Investeeri 02 2014

LHV PANGA AJAKIRI NR 2/2014

Noor, tark ja tubli

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling püüab Eesti majandusele uut hoogu anda

I NVEST EERI NR 2/20 14

A NALÜÜS: U US K OALITSIOONIL E PE INT ER VJUU: KATRE KÕVASK A JALUGU: KULD ET TEVÕTE: TALLINNA SADAM G URU: BILL GATES

Juhtkiri

Sisukord 4

T EKST : PRIIT RUM LHV kommunikatsioonijuht

ASJATUNDLIKKUS ON VÄÄRTUS. Kaasaegne töötempo, informatsiooni virr-varr ja tugev konkurents nõuavad üha enam kiiret tegutsemist ja reageerimist. Selleks, et kiirelt langetada õige valik ja teha oma tööd kõige tulemuslikumal viisil, on järjest enam vaja põhjalikke taustateadmisi ja vilumust.

Tänu professionaalsusele ja ettevõtluskogemusele on LHV tegevus olnud tulemuslik. Asjatundlikkus investeerimisel või pangateenuste disainimisel jõuab meie klientideni parema tootlusega ja lihtsamate teenuste näol.

Seekordne Investeeri rõhutabki mitmel moel professionaalsuse ja asjatundlikkuse tähtsust. Nii nagu pensionifondide juhtimisel on vaja õigel hetkel teha põhimõttelisi suunamuutusi, tuleb ka ettevõtte suunamisel või uue poliitika väljatöötamisel teha valikuid lähtuvalt põhjalikust analüüsist ning ära tunda väärtuslikud nõuanded.

Ka riskimine on lubatud, kui tegemist on asjatundlikult võetud riskiga.

Kui Anne Sullingule märtsi lõpus ministrikabineti uks avanes, oli see üllatus temale endalegi. Kuid pangandusalase töökogemusega asjatundjalt võib väliskaubandus- ja ettevõtlusministrina palju loota.

Tema esimesed sammud uuel töökohal on tõestanud huvi süveneda ja teha tarku otsuseid. Käesolevast ajakirjanumbrist saategi lugeda värske ministri mõtetest üldisemalt.

10 14 20 24 30 34 36 46 50

52 60

64 68 70 72 74

INTERVJUU KATRE KÕVASK räägib oma karjäärist ja Premia Foodsi juhtimisest.

INVESTORI ABC Tähelepanekuid Venemaa majanduse kohta.

AJALUGU Kulla kujunemisest maailma üheks ihaldatuimaks väärismetalliks.

PERSOON Vastne minister ANNE SULLING tutvustab ennast ja oma eesmärke.

ANALÜÜS HEIDO VITSUR analüüsib uut koalitsioonilepet.

ETTEVÕTE Kuidas töötab Tallinna Sadam?

ARVAMUS Majandusõppejõud ANDRES ARRAK selgitab, kui palju maksab raha.

GURU Maailma rikkaime mees on taas BILL GATES. ÜLEVAADE Jalgpall on äri, kus liiguvad miljardid eurod.

LHV PANK TOETAB Lühiintervjuu tänavu Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvinud teoloogi TOOMAS PAULIGA. ANALÜÜS TIIT PAANANEN kirjeldab Eesti infotehnoloogia sektori olukorda ja võimalusi.

PENSION LHV pensionifondide juht ANDRES VIISEMANN selgitab oma investeerimispõhimõtteid.

KAPITAL Riskikapitalifondid turgutavad majandust.

SUUR UUDIS LHV hakkab pakkuma liisingut Tesla elektriautole.

LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine ja kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Jarek Jõepera Trükk: Kroonpress Trükiarv: 42 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOTOD: JA REK JÕE PE RA

INVE ST EERI – NR 2/20 14

4

Intervjuu

Kindel Katre

AS PREMIA FOODS JUHATUSE ESIMEES KATRE KÕVASK ON TEINUD LÄBI PÕNEVA TEEKONNA, MIS HÕLMAB NII UUTE ASJADE ALGATAMIST KUI KA OLEMASOLEVA ARENDAMIST. Kirjelda palun oma karjääri algust.

Lapsena oli mul kindel soov saada arstiks. Aga siin ma nüüd olen ja tegelen kalade ja jäätistega. (Naeratab.) Aga minu ema on südamearst. Käisin lapsena temaga üsna palju tööl kaasas ja mõte, et saaksin ka ise arstina inimesi aidata, meeldis väga. Kuid läks siiski hoopis teisiti. Astusin Tartu ülikooli majandusteaduskonda, hiljem valisin erialaks turunduse ja välismajanduse. Ülikooliga samal ajal töötasin Tartus reklaamiagentuuri Age Com tütarfirmas projektijuhina. See oli huvitav aeg, rahvusvahelist infot turunduse ja reklaami kohta liikus väga palju ning sisuliselt sain sealt teise kõrghariduse.

Kuidas sattusid tegutsema koos Kuldar Leisiga?

2000. aastal sattusin tööle Ösel Foodsi.

Läbisin tööintervjuu Kuldar Leisi ja 5

Tarmo Tammega (Ösel Foodsi tootmisjuht).

Kuldar rääkis ideest alustada mahla tootmist – et selleks oleks vaja luua viie kuuga uus bränd ja saada pooleteise aastaga Eestis turuliidriks, lisaks olid laual ka mõned teised mõtted joogiäri vallast. Mina seletasin, et nii lühikese ajaga pole võimalik uut brändi turule tuua, et arvestades tollast turusituatsiooni oli ka liidripositsiooni püüdmine enam kui kaheldav ning ka ülejäänud väljakäidud mõtted polnud ehk suure perspektiiviga. Seega polnud tegemist tavalise tööintervjuuga ja olin täiesti kindel, et Ösel Foodsi mind tööle ei võeta. Paar päeva hiljem aga helistas Kuldar ja kutsus mind tööle. Otsustasin väljakutse vastu võtta, sest latt oli sedavõrd kõrgele seatud, et tekkis sportlik huvi tõestada, et saan hakkama. Pidin väga kiiresti väga palju õppima, mind vaimustas ja innustas valdkond ja meie tollane meeskond.

CV Sündinud 1975.

1998 lõpetas Tartu Ülikooli turunduse ja väliskaubanduse erialal.

Alates 2006 ASi Premia Tallinna Külmhoone turundusdirektor ja juhatuse liige.

Alates 2009 juunist Premia Foodsi juhatuse liige.

Alates 15. maist 2013 Premia Foodsi juhatuse esimees.

Täiendavalt AB Premia KPC juhatuse liige, kuulub ASi Saaremere Kala, OÜ Vettel, OOO Hladokombinat No 1 ja ASi Premia FFL nõukogusse ning OÜ Footsteps Management juhatusse.

KÜSITLE S: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 2/2014

Intervjuu

Kuldar Leisi kommentaar Aastal 2000 olime loomas Aura mahlabrändi ja meeskonda oli vaja turundusjuhti. Kohe esimesel kohtumisel oli tunne, et Katre oma avatuse ja tegutsemistahtega võiks olla sobilik millegi uue loomiseks. Noore ja vähese kogemusega inimese meeskonda kutsumine on alati risk, aga tähtsam on siin suhtumine kui CV. Meeskonnas peavad olema erinevad natuurid ja keegi neist ei tohiks liigselt domineerida ega oma arvamust peale suruda. Katre on otsese ütlemise ja naiseliku vaistuga, ega selliste karakteritega lihtne töötada pole.

Meie noores Premia Eesti meeskonnas oli iseloomude põrkumine selgelt äri edasiviiv jõud. Naabermaade tütarfirmades ehk ei saadud esialgu aru, kuidas noor juhtkond julgeb pika ajalooga äri pöörama hakata, Katrel oli ses osas turunduses vahest kõige raskem, aga tema pühendumine sundis väliskolleege temast lugu pidama.

Andsin talle ettevõtte juhtimise väga rahuliku südamega üle, see oli kaalutletud pikaajalise arengu tulemus. Sellist arengut juhtimises, kus meeskonnast kasvab välja uus juht ja annab firmale uue tõuke, soovitaks kõigile.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

Olulised on ajast u Ajas ette rutates võin öelda, et suur osa meie tollasest Ösel Foodsi müügimeeskonnast on liikunud meiega kaasa Premiasse.

Millise kogemuse andis Nordic Foods ja kaubamärk Maakera?

Olen naljatlemisi öelnud, et olen ka osalenud ühe start-up’i loomises. Meil oli pool aastat aega, et panna püsti uus tehas, luua kaubamärk ja sortiment ning leida töötajad. Ja seda Põlvas, kus on väga raske leida nii spetsialiste kui tehasetöölisi. Õppisime sellest kogemusest väga palju ja tänu sellele on hiljem jäänud mitmed vead tegemata.

Maakera suppidega suutsime pooleteise aastaga hõivata 30 protsenti turust, mida peeti täiesti konservatiivseks ja selgete ostueelistustega turuks. See oli igati

tõsiseltvõetav saavutus, mille tulemusena müüsime ettevõtte maha Põltsamaa Felixile. Osasid meie loodud supi- ja toiduretsepte kasutatakse siiani, alles ja elujõuline on ka smuutibränd Pai. Kolm aspekti, mis on tähtsad, on tahe, meeskond ja ajastus. Kolmekesi – mina, Kuldar ja Silver Kaur – oleme tänaseks koos töötanud erinevates toiduettevõtmistes 14 aastat. Kuigi oleme inimestena väga erinevad, klapime tööalaselt hästi ja eks meeskonnavaim ongi üks olulisemaid tegureid, mis määrab, kas sa oled edukas või mitte.

Kelleks sa ennast rohkem pead, kas ettevõtjaks või juhiks?

Ettevõtja ja juhi vahele ei saa joont tõmmata. Juht peab olema ettevõtlik ja ettevõtja peab juhtima inimesi. Oled sa 6

lepped saavad baseeruda ainult vastastikusel usaldusel ja viimase kaheksa aastaga, mil olen Premias olnud, on see usaldus end igati õigustanud.

Kriisi ajal tõmbasime Premias palku, sealhulgas juhtkonna palku, 20–30 protsendi võrra väiksemaks ja olime sunnitud kõigis oma äriüksustes paljudest headest inimestest loobuma. Kes jäid, pidid madalama palga eest tegema rohkem tööd ja taluma palju suuremat stressi.

Need inimesed, kellega selle raske aja koos üle elasime, on meie meeskonna tuumik – need on inimesed, kellele saan alati loota ja tänu kellele saan igal hommikul tööle tulla naeratusega.

Oled juhina demokraat?

Lähtuvalt vajadusest ja olukorrast ning kultuurilistest eripäradest. Üldiselt eelistan demokraatlikku stiili, aga pean kohanduma vastavalt turule. Näiteks

Meeskonnast Premia Foodsi juhtkond – Kuldar Leis, Silver Kaur ja Katre Kõvask – on erinevates ettevõtetes koos töötanud 14 aastat.

Alustati 2000. aastal Ösel Foodsis ja Eesti joogiturule toodi Aura kaubamärk.

2004. aastal loodi üheskoos valmistoite ja purgisuppe tootev ettevõte Nordic Foods ning turule toodi kaubamärk Maakera.

2006. aasta jaanuaris võttis Nordic Foodsi juhtkond vastu Amber Trusti pakkumise asuda juhtima fondi poolt värskelt omandatud Premia Tallinna Külmhoonet, mille tollane emaettevõte asus Leedus ja tegutses nime all Kauno Pieno Centras.

t us, meeskond ja tahe suure või väikese ettevõtte juht, lood start-up’i või millist ettevõtet iganes, oluline on pühendumine. Sa pead oma töösse panema hinge.

Ka suure ettevõtte juhina on vaja ettevõtja vaimu ja ideid. Alates Ösel Foodsi omandamisest olen ma olnud osanik ettevõttes, milles töötan, nii ka Premias.

Kuid Premias tervikuna propageerime inimestes soovi ja võimet võtta vastutust ja käituda pigem ettevõtjana, mitte halvas mõttes palgatöötajana. Anname inimestele palju vabadust, kuid eeltingimusena peab töö olema tehtud ning nii isiklik kui ka ettevõtte areng mõõdetav ja nähtav.

Reedeti kestab meil tööpäev kella poole kolmeni, kuid selle eelduseks on lühikesed lõunapausid ülejäänud päevadel ning kõigile on selge ja teada, et eelkõige peab olema töö hästi tehtud. Sellised kokku7

Venemaal tahetakse range käega juhtimist. Rootsis seevastu tahetakse pikki arutelusid, eesmärgiga jõuda konsensusele. Baltikumis on demokraatiat kõige rohkem, kuid ka siin kehtib reegel, et võime küll arutleda, aga ühel hetkel tuleb teha otsus, mis lähtub sellest, mis on Premiale kui ettevõttele parim lahendus.

Premia tegutseb kuues riigis, sul on siis palju sõitmist, kui tahad igal pool kohal olla.

Kaks-kolm päeva olen siin ja ülejäänud ära. Mõnel nädalal jõuan vaid üheks päevaks Tallinna kontorisse. Reisimist on väga palju. Ja see aitab ka erinevates riikides lihtsamini inimestega suhelda ja kiiremini otsuseid vastu võtta, lisaks sellele olen nende jaoks nähtav ja

2013 majandusnäitajad Premia Foodsi 2013. aastal auditeeritud konsolideeritud käive oli 98,9 miljonit eurot. Aastaga kasvas käive rekordilise 12,5 miljoni euro ehk 14,4% võrra. Ekspordi osakaal käibest oli 72%. Käive kasvas kohalikus valuutas arvestatuna kõigis ärisegmentides ja sihtturgudel.

2013. aastal teenis Premia Foods 0,9 miljonit eurot puhaskasumit. Aktsionäridele makstakse dividende 0,01 eurot aktsia kohta. Jäätis annab 30 protsenti käibest, kala 40 ning ülejäänud on külmutatud kaup.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Intervjuu

Milline tuleb eesootav suvi, ei tea keegi, aga vaatamata sellele oleme suveks valmis, uudistooted on turul ja kaubamärgid tugevad ning loodame, et ka jäätisesõbrad hindavad meie uusi üllatusi. Samasugune valmisolek ja soov pidevalt midagi uut turule tuua kehtib ka teiste ärisegmentide kohta.

Sinust kui turundusinimesest sai ettevõtte juht. Kui palju turunduse osakaal Premias kasvas?

Turunduse roll on meil väga suur, selle järgi joonduvad teised valdkonnad ja see loob meie konkurentsieelise. Turunduse strateegilises juhtimises osalen siiani, oluliselt vastutusrikkamaks on aga viimase aastaga muutunud meie kohapealsete ekspertide roll erinevates riikides.

Eelkõige peab töö, mida ma teen, mind vaimustama

INVE ST EERI – NR 2/20 14

Milline on sinu lemmiktoode?

Minu pikaajaline lemmik on olnud täiesti tavaline Väikese Tomi vanilliplombiir šokolaadiglasuuriga, kuid tänavuse aasta uudistoodetest meeldib väga Vau Muhe Mustsõstar. Selle jäätisega nägime palju vaeva ning lõpptulemus on nii mõnusalt muhe ja suvine, et toob alati päikese välja.

reaalselt probleemi puhul ka olemas, mitte müütiline direktor kusagil kaugel.

Kui peaksid veel ühe ettevõtte looma, siis millega see tegeleks?

Eelkõige peab töö, mida ma teen, mind vaimustama. Ja kui sellega kaasneb ka uue ettevõtte loomine, siis seda vahvam see väljakutse on.

Kui tsükliline on üldse teie äri?

Ikka on, aga erinevad ärisegmendid tasakaalustavad teineteist väga hästi. Kui jäätisemüügi kõrgaeg on teine-kolmas kvartal, siis meie kalamüügi, mille peamine sihtturg on Soome, tippaeg on neljas kvartal, eriti jõulud ja ülestõusmispühad. Külmkaup on aga populaarne sügisest kevadeni. Eelmise aasta suvi oli väga ilus ja sellest tulenevalt jäätisesegmendis ka ääretult konkurentsitihe.

Kui palju sulle tööpakkumisi tehakse?

Pakkumised on üsna sagedased, mõni on põnevam, mõni mitte. Olen toiduga pikalt tegelenud ja antud valdkonna juures meeldib mulle väga see, et toit on hingega äri. Seega iga pakkumise puhul esitan endale kõigepealt küsimuse, kas see oleks midagi, mis vaimustaks mind rohkem kui tänane Premia ja toiduäri. Täna on vastus olnud eitav, sest Premias on ehitamist ja arendamist veel küllaga.

8

9

I NVE STE E RI – NR 2/2014

I L L US T RAT S I OON : L E MBI T U MI KKE R

Investori ABC

Vene värk

VENEMAA AKTSIATURU KUKKUMINE JA RUBLA NÕRGENEMINE ON UKRAINAGA SEOSES TAAS KORD PILDIL. INVESTOREID HUVITAB, KAS VIIMASTE NÄDALATE LANGUS ON SEOTUD LÜHIAJALISELT SUURENENUD POLIITILISE RISKIGA VÕI ON PIGEM TEGU PIKAAJALISTE GLOBAALSETE TRENDIDEGA JA KAS VENEMAAD PEAKS PIKEMAS PERSPEKTIIVIS VÄLTIMA. KK

TEKST: KAIUS KIIVRAMEES

LHV portfellihaldur INVE ST EERI – NR 2/20 14

VENEMAAGA SEOTUD varade hinnad on selle aasta esimese paari kuuga läbi teinud olulise korrektsiooni. Aga Ukrainaga seonduva lõppmängu algus oli olemuselt pigem ettekääne kui tegelik põhjus varade likvideerimiseks. Vene turg on teinud vähikäiku juba 2011. aasta keskpaigast alates. Toormesektoriga seotud investeeringud on olulisel määral väärtust kaotanud, ühena vähestest on lääne turgudega sammu pidanud sisetarbimisele suunatud investeeringud, kuid ka nende börsikaared keerasid oluliselt lõuna poole pärast Föderaal-

reservi lõdva rahapoliitika koomaletõmbamise indikatsiooni. Kõik see juhtus enne Ukraina kriisi.

Soovitan investeerimisel arvestada põhimõttega, et igal investeeringul on üks kuni kaks peamist tegurit, mis panevad paika antud investeeringu peamise suuna ja määravad kuni kaks kolmandikku lõpptootlusest.

Olgu see siis käimasolev laenubuum, mis tõstab firmasid, kes on keskendunud sisetarbimisele, toormehindade enneolematu tõus, mis lükkab toormefirmasid oma tootmisvõimsuse suurendamiseks 10

suuri investeeringuid tegema, või erakordses mahus tehtavad infrastruktuurija kinnisvarainvesteeringud. Enamasti on olemas nn põhitees, mille ümber investeeringu väärtus ajas peamiselt muutub, jättes oluliselt varju ettevõttespetsiifilised näitajad ja keskendudes pigem suurele pildile, milles ettevõte tegutseb.

Põhjuseks on Hiina Venemaa puhul võiks jaotada perioodi kaheks, sest mõlemal perioodil on oma erinevad tegurid. 1990. aastatel said investorid esmakordselt osta varasid raudse eesriide tagant, enamasti väga soodsatel tingimustel – kohati kuni kümme korda odavamalt kui sarnased ettevõtted muudel arenevatel turgudel.

Teine periood algas 2002. aasta lõpus, kui Hiina liitus WTOga ja käivitus seniolematu toormehindade tõus.

Kui esimesel perioodil oli tegemist pigem turu avastamisega, siis teisel perioodil pani Hiina liikuma väga suured jõud ja enneolematud summad liikusid majanduse moderniseerimisse läbi urbaniseerumise. 2003.–2014. aastal tehti suures mahus investeeringuid infrastruktuuri, tootmismahtudesse ja kinnisvarasse, mis tõstis järsult nõudlust 11

toormete järele. See omakorda tuli turuosalistele üllatusena ja viis toormehinnad otsejoones üles. Kõik need arengud on olnud Venemaa jaoks kui tugevalt puhuv taganttuul – Vene majandusime on olnud järsk globaalne nõudluse kasv toorme järele, milles on võtmerolli mänginud Hiina.

2011. aastal hakkasid aga pildile jõudma esimesed märgid sellest, et Hiina kiire kasv on suurel määral kaasa toonud investeeringute ebaefektiivsuse ja ei pruugi olla jätkusuutlik. Hiina investeeringutebuumi lõppfaas on olnud tondilinnade, liigse tootmisvõimsuse ja tühjade investeerimiskorterite ehitamine spekulantidele, mitte aga kasumlikud pikaajalised projektid.

Suur Hiina majandusime on toimunud viimase viie aasta jooksul krediidikasvu arvel, mis on oluliselt ületanud sissetulekute kasvu. Selline olukord ei ole jätkusuutlik ja Hiina ei ole siinkohal erand.

Kui elatakse pikalt üle jõu, siis tuleb see tuleviku arvelt, tee normaliseerumiseni on enamasti sama iga laenubuumi lõppmängul, mil majanduses elimineeritakse üleliigne tootmisvõimsus ja kirjutatakse maha halbade investeeringutega kaasnenud laenud.

Raha voolab välja Euroopa Keskpanga hinnangul on raha väljavool Venemaalt olnud viimasel ajal neli korda suurem kui Kreml tunnistab, ja see on omakorda kergitanud euro niigi tugevat kurssi.

Keskpanga president Mario Draghi on allikat mainimata märkinud väljavoolu suuruseks 160 miljardit eurot ehk 222 miljardit dollarit.

Venemaa rahandusministeeriumi andmed on muidugi tagasihoidlikumad.

See on märk, et Venemaa on palju suuremates raskustes, kui üldiselt arvatakse. Selline rahavool on võrdne Lehman Brothersi panga pankrotile järgnenud perioodiga. Suur rahavool võib olla ka põhjuseks, miks Venemaa on leevendanud oma suhtumist Ukraina suhtes.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Investori ABC

USA TOP500 ettevõtte indeks vs arenevate turgude indeks 1990. aastatel

tõusevad edasi ja marginaalid vähenevad.

Ainus lihtne väljapääs sellest ringist on valuuta devalveerimine.

350 300 250 200 150 100 50 1995

1996

1997

1998

1999

2000

USA TOP500 ettevõtte indeks Arenevate turgude indeks

INVE ST EERI – NR 2/20 14

Taganttuul on asendumas vastutuulega Bank of International Settlements (nn keskpankade keskpank) on mitu kvartalit juhtinud tähelepanu Hiina ebatervele krediidikasvule ja sellest tulenevatele struktuursetele riskidele arenevatel turgudel, mis on läbi toormeekspordi Hiinaga sõltuvussidemetes. Riigid, kes on pikalt Hiina tuules sõitnud, nagu Venemaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia, lääne riikidest Austraalia – kõigi nende jaoks saab uus kümnend olema teine reaalsus võrreldes sellega, mida eelmine endast kujutas. Taganttuul on asendumas vastutuulega.

Kui metallide segmendis on turule tekkinud rauamaagi ja vase kõrgete hindade tulemusena selged märgid ülepakkumisest, siis energiavaldkond on veidi komplekssem. Harvardi teadlase Leonardo Maugeri hinnangul on energiasektoris järgmise kuue aastaga lisandumas sellisel määral uut tootmisvõimsust, mis muudab energiahindade tõusu reaalhindades väga ebatõenäoliseks. Kui see peaks tõeks saama, on toormeid eksportivate riikide jaoks tegu suure probleemiga, sest väljamüügihinnad langevad toormehindade näol, aga sisendhinnad tõusevad kõrge inflatsiooni tõttu. Isegi kui toormehinnad jäävad püsima, on tootjad probleemi ees, sest sisendhinnad

Haavatav Venemaa Venemaa on selles protsessis eriti haavatav, sest Vene investor on keskmisest riskialtim ja opereerib kõrge finantsvõimendusega, lükates laenukohustuste osakaalu bilansis maksimumini. See töötab kui kahe teraga mõõk. Kui turg tõuseb, siis kogutakse ennenägematutes kogustes rikkust, kui turg halveneb, on maksejõuetus kiire tulema.

Naiivne on loota, et lääne ja ida suhted võiksid lähiajal normaliseeruda, sama kehtib ka Vene aktsiate riskipreemia osas. Riik, kes sõltub täielikult toormeekspordist, vajab sellest ülesaamiseks uut käiku välisinvesteeringute näol, mis on aga uue geopoliitilise reaalsuse tõttu väga ebatõenäoline. Aasta esimese kvartaliga on riigist välja voolanud üle 65 miljardi dollari. Majandus vajab toormeekspordilt sisenõudlusele ümberpositsioneerimiseks olulisi tehnoloogia- ja kapitaliinvesteeringuid, kuid neid ei ole kuskilt tulemas.

Vene ettevõtted on tegelikult teinud Hiinast ja toormetest põhjustatud vähikäiku juba 2011. aastast alates, aga alles nüüd leiti agressiooniga Ukraina suunal ettekääne, et likvideerida positsioonid, mis olid juba kaks ja pool aastat allapoole liikunud.

Olukord Venemaal ja hiljutine arenevate turgude buum meenutab veidi 1990. aastate algusperioodi, eriti, mis puudutab investorite suhtumist arenevatesse turgudesse. 1993. aasta kevade maailmamajanduse väljavaates on IMF kirjutanud, et majanduse taastumine USAs oli vaevaline, Euroopa vaevles ERMi valuutakriisis ja ainus roheline oaas majanduses olid arenevad turud, kuhu oli voolanud suurel hulgal raha. Deja vu 2011–12.

1993. aastal tehti arenevatel turgudel aasta jooksul tipud ja järgmised kümme aastat liiguti külgsuunas.

12

Erik Sakkov

Tallinna Lennujaama juhatuse liige / Pantokraatori liige / Ekspressi lugeja

“KAUGELE

NÄEB VAID KÕRGELT LENNATES. Tugev toimetus.

Teadlik lugeja.

25 tegevusaastat. 7 Bonnieri preemiat.

BONNIERI PREEMIA

BONNIERI PREEMIA

1995

BONNIERI PREEMIA

2004

BONNIERI PREEMIA

2007

Nüüd kolmapäeviti.

BONNIERI PREEMIA

2002

2003

BONNIERI PREEMIA

2008

BONNIERI PREEMIA

2013

FOTO: ALL OV E R P RES S / A LAMY

Rubriik

INVE ST EERI – NR 2/20 14

14

Ajalugu

Kuld KÕIK TEAVAD, ET KULD ON KALLIS, SEDA ON VÄHE JA ET SEE KOLLANE, TÖÖRIISTADEKS MITTESOBIV METALL ON AINUS JÄÄV VÄÄRTUS MEIE MUUTLIKUS MAAILMAS. IGAÜHEL MEIST ON OMA KULLATÜKK OLEMAS – KEL SÕRMUSENA, KEL KAELARISTINA, KEL HAMBAKROONINA, KEL PÕRANDALAUA ALL KULDKÜMNELISENA. JÄRELEMÕTLIKUMAD OSKAVAD LISADA, et suurem osa inimese ajaloostki keerleb selle päiksena igisärava viljakus- ja jõukusesümboli ümber: kui seda on, siis kuidas seda teiste eest kaitsta, kui seda aga on vähevõitu või pole üldse, siis kuidas seda juurde saada. Enamasti ongi tegu teise juhtumiga ning see tung on viinud inimese sõitma merede taha uusi maailmu otsima, sõdu pidama või moodsa alkeemikuna leiutama üha uusi viise, kuidas mingi olem – idee, aine, tegevus – muuta kasumiks ehk teisisõnu kullaks.

Kui alustada algusest Kuld on üks vähestest metallidest, mida leiab loodusest ehedal kujul. Töötlust nõudvad vask ja raud tulid hulga hiljem – siis, kui tehnoloogilisel mõttel oli olnud tuhandeid aastaid aega areneda. Nii alustataksegi kulla ajalugu kirjutades looga 15

Eesti rahvuseeposest Kalevipoja XVI laulus on meie eepose kõige tuntumad read „Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkust tunnistada“. Tuleb ka tunnistada, et kulla omamine on koormaks vaid siis, kui seda enam kellelgi vaja pole. Senine asjadekäik aga sellise olukorra saabumist ennustada ei luba.

TE KST: ANTS VI LL I NVE STE E RI – NR 2/2014

Ajalugu

FOT OD: S H UT T ERS T OC K

Kuldvillak Telesaate nimena kasutatav sõna on pärit Antiik-Kreeka müüdist, kui kullahimulised noored mehed võtsid ette teekonna, et kontrollida kuulujutte rohke kulla esinemisest ja selle kaevandamisest egiptlaste poolt kaugel maal.

iidsel ajal elanud lapsest, kes jõe kaldal mängides leidnud veest sädeleva kivi. See võib tõsi olla pea igas maailmanurgas, sest haruldast ja kallist metalli esineb tõepoolest laialipillatuna pea kõikjal, kui Eesti välja jätta. Isegi Põhja-Soomes Lapimaal on oma, vaikselt siiani kestev harrastuspesijate vaba aega sisustav kullapalavik.

Homerose eepostes nimetati kulda surematute hiilguseks ja surelike jõukuse märgiks, piiblis märgitakse kulla koduks Havilah, mis asub kohe kusagil Eedeni aia kõrval. Inkad nimetasid oma kulda jumalate pisaraiks. Ja üsna kiiresti sai

Kullatud maakera Maakera metallilises tuumas on teadlaste uurimuste kinnitusel planeedi moodustumise käigus kogunenud väärismetalle (sealhulgas ka kulda) koguses, millisest piisaks maapinna katmiseks pea neljameetrise kihiga. Aga selle varamuni ulatumiseks puuduvad vähimadki võimalused. Praktilisem on rahulduda maakoores leiduva kullaga, mille allikaks on Bristoli ülikooli teadlaste kinnitusel veerand miljardit aastat pärast Maa tekkimist planeeti tabanud meteoriidid. Kuld on tõesti taevalikku päritolu.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

kullast ka kõikide väärtuste mõõdupuu ehk raha.

Esimesed kirjalikud teated Muinas-Egiptuse esimese dünastia rajaja Menese seadusekogus mainitakse juba 3100 aastat eKr ehk siis üle 50 sajandi tagasi, et ühik kulda on väärt kaks ja pool ühikut hõbedat, seega seda kasutati raha eelkäijana. Tol ajal polnud kulla hankimine enam jõekaldalt leitud üksikute kivikeste otsimine – näiteks vaarao Seti I ajal (1320 eKr) oli asi sealmaal, et Egiptuse kullakaevandustest koostati kaart.

See esimene, papüürusel „kullakaart“ on siiani säilinud ning Torino muuseumis hoiul, ehkki tolleaegsed Nuubia kullakae-

vandused, nagu kümned tuhanded hilisemadki, on praeguseks ammendatud.

Kuldvillak on tuttav sõna Telesaate nimena kasutatav sõna on pärit Antiik-Kreeka müütilisest loost, kui kullahimulised noored mehed võtsid ette teekonna, et kontrollida kuulujutte rohke kulla esinemisest ja selle kaevandamisest egiptlaste poolt kaugel maal. Ajaloolased on arvamusel, et kullamaa oli arvatavalt Kolhis Musta mere idarannikul, umbes seal, kus praegu on Gruusia. Ka arvavad ajaloolased, et müütiline kuldvillak, mida argonaudid otsima läksid, polnud muu kui jõeliivast kullaterade väljasõelumiseks kasutatud lambanahk. Kullaliiv ehk peened kullaterad saadi kätte siis, kui villakut pärast kuivatamist raputati, kirjeldavad muinaskullanduse eksperdid.

Kuidas Iasonil läks, on omaette lugu, aga fakt, et kulla järele juba üle 3200 aasta tagasi pikk reis tundmatusse ette võeti, ergutab fantaasiat siiani. Samast müüdikimbust on ka Kreeka lugu kuningas Midasest, keda tabas õnn/õnnetus – kõik, mida ta puudutas, muutus kullaks. Ja veidi hilisemast ajast, kuuendast sajandist eKr, on kuulsaks saanud ilmaturikas Lüüdia kuningas Kröösus, kelle ajal vermiti esimesed kuldmündid, mille kullasisaldus oli üllatavalt kõrge – 98 protsenti.

Selleks ajaks oli kullal rahafunktsioon olnud juba kaks tuhat aastat.

Kullast rahasüsteemi alusena loobus maailm seoses esimese ilmasõja võlgade tagasimaksmise võimatusega, osa riike aga alles pärast suurt depressiooni.

Reservid Suurbritannia loobus kullastandardist 1931. aastal, USA 1932. aastal. Eesti kroon, mis oli tollal Inglise naelaga seotud, läks 35-protsendilisele devalveerimisele 1933. aastal, pärast pikki ja kalliks läinud kõhklusi. Viimane kullatagatisest loobuja oli panganduskindlus Šveits, kes tegi seda 1999. aastal, kui astus rahvusvahelise valuutafondi IMFi liikmeks.

16

F OT OD: SH UT T E RST O C K

Eesti krooni tagatis Enne sõda meie krooni tagatiseks olnud kuld, mis saadi Tartu rahu järel Venemaalt, evakueeriti sõja ajal osalt Inglismaale, osalt Rootsi. Esimesest sai meie taasiseseisvunud riik oma rahakatte tagasi, teine oli selle jõudnud Venemaale tolle nõudmisel välja anda, kuid kompenseeris siiski pärast mõningasi läbirääkimisi. Seoses kullavarude suurte hooldamiskulude ning väikese tootluse ja likviidsusega otsustas Eesti enne kroonile üleminekut tagatiskullast loobuda ja asendas selle väärtpaberiinvesteeringutega.

Suurim kullatarbija Enam kui 750 tonni ehtekullaga aastas on suurim kullatarbija India, teisel kohal on 450 tonniga üle miljardilise elanikkonnaga riik Hiina. Maailma rikkaima majandusega riik USA on alla 130 tonniga alles kolmandal kohal.

Riigid pole kulla omamisest reservina loobunud Kõigele vaatamata pole aga riikide valitsused kulla omamisest reservina loobunud. Pidevalt tõusnud reservid jõudsid üleilmselt tippu – ligi 40 000 tonnini – 1965. aastal, pärast seda on langetud 30 000 piirimaile. Möödunud aasta lõpus oli suurim kullavaru USA-l – 8134 tonni, mis moodustas 72 protsenti riigi reservvarast. Saksamaa varu oli 3390 tonni, IMFil oli vaid 2814 tonni. Maailma suuruselt teiseks majanduseks tõusnud Hiinal oli kulda veidi üle 1000 tonni, see aga moodustas riigireservist vaid ühe protsendi.

Haruldaselt palju kulda Praeguseks on hinnanguliselt kaevandatud vähemalt 172 000 tonni kulda, millest ligi üheksa kümnendikku on kaevanda17

tud pärast pöördelist California kullapalavikku. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus on näinud lisaks USA lääneranniku arengule ja õitsengule aluse pannud kullapalavikule veel ka Alaska, Austraalia, Uus-Meremaa, Brasiilia, Kanada ja Lõuna-Aafrika palavikke. Muide, Alaskal olevat taas temperatuur tõusmas, seekord suurtootmise tasemel.

Kogu uuemal ajal lisandunud kuld ongi kaevandatud tööstuslike vahenditega, enamasti jõelammidel miljonite kuupmeetrite pinnasetonnide veega läbiuhtumisel. Praegune maailma suurim kullakaevandus aga asub inimkonna maapealsete avastusretkede viimases suuremas sihtpaigas ehk Indoneesias, täpsemalt Uus-Guinea saarel. 4800 meet-

Teadlaste unistus Muide, sajandeid kestnud alkeemikute unistus aineid (näiteks elavhõbeda isotoopi) kullaks muuta on praeguseks täiesti saavutatavad, kui kasutada piisavalt suuri kiiritusvõimsusi.

Ainult et selline protsess on aeganõudev ja väga kulukas.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

F O T O : AL L O V E R PRE SS / RE X

Ajalugu

Maailma suurim kullahoidla USA föderaalreservi hoidlas New Yorgis on keldrikorrusel hoiul veerand maailma riikide kullareservist, kokku 540 000 kullakangi. Enamik kullast kuulub küll teistele riikidele, USA enda varud on hoiul Fort Knoxi (pildil) hoidlais.

ri kõrgusel mägedes asuv Grasbergi kaevandus annab tööd ligi 20 000 inimesele, see on karjäär, mille läbimõõt on 4,2 kilomeetrit. Koos 620 000 tonni vasega on sellest koonilisest lehtrist, mis on ilmselt üks suuremaid auke, mis emakese maa pinnasesse on süvendatud, välja toodud 60 tonni kulda ning lisaks 180 tonni hõbedat.

Lõuna-Aafrikas on aga kaevandusi, kus tuleb kulla järel käia enam kui 3,5 kilomeetri sügavusel maapõues, kus temperatuur ulatub üle 55 kraadi Celsiuse järgi.

Ja kui numbrid tonnides tunduvad suured, siis võib võrdluseks välja tuua, et inimkonna ajaloo kogu kullatoodang mahuks auku, millel laiust ja pikkust 21 meetrit ning sügavust samapalju. Kuld säilib hästi – hoolimata sellest, et üha

kuldesemeid kingituseks saadi. Küll aga olid üles leidmata selle allikad. Eldoradot ehk Kullalinna otsides tuhnisid konkistadoorid läbi kogu inkade impeeriumi, kus neil õnnestus alatute võtetega vangi võtta inkade viimane valitseja Atahualpa. Enda väljalunastamiseks käskis too kohale tuua toatäie ehk 5 tonni kulda ja kaks toatäit ehk 10 tonni hõbedat.

See siiski ta elu ei päästnud, aga tema surmast ja impeeriumi hukust aastal 1533 algas lakkamatu ja tugev kullavool Hispaaniasse ja sealtkaudu kogu Euroopasse. Siiski olid toonased kogused praeguste toodangunumbritega võrreldes tagasihoidlikud – ookeanitaguste hiigelimpeeriumide ja nende kaevanduste rüüstamine (praeguste tootmismahtude

FO TO: A LL OVER P RES S / A LA M Y

Praeguseks on kaevandatud vähemalt 172 000 tonni kulda

Saatuslik kuld Inkade impeeriumi hukust aastal 1533 algas lakkamatu ja tugev kullavool Hispaaniasse ja sealtkaudu kogu Euroopasse.

enam kasutatakse kulda ka tööstuses, eriti tormiliselt laienevas elektroonikatööstuses, kus kasutatud väärismetalli on utiliseerimisel pea võimatu kätte saada – ja seega on ringluses või tallel hinnanguliselt 80 protsenti kogu kullast, mille inimene on läbi aegade kaevandanud. Omakorda 85 protsenti sellest on aga kasutusel traditsioonilisel viisil – ehetena, hoiustusja investeerimisvahendina. Nii võibki arvata (vähemalt teoreetiliselt), et nii mõneski ehtes on kübeke Vana-Egiptuse, inkade ja Kröösuse-aegsest kullast. 80 protsenti kullast arvatakse olevat veel kaevandamata.

Inkade kuld tõi hukatust Kui Hispaania kuningakojal 16. sajandil raha lõplikult läbi oli, saatis ta ettevõtlikke palgasõdureid hiljuti avastatud Uuest Maailmast rikkusi otsima. Et Ameerikas kulda leidub, sai selgeks juba Kolumbusele, kui esimestelt kohatud ameeriklastelt

INVE ST EERI – NR 2/20 14

juures tühised ca 160 tonni kulda ja 7500 tonni hõbedat kogu XVI sajandi jooksul moodustasid toonasel kullavaesel ajal 95 protsenti maailma kogutoodangust) andis Hispaaniale peadpööritava kasvuhoo, hoolimata sellest, et iga kümnes kullalaev langes peamiselt Inglise kuninganna kaaperdamiskirjadega piraatide ja sealt edasi Inglise krooni osaks.

Aga ega see üheksa kümnendikku lõpuks õnne toonud, Hispaania impeerium õilmitses kullaväetisel enam kui sajandi, kõik hinnad kolmekordistusid, aga siis lõppes kaevandustest kuld. Rohke kulla tõttu sajandi jagu väga tugevas väliskaubanduse defitsiidis olnud riigis ei arenenud enam tööstus ega muud majandusharud, tehnoloogiast kõnelemata. Nii jäigi Hispaania pikalt kiduma ajal, mil algas ja toimus tööstusrevolutsioon ning selle esirinnas olnud ja rohke kulla nõrgestavast needusest pääsenud Suurbritannia laienes üleilmseks impeeriumiks.

18

19

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Minist e Persoon

UUE VALITSUSE ETTEVÕTLUS- JA VÄLISKAUBANDUSMINISTER ANNE SULLING TUTVUSTAB INTERVJUUS OMA SENISEID SAAVUTUSI, KIRJELDAB VÄLJAKUTSEID MAJANDUSES JA AVALDAB PÕHJUSE, MIKS TEMAST EI SAANUD ARSTI, KUIGI SEE OLI TAL ISA EESKUJUL PLAANIS.

FOTOD: JAR EK JÕEP ER A

Kuidas teist sai minister?

Minu jaoks ootamatult. Kuigi olin peaministri nõunikuna olnud poliitikale lähedal, ei olnud ma kunagi olnud poliitika sees, kuulunud erakonda ega ka kaalunud poliitikasse minekut. Kuni ühel reedesel päeval tegi Taavi Rõivas mulle ettepaneku hakata väliskaubandusministriks. Ütlesin esimese hooga ära, sest ma ei olnud valmis loobuma oma apoliitilisest staatusest. Ütlesin ära veel teinegi kord, kuid siis teatas mu 12-aastane poeg, et ta oleks väga pettunud, kui ma sellist väljakutset vastu ei võtaks. See pani mind olukorrale vaatama uut moodi. Võib-olla peaks näitama head eeskuju ja võimaluse tekkides ei peaks pelgama võtta vastutust?

KÜSITLES: TIIT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 14

tekitavad maksutulu ja kelle heast käekäigust sõltub kogu majanduse ja seeläbi rahva käekäik.

Milline senistest kogemustest andis kindlustunde, et saate ka selles ametis hakkama?

Mulle on alati olnud oluline teha midagi mõtestatut, millest on reaalselt kasu. Ja mulle meeldib ette võtta suuri asju, milles on piisavalt väljakutset ja proovilepanekut. Olen juhtinud Eesti eurole ülemineku projekti, viimase viie aasta jooksul tõime koos Hannu Lambiga Eestisse ligi 400 miljoni euro eest roheinvesteeringuid. Püüan anda endast parima, et ka ministriametis oleks minust ettevõtjaile reaalselt abi.

Mis motiveeris ministriks hakkama?

Mind huvitab väliskaubanduse valdkond.

Nägin võimalust jätkata oma senist tööd rahvusvaheliste suhete edendamisel, ainult palju laiemas mastaabis.

Mind huvitab ettevõtlus kui selline ja mulle läheb korda Eesti majanduse hea käekäik. Ettevõtjad on ju need, kes loovad töökohti, 20

t er

21

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Rubriik

INVE ST EERI – NR 2/20 14

22

Persoon

Kuidas iseloomustate oma senist karjääri?

Minu senine karjäär on kulgenud projektipõhiselt, teemast teemasse.

Olen pea ees vette hüpanud ka tundmatutes vetes. Minu jaoks on oluline pidevalt midagi uut õppida, mulle ei meeldi paigaltammumise tunne.

Mille üle olete senise tegevuse juures eriti uhke?

Ma arvan, et minu kõige suurem saavutus on koos Hannu Lambiga Eestisse 400 miljoni euro eest roheinvesteeringute

kirjutada „Eesti eurole ülemineku plaan“ ja mõelda läbi kõik valdkonnad, mida eurole üleminek puudutab, need heade kolleegidega ja asjaosalistega läbi rääkida, kirja panna kõik see, mida eurole ülemineku tarvis teha tuleb, ning seejärel ülesanded asjaosalistele kommunikeerida. See oli iseenesest üks suur tiimitöö, mida läbi tehes sain suurte koostööprojektide koordineerimisel kogemuse võrra rikkamaks.

Kas peate ennast pigem poliitikuks või majandusspetsialistiks?

CV Sündinud 12. oktoobril 1976 Tartus. Õppis Tallinna Inglise Kolledžis (endine 7. keskkool), keskkooli lõpetas Upland High Schoolis Californias.

Tal on majanduse ja Prantsuse õpingute bakalaureusekraad Smithi kolledžist Ameerika Ühendriikides ning rahvusvahelise majanduse ja rahanduse magistrikraad Paris Dauphine’i ülikoolist Prantsusmaal.

Lisaks on ta õppinud Pariisi poliitikauuringute instituudis.

Ma alles õpin poliitilisel maastikul toime tulema. toomine. Kõige nähtavamad neist on elektriautod üle kogu Eesti ja pilvega bussid Tallinna, Harjumaa ja Ida-Virumaa teedel, kuid meie tehtud tehingute abil renoveeriti ka 540 riigi- ja kohaliku omavalitsuse hoonet, 566 korterelamut ja 286 eramut, 93 taotlejat said toetust taastuvenergiaseadmete paigaldamiseks, püstitati 2 tuuleparki, viidi ellu 63 kaugkütteprojekti – renoveeriti kaugküttetrasse, katlamaju ja püstitati koostootmisjaamu.

Lisaks soetati 8 teatrile tipptasemel energiasäästlik lavavalgustus ja 5 teatribussi, 7 linnas vahetatakse täielikult välja tänavavalgustussüsteemid energiasäästliku tehnoloogia viimase sõna järgi ning Tallinna trammiliinidele hangiti 20 trammi, mis saabuvad Eestisse järgmise aasta lõpus.

Kas eurosid käes hoides on ka tunne, et euro kasutuselevõtt Eestis on pisut teie teene?

Ma ei ole selle peale niimoodi mõelnud.

Mul oli tõepoolest võimalus kokku 23

Majandusspetsialistiks, kes soovib Eesti heaks midagi ära teha. Ilmselt tegi ka peaminister mulle ettepaneku hakata väliskaubandusministriks lähtuvalt kompetentsist, sest ma ei olnud poliitik ega kuulunud erakonda. Ma alles õpin poliitilisel maastikul toime tulema.

Kellena näete ennast 10 aasta pärast?

50 protsendi tõenäosusega töötan erasektoris, 50 protsendi tõenäosusega riigisektoris, kuid usun, et emmal või kummal juhul kuulub minu töö juurde rahvusvaheline dimensioon.

Millised on Eesti majanduse suurimad väljakutsed?

Suures plaanis on kõige suurem väljakutse luua ajas järjest kõrgemat lisandväärtust loovaid ja kõrgemini taustatud töökohti. Selle eelduseks on kõrgelt haritud ja väga häid kutseoskusi omav tööjõud, kes valmistab kõrge lisandväärtusega tooteid või pakub teenuseid, mida muu maailm soovib osta. Taustal on oluline säilitada stabiilsus majandus-

2000–2005 Hansapangas makroanalüütik ja projektijuht. Enne seda on töötanud ka Eesti Pangas ja OÜs Hansa Investments.

2005–2006 juhtis rahandusministeeriumis Eesti eurole ülemineku projekti.

2006–2008 Swedbanki korporatiivpanganduse turundus- ja kliendisuhete juht Eestis.

2009–2014 töötas peaministri nõunikuna makromajanduse, eurole ülemineku ja CO2-kvoodikaubandusega seotud küsimustes ning tegeles CO2-kvoodi müügiga Keskkonna Investeeringute Keskuses. Vahetult enne neile ametikohtadele asumist töötas Nelja Energia OÜs.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Persoon

Ma töötan intensiivselt ja keskkonnas, kuid seejuures on tähtis silmas pidada meie konkurentsipositsiooni ning olla vajadusel võimeline muutuvatele oludele reageerima.

Tunnustused Eesti euroalaga liitumisele kaasaaitaja pälvis 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Samal aastal valis Postimees ta aasta inimesteks Eesti kasutamata CO2-saastekvoodi müügi korraldamise eest koos Hannu Lambiga.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

Millised on võimalused Eesti ekspordi kasvatamiseks?

Ekspordi kasvatamine sõltub ettevõtjast, kuid on asju, millega riik saab siin ettevõtjale abiks olla. Olulisim on ehk stabiilse ja konkurentsivõimelise majanduskeskkonna säilitamine. Teiseks saab riik luua eksportivatele ettevõtetele tugistruktuure eksportturgudele minemisel läbi nõustamisteenuste ning infokanalite ja networking’u võimaluste loomise ja tõhustamise. EASil on

koostöös meie saatkondadega siin mängida oluline roll. Ka ministrina saan aidata avada uksi, mis ettevõtjale muidu suletuks võiksid jääda. Kolmandaks tuleb hästi läbi mõelda, millist materiaalset tuge saaks riik pakkuda ettevõtetele eksportturgudele minekul.

Uudse ideena on mõned ettevõtlusliidud välja käinud idee, et võiks seljad kokku panna ja tekitada välisturgudele minekuks oma valdkonnas ühtse brändi.

Kas ja kuidas selline lahendus tööle hakkaks, tuleb veel detailides läbi mõelda. Arvestades Eesti väiksust võib välisturgudele minekul kellegagi kampalöömine tulla kasuks.

Ei ole saladus, et suurem osa Eesti 24

ekspordist tuleb ettevõtetelt, kellel on taustal suur emaettevõte mõnes välisriigis, kelle kaudu on neil kasutada nii müügivõrgustik kui ka kompetentsid.

Osa ekspordikasvust saab tulla nende tegevuste laiendamisest Eestis.

ilmas toimuva vastu. Ka praeguses vanuses lööb ta kaasa maailma mastaabis innovaatilistes uurimistöödes. Olen isalt pärinud uudishimu maailmas toimuva vastu ja pideva soovi ning vajaduse ennast arendada, teha midagi uut.

Olete õppinud välismaal, mis tõi teid Eestisse tagasi?

Mulle meeldib Eestis elada, see on mu sünnimaa, siin on mu kodu ja pere.

Ma leian, et kui ma olen eestlane ja Eestis sündinud, siis võiksin panustada Eesti elu ja keskkonna paremaks muutmisse, mitte otsida paremat elu kusagil mujal. Samas on minu meelest väga oluline käia maailmas ringi, õppida keeli, arendada suhtlusvõrgustikku ja koguda teadmisi meie ümber toimuvast – et tekiks kogemustepagas ja võrdlusmoment.

Kuigi Eesti ülikoolides saab väga hea hariduse, on hariduse omandamise võimalused mitmel pool maailma tippülikoolides mõneti mitmekesisemad ja mõnes valdkonnas ka paremal tasemel kui

Mida olete õppinud isa (südamekirurgi) ametist?

Kindlasti vastutustunnet. Südamekirurgil lasub väga suur vastutus, sest mängus on teise inimese elu. Selles ametis ei saa midagi „ümber nurga“ lasta. Kõik tuleb teha läbimõeldult ja õigesti algusest peale.

Oma tööstiililt ma ka ilmselt matkin kirurge. Kirurg peab olema hästi ette valmistunud, ta peab ennast operatsiooni ajaks kokku võtma ja täielikult keskenduma, et viia see eduka lõpuni. Seejärel vajab ta aga taastumisaega, et suuta järgmisel vajalikul hetkel taas täielikult keskenduda. Ma ise toimin põhimõtteliselt samamoodi: kui mul on vaja ära tuua eesmärk, teen põhjaliku ettevalmistustöö ja pühendun jäägitult. Ja enamasti toon

Dr Toomas Sulling, isa Anne karjääriga võib muidugi rahul olla, sest see on tema karjääri tipp, mille ta on saavutanud oma tööga.

Isana ja arstina aga kahtlen, kas see talle endale ikka hea on, sest vastutus on suur ning tööl ja tööajal piiranguid pole.

Tema karjääri pole ma põhimõtteliselt kunagi suunanud, sest selliseid otsuseid peab igaüks ise tegema.

Oleme üksikuid variante üldises plaanis arutanud, kuid lõplikud otsused on ta alati teinud ise, ka nüüd.

Ega ta kerge käega ja kiirelt asju ei otsusta, sest ta on Kaalude tähtkujust. Kui aga Anne on otsuse teinud,

a puhkan ka intensiivselt kodumaal. Samuti saab välismaal õppides kogemuse rahvusvahelises seltskonnas toimetulemiseks. Ma mäletan lapsepõlvest oma isa rääkimas, et on oluline, et lapsed omandaksid ülikoolihariduse välismaal. Mingil põhjusel kujundasin kuuldud jutust endale eesmärgi, mille ma ka teoks tegin.

eesmärgi ka ära. Seejärel lülitan ennast aga täielikult välja, et taastuda. Teisisõnu – ma töötan intensiivselt ja puhkan ka intensiivselt. Olen tähele pannud, et selleks, et suuta teatud hetkedel olla keskendunud ja terav või genereerida uusi ideesid, peab sellele eelnema enda kogumise ja mõtisklemise periood.

Teie isa on kuulus arst, kuidas on tema teie elu ja valikuid mõjutanud?

Minu isa ei ole mind kunagi otseselt suunanud, kuid on olnud oma isiku ja tegemistega paljuski eeskujuks. Ta on alati täis pealehakkamist ja tunneb huvi ühelt poolt kõige uue vastu, mis puudutab tema eriala, teisalt aga laiemalt maa-

Miks teist ei saanud arsti?

Tegelikult oli mul plaan arstiks saada.

Kuid siin langesid mitmed asjaolud kokku. Määravaks sai see, et Ameerika Ühendriikide ülikoolis, kuhu ma täisstipendiumi sain, ei olnud meditsiiniõppeprogrammi.

25

siis teeb ta kõik, et oma ideed täide viia.

Tagantjärele oleksin muidugi soovinud, et tast oleks saanud arst, kuid vanemana ei näidanud ma seda kunagi välja.

Anne ettevõtlikkus ilmnes juba noores eas, kui ta kirjutas 40le USA ülikoolile (täiesti omal initsiatiivil) sisseastumise sooviga. Neist kümnele tegi ta põhjaliku taotluse ja viis ülikooli olid valmis teda vastu võtma, kusjuures kaks neist olid valmis talle maksma täisstipendiumi. Ta ise ajas endale välja hea hariduse ja ka edaspidi on ta oma asju ajanud iseseisvalt.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Analüüs

Leppest VÄHEM KUI AASTA ENNE KORRALISI VALIMISI SÕLMITUD KOALITSIOONILEPET VÕIB HINNATA MITMEL VIISIL. ESITEKS, NII NAGU IKKA, HINNATAKSE SELLE JÄRGI, KUI PALJU LUBATU EELARVET KOORMAB. TEISEKS, SAMUTI TRADITSIOONILISEL VIISIL, MILLISE POLIITILISE JÕU VÕI HUVIGRUPI SOOVIL ÜKS VÕI TEINE ETTEPANEK LEPPESSE SISSE ON LÄINUD, JA KOLMANDAKS KA VEEL SELLE JÄRGI, KAS LUBADUSED ON TÄIDETAVAD.

HV

TEKST: HEIDO VITSUR

KUIGI NEED ASPEKTID on olulised ja vajavad analüüsimist, võib neile ühekülgse tähelepanu osutamise korral vaateväljast välja jääda toimuva poliitilise arengu võib-olla kõige olulisem aspekt. Nimelt võimalus, et antud koalitsioonilepe ei ole oma sisult üleüldse lühikeseks ajaks kirjutatud lepe, vaid midagi sellist, mis üritab määratleda ja muuta paljude poliitikate suunda tunduvalt pikemaks ajaks. Signaaliks on ju, et leppe sõlmijate arvates on paljud senised poliitikad end ammendanud ja osapooled peavad muutuste elluviimiseks vajalikuks jätkata koostööd ka pärast valimisi. On ju koalitsioonileppes nii mõndagi, mis sellisele võimalusele ka viitab.

Palju tööd ja vähe kisa Samas ei saa täielikult välistada ka seda, et suur ja huvitavam osa leppes kirjapandust on sinna lülitatud üksnes eelseisvaid riigikogu valimisi silmas pidades. Soovist näidata, kui suure haardega see väga

INVE ST EERI – NR 2/20 14

lühiajalise mandaadi saanud valitsus tegelikult on. Siiski näib selline võimalus väheusutav, sest laiale publikule esimesest silmapilgust atraktiivsena tunduvaid lubadusi on leppes liiga vähe, see-eest aga raskesti ettekujutatava tulemiga ja suurt tööd nõudvaid ümberkorraldusi liiga palju.

Andkem endale ikka aru, et vähem kui ühe-aastase valitsemisperioodi jooksul saab esimese ja teise lapse toetuse tõsta küll 45 ja kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus ning mingis ulatuses ümber otsustada veel teisigi kulutusi. Kuid näiteks riigi tegevuse planeerimise protsessis põhjaliku riskide analüüsi ja riskivalitsemise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine, samuti ka riigireformiga alustamine ning peale selle veel suur osa koalitsioonileppes kirjapandust on asjad, mis nõuavad nii väljatöötamiseks kui ka realiseerumiseks järjepidevust ja eeldavad tegelikult sama meelt koalitsiooni jätkamist ka pärast valimisi. Vastasel juhul poleks enamikul kirjapandust mingit 26

FOT O: Ä RI P Ä EV

praktilist mõtet – ei valijate häälte ega ka nende ettepanekute realiseerimise tõenäosuse seisukohast lähtudes.

Nii näiteks on seda raske leida vähem kui aastaks võimule tulnud valitsuse lubaduses „Maksupoliitika kavandamisel taotleme maksumuudatuste pikemat ettekavandamist“. Pikem ettekavandamine lihtsalt ju ei mahu aastast lühemasse ajahorisonti, kusjuures eriti pikka ajahorisonti vajab selline ettevõtmine, nagu seda on maksukoormuse kandmine tööjõu maksustamiselt ressursside maksustamisele.

Suurim puudus Oma ulatuselt tunduvalt ambitsioonikama koalitsioonileppe, kui seda on ametisse astuva valitsuse reaalsed võimalused, kõige suuremaks puuduseks kõrvaltvaatajale ongi asjaolu, et avamata on jäetud mehhanismid, kuidas lepitut kõigele vaatamata realiseerida kavatsetakse. Selleks, et aastast kaugemale ette vaatavat osa saaks tõsiselt võtta, peaks 27

lepe olema terviklikum nii sisu kui ka teostusmehhanismide esitamise poolest.

Ja kui ta seda ei ole, tuleb püüda puuduvat ikkagi ridade vahelt lugeda, sest päris ilmaasjata arukad inimesed sellist koalitsioonilepet kirjutada ei saanud.

Vaatamata mitmetele lahtiseks jäetud otstele on just võimalikud muutused poliitikates need, mis võivad osutuda Eestile tunduvalt olulisemaks kui miljonite siia või sinna tõstmine. Eesti majandus ei jõudnud seisakusse mitte üksnes seetõttu, et meil polnud „vanaema pensionit“ või muud seesugust, vaid et kogu meie mõtlemine ja tegutsemine oli mingisuguste, teistes tingimustes väljakujunenud mallide haardes ega suutnud neist loobuda ja seetõttu ka kohaneda järjest kiiremini muutuva maailmaga.

Kommentaar Koalitsioonilepe on sõlmitud ainult üheks aastaks.

Sotsiaaldemokraatide kõige olulisem eesmärk üheks aastaks valitsust moodustades oli tõsta lastetoetusi.

Pikema perioodi valitsuslepe oleks kindlasti veel rohkem sotsiaaldemokraatliku ja inimest väärtustava hoiakuga kirjutatud.

Indrek Saar, SDE

Maksuhoovad Nii näiteks on Eestis kaua kurdetud, et meil on tööjõumaksud liiga kõrged, kuid samas on veel kauem korratud, et I NVE STE E RI – NR 2/2014

Analüüs

maksudega ei tohi mängida, mistõttu kõik on jäänudki nii, nagu oli. Nüüd aga äkki otsustatakse imelühikese pikkusega valitsuse volituste ajal alustada maksukoormuse kandmist tööjõu maksustamiselt kuhugi mujale ega hoolitagi, et samas leppes lubatakse maksude muutmist pikemalt ette kavandama hakata.

Kuid meie maksusüsteemi muutmisele mõtlemine on mõistlik ettevõtmine kasvõi sellepärast, et meil on vaja midagi

oska või ei taha. Ja kuigi sotsiaalsete pingete vähendamine tulumaksuvaba miinimumi suurendamise ja maksusüsteemi õiglasemaks muutmise teel on omaette väärtus, tuleb siingi arvestada, et selle sammu mõju tööjõukulude vähendamise kavale võib jääda üpris lühiajaliseks.

Probleemi ei teki üksnes siis, kui miinimumi suurendamisest põhjendatud vähemlaekumised tasakaalustatakse avaliku sektori senisest tõhusama tööga.

Eesti vajab hädasti restarti.

Kas võime sellele loota?

Kommentaar Leping on selgelt suunatud tuleva aasta valimistele.

Peaminister on öelnud, et suurt narratiivi ei ole vaja.

Aga ilma suure eesmärgita võib riigi tegevus kujuneda mugavaks kulgemiseks.

Samuti on valitsus loobunud konservatiivsest eelarvepoliitikast. Ollakse liiga optimistlikud olukorras, kus eksporditurud langevad ära ning Vene-Ukraina kriisi mõju ei ole veel ilmnenud.

Endise „kärpekrokodillina“ on mul mure, et Eestit ohustavad 2009. aasta kärpeotsused. Valitsus soovib raha koguda ettevõtlusele lisakoormuse panemisega, mille näiteks on 1000 eurot ületavatele tehingutele käibemaksuaruandluse koormise rakendamine.

Margus Tsahkna, IRL INVE ST EERI – NR 2/20 14

teha, et oma majandusele uut hingamist anda, ning et peale maksupoliitika meie käsutuses teisi hoobasid praegu ei paista olevatki. Ka koalitsioonilepet lugedes tundub see nii olevat.

Tõsi, koalitsioonileppe hariduse ja teaduse peatükis on pool lauset pühendatud teadlaste, erasektori ja riigi koostöö soodustamisele ja sisuliselt sedasama on korratud ka ettevõtlust käsitlevas osas.

Seal on lubadus võtta kasutusele ülikoolitööstuse-valitsuse koostöömudel. Kuid ei midagi enamat, ja seda täiesti arusaadavatel põhjustel: sellist juttu on räägitud, ilma et praktikas midagi muutuma oleks hakanud, juba nii palju, et tänaseks on kõik aru saanud, et paljast jutust siin ei piisa. Aga kuidas praktikas midagi muuta saab, seda ilmselt ei teatagi...

Kuid ka maksusüsteemi muutma hakates pidagem meeles, et massiivset abi meie konkurentsivõimele siit oodata siiski ei ole, sest paljudel juhtudel toob maksukoormuse tööjõult mujale nihutamine endaga ajapikku kaasa maksude alandamise ulatusega samaväärse surve palkade tõusuks. Seda eriti siis, kui me neid muudatusi sellise arengu vältimiseks ohututesse sektoritesse fokusseerida ei

Vastasel juhul tuleb ju maksuvaba miinimumi suurendamisest tingitud vähemlaekumiste katteks kehtestada täiendavaid makse, mis nii või teisiti hakkavad tööjõukulu jälle ülespoole tõukama. Õilis soov Tõsi, selle ohu vastu on leppesse lisatud maksualastest initsiatiividest kõige pretensioonikam. Selleks on soov hakata pärast vastavat analüüsi rakendama meetmeid kasumi varjatud väljaviimise tõkestamiseks. Õilis, kuid globaliseerunud maailmas konkreetse tulu lootmiseks liig raskelt realiseeritav.

Kuid kõigele vaatamata on just sellised keerulised punktid meie tuleviku seisukohalt tunduvalt informatiivsemad kui need üksikud tegevused, milleks vajalikke kulutusi või kokkuhoidu on lihtne kokku arvata ja siis riigi rahakoti suurusega võrrelda.

Eesti vajab hädasti restart’i. Kuid kas me võime sellele nüüd tõepoolest lootma hakata? Kui lugeda koalitsioonilepet, arvestamata eelarvelisi või tähtajalisi piiranguid, tundub see vaatamata paljudele lünkadele kavatsuste poolel siiski üsna kõnekas dokument olevat.

28

29

I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOT OD: TA LLI N N A S A DA M

Ettevõte

Sadam TALLINNA SADAM ON TUBLI ETTEVÕTE, KES ON IGAL AASTAL TOETANUD RIIGIEELARVET KOPSAKA DIVIDENDISUMMAGA. VAATAMATA VIIMASTE AASTATE HEITLIKULE MAJANDUSKLIIMALE ON SUUDETUD TULU PIDEVALT KASVATADA.

Tallinna Sadam Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis.

1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

TEKST: TIIT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 14

ALUSTAME KOHE päevakajalistel teemadel. „Ukraina kriis mahunumbrites veel ei kajastu, aga võib hakata,“ räägib Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. „Ka eelneva majanduskriisi ajal tuli langus teatava nihkega.“ Kui heita pilk Tallinna Sadama numbritele laiemalt, siis on võrreldes läinud aastaga kaubavedu paar protsenti kasvanud, reisijaid on viis protsenti enam, kuid Vene transiit on jätkuvalt kriisis. Raudteel on langus võrreldes

möödunud aastaga 20 protsenti. „Siin on mitu aspekti,“ räägib Kaljurand. „Üks on loomulikult see, et Venemaa on loonud konkureerivaid kanaleid, teine on Vene riigi käsupoliitika.“ Tööd jagub Kaljurand on siiski optimistlik. „Meie õige investeerimispoliitika terminalide rajamisel on aidanud kaupade liikumist suurendada. Põhitegevus seisneb selles, et väiksemate laevadega tuuakse kaup 30

Tallinnasse, kus see siis kokku kogutakse ja saadetakse suuremate laevadega edasi.

See on Roterdami mudel,“ ütleb Kaljurand ja lisab, et kindlasti mitte samas mahus. „Kuid arvestades Muuga sadama looduslikke tingimusi, võiksime oma positsiooni tugevdada veelgi.“ Et sellist tegevust arendada, peab olema piisavalt kaisid. „Täna võiksime vastu võtta tankereid, mis mahutavad 300 000 tonni kaupa, aga nende liikumist piiravad hoopis Taani väinad. Meie rekord on 190 000 tonni,“ räägib Kaljurand.

Tallinna Sadamasse jõuab kaup kõikidest Läänemere sadamatest, kaugemalt Euroopast ja on jõudnud isegi Türgist, aga see oli erand. Suurte laevadega viiakse kaup edasi Hiina, Singapuri, Jaapanisse ja Põhja-Ameerikasse.

Terminalide taristu on sadamaäris võtmeküsimuseks. Hetkel on mahutipark kahe miljoni kuupmeetri suurune ja see on täis. Kaupa võiks olla veelgi rohkem. Õnneks on Kaljuranna sõnul operaatorid Vopak E.O.S. ja Vesta valmis investeerima ning hetkel on nende arendused planeerimisjärgus.

Landlord ja transpordikoridorid Tallinna Sadam ise taristusse ei investeeri. „Oleme landlord-sadam, selline mudel on levinud ka vanas Euroopas.

Omame maad, rajame kailiini, hoiame akvatooriumi korras ja tagame juurdepääsuteed,“ selgitab Kaljurand. Kõigesse, mis on vajalik kauba käitlemiseks, investeerib operaator ise. Muidugi on selle taga ka pikad hoonestusõiguslepingud, mis annavad partneritele kindluse, ning see on toonud siia ka maailma tipptegijad vedellasti osas. Vopak E.O.S. on maailma suurim naftaterminalide operaator, tegutsedes 60 riigis, Oiltanking on maailmas teine. „Koostöö on hea,“ kinnitab Kaljurand. Kogu müügitöö on samuti jäetud operaatorite teha. „1990. aastate keskpaigast alates on see mudel toiminud. See on täna ennast vägagi õigustanud.“ 31

Kaljuranna sõnul konkureerivad tarnspordikoridorid omavahel. „Kui Venemaal tehtaks otsuseid puhtalt majanduslikel alustel, oleks meie transpordikanal nende jaoks väga efektiivne,“ räägib Kaljurand ning lisab, et poliitiliselt otsib Venemaa kogu aeg endale kanaleid.

Kahjuks pole raha seejuures enam oluline ja investeeringuid Ust-Luga sadamasse on tehtud käsukorras.

Loorberitele ei saa Tallinna Sadam puhkama jääda. Eesmärk on lisandväärtuse pakkumine. Plaanis on Muuga tööstuspargi laiendamine – Belgia logistikaettevõte Katoen Natie, kellel on 30 riigis 66 logistikakeskust, loob ülemaailmset müügivõrgustikku kakaole ja plastikule ning vajab 40 000 ruutmeetrit kinnist laopinda, kus kaupa ladustada, et seda sealt edasi sihtturuni viia.

Teine näide on väetise pakendamine. „Eesmärk on teha siin valmis toode lõpptarbijale. Vastav tehas on rajamisel.

Konteinerisse pakendamine ja konteineri liigutamine on jõukohane igale sadamale, aga pakendamine 10 000–20 000 lõpptarbijale mitte. Meie loome keskkonda, mis on seotud teede- ja raudteevõrgustikuga,“ räägib Kaljurand.

Tööd tehakse ka selle nimel, et Tallinnasse jõuaksid ookeaniliinid. Kai pikkus peaks olema 340 meetrit ja süvis 14,5 meetrit. Samuti on vaja „pika nokaga“

Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand on juhtinud ettevõtet edukalt.

Riik on omanikuna saanud korralikult dividende.

Vanasadama kolme terminali läbis mullu üle üheksa miljoni reisija.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Ettevõte Saaremaa kruiisisadama potentsiaal on siiani veel täielikult avamata ja avastamata.

Fakte Tallinna Sadamast AS Tallinna Sadam koosneb viiest sadamast: • Vanasadam • Vanasadama Jahisadam • Muuga sadam • Paldiski Lõunasadam • Paljassaare sadam • Saaremaa sadam Lisaks kuuluvad ettevõttele ka Muuga ja Paldiski Lõunasadama tööstuspargid.

Pikim sadamat külastanud kruiisilaev: Celebrity Eclipse (317,25 m).

Pikim sadamat külastanud tanker: La Prudencia (343,71 m / GT 158 475).

Sadamat külastanud suurima lastiga kaubalaev: Maersk Hakone (last 182 942,48 t).

Suurim operaator: Vopak E.O.S., kes käitleb naftat ja naftatooteid üle 18 miljoni tonni aastas.

Pikim kai: asub Muuga sadamas (340 m).

Ring ümber Maa: Tallinna Sadamat läbib aastas u 40 miljonit tonni kaupu. Kui paigutada need 1-kuupmeetristesse mahutitesse, tuleks mahuteid kokku 40 miljonit – neid üksteise järel ladudes saaks maakerale tiiru peale teha.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

kraanat. „Oleme kõik eeldused loonud – müügitööd saab teha alles siis, kui tingimused on loodud, mitte enne,“ selgitab Kaljurand.

Eesti enda kaupade import ja eksport on Tallinna Sadama äris minimaalse tähendusega, küll aga on võetud eesmärk Eesti ekspordi osakaalu suurendada.

Paljude riikide sadamate jaoks on kodumaine kaubavahetus peamine tuluallikas.

Riskid on hajutatud Tallinna Sadam on siiski omanäoline, sest tegemist pole pelgalt kaubasadamaga. Laias laastus jagunevad proportsioonid selliselt, et 40 protsenti käibest tuleb kaubaveost, sama palju reisijateveost ja 20 protsenti lisateenustest läbi tütarettevõtete, näiteks jäämurdmisteenus talvel või hoonete rent.

Selline lai valdkond on taganud ettevõttele stabiilsuse. Kui kriisiaastatel kukkus kaubamaht paari aasta jooksul 30 protsenti, siis reisijateveo arvelt suudeti tulu kasvatada igal aastal. „Võime kinnitada, et oleme Läänemere suurim sadam,“ sõnab Kaljurand ja lisab, et näeb kasvupotentsiaali ka reisijateveos. „Peterburi liin on eriti potentsiaalirikas,“ märgib sadama juht. Reisijateveo tingimuste parandamiseks on hetkel plaanis ka D-terminali laiendus ja A-terminali

liikluslahenduse ümberkorraldamine.

Reeglina ei kuulu sadamad 100 protsenti riigile ja see on Tallinna Sadama puhul arendustega seotud asjaajamisel miinuseks. Kohalik omavalitsus ei mõista tihtilugu arenduse vajadust ja tekitab seeläbi lisatakistusi.

Tallinna Sadam on olnud ka tubli dividendide maksja riigieelarvesse, ent see on vaid üks pool. Sadama kaudu tuleb ka palju turiste, kes toidavad Tallinna ettevõtlust. „Peame Läänemere kruiisindust perspektiivikaks. Selle piirkonna magnet ja võti on Peterburi, kus valmis täiesti uus kruiisisadam, mis andis omakorda kasvuks tõuke,“ selgitab Kaljurand.

Omaette teema on Saaremaa kruiisisadam, mida on palju kritiseeritud, sest see ei toimi. Läinud aastal külastas sadamat 14 laeva, sel aastal tuleb kümme. „Meie tegime sinna taristu, meie ei too kohale reisijaid,“ räägib Kaljurand. Küll aga aitab Tallinna Sadam Saaremaale turundust teha – nii näiteks oldi Miami messil väljas oma boksiga ja kaasa kutsuti ka saarlasi. „Üllatab nende passiivsus,“ sõnab Kaljurand. „Konkurents on tihe.

Kui vaadata näiteks, kuidas Ahvenamaa asju korraldab, siis on vaja palju rohkem tööd teha. Miks Saaremaal peaks vähem potentsiaali olema?“ tõstatab Kaljurand küsimuse.

32

33

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Arvamus

Raha hind LUGEJALE VÕIB TUNDUDA SEE ÜLLATUSENA, ENT RAHAL ON KA OMA HIND, NII NAGU SEE ON BENSIINIL, MAASIKATEL JA JUUKSELÕIKUSEL. SEST RAHA ON SAMUTI KAUP, TÕSI KÜLL, OMA SPETSIIFILISTE OMADUSTEGA. TEGELIKULT ON RAHAL ISEGI KAKS HINDA – VÄLINE JA SISEMINE.

AA

TEKST: ANDRES ARRAK

INVE ST EERI – NR 2/20 14

VÄLISEKS HINNAKS on kurss ehk siis vahetatavuse määr teiste rahade suhtes.

Eesti krooni algne kurss fikseeriti Saksa marga suhtes: kaheksa Eesti krooni võrdus ühe margaga. Kursi kõikumiste allikaks on muudatused riikide keskpankade rahapoliitikas ja majanduses laiemalt.

Raha siseriiklikuks hinnaks on intress, õigemini laenuintress. Seda põhjusel, et üks raha funktsioone on olla laenuressurss. Intressi kujunemine on veidi keerukam kui maasikate hinnakujundus. Kõikide riikide keskpangad kehtestavad oma nn poliitika-intressi ehk siis laenukulu määra oma võlakirjadele.

Kasutatakse ka terminit suunav intressimäär. Ühtlasi on see keskpanga intress väga oluline majanduspoliitiline

tööriist. Keskpanga ja valitsuse üldiseks eesmärgiks on majanduse stabiliseerimine. Ülekuumenenud või liiga kiiresti kasvava majanduse korral tõstetakse intressi ja tehakse seega laenamine ning investeerimine kallimaks. Majandustsükli langusfaasis intressi langetatakse majanduse elavdamiseks.

Ent nagu öeldud, keskpanga suunav intressimäär on sõna otseses mõttes suunav. Tegelik intressimäär tekib siiski vabal finantsturul. Sest ettevõtetele ja eraisikutele annavad laenu mitte keskpangad, vaid kommertspangad. Täna arvestavad Eestis tegutsevad pangad Euroopa Keskpanga poolt kehtestatava euriboriga, mis on artikli kirjutamise ajal alla 0,5 protsendi, ning lisavad sellele omalt poolt umbes 2 protsenti.

34

Pankade laenuandmise soov nagu ka laenuvõtjate laenuvõtmise soov sõltuvad aga lisaks paljudest konjunktuursetest teguritest. Oligopoolsel turul klientide ja turuosa pärast võitlevad Skandinaavia pangad surusid eelmisel kümnendil laenud selga ilma suuremate lisatingimusteta ka neile, kes tegelikult poleks pidanud laenu saama.

Millega see lõppes, teame täna selgelt – paljud laenasid end nö lõhki. Kinnisvarahindade kukkudes ei suutnud nad oma laenusid (aga ka liisinguid) enam teenindada ja paljud jäid kodudest ilma ja/või läksid pankrotti. Ühesõnaga, kui raha on liiga odav, hakkavad inimesed ja investorid langetama ebaratsionaalseid otsuseid.

Majanduskriisid aga tekivadki ebaratsionaalsete otsuste akumulatsiooni tõttu üle kriitilise piiri.

Siin on ka omad ohud. Eelviimase globaalse majandus- ja finantskriisi ajal

35

(2001.–2002. aastal) langetasid keskpangad intressi enneolematult madalale – Ameerika Ühendriikides näiteks 6 protsendilt 0,5 protsendile – ja hoidsid seda seal liiga kaua. See tõi endaga kaasa tohutu laenu- ja kinnisvarabuumi. Ameerika kinnisvara hind kahekordistus paari aastaga. Kõik see tekitas mulli, mille lõhkemine oli aja küsimus. Lehman Brothersi pankrot vallandas finantskriisi, mis peagi kasvas globaalseks majanduskriisiks.

Kokkuvõtteks – raha on ikkagi erinev kaup. Kui iPhone’ide hind oluliselt langeks, siis kasvaks plahvatuslikult ka nõudmine nende järele. Majandusharule mõjuks see pigem hästi. Kui aga raha sisemine hind – intressimäär – langeb liiga madalale, toob laenunõudluse liigne kasv varem või hiljem kaasa negatiivsed tagajärjed.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOTO: ALL OV E R P RES S / A LAMY

INVE ST EERI – NR 2/20 14

36

Bill MAAILM TUNNEB MITMEID UUEMATE TEHNOLOOGIATEGA SEOTUD RAHVUSVAHELISI EDULUGUSID SELLEST, KUIDAS VISA TÖÖ TULEMUSENA VÕIB VÄHEM KUI KÜMNE AASTAGA KASVATADA OMA ÄRI ÜLEMAAILMSEKS. MAAILMA RIKKAIMA INIMESE BILL GATESI LUGU ON NEIST ÜKS IKOONILISEMAID.

37

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Guru

FOT O: A LL OVER P RES S / REX

FOT O: A LL OVER P RES S / C ORBI S

Vanemad ja politsei Ontliku olemisega noormees on liikluseeskirjade rikkumise pärast ka politseisse sattunud.

Noor miljardär Microsofti varajane kiire edu tõi Gatesi ajakirja Forbes ameeriklastest miljardäride nimekirja juba 1987. aastal, veidi enne tema 32. sünnipäeva. Siis oli maailma noorimal selfmade miljardäril hinge taga 1,25 miljardit dollarit. Esimest korda oli ta Forbesi 400 rikkama ameeriklase hulka jõudnud juba aasta ja 900 000 000 dollarit varem.

TE KST : ANTS VI LL INVE ST EERI – NR 2/20 14

PIKAST AJALOOST VÕIB leida inimesi, kes on mõjutanud inimkonda põhjalikult ja pöördumatult. Paljud neist on maailmavallutaja ambitsioonidega kurigeeniused. Aga on ka neid, kelle ideed ja tegevus on avanud miljonitele uued horisondid.

William Henry Gates III, enam tuntud kui lihtsalt Bill Gates, on oma sihikindla tegevusega arvutitehnoloogia arendamisel, aga eelkõige selle viljade pea kõigile kättesaadavaks muutmisel muutnud ühtlasi ka miljardite inimeste igapäevaseid töid ja tegemisi.

Kui koolipoisse tabas arvutipalavik Bill sündis 1955. aastal vihmases Seattle’is nimeka advokaadi William Henry II ja eduka pangandustegelase Mary perre. On selge, et juba mitmendat põlve raha ja mõjuvõimuga seotud pere plaanis ka William Henryle, kes oli juba

neljas sellist nime kandev Gates, edukat juura-alast karjääri. Peres oli kombeks õhutada võistluslikkust, olgu selleks kasvõi lauamäng või sadamalinna dokkides ujumine. Võitja sai auhinna ja kaotaja sai karistada. Olles kahe õe vahel pere keskmine laps, pidi Bill võistlema ilmselt iga päev – söögi alla ja söögi peale.

Bill käis Lakeside’i eliitkoolis. Kui ta oli kaheksandas klassis, korraldas emade klubi heategevusliku väljamüügi ning soetas õpilastele arvutiterminali ja suuremas koguses arvutiaega General Electricult. Arvutiks oli tol ajal suurt saali täitev seadmetekompleks, kus sisendseadmeina kasutati näiteks perfolinti ja elektrilisest kirjutusmasinast kohandatud konsooli. Aga juba selline mammut, mille kasutamiseks oli vaja väljaõppinud ja kõrgelt kvalifitseeritud arvutiinsenere, pakkus koolipoisile huvi, 38

FOT O: A LL OVER P RES S / C ORBI S

veelgi enam – ta nakatus programmeerimisest sedavõrd, et küsis selleks vabastuse matemaatikatundidest.

Tema esimene programm oli tripstraps-trulli mängimiseks. Arvuti perfektsus programmi täitmisel jättis talle sügava mulje: „See masin oli tõepoolest midagi maitsekat,“ oskab ta tagantjärele oma emotsionaalsust kirjeldada. Kui emade ostetud masinaaeg lõppes, ostis ta koos paari teise õpilasega seda juurde.

Firma CCC kehtestas peagi neljale õpilasele, sealhulgas Billile ja tema tulevasele ärikompanjonile, hiljem samuti ilmakuulsaks ja püstirikkaks saanud Paul Allenile, masinakeelu karistuseks selle eest, et nood olid operatsioonisüsteemi vigu ära kasutanud, et endale tasuta masinaaega hankida. Keelu lõppemise järel pakkusid poisid end programme siluma vastutasuks tasuta aja eest. Bill ei leppi39

nud enam terminaliga, vaid läks firmasse kohapeale programmide lähtekoode uurima ja arendama.

Valisid oma tee Enne kui kool läbi sai, asutasid Bill ja Paul oma esimese firma, et protsessori Intel 8008 baasil välja töötada liiklustiheduse loendusseade. Kooli lõpetamisega probleeme polnud, Bill saavutas kuulsal SAT-testil 1590 punkti 1600st. Muide, mõni aasta vanemal Allenil oli see tulemus olnud 1600. Õpingud läksid edukalt, kuid Bill ei leidnud neile õiget sihti. Ja kui Allen, kes oli juba ülikooli hüljanud ja siirdunud tegeliku programmeerimise juurde ala juhtivas firmas Honeywell, ka Billi sinna kutsus, polnud järelemõtlemine pikk. Aasta oli siis 1974.

Juba järgmisel aastal ilmus turule firma MITS tolle aja mõistes väike arvuti

Kamraadid Teineteist täiendades lõid Bill Gates ja Paul Allen ühe maailma enim mõjutanud firma.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Guru

F OT O: A L L OVER PRE SS / RE X

tori müügiga. Paul võeti firmasse tööle, Bill võttis ülikoolist puhkuse ja liitus Pauliga. Üheskoos asutasid nad tiimi, millele panid nimeks Micro-Soft, sest see oli suunatud mikroarvutite tarkvara väljatöötamisele. Maailma üks kallemaid ja levinumaid kaubamärke Microsoft registreeriti 26. novembril 1976. aastal.

Karm ärielu nõuab krutskite kasutamist Jälle esimene Gates on pärast rikaste tabelisse jõudmist seda ka aastaid juhtinud. Vahepeal oli periood, mil turud olid languses ning igal aastal end üha enam heategevusele pühendav Bill loovutas märgatava osa oma varandusest viletsuse ja haiguste vähendamiseks maailmas, kuid Microsoft on ka praeguses, IT-arengute mõttes volatiilses maailmaski suurepärane rahaveski ning Gates on 76 miljardi dollariga taas Forbesi edetabelit juhtimas.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

Altair 8800 (kuup küljepikkusega u 50 cm), millel oli Intel 8080 protsessor. Gates ja Allen tabasid ajakirjatutvustust lugedes ära, et uut liiki toode avab uued võimalused. Nii nad otsustasidki oma tarkvarafirma asutada. Pojale juristikarjääri plaaninud vanemad polnud Billi tuliste argumentide ärakuulamise järel asjale vastu (nii see ülikool tulevasel paljude ülikoolide audoktoril pooleli jäigi).

Karm ärielu nõuab krutskite kasutamist – see kehtib eelkõige turule sisenejatele –, sestap võtsidki Bill ja Paul MITSiga ühendust ja teatasid, et neil on punt, kes kirjutab uuele arvutile kompilaatoriprogrammi. Tegelikult polnud neil ei arvutit, punti ega ka programmi. Kokkusaamine lepiti kokku, selleni jäänud paari nädalaga lõid noormehed nii Altairi emuleerimisprogrammi kui ka operatsioonisüsteemi.

MITSi peakorteris Albuquerques läks esitlus ütlemata edukalt ja lõppes emulaa-

Tabas ära Hüpe saabus siis, kui Microsofti poole pöördus toonane tõeline arvuti- ja tarkvaratootmise gigant IBM, kes tellis end juba Altairiga tõestanud firmalt kompilaatori.

Bill ja Allen aga pakkusid, et nad kirjutavad plaanitavale uudistootele, IBMi personaalarvutile, ka operatsioonisüsteemi.

IBM oli toona hädas, sest suhted senise arendajaga olid hapuks läinud. Paari nädalaga oli esialgne toode valmis, see oli loodud Seattle’i ühe tarkvarafirma arenduse baasil. Microsoft ostis ka baaskoodi litsentsi ära ja müüs oma toote 50 000 dollari eest IBMile. Viis aastat tegutsenud firma jaoks polnud see paha äri, trikk aga oli selles, et Bill ja Allen müüsid IBMile küll programmi, aga mitte autoriõigused.

Tagantjärele võib öelda, et see oli Bill Gatesi eduka elu kõige tulutoovam tehing.

Bill oli jõudnud äratundmisele, et edukat uudistoodet, IBMi personaalarvutit, hakkavad kloonima-kopeerima väga paljud arvutitootjad. Nagu teada, nii ju läkski, Microsoftist sai tänu MS-DOSi litsentsi müügile kiiresti üleilmse tähtsusega tegija, kes muutus suuremaks kui hiiglaslik IBM. See tegi Bill Gatesist ühtlasi maailma ühe mõjukama mehe.

Windows Nüüd nimetatakse toda pööret personaalarvutite revolutsiooniks. Samal ajal panid noored mehed aluse arvutite graafilise liidese loomise ideestikule, mille pinnalt arendati välja Windowsi operatsioonisüsteem, mis vallutas üsna pea kõik personaalarvutid.

Neil aastail, mil Bill ja Paul panid aluse Microsofti edasisele üleilmsele edule, hai40

!

RATTAD ALLA

Lepin

gu ta su 15 €.

Tavahind 659,95

BOTTECCHIA 125 29" FS Periood: (10 kuud)

65,99

Tavahind 329,95

Tavahind 219,95

VO2 100 X BOA Periood: (10 kuud)

ALEXIS BOA Periood: (10 kuud)

32,99

21,99

Tavahind 329,95

BOTTECCHIA 200 28" ALU Periood: (10 kuud)

32,99

Tavahind 349,95

BOTTECCHIA 100 26" FS Periood: (10 kuud)

34,99

Tavahind 259,95

BOTTECCHIA 030 20" Periood: (10 kuud)

25,99

Tavahind 599,95

BOTTECCHIA 315 28'' ALU Periood: (10 kuud)

59,99

KLIENDILE SELLE KUPONGIGA KÕIK JALGRATTAD JA RULLUISUD

Tavahind 279,95

VO2 90 BOA W Periood: (10 kuud)

27,99

-20%

Pakkumine kehtib toote tavahinnast kuni 10.07.2014

41

I NVE STE E RI – NR 2/2014

F OT O: A L L OVER P RES S

F OT O: A L L OVER P RES S / RE X

Guru

Helde käega Bill Gates on koos abikaasa Melindaga (pildil) oma aega ja rohket raha pühendanud inimeste heaolu ja harituse tõstmisele ning teaduse arengule kaasaaitamisele.

Garnegie ja Rockefelleri eeskujul asutatud Bill & Melinda Gates Foundation tegutseb üle ilma ning on heategevuseks annetanud ligi 21 miljardit dollarit, mis on üks suuremaid eraisiku poolt panustatud summasid ajaloos. Veel enam on annetanud vaid Gatesi vana tuttav, guru Buffet.

Kaugemas lõikes plaanib pere loovutada sel eesmärgil 95 protsenti oma varast.

Pereelu 1985. aastal maailma 50 väärtuslikuma poissmehe hulka arvatud Bill jõudis abielusadamasse 1994. aastal. Neil on Melindaga kaks tütart ja poeg. Perel on ultra-arvutiseeritud suur, pooleldi mäenõlva sisse rajatud maja Washingtoni järve ääres Medinas, mis asub Billi sünniosariigis Washingtonis. Ülemisel paremal pildil peretütar Jennifer.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

Windowsi edukäik on nüüdseks kestnud juba ligi 30 aastat gestus Allen väga tõsiselt ja taandus edasisest tegevusest järk-järgult. Ta jäi küll Microsofti mõjukaks suuromanikuks, kuid otsustas pärast tapvalt ohtlikust Hodgkinsi lümfoomist tervenemist pühenduda elust rõõmutundmisele. Äri ta päriselt ei jätnud, kuid suunas selle rohkem investeerimise ja kinnisvara alale, suure osa ajast aga veedab ta oma luksuslaeval ringi seilates ja muusikaga tegeldes.

Samal ajal jätkas Bill maailmavallutust. Esimene, tavainimestelegi ilma eriväljaõppeta kasutatav kasutajaliides Windows lendas turgudele 1985. aasta novembris. Kriitikud süüdistasid Gatesi tema vana tuttava ja eluaegse suure konkurendi Steve Jobsi arendatud Apple’i kopeerimises, see aga ei takistanud tootel tõeliseks üleilmseks müügihitiks saamast. Ja veel teinegi täistabamus – kui

internet oli alles põlvpükstes, märkas Bill selle potentsiaali. Ehkki ta hilines veidi stardiga (internetilehitseja mõtlesid välja Napsteri noormehed), oli Microsoft juba mõne aasta pärast kohal. Internet Explorer on siiani enim kasutatud lehitseja, eelistagu puristid millist sõltumatut lehitsejat tahes. Microsofti üks edu alus oligi igapäevatööks ammendava paketi loomine ja veel tänagi muutub iga järgmise Windowsi versiooniga kogu arvutisse paigutatav sisu aina integreeritumaks.

Mõneti iseloomustab Microsofti tooteid Billi kunagine ütlus „Kui sa ei suuda asja paremaks muuta, siis alati saab teha nii, et see näeb hea välja“.

Gatesile oli programmeerimine hingelähedane juba kooliajast, nii tegigi ta Microsofti algaegadel ka ise tihti käed „koodiseks“. See asjatundlikkus on and42

nud talle võimaluse oma tootearendajaile vajadusel järsultki koht kätte näidata: „Ma teeksin selle ühe nädalavahetusega valmis!“ Sellised avaldused ja teistest eemale hoidmine on iseloomulik tema juhtimisstiilile firmas, mille peamisi arendussuundi ta juhina ise väga pikki aastaid kujundas. Tema strateegia on olnud püüd arendada tooteid võimalikult laias valikus ning saavutatud positsioone kindlalt hoida. Ja parandada. Väliselt nohikuna mõjuva Gatesi sees on lapsest saadik kasvanud võitluslikkuse terasest vedru, mis on lennutanud Microsofti üheks edukamaks firmaks läbi aegade.

Windowsi edukäik on nüüdseks kestnud juba ligi 30 aastat, programmil on miljardeid kasutajaid. Koos kontoritarkvaraga Microsoft Office ja internetilehitsejaga Internet Explorer on Windows jäänud püüdmatuks kõigi tõeste üritajate poolt. Suurelt ja isekalt ettevõtmine on toonud Microsoftile trustiseaduste rikkumise süüdistusi ning ka kindlalt ja kallilt süüdijäämise Euroopa Liidus.

Pärastpoole Mingil ajal pärast aastatuhandevahetust oli Microsoft juba nii suur ja tugeval jalal, et Bill hakkas firma igapäevasest juhtimisest eemalduma. Avalikult teatas 43

FOT O: A LL OVER P RES S / S P LA S H LI N ES

F OT O: A L L OVER P RES S

F OT O: A L L OVER P RES S / RE X / I SO PRE SS SE N E PAR T

On elus hetki...

Laval koos maailma liidritega ning saanud just 1998. aastal Brüsselis alandavalt tordiga näkku.

ta oma plaanidest 2006. aastal, pärast seda on ta endale üha enam aega võtnud muuga tegelemiseks.

Tänavu jaanuaris teatas ta, et taandub Microsofti juhtimisest täielikult alates 4. veebruarist. Sellest hetkest on firma tegevjuht olnud tõusva IT-maa India päritolu 46-aastane Satya Nadella, kes seni juhtis firma pilvetehnoloogiate arendamist. Bill teatas siiski, et jääb firma tehnoloogiliseks nõustajaks. Nadella peab olema uus juht, kes viib Microsofti järgmistele edumäetippudele olukorras, kus üha enam konkurentsi pakuvad vana rivaal Apple ning uus gigantne ja kõikvõimalikel IT-aladel kasvav Google, ning ajal, mil on toimumas põhimõttelise

Kodu või kompuuter „Tagasihoidlik“, 6100-ruutmeetrise pindalaga maja, mida asukad ise kutsuvad kultusfilmist „Kodanik Kane“ ajendatuna Xanadu 2.0, on silmapaistev nii arhitektuurilises, sisekujunduslikus kui ka tehnoloogilises mõttes. Seitse aastat ehitatud hoone läks maksma veidi üle 63 miljoni dollari, selles on ka veealuse helisüsteemiga 18-meetrine ujula, ligi 100-ruutmeetrine söögituba ning 230-ruutmeetrine võimlaosa. Oma kinnisvara pealt peab pere maksma igal aastal ligi miljon dollarit kinnisvaramaksu.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOT OD: A LL OVER P RES S / A C T I ON P RES S

Guru

Skype’i ostu taga e-Baylt oli Bill Gatesi soovitus Naljamees Bill Gates tele shows naljatlemas erinevate rekvisiitidega ja kanakostüümis. Kogu selle tsirkuse eesmärk oli juhtida tähelepanu uuele vaesusega võitlemiseks loodud kodulehele.

Tunnustused Korduvalt ajakirjas Time maailma saja, ajakirjas Forbes aga isegi nelja mõjukama inimese sekka valitud Gates on oma tegevuse eest pälvinud ka akadeemilisi tunnustusi. Ja putukateadlased on tema auks pannud Costa Ricas avastatud lillekärbsele nime Eristalis gatesi.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

tähendusega pööre personaalarvutitelt mobiilsetele seadmetele ja pilveteenustele. Ühtlasi on vaja tugevdada Microsofti positsioone tahvelarvutite turul ja üha tõsisemaks äriks saava videomängutööstuse turul (seni juhtgrupis püsinud konsoolid Xbox ja Nokialt ostetud Windowsi-telefonid). Muide, ka programmiliselt Windowsisse üha enam integreeritava, Eesti programmeerijate suurima eduloo Skype’i ostu taga e-Baylt oli Bill Gatesi autoriteetne soovitus.

Töökohad kaovad Tulevikku näeb visionäär Gates helgetes või siis – sõltuvalt vaatenurgast – süngetes värvides. Automatiseerimise üha suurenev pealetung jätab juba lähitulevi-

kus, hinnanguliselt 20 aasta jooksul, paljud inimesed oma senisest tööst ilma, kinnitas ta märtsi keskpaigas Washingtonis ettevõtlusinstituudis kõneldes. Ta rõhutas, et massiline töötus ähvardab lisaks lihttöölistele ka kõrgepalgalisi, sealhulgas näiteks raamatupidajaid, kinnisvaramaaklereid ja ka tsiviillendureid. Sellisteks muutusteks peaksid riikide valitsused ja äriringkonnad juba aegsasti valmistuma. „Me kipume alati ülehindama lähema kahe aasta jooksul ees ootavaid muudatusi ning alahindama neid, mis toimuvad järgmise kümne aastaga. Seetõttu ei tohi lasta end lähitulevikuprognoosidest uinutada ega jätta olulisi samme tegemata,“ soovitab guru.

44

Triobet Business Club on kõik, mida üks tõsine jalkafänn mängule kaasaelamiseks vajab - parimad istekohad A. Le Coq Arenal, värskendavad joogid, maitsvad söögid ja mõnus seltskond!

PARIMAD ISTEKOHAD

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Parimad kohad küljetribüüni keskmises sektoris

Veinid, õlu, karastusja kuumad joogid

Külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik

Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt

Naudi juba järgmist Eesti koondise mängu Triobet Business Clubis 25. mail, kui toimub sõpruskohtumine

EESTI VS GIBRALTAR

Triobet Business Clubi pilet 95€ / Pääsmed ja info: siim.juks@jalgpall.ee Peatoetaja:

45

Suurtoetajad:

Toetajad:

Meediapartnerid:

I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOTO: A LL OVE R PRE SS SWE DE N

INVE ST EERI – NR 2/20 14

46

Äri?

Ülevaade

KUNAGI VAREM INIMKONNA AJALOOS POLE ÜHT JA SAMA SÜNDMUST TELEOTSEÜLEKANDES VAADANUD NII SUUR HULK INIMESI KUI VIIMAST JALGPALLI MM-I FINAALMÄNGU, MIS TOIMUS 2010. AASTAL LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGIS JA MIDA JÄLGIS KODUDES TELERI VAHENDUSEL VÄHEMALT 1 MINUTI JOOKSUL 909,6 MILJONIT INIMEST. LISANDUVAD VEEL KA HUVILISED, kes eelistasid finaalmängu vaadata eri linnade väljakute hiigelekraanidelt, kõrtsides, hotellides, interneti või telefoni kaudu.

Kogu turniiri vaatas kodutelerist vähemalt minuti 46,6% (3,2 miljardit) meie planeedi elanikest.

Hiiglaslik teleauditoorium Jalgpalli teleauditoorium on ahvatlev nii suurfirmadele, kes soovivad reklaamida oma tooteid, kui ka telekompaniidele, kes sedasama reklaamiraha jahtides on huvitatud jalgpalliülekannete õiguste omandamisest. Lisaks iga nelja aasta tagant toimuvale MMile toob näiteks Euroopa meistrite liiga hooaeg telerite ette ligi 4 miljardit televaatajat. Viiele Euroopa suurimale rahvuslikule liigale (Inglismaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) elab aastas kaasa 12 miljardit televaatajat.

Jalgpall on selles äris üksnes vahend tarbijani jõudmiseks. Isegi tippjalgpalli – 47

eesotsas glamuursete klubidega – on raske liigitada klassikalise äri alla, sest profijalgpallis teenivad raha vähesed klubid.

Olemaks edukas, peab kümnete miljonite eurode eest palkama tippmängijaid. Kes soovib klubiga raha teenida, peab suure tõenäosusega loobuma suurtest võitudest.

Sisuliselt toimub profivuti ülemises otsas jalgpallurite diktaat, sest alati leidub mõni auahne klubiomanik, kes nõutud summa letti laob. See on lakkamatu võidujooks edu, tähelepanu ja ühiskondliku tunnustuse nimel. Näiteks hooajal 2011/2012 kulus Itaalia meistriliiga sissetulekust tervelt 75% palkadeks. Prantsusmaal oli see näitaja 74%, Inglismaal 70%, Hispaanias 60% ja Saksamaal 51%. Siinkohal on tegemist keskmise protsendiga – paljudes klubides on see suhe veelgi suurem. Sellist suhet ei saaks endale lubada ükski klassikaline ettevõtte, mille tulu on 1–2,3 miljardit eurot. Mängitakse Vene ruletti, mille eesmärk on saada kallite ostudega edukaks, aga samas on võimalik I NVE STE E RI – NR 2/2014

Jalgpalliklubi omamine annab võimu 1977. aastal sai Claude Bezist Bordeaux’ Girondinsi president, kes tegi väiksest klubist Prantsusmaa mitmekordse meistri ja eurosarjades osaleja. Girondinsist kujunes traditsioonilises ragbikeskses piirkonnas kohaliku paikkonna identiteedi kehastus.

Klubi edu ja glamuur muutus majandusliku arengu instrumendiks, mis meelitas Bordeaux’sse pealinna investeeringud. Isegi Grimaldide kuninglik perekond, kes traditsiooniliselt toetab hoopis Prantsuse liigas pallivat AS Monacot, pani oma raha Bordeaux’sse. Bez, kes ei teinud saladust, et tema isikliku filosoofia alus on võim ja et raha on talle võimu instrument, meelitas klubisse igal aastal uusi tähti. Tema mõju oli nii laiaulatuslik ja Prantsusmaa vutis sellisena enneolematu, et 1988. aastal oli ta üks peategelasi koondise peatreeneri vahetuses – Henri Micheli asemele tuli praegune UEFA president Michel Platini. Bez hooples: „Klubid leiavad alati võimaluse reegleid rikkuda. Mis puutub minusse, siis mul on selleks kolm miljonit võimalust.“ 1991. aastal sunniti ta 240 miljoni frangi suuruse võla tõttu tagasi astuma. 1995. aastal läks Bez pettuste eest kolmeks aastaks vangi.

FOT O: A L L OVER P RES S / AL AMY

F O T O : AL L O V E R PRE SS / C O RBI S

Ülevaade

IS

TEKST: INDREK SCHWEDE INVE ST EERI – NR 2/20 14

ka pankrot, sest kõik ei saa võita ja keegi peab liigast ka välja kukkuma.

Vangistatud klient Jalgpalliklubide ostjad on reeglina ärimehed, keda ei paelu võimalik kasum, vaid sotsiaalne staatus. Nad on kas ise vutifännid või pööravad jalgpalliklubi omamisest saadava sotsiaalse kapitali kasumlikuks oma teiste äridega.

Mõistagi üritavad omanikud eelkõige palkadeks kuluva raha tagasi teenida ja abiks on jalgpallituru erilisus ehk tõeliste fännide lojaalsus ühele klubile. Lemmikklubi on nagu ema – teda saab terve elu jooksul olla vaid üks. Kui muudes eluvaldkondades, eriti meelelahutustööstuses, vahetuvad lemmikud ja brändid kiiresti, siis jalgpallis on tegemist nn vangistatud turu ja vangistatud klientidega. Vanades jalgpalliriikides on huvilised sageli juba perekondlikult või geograafiliselt aheldatud oma lemmikklubi külge, mis on osa inimeste enesemääratlusest.

Seda saavad ära kasutada klubid: kuna fänn on klubile truu, elab ta tavatarbijaga võrreldes kergemini üle pileti- või tasulise telekanali hinnatõusu. Ka klubisärgi uue disaini taga on sageli lihtne soov tõugata lojaalset fänni enesele viimase malli fännisärki ostma.

Kuigi tippklubide ja fännide suhted on aina enam muutunud tootja ja tarbija vahelisteks suheteks, peavad klubid arvestama ka Euroopa jalgpallikultuuri sotsiaalse juurega: jalgpalli hoiab täielikult kommertsistumast tema roll rituaalse konfliktina. Üle maailma sümboliseerivad klubid riigisiseselt erinevaid identiteete. Ühest küljest võimendab see usulisi, etnilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi vastasseise, teisalt aga kanaliseerib neid ohutult. Euroopa profisarjad erinevad kardinaalselt profiliigadest Põhja-Ameerikas, kus puudub madalamasse liigasse kukkumise oht ja kus meeskondi hoitakse teadlikult võrdvõimelistena – nõrgematele võimaldatakse esimese valiku õigus turule sisenevate uute mängijate näol, seda eesmärgiga, et kõik klubid teeniksid tulu. Põhja-Ameerikas pole ebatavaline, kui üks meeskond kolib ühest linnast teise, sest tegu on hoolikalt kalkuleeritud äriga. Euroopas seevastu on traditsioonidega jalgpalliklubi lahtirebimine oma juurtest mõeldamatu.

Väärtus?

Mängijate hind sõltub reeglina nende oskustest, aga ka kuvandist. Hea näide on David Beckham, keda suurklubid soovisid oma ridadesse saada eelkõige 48

eesmärgiga teenida tulu tema imagost.

Beckham tähendas globaalset hiigeltulu särgi- ja nännimüügis. Ta kõnetas lisaks jalgpallifännidele ka ühiskonda laiemalt, sh koduperenaisi, millele aitas kaasa tema abielu Spice Girlsi lauljatariga.

Hispaania kahe gigandi, Madridi Reali ja Barcelona võrdluses on esimese kaubamärgiks nimetatud seal mängivaid staare ja viimase brändiks on eelkõige klubi ise. Esimese variandi nõrkuseks on asjaolu, et nii nagu Beckham tõi Reali klubisse kaasa oma personaalsed fännid, nõnda viis ta klubist lahkudes nad ka minema.

Barcelona aga, mille käive oli 2003. aastal poole väiksem Manchester Unitedi käibest, on terve oma ajaloo vältel pidanud sportliku edu kõrval säilitama ka oma rolli Kataloonia tähtsaima institutsioonina. See on hiilgavalt õnnestunud.

Klubide väärtus sõltub eelkõige mängijate väärtuse summast, millele lisandub klubi edukus ja kuvand. Viimane on välja kujunenud aastakümnete jooksul. Need kolm omadust on põimitud: reeglina ongi edukamad just pikkade traditsioonidega klubid, kes saavad endale lubada kallemaid ja paremaid jalgpallureid. Edu toodab edu. Kuna turul on jäme ots pallurite ehk töövõtjate käes, ahvatleb see marjamaale tuhandeid Kolmanda Maailma an49

dekaid noori. Megapalgad ja tippu jõudnud eeskujud kehutavad miljoneid vaesuses elavaid poisse neile järgnema.

See on loonud pinnase inimkaubanduseks. Valdavalt Aafrikast pärit talentidele lubatakse suurt tulevikku Euroopas. Väljaõppe eest küsitakse loomulikult raha.

Mullu puutus ka Eesti kokku taolise juhtumiga, kui Tartu Santosesse saabus 16-aastane Nigeeria vutipoiss, kes saadeti siia teadmisega, et ta hakkab prisket raha teenima. Tema suguvõsalt oli poisi „hiilgava tuleviku“ nimel välja petetud 6000 eurot. Teisalt kurdetakse ka Euroopas, et profimeeskondadele järelkasvu koolitavad akadeemiad suudavad profilepingu tagada vaid väiksele hulgale lõpetajatele.

Mis on paratamatu, sest maailma populaarseimal spordialal valitseb kõige kõvem konkurents.

Maailmas on ligi 270 miljonit mängijat, kohtunikku, ametnikku. Vaid mõni protsent neist tegutseb tippjalgpallis. Jalgpall üldisemalt on noorte jaoks atraktiivne ja armastatud ajaviide, ühiskonna jaoks aga kasulik sotsiaalses tähenduses. Tippjalgpall on seotud paljude külgnevate äride ja meelelahutusega, aga ta pole päriselt ükski neist. Lojaalne fänn ning identiteet, mida klubid üle maailma kannavad, eristavad jalgpalli ärist ja meelelahutusest.

Madridi Real tulutabeli tipus Finantskonsultatsioonifirma Deloitte on 17 aastat reastanud maailma jalgpalliklubisid teenitud tulude järgi.

2013. aastal hoidis üheksandat aastat liidrikohta Madridi Real.

Klubi nime järel on välja toodud möödunud aasta sissetulek (miljonites eurodes), sulgudes vastavalt kommertstegevusest, teleõigustest ja piletimüügist saadud tulu protsent.

1. Madridi Real 518,9 (41 – 36 – 23) 2. Barcelona 413,6 (37 – 39 – 24) 3. Müncheni Bayern 431,2 (55 – 25 – 20) 4. Manchester United 423,8 (42 – 28 – 30) 5. Pariisi Saint Germain 398,8 (64 – 23 – 13) 6. Manchester City 316,2 (53 – 32 – 15) 7. Londoni Chelsea 303,4 (32 – 41 – 27) 8. Londoni Arsenal 284,3 (26 – 36 – 38) 9. Torino Juventus 272,4 (25 – 61 – 14) 10. AC Milan 263,4 (37 – 53 – 10) Sellest esikümnest pooled kuuluvad maailma suurimate võlgadega klubide esikümnesse: esimene on võlatabelis Manchester United 569 miljoni dollariga, teine Arsenal 384, viies Real 165, kuues Barcelona 156 ja üheksas Juventus 83 miljoni dollariga.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOT OD: ERA K OGU

Laureaat

RÄÄGIME KAPITALISMIST, RAHAST JA KRISTLUSEST TÄNAVU ENN SOOSAARE EETILISE ESSEISTIKA AUHINNA PÄLVINUD TEOLOOGI TOOMAS PAULIGA. Eesti vaimulik, teoloog Toomas Paul on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane. Ta tõstatas mullu 15. veebruaril Maalehes ilmunud essees „Aus vale, vale ausus“ küsimuse, kas üksikinimene saab jääda ausaks, kui ühiskond on üles ehitatud valele.

KÜSIT LES : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 14

Mida arvate tänasest kapitalistlikust maailmakorraldusest?

Kapitalism on katusmõiste, mille alla mahub hulk üsna erinevaid ühiskonnakorraldusi. Tööstusrevolutsiooni algusaegade klassikaline karm kapitalism, mille hukku Karl Marx ette kuulutas, on kadumise asemel kapitaalselt teisenenud. Praegu on just arenenud kapitalistlikes riikides nagu Rootsi ja Norra tekkinud varemtundmatu heaolu- ehk hoolekandeühiskond, kus puudub vaene ja virelev proletariaat. Kõigile kodanikele,

ka immigrantidele, on tagatud sotsiaalne tugi ja turvalisus.

Praegu nälja piiril vaevlevatele arengumaade hulkadele ei saa põhimõtteliselt keelata soovi samuti hästi elada. Häda on aga selles, et kui kõigi seitsme – varsti kaheksa ja edasi – miljardi Maa elaniku elatustase ekstensiivse majanduse najal paraneb, kasvab vastavalt ka ökoloogiline jalajälg. Võrreldes 1961. aastaga on inimkonna jalajälg suurenenud 2,5 korda (6. kohal olevas Eestis on see 7,9). Lisaks on mõnedel mure, et peak oil on juba seljata50

LHV Pank toetab

ga: kuidas piirideta progressi puhul tagada global sustainability?

Milliste kristlike väärtuste järgimine muudaks meie elujärge paremaks?

Kristlus ei ole filosoofia ega eetikasüsteem, vaid eluviis. Üksikuid nn kristlikke väärtusi ei ole kerge kasutada elujärje parandamiseks, sest nad kaotavad üksikvoorusteks demonteerituna, mingi muu väärtussüsteemi konteksti panduna tähenduse. Autentse kristluse mõju majandusele võib olla otse vastupidine.

Varakeskajal, kuni 13. sajandini, loeti kõige suuremaks patuks liigkasuvõtmist – maksimaalselt lubatu oli 4% ning see piirang oli pigem panganduse ja rahanduse pidur. Teiselt poolt, nagu Max Weber on näidanud oma klassikalises uurimuses „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“, andis just kalvinism võimaluse ja motivatsiooni maise heaolu parandamiseks.

Postkristlikus lääne ühiskonnas on mitmed antiikajal uudsed eetilised hoiakud emantsipeerinud ja endastmõistetavaks muutunud. Apostel Paulus kirjutas kaaskristlastele, et „Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses“ (Gl 3:27–29; vrd Kl 3:9–11 jm). Jutt oli suhetest koguduses. Kui kogu rahvas ristiusustati, hakkas võrdsus – algul teoreetiliselt, aegamööda ka tegelikkuses – kehtima kõigi kaasinimeste kohta. Praeguses sekulariseerunud ühiskonnas on see saanud võõrandamatuks inimõiguseks. Mulle isiklikult tundub, et kõik, mida kristlusest võtta on andnud, on juba kasutusele võetud, olgu siis algse intentsiooniga või immanentsete sihtide saavutamiseks.

Kas olete kunagi kaalunud isiklikult investeerimist?

Raha peab ringlema – mida kiiremini, 51

seda väärtuslikum vahend ta on. Kogumise asemel olen oma raha kohe ühel või teisel viisil käiku lasknud. Teise pensionisamba taotlejate hulgast praakis mind sünniaasta välja. Aga kolmandasse, vabatahtlikku sambasse investeerisin oma suutmist mööda ning olen praegu väga rahul – sammas ei saanud küll väga tüse, kuid ka tugikepina on suur asi saada iga kuu pensionilisa 84.49 eurot.

Kristust peetakse maailma väärtuslikemaks kaubamärgiks. Mida arvate sellest?

Kristust ei ole ühegi konfessiooni ega kontserni kaubamärgina registreeritud, seetõttu ei leia tema puhul hoiatusmärke ™ ega ©. Kellelgi ei ole sõna reklaamis kasutamise ainuõigust, iga soovija võib nime priilt pruukida. Paraku, made in märgistus iseenesest ei anna globaalkülas kuigivõrd palju taustainfot toote kohta – nt autode osad toodetakse erinevates riikides üle maailma ning pannakse siis vastavalt tellimusele kokku just in time.

Brändid aitavad tarbijatel teha valikuid, luues konkurentsieelistuse. Kaubamärk on ikkagi kvaliteedimärk ja seepärast on mõistetav, miks kristliku taustaga läänemaailmas on kasulik lisada vastav tähistus. Eriti moraali vallas – näiteks „kristlik“ abielu paistab parema ja püsivamana (kuigi piiblis sellist institutsiooni ei leia). Krist(l)us lisab usaldatavust, tema peale antakse krediiti (ld creditum ‘usaldatu, võlguantu’ < credo ‘usun’). Seniks kuniks.

Sihtasutus Enn Soosaar (1937–2010) oli Ameerika kirjanduse parimaid tõlkijaid Eestis ning usaldatav kommenteerija.

Enn Soosaare vaimse pärandi põlistamiseks ja edasiarendamiseks on loodud Enn Soosaare Sihtasutus, mille ülesandeks on Eesti silmapaistva tõlkija, publitsisti ja ühiskonnategelase pärandi säilitamine, edasiarendamine ja jäädvustamine. Sihtasutuse asutaja on Tallinna Ülikool, mille audoktoriks Enn Soosaar oli.

Preemia Sihtasutus annab välja Enn Soosaare nimelist aastapreemiat, mis nimetati President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul eetilise esseistika auhinnaks. Selle laureaadiks saab autor, kes on oma kirjutistega aidanud levitada ja arendada ühiskonnas väärtusi, millele Enn Soosaar pühendas kogu oma viljaka loometegevuse.

Auhinna määrab selleks kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti kirjutava pressi esindajad. Laureaat kuulutatakse välja igal aastal 13. veebruaril, Enn Soosaare sünniaastapäeval. Võitja rahalise preemia eest hoolitseb LHV Pank.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOT O: JA REK JÕEP ERA

Visioon

IKTee TP

TEKST: TIIT PAANANEN

Arengufondis resideeruv ettevõtja, IT Akadeemia juhtkomisjoni esimees INVE ST EERI – NR 2/20 14

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA (IKT) SEKTOR MOODUSTAB VIIS PROTSENTI EESTI MAJANDUSEST, AGA TOOB VEERANDI MAJANDUSE KASVUST. SEE ON SAAVUTATUD MÕNE SUURE ARENDUSKESKUSE JA ELEKTROONIKATÖÖSTUSE TOEL NING SEKTORI 18 500 TÖÖKOHA KAUDU. EESTI INFOTEHNOLOOGIA ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) näeb oma visioonis ette aastaks 2020 IKT-töökohtade arvu kahekordistumist ja seeläbi IKT kujunemist Eesti majanduse juhtivaks sektoriks. Selleks läheb vaja tarku töötajaid, julgeid ettevõtjaid ja riigi selget panust.

Muutuv maailm räägib sellest, et formaalne haridus kipub jalgu jääma innovaatilisele lähenemisele teadmiste andmisel. Tööandjad ootavad töötajatelt samaaegselt sügavat kompetentsi ja universaalset haaret. Interdistsiplinaarsed oskused ja tiimitöö on tänapäeval aluseks 52

kõige suurematele edulugudele. Meie kehtiv haridussüsteem praegu veel neid nõudmisi ei täida, samas on loodud mitmed võimalused ettevõtjatele ise kaasa rääkida ja oma käe järgi tarku töötajaid koolitada. IT Akadeemia initsiatiiv, mis kaks aastat tagasi käivitus, annab sellel aastal esimesed magistriprogrammi lõpetajad.

Koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, ITLi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnaga on käivitatud rida tegevusi, et õppetöö kvaliteeti tõsta ja üliõpilaste 53

väljalangevust vähendada.

IT Akadeemia pole kool, vaid ülikoolideülene programm, millega liitunud eraettevõtted saavad võimaluse suunata oma panust hästi sihitult ja riigipoolse võimendusega, et koolitada inimesi, keda vaja, ja viisil, millest võidavad kõik.

Seda võimalust on kasutanud LHV Pank ja Skype Eesti.

Meil on juba mõned näited, kuidas spin-off ettevõttest või ülikoolist alguse saab. Olgu siinkohal välja toodud ZeroTurnaround ja Plumbr. Samas on mujal sedasorti arengud palju tavalisemad ning ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö edendamist loetakse üheks parimaks viisiks selliste võimaluste tekkimiseks.

IT Akadeemia IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning hariduse pakkumise arendamiseks Eesti ja välistudengitele. IT Akadeemia koondab tudengeid Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IKT-erialadelt.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Visioon IT Akadeemia eesmärgid: 1 IKT-sektori tööjõuvajaduse rahuldamine; 2 IKT valdkondade õppe pakkumine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel kvaliteeditasemel; 3 IKTga interdistsiplinaarselt seotud erialade tugevdamine IKT-valdkonnaspetsiifilise õppega; 4 rahvusvahelise tasemega õppejõudude ja teadustöötajate järelkasvu tagamine; 5 IKT-õppe killustatuse ja dubleerimise vähendamine ning fokusseerituse suurendamine konkurentsivõimelisematele erialadele ja õppekavadele; 6 kõrgema lisaväärtusega, IKT poolt avardatud majanduse arengu saavutamine ja sellest saadava tulu kasvatamine, mis kompenseerib tehtud riiklikud ja erakapitalipoolsed kulutused.

Põlvkond vahetub Eesti ettevõtjate seas toimub jätkuvalt põlvkonnavahetus. Kunagised erastajad, kelle konkurentsieeliseks oli odavam hind ja võime segastes oludes hakkama saada, on asendunud iseseisvas Eestis kasvanud inimestega, kes mõne aastaga on rahvusvahelise haardega teadmistepõhiste ärimudelite läbi loonud kümneid töökohti. „Ärimees“ on ajalugu ja „Ettevõtja“ on suure E-ga. Samuti on muutuses inimeste hoiakud. Lääne ühiskonna vananemise tõttu asendub pensioniootuse harjumus enese järjepideva harimise vajadusega. Ikka selleks, et saada hakkama järgmisel aastakümnel, mil paratamatult tuleb elatustaseme säilitamiseks tööl käia. Francis Fukuyama ennustatud inimkonna nö sotsiaalne, majanduslik ja demokraatlik kohalejõudmine ei paista siiski tõsi olevat. Eriti, kui arvestada sündmusi meie naabrite juures.

Seni maailmamajanduse mootoriks olnud asjade tarbimine asendub kitsama-

arenenud IKT-infrastruktuuriga, teatud mõttes juba tulevikus elav rahvas on näidanud maailmale, et ka siin „on võimalik“. Eesti on üks väheseid liberaalse majandusega demokraatlikke riike, kus riik tähendab inimesele mugavaid e-teenuseid ja kiirendatud protsesse.

Just tänu sellele on iga investeeritud euro suurema ja kiirendatud mõjuga ning parim sihtmärk investeeringutele ongi Eesti inimene.

Hiljuti säutsusin mõtte „Eesti inimene on töökas, jonnakas ja vastupidav ning täielikus teadmatuses oma potentsiaalist“. Mõnele meeldis, paljud ei saanud aru. Minu mõte oli selles, et me ise ei usu oma võimetesse. Eesti inimesed, kes on elanud ja töötanud välismaal, mainivad, et pärast väikest kultuurišokki on neil ettevõtmised tihti õnnestunud isegi paremini kui kohalikel. Ma ei usu, et see on olnud juhus. Skype’is töötades nägin, kuidas just eestimaalased tõid tihti kastanid tulest välja.

tes oludes uute, rentimisel põhinevate ärimudelitega. Rikkust ei defineerita enam omandi, vaid vabaduse kaudu. Rikas on see, kellel „on võimalik“, mitte see, kellel „on“. Just seetõttu voolab aina rohkem raha nö teenuste vereringes ja tootmine on tänu tehnoloogia arengule aina efektiivsem.

Talendid koju Eestis praegu ühe kuumima start-up’i Transferwise’i asutaja Taavet Hinrikus ütles hiljuti, et kampaania „Talendid koju“ on üks suur jama. Siiski, kui mõelda mõjule, mida sõnapaar on avaldanud inimeste mõtlemisele Eestis, siis on see kindlasti suurem, kui programmi kunagised vedajad või patroonid oskasid arvata. Teadvustati probleem, aga samuti selgus, et koju tulla ei olegi nii lihtne. Tegelikult keegi ei oota.

Meie valmisolek talentidega rikas Siin ongi peidus Eesti võimalus Loodusvaradeta ja suhteliselt hõredalt asustatud, aga väga hästi koolitatud ning INVE ST EERI – NR 2/20 14

54

Eesti ei ole enam kaubateede ristumispunktis. Seetõttu ei ole meil aru saadud ka maailma vallanud mobiilsusest. Igal aastal lisandub suurusjärgus miljon lennukiväljumist üle maailma. Korraga on õhus sadu tuhandeid inimesi. Inimesed on järjest liikuvamad ning kõrgelt haritud talent otsib väljakutseid ja meeldivat elukeskkonda. Eesti on, muide, tunnistatud maailma kõige turvalisemaks kohaks, kus elada, ja on endiselt üks puhtama õhuga piirkondi. Meil on justkui kõik olemas, jääb vaid väljakutsete pool efektselt lahendada. Hiljuti kutsusin Eestit täiesti tõsiselt üles talendisõjas võidu relvastuma ja agressiivselt defineerima oma väärtuspakkumise meid huvitavatel sihtturgudel.

Lukus tööjõuturg Noori tuleb aina vähem juurde, paljud haritud inimesed on lahkunud lihtsama töö peale välismaal ning suurettevõtetes ja riigiaparaadis on terve 35+ põlvkond

Olen nõus, et Eesti peab keskenduma rohkem. Margus pakkus eelisteks inseneribaasi ja IT-spetsialiste. Arvestades, kui lai mõiste on IT tänapäeval, tuleb tipptaseme saavutamiseks ka selles sektoris teha valikuid. Tulevikuvaates võib öelda, et IT-sektor on T-tähe kujuline, kus horisontaalis on IT-lahendused teistes majandusharudes, mis teenuste ja toodete läbi toetuvad vertikaalis asuvale ITtööstusele. Kasvama peavad mõlemad harud ja efektiivistavat mõju vajavad kõik majandussektorid, seega suurim lisaväärtus peitub IT-tootearenduses.

Fokusseerimine võimaldab ka ettevõtetel kergemini kaasa lüüa. Arendades välja teatud valdkonna võimekuse, muutub Eesti globaalselt huvitavaks. Näitena võib siin tuua Soome, kes arendas metsatööstust, millele järgnes telekommunikatsiooni valdkond ja tänaseks on Soome mobiilimängude osas gravitatsiooni tekitamas.

Rõõm on tõdeda, et IT-sektoris on

Stipendium LHV toetuse alusel jagatakse kolmel järjestikusel õppeaastal välja üks 3000 euro suurune stipendium. Stipendiumiga tunnustatakse IKT-alaseid bakalaureusetöid, mis aitavad kaasa Eesti majanduse arengule või finantssektori edendamisele. Tööde juures hinnatakse nende praktilist väärtust. Stipendiumile saavad kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli bakalaureuse taseme informaatika õppekavadel 2013/2014 õppeaasta jooksul lõputöö kaitsnud tudengid.

Taotlusi saab esitada 2014. aasta kevadel. Taotlusi võetakse vastu IT Akadeemia kodulehe kaudu eesti ja inglise keeles: www.studyitin.ee.

ennast välismaa s tada on nõrk justkui võlavangis. Kuigi Eestis räägitakse tööjõupuudusest, on ainult 5 protsenti ettevõtetest palganud tööle välismaalasi ning vaid 14 protsenti on huvitatud palkama tööjõudu piiri tagant. Meie valmisolek ennast välismaa talentidega rikastada on nõrk. Paljud on endiselt mugavustsoonis, mis tähendab filiaali Tartus või mõnda tanklat Raplamaal.

Margus Uudam kirjutas arengufondi mõtteraamatus, et „seame mõistlikud ootused ja keskendume oma eelistele“.

55

ettevõtted käivitanud terve rea tegevusi, et oma talendinälga leevendada. Nortali suve- ja talveülikool meelitab ligi paljusid noori. Playtech kuulutas taas välja traditsioonilised praktikakohad ja Codeborne algatas ümberõppeprogrammi. Need on mõned näited, kus lisaks kurtmisele on ka midagi ette võetud ning mis peaksid olema julgustavaks ja innustavaks eeskujuks ka teiste valdkondade ettevõtetele.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Kliendipakkumine

Au kliendile ALATES APRILLIST PAKUB LHV AKTIIVSELT ARVELDAVALE KLIENDILE PAREMAID TINGIMUSI PANGATEENUSTELE, LAIA KATTEGA REISIKINDLUSTUST JA SOODUSTUSI. SEE KÕIK ON KOONDATUD LHV AU-KLIENDI PAKKUMISSE.

TE KST : PRI IT RUM

LHV kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 2/20 14

LHV Au on kasulik kõigile, kes hindavad kergesti ligipääsetavaid varasid ja otavad, et ka arvelduskontol olev raha teeniks parimat tootlust Eestis. Samuti on Aukliendi pakkumine mõeldud aktiivselt reisivale kliendile. „Usun, et oleme pannud ühte pakkumisse kokku teenuste ja tingimuste kogumi, mis kannatab väärikalt võrdlust Eesti turu seniste parimate pakkumistega,“ tutvustas LHV jaepanga juht Andres Kitter.

Peamine Au-kliendi eelis on see, et tema arvelduskontol olev raha teenib intressi 1% aastas. Samaväärne intressimäär kehtib tavapäraselt pikemaajalisele tähtajalisele hoiusele. Pakkumine on kasulik, sest Au-kliendid võivad raha hoida oma arvelduskontol teadmisega, et saavad seda igal ajal kasutada, kuid samas kogub raha arvestatavat lisa.

Soodsamad tingimused väärtpaberitele aitavad Au-kliendil ka vara kasvatada.

Au-kliendi igapäevane maksevahend on Kuldkaart – see on mitme konto kaart, mis annab ligipääsu nii arvelduskonto kui ka krediidikonto rahale. Kuldkaardi omanikule ja temaga koos reisivale perele kehtib laia kattega reisikindlustus, mis muu hulgas katab ka näiteks rendiauto omavastutuse. Kindlustus kehtib, kui 75% reisikuludest tasuda Kuldkaardiga või sellega seotud kontodelt. Reisikindlustust LHV Kuldkaardile pakub kindlustusselts AIG. Koostöös Estraveliga saab Au-klient Platinum Clubi liikmelisuse, mis annab soodustusi reisimisel ja ostude tegemisel.

Lisaks on Au-kliendil personaalne kliendihaldur ja muud tavapärased LHV eelised, nagu lihtne asjaajamine või teenustasuta ülekanded.

Tingimusteks Au-kliendile on 2000 euro suurune igakuine laekumine LHV Panka või varade maht 50 000 eurot LHV Pangas. Au-kliendi kuutasu on 10 eurot.

56

Soovitus

Parim puhkus

Rila klooster Bulgaarias

Hania sadam Kreetal

NOVEMBRINI KESTVAL SUVISEL REISIHOOAJAL AHVATLEB NOVATOURS LAIA SIHTKOHAVALIKUGA NING PAKUB KA VÕIMALUST TASUDA REISI EEST JÄRELMAKSUGA.

Lindose Apollo tempel Rhodosel

Härjavõitlus Hispaanias INVE ST EERI – NR 2/20 14

SIHTKOHTADE VALIK ON LAI: lisandunud on uusi puhkepiirkondi, kuurorte ja hotelle. Uuenenud on ka ekskursioonide valikud. Otselende tehakse Türki, Kreetale ja Bulgaariasse.

Novatoursi tegevjuhi Andree Uustali sõnul on suurima kuurortide ja hotellide valikuga Türgi eestlaste hulgas populaarseim sihtkoht. „Bulgaaria kuurordid Sunny Beach ja Golden Sands on viimastel aastatel teinud hoogsa tõusu ning muutunud väga populaarseks, eelkõige taskukohasemate hindade tõttu,“ tutvustas Uustal. „Kreeka jumalate saar Kreeta tõmbab ligi romantilise puhkuse otsijaid ja sobib ideaalselt näiteks ka pulmareisiks.“ Uustal avaldas lootust, et ka reisid Tuneesiasse ja Katalooniasse Hispaanias pakuvad elavat huvi. Tuneesias on soe kliima, imeline loodus, kvaliteetsed golfiväljakud, pikad liivarannad ja Sahara kõrb. Barcelona lähistel asuvad Kataloonia puhkepiirkonnad on sobilik sihtkoht

neile, kes tunnevad huvi vaatamisväärsuste vastu või soovivad rahulikku puhkust kombineerida aktiivse tegevusega. „Reisi planeerimist on mõistlik alustada nii vara kui võimalik, sest reisi pikemaajaliselt ette broneerides on Novatoursi pakutavad tasumistingimused paindlikumad,“ tutvustas Uustal. Ostes reisi aegsasti järelmaksuga, saab tasuda jõukohaste osamaksetena ning nautida reisi muretult teadmisega, et selle eest on tasutud. Ka vahetult enne reisileminekut tasudes on järelmaksu abil võimalik makseid pikemale perioodile hajutada.

Andree Uustali sõnul on järelmaksuga otstarbekas soetada nii kallimaid reisipakette kui ka perereise ja miks mitte ka ringreise.

Novatours on tegutsenud Eesti reisikorraldusturul üle 10 aasta, olles üks staažikamaid reisikorraldajaid. Tänavusest aastast saab Novatoursi reiside eest tasuda ka LHV järelmaksuga.

58

59

I NVE STE E RI – NR 2/2014

FOT O: LH V

Põhimõtted

KOHTUDES OMA KLIENTIDE, TEISTE FONDIJUHTIDE VÕI INVESTEERIMISSPETSIALISTIDEGA VÄLJASTPOOLT EESTIT TULEB MUL ÜSNA SAGELI KIRJELDADA OMA FONDE, INVESTEERIMISSTRATEEGIAT JA ISIKLIKKE VAATEID INVESTEERIMISELE.

AV

TE KST : ANDRE S VI ISEMANN LHV pensionifondide juht INVE ST EERI – NR 2/20 14

ALUSTAN SELLEST, ET jälgin rahvusvahelisi väärtpaberiturge, olen valmis investeerima erinevatesse riikidesse lähemal ja kaugemal ning uurin nii võlakirju kui aktsiaid erinevatest majandussektoritest.

Mul pole kohustust investeerida valdkondadesse, millesse ma ei usu, vaid põhjusel, et mingid väärtpaberid kuuluvad mõnda indeksisse või et teised investorid seda teevad. Näitlikustamiseks kirjeldan LHV fondide investeerimisstrateegia muutumist viimase 12 aasta jooksul.

12 pikka aastat 2002. aastal uskusin, et indekseerimine on aja suurimaid finantsinnovatsioone.

Muutused on olnud nii positiivsed kui ne-

gatiivsed. Kulud on alanenud ja mitmed turud on muutunud väikeinvestoritele kättesaadavaks. Teisalt on paljudest investeerimisettevõtetest saanud lihtsalt varade kokkukogujad. Indekseerimise levikuga on kasvanud ka väärtpaberite hinnaliikumiste vahelised korrelatsioonid, st nõrgemate ja tugevamate ettevõtete aktsiahinnad tõusevad ja langevad koos ning hinnaliikumised sõltuvad rohkem turust kui ettevõtte majandustulemustest. Tänaseks on mu usk indekseerimisse kadunud.

Analüüsides oma investeerimiskäitumist viimase 20 aasta jooksul, kaldun arvama, et ma ei ole investorina kuigi ahne.

Olen sisenenud turgudele varajases faasis 60

ja sageli väljunud poole tõusu pealt. Mitmed võimalused on jäänud ka kasutamata, sest olen jäänud hiljaks ja seejärel on turg tundunud sisenemiseks liialt kallis.

Olen pigem oodanud sobivat hetke ja siis otsustavalt tegutsenud, mitte turuga lihtsalt kaasa loksunud. Ka indekseerimise usku olles kasutasin indeksifonde suhteliselt suurte, kuid mitte pikaajaliste positsioonide võtmiseks.

Enne finantskriisi oli suur osa LHV pensionifondide portfellidest investeeritud Eestist kaugele – kõrge majanduskasvuga riikide turgudele, eelkõige Kagu-Aasiasse, aga ka Ladina-Ameerikasse. Periood langes kokku ajaga, mil kohalikud konkurendid tegid panuseid Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele ning investeerisid suurelt ka Eesti aktsiatesse ja võlakirjadesse.

Suur raputus 2008. aasta finantskriis oli sündmus, mis raputas kogu investeerimismaailma.

Peaaegu kõik kandsid kaotusi. Kes müüsid varem, kaotasid vähem. Kes ootasid 61

pikemalt, kaotasid rohkem. Täna tuleb tõdeda, et parima tulemuse saavutasid investorid, kes olid koostanud konservatiivse portfelli ning kel oli närvi, et rasked ajad vaatamata suurtele kahjumitele üle elada.

Kriisi lahvatades vähendasid LHV fondid otsustavalt riskantsemaid panuseid.

Kuid juba 2009. aasta alguses alustasime taas tootluse otsinguid. Kõrge pikaajalise tootluse saavutavad vaid need, kes suudavad vältida suuremaid kaotusi, seega olen ma viimase aasta jooksul oluliselt vähendanud LHV fondide investeeringuid rahvusvahelistel aktsiaturgudel. Arenevad turud on muutunud liiga riskantseks ja arenenud tööstusriikide aktsiad tunduvad liialt kallid, võttes arvesse, et ettevõtete kasumid võivad käesolevas turutsüklis ka langeda.

Näitajad pole näitajad Ettevõtete majandusnäitajad ei ole enam ammu peamine aktsiate hindu mõjutav tegur. Finantskriisi järgselt on selleks pigem investorite ootused USA keskpanga rahapoliitika suhtes. See on teine põhjus, miks ma olen muutunud ettevaatlikuks börsidel kaubeldava finantsvara suhtes ja otsinud alternatiivseid võimalusi.

Kodune kinnisvaraturg Näen võimalusi Balti riikide ärikinnisvara turul, kus suuremate objektide renditootlused on 7–8,5%. Hetkel on ärikinI NVE STE E RI – NR 2/2014

Pension

F OT OD: S H UT T ERS T OC K

1,82 Issue price

1,87 issue price

Näen võimalusi Balti ärik i 2,2 1,85 1,5 1,15 0,8 3/31/14 1/31/14 11/30/13 9/30/13 7/31/13 5/31/13 3/31/13 1/31/13 11/30/12 9/30/12 7/31/12 5/31/12 3/31/12 1/31/12 11/30/11 9/30/11 7/31/11 5/31/11 3/31/11 1/31/11 11/30/10 9/30/10 7/31/10 5/31/10 3/31/10 1/31/10 11/30/09 9/30/09 7/31/09 5/31/09 3/31/09 1/31/09

2009

2010

Eften Kinnisvarafondi osaku väärtus eurodes

INVE ST EERI – NR 2/20 14

2011

2012

2013

2014

nisvara osakaal LHV fondide portfellides veidi üle 10%. Pikemas perspektiivis võib see veelgi kasvada. Siiani olen investeerinud kinnisvarasse läbi Efteni ja East Capitali kinnisvarafondide, pensionifondi mahtude kasvades saab aga üsna pea teha kinnisvaraturul ka otseinvesteeringuid.

Käesoleva aasta alguses tegid LHV pensionifondid oma esimese investeeringu Eesti metsa, investeerides Birdeye Capitali metsafondi. Näen metsa kui pikema perspektiiviga varaklassi, mis pakub investorile stabiilsust. Metsa osakaal LHV portfellis ei kasva aga kiiresti, sest kohalikul turul on omad piirangud. Tegu on pikaajalise investeeringuga, ja plaanin investeerida vaid siis, kui hind tundub õige.

Koos riskikapitaliga Kõige huvitavam areng on aga Euroopa Investeerimisfondi (EIF) programm, mille eesmärk on aidata kaasa riskikapitalituru arengule Balti riikides. Programmi raames investeerib EIF läbi Balti Innovatsioonifondi (BIF) Balti riikidesse investeerivatesse riskikapitalifondidesse 100 miljonit eurot juhul, kui fondid suudavad leida vähemalt sama summa teistelt investoritelt. Maikuu alguseks oli BIF heaks kiitnud investeeringud nelja loodavasse fondi kogumahus kuni 80 miljoni eurot.

Esimesena sai kinnituse BPM Capitali meeskond, kelle fondi BIF investeerib 15 miljonit eurot. Lisaks investeerib BPM Capitali juhitavasse Mezzanine fondi 15 miljonit ka Euroopa Investeerimispank.

Teisena sai kinnituse BaltCapi meeskond, kelle loodud fondi BaltCap Private Equity Fund II investeeritakse 20 miljonit eurot. Kolmandana kinnitas BIF 20 miljoni eurose investeeringu Livonia Capitali erakapitalifondi, mille partnerid omavad pikaajalist kogemust ettevõtete juhtimisel üle terve Baltikumi ning annavad seeläbi märgatava panuse ettevõtete äritegevuse edendamiseks.

62

5

1545

16 925

770

1 220

6

1617

17 136

811

1 406

7

1882

20 439

1 178

1 778

8

1696

17 022

1 144

1 663

9

1974

20 728

889

1 238

0

2657

28 602

988

1 502

1

2533

27 558

1 399

1 848

2

2660

26 170

1 635

2 045

3

2625

23 909

1 886

2 300

8,4%

7,5%

innisvaras ja Eesti metsas Aprilli lõpus kinnitas BIF investeeringu ka Karma Venturesi meeskonna loodavasse fondi. Karma Ventures on kasvanud välja Ambient Sound Investmentsi meeskonnast ja tegeleb investeeringutega rahvusvaheliste ambitsioonidega ITettevõtetesse.

Omakapitalist on endiselt puudus LHV fondid on tänaseks rohkem kui aasta pidanud läbirääkimisi nimetatud nelja meeskonnaga ja analüüsinud nende võimekust. Üks oluline tegur valikuprotsessis on olnud meeskondade valmisolek ka ise oma fondidesse investeerida.

EIFi algatatud programm on Balti riikide majanduse ja finantsturgude arengu seisukohast olulise tähtsusega, kuna aitab oluliselt laiendada kasvuambitsioonidega ettevõtete võimalusi kapitali kaasamisel ning tasakaalustab seni vaid pankadele ja pangalaenudele rajatud finantsturgude mudelit.

Lisaks plaanitavatele investeeringutele riskikapitalifondidesse analüüsib LHV meeskond otseinvesteeringuid Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetesse, mis ei ole täna veel börsidel noteeritud. Otseinvesteeringud 63

3000

2 000

2250

1 500

1500

1 000

750

500

0

2000

2002

2004

2006

2008

2010

2012

Tehingute arv (vasak) Keskmine hektari hind (parem)

aitavad püsida kursis riskikapitaliturul toimuvaga ja olla tugevaks partneriks/investoriks riskikapitalifondidele.

Täna on riskikapitalifondidel oluline eelis pensionifondide ees, sest viimased ei tohi omandada ettevõtetes suuremat osalust kui 10%. Esimesed võtavad reeglina ettevõtetes enamusosaluse, mis annab kontrolli oluliste otsuste üle ja aitab paremini kaitsta investorite huve.

Peamine põhjus, miks ma olen viimasel ajal järjest rohkem vaadanud kohaliku riski/erakapitalituru suunas on usk, et selles sektoris õnnestub kapital korraliku tootlusega tööle panna. Keskpankade lõtv rahapoliitika on teinud laenuraha odavaks ka siinmail, kuid omakapitalist on meil endiselt puudus.

Metsatehingute statistika  Tehingute arv (vasakul)  Keskmine hektari hind (paremal)

I NVE STE E RI – NR 2/2014

0

Kapital

Riskikapital majanduse heaks UURIME, MIS ON RISKIKAPITAL, KELLELE SEE RAHA KUULUB JA KUIDAS MÕJUTAB RISKIKAPITALI KAASAMINE MAJANDUST. Mõisted Erakapital (private equity) – professionaalsete investorite poolt investeeritud raha mittenoteeritud ettevõtetesse.

Riskikapital (venture capital) – professionaalsete investorite poolt investeeritud raha alustavatesse või varajases arengustaadiumis ettevõtetesse.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 14

VEEBRUARIS TEATAS BALTIKUMI juhtiv era- ja riskikapitaliettevõte BaltCap, et asutas uue erakapitalifondi BaltCap Private Equity Fund II (BPEF II), mille planeeritav kogumaht on 100 miljonit eurot.

Fondi maht asutamisel oli 50,6 miljonit eurot, investorite poolt märgitud kapital oli 63 miljonit eurot. BPEF II investorid on Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis investeerib läbi 2012. aastal asutatud Balti Innovatsioonifondi (EIFi ja Eesti, Läti ning Leedu valitsuste poolt loodud fond), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Swedbanki investeerimisfondide, LHV Varahalduse ja Danske Capitali poolt hallatavad Baltikumi pensionifondid.

BPEF II jätkab oma eduka eelkäija, BaltCap Private Equity Fund I strateegiat. BPEF I on investeerinud kaheksasse portfelliettevõttesse, mis on enam kui kahekordistanud oma käibe.

Kuidas riskikapital tegutseb?

Kohtudes 2010. aasta alguses, kui Eesti oli majanduskriisi põhjas, juhuslikult toidupoes riskikapitalistiga, uurisin, kuidas sellistes oludes läheb. Sain vastuseks, et nende jaoks majanduslanguse ajal elu seisis, uusi investeeringuid ei tehtud ja seetõttu oli ka raske öelda, kas läheb hästi või halvasti. Aga ettevaatavalt oli ta optimistlik ja lubas järgmisel aastal tegutsema hakata. Ka Eesti majandus hakkas samal ajal kasvama.

Riskikapitali edukuse määrab õige ajastus ja seda kahel juhul. Esiteks tuleb ettevõtte ostmisel tabada ära selle kasvupotentsiaal ja õige hetk, millal on kõige kasulikum ostutehingut teha. Teine faas on ettevõtte müümine. Ka siis tuleb tabada õige hetk ning leida investor, antud juhul juba rikkam investor, kes on valmis ülestöötatud ettevõttesse investeerima.

BaltCapi partner Martin Kõdar selgitab, et kui esimesel juhul nõudlust jagub 64

FOT OD: BA LT C A P

ja tema arvuti kubiseb erinevatest ettepanekutest ning investeerimisprojektidest, siis teisel juhul on olukord keerulisem.

Eesti majandus on pisike ja siinsed ettevõtted pole sedavõrd suured, et rahvusvahelist kapitali ligi meelitada. BaltCap tegutseb üle Baltikumi ning piirkonda müüakse ka ühtse majandusruumina.

Olukorda mõjutab iga pisike detail. Positiivne on näiteks meie piirkonna majanduse seotus Skandinaaviaga, aga miinuseks Venemaa lähedus ja ka hiljutised Ukraina sündmused, mis on loonud ebastabiilse õhkkonna.

Ometigi on BaltCapi investeeringud valdavalt edulood. Alates 1995. aastast on tehtud üle 60 investeeringu ja väljutud on 30 ettevõttest. Täna portfellis olevate ettevõtete käive on 300 miljoni euro kandis ja töötajaid on suurusjärgus 3000.

Raha jõuab fondidesse nii rahvusvahelistelt institutsionaalsetelt investoritelt kui ka kohalikest pensionifondidest.

Baltikumi era- ja riskikapitaliturule elu sisse puhumisel on olulist rolli mänginud EIF, seda nii läbi Balti Innovatsioonifondi juhtimise kui ka Lätis ja Leedus toimiva JEREMIE programmi (varajases faa65

sis ettevõtete kasvule suunatud Euroopa Liidu struktuurifondide meede).

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul on täna riskikapitalifondidel oluline eelis pensionifondide ees, sest viimased ei tohi omandada ettevõtetes suuremat osalust kui 10 protsenti. Esimesed võtavad reeglina ettevõtetes enamusosaluse, mis annab kontrolli oluliste otsuste üle ja aitab paremini kaitsta investorite huve.

Viisemanni sõnul investeerivad riskikapitalifondid reeglina kasvule orienteeritud keskmise suurusega ettevõtete enamusosalustesse. Pakkudes kapitali, aga aidates ka korraldada finantsarvestust, turundust ja strateegia kujundamist, aitavad sellised fondid ettevõttel jõuda oma arengus järgmisele tasemele. Seejärel viiakse ettevõte sageli börsile või müüakse veelgi suuremale strateegilisele ostjale.

Lennukid BaltCap omandas 2010. aastal lennukite hooldusfirma Air Maintenance Estonia aktsiad. Kaks aastat hiljem avati Tallinna Lennujaamas 10,5 miljonit eurot maksma läinud lähipiirkonnas ainulaadne lennukihooldisangaar, millega kasvas ettevõtte teenindusvõime kolm korda.

Kust tuleb kasv?

BaltCapi meeskond koosneb 16 liikmest, kes tegelevad portfellifirmadega pea igapäevaselt ning nõukogu tasandil osalevad erinevate ettevõtete juhtimises.

Aastatega on kogunenud oskusteave, mis I NVE STE E RI – NR 2/2014

F O T O D: BALT C AP

Kapital

Laborid BaltCap investeeris 2008. aastal Quattromedi laboreid omava Mediacap Holdingu aktsiatesse. Viie aasta vältel kasvas ettevõte neli korda laienedes nii kohalikul Eesti turul kui ka hõivates olulise turuosa Soomes ja Leedus.

Juulis 2013 omandas ettevõtte aktsiad Euroopa juhtiv laboriteenuste pakkuja Synlab, millest sai esimene üleeuroopaline meditsiinilabor Balti turgudel.

Ettevõtted, millesse investeeritakse, peavad olema end juba tõestanud Fakte Tööstusharu ajalugu ulatub 50 aasta taha.

Euroopas alustasid esimesed riskikapitalifondid 1970. aastatel.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) asutati 2009. aastal. Investeerivaid liikmeid on 16.

Erakapitalifondide maht on ülemaailmselt kokku 3 triljonit dollarit, Eestis ligikaudu 200 miljonit eurot.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

aitab erinevates valdkondades tegutsevate ettevõttetete väärtust kasvatada. Asi pole ainult investeeritud rahas. Aktiivse omanikuna pannakse rõhku nii ettevõtte strateegiale, kapitali struktuurile kui ka juhtimise ülesehitusele ning tegevjuhtkonna kompetentsusele. Tihtipeale kasutatakse ka rahvusvaheliste vastava valdkonna spetsialistide abi.

See, kuidas ettevõttel pärast riskikapitali kaasamist minema hakkab, sõltub – nagu äris ikka – paljudest teguritest. Võimalusi kasvuks on mitmeid: oma turuosa suurendamine, konkurentide omandamine ja rahvusvaheline laienemine.

Vajaduse korral kaasatakse ka lisakapitali pankadelt või kaasinvestoritelt.

Ettevõtted, millesse investeeritakse, peavad olema ennast juba tõestanud.

Investeeringu maht jääb 5–40 miljoni euro vahele. Väiksemate investeeringute puhul muutuks nende haldamine liialt mahukaks.

Senise kogemuse põhjal kasvab riskikapitali kaasanud ettevõtete väärtus kõige rohkem tänu käibekasvule. Olulise osa ettevõtete väärtuse kasvust annab ka kasumimarginaali suurendamine.

Riskikapitali mõju majandusele on ilmne. Ettevõtete kasvades luuakse juurde uusi töökohti, tõstetakse olemasolevate töötajate palku ja makstakse ka rohkem makse.

66

67

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Suur uudis

Tesla

ÜKSKI ELEKTRIAUTO POLE LIIKLUSESSE TOONUD NII PALJU ELEVUST KUI TESLA MODEL S, MIDA SAAB NÜÜD SOETADA KA LHV LIISINGU ABIGA. Tesla Model S Jõudlus: 310 kW (416 hj) Kiirendus: 4,2 sekundit (0–100 km/h) Tippkiirus: 210 km/h Sõiduulatus laadimisega: 426 km Hind: alates 50 000 eurost Tootmise algus: 2012

INVE ST EERI – NR 2/20 14

TESLA ON HEA näide tõelisest innovatsioonist autonduses, mis alates 2012. aastast, kui Model S-i tootmine algas, on pannud elektriautode peale mõtlema ka paljud nendesse skeptiliselt suhtujad.

Luksuslik välimus, tipptehnoloogia, turvalisus, sportlikud sõiduomadused ja rohkem kilomeetreid ühe laadimiskorraga – need kõik on Model S-i trumbid teiste elektriautode ees.

Seni on olnud keeruline Tesla ostu finantseerida. Esimese pangana Eestis teatas LHV, et pakub Tesla ostjatele võimalust auto liisida. Kuna elektriautode tehnoloogia on autoturul endiselt uudne

ning järelturg ei ole välja kujunenud, tuleb elektriautode puhul arvestada konservatiivsemate liisingutingimustega.

Sissemaksuks tuleb Tesla ostjal tasuda vähemalt 20% auto maksumusest. Sellele lisandub sissemaksena ka KredExi Elmo programmi toetus, mis on maksimaalselt 18 000 eurot. Tesla Model S-i liisingupakkumisi vaatab pank kliendipõhiselt ja kliendi maksevõimet arvestades kujundatakse ka liisinguintress. Liisingu saab vormistada kuni viieks aastaks.

Hetkel puudub siinmail Ühendriikide autotootja esindus ja sõidukit saab tellida Lääne-Euroopast.

68

69

I NVE STE E RI – NR 2/2014

E-stardikonto Ettevõtte asutamisel vajaliku LHV ajutise pangakonto ehk stardikonto saab edaspidi avada elektrooniliselt.

Stardikonto on vajalik, sest sellele kantakse uue ettevõtte osakapitali rahalised sissemaksed. Nüüd saab äriregistri ettevõtjaportaalis avada LHV e-stardikonto kiiresti ja mugavalt.

Stardikontolt ei saa teha väljamakseid ega ülekandeid, kuid kui ettevõte on äriregistrisse kantud, saab stardikonto pangakontoris muuta arvelduskontoks ning kohe pärast ümbervormistamist alustada ka kõikide igapäevaste pangatehingute tegemist.

Ettevõtetel tasub LHV-s arveldada, sest ärikliendile vajalikud pangateenused on heade tingimustega.

Ainsa pangana Eestis pakub LHV ka ettevõtetele teenustasudeta euromakseid, lisaks paremad hoiuseintresse, mugavat internetipanka ja isiklikku kliendihaldurit.

FOT O: K A LLE VEES A A R

Uudised

Teenindajatel uued kleidid LHV TEENINDAJATE sellesuvise rõivastuse eest on hoolitsenud moekunstnik Julia Läheb. Sedapuhku on meie kliendihaldurite kaunite kleitide märksõnadeks

naiselikkus, julgus ja silmapaistvus. Eesti pangana toetab LHV Eesti kultuuri ning seepärast kannavad meie teenindajad kohalike kunstnike loomingut.

Esimene investeering kasvukontoga TAAS ON LHV KLIENDIL võimalik panna oma raha kasvama kasvukonto abil.

Tegemist on hea võimalusega alustavale investeerijale, kes soovib igal kuul teatud osa sissetulekust investeerida.

Kasvukonto investeeringu puhul ei pea väärtpaberitehinguid tegema ise.

Tuleb vaid valida kuni kuus sobivat laiapõhjalist fondi aktsia- ja võlakirjafondide valikust ning määrata, millise osa iga fond investeeringus moodustab. Kui seejärel kanda kasvukontole investeerimiseks sobiv summa, ostetakse laekunud raha eest igal nädalal kindlal ajal uusi väärtpabereid. Kasutaja saab jälgida oma investeeringu seisu ja soovi korral tehtud valikuid igal ajal muuta.

INVE ST EERI – NR 2/20 14

Investeerimisega tutvumiseks on kasvukonto igati sobiv, sest investeerida saab juba alates 30 eurost ja võimalik on teha nii regulaarseid kui ka üksikuid sissemakseid.

Lepingu sõlmimine on tasuta ja esimesel aastal puudub ka hooldustasu. Ostu teenustasu on 1% investeeritavalt summalt või minimaalselt 2 eurot.

Investeerimisega kaasnevad varalised riskid, seega tasub enne otsuse tegemist konsulteerida asjatundjatega. Soovitatav on investeerida vähemalt kolm aastat – see vähendab riski, et investeeritava summa väärtus on ajas kahanenud.

Küsimuste korral saab lisainfot LHV Panga investeerimisnõustajalt.

70

LHV Panga uudised

Kingitus heale kliendile LHV Pank loosis heade pangaklientide vahel välja üllatuskingituse, milleks on ööbimispakett kahele Kuressaares Ekesparre Butiikhotellis. Auhinna võitis Andres Tarraste.

Palju õnne! Võitjaga on võetud ühendust.

LHV Pangas väärtustame oma kliente ja oleme otsustanud parimaid aeg-ajalt premeerida. Seekordne võitja loositi välja aktiivselt pangateenuseid kasutavate klientide hulgast.

Eksklusiivne pakkumine LHV klientidele

Meil on hea meel pakkuda LHV klientidele luksuslikku ööbimist Ekesparre Butiikhotellis.

Ekesparre Butiikhotell asub Kuressaare lossipargis, väärika piiskoplinnuse vahetus läheduses. Hotelli 10 juugendstiilis sisustatud tuba on Eesti kaunimad ja isikupärasemad. Tubadest avanevad eriilmelised vaated keskaegsele piiskoplinnusele, mereveega täidetud kaitsekraavidele, linnapargile või romantilisele aiale.

Noored purjetama!

ALANUD ON TÄNAVUNE purjetamishooaeg ning Eesti Optimist Klassi Liit koos purjetamisklubidega ootavad noori huvilisi uue hobiga tutvust tegema.

Noortele ja lastele mõeldud paatidega Optimist on võimalik tutvuda ning huvilistel purjetamisega algust teha üle kogu Eesti: Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Viljandis, Narvas, Ilmandus ja Toilas. Optimistid liuglevad ka mitmel pool järveveel: Peipsil, Võrtsjärvel, Saadjärvel, Pangodi järvel ja Nõuni järvel. Tere tulemast!

Eesti Optimist Klassi Liit tegeleb purjetamishuvi tekitamisega laste ja noorte hulgas, et kindlustada Eesti purjespordi järjepidevus.

Optimistide näol on tegemist esimese klassiga purjespordis.

71

Kõikides tubades on luksuslik mööbel ning tarvilikud aksessuaarid.

Hotell pakub ka palju erinevaid lisateenuseid. Õhtusööki serveeritakse kas Ekesparre Butiikhotellis või Kuressaare Kuursaali restoranis Ku-Kuu, mis asub hotellist vaid 3 minuti jalutuskäigu kaugusel.

Tutvu Ekesparre Butiikhotelliga lähemalt ekesparre.ee

Perioodil mai-oktoober 2014 saavad kõik LHV kliendid Ekesparre Butiikhotellis majutuse hetkel kehtivast letihinnast 15% soodustust*, kui tasuvad majutusteenuse eest LHV pangakaardiga.

Broneeringuid saab teha e-kirja teel ekesparre@ekesparre.ee

Kohtumiseni Kuressaares!

Ekesparre Butiikhotell Lossi 27, Kuressaare, Saaremaa T: +372 453 8778 ekesparre.ee

*Soodustuse saamiseks peab ost olema täielikult tasutud ükskõik millise LHV pangakaardiga. Pakkumine ei kehti koos muude soodustuste ja pakkumistega. Klienditeenindajale tuleb enne maksmist öelda, et tasumine LHV–pangakaardiga.

I NVE toimub STE E RI NR 2/2014

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus LHV raamatukogu on huvitavate teoste arvel suurenenud. Seekordne valik annab mõtteainet, miks ja kuidas investeerimisega alustada ning kuidas sellega tulemuslikult jätkata. Sekka ka keerulisemat lugemist finantsinstrumentide ja majandusotsuste tagajärgede kohta.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid.

Kui soovite raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 680 0400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

JAAK ROOSAARE

PAUL W. ALLEN

NATE SILVER

Rikkaks saamise õpik 2013

Choose Stocks Wisely: A Formula That Produced Amazing Returns 2013

The Signal and the Noise: The Art and Science of Prediction 2013

Käsiraamat neile, kes tahavad investeerida ja rikkaks saada. Praktiline õpetus, kuidas planeerida rahaasju, investeerida ja luua endale passiivne sissetulek. Jutustavas formaadis kirjutatud raamat sisaldab reaalseid näiteid Eestist ja eestlastele. Finantskirjaoskuse õpik annab vastuse küsimusele, kuidas raha enda eest tööle panna. Raamatu esimeses osas puudutatakse rikkust ja finantseesmärke üldisemalt. Teine osa räägib rikkaks saamise mudeli olulisimast osast ehk säästmisest. Kolmas osa käsitleb investeerimist ja seda, kuidas teenida passiivset sissetulekut, mis annaks rahalise vabaduse.

Muu hulgas selgitatakse, kuidas investorina kasutada dividendiaktsiaid, laene, kinnisvara, väärismetalle, metsa või põllumaad. Lisaks analüüsitakse mitmeid tegelikke tehinguid.

Kuigi õpik on mõeldud algajale, on see mitmekesine, andes suuna mõtteviisile ja ka tööriistad eesmärkide saavutamiseks.

Aktsiatesse investeerimisega alustajale kulub õpetlik nõuanne marjaks ära. See raamat on just üks seesugustest nõuannetest: informatiivne ja praktiline tööriist, mis avardab aktsiatesse investeerija vaatenurka. Raamatu autor on kogenud investor, kes kirjeldab samm-sammult, kuidas hoida portfelli tasakaalus ja millise meetodiga valida ostmiseks sobilikke börsiaktsiaid. Lugejate arvates on raamatu ideedest kasu, kuigi selle stiil ja näited on teistest investeerimisraamatutest erinevad.

Ennustamine on tänamatu ülesanne, kuid ometi puutume sellega igapäevaselt kokku. Teeme tulevikku suunatud otsuseid ja ennustame nende tagajärgi.

Tänamatus väljendub selles, et üsna sageli ei pea ennustused paika. Võimalikud finantskriisid, keskkonnakatastroofid, aga ka lihtne pokkerimäng võivad valearvestuste tõttu kalliks maksma minna.

Tunnustatud poliitikaanalüütik Nate Silver on tegutsenud elukutselise ennustajana tulemuslikult. Ta selgitab lugejale, kuidas tulevikku täpsemini hinnata.

Kasutades näiteid spordist, finantsmaailmast ja poliitikast, tutvustab autor matemaatiliste tõenäosuste kasutamist argipäevas. Mitte kõik arvutused ei vii meid ebaselges olukorras õigele ennustusele lähemale.

Raamat näitab, kuidas kasulikku informatsiooni mürast eristada ja tuleviku üle otsustamisel ära kasutada.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 2/20 14

72

JO HN C. BOGLE Common Sense on Mutual Funds: New Imperatives for the Intelligent Investor 2010 Investeerimisfondide asjatundja John C. Bogle jagab selles klassikalises teoses lugejaga oma teadmisi fondide investeerimispõhimõtetest ja juhendab lugejat investeerimisportfelli ülesehitamisel olukorras, kus võimalikke alternatiive on palju. Usaldusväärne ja otsekohene teos tõestab, et lihtsus ja terve mõistus jäävad võistluses keerukate skeemidega alati peale ning oskuslikult hajutatud portfell annab pikas perspektiivis paremaid tulemusi kui enamik Wall Streeti professionaalide soovitusi.

Lisaks ajatutele investeerimise põhitõdedele puudutab raamat ka investeerimisfondide maailmas aset leidvaid struktuurseid ja regulatoorseid uuendusi.

73

F RA NK J . FA BO ZZI S TE V E N V. M A NN

J O H N B UR R W IL L I AM S

The Handbook of Fixed Income Securities, Eighth Edition 2012

The Theory of Investment Value 2012

See käsiraamat on juba mitukümmend aastat olnud usaldusväärne teejuht võlakirjade alal. Kuna viimane kümnend on finantsturgude jaoks olnud murranguline uute võimaluste ja riskide aeg, on teose uusimat trükki põhjalikult ajakohastatud ja täiendatud ning see sisaldab suurel hulgal uusi teemasid.

Käsiraamat aitab lugejal ajaga sammu pidada ja saada aimu viimastest toodetest, analüütilistest tööriistadest, metodoloogiast ning strateegiatest, kuidas tabada võlakirjaturu võimalusi ja turu potentsiaalist kasumlikult tulu saada.

Oma ala ekspertide poolt kokku pandud teos sisaldab seda, mida ajaga kaasas käimiseks vaja: pakub teoreetilisi teadmisi ja praktilisi nõuandeid.

Juba 1938. aastal ilmunud klassikaline teos pakub ajatut ülevaadet sisemise väärtuse kontseptsioonist, dividendide olulisusest ja pikaajaliste investeeringute väärtuse kujunemisest.

Volatiilsete turgude ja investeeringute madala tulususe ajastul on need teemad endiselt olulised.

Tegemist on klassikalise allikaga finantsvarade väärtuse hindamiseks. Williams oli esimene, kes rõhutas just dividendide olulisust investeeringute tasuvuse arvestamisel. Tema mõte on, et investori jaoks on aktsia väärt ainult nii palju, kui palju ta sisse toob.

Kusjuures oluline on eristada investoreid spekulantidest, kes mõtlevad ennekõike aktsia müügihinna peale. Williams sidus tervikuks omaenda kogemustel põhinevad arutlused ja varasemad teoreetilised kontseptsioonid. Raamatus tutvustatud diskonteeritud dividendide mudelit kasutavad investorid ka tänapäeval.

ROBERT J. SHILLER Irrational Exuberance 2005 Tagantjärele võib seda „ebaratsionaalsest joovastusest“ rääkivat teost pidada edukalt kriise ette näinud teoseks, mille sõnum on, et pill tuleb pika ilu peale. Juba esmatrüki ilmumise ajal hoiatas teos aktsiaturu mulli lõhkemise eest. Laiapõhjalise andmestiku abil näitas see eelmise sajandi viimaste kümnendite buumi ebaratsionaalsust ja spekulatiivsust ning sisaldas soovitusi vajalike poliitiliste muudatuste osas. Põhjalik analüüs sisaldas käsitlust buumi põhjustest kuni võimalike tagajärgedeni välja. 2005. aastal ilmunud teise trükki on lisatud uut materjali. Nüüd kogus Ühendriikides hoogu kinnisvaramull ning paralleelid varasemaga olid ilmsed. Finantskriis järgneski üsna pea. Selle puhkemiseni viinud tendentse kommenteerib autor järgmiselt: „Halva tulemusena võib esialgne langus viia eraisikute pankrottide kasvuni ja selle kaudu ka finantsinstitutsioonide pankrottideni. Pikaajaline tagajärg võib olla ka tarbijate ja ettevõtjate kindlustunde langus ning järjekordne – võimalik, et ülemaailmne – retsessioon.“ Päris täpne ennustus.

DARON ACEMOGLU JAMES A. ROBINSON Why Nations Fail: The Origins of Power, Prosperity, and Poverty 2013 Miks on mõned riigid rikkad, teised aga vaesed?

Kas põhjusi tuleb otsida kultuurist, geograafiast, ilmast või on süüdi poliitika? Näiteks Botswanast on saanud üks kiirema majanduskasvuga riike, samal ajal kui mõned teised Aafrika riigid, nagu Sierra Leone või Kongo, võitlevad nälja ja vägivallaga.

Raamat näitab, et ettemääratust ei eksisteeri ning riigi saatust suunavad hoopis poliitilised ja majanduslikud institutsioonid ja ülesehitus.

Edu poole liiguvad kasvu kannustajad, need, kes panustavad innovatsiooni ja võimaldavad võrdseid võimalusi. Hea näide on kahe Korea käekäik, mille erinevuste põhjused leiab riigi ülesehitusest. Rikkuse toob vastutustundlik avalikust huvist lähtuv juhtimine.

Autorid võtavad vaatluse alla ajaloolised näited erinevatest riigikordadest ja pakuvad välja poliitökonoomilise teooria tänast maailmamajandust puudutavatele küsimustele vastamiseks.

I NVE STE E RI – NR 2/2014

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositme välja investeerimisalase raamatu. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Uus partner pangakaart”.

Võitjaks osutusid Helgi Johanson, Mark Andreas Rebane ja Erik Perlin.

Palju õnne!

INVE ST EERI – NR 2/20 14

74

United Motors

www.bmw.ee

Sõidurõõm

ÄRIKLASSI PAKKUMINE. BMW BUSINESS EDITION ERIMUDELID. BMW Business Edition erimudelid on valik BMW sõiduautosid, mis on spetsiaalselt väljatöötatud Eestis registreeritud ettevõtetele. Siinjuures on tähelepanu pööratud võimalikult madalatele ülalpidamiskuludele, sh. väike kütusekulu ning 0 € hooldus- ja remondikulud 5 aastase kasutusperioodi jooksul (läbisõit kuni 100 000 km). BMW Business Edition erimudelid on keskkonnasäästlikud ning valikus on ka BMW intelligentse xDrive nelikveoga mudelid.

BMW Business Edition erimudelid on ainulaadne võimalus soetada ettevõttele ökonoomne ning tipptasemel esindusauto minimaalsete kulutustega.

BMW 316d Sõiduki hind kokku 39 640 € Business Edition erimudeli hind 33 500 € Soodustus koos KM 6140 €

BMW 520d xDrive Sõiduki hind kokku 56 390 € Business Edition erimudeli hind 49 490 € Soodustus koos KM 6900 €

BMW 520d xDrive M-Sport Sõiduki hind kokku 60 920 € Business Edition erimudeli hind 52 900 € Soodustus koos KM 8020 €

BMW X1 xDrive18d Sõiduki hind kokku 39 500 € Business Edition erimudeli hind 34 100 € Soodustus koos KM 5400 €

BMW X3 xDrive20i Sõiduki hind kokku 48 870 € Business Edition erimudeli hind 42 790 € Soodustus koos KM 6080 €

BMW X5 xDrive30d Sõiduki hind kokku 74 670 € Business Edition erimudeli hind 63 990 € Soodustus koos KM 10 680 €

United Motors AS Tallinn, Paldiski mnt 108, tel 659 3700; Peetri, Reti tee 4, Rae vald, tel 663 0000; Tartu, Võru tn 242, tel 730 2870; Pärnu, Tallinna mnt 82, tel 448 1740; Kohtla-Järve, Järveküla tee 22, tel 336 4700 www.bmw.ee www.unitedmotors.ee