IV 2011

INVESTEERI NR 4/2011

LHV PANGA AJAKIRI NR 4/2011

MO E E RI

Oskar Metsavaht Maailma ärieliiti kuuluv Eesti taustaga Brasiilia moelooja ET T EVÕ T E: S I L VAN O FAS H I O N G R O U P AJ AL UG U: MOETÖÖSTUSE KUJUNEMINE G UR U: GIORGIO ARMANI PI L DI SE E R I A: MOOD PANGAKONTORIS

Juhtkiri

Sisukord 4

TEKST: ANDRES KASK Ajakirja Investeeri vastutav väljaandja

12

Moodne pank

16

LHV PANK ON MOODNE Eesti pank. See põhjendab ka asjaolu, et käes hoitav ajakiri on moeteemaline erinumber. Seekordse Investeeri kaanepersooniks on Eestis tundmatu, kuid laias ilmas endale korralikult nime teinud eesti juurtega moelooja Oskar Metsavaht. Tema edulugu näitab, et kui eesti veri, nüüdisaegne mõtlemine ja edasipüüdlikkus kokku segada, võib tulemuseks olla võimas edukokteil.

Nii on ka meie pangaga. Me rõhutame, et oleme Eesti pank ja me ei karda öelda, et meil on soov kasvada mõne aastaga suuruselt viiendaks pangaks.

2011. aasta detsembri alguses ületas LHV Panga hoiuste maht 200 miljoni euro piiri ja LHV pensioni turuosa on 2012. aasta alguses mahu poolest 13,7%. Valmidust tulla meie panka oma igapäevaseid pangatoiminguid tegema peegeldavad kasvavad kontode avamise näitajad ja värsked turuuuringud. See osutab, et inimesed usuvad meisse.

2012. aastast saab LHV Panga jaoks enese tõestamise aeg, et saaksime ka tegudes näidata, milline on üks Eesti pank.

Head lugemist ja edukat 2012. aastat!

24 28 32 42 44 46

52 58 60 64 67 68 70 71 72 74

PERSOON Eesti taustaga edukas moelooja OSKAR METSAVAHT INVESTORI ABC Kuidas teenida aktsiaturgude langusest?

AJALUGU Moe kui suure äri kujunemine BÖRSIETTEVÕTE SILVANO FASHION GROUP AKSESSUAAR Kaelarätis sai lips GURU GIORGIO ARMANI käänuline teekond VIDINAD Uut tehnoloogiamaailmas DETAILID Uue rubriigi esimene külaline on KULDAR LEIS TULEVIKU TEGIJA Eesti ettevõte arendab pilgu- ja emotsioonijälgimise tehnoloogiat PILDISEERIA Mood LHV pangakontoris BÖRSIHAI URMAS SÖÖT räägib võidu tagamaadest ARVAMUS Kinnisvaraturg seisab PENSIONID Mida kliendid eelistavad?

NÕUANNE Võimalus saada tehnolaenu LHV PANK TOETAB GUNNAR GRAPSI tribüütplaat KONVERENTS TEDx inspireerib LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga.

Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Andres Kask

3

Toimetamine ja kujundus: OÜ Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm Kaanefoto: Martin Lazarev

Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Trükk: Kroonpress Trükiarv: 70 000

Reklaam: LHV/Nordicom Ajakiri on trükitud FSC-sertifikaadiga keskkonnasõbralikule paberile.

Investeerimisalaseid kaastöid ootame aadressil investeeri@lhv.ee.

Tellimise ja reklaamiga seotud küsimused: lhv@lhv.ee või 6 800 400.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOTOD: MA R TIN LAZARE V

INVESTEERI – NR 4/2011

4

Persoon

Os kar KUI RICHARD BRANSON ELAKS LÕUNAPOOLKERAL, TEGELEKS LENNUNDUSE ASEMEL RÕIVAÄRIGA JA TAL OLEKS TASKUS EESTI PASS, OLEKS TULEMUSEKS OSKAR METSAVAHT. ON PALAV DETSEMBRIHOMMIK Rio de Janeiro ühel populaarsemal rannal Leblonil. Must T-särk seljas, astub habetunud mees putka juurde, milliseid on mereveerel kümneid, ning tellib harjunult kookospähkli. Kuigi välimuse poolest võiks teda pidada eurooplaseks, ei paista ta end selles linnas sugugi turistina tundvat. See mees on Brasiilia üks edukamaid moeettevõtjaid, Eesti aukonsul Rios ja isaliini pidi ülepea Eesti mees. Tema nimi on Oskar Metsavaht.

KK Päikeses sillerdav meri Tühjaksjoodud pähkel lendab kolinal prügikorvi. 190-sentimeetrine hiiglane – 5

TEKST: KRISTER KIVI Eesti Ekspress I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOT O: M A R T I N L A Z A REV

Persoon

Intervjuu Autor Oskar Metsavahiga vestlemas.

Oskar Metsavaht on sündinud 1961. aastal Brasiilias.

Tema vanaisa Oskar Leonhard oli Rakvere kandis tegutsenud optik. Ta lahkus Eestist 19. sajandi esimesel poolel ja jõudis koos oma venna Jakob Johannesega Brasiiliasse 1925. aastal.

Oskar Metsavahi isa Renato oli aastaid Brasiilia arstide liidu president. Ema Maria on Itaalia päritolu psühholoogiaprofessor.

Oskar Metsavaht on lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli arstiteaduskonna ja töötanud spordiarstina.

Oskar Metsavaht on loonud eduka moebrändi Osklen.

Aastast 2008 Eesti aukonsul Rio de Janeiros.

2011. aasta kevadel sai 73. koha “100 kõige loomingulisema inimest äris” edetabelis. Tabeli koostas USA juhtiv äriajakiri Fast Company.

INVESTEERI – NR 4/2011

1961. aastal sündinu kohta märkimisväärselt heas vormis – astub oma musta džiibi poole ja tema kõnnakus on näha nõtket nurgelisust, mis reedab tuhandeid jõusaalis veedetud tunde. Kui tavaliselt juhib džiipi autojuht, siis täna hommikul on roolis Metsavaht ise. Lühikese autosõidu järel peatub masin klassitsistliku valge villa ees. Siin asub Metsavahi kontor, minimalistliku sisekujundusstiiliga moetempel, kus on ametis tema lähimad abilised. Aknast avaneb vaade tähtsaimale ja mehe loomingut enim mõjutanud loodusnähtusele – päikeses sillerdavale merele.

Mereteema kõlab vastu ka Oskari ettevõtte Oskleni kollektsiooninimedest.

2005. aastal andis Metsavaht oma suvekollektsioonile koodnimeks „Vento”, mis on ilmselt kummardus tema emapoolsele suguvõsale, sest vento tähendab itaalia keeles tuult. Soolased tuuled puhusid ka aastatel 2008 (kollektsioon „Surfing the City”) ja 2009 („Monsoons”). Samuti on 2011. aasta suvekollektsioon „Oceans” otsekui õrn ohe, millega viimaks naastakse armastatud ookeani juurde.

Ookean on Metsavahi vastu tõesti lahke olnud, sest tema ettevõttes toodetavad

kalanahast kingad on Brasiilias tema sõnul eriti populaarsed. Kalanahast ja kristallidest on valminud ka Metsavahi kalleim toode, 4700 dollarit maksev kleit, mis õmmeldi muide valmis Rio favela’tes (mööda mäekülgi paiknevad ja sageli kuritegelikeks peetud illegaalsed linnaosad).

Nagu Metsavaht selgitab, on tema südameasjaks kasutada aeg-ajalt tootmisprotsessis favela’tes elavaid inimesi. Sel viisil jõuab neisse piirkondadesse raha, aga peale selle ka ideed ja uhkus, mis kaasneb Oskleni jaoks töötamisega. Metsavaht on mitu korda favela’s käinud – nii siis, kui ta kunagi rahvahaiglas noore arstina töötas, kui ka hiljem, moeloojana- Ta ei väsi rõhutamast, et arvamus favela kriminaalsuse kohta on ülepakutud: „Ohtlik võib olla igal pool. Mina tunnen favelainimestega teatavat vastastikust lugupidamist.”

Stingi sõber Erinevalt São Paolost, kus kõrgkiht eelistab erahelikopteriga ühe pilvelõhkuja katuselt teisele põristada, ei taha Rio miljardärid ja miljonärid elitaarsed olla.

Rand on võimas demokratiseerija. Met6

FOT OD: M A R T I N L A Z A REV

F OT OD : O SKL E N

Pood Rios Üks Oskleni stiilsetest poodidest asub populaarse Ipanema ranna vahetus läheduses.

Ookean on Oskari vastu lahke olnud. savaht leiab: „Tüdrukuid ei saa endale mitte see, kes on kõige rikkam, vaid see, kes on kõige sportlikum, kõige lahedam.”

Leblonil ja Copacabanal võib samal liivarannal näha lobisemas nii favela’test tulnud inimesi kui ka Stingi, kelle kohta Metsavaht möödaminnes märgib: „Minu sõber.”

Ka Oskar Metsavaht ise satub sageli randa. Kui rääkida spordialast, mis äratab temas tõeliselt tuliseid tundeid, siis on selleks surfamine. Metsavaht sõidab ranna ääres murduvail laineharjadel balansseerides vahel töölegi ja tal on rohkem surfilaudu, kui ta jõuab kokku lugeda.

Oskleni poode on Brasiilias kokku üle neljakümne. Näiteks asub siinsamas Leblonis suurejooneline kahekorruseline luksus-boutique, kus müüjaid on palgal rohkem kui päeva jooksul kauplusest os7

tuga lahkuvaid kliente. Rannapükste, T-särkide, kingade ja pluuside virrvarris ei ole võimalik mööda vaadata Oskari disainitud lainelaudadest.

Oskleni sünd Kõik sai alguse Alpidest, mida Oskar – kes oleks suguvõsa traditsioone arvestades pidanud saama arstiks ja õppiski traumatoloogiks –1980. aastate keskel sõpradega vallutama läks. Seltskonna matkarõivad otsustas Metsavaht disainida ise. Tema arusaam ühest mugavast ja ilusast spordikostüümist sai kaaslastelt sedavõrd hea tagasiside, et näis ainuvõimalik liikuda edasi mootorratturite kombinesoonide ja lumelaudurite rõivaste juurde.

Nii sündiski 1986. aastal Osklen. Muuseas, poole kaubamärginimest moodus-

Sinimustvalge Oskar Metsavaht ei disaini iga Oskleni toodet ise, kuid määrab hooaja põhivärvuse. Oskleni tunnustoonideks kipuvad olema urbanistlik asfaldimust ja kreemikas liivavalge, millele on üsna sageli sekka kippunud sinine. Ka Eesti vapi saledad leopardid on Metsavahile inspiratsiooni pakkunud.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

F O T O D: O SKL E N

Persoon

Osklen sobiks stiililt paremini Miamisse.

FOTO: MAR TIN LA ZARE V

tab Oskari toonase tüdruksõbra nimi, sest just tema aitas luua seda kõige esimest mägiretkeks mõeldud jopet. 1990ndatel laiendas Osklen haaret naisteriiete turule, kuid rahvusvaheline tunnustus ja imetlus – näiteks persoonilood Time’is, aupaklik nimetamine Brasiilia Richard Bransoniks je kutse lüüa kaasa saates „America’s Next Top Model” – tulid pärast 2005. aastat.

Osklen ei meeldi sugugi kõikidele. Esiteks arvavad paljud, et skandinaaviapäraselt jahe kaubamärk pole kohalik. Üks levinumaid eksiarvamusi on „Osklen, see on ju Norra firma!”. Teiseks on rahva alateadvuses juurdunud arusaam, et Oskleni kaup on väga kallis. „Kui ma olin noorem, ostsin endale alati Oskleni riideid, aga siis leidsin, et need maksavad liiga palju,” seletab tüse punaseruudulises särgis mees samal õhtupoolikul ühes mereäärses galeriis avataval kunstinäitusel, mille patrooniks ei ole keegi muu kui Oskar Metsavaht.

Oskleni kaubamärk on sedavõrd edukas, et selle kandmine on muutunud peaaegu halvaks tooniks; millekski, mida teevad vaid carioca’d (autsaiderile viitav väljend Rio de Janeiro teatud tüüpi elaniINVESTEERI – NR 4/2011

8

A Daimler Brand

Uus M-klass.

Neile, kes juhivad.

Uue Mercedes-Benz M-klassi pidev nelikvedu ning ON&OFFROAD pakett võimaldavad autot tõeliselt juhtida. M-klassi sõiduomadused on ühtmoodi nauditavad nii raskel maastikul kui sportlikku seadistust vajavatel teedel. Eelkäijast keskmiselt veerandi võrra väiksem kütusekulu võimaldab ühe tankimisega läbida kuni 1500 kilomeetrit.

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 158 kuni 206 g/km ja keskmine kütusekulu 6,0 kuni 8,8 l/100 km.

125! aastat innovatsiooni

9

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 I NVE STE E RI – NR 4/201 1 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

FOT O: M A R T I N LA Z A REV

Persoon

Rahulik elu Metsavaht nendib, et aukonsuli amet ei murra konti.

Peamine tööülesanne on lugeda Eesti välisministeeriumi infotundide materjale.

Lähiminevikust meenub ainult üks tõsine juhtum, kui üks alla 18-aastane Eesti tütarlaps jäi Brasiiliast lahkumisel vahele kokaiini smugeldamise katsega.

Metsavaht selgitab, et peamiselt mustanahaliste juhitav narkomaffia pakub Euroopast pärit naistele võimalust reisida Brasiiliasse tingimusel, et nad toimetavad oma maos või kohvris riiki teatud koguse narkootikume. Metsavahi portugallannast naise kaasabil ja tüdruku alaealisusele apelleerides õnnestus ta vangist vabastada.

INVESTEERI – NR 4/2011

ke kohta, mida saab hea tahtmise juures panna kõlama ka pealiskaudsuse ja hedonismi sümbolina). Üht õlga paljastavat valget kleiti kandev kaunitar, ametilt disainer, nõustub elavalt noogutades. „Osklen peaks avama poe Miamis, sinna sobiks ta kõige paremini,” arvab ta.

Juba kohal Nad ei tea, et Osklen on Miamis juba kohal. Nagu ka New Yorgis, Milanos, Roomas ja kahe poega isegi Jaapanis.

Rahvusvaheline müük on aga Oskar Metsavahi jaoks tundlik teema. Kui küsida tema äriedu kohta Euroopas, sugeneb ta häälde vaevumärgatav pinge: „Mul pole Portugalis enam ühtegi poodi, sest neil polnud rohkem krediiti.”

Ei, ta ei vihasta, kuid tema žestid muutuvad palju elavamaks. „Kaupluste pidamine on ju väga kallis, väga-väga kallis!” hüüatab ta. „Mul ei ole mingit hiigelfirmat. Jumal ei anna mulle raha, öeldes: „Oskar, sa oled geenius! Võta see rahapakk ja mine ava poode igal pool maailmas!””

Ta surub kahe sõrmega ninajuurele ja sulgeb hetkeks silmad – küllap selleks, et keskenduda –, jätkates selgituste andmist: „Brasiilias on tootmine palju kallim kui näiteks Hiinas, sest meie tööhõive- ja maksusüsteem muudab kõik väga kulukaks.” Sestap moodustabki rahvusvaheline müük Oskleni käibest vaid 5%. „Üleilmseks firmaks on üliraske saada,” ohkab Metsavaht.

Väga keeruline on ka jõuda äris kasumisse. Praegu tuhatkonnale inimesele tööd andval Osklenil on see õnnestunud vaid viimased kuus aastat, sealjuures on ta sattunud vahepeal isegi pankroti äärele. Metsavaht mäletab siiani, millise röövelliku intressiga – 8% kuus – pidi ta maksujõuetuks muutumise vältimiseks käiberaha laenama.

Side Eestiga Oma esiisade maad Eestit on Metsavaht külastanud kaks korda. Esimest korda tuli ta Eestisse 2006. aastal, kui välisministeerium kutsus ta Tallinna, et arutada tema nimetamist aukonsuliks. „Ühel 10

F O T O : C O RBI S

Armastab Riot Eriti talvel. Siis on linnas turiste vähe ja õhk nii karge, kui lõunapöörijoone lähistel üldse olla saab.

päeval viis minister Urmas Paet mind mitteametlikus korras vaatama Eesti kunstnike moeetendust. Mulle meeldisid siinsed kollektsioonid väga – eriti nende naiselik joon,” kiidab Metsavaht. Tema südamesse jäi ka üks Tallinna mereäärne piirkond, kuhu Metsavaht toona elama sattus. Seda, kas tegu oli Pirita, Merivälja või Mähega, võib vaid oletada, sest täpse eestikeelse kohanimega jääb Metsavaht jänni, nagu üldse eesti keelega. „Mu isa räägib eesti keelt, aga meile, lastele, õpetas ta ainult mõningaid sõnu,” ütleb ta. „Näiteks tervist! – meie suguvõsas öeldakse üksteisele alati tervist! – ja siis muidugi anna mulle raha!” Mees naerab laginal, paljastades oma hõbedased breketid, mis näitab, et ligi poole sajandi vanune Metsavaht on samasugune nagu Eesti – tema sõnul moodne riik, mis suudab ajaga kaasas käia, mitte nagu LääneEuroopa, mis on minevikus kinni.

Kas ka Eestis võib kunagi olla Oskleni pood? Metsavaht arvab, et lähiaastatel ilmselt mitte, kuid möönab, et on mõelnud võimalusele toota Eestis Euroopa tu11

rule mõeldud talveriideid. Side Eestiga on igatahes tihe. Tema kolmest lapsest üks – see, kes on sündinud 24. veebruaril – kannab eestipärast nime Toomas; ainus tütar Maria andis aga hiljuti sõrmejäljed Eesti passi taotlusele. Oskar ütleb: „Ma tahan nendega kindlasti siia tulla, sest ma pole käinud veel Lõuna-Eestis ega saartel.” Kunagi plaanib Metsavaht osta endale Tallinnasse majakrundi, mõistagi Metsavahi tänavale.

FOT O: M A R T I N LA Z A REV

Kui ma surfan, teen ma tööd.

Kannab ka ise peaaegu alati Osklenit Kui küsida, millised disainerid Metsavahile endale meeldivad, pöörab ta pilgu mõtlikult lakke ja veeretab üle huulte mõne Jaapani moelooja nime, mis on lihtsurelikule täiesti tundmatud.

Seda, millised disainerid talle meeltmööda ei ole, ei hakka ta ütlema: „Kui keegi mulle ei meeldi, siis ei pööra ma talle lihtsalt tähelepanu.”

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOTO: CORBIS

?

INVESTEERI – NR 4/2011

12

Investori ABC

LOOGILINE, ET AKTSIATURGUDE ÕITSENGU AJAL ON VÕIMALIK TULU TEENIDA. SUUREM PÄHKEL ON AGA SEE, KUIDAS AKTSIAHINDADE LANGEMISEL VÕITJATE POOLELE JÄÄDA. KUIGI EUROOPA VÕLAPROBLEEMID keerlevad investori pea kohal juba mitu aastat, on tänavune õhulend muutunud eriti madalaks. Viimaste kuude pidev kõikumine börsidel võtab kõhu alt õõnsaks ja on sundinud paigutama osa rahast turvalisematesse instrumentidesse või likviidsesse vormi paremaid aegu ootama. Närvilised ajad annavad aga põhjust mõtlemiseks, kuidas investeerida hästi ning kaitsta või kasvatada portfelli ka keerulistes tingimustes.

Sama lihtne nagu ostutehing Üks võimalik strateegia on panustamine aktsiate langusele ehk nende lühikeseks müümine. Oletagem, et investor soovib tulu teenida ettevõtte X aktsia allakäigust, mille hetke turuhind on kümme eurot. Selleks sisestab ta müügiorderi kümne aktsia peale ning ilma ühegi lisatoiminguta on ta ühe hetkega laenanud maaklerifirmalt vajalikud väärtpaberid ja need turul maha müünud. Müügist laekub kontole 10 × 10 = 100 eurot, kuid investorile jääb kohustus kümme laenatud aktsiat tagastada ehk sooritada vastupidine tehing.

Eeldagem, et seejärel langeb aktsia hind viie euroni ja investor tahab kasumi lukku lüüa. Selleks tuleb tal sisestada vaid ostuorder ettevõtte X kümne aktsia peale. Kohe, kui kontolt on kulunud 10 × 5 = 50 eurot, on aktsiad automaatselt laenajale tagastatud. Kuna aktsiate müügist sai investor 100 eurot ja tagasiostmiseks kulus 50 eurot, jäi kontole tehingutasusid arvestamata puhaskasumina 50 eurot.

Enne lühikeseks müümist tuleb nõustuda maaklerifirma sätestatud eritingimustega laenu- ja võimendusega tehingute kohta. Lühikese positsiooni võtmisel peab investeerimiskontol olema piisavalt 13

tagatisvara. Kui aktsiahinnad liiguvad ebasoodsas suunas, siis tagatisvara kindlustab, et investeerimiskontol olevatest varadest piisab lühikese positsiooni sulgemiseks ja tagasi ostetavate väärtpaberite eest tasumiseks. Et mitte lasta investoril väljapääsmatusse olukorda jääda, teavitab maakler vajadusest positsioon kinni panna või tagatisvara suurendada kohe, kui aktsia hind kallineb üle teatud piirmäära. Kui seda ei tehta, annab sõlmitud leping maaklerile õiguse kliendi eest ise kohustusi likvideerima hakata, kuni omavahendite kindel protsentuaalne osakaal on taas saavutatud.

Jahtida tasub haavata saanud ettevõtet Igat aktsiat pole alati võimalik lühikeseks müüa, sest see sõltub vastaspoole valmisolekust väärtpabereid laenuks anda. Kui endal selle kohta teadmine puudub, tasub enne tegutsemist küsida infot maaklerilt. Näiteks Baltikumis ei saa langusele panustada, ent Euroopa ja USA avavad investori jaoks juba palju suuremad võimalused.

Kindlasti ei tasu lühikeseks müüa ettevõtteid, mille aktsia eest peab maksma sajakordselt üle ettevõtte teenitava aastakasumi (aktsia hind (P) jagatuna aktsia eest teenitava kasumiga (E) ehk P/E = 100). Kui jääda siis ootama korrektsiooni, mis võiks tõenäoliselt iga hetk koita, jõustub sageli Murphy seadus – tekkida võib hoopis vastupidine olukord ja aktsia P/E ronib 200-ni või kõrgemalegi, enne kui murdepunkt kätte jõuab. Selleks hetkeks on aga portfellis juba üüratu kahjum (kuna aktsia allapoole liikumise ruum on nulliga piiratud, ülespoole liikumise potentsiaal aga piiramatu), mis on viinud investori meeleheite äärele.

Mõistlikum on keskenduda ettevõtete-

TEKST: ERKO REBANE

LHV Panga analüütik I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Näide energiaturult Olen isiklikult negatiivselt meelestatud ettevõtete suhtes, kes toodavad tehnoloogiat päikeseenergiaturu jaoks. Mul on lühike positsioon First Solaris. Selle tööstuse taeva on pilviseks muutnud mitu asjaolu. Ligikaudu 80% päikeseenergiaseadmete nõudlusest katab Euroopa, kuid süvenev kriis ning karmid eelarvekärped sunnivad paljusid riike vähendama tarbijatele mõeldud keskkonnahoidliku energia subsiidiumeid. Peale kahaneva nõudluse tunneb tööstus survet ka marginaalides, sest Hiina valitsus toetab kohalikku päikeseenergiatööstust ja seetõttu on hinnad hüppeliselt langenud ka rahvusvahelisel turul.

First Solarises positsiooni omades pean mõistma riske, mis võivad tingida minu jaoks ebasoodsa liikumise, s.t hinnatõusu. Esiteks on tegemist sektoriga, mis on olnud tänavu üks suurimaid langejaid. See on muutnud P/E-d väga madalaks ja ähvardab põhjustada märkimisväärse ralli väiksemagi hea uudise korral. Teiseks on paljud päikeseenergiaettevõtted suhtelise odavuse tõttu nüüd väga atraktiivsed ülevõtukandidaadid mõne suurema energiaettevõtte jaoks. Kolmandaks piisab kogu sektori näitajate muutumiseks ka üleüldisest aktsiaturgude optimismist.

INVESTEERI – NR 4/2011

F OT O: C ORBI S

Investori ABC

le, kes ei suuda täita analüütikute kasumiootusi, seisavad silmitsi lühi- või pikaajaliste bilansiprobleemidega või tegutsevad halveneva nähtavusega tööstuses.

Tähelepanu intressidele Tavapäraste tehingutasude kõrval võib lühikese positsiooni võtmisel tekkida veel üks oluline kuluartikkel – aktsiate laenamise eest makstav intress. LHV Panga vahendusel saab aktsiaid lühikeseks müüa nii tavapärasel kontol kui ka LHV Traderis – ainuke erinevus on selles, et kui tavakontol hüvitab aktsiate laenamise intressi LHV, siis Traderi omanik peab seda ise tegema.

Kuna aktsiate laenamise kulu kujuneb nõudluse ja pakkumise suhtena, ei ole võimalik seda jooksvalt kusagil kindlas kohas jälgida. Üldiselt ulatub see aasta arvestuses kuni 20%-ni, kuid leidub palju erandeid. Üheks näiteks on novembri alguses USA börsil avaliku esmaemissiooni (IPO) korraldanud kupongiäriga tegelev Groupon, keda kauplejad peavad küsitava ärimudeli, suure P/E ja ebaselgete raamatupidamistavade tõttu ahvatlevaks lühikeseks müügi kandidaadiks. Kuid kuna Grouponi aktsiakapitalist noteeriti börsil vaid 6%, siis muudab see pakkumi-

se aktsiate laenamise turul väga kesiseks ja intressimäära jällegi väga kõrgeks.

Reutersi andmetel sai IPO järel Grouponi aktsiaid laenata 90–100%-lise intressiga aastas. Seega peab 12 kuu perspektiiviga 20-dollarilist aktsiat lühikeseks müües see nulli kukkuma, et üldse nullkasumisse jõuda. Just seepärast kasutatakse lühikeseks müümist eelkõige lühemateks perioodideks.

Erutavaks teemaks on sel aastal olnud USA börsil noteeritud Hiina ettevõtted, kelle päevavalgele jõudnud raamatupidamislikud petuskeemid põhjustasid aktsiahinna vabalanguse. Sellises olukorras ei jäänud börsil üle midagi muud, kui peatada asjaolude selgumiseni aktsiatega kauplemise võimalus. Niisugune seisak ulatus kohati mitme kuuni. Säärase ettevõtte aktsiaid usinalt lühikeseks müünud kaupleja võis leida end sundseisust, kus positsiooni polnud võimalik katta ja kontolt jooksis maha isegi kuni 180%-ni ulatunud intress.

Kuigi aktsiate lühikeseks müümine käib sama lihtsalt nagu ostutehingu sooritamine, muudab piiramatu kahjumi teenimise võimalus enneolematu hoo saanud aktsiaturgudel vastupidise positsiooni võtmise palju riskantsemaks. Nendest ohtudest tuleb investoril enne otsuse langetamist selgelt aru saada .

14

Burmani

RESIDENTS

FOTOD: CORBIS

INVESTEERI – NR 4/2011

16

Ajalugu

Moeäri PEAAEGU KÕIK MEIE KEHAKATTED JA JALAVARJUD ON MOETÖÖSTUSE MASSTOODANG. ERAKINGSEPAD JA -RÄTSEPAD TÄHENDAVAD MEIST ENAMIKU JAOKS ÜKSNES HÄGUSE SISUGA SÕNU AMMUSEST MINEVIKUST, KELLE TÖÖ JA TULU ON AGA ÜLE VÕTNUD MOETÖÖSTUSGIGANDID JA NENDE KOHALIKUD VÄIKESED VELLED. KUNI 17. SAJANDINI valmis kogu kaup käsitsi. Kangaid, rõivaid, kingi ja muid moeartiklite eelkäijaid valmistati väikestes kogustes ja tellija mõõtude järgi.

Rõivaid õmmeldi endatoodetud materjalidest enamjaolt ise, uhkemaid jalanõusid tegi mõni osavamate näppudega meister samast külast või linnaosast. Siis aga saabus aeg, kus asutati manufaktuurid ja võeti kasutusele lendsüstikuga mehhaanilised kangasteljed. Lõpliku pöörde kangaste masstootmisse tõi ehtsa villa masstootmise kõrval puuvilla avastamine. Rahvauskumuse järgi puu otsas kasvanud väikeste lammaste villa kasvatati nii Aasia kui ka Ameerika tohututel aladel. Sellega oli tulevase hiigeltööstuse vundament kindlustatud.

Esimene moekunstnik Rõivatööstuse teise poole moodustab mood, mille väljakujunemine ei käinud sugugi nii kiiresti kui kangatootmine.

17

Esimene tuntud moekunstnik, kes polnud enam lihtsalt õmbleja, oli automaattelgede kaasaegne Charles Frederick Worth, kes avas 1858. aastal Pariisis ajaloo esimese moemaja. Enne seda olid riieturid vaid nimetud nõelavälgutajad, kelle töö seisnes kuningakodades kombeks olnud rõivaste tegumoodide mugandamises suuremale kandjaskonnale. Riietusstiili areng kulges omavoolu: kanti seda, millega oldi harjunud. Õmblustöökojas nooremosanikuna alustanud Worthi läbilöök moeturul ei olnud kerge, aga kui tema esimesi lihtsaid, kuid uhkete kangastega mudeleid saatis suur edu, kuluski tal vaid tosin aastat oma moemajani jõudmiseks. Äri sai õige hoo muidugi siis, kui Worthi hakkas patroneerima Prantsuse imperaatori kaasa Eugenie ja tema järel veel hulk kõrgestisündinud või muidu märkimisväärseid naisi.

Worthile tagas edu tema oskus kundedele selgeks teha, mida nad peaksid

Charles Frederick Worth Esimene tuntud moekunstnik ja üks tema paljudest töödest.

TEKST: ANTS VI LL

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Ajalugu

Coco Chanel ja tema modellid.

Murrangulised kümnendid 1960.–1970. aastatel kujunes välja täiesti uus riietumistava. Isegi meeste kolmeosaline ülikond, mis oli püsinud senikaua muutumatuna, läks ümbertegemisele. Sellest ajast on pärit ka enamik praegugi õhtumaa rõivamoest lugu pidava moetööstuse peasuundi. Kõrgmood ja rõivaste masstootmine käisid siis enam-vähem üht jalga. Näiteks just siis panid Gucci, Prada, Klein, Vuitton, Versace, Dolce & Gabbana jt aluse oma praegusele kaubamärkide hiilgusele ja muljetavaldavale käibele.

kandma. Tema leiutatud on ka moejooniste pakkumine klientidele (valmisõmmeldud näidiste asemel) ja neli korda aastas peetavad moedemonstratsioonid. Sel viisil muutus mood hooajaliseks – sellest lõikab kogu tööstus seniajani ja ilmselt ka edaspidi peamist kasu.

Kuna rahulolevad rikkad ja kuulsad kliendid rändasid palju mööda maailma ringi, levis Pariisi mood kulutulena igasse Euroopa nurka ja ka üle suure lombi.

Äripäeva tellija eelised – nüüd

4 kanalit Äriipp 1. Paberleht oma tuntud headuses

Elisas on saadaval lai valik nutitelefone ja tahvelarvuteid koos piiramatu mahuga mobiilse internetiga.

2. Uuenenud paberleht veebis – peale PDFi ka moodne digileht 3. Ajaleht iPADis – spetsialistidelt positiivse hinnangu saanud rakendus 4. Värsked uudised nutitelefonis – kiire elutempo puhul mugav ja asendamatu

Äripäev – HEA JA TÖÖKS VAJALIK SISU, mille tagavad professionaalsed INVESTEERI – NR 4/2011

18

jaja

Õmblustöökojast kujunes uusi aegu esindava kunsti – moekunsti – rahvusvaheline keskus ja kogu edasise kõrgmoetööstuse mõõdupuu.

Kui Pariis oli esimene moepealinn 19. sajandi lõpuks olid moetööstuse piirjooned välja kujunenud: La Belle Époque’i kostüümid olid asendumas iseseisvuvate naiste jaoks sobivamate, praktilisemate rõivastega, mida toodeti kunstnike mudelite järgi. Juba 18. sajandi lõpus hakkas riietumist dikteerima Pariis, hiljem lisandusid mõned Londoni moemajad. Nende ühise jäiga taktikepi all rõivastuti veel 20. sajandi algupoolelgi. Kõik euroopalikult riietuvad moeajakirjanikud ja kaubamajade varustajad käisid Pariisi moenäitustel snitti võtmas ja kaupu ostmas.

Pariisi moodi kopeerisid nii rätsepad kui ka valmisriiete ärid, mis polnud tol ajal veel konkurendid. Fotodega illustreeritud

moeajakirjad olid siis veelgi mõjukamad kui praegused kataloogid. 20. sajand muutis palju nii rõivastusstiilis kui ka tootmisviisis, aga moepealinnadeks on ikkagi jäänud Pariis ja London, hiljem lisandusid Milano ja New York.

Moepiiblid Vanity Fair aastast 1919.

Moekunstnik, miniseeliku looja, Mary Quant ajakirja Vogue lugemas.

Näitlejanna Monica Bellucci ajakirja Elle meigivaba erinumbri kaanel.

Tööstus asub pealetungile 20. sajandi algul rätsepate abistamiseks leiutatud õmblusmasinad muutsid rõivatootmist tohutult. Üleilmne kapitalism,

iippäeva lugemiseks – kõik tellimishinna sees * Kõigi tellijate vahel loositakse 16. jaanuaril välja: • Apple iPad 2, 16 GB, koos aastase piiramatu mahuga mobiilse interneti paketiga MiNT Tablet 1 Elisalt • 3 Samsungi telefoni Galaxy Gio Elisalt • 3 Äripäeva aastatellimust

d jaja autasudega pärjatud Äripäeva ajakirjanikud!

19

* Äripäeva uued rakendused on kõigile avatud aasta lõpuni, edasi saab neid lugeda vaid Äripäeva tellija.

Eripakkumine uuele tellijale TELLI ÄRIPÄEV 2 KUUKS VAID 35 € EEST Pakkumine kehtib kuni 23.12.2011

Tellida Isaab aadressil NVE STE E RI – NR 4/201 1 www.aripaev.ee/eri

Ajalugu

Tänavalt kõrgmoodi Vivienne Westwood on näide, kuidas punkarite seas tuntud nišimoeloojast sai maailmakuulus disainer.

Modellid. Disain e ulatuslik rahvasteränne, ostuvõimeliste ja ka moeteadlike inimeste lisandumine ning masstoodangut toetava tehnoloogia areng tegi rõivastest kiiresti suurtööstuse. Peale masinate oli aga vaja veel üht vaimset murrangut. Väidetavalt kuulub see au Ameerikas Bostoni piirkonnas sajandivahetusel tegutsenud juudisoost rätsepaile, kes leiutasid rõivanumbrite universaalsüsteemi. Lisaks masstootmise korraldamisele andis see süsteem suurepärase võimaluse asuda valmisrõivaid müüma tol ajal üha gigantsemateks muutuvates hiigelkaubamajades, millest on praeguseks kujunenud tarbimiskultuuri peamine meka. Niiviisi sai rõivaINVESTEERI – NR 4/2011

õmblusest rõivatööstus ning selle toel moest moetööstus, mille üleilmne maht on aastas sadu miljardeid dollareid. Mood on üks maailma tähtsamaid majandussektoreid.

Sõda muutis palju Moetööstusse kui suurt raha tootvasse majandusharusse tõi suurima pöörde Teise maailmasõja järgne aeg. Pariisi tähtsus kahanes, sest aastaid mundrikandmisega harjunud inimestele oli üha vastuvõetavam mõõdukuse piirides loodud masstoodang. Valmisriiete järgi eristatavale seisusevahele vilistava noortemoe ilmumine muutis aga moetööstust veel kord, seekord 20

Moemaailma tipud Tuntud kaubamärke kohtab igas maailma suuremas kaubanduskeskuses.

Viis peamist moetööstuse sektorit: kõrgmood (esinduslikumad moemajad Giorgio Armani Privé, Christian Dior, Chanel, Givenchy, Christian Lacroix, Emanuel Ungaro, John Galliano) luksuskaubad (kuulsamad disainerinimed Dolce & Gabbana, Prada, Gucci, Hermès, Lanvin)

n erid. Brändid. pöördeliselt ja igaveseks. Moerõivaste tarbijate hulk mitmekordistus vaid kümne aastaga. Üha enam tuntust kogunud sünteetilised kangad andsid võimaluse toota suhteliselt soodsaid ja tihti ka lihtsa tegumoega rõivaid ennenägematutes kogustes. Seega muutus mood masside tarbekaubaks. Kui moetööstuse esimesel poolteistsajandil peeti Pariisi mudeleist erinevaid rõivaid provintslikkuse ilminguks, siis praeguseks on arusaam moest palju demokraatlikum.

Maht kasvab, mood kahaneb Kuigi moodi dikteerivad ikka veel neli eelnimetatud vana ja kuulsat linna, on 21

uuemad ajad toonud peale uute materjalide kaasa ka nüüdisaegsemad tootmispõhimõtted. Ehkki moeajakirjade lehekülgi täidavad tavaliselt euroopalike kõrgmoekunstnike kavandid, on tööstus ammu omasoodu triivinud. Kõrgmood pole kallitele hindadele vaatamata sugugi suurkasumlik, samal ajal ei mõjuta seda sektorit ega selle rahakaid kliente ei majandustõus ega järsud langused. Eelolevaks aastaks prognoosivad mõned luksuskaubamärgitootjad üllatuslikult hoopis kasvu, mis võib ulatuda kuni 12%-ni.

Jalatsite, aksessuaaride ja muu rõivaste juurde kuuluva tootmisega tegelev üldine moetööstus saab ideid ja suundumusi jät-

mõõdukas luksuskaup (kaubamärgid Coach, Tiffany, Nordstrom, Hugo Boss, Chanel) peavoolukaubad (kaubamärgid Gap, Abercrombie & Fitch, Dress Barn, Polo Ralph Lauren) odavkaubad (kaubamärgid Old Navy, Payless Shoesource, Cato, Wal-Mart Stores)

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Ajalugu

Suund itta Kui veel eelmise sajandi esimesel poolel toodeti rõivaid Euroopas, siis sajandi lõpuks on tootmine kolinud valdavalt Aasiasse.

Kallis kleit Näitlejanna Rita Hayworth poseerib 1940. aastal 250 000 dollarit maksnud ja 40 000 pärlist valmistatud kleidis.

INVESTEERI – NR 4/2011

kuvalt Pariisist, Londonist, New Yorgist ja Milanost, ent tegelik mudelite valik ja tootmiseks kohandamine käib juba pooltel juhtudel hoopis Hiinas ja 15% ulatuses Indias. Väiksemad, alla viieprotsendised lõigud priskest pirukast on jäänud Hongkongile, Mehhikole, Taile, Filipiinidele, Indoneesiale, Sri Lankale, Pakistanile, Bangladeshile. Ülejäänud maailm, sealhulgas USA, Saksamaa ja Itaalia, katab vaid 10% tootmismahust. Tulususe poolest on õhtumaad seni soodsamas olukorras: Vaikse ookeani ja Aasia piirkond saab kolmandiku rõivaturu kasumist, Euroopa veidi alla 30%, USA üle 22%, ülejäänud piirkondadele jääb kaheksandik. Suundumus kolida tootmine ja ka sellest saadav tulu arengumaadesse on kasvanud viimase 30 aastaga üha kiiremas tempos – selle ajaga on tärkava turumajandusega riikide tootmismaht kasvanud vähemalt viieteistkümnekordseks.

Kasv tuleneb üha enam peavoolu- ja odavkaupade sektori suurendamisest, mille tulusust on aga kriisid viimastel aastatel räsinud rohkem kui luksuskaupade osa. Siiski tõukab üleilmse tootmise mahtusid tagant üha suureneva tarbijahulga üsna valimatu nõudlus igasuguse rõiva- ja jalatsikauba järele, mis põhjustab

muidugi Euroopa moekunsti osakaalu vähenemist masstoodangus. Järjest rohkem turust kuulub odavamate kaubamärkide masstoodangule, mille tulususe tagavad suured kogused ja tagasihoidlikum kvaliteet.

Viimasel ajal seisneb suurtootmise skeem üldjoontes selles, et mudelid luuakse ühes riigis, toodetakse teises riigis ning maha müüakse üleilmsete turunduskettide kaudu. Kui moetööstuse algusaegadel oli mudelite loojaks ainult Pariis, siis nüüd teevad seda sageli üleilmsete laiatarbekaupade tootjate kujundusmeeskonnad.

Rahapuu kasvab üha lopsakamaks Moetööstuse tuleviku ja Hiina osakaalu selles määravad edaspidi rahvusvahelised kaubanduspiirangud või nendest loobumine. Hiina areng aga näitab, et tootmine on seal hakanud kallinema. Nii kandub osa tööstusharudest üle naaberpiirkondadesse – jalatsitootmine Indoneesiasse, õmblustööd Bangladeshi (mõlemas kasv mullu üle 40%) –, kus palga suurenemine, omavääringu ülemäärane tugevnemine ja tööjõu kohatine nappus pole veel suurkasumlikkust ohustamas.

Kindel on aga kogu sektori jätkuvalt tormiline areng: kõik praegused maail22

Kõik tahavad elada nagu Ameerikas ja riietuda nagu Pariisis. ma seitse miljardit elanikku ei kanna moetooteid, ent suurem osa neist soovib seda igal juhul – eriti Idas, kus järjest lisanduvad sajad miljonid ostusoovi ja ka -võimega moetarbijad. Kõik tahavad elada nagu Ameerikas ja käia riides nagu Pariisis. Teiseks lootustandvaks, kuid tarbija rahakotti kurnavaks arengusuunaks on eeskätt õhtumaades üha süvenev kiirmoe pealesurumine, mis põhjustab tootmistsükli lühenemise nädalani ja toob tootmise tagasi ostja jaoks geograafiliselt lähedale. Peale selle on hakatud nüüd võtma sihikule mehi, kes olid siiani teadlike tarbijate seas tuntavalt alaesindatud.

Hoolimata internetikaubandusele pandud suurtest lootustest müüakse ligi 90% 23

rõivastest endiselt poodides. Võrgumüügist loodetakse siiski lähiaastail suurt tuge kogu tööstusharule. Loodetavasti on üheks netimüüki suurendavaks abinõuks Eestis välja töötatud robotmannekeenide laialdane kasutuselevõtt.

Moetööstusse investeerimine on paljutõotav, eriti kui panustada pigem suurtööstusse kui kõrgmoodi. Hinnanguliselt saavutab rõivatööstus peatselt kokku kahe triljoni dollarilise aastatulu.

Tulevase kevade moesuunad on aga juba teada: moodi tulevad julged värvilaigud, tugevalt väljajoonistuvad mustrid ning pitside, pärlite ja lehvikestega ehitud kingad.

Ihaldatud elukutse Tippmodellid Claudia Schiffer, Kate Moss, Naomi Campbell, Tyra Banks ja Carmen Kass on muutunud ise kaubamärkideks, millega teenitakse kopsakat tulu.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Silvano

FOTO: ÄRIP ÄE V

PEAMISELT ENDISE NÕUKOGUDE LIIDU RIIKIDES TEGUTSEV PESUTOOTJA SILVANO FASHION GROUP AJAB HOOGSALT ÄRI JA NENDE MAJANDUSTULEMUSED ON TALLINNA BÖRSIL NOTEERITUD ETTEVÕTETE SEAS KÕIGE PAREMAD.

INVESTEERI INV IN N V EST NV E ST STE EER EE ER E R RII – NR N R 4/2011 4 /20 1 1

24 24

Börsiettevõte

Frantsiisimudel Kui veel mõni aasta tagasi asuti välja arendama oma kauplusteketti, siis nüüdseks ollakse sellest loobutud, sest see tõi ettevõttele tohutu kahjumi. Uus suund võeti hoopis sellele, et kauplusi hoitakse käigus frantsiisi abil. Kodulehe andmetel on Milavitsa kaubamärgil Valgevenes 43 oma kauplust, millele lisandub üle 350 frantsiisi alusel tegutsevat kauplust 14 riigis, põhiosa neist Venemaal ja ülejäänud teistes riikides alates Kõrgõzstanist kuni Eestini. Loomulikult ei ole Silvano jätnud oma frantsiisipartnereid omapäi – kauplustele on tagatud pidev turundus- ja müügiabi.

Silvano Fashion Groupi investorisuhete juhi Märt Meeritsa kinnitusel oli frantsiisisüsteemile – täpsemalt litsentsilepingutele – üleminek end õigustanud. Tema sõnul on kiirelt suureneva nõudlusega turgudel oluline, et müügiga tegelevad ettevõtted jõuaksid sama kiirelt, aga siiski kuluefektiivselt järele kasvada. „Frantsiisimudel annab meile hea platvormi majandusarenguga kaasas käimiseks. Kui peaksime igal aastal ise avama 50 kauplust geograafiliselt üksteisest väga kaugetes paikades, ei oleks see mitmesugustel põhjustel lihtsalt võimalik,” selgitab Meerits. Tema hinnangul on kaubanduskinnisvara äärmiselt spetsiifiline valdkond.

Selles äris tegutsedes usaldab ettevõte oma lepingupartnereid, sest need võtavad Silvano kaubamärke kui võimalust ajada oma kaubanduspindadel kasumlikku äri.

25

FOT O: ERA K OGU

EHKKI SILVANO FASHION GROUP on registreeritud Tallinna börsil, asub ettevõte põhiline tegevuspiirkond Eestist väljaspool. Kõige suurema osa moodustab Milavitsa kaubamärgi all pesu tootmine Valgevenes ja selle müümine peaaegu kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil. Milavitsa peamiseks sihtrühmaks on naised vanuses 25 kuni 45 eluaastat.

Märt Meerits

Milavitsa tootmisbaas asub juba ajalooliselt Valgevenes, ent Meerits peab Valgevene aspekti Silvano Fashion Groupi puhul ületähtsustatuks. „Kuigi meil on Valgevenes suurim oma poodide müügivõrk ning meile kuulub üks sealseid tuntumaid ja paremaid pesubrände turuosaga umbes 40%, moodustab Valgevene osa kogu meie kontserni müügist ainult 25%,” täpsustab ta. Et Valgevene ja Venemaa vahel puudub piir sarnaselt Euroopa Liidu riikide vaheliste piiridega, saab Silvano olla paindlik, kui on tarvis jaotada müük ümber teistesse riikidesse.

Nõrk rubla toetab Silvano on lõiganud korralikult kasu ka Valgenene rubla devalveerimisest ja selle väärtuse kahanemisest teiste valuutade suhtes. „Valgevenes toimuv on iga ekspordile keskendunud ettevõtte unistus.

Meie üheksa kuu näitajates peegeldub see selgesti tootmiskulude kahanemises,” selgitab Meerits. „Mulle tundub, et meie idanaabrite, sealhulgas Valgevene majanduspoliitiline olukord on parem kui nii mõneski euroliidu riigis. Valgevene eelised on madal kulutase, võima-

Värskeimad majandusnäitajad Silvano sai 2011. aasta kolmandas kvartalis 8,36 miljonit eurot kasumit, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.

Kontserni käive kasvas 18,2%, mis teeb kokku 30,36 miljonit eurot.

KO TEKST: KRISTO OIDERMAA LHV Panga analüütik

TEKST: TIIT EFERT

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

F OT OD: Ä RI P ÄE V

Börsiettevõte

Dividendipoliitika Silvano Fashion Group maksis 2010. aastal dividende 5 senti aktsia kohta, 2011. aastal dividendide ja kapitalivähenduste summana 29 senti aktsia kohta.

Meie poliitika on maksta aktsionäridele välja see osa puhaskasumist, mida ei planeerita reinvesteerida või kasutada muuks ettevõttega seotud tegevuseks. Et dividendide ettepaneku teeb üldkoosolekule ettevõtte nõukogu, kes kinnitab ka kontserni strateegilise arengukava, ei saa me käia välja kindlat prognoosi dividendide suuruse kohta.

Allikas: Märt Meerits

Neli põhjust osta Silvano aktsiaid 1. Laienemine Venemaa turul tagab korraliku kasvu.

2. Ettevõtte tegutseb väga kasumlikult.

3. Bilanss on väga tugev, sest laenukoormus on väike ja kontod rahast pungil.

4. Ettevõtte väärtus on äärmiselt väike võrreldes teiste SRÜ alal tegutsevate rõivatootjate ja rahvusvaheliste pesutootjatega.

Allikas: Kristo Oidermaa INVESTEERI – NR 4/2011

Üldiselt on Silvano majandusseis päris hea. lus kujundada ise oma rahapoliitikat, inflatoorne majanduskeskkond ja muud sellised asjaolud.”

Valgevene rubla odavnemine on lahendanud Silvano jaoks tootmisvõimsuse piiratuse keerulise probleemi. Et hulk kohalikke ettevõtteid on nimelt keerulises majandusseisus hätta jäänud, on Silvanol tekkinud võimalus kasutada nende vabanenud tootmisbaase allhanke jaoks.

Teised kaubamärgid Kui Milavitsa pesu annab Silvano Fashion Groupi käibest umbes 70%, siis teisel kohal on Läti taustaga kaubamärk Lauma umbes 15%-ga. Selle kaubamärgi all kuulub Silvanole üheksa kauplust Lätis ning frantsiisiõigus on antud 16 kauplusele Eestis, Lätis, Leedus ja Albaanias. Lauma kaubamärgiga pesu toodetakse Lätis ning tooted on suunatud naistele vanuses 25 kuni 45 aastat.

Peale nende kahe leidub Silvanol ka kitsama sihtrühma jaoks välja töötatud kaubamärke. Näiteks Alisee on loodud 25–45-aastaste nõudlikumate naiste jaoks ja selle kollektsioonid valmivad koostöös Prantsuse disaineritega. Aveline on seevastu naistepesu vähemate nõudmistega tarbijale ning seda kaubamärki kandvaid tooteid müüakse turgudel ja hüpermarketites. Laumelle kaubamärk on mõeldud noorematele naistele vanuses 17–25 aastat. Mainitud kaubamärgid ei anna küll kogukäibest suurt osa, ent aitavad siiski rahuldada erinevate sihtrühmade vajadusi. Üldiselt on Silvano majandusseis päris hea, sest jaekaubandus kasvab ettevõtte sihtturgudel praegu 10–15% aastas. Teine kontserni kasvu toetav asjaolu on frantsiisipartnerite arvu suurenemine ning eesmärgiks on võetud selle näitaja kasv vähemalt 10% aastas.

26

Lips FOTO: CORBIS

ÜKS, MIDA VÕIB KINDLALT VÄITA, ON SEE, ET ERINEVALT TEISTEST RIIETUMISESEMETEST EI OLE KAELASIDEMEL MINGIT PRAKTILIST VÄÄRTUST, ON LEIDNUD DAVIDE MOSCONI JA RICCARDO VILLAROSA OMA RAAMATUS „KIKILIPSUD JA KAELASIDEMED”.

INVESTEERI – NR 4/2011

28

Aksessuaar

KINDLASTI PEITUB SELLES VÄITES TÕDE. Lipsust on saanud iga endast lugupidava meesterahva riietuse lahutamatu osa, aga ilmselt vähesed mõtlevad sellele, kust sai lipsukandmine alguse ja milline on selle kaelasideme ajalugu.

Kaunid kaelarätid XVII sajandi Euroopas, kus käis kolmekümneaastane sõda, ei olnud tulevasest lipsust veel keegi midagi kuulnud.

Habsburgide impeeriumi huve kaitsnud Horvaadi palgasõdurid olid läinud appi Prantsusmaale. Kohalike hulgas äratasid aga tähelepanu sõdurite kaunid kaelarätid, mille nende kodumaal olevad pruudid olid oma kallimatele meenutuseks kaela pannud. Algul oli see lihtsalt kahe noore armastaja sümboolne side, kuid juba samal sajandil sai sellest sõdurivormi kohustuslik osa. Sellega oli lips sündinud ja sai peagi paljude lemmikuks.

Prantslastele meeldis lustakas kaelarätt sedavõrd, et tollase kuninga Louis XIV ajal võeti see õukonnas kasutusele nimetuse all a la croate, mis teisenes seejärel väljendiks la cravate. Kuningas võttis tööle inimese, keda nimetati cravatier’iks ja kelle ainus ülesanne oli hoolt kanda kuninga kaelakaunistuste eest. Ei kulunudki palju aega, kui uus mood jõudis ka üle La Manche’i. Õige pea ei pidanud ükski härrasmees end hästiriietatuks, kui tema kaela ümber ei olnud rätikut – mida dekoratiivsemalt see sätitud oli, seda parem. Enamikus keeltes kandis uus moekaup nimetust kravatt, inglise keeles võrdsustati see sõnaga tie, mis väljendas lipsu sõlmimisviisi.

17. sajandi lõpp tõi kaasa muutuse kaelasideme moes. Pfalzi pärilussõjas ründas Inglise rügement Steenkerque’is (ka Steinkirk, Steenkerke jt; tänapäeval küla 29

Belgias) Prantsuse sõdureid nii ootamatult, et viimased ei jõudnud oma kaelarätte keeruliste moereeglite järgi korda sättida. Selle asemel sidusid nad räti kiiresti lihtsa sõlmega ümber kaela ja pistsid selle lahtised otsad vormikuue nööpaugust läbi. Sel viisil sündinud kaelasidet hakati nimetama Steinkirki lipsuks.

Veidi hiljem tuli moodi veel üks lipsusidumisviis: suhteliselt lai pael seoti ühevõi kahekordselt ümber kaela, otsad sõlmiti rinnal kokku ja kinnitati nõelaga.

Tänapäeval nimetatakse sellist lipsu Ascoti kaelasidemeks ehk plastrooniks.

Vanasti osati lipsusõlme teha ligi sajal viisil. Omaaegne tuntud lipsuekspert M. Le Blanc leidis, et suurim solvang mehele on tema lipsust kinnihaaramine ja seda häbi võis maha pesta vaid verega.

Ameerikas kuulusid kaelasidemed vältimatult iga hästiriietatud mehe garderoobi, kuigi enamik lipse toodi kuni kodusõjani sisse Euroopast. Järk-järgult kogus aga hoogu ka Ameerika lipsutööstus ning XX sajandi alguses sai sellest tõsine konkurent Euroopa moetööstusele.

1960ndatel, mil võideldi ametliku riietuse ja traditsioonide vastu, hakkas huvi lipsu vastu mõnevõrra kahanema. Kümmekond aastat hiljem tärkas see aga uuesti ja 1980. aastatel saavutas lips enneolematu menu. Kui sajandivahetusel kanti veel rohkelt eri tüüpi kaelasidemeid, siis tänapäeval on levinud peamiselt tavaline pikk lips või kikilips. Just pikast lipsust on saanud nüüdseks kõige mitmekülgsem aksessuaar, sest vastupidiselt varasemale ajale võib nüüd valida erinevate kangaste, värvide, vormide ja ka sõlmede vahel.

Lipsumaterjal Väärt lips on alati valmistatud ehtsast siidist, kuigi kantakse ka villaseid, še-

Lustakas kaelarätt Prantsuse kuninga Louis XIV õukonnas sai kaelarätist riietuse kohustuslik detail.

Steinkirki lips Tänapäevast lipsusõlme meenutava kaelasideme võtsid kasutusele Prantsuse sõdurid.

TEKST: RINGO RAUDVEE

LHV Panga kliendihaldur I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOT O: S C A N P I X

Aksessuaar

Toomas Hendrik Ilves: „Kui töötasin suursaadikuna Washingtonis, tulid inimesed ütlema, et tere, sina siis oledki see kikilipsuga saadik Eestist. Keegi poleks mind ära tundnud tavalise lipsu järgi. See oli väga tore, justkui tootemargikujundus.”

Allikas: Helsingin Sanomat

INVESTEERI – NR 4/2011

nillkangaist ja kunstsiidist lipse. Uudsed kangad on nii kvaliteetsed, et silmaga on vahel isegi raske eristada, kas tegu on siidist või sünteetilisest materjalist lipsuga.

Korralik lips lõigatakse kangast diagonaalsuunas ja õmmeldakse käsitsi. See määrab ka hinna: kvaliteetne lips maksab enam-vähem sama palju kui mehe triiksärk. Hästi õmmeldud lipsu aitab leida lihtne katse: kui lasete sellel käes rippuma ja see hakkab keerdu kiskuma, siis käitub see ilmselt samamoodi ka kaelas.

Lipsutüübid ja -sõlmed Tänapäeval on üsna vähe lipsutüüpe: kantakse pikka lipsu, kikilipsu ja Ascoti kaelasidet. Viimane sobib vaid visiitkuue ehk žaketiga. Kikilips kuulub smokingu ja fraki, mõnikord ka stiilse päevarõivastuse juurde.

Levinud on nii ühe-, kahe- kui ka poolteisekordsed lipsusõlmed. Kahekordne ehk topeltsõlm jätab korrektse ja sümmeetrilise mulje, seepärast istub see paremini väiksema kraega. Ühekordne sõlm on asümmeetrilisem ja sobib hästi pikemate kraenurkadega. Lipsusõlme ei tehta liiga väikest ja lipsu ei kisuta pingule, muidu tõmbab see krae kokku.

Erinevate raamatute järgi tuleks sõltuvalt lipsu laiusest jälgida, et lipsu laiem osa ei jookseks sõlme sisse. Selle järgi tu-

leks valida ka sõlmimise viis. Tähtis on ka lipsu pikkus. Ehkki siin jäetakse lipsukandja eelistusele rohkem ruumi, kehtivad ka teatud normid. Üldiselt võiks lips ulatuda püksivärvlini, kuid ei tohi rihmapannalt varjata, sest seegi on rõivastuse juures tähtis element. Kaelasideme otsi ei pisteta särgi rinnaesise nööpide vahelt sisse, need lastakse vabalt rippuma või kinnitatakse sobiva lipsunõelaga. Elegantne ja alati väljapeetud Oscar Wilde pidas korralikult tehtud lipsusõlme mehe esimeseks tõeliseks saavutuseks.

Mehe riietuse keskne osa Millega seletada lipsu populaarsust?

Moeajaloolased ja sotsioloogid on aastaid lipsude kadumist ennustanud, sest sellel ei ole ühtegi otstarbekat funktsiooni.

Tõenäoliselt on aga lipsukandmisest saanud tugev traditsioon. Senikaua, kuni maailma äri- ja poliitilised liidrid kannavad lipsu, järgivad noored ärimehed ja poliitikud nende eeskuju ning lips säilib olulise riideesemena iga moeteadliku mehe garderoobis.

Kõigele vaatamata ei ole ükski muu meestele mõeldud riietusese muutnud kuju nii sageli kui lips. Iga uue hooaja alguses peavad moekriitikud endalt küsima, kas sel aastal on moes kitsad või laiad lipsud …

30

„Me mõlemad teame, et tipus püsimiseks peab sooritus olema topelthea.“

Isegi Roger Federer ei suudaks uuest GIGA 5-st mööda vaadata. Sooritusvõime, disaini ja täiusepüüdlusega seab GIGA 5 kohvimasinatele uued nõudmised. Professionaalne tehnoloogia on selle mudeliga leidnud tee kodudesse, täites ka kõige nõudlikuma kasutaja ootused. Kahe veski jõudlus, kaks küttekeha ja kaks pumpa võimaldavad samaaegselt valmistada kahte kohvijooki enneolematult laiast joogimenüüst, muutes kohvigurmaani unistused tõelisuseks. JURA – If you love coffee.

JURA GIGA 5 saadaval ainult parimates kauplustes: Stockmanni kaubamajas, Euronicsi Rocca al Mare ja Lõunakeskuse kauplustes ning Infomeltoni müügisaalis Weizenbergi 27, Tallinn. www.jura.ee 31

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

INVESTEERI – NR 4/2011

32

Ar ma ni 33

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOTO: CORBIS

ITAALIA KOLKAKÜLAST PÄRIT GIORGIO ARMANI OSKAS LEIDA MOEMAAILMAS VALDKONNA, MIS OLI JÄÄNUD UNARUSSE KOLMEOSALISE ÜLIKONNA LEIUTAMISEST SAADIK. TA LÕI UUED MEESTE – ERITI ÄRIMEESTE – RÕIVASTUMISVIISID JA TÕI TAGASI INGLISE DŽENTELMENI AMMUUNUSTATUD ELEGANTSI.

FOT O: C ORBI S

Guru

Giorgio Armani on sündinud 11. juulil 1934 Itaalias Emilia-Romagna maakonnas Piacenzas.

1974 asutas ta koos Sergio Galeottiga ettevõtte Giorgio Armani S.p.A. Armani oli esimene moelooja, kes keelustas modellid, kelle kehamassiindeks on alla 18.

Armani oli esimene moelooja, kes esitles oma rõivaid interneti vahendusel (24. jaanuaril 2007) Tema kollektsioonide hulka kuuluvad Armani Exchange, Armani Jeans, Armani Casa, Armani Junior, Emporio Armani, Armani Collezioni, Giorgio Armani, Armani Privé ja Armani Cosmetics.

Armani on korvpallimeeskonna Milano Olimpia omanik.

TEKST: ANTS VI LL

INVESTEERI – NR 4/2011

KUNAGI OLID AJAD, mil hea päritoluga härrasmehed kandsid käsitsi tehtud rõivaid, jalanõusid ja muid ehtsa džentelmeni varustusse kuuluvaid aksessuaare.

Kui Euroopast ja muust maailmast olid aga üle käinud kõik inimesed võrdseks teinud kaks ilmasõda ja plastiajastu algus, olid endisest suursugususest järel vaid haledad riismed.

Peale hea maitse ja loova fantaasia on 78. eluaastat käival Giorgiol jätkunud palju praktilist talupojatarkust, et oma elustiiliimpeeriumit tugeva käega valitseda.

Enam kui seitsme miljardi dollari suuruse varandusega on Armani ajakirja Forbes miljardäride edetabelis 136. kohal.

Sealjuures on tema jõukusnäitajad kahekordistunud just viimastel kriisiaastatel.

Sõjajärgsed vaesed kümnendid Osalt armeenia verd Giorgio lapsepõlv möödus Tartu-suuruses Piacenza külakeses Põhja-Itaalias Milano lähistel.

Kolmelapselisest perest pärit nooruk sai innustust šoti kirjaniku ja arsti Archi-

bald Joseph Cronini teostest ning soovis arstiks saada. Ta jõudis ülikoolis juba kaks aastat arstiteadust õppida, kui ta kutsuti kohustuslikku väeteenistusse.

Ajateenistuses tuli tal töötada ka sõjaväehaiglas. Nagu Armani paar aastat tagasi ühele reporterile tunnistas, loobuski ta arstikutsest tegelikult sellepärast, et ta ei talu üldse vere nägemist.

Noormees otsustas ala vahetada ja suunduda mõnda suurlinna endale uut tulevikku rajama. Selleks suurlinnaks osutus Põhja-Itaalia arenev tööstuskeskus Milano, millest on nüüdseks ilmselt ka Armani teenete tõttu saanud üks maailma moepealinnadest. Giorgio töötas mõnda aega La Rinascente kaubamaja vaateakende dekoraatorina, siis meesterõivaste osakonnas müüjana. Sel viisil omandas ta palju moealal vajalikke turustusteadmisi. Kui temast sai La Rinascente kaupade sisseostja, oli tal sageli võimalus käia Londonis oma stiili- ja moetunnetust täiustamas.

1960. aastate keskpaigas, kui Itaalias oli 34

F O T O : CORBI S

Pehme sõbraga Giorgio Armani ja tema kass märtsis 1982.

Armani sügistalvine kollektsioon 2012.

majandusbuum juba mõnda aega kestnud, siirdus Armani Nino Cerruti moefirmasse meesterõivaid kujundama. Tema oskuste järele tekkis nõudmine ja päevatöö kõrval osutas ta ka vabakutselisena teenuseid kümnele tootjafirmale. Juba noil aastail oli tema peamiseks inspiratsiooniallikaks inglise härrasmehe rõivastumisstiil.

Tuleb kohata õiget inimest 1966. aastal ristusid Armani ja temast 11 aastat noorema arhitekti Sergio Galeotti teed. Sergiol oli moealal väga hea nina, ta nägi Armanis talenti ja suisa sundis teda arendama oma moekollektsiooni.

1973. aastal veenis Galeotti Giorgit avama oma disainibüroo, mille tellijaiks sai hulk nimekaid moemaju. 1975. aastaks aga oli loomingulist ja muud kapitali kogunenud juba sedavõrd, et Giorgio ja Sergio asutasid moeettevõtte Giorgio Armani S.p.A. Kohe seejärel tuli Armani moelavadele ja -turgudele uuendusega, millest kujunes üks tema kaubamärk: see oli pehme jakk, mis sobis nii meestele kui ka naistele. Ar35

mani kõrvaldas kuuelt voodri ja polstrid, mis olid seni olnud pintsaku kohustuslik element. Samuti rakendas ta üht vähelevinud ideed – ta hakkas rõivaid valmistama pehmest kangast. Figuuri sujuvad jooned lõid silueti, mis oli rafineeritud, kuid meeleline, köites nii meeste kui ka naiste tähelepanu. Algul leidsid moekriitikud, et lõiked ja hallid-beežid toonid on liiga tagasihoidlikud ning aseksuaalsed, kuid kundedele meeldis Armani rõivaste elegants väga. Armani stiili on tihti androgüünseks nimetatud, kuid ise peab ta seda joont suuremate ühiskondlike muutuste peegelduseks. 1975. aasta paiku hakkas bürootööd tegema üha enam naisi, kes vajasid äristiilis riideid, mis pidid mõjuma seksistlikele meestele turvaliselt, isegi tõrjuvalt, kuid siiski pilkupüüdvalt. Armani kinkis naistele tõelise hiti: meeste ülikonnariidest tootesarja, mis oli ühtaegu nii asjalik ja jõuline kui ka naiselik.

Ei läinud palju aega, kui Armanil ja tema sõbral Galeottil seisis ees laienda-

FOTOD: BULLS

FOT OD: BULLS

Tagasivaade Mudelid 2003. aasta näituselt Londonis, tähistamaks Armani 30-aastast karjääri.

Korraldajate sõnul andis näitus ülevaate Armani loomingu mõjust nüüdisaegsele ühiskonnale ja kultuurile.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Guru Särav mees Giorgio Armani külastamas enda järjekordset moeetendust Londoni südalinnas aastal 2010.

FOTOD: B ULLS

Kundedele meeldis Armani rõivaste elegants väga.

Armani sügistalvine kollektsioon 2012.

mine. Nad avasid valmisriideid müüva ja noori ostjaid ligi tõmbava poeketi Empirio Armani nime all. Samal ajal avardasid nad tegevusala, luues moetööstusega uut laadi suhted. Näiteks leping Gruppo Finanzario Tessilega andis Armanile võimaluse asuda hõlvama üsna söötis turuosa, milleks oli luksuslike valmisrõivaste masstootmine moekunstniku valvsa silma all. Juba teisel tegutsemisaastal (1976) laienes vastasutatud Giorgio Armani Corporationi tegevus USA turule Mani meeste- ja naistetoodetega. Mani kaubamärgist kujunes kiiresti rahvusvaheliselt tunnustatud tootesari, kuhu kuulusid muu hulgas aluspesu, ujumisriided ja aksessuaarid. Õiged väljundid Samal ajal kui Giorgio keskendus üha enam suurte hulkade köitmisele, hoomas ta ka vajadust reklaamitegevust uuenda-

INVESTEERI – NR 4/2011

da. Võimsatele tele- ja välireklaamidele lisaks hakkas ta läkitama oma klientidele koju reklaamkatalooge.

1982. aastal sõlmis firma suurt edu toonud koostööleppe L’Orealiga, et hakata tegutsema parfüümiturul. Samuti asuti seniste kaubamärkide edendamise kõrval hõivama uusi, eelkõige noorte huvi paeluvaid turuvaldkondi – sündisid Armani Junior, Armani Jeans ja Empirio Armani. Milanos avati Empirio sarja pakkuv kaubamaja, seejärel ka Giorgio Armani boutique. Moekunstniku soov võita lõpptarbija tähelepanu tipnes nooruslikumate ja taskukohasemate, kuid kõrgmoestiilis tootesarjade arendamisega. 1983. aastal tõhustas Armani koostöölepet Gruppo Finanzario Tessilega ja ühiselt hakati tootma USA turu jaoks Mani sarja ja kõrgstiilis valmisriiete kaubamärki Borgonuovo 21 (nimetatud peakorteri uue aadressi järgi).

36

37

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

F O T O : C O RBI S

Guru

F OT OD: BUL L S

Tuntud üle maailma Emporio Armani keskus Pekingis.

Impeeriumi pärl 2010. aasta kevadel avas Armani Dubais maailma kõrgeimas, 830-meetrises Burj Khalifa tornmaja 39 alumisel korrusel Armani Hoteli (160 sviiti), lisaks kuulub talle majas 144 korterit. Ülemisel pildil esitleb Giorgio projekti koos maja arendaja Emaar Propertiese juhi Mohamed Alabbariga.

Spordisõber Armani on kaks korda kujundanud Inglismaa jalgpallikoondise vormi. Koondise endine kapten David Beckham on tegutsenud ka Armani modellina.

Alates 2007. aasta augustist on Armani kavandanud FC Chelsea jalgpallurite vormi.

INVESTEERI – NR 4/2011

Julm saatus sekkus plaanidesse 1985. aastal tabas seni vaid tõusujoones kulgenud karjääri nautinud Giorgiot üks tõsisemaid tragöödiaid: tema pikaajaline sõber, innustaja ja ärijuht Sergio Galeotti suri neljakümneaastaselt AIDSi. Moetööstuses liikusid tollal kaua aega kuulujutud, et 51-aastane, pimestavat kuulsust nautiv ja suurt majanduslikku edu saavutanud Armani kaaluvat ärist tagasitõmbumist. Oma eraelu kiivalt varjus hoidev Armani ütles 15 aastat hiljem: „Sergio andis mulle usu mu töösse ja võimekusse ning teeb seda siiani.” Ta tunnistas tõesti, et oli koos temaga elanud Sergio surma järel tõsiselt kaalunud, kas mitte tagaplaanile jääda.

Selle asemel pühendus Giorgio aga veelgi hoogsamalt impeeriumi laiendamisele ja selle majandusedu üleilmsele kindlustamisele. Tähtsamatest saavutustest väärivad nimetamist Armani Japan ja prillitööstus, sokitööstus, kingatööstus, nahkesemed, kingikollektsioonid ja A/X Armani Exchange, uus meeste- ja naistemoe põhikaubamärk. 1990. aastail järgnesid väga tihedas taktis spordirõivad, kellad, kosmeetika, kodutarbed ja uued aksessuaarikomplektid. Laienemisega kaasnes ka tootmisvõimsuse suurendamine ja börsileminek. Armanil oli pidev ja isiklik ainukontroll nii ettevõtete rahaasjade kui ka näiteks tootekvaliteedi ja 38

JAAPANI TÄIUSLIKKUSEGA LOODUD – TALVESÕIDU SUURIM ASJATUNDJA pidev nelikvedu unikaalsed boksermootorid 3 aastat tasuta hooldust UUS 2012 mudelitel – parkimiskaamera põhivarustuses UUS 2012 mudelitel – senisest veelgi väiksem kütusekulu

Subaru Outback alates

Kõigile Subaru mudelitele

28 200 €

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Hooldused läbisõidul 15000, 30000 ja 45000 km. CO2 145-232 g/km; keskmine kütusekulu 5,5-10 l /100 km.

Pildid on illustreeriva iseloomuga.

www.subaru.ee

Subaru Legacy alates

Subaru Forester alates

2339700 €

23 300 €

TALLINN Autospirit Ehitajate tee 122, tel 659 9499, tallinn@autospirit.ee Mariine Auto Veerenni 58, tel 640 4040, tallinn@subaru.ee TARTU Mariine Auto Ringtee 63, tel 740 8040, tartu@subaru.ee PÄRNU Mariine Auto Roheline 66, tel I449 NVE9070, STE E parnu@subaru.ee RI – NR 4/201 1 JÕHVI Mariine Auto Jaama 42b, tel 332 1070, johvi@subaru.ee

Guru

Vanad sõbrad Giorgio Armani saab vallatu musi filmidiivalt Sophia Lorenilt.

turunduse üle, mis on moeilmas muide ülimalt harv nähtus. Ärimudel jäi muutumatult samaks: toodeti šikke rõivaid massiturule mõistliku hinna eest.

FOTOD: BULLS

Jätkuvad tõusuaastad Guggenheimi muuseum New Yorgis korraldas aastatuhandevahetusel Armani tööde näituse. See oli esimene veel elus oleva moekunstniku näitus selles ülimainekas muuseumis. Armani tegevuse vähetähtsa kõrvalsuuna – naiste õhturiiete – näitust külastas ligi 30 000 inimest nädalas. Läinud aastal oli Armani firmade aastatulu vähemalt 1,2 miljardit eurot, tema impeeriumi palgal oli kogu maailmas ligi 4600 inimest.

Armani tegutseb ka moevälistel aladel – koostöös kinnisvarafirmaga Emaar Properties arendatakse luksushotellide ja puhkekomplekside kette Milanos, Pariisis, New Yorgis, Tokyos, Shanghais, Dubais ja Balil. Kogu maailmas on moekunstnik avanud suure hulga kohvikuid, mitu baari ja restorani. EhitusimpeeriuINVESTEERI – NR 4/2011

40

Armani impeeriumi palgal on kogu maailmas 4600 inimest. mi pärl on muidugi maailma kõrgeimas, 2010. aastal Dubais valminud 829,84-meetrises Burj Khalifa tornmaja 39 alumisel korrusel asuvad Armani Hotel (160 sviiti) ja 144 korterit.

Meistri vabakavad Armani on teinud silmatorkava valiku töid: kujundanud kostüümi Hispaania kuulsale härjavõitlejale Cayetano Rivera Ordóñezile ning rätsepaülikonnad filmis „Pimeduse rüütel” Bruce Wayne’i kehastavale näitlejale Christian Bale’ile. Suure spordihuvilisena, kodulinna korvpallimeeskonna Olimpia Milano presidendina ja jalgpalliklubi Inter Milano fännina on Giorgio loonud kahel korral Inglise jalgpallikoondise vormi, samuti Chelsea vormid ja olümpiamängude avatseremooniatel Itaalia lipu kandjate vormid.

Muidugi on tema erakundede hulgas rikkalikult Hollywoodi staare, seltskonnatähti ja kuningaperede liikmeid.

Armani on firma aktsiate ainuomanik, tegevdirektor ja nõukogu esimees. Moe41

tööstuses tavapäraste ümberkorralduste ja liitumiste asemel on Armani investeerinud pigem tugevamasse kontrolli tootmise ja turunduse üle. Armani kontsernil on 34 riigis kokku enam kui veerand tuhat kaubamärgikauplust ja arvukalt müügipinda luksuskaubamajades. Armani moemaja on järjepidevalt kasumis olnud alates oma asutamisest 1975. aastal.

Ta on siiani edukalt eemale tõrjunud suuremate moekonglomeraatide, näiteks Moët Hennessy Louis Vuittoni ja Gucci katsed teda üle osta.

Armani kohta on öeldud, et ta on viimane elav moelegend, ainus mees, kes on kõndinud Coco Chaneli ja Yves Saint Laurenti kuulsusrikastes jälgedes. Ainus puudujääk laitmatult arenevas impeeriumis on selle siiani puuduv pärija – Armani, keda süüdistatakse seepärast kõrkuses ja vastutustunde puudumises, pole tõsiseltvõetavat asemikku isegi välja õpetama hakanud.

Alati seltskonnas Vasakul piiravat moeloojat Hollywoodi tähed Julia Roberts ja George Clooney oma tüdruksõbraga.

Paremal hiilgab ta koos oma modellidega.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Vidinad

Uus Android uues telefonis vallutab maailma E-tindiga käekellad?

E Inki paberit ja tinti matkivat ekraani saab kasutada ka mujal kui lugeris. „Phosphor World Time Sport” kelladel on harjumuspäraste läikivate LCD-ekraanide asemel just E Ink. Miks kella nimes on sport, ei ole selge, sest kuna E Inki ekraanid on üsna aeglased, ei saanud kellale stopperit lisada. Aga vähemalt on see käekell kuni 30 meetri sügavuseni veekindel.

Kuidas muuta maailma ühe termostaadiga?

Tony Fadell – mees, kes disainis iPodi riistvara ja juhtis kuni firmast lahkumiseni Apple’i iPodi ja iPhone’i divisjoni – proovib nüüd kätt küttesüsteemide alal. Tema uus firma tahab muuta meie kõigi maailma intelligentse ja kasutajale mugava termostaadiga, millel on nimeks The Nest. Esiteks näeb see termostaat väga hea välja, teiseks on tal WiFi-ühendus ja teda saab juhtida näiteks mobiiltelefoni kaudu. Kolmandaks õpib The Nest tundma sinu harjumusi ja sätib ise toatemperatuuri madalamaks, kui sa kodust lahkud või õhtul uinud, ning tulemuseks on väiksemad küttearved.

INVESTEERI – NR 4/2011

VÕISTLUS MAAILMA KÕIGE parema mobiiltelefoni tiitli eest käib täie hooga ning viimase ja paljude arvates kõige kaalukama sõna on öelnud Google. Koos Samsungiga loodud nutitelefon Galaxy Nexus on praegu tõenäoliselt kõige moodsam ja uuenduslikum omataoline mudel. Uus Android 4.0 ehk Ice Cream Sandwitch on testijate sõnul eelmistest versioonidest mõõtmatult parem, ilusam ja loogilisem.

Nii telefoni ekraan kui ka muu tehnoloogia, mis sellest leida, ei jäta kahtlust, et nutitelefoni ostes tuleb paljudel teha valik just Galaxy Nexuse ja iPhone 4S vahel.

Sõbrasõnumite trükikoda KUI PANNA KOKKU kassatšekkide jaoks mõeldud paberirull, kena välimus ja asjatundlik turundus, on tulemuseks toode lihtsa nimega Little Printer. Londoni disainistuudio BERG on sellise printeri äsja valmis saanud ning lisanud talle ka internetiühenduse. Nad proovivad müüa meile maha mõtet, et igaühel peaks

olema kodus oma Little Printer. Kasutaja saab ise määrata, kui tihti ja mida printer välja prindib. Asja tuum on selles, et masin sülgab paar korda päevas välja kassatšekilaiuse pabeririba uudiste, Facebooki ja Twitteri uuenduste, sõpradelt saabunud sõnumite või muu säärasega.

42

Baltic Sotheby’s International Realty Metro Plaza Viru Väljak 2 Tallinn Estonia T + 372 6443446 E estonia@balticsothebysrealty.com balticsothebysrealty.com

Detailid

Saunamees PANEME ALUSE UUELE RUBRIIGILE, KUS TUNTUD JA TUBLID INIMESED AVALDAVAD ÜKSIKASJU OMA ELUST. ALGUSE TEEB PREMIA FOODSI JUHATUSE ESIMEES KULDAR LEIS.

FOT O: JA REK JÕEP ERA

lüütikute sõnavõtud, kus kuulutatakse absoluutset tõde, ent mõni päev hiljem on uus „tõde” risti vastupidine. See on ajakirjanduse poolt vahendatuna vastutustundetu ja ajab tavakodaniku närvi.

Teine paradoks on see, et mõne äriplaani jaoks on vaja esitada aastakümnetesse ulatuv prognoos, näiteks EAS-iga seoses on minult nõutud 35 aasta ettevaadet.

Teisalt ei ütle ükski tark, kas järgmisel nädalal algab uus masu või mitte ...

Esimene palk Olin 14-aastasena kivipurustuskarjääris valvur – kallurid võisid territooriumile siseneda ainult lõhkamise vaheajal. Nii et minu karjäär algas karjäärist! Mitme suvega teenitu panin Hoiukassasse, samuti kogusin omaosaluse lintmaki Astra 209 ostuks (see rariteet seisab mul praegugi keldris). Aasta hiljem ostsin Jawa. Jalad ei ulatunud mul küll maha, aga sõidetud sai.

KÜSITLES: TIIT EFERT

INVESTEERI – NR 4/2011

Raamat Hiljutine üllatus oli „Pintsliga tõmmatud Eesti”, sest tekstid maalide juures on väga huvitavad. Kodumaalembesed inimesed võiksid kindlasti selle teosega tutvuda, mis siis, et on võib-olla kogu Eesti risti-põiki läbi käinud.

Muusika autos Sõidan aastas maha umbes 50 000 kilomeetrit ja see teepikkus jaguneb kolmeks: mõtlemine, telefoniga rääkimine ja muusika kuulamine. Tallinna ümbruses eelistan Radio Maniat ja minu lemmik on AC/DC. Üllatus Viimasel aastal on märgatavalt sagenenud igasuguste nn majandusana-

Kingitus See on midagi, mida ma varem näinud pole. Vahepeal tunnen ennast tõtt öelda nagu harakas, kes iga uue asja peale põlema läheb. Tavakingitustest tunnen alati rõõmu veini üle.

Eksootiline toit Kõigepealt meenub mulle ühelt Türgireisilt lamba aju. Tegutsedes ise toiduäris, vaatan alati ringi, kes mida toidulauas eelistab. Seetõttu ei saa ma aru Euroopa pensionäridest, kes manustavad lõunamaal suvitades õhtusöögil Rootsi lauas kohalike hõrgutiste asemel kilode viisi saia.

Lõõgastus Minu jaoks on need saunaskäik ja tervisesport ning seda mitte ainult nädalavahetusel: käin pere või sõpradega saunas neli korda nädalas. Kodus on meil neli sauna ja maamajas veel neli erinevat.

Isegi Brasiilia terjerist pereliige käib meie lastega koos laval.

44

Tuleviku tegija

Pilgupüüdja PILGU- JA EMOTSIOONIJÄLGIMISE TEHNOLOOGIAT ARENDAV EESTI IDUFIRMA REALEYES SIHIB SUURT LÄBILÖÖKI MAAILMA REKLAAMI- JA MEEDIATURUL. SIIT TULEB SILMADE LIIKUMISE JA EMOTSIOONIDE GOOGLE ANALYTICS! KÜSIMUSTELE VASTAB ETTEVÕTTE ÜKS ASUTAJA MIHKEL JÄÄTMA. REALEYESIST VÕIB VABALT saada üks lennukamaid Eesti uusi tehnoloogiafirmasid, eeldusel, et suudetakse leida rahasüst uuele arengutasemele hüppamiseks.

Oxfordi Ülikoolist alguse saanud ettevõtmisse investeeris Estonian Development Fund ja Caplia Invest tänavu 440 000 eurot. Firmat arendatakse Ungaris ja Valgevenes, müügiga tegeldakse Suurbritannias ja USA-s.

KÜSITLES: TIIT EFERT

INVESTEERI – NR 4/2011

Kuidas ettevõte alguse sai?

Tegime kolme asutajaga aastaid tagasi Oxfordi Ülikoolis ühte koolitööd. Olime kaks äriteaduste magistrit ja üks arvutiteaduste doktor, mina plaanisin alustada mingit uut projekti. Paljud õpingukaaslased kavandasid kursusepro46

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOTO: REA LEY ES

47

Tuleviku tegija

FOT O: ERA K OGU

Kuidas emotsioone mõõdetakse?

Veebikaamera abil tuvastatakse inimese pea, suu ja kogu näo asukoht. Näos on olemas teatud punktid, mille liikumise järgi on võimalik emotsioone kindlaks teha. Seda protsessi nimetatakse inglise keeles facial action coding’uks.

Realeyesi peentehnoloogia seisneb sellest, kuidas saada igast veebikaamerasse jõudnud kaadrist ülitäpselt inimese näos toimuvast aru ja ehitada selle põhjal 3Dmudel. Eesmärk on edaspidi pea liigutusi kompenseerida ning näiteks prillidest ja habemetest n-ö läbi näha.

Mihkel Jäätma

Meil on inimeste emotsioonide kataloog.

Varasemad katsetused Selle teemaga on tegeletud umbes pool sajandit, aga probleem on selles, et pilku on jälgitud üksnes labori konsultatsiooniprojekti tasandil. Realeyesi visioon on algusest peale saada silmaliikumises Google Analytics’iks, st tehnoloogia peab olema lihtsasti ja laialt kasutatav.

jektina näiteks kebabiputkasid, ent meie ei tahtnud head võimalust formaalsuse peale raisata.

Ma polnud tookord kuulnudki, et on võimalik mõõta seda, kuhu inimene vaatab. Kui sellisest tehnoloogiast kuulsime, tekkis kohe veendumus, et see on üks väärt info, mille ümber saab ehitada eduka ettevõtte. Nii hakkasimegi pihta.

Kuhu olete nelja aastaga jõudnud?

Alguses tegime koostööd ühe Rootsi firmaga, mis ehitas peaaegu 40 000 eurot maksvaid ekraane – isehäälestuvaid (plug and play) seadmeid, mida on võimalik panna ükskõik millise kohviku nurka.

Nende ekraan oli nagu iga teine, aga neisse olid ehitatud sisse infrapuna ja mõned kavalad algoritmid. Esimesed aastad

INVESTEERI – NR 4/2011

arendasime teste ja õppisime nende masinate abil turgu tundma. Infrapuna masinatega testimise viis on meil siiani tooteportfellis, kuid sellisel teenusel on ilmselged piirangud. Kõik riistvarafirmad teavad, et seadmetega kaugele ei arene – tõeline kasum peitub teenustes ja skaleeritavates tehnoloogiates.

Nii hakkasime meiegi uurima ja arendama veebikaamerat kasutavaid meetodeid. Teha seda kõike veebikaamera abil tundus veel paari aasta eest üsna ulmeline, ent nüüdseks on see valdkond tänu matemaatiliste mudelite arengule ja arvutusvõimsuse lisandumisele plahvatuslikult arenenud. Mõni kuu tagasi saime oma esimese täiesti veebipõhise tootelahenduse ka reaalselt tööle ning nüüd on meil põnevam kui kunagi varem.

48

49

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Tuleviku tegija

F OT OD: REA L EY ES

Ekraanipilt Nii visualiseerib pilgu liikumist analüüsiprogramm.

Tark arvuti Realeyesi tehnolooga ei jälgi ainult silmade liikumist.

Vaatluse all on kogu näo miimika, mis võimaldab teha põhjalikumaid järeldusi vaadeldava kohta. Modell on Ines Karu-Salo.

Kliendid Lõviosa 50 kliendist asub Ameerikas.

Müügikontorid on Bostonis ja Londonis.

Praegu müüakse peamiselt reklaamiteste. Et enamik inimesi ei salli reklaame, siis tulevikus võimaldab Realeyesi tehnoloogia teha reklaamid nii targaks, et need teavad ise, millal end kuvada ja millal ära minna. Kogu reklaamindus muutub märksa tõhusamaks ning tüütuid ja mõttetuid reklaame jääb aina vähemaks.

INVESTEERI – NR 4/2011

Kas Realeyes on siis tehnoloogiafirma või pigem teenusepakkuja?

Oleme tehnoloogiafirma, sest arendame algoritme ja mudeleid, millega videopilti analüüsida. Tarkvara, mille oleme nende algoritmide ümber ehitanud, on kliendi seisukohast isegi olulisem. Tema saab oma probleemi lahendada tänu sellele, et me oskame õigest kohast andmed kokku koguda ja talle vajalikul moel tagasi saata või neid esitleda. Seda kõik pole üldse lihtne tööle panna ja seal on päris palju spetsiifilist. Klientidega on meil üldjuhul tarvitusel kasutuspõhised hinnastamismudelid, mitte ainult tehnoloogialitsents.

Inglise keeles oleks meie kohta kohane kasutada nimetust software as a service.

Kas ma saan õigesti aru, et paljusid selle tehnoloogia tuleviku kasutusalasid ei osata veel hästi ette näha?

Meie poole pöördub palju väga erinevate alade firmasid, alates videokonverentsi pakkujatest kuni riistvaratootjateni välja. Üks mahukas valdkond on nn targad programmid, mis oskavad näoilmete järgi ennast reaalajas tõhusamaks reguleerida.

Näiteks teeme praegu koostööd haridusprogramme pakkuva ettevõttega Kaplan, kes töötab 5–7-aastastele lastele välja inglise keelt õpetavat mängu. Meie abiga muutub mäng huvitavamaks: näiteks saa-

vad lapsed oma näoilme abil kontrollida oma personaliseeritud tegelaskuju, samuti saab mäng aru, millal kohendada end kiiremaks ja keerulisemaks, millal lihtsamaks. Selline personaliseerimine muudab mängu palju nauditavamaks ja õppimise seisukohast tõhusamaks. Lahendusi, kus inimene ja masin on kasulik panna nõnda omavahel suhtlema, on veel rohkesti – olgu see siis veebileht, mis kohendab end kasutaja tuju järgi, või kaubanduskeskuses kuvatav digireklaam.

Kas Realeyesi edu mõõdupuu võiks lähiaastatel olla see, kui mõni suurettevõte teid üles ostab? Teist võiks ju saada näiteks YouTube Analytics. Ülesostuni jõuame lõpuks ikka, ent lähiaastatel keskendume ehitamisele ja kasvule. Et olla tehniliselt võimeline kogu YouTube’i mõõtma, on vaja investeerida arendusse kümneid miljoneid eurosid.

Rahast olulisemgi on see, millega veenda YouTube’i kasutajat lubama meil tema pilku ja emotsioone mõõtma hakata. Kas inimesed võiksid olla nõus korduvalt katsetes osalema lihtsalt selleks, et saada teada, kui õnnelikud nad üht või teist teenust kasutades on olnud? Või saame hakata pakkuma testides osalemise eest tasuta sisu? Need mudelid vajavad veel läbitöötamist.

50

51

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

INVESTEERI – NR 4/2011

52

Fotod: Maiken Staak Stilist: Britta Ratas Meik ja soeng: Mammu Modellid: Anna, Pamela, Sigrid ja Kaspar Rõivad: Jaana Varkki Jalanõud ja aksessuaarid: Tallinna Kaubamaja

Mood Pank &

53

NII NAGU MOELOOJAD LOOVAD UUSI TRENDE, LOOME MEIE UUT STANDARDIT KLIENDITEENINDUSES. SIIN KOHTAD SUHTUMIST, MIDA OLED OODANUD. SIIN SAAB AJADA ASJU MOODSALT JA MUGAVALT. NÜÜD JA TULEVIKUS. I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Guru

INVESTEERI – NR 4/2011

54

55

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Guru

INVESTEERI – NR 4/2011

56

Silme eest kirjuks kiskuvad teadusuudised lahkab lihtsaks Forte.

57

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Hai 2011

FOTO: MAR KO MUM M

TÄNAVUSE INVESTEERIMISMÄNGU „BÖRSIHAI” VÕITNUD URMAS SÖÖT VALIS RISKANTSE STRATEEGIA JA SEE TÕI TALLE TEENITUD VÕIDU.

INVESTEERI IN IINV NV N VE EST ST S T EE EE EER ER R RII – NR N R 4/2011 4 /2 4/ 20 0 1111

58 58

Börsihai

Miks Sa otsustasid mängus osaleda?

Olen „Börsihail” osalenud juba mitu korda, nii tänavugi. Et ma ise USA turgudel ei kauple, siis annab see mulle võimaluse kord aastas turvaliselt ilma raha mängu panemata ka seal kätt proovida. Pealegi on tegu mõnusalt sportliku üritusega, mille võitjale on korraldajad pannud välja ahvatleva auhinna.

Milline oli Sinu strateegia?

Kindel strateegia mul puudus. Kui strateegiaks nimetada ülisuurelt riskimist, siis võiks ehk see olla minu tehingute üldnimetaja. Kõige kasumlikumad tehingud tegin aktsiatega, mida oli üldjuhul kehvade tulemuste või tulevikuprognooside tõttu palju müüdud, hinnanguliselt –20.... –40%. Selliste suurte kukkumiste korral toimub tihtipeale tugev aktsiahinna põrge või vähemalt põrkekatse, mis võib aktsiat liigutada isegi 10% ulatuses.

Mõne väga kasumliku tehingu tegin ka väiksemate üliriskantsete, ütleks isegi, et üleshaibitud firmade aktsiatega, näiteks VirnetX-iga (VHC) ja PrimoWateriga (PRMW). VHC-d ostsin siis, kui see oli tugevalt kukkunud pärast teadet, et Apple vaidlustas VHC patendi, millelt firma lootis tulevikus litsentsitasusid saada. Sellised ilma reaalse tegevuseta patentide valdusfirmade aktsiahinnad on üldjuhul väga volatiilsed ja reageerivad uudiste puhul tihti üle, mistõttu panustasingi järgnevate päevade ostuhuvile. PRMW-d ostsin aga siis, kui üks investeerimispank mainis, et firma on läinud kodus kasutatavate mulliveeaparaatide turule. Need limonaadimasinad on USA-s praegu ülimenukad (umbes nagu viis aastat tagasi arvati, et Crocsi tooted on midagi enamat kui lihtsalt kummisussid), mistõttu panustasin jällegi tulevaste päevade ostuhuvile.

Miks Sa valisid just sellise tee?

Virtuaalse raha puhul võib eeldada, et parim strateegia on julgelt riskimine.

Konservatiivse lähenemisega on minu hinnangul „Börsihai” mängu raske võita.

59

Mis oli Sinu edu võti?

Võidu tõi mulle ilmselt see, et kuigi ma riskisin väga palju, oli mul ka piisavalt õnne – ma ei komistanud ühegi tehingu otsa, mis oleks mu portfelli suurde miinusesse viinud.

Kui palju Sa reaalse rahaga börsil mängid ja millised on olnud tulemused?

Nagu öeldud, USA turul ma ei kauple, küll aga tegelen pikemaajalise investeerimisega Eesti ja vähem Läti-Leedu aktsiatesse. Praeguse võlakriisist tingitud suure languse ajal olen vahepeal müüdud positsioone Eesti aktsiates tagasi ostnud.

Kuigi turgudel võib kriis veelgi süveneda, arvan siiski, et hulk aktsiaid on nüüdseks saavutanud soodsa hinnataseme. Niisiis panustan seisukohale, et sellist nn tuumatalve, nagu oli 2008. aasta lõpp, seekord ei tule. See on minu isiklik arvamus ja, nagu ikka, selgub tõde hiljem.

Kuidas oled investeerima õppinud?

Olen olnud iseõppija. Üritan võtta õppust targemate ja kogenumate õnnestumistest ja vigadest. LHV finantsportaal on olnud selle jaoks väga tänuväärt koht.

Kas börsil mängimisega võib ära elada?

Kindlasti, aga see nõuab ilmselt suuremat pühendumist ja kapitali olemasolu.

Kauplemine on ikkagi eelkõige suurte pankade ja riskimaandusfondide mängumaa, sest neil on eraisikute ees teabe ja ressursside poolest mäekõrgused eelised. Öeldakse, et üksiküritajana kauplejatest jääb pikema perioodi jooksul plussi umbes 5%. Tõenäoliselt teenivad umbes pooled sellest 5%-st nii väikest kasumit, et neil oleks tulusam lihtsalt tööl käia.

Millise auhinna valisid?

Valisime reisi Londoni olümpiamängudele. Ma ei ole kunagi nii suurele spordivõistlusele sattunud ning arvan, et juba ainuüksi olümpiamelu on kindlasti kogemist väärt. Lisaks plaanime sõita paariks päevaks ka Walesi või Šotimaale.

Mängust Urmas Söödil õnnestus kasvatada 20 börsipäeva jooksul algsumma 30 000 eurot üle 50% suuremaks, nii et ta teenis juurde 15 676 eurot. Teise koha saavutas börsimängus Indulis Pilimons Lätist ja ´ kolmandaks tuli Rome Tool Eestist. LHV Pank andis võitjale võimaluse valida, kas minna Estraveli reisiga Londoni olümpiale või gurmeereisile Pariisi. Mängu edetabeli esimese kuni viiekümnenda koha omanikud said pääsme LHV seminaridele ja ühe investeerimisteemalise raamatu. „Neli mängunädalat möödusid aktsiaturgudel erakordse närvilisuse tähe all.

Oktoobri alguseks oli investorite pessimism üle keenud, sellele järgnenud tõusuralli oli aga muljetavaldav.

Euroopa liidrite tippkohtumine Kreeka ja euro toetuseks tõi viimasel mängunädalal kaasa kiire tõusu ja pani ilusa punkti kogu mängule,” ütles mängu peakorraldaja Alo Vallikivi LHV Pangast.

Aktsiamäng „Börsihai” algas 3. oktoobril ja lõppes 28. oktoobri õhtul pärast börside sulgemist.

KÜSITLES: TIIT EFERT

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOT O: S H UT T ERS T OC K

Seisak KUIGI EESTI MAJANDUS ON ALATES 2010. AASTA TEISEST KVARTALIST KASVANUD JA KOHATI VIITAVAD NÄITAJAD JUBA BUUMIAEGSELE TASEMELE, EI OLE SEE AVALDANUD TUGEVAT POSITIIVSET MÕJU KINNISVARASEKTORILE.

STATISTIKA JÄRGI ON PARANENUD majandusolukord ja kahanenud tööpuudus suurendanud pankade soovi laenu anda ning ujuv intressimäär saavutab ajaloolisi madalseise. Tõsi, Eesti majandus teeb alles tagasipõrget sügavast orust ja kunagised SKT tipud on veel kaugel. See peaks tugevdama kinnisvarasektorit. Vaatleme, miks me ei märka siiski tehingute mahu kasvu ega kinnisvarahindade tõusu.

TEKST: VILJAR ARAKAS

INVESTEERI – NR 4/2011

Võimas äkktõus Alustades kaugemalt, tasub meenutada viimase kümnendi ärikinnisvaratehin-

gute mahtu. Aastatel 2002 ja 2003 tehti neid tehinguid minimaalselt ja peaaegu keegi ei olnud kuulnud sellisest võõramaisest mõistest nagu yield. Majandus arenes kenasti ja inimesed olid tuleviku suhtes hästi meelestatud, ent laenuraha polnud veel kergesti kättesaadav.

Murranguliseks kujunes aasta 2004, mida võibki pidada buumi lätteks, ehkki see ei peegeldunud toona veel tehingute arvus. Muutuste tõukejõuks sai Eesti astumine Euroopa Liitu 1. mail 2004. Mitu välismaist fondi seadis pilgu Balti riikide poole ja kapital pääses justkui paisu ta60

Arvamus

Põhjused Miks see buum meid tabas? Üks põhjus oli vallandunud optimismipuhang, see aga ei iseloomustanud mitte ainult Eestit: aastad 2001–2007 tähendavad ka üleilmses mõõtmes arenenud riikide kinnisvaraturu katkematut edulugu. Pea kaotasid nii välismaised pangad, kes nägid Eestis suurt teenimisvõimalust, kui ka elanikud, kelles oli taandunud hirm töökoha kaotuse ees ning kes uskusid oma palka tulevikus aina kasvavat.

Teisalt mängis rolli asjaolu, et elamuehitus oli Eestis pikka aega paigal tammunud ning paljud soovisid oma elamistingimusi parandada. Kui laenu intressimäärasid alandati ja pangad lausa meelitasid laenu võtma, kui uuselurajoon nägi hea välja ja asus kaunis kohas, ei 61

suudetud kiusatusele vastu panna. Seda ei saa ka pahaks panna, sest kodu ei ole ost, mille puhul peaks igat senti kokku hoidma – vastasel korral elaksime kõik võimalikult väikestes kahetoalistes korterites. Ökonomistide kurvastuseks on see fakt järjekordne tõestus, et üksikisik ei ole ratsionaalselt käituv majandusagent.

Probleem seisnes selles, et kinnisvarahindade peadpööritav kasv leidis aset liiga lühikese ajavahemiku jooksul. Protsess, mis oleks võinud kesta vähemalt kümme aastat, sai läbi paari aastaga. See moonutas ehitus- ja kinnisvaraturgu ning kokkuvõttes majandust laiemalt, tuues kaasa järsu majandusšoki.

Valitseb üüriturg Alates 2010. aastast on tehingute arv hakanud järk-järgult kasvama. Tallinna korteriomandite müügitehingute arv üle-

Autorist Viljar Arakas on EfTEN Capitali tegevjuht. Varavalitsemise ettevõte on asutatud 2008. aastal ning tegeleb ärikinnisvara ja investeerimisfondidega. EfTEN Capital valitseb valitseb Eestis 31 ärihoonet, kus tegutseb kokku 230 üürniku 142 000 ruutmeetril. Hallatava vara maht küündib kokku 125 miljoni euroni.

FOTO : ÄRI P Ä EV

gant valla. Tekkis tõeline optimismipuhang nii tavainimeste, ettevõtjate kui ka pankurite seas: laenuraha odavnes, usk helgesse tulevikku suurenes ja karisid ei paistnud kusagilt.

2004. aasta statistikas ilmneb küll mõõdukas tõus võrreldes eelmise aastaga, ent optimism ei kajastunud selles täielikult veel põhjusel, et kinnisvaraprojektide käivitamine nõudis aega ja välisinvestoritelt ei tulnud raha kiiresti peale. Siiski oli juba aastaks 2005 saanud buum sisse näiliselt pidurdumatu hoo. Ülitempokas kasv jätkus 2007. aasta lõpuni ja ainuüksi sel aastal tehti Baltikumis ärikinnisvaratehinguid kokku 1 miljardi euro väärtuses.

2008. aastal algas langus, mis päädis pretsedenditu mõõnaga 2009. aastal, mil ärikinnisvaratehingute hulk kahanes nulli lähedale. Elukondliku kinnisvara tehingute maht oli buumiaegse tipuga võrreldes neli korda väiksem: kui tõusuajal müüdi Tallinnas umbes 1000 korterit kuus, siis 2009. aasta jaanuariks oli see näitaja vähenenud 250-ni. Paljud arendajad jätsid oma algatused pooleli.

Kui midagi üldse osteti, siis korralikku kinnisvara – n-ö põllupealsetel ehitistel polnud mingit lootust.

tas tänavu kolmandas kvartalis esimest korda sellel aastal eelmise aasta vastavat näitajat. Alates augustist on Tallinnas tehtud igal kuul üle 500 korteriomandi müügitehingu, mis on täitsa aktsepteeritav näitaja. Mõistagi ei näe me lähima kümnendi jooksul enam nii ulatuslikke kinnisvaraarendusi nagu kuus-seitse aastat tagasi.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Arvamus

Müügitehingute keskmine hinnatase on jätkanud aeglast tõusu, küündides septembris tasemeni üle 1100 euro ruutmeetri eest. Et keskmine hind tähendab notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute keskmist müügihinda, ei anna see meile aimu tehingute aluseks oleva kinnisvara kvaliteedist. Seepärast on nende näitajate alusel kaugeleulatuvate järelduste tegemine küsitav.

nisvara soetada, on vahepealsed kõrged hinnad omanikud ära rikkunud – ikka ja jälle lähtutakse oma eluaseme müügihinna määramisel tippaja tasemest.

Siinkohal soovitan kasutusele võtta hüpoteesi, et aastad 2006 ja 2007 kinnisvaraturul ei kordu, vähemalt mitte lähitulevikus. Suured lootused pandi ka euroalaga liitumisele. Devalveerimistont on tõepoolest Eestist lahkunud, ent loo-

Euro pole toonud kinnisvaraturule loodetud helgust.

Jälgida tuleb rännet Üks tegur, mis mõjutab kinnisvaraturgu pikemas plaanis, on rahvastikuränne.

Väheneva elanike arvuga piirkondades ei maksa hinnatõusust unistadagi. Tallinnas ja mõnes muus suuremas linnas rahvaarv eeldatavasti suureneb, mis tõenäoliselt kergitab ka kinnisvarahindu.

INVESTEERI – NR 4/2011

Keerulisem on olukord uute korteritega, mille puhul on tehingute arv stabiilne (umbes 40–60 tehingut kuus), kuid pakkumine on võrreldes aastatagusega tunduvalt suurem. See on toonud kaasa müügiperioodi pikenemise, mis ei luba ennustada hindade kasvu.

Uue aja trend on üürituru aktiveerumine. Kui buumi ajal oli omanikuseisuse järele suur ihalus, siis nüüd tajutakse paremini sellega kaasnevaid ohte, peamiselt pikaajalise kohustuse võtmist panga ees. Üürnik võib aga igal ajal enda järel ukse sulgeda ning uue elupaiga otsida.

Muidugi mängib rolli seegi, et pangad ei anna enam nii kergekäeliselt laenu ja vanemad ei luba oma võlavaba kinnisvara nii hõlpsalt laste eluasemelaenu lisatagatiseks. Osal noortel ei ole elamispinna ostmiseks ei raha ega ka omakapitali.

Ehkki loogiline oleks, et tänu alanenud hindadele on ostjatel rohkem huvi kin-

detud helgust pole euro kinnisvaraturule toonud. Üüripinnal elamine muutub niisiis üha levinumaks. Korterite üüriturg on üks väheseid Eesti kinnisvaraturu koostisosi, kus kasv on olnud märgatav, seda nii sõlmitud lepingute arvu kui ka hinnatõusu näol. Kui seni pole institutsionaalsetel investoritel olnud põhjust Eestis eluaseme üürimajadega tegeleda, siis see dogma võib lähiaastatel mureneda.

Kõik sõltub palgast Selge on asjaolu, et kinnisvara hinnatõusust ei saa rääkida enne, kui reaalpalk suureneb. Seetõttu iseloomustab Eesti kinnisvaraturgu lähiaastail passiivne külgliikumine: teatud hulk tehinguid tehakse, ent elanike laenukoormus ei kasva. Keegi kolib kehvemasse korterisse, keegi paremasse majja, ent hinnad püsivad suures piiris samad.

62

Pension

Valik

LHV KLIENDIHALDUR REET ROOS RÄÄGIB, MIDA KLIENDID OLULISEKS PEAVAD JA MILLISEID VALIKUID NAD TEEVAD.

KÜSITLES: TIIT EFERT

INVESTEERI – NR 4/2011

LHV pensionifondide klientide arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.

Mis on motiveerinud inimesi valima mõne LHV fondi?

Tõepoolest, võrreldes kolme aasta taguse ajaga on LHV pensioniklientide arv suurenenud üle kolme korra. Praeguseks on meie kasuks otsuse langetanud üle 83 000 inimese.

Kindlasti on peamiseks ajendiks olnud meie pensionifondide senised tulemused.

Näiteks hiljuti kirjutasid ajalehed Äripäev ja Postimees, et Eestis on ainsana suutnud inflatsioonist puutumata jääda LHV pensionifondid.

Et II samba valik ei ole seotud muude pangateenuste kasutamisega, siis ei ole pensioni kogumisel takistuseks saanud ka see, kui inimene kasutab nn põhipangana mõnda teist panka. Samuti saab II samba seisu jälgida kõikide internetipankade kaudu, nagu ka Pensionikeskuse kodulehekülje ja LHV pensioniportaali vahendusel. Vaja läheb ainult oma kodupanga internetipanga paroole.

LHV juhib viit II samba fondi. Mille järgi kliendid otsustavad, millisesse fondi oma II pensionisamba raha koguda?

Kuni tänavu suveni valis kaks inimest kolmest progressiivse fondi XL või L, mis investeerivad aktsiaturgudele kuni poole oma varadest. Ajast, mil meedia hakkas aktiivsemalt kajastama Euroopa võlakriisiga seotud probleeme, on enamik uusi kliente valinud konservatiivse fond S või XS, mis aktsiaturgudele ei investeeri.

Pensionisüsteemi hiljutise muudatuse järel on oma varasemat otsust lihtne muuta ja see käib kiiresti: kliendid saavad vahetada senise fondi kas konservatiivsema või agressiivsema vastu. Neile, kellel on pensionieani veel hulk aastaid või aastakümneid, sobib üldjuhul selline pensionifond, mis investeerib aktsiaturgudele. Kui aga pensionikoguja on finantsturgude ja maailma majanduse tuleviku suhtes pessimistlikult meelestatud, võib ka noorem inimene valida konservatiivse fondi.

Aeg-ajalt tasub tingimata oma valik üle 64

Aktsiaturgude kukkumine on tõstnud konservatiivsed II pensionisamba fondid tabeli etteotsa II pensionisamba vara väärtus seisuga 18. oktoober 2011 olenevalt liitumisajast, eurodes Liitumisaeg enne Fondi investeeritud LHV Pensionifond S LHV Pensionifond L LHV Pensionifond XS LHV Pensionifond M LHV Pensionifond XL SEB Konservatiivne Pensionifond Ergo Pensionifond 2P1 Sampo Pension 50 Sampo Pension Intress Ergo Pensionifond 2P2 Sampo Pension 25 Swedbank Pensionifond K3 Swedbank Pensionifond K1 SEB Progressiivne Pensionifond Swedbank Pensionifond K2 Nordea Pensionifond A Nordea Pensionifond B Nordea Pensionifond C

Osaku hind 1,0874 1,2342 1,0035 1,0013 1,0448 0,8559 0,8728 1,0051 0,8139 1,0032 0,8800 0,9083 0,7510 0,8851 0,8069 0,8146 0,7938 0,7621

Fondi riskisus konservatiivne agressiivne konservatiivne tasakaalustatud agressiivne konservatiivne konservatiivne agressiivne konservatiivne agressiivne tasakaalustatud agressiivne konservatiivne agressiivne tasakaalustatud agressiivne tasakaalustatud konservatiivne

30.04.2002 3454

31.10.2002 3310

31.10.2003 3000

31.10.2004 2665

31.10.2005 2291

31.10.2006 1856

31.10.2007 1329

31.10.2008 738

31.10.2009 499

4592 4531 4476 4397 4365 3948 3930 3877 3809 3780 3764 3525 3516 3477 3468

4355 4257 4259 4179 4133 3763 3743 3662 3632 3568 3575 3327 3354 3286 3293

3873 3687 3806 3713 3631 3375 3351 3225 3261 3131 3182 2923 3020 2893 2932

3374 3135 3326 3224 3117 2969 2944 2788 2867 2708 2776 2533 2671 2508 2569

2845 2605 2811 2711 2597 2542 2516 2349 2440 2299 2355 2159 2299 2133 2201

2253 2080 2235 2159 2063 2033 2015 1875 1949 1862 1887 1761 1856 1739 1787

1562 1511 1556 1536 1494 1425 1417 1359 1375 1381 1356 1324 1336 1312 1319

797 796 799 798 790 762 761 736 743 756 737 759 750 757 752 761 762 765

498 483 499 491 479 494 500 473 490 467 479 482 498 476 490 475 483 493

A LLI K A S : Ä RI P Ä EV

Arvutuskäik • Pensionikoguja on kogunud raha terve kogumisperioodi jooksul vaid ühte pensionifondi.

• Pensionikoguja on jätkanud 2010. aastal makseid pensionifondi.

• Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).

Terminid Agressiivne: lubatud investeerida kuni 50% aktsiatesse.

Tasakaalustatud: lubatud investeerida kuni 25% aktsiatesse.

Konservatiivne: võlakirjafond.

Punane värv näitab, et portfell on miinuses, ja roheline, et plussis.

• Pensionikoguja brutopalk on võrdne Eesti keskmise palgaga.

• Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskulusid.

• Näide: Esimeses liitumisvoorus ehk enne 2002. aasta aprilli LHV Pf XL liitunud pensionikoguja on teeninud portfelli pealt oletuslikult 26,4% kasumit (fondi on ta sisse makstud 3454 eurot, väärtpaberiportfell on väärt 4365 eurot).

vaadata. Näiteks 2008. aasta oli aktsiaturgudele investeerivate pensionifondide jaoks ajaloo kõige halvem, ent LHV fondide jaoks oli sellele järgnenud 2009. aasta hoopis ajaloo parim. Nagu kujundlikult öeldakse: kui veri on tänavatel, on sageli õige aeg riskida.

Milliste II sammast puudutavate küsimustega kliendid tavaliselt teie poole pöörduvad?

Kõige sagedasem küsimus, mis meile esitatakse, on see, kuidas jälgida oma II samba investeeringu käekäiku. Meil on hea meel klientidele vastata, et LHV on äsja saanud valmis uue keskkonna, ja me usume, et see on praegu parim koht, mille vahendusel oma II sambal silm peal hoida. Seal näeb klient graafiliselt, millistesse fondidesse on ta oma II sammast kogunud, kas see on hetkel kasumis või kahjumis, kui suured on olnud kliendi ja kui suured riigi tehtud sissemaksed jne.

Teiseks uuritakse meilt, kuidas on võimalik fondi vahetada. Seda saab teha kõi-

FOTO: ERA KOGU

Reet Roos

65

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisateavet: lhv.ee/pension.

Pension

peatada fondi tehtavad maksed. Kogumispensionide seaduse kohaselt ei saa paraku II sambasse kogutud summat enne vanaduspensioniiga kasutada. Samuti on II sambaga liitumine siduv ja maksete tegemise aluseks on õigusaktid.

II sambasse ei laeku maksed aga siis, kui inimesel puudub Eestis sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Nõustamiseks tuleks varuda 20-30 minutit. kide pankade internetipankade ja Pensionikeskuse portaali kaudu. LHV vahendusel on fondivahetuse avalduse esitamine ilma teenustasuta.

Alates augustist 2011 saab klient suunata oma maksed uude pensionifondi jooksvalt ja juba kogutud summa saab teise fondi üle viia kolm korda aastas. Väärt muudatus on olnud ka see, et kogutud raha saab uude pensionifondi üle viia osaliselt, kui on soovi jätta teatud osa summast vanasse fondi.

II samba osakud vahetatakse – st kogutud summa liigub teise pensionifondi – kas jaanuari, mai või septembri alguses.

Avaldus tuleks esitada hiljemalt üle-eelmise kuu lõpus, see on vastavalt novembri, märtsi või juuli lõpus.

Veel päritakse meilt võimaluse kohta võtta pensionisambasse kogutud raha kasutusele enne pensioniea saabumist või INVESTEERI – NR 4/2011

Kui klient soovib oma II samba valikuid üle vaadata, siis kuidas ta peaks käituma?

Nõu saamiseks on mõistlik pöörduda meie klienditoe poole või tulla kliendikontorisse Tallinnas või Tartus. LHV kliendihalduriga saab finantsasju arutada ka telefoni teel. Keskmiselt soovitame nõustamisele varuda 20–30 minutit.

LHV juhib ka III samba pensionifondi.

Kui populaarne on vabatahtlik pensionisammas?

Kui inimene soovib lisaks raha koguda ja seda investeerida, siis selleks on mitu võimalust.

Peab arvestama, et sageli polegi III pensionisammas see kõige sobivam variant. III sammas erineb teistest investeerimisvõimalustest eeskätt tulumaksusoodustuse poolest: kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksetelt saab järgmisel aastal tulumaksu tagasi (sissemaksed ei tohi ületada 15% inimese tulumaksustatud tulust). Peame mõistlikuks valida III sammas lisainvesteeringuks siis, kui on soov investeerida pikka aega. Kui aga suure tõenäosusega läheb kogutud raha vaja enne 55. eluaastat, tasuks kaaluda ka muid investeerimisvõimalusi.

Detsember on muidugi traditsiooniliselt hea aeg mõelda just III pensionisambasse sissemaksete tegemise alustamisele, sest aasta viimasel kuul on ajavahemik tulumaksutagastuseni kõige lühem. III samba fondid on head ka selles mõttes, et sinna võib investeerida just niipalju, kui on võimalik, ja täpselt siis, kui inimesele endale paremini sobib.

66

Nõuanne

Tehnoabi KREDEX PAKUB TEHNOLOOGIALAENU, MIDA EKSPORDIPOTENTSIAALIGA TOOTMISETTEVÕTTED SAAVAD KASUTADA NÕUTAVA OMAFINANTSEERINGU KATMISEKS LAENU VÕI LIISINGU VÕTMISEL. OKTOOBRIS VÄLJASTATI ESIMENE TEHNOLOOGIALAEN AS-ILE BESTNET. BESTNET ON EESTI KAPITALIL põhinev tootmisettevõte, mille põhitegevusalaks on sõiduauto järelhaagiste tootmine ja müük. Kakskümmend aastat tagasi paarist mehest alguse saanud firmas on nüüdseks tööl üle saja inimese, Bestnetil on tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Norras ja pidev koostöö üheksa edasimüüjaga. Viimase aasta jooksul on firma laiendanud tegevust Lätti, Leetu, Valgevenesse ja Ukrainasse.

Kiire kasvu tõttu vajas ettevõtte seadmepark uuendamist. Kuna selleks plaaniti võtta liising ja ostutehing otsustati jätta sügisesse, mil treilerite müük hakkab vaibuma, tuli tehingu rahastamiseks parandada ettevõtte rahavoogu. Sobivaks lahenduseks osutus KredExi pakutav tehnoloogialaen, mis katab laenu või liisingu väljastamiseks nõutava omafinantseeringu.

Kui seni kasutas ettevõte detaile, mida ei suudetud ise valmistada ja mis tuli sisse osta, siis investeeringute tulemusena 67

saab ettevõte vähendada väljasttellitavate allhangete mahtu. Bestnet on hea näide metalliettevõttest, kes loobub odavast metalltoodete allhankest ja liigub suuremat lisandväärtust pakkuva masinaehitusliku metallitööstuse poole.

Tehnoloogialaenu saab kasutada tootmisseadmete ja masinate ostmise kaasrahastamiseks. Tähtis on see, et projekti rahastaks ka pank või liising. Tehnoloogialaenu summa on kuni kaks miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui 40% projekti maksumusest.

Huvi uue teenuse vastu on olnud üsna suur. Meie prognoosi kohaselt rahastame järgmisel aastal tehnoloogialaenuga hinnanguliselt 30 projekti.

Kõik tehnoloogialaenust huvitatud ettevõtjad võivad pöörduda lisateabe saamiseks KredExisse või otse panka kliendihalduri poole. Infot saab ka KredExi veebilehelt aadressil www.kredex.ee/ tehnoloogialaen.

TEKST: LEHAR KÜTT

KredExi ettevõtlusdivisjoni juht I NVE STE E RI – NR 4/201 1

FOTO: EP L

GG60 INVESTEERI – NR 4/2011

68

LHV Pank toetab

PLAADIKOLMIKU VÄLJAANDMINE OLI hiigelprojekt, milles osales vabatahtlikuna 162 muusikut ja mille eelarve oli 22 000 eurot. Salvestusperiood kestis jaanuarist novembrini. Plaadi väljaandjaks on MTÜ Eesti Trummarite Liit.

Eesti suurim projekt Kogumiku väljaandmise eestvedaja, Gunnar Grapsi sõbra ja kolleegi Jaak Aheliku sõnul on tegemist Eesti kõigi aegade kalleima muusikalise projektiga.

Muusikud seekord tasu ei võtnud – raha kulus stuudio üürimisele, autorikaitsele ja plaatide tootmisele.

Aheliku sõnul tuli tal pooleteise aasta eest mõte anda Grapsi austuseks välja plaat. Ta uuris seejärel ka teiste muusikute valmisolekut vabatahtlikuna projektiga liituda. „Kaks korda ma kelleltki küsima ei pidanud, vastupidi – tekkis olukordi, kus pidin lausa ära ütlema. Oli väga keeruline soovijatele selgitada, et projektis ei mahu enam osalema,” meenutab Ahelik.

Korraldustöö ei alanud siiski päris roosiliselt, sest Aheliku esimesed toetuspalved lükati tagasi. Õnneks kuulis aga projektist Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch, kes kirjutas sellest väikse artikli, ning sellega oli lumepall veerema lükatud.

Jaak Ahelikule hakkasid nüüd helistama nii Gunnar Grapsi omaaegsed tuttavad kui ka sellised inimesed, kes ei olnud Grapsiga eluajal kokku puutunud – kõik avaldasid soovi mälestuskogumiku väljaandmist toetada. „Kahe päevaga oli meil stuudioraha koos,” sõnab Ahelik. Teiste seas võtsid temaga ühendust ka trummimänguhuvilised Erki Tamm ja Peeter Metsik, kes olid Aheliku üllatuseks moodustanud MTÜ Eesti Trummarite Liit.

69

Nüüdseks on ühing võtnud eesmärgiks propageerida trummimängu, mis oli ka Gunnar Grapsi siht omal ajal. Tegi ta ju ka telesaateid, kus õpetas trummimängu.

Ilmunud kolmikplaadi tuluga toetataksegi noori trummareid. MTÜga liitunud Jaak Aheliku sõnul valmib ühingul peatselt kodulehekülg. Selle kaudu saavad Eesti trummarid koonduda suureks kogukonnaks, et vahetada igasugust infot löökriistade ja nende mängimise kohta.

Vana sõber Jaak Aheliku tutvus Gunnar Grapsiga ulatub ammusesse aega, ligikaudu aastasse 1969 või 1970. Ahelik oli tollal kümnene, aga Graps oli juba sõjaväes.

Kõigest neli aastat hiljem seisis Grapsi trummikomplekt Aheliku kodus.

1980. aastal oli just Ahelik see, kes asendas Gunnar Grapsi tema ansambli Magnetic Band Venemaa ülimenukatel kontsertidel trummide taga. See muutis bändi ülesastumised veelgi energilisemaks ja venelased olid šokis. „Nad polnud midagi sellist varem näinud. Grapsi riietus ja laval liikumine oli ekstravagantne, ent Vene publik oli harjunud estraadiga,” selgitab Jaak Ahelik. Eriti huvitav on see, et Graps astus ka Venemaal üles ainult eesti keeles. Ahelik on enda sõnul kuulnud ka juhtumeist, kus Vene ansamblid on koolipidudel esitanud Grapsi loomingut – samuti eesti keeles ...

Menu Venemaal jäi Grapsi südamesse kuni surmani. On teada, et veel kevadel enne siit ilmast lahkumist kavandas ta oma uut Venemaa-turneed. Vastsel plaadikogumikul avaldab oma versiooniga Grapsi loomingust Eesti esirokkarile austust omaaegne maailmakuulus Vene menubänd Gorki Park.

F O T O : SC AN PI X

NOVEMBRI LÕPUS TÄHISTAS EESTI MUUSIKA KOOREKIHT KOLMEPLAADILISE TRIBÜÜTKOGUMIKUGA GUNNAR GRAPSI 60. SÜNNIAASTAPÄEVA.

Palve Jaak Ahelik innustab kõiki, kellel on Gunnar Grapsiga seonduvaid videoid, fotosid või muud taolist ja kes on nõus neid ühingule loovutama, võtma ühendust MTÜga Eesti Trummarite Liit.

Projektis osalenud muusikud Blacky, Bombillaz, Boogie Company, Compromise Blue, DND, Dramamama, Gorki Park (Venemaa), Human Ground, Ka-Funky, Keksi (Läti), Kolumbus Kris, Led R, Ott Lepland, Limited Edition, Lin’ Systems, Ivo Linna, Magnetic Band, Mahavok, Metsatöll, Tõnis Mägi, Nevesis, No-Big-Silence, Tanel Padar, Pantokraator, Jaan Pehk, Lauri Pihlap, Endel Rivers (Austraalia), Hendrik Sal-Saller, Sarabande, Riho Sibul, Ska Faktor, Joel Steinfeldt, Uku Suviste, Terminaator, Erkki-Sven Tüür, Birgit Varjun, Zeelander

TEKST: TIIT EFERT

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

F O T O : T E DX

Konverents

TED Viimane konverents 26. novembril peeti Tartus juba kolmas TEDx-konverents. Kui eelmisel korral tekitas palju vastukaja Raul Eametsa radikaalne mõte muuta Eesti sularahavabaks, siis sel aastal sai kuulda sama üllatuslikke mõttearendusi selliste valdkondade kohta nagu tehnoloogia, keskkond, kultuur ja haridus. Teiste hulgas astusid üles Dan Bogdanov, Eero Paloheimo, Heikki Haldre, Hendrik Relve, Marju Lauristin, Ragnar Viir, Reet Aus, Rein Veidemann ja Roy Leighton. Kõikide esinejate värvikad mõtted on kättesaadavad aadressilt www.tedxtartu.org.

TEKST: LIINA LAANPERE

Korraldusmeeskonna liige INVESTEERI – NR 4/2011

ÜHESTAINSAST VILJAKAST IDEEST VÕIB ALGUSE SAADA KÕIGE OOTAMATUM EDULUGU. INSPIRATSIOONI OTSIV INIMENE AMMUTAB VAIMUTOITU TED-KONVERENTSI KÕNEDEST. TED-I AASTAKONVERENTSID on toimunud Californias juba mitu kümnendit.

Nende eesmärk on levitada ideid, mis saaksid paljuneda ja areneda tegudeks.

Sageli ei ole parimad mõtted mitte need, mis on täiesti uudsed, vaid need, mis on võetud üle teistest valdkondadest tavapäratul kombel. TED-i nimi koosneb algusaastatel tähtsamaks peetud valdkondi tähistavate sõnade esitähtedest (ingl technology, education, design). Tänapäeval on teemade ring palju avaram.

Ajurünnak tööpausi ajal Et täita ideede levitamise eesmärk, on TED-kõned internetis tasuta kättesaadavad. Kõned on 18 minutit pikad – see on paras aeg põgusaks puhkepausiks. Selle aja jooksul on võimalik kuulata näiteks Bill Gatesi rääkimas innovatsioonist, Richard St. Johni paljastamas kaheksat edu saladust, Sergey Brini ja Larry Page’i arutlemas Google’i üle ning palju muud.

TED-kõnede üks põhisihte on kummutada iganenud mõttemalle. Näiteks kirjanik ja karjäärinõustaja Dan Pink on

TED-kõnes enamiku ärijuhtide arvamusele vastupidisel seisukohal, et raha ei pane inimesi tööle. Ta väidab, et rahaline boonus võib teatud juhtudel töötulemusi isegi halvendada. Tõukejõuks peaks olema hoopis huvi – soov juhtida ise oma elu, saada oma töös paremaks ja teha midagi olulist. Need on ehitusklotsid, millest tuleks panna kokku uus motiveerimissüsteem kõikidele ettevõtetele.

Samuti esitletakse TED-kõnedes tehnoloogilisi uuendusi. Teadusettevõtte Nanoholdings juht Justin Hall-Tipping räägib oma TED-kõnes, kuidas nanotehnoloogia loob tulevikus energeetikale uue selgroo. Tema tutvustatud tehnoloogia võib energiatootmise põhimõtteid tundmatuseni muuta ning tekitada maailma, kus energiat saab ilma mingisuguse juhtmeta lihtsalt ja odavalt edastada.

TEDx-konverentsid Tuhanded aktiivsed inimesed üle maailma on hakanud TED-konverentsi eeskujul korraldama ise kohalikke TEDx-konverentse.

70

LHV Panga uudised

Teenindajatel Varkki rõivad hästi vastu. Tema kinnitusel on neile oluline, et pangatöötajate rõivad on loonud Eesti disainer, ning see sobib hästi kokku ka LHV Panga kontseptsiooniga.

Omanimelise moebrändi lõi disainer Jaana Varkki 2010. aasta kevadel.

FOT OD: LH V PA N K

ALATES OKTOOBRIST KANNAVAD LHV Panga teenindajad kodumaise disaineri Jaana Varkki loodud uusi rõivakomplekte. Panga Tallinna kontori juhi Kadri Kiiseli sõnul on nii panga töötajad kui ka kliendid võtnud uued esindusrõivad

Valdur Dublinis Jalgpalli kõrvalt jäi aega tutvuda ka kauni linnaga.

FOTO: SCANP IX

Au päästetud Eesti lõi Iirmaale auvärava.

71

FOTO :ERA K OGU

Iirimaal jalgpalli vaatamas LHV PANGAST PANGAKAARTI taotledes võitis 19-aastane tartlane Valdur Mironov reisi kahele Dublinisse Eesti jalgpallikoondise kohtumisele Iirimaaga. See oli noormehe esimene reis Eestist väljapoole.

Kõige rohkem meeldis talle muidugi jalgpall. „Telekast vaatan Eesti mänge nii palju, kui võimalust on, platsil kohapeal polnud ma veel käinud,” rääkis Mironov.

Seetõttu oligi tema jaoks põnev, et esimest korda õnnestus tal jälgida jalgpallimängu just nii suurel staadionil ja rohke publiku hulgas. „Rahvast oli Dublinis mängule kaasa elamas väga palju, eestlasi umbes tuhat,” kinnitas ta. Tartu Kutsehariduskeskuses IT-d õppiv Valdur kutsus endaga auhinnareisile kaasa 14-aastase sõbra Andris Lillemäe.

Aktsiakapital suurenes Oktoobrikuise emissiooni käigus märkisid kõik nõukogu liikmed aktsiaid 8,3 miljoni euro eest, üheksa investorit 4,5 miljoni euro eest ja 20 töötajat rohkem kui 100 000 euro eest. Pärast aktsiakapitali suurenemist kuulub 77% LHV Groupi aktsiatest nõukogu liikmetele, 21% investoritele ja 2% töötajatele. LHV Groupil on kaks 100%-list tütarettevõtet: LHV Pank ja LHV Varahaldus. LHV Panga suuromaniku Rain Lõhmuse osakaal vähenes panga aktsiakapitalis tasemeni alla 50%. Samal ajal lisandus hulk uusi aktsionäre, nagu Tiina Mõis, Hannes Tamjärv, Jaanus Otsa, Olaf Herman, Lembit Lump, Rein Kiudsoo, Rolf Relander ja Roland Relander. Aktsiakapitali suurendamisest saadud raha investeeritakse edasi LHV Panka.

Pensioni turuosa on kasvanud 13%-ni Detsembri alguseks on LHV pensionifondidel üle 83 000 kliendi.

Kuigi olud maailma väärtpaberiturgudel pole sel aastal olnud investeerimist soosivad, näitab LHV pensionifondidega liitumine, et meisse usutakse.

LHV pensionifondide turuosa on kolme aastaga kasvanud kolm ja pool korda, ületades 13%.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Ükskõik millises eluvaldkonnas esimeste sammude tegemine ei tähenda harilikult seda, et tuleb hakata ise jalgratast leiutama. Tänu eelkäijate kogemustele ja kirjapandud teadmistele saame märksa lihtsamini midagi uut selgeks õppida kui katse-eksituse meetodil. See kehtib ka investeerimise puhul. Seekordki leidub värske kirjavara rubriigis alustavale investorile mõeldud väljaandeid, kuid nende sekka mahub ka mitu muud põnevat ja eneseharimise mõttes kasulikku teost.

WALTER ISAACSON

C H AR L E S WH E E L A

DAV I D VAN KN APP

Steve Jobs 2011

Naked Economics: Undressing the Dismal Science 2010

Sensible Stock Investing: How to Pick, Value, and Manage Stocks 2008

See, milliste nõudmiste juures kasutame tänapäeval mitmesuguseid infotehnoloogilisi seadmeid, on teatud määral põhjustatud Steve Jobsi otsustest ja saavutustest. Walter Isaacsoni kirjutatud elulooraamat annab ausa sissevaate Apple’i inspireeriva asutaja ja juhi maailma.

Teos aitab meil paremini tajuda, kuidas on pisikesest garaažiettevõttest nüüdseks saanud üks maailma suurimaid börsifirmasid ning miks me ei kohta selle firma konkurentide puhul olukordi, kus uus toode meelitab ustavaid fänne pikas järjekorras poodide ees ööd veetma.

Mis juhtub majanduses, kui keskpank tõstab intresse?

Kuidas reageerivad sellele võlakirjad, milline on aktsiaturgude tõlgendus olukorrast ja kuidas käitub tarbija? Need on üksnes osa olulistest seostest majanduses, millest võiks vähemalt algtasemel aru saada.

Charles Wheela teeb võrdlemisi hõlpsasti mõistetava ja huvitava sissejuhatuse majandusteadusse, kajastades laia teemavaldkonda ning selgitades teooriat praktiliste näidetega.

Investeerimine on tehniliselt väga lihtne, ent esimeste sammude tegemiseks kipub paraku paljudel jääma puudu enesekindlusest.

David Van Knapp läheneb investeerimisele nende inimeste seisukohast, kes pole väärtpaberitega varem kokku puutunud. Et autor on iseõppinud investor, suudab ta oma mõttemaailma ja loogika lugeja omaga hästi siduda. Knapp õpetab hindama ettevõtte tugevust, leidma üles selle nõrku külgi, määrama hinnataset, millelt aktsiat osta ja müüa, ning annab ülevaate võimalustest, kuidas oma portfelli languste eest kaitsta – kirja on pandud kõik oluline selleks, et süstida alustavale investorile juurde julgust.

TEKST: ERKO RE BANE

LHV Panga analüütik INVESTEERI – NR 4/2011

72

MARK BOYLE

T. J . S TIL E S

F RA N K K. M AR T I N

DAN AR I ELY

L AR S KR O I J ER

The Moneyless Man: A Year of Freeconomic Living 2010

The First Tycoon: The Epic Life of Cornelius Vanderbilt 2010

A Decade of Delusions: From Speculative Contagion to the Great Recession 2011

Predictably Irrational: The Hidden Forces that Shape Our Decisions 2009

Money Mavericks: Confessions of a Hedge Fund Manager 2010

Kui mahukam osa finantsvaldkonna raamatuid õpetab koguma jõukust selleks, et ei peaks tulevikukulutuste pärast muretsema, siis käesolev teos läheneb teemale teise nurga alt, juhendades elama nii, et arved oleksid hoopis väiksemad. Ehkki aasta aega ilma rahata elanud Mark Boyle saavutas oma eesmärgi suhteliselt äärmuslikes oludes, siis häid mõtteid ja kasulikke soovitusi kulude vähendamiseks leidub siin igale lugejale.

Cornelius Vanderbilt ei pruugi paljudele suurt midagi öelda, ent õigupoolest oleks keeruline leida isikut, kes oleks avaldanud Ameerika kapitalismi kujunemisele suuremat mõju. See raamat ei anna mitte ainult huvitavat ülevaadet ühe karismaatilise ettevõtja elust, vaid on ka hea võimalus saada teada, kuidas sündis Ameerika majandus 18. ja 19. sajandil, kuidas tekkisid ärid, pangandus, aktsiaturud, poliitilised erakonnad jne.

73

Öeldakse, et kes mineviku vigadest ei õpi, riskib uuesti samasse lõksu astumisega. Viimase kümne aasta jooksul on maailm üle elanud mitu mulli erinevates varaklassides, kuid ikka ja jälle tõustakse uuesti püsti, et minna jahtima järgmist mulli. Seetõttu on oluline õppida nende käest, kes suudavad üldisest massist eristuda ning näha läbi udu ette, mida tulevik tegelikult investori jaoks toob. Finantskriisi edukalt üle elanud varahaldurina lahkab Frank Martin möödunud kümnendi ajalugu ja investorite psühholoogiat ning jagab oma kogemuse põhjal näpunäiteid vara edukaks investeerimiseks järgmisel aastakümnel.

Võime küll arvata, et inimloomuses on käituda võimalikult ratsionaalselt, kuid tegelikult suunavad meid mitmesugused tegurid, mis jätavad meile üksnes mulje, et tegutseme kaalutud otsuste põhjal. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi käitumusliku majandusteooria professor Dan Ariely näitab arvukate eksperimentide abil, kuidas me teeme otsuseid hoopis impulsside põhjal, millest meil tihti aimugi ei ole.

Lars Kroijer avab lugejale ukse riskifondide maailma, mis kipub üldiselt jääma tavainimese jaoks võrdlemisi saladuslikuks finantssektori nurgakeseks. Et ta räägib oma loo nii riskifondi juhi kui ka ettevõtja vaatenurgast, sobib see autobiograafia hästi nii neile, kes soovivad oma äri alustada, kui ka neile, kes otsivad soovitusi oma raha haldamiseks.

I NVE STE E RI – NR 4/201 1

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm pääset LHV korraldatud seminaridele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: “TULE MEIE UUDE KONTORISSE!”. Pääsmed seminaridele võitsid Hendrik Pärnamägi, Kaari Poorits ja Sirle Orav.

Palju õnne!

INVESTEERI – NR 4/2011

74