutas ettevõtte North American Kerosene Gaslight Company.

Ignacy Łukasiewicz täiustas 1852. aastal Gesneri meetodit, et luua veelgi paremaid viise lambiõli rafineerimiseks.

Esimene kiviõlikaevandus Poolas ehitati 1853. aastal Bobrka linna Lõuna-Poolas.

Poola teadlase avastused levisid kiiresti üle maailma ja juba 1861. aastal ehitati Bakuusse esimene kaasaegne rafineerimistehas.

Kes oli esimene?

Küsimusele, kes tegi esimese naftapuuraugu, on raske vastust leida. Tõenäoliselt võib esimeseks kaasaegseks puurauguks pidada Edwin Drake’i puurauku Titusville’i lähedal USA-s 1859. aastast, sest tegemist oli päriselt puuritud, mitte enam kaevatud auguga. Kuid 19. sajandi keskel toimus märgatavaid tegevusi mujalgi maailmas. Rühm Bakuu mäetööstusinsenere olid käsitsi puurinud puuraugu Bakuu lähedale juba 1848. aastal ning Lääne-Virginias puuriti mehaaniliselt augud samal aastal Drake’iga. Lisaks oli üks tööstuslik puurauk käsitsi rajatud Poolasse 1853. aastal ja teine Rumeeniasse aastal 1857.

Umbes samal ajal avati esimesed väikesed rafineerimistehased Poolas ja üks suurem tehas Rumeenias. 19. sajandi lõpuks võttis tootjamaade hulgas esikoha aga hoopis Vene impeerium oma saavutustega Aserbaidžaanis.

Ameerika mandril, lisaks leiukohtadele Lääne-Virginias ja Pennsylvanias, puuris James Miller Williams 1858. aastal tähtsa naftapuuraugu ka Kanadas 16

FOT OD: GET T YI M A GES

Ontarios. See tekitas suure kõmu ning tõi kohale sadu töölisi ja ka spekulante. 19. sajandi jooksul avastati lähikandist uusi naftavälju, tänu millele muutus koht suureks rafineerimiskeskuseks.

Arvatakse, et naftatööstus USA-s saigi alguse Edwin Drake’i 21 meetri sügavusest naftapuuraugust aastal 1859.

Kuna nõudlus lambiõli järele oli suur, kasvas naftatööstus hoogsalt ja muutus kardinaalselt, kui 19. sajandi lõpus tutvustati esimest korda sisepõlemismootorit, mis suurendas vajadust nafta järele hüppeliselt. Varased naftaleiukohad ei suutnud naftavajadust täita ja jäid tahaplaanile ning naftat hakati ammutama uutest leiukohtadest.

Strateegiline kütus Nafta ja naftasaadused muutusid sõjaliste jõudude jaoks ülitähtsaks enne ja pärast Esimest maailmasõda, seda just merevägede jaoks, kes olid varem kütusena kasutanud kivisütt, aga ka põhjusel, et kasutama oli hakatud auto- ja lennutransporti ning sõjaväljadele ilmusid tankid. Naftahoidlad muutusid 17

seetõttu strateegilisteks punktideks, mida sõdade käigus usinalt pommitama asuti.

Kuni 1950. aastateni säilitas kivisüsi oma liidrikoha maailma tähtsaima kütusena, kuid pärast seda võttis nafta selle rolli kärmelt üle.

Septembris 1960 lõid naftatootjad riigid Iraagi pealinnas Bagdadis rahvusvahelise organisatsiooni OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon), mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ning tagada stabiilne naftaturg, et kindlustada tarbijale tõhus, ökonoomne ja regulaarne varustatus ning tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus.

Vajadus organisatsiooni loomiseks oli tekkinud 1959. aastal, kui Ameerika Ühendriikide valitsus määras Kohustusliku Nafta Impordikvoodi programmi (MOIP) abil kindlaks imporditavate toornafta ja rafineeritud produktide määrad, tekitades sellega eelisseisu Kanadale, Mehhikole ja hiljem Venezuelale.

Võimas areng Vasakul pildid usin Rumeenia naftapuurija aastast 1910. Keskmisel pildil nõukogudeaegne naftatootmine Bakuus ja paremal jalutavad tähtsad mehed Saudi-Araabias, taustal paistmas võimas rafineerimistehas.

Naftafilmid Naftatööstusest on kirjutatud palju raamatuid, aga vändatud ka kuulsaid filme. „There Will Be Blood” (2007) räägib LõunaCalifornia suurest naftabuumist 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul ning „Syriana” (2005) kirjeldab tänapäeva sündmusi Lähis-Idas.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Ajalugu

27,05

49,49

96,29

105,87

109,45

107,46

77,45

61,06

94,45

69,08

61,08

50,64

36,05

28,10

Nafta hind (dollarit barrel)

FOT O: GET T YI M A GES

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Naftahullus Eestimaal 1935. aasta 10. augusti Postimees kirjutab, kuidas Hiiumaast pidi kujunema Eesti California, kui petrooleumilõhnaline kaevuvesi meelitas naftaotsingutele ning Käina lähedal Vaemla vallas pandi Esimese maailmasõja vene emigrandid usinasti puurima. Kõigi kurvastuseks jooksis ettevõtmine siiski liiva.

Nafta Läänemeres Naftat on otsitud Läänemerest Rootsi külje alt Gotlandi saare juurest, aga ka Läti mandrilavalt.

Välja on jagatud puurimislubasid, kuid seni pole uuringutest kaugemale jõutud ega puurimisega alustatud.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

Viis asutajaliiget olid Iraak, Iraan, Kuveit, Saudi Araabia ja Venezuela.

Hiljem liitusid Katar, Indoneesia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Alžeeria, Nigeeria, Ecuador, Gabon ja Angola.

Gabon täna enam liikmesriikide hulka ei kuulu. Vahepeal oli mõned aastad eemal ka Indoneesia. OPEC-i põhimõte on, et riik peaks tootma naftat rohkem, kui ise jõuab tarbida. Indoneesia puhul on tänaseks tehtud erand. OPEC-i riigid toodavad 40% maailma naftast.

Hiljem, pärast 1973. ja 1979. aasta energiakriise hakati meedias palju rääkima naftavarude suurusest.

Päevavalgele toodi mure, et tegu on piiratud loodusvaraga, mis lõpuks otsa saab, vähemalt majanduslikult tasuva energiaallikana.

Hoolimata sellest, et ennustused olid jubedad, tekkis järgnevatel aastatel suurenenud tootmise ja vähenenud naftavajaduse tõttu aga hoopiski nafta üleküllus. Nii on see siiani

käinud lainetena, kõigutades nafta hinda maailmaturul kordades ja kordades.

Vähemalt 90 protsenti masinatest liigub tänu naftale või naftasaadustele ning nafta on maailma kõige tähtsam tarbekaup, kuna see on enamiku tööstuskemikaalide aluseks. Nafta tootmine, laialivedu, rafineerimine ja jaekaubandus teevad naftatööstusest maailma kõige suurema tööstuse.

Pärast Teist maailmasõda võtsid LähisIda riigid oma naftatootmismahtudega USA-lt esikoha üle. Arenenud on nii sügaval vee all puurimine kui ka transport tankeritel ja torustike kaudu.

Kui USA oli 1971. aastal sunnitud loobuma dollari kullakattest, siis avaldati maailma börsidele survet, et nafta eest peab arveldama dollarites. Seetõttu mõjutab ka meie tanklates olevat kütusehinda ühelt poolt toornafta maailmaturuhind, aga sama võrdselt ka dollari vahetuskurss euro suhtes.

18

Kümne aasta nr 1 pensioni kasvataja lhv.ee/pension

Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

Võrreldud on II samba fondide kümne aasta tootlust alates 31.01.2006 kuni 31.01.2016. Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt: LHV L: 3.84%; 3.90%; 3.13%; Danske Pension 50: 5.08%; 5.04%; 3.29%; Swedbank K3: 4.35%; 4.17%; 3.86%; SEB Progressiivne: 3.18%; 2.98%; 2.00%; LHV M: 3.51%; 3.27%; 3.44%; Danske Pension 25: 3.63%; 3.44%; 2.92%; Swedbank K2: 2.65%; 2.39%; 2.92%; LHV S: 2.92%; 2.19%; 3.18%; LHV XS: 3.35%; 2.41%; 3.51%; SEB Konservatiivne: 0.79%; - 0.32%; 1.17%; Danske Pension Intress: 1.71%; 1.46%; 2.32; Swedbank K1: 1.17%; 0.78%; 2.22%.

Võrdlusest on välja jäetud fondid, mis on tegutsenud vähem kui 10 aastat. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

19 I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOTO: ANU HAMM ER

INVE ST EERI – NR 1/20 16

20

Kaanelugu

Tanel & Danel

TANEL PADAR JA DANEL PANDRE ON ÜHISELT ANSAMBLIT THE SUN VEDADES LOONUD ETTEVÕTTE, MIS ON SAANUD OLULISEKS TEGIJAKS EESTI MUUSIKAMAASTIKUL. 2001. AASTA EUROVISIOONI võitja Tanel Padar on üks viimase kümnendi edukamaid Eesti artiste. Suure panuse edusse on andnud koostöö ansambli The Sun bassimehe ja mänedžeri Danel Pandrega.

Bluusist rokini Pärast laulukonkursi „Kaks takti ette” ja tagatipuks Eurovisiooni võitu viljeles Tanel Padar Rakvere muusikutega ansamblis Speed Free bluusi, kuni ühel hetkel tekkis selgus, et bluusi jõuab ka vanast peast teha, ning ta hakkas mõtlema, kellega moodustada uut ansamblit. Aasta siis oli 2003.

Reklaamindus oli teda kokku viinud Danel Pandrega. Mehed olid varem kohtunud Daneli Honda Preludis ja Padarit vaimustas muusikavalik, mis autokõlaritest kostis. „Tal pidi ikka väga hea muusikaline maitse olema,” muigab Padar. Pandret meenutas Padarile ka helilooja Ülo Krigul, kes oli samuti varem Pandrega koostööd teinud. „Ma helistasin talle ja ta oli kohe nõus,” meenutab Tanel.

Nii oligi The Sun sündinud. Krigulist sai

21

Crunch Industry OÜ Asutatud 2005. aastal Tanel Padari ja Danel Pandre võrdsel osalusel.

Kontoris töötab seitse inimest. Pidevalt antakse tööd umbes 20 muusikule.

Igakuiselt saavad kokku tööd umbes 40 helitehnikut, valgustajat, pillimeest ja projektijuhti.

2013. aastal loodi kaubamärk Full House Agency, mille tegevusalad on: management, stuudioteenused, helitehnika rent, eriprojektide produktsioon, muusika kirjastamine.

Crunch Industry on tootnud üle 300 muusikateose.

The Sun on salvestanud 153 laulu. Avaldatud on 21 albumit.

Ettevõte jõudis tänavu ka Äripäeva koostatud Gaselli edetabelisse.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2016

F OT O: C RUN C H I N DUST RY

F O T O : AN U H AMME R

Kaanelugu

The Sun Bänd on andnud ligikaudu 1000 kontserti Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Prantsusmaal, USA-s, Kanadas, Iraagis, Egiptuses, Türgis, Soomes, Rootsis ja Venemaal.

Repertuaar Tanel Padari & The Suni repertuaaris on ligikaudu 30 lugu, mida erinevatel kontsertidel mängitakse.

Alati peab arvestama, et osa publikust tuleb kuulama vanu hittlugusid, osa aga tahab kuulda uut loomingut. Kõige rohkem on lugusid kavas esimeselt plaadilt „Greatest Hits”, igalt järgnevalt plaadilt on lisandunud paar lugu. Aga ükski artist ei saa olla edukas, kui tal pole vähemalt viit laulu, mida publik oskab ja tahab kaasa laulda. „Meil on need olemas,” sõnab Pandre.

ka lühikeseks ajaks bändi liige, enne kui ta Viini õppima suundus.

Algselt oli tegemist puhtalt hobibändiga. Polnud kontseptsiooni ja tehti lihtsalt kavereid. Üks oli aga kindel: taheti rokkida. 2004. aasta lõpus salvestati maailmakuulsa James Browni laulu „Living in America” eestikeelne versioon „Welcome to Estonia”. Sealt edasi läks kõik juba väga kiiresti. „Hakkasime tõsiselt muusikat tegema,” räägib Pandre. Selleks hetkeks oli formuleerunud ka ansambli koosseis, mis jäi muutumatuks mitmeks aastaks. Selle koosseisuga tehti ka terve rida uusi lugusid ja ilmutati kaks plaati.

See oli ka periood, kui paljud arvasid, et Tanel Padar & The Sun pingutab üle ja publik võib neist kiiresti väsida. „Seda juttu on räägitud kogu aeg. Head rääkimist!” kommenteerib Pandre. Padar lisab muiates, et tema käest on juulis küsitud, et millal on uut plaati oodata, kuigi juunis oli viimane just ilmunud.

Kõhutunde järgi Kuigi me teame The Suni enamasti eestikeelse loomingu poolest, siis esialgu esitati vaid ingliskeelset muusikat. „Üleminekuperiood eesti keelele oli vaevaline,” meenutab Padar. Noortel meestel veri vemmeldas ja loodeti, et

INVE ST EERI – NR 1/20 16

tuntus kasvab kodumaast kaugemale.

Kuid just eestikeelne looming oli see, mis tagas neile kodumaal edu. Publik tegelikult just seda ootaski. „Väga õigel hetkel hakkasime eestikeelset mussi tegema,” tõdeb Padar.

Aga see oli pigem juhus, sest Pandre sõnul ei teinud nad algul kaalutletud otsuseid, vaid lähtusid häirimatult kõhutundest. 2005. aastal ilmus esimene plaat, mida oli lindistatud viie-kuue erineva sessiooni jooksul. Nimeks sai see „Greatest Hits”, mis viitab parimate laulude kogumikule. Tuntuks said sellised lood nagu „Neljapäev”, „Kuu on päike”, „Sõnad läinud”, „Nii siis jääbki” ja „Welcome To Estonia”. Kuigi mehed arvasid toona ja arvavad siiani, et plaadile jõudsid kõik tolle hetke parimad lood, oli ka neid, kes rääkisid, et päris hea plaat, peaks ka eelnevad ostma. See paneb muusikud siiani muigama. „Ambitsioonikas pealkiri sai valitud,” lisab Pandre.

22

Usu sellesse, mida teed „Me uskusime sellesse, mida teeme, ja see tõmbas ligi häid juhuseid,” räägib Pandre. Mehe sõnul pole The Sun naljalt 23

Hüpe tõeliseks ettevõtteks Pandre sõnul on nende eesmärk töötada nii intensiivselt, et oleks ka aega puhata. „Aga see kõik on üks pikk päev olnud,” tõdeb ta. Muusikaäri on tema sõnul selle aja jooksul ka 180 kraadi muutunud – kui veel 10 aastat tagasi õnnestus müüa 10 000 heliplaati, siis nüüd pead olema õnnelik, kui müüd 2000. Lugusid salvestatakse tänapäeval pigem kontsertide promomiseks, seega tuleb raha teenida eeskätt kontsertidega. Eesti bändide honorarid kõiguvad 1000 ja 5000 euro vahel, aga keegi ei saa lubada, et teeb aastas sada 5000-eurost kontserti.

F O T O : C RUN C H I N DUST RY

Ott Lepland Saate „Eesti otsib superstaari” kolmanda hooaja võitja aastal 2009.

Aastal 2012 esindas Ott Lepland Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel endakirjutatud lauluga „Kuula”, millega saavutas 6. koha. Lepland kuulub ansambli Vallatud Vestid koosseisu.

Koostöö aastast 2010.

FOT O: C RUN C H I N DUS T RY

Aga pall oli veerema pandud. Edu keskmeks said laulud. „Kui toode pole korras, siis ei ole midagi müüa. Nii lihtne see ongi,” räägib Pandre. The Suni tootearendus polnud aga planeeritud. „Tulid lihtsalt välja head lood, mida taheti kuulda,” selgitab Padar.

Meeste sõnul oli üllatav, et mõned laulud hakkasid ise oma elu elama, ilma et autorid oleks mingit vaeva näinud.

Müstiline näide on nende hinnangul Eesti 1994. aasta eurolugu „Nagu merelaine”, millest The Sun esitas oma versiooni ühes ETV saates. Seda lindistust hakati raadios mängima ja meestel polnud muud valikut, kui lugu korralikult stuudios ära lindistada. Raadiojaamad mängivad „Merelainet” siiani.

kontserdipakkumistele ära öelnud. „Esimesed kontserdid toimusid ikka väga kummalistes kohtades. Aga kui kutsuti, siis läksime,” lisab ta. Nii sai ühest kontserdist teine ja teisest kolmas. The Suni kordusostude arv on meeste andmetel olnud väga kõrge. Ja seda pole kuigi lihtne saavutada. „Lihtne on üles haipida artiste, kes teevad ühe tiiru Eestile peale ja kellest me pärast seda ei kuule enam midagi,” räägib Pandre. Nendel artistidel, kes on jäänud, peab olema midagi enamat.

Et Tanel Padarist & The Sunist küllastust ei tekiks, on pakutud ka erinevaid kavasid, sealhulgas akustilisi, ja lisaks tehtud kontserte koos teiste muusikutega, sh ka näiteks esinemised koos sümfooniaorkestriga.

Kui kõige kiirematel aegadel on aastas 120 kontserti, lisaks reisid, proovid ja lindistused, siis võib julgelt arvestada, et bänditegemisele kulub üle 200 päeva aastas. Pandre, kes varasemalt pidas bändi kõrvalt reklaamiagentuuris projektijuhi ametit, loobus sellest. Oli valida, kas pühenduda bändile või mitte.

Kas selleks hetkeks oli kindlus juba bändi edus olemas? „Mitte mingisugust kindlust ei olnud,” ütleb Pandre. Padar lisab, et kindlustunnet ei saa kunagi üle hinnata. „Mõned valed otsused, ja su karjäär võib olla läbi,” märgib ta.

Liis Lemsalu Saate „Eesti otsib superstaari” neljanda hooaja võitja aastal 2011.

Esimene kokkupuude muusikaga oli Liisil Norras, kus ta osales kooriliikmena kohalikus muusikaprojektis ja selle raames ka norrakeelsetest lastelauludest koosneva albumi salvestamisel.

Pärast oma debüütalbumi avaldamist 2011. aastal on Liis toonud kuulajateni rohkelt singleid, mis kõlavad erinevates raadiojaamades.

Koostöö aastast 2011.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

F O T O : C RUN C H I N DUST RY

F O T O : AN U H AMME R

Kaanelugu

FOT O: C RUN C H I N DUS T RY

Vallatud Vestid Algselt ühekordse projektina mõeldud Tanel Padari, Ott Leplandi ja Jalmar Vabarna koostöö saavutas kiiresti väga suure populaarsuse. Välja on antud kaks heliplaati ning tehtud viis ülimenukat Eesti tuuri.

Koostöö aastast 2013.

Würffel Eesti elektropopansambel, mille solistiks on 2010. aastal superstaarisaate läbi aegade noorim (15-aastane) finalist Rosanna Lints.

2014. aasta juunis avaldas bänd oma debüüt-EP „Overnight”. Samuti on trio välja andnud kaheksa singlit: „Overnight”, „Coffee”, „Shake It Out”, „We Can Go”, „Should I Run”, „Dance, Dance”, „Burdened Sky” ja „I’m Facing North”.

Würffeli debüütalbum „Beats & Bubbles” ilmus 18. märtsil 2015.

Koostöö aastast 2016.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

2010. aastal sai meestele selgeks, et üksi edasi rabeledes igale poole ei jõua. Samal ajal nähti Soomes lindistamas käies, kuidas seal tehti koostööd populaarse telesaate „Idols” võitjaga.

See kogemus pandi kõrva taha ja Eestis haarati kohe oma tiiva alla „Eesti otsib superstaari” 2010. aasta võitja Ott Lepland. „Sealt alates laienes meie tegevus hüppeliselt,” sõnab Pandre.

Tänaseks on talli võetud neli artisti, kellega käib ka sisuline töö. Niisama esinemistellimuste vahendamisega pole agentuur tegelenud.

Superstaarisaate kohta ütlevad mehed, et see annab artistile küll hoo sisse, aga see hoog võib kergesti raugeda, kui tuleb omal käel hakkama saada. Üks on selge – pärast saate võitu peab tulema kohe plaat või vähemalt uus lugu, et pildile jääda.

Pandre sõnul jälgivad nad ka pingsalt, mis mujal maailmas toimub. Lisaks käib ta ennast seminaridel harimas ja teiste kogemustest õppimas. „Kindlasti on näiteid, mida saab ka Eestisse üle kanda,” räägib Pandre. Õppimisele panustab ka

Tanel, kes kavatseb läbida Berklee muusikakolledži online-koolis hittlaulude kirjutamise kursuse.

Hittlaulu kirjutamine on omaette kunst. „Ma võin refrääne vorpida, aga loo ülejäänud osad on samuti olulised,” selgitab Padar. Pandre lisab, et eesti keeles on sõnal „lugu” kaks tähendust ja see määratleb küllalt hästi, et heal laulul peab olema ka hea lugu, mida jutustada. „Peab tekkima emotsioon. Iga lugu peab olema tervik oma alguse, refrääni ja lõpuga, aga kriitiline moment on ka see, kuidas lugu on teostatud. Nii mõnedki head lood on jäänud kehva teostuse taha.”

Kuigi meestel on järjest rohkem tegevust nii lava ees kui ka lava taga, pole neil laval esinemisest plaanis loobuda. „Publiku särav silm on see, mis annab kõige vahetuma tagasiside sellele, mida teed,” sõnab Pandre. „Ja kui sa oled igas rollis kodus, siis mõistad seda äri ka paremini.” Padari sõnul tekib pärast paarinädalast puhkust soov pilli mängida, aga kui juba mängida, siis tahaks ka esineda – nii lähebki ratas uuesti käima.

24

Keskmine kütusekulu 4,1–8,9 l/100 km, CO2-emissioon 106–209 g/km.

Uus C-klass Coupé Kaasahaarav kogemus Kõikidele Su meeltele. Voolujooneline ja sportlik coupé, mis ei jäta külmaks ühtegi pilku. Koge seda, mis toob naeratuse näole, teeb südame soojaks ja äratab soovi stiilset sõitu nautida. Tõeliselt vastupandamatu.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

FOTO: JIMMY K ING

INVE ST EERI – NR 1/20 16

26

Legend

Bowie HILJUTI LAHKUNUD DAVID BOWIE OLI MUUSIKAMAAILMAS GEENIUS, ENT MITTE AINULT. OMA KIREVA ELU JOOKSUL SUUTIS TA PÄÄSEDA NARKOMAANINA RENTSLISSE KUKKUMISEST JA KOGUDA 172 MILJONI EURO SUURUSE VARANDUSE, MILLES MÄNGIS LISAKS KARJÄÄRILE MUUSIKU, NÄITLEJA JA HELILOOJANA OLULIST ROLLI KA TEMA SUUREPÄRANE ÄRIVAIST, MIS TEGI MÕNIKORD SUISA PANKURITELE SILMAD ETTE. KUI TÄNAVU, KAKS päeva pärast jõulukuuse väljaviskamist ilmus uudis David Bowie järjekordsest heliplaadist „Blackstar”, rõõmustasid muusikasõbrad, et vanameister on kolme aasta järel uue loominguga tagasi. Plaat ise oma süngusega tekitas aga fännides kohe vastakaid tundeid. Vaid kaks päeva hiljem järgnes muusikamaailma jaoks suure šokina uudis Bowie surmast.

Viimane, kuu-poolteist enne surma filmitud videogi ei jäta kahtlust, et muusiku tervis polnud enam kiita. 18 kuud tagasi avastatud maksavähk oli teinud oma töö ning supertalendil tuli 27

sellele alla vanduda. Väidetavalt tuhastati Bowie maised jäänused mehe enda soovi kohaselt viivitamatult pärast tema surma.

Aga maha jäi palju Öeldakse, et rikkust hauda või krematooriumisse kaasa ei võta. Nii oli see ka David Bowie puhul. Erinevad analüütikud hindasid Bowie surma järgselt tema varanduse suuruseks 172 miljonit eurot, mis sisaldab soetatud luksuskinnisvara ja ka miljonite eurode väärtuses autoriõigusi.

Väidetavalt peitis Bowie suurema osa

Viimne kaader Antud pilt on üks viimaseid, mis David Bowiest tehtud.

See avaldati kolm päeva enne mehe surma.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOT OD: GET T YI M A GES

Legend

Enne ja pärast Kui 1966. aastal jäi noorel artistil veel oma edu oodata, siis külastades 1989. aastal oma sünnipaika Brixtonit Londonis ja aidates seal avada kogukonna keskust, oli Bowie juba superstaar.

oma varast HSBC panga kontole Šveitsis, kus see on kaitstud maksuhaldurite eest Suurbritannias ja USA-s, kus ta tegelikult elas – hoolimata sellest, et juba 1970. aastate keskpaigas oli Bowie endale soetanud elupinna ka Šveitsis.

Vähesed tänapäeval teavad aga, et Bowie andis välja omanimelist ja oma näopildiga krediitkaarti, et tal oli oma internetiäri ja et ta müüs väärtpabereid 55 miljoni dollari eest, mida ta kasutas oma loomingu autoriõiguste tagasiostmiseks. Bowie näoga plaanitakse kaunistada ka uut 20-naelast rahatähte.

Oma elu jooksul tõestas Bowie, et tal on sama terav ärivaist kui mõnel investeerimispankuril. Aga see oli ka tema eesmärk. Töölisklassist pärit Bowie soovis sellest staatusest välja rabeleda, et pakkuda oma perele enamat.

David Robert Jonesi lapsepõlv David Bowie, sünninimega David Robert Jones, sündis Londonis Brixtonis 8. jaanuaril 1947. aastal. Tema ema Margaret Mary töötas kinos ja isa

INVE ST EERI – NR 1/20 16

Haywood Stenton Jones oli heategevusorganisatsiooni Barnardo’s esindaja. Pere elas Lõuna-Londonis Brixtoni ja Stockwelli linnaosa piiril, aadressil Stansfield Road 40. Üks nende naaber on meenutanud: „London oli 1940. aastatel nii halb, kui üks koht üldse saab olla, ja ka aeg oli lapsele kasvamiseks äärmiselt raske.” Bowie käis kuni seitsmenda eluaastani Stockwelli lasteaias, kus teda peeti andekaks ja visaks lapseks, kuid ka allumatuks rüblikuks.

1953. aastal kolis pere Londoni äärelinna Bromleysse, kus Bowie astus kaks aastat hiljem Burnt Ashi algkooli. Kui David oli üheksane, tantsis ta äsja õppekavva võetud muusikatunnis muljetavaldavalt loominguliselt. Õpetajad pidasid tema tantsu elavalt artistlikuks ning tema enesekindlat kehavalitsemist lapse kohta rabavaks. Samal aastal kasvas tal ka huvi muusika vastu, sest isa tõi koju Ameerika vinüülplaatide kogumiku tolleaegsete staaride lauludega. Little Richardi loo „Tutti Frutti” kohta ütles Bowie hiljem, et „oli kuulnud Jumalat”. Samuti avaldas 28

Abielud 19. märtsil 1970 abiellus David Bowie Londonis Mary Angela Barnettiga (kõrval pildil). 1971. aastal sündis neil poeg Zowie Bowie, kes on filmirežissöörina tuntud Duncan Jonesi nime all. Bowie ja Barnett lahutasid abielu 8. veebruaril 1980.

1992. aasta märtsis abiellus Bowie Somaalia päritolu modelli Imaniga (alumisel pildil). Neil on tütar Alexandria Zahra Jones, kes sündis 15. augustil 2000.

talle sügavat muljet Elvis Presley.

Hiljem õppis Bowie kunsti, muusikat ja disaini, sealhulgas ka küljendust ja trükiladumist. Kui poolvend Terry Burns tutvustas talle moodsat džässi, vaimustus David sellest sedavõrd, et ema kinkis teismelisele poisile 1961. aastal plastist altsaksofoni ning õige pea suunduski David ühe kohaliku muusiku juurde pillimängu õppima.

Aastal 1962 kakles Bowie koolis ühe tüdruku pärast George Underwoodiga, kes lõi talle rusikaga vasakusse silma.

David viibis neli kuud haiglas, kus talle tehti mitu operatsiooni, ning arstid kartsid, et poiss jääb ühest silmast pimedaks. Silm küll paranes, kuid märk traumast jäi – vahel võis tunduda, nagu olnuks Bowie silmad eri värvi. Hoolimata tülist jäid Underwood ja Bowie headeks sõpradeks ning Underwood oli tema esimeste albumite disainer.

Algus polnud lihtne 1962. aastal vahetas 15-aastane Bowie plastsaksofoni päris pilli vastu välja ja lõi 29

oma esimese bändi The Konrads, mis mängis kohalikel noortekogunemistel ja pulmades lihtsakoelist rock’n’roll’i. Aasta hiljem lõpetas Bowie kooli ja teatas vanematele, et kavatseb saada popstaariks. Seepeale saatis ema poisi kohe tööle elektriku abina.

Bowie ei olnud rahul oma bändikaaslaste ambitsioonitusega, lahkus The Konradsist ja liitus The King Beesiga. Ta kirjutas John Bloomile, kes oli pesumasinaäriga äsja rikkaks saanud, tehes mehele ettepaneku „teha meie heaks sama, mida Brian Epstein tegi biitlite heaks, ning teenida veel üks miljon”. Bloom ei võtnud pakkumist vastu, ent tänu tema soovitustele sai Bowie esimese personaalse agendilepingu. Edu aga ei tulnud ning Bowie lahkus kiiresti bändist.

Tema uueks bändiks sai folgi ja souli sugemetega bluusibänd Manish Boys.

Edu ei järgnenud ka siin ega ka järgmises bändis ning Bowie kuulutas, et jätab popmuusika. Ometi jätkas ta tegutsemist erinevate agentide käe all ja mitmetes bändides.

Viimane plaat Viimane plaat nimega „Blackstar” ilmus David Bowie 69. sünnipäeval 8. jaanuaril 2016, kaks päeva enne laulja surma. Plaadi produtsent Tony Visconti sõnul pidas Bowie seda plaati oma luigelauluks ja viimaseks kingituseks fännidele. Siiski täpsustas produtsent, et Bowie lootis avaldada veel ühe plaadi, sest oli valmis kirjutanud veel viis laulu ja teinud neist demoversioonid. „Blackstar” tõusis kohe esimesel nädalal tippu edetabelites üle maailma.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

F O T O D: G E T T Y I MAG E S

Legend

Pärandus Esialgsetel andmetel pärib poole varandusest Bowie teine abikaasa Iman, kelle enda kosmeetikaäri väärtuseks hinnatakse 25 miljonit eurot. Ülejäänud vara jaguneb pooleks tütre ja esimesest abielust pärit poja vahel.

Lisaks jättis Bowie 2 miljonit dollarit oma isiklikule assistendile Corinne Coco Schwabile ja 1 miljon dollarit poja kunagisele lapsehoidjale Marion Skenele.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

Bowie polnud rahul oma lavanimega Davy või Davie Jones, sest teda aeti tihtilugu segamini tolleaegse kuulsa laulja Davy Jonesiga. Just seetõttu muutis ta oma nime 19. sajandi Ameerika rajamaapioneeri Jim Bowie ja tolle nime järgi kurikuulsaks saanud Bowie noa eeskujul David Bowieks.

1967. aastal ilmunud debüütalbum „David Bowie” tippu ei jõudnud ning kahe järgmise aasta jooksul ei avaldanud Bowie ühtegi singlit ega albumit. Et muusikuna tegutsemine ei osutunud kuigi tulusaks, oli Bowie sunnitud elatist teenima muudel viisidel. Ta osales ettevõtte Lyons Maid jäätisereklaamis ja kandideeris ka KitKati reklaamklippi, kuhu teda aga ei võetud.

Laulja tutvustamiseks vändati tema esinemistest 30-minutiline film nimega „Love You Till Tuesday”. Film esilinastus küll alles 1984. aastal, kuid selle võtted, mis toimusid 1969. aasta jaanuaris, tõid Bowiele ootamatult edu. Võtete ajal teatas David produtsentidele, et tal on

filmi jaoks üks uus laul, ja mängis ette pala, millest sai tema läbimurre. Lugu nimega „Space Oddity” anti välja 1969. aasta juulis – pisut enne esimest mehitatud lendu Kuule – ja see tõusis Briti edetabelites esiviisikusse. Sama aasta novembris andis Bowie välja oma teise sooloalbumi „Space Oddity”, mis esialgu aga ei osutunud menukaks.

Oma kolmanda albumi „The Man Who Sold the World” salvestas Bowie uue taustabändiga. Raskekõlalise roki tõttu erines see oluliselt eelmisest albumist, mida iseloomustasid akustilise kitarri helikõla ja folkrokk. Uue albumi tutvustamiseks USA-s maksis plaadifirma Mercury Records kinni 1971. aasta jaanuaris ja veebruaris toimunud reklaamtuuri läbi terve Ameerika, mille käigus Bowie andis intervjuusid nii raadiojaamadele kui ka muule meediale.

Kaks kuud hiljem anti Suurbritannias välja albumi versioon, mille ümbrisel kandis laulja kleiti. Ka Ameerikas ilmus Bowie intervjuudele kleiti kandes.

30

F O T O : SH UT T E RST O C K

David Bowie näitus Alates 2013. aastast on maailma kunstisaalides tiirelnud David Bowie näitus, kus on eksponeeritud 300 eset, alustades tema piltidest ja käsitsi kirjutatud lüürikast kuni lavakostüümideni.

Viimati avati näitus läinud aasta kevadel Hollandis ning see peaks 2017. aastal jõudma Jaapanisse.

Kokku on näitust vaatamas käinud üle 1,3 miljoni huvilise.

31

võlgu aastarendi. Sain selle lõpuks küll kätte, aga ta jäi mulle ikkagi remondi eest võlgu,” kirjeldab Fitch-Heyes.

Poolehoiust streikivate söekaevurite vastu värvis ta terve elamise mustaks, kaasa arvatud teleka ja kõlarid, ning selle kordategemine maksis terve varanduse.

Sel ajal tundus, et Bowie ei tea rahast midagi ning lihtsalt laristab oma sissetuleku narkodiilerite, groupie’de ja isegi ennustajate peale. Bowiel polnud ühel hetkel rahagi, et oma poega toita.

FO TO: S H UT T ERS T OC K

Järgmise albumi lindistamisel pöördus Bowie osaliselt „Space Oddity” stiili juurde tagasi, kuid märkimisväärset müügiedu plaat oma väljatuleku ajal ei saavutanud.

1970. aastate alguses rentis mees nimega John Fitch-Heyes Bowiele ja tema tolleaegse naisele Angiele maja Chelseas Oakley tänaval. Fitch-Heyes on öelnud, et küsis Davidilt 11 500 eurot (9000 naela) renti aastas, mis oli tol ajal üpris kõrge hind. Bowie olevat vastanud, et peab plaadifirmast küsima, kas nad on nõus sellist summat maksma, kuna tal endal puudus oma rahalisest seisust ülevaade. „Me einestasime ühes Chelsea restoranis, kui tema pangakaart tagasi lükati ja mina pidin maksma,” meenutab mees. „Tal oli väga piinlik ja ta helistas kohe oma mänedžerile Tony Defriesile.

Neil oli väike tüli, sest David tahtis teada, kus ta raha on, Tony aga vastas, et oli kulutanud varanduse laulja promomiseks USA-s. Tol ajal oli David rahaasjades väga naiivne. Ühel hetkel oli ta mulle

Kriitilised aastad Kosmoseteema ja planeet Marss köitsid Bowiet sedavõrd, et oma järgmise kavaga lõi ta publiku pahviks. 10. veebruaril 1972. aastal tuli ta koos oma bändiga The Spiders from Mars välja „Ziggy Stardusti” nime kandva lava-show’ga, kus ta esines rabavas riietuses ja punaseks värvitud peaga. Kontserdid olid nii menukad, et Bowie sai hoobilt staariks ning järgmise kuue kuu turneed Suurbritannias saatis hiilgav edu.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Legend

Nutikus v

FOT OD: GET T YI M A GES

Aasta siis oli 1983 David Bowie oli siis oma karjääri tipus, kui ilmus legendaarne plaat “Let’s Dance”. Kõrvalpildil vestleb Bowie U2 ninamehe Bonoga.

Tunnustused loomingule Bowie on karjääri jooksul müünud umbes 140 miljonit albumit. Suurbritannias on teda pärjatud 9 plaatina-, 11 kuld- ja 8 hõbeplaadiga ning USA-s 5 plaatina- ja 7 kuldplaadiga.

2002. aastal sai ta BBC saja suurima briti küsitluses 29. koha. 2004. aastal paigutas ajakiri Rolling Stone ta kõigi aegade saja suurima rokkartisti nimekirjas 39. kohale ning kõigi aegade parimate lauljate seas 23. kohale.

Rock’n’roll’i kuulsuste halli pääses Bowie 17. jaanuaril 1996. aastal.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

1975. aastal lõpetas Bowie koostöö David Defriesiga, väites, et oli teinud orjatööd ja polnud teeninud midagi.

Defries omakorda süüdistas kokaiini, mis oli muutnud laulja iseennast petvaks koletiseks. Bowiel oli teatud mõttes siiski õigus, sest 1972. aastal sõlmitud lepingu järgi ei töötanud mänedžer laulja heaks, vaid vastupidi. Nimelt säilis Defriesil pärast koostöö katkemist autoriõigus Bowie lauludele suisa aastani 1982 – kuni 1975. aastani täies ulatuses, järgnevatel aastatel siiski osaliselt.

Esialgu leevendas Bowie oma pettumust järjest suuremas narkouimas, kuid kaineks saamisel oli tema pea ja otsus selge: edaspidi haldab ta oma rahaasju ise, ja nii kuni surmani. Ta lõi oma agentuuri Isolar Enterprises ja tegi tihedat koostööd ärinõustaja Bill Zysblatiga, kes töötas ka Stingi, Rolling Stonesi ja U2-ga.

Los Angelesest pärit pankur David Pullman, kes mängis olulist rolli Bowie

õnne ehitamisel, on öelnud: „Ta oli väga nutikas, suisa nutikuse kehastus. Ja nutikus võrdub jõukusega. Lisaks oli ta loominguline geenius – see kombinatsioon on haruldane.”

Bowie esimene suur rahalaev saabus 1983. aastal, kui ta sõlmis lepingu plaadifirmaga EMI America albumi „Let’s Dance” avaldamiseks 17 miljoni dollari eest, mis oli tol hetkel kosmiline summa.

Albumit müüdi rohkem kui seitse miljonit koopiat.

Sellest ajast on Bowie teeninud kümneid miljoneid eurosid ka kontserdituuridelt. Viimane, „Reality” nime kandnud tuur aastal 2004 tõi talle väidetavalt sisse 52 miljonit eurot.

Kinnisvaramagnaat Bowie mitmekesistas oma investeeringuid, suunates oma raha suurettevõtetesse ja priimadesse kinnisvaratehingutesse, nagu näiteks katusekorter, mille ta ostis 1999. aastal 32

Bowie ja pangandus Aastal 2000 lõi David Bowie koostöös onlinepangaga USABancShares. com oma internetipanga, pakkudes huvilistele oma näopildiga krediitkaarte.

See äri ei läinud kunagi korralikult käima. Samuti oli ta paar aastat varem üritanud luua fännidele suunatud internetiäri Bowienet, kus ta üritas müüa oma loomingut.

Ilmselt oli Bowie tol hetkel oma mõtetes ajast ees ja ka see äri jäi soiku.

võrdub jõukusega 3,4 miljoni euro eest endises kommivabrikus Manhattanil SoHo linnaosas.

Sellest sai ka tema viimane kodu.

Korterite hinnad selles majas algavad nüüd 10 miljonist eurost. Bowie korteris on Brasiilia lehtpuidust põrandad, veinikülmikud ja kümblemisvannid.

Varasemalt kuulus talle koos abikaasa Imaniga ka korter Central Park Southis, kust avaneb suursugune vaade pargile.

Selle korteri müüsid nad 2002. aastal 1,8 miljoni naela eest.

Lisaks kuulus Bowiele korter Manhattanil NoHo linnaosas. 1998. aastal 1,3 miljoni euro eest ostetud korteri müüs ta edasi järgmisel aastal, teenides müügist 320 000 eurot tulu.

2003. aastal ostis Bowie ligi 26 hektarit (64 aakrit) maad New Yorgi põhjaosas 1 miljoni euro eest. Hiljem omandas ta seal piirkonnas veel kinnisvara. Tegemist oli targa otsusega, sest sealkandis käivad nädalavahetuseti puhkamaks filmistaarid ning piirkonnas on 33

kinnisvara omandanud teisedki kuulsused, näiteks sellised staarid nagu Daniel Craig ja Uma Thurman.

Bowie oli koos oma naisega tõeliselt entusiastlik kinnisvara kokkuostja. Kolm aastat tagasi soetasid nad näiteks kolme magamistoaga kodu Woodstockis 1,8 miljoni euro eest, renoveerisid hoone ja laiendasid seda. Bowie külastas piirkonda regulaarselt, eriti suvel, kui tema tütar võttis seal osa kohalikust lastesuvelaagrist.

Samal ajal müüdi Bowie Londoni maja Gilston Roadil Chelseas kuulduste järgi 7,2 miljoni naela eest. 1995. aastal aga osteti laulja suvila Kariibi meres Mustique’i saarel 3,5 miljoni naelaga.

Bowie omas luksuskinnisvara ka Šveitsis Lausanne’i lähedal Sauvabelini metsa veerel, kuid müüs selle 9,21 miljoni euro eest aastal 1999. Põhjuseks oli väidetavalt asjaolu, et Imanile ei meeldinud Šveitsi vaikne elu. Finantsnõustajad soovitasid küll Bowiel Šveitsi elamine

Müüs võlakirju 1997. aastaks tekkis Bowiel kindel soov tagasi osta oma loomingu autoriõigused, mis olid karmi lepinguga läinud tema agendile. Ta lunastas selleks võlakirju ja läks finantsturu ajalukku mehena, kes sellise teoga hakkama on saanud. Enne Bowie otsustavat sammu andsid võlakirju välja vaid pangad ja investeerimisfondid. Investorid teenisid autoriõigustasusid Bowie võlakirja kestuse ajal ning võlakirju sai osta 287 laulule. Bowie sai õiguste ajutisest müügist 55 miljonit dollarit ning oli võlakirjade lunastamise järel kõikide oma lugude autoriõiguste omanik, mis on muusikaäris üsna harukordne.

Enamiku allikate teatel oli võlakirja kestus 10 aastat ehk kuni 2007. aastani.

Kuigi võlakirjade müük oli Bowiele tulus, ei tasunud see investoritele ära.

Muusikaäri õitseng internetis keeras autoriõiguste valdkonna pea peale. Bowie albumite tulu oli oodatust väiksem, kuna plaadistatud muusika ei müünud enam nii hästi, ja 2004. aasta märtsis hindas agentuur võlakirjad peaaegu rämpsu tasemele.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Nägu rahatähele Inglismaa pank ehk Suurbritannia keskpank teatas möödunud aasta mais, et uuendab 20-naelase rahatähe kujundust ning kutsus avalikkust üles esitama nimesid visuaalse kunsti valdkonnast, et leida asendus majandusteadlasele Adam Smithile rahatähe tagumisel küljel.

Leheküljel change.org kogutakse hääli David Bowiele. „Tema muusika on saatnud tähtsaid sündmusi meist paljude elus. Tema visuaalne kunst ja karakteritunnetus tõid peavoolukultuuri uue kombinatsiooni muusikast, esinemisest ja kujunditest,” seisab Simon Mitchelli koostatud petitsioonis.

Toetajate arv läheneb 50 000-le.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

Bowie vara kasvab edasi alles hoida, kuna see võimaldanuks lauljal võrreldes Suurbritannia ja USA-ga maksukoormust vähendada – tasuda oleks tulnud vaid kinnisvaramaks, mis põhineb vara väärtusel, ja lisaks tõestada, et ta elab seal ega viibi liiga palju Suurbritannias ja USA-s.

Tagantjärele on finantsspetsialistid öelnud, et kui Bowie oleks surnud šveitslasena (sõltumata, kus), poleks tema Šveitsi pangakontodele paigutatud vara üldse maksustatud. Finantsistid oletavad (teadmata, kus staar oma raha tegelikult hoiustas ja kuhu laekusid autoritasud), et juhul kui Bowiel olid head nõuandjad, pääseb suurem osa tema varandusest või isegi kogu vara pärandimaksust.

Bowie varanduse väärtuseks tema surma hetkel hinnati 172 miljonit eurot,

kuid ilmselt on tegu äärmiselt konservatiivse hinnanguga. Kasvõi seetõttu, et sellise kaliibriga tähed (õigemini nende pärijad) teenivad pärast surma aastas lisaks kümneid miljoneid eurosid. On ka hinnatud, et Bowie loomingu väärtus võib olla 500 miljonit eurot, sest tal on vähemalt 20 hittlugu, mida raadios mängitakse ja mille igaühe väärtus on suurusjärgus 2,5 miljonit eurot.

Bowie vara kasvab edasi tema uute plaatide „Blackstar” ja „Memorabilia” müügist. Nende albumite tähelendu ta ise küll enam nautida ei saa, kuid autoriõigused kehtivad Suurbritannias ja USA-s vähemalt 70 aastat, nii et Bowie lapsed, lapselapsed ja isegi lapselapselapsed ei pea oma sissetulekute pärast muretsema.

34

FOT O: JI M M Y K I N G

Ei tahtnud olla rüütel 1999. aastal andis Prantsuse valitsus Bowiele kaunite kunstide ja kirjanduse ordeni (Ordre des Arts et des Lettres).

Samal aastal nimetati ta Berklee muusikakolledži audoktoriks (pildil).

Kuid 2000. aastal keeldus Bowie vastu võtmast Briti impeeriumi ordu komandöri autiitlit ning 2003. aastal ütles ta suisa ära rüütliseisusest, põhjendades: „Ma ei soovi kunagi midagi sellist vastu võtta. Ma tõesti ei tea, milleks see mõeldud on. See pole midagi, mille poole ma elu jooksul tööd tehes püüelnud oleks.”

FOT O: GET T YI M A GES

Legend

35

I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOTOD: ANU HAMM ER

INVE ST EERI – NR 1/20 16

36

Renard RENARD MOTORCYCLES, MIS ALGSELT TOOTIS TSIKLEID, ON AASTATEGA KASVANUD TUUNIMIS- JA DISAINIFIRMAKS NING SUISA KOHVIKUKS. ENT PÕHITOODE ISE VAJAB UUELE TASEMELE JÕUDMISEKS RAHASÜSTI. ETTEVÕTTE ASUTAJAL JA JUHIL ANDRES UIBOMÄEL JAGUB INDU KÕIGEKS. UIBOMÄE ON MEES, kellesse isa süstis motopisiku juba siis, kui poiss oli üheksaaastane, ehitades talle esimese mootoriga kaherattalise. Kaheksa aastat tagasi otsustas ERKI lõpetanud ja aastaid reklaamialal töötanud Uibomäe luua oma tsiklibrändi, õigemini taastada vana ja unustatud Eesti oma tsiklitööstuse kaubamärgi Renard, mille omandile keegi ei pretendeerinud.

Tsikkel sündis ämma laua taga Esimesed tsiklijoonised tegi Uibomäe köögilaua taga. Mehel oli selge idee luua munakujuline ratas, mis oleks kui ühes tükis valatud. Sellist mootorratast polnud keegi varem teinud. Ta joonistas paberile munakujulise kerekujutise, mille külge ja sisse hakkas paigutama kõiki muid osi, mida mootorrattal vaja. Esimene prototüüp valmis kolme aasta pärast.

Tänaseks on Uibomäe jõudnud tsikli arendamisel enda hinnangul kolmandasse põlvkonda. Esimene prototüüp oli tema sõnul üledimensioneeritud.

Seejärel valmis tsikkel, millel muudeti kerepaneelide kuju, kuid tulemuseks saadi aladimensioneeritud kaherattaline. „Nüüd on asjad võtnud oma õige kaalu ja 37

struktuuri, aga teha oleks veel palju,” sõnab mees.

Kuigi Uibomäe on mootorratastega kokku puutunud juba poisikesepõlvest saadik, jõudis ta juhilubade tegemiseni alles hiljuti. „Sõitjana saan kasutajakogemust juurde ja tekib ideid, kuidas ratast arendada,” selgitab ta.

Pikemaid sõite meeldib talle käia

tegemas koos sõpradega Itaalia mägedes.

Eestis ajab ta ratta välja üpris harva, sest pole nagu kuskil sõita. Siiski on Uibomäel sõpradega kujunenud Tallinna ümbruses kuni 150-kilomeetrine ring, mida üheskoos läbitakse.

Ettevõte

Renard Grand Toureri spetsifikatsioon Mootor: V2 90 Moto Guzzi Quattrovalvole Maht: 1150 cc Mootori juhtimissüsteem: GET Athena Kere: süsinikfiibrist monokokk Teljevahe: 1450 mm Pöördenurk: 23,5° Esivedrustus: kahesuunaline Öhlins S36DR1L Tagavedrustus: kolmesuunaline Öhlins TTX 36 Pikkus: 2100 mm Laius: 840 mm Kõrgus: 990 mm Tühikaal: 199 kg Kütusepaagi maht: 16 l Tippkiirus: 230 km/h Hind: alates 60 000 eurost

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2016

Ettevõte

Renardi ajalugu 1938. aastal asutas Eesti ettevõtja J. Lään Tallinnas Kivimurru tänaval mootorjalgrattaid tootva ettevõtte Renard Cycles. Esimesed Renardi tsiklid olid oma olemuselt lihtsad toruraamiga mootorjalgrattad, millele paigutati 98 cm3 võimsusega Sachsi mootor. 1944. aasta laastavas märtsipommitamises sai Lasnamäe nõlval asunud tehas otsetabamuse ja hävis täielikult. Ühtegi kompleksset ennesõjaaegset Renardi mootorjalgratast pole säilinud, küll aga on säilinud raam nr 2 aastast 1938. „Renard” tähendab prantsuse keeles „rebane” ja Renardi raamiembleemil oligi kujutatud rebase pead.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

Eestisse on Renardi mootorrattaid seni toodetud kaks tükki. Koguarvu Uibomäe ei avalda, lisab vaid, et see pole suur.

Probleem on selles, et ühe ratta kaupa tootmine pole äri. Kui keegi hetkel tuleks ja sooviks tsiklit tellida, siis kõigepealt peaks ta tõestama, et on selle ostmiseks õige inimene. „Jah, kui kokkuleppeni jõuame, siis maikuuks saaks ratas valmis, sellega pole probleemi,” lisab ta.

Põhimure on aga infrastruktuuri puudumine – juppide tellimine on keeruline ja need on kallid. Toetavat infrastruktuuri Eestis ei ole. Süsinikust monokokki tellime Soomest, ülejäänud süsinikust juppide tootmisel on abiks lennuakadeemia oma laboriga.

Hetkel otsib Uibomäe investorit. „Ühekaupa detailide tellimine on tülikas nii mulle kui ka tootjale. Tellides kümneid saab hinna odavamaks. Näiteks üks konsool koos bensiinipaagiga maksab 7000 eurot.” Tema sõnul tuleks täiesti uue taseme saavutamiseks investeerida täiendavad kolm kuni neli miljonit eurot.

See võimaldaks pakkuda rattaid kiiremini ja jõuda professionaalse tootmiseni.

Kuigi siiani on kõik mootorrattad valminud tellimuse peale, ei näe Uibomäe müügis probleemi. „Kui ma lähen kahe tsikliga USA-sse näitusele, siis ma need kaks ostjat ikka leian,” lisab ta.

Moskva turg, kus huvi rataste vastu on suur, oleks Renardi müügiks ideaalne, kuid hetkel seab tõkkeid poliitiline olukord. Seni on Uibomäe äraelamiseks leidnud endale teised tegevused.

Detailid ka teistele tsiklitele Tänu Renardile on Uibomäel tekkinud kontakte üle maailma. Ta on valmistanud mitmeid põnevaid tooteid, millega tsiklimehed saavad oma sõidukeid tuunida, näiteks funktsionaalsed nupuplokid lenkstangidele, ja leidnud oma toodetele ka edasimüüjad.

Disainilahendusi on tehtud ka Harley Davisonile.

See on omaette tööstusharu – tegijad kohtuvad messidel ja teinekord toodetakse päris kalleid vidinaid. „Kui oled ostnud Harley Davidsoni, siis on sinu jaoks tihtilugu auasi sellele 20 000 euro eest mingi vidin juurde osta,” selgitab Uibomäe.

38

ja keegi ei kujuta ratast teistsuguse mootoriga ettegi. Renardi rataste puhul on mootor pigem varjul.

Harley Davidsonil läheb maailmas jätkuvalt hästi. Neil on geniaalne oskus müüa massidele personaalsust. Harley omanikuna kuulud sa otsekui suurde perekonda, millega kaasneb ka vastav riietus. Messidel kuulubki pool alast ratastele ja teine riietele. Üldiselt on Harley Davidson kimpus vananeva klientuuriga, sest noorte pealekasv on niru. See trend puudutab tegelikult kogu mootorrattatööstust.

Tsiklimehed on pigem ikka viiekümnendates aastates mehed, kes on osanud raha teenida ja nüüd naudivad vabadust. Just sellised kliendid satuvad pigem ka Renardisse. „Noori on ikka väga vähe,” märgib Uibomäe. Ühe võimaliku murranguna tsiklitööstuses nägi mees elektrimootori tulekut. Neli aastat tagasi olidki kõik suured motonäitused tõepoolest elektriratta prototüüpe täis, kuid tänaseks on need kõik kadunud.

Põhjuseks on asjaolu, et levinumad sisepõlemismootorid on Saksamaal loodud ja sakslastele käib vastukarva elektrimootori arendamine. Mõne tsikli jaoks on mootor peamine disainielement 39

Tsiklite tuunimine Igapäevaselt tegeleb Uibomäe hetkel mootorrataste tuunimisega – kliendid toovad oma sõiduki mõneks ajaks Renardisse ja saavad tulemuseks uuel tasemel pilli –, kuid tegemist on pigem juhutöödega. Selleks et saada paika kindel aastane tööplaan, peaks majas olema pidevalt viisteist klienti, kuid praegu on poole vähem. Tööd tehakse valdavalt kahekesi, aga kui on rohkem töökäsi vaja, siis ka neljakesi. „Hetkel on töös üks Eesti ja üks sakslase ratas. Tulemas on soomlase pill ja siis veel üks tõsisem töö,” räägib Uibomäe lähitulevikust ja lisab, et samas on tööd täpselt nii palju, et seda mitte pooleli jätta. „Kui vaatan teisi sama tegevusala firmasid, siis need on kolinud väiksematesse ruumidesse. Meil seda probleemi ei ole,” räägib mees. „Aga meie juurde tulija peab arvestama sellega, et ta tuleb ostma käsitööd ja et alati on odavam minna poodi. Kui sellest saadakse aru, siis on kõik hästi.”

Uibomäe tunnistab, et talle meeldib tsikleid putitada ja juppe treida. „Unustan ennast vahel õhtuti siia,” sõnab mees, lisades, et iga tsikli tuunimine on tema jaoks otsekui piiride kompamine nägemaks kuhumaani ta suudab ratast arendada. Ta toob näite, et eelmisel aastal läks ta ühe BMW tsikliga nii kaugele, et seda võeti juba uue mudeli tehaseprototüübina.

Tuunimisel lepitakse klientidega üsna täpselt kokku, mida on vaja teha, näiteks mõnega lepitakse kokku stiil, aga üldiselt meeldib Uibomäele loominguline vabadus ja tulemusega klienti üllatada. See on lahe tunne, kui rattalt tõmmatakse lina maha ja klient näeb lõpptulemust. „Me proovime alati natuke üle võlli panna, ja kliendid on siiani alati rahule jäänud,” sõnab mees enesekindlalt. „Oma tööd tuleb teha hingega ja hästi.”

Tsiklikohvik Läinud suvel kolis Renard Kalamajja Telliskivi loomelinnaku kõrvale ja avas seal ka kohviku. „Eks eesmärk on inimesi sedapidi mootorratasteni meelitada ja näidata, mida me teeme,” räägib Uibomäe. „Aga kuna kohta oli üksinda kulukas üleval pidada, siis tegin ettepaneku kohvikut pidada paarile oma sõbrale.” Tulemuseks on korraga kunstigalerii, mootorrattanäitus ja ka kohvik. Teisel korrusel on loonud endale laheda pesa ehtekunstnik Gvido ja seal töötab ka meestejuuksur Barol. Kunstnik Meelis Tammemägi on lubanud püsti panna pop-up-galerii. „Arvestame, et kõik klapiks Telliskivi loomelinnaku stiili ja miljööga,” lisab Uibomäe.

Kohvikus on klaasi taga näha töökoda, kus käib tsiklite putitamine.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOTO: LAUR I LAA N

INVE ST EERI – NR 1/20 16

40

Ettevõte

Kolmik KOLM MEEST ON LOONUD EESTI RESTORANIÄRIS UNIKAALSE JÕU, MILLE TULEMUSENA ON MÕNE AASTAGA AVATUD KOLM EDUKAT TOIDUKOHTA. RÄÄGIME RESTORANIDE OKO, Noa ja Tuljak omanikest Tõnis Siigurist, Marko Zukkerist ja Martti Siimannist. Kuigi peakokk ja mitmeid tippkööke juhtinud Tõnis teadis mõlemat tulevast kompanjoni juba varasemast ajast, polnud tema see, kes otsad kokku viis.

Saatuse tahtel olid Markost ja Marttist saanud Viimsis naabrid. Ning kui Martti pakkus Tõnisele koostööks välja Marko, saadi kolmekesi kokku ja otsustatigi jõud ühendada. Erineva taustaga mehi liitis huvi hea toidu ja restoraniäri vastu.

Marko oli baarmeni-teenindaja taustaga, Martti seevastu finantstaustaga. Kõik täiendavad üksteist hästi ja igaühel oleks üksi vägagi raske korda saata kõike seda, mis üheskoos õnnestunud. „Vahel naljatame, et Tõnis on tootmisdirektor – tema kaelas on kogu köögipool. Samas on ta ka meie PRtankist ehk inimene, kelle me ajakirjandusele ette lükkame. Marko on personalidirektor ja majandusalajuhataja. Tema kanda on teenindajad, kliendid, koristajad. Mina olen segu disainerist, ehitajast ja finantsjuhist; minu tööks on suuremate 41

OKO Restoranid OÜ Ettevõttele kuuluvad Pirita teel asuv restoran Tuljak, Kaberneemes asuv OKO ja Tallinna-Viimsi piirile rajatud NOA. Käive 2014: 2,9 mln eurot (kasv aastaga 3,9 korda) Ärikasum 2014: 0,4 mln eurot (kasv aastaga 2,5 korda).

OKO Restoranid pääsesid tänavu Äripäeva koostatud Gaselli edetabelisse.

Gaselliliikumist toetab ka LHV.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2016

F OT O: RES T ORA N OKO

F O T O : T RI I N RAA

Ettevõte

OKO Resto 2011. aasta kevadel sai toidumaailm ühe armsa, maalähedasema ja kvaliteedile suunatud restorani võrra rikkamaks.

OKO Restos on 60 kohta, millele lisandub ilusate ilmadega 80-kohaline terrass. 2014. aasta suvel renoveeriti vanast paadikuurist peomaja, kus saab tähistada pulmi, pidada pidu, korraldada seminare ja söögikoolitusi.

Peomaja mahutab kuni 60 külalist.

Restoran NOA Tallinna ja Viimsi piiril asuv 80-kohaline restoran avati 2014. aastal. Restoranisaal on ehitatud kolmes tasapinnas, et pakkuda kõigile külalistele lummavat vaadet Tallinna siluetile.

NOA Peakoka Pool on justkui restoran restoranis.

Pisut privaatsemas ja elegantsemas 45-kohalises saalis pakutakse viie- või seitsmekäigulist Tõnis Siiguri loodud degustatsioonimenüüd, mida ta ise avatud köögis ka valmistab. U-kujulise hoone keskosas on osaliselt katusega kaetud 100-kohaline suveterrass.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

ideede genereerimine ning nende püsivasse vormi valamine. Samas hoian ennast vormis igapäevaste broneeringute ja müügitööga,” selgitab Siimann tööjaotust.

Olulisemad küsimused arutatakse koos läbi, kuid mõttetuid koosolekuid ei korraldata ja teiste tegemistesse väga ei sekkuta. „Milleks raisata aega aruandmisele asjadest, mida teised niikuinii paremini ei tee,” lisab Siimann.

Esimese projektina otsustas kolmik hakata pidama Harjumaal Kaberneeme poolsaare tipus mere ääres asuvat restorani, millele pandi nimeks OKO. Seda restorani oli pakutud paljudele ja sama palju oli olnud ka loobujaid. Kõigile oli asukoht tundunud kummaliselt kaugel ja räämas. Katsetajaid oli olnud varemgi, nagu ka ebaõnnestujaid. „Kohal oli küll tuhat miinust, aga ega meil väga palju kaotada ka ei olnud. Otsustasime, et proovime,” kirjeldab Siigur. Enne avamist oli vaja kõpitseda kööki, muuta sisekujundust ja osta uut mööblit. Nii saigi 2011. aasta kevadel uus restoran avatud.

Avamisaastast alates on kõik suved olnud toidukoha jaoks edukad. Mere äärde tullakse terve perega loodust nautima, ja on ju tore, kui seal on ka toidukoht. Samas pole talved olnud just lust ja lillepidu. Sellise restorani

pidamine eeldab head planeerimist, et suvel rasva koguda ja talv üle elada.

Teatud mõttes on OKO õnnestumine olnud ka imelugu, sest katseid linnast väljas söögikohta pidada on olnud palju ja väga paljudel on need ka ebaõnnestunud.

Eks see oli veidi ka turunduse ja maine küsimus, kuid OKO abil õnnestus meestel teenida kapital, mis viis uute investeeringuteni.

Tuljakust Noani OKO polnud veel aastatki lahti olnud, kui omanikele pakuti Pirita tee ääres asuvat legendaarset, ent ajahamba poolt kahjustatud Tuljaku kohvikut.

Inspiratsiooni täis meestele tundus idee huvitav, ent põrkuti muinsuskaitse karmide nõuetega, mis võttis jõu ära.

Samas kuulus Tuljaku krundiomanikule maatükk Merivälja ja Viimsi piiril mere ääres, mis oli küll müügis erakinnistuna. Kuigi mõned 42

F O T O : T Õ N U T UN N E L

et võtab töölesõitmist kvaliteetajana, mil ta saab oma mõtetega üksi olla ja nautida Tallinna lahe ja panoraami ilu, milleks tal tööajal aega ei ole.

aastad varem olid kinnisvarabuumi ajal müügiks läinud kõik krundid, oli vahepealne majanduskriis turgu kõvasti jahutanud. Seega jõuti üheskoos ideeni rajada mere äärde toitlustuskoht, kus maaomanik saab oma muidu tühjana seisvalt krundilt vähemalt renditulu.

Tänaseks on rajajad restoraniga üpris rahul, kuigi on mitmeid aspekte, mida oleks võinud teha pisut teisiti. Nagu ikka tulevad sellised asjad välja pärast, mitte enne. „Väga ilusa lõppviimistluse saime,” tõdeb Siigur. Tegemist on spetsiaalselt restoraniks ehitatud hoonega, milliseid Tallinnasse pole viimasel ajal eriti rajatud. See pälvis ka ajakirjanduse tähelepanu, mis omakorda tekitas klientides huvi.

Vanalinna restoranidel mehed mingisugust eelist ei näe, sest Meriväljale sõitmine võtab kesklinnast tavapärastes liiklusoludes kümmekond minutit.

Kristiine linnaosas elav Siigur tunnistab, 43

Täismaja Kuigi Noa ei ole lõunasöögikoht, on õhtud siiski valdavalt hõivatud, mis on ettevõttele taganud ka korraliku käibe.

Siiguri sõnul on restoranipidamine väga keeruline äri, sest riskid on suured.

Peamiseks riskiks on tööjõud, sest vaatamata suurele tehnoloogilisele arengule muudes sektorites valmistatakse toitlustuses toitu ikka inimkäte abil ja maitsemeeli ei asenda ükski robot tõenäoliselt mitte kunagi.

Kuid inimestega käib alati lisaks rõõmudele kaasas ka probleeme. Samuti on restoraniäri üks enim kritiseeritud valdkondi, kus käib pidev võitlus küsimuses, et kes keda jäljendab. „Meie valdkonda võib võrrelda moetööstusega,” kommenteerib Siigur. „Kord on moes kitsad püksid, siis jälle laiad.”

Tänapäevane mood on, et taldrikul oleks vähem ja pakutu oleks hea kvaliteediga ning hästi maitsestatud. „Liigume trendidega kaasas. Vahel ka alateadlikult,” ütleb Siigur. See on

Restoran Tuljak Valve Pormeisteri 1960. aastatel projekteeritud muinsuskaitsealune hoone restaureeriti 2015. aasta suveks detailideni originaalilähedasena.

Lisaks restoranile taastati originaalilähedaselt ka hoonet ümbritsev haljasala ja jäätisekiosk. Tuljaku avarad ruumid mahutavad kahte saali kuni 150 külalist, lisaks on restoranil suured terrassid ja grilliala, kuhu suviti mahub samuti 150 külalist.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Ettevõte

F O T O D: T RI I N RAA

Tunnustatud kokk Tõnis Siigur on Eesti üks tunnustatumaid peakokkasid. Ta on töötanud ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Soomes. Eesti peakokkade ühenduse liige. Kirjutanud ka raamatu „50 hääd eesti retsepti”.

paratamatu, sest inimesed reisivad ja leiavad uusi kogemusi. Ka Tõnis Siigur külastab ideede ja elamuste kogumiseks rohkem söögikohti väljaspool Eestit.

Kahjuks pole võimalik kogu ettevõtte jaoks vajalikku toorainet tarnida kodumaistelt tootjatelt. Siigur toob näiteks lambatööstuse, mida Eesti rahvaarvu juures ei ole mõistlik välja arendada ja mille toodangut on kasulikum osta riikidest, kus asjad on paigas. Võimalikult palju ostetakse põllumajandussaadusi ka kohalikelt kasvatajatelt, kuigi arvestada tuleb, et siinne hooaeg kestab maksimaalselt kaheksa kuud aastast, aga restorani peab lahti hoidma aasta läbi.

Noast Tuljakuni Pärast restoran Noa avamist tuli taas päevakorda Tuljak. Algul peljati, et kui Pirita tee äärde rajada uus kohvik, siis linna poolt tulevad kliendid Noasse enam ei jõua. Samas aga hakati Noas küsima broneeringuid üritustele, mille läbiviimine restoranis oleks olnud omanikele kahjulik või kliendi jaoks üle jõu käiv.

Seega otsustati teha Tuljakust koht, kuhu saaks sellised üritused suunata.

Algselt oli plaan avada Tuljaku uksed ainult siis, kui keegi soovib tähistada oma sünnipäeva või pulmi, aga kui ehitus oli lõpule jõudnud ja köök viimase lihvi saanud, hakkas omanikel kahju seda niisama jõude hoida. Nii otsustati ka Tuljakus igapäevaselt toitu valmistada ja külalisi teenindada.

Algus oli väga edukas. Esimestel suvistel päevadel oli maja rahvast täis ning kliendid pidid tavapärasest kauem oma tellimusi ootama. See aga on paratamatu. Uue söögikoha sissetöötamine võtab aega nädalaid ja nii peavad INVE ST EERI – NR 1/20 16

44

„Liigume trendidega kaasas. Vahel ka alateadlikult.” ka kliendid varuma kannatust pikemateks ooteaegadeks. Kuigi Siiguril on palju kogemusi, näitab reaalne elu, et ükskõik millised kogemused pole kunagi piisavad, sest iga koha avamine on unikaalne.

Vastupidiselt kartustele ei vähendanud Tuljaku avamine Noa klientide arvu. Nii ongi mehed püsti pannud juba kolme eduka kohaga keti, mis on Eesti toitlustusvaldkonnas üsna ainulaadne.

Kokku on palgal 120 inimest, suvel tõuseb nende arv ligi kaks korda.

Peakokk Tõnis Siigur on igale söögikohale kujundanud oma stiili ning hoiab neil silma peal. Kõige vähem satub ta Kaberneeme ja seega on OKO tubli peakokk saanud kõige suurema vabaduse.

Pärast Tuljaku avamist on Siiguril tulnud liikuda palju mööda Pirita ja Merivälja teed, kuid kõige rohkem veedab ta aega siiski Noas, kus ta esimestel kuudel pärast avamist puudus vaid üksikutel päevadel ja kus ta siiani Peakoka Poolel avatud köögis klaasi taga klientidele süüa valmistab.

Tärnidest ja giididest Aastaid tagasi võttis Siigur endale sihi jõuda kokana Michelini tärnini, kuid tänasel päeval ta sellega oma pead väga ei vaeva, sest eesmärgid on muutunud. Üheks põhjuseks on ka see, et Eesti ei kuulu piirkonda, mida peetakse laiemalt 45

kuulsa tärni vääriliseks. Ilmselt on süüdi meie majanduslik olukord ja ebastabiilne kaubaringlus. „Eesti peab veel lihtsalt kosuma,” tõdeb Siigur ning lisab nii enda kui ka kolleegide kohta, et väärilisi kandidaate oleks ja töö kvaliteedi taha asi kindlasti ei jää.

Teise põhjusena märgib Siigur, et kuigi Michelini restoranide tase ei ole langenud, on siiski tekkinud kõrvale ka teisi hindajaid, kelle järgi turistid oma valikuid teevad. Ta toob näitena Põhjamaade restorane jälgiva White Guide’i, kus tänavu võeti esimest korda ette ka Eesti söögikohad. Noa Peakoka Pool hinnati seal meistriklassi vääriliseks.

Suure tõenäosusega aitab see kaasa ka gurmaanidest turistide jõudmisele restorani. Seni on enamik klientuurist olnud kohalik, kuigi juba läinud suvel jõudis Noasse turiste nii lähemalt kui ka kaugemalt, suisa Ameerikast ja Jaapanist. Tegemist ei ole kruiisituristidega, vaid omal käel reisivate inimestega, kes otsivad üles parimad paigad, mida ka kohalikud hindavad.

Meeste senise edukuse tõttu on neile ka uusi projekte pakutud. Siigur tunnistab, et üks idee neil tõepoolest õhus rippus, kuid sellele tõmmati pidurit. „Areng on olnud päris tempokas ja meil on tööd kuhjaga,” kinnitab ta.

Kommentaar Ma olen aegade jooksul tegelikult välja kasvanud plaanimajandusest ning missioonide-visioonide läbimõtlemisest. Elu näitab, et maailmas toimub liialt palju sellist, mis on sinu kontrolli alt väljas ning mille ettetabamine on ilmvõimatu. Maailma ei taha vallutada ja ahneks minna ka mitte, pigem püüan elada nii, et mu pere, ma ise ja inimesed (ka töötajad) mu ümber oleks õnnelikud ning et see kestaks võimalikult kaua. Samas elan üle iga tagasilöögi, sest meie ettevõtmine on vägagi tegijakeskne ja isiklik, mitte ainult ärile ehitatud.

Martti Siimann

Edu põhjused 1. Kogemused – tuleb ennast usaldada, kuid mitte ala- ega ülehinnata turgu ning klienti. Tuleb ennast kogu aeg kursis hoida: kõrvad-silmad lahti hoida, palju reisida, iga kogemust põhjalikult läbi kaaluda ja püüda end seada oma kliendi olukorda.

2. Meeskond – võtmeisikud on üliolulised, neid tuleb hoolikalt valida ja siis hoida.

3. Kaasomanikud – väga erinevad inimesed, kes täiendavad üksteist ja jagavad kohustusi.

Väikeettevõttes pole mõtet omasuguseid liiga palju kokku koondada, sest vastutuse hajusus muudab laisaks või tekitab mõttetuid konflikte.

4. Julgus teha asju, mida teised ei söanda ette võtta.

Jääda kindlaks oma ideedele, millele teised võivad vaadata imelikult.

5. Õnn.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOT O: JA REK JÕEP ERA / VI S I T ES T ON I A

Eesti kui kaubamärk VÄIKSE RAHVANA PEAME ARVESTAMA, ET GLOBAALSE ULATUSEGA ETTEVÕTLUS ON PARIM VIIS MEIE RIIGI ÄRAELATAMISEKS. AGA ET EKSPORT OLEKS EDUKAS, ON VAJA, ET OLEKSIME TUNTUD JA MEIE KAUPU OSTETAKS ÜLE MAAILMA. JA ET RIIKI INVESTEERINGUID TULEKS, PEAKS KA MEIE TÖÖJÕUD JA OSKUSED OLEMA HINNAS.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 16

1993. AASTA SUVEL tuli Taanis Århusi linnas eesti noorte seltskonnale vastu pensioniealine paar Ungarist. Nad küsisid noortelt, et kust te pärit olete.

Ingliskeelse vastuse peale, et Eestist, kehitasid nad vaid õlgu. Saksakeelsele pakkumisele „Estland”, kõlas vastuseks küsimus: „Island?” See oli kerge šokk, sest oleme pidanud ungarlasi oma sugulasrahvaks ja pealegi kuulusime

koos ühisesse sotsialismiplokki. Ungari vanapaar oleks võinud ju olla midagi kuulnud Eestist kui riigist või rahvast.

Sellest ajast on palju värsket vett merre voolanud ning Eesti ja tublid eestlased (head tulemused spordis ja meelelahutusmaailmas) on meie riigi tuntust kõvasti kasvatanud. Aga nagu inimeste vahel käib päevast päeva tihe konkurents, käib see ka riikide vahel.

46

Ülevaade

Peame olema arukad Eesti on väike riik. Meil ei ole midagi liiga palju. Meil pole suuri looduslikke imesid, võimsaid jugasid ega kanjoneid.

Meie põhjamaine kliima ja külm merevesi ei soosi rannaturismi. Ja meil pole suurt ressurssi enese reklaamimiseks massiliselt üle maailma.

Midagi meil siiski on, aga me peame 47

E-riik?

Tihtilugu peame ennast äärmiselt nutikaks e-riigiks.

Kas see ka reaalselt nii on?

Tõsi, meil on e-residentsus, aga sellest pole edulugu veel sündinud. Meil on ka internetipangad ja X-tee, aga see pole ammu enam mingi eelis muu maailma ees. Pigem oleme teistest isegi maha jäänud. Siiski on riike, kuhu neid lahendusi saab müüa, ja sellega ettevõtjad ka tegelevad. Ühest küljest oleme me kiired ja tublid, aga tihtilugu muutuste osas vastumeelsed. E-riigindus vajaks siiski teatavat arenguhüpet. Me saame luua kogu maailma elanikele ja ettevõtjatele e-residentsuse näol e-lahendused, mis aitavad muuta nende tegevusi lihtsamaks ja mugavamaks.

FOTO: RE NE ALTROV

Rahvusvahelisi meediakanaleid jälgides kohtame pidevalt reklaame, kus üks või teine riik kutsub külla. See on sellise tegevuse nähtavaim külg.

Tihtilugu liigutavad turistide masse lihtsad uudised meedias või ka mõne paiga kasutamine Hollywoodi võttepaigana. See kõik on teadlik ja suunatud tegevus.

selle kõigepealt iseendas üles leidma ning siis teistele võimalikult nutikal viisil kuulutama. Seetõttu käivitaski Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus läinud sügisel Eesti brändi uuendamise projekti. Ühisloomes kogutud lood ja pildid otsivad muuhulgas vastust küsimustele „Mille üle tasub Eestis uhkust tunda?”, „Mis teeb meid teiste riikide ja rahvastega võrreldes eriliseks?” ja „Millisena soovime Eestit näha 25 aasta pärast?”. Oma panuse võis sellesse projekti anda igaüks. Samal ajal käivitusid ka töötoad, kus asuti arutlema Eesti märgi küsimuste üle.

Selle projekti tulemused selguvad tänavu kevadel. Projekti on võrreldud ka üle kümne aasta taguse „Welcome to Estonia” kampaaniaga, millele kulus hulga raha, aga käegakatsutavat tulemust nagu polnud. Tegelikult on turunduse ja reklaamindusega alati nii, et lõppkokkuvõttes sa ei tea, miks kliendid sinu kaupa või teenust ostavad. Kui sul pole just võimalust nende käest isiklikult seda küsida.

Tookord osales projektis väike seltskond spetsialiste, seekord aga on Eesti märgi ideekonkurss avalik ja selle käik ka reaalajas jälgitav. „Me ei pruugi maailma jaoks ära lahendada midagi suurt, kuid saame oma tegevuste ja väärtustega näidata teistele eeskuju,” ütleb Eesti brändi uuendamise meeskonna juht Paul Kristjan Lilje. „Meie sihtrühm on ennekõike teadlik inimene, kelle esimene valik ei ole hind ega mugavus, vaid kes peab lugu meile endalegi olulistest teemadest ja väärtustest.”

Seega võiks Eesti suund olla luua sellist keskkonda ja selliseid teenuseid, mis meile endale korda lähevad, ja liikuda premium-hinnaklassi suunas. „Meil pole midagi pakkuda massidele. Ja me ei soovi siia rahvamasse, vaid meie väärtustest lugupidavaid ja Eesti elusse panustavaid teadlikke inimesi ja

Telekommunikatsiooni taust Paul Kristjan Lilje liitus EASi turundusmeeskonnaga aasta tagasi, olles enne seda kaheksa aastat töötanud telekommunikatsiooni sektoris.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Ülevaade

Madis Ots Newtoni loovjuht INVE ST EERI – NR 1/20 16

F O T O D: V I SI T E ST O N I A

Eesti paistab suurem ja ilusam Eesti paistab välja ilusam, suurem ja parem, kui me sageli ise arvame. Eelmisel sügisel Helsingis Nordic Business Forumil jagas tehnoloogiaguru Guy Kawasaki oma vaimustust ülimugavast ja innovaatilisest teenusest, mida ta USA-s kasutab – nimelt saab ta kinopiletid juba kodus interneti kaudu ära osta! Pärast ostmist tuleb piletid ise kodus välja printida ja ühe pileti hind on tavalisest 1,50 dollari võrra kallim. Meie kinopublik alustaks sellise teenuse peale ilmselt näljastreiki.

Järgmisel päeval hakkas Kawasaki Eesti e-residendiks. Mis te arvate, millest tal pärast seda rohkem rääkida ja vaimustuda on, olgugi et e-residentsuse projekt alles seab oma samme? Suurimat kahju meie mainele ei tee parandamist vajavad puudused, vaid seltskond, keda Mario Pricken oma raamatus „Creative Advertising” kutsub ideetapjateks.

Ideetapjad on need, kes ütlevad „See nagunii ei tööta” või „See on tobe mõte”. Ära ole ideetapja!

Enne kui tood millegi juures esile miinuse, leia ka üks pluss või paku välja lahendus. Näiteks enne kui kritiseerid, miks on Eesti mustriga tennised tehtud Hiinas, anna hea soovitus, millisest Eesti jalatsivabrikust sina need tellinud oleksid. Vähem ideetapjaid – veelgi ilusam, suurem ja parem Eesti maailma silmis!

Eesti keel säilib vaid omas riigis Lilje sõnul on eesti keele ja kultuuri säilimine seotud meie geograafilise asukohaga ning kõik meie otsused ja tegevused peavad sellest ka lähtuma. „Kui soovime säilitada oma keelt ja kultuuri, siis on eelistatud meie oma eesti keeles rääkimine, lugemine ja kirjutamine,” räägib ta. „Meil on tugevaid omadusi ja me ei peaks leiutama erilisusi, mille omaksvõtt on vastumeelne ja pikaajaline töö.”

Kombineerides traditsioone ja tänapäeva, jõuame uute lahendusteni, näiteks inkubaatorite-koolide loomine mõisatesse, kus saaks linnakärast eemal tegeleda hariduse ja teadusega ning idufirmade loomise ja arendamisega.

Meid elab siin maailmanurgas vähe. Ühest küljest on see meie nõrkus, kuid teisest küljest oleme säilitanud suure osa oma loodusest puutumata. Meil pole ka suuri tööstusi, mis loodust koormaks, seega ongi puhas loodus ja elukeskkond Eesti üks suurimaid eelisi.

Siin elades ei kujutagi ette, kui palju on maailmas probleeme puhta õhu ja vee defitsiidiga. Väga suur osa planeedi elanikkonnast elab sudu ja reostatud veega piirkondades. Meie siin saame aga lubada tualetipoti loputamist põhimõtteliselt joogiveega.

See eelis annab meile võimaluse edendada turismi, suunates selle nendele inimestele, kes soovivad tulla mõneks ajaks puhtasse keskkonda oma tervist kosutama. Lisaks on meil võimalus meelitada Eestisse tööstuseid, näiteks ravimi- ja looduskosmeetikatootjaid, kes vajavad tootmiseks puhtaid looduslikke tooraineid.

Palju kõlapinda on tekitanud ka ökojäätise LaMuu tootja Rasmus Raski üleskutse Arvamusfestivalil, et muudame kogu Eesti majanduse ökomajan-

F O T O : SV E N Z AC E K / V I SI T E ST O N I A

vastutustundlikke ärisid,” selgitab Lilje. „Näiteks pole odav alltöövõtt pikemas perspektiivis jätkusuutlik.”

Puhas lo o on Eesti duseks. „Maailma esimene ökoriik” kõlaks uhkelt ja tõmbaks kindlasti ka tähelepanu. Ökotootmine on aga teatavasti kallis ja aeglane. Sellega rahvast ära ei toida ning suurtöösturid on antud idee ka kõlbmatuks kuulutanud.

Samuti on meie kohalik mahetoodete tarbimine tegelikult madal. Me võime küll selle tööstusharuga uhkeldada, aga enamik inimesi eelistab poes ikkagi tavatoodangut.

Ometigi on meil võimalus oma ökoriigi kuvandit levitada. Suurem osa Eestimaast on kaetud metsaga, mis on täiesti puutumata – meil on võimalus see kuulutada mahepiirkonnaks.

48

Teeme ära!

2008. aasta kevadel kogunesid 50 000 töökat eestimaalast gruppidesse ning asusid meie metsi ja parke mahajäetud prügist puhastama. See oli vabatahtlik üritus. Kui riik oleks koristamiseks palganud töökäsi, oleks samas mahus töö aega võtnud kolm aastat ja maksnud üle 22 miljoni euro.

See on uskumatu lugu, mida tasub jutustada. „Teeme ära!” liikumine on võtnud eesmärgi jutustada oma lugu üle maailma ja korraldada 2018. aastal sarnane globaalne üritus, millest võiks osa võtta ligi 400 miljonit inimest. Prügi, mida koristada, jagub maailma erinevates piirkondades palju ning see põhjustab inimestele palju ebameeldivusi.

o odus ja elukeskkond üks suurimaid eelisi Suurlinnastunud eurooplase jaoks on uskumatu, et ta võib jõuda pooletunnise autosõiduga Tallinna kesklinnast metsa, kus saab korjata mürgitamata kasvanud mustikaid, pohli, seeni või muid saadusi, mida meie metsad pakuvad. See sõnum tuleb vaid sihtrühmale kohale viia.

Eesti kui kaubamärk ausse Tihtilugu arvame, et ka muule maailmale lähevad korda asjad, mis on meie enda jaoks väga olulised, näiteks laulu- ja tantsupeod ning armastus musta leiva vastu. Võib-olla on hoopis olulisem rääkida, et meie seast on spordimaailma mõistes olematute vahenditega sirgunud 49

13-aastane X-mängude võitja Kelly Sildaru.

Paul Kristjan Lilje sõnul on suureks probleemiks see, et paljud eksportivad ettevõtjad ei julge oma kaubale kirjutada, et see on tehtud Eestis. „Nende sõnul vähendab või lausa takistab Eesti kui päritolumaa kauba müüki,” räägib Lilje.

Eesmärgiks võiks olla ju vastupidi, et Eesti on riigina sedavõrd au sees, et siin toodetud kaup saab konkurentsieelise.

Praegune olukord tekitab aga nõutust ning tuleb ilmselt palju tööd teha, et sellest üle saada. Selleks ongi vaja Eesti omadusi ja tugevusi heade näidetega levitada.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

I LLUS T RAT S I OON : TA AVI OOL BERG

Miinuses

0TSIME VASTUST KÜSIMUSELE, MILLE PÕHJAL KUJUNEVAD HOIUSTE INTRESSIMÄÄRAD JA MIKS ON NEED VIIMASEL AJAL VAJUNUD NULLILÄHEDASEKS. NEGATIIVNE INTRESS TUNDUS VEEL VIIS AASTAT TAGASI VAID TEOREETILISENA, KUID SAI MÕNE AASTA EEST UUEKS REAALSUSEKS.

TEKST: MÄRTEN ROSS

Rahandusministeeriumi asekantsler INVE ST EERI – NR 1/20 16

MITTE IGAL POOL ja mitte veel väga laialdaselt, kuid siiski piisavalt, et ka Eesti avalikkust ergutada. Harjumatu on see igal juhul.

Kas ka sisult imelik?

Intressimääraga tähistame me lepingulist lubadust, et keegi meie vara (ajutise) kasutamise eest ka tasu maksab. Aga miks ta seda peaks tegema? Eks ikka seepärast, et tal on seda kapitali ühel või teisel põhjusel rohkem vaja. Panga näitel võib eeldada, et sisselaenatud raha laenatakse omakorda kõrgema intressiga

edasi või on seda kapitali ajutiselt vaja muude kohustuste täitmiseks. Sellise lubaduse peale on inimesed valmis oma tarbimist edasi lükkama.

Aga mis juhtub siis, kui pangal pole seda kapitali vaja? Või on seda kapitali nii palju, et selle eest tavapärast hinda maksta ei taheta? Küllaldaselt on ju näiteid, kuidas vara hind kogunisti langeb.

Seda küll mitte tingimata laenulepingutes, aga näiteks aktsia- või kinnisvaraturul, kus investeeringuid (ehk säästmist) teostatakse valdavalt selliste lepingutega, millega keegi ei garanteeri mingit 50

Analüüs

tootlust. Isegi vastupidi – seda lubadust on lausa keelatud reklaamida. Ja kui siis „see aeg” majandustsüklist tulema satub, on varade hinnad paljude meelehärmiks ka langenud. Selles võrdluses võib „ainult natuke” varakaotust või negatiivset hoiusetootlust tunduda lausa lotovõiduna.

Seega, intressimäär väljendab kahe osapoole vahelist kokkulepet ja valmidust spekuleerida kapitali turuhinnaga. Hinnad aga nii tõusevad kui ka langevad ning selliselt võttes ei pruugiks ka väärtuse langus võlalepingutes arusaamatu olla.

Kas intressid on madalad?

Loomulikult on need madalad, kuid ajalooliselt mitte täiesti ennekuulmatul tasemel. Negatiivsetest intressidest räägime praegu siiski vaid mõnede, valdavalt lühemate lepingute kontekstis.

Teatud võlakirjade, näiteks Saksa või Jaapani riigivõlakirjade puhul küll lausa viie või kümne aasta ajahorisondini välja, kuid valdavalt on see siiski erand.

Praktikas tähendab see, et maailmas on väga palju investeerijaid, kes hindavad negatiivset intressitaset selliseks, mis 51

väärib alternatiive silmas pidades oma säästude paigutamist. Isegi sularaha hoidmine suures koguses omab selgeid kulusid ja ei pruugi parem olla.

Samas polnud maailma olulisim intresside indikaator – Ameerika võlakirjad – negatiivse tootlusega isegi intressitsükli madalamas faasis ja päris negatiivseks ei läinud sealsel turul, vähemalt esialgu, ka rahapoliitilised lühiajalised intressid.

Pikas ajaloolises võrdluses on praegused intressid madalad, kuid mitte erakordsed. Kui keskpankade püsivamaid nullilähedasi negatiivseid intresse tasub otsida pigem suure sõja eelse majandussurutise ajast, siis pikaajaliste intresside puhul võib suurusjärku 2–3 protsenti kohata ka pikemate ajavahemike jooksul, seda küll stabiilse rahalise keskkonnaga kullastandardiperioodist üle saja aasta tagasi või ka näiteks veel eelmise sajandi viiekümnendatest aastatest.

Samuti tuleks vahet teha lepingulisel intressimääral ehk nominaalsel tootlusel ja oodataval reaaltootlusel, mille puhul on intressist maha arvestatud osapoolte hinnang tulevasele inflatsioonile ehk raha ostujõu üldisele langusele. Ilmselt on just eelmise sajandi ekslemised kõrge inflatsiooniga tekitanud ootusi, et „normaalsed madala krediidiriskiga intressid” ongi üle 5 protsendi või lausa 10 protsenti. Kuid tihtilugu tähistas sellises keskkonnas lepinguline 5-protsendiline tootlus sisuliselt väiksemat reaaltootlust kui praegune 0 protsenti.

Siiski peab tõdema, et just reaaltootluse mõttes võib praegune olukord olla ajalooliselt eriline. Kui nominaaltootluste osas võib pikkade intresside taset pidada üsna võrreldavaks varasemate madala intressitasemega perioodidega, siis toonased reaalintressid olid eeldatavasti siiski kõrgemad praegustest. Selle põhjuseks oli toonane valdav eeldus, et hinnatase püsib pikalt sama, mistõttu pikaajalised nominaalsed ja reaal-

Investeeringuid on vaja Veel kaheksa aastat tagasi ei kohanud majandusalases kirjanduses selliseid mõisteid nagu nullintressimäära poliitika, negatiivsed hoiuseintressid või kvantitatiivne lõdvendamine.

Täna aga makromajandusest neid mõisteid kasutamata rääkida ei saagi. Saab arutleda, kas see on ebanormaalne või hoopis uus normaalsus.

Tundub, et seekord on tõepoolest midagi üsna pikaks ajaks pahempidi läinud. Turu seisukohast on ju loogiline, et kui midagi on ülikülluses saadaval, siis selle hind langeb ja võib ka põhjast läbi kukkuda.

Loogikavastaseks muutub see siis, kui väljuda majanduslikust paradigmast ja näha ühiskonda laiemalt – inimese võime säästa ja säästetu efektiivne kasutamine on ju olnud sajandeid üheks olulisemaks ühiskonna arenguteguriks. Säästmine oli aga varasemalt alati piisavalt stimuleeritud.

Nüüd võib paista, et on hoopis vastupidi.

Loomulikult on see nonsenss, sest inimkond ei saa eksisteerida ilma uute investeeringuteta, ja mida edasi, seda rohkem on investeeringuid vaja. Kasvõi selleks, et keskkond elukõlblikuna püsiks.

Heido Vitsur LHV ökonomist

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Analüüs

intressid olid üsna sarnased. Samas praegu, mil inflatsiooniootused suuremates majandustes on vähemalt protsendi või paari ulatuses positiivsed, tähendab nullilähedane või paariprotsendine intressikeskkond mitte lihtsalt madalat nominaalintresside taset, vaid veelgi enam – erakordselt madalat reaalintresside taset.

Aeglane hinnatõus on parim Hoiustamise intressimäärad euroala keskpankades on olnud kommertspankade jaoks negatiivsed alates 2014. aasta suvest.

Detsembrist alates on raha hoidmine keskpankades kommertspankade jaoks veelgi kulukam, sest nad „teenivad” miinus 0,3 protsenti aastas.

Keskpangad on teadlikult teinud raha kontol hoidmise kulukaks, et suunata kommertspanku rohkem ja parematel tingimustel laenama ettevõtetele ja majapidamistele. Laenuturg Euroopas on hakanud tõepoolest näitama elavnemise märke, mis mõjub omakorda positiivselt üldisele majandusaktiivsusele.

Euroala keskpangad on teinud kõik intressimäärasid ja varaoste puudutavad otsused selleks, et euroala inflatsioon jõuaks keskmises ettevaates 2 protsendi ligidale. Selle eesmärgi taga on ajaloos kinnitust leidnud arusaamine, et stabiilne ja aeglane hinnatõus on parim, mida keskpangad saavad teha pikaajalise majanduskasvu nimel.

Madis Müller Eesti Panga asepresident

INVE ST EERI – NR 1/20 16

Kas see on „uus reaalsus”?

Tehniliselt on lühiajalised intressimäärad muidugi keskpankade rahapoliitika otsene peegeldus, väljendades nende hinnangut tulevasele inflatsioonile

Majanduspoliitilised jõupingutused antud olukorras võivad väga lihtsalt päädida hoopis kapitali liikumisega väärastavates suundades, näiteks liiga lõdva rahapoliitikaga lühiajaliselt muid varade hindu üles surudes. Mis siis mullina lõhkevad. Seda aga juba siis, kui valed signaalid majandusele on jõudnud oma kahju teha.

Või on hoopis majanduskasv ja sestap ka nõudlus liiga aeglased, mistõttu on ka nõudlust kapitali järele tavapärasest vähem? Sel juhul võiks eeldada, et reaalintressi madal tase on ajutine ning majandustsükli pöördudes tõusevad

Kas peaksime harjuma madala intressiga? ja majanduskasvule. Põhimõtteliselt näitavad ka pikaajalised intressid ju järgmiste aastate oodatavate lühiajaliste intresside ootusi. Kuid selline otsene mõju peab paika ainult lühiajaliste nominaalintresside osas. Reaalintresside üle pole keskpankadel otsest võimu.

Seega võib madalate reaalintresside põhjuseid otsida pigem üleilmsetest kapitali nõudluse ja pakkumise trendidest. Triviaalsena tunduv tõdemus peidab paraku endas risti-põiki vastupidiseid järeldusvõimalusi.

On see siis viide sellele, et globaalselt on kapitali kogunenud liiga palju või näiteks laiemalt maad võttev vananemistrend on juba vähendamas investeeringunõudlust? Sel juhul võiks protsessi pidada võrdlemisi püsivaks ning harjuma peaks pigem madala intressikeskkonnaga.

intressid kiiresti. Tõsi, reaalintresside langust täheldati eelmisel kümnendil juba siis, kui globaalne majanduskasv oli veel pigem väga kiire. Nii et võta nüüd kinni.

Paradoksaalselt on intresside seisukohast ka muidugi nii, et lühiajaliselt toetaks selline diagnoos ikkagi rahapoliitika hoidmist lõdvana ehk teisisõnu võime lühiajalisi madalaid või ka negatiivseid intresse näha veel hea mitu aastat.

Et asi oleks veelgi keerulisem, tõdegem, et tõlgendusvõimalusi on paraku veel.

Kokkuvõttes ei peaks praeguseid madalaid või lausa negatiivseid intresse pidama väga ootamatuks. Samuti ei julgeks arvata, et turu hinnang, et selline intressikeskkond võib püsida veel pikemalt, oleks põhjendamatu. Küll aga tuleb märkida, et majanduspoliitiliselt peegeldab see pigem probleeme kasvuootustega.

52

Kuhu jätad hoiule eriti väärtuslikud asjad?

Hoiustades oma väärisesemeid G4Si varahoidlas, võid olla kindel, et Sinu kallis vara ja sellega seotud emotsioonid on kindlalt kaitstud.

Vaata lähemalt www.g4s.ee/vaarisesemed

Uurimus

I LLUS T RAT S I OON : S H UT T ERS T OC K

Palga mõju

VASTUPIDISELT LEVINUD VEENDUMUSELE, ET KINNISVARAHINDU MÕJUTAVAD LAENUINTRESSID JA KREDIIDI KÄTTESAADAVUS PANKADEST, TÕESTASID KERLI ADOSSON JA KRISTJAN JÄRVAN OMA TARTU ÜLIKOOLIS TEHTUD UURIMISTÖÖGA, ET SUURIMAT MÕJU ELUASEMEHINDADELE AVALDAB INIMESTE SISSETULEK.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 16

Miks valisite antud teema?

Teema sai valitud selle mõjuulatuse tõttu.

2008. aasta majanduskriis sai alguse just kinnisvaraärist ja see mõjutas väga suurel määral enamikku meist.

Positiivseks teguriks oli ka väga hea andmevalik Eurostatis, mis hõlbustas antud teema uurimist. Lisaks tõusis

teema taas päevakorda seoses kinnisvarahindade jõudmisega kriisieelsele tasemele.

Kui palju teil oli infot enne uurimistöö alustamist, et seada selline hüpotees?

Lähtusime majandusteooriast ja sellest, et inflatsiooni põhjustab sissetulekute 54

FOT O: A N N I ÕN N EL EI D

FOT O: ERA K OGU

kasv. Kui inimestel tekib rohkem raha, siis on nad nõus ka rohkem kulutama, et soovitud hüvesid saada. Keynesi ideed majanduse turgutamisest on kõigile teada, kuid nüüd on küsimus, kas näiteks palgatõus riigisektoris võib põhjustada järgmise kinnisvarabuumi või mitte.

Milline oli uurimisprobleemi teoreetiline taust?

Selleks, et analüüsida sissetulekute mõju eluasemehindade volatiilsusele, on oluline mõista teisi peamisi tegureid, mis kinnisvarahindu mõjutavad. Sissetulekute kõrval on määrava tähtsusega ka inflatsiooniootus ja eluasemelaenude intressimäärad.

55

Inflatsiooni illusiooni mõju on uurinud Piazzesi ja Schneider (2007), kelle väitel tekib kinnisvarabuum siis, kui inflatsiooniootused on kas eriti kõrged või eriti madalad. Eluasemehinnad kerkivad kõrgele, kui inflatsioon on oma ajaloolisest keskmisest näitajast kaugel.

Piazzesi ja Schneideri mudeli kohaselt on kinnisvarabuumidel kaks stsenaariumi.

Esimesel juhul suureneb madala inflatsiooniga keskkonnas nõudlus eluasemele ja hüpoteekidele tänu illusioonide kütkes investoritele, kes ei mõista, et nominaalne intressimäär on madal ainult seetõttu, et oodatav inflatsioon on madal, ja tajuvad seega reaalset määra madalamana. Seevastu ratsionaalsed investorid investeerivad samal ajal võlakirjadesse. Ajal, mil eeldatav inflatsioon on kõrge, ratsionaalne investor aga laenab ja viib oma portfelli kinnisvarasse, samas kui illusioonidele toetuv vahendaja kardab hüpoteeke ja eluaseme kõrget nominaalset taset. Samas tuleb tähele panna, et mudel töötab ainult juhul, kui eluase teenib tagatisel, ja mõju on seda suurem, mida rohkem saavad laenajad oma portfelli loomisel kasutada võõrkapitali.

Autoritest ja tööst 2015. aastal valmis autoritel professor Tiiu Paasi juhendamisel ökonomeetriline projekt „Sissetulekute mõju eluasemehinna kujunemisele aastatel 2005–2015”. Autorid Kerli Adosson ja Kristjan Järvan õpivad Tartu ülikooli majandusteaduskonna magistrantuuris 1. kursusel.

Aluseks võetud andmed Tegemist on ühendatud andmetega, kus ajaperioode on oluliselt rohkem kui objekte.

Vaadeldav periood on 2005. aasta I kvartal kuni 2015. aasta II kvartal ehk kokku 42 kvartalit ning vaatluse all on 28 Euroopa Liidu liikmesriiki. Andmed pärinevad Eurostatist.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Uurimus

Eluasemehindade, sissetulekute ja euribori muutus EL-i liikmesriikides aastate lõikes 12 10 8 6 4 2 0

2005

2006

2007

2008

eluaseme hind

Graafiku selgitus Käesoleval graafikul joonistub selgelt välja muutuste suhe eluasemehinna, sissetulekute ja euribori vahel. Eluasemehind oli rekordiliselt kõrge aastal 2008, mil oli majandussurutis. Sel perioodil olid kõrgeimal tasemel ka euribor (5,129%) ja sissetulekud (indeks 3,9). 2009. aastal nimetatud näitajad vähenesid majanduskriisi tõttu. 2011. aastal tõusis sissetulekute tase indeksini 2,8. Samal ajal tõusid ka eluasemehind (indeksini 10,4) ja euribor (1,224 protsendini). 2013. aastal majandusaktiivsus taas langes ning vähenesid ka sissetulekute tase (indeks 1,3) ja eluasemehinnad (näitaja 9,77). Võrreldes 2013. aastaga suurenes 2015. aastal sissetulekute indeks 0,3 ühiku võrra ning eluaseme hinnaindeks tõusis 0,43 ühiku võrra.

Seevastu euribor oli rekordiliselt madalal tasemel (0,169%).

INVE ST EERI – NR 1/20 16

2009

2010

sissetulekud

2011

2012

2013

2014

2015

euribor

Eluasemelaenu intressimäär sõltub fikseeritud euriborist. Fikseeritud intressiga pangalaenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi. Muutuva intressiga pangalaenu korral koosneb intress üldjuhul kahest komponendist: ajas muutuvast euriborist ning panga ja kliendi vahel kokkulepitud fikseeritud marginaalist. Euribor muutub tavapäraselt iga 6 või 12 kuu tagant, seega muutub ka laenumakse suurus. Kui euribor nimetatud aja jooksul tõuseb, siis tõuseb ka laenumakse, ja vastupidi.

Lisaks inflatsiooniootustele ja intressimääradele sõltub kinnisvarahind veel mitmest teisestki mittemajanduslikust tegurist. Christian Hott uuris karjamentaliteedi mõju kinnisvarahindadele ja järeldas, et sarnaselt aktsiahindadele kõiguvad ka eluasemehinnad põhjendatust rohkem, tuues eluasemeturu liigse kõikumise võimaliku põhjusena välja karjamentaliteedi. See tekib siis, kui investorite seas levib eksiarvamus, mis viib ülereageerimiseni kinnisvaraturul.

Oluline on mõista ka üldist majanduslikku olukorda, sest eluasemehinna kõikumine toimub vastavalt majandustsüklitele. Den Reijer on kirjeldanud klassikalist majandustsüklit (2006), tuues

välja kaks põhietappi: majanduslangus ehk retsessioon ning majandustõus ehk ekspansioon. Retsessiooni iseloomustab majandusaktiivsuse näitajate absoluutne vähenemine ehk negatiivsed kasvumäärad ning languse ajal toimub majandustegevuse pidurdumine, mille käigus sisemajanduse kogutoodangu (SKT) tase, sissetulekud, investeeringud ja inflatsioon vähenevad ning töötuse tase ja pankrotistunud ettevõtete arv suureneb.

Klassikalise tsükli majandustõusu ajal riigi hüviste toodang suureneb mingi kindla perioodi jooksul.

Milliste riikidega Eestit võrdlesite?

Käesolevas projektis ei saanud me Eestit võrrelda mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigiga, sest valimi moodustavad kõik 28 riiki. Küll aga oleks meid põnev võrrelda mõne teise maailmajao riigiga, näiteks Kanadaga, kuid see eeldab analoogse mahuka projekti läbiviimist.

Millise järelduseni jõudsite ning mis oli kõige üllatavam avastus?

Meie uurimistöö kinnitab fakti, et sissetulekute tase mõjutab oluliselt kinnisvarahinna volatiilsust. Seega võib lükata ümber tänapäevase seisukoha, et kinnisvarahinna ja sissetulekute seos on üle hinnatud. Meie uurimistöö vastus on järgmine: kui palgakulu indeks tõuseb 1 ühiku võrra, siis eluaseme hinnaindeks tõuseb antud riigis keskmiselt 0,032 ühiku võrra. Kui euribor tõuseb 1 protsendi võrra, siis eluaseme hinnaindeks tõuseb keskmiselt 0,03 ühiku võrra.

Kõige üllatavam aspekt oli euribori ambivalentne käitumine kinnisvarahindade suhtes. Ühtpidi võib arvata, et madal euribor ajendab inimesi eluasemelaene võtma, mistõttu kinnisvarahinnad suurenevad hüppeliselt. Teisest küljest on oluline roll investoritel, kes juba omavad kinnisvara, sest euribori tõus tõstab ka laenumakse suurust. Antud uurimistöö põhjal selguski, et kui euribor tõuseb 1 protsendi võrra, siis eluaseme 56

I LLUS T RAT S I OON : S H UT T ERS T OC K

Sissetulekute tase mõjutab oluliselt kinnisvarahindu hinnaindeks tõuseb keskmiselt 0,03 ühiku võrra.

Millest tulenes 2004.–2007. aastal Eestit tabanud kinnisvarabuum?

Peamine põhjus oli keskmise palga tugev tõus, mille põhjustas tööjõu nõudluse järsk suurenemine ehitussektoris ning ehitussektori võime maksta keskmisest märgatavalt kõrgemat palka. Teine oluline tegur oli turu elavnemine.

Krediidiasutustel puudusid ranged direktiivid, seetõttu andsid pangad laene välja soodsatel tingimustel.

Mille järgi on mõistlik prognoosida kinnisvarahindade kasvu tulevikus?

57

Kinnisvarahinnad peaksid eeldatavalt suurenema inflatsiooni illusiooni ja elatustaseme tõusu tõttu. Samas ajendab inimesi odavalt laene võtma ka laenude aluseks olev euribor, mis on hetkel rekordiliselt madal, kuid aktiivsust ohjavad Eesti Panga uued, eluasemelaenude väljastamisele kehtestatud direktiivid, millega piiratakse laenukasvu ja kinnisvarahindade tõusu. Tuleviku prognoosimisel oleks mõistlik hinnata lisaks inflatsiooniootustele, elatustasemele ja intressimäärale ka euribori eraldivõetuna, pöörates seejuures tähelepanu sellele, et madala euribori ja kinnisvarahindade kasvu vahele ei saa alati paralleele tõmmata.

Kasutatud mudel Mudeli endogeenseks muutujaks (Yit) on valitud eluasemehinna volatiilsus, sest see on majandusprotsessi oodatav väljund.

Sõltumatu ehk eksogeenne muutuja (Xit1) on sissetulekute suurus, sest see on selgitav tegur. Volatiilsust mõjutab ka intressimäär (Xit2), milleks antud projekti raames on kasutatud euribori (viimase 6 kuu keskmist intressimäära).

Lõplikuks mudeliks on valitud fikseeritud efektiga mudel, sest objektide valik ei olnud juhuslik. Tegemist on Euroopa Liidu liikmesriikidega ning tulemusi kohandatakse ainult antud valimi piires.

Kuna mudeliga saab hinnata ainult pikaajalisi seoseid, on mudelis kasutatud fiktiivseid muutujaid ajaperioodide eristamiseks.

Mudelisse ei ole kaasatud inflatsiooniootuse näitajaid, sest need oleks teoreetiliselt liiga tugevas korrelatiivses seoses sissetulekute tasemega.

Mudelist on välja jäetud regiooni näitajad, sest need on ajas konstantsed tegurid ning fikseeritud efektiga mudelit kasutades tuleb sellised näitajad kõrvale jätta.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOT OD: REN E RI I S A LU

TW@LHV NÜÜD SAAB LHV INTERNETI- JA MOBIILIPANGAS TEHA TRANSFERWISE’I MAKSEID EHK KANDA RAHA VÄLISRIIKI VALUUTAVAHETUSEGA, TEHES SEDA SOODSAMALT, KIIREMALT JA MUGAVAMALT.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 1/20 16

SELLINE KOOSTÖÖ IDUFIRMA ja panga vahel on maailmas ainulaadne. LHV on esimene pank, mis on TransferWise’i teenuse oma e-kanalitesse lülitanud, ja seega ka esimene pank, kes pakub välismakse tegemisel valuutavahetust keskpanga kursiga. Esimese hooga saavad LHV kliendid seda võimalust kasutada ülekannete tegemisel Rootsi, Suurbritanniasse, USA-sse, Austraaliasse ja Indiasse, kuid tulevikus võib riikide nimekiri pikeneda.

Põhjus, miks uue ühise teenuseni jõuti,

on tegelikult väga lihtne: TransferWise’i makse algatamine pangas lisab kliendile mugava, läbipaistva ja kiire valikuvõimaluse. Rääkimata sellest, et paljud LHV kliendid tegid välisriikidesse makseid just TransferWise’i teenust kasutades.

Mis on mis?

Uus maksevõimalus on sisuliselt kahest tehingust koosnev valuutavahetusega makse: esmalt vahetatakse eurod välisvaluuta vastu, mis seejärel kantakse 58

Suur uudis

TransferWise TransferWise on rahvusvaheliste rahaülekannete platvorm, mis põhineb peer-to-peer tehnoloogial.

Ettevõtte lõid Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann 2011. aastal, et muuta rahvusvahelisi rahaülekandeid odavamaks ja läbipaistvamaks. TransferWise’i investorite hulka kuuluvad teiste hulgas Andreessen Horowitz, Richard Branson, Peter Thiel ja Max Levchin.

TransferWise vahendab täna rohkem kui 700 miljoni euro eest rahaülekandeid kuus, säästes sel moel oma klientide jaoks igakuiselt 30 miljonit eurot.

saaja riigis asuvale pangakontole. Valitud valuutas saab makse teha vaid sellesse riiki, kus antud valuuta on käibel, näiteks Inglise naeltes saab maksta vaid Suurbritanniasse. Eraklientidel on uut makset võimalik teha nii LHV internetipangas kui ka mobiilipangas, äriklientidel aga vaid internetipangas.

Makse tegemiseks peab lisaks LHV arvelduskontole omama ka aktiivset TransferWise’i kontot. Kel kontot varem pole, saab selle lihtsalt ja ilma kaasnevate kohustusteta kiiresti avada ning esimese makse tegemisel tuleb TransferWise’i konto siduda LHV kontoga.

Samas pole ka tavapärane välismakse LHV internetipangast kuhugi kadunud.

Võimalused täiendavad üksteist, kuid mille poolest need erinevad? Tavaline 59

välismakse liigub maksja nimelt saaja nimele läbi erinevate pankade. Selle juures ei ole piiratud, mis riiki makse siirdub. TransferWise’i makse liigub aga iga valuuta koduturul TransferWise’i konto kaudu ja see annab maksele kohalike arveldussüsteemide kiiruse.

TransferWise’i makse puhul käib valuutavahetus keskpanga kursiga ja ka makse teenustasu on tavalise välismaksega võrreldes soodsam. Uus makse on reeglina kiirem kui tavaline välismakse ja selle sooritamisel kuvatakse kliendile ka raha orienteeruv kohalejõudmise aeg, mis jääb tavaliselt 1–4 tööpäeva piiresse. Kiirem on ka makse vormistamine. Samas on tähtis tähele panna, et TransferWise’i makset

Kuidas teha TransferWise’i makset Ava nutiseadmes LHV mobiilipanga äpp ning kirjuta makse saaja nimi ja kontonumber.

Internetipangas otsi üles uue makse vorm ja vali maksetüübiks TransferWise’i makse. Vali valuuta, milles soovid makset teha, ja sisesta summa. Seejärel näed vahetuskurssi ja teenustasu. Esmakordsel kasutamisel tuleb LHV konto siduda TransferWise’i kontoga („Alusta sidumist”).

Seejärel sisesta makse saaja andmed. Internetipangas täida lisaväljad.

Pärast maksekorralduse kinnitamist kantakse raha eurodes sinu kontolt maha ning saajani jõuab summa juba valitud valuutas.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Suur uudis

Võitluses peidetud tasude vastu on TransferWise ja LHV samal poolel Sõbrakandmine LHV ja TransferWise’i töötajad tähistasid uue maksevõimaluse jõudmist LHV teeninduskanalitesse ühise tembuga Tallinna tänavatel. 2. veebruaril korraldasid sadakond kahe ettevõtte töötajat naisekandmisest inspireeritud võistluse, milles sõber vedas sõpra ühise finiši poole.

Meeleoluka üritusega anti start ka TransferWise’i teenuse rakendusliidesele.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

saab konverteerida vaid eurodest ja vaid sihtriigi valuutasse.

LHV jaoks on rõõmustav, et meie pikaajalisest tõhusast koostööst TransferWise’iga võidavad nüüd ka otseselt meie ühised kliendid. Tegemist on mugavusteenusega, mida igapäevaselt ehk klientidel vaja ei lähe, kuid mis on vajaduse tekkimisel tõeliselt väärtuslik.

Avatud pangandus Kahe finantsettevõtte koostöö on hea näide uuest avatud pangandusest, mille poole maailm liigub. Avatud pangandus tähendab, et innovaatilised uued teenused sünnivad koostöös ja parimaid praktikaid kasutades. LHV jaoks on see mõtteviis omane – soovime pakkuda oma kliendile läbipaistvust ja kasutajamugavust. LHV eesmärk on olla avatud modernne pank, mille osaks on integreeritud teenused koostööpartneritega. TransferWise’i makse ühendamine LHV mobiilipanga ja internetipangaga on samm mugavama ja

avatuma pangateenuse suunas. Ühislahenduse tarbeks loodud rakendusliides ehk API võimaldabki edaspidi siduda TransferWise’i teenust ükskõik millise internetirakendusega, näiteks populaarsete sõnumirakenduste, e-kaupluste või e-rahakottidega. Hetkel on TransferWise üle maailma läbi rääkimas pankadega, kes on huvitatud LHV eeskuju järgimisest.

TransferWise on saanud alguse kahe Eesti mehe lahendusest neid isiklikult puudutanud valuutaülekannete ebaõiglaste teenustasude probleemile, ent on kiirelt kasvanud globaalseks teenuseks. Just teenustasude läbipaistmatus on põhjuseks, miks TransferWise on panku kritiseerinud.

Taavet Hinrikus, TransferWise’i asutaja, mainis, et LHV on hea näide pangast, kus esmajoones mõeldakse klientidele ja sellele, kuidas mugavat ja konkurentsivõimelist teenust pakkuda. Võitluses peidetud tasude vastu on TransferWise ja LHV samal poolel.

60

Tõeliselt lihtne, ausõna.

Laadi LHV mobiilipank oma telefoni.

Get it on

61

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee/mobiil ja küsi nõu meie asjatundjalt.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Pension

Tootlus & risk ET RISK JA TOOTLUS KÄIVAD KÄSIKÄES, ON INVESTEERIMISE PÕHITÕDE. LEVINUD ON ARVAMUS, ET KUI TAHAD SAAVUTADA KÕRGEMAT TOOTLUST, SIIS TULEB VÕTTA KA KÕRGEM RISK. AGA KAS SEE ON IKKA ALATI NII? KULLI JA KIRJA võib mängida kõrgemate või madalamate panustega. Kui mängida ühe korra, siis on tõesti vahe kui suurelt panustada. Kui aga münti visatakse mitmeid ja mitmeid kordi, ei sõltu oodatav tulemus enam panuse ehk riski suurusest. Neile, kes mängimist ei naudi, on see lihtsalt ajaraiskamine.

TEKST: ANDRES VIISEMANN INVE ST EERI – NR 1/20 16

Risk kui edukuse indikaator Investeerimine on pikaajaline järjepidev tegevus, kus panuseid tehakse rahavoogudele, mis tulevikus teatud tõenäosusega toimuvad. Mida madalama hinnaga õnnestub investeerida, seda

rohkem on võita ja vähem kaotada. Kõik investeeringud ei õnnestu, sest ükski inimene ega ka kõige võimsam arvuti ei suuda tulevikku täpselt ette ennustada.

Minu tõekspidamise kohaselt on eduka investeerimise aluseks see, kui panustatakse ainult sellistesse võimalustesse, mille puhul riski võtmist tasustatakse vääriliselt. Seetõttu ei usu ma väga „osta ja hoia” või teisisõnu „osta ja unusta” investeerimisstrateegiasse. Risk ei ole üle pika perioodi konstantne suurus. On perioode, mil riski võtmine saab korralikult tasustatud, ja on perioode, mil sellest peaks pigem hoiduma.

62

Investorid teevad sageli vea, eeldades, et tulevik on lähiminevikuga sarnane.

Kiputakse arvama, et see, mis oli minevikus hea investeering, on seda ka tulevikus. Eelmiste perioodide kõrge tootlus võib aga tähendada hoopis seda, et tänane hind on juba liiga kõrge, ning tulevikutootlust silmas pidades on tegu pigem kehva investeeringuga.

Inimese psühholoogia on huvitav Vaatamata sellele, et kaotused põhjustavad alati suuremat valu, kui sama suured võidud toovad rõõmu, on investorid ikkagi orienteeritud pigem tootlustele kui võimalikele riskidele.

Kõrged tootlused on ahvatlevad.

LHV pensionifondide investeerimisstrateegia on lähtunud põhimõttest, et kõrget pikaajalist tootlust võib saavutada ainult siis, kui õnnestub vältida suuremaid kaotusi. Teisisõnu, prioriteet on riskide juhtimine ning hea tootlus on selle tulemus. Olen veendunud, et on ajaperioode, mis on investeerimiseks soodsamad kui teised, ning olen käitunud vastavalt sellele. Pensionifondide 13-aastase ajaloo jooksul on olnud perioode, mil LHV fondid eristusid kõige agressiivsema investeerimislähenemisega ning konkurendid said viidata riskidele, mida me võtsime. Eelmisel aastal aga olid kõik LHV pensionifondid oma investeerimiskategooriates esimesed tänu sellele, et võtsime riske teistest vähem.

Finantsteooria kirjeldab riski kui väärtpaberi hindade liikumise standardhälvet ehk kui palju hinnad kalduvad pikaajalisest trendist lühiajaliselt kõrvale. Investorid ise kutsuvad nimetatud näitajat volatiilsuseks.

Volatiilsust saab mõõta ainult mineviku andmete põhjal. Tulevaste perioodide volatiilsust on küll võimalik ennustada, kuid kindlamaid järeldusi järgneva perioodi volatiilsuse kohta võib teha vaid siis, kui mineviku tootlus annab alust ennustada tulevaste perioodide tootlust.

Kui pensionifondide läinud perioodide 63

Investorid teevad sageli vea, eeldades, et tulevik on lähiminevikuga sarnane tootlusi on ajakirjanduses üsna palju kajastatud, siis fondide poolt võetud mõõdetavatele riskidele pole pööratud mingit tähelepanu. Tegelikkuses on aga suur vahe millist riski võttes tulemus saavutati ning nagu ma varem ka mainisin räägib eelmise perioodi riskitase rohkem järgmise perioodi riskitaseme kohta, kui eelmise perioodi tootlus järgmise perioodi tootluse kohta.

Fondide tootluste graafikud „LHV pensionifondid S ja XS, mis investeerivad ainult võlakirjadesse, on viimase kahe aasta jooksul olnud oma investeerimiskategooria pensionifondide keskmisega võrreldes veidi riskantsemad, kuid mitte kõige riskantsemad.“ LHV pensionifondil M, mis võib investeerida kuni 25 protsenti oma varadest aktsiatesse, on volatiilsus oma investeerimiskategooria pensionifondidega võrreldes umbes kaks korda madalam. LHV pensionifondide L ja XL riskitasemed on aga oma konkurentidega võrreldes rohkem kui kaks korda madalamad.

Hea pildi saab riskitasemeist ka siis, kui vaadata fondide tootluste graafikuid. Neid jälgides tasub aga mõelda, et fondidesse tehakse regulaarselt täiendavaid investeeringuid, samuti on tähelepanuväärne nende investeeringute hind. Isegi kui kaks erineva riskitasemega fondi, millesse tehakse regulaarseid sisse-

Risk e volatiilsus Fondiosaku risk ehk volatiilsus näitab fondiosaku hinnamuutusest (NAV) tulenevat fondi tootluse kõikumist viimase 24 kuu jooksul.

XS

1,71

S

1,93

M

2,20

L

3,24

XL

3,61

Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Pension

Konservatiivsed (31.01.2006 kuni 31.01.2016)

Tasakaalustatud (31.01.2006 kuni 31.01.2016)

180%

180%

160%

160%

140%

140%

120%

120%

100%

100%

80%

01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

80%

LHV Pensionifond S LHV Pensionifond XS Kohustuslik Pensionifond Danske Pension Intress SEB Konservatiivne Pensionifond Swedbank Pensionifond K1

01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

LHV Pensionifond M Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 25 SEB Optimaalne Pensionifond Swedbank Pensionifond K2

Progressiivsed (31.01.2006 kuni 31.01.2016)

Agressiivsed (31.01.2012 kuni 31.01.2016)

180%

140%

160%

130%

140%

120%

120%

110%

100%

100%

80%

01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 01. 01 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

LHV Pensionifond L Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50 SEB Progressiivne Pensionifond Swedbank Pensionifond K3 Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta.

Võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt: LHV XL: 3.89%; 4.78%; 3.38%; Nordea PF A Pluss: 5.57%; 6.86%; 4.16%; SEB Energiline: 5.74%; 4.85%; 1.95%; Swedbank K4: 5.44%; 4.99%; 3.74%; LHV L: 3.84%; 3.90%; 3.13%; Danske Pension 50: 5.08%; 5.04%; 3.29%; Swedbank K3: 4.35%; 4.17%;3.86%; SEB Progressiivne: 3.18%; 2.98%; 2.00%; LHV M: 3.51%; 3.27%; 3.44%; Danske Pension 25: 3.63%; 3.44%; 2.92%; Swedbank K2: 2.65%; 2.39%; 2.92%; LHV S: 2.92%; 2.19%; 3.18%; LHV XS: 3.35%; 2.41%; 3.51%; SEB Konservatiivne: 0.79%; - 0.32%; 1.17%; Danske Pension Intress: 1.71%; 1.46%; 2.32%; Swedbank K1: 1.17%; 0.78%; 2.22%.

10 aasta tootluste võrdlusest on välja jäetud fondid, mis on tegutsenud vähem kui 10 aastat.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

90%

01. 07 2012

01. 01 2013

01. 07 2013

01. 01 2014

01. 07 2014

01. 01 2015

01. 07 2015

01. 01 2016

Swedbank Pensionifond K4 LHV Pensionifond XL SEB Optimaalne Pensionifond Fondi XL strateegia muutus 2012. aastal ning alates sellest investeerib LHV pensionifond XL oma varadest aktsiaturgudele 75%.

makseid, saavutavad perioodi lõpuks sama tootluse, võib nende rahaline juurdekasv olla erinev, kuna osakuid soetati perioodi jooksul erinevate hindadega.

Konservatiivsus peegeldab turuolusid Minult on palju uuritud, miks on LHV pensionifondid valinud nii konservatiivse investeerimisstrateegia. Olen vastanud, et konservatiivsus ei ole LHV eripära.

Konservatiivsus investeerimisel ei ole hoiak ega kivisse raiutud põhimõte, vaid kaalutletud reaktsioon oludele. Me ei ole olnud alati konservatiivsed ega pruugi seda olla ka tulevikus.

Leian, et praegu ei ole kõige parem aeg investeerimiseks. Kui minevikus juhtisid investorite otsuseid ahnus ja hirm, siis nüüd on peamine motivaator sund.

Keskpangad on ringlusse paisanud hulga raha, mis peab leidma oma sihtkoha.

Raha pangakontol hoidmise eest tuleb aga mitmetes riikides maksta juba trahviintresse. Seega on nii finantsvara

kui ka kinnisvara hinnad tõusnud tasemele, mida majandusnäitajad ei pruugi toetada.

Kui minevikus võis öelda, et intressimäär oli raha hind, mis kujunes turul nõudluse ja pakkumise tasakaalus, siis tänapäeval on see hoob keskpankurite kontrollpaneelil. Keskpankurite poolt kontrollitud plaanimajanduses on riske aga raske hinnata. Jõuetud ettevõtted, mis peaksid minema pankrotti, püsivad elus ja takistavad arengut. Tulemuseks on innovatsiooni pidurdumine, madal tööviljakus ja olematu majanduskasv.

Ma ei usu keskpankurite võimesse majandust kasvule pöörata. Isegi Hiina ei suuda oma majandust täielikult kontrollida. Küll aga olen ma pikemas perspektiivis optimist, sest olen näinud, milliseid suurepäraseid investeerimisvõimalusi võib luua plaanimajanduse läbikukkumine. Just siis võib olla taas õige aeg investeerida.

64

65

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Pension

Oluline samm 29. JAANUARIL SÕLMISID DANSKE BANK JA LHV VARAHALDUS KOKKULEPPE, MILLEGA MÜÜAKSE VARAHALDUSETTEVÕTE DANSKE CAPITAL AS AS-ILE LHV VARAHALDUS. DANSKE CAPITAL HALDAB VIITE PENSIONIFONDI.

TE KST : ANDRE S VI ISEMANN

LHV pensionifondide juht INVE ST EERI – NR 1/20 16

MA OLEN ALATI suhtunud austusega Danske varahaldusmeeskonna töösse.

Nende valitud investeerimisstrateegia on eristunud suurtest pankadest, ja nagu LHV-l on ka Danskel olnud usku investeerida kohalikesse ettevõtetesse.

Järgnevatel kuudel ostab LHV Varahaldus Danske Capitali aktsiad ning aastaks 2018 ühendatakse sarnase strateegiaga Danske pensionifondid LHV omadega.

Tähendus klientidele LHV pensionifondide klientide jaoks on fondide ühinemine positiivne, kuna koos

LHV Varahalduse poolt hallatavate pensionifondide varade kasvuga alanevad kõikide pensionifondide teenustasud kiiremini, kui need muidu oleks langenud.

Tehingu lõpuleviimise järgselt, mis kõikide eelduste kohaselt toimub II kvartali lõpus, kavatseb LHV Varahaldus alustada fondivalitsejate ühendamisega. Ühendamine toimub plaanitult tänavu kolmandas kvartalis.

Kuna II samba pensionifondide tasud vähenevad koos mahu kasvuga, toob fondivalitsejate liitmine kaasa kiirema haldustasu languse nii LHV kui ka 66

Danske pensionifondide klientidele.

Fondivalitsejate ühinemise tagajärjel langeb LHV klientide jaoks tasu umbes 10 protsenti rohkem, Danske pensionifondide klientide jaoks aga 20 protsenti rohkem.

Kui varasemalt varieerusid LHV pensionifondide teenustasud 0,9 protsendilt (XS) kuni 2 protsendini (L ja XL), siis käesolevaks hetkeks on antud fondide haldustasud langenud tänu fondide mahu kasvule 0,7 ja 1,59 protsendini. LHV poolt juhitud II samba pensionifondide maht oli jaanuari lõpus 558 miljonit eurot. Kui sellele summale liita Danske pensionifondide maht 232 miljonit, siis kasvab LHV hallatud pensionifondide maht 790 miljoni euroni. Kasv 800 miljoni euroni langetab teenustasusid 0,64 protsendini LHV pensionifondi XS ja 1,36 protsendini fondide L ja XL puhul. LHV pensionifondide investeerimisstrateegiad fondide liitmisega ei muutu.

Miks oli LHV huvitatud?

LHV ja Danske põhjused on paljuski sarnased. Danske teatas strateegilisest otsusest keskenduda eelkõige äripangandusele ning LHV soovib koondada rohkem tähelepanu tegevusele Eestis. Selleks et teha midagi hästi, tuleb loobuda sellest, mis on vähem oluline, keskendudes kõige olulisemale. Jaanuaris teatas LHV oma Läti filiaali sulgemisest. Tegime otsuse põhjusel, et soovisime suunata rohkem tähelepanu Eestis toimuvale. Tänases arengufaasis annab iga Eestisse investeeritud euro ja juhtkonna töötund parema tulemuse kui ressursside jagamine paljude eesmärkide vahel.

LHV keskendub senisest enam Eestile ja siinsetele eraklientidele.

Investeerimine ja pensionifondide haldus on samuti LHV geenides.

Danske fondide rahast huvitavad LHV-d siiski rohkem Danske 67

pensionifondide kliendid. LHV Varahaldus oli juba enne tehingut Danskega oma turuosa poolest suuruselt teine pensionifondide haldur Eestis. LHV Varahalduse kõrval kuulub LHV Groupi ka LHV Pank, mis pakub jaeklientidele igapäevapanganduse teenuseid. Sügisest alates on LHV Panga klientide arv kasvanud kiirusega ligi 2500 klienti kuus, kuid meil on veel pikk tee minna, et jõuda pangandusturul esimese kahe hulka.

Ma olen üsna kindel, et LHV internetipank ja mobiilipank on juba täna Eesti parimad. Tehnoloogia avab aga järjest uusi võimalusi ning me püüame ka edaspidi muuta inimestele rahaasjade korraldamise järjest lihtsamaks ja mugavamaks.

LHV teenindusmudel LHV ei paku täna küll veel standardset ülimadala intressimääraga kodulaenu.

Samas teevad inimesed mittestandardsetes olukordades paremaid otsuseid kui arvuti. Kui perre soetatakse teist kinnisvara või inimene saab sissetulekut lisaks palgale ka ettevõtlustulust, siis – olen veendunud – suudab LHV Pank tõenäoliselt pakkuda konkurentidest paremaid teenuseid.

Paljud LHV pensionifondide kliendid on liitunud meiega väljaspool meie kontoreid. LHV teenindusmudel on korraldatud nii, et müük toimubki väljaspool kontorit ning kontoris tegeletakse eelkõige teeninduse ja nõustamisega. Selline teenindusmudel ja tegevuste jagamine aitab leida igasse rolli sobivaid ja kompetentseid inimesi, kes saavad keskenduda sellele, milles nad on parimad. See on meie jaoks oluline.

LHV kõrget teeninduskvaliteeti on kinnitamas värske Balti riikide pankade teenindustaseme uuring, kus saavutasime esimese koha ning paistame silma enneolematult kõrge tulemusega.

Kokkulepe Pildil: Danske Banki Balti panganduse juht Ivar Pae ja AS-i LHV Varahaldus juhatuse esimees Mihkel Oja pärast lepingu sõlmimist.

Jaga tagasisidet Kutsun kõiki LHV pensionifondide olemasolevaid ja peatselt meiega liituvaid Danske pensionifondide kliente kasutama LHV Panga teenuseid. Kodulaenu me veel ei paku, kuid kõiges, mis puudutab igapäevapanganduse teenuseid, nagu maksed, kaardid või raha kogumine, oleme tänulikud mõtete ja tagasiside eest, mis aitaks neid teenuseid veelgi parandada ning suunata tähelepanu ja investeeringuid nii, et LHVst saaks parim pank.

Fondide liitmisega kaasnev positiivne efekt kiirendab valitsemistasude langemist.

Lõplik valitsemistasu sõltub konkreetsetest fondimahtudest vähendamise kordaja arvutamise hetkel.

XL

1,59%

1,36%

L

1,59%

1,36%

M

1,28%

1,09%

S

0,96%

0,82%

XS

0,72%

0,64%

DC50

1,72%

1,26%

DC25

1,35%

0,99%

DC00

0,65%

0,55%

Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee/pension ning pea nõu asjatundjaga.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

FOT O: VA LDUR VA C H T / K EI LA LV

LHV toetab

Laureaat ENN SOOSAARE EETILISE ESSEISTIKA AUHINNA 2016. AASTAL VÕITIS MARGUS LAIDRE OMA KIRJUTISEGA „KELLE SÕNA VALITSEB MAAILMA?”, MIS ILMUS AJALEHES POSTIMEES LÄINUD AASTA VIIMASEL PÄEVAL.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 16

„VÕIMALIKKU TULEVIKKU SILMAS pidades teeb mind murelikuks üks teine hiljuti kuuldud lugu, kuidas kümneaastane poiss uuris oma vanematelt, miks nende kodus on nõnda palju raamatuid, kuna teiste klassikaaslaste juures ei leidunud neid peaaegu üldse,” kirjutab Laidre essees. „Praegu on tihtilugu nii, et me küll kuuleme sõnu, kuid ei kuula neid või siis ei tee seda tähelepanelikult. Umbes nagu

triikides või süüa valmistades, kui raadio mängib taustaks.”

Kui suur autoriteet Teie jaoks Enn Soosaar oli?

Enn Soosaar kuulus vaieldamatult nende hulka, kelle sõna maksis – sellel oli kaalu.

Mul oli au teda ka isiklikult tunda, ehkki põgusalt. Vahetasime elektronkirju ja korra käisin ka tema kodus Kadriorus.

Temaga oli alati huvitav vestelda, sest 68

tormlemise taustal on suur puudus, ja sunnivad iseseisvalt kaasa mõtlema, avardades nii tunduvalt enam inimese tunnetuslikku horisonti.

Mis ajendas antud artiklit kirjutama?

Eks kusagil alateadvuses olid need mõtted peidus ja ootasid nii-öelda oma aega. Õige hetk saabus siis, kui helistas ajakirjanik Marti Aavik ja tegi ettepaneku kirjutada Postimehe aastalõpunumbrisse üks pikem essee. Ma olen veendunud, et Eestis on palju heas mõttes sõnakaid inimesi, kes aga on otsustanud vaikida. Kutsuksin neid üles omi mõtteid avaldama ja kaasa rääkima, sest niisama koduseinte vahel kurtmine elu edasi ei vii.

Kui tihti üldse ja mis teemadel peamiselt sule haarate?

Sule järele haaran ma üsna tihti, kuid seda enamasti selleks, et ette võtta neljasaja või viiesaja aasta tagune avastusretk ajalukku. Tänastel teemadel kirjutan aga harva – pigem siis, kui mingil teemal on mõtteid pikema aja vältel kuhjunud ja need tahavad välja pääseda.

vestluse alguses polnud iialgi teada, kuhu lõpuks välja jõutakse.

Mulle tundub, et preemia toonud artikli alatoon on pessimistlik.

Ma ise ei arva, et konkreetse kirjatöö alatoon oli pessimistlik. Me peame julgema käsitleda ka ebamugavaid või isegi ebameeldivaid teemasid ja küsimusi. Juba ainuüksi probleemi teadvustamine on samm edasi võimaliku lahenduse poole. Paljude asjade võti on peidus kodus, kust noor inimene saab esmase tõuke laia maailma avastamiseks. Raamatute võlu seisneb selles, et erinevalt paljudest teistest infoallikatest arendavad need keskendumisvõimet, millest tänase kiire 69

LHV toetusel hakati 2012. aastal välja andma Enn Soosaare nimelist aastapreemiat, mis nimetati President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul „Eetilise esseistika auhinnaks”. Preemia laureaadiks saab autor, kes aitab oma kirjutistega levitada ja arendada Eesti ühiskonnas väärtusi, ennekõike vastutust oma maa ja rahva eest, millele Enn Soosaar pühendas kogu oma viljaka loometegevuse.

Mullu pälvis Soosaare preemia Hent Kalmo Vikerkaares ilmunud esseega „Utoopiline Eesti”. 2014. aastal võitis selle Toomas Paul Maalehes ilmunud esseega „Aus vale, vale ausus”, 2013. aastal Kalle Muuli raamatuga „Isamaa tagatuba” ja 2012. aastal Ilmar Raag Postimehes ilmunud esseega „Kultuuritust ei ole olemas”.

Margus Laidre Sündinud Tartus 1959. aastal.

Lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo teaduskonna 1982. aastal.

Kogenud diplomaat ning töötanud Eesti suursaadikuna Rootsis, Saksamaal, Püha Tooli juures ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis.

Aastatel 2010–2014 oli Vabariigi Presidendi välisnõunik.

Viimased kaks aastat olnud Eesti suursaadik Soomes.

Enn Soosaar (1937–2010) oli Eesti tõlkija ja publitsist, kes ühiskonnakriitikuna paistis silma kui terava sulega, ent alati väärika stiiliga autor. Aastal 2011 asutas Tallinna Ülikool Enn Soosaare sihtasutuse, mille ülesandeks on silmapaistva ühiskonnategelase pärandi säilitamine, edasiarendamine ja jäädvustamine.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Rahapesu tõkestamise juhiks sai Aivar Paul Jaanuaris asus LHV Panga rahapesu tõkestamise juhina tööle Aivar Paul, kes varasemalt töötas Rahapesu andmebüroo juhi kohal. LHV jaoks on rahapesu tõkestamine ja terrorismi rahastamise vastu võitlemine äärmiselt oluline ning seetõttu loodi rahapesu tõkestamise koordineerimiseks uus ametikoht. Meie panga kaudu tehtavate maksete arv ja maht on kasvanud kiiresti – aasta jooksul läbib meie panka rohkem kui 10 miljardit eurot. See summa on suurem kui Eesti riigieelarve, seega soovime me suunata veel rohkem tähelepanu rahapesu ja selle kaudu ka varimajanduse tõkestamisele.

Aivar Paul on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert rahapesu tõkestamise valdkonnas. 2013. aastast oli ta Rahapesu andmebüroo juht, ühtlasi on ta olnud üks Rahapesu andmebüroo tegevuse algatajatest. „Globaliseeruvas ja infotehnoloogiliselt kiirelt arenevas maailmas oleme uute väljakutsete ees leidmaks tasakaalu finantsvaldkonna innovatsiooni rakendamisel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamisel,” kommenteeris Aivar Paul. „Tänaseks on juba kõigile eestlastele näha, et nii terrorism kui ka selle rahastamine on aktuaalsed teemad. Samuti vajab pidevat tõhustamist rahapesu tõkestamine,” lisas Paul.

INVE ST EERI – NR 1/20 16

FOT O: OLEG H A RC H EN K O

LHV uudised

Parim teenindus on LHV Pangas Eesti parima teenindusega pank on LHV – nii selgus uuringufirma Dive tehtud uuringust. Iga-aastane pangandusvaldkonna uuring Dive Top 3, mille raames hinnati pankade teenindust Balti riikides, viidi läbi möödunud aasta lõpus.

Eestis osales testostude meetodil tehtud uuringus viis panka.

Testkliendid käisid arvelduskonto avamise sooviga viies pangas ning kõige parema teeninduse osaliseks said nad just LHV-s. Meie teenindajad said koondhinde 95,7%, teisele kohale jäi SEB (87,7%) ja kolmandale Swedbank (81,3%).

Meie teenindajate perfektsete tulemuste enneolematult suur osakaal tegi meile erilist heameelt, kuna peame hea teeninduse pakkumist väga tähtsaks ja pingutame parima tulemuse nimel ka edaspidi.

Eesti pankade üldine teenindustase on

aastaga veidi tõusnud ja endiselt heal tasemel – pankade keskmine koondhinne oli 84%. Sarnaselt varasemate aastatega osutasid parimat teenindust Baltikumis Leedu pangad (valdkonna üldine teenindustase 88%, Läti pankadel 83%).

Uuringust selgus, et Eesti teenindajad ei püüa oma klienti ja tema vajadusi nii hästi tundma õppida kui meie lõunanaabrid, kuid Eestis suudame me pakkuda just kliendi soovidele vastavaid lahendusi ja selgitada neile ülepakutud võimaluste tingimusi. Uuringust selgus, et erinevalt Läti ja Leedu pankade teenindajatest suutsid Eesti teenindajad alati anda vastused kõikidele klientide küsimustele. Lisaks kasutasid Eesti teenindajad toote tutvustamisel märkimisväärselt enam lisamaterjale.

70

Möödunud aasta lõpuks täitus LHV Pangal 80 000 kliendi ümmargune piir. Eriti hoogsalt saime uutele klientidele öelda „tere tulemast” aasta viimases kvartalis, kui meie juures avas konto üle 7600 uue kliendi. Aastaga suurenes LHV Panga eraklientide arv 34% ja äriklientide arv 51%.

LHV Groupi laenude maht kasvas aastaga 36% 410 miljoni euroni. Hoiuseid hoitakse meie juures kokku 617 miljonit euro väärtuses (kasv aastaga 35%). LHV Groupi ettevõtete juhitud fondide maht kasvas aastaga 570 miljoni euroni ehk 66 miljoni euro võrra (kasv 13%) .

LHV Group teenis 2015. aastal 14,8 miljonit eurot puhaskasumit. LHV Groupi juhataja Erkki Raasukese sõnul õnnestus 2015. aasta LHV-l hästi. „Seatud

eesmärgid said täidetud ja ületatud.

Tegeleme keskendunult pigem vähemate asjadega ja teeme seda nii, et meie tegevus lisab väärtust meie klientide jaoks ja aitab meie majanduskeskkonda edasi arendada,” märkis

Raasuke.

LHV Panga jaoks oli aasta teise poole hoog väga hea ja pank võitis juurde hulga kliente. LHV Varahalduse seisukohalt on oluline, et LHV juhitud II samba pensionifondid olid möödunud aasta vaates tootluse poolest selgelt parimad igas kategoorias. „Aastalõpu ebakindlus turgudel õigustas fondijuhi konservatiivset lähenemist pensionivara juhtimisel,” kommenteeris Erkki Raasuke.

LHV on parim börsiliige

FOTO: EGE R T KA ME NIK

Nasdaq Balticu börsid kuulutasid LHV Panga eelmise aasta parimaks börsiliikmeks. See oli juba neljas kord, mil LHV sai parimaks börsiliikmeks ehk parimaks Balti aktsiatega kauplemise vahendajaks. Tiitel anti üle Tallinnas, Riias ja Vilniuses toimunud galaõhtutel.

71

LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi (pildil paremal) tänas Nasdaq Tallinna juhilt Rauno Klettenbergilt auhinda kätte saades kõiki kliente ja partnereid. „Oleme väga rõõmsad, et meie töid ja tegemisi on märgatud,” sõnas Vallikivi. „LHV Pank peab investeerimise populariseerimist oluliseks ja me teeme selle nimel pidevalt tööd,” lisas ta.

Parimad ettevõtted selgitati Baltic Market Awardsi konkursi raames välja juba kümnendal järjestikusel aastal.

Auhinnakategooriaid oli kokku kaheksa. Tänavuse Baltic Market Awardsi raames hinnati 55 Balti börsidel kaubeldavat ettevõtet enam kui 160 kriteeriumi alusel. Peaauhinna „Parimate investorsuhetega ettevõte Baltimaades” võitis kolmandat aastat järjest Tallinna Vesi.

F O T O : SH UT T E RST O C K

80 000 klienti

LHV uue heliloomingu Au-tasu Koos Eesti Muusika Päevade festivaliga kuulutame esimest korda välja konkursi LHV uue heliloomingu Au-tasule, millega tunnustame üht 2015. aastal maailmas esiettekandele tulnud Eesti helilooja teost. Konkursi võitja saab 5000-eurose stipendiumi ja eksklusiivse heliloomingutellimuse.

Eesti heliloojad on rahvusvaheliselt väga aktiivsed ja edukad ning nende muusika kõlab maailma olulisematel muusikafestivalidel ja tippkollektiivide esituses, kuid kodumaal tuleks nende tegevustest rohkem teada anda.

Meil on hea meel, et saame konkursile õla allapanekuga kaasa aidata nüüdismuusika valdkonna elavdamisele ja väärtustamisele – ühelt poolt saab preemia laureaadi osaks austus Eesti muusikakogukonna poolt, teisalt aga tasu silmapaistva loomingu kuulajateni toomise eest.

Eesti pangana toetame Eesti kultuuri ja loodame, et Au-tasu kutsub heliloojaid konkursil aktiivselt osalema. LHV Panga Au-tasu kandidaate saab esitada Eesti Heliloojate Liidule kuni 1. märtsini. Nominendid kuulutatakse välja 28. märtsil ning preemia laureaat selgub Eesti Muusika Päevadel 15. aprillil.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Investeerimisalane kirjandus on abimeheks kõigile, kes tahavad turgudel tegusid teha. Oled siis alles alustamas või omad juba arvestatavat investeerimiskogemust, uutest ideedest ja kasulike tõdede kordamisest on ikka abi.

Seekord tutvustame mitmeid teoseid, mis toonitavad, kui tähtis on enne tegudele asumist mõelda, lähtuda faktidest ja otsustada kaine mõistuse järgi.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

TE KST : PRI IT RUM

JORMA OLLILA

KENT RAJU

JEFFREY PFEFFER

Võimatu edu.

Kasvulava Nokias 2015

Reklaamitrikk ehk kõik, mida reklaamist teadma pead 2011

Leadership BS: Fixing Workplaces and Careers One Truth at a Time 2015

Soome majanduse käekäik huvitab meid väga, Soome on meie naaber ja eeskuju.

Mitte kuigi ammu otsiti ka Eestis aktiivselt meie oma Nokiat. Soomlased enda oma leidsid, kuid selle edu tõusis ja langes.

Jorma Ollila oli neliteist aastat Nokia tegevjuht.

Oma memuaaridel põhinevas raamatus näitab ta, kuidas Nokias saavutati hiilgav edu, mida kadestas kogu maailm, ja selgitab, kuidas sellest ilma jäädi.

Tegelikult oligi see ju paljuski Nokia ja ka Ollila „süü”, et maailmas mobiiltelefonirevolutsioon sündis. 1990. aastate alguses oli eesseisvat edu võimatu ennustada. Ometi suutis Nokia panna end tööle nii, et visioonid ja julged otsused ühendati tõelise loomingulisuse ja insenerikunstiga.

Tulemuseks oli liidrikoht mobiilitootjate seas ja enneolematu kasv.

Ollila kirjutab oma kogemustest, kuidas balansseerida võidu ja hävingu vahel, kuidas luua ja juhtida ühtset meeskonda ning mida tähendab olla tippjuht. Teos on aus ka kõiges, mis puudutab valearvestusi ja edu kaotamist.

Juba raamatu kaas ja pealkiri annavad mõista, et teos püüab reklaamivaldkonna pulkadeks lahti võtta. Seda on püüdlikult ka tehtud. Lugeja saab mõnusa annuse vaimukat kirjeldust, kuidas reklaamimaailm toimib, kuidas reklaamiloojad ja -agentuurid töötavad ning kuidas reklaamid sünnivad.

Kuna reklaami tarbivad kõik ja pea sama paljud peavad end selle ala asjatundjaks, on ka raamat mõeldud laiale lugejaskonnale.

Turundusosakond on ju peaaegu igas ettevõttes.

Autor ei lase ennast teooriatel ülemäära segada ning raamat sisaldab külluslikult subjektiivseid üldistusi ja lihtsustusi. Aga keda siis veel uskuda, kui mitte kõrvuni reklaamimaailmas elavat kirjutajat?

Raamatus toodud nutikad ja hästi valitud näited illustreerivad kõike, mida autori arvates reklaamindusest teadma peaks.

Selles juhtimisalases raamatus nimetatakse asju õigete nimedega. Paljud peavad Jeffrey Pfefferit küünikuks, kuid ta lihtsalt vaatab andmetele ausalt otsa.

Autor on teadlane. Erinevalt paljudest teistest juhtimisgurudest saab Pfeffer enda kirjapandut ka tõestada ja seepärast ütlebki ta paljude käibetõdede kohta „BS”.

Jutud, et õiged liidrid on ausad meeskonnamängijad, kes hoolivad kogukonnast ja väärtustest, ei pea üldjuhul paika.

Tegelikult lähevad tippudest teflonmehed ja -naised läbi ustest ja akendest, sageli tõde väänates ja iseennast imetledes.

Soovid ja tegelikkus on väga erinevad. See tekitab organisatsioonides usaldamatust ja arusaamatust. Pfeffer näitab, kuidas asjad tegelikult on, ja annab võimaluse järeldada, mida juhtimise paremaks muutmiseks võiks teha.

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 1/20 16

72

TREN GRIFFIN

D A NI RO D RIK

M AT T H E W SY E D

BEN CARLSON

Charlie Munger: The Complete Investor 2015

Economics Rules 2015

Black Box Thinking: The Surprising Truth About Success 2015

A Wealth of Common Sense 2015

Berkshire Hathaway asejuht Charlie Munger on paljude arvates täiusliku investori kehastus ehk elav näide sellest, kuidas olla edukas siiralt, arukalt ja enesekindlalt, tehes samal ajal kõvasti tööd ja omades laitmatut renomeed.

Mungerit peetakse investeerimise alal väga mõjukaks mõtlejaks. Antud raamatus võtabki autor kokku tema nutikaimad arusaamised elust ja eeskujulikust äripidamisest, tuues välja elulisi õppetunde ja naljakaid juhtumisi, aga ka tsitaate kirjutistest ja kõnelustest.

Munger on alati rõhutanud maailmast arusaamise olulisust – see on tema sõnul mõttemall, mis aitab nii investeerimisel kui ka elus üldiselt. Raamatust leiabki lugeja vastuse küsimusele, kuidas leida võimalusi ja näha riske seal, kus need esimese hooga varjatuks jäävad.

73

Ökonoomika või majandusteadus koosneb erinevatest mudelitest maailma mõtestamiseks.

See, mis eristab parimaid ökonomiste mitte nii headest, on oskus valida erinevate olukordade tõlgendamiseks sobiv mudel, erinevaid võimalusi oskuslikult sünteesides.

Reaalteaduste ja majandusteaduse vahel on palju erinevusi, kuid mõlemad on teadusharud. Ökonomistid oskavad näha erinevaid mudeleid samaaegselt ja neid rakendada, püstitada uuenduslikke hüpoteese ja otsida võimalusi nende tõestamiseks.

See mitmekesisus ja paindlikkus jätab neile aga ka ruumi järgida kaasaja trende ja päevapoliitikat – oskus, mis on üks peamisi ökonomistide vastu suunatud kriitika põhjuseid.

Mathhew Syed väidab, et inimesed suhtuvad ebaõnnestumisse tihti valesti, põlastades seda ning püüdes seda vältida ja maha vaikida. Samal ajal on nn musta-kastimõtlemine tõestanud, et kõige kindlam viis vigade ja ebaõnnestumiste vältimiseks on neist õppust võtta.

Syedi hästi kirjutatud ja veenev raamat võrdleb erinevaid lähenemisi oma vigade tunnistamisel ja näitab seeläbi, kuidas on parem. Must kast on lennukites selleks, et õnnetuse korral oleks täpselt võimalik kindlaks teha, mis läks valesti. Kuna lennunduses pühendatakse võimalike vigade kõrvaldamisele nii palju tähelepanu, on lendamisest saanud vaat et kõige turvalisem liikumisviis.

Investeerimisele saab läheneda lihtsalt, aga ka väga keeruliselt. Erinevaid instrumente ja strateegiaid on nii palju, et see paneb pea ringi käima. Ben Carlson toob kõrge lennuga lugeja maa peale tagasi ja tuletab meelde esmatähtsad põhimõtted.

Carlson väidab, et olulist tuleb osata eristada ebaolulisest ja lihtsust tuleb otsida võimaluste virrvarris. Autor soovitab hoida pea külmana, mõelda pikaajaliselt, uurida ja koguda infot, maandada riske ja oma heast plaanist kinni pidada. Sest lõppude lõpuks aitab kaine mõistus ja mõtestatud tegevus meil alati jõuda paremate tulemusteni kui kavaldav rahmeldamine.

BRETT N. ST E E N B AR G E R Trading Psychology 2.0: From Best Practices to Best Processes 2015 Kauplemispsühholoogia puudutab kõiki investeerijaid: nii päevakauplejaid, investoreid, turutegijaid kui ka fondihaldureid. Seni kuni kõiki kauplemisotsuseid ei tee robotid (milleni läheb veel aega), mängib psühholoogia turul toimuvas tähtsat rolli.

Kõrgelt hinnatud teoses kirjeldab Steenbarger, kuidas parimatest praktikatest kujundada pikaajalist edu toovad protsessid ning kuidas end investorina psühholoogiat appi võttes analüüsida.

Edukale tegutsemisele panevad aluse turumuutustega arvestamine, oma tugevuste arendamine, loominguline mõtlemine ja enda jaoks parimate toimivate lahenduste väljatöötamine.

Illustreerivad näited ja ladus seletus aitavad lugejal mõista, kuidas kasutada psühholoogia tarkusi oma eesmärkide saavutamiseks.

I NVE STE E RI – NR 1/2016

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Hea intressiga hoiused“.

Võitjaks osutusid Edith Harak, Mari Amos ja Elina-Emiilie Leht.

Palju õnne!

INVE ST EERI – NR 1/20 16

74

P채ikesesoojad A-klassi perekorterid J. Kunderi p천ik 6 Neeme Liiva 527 2623

Liia Laid 527 9992

www.k6.ee