II 2011

lhv panga ajakiri nr 2/2011

Pesu, glamuur, London Noor disainer Kriss Soonik loob Londonis naiste pesumoodi IN ter vjuu: Ar d o Hanss on Je r emy Siegel ettev천t e: Saxo Bank G URU: Carlos slim Aj al ug u: kuidas s체ndis eesti pangandus

HOSE HERMIDA VALIK MULTIVAN TIIMI VALIK MILLINE ON SINU VALIK? Hose Hermida maastikusõidu 2010. aasta Maailmameister.

WWW.VELOPLUS.EE

hinnad alates

LASTERATTAD

159.2487,81.- EEK

hinnad alates

MAASTIKURATTAD

299.4678,33.- EEK

hinnad alates

TÄNAVARATTAD

299.4678,33.- EEK

hinnad alates

MAANTEERATTAD

599.9372,31.- EEK

TULE OSTA UUS MERIDA RATAS: TALLINN: VELOPLUS: Saku tn 3, tel. 6556977, töökoda tel. 6556957; A&T SPORT: Mustamäe tee 50, tel. 6562959; VELOSPETS: Rohu 13, tel. 6774990; JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Paasiku 2a, tel. 6337566; TARTU: A&T SPORT: Sõbra 56A, tel. 7310159; RATTARING: Aardla 112, tel. 5045961; VELOSPETS: Riia 130, tel. 7380406; NARVA: ARDISE SPORT: Roheline 8, tel. 3599784; MATADOR: Kangelaste 9, tel. 55976240; KOHTLA-JÄRVE: ARDIS: Vilde 6, tel. 3373153; PÄRNU: RATTAÄRI: Merimetsa tee 15a, tel. 55690294; VILJANDI: JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Turu 6, tel. 4345757; RAKSER SPORT: Jakobsoni 21A, tel. 4345718; VILJANDI RATTAPOOD: Vaksali 8A, tel. 6466466; RAKVERE: RIX RATAS: Parkali 7, tel. 3223325; VÕRU: MARATON SPORDIKAUBAD: Jüri 32, tel. 7823004; VALGA: MARATON SPORDIKAUBAD: Raja 5, tel. 7661284; KURESSAARE: BIVARIX: Tallinna 26, tel. 4557118; HAAPSALU: RAKSER SPORT: Karja 20, tel. 4720490; JÕHVI: ARDIS SPORT: Keskväljaku 4, tel. 3371283; PAIDE: PAIDE KAUBAMAJA: Pärnu 2, tel. 3849120; PÕLVA: MARATON SPORDIKAUBAD: Tuglase 1, tel. 7994945; TÜRI: TÜRI KAUBAMAJA: Tallinna 4, tel. 3848762; JÕGEVA: AG KAUBAMAJA: Suur 5, tel. 7722660; RAPLA: RAKSER SPORT: Tallinna mnt. 23, tel. 4894333; PÕLTSAMAA: TARVIS: Kesk 1, tel. 7752968; TÕRVA: ANKA POOD: Loosi 8, tel. 7668725; KARKSI-NUIA: MONOPOL AS: Pärnu tn. 1, tel. 4331280; KOSE: PARGI POOD: Pargi tn. 9, tel. 6756440; SAUE: PLEKK-LIISU RATTAPOOD: Sooja 1, tel. 5119209; KEILA: KEILA RATTAPOOD: Paldiski mnt. 17, tel. 6737666

Juhtkiri

Sisukord t ekst : andres viisemann

4 intervjuu: ardo hansson

Eesti mees uurib Hiinas sealset majandust.

LHV pensionifondide juht

12

Eestimaise panga plaan

investori abc Kuidas toimivad valuutaturud?

16 ajalugu

Eesti panganduse tekkelugu.

22 persoon: kriss soonik

Noor Eesti pesudisainer loob Londonis moodi.

LHV Pank alustas kaksteist aastat tagasi 26 intervjuu: jeremy siegel aktsiamaaklerina. Investeerimisteenused Professor hoiatab naftahinna tõusu eest. on olnud LHV süda, millele oleme nüüd loonud lisavõimalusi. Praegu pakume

34 rahandus hoiustele paremat intressi kui teised

Andres Tupits räägib Euroopa suured pangad, ka väärtpaberite vastu

võlakriisi telgitagustest. laenamine on meie juures odavam kui

40 guru: carlos slim arvelduskrediidi kasutamine. LHV Pangas Maailma rikkaim mees. on Eesti-sisesed ja euroala maksed tasuta

48 analüüs ning aasta teises pooles tuleme turule LHV

Mis toimub Lähis-Idas?

Panga krediitkaardiga. Me tahaksime, et 52 nõuanne kliendid mõtleks meist kui pangast, kus KredEx toetab tootmist. oma vara hoida ja kasvatada. Keskendume sellele, kus oleme juba tugevad (investee- 54 ettevõte: saxo bank rimine ja pensionifondid) või kus moodne Taani pank on maailma juhtivaid tehnoloogia annab meile võimaluse senis- maakleriteenuse osutajaid. test turultegutsejatest mööda minna.

60 pensionid LHV panga eesmärk on esitada väljakut- Suuremad investeeringud Baltikumi. se praegusel ajal Eestis viljeldavale jaepan 63 armamus gandusmudelile, kus klient seotakse elu Linnar Priimägi kirjutab raha kuvandist. asemelaenuga ja seejärel kooritakse talt

64 lhv pank toetab seitse nahka. LHV missioon on soodustada

Purjetamisest, lauatennisest ja kodumaise kapitali akumulatsiooni.

Viljandi pärimusmuusika festivalist.

LHV pensionifondid on investeerinud 70 lhv uudised suure osa oma portfellist Eesti ettevõtetes- se, sest ma usun neisse ja Eesti börsiette- Teenindajatel seljas Eesti disainrõivad. võtete majandustulemuste paranemisse.

Netipank uuenes.

Minu kogemused kohalikesse väärtpaberi 72 raamatud tesse investeerimisel on olnud valdavalt

74 ristsõna head ning see on kajastunud ka tulususes, mida oleme oma klientidele pakkunud.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Andres Kask 3

Toimetamine ja kujundus: OÜ Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Trükk: Printall Trükiarv: 50 000

Reklaam: LHV/Nordicom Ajakiri on trükitud FSC-sertifikaadiga keskkonnasõbralikule paberile.

Investeerimisalaseid kaastöid ootame aadressil investeeri@lhv.ee.

Tellimise ja reklaamiga seotud küsimused: lhv@lhv.ee või 6 800 400. i nve ste e ri – nr 2/201 1

Meie mees Hiinas fotod: Eva-Liisa Pa a l

eesti iseseisvuse taastamise algul rahareformi korraldajaid ja hiljem valitsust nõustanud väliseestlane ardo hansson jälgib maailmapanga töötajana pidevalt hiina majandust, ent pole unustanud ka eestit.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

4

5

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Intervjuu

Ardo Hansson Taasiseseisvuse algusaastail Eesti majanduspoliitika kujundajaid nõustanud Ardo Hansson töötab Maailmapanga Hiina esinduse majandusosakonnas juhtivökonomisti ja majandussektori koordinaatorina.

Maailmapangas töötab Hansson 1998. aastast, kui ta siirdus tollase peaministri Mart Siimanni majandusnõuniku kohalt tööle Varssavisse. Väliseestlane Hansson oli 1992. aastal üks kolmest rahareformikomitee liikmest, kes aitasid kaasa krooni käibele võtmisele. Hansson on ka Eesti kehtiva pensionisüsteemi üks loojatest.

küsit le s: t i it efert inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Olite omal ajal Eesti krooni kasutuselevõtu juures, 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis aga euro. Milliseid tundeid see Teis tekitab?

Tunded on vastakad. Ma olin rahareformi ettevalmistamisega tihedalt seotud ja et reform õnnestus, siis oli krooni käibelt kadumine minu jaoks ühelt poolt kurb sündmus. Samuti ei olnud üleüldine meeleolu Eestis nii pidulik, nagu see oleks olnud võib-olla paar aastat varem.

Teiselt poolt vaadatuna oli kroon algusest peale loodud olema Saksa margale (või eurole) nii lähedal kui võimalik ning Eestil ei olnud mingit kavatsust kurssi muuta. Arvestades seda ning ka euroliidu liikmestaatust, oli järgmine samm väga loomulik. Ma arvan, et see on Eestile kasulik pikemaski plaanis.

Olite ka Eesti pensionisüsteemi loomise juures. Kuidas Te selle seisu nüüd, üle kümne aasta hiljem, hindate? Kui hästi on meie pensionisüsteem maailma aktsiaturgude turbulentsis vastu pidanud?

Ma ei ole Eesti pensionisüsteemi käekäiku viimastel aastatel eriti jälginud, seepärast on mul raske konkreetselt

kommenteerida. Aga ma võin öelda, et maailmas on pensionireformi käsitus viimase kümnendi jooksul mõnevõrra muutunud. Varem üle maailma rakendatud mudel on küll veel kasutusel, kuid seda on paljude nüanssidega täiendatud.

Eesmärk luua jooksvalt rahastatavast riiklikust süsteemist suurema tulemlikkusega süsteem on kiiduväärt, ent see on osutunud keerukamaks, kui algul arvati.

Kui palju te Eesti eluga kursis olete?

Pisiasjades ei suuda ma seda praegu jälgida. Hiina majandus on nii suur, keeruline ja huvitav, et selle analüüsimine võtab suurema osa minu ajast. Õhtuti ja nädalavahetustel proovin võimalikult palju koos perega olla ning seetõttu ei ole mul eriti palju aega Eesti statistikal ja ajakirjandusel silma peal hoida. Sellegipoolest on Eestiga seonduv mulle alati südamelähedane – üldiste suundumustega proovin ma siiski kursis olla.

Kuidas Eesti väljapoole paistab, eriti ida, st Hiina poole?

Nagu arvata võib, ei tea enamik Hiina inimesi Eestist eriti midagi. Need, kes 6

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!

Sisemine ilu.

Naturaalse odra värskendavalt puhas maitse.

7

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Intervjuu

Eestile käib 10% majanduskasv kindlasti üle jõu.

fo to: c o rb i s

teavad, arvavad, et see on väike, uuendusmeelne ja suhteliselt rikas riik. Mulle isiklikult on sellises megalinnas nagu Peking elamine andnud Eesti kohta küllaltki teistsuguse ja üldiselt positiivsema pildi kui see, mis mul USA-s elades oli.

Eesti tundub vähem dünaamilisem kui Hiina, aga Hiinas elades olen õppinud hindama puhast õhku, puhast vett, metsikut loodust ja Eesti kultuurikeskkonda.

Tööliskond kasvab Hiina tööealine rahvastik kasvab üldisest rahvaarvust kiiremini.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Eestis on levinud arvamus, et 10-protsendine majanduskasv on tingimata halb ja põhjustab krahhi. Ometigi on Hiina majandus näidanud sellist ilma tagasilanguseta kasvu juba pikka aega. Kuidas on see olnud võimalik?

Eestile käib 10-protsendine majanduskasv päris kindlasti üle jõu ja seda on viimaste aastate sündmused ka tõestanud. Hiina on täiesti teistsuguses olukorras, sest sealne nõudluse struktuur on kõigi Euroopa riikide omast väga erinev. Hiinlased säästavad üle poole oma SKT-st, samal ajal kui eestlased säästavad euroopalikult umbes veerandi. Selle tulemusel moodustab Hiina majapida-

miste tarbimine 35 protsenti SKT-st, Eesti tarbimine aga 55 protsenti. Umbes 40 protsenti Hiina valitsuskuludest läheb investeeringuteks.

Kui Eesti elanikud vähendaksid tarbimist ühe kolmandiku võrra ja valitsus kärbiks samuti jooksvaid kulusid märkimisväärselt ning me suudaksime kogu selle kokkuhoiu investeeringuteks suunata, siis ei oleks mingit põhjust, miks ka Eesti majandus ei võiks sama kiiresti kasvada. Teisalt ei soovitaks ma seda teed minna – meie riikide seisund on väga erinev ja me peame seda arvestama.

Millel põhineb Hiina majanduskasv?

Seni on olnud kõik kiire majanduskasvu eeldused olemas, kaasa arvatud üldiselt soodne üleilmne majanduskeskkond – kuni viimaste aastateni. Hiina enda demograafiline areng oli toetav, sest tööealine rahvastik kasvas üldisest rahvaarvust kiiremini. Ülikiire investeeringute kasv tähendas suurt kapitali akumuleerumist. Tootlikkuse kiire kasv oli võimalik eelkõige tänu äärmiselt moonutatud majandusstruktuurile 1970.

8

aastate lõpus – see andis Hiinale rohkesti paranemisvõimalusi. Kasvule on aidanud kaasa ka majanduspoliitika, institutsioonide ja taristu olukorra järkjärguline paranemine.

Maailmapanga hiljutine analüüs näitab, et Hiina potentsiaalne kasv aeglustub, jäädes siiski suhteliselt kõrgele tasemele. Hiina tööealise rahvastiku arv saavutab oma tipu 2015. aastal. Teiseks ei püsi senine ülikõrge investeeringute määr tõenäoliselt enam kaua, sest see aitab kaasa sotsiaalsele killustatusele ja keskkonna tasakaalust väljaviimisele, samuti seepärast, et praegusel tasemel tarbimise edasilükkamine ei saa kesta igavesti. Vähem tähtis pole ka asjaolu, et kui on juba jõutud kõrgemale tehnoloogilisele tasemele, muutub tootlikkuse kasvu samal tasemel hoidmine üha keerulisemaks.

Milline võiks olla Eesti ja Hiina majanduskoostöö?

Nende kahe riigi suuruse erinevus – Hiina rahvaarv on Eesti omast 1000 korda suurem – teeb klassikalises mõttes koostööst rääkimise raskeks. Paljusid suuremaid teemasid, nagu väliskaubandus, käsitletakse igal juhul ELi-Hiina tasemel. Lisaks sellele olen ma kindel, et alati leidub käputäis spetsiifilisi alasid, kus kerkivad üles praktilised koostöövõimalused. Ettevõtluses on Hiina ja Eesti ilmselt

9

harva konkurendid. Hiina põhitugevus on tohutult suuremahuline tootmine, mis on paratamatult nii Eesti kui ka iga teise väikese majanduse nõrkus. Samal ajal võimaldavad Eesti väiksus ja asukoht meil tegutseda väga loomulikuna aladel, millel Hiina tingimustes ei oleks mingit mõtet.

Mida võiksid Eesti investorid Hiinas avastada?

Ettevõtjatele on ka siin tähtis mõõtkava erinevus. Maht, mis Hiinas tundub üliväike, paistab Eesti kontekstis hiigelsuur.

Minu jaoks on huvitav piimatoodete ja muude põllumajandussaaduste ekspordi võimalus. Mõni Eesti tööstusettevõte võib leida oma niši globaalsetes tootmisvõrkudes, mis koonduvad järjest rohkem Hiinasse. Impordi poole pealt on Hiina toodangu sortiment järjest huvitavam ja kohati lihtsalt vapustav. Samal ajal võib kohaliku õigussüsteemi tundmaõppimine, nagu ka Hiina ärikultuuri, intellektuaalse omandi kaitse ja muu taolise mõistmine tunduda algul heidutav – see nõuab nii kannatlikkust kui ka valvsust.

Kuivõrd reaalseks peate võimalust, et Hiina majandus möödub peagi USA-st?

Selliste prognooside tegemine on alati ohtlik. Siiani on Hiina majandus kasvanud oodatust kiiremini. Samal ajal on olemas riike, mis on teatud ajal olnud

Mida oleks Hiinalt õppida Eestil?

Eesti ja Hiina on oma suuruse, arengutaseme, majandussüsteemi jmt poolest väga erinevad ning seetõttu pole võimalik midagi üksteiselt otse üle võtta. Nagu Eesti, on ka Hiina teinud hästi, otsides maailmast universaalseid õppetunde ning neid oma vajadusele ja eripärale vastavalt rakendanud. Ühe asjana võiks Eesti hiinlastelt õppida tulemuslikkusel põhinevat poliitikat, st püstitada eesmärgid ja hinnata ametnike tulemuslikkust selle alusel, kuidas nad on eesmärkide saavutamisega toime tulnud. Samas võiks õppida ka kiire, aga tasakaalustamata kasvu tekitatud sotsiaalsetest ja keskkonnaprobleemidest.

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Intervjuu

Hiina majandus möödub USA-st varem või hiljem.

Tagasi Eestisse?

“Aasia suurlinnas elades hakkan üha rohkem hindama Eesti väiksuse, ilu ja puhtuse võlu. Et minu abikaasa on eestlane ja lastega räägime kodus eesti keelt, siis on alati tundunud, et kunagi tuleb see aeg, mil me Eestisse tagasi kolime. Kas see juhtub varsti, paari aasta pärast või hiljem, sõltub väga paljudest asjaoludest, aga me oleme päris kindlad, et ühel päeval see aeg tuleb.”

kindlad, et nad kerkivad kohe-kohe maailma juhtivaks majanduseks, ent sattuvad siis ootamatult pikaks ajaks raskustesse.

Enamiku prognooside järgi möödub Hiina majandus USA-st varem või hiljem, ehkki see võtab veel aega. Meie enda lihtsate ennustuste järgi võib see juhtuda millalgi järgmisel aastakümnel – täpne aeg sõltub nii Hiina kui ka USA majanduse kasvumäärast ning jüaani ja dollari reaalkursi arengust. Mida jõudsamalt tugevneb jüaan, seda varem Hiina ette jõuab.

Milliseks kujunevad USA ja Hiina majandussuhted tulevikus? Ja mis saab jüaani-dollari kursist?

See on ja jääb üheks peamiseks kahepoolseks majandussuhteks maailmas, ühendades endas nii tugeva konkurentsi kui ka koostöö ning peegeldades rohkeid ühishuve. Seni, kuni Hiina hoiab suhteliselt suurt jooksevkonto ülejääki, on tal vaja leida võimalusi investeerida seda

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

ülejääki välismaal. USA kapitaliturud on nii sügavad ja likviidsed, et pole kahtlust, et suur osa neist summadest jätkab sinna liikumist. Kuid Hiina otsib arusaadavalt võimalusi oma investeeringute mitmekesistamiseks eri riikide ja valuutade vahel ning võib seepärast oma investeeringute portfelli koosseisu vaikselt muuta.

Põhiosa analüütikuid ennustab, et jüaani reaalkurss jätkab üle aja tugevnemist, nagu seda tegi ka Eesti kroon. See on väga tavaline kõigi kiiresti kasvavate majanduste puhul. Palju sellest tuleb valuutakursi muutusest ja palju tuleb inflatsioonist, mis on USA-st kõrgem, on suurel määral Hiina majanduspoliitika kujundajate kätes.

Millist rolli hakkab Hiina tulevikus maailmas mängima?

Hiina on juba praegu suur tööstuskaupade eksportija ning mitmekesine toormaterjalide, pool- ja lõpptoodete importija.

Märkimisväärse otseinvesteeringute saajana on see riik muutunud paljude tööstusharude keskuseks maailmas. Pealegi mõjutab Hiina maailma majandust suure säästude paigutajana. Tulevikus võiks Hiina liikuda suurema lisandväärtusega tootmise poole ning konsolideerida oma keskset positsiooni elektroonika, autode ja jalanõude üleilmsetes tarneahelates.

Ta võib saada teatud tööstussektorites globaalseks liidriks ja tulla samal ajal vaikselt välja mõnest väikese lisandväärtusega harust, nagu tekstiil ja rõivad. Hiina proovib saada tugevamaks teenuste kaubanduses, väljapoole investeerimises ja finantssektoris.

10

MAJANDUS. UUDISED. ANALÜÜS.

11

WWW.E24.EE

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Investori ABC

Turgudest suurim välisvaluutaturg on ülemaailmne finantsturg, kus toimuva kauplemise tulemusena kujunevad kõikide valuutade vahetuskursid. valuutaturu esmane eesmärk on panna rahvusvaheline kaubandus sujuvamalt toimima, võimaldades kõikidel turuosalistel vahetada ühte valuutat teise vastu.

tekst: risto sverdlik

Risto Sverdlik on LHV Panga valuutaturgude analüütik. inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Keskpankadel osutus võimatuks võidelda investoritega, kes panustasid dollari devalveerimise peale, ja 1972. aastal ei suudetud Euroopa peamiste valuutade ja ka Jaapani jeeni vahetuskurssi dollari suhtes enam fikseerituna hoida.

President Nixon oli 1971. aasta augustis sunnitud hoogsalt suurenenud kulla väljavoolu tõttu sulgema nn kullaakna, mis võttis dollarilt väärismetalli tagatise. Seejärel üritati mitme aasta jooksul juurutada erinevaid fikseeritud vahetuskursi süsteeme, millega suurendati valuutakursside lubatud kõikumismäära ja mis olid määratud läbikukkumisele, nagu igasugune tsentraalselt fikseeritud hinnakontroll.

Fikseeritud vahetuskursi süsteemist loobuti ametlikult 1976. aasta Jamaica kokkuleppega, millega hüljati lõplikult kuld valuuta tagatisena, legaliseeriti ujuv

vahetuskurss ja anti riikidele vabadus valida, millist vahetuskursisüsteemi nad soovivad kasutada. Sellest ajast alates on valuutade vahetuskursid kujunenud peamiselt vastavalt nõudluse ja pakkumise tasakaalule ning see on võimaldanud ka investoritel valuutaturul aktiivsemalt tegutseda.

Peamised valuutad Üleilmse valuutaturu keskus on Suurbritannia eesotsas Londoniga, kus toimub 2010. aasta andmetel ligi 37% kogu maailma tavapärastest valuutatehingutest.

Londonile järgneb USA ja Jaapan, kus käive on vastavalt 18% ja 6%. Neile järgnevad väiksema osakaaluga Singapur, Šveits, Hongkong ja Austraalia.

Valuutadest on endiselt peamisel kohal üleilmse reservvaluuta staatust hoidev 12

f oto : c orb i s

võrreldes teiste finantsturgudega on valuutaturg vaieldamatult suurim ja likviidseim üleilmne finantsturg, mille päevakäive kasvas aastatel 2007–2010 ligi 20%. Alates 2004. aastast on käive kahekordistunud, ulatudes ligi nelja triljoni USA dollarini.

Bretton Woodsist tänapäevani Pärast Teist maailmasõda loodud Bretton Woodsi süsteemi kohaselt fikseeriti USA dollar kullaga ja kõik ülejäänud valuutad seoti fikseeritud vahetuskursi alusel omakorda dollariga. Selline fikseeritud vahetuskursisüsteem hakkas näitama suuremaid mõranemise märke 1960. aastatel. Peamiselt oli selle taga USA rahanduspoliitika, mille raames rahastati nii sõjalisi kui ka muid heaoluühiskonna projekte sisuliselt trükimasina toel.

13

USA dollar. Kuigi absoluutnumbrites jätkab dollari maht kasvu, on selle tähtsus ja osakaal hakanud siiski kõikide peamiste näitajate järgi vähenema. Näiteks aastatel 2000–2009 langes dollari osakaal välisvaluutareservides 71%-lt 62%-ni; kõikides valuutatehingutes kahanes see 2001. aasta 90% pealt 2010. aastal 85% peale.

Dollari tähtsuse vähenemist hoogustab arenevate riikide viimase paarikümne aasta võimas areng, mille tulemusena on kasvanud ka nõudlus nende riikide valuutade järele. Kuid veelgi suuremat rolli mängib dollari kõikumalöömises euro, mille olulisus on üleilmsetel finantsturgudel alates 2000. aastast järjest suurenenud nii välisvaluutareservide kui ka valuutatehingute kontekstis.

Sellest hoolimata ületab dollarites tehtud tehingute käive absoluutnumbri-

Et valmistuda uue rahvusvahelise majanduse valitsussüsteemi ülesehitamiseks, kogunes 1944. aasta juulis USA-s Bretton Woodsi linnas Mount Washingtoni hotelli ÜRO rahandusja finantskonverentsile 730 delegaati kõigist 44 liikmesriigist. Teine maailmasõda oli siis veel täies hoos.

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Investori ABC

Börs puudub Valuutaturg erineb tavapärastest finantsturgudest selle poolest, et seal puudub selline ühtne keskus, nagu on börs aktsiaturgudel. Kõik tehingud tehakse ilma vahendajata otse elektrooniliste sidevahendite kaudu. Seepärast puudub valuutaturul ka kindel kauplemisaeg ja tehinguid saab teha igal ajal pühapäeva hilisõhtust reede õhtuni.

tes euro oma siiski enam kui kaks korda.

Võttes arvesse USA majanduse suurust, USA majanduspoliitika üleilmset mõju, USA finantsturgude haaret ning seda, et kõikide peamiste toorainetega arveldatakse rahvusvahelisel turul dollarites, ei kao dollari positsioon reservvaluutana veel niipea. Dollari ja euro kõrval on rahvusvahelises kaubanduses mõningane tähtsus ka Jaapani jeenil, Suurbritannia naelsterlingil ja Šveitsi frangil.

Kui vaadelda valuutapaare – valuutatehingus toimub alati korraga ühe valuuta ostmine ja teise müümine –, on jätkuvalt enimkaubeldav euro ja dollar, mis moodustab 28% kõikidest valuutatehingutest; sellele järgneb dollar ja jeen 14%-ga ning dollar ja naelsterling 9%-ga.

Turuosalised Kuni 1990. aastate lõpuni olid valuutaturud erinevate piirangute tõttu peamiselt suurte tegijate pärusmaa, kuid uute

valuutaturu päevakäibest tuleb suurpankade omavahelistest tehingutest, kuid viimase kolme aasta valuutaturu aktiivsuse kasv on osaliselt tingitud jaekauplejate osakaalu suurenemisest, mida võimaldab just elektrooniliste kauplemisvahendite kiire areng.

Valuutaturg on pakutavate instrumentide poolest võrdlemisi laiahaardeline.

Kõige suurema käibega valuutaturuinstrument on swap-tehing, millele järgneb kõige tavapärasem hetkehinnaga tehtav ehk spot-tehing, mida sooritab üha rohkem jaekauplejaid. Lisaks on võimalik kaubelda ka valuutaoptsioonidega ja teha forvardtehinguid, millega ettevõtted saavad näiteks maandada vahetuskursside muutusest tingitud valuutariske.

Valuutade vahetuskursid kõiguvad väga erinevatel põhjustel ning nende tundmaõppimine ja mõistmine aitab jaeinvestoril paremat positsiooni saavutada.

Peamiselt mõjutavad vahetuskursse rii-

Mida paremas seisus on riigi majandus, seda tugevam on tema valuuta.

Selle aasta suvest alates pakub LHV Pank klientidele võimalust kaubelda valuutaturgudel uue kauplemisplatvormi LHV Broker kaudu, mis toob oma rohke instrumendivalikuga ja mugava kasutajaliidesega maailma suurima finantsturu aktiivsele investorile otse koduarvuti ekraanile. inve ste e ri – nr 2/20 1 1

finantsinstrumentide tekkimine ning tehnoloogia ja interneti areng on järjest enam võimaldanud valuutaturgudel osaleda ka jaeinvestoritel. Tänapäeval piisab ainult internetiühendusega arvutist ja vajalikust tarkvarast, et maailma suurimal finantsturul aktiivselt kaasa lüüa.

Valuutaturgude peamised osalejad on kommertspangad ja teised finantsasutused, valitsused ja keskpangad, riski- ja pensionifondid, rahvusvahelised suurkorporatsioonid ja jaekauplejad. Lõviosa

kide majandusolud ja väljavaated. Üldiselt võib öelda, et mida paremas seisus on riigi majandus – tööturu olukord, rahandus- ja eelarvepoliitika, majanduskasv, kaubandusbilanss ja inflatsioonimäär –, seda tugevam on tema valuuta. Peale selle mängib väga suurt rolli ka kohalik, piirkondlik ja rahvusvaheline poliitiline olukord. Kuid ennekõike määrab valuuta suhtelise tugevuse finantsturgude üldine psühholoogiline meelestatus.

14

ARE YOU www.ktm.com READY?

Photos: R. Schedl, H. Mitterbauer

www.kiska.com

Donotimitatetheridingscenesshown,wearprotectiveclothingandobservethetrafficregulations!

»

HOIATUS Hoiatus! Tsikli kasutamine liikluses toob kaasa tavalisest suuremat tähelepanu!

Tule proovisõidule KTM esindusse! Haara kaasa reklaam ja saad KTM kingituse.

12 D 1255 K .C DUU KEE M .COO M

125DUKE

15

i nve ste e ri – nr 2/201 1

KTM Group Partner

Ajalugu Põhja Pank ja Majaomanikkude Krediitpank Tallinnas Pärnu maanteel 1920. aastatel.

Algus

eesti vabariigi algusaastatel ei suutnud era- ja ühis-pangad kroonilise kapitalipuuduse tõttu kohalike ettevõtete laenunälga rahuldada. tähtsaim pangaasutus oli eesti pank (ep), kes väljastas peale pangatähtede ka laene.

t e kst : Karl St ern Tartu ülikooli doktorant inve ste e ri – nr 2/20 1 1

eesti kaotused Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas olid olnud suured. Materiaalselt raskem oli Euroopas tõenäoliselt vaid Lätil, Poolal ja Venemaal. Eesti riigil oli mahukate relva- ja toiduaineostude tõttu tekkinud suur välisvõlg. Ettevõtted olid kaotanud käibekapitali.

Panganduses oli olukord keeruline.

Erapangad, ühispangad ja muud rahaasutused kaotasid murrangulistel aastatel Vene rubla odavnemise tõttu oma raha. 1920. aastate alguses oli erapankadel hoiuseid vaid 66,2 miljoni marga väärtuses. Vajaka jäi ka pädevusest – eesti rahvusest rahandusspetsialiste peaaegu polnud. Riigi rahapoliitika vankri ette rakendatud inimesed olid saanud oma kogemuse üldjuhul väikestest tsaariaeg-

setest laenuhoiuühistutest. Emissioonide ja intressimääradega tegelemise kogemus puudus.

Pankadele võlgu olnud inimestele tõi kasu tsaariraha väärtuse vähenemine.

Nii vabanesid näiteks talupidajad kergesti 40–45 miljoni kuldrubla suurusest hüpoteekvõlast, mis oli tekkinud peamiselt talude vabaksostmisel.

Era- ja ühispankade kapitalipuudus 1920. aastate esimesel poolel pidurdas eraja ühispankade arengut kapitalipuudus.

Vaatamata raskustele võis aga pärast oma riigi loomist näha, et pankade loomisel muututi aktiivsemaks. Tsaariaegsed krediidiühingud muudeti aktsiapankadeks, asutati ka uusi panku. Viimatinimetatute 16

Eestimaa Mõisnike Krediitühingu hoone Tallinnas Estonia puiesteel. Foto u 1910. a.

Eesti Rahvapank 1920. aastatel.

Paremal Tallinnas Suur-Karja 23 asunud Tallinna Krediitpanga uks.

Tallinna Krediitpanga maja Tallinnas Pärnu maanteel enne 1922. a.

loomisel ja vanemate reorganiseerimisel oli märgata varasemast suuremat eestlaste osalust juhtkonnas.

Suuremate pankade ajalugu ulatub siiski sõjaeelsesse aega. Näiteks 1920. aastal aktsiaseltsina registreeritud Tallinna Krediitpanga eelkäija Tallinna Vastastikune Krediit-Ühisus oli alguse saanud juba 1907. aastal. Krediitpanga juhtivateks tegelasteks olid muu hulgas tollased riigimehed August Peet, Konstantin Päts, Jaan Teemant, Georg Westel, Mihkel Pung ja Otto Strandman. Tallinna Krediitpangast kujunes suuremaid erapanku Eesti Vabariigis. Selle kõrval oli aga ka teisi enne vabariigi loomist sündinud panku: 1868. aastal oli asutatud Tartu Pank, 1884. aastal Scheeli pank ja 1912. a Tallinna Linnapank.

Uute pankadena alustasid 1919. või 1920. aastal tegevust Eesti Tööstuse ja Kaubanduse Pank, Põhja Pank, Harju Pank. Viimase juhtkond reklaamis panka rahvusliku üritusena. Harju Panga rajajate hulgas olid ka Tallinna Krediitpangaga seotud Peet, Päts ja Westel. Panga põhi17

kirjas oli sätestatud, et juhatuse esimees ja liikmed omas enamuses ning nõukogu esimees ja liikmed omas enamuses peavad olema Eesti riigi kodanikud.

1920ndate alguses tegutses 24 erapanga kõrval veel ligikaudu 100 ühispanka.

Valdavalt olid ühispangad väikese bilansimahuga rahaasutused ja enamik neist paiknes väiksemates keskustes või maal. Ühispankade ülesanne oli enamasti oma liikmetele laenu anda, teisi rahalisi tehinguid korraldada ja selleks vajalikku kapitali nõuda.

Kõige suuremaks ühispangaks kujunes 1921. aastal loodud Eesti Majaomanikkude Pank. Aasta varem moodustatud Eesti Rahvapangast kujunes ühispank, kes püüdis koondada paljude väikeste kohalike ühispankade ja krediidiühingute tegevust. See idee pärines juba 1906. aastast ja selle järgi pidi kesksest asutusest saama vahemees laenuandjate ja -taotlejate vahel. Rahvapanga osanikeks said peale rahandusasutuste olla ka muud ühingud ja isegi üksikisikud. Esimese tegevusaasta lõpul oligi Rahvapanga osanike hulgas

Trükipostkaart Scheeli panga fassaadiga Tallinnas.

Foto u 1905. a.

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Ajalugu

Ettevõtjad soovisid laenu võtta, aga pankade varaline seis oli pärast murrangulisi aastaid nõrk. pärast murrangulisi aastaid nõrk. Üksikisikutel ja ettevõtjatel, kel oli panka natukegi raha jäänud, soovisid selle enamjaolt välja võtta ja sel viisil oma kulutusi katta.

Tallinna Krediitpanga 1921. aasta aruandest selgub, et kuigi kogu panga summad oli äärmise võimaluseni laenudesse paigutatud, ei suudetud rahanõudlust rahuldada. Nõudlus oli suur vaatamata kõrgele intressile, mis oli 15–20%.

Eesti Panga paraaduks aastatel 1935–1939.

Scheeli panga öökassa Tallinnas 1930. a paiku.

27 ühispanka, 33 tarbija- ja majandusühingut, 2 piima- ja kartuliühingut ning 39 üksikisikut ja eraettevõtjat.

1925. aastal tehti Rahvapanga põhikirja muudatus, mille tulemusena sai sellest vaid ühingute keskpank. Üksikisikud ja eraettevõtjad arvati osanikeringist välja, sest nad ei suutnud kokku panna piisavalt kapitali, küll aga tuli nendele antud laene sageli teatud määral alla hinnata.

Era- ja ühispankade aruannetest selgub, et 1920. aastate esimesel poolel ei suutnud rahaasutused laenunõudlust rahuldada. Majanduslik aktiivsus kasvas Eestis märgatavalt ja ettevõtjad soovisid laenu võtta, pankade varaline seis oli aga inve ste e ri – nr 2/20 1 1

EP laenuturu vedajana Niisiis ei suutnud era- ja ühispangad 1920. aastate alguses suuremaid laene väljastada. Seda ülesannet hakkas täitma hoopis EP. EP põhikiri kinnitati Ajutise Valitsuse 24. veebruari 1919. aasta otsusega. Peale pangatähtede väljaandmise ainuõiguse oli EP-l lubatud teha kõiki teisi pangaasutusele omaseid operatsioone. Muu hulgas võis pank anda tähtajalisi laene ja avada krediite. Seega täitis EP alates loomishetkest peale klassikalise emissioonipanga ameti ka krediidipanga ülesandeid. Võrreldes erapankadega oli EP laenuprotsent madal, 7,5–8%. Soodsat intressi kasutasid enda huvides ära erapangad, kellest mõne ainsaks tegevuskapitaliks oligi EP-st saadud laen.

EP kaalukat rolli kohalikul turul näitlikustab see, et EP laenumaht moodustas 1920. aastate esimesel poolel 50% kõikidest välja antud laenudest. Selle põhjal saab aimdust ka tollase majanduspoliiti18

ka iseloomust. Suurem osa riiklikest laenudest (1920. aastal 94%, 1923. aastal 52%) läks tööstussektorile, mis kinnitab, et riik soovis arendada majandust eelkõige tööstuse kaudu. Majanduskasvu lootused rajati tööstustoodangu ekspordile. Põllumajandussektor sai aastatel 1920.–1923 alla veerandi riiklikest laenudest.

Paari aastaga EP laenumaht mitmekordistus: 1921–1923. aastal kasvas laenude üldsumma 1,4 miljardilt margalt 4,4 miljardile margale. Paraku selgus peagi, et välisturgude suhtes olid olnud liiga suured ootused. 1923. aastal oli selge, et senine laenupoliitika oli osutunud strateegiliselt valeks, sest tööstusettevõtetel, kes olid lootnud eelkõige Nõukogude Venemaa turule kaupa pakkuda, jäi toodang müümata. EP jätkas vaatamata sellele laenu andmist, sealhulgas nendele, kellel olid juba suured likviidsusprobleemid.

Kui uurida lähemalt nende ettevõtete nimekirja, kes EP-lt kergekäeliselt laenu said, selgub huvitav kokkusattumus. Lae-

19

nu saanud ettevõtete omanike ringist võis leida isikuid, kes olid aktiivselt seotud EP ja riigi rahanduspoliitika juhtimisega.

Tallinna Krediitpanga ja Harju Panga juhtkonda kuulunud Georg Westel oli 1920ndate alguses ka Eesti Panga direktor. Mõlemad erapangad said EP-lt heldelt laenu. 1925. aastal pankrotistunud

Eesti Panga nõukogu 1929. aastal. Paremalt neljas Georg Vestel.

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Ajalugu

Väliskaubanduse Panga teenindussaal enne 1933 a.

Harju Pank oli maksejõuetuks muutmise hetkel EP-le võlgu 110 miljonit marka. Ümberkorraldused pangandusturul Koos majandusraskuste ilmnemisega hakati kaaluma rahareformi. Reformikava koostamine võttis aega paar aastat ja kogu selle aja jooksul jätkas EP aktiivset

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

laenuandmist. 1925. aasta lõpuks oli EP laenude üldsumma kasvanud 5,6 miljardile margale. Reformikava valmis 1926. lõpuks. 1. jaanuaril 1928. aastal kehtima hakanud uue põhikirja alusel muudeti EP emissioonikeskpangaks. EP loobus majanduse krediteerimisest, panga bilanss puhastati võlanõuetest. Lootusetud võlad kanti maha, lootustandvad jäeti uuele riiklikule Pikalaenu Pangale.

Juba varem oli tehtud muudatus maaelu krediteerimisel. 1926. aastal loodi riiklik Maapank, mille ülesandeks sai pikaajaliste laenude andmine põllumajanduse edendamiseks. Riigimajanduse ümberorienteerimist 1920. aastate teisel poolel ilmestabki põllumajandussektori ulatuslikum krediteerimine. 1928. aastal sai põllumajandus 59%, tööstus 33% ja kaubandus 9% riiklikust krediidist. Ümberkorralduste lõputähiseks ja uue ajajärgu kuulutajaks võib sümboolselt pidada krooni käibeletulekut 1928. aasta alguses.

20

21

i nve ste e ri – nr 2/201 1

fotod: anu ha mme r

Pesulooja

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

22

Persoon

suurelt mõtlev noor pesulooja kriss soonik on londonis rajanud oma ettevõtte, mille tooteid müüakse juba üle kogu maailma. tegelikult alustas Kriss Soonik naisterõivaste disainerina, kuid avastas kiiresti, et Eesti turg on pisike ja ees on hulk häid moeloojaid. „Mina sellesse nišši ei mahtunud ning pidin otsustama, kuidas eristuda. Pole ju mõtet teha sama asja, mida teised juba väga hästi teevad,” selgitab ta.

Pärast seda, kui Kriss 20-aastaselt Hispaanias puhkamas oli käinud, hakkas ta looma uut kollektsiooni. „Hispaanias kogetud kompleksivabadus inspireeris ka mind katsetama. Oli ilus suvi. Tulemuseks sai kollektsioon, mis oli segu erinevatest asjadest, pesust üleriieteni,” meenutab Soonik. Oluline oli tema jaoks see, et ta oli lõpuks leidnud pesu disainimise näol valdkonna, mis teda inspireeris ja kus konkurents polnud väga tihe. „Linette pesu Eestis küll müüdi, aga ühtegi pesule pühendunud moedisainerit meil ei olnud,” sõnab Soonik. Pesu pole moekunstnike seas populaarne, sest pesu pole riiete all kantuna niivõrd nähtav kui muud rõivaesemed. „Ka minu toodete piir on hajunud – pesu peetakse osaks moest. Ma kavandan näiteks hommikumantleid, millega sobib õue minna. Mu soov on kujundada need viisakamaks ja moodsamaks,” räägib Soonik.

Hurraaga peale Oma esimeste toodete puhul ei mõelnud Soonik üldse müügile: kavas olid lihtsalt moeetendused, kus esitleti ainueksemplare. Lõpuks jõudsid need esemed küll moehuvilisteni, kuid see polnud veel äri. Ühel hetkel jäi müük päris soiku ning Soonik otsis oma teed, kuidas jätkata. Üks võimalus oleks olnud asutada oma moemaja, kuid seda Kriss ei soovinud: 23

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/201 1

Persoon

ja muidu olekski elu väga igav. Praegu läheb äri ülesmäge. Inimesed teavad minu toodetest järjest rohkem, ajakirjandus tunneb huvi ja kliendid leiavad meid juba ise üles,” kirjeldab Soonik.

Eestlastest kliente on Soonikul veel vähe, umbes viis protsenti. Oma kauplust tal Eestis ei ole, tellida on võimalik epoest. „Eesti klient on tubli, naised on jõudnud sellisesse seisu, et soovivad midagi erilist. Nad on varasemast palju julgemad – paari aastaga on korralik nihe toimunud,” kommenteerib moelooja.

Soonik korraldas märtsis esimese müügiürituse Tallinnas, et näha, kuidas tema tooted siin vastu võetakse, ning et inimesed saaksid tulla neid proovima ja katsuma. „Ja inimesed tulidki, osa lihtsalt uudistama, osa ka ostusooviga. Oldi väga teadlikud, küsiti konkreetseid küsimusi.

Edaspidi plaanin korraldada Tallinnas esitlusi kaks korda aastas,” lubab Soonik.

Samasuguse müügiürituse korraldas Soonik maikuus ühes Londoni boutique’is, ka seal läks tema hinnangul väga hästi. „Üha rohkem inimesi teab minu toodete olemasolust,” kinnitab moelooja.

Kriss Soonik Sündinud 26. augustil 1983 Tallinnas Õppinud Tallinna Inglise Kolledžis, Estonian Business Schoolis (BA võõrkeeltes ja ärikorralduses), London College of Fashionis (MA strateegilises moeturunduses) Töötanud pesufirmades Madame V ja Agent Provocateur Londonis

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

„Mulle ei meeldi nokitseda ühe asja kallal mitu nädalat, samas polnud mul ka masstootmiseks kohe jõudu.” 2009. aastal suundus ta Londonisse, kus hakkas pesu kujundama ja tootma. Tema klientideks on boutique’id, müük käib ka kodulehekülje vahendusel. „Alati võiks seis parem olla,” kommenteerib Soonik oma ettevõtte praegust olukorda. „Alustasin kõige raskemal ajal majanduses, mis on samas alustamiseks parim aeg – meid võeti avasüli vastu, kõik otsisid oma lahendusi. Tippajal poleks tootjad mind nii oodanud, sest neil olid käed-jalad tööd täis.” Nii juhtuski, et kriisiajal saadi jalg ukse vahele ning nüüd, mil majandus kasvab, on nõudlus ettevõtte toodete järele hakanud kasvama. „Ühelegi disainerile ei tule Londonis midagi kergelt kätte. Olin selleks valmis,

Keskmiselt kõrge hinnatase Kriss Soonik Loungerie’ tooted konkureerivad peamiselt teiste disainerpesu kaubamärkidega, mitte masstoodetega.

Kriss kirjeldab oma klienti: „Ta on 20.–30. aastates naine, kelle palk on üle keskmise või kellel on jõukas mees. See noor naine mõtleb enda peale ja on nõus huvitava asja eest ka raha välja käima. Kõik naised ei ole minu kliendid, ma ei pea igaühele meeldima.” Soonik on võtnud enda ülesandeks oma kliendid üles leida ning seejärel neile keskenduda.

Kui Soonik Londonisse läks, arvas ta, et pesuturg on paigas. „Mul oli au saada kohe tuttavaks õigete inimestega. Nad on küll konkurendid ja mõni neist on kolm kuni viis aastat kauem selles äris olnud kui mina, kuid meil on ühised mured ning nad annavad mulle väga head nõu.

24

Me korraldame ka oma üritusi koos, sest turg on suur ja ruumi on kõigile,” selgitab Soonik.

Pesuäri on väga spetsiifiline: tootmine on keeruline, tooteid on raske turundada.

Teisalt ei ole tootemarke palju ja konkurents on väiksem kui mõnes teises valdkonnas. Neil, kes pakuvad head asja, on ostjaid lihtsam leida kui näiteks naiste ülerõivaste tootjatel.

Soonik laseb oma tooted õmmelda Eestis, kus tal on kolm koostööpartnerit: „Olen Eesti tootmisega väga rahul. Need ettevõtted täidavad peamiselt Skandinaavia moekunstnike tellimusi ning on tänu sellele

Mind aitavad väga head inimesed. harjunud rangete kvaliteedinõuetega.”

Igast mudelist toodetakse hetkel vastavalt vajadusele kümme kuni sada eksemplari. Hulga aluseks on kaupluste tellimused, kuid Soonik usaldab ka oma vaistu. Koos nõudlusega kasvab mõistagi ka tootmismaht.

Sooniku erialane taust on turundus ja ürituste korraldamine. Paljudel teistel moeloojatel sellist väljaõpet ei ole, mis annab Soonikule väikse eelise. „Väga raske on teha müügitööd, kui sa seda ei oska. Ma olen küll disainer, aga suudan teha ka muud,” selgitab ta. Eestis oleval tootmisel aitab pilku peal hoida Krissi ema, kellele ta on tänulik: „Mind aitavad väga head inimesed.”

Kui kauaks Kriss Soonik Londonisse elama jääb, ta ei tea. „Võtan seda kui hüppelauda, järgmine samm võiks olla Ameerika ja New York,” mõtiskleb ta.

Sooniku pesutooteid müüb 14 kauplust Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja USA-s. „Enamikus poodides olen kohal 25

käinud, osa on saatnud fotosid,” räägib Soonik. „Pakkumisi tuleb olemasolevatelt ja rajatavatelt kauplustelt päris palju, aga osa neist ei sobi oma stiili tõttu ja osa poode jääbki avamata.”

Soonik on mõelnud ka meestekollektsiooni peale, kuid pole esialgu ideest kaugemale jõudnud. „Olen praeguse seisuga rahul ja keskendun sellele. Minu tooted peaksid klientides tekitama tunde, et nad maksavad kvaliteedi eest – meie pesutooted ei vedele kuskil poepõrandal. Klient teab, et omandab eseme, mida on maailmas kõige rohkem sada tükki.”

Sooniku sõnul ei tähenda tubli Eesti tüdruk olemine Londonis mitte midagi – peab olema ka midagi muud ette näidata. Ta soovitab Eesti noortel ennast välismaal proovile panna, kas või kogemuste pärast. Samas tuleb olla valmis nägema vaeva, sest piiri taga armu ei anta, ning siht peab silme ees olema. „Lõpptulemus võib olla väga tasuv, ma soovitan kindlasti proovida,” lõpetab Soonik. i nve ste e ri – nr 2/201 1

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

26

Pro fes sor

Intervjuu

27

foto: s canpix

usa pennsylvania ülikooli professor ja üks juhtivaid majanduskommentaatoreid jeremy siegel käis teist korda eestis ja avaldas arvamust maailmamajanduse arengu kohta.

Kuidas Teile Eestis meeldib?

See on minu teine reis Eestisse. Olin siin esimest korda neli aastat tagasi, mil käisin Helsingis ühel konverentsil. Toona ütlesin, et soovin ka Tallinnasse minna.

Sõitsimegi siis hommikul siia, vaatasime päeval ringi ja õhtupoolikul lahkusime.

Seekord aga saan mitmeks päevaks jääda, mis on väga tore. Ma sain tulla koos naisega, kes on Eestis esimest korda.

küsitle s: te e le ö ö bi k i nve ste e ri – nr 2/201 1

Intervjuu

f o t o : AN DRE S T RE IA L

misel korral nägin palju silte, kus oli kirjas, et eurosid vastu ei võeta, kuid nüüd arveldame siin ainult eurodes – on ju suur vahe? Samuti teadsin, et euroalaga ühinemise kriteeriumide täitmiseks tehti tohutuid pingutusi ja avalikkus tundus seda toetavat. Minu arvates erineb Eesti selle koha pealt ülejäänud Euroopast palju, vähemalt nii paistab see väljastpoolt.

Range finantsdistsipliin on tavaliselt rahva hulgas ebapopulaarne, kuid Eestis ei paistnud sellega probleeme olevat. Te olete hästi distsiplineeritud rahvas.

Jeremy James Siegel on rahandusprofessor Pennsylvania Ülikooli Whartoni ärikoolis. Siegel on sage kommentaator majanduse ja rahaturgude vallas: ta esineb regulaarselt erinevates meediakanalites nagu CNN, CNBC ja NPR (National Public Radio) ning on alaline kolumnist väljaannetes Kiplinger’s Personal Finance ja Yahoo! Finance.

Siegel on sündinud 14. novembril 1945. aastal.

Mida annab euro Eestile?

(Mõtleb.) Alati, kui loobutakse oma vääringust, antakse ära ka osake oma iseseisvusest. Aga teie /eestlased/ kauplete palju euroalal ja siis on hea, kui kasutusel on ühisraha. Usun, et see oli selle otsuse peamine mõte. Kui suur osa kauplemisest läheb väljapoole euroala, muutub olukord

Euro jääb püsima Euroopa südames.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Mida Te enne Eestist teadsite?

Esimesel korral imetlesin ma Eestit, sest olin kuulnud Eesti turumajanduse edust ja huvitusin väga vabaturust. Kui õpetasin 25 aasta eest Chicago Ülikoolis, olime kolleegid professor Milton Friedmaniga. Ka mina pooldan vabaturgu, seega ka Eestit.

See oli põhjus, miks ma nelja aasta eest siia tulla soovisin. Seekord kutsus mind NASDAQ ja kuna ma teadsin, kui kaunis maa on Eesti, tahtsin jälle tulla

keerulisemaks, sest valuutat tuleb hakata vahetama ja see mõjutab selle väärtust.

Soome on praegu euroala liige, aga Poola veel mitte. Mida rohkem maid teie ümber eurot kasutab, seda paremini teil hakkab minema. Aga juba praegu on näha häid märke. Istusin vanalinnas ühes kohvikus inimese kõrval, kes elab Soomes, kuid kelle kodu on Eestis. Ta rääkis, kui lihtne on nüüd raha arvestada, makse maksta jne.

Euro teeb paljud inimesed rahulolevaks.

Mida Te Eesti majandusest teadsite?

Suur erinevus on see, et sel korral ma juba teadsin euro kasutuselevõtust. Eel-

Kas euro jääb püsima?

(Naerab.) Euro jääb püsima Euroopa südames. Võib juhtuda, et Kreeka, Portugal, 28

29

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Intervjuu

fot o: c o rbi s

f ot o: ANDRES T RE IAL

Konverentsil Jeremy Siegel esines mai lõpus Tallinna Börsi korraldatud majanduskonverentsil KUMUs.

Siegel USA võlakriisist USA kriis on pikas plaanis tõsisem kui lähiajal. On küll suur riigieelarve puudujääk, kuid kuna majanduskasv kiireneb, siis see puudujääk väheneb. Suur võlakriis USAs algab umbes viiekümne aasta pärast, mil 85 miljonit ameeriklast läheb pensionile ja hakkab kasutama tervishoiusüsteemi hüvesid. See on riigieelarvele suur koorem.

Seetõttu on vaja tervishoiusüsteemi reformida.

Sotsiaalsüsteem vajab samuti muutmist, kuid mitte nii hädasti kui tervishoiusektor.

võib-olla isegi Hispaania jõuavad kunagi muu vääringuni. Neil ei ole piisavat finantsdistsipliini, et euroalal püsida.

Ma arvan, et nendega tuleb veel suuri probleeme. Kreeka ja Portugal tõenäoliselt restruktureerivad oma laenud, kuid sellest ei pruugi piisata – nad ei ole maailmaturul konkurentsivõimelised.

Jääb veel võimalus langetada hindu ja palku. Ma saan aru, et Eestis hinnad ei langenud, vaid hinnatõus lihtsalt seiskus.

Aga palku vist langetati, näiteks avalikus sektoris?

Jah. Kas ka erasektoris?

Jah, isegi rohkem kui avalikus sektoris.

See on väga raske samm paljude jaoks, kuid teie suutsite seda. Hea, kui on selline paindlikkus! Kuid paljude teiste riikide jaoks ei pruugi see võimalik olla.

Teil oli siht saada euroala liikmeks. Kuid need teised riigid on juba kümme aastat liikmed, nii et nende positsioon on teistsugune ja neil on teistsugused ootused.

Kuidas Euroopa võlakriis Teie arvates laheneb?

Suur probleem on rahvastiku vananemine. Kõik meie riigid vananevad. See paneb suure koormuse sotsiaal- ja pensionisüs-

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

teemile, eakate tervishoiule. Kahjuks on näiteks Portugal ja Kreeka ühed vanima rahvastikuga riigid – seal sünnib vähem lapsi, ühiskonna uuenemine on tuntavalt aeglustunud. Rahvastiku vananemine on eraldi kriis, mis lisandub rahanduskriisile ja suurendab koormust veelgi. See on seotud ka võlakriisiga ja sunnib tegema enam kärpeid mujalt, et panustada rohkem eakate hoolekandesse.

Ka meie USA-s seisame silmitsi sama probleemiga. Meil ei ole küll eurokriisi, meil on oma raha, kuid ühiskonna vananemine valmistab muret meilegi.

Kuidas see mõjutab Eestit ja Eesti majandust?

Seda peaksin mina teilt küsima! (Naerab südamest.) Eestit võib Euroopa võlakriis mõjutada euro väärtuse kaudu. Mul on tunne, et euro kaotab oma väärtust dollari suhtes, sest kuigi Euroopa Keskpank väidab praegu, et ei korrigeeri Kreeka ja Portugali laene, minnakse lõpuks ikkagi euro devalveerimise teed. See toob muidugi kasu teie eksportijatele, kuid võib tõsta hindu.

Nii et võlakriis seondub ikkagi euro väärtuse ja Euroopa Keskpanga käitumisega. Vaevalt et Eesti pankades on Kreeka riigivõlakirju, nii et otsest seost nende kahe riigi majanduse vahel ei ole.

30

®

PuraVida

DISCOVER PURIT Y

Lisainfo PuraVida® sarjast leiad www.hansgrohe.ee

Meie hindame vett: EcoSmart tehnoloogiaga varustatud Hansgrohe segistid säästavad kuni 50% veetarbimisest. Veesäästuga kaasneb ka oluline energia kokkuhoid ja CO2 emissiooni vähenemine.

Intervjuu

Kuidas hiljutine finantskriis on maailmamajandust mõjutanud?

Minu arvates saab igaüks aru, et liiga palju võlgu ei ole hea, sest see võib ohtlikuks osutuda. Kogu riigis, aga ka valitsuses tahavad inimesed, et neil oleks rohkem raha ja vähem laene. Ameerikas, kus erasektori laenukoormus oli niivõrd suur, pidi valitsus sekkuma ja võtma osa võlakoormust enda kanda, et majandusaktiivsust hoida. Nii kuhjuvad võlad erasektori asemel avaliku sektori õlule.

Kuid kui majanduskasv jälle kiireneb, väheneb võlakoormus avalikus sektoris ja hakkab erasektoris uuesti kasvama. Ent siis kehtestatakse juba intressimäärad, mis on omased normaalselt toimivale majandusele, erinevalt 2005. ja 2006. aasta vastuvõetamatust tasemest.

tõuseb järsult, põhjustab see järgmise majanduslanguse. Mina muretsen USA puhul enim naftahinna pärast, nii et mul on tõeliselt hea meel näha selle langemist viimasel ajal.

Kas majanduskriis on läbi?

See on peaaegu läbi. Ma arvan, et tulemas on veel Kreeka ja Portugali võlgade restruktureerimine, kuid turg on selleks valmis. See teeb mõnele pangale ja ettevõttele haiget, kuid ma ei usu, et see tooks kaasa sellise pankrottide ja kriiside laine, nagu kolme aasta eest. Ühendriikides on kriis kahtlemata lõppenud. Pangandussektor jõuab jälle kasumisse, paljud varad on alla hinnatud. Kui Kreeka ja Portugali võlad restruktureeritakse, toob see kaasa šoki, kui see on väiksemat sorti. Majanduskriis on USAs kindlalt läbi.

Tarbimine ei ole seega halb, kui teha seda sissetulekute kasvu arvestades.

Kaks kolmandikku maailma SKP-st tuleb tarbimisest. Pidev tarbimine on vajalik, sest kui see lõpetada, jõuab maailmamajandus surutisse. Kõige tähtsam on lihtsalt meeles pidada, et tarbimise kasv peab olema vastavuses sissetulekutega.

Näiteks USA ehitusturul oli ehitustööde pakkujaid võrreldes nõudlusega liiga palju, nüüd aga on liiga vähe. Praegu ületab nõudlus pakkumise, mis tähendab, et turg taastub. Seegi on tasakaalu küsimus – kui mingis valdkonnas toodetakse liiga palju, põhjustab see reaktsiooni, kui aga teatud valdkondades on kasvukiirus ebapiisav, annab see võimaluse edasiseks tõusuks.

USAs on vaja üle miljoni uue kodu aastas, praegu toodetakse sellest vaevu pool.

Järelikult peab ehitusvaldkonnas aset leidma kasv, mis omakorda elavdab ma-

Senine majanduskasv on põhinenud tarbimisel, kuid lõputult ei jõua keegi tarbida. Mis on tuleviku majanduskasvu tõukejõud?

Kapitalimahutused, tehnoloogia, infrastruktuuri areng – need kõik võivad majanduskasvu kiirendada. Kuid muide, ka tarbimine on hea. Ma pean silmas seda, et inimesed, kes müüvad kaupa USA-le, võivad seda toota mujal. Nad teenivad kauba eest dollareid, mille eest nad ostavad omakorda kaupa – see hoiab majandust liikvel.

Suurim oht on Siegel Eesti konkurentsivõimest maailmamajanduses Ma ei ole maailmamajanduse ekspert, kuid leian, et kõik peaksid nägema majandust üleilmses mastaabis. Ühendriikides müüvad mõned ettevõtted kaupa ainult teistele ameeriklastele. Nende turud kuivavad kokku. Nad peavad vaatama maailmaturule, et leida uusi väljundeid. Eesti on väike riik ja seepärast on ta seda alati teinud. Nii et teie olete meist ees!

Mis võib ohustada maailmamajandust tulevikus?

Ma arvan, et maailmamajanduses on suurim oht naftahind. USA ja teiste naftat importivate riikide jaoks on see märkimisväärne probleem. Kui naftahind inve ste e ri – nr 2/20 1 1

32

jandust. Siin peitub tuleviku majanduskasvu jõud.

Teine majanduskasvu allikas on kõikjal taristu.

Milline on Hiina roll tuleviku maailmamajanduses?

See roll on väga tähtis. Hiina impordib palju naftat, tal on rohkelt raha, ta jätkab oma majanduse ülesehitamist alates taristust. Sestap saab Hiinast peamine ostja maailmaturul. Hiina autod kasutavad väga suure osa bensiinist ja naftast ning nende hulk tõuseb veelgi. Ka Indiast saab üha suurem tarbija. Hiina ja India jätkuv esiletõus toob kaasa erinevaid arengusuundumusi transpordivaldkonnas, üha rohkem võetakse kasutusele alternatiivenergiat. Me võime näha, et kui naftahind tõuseb liiga palju, hakkavad alternatiivlahendused hoogsalt kanda kinnitama.

See aeglustab tuntavalt naftahinna tõusu.

33

Tehnoloogia sekkub ja hoiab energiahinda mõistlikul tasemel. Pikema aja jooksul juhtub see kindlasti, isegi kui lähitulevikus hinnad mõnda aega tõusevad. Kui Lähis-Idas, sealhulgas Saudi Araabias, tekib tarnetõrkeid, võib naftahind muidugi kõvasti tõusta. See halvendab maailmamajandust, kuid ei kesta kaua.

Nii et Hiina mõjutab maailma oma madala müügihinnaga?

Jah, samuti oma võimega osta enda taristu ehitamiseks kui tahes suurt hulka ressursse, sest tal on tohutu rahavaru.

fot o: c o rbi s

fot o: ANDRE S TREIAL

nafta hind.

Siegel toorainete hinnatõusust Peamine tooraine on nafta.

Hiina, India ja teiste arenevate ja laienevate turgude tõttu tõuseb ka muude toorainete hind. Kuid väga pikka aega ei tõuse hinnad kunagi. Tehnoloogia areng pidurdab seda, sest kaevandamis- ja tootmisprotsesse tõhustatakse. Niisiis tõusevad-langevad tooraine hinnad periooditi. 1970– 1980. aastatel hinnad kerkisid, 1990. ja 2000. aastatel alanesid. Nüüd tõusevad need taas, aga nagu näha, on tegu on pikkade tsüklitega. Praegu on tooraine hinnad nii põllumajanduses, nafta- kui ka energiasektoris nii kõrged, et ma ei pea nende edasist tõusu tõenäoliseks.

Ja kas muu maailm saab reageerida tehnoloogia arenguga?

Tehnoloogia areng hoiab hindu mõistlikul tasemel. Tõhusus, tehnoloogia, alternatiivkütused, olemasolevate loodusvarade säilitamine – see kõik ja uued arengusuunad aitavad hindu langetada. i nve ste e ri – nr 2/201 1

Rahandus

Kogu tõde euroopa keskpangas vanemõigusnõunikuna töötanud andres tupits võttis palgata puhkuse ja töötab nüüd eestis. ta räägib meile Euroopa võlakriisi telgitagustest.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 2/20 1 1

andres tupits töötas Euroopa Keskpanga õigusteenuste peadirektoraadis kokku seitse ja pool aastat. „Algul tegelesin uute liikmesriikide ja nende õiguskorra lähendamisega Euroopa õigusnormidele. Mõne aasta pärast mu töö iseloom muutus ja hakkasin lahendama eurosüsteemi toimimise igapäevaprobleeme,” selgitab ta. „2010. aasta teisel poolel otsustasin, et võtan aja maha ja tulen tagasi Eestisse.” Pärast seda otsust on ta jõudnud kaitsta doktorikraadi Londoni Ülikoolis ja töötab nüüd advokaadibüroos Sorainen.

Euroala võlakriis Euroala võlakriisist rääkides tuleb Tupitsa sõnul eristada kaht ajavahemikku, millest esimene kestis kuni Kree-

fotod: jar ek j õ e pe ra

Terminid Euroala: euro kasutusele võtnud riigid Euroopa Keskpankade Süsteem: Euroopa Keskpank ja kõigi Euroopa Liidu riikide keskpangad Eurosüsteem: Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud riikide keskpangad

34

35

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Rahandus

Toetusmehhanismid Euroopa finantsstabiilsusvahend (ingl European Financial Stability Facility, EFSF) on Luksemburgis registreeritud äriühing, mille eesmärk on abistada euroala finantsraskustes liikmesriike. Ehkki tegu on äriühinguga, loetakse EFSF Luksemburgi keskvalitsuse alla ning EFSF-i võlakirju võivad krediidiasutused hinnata 0%-lise riskiga.

EFSF-i võlakirjaemissioone tagavad euroala liikmesriikide garantiid 440 miljardi euro ulatuses.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ingl European Financial Stability Mechanism, EFSM) on asutatud nõukogu 11. mai 2010. a määruse alusel. Finantsstabiilsusmehhanismi maht on 60 miljardit eurot ja selle vahendid tulevad Euroopa Liidu eelarvest.

Euroopa stabiilsusmehhanism (European Stability Mechanism, ESM) on 24.– 25. märtsil 2011. aastal euroala rahandusministrite heaks kiidetud kriisilahendusmehhanism, mis vahetab alates 2013. aasta juunist välja nii EFSF-i kui ka EFSM-i. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklisse 136 lisatakse lõige, „mille kohaselt liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik”. ESM-i põhikapital on 700 miljardit eurot, mille liikmesriigid peavad järk-järgult sisse maksma.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

ka võlakriisi kulmineerumiseni mais 2010 ja teine algas pärast seda. Enne Kreeka võlakriisi lähtuti rangelt, isegi paindumatult Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhimõttest, et kui keskpangad annavad valitsustele otse laenu, siis õõnestab see keskpankade hinnastabiilsuse eesmärki ja lõdvendab valitsuste eelarvedistsipliini. Selle põhimõtte kohaselt peab riik rahastama oma võlga turutingimustel ja tema laenuvõime sõltub finantsturgude usaldusest riigi vastu. Turujõudude korrastamiseks lisati Euroopa Liidu toimimise lepingusse artikli 125 lõige 1, milles on sätestatud kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõte (ingl no bail-out clause).

Selle kohaselt peavad euroala halvemas finantsseisundis liikmesriigid maksma kõrgemat laenuintressi. „Niisuguse jäiga põhimõtte kohaselt oleks Kreeka tulnud jätta oma võlaprobleemiga üksi,” räägib Tupits. „Selle asemel valiti hoopis loomingulisem tee. Käiku läksid kahepoolsed riikidevahelised

sioonikohtusse, sest nad ei olnud rahul Saksamaa osalusega Kreeka abipaketis.

Samamoodi vaidlustati Euroopa Kohtus EFSM-i loomine (kohtuasi T-259/10, Ax versus nõukogu). Loomingulise käitumise vastased said punktivõidu, kui Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde tunnistas 2010. aasta lõpus avalikkusele, et Kreeka ja Iirimaa abipakett loodi kõiki reegleid rikkudes, et euroala päästa.

Tekkinud olukorra tagamaad Süsteemsed nõrkused olid Andres Tupitsa sõnul teada juba siis, kui majandus- ja rahaliit loodi. „Tookord oldi jäigad ja otsustati, et hinnangu andmine riigi rahandusele jäetakse turgude kätte, kes teevad ise valiku, milliste riikide võlakirju usaldada. Oli teadlasi, kes juba tollal hoiatasid, et valuutaliit ei saa ilma poliitilise liiduta kaua kesta,” räägib Tupits. „Sellises olukorras poleks Kreeka enam turgudelt raha laenata saanud.

Euroala liikmena poleks ta saanud ka

Iirimaal toimunu on aaria teisest ooperist. laenulepingud Kreekaga, asutati Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM) ja Euroopa finantsstabiilsusvahend (EFSF).”

Loomingulisuse hea külg on Tupitsa hinnangul see, et Kreeka võlakriis ei kasvanud üle sotsiaalseks kriisiks, kuigi tänavatel puhkesid suured rahvarahutused.

Teisalt kaasneb sedalaadi vabameelsema tegutsemisega rohkelt õiguslikke küsitavusi. Möödunud suvel pöördus rühm Saksa õigusteadlasi oma riigi konstitut-

valuutat devalveerida. Valitsuse maksejõuetus oleks kaasa tõmmanud Kreeka finantssektori. Sealt edasi on mõeldavad kõikvõimalikud mustad stsenaariumid,” sõnab Tupits.

Ta möönab, et paindumatus oleks võinud kaasa tuua doominoefekti: „Euroopa Majanduspiirkonna riikide keskvalitsuste võlakirju hinnati siis ja hinnatakse ka praegu riskikaaluga null. Loomulikult oli Kreekast väljapoole jäävatel pankadel ja 36

Teravad konfliktid Selle asemel on Euroopa Keskpank ostnud alates läinud aasta keskpaigast järelturult probleemsete euroala riikide 37

Vihased kreeklased Euroopa liidu lipp okupatsiooni sümboliga lehvimas Ateena kesklinnas, protesteerimaks valitsuse kärpekavade vastu.

fot o: s c a n p i x

investeerimisühingutel suur huvi osta Kreeka valitsuse võlakirju sellistel tingimustel, seda enam et Kreeka valitsus maksis paremat intressi kui näiteks Saksa valitsus. Kas siis on õige süüdistada panku euroala võlakirjakriisi tekkimises? Arvan, et mitte – nad ostsid oma portfelli toodet, mis pidi olema riskivaba ja hea tootlusega. Riigieelarve ülemäärase puudujäägi ja riigivõla jälgimine polnud mitte pankade, vaid Euroopa Komisjoni ülesanne.”

Tupitsa hinnangul tähendab välispankade portfellides olevate Kreeka valitsuse võlakirjade suur hulk seda, et kui Kreeka valitsus otsustab oma võlakohustused täitmata jätta, tekiks teiste riikide valitsustel kohustus neid panku aidata. „Doominoefekti leevendamiseks on Euroopa Liidu õiguses riigiabi puudutavad sätted, mida kohaldati aktiivselt näiteks üleilmse majanduskriisi ajal selliste pankade suhtes nagu Dexia, Fortis Bank ja Eestiski tuttav Parex Banka,” selgitab ta.

Küsimusele, kas selline riigipoolne abistamine oli sissejuhatus Iirimaa kriisi, vastab Andres Tupits eitavalt: „Iirimaal toimunu on aaria teisest ooperist. Riigil on alati võimalik valida, kas anda riigiabi, ning kui ta otsustab seda teha, tuleb tal Euroopa Komisjoniga asjakohased tingimused kooskõlastada. Iirimaa sattus raskustesse pärast seda, kui ta oli oma pangandussektorit päästma hakates riske valesti hinnanud.”

Kogu Euroopat huvitab, kas euroala riikide võlakriis piirdub üksnes Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga. Samuti mõeldakse, kuidas need riigid rahaturgudele tagasi tuua. „Üks tihti välja pakutav lahendus oleks trükkida raha juurde. Selle vastu räägib aga asjaolu, et Euroopa Keskpankade Süsteemi esmane eesmärk on hoida inflatsioon kontrolli all,” leiab Tupits.

võlakirju. Võlakirjade ostukava aitas turgudel pingeid maha võtta, kuid tekitas teravaid konflikte eurosüsteemis.

Saksa keskpanga president Axel A. Weber on väljendanud avalikkuse ees korduvalt oma rahulolematust Euroopa Keskpanga valitud poliitika üle. Andres Tupits möönab: „Weberi seisukohta on kerge mõista, kui lähtuda senistest jäikadest põhimõtetest. Järelturult probleemsete euroala riikide võlakirjade ostmine on küll nende põhimõtetega kooskõlas, kuid probleemiks oli ostjate vähesus turul.”

Samal ajal pole teada, mil määral võivad need tehingud Euroopa Keskpanka kahjustada, kui mõni probleemsetest euroala riikidest ei suuda kõigist pingutustest hoolimata oma võlga tasuda. Tupits selgitab: „Kui Euroopa Keskpank peaks kandma kahjumit, tuleb silmas pidada, et kahjum kaetakse üldjuhul kõigepealt Euroopa Keskpanga üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral Euroopa Keskpanga nõukogu otsusel vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt. Seega tähendab

Hea oma pangandus Andres Tupits nendib: „See, et Eesti pangad kuuluvad lõviosas väliskapitalile, on toonud turule stabiilsust. Teisest küljest langetatakse Eesti majandust mõjutavad otsused nüüd tihti Eestist väljaspool.

Võib vaid oletada, milline olnuks olukord, kui kõik Eesti pangandusotsused oleks võetud vastu kohapeal. Sellisel variandil olnuks omad puudused, kuid odavat laenuraha poleks ilmselt nii palju turul olnud.

Kinnisvarabuum oleks võinud olla teistsugune või jäänud üldse puhkemata.”

Tupits on kindel, et otsustajail oleks kohalikku talupojamõistust piisavalt jagunud. Eesti kohalikul pangandusel võib tema arvates olla tulevikku: „Nii olemasolevad kui ka alustavad kohalikud pangad saavad klientidele pakkuda paindlikumat teenust ning neil on ettevõtluseks ainukordne keskkond. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohalikel krediidiasutustel võimalik osaleda Eesti Panga vastaspoolena eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides.” i nve ste e ri – nr 2/201 1

Rahandus

Inflatsioonist Euroopa Keskpanga nõukogu määratluse järgi on hinnastabiilsus euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasv alla 2% keskpikas plaanis. Euroala keskmisest kõrgem inflatsioon Eestis tekitab Tupitsa hinnangul muret. „Piirkondlikult võib inflatsioon euroalal keskmisest kõrgem olla. Samas oleks Eesti ärikeskkonnale kasulikum, kui inflatsioon oleks madalam. See paneks ettevõtjaid investeerima tootmisesse ning töötajate palgatõusu veaks inflatsiooni asemel tootlikkus,” räägib Tupits.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

see igale euroala keskpangale konkreetsel majandusaastal saamata jäänud valuutakasumit. Tuleb öelda, et Euroopa Keskpanga nõukogu võttis läinud aasta lõpus vastu otsuse kahekordistada Euroopa Keskpanga kapitali, nii et see on nüüd üle 10 miljardi euro, ning kohustas euroala riikide keskpanku tegema sel eesmärgil lisasissemakseid. Seega on võimaliku kahjumi katmiseks piisav puhver olemas.”

Euroopa Komisjon reageeris euroala riikide võlakriisile Euroopa poolaasta loomisega ning esitas Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile kuue õigusakti eelnõud Euroopa Liidu majanduse juhtimise kohta. „Kui eesmärk oli saavutada nii eelarvepoliitika kui ka makromajanduspoliitika ja struktuurireformide ulatuslikum ja jõulisem järelevalve, siis ma kahtlen, kas nii palju kõrvutisi menetlusi toob oodatud mõju,” arvab Tupits. Tema sõnul ei lahenda ükski õigusakt probleeme iseenesest. Ta

leiab, et ehk oleks olnud otstarbekam kasutada uute eeskirjade väljatöötamise asemel vahendeid hoopis selleks, et olemasolevaid täidetaks nõuetekohaselt.

Võimalikud lahendused Kõige parem variant oleks Tupitsa hinnangul olnud see, kui stabiilsuse ja kasvu pakt oleks hakanud toimima esimesest päevast, s.t euroala loomisest alates. „Ja statistika oleks pidanud olema täpne,” lisab ta. „Kui komisjon hindab riikide eelarvepuudujääke, peab tegema nõukogule ettepanekuid vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele. Komisjon saab anda hoiatusi, kui ta näeb ohtu riikide rahandusele; nõukogu ehk liikmesriigid (kellest karistatav riik ei hääleta) võivad luua ka sanktsioonipaketi, mida ei ole küll veel kordagi juhtunud.”

Kui aga vaadata küsimust teisest küljest, siis ei saa Euroopa Liidu struktuurifondide juba ette nähtud toetusi 38

mind järeldama, et ilmselt ootavad meid ees nii muudatused riikide nullprotsendilise riskikaalu põhimõttes kui ka finantssektori riigiabi eeskirjades.”

se seisukohalt oleks aga kõigil selge, millised on Euroopa Liidu ja liikmesriikide uued pädevusvaldkonnad,” selgitab Tupits. „Esialgu võib piirduda ka Euroopa Liidu aluslepingute muutmise lihtsustatud variandiga, mis näeb ette Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) loomise.

ESM-il oleks Euroopa Liidu aluslepingutes selge õiguslik alus ja üheselt määratletud ülesanne. Seni avaldatud dokumentides nimetatud võimalus, et ESM-ile antakse eeliskreeditori õigused, paneb

et Rootsi viiks oma õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu aluslepingutega, kuid seni pole seda tehtud,” kirjeldab Tupits.

Andres Tupits loodab, et euro kehtib ka kümne aasta pärast. Tema sõnul on Euroopa majandust vaja vaadata üleilmses kontekstis ja euro annab selleks hea võimaluse. Prognoosides, kui palju riike on kümne aasta pärast euroalal, arvab Tupits, et teoreetiliselt võiks see arv olla praegusest 17-st suurem.

Euroala tulevik Rääkides Läti ja Leedu ühinemisest euroalaga, leiab Tupits, et kõik sõltub neist riikidest endist. „Kõikidel riikidel, kes ühinesid Euroopa Liiduga aastatel 2004–2007, samuti Rootsil on kohustus euro kasutusele võtta ning iga kahe aasta tagant hinnatakse nende vastavust kriteeriumidele. Hindamisi tehakse nii kaua, kui riigid on kõik tingimused täitnud, seega peavad nad pingutama, et nõuded täita,” selgitab ta.

Samas on näiteks Rootsi, Poola, Tšehhi jpt suutnud oma lepingulisest kohustusest kõrvale hiilida. Muu hulgas on nad Tupitsa sõnul jätnud oma valuutakursi euroga sidumata. „Seetõttu ei vasta nad vähemalt ühele kriteeriumile,” märgib Tupits. See, et Rootsi korraldab rahvahääletusi, on üks osa Rootsi poliitikast. „Tegelikult võiks Euroopa Komisjon algatada näiteks rikkumismenetluse, nõudes,

f o t o : äri pä ev

tagasi võtta. Toetused ei ole mõeldud mitte riigieelarve jaoks, vaid ettevõtetele ja kodanikele konkreetsete projektide elluviimiseks. Kui need sanktsioonidena ära võtta, siis näeks see välja nii, nagu nuheldaks riigi vead erasektorile.

Tupits ei usu, et mõni riik euroalast välja visatakse. Seda ei näe ette ka Euroopa Liidu aluslepingud, mis kohustavad liikmesriike (v.a Suurbritannia ja Taani) ühisraha kasutusele võtma.

Tupitsa hinnangul liigub euroala föderatsiooni suunas, kuid ei ole veel päris selge, milline on selle lõplik struktuur ning kas ja kuipalju Euroopa Liit pädevust juurde saab. Näiteks 2. juunil 2011. aastal Saksamaal Aachenis peetud kõnes tuli Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet välja ettepanekuga luua Euroopa Liidu rahandusministeerium, mis kontrolliks euroala liikmesriikide eelarvepoliitika ja majanduse jätkusuutlikkust. „See eeldaks Euroopa Liidu aluslepingute põhjalikku muutmist ning sellele järgnevaid rahvahääletusi paljudes liikmesriikides, mis on omakorda keeruline ja aeganõudev. Õiguskindlu-

Eesti Pangast Euro kasutuselevõtt on väga oluline muutus ka Eesti Panga jaoks. „Paljudele minu tuttavatele tähendas euro pelgalt kroonide vahetamist ja senisest raskemaid münte taskus.

Eesti Panga osalemine eurosüsteemi rahapoliitikas tuli neile uudisena ja sageli tuleb ka nüüd, mitu kuud pärast euro kasutuselevõttu, veenda inimesi, et Eesti Panka on jätkuvalt vaja.

Eurole ülemineku juures on kõige tähtsam see, et Eesti saab eurosüsteemi rahapoliitikas kaasa rääkida ja otsuseid mõjutada,” sõnab Tupits, lisades: „Eestist on saanud otsustaja.”

Euroala liigub föderatsiooni suunas.

39

i nve ste e ri – nr 2/201 1

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

40

I

Guru

41

foto: corbis

kui erastada riik, mis on rahvaarvu poolest maailmas 14. kohal, võib saada kõige rikkamaks inimeseks maailmas. suuremad riigid pole saadaval, väiksemad ei anna aga mehhiko kõige rikkama poja carlos slim helú impeeriumiga võrdväärse loomiseks lihtsalt mõõtu välja. kurjade keelte väide, et kogu Mehhiko on Carlos Slimile erastatud, on muidugi tugevasti liialdatud. Kuid vana hea monopolistlik lähenemine on aidanud maailma 11. majandusmahuga riigist märkimisväärse osa tõesti Slimi juhtimise alla saada.

Kapitalistide perest võrsunud Carlos on oma 72. eluaastaks võtnud kontrolli alla suurima hispaaniakeelse riigi peaaegu kõik telefonikõned ja lõviosa kogu Ladina-Ameerika telefoniärist nii maal kui ka õhus. Üha kasvav telekommunikatsioonisektor ongi ülirikkurite edetabelit 74 miljardi dollariga mitmendat korda

te kst: ants vi ll i nve ste e ri – nr 2/201 1

f ot o d: c ar l o ssl i m .c o m

Guru

Oma esimesed aktsiad ostis Carlos 12-aastaselt.

Edulugu Isa Julián Slim Haddad saabus 1902. aastal 14-aastasena Liibanonist Mehhikosse üksinda, kaks kätt taskus, oskamata sõnagi hispaania keelt.

Noormees põgenes Ottomani impeeriumi sõjaväeteenistuse eest, mis oleks ta 15-aastaselt värvanud.

1922. aastaks oli Carlos Slimi isa juba jõukas mees, kellel oli kinnisvara ja aktsiad.

Carlos Slim kasvas üles kuuelapselises peres.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

juhtiva Carlose impeeriumi põhiline ja kõige usaldusväärsem rahaveski. Samal ajal on tal laialdasi huvisid pea kõigis tõsisemates majandusvaldkondades ja piirkondades üle maailma.

Kahe põlvkonnaga loodud impeerium Carlose ametlik perelugu kõlab nagu peatükk varakapitalistlikul ajastul rikkakssaamise muinasjuturaamatuist.

Isa Julián Slim (araabiapäraselt Salim) põgenes 14-aastasena Osmani armeesse sundvõtmise eest Liibanonist oma nelja eespagenud venna juurde Mehhikosse.

Kristlikust perest pärit poiss, kes ei osanud sõnagi hispaania keelt, otsustas koos vendadega edukaks saada ja läbi lüüa.

Vennaksed alustasid kauplemist kuivatatud toiduainetega ja mõne ajaga saavutasid nad üleriigilise haarde. Ühtlasi siirduti ka kinnisvaraärisse. Carlose ema doña Linda Helú oli küll Mehhikos sündinud, aga ka tema vanemad olid Liibanonist pärit. Isa oli saanud jõukale järjele esimese araabia tähestikku kasutava trükikoja Mehhikosse importijana ja esimese Mehhiko arvukale liibanonlaste kogukonnale mõeldud ajalehe väljaandjana.

1940. aastal sündinud Carlos oli kuuelapselises peres viies. Edukas ja jõukas isa Julián ei lasknud oma lastel üksnes hõbelusikaga vahukoort süüa, vaid pani neid äri algtõdesid omandama. Nii ostiski isa ärides kaheksa-aastaselt käed külge pannud Carlos oma esimesed, Mehhiko panga aktsiad juba 12-aastaselt. See oli tema enda teenitud ning isa põhimõtete ja näpunäidete järgi säästetud raha, mida ta aktsiaisse mahutas. Aasta hiljem lahkus Julián suhteliselt noore mehena parematele jahimaadele.

Esimesed miljonid Juba noorelt ärivilumusi kogunud ning vanematelt mõned kinnisvaratükid pärinud terase Carlose esimene suurem tehing oli 25-aastaselt, kui ta võttis üle investeerimisfirma Inversora Bursátil ja ostis villimisfirma Jarritos del Sur. Suurema hoo sai Carlose äritegevus sisse seitsmekümnendatel. Soetatud varade toel loodi 44 miljonit USA dollarit väärt Inmobiliaria Carso, millest sai praegu üleilmselt tegutseva konsortsiumi Grupo Carso nurgakivi. Samal ajal rajas Carlos aluse oma perekonnaõnnele, abielludes 42

43

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Guru

fot od: c a r l os s l i m.c o m

fot o: c orbi s

Rikaste nimekiri Maailma rikkaid reastav ajakiri Forbes hindas Carlos Slimi varanduse maailma suurimaks. Slimi selja taha jäi Microsofti looja Bill Gates. Pildil Steve Forbes rikkaimat meest välja kuulutamas.

Kallis kaasa 1966. aasta lõpus abiellus Carlos Slim Soumaya Domit Gemayeliga, kes lahkus siit ilmast 1999. aastal.

Soumaya Domit Gemayeliga, kellest sai tema kuue lapse ema.

Algusaastate äri keskmes olid ehitus, kinnisvara ja kaevandamine. 1972. aastal ostis Carlos Slim kokku või asutas seitse nende valdkondade ettevõtet, üks neist oli tulus ehitusvarustuse rentimise firma.

Ka isa trükindusäri oli talle südamelähedane ja 1976. aastal otsustas ta oma haaret laiendada, ostes kalendreid ja kaubaetikette trükkivast ettevõttest Galas de México 60% osaluse.

1980. aastaks oli väikese impeeriumi usin ehitamine nii kaugel, et esimesest suuremast ärikonglomeraadist Grupo Galasest oli saanud tõsine ettevõte nii tööstuses, ehituses, kaevandamises, raudteeäris, jae-, toidu- ja tubakakaubanduses.

Kriisid on ainult kasuks 1982. aastal tabas suuresti naftaekspordist elatuvat Mehhikot majanduskriis.

Rahvusvaheline naftahind kukkus vabalangusse ja intressimäärad lendasid seepeale raketina taevasse. Pangad kas riigistati või surid välja, peeso devalveeriti. Slim oli õigel ajal õiges kohas, ta kasutas kriisiaega ära ja tegi tohutuid investeeringuid. Kui majandus hakkas

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

1985. aastal toibumise märke ilmutama, oli ta ära ostnud alumiiniumitootja Reynolds Aluminio, suure rehvifirma General Popo (General Tire’i Mehhiko haru) ja Bimexi hotelliketi. Peale selle oli ta soetanud Sanbornsi äriketi, millesse kuuluvad restoranid, kingipoed, ilusalongid, muusika- ja raamatupoed. 1990. aastatel ühendas ta need Searsi kaubamajade ja riigi kolme suurima muusikapoodide ketiga. Veel omandas Slim kriisi ajal 40% British American Tobacco Mehhiko harust ja poole Hershey’ šokolaaditööstuse kohalikust harust. Samuti liikus ta arukalt pangandusalale, ostes panga Seguros de México ja arendades sellest koos kaasinvestoritega välja panganduskontserni Grupo Financiero Inbursa. Suurt osa toonastest ostudest rahastas Slim väidetavalt kriisi ajal ostetud tubakafirma Cigatam toodetud kasumist.

Mehhiko oli Slimile väga rikkaliku saagivalikuga jahimaa. 1986. aastal omandas ta terve Nacrobe kontserni kuuluvate, vask- ja alumiiniumtoodetega kauplevate ettevõtete kogumi, samuti keemiatööstuse Química Fluor ja palju teisi firmasid.

Neist aastaist ongi pärit sarkastiline mõttetera „Mehhikos pole võimalik viibida 44

isegi üht ööpäeva nii, et osa teie rahast ei pudeneks Slimi kaukasse”. 1990. aastal läks hiiglaslikuks paisunud Grupo Carso börsile ja algselt vaid Mehhikosse paigutatud kapital hakkas otsima edukaid laienemisvõimalusi juba üleilmses äriruumis.

Põhitehingud Strateegiline telekommunikatsiooniäri on nõudnud heade sidevahendite puuduses vaevelnud Ladina-Ameerika turu väljaehitamiseks küll hiiglaslikke kapitalipaigutusi, kuid sellest saadav tulu on samuti muinasjutuline. 1990. aastal asus Slim koos Prantsuse sidefirma France Télécomi ja USA suurima telekommunikatsioonifirmale AT&T kuulunud et-

saavutamine turusegmendis ning konkurentide väljasuretamine või ülevõtmine.

Kindel on igal juhul see, et Slim pole äris kunagi millegi eest ülemäära palju välja andnud ega kellelegi midagi kinkinud.

Ka muudel tegevusaladel ei lasknud ettevõtlik Slim käsi rüppe. 1991. aastal ostis ta hotelliketi Hoteles Calinda ja kasvatas sellest praeguseks vägagi tulusa OSTAR Grupo Hotelero. 1993. aastal omandas ta enamusosaluse General Tire’is ja Grupo Aluminios.

1996. aastaks oli Ameerikas, eriti Ladina-Ameerikas jõudsalt ärihaaret laiendanud Slimi äririik Carso nii suureks ja haruliseks paisunud, et see tuli jagada kolmeks: Carso Global Telecomiks, Grupo Carsoks ning kinnisvaraga tegelevaks

tevõttega Southwestern Bell Corporation tegutsema selle nimel, et osta Mehhiko valitsuselt riiklik monopoolne telefonifirma Telmex. Naeruväärse 1,8 miljardi dollariga omandatud Telmexi arendamisse on aastatega mahutatud enam kui 30 miljardit dollarit, lisaks veel mitu miljardit telekommunikatsiooni arendamisse mujal Ladina-Ameerikas.

Areng on olnud kiire: 1990. aastal oli tollane Radiomóvil Dipsa, nüüdne TELCEL oma 35 000 kliendiga veel peaaegu olematu, 2010. aastal oli tal aga 268 miljonit (USA rahvaarvu jagu) klienti kogu Ladina-Ameerikas, nendest 217 miljonit mobiiliomanikku, 28 miljonit lauatelefoniomanikku, 13 miljonit interneti lairibaühenduse tellijat ning ligi 10 miljonit tasulise televisiooni klienti.

Konkurendid ja kriitikud väidavad, et Slimi peamine ärivõte on monopoolse seisu 45

Invercorporacióniks. Aasta hiljem ostis Slim juurde Sears Roebucki kaubamajade keti Mehhiko haru.

Eriti kasutoovaks osutus aga 1997. aasta ost, mil Slim omandas 3% Apple’i aktsiatest – see kasvatas dollarimäe mitmekordseks. Ostuhetk oli niivõrd soodne, et äratab siiani veidi kahtlust: see oli vahetult enne iMaci arvutite turuletulekut, kui Apple ei paistnud juba pikemat aega sugugi jätkusuutlik.

fo t o: c orbi s

Slim pole äris kunagi kellelegi midagi kinkinud.

Lai haare Telmex haldab Mehhiko lauatelefonivõrgust 90%, selle kõrvale kasvatatud Slimi mobiilsidefirma käes on aga 80% riigi mobiiltelefoniomanike arvetest.

Tõeliselt rahvusvaheline mees 1999. aastaks oli kasv sealmaal, et Ladina-Ameerika kippus kitsaks jääma.

Asutanud Telmex USA, hakkas Slim rikka põhjanaabri telekommunikatsiooniturgu hõivama, samuti ostis ta ära osa mobiilsidefirmast Tracfone. Ühtlasi rajas ta hiiglasliku Carso kontserni koosseisus ehitus- ja tehnotööde ettevõtte Carso i nve ste e ri – nr 2/201 1

Guru

fot od: s c a np i x

Avamine Carlos Slim (vasakul), tema tütar Soumaya, Mehhiko president Felipe Calderón abikaasa Margarita Zavalaga ning Colombia nobelist Gabriel García Márquez avamas Somayanimelist kunstimuuseumi Méxicos.

Oma Taj Mahal ja Rockefelleri keskus Tagasihoidliku eluviisiga tuntud Carlos Slim on viimastel aastatel osalenud peale heategevuse ka pealinna México väga silmapaistvates projektides. Üks neist on linna ajaloolise ilme taastamise suurprojekt, teine 66 000 eksponaadiga kunstimuuseum, mille hoone on kaetud Slimi alumiiniumitehastest pärit kiiskava materjaliga ja mille ta pühendas oma abikaasale Soumayale, andes sellele tema nime. Muuseumis on parimate Euroopa kunstnike töid XV kuni XX sajandini. Kunstnike hulka kuuluvad Leonardo da Vinci ja eriti põhjaliku kujude kollektsiooniga Auguste Rodin. Maja lasi Slim projekteerida oma arhitektist väimehel, väljapandud kunstiteosed on ta aga ostnud halbadel aegadel, mil need on olnud odavad.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Infraestructura y Construcción, S. A. Kui Carlos Slim hakkas lähenema 60. eluaastale, tuli tal impeeriumi ehitamisse mõningane paus teha: 1999. aastal suri tema abikaasa Soumaya ja veidi hiljem tuli tal endal läbi elada südamelõikus. Nii hakkaski Slim oma ettevõtete igapäevajuhtimist järk-järgult oma lastele ja nende abikaasadele üle andma. Ise keskendus ta aga uute strateegiliste arengusuundade kavandamisele ja juhtimisele.

Telekommunikatsioonituru haaramine jätkus América Móvili valdusühingu América Telecom loomisega 2000. aastal.

Ettevõte hakkas panustama paljudele mobiilsidefirmadele Mehhiko piiri taga.

Arenevate turgudega, kuid olematu telekommunikatsioonitaristuga riigid ootasid vallutamist – mobiiltelefonide saabumist ja internetistamist. Slimi konglomeraat omandas sel eesmärgil osaluse Brazilian ATL-is, Telecom Americas’is, Argentiina Techtelis ning Guatemala ja Ecuadori sarnastes firmades. Jätkusid ka mahukad investeeringud sidetaristute arendamisse muudes riikides, koostöö laienes Colombiasse, Nicaraguasse, Peruusse, Tšiilisse, Hondurasesse ja El Salvadori. Samal aastal lõi

Slim käed tarkvaragigandi Microsoftiga, et luua Hispaanias MSNi portaal Prodigy MSN. Pole tõsi, et internetiga eriti ei teeni – Slim tõestab iga päev, et internetiga teenib väga palju, vaja on ainult järjekordse riigi sidesektor enda kätte saada.

Kogu majanduse taganttõukaja Mehhiko börsiindeksi väärtusest kolmandik, väidetavalt isegi 40%, langeb juba aastaid Slimi ettevõtete arvele. Rikkuse jõudsale kasvule on hoogu andnud Mehhiko turunäitajate kiire kasv, peeso tugevnemine ja maavarade hinnatõus.

Slimi kui monopolisti ohjeldamise katsed on läbi kukkunud – kui mitte muud moodi, siis on teda aidanud bütsantslik kohtusüsteem. Raha on võim. Siinpool ookeani on raske hinnata, kui palju võimu on suure majanduse, kuid vaese rahvaga Mehhiko üle Slimil, kelle varandus moodustas mullu maailma 11. majandusmahuga riigi aastasest rahvamajanduse kogutoodangust 4,4% (väidetavalt on Slimi sissetulek koguni veerand riigieelarve mahust). Ameerika kapitalismi noorusaegadel väga rikkaks peetud John D. Rockefelleri puhul oli sama näitaja kõige parematel aastatel vaid 2,5%.

46

47

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Araabia foto: corbis

detsembris alanud rahutused põhja-aafrika ja lähis-ida vaesemates riikides on muutnud osavõtlikuks ka need, kes pole selle piirkonna vastu varem suurt huvi tundnud.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

48

f ot o: c orbi s

f ot o: S H UTTERSTOCK

Analüüs

Katarile kuulub 14% kogu maailma gaasireservidest. tuneesiast alanud ja sealt Egiptusesse, Jeemenisse, Liibüasse ja Süüriasse edasi levinud meeleavaldused on pannud inimesi vaatama kogu Lähis-Ida piirkonda ühe rahutu tervikuna. Tegelikult leiab Lähis-Idast ka selliseid riike, millel on kiire majanduskasv, väike tööpuudus, tugev rahaline seis, suured valitsusepoolsed investeerimisprogrammid ja eelarvepositsioon, mis on rahutuste ajal märgatavalt tõusnud nafta- ja gaasihinna tõttu veelgi tugevnenud. Vaatleme neid riike lähemalt.

Suurim veeldatud maagaasi eksportija Pindalalt ja rahvaarvult Eestiga võrreldavast Katarist on saanud üks maailma suuremaid maagaasi eksportijaid ning juhtiv veeldatud maagaasi (ingl liquid natural gas, LNG) eksportija. Katar alustas LNG väljavedu alles 1997. aastal, kuid praeguseks on selle maht hüppeliselt kasvanud. Kui näiteks 2001. aastal eksporditi 11,8 miljonit tonni veeldatud maagaasi, siis 2011. aasta lõpuks peaks see näitaja suurenema ligi 77 miljoni tonnini. Seega 49

on LNG ekspordimaht Kataris kasvanud viimase kümne aastaga 6,5 korda.

Veeldatud kujul on Kataril võimalik maagaasi tarnida kogu maailmas just sinna, kust riigi rahakott kõige suuremat tulu saab. Kui algul oli riigil idee viia LNG-d laevaga USA-sse, et rahuldada sealset nõudlust, siis USA jätkuvalt madala maagaasihinna tõttu on Katar pidanud majanduslikult otstarbekaks eksportida gaasi teistesse piirkondadesse – näiteks Suurbritanniasse, Indiasse, Jaapanisse, mujale Kagu-Aasiasse ja Euroopasse. Pärast Jaapani 18. märtsi maavärinat suurenes silmapilkselt Jaapani nõudlus Katari veeldatud maagaasi järele – torujuhtmete süsteemiga oleks veeldamata gaasi tarnimine nii kaugele peaaegu võimatu, eriti kui lähte- ja sihtkoha vahele ei jää ainult kuiv maa.

Hirmu, et Kataris saaks gaas lähiajal otsa, ei ole. Riik on maagaasivarude poolest maailmas suuruselt kolmandal kohal, jäädes alla vaid Iraanile ja Venemaale – Katarile kuulub 14% kogu maailma gaasireservidest. Praeguse tootmismahu

Ettevalmistus Lähiaastate suursündmus Katari jaoks on jalgpalli MM-i korraldamine 2022 aastal, mille ettevalmistustööd käivad täiel rinnal.

te kst: jo e l kuke me lk

LHV Pärsia Lahe Fondi juht i nve ste e ri – nr 2/201 1

Analüüs Pilvelõhkujad Maailmakuulsad pilvelõhkujad on saanud Dubai sümboliks. Mõnevõrra vähem teatakse Dubai sadamat, mis on maailmas suuruselt seitsmes.

fo t o: c or b i s

juures jätkuks Kataris gaasi enam kui 200 aastaks.

Maagaasi müügist saadava tulu investeerib riik oma majanduse mitmekesistamisse. Kui Katari majanduskasv oli 2010. aastal riigi investeeringute toel ligikaudu 16%, siis 2011. aastaks prognoosib IMF ligi 20% kasvu. Selline tõusujoon toidab ka kohalikke börsiettevõtteid – Qatar National Banki, Industries Qatari, Qatar Fueli ja paljude teiste sealsete ettevõtete esimese kvartali tulemused valmistasid meeldiva üllatuse.

Helge tulevik Ennustatakse, et paarikümne aastaga kasvab Dubai sadam maailma suurimaks konteinersadamaks. LähisIda hea asukoht Euroopa ja Aasia vahel on muutnud logistika- ja sadamate tegevuse pikaajaliseks, stabiilseks ja tulusaks äriks.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Abu Dhabi tõus ja Dubai taastumine Araabia Ühendemiraadid (AÜE) koosnevad seitsmest emiraadist, mis kokku moodustavad Saudi Araabia ja Iraani järel Lähis-Ida suuruselt kolmanda majanduse.. Seitsmes emiraadis elab 8,3 miljonit inimest, ametlik keel on araabia keel ja pealinn on Abu Dhabi.

Tuntumad emiraadid on loomulikult Dubai ja Abu Dhabi oma tehissaarte ja pilvelõhkujatega. Suhteliselt vähe teatak-

fot o d: SH UTT E RSTOC K

AÜE majandus on Lähis-Idas suuruselt kolmas. se aga Dubai ja Abu Dhabi suurtest sadamatest ja logistikakeskustest, Dubai finantskeskusest ja turismitööstusest, Abu Dhabi energiavarudest.

Teiste Pärsia lahe koostöönõukogu (ingl Gulf Cooperation Council, GCC) riikidega võrreldes on Araabia Ühendemiraatide majandus hästi hajutatud ja sõltub energiasektorist vähem, kuigi nafta ja gaasi müügist saadav tulu moodustab jätkuvalt suure osa emiraatide eelarvest.

AÜE on nii oma nafta- kui ka gaasivaruga (millest suurem osa asub Abu Dhabis) maailmas seitsmendal kohal.

Araabia Ühendemiraatide sadamaid läbiva kauba maht moodustab Pärsia lahe koostöönõukogu riikide kaubamahust enam kui 60%. Dubais asuv Jebel Ali sadam on maailmas suuruselt seitsmes, kuid aastaks 2030 peaks selle kaubamaht enam kui seitsmekordistuma. Selle tulemusena möödub Jebel Ali nii Shanghaist kui ka Singapurist ning saab maailma suurimaks konteinersadamaks. LähisIda hea asukoht Euroopa ja Aasia vahel 50

Saudide naftat jätkub samade tootmismahtude juures 95 aastat.

51

Püha linn Saudi Araabia lääneosas asuv Meka linn on koht, kuhu peavad tegema palverännaku kõik muslimid.

Muudel usulistel on linna sisenemine keelatud.

Naftaraha Nafta müügist teenitud tulu on ka Saudi Araabias kõvasti kinnisvarasse investeeritud.

fot o d: c orbi s

Saudi Araabia jagab laiali 130 miljardit USA dollarit Saudi Araabia kuningas Abdullah on võtnud lühikese aja jooksul vastu otsused jagada eri programmide kaudu välja 130 miljardit USA dollarit, mis võrdub riigi 8 kuu naftaekspordist saadava summaga.

Esimene pakett (36 mld USD-d) võeti vastu 24. veebruaril ja teine pakett (96 mld USD-d) 20. märtsil. Kokku moodustavad need umbes 30% riigi 2010. aasta SKT-st. Märtsi paketiga tõsteti töötu abiraha €370 ja miinimumpalk €560 kuus.

Riigitöötajad ja üliõpilased said vastavalt kahe kuu palga või õppetoetuse suuruse boonuse. Peale selle otsustati ehitada riigi vaestele 500 000 uut eluaset. Vastuvõetud finantspakettide toel prognoosib IMF Saudi Araabiale 2011. aastaks umbes 7,5%list SKT reaalkasvu.

Kuigi Saudi Araabia naftavaru tegelikku suurust ei tea päris täpselt keegi, kinnitas Saudi Araabia üks tuntumaid persoone, kuningas Abdullah vennapoeg prints Al-Waleed bin Talal maikuus, et hirm Saudi Araabia naftavaru lõppemise pärast on üle paisutatud. Al-Waleedi sõnul peaks naftat praeguse tootmismahu juures jätkuma veel 95 aastaks.

f ot od : SH UTTERSTOCK

on muutnud logistika- ja sadamate tegevuse AÜE jaoks pikaajaliseks, stabiilseks ja tulusaks äriks.

Kasvu taastumine kinnisvaramulli üle elanud Dubais ja mahukad taristu investeeringud Abu Dhabis toetavad ka kohalikke börsiettevõtteid. Näiteks kapitaliseerituse poolest ühe AÜE tugevaima panga First Gulf Banki esimese kvartali kasum kasvas aastaga 18%, Abu Dhabi Commercial Bank teatas aastataguse kvartaliga võrreldes kogunisti üle kahe korra suuremast kasuminäitajast.

Saudi Araabia börsilt leiab investeerimiseks rohkelt huvitavaid ettevõtteid. Nimetada võib üht maailma suuremat tööstus-, terase- ja keemiaettevõtet Saudi Basic Industries Corporation (SABIC) või Lähis-Ida suurima piimatoodete ettevõtte Alamarai. Almarai müügituludele prognoositakse järgneva kolme aasta jooksul enam kui 10%list aastakasvu.

Viimase 10 aasta jooksul on Saudi Araabia börs kogenud nii suuri tõuse kui ka mõõnu – 2004. ja 2005. aastal elati üle börsimull, 2006. aastal börsikrahh.

2008. aasta üleilmne finantskriis tõi Saudi Araabia börsi veel omakorda üle 50% madalamale.

Kui seni on LHV Pärsia Lahe Fond investeerinud eelkõige Katari, AÜE, Omaani ja Kuveidi börsidele, siis alates juba sellest suvest plaanime alustada investeeringutega ka Saudi Araabia turule.

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Nõuanne

Toetus viimaste aastate majanduslangus on pärssinud ettevõtjate investeerimisvõimekust. See pidurdab majanduse arengut ning kujutab endast probleemi nii ettevõtjale kui ka riigile.

Täpsem info Tehnoloogiainvesteeringuteks mõeldud allutatud laenu saab taotleda KredExiga koostöölepingu sõlminud pankade ja liisingufirmade kaudu. Täpsemat teavet võib leida KredExi kodulehelt www.kredex.ee/tehnoloogialaen.

t e kst : lehar kütt

KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

laenu või liisingu taotlemisel on suureks probleemiks ebapiisav omafinantseering, küllaldase tagatise puudumine ja väike omakapital. KredExi väljastatav allutatud laen laseb ettevõtjal kaasata lisaraha liisingu või pangalaenu näol, sest allutatud laenu käsitlevad teised finantseerijad nagu omakapitali.

See annab võimaluse kasutada suuremat finantsvõimendust ja pääseda ligi kommertslaenule.

Finantsasutuste väljastatava investeerimislaenu ja liisingu puhul on üldjuhul nõutav kuni 40% omafinantseering, mille saaks katta KredExi antava allutatud laenuga. Seega rahastaks projekti kuni 60% ulatuses pank või liising ning kuni 40% oleks kaetud KredExi allutatud laenuga.

Mõlema laenu põhiosa ei pea tagastama ühel ajal, sest KredExi allutatud laenu tagasimaksmine algab alles pärast pangalaenu või liisingu tasumist. See annab võimaluse oma finantskohustusi ajatada ning laenu saab tagastada pikema aja jooksul.

Allutatud laenu sihtrühm on ekspordipotentsiaaliga vee- ja jäätmemajandus-, tööstus- ja energeetikaettevõtjad, kellel on soov teha olemasoleva ettevõtte laien-

damiseks, toodangu mitmekesistamiseks või muul põhjusel lisainvesteeringuid masinatesse ja seadmetesse. Samuti saab laenu taotleda uue ettevõtte rajamiseks.

Allutatud laenuga seonduvaid riske silmas pidades pakutakse ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute puhul väga soodsat intressi, mis on võrdne liisingu või pangalaenu intressiga või olenevalt finantseerimise määrast kuni 2% võrra suurem.

Turuhind oleks sellisel laenul mitu korda kõrgem. Peale selle puudub laenu saamisel ka lepingutasu.

Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) (tuhandetes eurodes) 748 659 676 825

643 999

532 470 364 985

2005. a

2006. a

2007. a

2008. a

2009. a

A lli kas : s tat i s ti kaa m et

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

52

Silme eest kirjuks kiskuvaid teadusuudiseid lahkab lihtsaks Forte.

53

i nve ste e ri – nr 2/201 1 Pildi enkrßptimiseks on vaja sinu nutitelefonile QR Code readerit.

SAXO

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

54

Ettevõte

saxo bank on üks maailma juhtivamaid maakleriteenuste firmasid. panga juhi lars seier christenseni sõnul on 1990. aastate alguses asutatud taani ettevõte üks esimesi maakleriteenuste osutajaid, kes pakkus väikeinvestoreile võimalust interneti vahendusel tehinguid sooritada.

Milline paistab Saxo Bank maailmapildil teiste rahvusvaheliste pankade kõrval?

Saxo Bankil on selge konkurentsieelis tänu internetipanganduse uuendamises saavutatud edumaale. Saxo Bank oli esimesi, kes pakkus väikeinvestoreile mitmefunktsioonilise võrguplatvormi kaudu pääsu finantsturgudele. Kui varem olid finantsteenused võrguvälised ja vaid vähesed pääsesid neile ligi, siis praegu pakub finantssektor nii era- kui ka äriinvestorile kõiki finantstooteid internetis.

Mulle meeldib mõelda, et Saxo Bank on sellesse arengusse oma panuse andnud.

Võib öelda, et rahamaailm jaguneb üldiselt kolmeks suureks osaks. Nendeks on vaba raha, vahendus ja jaemüük.

Spektri ühes otsas on vaba raha, näiteks investeerimispangad, börsid ja teised ettevõtteid, kes saavad pakkuda suurt lik-

viidsust ja kelle me liidame oma platvormiga. Sellistele suurtele rahandusasutustele on Saxo Bank andnud otsepääsu kauplemisotsuste langetamise, tehingute sõlmimise ja järelevalve juurde, ja kõike seda saavad nad teha ühes keskkonnas.

Spektri teises otsas on jaemüük – pangad, maaklerid ja teised finantsinstitutsioonid, kellel on frantsiiside alusel korralikult välja arendatud finantstooted, mida müüa. Nende kahe spektriotsa vahel asubki ühendav vahenduslüli Saxo Bank.

Tõepoolest on see kolmekordselt kasulik olukord, kui kliendil on Saxo Banki integreeritud platvormid – auhinnaga pärjatud SaxoWebTrader, SaxoTrader ja SaxoMobileTrader, lisaks veel Saxo-ETrade Broker. Nende abil saab klient kaubelda börsiaktsiatega või tuletislepingutega, suunates kauplemiskorraldused otse turgudele või börsidele.

Milliseid muutusi olete märganud oma klientide käitumises nüüd, majandussurutise lõppemisel?

Paljud on hakanud otsima uusi teid, kuidas oma väärtpaberiportfelle hallata.

Nad soovivad suuremat läbipaistvust, kvaliteetsemaid tooteid, paremaid hindu ja teenuseid. Meie pakumegi kõike seda – minu hinnangul on Saxo Bank internetikauplemise liider. Meie teine eelis on tehnoloogia ja personaalteeninduse õnnestunud kombineerimine. See ongi

55

küsitle s: Mikk Taras

LHV Panga analüütik i nve ste e ri – nr 2/201 1

Ettevõte Kasv jätkub Saxo Bank osutab ka jõukamaile erainvestoreile mõeldud varahaldusteenust. Saxo Banki kauplemisplatvormi SaxoTraderiga saab hõlpsalt sooritada tehinguid nii valuutade, aktsiate, võlakirjade kui ka tuletisinstrumentidega.

Kauplemisplatvormi arvuteisse paigaldatav variant on SaxoTrader, veebipõhine lahendus on SaxoWebTrader ja mobiililahendus SaxoMobileTrader. Kliendid on kõige enam rahul valuutakauplemise lahendustega, mis on pälvinud ka mainekaid auhindu, üks neist on näiteks 2010. aasta World Finance Foreign Exchange Award.

Saxo äritegevusest moodustab suure osa kauplemisplatvormide kohandamine teistele finantsasutustele, kel on oma kliendibaas. Näiteks kasutavad Saxo Banki kohandatud platvorme rahvusvahelised suurpangad Citigroup ja Barclays.

Peale Kopenhaageni on Saxo avanud oma kontorid ka Euroopa ja Aasia suuremates finantskeskustes.

Ettevõttel on plaan jätkata laienemist eelkõige Euroopa, Aasia ja Ladina-Ameerika arenevatel turgudel, kus internetipõhise maakleritegevuse järele on üha kiiremini kasvav nõudlus.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

üks eeldus, mis võimaldab Saxo Bankil avada üha enam uusi kontoreid Aasias, Euroopas ja Ladina-Ameerikas.

Meedias on saanud juba peaaegu aksioomiks väide, et maailma majanduskese nihkub USA-st Aasiasse. Kuidas Aasia menukad kauplemiskohad selle suundumusega kaasa on läinud?

Need menukad kauplemiskohad, millest te räägite, on Singapur ja Hongkong, mis on väga hästi kohanenud näiteks riskifondide ja privaatpangandusega. See on toonud neile keskustele kaasa pikaajalisema ja teoretiseerivama juhtimisstiili (ingl anxiety/uncertainty management, AUM) ning muutnud nad rahaturgude jõukeskusteks.

Juba on näha varaseid märke järgmisest Aasia riikide sammust, milleks on oma valuutade muutmine likviidsemaks ja paremini konverteeritavaks. See aga sunnib turul tegutsejaid investeerima üha rohkem varadesse, mis ei põhine USA dollaril ega eurol. Meie hinnangul ei ole Aasia turgude avanemine mitte ainult möödapääsmatu vajadus, vaid see on osaliselt tarvilik ka üleilmse tasakaalustamatuse enesekorrektsiooniks.

Algajaid kauplejaid ootab turul suur valik finantsinstrumente ja kauplemistööriistu. Toimunud on hiiglaslik areng võrreldes vaid 15 aasta taguse telefoniteenusega. Kas uuendused on muutnud ka kauplemise põhitõdesid? Üldiselt öeldes on meil olnud suur au pakkuda oma klientidele üha hõlpsamat ligipääsu finantsinstrumentidele, et oma investeeringuid juhtida. Samal ajal oleme neid oma parimate võimaluste piires ka harinud. Kui me 1992. aastal alustasime, kuulus mu äripartneri Kim Fournais’ varustusse vaid telefoniraamat ja telefon, ei suurt enamat. Siis see sobis, kuid kahe aastakümnega on sõnad üleilmastumine ja internet saanud meie elu lahutamatuks osaks. See on põhjustanud palju muutusi ka meie ärivaldkonnas. Selle-

gipoolest pole muutunud kauplemise tuum, näiteks see, kuidas kaaluda riski ja võimaliku tulu vahekorda. Igatahes on töövahendid ja -viisid kõvasti edasi arenenud ning Saxo Bank osaleb selles uhkusega. Muidugi ei pea meie kliendid enam läbi ajama maakleri telefoniteenusega, kuid ka praegu on telefon meie kauplejate tööriistakohvris omal kohal, ehkki see võib tunduda vanamoeline.

Kes juhib Saxo Banki tootearendust, kas klient, projektijuht, toode ise või Saxo Banki filosoofia?

Me keskendume klientidele ja nende vajadustele. Üks viis seda teha on küsida endalt, millist toodet ja teenust ma ise pangalt sooviksin. Nii me toimimegi.

Minu arvates juhivad finantstööstuse arengut järgmisel aastakümnel kolm peasuunda.

Esimene on läbipaistvus. Mida tooted sisaldavad? Kuidas need töötavad? Klient tahab teada, mille eest ta maksab. Kas see on parim saadaolev toode? On seal näiteks peidus huvide konflikte? Kas tal on ligipääs värskele, isegi reaalajas teabele, viimastele andmeile, hindadele? Kas tal on reaalajas hea ülevaade oma positsioonidest ning kasumist-kahjumist?

Minu hinnangul on läbipaistvus üha tähtsam suund, sest seda nõuavad nii turu reguleerijad kui ka ärihuvid. Läbipaistmatute ja soovimatuid tulemusi andvate toodete pärast kohtuskäimine muutub üha tavalisemaks.

Teine suund on kauplemise võtmine enda kontrolli alla. Finantskriisi tõttu leiavad paljud kliendid, et nad saavad sama hästi hakkama kui elukutselised kauplejad. Klient soovib olla protsessile lähemal, et teada, mis toimub. Ta tahab osaleda oma portfelli loomises ja kujundamises, sest tal on paljude internetiteenuste kaudu endal ligipääs infole. Klient leiab põhjendatult, et tema huvid lähevad kõige rohkem korda talle endale. Ta soovib, et teenuse pakkujad austavad teda ja tema soove ning varustavad teda vajaliku ja 56

olulise infoga. Ta võib anda osa oma portfellist küll teiste juhtida, kuid tahab toimuvat mõista ja mõjutada vähemalt mingit osa oma portfellist. Maailmas on palju aktsiaid ja väärtpabereid, klient tahab neist rohkem teada. Ta soovib seda kõike teada saada just siis, kui tal on aega – õhtuti, nädalalõppudel, igal ajal ööpäevas.

Kolmas suund on kõiki tööstusi ühendavad võrgustikud. Sotsiaalvõrgustikud ja uudiseportaalid hakkavad tulevikus üha tähtsamat rolli mängima. Panga kõrval on parimaks arusaamade vahetamise ja info kättesaadavuse parandamise võimaluseks suhtlusvõrgustikud Twitter, Facebook, LinkedIn, võrgukommuunid, mis ühendavad sind inimestega, keda usaldad või hindad. Inimene eelistaks infot saada pigem temaga sarnastes oludes olevailt ja samasuguste huvidega inimestelt kui müügimehelt. Sellised kanalid peaksid toetama tegelikku äri, mitte vahendama ainult reklaame. Informat-

General Electricu endine tegevjuht Jack Welch õpetas Saxo Banki asutajatele Kim Fournais’le ja Lars Seier Christensenile, kuidas oma edusamme tähistada ja töötajaid innustada.

siooni ja tarkvara hinnad langevad nulli lähedale, neid on vaja kauplemistuludega kombineerida. Head näited on MSN Trader ja Euroinvestor.com.

Kõigi kolme finantssuundumuse peamine alus on arenev tehnoloogia.

12.-14. august 2011

Maagiline festival kaptenikülas

Käsmu

Litvintroll HaydamakiBrendan Murphy (UKR)

(BLR)

Blacky suurkontsert “Ja põleb maa” Henry Laks 50 Tjörk Tribute to Björk

(IRL)

Zetod Svjata Vatra Metsatöll Justament Orelipoiss Indigolapsed Paabel ft Märt Avandi Pantokraator & Jaan Sööt

Lisaks meresõidud, foto-, filmi- ja keskkonnaprogramm

ja paljud teised...

Lisa info:

www.virufolk.ee 57

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Ettevõte

Otstarbekus, sõltumatus, terviklikkus, ausus, õiglus, loovus ja uhkus.

LHV Pank on Saxo panga ametlik koostööpartner valuutakauplemise teenuse pakkumisel.

Vaata ka: lhv.ee/broker ja lae alla demo. inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Kuidas õnnestub Saxo Bankil maailma laienedes säilitada oma põhilised väärtushinnangud?

Oma firma tuumikväärtuste kirjelduses oleme esile toonud seitse põhimõtet, mida on meie hinnangul vaja järgida, et oma töös edukas olla. Need on otstarbekus, sõltumatus, terviklikkus, ausus, õiglus, loovus ja uhkus.

Me ei mõelnud neid seitset väärtust ise välja, vaid avastasime need siis, kui lugesime esimest korda Ayn Randi romaani „Atlas kehitas õlgu” („Atlas Shrugged”, 1957). See suurepärane teos annab üksikasjaliku filosoofilise aluse kõigele, mida oleme intuitiivselt õigeks pidanud. Raamat õpetab tulemusi saavutama ja selgitab, miks mingi muu, vastuoluline väärtuste valik pika aja jooksul tõenäoliselt edu ei too. Ayn Randi filosoofiat nimetatakse objektivismiks. Autor kulutas aastakümneid, et oma väärtuste loendit lihvida. Tema arvates pole see kindlasti lõplik ega ammendav, kuid need seitse väärtuspõhimõtet on kõige olulisemad.

Mitte keegi ei saavuta edukat karjääri või põnevat elu pelgalt seepärast, et ta lähtub oma töös väärtushinnangutest – alati võib vahele tulla mõni õnnetus, haigus või muu juhuslik sündmus. Teisalt on raske kujutleda, et keegi võiks elada edukalt, kui ta neid põhimõtteid järjekindlalt eirab. Seepärast julgustamegi kõiki oma töötajaid neid järgima ja ma võin uhkusega kinnitada, et vaatamata kultuurilistele erinevustele suhtuvad nad neisse väärtustesse väga tõsiselt. Mulle

meeldib mõelda, et need põhimõtted tunduvad kõigile meie töötajatele mõistlikud ja seepärast on meil asjad korras.

Millistest põhimõtetest lähtub Saxo Bank loomingulise töökeskkonna loomisel?

Me innustame töötajaid nendest seitsmest põhimõttest kinni pidama ja püüame need ühendada nende igapäevaeluga, me julgustame inimesi olema tõhusad ja tundma uhkust oma töö üle. Veelgi enam, meile meeldib oma edusamme tähistada.

Seda oleme õppinud maailma suuruselt teise firma General Electricu endiselt tegevjuhilt Jack Welchilt. Me kutsusime ta paar aastat tagasi Taani, et tema kogemustest õppida, ja siis rääkiski ta mulle ja mu äripartnerile, et edu tähistamine on väga tähtis ja seda peab tegema nii, et iga töötaja mõistaks – just tema tööpanus firmas või projektis on olnud edu saavutamisel määrav.

Milline on kunsti ja disaini roll Saxo Bankis?

See roll on suur. Me jätkame investeerimist kunsti – see jääb kõigile meie peakortereid külastavatele inimestele hästi silma. Ayn Rand on öelnud, et senikaua, kuni inimese ratsionaalsetel püüdlustel pole piire, vajab ta hetke, tundi või pikematki aega, mil ta saab kogeda mõne ülesande lõpetatust, tunnet elada maailmas, kus eesmärgid on edukalt saavutatud. See on nagu puhkusehetk, moment, millest koguda energiat edasiliikumiseks. Kunst annab inimesele selle energia.

58

59

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Pension

Kodule lähedal

lhv pensionifondide suurimad investeeringud on tehtud eestisse ja mujale baltikumi. selle taga on usk kohalikesse ettevõtetesse.

te kst : m i h kel oja

LHV Varahalduse juht inve ste e ri – nr 2/20 1 1

eesti-sisestest investeeringutest suurimaks on Eesti Energia võlakirjad. LHV pensionifondid on maikuu lõpu seisuga investeerinud ka Tallink Grupi, Silvano FG, Olympic EG, Tallinna Kaubamaja, Ekspress Grupi ja Premia Foodsi aktsiatesse. Teistes Balti riikides oleme investeerinud nii Leedu valitsuse võlakirjadesse kui ka Läti ja Leedu börsidel kaubeldavatesse aktsiatesse.

Eesti- ja Baltikumi-investeeringute suure osakaalu taga peitub mõõdukas usk kohalikesse ettevõtetesse ja siinsesse majandusse. Praeguses olukorras on fondijuht Andres Viisemann rahvusvaheliste turgude suhtes üsna skeptiline. „Kui paljude Lääne-Euroopa ja USA ettevõtete kasumid (peale pangandussektori) on kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning raske on näha, kust peaks tulema kasumiLHV pensionifondide investeeringud Eestisse ja Baltikumi kokku mai seisuga protsentides

te edasine kasv, siis Balti börsiettevõtted on alles selle tsükli alguses. Ma prognoosin majandustulemuste järkjärgulist paranemist. Suurendasin 2010. aastal märgatavalt Eesti aktsiate osakaalu muu maailma arvelt. Sel aastal olen välisaktsiate osa portfellis veelgi vähendanud, kuid olen säilitanud investeeringud kohalikesse ettevõtetesse,” põhjendab Andres Viisemann Eesti ja Baltikumi suurt osatähtsust LHV pensionifondides.

Balti väärtpaberitesse investeerimisel on LHV-l olnud seni valdavalt hea kogemus. Ka Balti ettevõtete võlakirjadesse investeerimisest on meil ette näidata positiivsed tulemused. Kui vaadelda näiteks ainult võlakirjadesse investeeriva LHV Pensionifondi S keskmist aastatootlust, siis on see viimasel kahel kalendriaastal olnud 15,20%, viimasel kolmel kalendri-

XL L M S XS Täiendav

Eestisse 17,5 17,1 11,9 4,5 4,8 19,8 Baltikumi 34,5 34 27,2 17,2 18,5 38,3 60

Kõige pikemaajalistel pensionikogujatel poole aasta keskmine palk käes II pensionisamba vara väärtus seisuga 15. juuni 2011 olenevalt liitumisajast (eurodes) Liitumisaeg enne Fondi investeeritud

30.04.2002 31.10.2002 31.10.2003 31.10.2004 31.10.2005 31.10.2006 31.10.2007 31.10.2008 3291 3147 2837 2502 2129 1693 1166 575

Osaku hind Fondi riskitase LHV Pensionifond L 1,3028 agressiivne 4616 4326 3725 3142 2583 2029 1428 673 LHV Pensionifond XL 1,1109 agressiivne 4473 4227 3693 3147 2594 2026 1421 672 LHV Pensionifond S 1,0884 konservatiivne 4435 4198 3716 3216 2687 2095 1403 637 LHV Pensionifond M 1,0258 tasakaalustatud 4341 4118 3640 3139 2614 2048 1410 654 LHV Pensionifond XS 1,0039 konservatiivne 4317 4100 3647 3167 2652 2075 1396 638 Ergo Pensionifond 2P2 1,0817 agressiivne 3908 3678 3208 2751 2311 1839 1320 647 Sampo Pension 50 1,0544 agressiivne 3901 3676 3217 2759 2298 1801 1260 607 SEB Konservatiivne Pensionifond 0,8634 konservatiivne 3821 3635 3244 2834 2403 1890 1277 608 Sampo Pension 25 0,9142 tasakaalustatud 3746 3549 3141 2720 2282 1796 1244 601 Ergo Pensionifond 2P1 0,8657 konservatiivne 3738 3553 3163 2760 2335 1839 1245 595 Sampo Pension Intress 0,8275 konservatiivne 3710 3530 3152 2752 2318 1819 1236 594 Swedbank Pensionifond K3 0,9452 agressiivne 3503 3297 2877 2472 2082 1668 1213 625 SEB Progressiivne Pensionifond 0,9322 agressiivne 3497 3296 2882 2476 2081 1666 1217 632 Swedbank Pensionifond K2 0,8221 tasakaalustatud 3371 3193 2825 2455 2080 1659 1182 604 Swedbank Pensionifond K1 0,7485 konservatiivne 3344 3183 2850 2502 2131 1689 1171 587 Nordea Pensionifond A 0,8584 agressiivne 636 Nordea Pensionifond B 0,8213 tasakaalustatud 625 Nordea Pensionifond C 0,7696 konservatiivne 611 Allikas : Ä r ipäev

Arvutuskäik • Pensionikoguja on kogunud kogu kogumisperioodi jooksul raha ainult ühte pensionifondi.

• Pensionikoguja jätkas 2010. aastal makseid pensionifondi.

• Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).

aastal 10,03% ja viimasel viiel kalendriaastal 7,39%. Nende perioodide sisse jäävad ka kohaliku võlakirjaturu probleemid.

Hiljutistel aastatel Balti võlakirjaturule kohati ülekohtuseltki omistatud negatiivne kuvand on praeguseks selle turu peaaegu täielikult hävitanud. Ka LHV pensionifondidesse on nüüdseks jäänud kohalikult turult ainult Eesti Energia pikaajalised võlakirjad. Ootamegi hetkel suure huviga riigiettevõtte Elering võlakirjade võimalikku turuletoomist, mis elavdab loodetavasti ka kohalikku võlakirjaturgu.

Konservatiivsed pensionifondid muutuvad Riik on teinud seadustesse muudatusi, mis jõustuvad alates augustist ja puudutavad paljuski konservatiivseid pensionifonde ja fondivahetamise reegleid.

Konservatiivsetes pensionifondides (fondid, mis ei investeeri üldse aktsiaturgudele) kogub endale II sammast praegu ligikaudu 40 000 Eesti inimest, kel kõigil tasuks mõelda, kas valitud pensionifond on alates augustist neile sobivaim.

61

• Pensionikoguja brutopalk on kogu aeg olnud võrdne Eesti keskmise palgaga.

• Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskulusid. Näide: enne 2004. aasta oktoobrit Swedbank Pensionifond K1-ga liitunud pensionikoguja on saanud portfelli pealt oletuslikult 0,4% kahjumit (fondi on sisse makstud 2675 eurot, väärtpaberiportfell on väärt 2663 eurot).

Kui varem on konservatiivsete fondide jaoks olnud peamine kitsendus see, et nad ei tohi aktsiatesse investeerida, siis tulevikus on osaliselt piiratud ka võlakirjadesse investeerimine.

Konservatiivsed pensionifondid saavad tulevikus investeerida ainult võlakirjadesse, millel on investeerimisjärgu krediidireiting. Näiteks Horvaatia riigivõlakirjad jäävad täpselt piiri peale ja neist riskantsematesse võlakirjadesse enam investeerida ei tohi. Sealjuures peab vähemalt pool võlakirjadest olema isegi parema krediidireitinguga (Moody’s A2) – siin võib piiripealseks näiteks tuua Poola riigivõlakirjad.

Kuna turvaliste investeerimisvõimalustega kaasneb ka väiksem tootlus, piiravad seadusemuudatused ka tootluspotentsiaali.

Näiteks paari aasta pikkustesse Horvaatia riigivõlakirjadesse investeerimisel on oodatav tootlus alla 5% aastas, sama näitaja on Poola puhul veidi üle 3%. Seega on konservatiivsete pensionifondide tootlus tulevikus vaid 3–4% aastas. Eespool toodud LHV Pensionifondi S viimaste kalendriaastate keskmine tootlus oli märgatavalt suurem.

Terminid Agressiivne: aktsiatesse on lubatud investeerida kuni 50%.

Tasakaalustatud: aktsiatesse on lubatud investeerida kuni 25%.

Konservatiivne: võlakirjafond, aktsiatesse ei ole lubatud investeerida.

Mis muutub 1. augustist?

Vaata muudatusi video vahendusel aadressil lhv.ee/pension. i nve ste e ri – nr 2/201 1

Pension

Kogutud raha saab üle viia kolm korda aastas.

Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisateavet aadressil lhv.ee/ pension. Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet investeerimisfondi järgmiste perioodide tootluse kohta.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Kui väiksem tootluspotentsiaal, kuid suurem turvalisus sobib sellega, mida inimene II sambasse kogumiselt ootab, siis on konservatiivsed pensionifondid tulevikus kahtlemata õige valik. Kui aga pensionieani on rohkem aega kui paar aastat, soovitab LHV riskida suurema oodatava tootluse nimel rohkem ja valida mõni aktsiaturgudele investeeriv pensionifond.

Pensionifondi saab tihedamini vahetada Oma tulevasi pensionimakseid saab teha uude pensionifondi alates augustist jooksvalt, st avaldus jõustub kolme tööpäeva jooksul. Kõik senised avaldused,

mis on esitatud 2010. aasta novembrist kuni 2011. aasta juuli lõpuni, jõustuvad augusti alguses.

Juba kogutud raha saab üle viia kolm korda aastas: jaanuari, septembri ja maikuu alguses. Selleks tuleb avaldus esitada üle-eelmise kuu ehk vastavalt novembri, juuli ja märtsi lõpus. Kõik osakute vahetamisega seotud avaldused, mida esitatakse kuni 2011. aasta juuli lõpuni, jõustuvad seega septembri alguses.

Alates augustist saab osakute vahetamise avalduses esitada soovi, et uude fondi kantakse üle ainult osa vanasse fondi kogutud summast.

62

Arvamus

Raha ja kuvand kui makedoonia aleksander suri, jäi tema hiigelriik diadohhidele. Kuid esmalt tuli avalikkust veenda, et neil üldse on õigust valitseda. Autoriteetsust ei saa ju mitte keegi endale ise võtta, see saadakse milleltki või kelleltki kõrgemalt.

Aleksander oli jumalapoeg, Achilleuse järeltulija, Makedoonia vana dünastia esindaja – aga nemad? Millele pidanuks tuginema alistatud rahvaste kuulekus alamate ja maksumaksjatena?

Võimu õigustab vallutus, parem, kui mütoloogiline – seda ei saa keegi vaidlustada. Nii teostas Antiochos III aastal 196 e.m.a oma õiguse valitseda VäikeAasiat oma vaarvaarisa Seleukos I võiduga aastal 281 e.m.a.

Kuid uus valitseja pidi ka ise olema keegi, kes mõjub usutavalt. Piiramatu võimuga monarh peab olema oma rahva heategija, euergetes, nagu kreeka keeles öeldakse. Suuremeelsus, õiglus ja heldus legitimeerib.

Ja rahvas pidi kogu riigis tajuma valitseja pidevat kohalolekut. Seetõttu reisisid diadohhid oma valdustes nagu kiinis.

Toosama Antiochos III jättis monarhina 63

selja taha tuhandeid kilomeetreid. Tal oli võimatu viibida korraga kõikjal, aga selle ülesande andis ta rahale. Tema pilti kandvad mündid ei olnud ainult kauba väärtuse mõõt, vaid ka imagoloogiline kinnitus alamatele, et tegu on kehtiva, maksva võimuga, mille tagab sõjaliselt suutlik ja südamest suuremeelne monarh.

Taasiseseisvunud Eestis tuli raha imagoloogiline väärtus riivamisi jutuks siis, kui riigiraha asendati liidurahaga. Koidulate käibeltkadu jättis rahva hinge mingi jälje, mille mõju meie rahvusriigina ja riigirahvana iseolemise tahtele pole veel selge, aga on kindlasti sügav. Imagoloogiliselt jäi vääringuvahetus ette valmistamata ja miski rikuti pöördumatult – võib-olla kavatsuslikult.

Meenutagem vaid seda, kuidas Edgar Savisaare peaministriks oleku ajal tekkis idee tuua käibele talongid. Ei tea, kui põhjendatud see oli. Aga imagoloogiliselt jääb nn talongiraha tolle riigimehe kuvandi osaks. Küllap saab nüüdse valitsuse kuvandi osaks ka eurole üleminek.

There’s the rub (‘selles see konks ongi’ – toim). Rahva mälu on imagoloogiline!

Antiochos III (223-187 e.m.a) hõbedane tetradrahm.

te kst: li nnar pri i mägi

Kultuuripsühholoog i nve ste e ri – nr 2/201 1

fot od: m a rk o m um m

Uus laevastik eesti jahtklubide liidu ja vopak e.o.s.-i koostööprojekti tulemusel toodi tänavu kevadel eestisse 18 paadist koosnev rs feva klassi laevastik, mis annab lastele ja noortele esimest korda võimaluse tegeleda meeskondliku purjetamisega kahepaadis.

t e kst : o tt k allas Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär inve ste e ri – nr 2/20 1 1

eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas lausus, et RS Feva laevastiku rajamine on Eesti purjespordi seisukohast üks tähtsamaid saavutusi alaliidu tegevuse algusest saati. „Seda tüüpi kahepaat laiendab tunduvalt noorte purjetamisvõimalusi. Paljudele sobib nii isiksusetüübist kui ka füüsilistest eeldustest lähtuvalt individuaalse ühepaadi asemel paremini meeskondlik kahepaat, kus funktsioonid on jaotatud rooli- ja soodimehe vahel. Paljude jaoks tundub

kahekesi purjetamine ka põnevam. Erilist heameelt teebki see, et nüüd saavad noored hakata kohe, kas või oma esimeses trennis kahepaadis sõitma, selmet oodata, kuni nad kasvavad olümpiaklassi 470 vanusesse,” selgitas Kallas. „Usun, et peale rohke purjetamisrõõmu, mis RS Feva noortele toob, aitab see kaasa ka Eesti tulevikusaavutustele tippspordis.”

Sportlik ja kiire Maailmas üks tempokamalt kasvavaid 64

LHV Pank toetab

karikasarjaga, kus noored saavad purjetamist proovida ka võistlustingimustes.

Projekti partneri, logistikaettevõtte Vopak E.O.S.-i juhatuse esimees Arnout D. Lugtmeijer märkis, et eestlased on mererahvana purjetamise poolest alati tuntud olnud. „Eestimaalased justkui tunnetavad mere kutset. Purjetamine on siin oluline nii elustiili osa kui ka spordina.

Traditsioonide hoidmiseks tuleb järelkasvuga pidevalt tööd teha ning Vopak E.O.S.-il on au olla osa projektist, mis toob noortele purjetajatele uued RS Feva paadid. Olles ka ise purjetaja, tean hästi seda elevust ja põnevusmomenti, mida purjetamine pakub. Mul on hea meel, et noored andekad purjetajad saavad RS Feva pardal olles sedasama tunda. Vopak E.O.S. toetab järjepidevalt Eesti noorte tervislikku ja tasakaalustatud eluviisi,” rääkis Lugtmeijer.

paadiklasse RS Feva on sportlik ja kiire ning võimaldab meeskondlikku purjetamist harrastada lastel ja noortel sõltumata vanusest ja kogemusest. Suurbritannias valmistatud uutel RS Feva paatidel hakatakse purjetama Tallinnas Rein Ottosoni Purjespordikoolis, Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi purjespordikoolis, Tallinna Jahtklubi purjetamiskoolis, Noblessneri jahtklubi purjetamiskoolis, Pärnu Jahtklubi purjespordikoolis, Saaremaa Merispordi Seltsis ja Haapsalu Purjespordikoolis.

Kõik lapsed oodatud Kõik jahtklubid võtavad iga aasta maikuus trennidesse vastu uusi lapsi ja noori, kes soovivad alustada purjetamisega. RS Feva liitub olümpiapurjetamise Eesti 65

Eksootilised nimed Eesti vetes seilama hakkavad RS Feva paadid on saanud nimed Royal Vopaki võrgustiku terminalide järgi. Enam kui 80 terminali seast üle maailma valis ettevõte välja 18, millest said sümboolselt paatide ristivanemad. Osa paate on ristitud lähedal asuvate paikade järgi, nagu Rotterdam, Amsterdam, Antwerpen, Göteborg, Hamburg ja London, ning osa kaugemate järgi, nagu Houston, Durban, Sydney, Montréal, Shanghai ja Singapur.

Kõige eksootilisemad nimed panevad aga noorte purjetajate geograafiateadmised tõeliselt proovile: Fujairah, Veracruz, Algeciras, Zhangjiagang ja Kawasaki. Üks paat kannab ka kodust nime – Tallinn.

Projekti eesmärk on mitmekesistada noorte purjetamisvõimalusi Eestis, pakkuda erinevatele isiksusetüüpidele sobivaimaid purjepaate, kinnistada noorsportlaste huvi ning tuua uusi noori purjespordi juurde. Lisaks soovitakse sel moel arendada Eesti meeskonnapurjetamist pikas plaanis.

Eesti Jahtklubide Liit vastutab Eesti purjetamise koordineerimise ja arendamise eest ning ühendab kokku 32 jahtklubi, liitu, purjetamiskooli ja -seltsi. Eesti Jahtklubide Liidu sponsor on ka LHV Pank. i nve ste e ri – nr 2/201 1

LHV Pank toetab

fot o: P I RE T PA K LER

Ping pong pinksiklubi on globaalse alatooniga ettevõtmine, mis on sündinud kasutamata linnaruumi vastu tekkinud kõrgelt arenenud kriitikast ning mille eesmärk on parandada inimesi ja neid ümbritsevat avalikku ruumi.

Tule mängima!

Globaalne vs. lokaalne avalik lauatennise revolutsioon 13.−16. juulil Tallinnas Rotermanni kvartal / Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum / Skoone bastion / F-hoone www.tallinn2011.ee/est pinksiklubi2011.tumblr.com inve ste e ri – nr 2/20 1 1

rahvatarkus ütleb, et paljud üritavad parandada maailma, kuid keegi ei ürita parandada iseennast. Selleks ongi Pinksiklubi valinud spordiala, mis sulandub erinevatesse kultuurikihtidesse. Lauatennis on teadupärast maailma populaarseima spordiala − jalgpalli − järel teisel kohal.

Pinksiklubi kujutab endast lauatennisele ja muusikale keskenduvat urbaanset projekti, mille kontseptsioon on tuua 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna avalikku linnaruumi sotsiaalset kokkukuuluvust, tegevust, jätkusuutlikkust, disaini ja kunsti. Olenevalt pinksilaua asukohast võib üritus aset leida nii pargis, klubis kui ka mujal avalikus linnaruumis. Mäng ise kulgeb melomaanide valitava muusika saatel ringliikluse põhimõttel ümber pinksilaua, korraga saab osa võtta 10−20 huvilist. Reeglid on selli-

sed, et kes mööda lööb, langeb välja, st jääb uut mängu ootama.

Pinksiklubi koondab kokku parimad melomaanid ja linnakunstnikud, kes loovad kogu üritusele vundamendi. Selleks on kokku sobitatud kolm üksteist toetavat mootorit − muusika, disain ja lauatennis.

Siiani on Pinksiklubi üritused toimunud ainult klubides, pimedates madala laega siseruumides, kuid Euroopa kultuuripealinna ürituste raames kolib klubi 13.−16. juulil Tallinna tänavatele, et lüüa seal melomaanide ja pinksisõpradega käed ning käivitada südasuvine eksperiment. Seejärel jäävad kaks statsionaarset pinksilauda terveks suveks kesklinna, et lõbustada seal liikuvaid inimesi. Üks laud paigutatakse Rotermanni kvartalisse, teine Skoone bastionile.

66

67

i nve ste e ri – nr 2/201 1

LHV Pank toetab

Rütm ja pulss viljandi xix pärimusmuusika festival paneb taas lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema 28.–31. juulil, sedapuhku teema „rütm ja pulss” vaimus.

Legendaarne Hedningarna Rootsist.

t e kst : rannar raba Festivali pressipealik inve ste e ri – nr 2/20 1 1

festivali keskmesse seatakse rütmilisus. Ei ole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on pillidel rütmid üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida.

Festivali pealik Ando Kiviberg tuletab meelde, et eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. „Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” sõnab ta.

Samas märgib Kiviberg, et viimasel ajal on siinmail jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga käsirütmipillid, näiteks djembe, cajón ja darbuka. Seepärast on tema meelest igati ajakohane mõelda, kuidas mängida rütmipillidega meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane „vajutus” säiliks! „On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust - selleta

pole tõeliselt nauditav koosmäng võimalik. Et aga peoplatsil tekiks uued väärtused, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. Just seesugust, rütmidest kantud sünergiat ja vastastikust arvestamist on tarvis selleks, et pärimusmuusika püsiks elusa ja inspireerivana,” leiab ta.

Eksootilised ja haaravad rütmid Nagu eelmistel aastatel, nii on ka tänavu põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märgib, et peaesinejat pole Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajatel kombeks välja hõigata. „Meie publik on end aastate jooksul näidanud väga asjatundlikust ja uudishimulikust küljest, mistõttu tahame inimestele jätta võimali68

kult suure otsustusvabaduse. Üks on aga kindel: eksootilisi ja haaravaid rütme jagub tänavusse programmi kuhjaga,” sõnab ta. Üleilmselt tuntud esinejatest nimetas programmipealik Trilok Gurtut – Kashmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi India muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazz’i ja world fusion’iga. Trilok Gurtu sooloesinemised on tunnustust pälvinud vaatemängulisuse eest, mis inspireerib ning arvardab publiku arusaama trummimängust ja rütmimaailmast.

Esinejaid siit ja sealt poolt piiri Lisaks on suvisesse Viljandisse tulemas rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks peetav ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega Skandinaavia pärimust ja rokki. Hedningarna on toonud pärimuse tänapäeva klubidesse ja staadionilavadele ning püsinud 69

pikka aega ka poppmuusika edetabelites.

Tarmo Noormaa nendib: „Modernse helikeele kujundamisel on see ansambel olnud eeskujuks väga paljudele.”

Viimati esines Hedningarna Eestis 1997. aastal ja leidis siit arvukalt veendunud fänne. Eeltoodute kõrval on väljastpoolt Eestit festivalile oodatud näiteks Snaarmaarwaar Belgiast, Saeid Shanbehzadeh Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx Baskimaalt, Reveillons Québecist, Cissokho System Senegalist, Auli Lätist ja Sergei Starostini pereansambel Venemaalt.

Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Rütmiallikal, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja paljud teised.

Ligi kahe kümnendi eest sündinud Viljandi pärimuspidude traditsioonist on saanud paljude jaoks igasuvine tähtsündmus. Tavaliselt oodatakse festivalile ligikaudu 20 000 külastajat nii Eestist kui ka välisriikidest.

Kashmiirist pärit löökpillimängija ja helilooja Trilok Gurtu.

i nve ste e ri – nr 2/201 1

LHV uudised

Vanaemaga reisile 6.–20. maini korraldas LHV oma Facebooki fännilehel reisimängu „Koos vanaemaga reisile!”. Kampaanias osales 1900 inimest ning peaauhinna võitis Allar Kadai. Tema saab oma vanaemaga minna nädalaks ajaks Madeirale.

Vaata fännilehte aadressil facebook.com/lhvpank

Pangakontor laieneb Tallinnas City Plaza büroohoone esimesel korrusel asuv kliendikontor on seoses klientide suurenenud hulgaga jäänud kitsaks ja saab laienduse hoone kaubamajapoolsesse külge. Sissepääs uude LHV Panga klienditeenindusse on edaspidi A. Laikmaa tänavalt.

Juunikuu seisuga on LHV Pangal üle 17 000 pangakliendi ja 65 000 pensionifondide klienti. Peale Tallinna on LHV-l kliendikontor ka Tartus, Riias, Vilniuses ja Helsingis.

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

LHV Panga teenindajad kannavad Eesti disainrõivaid LHV Panga peakontori naistöötajate uued vormirõivad on loonud moedisainer Jaana Varkki, kelle omanimeline tootemark sai alguse möödunud kevadel.

VARKKI kollektsioonide rõivaste kogused on piiratud, rõivad on põnevate lõigetega ja kindla kodumaise kvaliteediga.

Rõivad ei järgi mitte niivõrd moesuundi, vaid fookus on seatud moekunstniku ainulaadse käekirja hoidmisele.

VARKKI 2011 kevadsuvine kollektsioon on saanud inspiratsiooni muusikast, hingelt ilusatest inimestest ja headest mõtetest. „LHV naised on väga

moeteadlikud – nende kodutöö oli enne meie esimest kohtumist hästi tehtud.

Nad olid kursis VARKKI käekirja ja kollektsiooniga ning koostöö sai sujuva alguse,” ütles moedisainer Jaana Varkki. „Otsustasime seekord tellida oma teenindajate riietuse suure tulevikupotentsiaaliga moekunstnikult. Eesti pangana eelistame mõistagi Eesti kunsti ja jätkame ka sügisel Eesti disainerite loomingu propageerimist,” kinnitas LHV Panga kliendisuhete juht Triin Rattas.

VARKKI kollektsiooniga saab lähemalt tutvuda koduleheküljel www.varkki.com.

70

Netipank uuenes, e-kauplemine ka mobiilis Põhimuudatustest on LHV Panga kliendil nüüd näiteks võimalus seadistada internetipank oma soovi järgi. Koondvaade jätab meelde juba tehtud valikud, lisatud on konto väljavõtted levinumate raamatupidamisprogrammide jaoks ning täiendatud on välismaksekorralduse võimalusi.

Kauplejatele mõeldud uuenduste seas on võimalus otsida internetipangas aktsiaid nende nime ja sümboli järgi, lisaks on kauplemisplatvorm LHV Trader nüüd kättesaadav ka nutitelefonidelt.

LHV Traderi mobiiliversioon on lihtne ja kiire: keskkonnas on võimalik saada reaalajas hinnainfot, kaubelda väärtpaberitega ning saada ruttu ülevaade positsioonide ja orderite kohta. LHV Traderit saab uuendusena kasutada ka Androidi operatsioonisüsteemis ning Apple’i ja Blackberry telefonides ja tahvelarvutites.

LHV internetipank on lihtne, mugav ja reklaamivaba veebikeskkond, kus kõik arveldused euroalal on tasuta.

Kauple valuutadega LHV Brokeris Alates juunist pakub LHV platvormi aktiivsele valuutaturgudel kauplejale. Peale valuutade annab LHV Broker ligipääsu ka maailma aktsiaturgudele ja mitmesugustele tuletisinstrumentidele. LHV Broker töötab arvutirakendusena, veebis ja mobiilis. Proovi tasuta demo aadressil lhv.ee/broker. Juunikuus on uutele liitujatele individuaalne valuutakauplemise teemaline nõustamine tasuta.

Koostöö KredExiga KredEx hakkab koostöös liisinguettevõtete ja pankadega pakkuma tehnoloogiainvesteeringuteks mõeldud allutatud laenu, mis katab ettevõtja eest liisingu või laenu omafinantseeringu. Allutatud laenuga saab ettevõtja investeerida tehnoloogiasse ka juhul, kui tal ei ole nõutavaks omafinantseeringuks piisavalt vaba raha. Esimesena hakkab tehnoloogialaenu KredExiga koostöös pakkuma LHV Pank. Pikemalt saab selle teemaga tutvuda leheküljel 52.

71

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Raamatud

Väärt lugemist LHV raamatukogus Oleme LHV raamatukogus teinud ruumi 16 uuele teosele, mille sekka mahub aegumatuid klassikuid, kuid ka viimase aja põletavamatel teemadel välja antud värskemaid kirjutisi.

Be nj a m in G ra ha m , D av id D odd, S e th K l ar m an Security Analysis: Sixth Edition (2008) Benjamin Grahami ja teiste autorite rohkem kui 700 lehekülje pikkust raamatut nimetavad paljud investorid piibliks, kus selgitatakse väärtusinvesteerimise tagamaid ja aidatakse mõista, kuidas käib kriteeriumidele vastava ettevõtte otsimine ja selle analüüsimine. Kuigi teose algversioon on kirjutatud üle 70 aasta tagasi ja maailma finantsturud teinud selle ajaga läbi tohutu arenguhüppe, siis praktilise väljundi leiavad raamatus jagatud soovitused tänapäevalgi, sest turu toimimine ja ettevõtte juhtimine käib ikka samade aluspõhimõtete järgi.

R i c h ar d C . Ko o The Holy Grail of Macroeconomics: Lessons from Japan’s Great Recession (2009) Jaapani n-ö kadunud aastakümneid on kantud küll struktuursete probleemide, küll panganduse, küll ebaõnnestunud rahapoliitika arvele, ent Richard Koo sõnul lasub süü hoopis bilansilisel majandussurutisel, mille käivitas 1980-ndate varaklasside mulli lõhkemine. Ettevõtted kasutavad madalate intressimääradega keskkonnas ära kõiki võimalusi, et suurt kasumit saada, kuid Jaapanis seadsid ettevõtted toona prioriteediks oma võla vähendamise. Selline kollektiivne teguviis muutis keskpanga elavdavad rahasüstid ebatõhusaks ja viis majanduse deflatsioonitsüklisse.

J o h n M aul d i n , J o n at h an T epper The End Game: The End of the Debt SuperCycle and How It Changes Everything (2004) Maailmamajanduse üks suurimaid ohuallikaid on finantssüsteemis jätkuvalt valitsev tohutu võlakoormus, mis tekitab väga palju teadmatust nii makromajanduse kui ka investeerimise valdkonnas. Üleilmse finantskriisiga oleme John Mauldini ja Jonathan Tepperi arvates jõudnud lähemale lõppmängule, mis kulmineerub võlgadesse mattunud lääneriikide suutmatusega praeguste madalate intresside juures raha juurde laenata. See aga tähendab kesist majanduskasvu pikema aja jooksul, põikpäiselt püsivat suurt tööpuudust ja lühemaid tõusuperioode majandussurutiste vahel.

Raamatu lõpus annavad autorid ka mõned soovitused, kust ja kuidas võiks investor selliste sündmuste ilmnemisel kaitset otsida.

t e kst : e rko rebane

LHV Panga analüütik inve ste e ri – nr 2/20 1 1

72

Lo r en C. Steffy

J a m e s C ra m e r

Drowning in Oil: BP & the Reckless Pursuit of Profit (2010)

Confessions of a Street Addict (2003)

Sündmused, mis hakkasid arenema 2010. aasta aprillis pärast plahvatust ühes Mehhiko lahe naftapuurtornis, ei olnud tingitud lühiajalisest hoolimatusest.

Loren Steffy viib lugeja seiklusele läbi BP ajaloo, tutvustades tegevjuhi kohal istunud inimesi ja näidates, kuidas kasumile orienteeritud ja ohutusreegleid eirava kultuuriga naftaettevõtte puhul oli tööstuse ajaloo suurim merereostus vaid aja küsimus.

73

Tänu aastakümnete pikkusele kogemusele, ohtratele teleesinemistele, igapäevastele artiklitele ning mõistagi hüperaktiivsele ja ekstsentrilisele iseloomule teab kogu Wall Street, kes on Jim Cramer.

Käesolevas autobiograafias räägib Cramer ausal ja paljastaval moel, mis paneb rahamaailma rattad pöörlema, kuidas näeb välja riskimaandusfondi köögipool, millest huvituvad maaklerifirmad kõige rohkem jpm. Ühtlasi annab raamat hea ülevaate 1997. aasta Aasia finantskriisist, Long-Term Capital Managementi kokkukukkumisest ja dot comi mulli lõhkemisest, näidates, kuidas investor võib edukas olla ka kõige keerulisematel aegadel.

P e te r Ly n c h , J o hn R o t h c h i l d Beating the Street (1994) Peter Lynchi raamat kuulub investori kohustusliku kirjanduse nimekirja, kuid sobib väga hästi ka neile, kes ei tunne end investeerimises veel väga koduselt.

1977. aastal Fidelity Magellani fondi etteotsa nimetatud Peter Lynch suutis 13 aasta jooksul saavutada keskmise aastase tootluse 29%. Sellele ajale tagasi vaadates annabki ta ülevaate oma investeerimisstiilist ja strateegiatest, mida võib vaatamata ajaloolistele näidetele endiselt eeskujuks võtta.

P et e r L . B r an d t

R o ddy B o y d

A Diary of a Professional Commodity Trader: Lessons from 21 Weeks of Real Trading (2011)

Fatal Risk: A Cautionary Tale of AIG’s Corporate Suicide (2011)

Peter Brandt pole avalikkuse jaoks väga tuntud kaupleja, ent tema edukas 30-aastane karjäär annab hea põhjuse tema ärakuulamiseks.

Brandt kajastab üksipulgi tehinguid 2009. aasta detsembrist kuni 2010. aasta maini, kirjeldades lugejale tehinguteni viinud põhjusi, riski juhtimise viise ja lõpptulemust. Ta annab nõu, kuidas positsiooni võtmist ajastada, hinnasihti seada ja tõhusalt kauplemisvahendeid rakendada.

Seetõttu peaks raamat olema suureks abiks neile, kes on alles hakanud kauplemise vastu huvi tundma, kuid kindlasti leidub midagi kõrva taha panemiseks ka professionaalidel.

Kui üleilmse finantskriisi kahe peamise tõukejõu – subprime’i laenude ja Lehman Brothersi pankroti – teemal on kirjutatud kümneid raamatuid, siis märksa vähem leidub kirjandust maailma suurima kindlustusseltsi American International Group (AIG) probleemide kohta, millel oli sündmuste võimendamises keskne roll. Raamatus uuritakse süvitsi, kuidas loodi AIG finantstoodete üksus ning kuidas sai sellest ühel hetkel kogu ettevõtte oluline kasumiallikas ja lõpuks kirstunael.

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm pääset LHV seminaridele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Tere meie uute internernetipanka!” Tasuta pääsmed võitsid Timmo Toomla, Julia Sarapuu ja Mart Suurkask.

Palju õnne!

ristsõ na ko o staja : gunnar press inve ste e ri – nr 2/20 1 1

74

Teie uus raamatupidaja

• Saadab klientidele arveid • Jälgib võlgnevusi • Peab arvet kulude üle • Maksab arveid

Merit Aktiva on väikefirma juhi ja ettevõtja jaoks tehtud tarkvara, mis aitab raamatupidamise töö ära teha ning seega kulusid kokku hoida. Aktivaga töötamine on nii lihtne, et igaüks saab sellega hakkama.

Kui olete ettevõtja, kes tahab oma äriasjadel kätt pulsil hoida, siis ei ole raamatupidamisbüroost täismahus teenuse tellimine Teile parim variant. Väga lihtne on ise oma klientidele müügiarveid saata, ostuarveid arvele võtta ja pangamakseid teha. Kuna Merit Aktivas on kogu raamatupidamise tarkus sees, siis pärast dokumentide sisestamist ongi raamatupidamine samahästi kui tehtud. Igal ajal saate välja võtta kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande, rääkimata müügi- ja ostuaruannetest ning käibedeklaratsioonist.

Kui vajate mõne keerukama tehingu puhul professionaalse raamatupidaja abi, siis on see ainult telefonikõne kaugusel. Kiiret abi saate meie tasuta klienditoe telefonilt, keerukamatel juhtudel aitavad meie konsultandid kogu Teie raamatupidamise üle kontrollida.

Millest alustada?

Soovitame Teil paigaldada enda arvutisse Merit Aktiva tasuta prooviversiooni ja lihtsalt tööle hakata.

Prooviversiooni saate alla laadida meie kodulehelt www.merit.ee Prooviversioonis saab sisestada kuni 100 dokumenti igast liigist.

Kui see maht saab täis, saate üle minna piiranguteta versioonile, mis maksab ainult 25 € kuus.

Kui tellite terveks aastaks, siis on hind veel 17% soodsam, 249 € aastas.

Minge kodulehele www.merit.ee ja proovige kohe!

Tasuta klienditugi tel. 776 9333 klienditugi@merit.ee

Klienditeenindus ja müük tel. 617 7111 merit@merit.ee