Investeeri 1 2015 by LHV Pank

LHV AJAKIRI NR 1/2015

Hingega asja kallal I NVEST EERI NR 1/20 15

Telekanaleid juhtinud ja väikeinvestorina tegutsenud Karoli Hindriks panustab kogu energia oma idufirmale INT ER VJUU: H ARDO PAJULA A JALUGU: EUROOPA KESKPANK ET TEVÕTE: SELVER G URU: AMANCIO ORTEGA GAONA

Juhtkiri

Sisukord 4 TEKST: PRIIT RUM LHV Panga kommunikatsioonijuht

SUHTLUSEST VÄLISMAALASTEGA, kes on Eestiga kokku puutunud, jääb sageli kõlama, kuivõrd uuendusmeelse ja edasipüüdlikuna nad eestlasi ja meie ettevõtteid tajuvad. Esile tõstetakse innovaatilisi ideid ja soovi uuendustega kaasa minna. Ehk ei saa me ise arugi, et see nii tugevalt väljapoole paistab. Käesoleva Investeeri üks kandvaid mõtteid on pühendumine ja püüd teha asju paremini. Tutvustame nii suurettevõtteid kui ka siinseid idufirmasid ja kasvuettevõtteid. Nende näidete varal saab selgeks, et ettevõtluses toob edu müügi ja toodete arendamine, hingega asja juures olemine ning soov olla milleski kõige parem ja oma eelmist tulemust ületada. Ei ole juhus, et innovaatilistel Eesti ettevõtetel on nüüd võimalus laenata toodete ja teenuste arendamiseks lisaraha Euroopa Investeerimisfondi garantiiga. Järelikult on märgatud, et meie ettevõtetel on potentsiaali arendada tooteid ja teenuseid, mis muudavad maailma. LHV Pangas on uuenduslikud ideed kõrges hinnas. Ka meil on eesmärk olla parim, olgu siis pensionivara kasvatajana või pangateenuste pakkujana. Meil on hea meel, kui Eesti ettevõtted arenevad, ja me soovime sellele arengule igati kaasa aidata.

10 14 22 26 32 38 42 49 50 54 56 60 64 66 70 72 74

KAANELUGU KAROLI HINDRIKS on pühendunud idufirma arendamisele INVESTORI ABC Näpunäiteid tuludeklaratsiooni esitajale AJALUGU Euroopa Keskpanga roll järjest suureneb ÜLEVAADE Reklaam kolib internetti ETTEVÕTE Karm konkurents sunnib Selverit pingutama INTERVJUU HARDO PAJULAL valmis põnev raamat ETTEVÕTE Maailma suurim internetikaubamaja Alibaba GURU Euroopa rikkaim mees on hispaanlane AMANCIO ORTEGA GAONA SUUR UUDIS LHV Pank on unelmate tööandja ÜLEVAADE Läti pangandus on uue kasvu alguses ANALÜÜS Toiduainetööstust ootab helge tulevik ANALÜÜS Säästmine aitab rikkaks saada LHV TOETAB Gasellid näitavad imekspandavat kasvu LHV TOETAB Lühiintervjuu Enn Soosaare eetiliste esseede võistluse laureaadi HENT KALMOGA PENSION LHV pensionifondide jaoks on tähtsaim tulemus LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine ja kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 42 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOTOD: ANU HAMM ER

INVE ST EERI – NR 1/20 15

Kaanelugu

Karoli

TEGIME KAROLI HINDRIKSIGA INTERVJUU PISUT ROHKEM KUI SEITSE AASTAT TAGASI, AJAKIRJA INVESTEERI KÕIGE ESIMESES NUMBRIS. PALJU ON VAHEPEAL MUUTUNUD NING KAROLI, SARNASELT PALJUDE TEISTE AKTIIVSETE NOORTEGA, ON KÄSIST-JALUST SEOTUD ENDA ASUTATUD IDUFIRMAGA.

„KAS TÕESTI JUBA seitse aastat? Selle ajaga võrreldes on palju muutunud,” tõdeb Karoli. Tol ajal töötas ta MTV-s. Hiljem juhtis Foxi kanalite käivitamist Baltimaades. See kogemus ja lisaks eelnev õpilasfirma asutamine ning omaleiutatud pehme helkuri tootmine on Karoli sõnul toonud ta tänaste tegemiste juurde – idufirma asutamise ja juhtimiseni. Karoli alustas ettevõtlusega juba 16-aastaselt, kui hakkas maailmas esimesena tootma pehmeid helkureid. Kahjuks ei õnnestunud tal tol hetkel oma ideed suureks äriks konverteerida ning nüüd vaatab ta nostalgiaga, kuidas neid maailmas vorbitakse. „Ma ei mõistnud, kuidas patendimaailm toimib, ja mul ei õnnestunud oma ideed väljaspool Eestit kaitsta,” räägib Karoli, kes valiti kahel korral Euroopa aasta noore ettevõtja nominendiks. Sellega kaasnesid esinemised Euroopa parlamendi ees ja intervjuud rahvusvahelistele ajakirjandusväljaannetele. Sealt sai ta oma tuleristsed. Millega siis tegu? Läinud aasta oktoobri lõpus lansseeritud Jobbatical.com-i roll on leida üles 5

ettevõtjad ja organisatsioonid, kes soovivad oma tiimi tuua oskusi ja teadmisi, mida kohapeal napib, et viia nad kokku professionaalidega, kes otsivad erialast lühiajalist projekti põnevate ettevõtmiste juures huvitavates maailmapaikades. „New Yorgist Tallinna jäädavalt kolimine võib esmapilgul olla inimese jaoks liialt suur samm, kuid kui ta tuleb siia kuueks kuuks põneva tiimi juurde tööd tegema, siis annab see talle aega uut linna ja inimesi tundma õppida,” selgitab Karoli. „Meie ettevõtjatele annab see võimalus täiesti uue ligipääsu maailmakogemusega inimestele.” Sisuliselt on tegemist platvormiga, kus inimesed saavad otsida ja leida põnevaid projekte. Fookuses on tehnoloogia- ja loovettevõtted. „Oleme kombineerinud reisisaidi värbamisteenusega ning tegemas midagi, mida keegi teine pole teinud,” on Karoli enesekindel ja tema hääles kõlab uhkusenoot. Ta lisab:„Nagu üks Silicon Valley riskikapitalist ütles, oleme Jobbaticaliga loomas täiesti uut töötajate kommuuni.” Seni on töö olnud inimeste jaoks rutiinne tegevus, mille käigus esmaspäeva hommi-

Karoli Hindriks • Sündinud Kohtla-Järvel, kasvanud Pärnus. • 1999 alustas ettevõtlusega ja lõi õpilasfirma omaleiutatud pehme helkuri tootmiseks. • 2000 kaitses ta selle kasuliku mudelina, saades Eesti esimeseks õpilasja ühtlasi noorimaks leiutajaks. • 2002 kaitses teise kasuliku mudeli, helkurkudumi. • 2006 MTV Eesti turundusjuht. • 2007–2009 MTV Eesti tegevjuht. • 2009–2012 Fox International Channelsi Balti regiooni juht. • 2014 asutas idufirma Jobbatical.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2015

Kaanelugu

FOT O: ERR

Investorid Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap investeeris Jobbaticali 130 000 eurot. Kaasinvestorid on Eesti äriinglite ühenduse liige Joel Aasmäe, Soome äriinglite ühenduse FIBAN liikmed Joakim Karske ja Jan Boethius, Janis Rancins Lätist, Dmitri Rumjantsev Venemaalt ja Christopher Sier Suurbritanniast.

Tõeliselt inspireeriv naine! Selge on see, et kõige mõnusam on elus tegeleda selliste asjadega, milleks sa ei pea ennast mitte kuidagi sundima, mis tulevad n-ö õhinapõhiselt. Karoli on üks sellistest inimestest, tegelikult väga vähestest, kes suudab kõike, mida ta ette võtab, teha põhjatu korrektsuse ja pühendumisega, aga samal ajal ka mänguliselt ja – mis kõige tähtsam – suure õhinaga! Nii ongi, et ükskõik, mida ta ka ei teeks – kõik, kes sel teel temaga koos on, nakatuvad tema tahtejõust ja energiast, ning temaga koos on meeletult hea ja kerge tegutseda. Ma imetlen teda mitmes mõttes väga. Et ta on oma noore ea kohta jõudnud nii palju suuri asju teoks teha, on muljet avaldav. Piret Järvis Kolleeg MTV-st INVE ST EERI – NR 1/20 15

Vabaduse väärtus k kul alustatakse kaheksatunnistest tööpäevadest koosnevat töönädalat, mis lõpeb reede õhtul, ning liikumine on piirdunud vaid kindla marsruudi järgi tööle ja koju. Tänasel päeval aga ollakse järjest rohkem iseendale tööandjad ja satutakse mingiks perioodiks tööle erinevatesse maailmanurkadesse, sest oskused on aina piiriülesemad. Näiteks võib Tallinnast pärit disainer leida tööprojekti Nigeerias, sest hea disainer on ühtmoodi otsitud tööjõud kogu maailmas. „Elad aasta sellises kohas, kuhu sa muidu oma elus ei satuks,” kirjeldab Karoli.

Tänased noored inimesed on avastamisja liikumishimulised – ei taheta ennast siduda, aga samas tahetakse midagi oma elus korda saata. Sõna „vabadus” väärtus kasvab järjest. Ettevõttel on kolm asutajat. Lisaks Karolile arendavad idufirmat Allan Mäeots ja Ronald Hindriks. „Kus me hetkel oleme?” küsib Karoli mõtlikult. Ja vastab: „Oleme teel.” Kasutajaid on juba kolmeteistkümnest riigist, nagu USA, Brasiilia, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa ja loomulikult ka kodune Eesti. 6

„Hakkasime tooma Eesti televaatajani väga tugevaid sarju. Uskumatult äge, kui palju häid sarju tehakse. Mõelge, millised näitlejad tänapäeval seriaalides mängivad,” mõtiskleb Karoli. Lõpuks teletöö siiski väsitas, sest stuudiod ei taju veel, et olukord on muutunud ning televiisorit ei jälgita enam nii nagu varem. Inimesed vaatavad seda, mis neile meeldib ja millal meeldib. „Mõistsin, et telemaastikul on toimumas suured muutused, mida stuudiod aga ei taha tunnistada, ning mu silmad ei põlenud enam usust. Tahtsin midagi uut ette võtta,” räägib Karoli. Pärast teletööstusest lahkumist võttis ta endale aega puhkamiseks. Just siis kerkis tal ka küsimus, et mida asjalikku saab teha inimene, kes on aja maha võtnud. Tänu sellele tekkiski Jobbaticali idee. Endalegi pisut ootamatult õnnestus Karolil minna õppima Silicon Valleys asuvasse tehnoloogiaülikooli Singularity University. Seal peeti loenguid kuus päeva nädalas, 16 tundi päevas. Lektoriteks maailma tipud, kes tutvustasid tulevikutrende kõikvõimalikes valdkondades, kosmosetehnoloogiast kuni igapäevase toiduni. Kandideerijaid oli 3000, vastu võeti 80. Ülikoolist sai Karoli oma ideele ainult in-

Energiapomm Üldiselt võin öelda, et Karoli oli inspireeriv kolleeg, sihikindel, ulmelise energiaga. Tema sisemine põlemine oli ja on siiani nakatav. Karoli jaoks pole olemas võimatuid missioone. Iga võit, väike või suur, oli väärt tähistamist, olgu selleks kasvõi paarisekundiline võidutants keset kontorit. Huvitav on see, et mu telefon harrastab taskus vahel siiani juhuslikult Karolile helistamist. Parimad hetked päevas. Marko Lillemägi Kolleeg MTV-st ja Foxist

s kasvab järjest rohkem Meenutus, mis liigutab siiani Olles televisiooniärist juba aastaid eemal, vaatab Karoli suure nostalgiaga kanaleid, millega oli varem seotud. Eriti Foxi kanaleid. „Alustasime 2009. aasta kevadel, majanduskriisi tipphetkel. Võite vaid ette kujutada, mis näoga kliendid vaatasid, kui ma üritasin müüa kolme uut telekanalit, millel ei olnud reitingut,” räägib Karoli. Kuid juba kolm aastat hiljem oli Fox Life teatud sihtrühma, eelkõige naiste hulgas populaarsem kui Kanal 2. 7

nustust juurde. Ta mõistab, et sellised ideed nagu Jobbatical või inseneride võrgustik Grabcad sünnivadki väikeses riigis nagu Eesti, sest meil on inimesi vähe ja häid tegijaid tuleb maailmast juurde otsida. „Me vajame ülejäänud maailma rohkem. Näiteks sakslasel on ilmselt lihtsam leida vajalikku spetsialisti oma riigist.” Rantjeeks? Üldjuhul on idufirmade saatus edukaks osutumise korral exit ning seda ei välista viie kuni kümne aasta pärast ka Karoli. I NVE STE E RI – NR 1/2015

Kaanelugu

Idufirmas pead ise kõik läbi proovima

Kasvav trend 2020. aastaks prognoositakse, et 50% USA töötavatest inimestest on vabakutselised. Samuti on üha populaarsemaks muutunud karjääripauside võtmine, mil töötaja tegeleb 3–12 kuud reisimise ja enesearendamisega. Suurbritannias lubavad karjääripause ametlikult juba 40% ja USA-s 29% ettevõtetest.

INVE ST EERI – NR 1/20 15

„Tuleb ettevõte hästi üles ehitada ja eks siis saab juba valida, kuhu või kellele see exit teha,” kinnitab ta. Aga kindlasti ei kavatse ta siis jalgu seinale visata. „Kui ma Foxist ära tulin, olin kaheksa päeva Malaisias. Aga kui oled harjunud tööd tegema, siis mitte midagi teha on jube väsitav. Mulle meeldib töiselt pingeline elu palju rohkem.” Ettevõtjale kohaselt ei kesta Karoli tööpäevad klassikaliselt üheksast viieni. Kuna tegemist on globaalse äriga, tuleb arvestada ka teiste ajatsoonidega ning tele-

foni- ja videokõnesid tuleb teha nii hilisõhtul kui ka varahommikul. Kui Karoli ettevõtlusega alustas, tegutses noori selles vallas väga vähe. Praegu tunneb ta rõõmu selle üle, kui palju on tekkinud idufirmasid ja kui paljud noored end ettevõtjatena proovile panevad. „Olen asutanud ettevõtteid ja töötanud ka suures korporatsioonis. Praegune töö idufirmas on ikka kõige närvilisem,” jagab ta kogemust. „Idufirmas pead ise kõik läbi proovima ja läbikukkumise oht on väga-väga suur.” Karoli idufirma on kasvanud kiiresti ning aasta pärast on näha, kuhu on jõutud. Kui pool aastat tagasi alustati kolmekesi, siis nüüd on kollektiivis juba kaheksa inimest viiest riigist. Karoli jaoks on Jobbatical hetkel ainus tööalane tegevus. „Fookus peab olema,” sõnab ta. Ülejäänud aeg kulub kaheaastasele tütrele. „Kümme aastat tagasi olin Pärnu linnavolikogus ja ehitasin samuti firmat. Aga korraga palju tehes ei saa kõike hästi teha,” lausub ta. Samuti on ta loobunud investeerimisest. „Mulle ei kuulu hetkel tõesti ühtegi aktsiat,” teatab ta. „Minu suurim pensionisammas on minu firma.” 8

I NVE STE E RI – NR 1/2015

Investori ABC

Maksud

TAAS ON KÄES TULUDEKLARATSIOONI ESITAMISE AEG, MIL MAKSUD ON AKTUAALNE TEEMA, ERITI ERAISIKUST INVESTEERIJA JAOKS. INVESTEERIMISKONTOSÜSTEEM on saanud nelja-aastaseks. Kuigi tegemist on üsna keerulise süsteemiga, võimaldab see eraisikust investoril saada pea sarnaseid soodustusi maksusoodustustega, mis seni kehtisid vaid juriidilistele isikutele. Investeerimiskonto kasutamine võimaldab lükata finantstulu maksustamist edasi kuni tulu väljavõtmiseni. Maksudeklaratsiooni täitmine ei pruugi aga investeerimiskontosüsteemi järgi olla kõige lihtsam, sestap soovitame süsteemi eripäradega põhjalikult tutvuda.

TEKST: ALO VALLIKIVI

LHV maaklertegevuse juht INVE ST EERI – NR 1/20 15

Vana süsteem või investeerimiskonto? LHV Pank võimaldab ka tänavu edastada investeerimiskonto andmeid maksuametile elektrooniliselt. Kindlasti ei tasu seda jätta viimasele hetkele, sest andmed edastatakse järgmiseks päevaks. Seega on 30. märtsil viimane võimalus esitada andmeid automaatselt. Investeerimiskonto aruannet ei tohiks kindlasti edastada ilma sellesse süvenemata, kuna mitmes kohas tuleb investoril endal valida, millist aruande rida ta kajastab sisse- või väljamaksena.

Üks olulisi aspekte maksude deklareerimisel on sellega kaasnev ajakulu. Enne ühe või teise süsteemi kasuks otsustamist soovitame eri süsteemide plussid ja miinused endale põhjalikult selgeks teha. Alates 2011. aastast tekkis eraisikust investoril investeerimiskontosüsteemi kaudu investeerides võimalus saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Kõrvuti kehtivad kaks investeerimistulu maksustamise süsteemi: seni kehtinud nn tavaline süsteem ja uus investeerimiskontosüsteem. See tähendab, et investeerimiskonto kasutamine ei ole kohustuslik. Investeerimiskonto võiks sobida pikaajalisele investorile, kes teeb tehinguid eelkõige eurodes börsil noteeritud väärtpaberitega ega kasuta võimendust. Seni kehtinud süsteem sobib aga keerukamate instrumentide, eri valuutade ja võimenduse kasutajatele, kuid ei sobi väga aktiivsele ja kasumlikule kauplejale. Sel juhul võiks juba kaaluda ettevõtte loomist – selle alt kauplemine omakorda eeldab aga regulaarsete aruannete avaldamise kohustust. Kui „vana” süsteemi järgi tuli raportee10

F OT O: S H UT T ERS T O C K

rida kõik väärtpaberiostud ja -müügid, siis uuem süsteem eeldab kontol toimuvate sisse- ja väljamaksete korrektset deklareerimist. Vana süsteemi järgi tuleb teenitud tulult deklareerida tulumaks ja maksta see järgmisel aastal tulusid deklareerides, investeerimiskontosüsteem võimaldab aga lükata kasumi maksustamist edasi kaugemasse tulevikku. Mis on investeerimiskonto? Investeerimiskonto on tavaline arvelduskonto, mille kasutamisest investeerimiskontona peab kasutaja teavitama Maksuja Tolliametit tuludeklaratsiooni kaudu. Investeerimiskontot saab igal hetkel sulgeda, kuid selle sammuga võib saabuda maksukohustus. Investeerimiskontosid saab investoril olla mitu, selleks võib LHV Panga teenuste näitel olla nii LHV konto, Trader konto, Kasvukonto kui ka Portfellihalduse konto. Konto tuleb deklareerida investeerimiskontona ühel korral – siis, kui täidetakse eelmise aasta maksudeklaratsioon. Oluline on meeles pidada, et investeerimiskontolt ei tohiks teha igapäevaseid arveldusi, sest see muudab deklareerimise väga keeruliseks. Investeerimiskonto puhul on oluline teada kolme mõistet: finantsvara (ehk milliste instrumentide korral saab tulumaksu maksmist edasi lükata), 11

sissemakse (ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumisena investeerimiskontole) ning väljamakse (ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumisena investeerimiskontolt välja). Mis on finantsvara? Finantsvara on avalikult pakutav väärtpaber. Siia alla käivad nii väärtpaberi- kui alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid (aktsiad, optsioonid, futuurid), avalikult pakutavad investeerimisfondi osakud, tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on börsil noteeritud väärtpaber või lühiajaline võlaväärtpaber. Finantsvara on seadusega täpselt määratletud ning selle kirjutab kõige paremini lahti rahandusministeeriumis koostatud investeerimiskonto juhend. Tehingud finantsvaraga on investeerimiskontosüsteemis maksuneutraalsed ja seetõttu ei tule neid deklareerida. Finantsvaraks ei loeta II ja III pensionisamba osakuid, „noteerimata” aktsiaid ja võlakirju, osaühingu osasid ja samaliigilisi väärtpabereid, kinnisvara ega ka hoiuseid.

Lisainfot Investeerimiskonto kohta leiab informatsiooni Maksuja Tolliameti veebilehelt. Soovitame lugeda rahandusministeeriumis koostatud investeerimiskonto juhendit või esitada oma küsimus Maksu- ja Tolliameti foorumis aadressil foorum.emta.ee/. LHV finantsportaalis on maksude deklareerimise perioodil väga aktiivne maksude deklareerimise foorum. Lõplikke hinnanguid investeerimiskonto tehingute ja finantsvara osas on õigus anda üksnes Maksu- ja Tolliametil. Seetõttu ei vastuta LHV Pank Maksu- ja Tolliameti hinnangute või nende muutumise eest ega ka juhul, kui Maksu- ja Tolliameti hinnangud erinevad LHV Panga omadest.

Mis on sissemakse ja väljamakse? Järgmisena tuleks üle vaadata, mida saab deklareerida investeerimiskonto sissemaksetena ja mida tuleks deklareerida I NVE STE E RI – NR 1/2015

Investori ABC

Millist süsteemi kasutada? OSTAD VÄÄRTPABERI 1000 € EEST I LLUS T RAT S I OON : S T EP H A N I E C AR T E R/I MAG E Z O O /C O RBI S/AL L O V E R PRE SS

VÕÕRANDAD VÄÄRTPABERI 1100 € EEST

KANNAD 1100 € INVESTEERIMISKONTOLE

KANNAD 1100 € TAVALISELE KONTOLE

MAKSUKOHUSTUST EI TEKI

MAKSAD TULUMAKSU 100 € PEALT

Maksukohustus saabub juhul, kui pangakontolt tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid väljamaksetena – ehk mida täpsemalt deklaratsiooni kanda. Sissemakse on igasugune kontole makstud või laekunud raha. Erand on vaid finantsvara müügist või teiselt investeerimiskontolt laekunud raha. Lisaks loetakse sissemakseks juba maksustatud või maksuvaba tulu. Maksude deklareerijal tuleks deklareerida kõik kontole toimunud sissemaksed, millega ei soetatud finantsvara, näiteks palga laekumine, kanded teistelt kontodelt jne. Väljamakse on igasugune investeerimiskontolt tehtud väljakanne, erandiks on finantsvara soetamiseks või teisele investeerimiskontole tehtud kanne. Lisaks ei loeta väljamakseks ka finantsvara soetamise ja võõrandamise kulu. Väljamaksed on väärtpaberikonto hooldustasu, intressimaksed, pangakaardi INVE ST EERI – NR 1/20 15

maksed ja kontolt tehtud väljamaksed. Seetõttu ongi oluline hoida oma igapäevased rahaasjad ja väärtpaberitehingud eraldi kontodel – nii muutub deklareerimine lihtsamaks. Maksukohustus saabub juhul, kui kontolt tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid. Näiteks, kui kanda aasta alguses kontole 5000 eurot, saada investeeringutelt aasta jooksul 1000 eurot kasumit ja kanda aasta lõpus kontolt välja 5500 eurot, tuleks konto sissemaksena deklareerida 5000 eurot (väärtpaberitehinguid deklareerima ei pea) ja väljamaksena 5500 eurot ning maksta tulumaksu 500 euro pealt. Kontole jääb alles 500 eurot, mida saab kasutada järgmiste investeeringute jaoks, kuid selle väljakandmisel tuleb arvestada, et tulumaksu tuleb maksta kogu summa pealt. 12

I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOTO: ALAM Y/V IDA PRE SS

INVE ST EERI – NR 1/20 15

Ajalugu

EKP KUI USA PRESIDENT RICHARD NIXON 1971. AASTA 15. AUGUSTIL ÕHTUMAADE RAHASÜSTEEMI PÕHJA LASKIS, TEKKIS EUROOPA RIIKIDEL VAJADUS LUUA SENI SUURESTI DOLLARILE TOETUNUD RAHASÜSTEEMI ASEMELE MIDAGI UUT. SEE ON VAID üks vaade sellele, miks tekkis Euroopa majandusühendus ja hiljem Euroopa ühisraha. Tegelikult oli Bretton Woodsi lepe, mis hõlmas 44 riigi rahandust, löögi all olnud juba sellest saadik, kui sõjast kurnatud maailm hakkas sõjast nuumatud USA majandusele taas tõsisemat konkurentsi pakkuma. Süsteemi nurgakivi oli kullaga tagatud dollar, igaüks neist. USA-le kuulus toona pool maailma kullast ja süsteem tundus kaljukindel. Kui aga Saksamaa ja Jaapan asusid tõusuteele ning Vietnami sõja kulud hakkasid USA-d kurnama, langes USA roll maailmamajanduses tuntavalt. Dollar oli tugevalt üle hinnatud ja USA hoogustuva rahatrüki tõttu osaliselt ka tegeliku kullakatteta. 1971. aastal, kui dollaritrükkimine oli kasvanud veel 10 protsenti, teatas suureks majanduseks tõusnud Lääne-Saksamaa oma lahkumisest valuutasüsteemist, et mitte olla sunnitud marka revalveerima. Dollar kukkus, riigid hakkasid USA käest nõudma 15

TEKST: ANTS VILL I NVE STE E RI – NR 1/2015

F OT O: A L A M Y / VI DA P RE SS

F O T O : MAT T H I AS KUL KA/C O RBI S/V I DA PRE SS

Ajalugu

Prantsuse-Saksa asi Nagu Euroopas ikka, ei möödunud ka EKP käivitamine ilma vastuoludeta. Ajalooline „Prantsuse-Saksa asi”, mille pärast asutati omal ajal Söe ja Terase Liit, lõi jälle välja: vastutasuks EKP paigutamisele Saksamaale nõudis Pariis endale presidendikohta. Pärast pikemat jagamist sõlmiti n-ö džentelmenide lepe: poole ametiaja pealt asus presidendi ametisse Prantsuse keskpanga juht JeanClaude Trichet (pildil).

dollarite väljaostmist kulla vastu. Samal ajal kasvas USA-s tööpuudus ja inflatsioon, mõlemad olid 6 protsendi piirimail. Seega oli augusti alguseks kujunenud olukord, kus vanal moel enam edasi minna ei saanud keegi – ei enamik valuutasüsteemi riike ega ka USA. Nixoni šokiks nimetatud, äärmiselt salaja ette valmistatud otsusel 11615 – loobuda dollari sidumisest kullaga – oli plahvatuslik ja kauaaegne efekt. Sisemaiselt tõusis Nixoni toetus järsult ning Dow tõusis ajaloolised 33 punkti, välismajanduslikult kallinesid suuremad valuutad ning kahanes eksport, eriti USA-sse. Paari aastaga loobuti püüdlustest hoida fikseeritud kurssidega rahasüsteemi elus. Kaugemas plaanis viis aga senise rahasüsteemi hukkamine raha kallinemiseni ning paljudes riikides ka valuutakriisideni, mis läksid nende riikide keskpankadele maksma miljardeid dollareid. Oma kuldranna otsinguil Soovimatusest sellist rahanduslikku ebakindlust taluda jõudsid Euroopa jõukamad riigid selgusele, et vastukaaluks dollari laostavale mõjule ujukursside tingimustes oli tekkinud äärmine vajadus oma rahasüsteemi järele. Nii jõuti muu hulgas ka selleni, et sündmuste ahel, mis algas Bretton Woodsi hülgami-

INVE ST EERI – NR 1/20 15

sega, viis nüüd, nelikümmend aastat hiljem, Euroopa tõsistesse raskustesse. Presidentide Jimmy Carteri ja Ronald Reagani aegne USA keskpanga juht ning president Barack Obama kriisinõustaja Paul Volcker võttis Euroopa hädade põhjused paar aastat tagasi kokku sõnadega: „Keegi pole süüdi. Euroopa ei talunud ebakindlust ja tegi oma valuuta. Nüüd on see omadega plindris.” On muidugi selge, et kõiki maailma ja eurotsooni hädasid ei saa taandada vaid ühele ammusele sündmusele – hiljem pealtkuulamisskandaali tõttu ametist lahkuma sunnitud presidendi otsusele. Kriitikud on öelnud, et eurooplased on ise süüdi selles, et ehitasid rahasüsteemi, milles on küll üks valuuta, aga hulk erinevaid rahanduspoliitikaid (praeguseks juba 19). Igal juhul on Euroopa Keskpank praeguse, ikka veel mitte lõppeda tahtva Euroopa võlakriisi käigus astunud sel kevadtalvel esimese tõelise, Euroopat ühtsele rahapoliitikale suunava sammu – hiiglasliku, 16

Euroopa ei talunud ebakindlust ja tegi oma valuuta enam kui triljoni euro suuruse ühtset euroraha ehk eurot toetava võlakirjadeostu ettekirjutamise näol. Seda on nimetatud EKP ajaloo tähtsaimaiks otsuseks. Analüütikud avaldavad lootust, et see nii ka jääb ning kriisi reguleerimiseks pole vaja veelgi ajaloolisemaid otsuseid. Niisiis, kui dollar oli end vabastanud, kasutasid Euroopa riigid mõnda aega kooskõlastatud sekkumisi valuutaturgudel, et vältida üle 2,25 protsendi ulatuvaid kursikõikumisi ehk nn valuutamadu. Madu asendati korviga 1979. aasta märtsis asendati senine, suuri kursikõikumisi vältima suunatud süsteem uuega. Selleks sai Euroopa majandusühenduse rahasüsteem EMS (eesti keeles ERS). Uue süsteemi aluseks oli ühtne arveldusraha ECU ehk eküü ehk kõikide riikide valuutadest moodustatud „valuutakorv”: vääringute kõikumine ei tohtinud ületada 2,25 protsenti, maksimumis kuni 6 protsenti, süsteemi 17

tagamiseks deponeeris iga liikmesriik viiendiku oma vääringutest ja kullast ühtsesse fondi. Süsteem toimis, selle mitteametlikuks ankruks kujunes üsna kiiresti Saksa mark ja Bundesbank hakkas omandama EMS-i haldava keskpanga funktsioone. Selline majanduslik (või vähemalt panganduslik) ekspansioon ülejäänud eurooplastele ei meeldinud, seega võeti suund luua Euroopas tegelik rahaliit, mida me nüüd tunneme eurotsoonina. Tihedad kursikorrigeerimised viisid tugevate valuutade edasisele tugevnemisele ja nõrgemate kursilangusele. Olukord stabiliseerus pärast 1986. aastat, kui riigid hakkasid intressimäärade muutmise abil hoidma valuutakursse kitsas koridoris. Neil aastail, täpsemalt Madriidis aastal 1989, võeti avalik kurss majandusja rahaliidu loomisele. See Madriidis sõlmitud kolmeosaline kava sai üheks osaks 1991. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Maastrichti lepingust ehk Euroopa Liidu loomise lepingust.

Mehhanismid, mehhanismid Euroopa Keskpank on kriisi reguleerimiseks palju teinud, luues (ka Eestis) mitmeid vaidlusi põhjustanud stabiliseerimismehhanismi ESM, mis koos rahvusvahelise valuutafondi IMF-iga on toetanud hätta sattunud riike. 500 miljardi euro suuruse fondiga loodeti luua püsiv tagatis eurotsooni stabiilsusele. Mullu asutati ka järelevalvemehhanism SSM (Single Supervisory Mechanism), mille kaudu EKP jälgib eurotsooni ja ka teiste Euroopa Liidu riikide pankade finantsstabiilsust, et ennetada nende sattumist finantsraskustesse. Aga kõigest sellest pole ühtse raha ja mitteühtse rahapoliitikaga ühenduse stabiliseerimiseks piisanud. Lisaks on EKP langetanud ka intresse ja andnud madalaprotsendilisi laene enam kui triljoni euro ulatuses.

Euroopa ühendriikide poole Nii või teisiti, 1990. aastate alguseks oli Euroopa rahasüsteem üsna harali kistud, sest liikmesriikidel olid erinevad tingimused ja erinev majanduspoliitika. I NVE STE E RI – NR 1/2015

F OT O: VI DA P RES S

F OT O: X I N H UA / P H OT O SH O T /V I DA PRE SS

Ajalugu

Pankurid Esimene EKP juht Willem F. Duisenberg ja praegune EKP asepresident Vítor Constâncio

Kreeka püsiv faktor Mõned äärmuslikumad vaatlejad väidavad, et Euroopa rahasüsteemi tänaste probleemide juured on aastas 2001, kui eurotsooni võeti Kreeka, kes algusest peale polnud (pehmelt öeldes) avameelne oma majandusja rahapoliitiliste näitajate osas. Kui majanduskriis kasvas 2009. aasta paiku üle riikide, eriti lõunapoolsemate riikide võlakriisiks, siis kõige raskemalt lõi kriis Kreekat ja päevavalgele tuli ka Ateena mitmekordne raamatupidamine. Uue valitsuse paljastused põhjustasid šoki, mis tabas kogu eurotsooni nii vaimselt kui ka rahanduslikult. Lisaks Kreekale tabas võlakriis Iirimaad, Portugali, Küprost ja Hispaaniat, kus karmide kasinusmeetmete ja kalli laenurahaga õnnestus suurem õnnetus siiski ära hoida. INVE ST EERI – NR 1/20 15

EKP kõige tähtsam ülesanne on hinnastabiilsuse tagamine Häiritust tekitas Saksamaa taasühinemisel moodustunud suurmajanduse üha kiirenev areng. 1992. aastal puhkes suurem kriis. Must kolmapäev ehk Suurbritannia otsus lahkuda rahaliidust, kuna naela kurssi ei suudetud enam tagada, ning päev hiljem järgnenud Itaalia samasugune otsus kuulutasid Euroopa rahasüsteemile raskete aegade saabumist. Kuna kõikumised olid väga kallid (Suurbritanniale maksis too must kolmapäev ligi 4 miljardit naela, millest 1 miljard läks naela kukutajale George Sorosele), otsustas Euroopa tõsta järgmisel aastal kõikumise lae 15 protsendini. Euroopa majandusja rahaliidu EMU eesmärk oli kapitali vaba liikumine ja valuutade kaotamine, riikide arengutaseme ja majanduspoliitika ühtlustamine ning tõhusam järelevalve ühtse majandustsooni riikide majanduspoliitika üle. Seejärel asutati Euroopa rahainstituut EMI, mille

koosseisu kuulusid nüüdseks juba Euroopa Liidu moodustanud liikmesriikide keskpankade juhid. Eelseisvad ülesanded olid veidi vastuolulised: ühest küljest keskpankade sõltumatus, teisest küljest aga riikide eelarvepuudujääkide kahandamisele suunatud eeskirjade kehtestamine. Kui eküüst sai euro Euroopat pikalt vaevanud kursikõikumiste kaotamiseks ja ebaühtlase majandusarengu tasandamiseks ette võetud meetmed tipnesid 1999. aasta 1. jaanuaril ühtse sularaha – euro – kasutuselevõtmisega toona 11 riigis. Sellest hetkest võttis Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis asunud EMI funktsioonid üle sealsamas loodud Euroopa Keskpank (EKP), hakates vastutama ühtse rahasüsteemi toimimise eest. Nüüdseks ühendab eurotsoon enam kui kaht kolmandikku Euroopa Liidu poolemiljardilisest 18

FOT O: OM A R BA I / S P LA S H N EW S / VI DA P RES S

elanikkonnast ning EKP, üks Euroopa Liidu seitsmest põhiinstitutsioonist, on maailma üks tähtsamaid keskpanku. Mõni aasta varem oli toonane EMI president Willem F. Duisenberg, kellest sai ka esimene Euroopa Keskpanga juht, valgustanud uue rahasüsteemi helget tulevikku sõnadega: „Me loome Euroopa uut rahasüsteemi ajal, mil rahapoliitika rolli osas on suur üksmeel nii keskpankurite kui ka enamiku poliitikute ja akadeemikute seas.” Tähtsaima plussina tõi ta esile hindade stabiilsuse suurenemise. Sellest, muide, ongi kirjade järgi saanud EKP kõige olulisem funktsioon. Lisaks ühtsele rahanduspoliitikale, muidugi. Nüüd nendib EKP asepresident Vítor Constâncio, et viimased seitse kriisiaastat on sundinud rahapoliitika põhimõtteid üle vaatama. Kui majanduskriisi esimeses faasis, aastail 2008–2013, oli peamiseks tööriistaks finantspiirangute nõrgendami19

ne, siis sealt edasi on EKP asunud aktiivsemalt tegutsema. Kuna inflatsioon langes tugevalt alla kahe protsendi, on võetud suund toetusostudele, pankade toetamisele eravõlgnevuste leevendamiseks ning üha enam ka riiklike võlakirjade ostmisele. Ta rõhutas: „Ilma maksupoliitika otsustava rakendamiseta aastail 2008 ja 2009, millega stimuleeriti euroliidu riikide majandusi ja toetati pangandussektorit, poleks finantssüsteemi kokkuvarisemist kuidagi suudetud ära hoida.” EKP ongi pärast seda, kui Euroopa majanduskriis kasvas üle riikide võlakriisiks, asunud tegutsema eriti energiliselt. Eurooplaste seisukohalt on EKP kõige tähtsam funktsioon ehk hinnastabiilsuse tagamine ka kõige olulisem: nimelt on siht, et tarbijahinnaindeksi kasv jääks aasta-aastalt alla kahe protsendi. Põhiülesanded on muidugi ka ühtse rahapoliitika teostamine, välisvaluutareservide

Triljonilised süstid EKP president Mario Draghi (pildil) 22. jaanuaril välja kuulutatud riiklike võlakirjade tugiostud kestavad vähemalt tuleva aasta septembrini. Iga kuu kavatsetakse ringlusse paisata ehk „juurde trükkida” 60 miljardit eurot, kokku vähemalt 1,14 triljonit eurot. Eesti on siinkohal erilises seisus, sest meil puuduvad riiklikud võlakirjad. Siiski plaanib meie keskpank teha oste kuni kolme miljardi euro jagu – mida ostma hakatakse, pole veel selge. EKP kõige olulisemaks peetud otsus langetas euro kurssi dollari suhtes praeguseks enam-vähem püsivalt nelja sendi jagu. Eesti Panga president Ardo Hansson on avaldanud arvamust, et euro kursi alanemine võib muuta meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOT O: REGI S BOS S U/ S Y GM A / C ORBI S / VIDA PRE SS

Ajalugu

Veebimäng Peatselt ringlusse tuleva uue 20-eurose pangatähe mõningaid turvaelemente, sealhulgas innovaatilist portreeakent, on näha uues veebimängus. EKP president Mario Draghi avalikustas uue 20-eurose pangatähe kujunduse Euroopa Keskpanga uues hoonekompleksis 24. veebruaril. EKP käivitas sel puhul veebimängu „Tetris® uus €20”, et juhtida avalikkuse tähelepanu uue pangatähe neljale turvaelemendile, eelkõige uuenduslikule portreeaknale. Võistlusest võivad osa võtta vähemalt 18-aastased EL-i elanikud. Võistluse auhind on läbipaistvas akrüültahvlis uus 10-eurone pangatäht. Võistlus lõpeb 31. märtsil 2015 kell 23.59 (Kesk-Euroopa aja järgi). Mäng on kättesaadav aadressil: game-20.new-eurobanknotes.eu

INVE ST EERI – NR 1/20 15

loomine ja ühtsete maksesüsteemide juurutamine. Lisaks ka varem vaid suveräänide, hiljem vaid riikide eesõiguseks peetud rahaemissioon. EKP aktsiakapital on 5 miljardit eurot, mis jaguneb eurotsooni riikide keskpankade vahel. See pole veel kõik Vaatamata EKP ajaloolistele otsustele podiseb probleemide katel euroalas edasi. 2001. aastal eurotsooni sisenenud ja 2009. aastal seal tõsise kriisi vallandanud Kreeka on pärast viimaseid parlamendivalimisi põhjustamas suure mastaabiga probleeme. Uus populistlik vasakvalitsus on nimelt teatanud, et riik on pankrotis ega kavatse endale seniste finantsabiplaanidega võetud kasinuskohustusi täita ja kriisiaegseid võlgu tagasi maksta. EKP teate peale, et Kreeka võlakirju enam pangalaenude tagatisena ei aktsepteerita, teatas vastne rahandusminister, et Ateena ei kavatse lasta end šantažeerida. EKP otsustas kehtestada piirangud, sest leidis, et Kreeka 240 miljardi euro suuruse võlakoorma küsimuses ei ole edu loota. USA föderaalreservi endine esimees Alan Greenspan ütles paar päeva pärast

EKP teadet Kreeka võlakirjade kohta, et tõenäoliselt lahkub Kreeka varsti eurotsoonist, sest vaevalt leidub kedagi, kes tahaks Kreeka majanduse turgutamiseks uuesti laenu anda. On kõneldud ka äärmusvasakule, isegi väidetavalt Moskva mõju alla kaldunud Kreeka võimalikust väljumisest Euroopa Liidust. Konflikti arenemise korral sellisele tasemele pole rahandusorganeil, sealhulgas EKP-l, enam piisavalt võimu kriisi reguleerimiseks, nendivad analüütikud. Teisisõnu, kriisi tulemusena on jõutud EKP-s kindlale äratundmisele, et eurotsoon vajab senisest veelgi karmimaid reegleid rahandus- ja majanduspoliitika ühtlustamiseks olukorras, kus Euroopa riikide vastastikune sõltuvus üha suureneb. See tähendab, et EKP ja ka euro roll tulevikus üha suureneb. Ikka selleks, et Euroopa Liit õitseks ja selle elanike elu paraneks. Aga tegelikult ka seepärast, et ainus vastus dollari jätkuvale üleilmsele valitsemisele on Euroopa ühtne rahaturg, ning edaspidi ka ühtne, keskselt juhitav rahanduspoliitika. Ja seda juhib Euroopa Keskpank.

ALATES 1715. AASTAST ON MARTELLI KONJAKIMAJA VALMISTANUD AINULAADSEID SEGUSID TUHANDETEST RIKKALIKEST EAUX-DE-VIES’DEST. KOLME SAJANDIT KONJAKIKUNSTI KEHASTAB TÄIUSLIKULT MARTELL CORDON BLEU.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

STE E RI – NR 1/2015 #MARTELL300I NVE martell.com

ILLUSTRATSIOON: IMA GEZOO/ CORB IS / VIDA PRE SS

INVE ST EERI – NR 1/20 15

Ülevaade

Täppislaskurid MASSILISED REKLAAMIKAMPAANIAD, MIDA VÕIB VÕRRELDA LENNUKILT LENDLEHTEDE HUUPI LOOPIMISEGA, ON ASENDUMAS TÄPSELT SIHITUD SÕNUMITE SAATMISEGA KONKREETSELE HUVITATUD KLIENDILE. UURIME, KUIDAS SEE ON VÕIMALIK. PARIMA VÕIMALUSE SELLEKS annab internetireklaam, mis on oma 20-aastase lühikese ajaloo jooksul teinud tormilise arengu. Tänapäeval ei räägita internetireklaami puhul enam reklaambänneritest, vaid paljudest erinevatest reklaamlahendustest. Lai arsenal Iga ettevõtte jaoks pakub internet tervet rida võimalusi, mis ei piirdu enam kaugeltki näiteks reklaambänneriga Delfi lehel. „Pole olemas ühte õiget lahendust, vaid igal ettevõttel on oma unikaalne turundustehnikate kombinatsioon,” sõnab SmartADi tegevjuht Rando Rannus. „Näiteks minu ettevõtte puhul ei tööta Google’i otsingureklaam üldse, kuigi seda peetakse üheks paremaks reklaamimisviisiks internetis.” Internetireklaami arengu tulemusel on kampaaniad oluliselt täpsemini sihitud. „See tähendab, et me ei pea enam näitama sama reklaami kõigile internetikasutajatele, vaid saame segmenteerida erinevaid sihtrühmi nii demograafiliselt kui ka huvialade ja veebikäitumise järgi. Nii on tõenäosus, et inimene näeb asjakohast 23

ja teda reaalselt huvitavat reklaami, oluliselt kõrgem,” sõnab digimeediaagentuuri Mediabrands Digital tegevjuht Erki Heinsaar. Näiteks juhul, kui inimene soovib osta uut telerit ja külastab erinevate elektroonikakaupluste e-poode, hakkab ta nägema telerite sooduspakkumisi tutvustavaid bännereid – see on ka mõistlik, sest antud info on talle hetkel oluline. „Küll aga tuleb reklaamide seadistusel tähele panna, et käitumispõhised reklaamid ei muutuks koormavaks, mistõttu soovitame reklaame alati piirata nii ajaliselt kui näitamiskordade alusel,” hoiatab Heinsaar. Sind jälgitakse! Kõik ettevõtted tegutsevad piiratud ressursside tingimuses. Seega on oluline jõuda just nende inimesteni, kes on pakutavast tootest huvitatud. Reklaamitehnoloogia abil saab inimeste huvisid eelnevalt kaardistada ja segmenteerida. Lihtsustatult – klient ei pea ostma Delfisse bännerit nädalaks, et kuvada seda kõigile külastajatele, vaid tal on võimalus tabada erinevatel lehekülgedel

Muutuste aeg Internetireklaamifirmadele oli 2014. aasta väga aktiivne ülevõtmiste ja väljaostmiste poolest. Lisaks suurtele tuntud firmadele, nagu Google, Facebook ja Yahoo, olid aktiivsed meediaagentuuride ketid (WPP, Publicis) ja tehnoloogiafirmad (nt Oracle). Ülevõtmised olid peamiselt suunatud järgmiste valdkondade arendamisele: mobiili- ja videotehnoloogia, automatiseeritud reklaamiostuplatvormid ja andmeplatvormid. Internetireklaam muutub üha enam tehnoloogiakeskseks ning fookuses on automatiseeritus ja andmed. „Kes teab inimeste tegevuse kohta internetis enim ja suudab seda globaalselt realiseerida üle kõikide platvormide, see võidab võidujooksu,” lisab Rando Rannus.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2015

F OT O: E RAKO G U

F OT O: MARKO MUMM/ÄRI PÄE V

Ülevaade

Veendunud mehed Erki Heinsaar ja Rando Rannus usuvad, et tulevikus hakkame järjest rohkem nägema reklaame, mis meid tegelikult ka huvitavad.

Blokkerid pole veel teema Reklaamiblokkerid (ad block) ei ole nii laialdaselt levinud, kui seda arvatakse. Eestis kasutab Rannuse andmetel ad block’i paar protsenti internetikasutajatest. „Inimesed otsivad infot Google’i kaudu ju endiselt ning Google’i otsingureklaami ei pane ükski ad block kinni. Ka juhul, kui järelvaadata superstaarisaadet TV3Play lehel, ei saa video ees olevat reklaami sulgeda,” jagab Rando Rannus näiteid. INVE ST EERI – NR 1/20 15

üle interneti ainult neid inimesi, kes on tema potentsiaalsed kliendid. Rannuse sõnul kaardistatakse inimeste käitumist internetis pidevalt. „Me anname iga päev internetis ringi surfates infot paljudele osapooltele, kes kasutavad seda, et saada aru inimeste huvidest. Mida paremini on teada inimeste huvid, seda täpsemalt saab suunata reklaame. Kui meil oleks valida, kas soovime näha laiale massile suunatud pesupulbrireklaami või oma huvidega seotud reklaami, siis enamik eelistab viimast,” lisab ta. Seega võib öelda, et reklaamid lausa jälitavad meid. „Minge näiteks lehele Booking.com ja hiljem vaadake, kaua reklaamid teid jälitavad. Kliendi vaates on see vajalik tegevus, kuna alla kahe protsendi inimestest, kes külastavad tema lehte, ei tee tema jaoks soovitud tegevust. Kutsudes aga ülejäänud 98 protsenti tagasi, saab oluliselt suurendada müüki. Meie kogemus näitab, et tagasikutsumiskampaaniate tulemuslikkus on kaks kuni kaheksa korda kõrgem kui tavakampaaniatel,” sõnab Rannus. Seetõttu peaks iga ettevõte pidevalt kutsuma inimesi tagasi oma kodulehele. Jätta see tegemata oleks sama hea, kui jätta raha maha vedelema. Heinsaare sõnul on reklaamimüra suurtes portaalides võrdlemisi suur ja enese nähtavaks muutmiseks tuleb kasutada üha suuremaid pindu ning atraktiivsemaid sõnumeid. Selline võidujooks ei

saa mõistagi kesta igavesti, sest ühel hetkel pole bännereid enam võimalik suuremaks teha. Seetõttu peitub lahendus reklaamide täpsemas sihtimises, tänu millele on reklaame kokkuvõttes vähem ja nad on relevantsemad. „Ideaalses reklaamimaailmas võikski olla nii, et erinevad inimesed näevad samal positsioonil olles erinevaid reklaame, mis vastavad just nende vajadustele – nii oleks reklaamimüra väiksem ja sõnumid jõuaksid paremini kohale,” selgitab Heinsaar. Sobib kõigile Mis puutub klientidesse, kes reaalselt veebis ei müü (valdav enamus), siis on internet ka nende jaoks hea kanal, et täpselt oma sihtrühmani jõuda ja oma sõnum edastada. „Selles kontekstis toimib internetireklaam justkui väli- või printreklaamina, ainult selle erinevusega, et sihtrühm on täpsemalt tabatav,” lisab Heinsaar. Rannus lisab, et peamine on ikkagi toode, mida sa müüd, ja see, kas inimesed otsivad toote kohta infot ja armastavad seda. „Infot otsitakse tänapäeval ikkagi internetist. Ükskõik millise ettevõttega on tegu – esimese asjana tuleb korda teha koduleht.” Tema andmete kohaselt külastatakse Eesti erinevaid veebilehti üle 25% mobiilsetelt seadmetelt. Seega peab veebileht olema piisavalt hästi loetav ka mobiilides ja tahvelarvutites. 24

I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOTOD: TRIIN RA A

INVE ST EERI – NR 1/20 15

Ettevõte

Selver

EESTI KAUBANDUSES VALITSEB KARM KONKURENTS NING VÕIKS ÖELDA, ET TURG ON JUBA KÜLLASTUNUD. UUED KAUBANDUSKESKUSED NAPSAVAD PIGEM KELLELTKI TEISELT KLIENTE ÄRA, KUI TEKITAVAD JUURDE UUSI TARBIJAID VÕI TARBIMIST. VAATAME, KUIDAS SELLISE MADINA KESKEL SAAB HAKKAMA EESTI SUURIM KOHALIKULE KAPITALILE KUULUV SELVERI KAUBANDUSKETT. VIIMASE NELJA AASTA jooksul on Eestis avatud ligi 70 uut super- ja hüpermarketit, kuigi meie elanikkond väheneb aasta-aastalt. Samuti on meil toiduja esmatarbekaupade müügipindu elaniku kohta tublisti enam kui Lätis või Leedus. Seetõttu on Eestis erakordselt tugev konkurents ja ka turuosalistel suured ambitsioonid, mis tähendab, et ketid on juba pelgalt turupositsiooni hoidmiseks sunnitud igal aastal avama uusi kauplusi. Kaupmees peab olema kliendile lähedal, seega on tulevikus võimalikud ka kaupluste ümberpaiknemised. Kasv karmis keskkonnas Majanduslikku põhjendust sellele on väga raske leida, sest jaekaubanduse rentaablus ettevõtetel, kel on üleüldse õnnestunud kasum saavutada, on juba 27

Kaubanduspind elaniku kohta Eestis 0,3 ruutmeetrit Lätis 0,16 ruutmeetrit Leedus 0,19 ruutmeetrit

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 1/2015

Ettevõte

Eestimaine pärit o Fakte Selverist • Kauplusi on kokku 44, neist 14 asub Tallinnas. Selver on esindatud igas Eesti maakonnas. • Töötajate arv on viimase nelja aasta jooksul olnud stabiilselt 2200. Avatud on 10 uut kauplust, kuid tööprotsesside efektiivistamise tulemusel pole töötajate koguarv oluliselt kasvanud. • Müügipinda on kokku 85 000 ruutmeetrit. • Poe keskmine suurus on 1900 ruutmeetrit. • Väikseim pood asub Balti jaamas – 600 ruutmeetrit. • Suurim asub Järve Keskuses – 7000 ruutmeetrit. • Kauplustes tehakse päevas üle 100 000 ostu. • 75 protsenti klientidest on püsikliendid.

INVE ST EERI – NR 1/20 15

pikka aega äärmiselt madal – 1–2 protsenti. Selgelt on tegu ühe madalama kasumlikkusega ettevõtlusvaldkonnaga Eestis. See ei tohiks ettevõtete omanikke ahvatleda investeerima, ja iga liigne investeering peaks kaasa tooma hinnatõusu. Selveri juhataja Kristi Lompi silmist peegeldub siiski sära. „Tänu mitmele arendustegevusele õnnestus meil mullu kasvatada käivet 6,9 protsenti. Tubli kasv aitas meil 2014. aastal parandada oma turuosa Eesti jaekaubanduses. Senisest tugevamalt oleme pildil maakonnakeskustes, uued kauplused on edukalt käivitunud ning rõõmu valmistab Tallinna 14 kaupluse jätkuv edu. Tihenenud konkurents on pannud turuosalised proovile ja jõuvahekorrad on muutumas,” kinnitab Lomp. Ta lubab, et Selver laieneb lähiaastatel mõõdutundega ja peamiselt keskendutakse nõudluse ning kliendi vajaduste analüüsimisele, et pakkuda parimat kaubavalikut ja teenindust. Lomp toetub Selveri tugevuste loetlemisel kliendiküsitluste tulemustele. „Meie peamised trumbid on meeldiv os-

tukeskkond, hea kaubavalik ja mugav teenindus. Samuti hindavad kliendid seda, et meilt võib alati leida suure sortimendi kodumaist kvaliteetset kaupa. Meil on kindel ostjaskond, viiendik tarbijaid nimetab meid peamiseks ostukohaks,” loetleb juhataja. Aga mida annab veel paremaks muuta? „Alati saab kliendiga suhtlemist muuta personaalsemaks, pakkuda paremat kaubavalikut ja mugavamat ostlemist. Selveri kaupluseid külastab iga päev 100 000 klienti, mistõttu töö igapäevaste protsessidega ja parimate valikute tegemisega on pidev.” Kristi Lompi väitel töötab Selveris Eesti kaubanduse koorekiht ja see eristabki ettevõtet konkurentidest. „Pidev arendustegevus aitab hoida meie spetsialiste kursis maailmas toimuvaga. Kompetentseim meeskond on Selveri eelis konkurentide ees. Ettevõtte tulemuse teevad inimesed.” Hea ja eestimaine Et suurtest konkurentidest eristuda, rõhutab Selver ka oma eestimaist päritolu. „Nii nagu kõigile, aga eriti 28

t olu on Selverile tähtis väikerahvastele, on ka eestlastele äärmiselt oluline oma keel ja kultuur,” põhjendab Selveri juhataja. „Samuti hindavad enamiku riikide tarbijad ennekõike oma riigi ettevõtjaid ning nende teenuseid ja toodangut.” Tema hinnangul on eestlaste jaoks tähtis, et just kodumaised ettevõtted oleksid elujõulised, annaksid kohalikele tööd ja pakuksid tooteid, mis on kvaliteetsed ja sobivad kohalikule tarbijale kõige paremini. Kodumaiste ettevõtete toetamist ning toodete ja teenuste tarbimist peavad eestlased oluliseks ja enesestmõistetavaks ning ka kodumaist kvaliteeti hinnatakse reeglina kõrgeks. Selveri kliendiuuringud ja müügitulemused näitavad juhataja väitel kindlalt, et ostjad eelistavad kodumaist toodangut, ja sellest lähtutakse kaupluste sortimendi koostamisel. Muu kodumaise kauba kõrval pakub Selver ka väiksemate tootjate mahe- ja ökotooteid. Nende jaoks pole Selver loonud eraldi osakonda, vaid tooted on paigutatud sama kategooria kaupade juurde. Talutoodete osas on populaarsed näi29

teks Nopri Talumeierei sõir ja talujuust, erinevad Saidafarmi tooted, aga ka Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimatoorjuustud ning praejuustud. Nendel toodetel on juba täna olemas oma kindel ostjaskond ja tarbijaid tuleb üha juurde. Suure müügitõusu leivatoodete kategoorias on aga teinud Vändra Ökopagari Mahe must leib ja vormileib. Juurvilja osas teeb Selver koostööd TÜ-ga Eesti Mahe, kelle toodetest on müügil kartul, porgand, peet ja mugulsibul. Samuti on müügil Kaasiku Mahetalu mahlad ning Taarapõllu mahlad ja siirupid. „Arvestatakse ja eeldatakse, et kohalikud ettevõtted aitavad säilitada rahvuslikke traditsioone, kasutavad teenitud kasumit ennekõike oma kodumaal investeerimiseks ja töökohtade loomiseks, toetavad maksudega riigi toimimist ja heategevusega abivajajaid. Sellised on eestlaste ootused kodumaisele ettevõtjale ja Selver püüab neile vastata. Oleme seejuures üsna veendunud, et meie kliendid neid püüdlusi ka märkavad ja hindavad,” räägib Lomp.

Värske ja mahlane Päikesevaesel hilistalvel kulub mahlane apelsin marjaks ära. Pildil Selveri juhataja Kristi Lomp.

Selver ja LHV Selverit ja LHV Panka ühendab Partner Pangakaart, mis toimib kogu Tallinna Kaubamaja Grupis kliendikaardina, kuid on ka LHV pangakaart. Koostöö pakub klientidele võimalust saada soodustust ja teostada makseid ühe kaardiga. Samuti teenib klient kaardiga maksmisel iga euro eest kaks boonuspunkti tavapärase ühe asemel. Vaata lähemalt: lhv.ee/partnerkaart I NVE STE E RI – NR 1/2015

Ettevõte

Selveri käive (mln eurot)

Selveri kasum (mln eurot)

380

285

9,8

190

6,5

3,3

0 2006

2007

2008

2009

Käive kasvab, kasum kõigub Selveri käive on aastate lõikes pidevalt kasvanud, eriti mõjutab seda keti laienemine, mis on omakorda kulukas ning kasumlikkus sel perioodil väheneb. Suuremad laienemise aastad olid 2008 ja 2013. Allikas: Selver

Viis suuremat kauplejat Eesti suuremate toiduja esmatarbekaupade jaemüügikettide käive 2013. aasta seisuga ning selle põhjal moodustatud turuosad. Allikas: Eesti Kaupmeeste Liit

2010

2011

2012

2013

2014

2006

Ise ostad, ise maksad Esimene iseteeninduskassade süsteem SelveEkspress avati Tallinnas Kadaka Selveris 2011. aasta kevadel. Hetkel on süsteem juba 14 Selveri kaupluses. Teenust pakkuvates kauplustes on süsteemi omaks võtnud iga viies Selveri külastaja. „Rõõmustav on ka see, et selvekassade kasutajate ostukorvis on tavakassades maksjatega võrreldes ligi poole rohkem tooteid. Oleme iseteeninduskassade tulemustega rahul ja kindlasti arendame projekti edasi, paigutades neid enamatesse kauplustesse ja parandades teenuse kvaliteeti,” räägib Lomp. Ta lükkab ümber levinud arvamuse, et iseteenindussüsteemi eesmärk on kokku hoida palgakulusid. „Tegelikkuses on see mugavusteenus ja kasvatab klientide lojaalsust.”

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Kui jutt juba tööjõule läks, siis juhataja sõnul on tööjõuturult sobivate töötajate leidmine iga ettevõtte jaoks tõsine väljakutse. Eesti kaubanduses töötab kokku ligi 14 protsenti töövõimelisest elanikkonnast ehk 84 000 inimest. Vajadus tööjõu järele on suur, kuid inimesi tööjõuturule juurde ei tule. See sunnib ettevõtet motiveerima olemasolevaid töötajaid töökeskkonna, spordivõimaluste ja muuga. Palga kasvu pakutakse töötajatele läbi tulemustasude süsteemi. „Teatud muutusi majanduses, sealhulgas ka tööjõuturul, tuleb ette prognoosida ja ennetada, et töötajad tunneksid ennast ühe ja sama tööandja juures pikemat aega kindlalt ja hinnatult. Tööprotsesside pidev efektiivistamine on andnud võimaluse ka töötasusid konkurentsivõimelisena hoida,” sõnab Lomp.

Turuosad 2013. aastal Maxima Rimi ETKETK (käive: 438,3 mln €)

Selver

20,2%

Prisma Muu Maxima (käive: 384 mln €)

17,7%

16,6%

Rimi (käive: 361 mln €)

20,8% Muud (käive: 451 mln €)

9,0%

15,8%

Prisma (käive: 195 mln €)

INVE ST EERI – NR 1/20 15

Selver (käive: 343,1 mln €)

TALV ON MEIE

www.jeep.ee

lemmikspordiala SA KAA ® RAHA JEEP ¤ 2500

Jeep Cherokee ja Grand Cherokee on talialadel alati parimad. Silberauto usaldab nende maasturite sobivust Eesti muutlikkusse talve nii väga, et annab igale uue Cherokee ja Grand Cherokee ostjale 2500 eurot Jeep® auhinnaraha juba boonusena ette. Valima pead vaid, kuidas oma 2500 € Jeep® raha kasutad: • • • •

Lase olemasolev sõiduk tasuta hinnata ja lisa Jeep® raha tagasiostuhinnale Vali Jeep® raha väärtuses lisavarustust Jäta Jeep® raha korraliste hoolduste katteks kuni läbisõiduni 130 000 km Soeta autole lisagarantii

Kampaania kehtib 31. märtsini 2015. a. Pakkumine ei kehti esiveoliste diiselmootoriga Jeep Cherokee sõidukitele. CO2 emissioon 139–329 g/km, keskmine kütusekulu 5,3–14,0 l/100km.

AS Silberauto on Eesti Olümpiakomitee toetaja.

Silberauto Eesti AS Jeep® esindused: Tallinn • Peterburi tee 50a • Tartu • Ringtee 61 • Pärnu • Riia mnt. 231a • Jõhvi • Jaama 42a • Viljandi • Pargi 3b • Rakvere • Haljala tee 1, Tõrremäe • Kuressaare • Tallinna 82b • www.jeep.ee • Jeep® on FCA US LLC registreeritud kaubamärk. I NVE STE E RI – NR 1/2015

Haarav Hardo

HARDO PAJULA HAARAV SÕNASEADMISOSKUS ON NÜÜD JÕUDNUD KAANTE VAHELE. AASTA ALGUL ILMUNUD RAHANDUS- JA MAJANDUSAJALUGU KÄSITLEV TEOS „MAJANDUSLIK INIMENE JA POLIITILINE LOOM” ON SÜGAV, HARIV JA KESKENDUMIST NÕUDEV. RÄÄGIME AUTORIGA NII RAAMATUST KUI KA ELUST LAIEMALT.

Hardo Pajula Sündinud 1966. aastal Rakveres. Lõpetas 1992. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse planeerimise erialal. Omandanud Cambridge’i ülikoolis majandusteaduse magistri kraadi. Töötanud Eesti Kõrgemas Kommertskoolis õppejõuna, Hansapangas, PricewaterhouseCoopersis ja peaminister Tiit Vähi majandusnõunikuna. Olnud SEB Panga majandusanalüütik ja kõneisik. Tõlkinud eesti keelde Friedrich Hayeki „Tee orjusesse” ja Ronald Coase’i „Firma, turg ja õigus”.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 15

Millega igapäevaselt tegeled? Pärast raamatu valmimist oli kõva kass peal ja suures rahapuuduses tundus korraks, et nüüd vist tulebki tööle minna. Kui ma aga endale täpselt ette püüdsin kujutada, et mismoodi see kõik välja võiks näha – noh, et lips ette ja kogu see kuradi korporatiivmütoloogia veel sinna otsa –, siis sain aru, et ega minust vist enam „tööinimest” ei saagi. Sealt alates olengi üritanud oma käe peal hakkama saada. See nõuab omajagu distsipliini ja pühendumust, aga siiani olen hakkama saanud, ja ju ma saan edaspidi ka. Loomulikult läheks mingi raha eest ka uuesti liftiga sõitma, aga praeguse seisuga ei suuda hästi näha, kust kandist selline rahalaev järsku tulla võiks. Mis tegevusse puutub, siis eks ma olen sisuliselt õppejõud edasi. Võrreldes oma kõrgkoolides rahmeldavate kolleegidega, võin öel-

da, et minu publik on kindlasti arukam ja eks tunnihinne tuleb sellise asjakorralduse juures ka tunduvalt kõrgem. Enne valimisi on paljud tuntud inimesed siirdunud poliitikasse. Kas oled ka sellele mõelnud? Viimati värvati mind aktiivselt poliitikasse Res Publica asutamise aegu. Need poisid olid nii pealetükkivad, et lõpuks pidin ma nende koonduselt sõna otseses mõttes plehku panema. Paar kuud tagasi helistas ühe teise erakonna esindaja ja ütles, et nad said just eelmiste valimiste võlad kaelast ära, arved aresti alt vabaks ja et nüüd pumpavad jälle üles. Tõsiselt võetavate parteidega pole sel teemal viimastel aastatel enam juttu olnud. Ju nad saavad aru, et minuga pole mõtet rääkida. Tipptasemel poliitika jaoks puudub mul vajalik närvikava; ma ei 32

I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOTOD: TRIIN RA A

Intervjuu

Raamatust Hardo Pajula esikteos asetab läänemaailma tänase krediidikriisi laiemasse ajaloolisesse ja teoreetilisse konteksti, tuues näiteid Rooma impeeriumist ja karolingidest kuni Nõukogude Liiduni. Pajula näitab raamatus, kuidas tänased institutsioonid ja majandusnähtused on alguse saanud ja arenenud ning kuidas „majanduslik inimene“ ja „poliitiline loom“ elavad alalises pinges tegutsevas inimeses ehk „homo agensis“.

Ega minust vist enam „tööinimest” ei saagi suuda ega taha suhelda enda jaoks väga ebameeldivate inimestega – ja neist selles valdkonnas juba puudu ei ole – ning mul puudub igasugune huvi ülejäänud 80–90 seenega Toompea mükodroomil pensioniks marineeruda. Ennemini valin eutanaasia. Kas majandusteemat käsitletakse nendel valimistel piisavalt? Eesti parteipoliitika ei paku mulle suuremat huvi. Ma ei ole meie nelja erakonna majandusprogramme lugenud, ju nad kõik lubavad seal maad ja ilmad INVE ST EERI – NR 1/20 15

kokku – see on juba kord selle äri iseärasus. Millal sul tekkis idee antud teemal raamat kirjutada? Raamatu idee küpses tegelikult päris mitme aasta jooksul. Vormivaks kogemuseks oli loomulikult minu tegevus majandusteooria õppejõuna. Raamatu seisukohast oli siin oluliseks teelahkmeks see koht, kus ma pidin hakkama õpetama ökonoomikat magistrantidele, kellel puudus nii eelnev majandusharidus kui enamasti ka reaalainete taust. 34

Mulle sai peagi selgeks, et ainus tee nendeni läheb läbi majandusmõtte ajaloo. Ja kui sa juba seda teed lähed, siis mõistad peagi, et kõik need ideed on omakorda konkreetsete ajalooliste olude saadused, ja mõjutajad muidugi ka. Selle arusaamisest raamat tegelikult lähtubki. Kes ja miks on su peamine eeskuju antud teemade käsitlemisel? Mis raamatu struktuuri ja kandvasse ideesse puutub, siis konkreetset eeskuju pole. Mulle endale meeldib mõtelda, et selline lähenemisviis – ajaloo ja teooria läbipõimitud käsitlemine – on algupärane, aga küllap on keegi kuskil ka seda teinud. Mis puutub peamistesse intellektuaalsetesse mõjudesse, siis räägib isikunimede register iseenda eest. Lisaks sellistele ajaloolistele tegelaskujudele nagu Napoleon, Solon jt, kelle esinemissagedus tuleneb valitud taustaepisoodidest, paistavad registris silma John Gray, John Maynard Keynes, Karl Marx, James Macdonald, Karl Polanyi. Selles loetelus on Keynes ja Marx siiski pigem ajaloolised heerosed kui intellektuaalsed mentorid. Kõige rohkem on minu arusaamist maailmast ja üldist elutunnetust viimastel aastatel kindlasti mõjutanud Briti poliitikafilosoof John Gray. Et suur osa raamatust tegeleb ühel või teisel viisil valitsussektori rahandusega, siis kasutasin ma ohtralt James Macdonaldi suurepärast teost „Vaba rahvas kõrvuni võlgades” (A Free Nation Deep in Debt). Karl Polanyi „Suur transformatsioon” oli samuti väga oluline allikas. Keegi ütles kunagi, et 20. sajandil ilmus kaks tähelepanuväärset majanduspoliitilist teost: Hayeki „Tee orjusesse” ja Polanyi eespool nimetatud raamat. Hayeki olen eesti keelde juba ümber pannud. Selles teoses vaatasin siis pisut lähemalt tema ideoloogilist vastaspoolust. Mõlemad on väga huvitavad ja mõtlemapanevad. Kasutatud kirjanduse loetelu on aukartustäratavalt pikk. Kas oled need kõik 35

läbi lugenud ja kust antud kirjandusele oled ligi saanud? Kõiki kasutatud kirjanduse loetelus osundatud allikaid ma muidugi läbi lugenud ei ole. Minusugusel aeglasel lugejal kuluks selleks ilmselt terve elu või rohkemgi. Küll aga olen igast viidatud raamatust lugenud mingit peatükki või osa, mis on parajasti olnud käsitletud teema jaoks oluline. Mis kirjandusele ligipääsemisse puutub, siis siin oli Amazonil ja eriti muidugi Kindle’il ülioluline roll. Praegu saab sekundiga suure osa huvitavast kirjandusest alla laadida. Ilma selleta oleks kogu protsess olnud kordades vaevalisem ja aeganõudvam. Kui suur on sinu sees konflikt majandusliku inimese ja poliitilise looma vahel? Ju ma vist keskmisest inimesest pisut perum olen, selle kohta on mul oma võrdlemisi kirevast minevikust hulgaliselt tõendusmaterjali ette näidata. Aga kui nii, siis nii. John Gray on öelnud midagi sellist, et nendest, kes üritavad oma loomalikku alget eitada, ei saa mitte pühakud, vaid inimlikkuse karikatuurid. Pilapildiks saamise ambitsioonid mul igatahes puuduvad. Kas sinu raamatu põhjal võib järeldada, et tegelikult pole midagi uut siin päikese all ja ajaloo põhjal saame üpris täpselt ennustada tulevikku? Selle küsimuse esimeses pooles sisalduva väitega olen ma täiesti nõus. Koguja küsib kohe alguses (1:10): „Või on midagi, mille kohta võiks ütelda: vaata, see on uus?” Ja enamasti kipub vist tõesti nii olema, et see, mis meile tundub uus, viitab lõpuks vaid lüngale meie hariduses. Ma ei valinud juhuslikult oma raamatu juhtlauseks Mika Waltari tsitaati. Mulle on ta erakordselt sümpaatne. Tema „Sinuhe” on sisuliselt 800 leheküljele laiali tõmmatud Koguja raamat. Selline nukker huumor ja temast õhkuv olemuslik heasoovlikkus on mulle

Õlg alla Hardo isikupärane ja kaasakiskuv eneseväljendus nii kõnes kui kirjas on meile kõigile tuttav. Seega oli rõõm piiritu, kui Hardo ühel päeval teatas, et ta on teinud oma arvutis Exceli-faili, mis sisaldab raamatu idee esialgset sisukavandit. Kaks aastat tagasi 5. märtsil fikseerisime plaani ka juriidiliselt, kui sõlmisime raamatu väljaandmiseks lepingu autori, kahe toetaja ja Eesti Keele Sihtasutuse vahel. Tulemuseks on raamat, mis võiks osati asendada ülikooli, miks mitte ka gümnaasiumi majandusajaloo kursust või vähemalt olla antud kursuse üheks tüvitekstiks, kui laenata mõistet Rein Veidemannilt. Me tajume hästi, millises keskkonnas me elame, aga vähem omame ettekujutust, kuidas inimkond on jõudnud läbi katsetuste ja eksimuste just siia, kus me täna oleme. Hardo esikteos pakub rohkelt vastuseid. Viljar Arakas EfTEN Capitali tegevjuht

I NVE STE E RI – NR 1/2015

Intervjuu

Mida uut avastasid raamatu jaoks info kogumise ja kirjutamise käigus? Ma sattusin kirjutamise käigus päris mitme väga huvitava autori peale. Princetoni ajaloolane Stephen Kotkin ja Austria katoliku preester Ivan Illich on esimesed, kes siinkohal meenuvad. Kotkini „Magnetmägi” oli minu jaoks silmi avav teos stalinismi olemusest ja Illichi „Meditsiini piirid” viis mu otseteed läänemaailma krediidikriisi sügavaimate juurteni. Kui jutt juba Illichile läks, siis kõige suurem avastus oligi minu jaoks vast see, kui suurt ja praeguseks juba teadvustamata rolli on meie tänase maailma kujunemisel mänginud kristlus. Majanduse ja religiooni vahekordi käsitlevat peatükki „Lux Dei” ei olnud mul alguses üldse kavaski. See idee tekkis tõesti alles kirjutamise käigus. Lõppjäreldustes oled üpris pessimistlik. Miks? Ma ei tea, kui pessimistlikud need järeldused nüüd on. Näosaate taustal on need ilmselt tõesti pisut kurvameelsed, „Matteuse passiooni” kõrval aga kindlasti mitte. Minu arvates on viimasel inimese eluga tublisti rohkem pistmist kui esimesel. Mis ei tähenda, et ma nn näosaadete suhtes ilmtingimata väga üleolev oleksin või tahaksin olla.

Nõutud mees Tänu oma sügavatele teadmistele, julgetele väljaütlemistele ja osavale sõnaseadmisele, on Hardo Pajula esinemised populaarsed.

INVE ST EERI – NR 1/20 15

väga südamelähedased. Teise poolega, kui nüüd küsimuse juurde tagasi tulla, ma seevastu nõus ei ole. Gray – jälle Gray! – ütleb, et „inimese teadmatus tuleviku ees jääb ümberlükkamatuks tõsiasjaks”. Selle vastu ei aita ajalugu ega kompetentsikeskustes viljeldav pseudomatemaatiline sigrimigri. Lõppude lõpuks on nii ajaloo kui ka ökonomeetriaga tegelemisel üks funktsioon: pakkuda lohutust ja aidata oma teadmatust unustada. Ja nagu ütleb üks minu teine suur lemmik, raamatuski tsiteeritud Stig Dagerman: „Meie vajadus lohutuse järele on lõpmatu.”

Millal on järgmist raamatut oodata ja mis teemal? Järgmise raamatu idee on tõesti olemas. Esialgu ei tahaks sellest veel eriti rääkida, aga see on kindlasti vähemalt paariaastane ettevõtmine. Kus on plaanis sinu järgmine maraton? Viimane maraton jäi aastasse 2007. Sain aru, et ega ma ajast 3.20 palju kiiremini joosta ei jaksa, ja mis neist liigestest siis ikka nii väga lõhkuda. Vahepeal oli veel ka oma animaalse alge taltsutamisega omajagu tegemist. Ja elu on õpetanud, et igasugustesse edusammudesse tuleb siin suhtuda suure ettevaatlikkusega. 36

BUSINESS LOUNGE

TLL–HEL

alates

/reisija

HOIA TÖÖASJAD KONTROLLI €

ALL KA MEREL, ÜLEJÄÄNU EEST HOOLITSEME MEIE.

Broneeri pilet www.tallink.ee

Lepingulistel klientidel on alati paremad hinnad. 37

I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOTO: LAN/CORBIS /VID A P RE SS

INVE ST EERI – NR 1/20 15

Ettevõte

Alibaba HIINA ETTEVÕTTEST ALIBABA ON TÄNU KIIRELE KASVULE SAANUD MAAILMA SUURIM INTERNETIKAUBAMAJA. LISAKS SELLELE TEGI ETTEVÕTE HILJUTI KA MAAILMA SUURIMA AKTSIATE AVALIKU ESMAPAKKUMISE. ENT SEE EI OLE VEEL KÕIK – HIINA DEMOGRAAFILISTEST TRENDIDEST KASU SAAVAT HIIGLAST ISELOOMUSTAB KA MÄRKIMISVÄÄNE KASUMLIKKUS. HIINA ETTEVÕTTE ALIBABA GROUP asutas 1999. aastal Jack Ma ning ettevõtte peamine tegevusvaldkond on internetikaubamajade opereerimine. Praeguseks 190 riigis tegutsev Alibaba alustas oma äritegevust veebilehega Alibaba.com, mis loodi eesmärgiga ühendada kohalikud hulgimüüjad globaalsete ostjatega. Tänaseks on veebilehest välja kasvanud Hiina suurim globaalne hulgimüügiplatvorm. Ent sellega ettevõtte äritegevus ei piirdu – Alibabale kuulub nii Hiina suurim internetipood Taobao.com kui ka eestlastele tuntud veebipood AliExpress. Ühtlasi on sõna „Alibaba” Hiinas internetimüügi sünonüümiks. Kuigi Alibaba opereerib mitmeid erinevaid veebiplatvorme, on ettevõtte jaoks kõige olulisemad Hiina turule suunatud e-poed. 2014. aasta septembris lõppenud 12 kuu jooksul müüs ettevõte kohalikele elanikele mõeldud internetipoodides (Taobao, Tmall ja Juhuasuan) 2 triljoni 39

jüaani (276 miljardi euro) väärtuses kaupu. Seda on poole võrra rohkem kui aasta varem. Maailma suurim Kiire kasv on Hiina ettevõttest teinud maailma suurima internetikaubamaja. Kui Alibaba internetipoodides ostetud kaupade väärtus ulatus 2014. aasta septembris lõppenud 12 kuu jooksul 325 miljardi dollarini, siis USA konkurendi, 152 miljoni kasutajaga eBay veebilehtedel osteti samal ajal kaupu 83 miljardi dollari eest ning 260 miljoni aktiivse kasutajaga Amazoni internetipoes 123 miljardi dollari eest. Seega on Hiina ettevõte neli korda suurem kui eBay ja 2,6 korda suurem kui USA suurim internetimüüja Amazon. Erinevate ärimudelite tõttu ei saa aga Amazoni pidada Hiina ettevõtte otseseks konkurendiks. Erinevalt Amazonist, kes osaleb ise aktiivselt oma veebilehel paku-

Rikas mees Alibaba asutamine ja edu on tõstnud Jack Ma Hiina kõige rikkamaks inimeseks. Tema varanduse väärtust hinnatakse läinud aasta lõpu seisuga ligikaudu 30 miljardile dollarile.

TEKST: KRISTIINA KIRTSI

LHV analüütik I NVE STE E RI – NR 1/2015

320 320

600 600

240 240

400 400

160 160

200 200

8080

0 0

juuni 2012 2012 juuni

dets 2012 dets 2012

juuni 2013 2013 juuni

dets 2013 2013 dets

juuni 2014 2014 juuni

dets 2014 2014 dets

Miljonit

800 800

Miljonit

Miljardit jüääni Miljardit jüaani

Ettevõte

0 0

Aktiivsed kasutajad (lõppenud 12-kuud) (parem telg) Internetipoodides ostetud kaupade väärtus (vasak telg) Läbi mobiilsete seadmete ostetud kaupade väärtus (vasak telg)

Tehingud mobiilseadmetega Alibaba veebikeskkondades tehakse üha enam oste läbi mobiilsete seadmete. Viimases kvartalis kasvas nutitelefonide kaudu tehtud ostude osakaal ettevõtte käibest 42 protsendini ja ostetud kaupade väärtus 327 miljardi jüaanini (46 miljardit eurot) (vt joonis). Võrdlusena, aasta tagasi ulatus nutiseadmete kaudu tehtud ostude osakaal vaid 15 protsendini müügitulust ja tehingute maht 55 miljardi jüaanini (7,5 miljardit eurot).

Reklaamitulu Hiinast Alibaba müügitulu allikad on kaupmeestelt võetavad reklaamitulud, tehingu- ja liikmetasud, mis eelmisel majandusaastal moodustasid umbes 95% ettevõtte käibest. Suurim müügituluallikas (osakaal 66%) oli eelmisel majandusaastal Hiina internetikaubamajade müüjatelt võetud reklaamitulu. INVE ST EERI – NR 1/20 15

tavate kaupade müügiprotsessis ja ladustamises, pole Hiina internetikaubamajal müüdavate kaupade logistikas suuremat rolli. Alibaba – nagu ka eBay – põhitegevuseks on kaupade ostjaid ja müüjaid ühendavate veebikeskkondade opereerimine. Mõlemast USA ettevõttest eristab Alibabad aga sõltuvus koduturust: kui eBay teenib väljastpoolt koduturgu 52% ning Amazon 40% müügitulust, siis Alibaba vaid 14%. Ent konkurente leidub ka lähemal – Hiinas on Alibaba peamised konkurendid internetiettevõtted Tencent ja Baidu. Alibaba menukuse põhjuseks võib pidada Hiina päritolu ja liidripositsiooni sealsel turul. Hiina turg oma massiivsuse ja võimalustega tekitab investoreis ärevust, mis muuhulgas viis ka USA kõigi aegade suurima IPO läbiviimiseni. Hiinale omased tohutud kaubamahud võimaldavad Alibabal pakkuda ühelt poolt soodsat hinda ostetavale kaubale, kuid teisalt on ettevõtte internetipoed tuntud ka selle poolest, et kauba kohaletoimetamise eest hinda ei küsitagi. Kui lisada siia lihtsus ja mugavus kasutaja jaoks, samuti kindlus kauba kättesaamise osas, millele ettevõte spetsiaalse deposiitkontoga rõhku paneb, saamegi vastuse küsimusele, miks Alibaba teenuste populaarsus üle maailma kasvab. Viimases kvartalis kasvas Alibaba internetipoodides ostetud kaupade väärtus

aastatagusega võrreldes 49% ehk 787 miljardi jüaanini ning aktiivsete kasutajate arv 45% ehk 334 miljonini. Alibaba kasvu toetavad Hiina demograafilised trendid: 1,35 miljardi elanikuga Hiinas kasvab pidevalt nii internetti kui ka nutiseadmeid kasutavate inimeste hulk. Internetti kasutab riigis juba pea pool elanikkonnast ning mobiilset internetti 500 miljonit inimest. Ent maailmas suuruselt teise majandusega riigi jaoks toetab internetimüügi kasvu ka kaupluste vähearenenud infrastruktuur: kui USA-s on 2,6 ja Suurbritannias 1,3 ruutmeetrit kaubanduspinda inimese kohta, siis Hiinas võrdluseks vaid 0,6 ruutmeetrit. McKinsey & Co prognooside kohaselt Hiina internetimüügiturg 2015. aastal kolmekordistub 2011. aastaga võrreldes, kasvades 332 miljardi euroni. Ootused kasvavad Investorite ootused Alibaba tulemuste suhtes aga järjest suurenevad. Nii näiteks oodati pühadeaegselt müügilt tegelikest müüginumbritest enam ning suurtest numbritest hoolimata Alibaba aktsia hind langes. Pettumust valmistanud müügitulu põhjus oli mobiilseadmete kaudu sooritatud ostude osakaalu kasv ettevõtte käibes – läbi mobiilsete seadmete pole ettevõttel võimalik teenida sama suurt reklaamitulu kui personaalarvutite kaudu. Ent käimasoleval majandusaastal on Alibaba kasumlikkus hakanud vähenema: 2015. aasta majandusaasta esimese kahe kvartali jooksul langes Hiina ettevõtte ärikasumi marginaal aastataguse 48% pealt 35% peale. Marginaale on viimastel kvartalitel vähendanud nii madalamate marginaalidega ettevõtete ostmine kui ka investeeringute ja turunduskulude suurenemine. 290 tütarettevõttega Alibaba äritegevus ei piirdu vaid internetikaubamajade opereerimisega. Üks suuremaid ärivaldkondi on ka pilveteenused. Kuni 2011. aastani kuulus Alibabale elektrooniliste maksete 40

94,45

10/24/14

95,76

10/27/14

97,79

10/28/14

99,68

10/29/14

98,31

10/30/14

98,73

10/31/14

98,6

11/3/14

101,8

11/4/14

106,07

11/5/14

108,67

11/6/14

111,57

11/7/14

114,56

11/10/14

119,15

11/11/14

114,54

11/12/14

118,2

11/13/14

114,84

11/14/14

115,1

11/17/14

114,25

11/18/14

110,81

11/19/14

108,82

11/20/14

109,82

11/21/14

110,73

11/24/14

113,92

11/25/14

113,47

11/26/14

112,67

11/28/14

111,64

12/1/14

105,99

12/2/14

109,89

12/3/14 110,64 teenus Alipay. Alipay, millel on Hiinas 12/4/14 109,17 enam kui 300 miljonit kasutajat ning 12/5/14 107,9 millele kuulub pool kogu 12/8/14 Hiina turust, 105,07 tuli Hiina valitsuse regulatsioonide tõttu 12/9/14 107,48 Alibabast eraldada (ettevõte kuulub nüüd 12/10/14 103,88 12/11/14 104,97 Alibaba asutajale Jack Ma’le). Vaatamata 105,11 sellele on kahe ettevõtte 12/12/14 vahel säilinud 12/15/14 104,7 partnerlussuhe – umbes 80% Alibaba in12/16/14 105,77 ternetiostudest Hiinas tehakse läbi Ali12/17/14 109,02 pay. 12/18/14 109,25 12/19/14

110,65

12/22/14 108,77 Kauaoodatud IPO 12/23/14 Alibaba 105,52 2014. aasta septembris noteeris 12/24/14 105,95 Group aktsiad USA börsil – tegemist oli 12/26/14 105,95 nii USA kui ka maailma12/29/14 suurima105,98 aktsiate avaliku esmapakkumisega. 12/30/14 105,75 Tugeva nõudluse tõttu kerkis esialgselt 12/31/14 103,94 1/2/15 103,6 kaasatud 21,8 miljardit USA dollarit 1/5/15 10125 aktsiate täiendava müügi tõtt u lõpuks 1/6/15 103,32 miljardi dollarini. Sellega tõukas Alibaba 1/7/15 102,13 troonilt maailma senise suurima aktsiate 1/8/15 105,03 avaliku esmapakkumise, milleks oli 2010. 1/9/15 103,02 aastal 22,1 miljardit dollarit kaasanud 1/12/15 101,62 100,77 Hiina pank Agricultural 1/13/15 Bank of China. 1/14/15 99,58 Alibaba aktsia börsil noteerimise järgselt 1/15/15 omavad suurimate aktsionäridena 96,31 1/16/15 96,89 ettevõttes osalust: 7,8% asutaja Jack Ma, 1/20/15 100,04 32,4% Softbank, 16,3% Yahoo ning 3,2% 1/21/15 103,29 Joseph Tsai. 1/22/15 104 1/23/15 103,11 Kiiresti kasvava Hiina internetikauba-

1/26/15

103,99

1/27/15

102,94

1/28/15

98,45

1/29/15

89,81

1/30/15

89,08

2/2/15

90,13

F O T O : X I N H UA PRE SS/V I DA PRE SS

91,63

10/23/14

Alibaba Groupi aktsia hind 120 120

USAdollar dollar USA

FOT O: Z H EJI A N G DA I LY / I M A G I N E C H I N A/V I DA PRE SS

10/22/14

90 90

60 60 30 30 00 18.09.2014

18.10.2014

maja atraktiivsust investeeringuna vähendab tõsiasi, et ka pärast börsil noteerimist omab Jack Ma koos 26 ettevõttesisese juhiga endiselt kontrolli ettevõtte üle. Seda võimaldab USA-s lubatud erinevate õigustega aktsiastruktuur, kus kõikidel aktsionäridel ei ole võrdset hääleõigust. Samuti pärsib Alibaba aktsia atraktiivsust see, et asutajast Jack Ma filosoofiaks on eelistada klientide ja töötajate huve aktsionäride huvile. Lisaks ei maksa Alibaba dividende ega plaani seda teha ka lähitulevikus, kuna kogu vaba raha suunatakse ettevõtte arendamisse. Viimasel ajal on kõneainet pakkunud ka suure börsifirma avatus piraatkauba ja võltsitud kaubamärkide vahendamisele, sellest omakorda aga tulenevad probleemid rahvusvahelistele reeglitele vastamisega. Piraatkaubandust võib samas pidada Hiina eripäraks, sest on teada, et suurriik vaatab antud teemale läbi sõrmede. Investorite pilk on suunatud juba ka kaugemale. Nimelt muutuvad 17. märtsil kaubeldavaks kauaaegsete aktsionäride 429 miljonit Alibaba aktsiat. Juba on ka teateid, et Alibaba finantsüksus (Ant Financial) võib kaaluda eraldi IPO-t 2016. aastal.

18.11.2014

18.12.2014

18.01.2015

Ettevõtte aktsia graafik alates börsil noteerimisest Kui Alibaba aktsia on alates börsil noteerimisest odavnenud umbes 9%, siis S&P 500 aktsiaindeks on samal ajal kerkinud umbes 2%. Alibaba aktsia kaupleb 40 korda 2015. aasta oodatavat kasumit ning 34 korda EV/EBITDA-d.

Korralik marginaal Alibaba käive kasvas eelmisel majandusaastal võrreldes aastatagusega 52% ehk 52,4 miljardi jüaanini (6,4 miljardit eurot) ning puhaskasum 175% ehk 23,4 miljardi jüaanini (2,8 miljardit eurot). Hiina ettevõtte ärikasumi marginaal kasvas samal ajal 16 protsendipunkti ehk rekordilise 47% peale. Võrdlusena, Amazoni ja eBay käive on kokku liidetult umbes 11 korda suurem kui Alibabal, samas on kahe USA ettevõtte puhaskasum umbes 17% väiksem kui Hiina ettevõttel. Samuti ei küündi USA ettevõtete marginaalid Alibaba lähedalegi. I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOTO: SCA NPIX

INVE ST EERI – NR 1/20 15

Guru

Mr Zara

MILJARDÄRIDE IMELISED EDULOOD ON KÜLL ERINEVAD, AGA ÜHES SIISKI SARNASED. RIKKAKS, ERITI AGA ÜLIRIKKAKS SAAB (JA JÄÄB) VAID SEE, KES SEDA KÕIGEST HINGEST IHALDAB NING ON SELLE NIMEL NÕUS KAUA JA KÕVASTI TÖÖD TEGEMA. JA VEEL, ÄRIIDEE peab põhinema sellise toote müügil, mida kõik ostavad – mida sagedamini, seda parem –, ilma milleta nagu ei saagi olla ja mis ei püsi kaua värskena. Sel juhul on tegu eriti soodsa tegevusalaga (nagu leivatootminegi). Kui maailma rikkaim inimene on meile kõigile tuntud, igapäevast arvutikeskkonda müüv põhjaameeriklane Bill Gates, siis Euroopa rikkaim on juba aastaid igapäevasest leivastki tihti olulisemaks peetava igapäevase moeriietuse tootja ja müüja, hispaanlane Amancio Ortega Gaona.

TEKST: ANTS VILL I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOT O: S C A N P I X

Guru

Kiire mood ja od a Üleilmse igapäevase „moeleiva” küpsetaja maine vara kasvab üha, igasugustest masudest hoolimata. Praegu on tal varasid kokku umbkaudu 66 miljardi dollari väärtuses. Algus oli aeglane Raudteelase poeg, pere neljas laps Amancio sündis Loode-Hispaanias. Kui Amancio oli 14-aastane, kolis pere Galicia regioonis asuvasse A Coruña linna, kus meie loo peategelane sai juba noorukina abilise koha päevasärgivalmistaja töökojas. See Gala nime kandev pood on A Coruña kesklinna tänavanurgal siiani tegev ning traditsioonid on tolles maanurgas tõesti au sees. Ega Amancio edulugugi alanud poisikesepõlves, vaid ikka soliidses täismeheeas – nagu väärika tekstiilitootmisajalooga kandile kohane. INVE ST EERI – NR 1/20 15

Hiljem ka riidekaupmeeste ja rätsepate juures töötanud Ortega elu edenes rahulikus tempos. Erilisest kooliharidusest ei osanud vaestest oludest noormees unistadagi. Kolmekümneselt võttis ta naise, kuus aastat hiljem aga asutas oma äri – Confecciones Goa ehk vabas tõlkes Goa Iluesemed. Goa on tuletatud tema nime ümberpööratud initsiaalidest (Gaona Ortega Amancio). Firma turustas tepitud hommikumantleid, mida tootsid tuhanded õmbluskooperatiividesse koondunud A Coruña naised. 1975. aastaks, mil 39-aastane Amancio oli ajanud oma hommikumantliäri juba kolm aastat, otsustas ta koos oma naise Rosalíaga avada kodulinnas rõivapoe. Nimi Zorbas valiti välja Amancio lemmikfilmi „Kreeklane Zorbas” järgi, kuid sama nime oli kasutusele võtnud – nüüd 44

d avad hinnad juba võib julgelt öelda, et õnneks – Amancio äriga samal tänaval tegutsenud baar. Legend räägib, et praktilised noored otsustasid Zara kasuks, kuna poesildi tähed olid juba tellitud ning nad ei soovinud reklaamile rohkem raha kulutada. Aga koht oli ülihea – linna kõige uhkemast kaubamajast otse üle tänava. Kohavalik on Zara tugevus ka praegu, 6000 kauplust hiljem. Idee on see, mis loeb Ega keegi peale sugulaste ja naabrite sellest poest ja ärist midagi teakski (rõivaalal tegutsejaid on ju miljoneid), kui poleks olnud revolutsioonilist äriplaani – kiire mood ja odavad hinnad. Juba 1960. aastate alguses, kui Ortega asus ärijuhi kohale kohalikus rõivapoes, pani ta kõrva taha, et vaid mõned rikka45

mad ümbruskonna asukad said endale lubada kallihinnaliste rõivaste ostmist. Nii asuski ta tootma rõivaid odavatest kangastest, mis olid soetatud teisest riiginurgast, Barcelonast. Juurdelõikamine käis käsitsi ja lihtsate lõikelehtede järgi, sest nii oli odavam. Valmisrõivaid müüdi kohalikes poodides ning esimene kasum tuli 1963. aastal, kui Ortega oli 27-aastane. Nüüd võib takkajärele tarkusena öelda, et Ortega suund oli rõivakaubanduse ja moetööstuse demokratiseerimine. Äri edenemine läks tõusvas joones ja üha kiirenevas tempos: esimese kümnendiga lisandus kümneid poode, algul Galicias, siis ka mujal Hispaanias. Praeguseks on 1985. aastal loodud holding-firmal, Inditexi korporatsioonil, kuhu kuulub ka Zara, üle 6000 poe üle ilma. Maailma suurim rõivaste jaemüügi firma turustab

Naine aitas käima lükata Rahvatarkus ütleb, et iga eduka mehe kõrval on tegus naine. Ortega abikaasa Rosalía Mera oli samuti pärit A Coruña linnast. Karmides eluoludes algas tema töötee juba varakult – 11-aastaselt läks ta tööle rõivapoodi, jättes seetõttu kooli pooleli. Müügiassistendi töö andis talle silma moe ja vaistu moeäri jaoks. Pärast abiellumist osales Rosalía Zara kleitide ja pesu kavandamisel. Rikkaim hispaanlanna Kaks aastat tagasi siit ilmast lahkunud Rosalía oli Hispaania kõige rikkam „self-made” naine ning Ortega järel ka kõige rikkam inimene Hispaanias, seda isegi pärast 1986. aastal toimunud lahutust, kui naisele jäi „vaid” 7% impeeriumi aktsiaist. Pärast tema surma sai enam kui 6-miljardilise varanduse pärijana rikkaima hispaanlanna tiitli Ortega ja Rosalía tütar Sandra. I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOT OD: Z A RA

Guru

Suur ettevõte Inditexi korporatsioonil, kuhu kuulub ka Zara, on üle 6000 poe üle ilma. Uusi rõivamudeleid luuakse kuni 12 000 aastas. Parempoolseimal pildil on Zara kodupood A Coruña linnas.

Tehingud kinnisvaraga Mõned aastad tagasi ostis Ortega pealinnas Madridis kõrghoone Torre Picasso. Hispaania kõrgeim, 157 meetri kõrgune hoone läks maksma ligi 540 miljonit dollarit. Väidetakse ka, et Ortega ostetud kinnistu New Yorgis 5. avenüül on üks suuremaid kinnisvaratehinguid USA ajaloos. Hind pole teada, kuid hoones 666 asub üks Zara seitsmest Manhattani kauplusest. Floridas Miamis kuulub ettevõttele ka keskus The Epic Residences Hotel. Seda hoonestut peetakse üheks paremaks luksushotelliks USA-s. INVE ST EERI – NR 1/20 15

lisaks Zarale ka tooteid kaubamärkide Bershka, Massimo Dutti, Oysho, Pull & Bear, Stradivarius ja Uterque all. Enam kui 120 000 töötajaga hiigelettevõttes toodetakse lisaks meeste-, naiste- ja lasterõivaile ka jalatseid ning kõikvõimalikke pudukaupu ja aksessuaare. Eestis on praegu kaks Zara kauplust, lisaks ka kaubamärke Bershka, Armani, Stradivarius, Pull & Bear ja Mango esindavad kauplused. Ära maksa teistele Ühest nurgapoest alguse saanud tööstusimpeeriumi alusidee on lihtne – tee kõike ise ja tee odavalt. Paku seda, mida kõik tahavad, aga kiiremini ja odavamalt. Traditsiooniderohke Hispaania oludes üllatuslikuna näivad uuendused põhinevad ilmselgelt Amancio ja Rosalía heal turuolude ja tarbijakäitumise tundmisel ning muidugi ka praktilisel meelel. Ehkki kiiresti muutuvate asjade kohta öeldakse tihtilugu, et muutub nagu Pariisi mood, on rõivatööstuse traditsiooniline tava esitleda vaid neli hooajalist moodi aastas. Uute moetrendide ettevalmista-

mise aeg on aga vähemalt pool aastat – ja seda juba moetööstuse algusajast saadik enam kui sajand tagasi. Välkmoe leiutanud Zara aga kinnitab, et moejoonisest kuni toote müügilejõudmiseni kulub neil keskmiselt 4–5 nädalat. Uusi rõivamudeleid on korporatsioonil kuni 12 000 aastas ehk keskmiselt 33 iga päev, jõululaupäev ja muud pühad sisse arvatud, samal ajal kui ülejäänud püüavad oma iga-aastast sinilindu 2000– 4000 uue rõivamudeliga. Uute mudelite arvule lisandub paindlikkus müümisel: kui toode „ei lähe”, kõrvaldatakse see juba nädala pärast müügilt, et vabastada koht järgmistele. Sellist kiirmüügistrateegiat toetab ka keerukas logistiline korraldustöö, kus rõivamudelite müügiedu üle peetakse täpset arvet tarne igas ahelalülis – igas poes üle ilma – ning kundede tujukat ostukäitumist jälgitakse detailselt. Välkmood on geniaalne leiutis Viimase moekarje alles väljakujunevat joont osavalt kopeeriv, suisa õhust haarav Zara on tekitanud omalaadse kiirushüp46

hoidsid ettevõtte algusajal kokku kaupluse reklaamsildi pealt, pole Zara oma tegevuse algusest saadik kulutanud reklaami peale peseetatki, eurodest rääkimata. See on täiesti vastupidine lähenemine ülejäänud rõivafirmade pillava ja rikkaliku reklaamistrateegiaga võrreldes.

noosi, erilise tarbimissõltuvuse. Kui moefirmad peavad üldjuhul rahuldavaks olukorda, kus nende moetänaval paiknevat esinduskauplust külastab trenditeadlik ja ostujõuline kunde kolm korda aastas, siis Zara on selle näitaja viinud uskumatu 17 korrani, sest ühtki rõivamudelit, olgu see kuitahes edukas, ei hoita müügis rohkem kui neli nädalat. Lisaks toodab Zara – erinevalt enamikust rõivafirmadest, kes on tootmise viinud kaugel asuvatesse odavatesse riikidesse – suurema osa oma kaubast (vähemalt 50%) kodumaal ja veerandi mujal Euroopas. Vaid esemed, mille mood kiiresti ei muutu (näiteks T-särgid), toodetakse Türgis ja ka arengumaades Aasias. Niisiis, kõige moekamad esemed valmivad sealsamas Amancio ja Rosalía sünnipaigas Galicias, osa tehaseid on naabruses Põhja-Portugalis. Vertikaalne integratsioon põhimõttel „tee kõik ise” tähendab, et kogu tootmine – alates disainist, materjalide tootmisest ja toodete valmistamisest kuni müügini – on Zara enda oma. Ja veel – nii nagu Amancio ja Rosalía 47

Parem ava veel üks pood Amancio on öelnud, et kaup müüb end ise, raha seevastu on mõistlik kulutada uute poodide avamisele. Muide, alles viis aastat tagasi online-kaubandusse sisenenud Zara pakub internetis müüa kõike, mida poeriiulitelgi, ja sama hinnaga. Internetikaubandusega oodati nii kaua vaid seetõttu, et tekiks piisav nõudlus, nagu ärijuht Pablo Isla on öelnud. Tark ei torma. Praeguseks on Zaral otse loomulikult olemas ka nutirakendused. Moefirma Louis Vuitton moedirektor Daniel Piette on Zara kohta öelnud sõnad „võimalik, et kõige uuenduslikum ja hävitavalt silmipimestavam jaemüüja kogu maailmas”. Uudistevõrk CNN on ettevõtet nimetanud Hispaania edulooks. Ilmselt nad ei liialda. Üks müügiargument on viimase hetke moejoont järgival ja seda „imiteerival” kaubamärgil veel – madal hind. Kuidas see on saavutatud, on iselugu. Eelkõige muidugi ülinobeda käibekiiruse ja ülisuurte müügimahtude pealt. Aga ilmselt mitte ilmaasjata pole viimastel aastatel kerkinud üles probleemid toksiliste materjalide kasutamise ning ülikehvade (et mitte öelda orjastavate) töötingimuste osas. Firma hoolib oma mainest ja kuvandist väga ning ülikärmeid ja suuri muutusi lubanud Zara on neid ka teinud – nüüdseks peaks kõik rõivad olema toksiinivabad ja ka töötingimused kolmandates maades asuvates tehastes inimväärsed. Samuti on Zara liitunud karusnahavabade rõivaste tootjate ringiga. Ja Zara tooteid ostavad kõik, ka kuulsused – uue aja pressi jumalanna, hertso-

Kaubamärgid Lisaks Zarale müüakse tooteid kaubamärkide Bershka, Massimo Dutti, Oysho, Pull & Bear, Stradivarius ja Uterque all.

I NVE STE E RI – NR 1/2015

FOT OD: BUL L S

Guru

Lipsu ei kanna Lihtsast elust lugu pidav Ortega koos oma praeguse abikaasa Flora Pérez Marcotega (abiellusid 2001. aastal).

Kallid transpordivahendid Autodest eelistab Ortega Audi A8 sedaani luksusvarianti, mille kohta ta on ise öelnud, et seda pigem mugavuste kui luksuse pärast. Ja oleks imelik, kui rikkal inimesel poleks lennukit. Ortegal on selleks The Global Express BD-700. Kuulsa Bombardieri valmistatud 30 meetri pikkusel reaktiivlennukil on kaheksa reisijakohta, kiirust üle 900 km/h ja lennukaugust 12 000 kilomeetrit. Lennuk maksab 45 miljonit dollarit. INVE ST EERI – NR 1/20 15

ginna Kate on teatanud, et Zara on tema lemmik. Väga privaatne mees Ortega on oma elu jooksul hoidnud väga madalat profiili. 1999. aastani polnud ükski meediaväljaanne temast avaldanud ühtki fotot, ehkki juba tol ajal oli ta Hispaania kõige rikkam mees. 2000. aastal, kui Zara oli börsile minemas, ei õnnestunud Ortegal tagasihoidlikku joont enam hoida ning mehe varjust väljatulek põhjustas Hispaania pressis paraja palavikuhoo. Sellegipoolest on ta andnud intervjuusid kokku vaid kolmele lehele. Selline infonappus on muidugi tekitanud vaakumi, mida täidab hulk tühja juttu. 2001. aastal, kui firma läks börsile, abiellus Ortega uuesti – abikaasa Flora Pérez Marcote on Inditexi juhatuses ametis nõuandva direktorina. Siiski on teada, et oma harjumustest kinni pidav Ortega käib igal hommikul ühes ja samas kohvikus ning lõunatab koos oma kaastöötajatega ettevõtte selvesööklas. Ortega keeldub kategooriliselt lipsukandmisest ning eelistab enamasti lihtsat „mundrit” – sinist kuube, valget särki ja halle pükse. Muide, ükski noist

pole Zara toodang. Ja kõik need pikad aastad on Ortega kaasa löönud oma firma kujundus- ja tootmisprotsessides. Siiski, neli aastat tagasi teatas toona 75-aastaseks saanud rõivakuningas, et läheb erru, ja palus tegevjuhil Pablo Islal impeeriumi juhtimine üle võtta. Töötegemisest ta aga ei taandunud. Ja kedagi pole teda ka keelamas – talle kuulub 59% maailma suurimast rõivaimpeeriumist. Lihtsast elust lugu pidav Ortega elab koos oma abikaasaga tagasihoidlikus elamus Atlandi ookeani äärses sadamalinnas A Coruñas, sealsamas, kus ta 60 aastat tagasi oma töömeheteed alustas. Vabal ajal armastab ta ratsutada ja talle kuulub ka Finisterre ratsutamiskeskus Galicias. Samas ütleb mees, et tal pole puhkamiseks aega, sest ta armastab pigem tööd teha. Ning aktsiad jätkavad tõusmist. Hispaania vähejõukama rahva rõivastajana alustanud härra Zara idee – mood kõigile, kähku ja odavalt – pole oma tootlikkust kaotanud. Keegi pole ka Zara igapäevast, aastakümneid jätkunud loomingulist-logistilist imetrikki – Pariisi catwalk’ilt kahe nädalaga Adelaide’i kaupluse kleidistangeni – suutnud siiani korrata. 48

Suur uudis

Unistuste tööandja LHV PANK KUULUTATI VÄRSKEKS UNISTUSTE TÖÖANDJAKS. UURISIME LHV PERSONALIJUHILT HÄLI MÄNDMAALT, MIS ON SELLE TIITLI TAGA. Mis teeb LHV-st unistuste tööandja? Võiksin rääkida meie laiast ja põnevast soodustuste paketist, kuid see ei tee meid eriliseks. Palk ja soodustused on väga olulised, kuid need ei pane inimesi pühenduma ega rõõmsalt hommikuti tööle tulema. Usun, et unistuste tööandja on kombinatsioon mitmest komponendist: huvitav töö, enesearengu- ja karjäärivõimalused, omanikutunne ja ettevõtlik meelelaad, soov ka töövälist aega koos veeta, mõnus töökeskkond ning lihtne ja kiire asjaajamine. Milline on LHV töökultuur? Hoiame tööka start-up-ettevõtte kultuuri. Meie ettevõttesisene asjaajamine on lihtne ja mitteformaalne. Liigume hoogsalt edasi ja seame igaks poolaastaks eesmärgi tulla välja vähemalt ühe suurema uue toote või teenusega. Arvestame, et meie konkurentideks tööjõuturul on pankade asemel hoopis väiksemad uued ettevõtted tehnoloogia- ja finantsmaailmas. Pooled LHV töötajatest on osanikud, kellele kuulub kokku 4% LHV aktsiatest. Iga töötaja panus mõjutab ettevõtte terviktulemust, mistõttu igal töötajal on mõju sellele, kui hästi meil kokkuvõttes läheb. Meie inimestele meeldib koos vaba aega veeta – meil on palju ühisüritusi ja osavõtt nendest on väga aktiivne. 49

Mida töötajate otsimisel silmas peate? Erinevad inimesed muudavad organisatsiooni tugevamaks. Eri vanuses, erineva töö- ja elukogemusega inimesed näevad asju erinevate nurkade alt ning see loob eelduse parimate lahenduste leidmiseks. Võtame tööle inimesi, kellel on potentsiaal olla omal alal parim. Märkame tulevasi talente ja soovime nende karjäärile kaasa aidata, näiteks 10% meie töötajatest on alustanud praktikandina.

Häli Mändmaa

Kuidas töötajad LHV-ga rahul on? Viimane uuring näitas, et rahulolu LHV kui tööandjaga on väga kõrge, eriti kiidavad meie inimesed toredaid ja sõbralikke kolleege, tööõhkkonda, LHV mainet ja missiooni, võimalust teha põnevaid asju ja end arendada. Kuidas tagada tööandjana, et töötajate rahulolu oleks kõrge, panustades samas ka uute töötajate leidmisesse? Oluline on käia ajaga kaasas ja teha uusi ning huvitavaid asju. Meil on väga võimekad inimesed ja me ei taha, et neil hakkaks igav. Oluline on lubada töötajate loovusel särada, kasutada uusi tooteid ja tehnoloogiaid, olla innovaatilised. Ei tohi karta eksida, sest tihti tekivad kõige paremad mõtted ja lahendused just läbi eksimise. Kui sisemiselt on kõik hästi, siis tahavad meile tulla ka uued töötajad.

Unistuste tööandja 2014 kuulutati välja 22. jaanuaril. Tiitlile kandideeris 19 organisatsiooni. Žürii valis võitja viie finalisti hulgast. Unistuste Tööandjat valitakse Eestis 2013. aastast alates. Eelmisel aastal võitis tiitli Eesti Sisekaitseakadeemia. I NVE STE E RI – NR 1/2015

F OT O: GI OVA N N I S I ME O N E /SI ME /V I DA PRE SS

Ülevaade

Lähme Lätti LÄTI PANGANDUSELUS ON MITMEID ERINEVUSI EESTIGA. LHV ON ASUTAMAS LÄTIS FILIAALI JA SEEGA ANNAME ÜLEVAATE SEALSE PANGANDUSE VIIMASE AJA TRENDIDEST. 2. VEEBRUARIL ANDIS Läti finants- ja kapitalituru komisjon LHV Pangale loa filiaali asutamiseks Lätis. LHV-st saab seega 11. krediidiasutuse filiaal Läti pangandusturul ja ühtekokku 28. pank Lätis.

TEKST: MĀRIS RAMBAKS

LHV Läti filiaali juht INVE ST EERI – NR 1/20 15

Miks just nüüd? Asjaolusid arvestades võib ajastus Läti pangandusturule sisenemiseks olla väga õige. Ülemaailmne pangandusmaastik ja ka kohalik pangandus Baltikumis teeb läbi muutusi. EY „Globaalse panganduse ülevaate” järgi on traditsiooniliste pankade jaoks lähitulevikus suurim väljakutse konkureerimine sektoriväliste uuendusmeelsete ettevõtetega, kes pakuvad uutel tehnoloogilistel lahendustel põhinevaid teenuseid ja viivad ellu

erinevaid äriplaane. Teenused liiguvad üha enam elektroonilistesse kanalitesse ja seega tiheneb konkurents tavapankade jaoks. Seda on näha ka Lätis, kus juba 90% maksetest tehakse elektrooniliselt ning pangad on sunnitud sellele tendentsile kohanduma kontorite sulgemise ja kulude optimeerimisega. Tänu oma uuendusmeelsusele võib LHV Pangal avaneda häid võimalusi. Lähtudes EY ülevaatest võib öelda, et pangakontorid muutuvad kohast, kus tehakse igapäevapanganduse toiminguid, pigem konsultatsioonikeskusteks ning nutitelefonidest saavad digitaalsed rahakotid. Viimast on märgata ka 2014. aasta tulemuste põhjal, kuna Läti pankadel õnnestus säilitada kasumlikkus laenuportfellide vähenemisele vaatamata. Laenu50

portfellide vähenemine on siiski lõpule jõudmas ja olukord stabiliseerumas. LHV-l on juba pikka aega olnud ambitsioon laiendada oma tegevust Lätis, kuid just eurole üleminek eelmisel aastal ja asjaolu, et nii Eesti kui ka Läti on osa Euroopa ühtsest maksesüsteemist, muudab filiaali avamise täna väga otstarbekaks. Seni on LHV Pank tegutsenud Lätis piiriülese teenusepakkujana ja pakkunud klientidele eelkõige investeerimisteenuseid. Nüüd on plaanis turule tuua ka hoiused, maksed ja pangakaardid. Eurole üleminekuks valmistusid Läti pangad kauem kui aasta. Kuigi kardeti, et euro toob endaga olulise hinnatõusu, aitas tagasihoidlik inflatsioon kaasa pehmele üleminekule. Tarbijatele oli see hea uudis, kuid kahjuks jäid täies ulatuses täitumata ka ootused, et euro tulek meelitab Lätisse suurema hulga väliskapitali. Siiski võib tõdeda, et üldist majandusarengut on otseselt toetanud eurost tingitud säästude suurenemine. Läti Panga andmeil on esimene euro-aasta võimaldanud Lätis valuutavahetuse arvelt kokku hoida 70 miljonit, maksetelt 100 miljonit ja 50 miljonit ka välisvõla teenindamiselt. Läti pangandus 2014. aastal Teine märkimisväärne, kuid mitte nii positiivne areng eelmisel aastal oli uus 51

maksejõuetuse seaduse eelnõu, mis võimaldab eraisikutel võlast vabaks saada (k.a eluasemelaenust). Muudatus puudutab küll vaid laenulepinguid, mis sõlmitakse pärast seaduse vastuvõtmist märtsis, kuid mitmed pangad on seadusemuudatusele juba reageerinud, tõstes kodulaenude minimaalset omafinantseeringut 30 protsendini. Septembri lõpu seisuga oli eraisikute eluasemelaenude maht 4,8 miljardit eurot ja see moodustas kolmandiku kogu pangandussektori laenuportfelli mahust. Nüüd, vahetult enne uue seaduse vastuvõtmist on tekkinud arutelu selle üle, kas lubada laenutaotlejatel valida, kas nad soovivad kõnealust punkti oma lepingusse. Peagi selgub, kas valikuvõimalus tekib või mitte. Kuigi tänasel Läti pangandusturul tegutsejate arvu võib võrdluses naaberriikidega pidada pigem kõrgeks, ei ole pärast taasiseseisvumist olnud hetke, kui krediidiasutuste arv oleks langenud alla 22. Peamine põhjus on Läti võrdlemisi laiaulatuslik mitteresidentidele suunatud pangandusäri. See väljendub Läti pankade deposiitides, mis eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks tõusid umbes 21 miljardi euroni, Eestis ja Leedus oli säästude maht vastavalt 14 ja 14,5 miljardit eurot. Mitteresidentide säästude maht

Lisateavet Kui vaadata Balti riikide pangandussektori laenumahtusid, siis on laenuportfellide kogusumma kõigis riikides ligi 15 miljardit eurot. Kui võtta arvesse ka muud varad, on Läti panganduse kogumaht 29,4 miljardit eurot, Leedus on varade kogumaht 23,1 miljardit ja Eestis 20,5 miljardit eurot. Kapitaliseerituse järgi edestab Läti 2,9 miljardi euroga Eestit (2,7 miljardit eurot) ja Leedut (2,6 miljardit eurot).

I NVE STE E RI – NR 1/2015

162 177 45

Ülevaade

135

180

Laenu portfell (mln eurot) Dynamics YoY (%)

Uued laenud (mln eurot)

24 000

600 503

-13%

443

450

18 000

369

-52%

327

360 363 383

300

12 000

238 253

201 6 000

150

-14%

-17%

0 2008

2010

2012

185

Q1 2014

Q3 2014

2012

2013

2014

-4% Tõusu alguses Graafikud näitavad soodsat -53% -35% hetke Läti pangandusmaastikule sisenemiseks. Andmed pärinevad Läti pangaliidult, finants- ja kapitalituru komisjonilt ja Läti Pangalt.

INVE ST EERI – NR 1/20 15

moodustab umbes poole Läti pankade hoiustest. -18% 0% Väljastpoolt Lätit pärit mitteresidentide teenindamine võimaldab pankadele kõrgemat kasumlikkust. Läti nelja suurema mitteresidentidega tegeleva panga omakapitali tootlus jääb vahemikku 15– 35%. Eestis jäi kahe kõige kasumlikuma panga vastav näitaja 17% ja 24% vahele, Leedu kõige kasumlikuma panga omakapitali tootlus oli 13%.

on hinnangute kohaselt Lätisse meelitanud 350 miljonit eurot väliskapitali aastas. Möödunud septembrist tõsteti elamisloa saamiseks vajaliku kinnisvarainvesteeringu miinimummahtu 250 000 euroni. Varem oli see summa kinnisvara asukohast olenevalt 140 000 või 70 000 eurot. Esialgsed andmed näitavad, et muudatus on oluliselt vähendanud ajutiste elamislubadega seotud kapitali liikumist.

Läti teenindab välismaalasi Jõukate mitteresidentide kohalolu Läti pangandusturul kinnitavad mitmed märgid. Näiteks on Läti kahekümnest makseid pakkuvast pangast oma sularahaautomaatide võrgustik olemas vaid seitsmel. Samuti on välismaalasi teenindavad pangad andnud välja märksa vähem pangakaarte kui kohalike teenindamisele suunatud pangad, kuid hoiuste mahud pankades on võrreldavad. Suurem osa hoiustest mitteresidente teenindavates pankades on välismaistele juriidilistele isikutele kuuluvad nõudmiseni hoiused. Viimase paari aasta jooksul on suuremad välismaalasi teenindavad pangad laiendanud oma tootevalikut selliste teenustega nagu investeerimine kulda ja kunsti ning erinevad nõustamisteenused. Mitmed pangad aitavad oma kliente ka ajutiste elamislubade hankimisel vastutasuna investeerimise eest kohalikku ärisse või kinnisvarasse. Selline võimalus

ID-kaart tähtsustub Eelmise aasta lõpus võttis Euroopa Keskpank Läti finantsinspektsioonilt üle Läti kolme suurema panga järelevalve, üks neist on ka suurim mitteresidentide teenindamise mahu poolest. Vaadates 2015. aastale on selge, et panganduses jätkub kulude optimeerimine, igapäevapangandus liigub endiselt elektroonilistesse kanalitesse ja mobiilipanganduse kasutamine hoogustub veelgi. Käesolevalt aastalt oodatakse ka, et aina rohkem pankasid lisab oma internetipanka ID-kaardi funktsionaalsuse, mis vähendaks laialt levinud koodikaartide ja PIN-kalkulaatorite kasutamist Lätis ja võimaldaks lepingute elektroonilist allkirjastamist. Balti riigid on selle aasta algusest rakendanud piiriülest ID-kaardi tuge, mis hakkab täielikult tööle aprillis. Tegemist on olulise sammuga kogu Baltikumi ettevõtluse jaoks. Kõike seda arvesse võttes on LHV oma teenustega heas seisus, et Lätis uusi kliente leida. 52

I NVE STE E RI – NR 1/2015

F OT O: A L A M Y /V I DA PRE SS

Nagu pärmi peal VANA HEA INVESTEERIMISSOOVITUS ÜTLEB, ET RAHA TASUB PAIGUTADA SEKTORITESSE, MILLE TOODANGUT LÄHEB INIMESTEL VAJA NII HEADEL KUI HALBADEL AEGADEL. ÜKS SELLINE SEKTOR ON TOIDU- JA JOOGITÖÖSTUS, MIDA OOTAB EES KINDEL KASV.

TEKST: EVA VEINBERG

Partner ja vandeaudiitor OÜ Grant Thornton Rimess INVE ST EERI – NR 1/20 15

RIIGIPIIRID JA PIKAD vahemaad toiduja joogitööstuse ettevõtteid ei piira – vähemalt neid, kes soovivad kasvada. Sellised ettevõtted tahavad käivet ja kasumit teenida igal pool, kus turule sisenemise riskid on vähegi juhitavad. Kuid taevas nende ettevõtete kohal pole päris pilvitu, sest rinda tuleb pista geopoliitilise ebakindlusega, logistiliste piirangutega kiiresti riknevate kaupade laialiveol ning erinevate riikide kõikvõimalike nõudmistega toiduohutusele. Ja muidugi tuleb pidada väsimatut ja pidevat võitlust koha eest poeriiulitel. Eesti toidutööstusele on geopoliitiline ebakindlus kahjuks vägagi tuttav teema – olgu siis seoses impordikeeluga Euroopa Liidust pärit toiduainetele, mille Venemaa kehtestas mullu augustis, või siis veidi varasema keeluga importida meilt pärit sealihatooteid. Toiduainetööstuse (sh joogitööstuse) ekspordi osatähtsus Eesti toodangu müügis on umbes 40%, seega mõjutab välisnõudluse muutumine toiduainetööstuse arengut oluliselt. Kõige kõvemini sai augustikeelu tagajärjel pih-

ta Eesti piimatööstus, mis annab suurima mahu meie toiduainetööstuse toodangust. Nüüd otsitaksegi uusi turge nii riiklikul kui ka ettevõtete tasandil. Ajapikku tekib neid kindlasti, sest toiduja joogisektori kasvu veab maailmas kiirelt muutuv demograafiline olukord. Rohkem rahvast, rohkem näljaseid suid Prognoosid väidavad, et 2050. aastaks on meid maamunal ligi 10 miljardit (2015. aasta jaanuari alguses oli rahvastiku arv 7,28 miljardit). Küllap pole üllatav, et suurim rahvastiku juurdekasv toimub Aasias ja Aafrikas. Seejuures peab Hiina, hetkel suurima rahvaarvuga riik maailmas (1,39 miljardit inimest), mõne aja pärast loovutama esikoha Indiale, kus praegu elab 1,27 miljardit inimest. Rahvaarvult maailmas hetkel seitsmendal kohal platseeruv 181 miljoni elanikuga Nigeeria edestab aga umbes kolmekümne aasta pärast USA-d (praegu 324 miljonit elanikku) ning Musta Mandri vaesest paigast saab vähemalt 54

Üevaade

rahvaarvu poolest maailmas eesrindlane: elanike arvult jõutakse 30 aasta pärast viiendaks riigiks. Nagu vaestes riikides ikka, läheb ka Nigeerias lõviosa inimeste sissetulekust toidule: praegu kulutab keskmine nigeerlane söögile-joogile koguni 73% oma teenistusest ning sealne turg kasvab kiiresti koos keskklassi kosumisega. Nigeerlaste tarbimisharjumused on aga muutumas – nii näiteks soovivad nad osta pakendatud toitu, ja kuna kodumaine toidutööstus pole kuigi arenenud, sõltub nende toidulaud suures osas ekspordist Aasiast, Euroopa Liidust ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. 300 miljonit keskklassi hiinlast Keskklassi osakaal kasvab paljudes arengumaades, sealhulgas Hiinas. Seal on üle 300 miljoni keskklassi esindaja, kes, muide, pelgavad kohaliku toiduja joogitööstuse kehva kvaliteediga toodangut ja on meelsasti valmis kulutama kvaliteedimärki kandvatele välismaistele brändidele. Kuna Hiina teeb massiivseid investeeringuid infrastruktuuri, saab kogu riigis peagi kasutada head õhu-, raudtee- ja veetransporti. See avab välismaalastele varem ligipääsmatuks jäänud Hiina kesk- ja lääneosa. Indias oodatakse keskklassi kasvamist 50 miljonilt 583 miljonini. Sealsest ela55

nikkonnast on rohkem kui pooled alla 30-aastased, kes kõik ootavad toiduja joogikaupadelt kõrget kvaliteeti ja mitmekesist valikut, pöörates seejuures tähelepanu ka orgaanilistele toodetele. Toiduainete eksportimisel Indiasse saavad suurimad takistused suure tõenäosusega olema erinevad regulatsioonid riigi erinevates piirkondades. Kuid rahvaarvu suurenemine ei ole omane vaid arengumaadele. Näiteks Suurbritannias oodatakse rahvaarvu kasvu 2037. aastaks 73 miljonile (praeguselt 63 miljonilt). Seevastu Jaapan, Venemaa ja Saksamaa peavad leppima rahvastiku rohkem kui kümneprotsendilise kahanemisega. Kõik need demograafilised protsessid mõjutavad nii tooteid, mida toiduja joogisektori ettevõtted arendavad ja müüvad, kui ka turge, mida nad tulevikule mõeldes püüdma asuvad. Tehnoloogia jõud Lisaks kasvavale rahvaarvule on veel üks tegur, mis mõjutab toiduja joogisektorit – tehnoloogia. Tehnoloogia, internet ja sotsiaalmeedia muudavad tarbijate käitumist ning suured jaeketid arvestavad sellega. See omakorda seab surve alla toiduja joogitootjad – neilt tahetakse odavamaid hindu, kiiremaid tarneaegu ja võimekust sünkroniseerida oma prognoosid, hankeprotseduurid ja nende täitmisvõimekus klientide soovidega.

Kommentaar Eesti toidutööstus on tugevate traditsioonidega ning igati konkurentsivõimeline. Nagu on näidanud Eesti piimatoodetele uue turu leidmise protsess, hinnatakse meie toodete kvaliteeti kõrgelt ka väga nõudlikel turgudel, nagu seda on näiteks Jaapan. Meie partner, kes tegutseb üle maailma enam kui 65 turul, on tundnud huvi ka teiste Eesti toidusektorite vastu, seega pean võimalikuks, et lisaks piimale võiks Aasias läbi lüüa ka meie liha ja kala, miks mitte ka marjad ja muud loodustooted. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

Trendid toiduja joogitööstuses • Nõudlus muutub kohalikust globaalseks. • Kasvav rahvaarv ja keskklass toidavad nõudlust. • Fookus on proteiini sisaldavatel toiduainetel. • Tehnoloogia ja internet muudavad tarbijate käitumist ja sunnivad tootjaid sellega kaasa minema. • Neljandik globaalse haardega toiduja joogitootjatest ootavad sel aastal ekspordi kasvu. • Euroopa Liidus ootab tänavu ekspordi kasvu koguni 45% toiduja joogitootjatest. Huvitavaid fakte • Singapur impordib üle 90% toiduainetest teistest Aasia riikidest. • Nigeeria on Guinessi toodangu jaoks maailma suurim turg. • Arvatakse, et aastaks 2050 tarbivad arengumaade elanikud 72% maailma toidutoodangust. I NVE STE E RI – NR 1/2015

Analüüs

Säästa või kuluta

KUIGI MAJANDUSKASVU NIMEL ÄRGITATAKSE INIMESI OMA RAHA KULUTAMA, TULEB ISIKLIKU MAJANDUSLIKU VABADUSE NIMEL SIISKI TEHA MÕISTLIKKE OTSUSEID, MIS KALDUVAD SÄÄSTMISE KASUKS. LOE JA MÕTLE KAASA – RAHALINE SÕLTUMATUS EI PRUUGIGI OLLA NII KÄTTESAAMATU. Jaak Roosaare Lõpetanud EBSi rahvusvahelise finantsjuhtimise eriala cum laude 2006. Töötanud OÜ Leguar Capital ja OÜ Müügiguru tegevjuhina. Müünud USAs ukselt uksele hariduslikke raamatuid. Hobideks matkamine ja jalgrattasõit. Kirjutanud raamatu “Rikkaks saamise õpik”, mille tiraaž oli üle 10 000 eksemplari.

TEKST: JAAK ROOSAARE

Investor INVE ST EERI – NR 1/20 15

OLETAME, ET VÕITSID just loteriiga miljon eurot. Pärast esimest rõõmušokki ja töökaaslastele väljategemist hakkad mõtlema, mida selle rahaga teha. Oled nüüd ju miljonär! Võtad ette Kroonika või mõne muu ajakirja „rikastest ja ilusatest” ja vaatad, kuidas miljonärid peaksid elama. Esmalt kindlasti uus auto – ükski miljonär ei sõida ju kümme aastat vana Škodaga! Teiseks tuleks osta maja kuhugi eliitrajooni, miks mitte näiteks Kakumäele või Viimsisse, ning ehk ka väike suvekorter Pärnusse või saarele. Naisele oleks vaja kinkida korralikud pärlid ja endale korralik kell. Seejärel peaks loteriivõitu tähistama ühe luksuslikuma puhkusereisiga, ja tegelikult oleks hea jagada natuke raha ka sugulastele. Ega palju rohkem sellest miljonist ei jätkugi... Kapitaliga teenitud tulu Lugesin hiljuti Thomas J. Stanley raamatut „Stop Acting Rich: And Start

Living like a Real Millionaire”. Jah, tegemist on sama autoriga, kes avaldas palju kuulsust kogunud raamatu „Naabrimaja miljonär”, mille peamine avastus oli, et keskmine Ameerika miljonär elab igavat ja tavalist elu ega kuluta eriti raha. Samas jääb meedia põhjal mulje, et rikkad kulutavad rohkem kui kunagi varem. Uues raamatus läheb autor teemasse sügavuti ning selgub, et suured kulutajad võib laias laastus jagada kaheks: väga rikkad (kapital 10 miljonit või rohkem) ja suure sissetulekuga, n-ö uusrikkad. Probleemid tekivad sellest, et teises rühmas olevad, värskelt kõrge palga peale saanud inimesed üritavad oma tarbimises jäljendada väga rikkaid (vähemalt kümnekordseid miljonäre) ega jõua seeläbi kunagi tõelise rikkuseni. Miks? Sest väga rikkad inimesed ei kuluta oma kapitali, vaid sellega teenitud tulu. Lisaks tuleb arvestada, et miljardäri jaoks on sportauto ostmine rahaliselt sama väheoluline tehing kui keskmisele 56

I LLUS T RAT S I OON : A N N E P I KKO V

inimesele jäätise ostmine – protsentuaalselt varadega on kulu mõlemal juhul olematu. Mis on rikkus? Üks definitsioon, mis on meelde jäänud, ütleb, et „rikkad inimesed elavad ära oma kapitali intresside intressidest”. Mitte kapitalist, mitte intressidest, vaid intressilt saadud intressidest. Paneb mõtlema. Tulles tagasi loteriivõidu juurde – küsi endalt, mida teeksid Sina. Kui palju säästaksid ja kui palju kulutaksid? Kui su vastus ei ole 100% säästmine, siis ei ole sa minu eelmisest mõttekäigust ilmselt aru saanud. Kapitali ei kulutata – see on nagu seemnevili, mida isegi suure näljaga ei tohi nahka pista. Paraku ei õpeta keegi lapsi (täiskasvanutest rääkimata) kapitali koguma ja seda investeerima. Heal juhul räägitakse säästmisest – säästa, et sul oleks pension ning et saaksid osta endale auto ja maja, säästa, et saaksid kogu raha lõpuks ikkagi ära kulutada. Selline säästmine kahjuks aga rikkaks ei tee. Kõige kurvem on muidugi see, et isegi säästmine igapäevaseks kulutamiseks on keskmisele eestlasele raske (uuringu järgi üle 60% peredest seda ei suuda). Propageerin oma raamatus rikkaks saamise alustala57

na liitumist 50%-klubiga – ehk siis säästa ja investeerida tuleks vähemalt 50% oma sissetulekust. See pole lihtne saavutus. Enamik inimesi sellega hakkama ei saa. Miks on säästmine nii raske? Kindlasti on kõige lihtsam süüdistada meie madalaid palku. Mida sa ikka säästad, kui palk on 800 eurot kuus ning pool sellest läheb üüri ja teine pool toidu peale (saladuskatte all ütlen, et sageli läheb osa raha ka suitsu, alkoholi või loteriipiletite peale). Paljud inimesed aga teenivad rohkem, kuid ei suuda ikka säästa. Samal ajal on inimesi, kes saavad hakkama ka 400 euroga kuus. Kui keegi saab hakkama, siis on see võimalik – peab vaid piisavalt kõvasti tahtma! Tegelik põhjus on kinni inimese mõtteviisis. Kui säästmise mõte on tarbimise edasilükkamine, siis on see tõesti raske ja ebameeldiv. Kellele meeldiks häid asju edasi lükata ja täna selle arvelt kehvemini elada? Aga ma väidan, et tegelikult tuleks läheneda säästmisele hoopis teise nurga alt. Ma ei säästa raha selleks, et homme rohkem kulutada. Käsi südamel, ma ei plaani oma sääste üldse kunagi ära kulutada. Proovi aga kellelegi selgitada, et säästad selleks, et sääste mitte kunagi

1. näide Kui oleksid investeerinud Tallinna Vee aktsiasse alates IPO-st kümme aastat tagasi pool oma sissetulekust ning reinvesteerinud kõik dividendid, oleksid juba kaheksa aastaga saavutanud rikkuse ehk rahalise vabaduse – kapitali, mis katab igakuised kulud ja mis kasvab inflatsiooni võrra ka tulevikus. 2. näide Kui oleksid investeerinud Tallinna Kaubamaja aktsiasse 500 eurot kuus alates 1996. aastast, oleksid täna euromiljonär ja teeniksid iga kuu enam kui 5000 eurot dividendidena.

I NVE STE E RI – NR 1/2015

Analüüs Blogisid säästmise ja investeerimise kohta Kristi Saare moneyisyourfriend.eu Taavi Pertman rahafoorum.ee Janar Malmström blogi.djjance.com Tauri Alas isepankur.wordpress.com Jaak Roosaare roosaare.com

kulutada. Võin kihla vedada, et enamik inimesi vaatab sind suurte silmadega ega saa sellest aru. Mis mõtet on raha säästa, kui seda ei kulutata? Ma säästan raha selleks, et panna see enda heaks tööle. Minu pensioniplaan ei näe ette suure rahakoguse säästmist, et siis ühest servast vaikselt rahasummat sööma hakata, lootuses, et suren enne ära, kui otsa saab. Aga just nõnda näevad säästmist ja kogumist paljud praktikud, teoreetikutest rääkimata. Toon näite põllumajandusest. Oletame, et sul on kana ja kuigi tahaks selle kangesti ära süüa, suudad sa, hambad ristis,

peale. Sa ei arvesta oma pensioni selle järgi, kas puuris on piisavalt kanu, et elu lõpuni välja vedada. Eesmärk ei ole kunagi kõiki kanu nahka pista. Pigem õpetad ka oma pojale, kuidas kanafarmi majandada. Ja ehk annetad mõne kana ka naabrimehele, et temagi saaks kanaäriga algust teha. Just nii mõtlevad kapitalist tõeliselt rikkad inimesed. Kapital on pilet mängu, see on töövahend, mida tarbida ei ole sünnis. Warren Buffett on öelnud, et kõige rumalam asi, mida rahaga teha, on see ära tarbida. Oma suurimast ebaõnnestumisest rääkides toob Warren alati esile

kana söömist edasi lükata ja kana „säästa”. Igal hommikul vaatad kana ja mõtled, et küll oleks hea see kana nahka pista, aga ei tohi, sest sa oled säästlik inimene ja hoiad seda kana tulevikuks. Ehk saab sellest koguni sinu pensionisammas! Ühel kenal hommikul on koos kanaga puuris ka muna. Rõõmustad, et säästmine kandis vilja, ja saad hommikueineks nautida lisaks kanale ka keedumuna. Loo lõpp. Just selline mõtteviis on inimestel raha säästmisest. Vahel võib isegi juhtuda, et munast saab kana ja siis süüakse ära kaks kana. Aga alati on fookus sellel, et saaks need kanad varem või hiljem nahka pista.

bensiinijaama ostu oma varases nooruses. 21-aastaselt oli Warrenil säästetud 10 000 dollarit kapitali, millest 2000 ta paigutas Sinclairi bensiinijaama ostu. Bensiinijaam läks pankrotti ja viis sellega kaasa viiendiku Warreni varadest. Ehk siis umbes-täpselt 12,5 miljardit dollarit. Investor Jim Rogers läks kunagi oma esimese abikaasaga tülli, sest koju mööblit ostes nägi abikaasa diivanis diivanit, Jim aga 15% aastatootlusega kumuleeruvat kapitali. Diivan jäi ostmata, Jim sai mitmesajakordseks miljonäriks ja naine leidis endale uue abikaasa. Õigel ajal tehtud investeeringud tagavad sulle dividendid, mida võid kas nahka pista või omakorda uut rikkust koguma suunata – liikudes näiteks kanakasvatusest ka veise- ja maasikakasvatusse. Ja mingil hetkel jõuad olukorda, kus sinu kapitali intressid toodavad intresse – nüüd on aeg lipsu veidi lõdvemaks lasta ja õppida rahast ka lahti laskma ehk kulutama.

Kes senti ei korja, see eurot ei saa Raamatust Raamat annab praktilise õpetuse, kuidas planeerida oma vara ning kuidas investeerida ja luua endale passiivne sissetulek. Muu hulgas selgitatakse, kuidas investorina kasutada dividendiaktsiaid, laene, kinnisvara, väärismetalle, metsa või põllumaad. Kuigi õpik on mõeldud algajale, annab see igaühe mõttele suuna ja ka tööriistad eesmärkide saavutamiseks. INVE ST EERI – NR 1/20 15

Teine võimalus Hakkad teadlikult taimetoitlaseks ja paned kanad munema. Varsti on sul kaks, siis neli, siis kaheksa ja siis kuusteist kana. Ehk hakkad nüüd vaikselt ka omletti sööma, sest mune pressib kõvasti

I NVE STE E RI – NR 1/2015

LHV toetab

Gasellid EESTI KIIREIMAT KASVU NÄIDANUD ETTEVÕTTED JÕUAVAD ÄRIPÄEVA GASELLI TOP-EDETABELISSE. KUIGI TEE EDUNI ON ERINEV, VÕIB KASVU ÜHISOSANA VÄLJA TUUA VISA TÖÖ JA OLULISELE FOKUSSEERIMISE OSKUSE. Kes on gasell? Tänavusse, 2011.–2013. aasta majandustulemustel põhinevasse Gaselli TOPi jõudis 1105 kiiresti kasvavat ettevõtet. TOPis osalemiseks pidid firmad aastatel 2011–2013 kasvatama käivet ja kasumit vähemalt 50%. Gasellfirma käive pidi 2011. aastal ulatuma vähemalt 100 000 euroni ja jääma 2013. aastal alla 13 miljoni euro.

TEKST: HELI LEHTSAAR

Äripäev INVE ST EERI – NR 1/20 15

SEEKORDSES TOPIS KÄIBEKASVULT teisele kohale platseerunud Greencarrier Liner Agency Estonia esindab Eestis Taiwani konteinerliini Evergreen Line ja tegeleb kaubavedudega peamiselt marsruudil Tallinn-Kaug-Ida. Ettevõtte tegevjuhi Julia Rahula sõnul oli nende jaoks murranguline 2012. aasta, sest siis hakati läbi viima paljusid olulisi muudatusi. „Keskendusime klienditeeninduse strateegia ja müügistrateegia muutmisele. Näiteks seadsime endale eesmärgiks hankida kliente, kellest me varem ei unistanudki. Samuti muutsime oma teenuste valiku mitmekesisemaks – kui enne keskendusime ainult sadamast sadamasse veole, siis nüüd hakkasime pakkuma tervet paketti. Eelvedu, järelvedu, kindlustamine, ladustamine,” loetles Julia Rahula ja avaldas põhimõtte, et kliendile „ei” ei öelda. Kliendid oskavad muutusi hinnata „Korraldame üle aasta kliendirahulolu küsitlusi ning 2013. aastal paranesid tulemused 2011. aastaga võrreldes

rohkem kui kaks korda,” kinnitas Rahula. Koos klientide rahuloluga kasvasid ka ettevõtte käive ja kasum: 2011. aastaga võrreldes kosus käive 2013. aastal 25 korda ning kasum rohkem kui kümme korda. Ettevõttele mängib trumpkaardid kätte ka asjaolu, et senisest enam on erinevaid kaupu hakatud transportima konteinerites. „Igal pool, kus on sadam, on ka potentsiaalne klient. Veelgi enam, klient on isegi seal, kus sadamat ei ole,” rääkis Rahula. „Tuleb leida oma ettevõtte tugevad küljed ja küsida endalt: milles me oleme paremad kui konkurendid?” Meeskonna ja ideede tähtsus Tänavuste gasellide koondtabeli kolmandalt realt leiab üritusturundusettevõtte Jolos. Ettevõtte partner Martin Rauam rääkis, et Jolos hindab kasvu pigem oma töö kvaliteedi ja mahu, mitte niivõrd finantsnäitajate osas. „Teeme oma tööd suure pühendumusega ja põhjalikult. Nii lihtne see ongi,” selgitas Rauam, kuidas kiire kasv on saavutatud. „Oleme alati 60

F OT OD: M EEL I K ÜTT I M/ÄRI PÄE V

tahtnud teha veel paremini, veel ägedamaid ja enam väljakutseid pakkuvaid projekte. Eks mingi hetk läheb jutt liikuma ja nii on tööd järjest juurde tulnud.” Martin Rauami soovitus kiireks kasvuks on teha oma põhitegevust väga hästi. Tuleks leida parimad inimesed ja hoida kulud kontrolli all. Võtmesõna on õiged inimesed, sest raha eest on ideid ja suhtumist raske osta. Kuid millist tuge kiiresti kasvavad ettevõtted vajavad? „Ettevõtjad on nutikad, paindlikud ja teotahtelised inimesed. Nad saavad kõigega hakkama, kui lasta neil oma asja teha, aga see tuleb neil edukamalt välja, kui neid liigse bürokraatiaga liiga palju ei segata. Selles osas on minu hinnangul avaliku ja erasektori harjumuste, suhtumise ja efektiivsuse vahel liiga suured käärid,” rääkis Jolose esindaja. Martin Rauami sõnul on turundusettevõtte tegevust raske ette planeerida, kuna töö käib projektipõhiselt, kuid ka mullune käibetulemus oli tema sõnul planeeritust pisut parem. „Oleme tõenäoliselt jõudnud kiire kasvu faasis lõpupoole ja tegeleme täna teemadega, kuidas hoida värskust ja kvaliteeti pikas perspektiivis,” rääkis Rauam sellest, kuidas väljakutsed ettevõtte arenguetapiti erinevad. „Meie valdkonnas oled täpselt nii hea, kui 61

on su viimane töö, ja oma koha eest päikese all tuleb pidevalt võidelda.” Tähtis on konkurentsieelise kasutamine Samuti tublisti käivet kasvatanud ja selle poolest neljandale kohale jõudnud projekteerimis- ja ehitusfirma MG Inseneribüroo juht Margus Allik tõdes 2011.–2013. aasta majandustulemustest rääkides, et head objektid sattusid kätte, kuid loomulikult tuli ka ise aktiivne olla. Ettevõtte portfellis on sellest ajast näiteks Eesti esimese ja ainsa täismõõtmetes jalgpallisisehalli projekteerimine, konstruktsioonid ja ehituse peatöövõtt. Jalgpallihalli töö võideti seejuures Soome suurima viilhallide ehitaja ees, kelle kogemustepagasis on tuhatkonna viilhalli rajamine. Antud juhul õnnestus põhjanaabreid lüüa hinnaga. Kuid rolli mängis ka see, et MG Inseneribüroo on üks vähestest viilhallide tegijatest Eestis. Margus Allik selgitas, et ühest küljest on tellijaga läbi rääkides olulised ka referentsid, kuid kui tundmatum tegija pakub palju odavamat hinda, siis 50% tõenäosusega valib tellija odavama tegija ning kallima pakkuja head referentsid ei huvita enam kedagi. MG Inseneribüroo juhi sõnul viib eduni spetsialiseerumine, oma niši leidmine ja seal järjepidevalt tegutsemine.

Tublid tegijad Vasakul Greencarrier Liner Agency kollektiiv, fotol paremal ettevõtte tegevjuht Julia Rahula. Paremal Jolose töötajad. Like märgiga partner Martin Rauam. Gaselli TOP 1. Riivas TÜ, ehitus 2. Balti Tehnika Service, hulgikaubandus 3. Jolos, turundus 4. Torusellid, ehitus 5. Insales, jaekaubandus 6. Alforme, ehitus 7. MeraTel, telekommunikatsioon 8. Zerateb, ehitus 9. Telner Special, kinnisvara 10. Venso Ehitus, ehitus Käibekasvatajate TOP 1. Viatica Grupp, hulgikaubandus 2. Greencarrier Liner Agency Estonia, agenteerimine 3. Fusion Varahalduse AS, renditeenus 4. MG Inseneribüroo, projekteerimine 5. Forward Projekt, ekspedeerimine 6. Cambria, hulgikaubandus 7. Legerotti, hulgikaubandus 8. JND Trans, transport 9. Estmetex, jäätmekäitlus 10. SaarMetal, hulgikaubandus I NVE STE E RI – NR 1/2015

LHV toetab

Hoog sees IDUFIRMADE MAAILMAS ON TEADA VÄLJEND CHIEF GROWTH HACKER, MILLEGA TÄHISTATAKSE JUHTI, KELLE PEAMINE LIIKUMAPANEV JÕUD ON FIRMA KASVATAMINE. KUI PALJUD MEIST JUHTIDENA OMA IGAPÄEVASTES OTSUSTES JUST KASVAMISEST LÄHTUVAD?

TEKST: MEELIS MANDEL

Äripäeva peatoimetaja INVE ST EERI – NR 1/20 15

OLLES ISE KASVAMISE usku (see vana jutt jalgrattaga sõitmisest või seisma jäämisest ja ümberkukkumisest), tunnistan ausalt, et nii ahvatlev on tiksuda oma mugavustsoonis, teha asju viisil, nagu neid on alati tehtud, ja loota, et küll kasv lihtsalt tuleb. Reeglina ei kipu tulema. Äripäev on aastaid üritanud propageerida USA-st alguse saanud gaselliliikumist, mis tunnustab riigi kõige kiiremini kasvavaid ettevõtteid – neid, kes tähesära avalikku paistesse ei trügi, kuid kes isegi kriiside ajal on ühiskonnas peamised töökohtade loojad. Neid, keda on umbes protsent kõigist ettevõtetest – see protsent on üsna sarnane kõikides riikides. Mul on tõeliselt hea meel, et viimasel kahel aastal, mil teeme seda süsteemselt ja koostöös LHV-ga, on gaselliliikumine uue hoo sisse saanud, teatud mõttes ise gaselliks muutunud. Gaselli Kongress, mis tänavu toimub 26. veebruaril, teeb uue osalejate rekordi. Inspireerivaid esinejaid, kes oma loo räägivad, kuulab saalis üle 400 ettevõtte juhi,

kellest suur osa gasellid. Need, keda traditsioonilistel majanduskonverentsidel eriti ei näe, sest „keegi peab ju tööd ka tegema”, nagu mulle üks gasell kunagi ütles. Nüüd on neil tekkimas koht, kus üksteist korra näha, kogemusi jagada ja enda seast edukamatele ehk Gaselli TOPi võitjatele plaksutada. Lisaks proovime Äripäeva ja meie venekeelse nädalalehe Delovoe Vedomosti veergudel aastas kümnete gasellide lugude kaudu välja tuua seda miskit, mis eristab kasvavat ettevõtet n-ö tavalisest ettevõttest. Mida meie 99%, kes nii kiired kasvajad parajasti pole, võiksime kõrva taha panna. Sest pole vahet, mis valdkonnas tegutsed, igal pool on omad raskused ja väljakutsed. Pealegi võib just langeva või ülimalt konkurentsitiheda turu tingimustes tulla pähe originaalseid lahendusi kasvamiseks – ega asjata öelda, et meeleheide viib innovatsioonini. Innovatsioon on aga kasvamise ema.

Üürile anda erineva suurusega äri- ja bürooruumid üle Eesti:

• Mustamäe tee 50, Tallinnas • Plasti 16, 18, 20, Tallinnas • Pärnu mnt 67a, Tallinnas

• Kadaka tee 5, Tallinnas • Madara 29, Tallinnas • Aida 5, Pärnus

• Järveküla tee 87, Prestone Kaubamajas, Kohta-Järvel • Vabaduse 1, Semu Kaubamajas, Võrus

Müüa uued korterid Tallinnas Liikuri ja Tohu tänaval.

Müügiinfo: www.liikuri41.ee, www.tohu.ee, info@colonna.ee 21

I NVE STE E RI – NR 1/2015

Mõt leja

F O T O : VAL DUR VAC H T /KE I L A LV

LHV toetab

TÄNAVU OSUTUS ŽÜRII VALIKUL ENN SOOSAARE EETILISTE ESSEEDE VÕISTLUSE LAUREAADIKS HENT KALMO. AUHIND ANTI TRADITSIOONILISELT ÜLE ENN SOOSAARE SÜNNIAASTAPÄEVAL, 13. VEEBRUARIL.

Hent Kalmo on aastast 2012 õiguskantsleri asetäitja nõunik. Varem on ta töötanud mitmes Euroopa ülikoolis teadurina. Kirjutis „Utoopiline Eesti” ilmus ajakirjas Vikerkaar nr 10–11/2014.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 1/20 15

Kui suur Enn Soosaare kirjutiste lugeja ise oled olnud? Üsna suur. Igatahes torkasid need silma. Kui olid loo lõppu jõudnud, siis olid alati natuke targemaks saanud. Oled avaldanud päris palju erinevaid publikatsioone. Kas seekordne tunnustus tuli üllatusena? Jah, üllatusena ikka. Isegi ei olnud pähe torganud, et võiks selle loo eest tunnustust oodata. Räägi natuke ka artikli sünnist. Mis ajendas kirjutama? Kirjutama ajendab sageli toimetaja palve midagi kirjutada. Ja niisuguste palvete eest väärivad toimetajad suurt tänu. Heade ja asjatundlike toimetajateta jääks

sündimata paljud tekstid, ehk isegi suurem osa neist. Millised on sinu lemmikteemad? Lemmikteemad on need, mida ma tahaksin ise natuke selgemaks mõelda. Mõtlemapanevad teemad. Rahvahariduslik, ex cathedra toon käib mulle natuke vastukarva. Kirjutamine paistab mulle pigem enesepedagoogikana. Teisalt peaks autor enne kirjutamist olema jõudnud omal käel sinnamaani, et tal on midagi öelda. Vastasel juhul on avaldamine lugejate aja raiskamine. Kust ammutad ideid kirjutamiseks? Täielikult ammutada ei ole mul ideid kunagi õnnestunud. Pigem tundub mulle tabavana retoorikast tuntud metslooma 64

Väärikas mälestus Suure kirjamehe Enn Soosaare mälestuseks jagatav preemia anti Hent Kalmole kätte Keilas Harju Maakonnaraamatukogus.

Sihtasutus Enn Soosaar (1937–2010) oli Ameerika kirjanduse parimaid tõlkijaid Eestis ning usaldatav kommenteerija. Enn Soosaare vaimse pärandi põlistamiseks ja edasiarendamiseks on loodud Enn Soosaare Sihtasutus, mille ülesandeks on Eesti silmapaistva tõlkija, publitsisti ja ühiskonnategelase pärandi säilitamine, edasiarendamine ja jäädvustamine. Sihtasutuse asutaja on Tallinna Ülikool, mille audoktoriks Enn Soosaar oli.

noidlemise kujund. Jahimees ei tea, kus saakloom parajasti on, aga ta teab paiku, kust too võib mööda luusida. Õiges kohas ootamise kunst, kui nii võib öelda. Oma artiklis leiad tänasele Venemaa käitumisele ja rahvusvahelisele olukorrale laiemalt sarnasusi ka ajaloost. Oled sa kokkuvõttes pessimist või optimist Venemaa käitumise osas? Kiusatus on vastata ka sellele küsimusele analüütiliselt ja tuua välja erinevaid argumente. See oleks täpsem. Ruumi kokkuhoidmiseks vastan siiski sünteetiliselt: lühiperspektiivis pessimist, pikas perspektiivis optimist (Eesti julgeoleku vaatenurgast). Kodu on sul sisse seatud Itaalias, kas 65

Eestimaa jälgimine distantsilt annab ka teatud teistsuguse vaatenurga? Ma kaldun arvama, et ka kodus saab asju distantsilt vaadata. Vahe on võib-olla selles, et Eestis nõutakse meilt pidevalt seisukohavõttu asjades, mis ei vääri isegi süvenemist. Sugeneb ekslik mulje, et kõik, mis Eestis sünnib või tehakse, peab pääsema juba paljalt seetõttu kõne alla. Me võiksime mõõta oma tegemisi rangema huvitavuse kriteeriumiga. Kuidas on võimalik oma töökohustusi Itaaliast täita? Eks see oleneb, mida tehakse. Mina olen siin ajutiselt ja tegelen asjadega, mis on tööga üsna tihedalt seotud. Ja korrakaks kuus tuleb ikka Eestis käia. Samuti peab nina pidevalt arvutis olema.

Preemia Sihtasutus annab välja Enn Soosaare nimelist aastapreemiat, mis nimetati President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul eetilise esseistika auhinnaks. Selle laureaadiks saab autor, kes on oma kirjutistega aidanud levitada ja arendada ühiskonnas väärtusi, millele Enn Soosaar pühendas kogu oma viljaka loometegevuse. Auhinna määrab selleks kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti kirjutava pressi esindajad. Laureaat kuulutatakse välja igal aastal 13. veebruaril, Enn Soosaare sünniaastapäeval. Võitja rahalise preemia eest hoolitseb LHV Pank. I NVE STE E RI – NR 1/2015

Pension

Turundussõnumid Kõik turundussõnumid, mida LHV on minevikus kasutanud, on ka täna meile olulised. Kõige esimene sõnum LHV pensionifondide tutvustamisel oli „Mõtle iseseisvalt”. Hilisemad kampaaniad viitasid LHV pensionifondide kõrgele tootlusele, nagu „Kõige kõrgemad tootlused pensionifondide ajaloos” ja „Pensionikogumisel loeb tulemus”. Kuid seadusemuudatused tegid tootluste esiletoomise raskeks, peaaegu et võimatuks. Järgmisena rääkisimegi LHV pensionifondide kasvavalt aktiivsest rollist Eesti majanduses – viitega, et ka kohalikule turule tehtavate investeeringute eesmärk on endiselt kõrge tootlus.

TE KST : ANDRE S VI ISEMANN

LHV pensionifondide juht INVE ST EERI – NR 1/20 15

Tulemus LHV ON ALATI RÕHUTANUD TULEMUSE TÄHTSUST PENSIONIKOGUMISEL. MINU PEAMINE EESMÄRK FONDIJUHINA ON SAAVUTADA KLIENTIDELE VÕIMALIKULT KÕRGE PIKAAJALINE TOOTLUS, MIS ÜLETAKS HINNAKASVU TEMPOT. OLEN MINEVIKUS KORDUVALT kirjutanud LHV pensionifondide investeerimisstrateegiast, õigemini sellest, kuidas strateegia on aastate jooksul kujunenud reaktsioonina muutustele globaalses ja kohalikus majanduskeskkonnas. Ma ei usu „osta ja hoia” strateegiasse, sest kõik perioodid ei ole investeerimiseks ühtviisi head. Mõnel perioodil on kasulikum osta ja teisel müüa. Selleks, et saavutada pikaajalist kõrget tootlust, tuleb vältida suuremaid kaotusi. Keerulistel aegadel või perioodidel, kui hinnad on kõrged, tuleb vähendada riski ja likvideerida investeeringuid ehk tuua raha „korraks koju”. Mõtleme iseseisvalt Püüan endiselt säilitada kriitilist mõtlemist ja vältida karjaga kaasas jooksmist. Arenenud tööstusriikide keskpankade rahapoliitika on finantsinvestoritele olnud tõeline kingitus. Aktsiate, võlakirjade ja ka kinnisvara hinnad on tõusnud mitmel pool maailmas rekordtasemele. Kas aga saab pidada jätkusuutlikuks olukorda, kus varade hinnad ei sõltu enam vara fundamentaalsest väärtusest,

vaid hoopis keskpankade rahapoliitikast? Ei ole ju normaalne, kui investoreid ei huvita enam ettevõtete majandustulemused ning majandusaruannete analüüsimise asemel lahatakse peensusteni iga keskpanga presidendi poolt lausutud sõnu. Ostetava kauba kvaliteet ei ole enam tähtis. Investeeritakse vaid plaaniga kaup tulevikus järgmisele „hullule” edasi müüa. Vaatamata sellele, et nimetatud strateegia toimib, tuleb tunnistada, et see on üsna hullumeelne. Keskpangad unistavad, et finantssüsteemi pumbatav raha jõuaks reaalmajandusse, kuid need triljonid eurod ja dollarid on endiselt lukustatud finantsturgudele, ajades olemasolevate varade hindu vaid üles. Selle asemel, et otsida uusi kanaleid reaalmajanduse ergutamiseks, pumbatakse finantsturgudele jätkuvalt triljoneid. Ja mull aina paisub, sest sisse voolab rohkem, kui välja läheb. Finantsinvestorid ahmivad kokku järjest kallinevaid varasid, kuid ettevõtete juhid ei julge teha uusi investeeringuid seadmetesse, tööjõudu ega arendusse. Ettevõtted võtavad küll laenu, kuid kasutavad laenuraha pigem olemasolevate aktsiate 66

Progressiivsete fondide tulemused 250 % 225 %

tagasiostmiseks kui tegevuse laiendamiseks. Laenamine pole kunagi olnud odavam kui täna. Tänu sellele aga püsivad elus ka viletsad ettevõtted, kes pigem solgivad turgu. Peaaegu kõikjal maailmas kasvab laenukoormus täna kiiremini kui tulud – sellega koos kasvavad ka riskid. Keskpankade tegevus oli õigustatud kriisi haripunktis, kui see stabiliseeris finantsturge, kuid pikaajaline null-intressimäärade poliitika tekitab omakorda uusi riske. Investeerime Eestisse Eks ka mina püüan fondijuhina saada oma osa keskpankade jagatud kingitusest, olles investeerinud siiski olulise osa pensionifondide portfellist nii aktsiatesse kui kinnisvarasse. Olen aga pidevalt valmis, et see pidu ühel hetkel lõppeb. Vaatamata sellele, et Eesti rahvaarv kahaneb ja ka meie majanduskasv on pea olematu, näen ma väärtust kohalikule turule tehtud investeeringutes, eriti kui võtta arvesse hinnatasemeid ja investeeringutega kaasas käivaid riske. Nagu mujal maailmas nii on ka Eestis intressimäärad rekordmadalal. Aga et meil sisuliselt puudub kapitaliturg ning rahvusvahelise „suure raha” jaoks on Eesti liiga väike ja ebalikviidne, siis on ka kohalike varade hinnatase üsna mõistlik, eriti kui võtta arvesse riske. Investeeringute puhul on kõrge võlakoormus pea alati üks suurim riskifaktor. Eesti riigi, ettevõtete ja ka kodumajapidamiste võlakoormused on aga rahvusvahelises kontekstis pigem madalad. See, et Eesti ei paku huvi välisinvestoritele, mind ei heiduta. Miks peaksid välisinvestorid meie vastu huvi tundma, kui me ise ei ole aktiivsed ja edasipüüdlikud? LHV plaanib olla investorina aktiivne ning 67

200 %

175 % 150 % 125 % 100 %

1.01.2004

1.01.2006

1.01.2008

1.01.2010

mõneski olukorras katalüsaator, kes paneb asjad liikuma ja teenib oma osa loodud väärtusest. Kogumisel loeb tulemus LHV on oma klientidele alati kinnitanud, et investeerimise puhul on kõige tähtsam tulemus. Siit ka meie sõnum „Pensionikogumise puhul loeb (ainult) tulemus”. Minu peamine eesmärk on saavutada klientidele võimalikult kõrge pikaajaline tootlus, mis ületaks inflatsioonitempot ehk tarbijahindade kasvu. Nii majandus kui väärtpaberiturud on tsüklilised. Tsükli tipus investeerimisel on minevikutootlus küll kõrge, kuid oodatav tootlus madal. Riskidega on vastupidi. Tõusuperioodi jooksul realiseerunud risk on tsükli tipus madal, sest kõik on seni läinud hästi. Kuni hetkeni, mil hinnad ootamatult langevad ning risk kasvab järsult ja väga kiiresti. Ma ei hulluta ennast mõttega, et suudan turu tippusid või põhjasid ette näha. Küll aga olen veendunud, et tänaste investeeringute puhul on oodatavad tootlused madalamad ja riskid kõrgemad, kui need olid aasta tagasi. Seetõttu olen ma ka järk-järgult pensionifondide riske vähendanud. Pikaajalist kõrget tootlust saab saavutada vaid suuremaid kaotusi vältides.

1.01.2012

1.01.2014

Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondide kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmised tootlused on järgmised (protsentides):  LHV Pensionifond L: 3,15; 6,69 ja 5,52.  Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia): 5,04; 7,05 ja 5,56.  Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50: 5,63; 6,84 ja 4,73.  SEB Energiline Pensionifond: 6,01; 6,51 ja 4,03. Andmed on esitatud pensionifondide tegevuse esimese täiskalendriaasta algusest (s.o 31.12.2002) viimase lõpuni (s.o 31.12.2014.).

Nordea Pensionifond A tulemusi graafikul ei ole, sest fond alustas tegevust hiljem. Esitatud teave ei ole investeerimissoovitus või -nõustamine ega üleskutse väärtpaberitehingute tegemiseks. Tutvu põhjalikult LHV pensionifondide prospekti ja selles täpsustatud riskidega. Vajadusel pea nõu asjatundjatega. Vaata lisainfot ja prospekti lhv.ee/pension. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.

I NVE STE E RI – NR 1/2015

NUTISEADMETE KASUTUSRENT

VÕIMALDAB ETTEVÕTTE FINANTSE PLANEERIDA KRISTJAN VIILMANN – EESTI TELEKOMI INTERNETI TEENUSTE VALDKONNAJUHT

ii era- kui ärikliendile tõi EMT 19. jaanuaril turule uued mobiilse interneti paketid, millega liitujatel on võimalik kõikides pakettides kasutada maksimaalse võimaliku kiirusega 4G internetti. Ideaaltingimustel on EMT 4G võrgu maksimaalne kiirus kuni 300/50 Mbit/s. Ideaaltingimuste all pean silmas head leviala ning 4G toega korralikku seadet, millega internetti kasutada. Põhjus, miks uutes pakettides suuremad kiirused kasutusele võeti, lähtus klientide soovidest ja vajadustest – maksimum kiirustega saab klient kogeda uudset kasutuskogemust. Tänasel päeval on see kasutuskogemus Eesti turul ja EMT võrgus kindlasti ainulaadne. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 2014. aasta mõõtmiste tulemusena selgus, et just EMT pakub parima keskmise kiirusega mobiilset internetti Eestis. EMT 4G võrgus on keskmine allalaadimiskiirus 51,6 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus 28,1 Mbit/s. Nii nagu eelpool mainisin, siis maksimaalsete interneti kiiruste kasutamiseks on vajalikud ka head 4G toega nutiseadmed – nutitelefonid või tahvelarvutid. Kuldreegel on, mida uuem seade, seda kiiremat internetti sellega kasutada saab. Uue võimalusena saavad ettevõtted Eesti Telekomist nutiseadmeid ka kasutusrendiga liisida. Sellist võimalust pakub operaatorettevõtetest Eesti Telekom ainsana. Kasutusrendil on palju eeliseid. Ettevõtete jaoks on see võimalus tagada oma töötajatele alati kõige kaasaaegsemad töövahendid, sest rendiperioodi lõppedes ei pea seadmeid välja ostma, vaid need võib uute ja moodsamate vastu välja vahetada. Samas, kui on soovi, võib seadmed ka jääkväärtusega välja osta. Sõltuvalt seadmest ja

lepingu perioodist on nende jääkväärtus tagastamisel 5-40%. Toon lihtsa näite. Valisin näidistooteks iPhone 6 16 GB nutitelefoni, mille müügihind on 699 eurot. Tabelist on näha, milliseks kujunevad kasutusrendiga ühe tipptoote kuumaksed ning kuidas sõltuvalt rendiperioodist muutub toote jääkväärtus. Lepingu periood

Kuumakse

Jääkväärtus

12 kuud

40,27 eurot

40%

24 kuud

27,91 eurot

20%

Tavaliselt ostavad ettevõtted vajalikud seadmed välja ning selleks kulub suur hulk raha. Kui ettevõtted kasutaksid kasutusrenti, oleks neil oma põhitegevuste jaoks oluliselt rohkem vabu vahendeid. Kasutusrendi eelised • Esmane sissemakse alates 0 eurost. • Lepingutasu 0 eurot. • Varad finantseerija bilansis – kasutusrendi korral ei ole varad rendiperioodil ettevõtte bilansis. • Ei kajastu laenukohustustes – kasutusrendi korral on ettevõtte jaoks tegu igakuise jooksva kuukuluga. • Käibemaksu tagastus – kuuarved on käibemaksuga, mille saab ettevõte käibedeklaratsioonis maha arvata. • Makse on fikseeritud – kasutusrendi makse fikseeritakse kogu perioodiks. Selleks, et ettevõtte finantse tasakaalukalt planeerida, julgustan ettevõtteid kalkuleerima kasutusrendi eeliseid. Lisainfot uute ärikliendi interneti pakettide ning kasutusrendi kohta leiab aadressilt: emt.ee/4Gkasutusrendiga.

LHV uudised

Kevadhooaja seminarid LHV investeerimisseminaride kevadhooaeg on täies hoos. Investeerimiskool on esimesel poolaastal tavapäraselt pühendatud juba kogenumale kauplejale, kes soovib investeerimist üksikasjalikumalt tundma õppida ja otsib uusi ideid. Sel hooajal jagavad LHV spetsialistid teadmisi nii finantsinstrumentide, maksustamise kui ka muu investeerimisega seonduva kohta. Järgmised seminarid: 3.03 Kauplemisplatvorm LHV Trader 10.03 ja 12.03 (Tartus) Kuidas alustada väiksemate summadega? 17.03 Balti analüüsid 24.03 Globaalsed turud Registreerida saab aadressil www.lhv.ee/kool.

INVE ST EERI – NR 1/20 15

LHV PANGA KAUDU saavad innovaatilised ettevõtted nüüd laenu tagada Euroopa Investeerimisfondi (EIF) InnovFini garantii abil, mille suuruseks on 50% laenusummast. InnovFini garantii suurendab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenuvõimalusi ja annab parema juurdepääsu kapitalile. „Saame nüüd finantseerida neid ettevõtteid, kelle äriplaan on ennast õigustanud, kuid kellel napib täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks tugevatest tagatistest,” ütles LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume. „Garantii on mõeldud kiiresti kasvavatele või sellistele ettevõtetele, kes investeerivad oma toodete või teenuste innovatsiooni,” rääkis Nuume. LHV Pank on Euroopas viies krediidiasutus, kellega EIF on sellise koostöölepingu sõlminud. Kokkulepe võimaldab garantii toel anda järgneva kahe aasta jooksul innovaatilistele Eesti ettevõtetele laenu kokku 40 miljoni euro ulatuses. „Eesti on olnud üks digitaalmajanduse liidritest ja keskus innovaatiliste ettevõtete, eriti IKT sektori jaoks. Sellistele uuenduslikele ettevõtetele krediidi tagamisega avab Euroopa Liit uksi Eesti julgematele ja loovamatele peadele ning annab tõuke Eesti ja Euroopa majandusele,“ kommenteeris Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsioonivolinik Carlos Moedas. Garantii suurus on 50% laenusummast. Väike- ja keskmiste ettevõtete garantiitasu suurus on 0,5%, keskmiste ettevõtete garantiitasu on 0,8%. Garantiid saavad LHV Panga kaudu taotleda kuni 500 töötajaga ettevõtted, kes investeerivad innovatsiooni või arendustegevusse, kasvavad kiiresti (vähemalt 20% viimase kolme aasta jooksul), omavad suurt innovatsioonipotentsiaali või on uuringu- ja innovatsioonimahukad ettevõtted. InnovFini garantii väike- ja keskmise

FOT O: JA REK JÕEP ERA

InnovFini garantii aitab ettevõtteid

suurusega ettevõtete laenude tagamiseks katab laenusummad vahemikus 25 000 kuni 7,5 miljonit eurot. Garantii eesmärk on julgustada krediidiasutusi andma innovaatilistele ettevõtetele laenu Euroopa Liidu toel. InnovFini garantiid pakub EIF programmi Horizon 2020 raames.

FOT O: T RI I N RA A

Finantsjuhiks sai Martin Lengi ALATES VEEBRUARIST ON LHV Panga finantsjuht Martin Lengi. Tema vastutusalad on panga finants- ja juhtimisarvestus, treasury, investeeringud, tugiteenused ja juriidika. Lengi kuulub ka LHV Panga juhatusse. Martin Lengi sõnul paelus teda LHV juures kõige enam arenev ja innovaatiline organisatsioon, samuti hea sisekliima ja põnevad väljakutsed. „Minu peamised ülesanded tänavu on finantsarvestuse ja aruandluse tugevdamine, juhtimisarvestuse edasiarendamine ning dünaamilise

finantsplaneerimise rakendamine, et aidata kaasa ettevõtte tulemuslikumale juhtimisele,“ kommenteeris Lengi. Martin Lengi tuli LHV-sse maanteeameti finants- ja haldusosakonna juhataja ametikohalt. Aastatel 2011–2013 töötas ta Pekingis Nokia Siemens Networksis ja enne seda oli Swedbanki Baltikumi IT-üksuse finantsjuht. Uus finantsjuht on omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ärirahanduse ja arvestuse erialal.

Palgalaekumised LHV-sse OMA TÖÖTASU LAEKUMINE on mõistlik suunata LHV Panka, sest see võimaldab kokku hoida teenustasude arvelt. LHV Pank ei küsi arveldamise eest üleliigseid tasusid ja eurodes ülekanded on nii Eestis kui ka Euroopas tasuta. LHV pangakaartidel ei ole hooldustasu ning pangal on mugav interneti- ja mobiilipank. Kokkuhoitud raha kasvatamiseks on LHV hoiustel head intres71

sid. Töötasu üle tuua on lihtne. Kliendihalduri abiga saab kergesti üle tuua ka oma e-arved ja püsimaksed. Tutvu LHV pangateenuste tingimustega aadressil lhv.ee

Kasumlik 2014 LHV Group teenis 2014. aastal 9,7 miljonit eurot puhaskasumit: pank teenis sellest 6,2 miljonit, varahaldus 3,6 miljonit ja Leedu äriüksus 0,6 miljonit eurot. LHV Groupi juhataja Erkki Raasukese sõnul on klientide hoogne lisandumine ja nende aktiivne tegutsemine tõstnud ärimahtu kõigis LHV tegevusvaldkondades. „LHV meeskond on kiire kasvuga hästi hakkama saanud ja pööranud seejuures tähelepanu kvaliteedile,” rääkis Raasuke. „LHV väljavaateid lähikuudel võib pidada heaks: pank keskendub uute klientide kaasamisele ja ärimahtude kasvatamisele, varahalduse tähelepanu on fondide tootlusel ja investorite vara kaitsel. Leedus tuleme välja mitme uue pakkumisega ning soovime saada suurimaks järelmaksu pakkujaks turul.” LHV Groupi hoiuste maht kasvas eelmisel aastal 30% – 458 miljoni euroni, ja laenude maht 53% – 316 miljoni euroni. Investeerimisfondide varad kasvasid aastaga 34% ehk 504 miljoni euroni.

Soome äri müüdud LHV Pank müüs Soome filiaali äritegevuse JSM Financial Group AB-le. Omanikku vahetanud laenuportfelli suurus oli ligikaudu 15 miljonit eurot. Ostja, Rootsi ettevõte JSM Financial Group AB, mis tegutseb Rootsi väikelaenuturul, otsustas Soome turule laieneda tütarettevõtte Cashbuddy Oy kaudu. LHV Pank alustas tegevust Soome turul 2010. aastal, kui ostis ühe sealse väikelaenuportfelli. Viie aastaga restruktureeriti kogu tegevus ja ehitati üles platvorm äri kasvatamiseks. Poolte kokkuleppel tehingu hinda ei avaldata. I NVE STE E RI – NR 1/2015

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Sel aastal on LHV raamatukokku lisandunud hulk ettevõtlus- ja juhtimisalaseid raamatuid. Raamatutarkust ammutades on igaühel võimalik mõelda, mida oma elus või juhitavas ettevõttes teistmoodi ja paremini teha. Seekord tutvustame vaid uusi eestikeelseid raamatuid.

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

JOHN WHITMORE Tulemuslikkuse treenimine 2010 Juhtimisraamat uue põlvkonna juhile. Autor sir John Whitmore on coaching’u väljatöötaja ja ühe maailmas enim kasutatava GROW-mudeli looja. Nii räägibki „Tulemuslikkuse treenimine” juhtimisest läbi coaching’u vaatenurga. Kirjeldatu lähtub põhimõttest, et õigesti läbi viidud coaching päästab valla inimese potentsiaali ning tänu sellele suudavad töötajad ja nende kaudu organisatsioonid toimida parimal viisil. On tõestatud, et eneseusk mõjutab inimeste tulemuslikkust, ja coaching’u eesmärk ongi töötajate eneseusu tõstmine. Juhi üks rolle on oma alluvate teadlikkuse ja vastutuse kasvatamine. Coaching on juhtimisstiil, inimeste kohtlemise, mõtlemise ja olemise viis. Raamat puudutab ka GROW-mudelit ehk coaching-vestluse kulgemise mudelit. „Tulemuslikkuse treenimine” on lihtsasti haaratav ja annab temaatikast ülevaate.

JAMES A. BELASCO & RALPH C. STAYER Piisoni lend 2000 Bestseller „Piisoni lend” on populaarne nii rahvusvaheliselt kui ka Eesti juhtide hulgas. Raamatu keskne väide on, et ärimaailm on muutunud ja muutub pidevalt ning selleks, et olla edukas, peavad ka ettevõtete juhid muutuma ja pidevalt kohendama oma ärimudeleid. Raamat näitab õppimise ja muutumise soovi olulisust, samuti seda, miks on vaja hoida organisatsiooni kultuuri arenemas. Töötajad peaksid olema need, kes ettevõtet edasi kannavad ja selles mõttes on oluline, et juhid oskaksid distantseerida end ainuisikulisest otsustamisest. Kuid on mitmeid põhjusi, miks eelnevat on lihtsam öelda, kui ellu viia. Raamat käsitleb ka juhtide hirme ja takistusi. „Piisoni lendu” on peetud uue ajastu proaktiivse ettevõtluskirjanduse parimaks näiteks ning selle mõju juhtide mõttemaailma arendamisel on olnud käega katsutav. Kui tahate oma organisatsiooni lendama õpetada, tuleb alustada iseenda muutmisest.

STEPHEN M. R. COVEY Usalduse kiirus 2009 Usaldus on üks äri nurgakividest. Olgu tegemist kliendisuhte, töösuhte või koostööga partnerite vahel isegi lihtsamate otsuste puhul, protsesside kiirus sõltub oluliselt pooltevahelise usalduse ulatusest. Usalduse puudumine teeb võimatuks lihtsaimagi koostöö. Kuna aeg võrdub rahaga ja usaldus on tähtis tegur protsesside kiiruses, on iga ettevõtte jaoks oluline pöörata usaldusele tähelepanu. Raamat võtab usalduse komponendid vaatluse alla ja annab valemi selle ehitamiseks. Vastuse saavad küsimused usaldusväärsuse eelistest ja sellest, kuidas usaldus aitab kaasa paremate tulemuste ja suhete saavutamisele. Tegemist on raamatuga kõigile, kes on huvitatud juhtimisest, kuna oskus kiiresti usalduslikku õhkkonda luua on eduka juhi üks olulisemaid omadusi. Kuid ka ettevõtlusest väljaspool on sellest oskusest palju kasu.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 1/20 15

FR IEDRICH GLASL & BERNARD LIE VEGOED Ettevõtte dünaamiline areng 2014 Raamat aitab süüvida süstemaatilisse juhtimis- ja organisatsiooniõpetusse, mis on levinud peamiselt saksakeelses kultuuriruumis. „Ettevõtte dünaamiline areng” kirjeldab tüüpilisi omadusi, mis iseloomustavad ettevõtte arengut. Sõltuvalt arengufaasist peab organisatsioon muutuma. Teos avabki iga arengufaasi probleemid ja juhtimispõhimõtted, mis just selles faasis aitavad edu saavutada. Tegemist on hea käsiraamatuga kriitilisele uurijale või juhtimispraktikule, kes otsib organisatsiooni erinevate arenguetappide jaoks toimivaid lahendusi.

CHIP HE ATH & D A N HE ATH Otsustamise neli sammu 2014 Sageli hinnatakse meid just meie otsuste põhjal. See raamat on töövahend, mille abil parandada oma otsuste kvaliteeti ja vältida vigu. Ettevõtluses tähendavad paremad otsused paremat äri ja müüki. Eelarvamused kipuvad tekitama vigu ning hetkeemotsioonid mõjutavad meid liialt. Raamatus sisalduv töövahend ehk WRAP-mudel kirjeldab otsustamise nelja sammu ja takistusi, mis igal sammul tekkida võivad. Viimastest ei pruugi me teadlikud olla, kuid need raskendavad valiku tegemist. Vendadest autorid sõnastavad kogemusele ja uuringutele tuginedes neli rusikareeglit. Trikk on selles, kuidas jääda oma põhimõtete juurde ja reaalses otsustamissituatsioonis neid reegleid järgida. Raamatu iva on oluline kõigile, eriti aga juhtidele, kes teevad suuri otsuseid.

HA -J O O N C H AN G

DANIEL GOLEMAN

23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita 2014

Emotsionaalne intelligentsus 2015

Üheks maailma mõjukamaks mõtlejaks hinnatud Ha-Joon Chang selgitab kaasahaaravalt, mis on juhtunud kapitalismiga ning kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks seadistada. Üleilmastumine ja turumajandus on toonud palju head, kuid viimastel kümnenditel on hakatud kahtlema, kas kapitalismi mõju õiglusele ja turvalisusele maailmas on ikka positiivne. Vahe rikaste ja vaeste vahel käriseb, rahulolematus ja agressiivsus on tõusuteel. Turg ja finantssüsteem on juhtohjad enda kätte haaranud, kuigi Changi arvates ei peaks see nii olema. Raamat annab vastuseid huvitavatele majandusalastele küsimustele ja pakub välja otsekoheseid lahendusi.

Inimene teeb harva otsuseid, mis on vabad igasugu emotsioonidest. Pigem vastupidi, ka neid otsuseid, mis võivad meie elu kõige enam muuta, kipume tegema oma tunnetest lähtudes. Psühholoog Goleman kirjutab tundetarkusest, mis on teinekord olulisemgi kui see, mida tavapäraselt tarkuseks peame. Autor on teemaga pikka aega tegelenud ja suunanud emotsionaalse intelligentsuse teemale rõhku panema nii teadlasi, poliitikuid kui ettevõtjaid. Emotsionaalse intelligentsuse alus peitub psühholoogias – teadmised selle kohta on ettevõtte juhile väga vajalikud, sest just olukorra emotsionaalse tähenduse mõistmine võib olla lahenduse otsimise ja vigade vältimise juures määrava tähtsusega. Selleks, et tunded ei takistaks ratsionaalseid otsuseid, tuleb olla emotsionaalselt intelligentne. Raamat näitabki, kuidas selle teemaga tegeleda.

R O B ER T B . C I AL DI N I Mõjustamise psühholoogia 2014 Selleks, et panna klienti „jah” ütlema, on erinevaid võimalusi. Turundusspetsialistide jaoks on nende võtete näol tegemist möödapääsmatute teadmistega müügist, kauplemisest ja ostuotsustest. „Mõjustamise psühholoogia” selgitab praktilisel viisil, kuidas inimesi nõustuma veendakse. Sotsiaalpsühholoog Robert B. Cialdini on mõjustamisja veenmiskunsti ekspert, kes annab raamatus põhjaliku ülevaate sellest, mida on mõjustamise kohta avastatud psühholoogias ning kuidas see elus rakendust leiab. Raamat põhineb pikaajalisel uurimistööl ja näidetel elust enesest. Kuigi esimest korda nägi teos trükivalgust juba 30 aastat tagasi, on selle näited erinevatest tehnikatest endiselt elulised ja annavad aimu, kuidas tänagi müügitrikke ära tunda.

I NVE STE E RI – NR 1/2015

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm raamatut „Väärtpaberite teejuht“. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Investeeri, et raha kasvaks!“. Võitjaks osutusid Helve Hammer, Lembit Vainumäe ja Margus Metshein. Palju õnne! INVE ST EERI – NR 1/20 15

Triobet Business Club on kõik, mida üks tõsine jalkafänn mängule kaasaelamiseks vajab - parimad istekohad A. Le Coq Arenal, värskendavad joogid, maitsvad söögid ja mõnus seltskond!

PARIMAD ISTEKOHAD

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Parimad kohad küljetribüüni keskmises sektoris

Veinid, õlu, karastusja kuumad joogid

Külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik

Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt

Naudi juba järgmist Eesti koondise mängu Triobet Business Clubis 31. märtsil 2015, kui toimub ametlik maavõistlus

EESTI VS ISLAND

Triobet Business Clubi pilet 95€ / Pääsmed ja info: siim.juks@jalgpall.ee Peatoetaja:

Toetajad:

Suurtoetajad:

Meediapartnerid: