I 2012

lhv panga ajakiri nr 1/2012

muusika eri

Talendid F채nnid Raha Helen Sildna viib Eesti popmuusikat suurde maailma In ter v juu: P e t r i Lunden Ettev천te: Paiste A jal ugu: Noodi채rist MP3-ni Gu r u: Madonna

Juhtkiri

Sisukord t ekst : erki kert LHV Panga investeerimispanganduse osakonna juht

Parim börsiliige neid, kes on viimase aasta jooksul börsil mõne tehingu teinud, on Eestis ligikaudu viis tuhat ning neid, kes mõtlevad säästmise puhul esimese võimalusena investeerimisele, leidub meil üksnes üks-kaks protsenti.

Fakte võiks tuua esile veel, ehkki pilt on selge – paljude eestlaste jaoks tundub investeerimine sama kauge ja keeruline kui harfi sõrmitsemine. Ometi on ajalugu näidanud, et investeerimine on sisuliselt ainus võimalus kaitsta oma sääste inflatsiooni eest.

Seepärast võttis LHV Pank juba kümme aastat tagasi oma ülesandeks hakata andma investeerimisharidust. Meie eesmärk ei ole koolitada investeerimisala harfivirtuoose, vaid tutvustada inimestele selle erilise kontserdisaali võlusid ja võimalusi.

Enamasti piisab julgest pealehakkamisest, et oma säästud inflatsiooni käest tagasi võita. Investeerimine ei ole keeruline, kui seda õigesti teha.

Meil on hea meel, et LHV Panga tööd on tunnustatud. Aasta alguses nimetas Nasdaq OMX meie panga Balti parimaks börsiliikmeks.

Edukat investeerimist!

4 intervjuu

Helen Sildna räägib Eesti muusikaärist 12 investori abc

Autorlus kui investeering 16 intervjuu

Rootslasest muusikaärimees Petri Lunden jagab kogemusi 22 ajalugu

Kuidas sai muusikatööstusest miljardiäri?

28 ettevõte

Eesti taustaga trummitaldrikute tootja Paiste 34 innovatsioon

Garage48 otsib muusikatehnoloogia lahendusi 36 sündmus

Mutant Discol on oma kindel fänkond 38 persoon

Rokkar Duff McKagan annab investeerimisnõu 42 guru

Popikoon Madonna rahamasin töötab täisvõimsusel 52 isiksus

Dirigent Eri Klas 54 arvamus

Muusikakriitik Tõnis Kahu vaatab tulevikku 56 vidinad

Uut tehnoloogiailmas 58 analüütikute lemmik

Väetisetootja Mosaic 60 elukutse

Kaupleja Rain Mölderkivi räägib oma tööst 66 pension

Rahal on rahvus 70 lhv toetab

Hooandja.ee viib kokku ideed ja toetajad 72 lhv panga uudised 74 Ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga.

Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Andres Kask 3

Toimetamine ja kujundus: OÜ Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm Kaanefoto: Anu Hammer

Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Trükk: Kroonpress Trükiarv: 70 000

Reklaam: LHV/Nordicom Ajakiri on trükitud FSC-sertifikaadiga keskkonnasõbralikule paberile.

Investeerimisalaseid kaastöid ootame aadressil investeeri@lhv.ee.

Tellimise ja reklaamiga seotud küsimused: lhv@lhv.ee või 6 800 400. i nve ste e ri – nr 1/2012

fotod: anu ha mme r

Rubriik

inve ste e ri – nr 1/20 12

4

Eden daja tallinn music weeki – eesti muusika talendifestivali – korraldaja helen sildna on võtnud südameasjaks tutvustada eesti muusikat maailmas, sest ta näeb sellel eksporttööstusena head potentsiaali.

Kuidas hindate Eesti muusikatööstuse hetkeseisu?

Ligi kümme aastat tagasi, kui töötasin kontserdikorraldusfirmas BDG, ütles Soome suurima kontsertagentuuri Live Nation Finland juht Risto Juvonen kuldsed sõnad: „Eestisse ei teki kunagi stabiilset kontserditurgu, kui te ei hakka oma kohaliku talendiga tööd tegema.” Tol hetkel ei jõudnud see sõnum mulle päris kohale, sest olime siis ametis välisartistide toomisega Eestisse ja oli raske ette kujutada, et me võiks mõne Eesti artisti karjääri kodus või rahvusvaheliselt aasta ringi arendada. Ent praegune seis on kii5

duväärt – iga aastaga tekib, kasvab ja areneb uusi põnevaid talente.

Puudu on ettevõtlusstruktuurist, mis oleks valmis ja võimeline siinseid andekaid inimesi rahvusvaheliselt tutvustama ja esindama. Selles vallas on palju abi tänavu juba neljandat aastat peetavast talendifestivalist Tallinn Music Week, kuhu jõuab Eesti artiste vaatama ja kohalike ettevõtjatega kontakte looma ligikaudu 250 välisriikide muusikaettevõtjat ja -organisatsiooni. Teist aastat on käimas muusikaettevõtjate meistrikursus, mida korraldab 2010. aastal loodud valdkonna ettevõtlust arendav organisatsioon Eesti

Ekspordipotentsiaal Soome rahvaarv on 5,4 miljonit ja 2008. aastal hinnati selle riigi muusikaekspordi mahu koguväärtuseks 23 324 231 eurot.

Meie 1,3-miljonilise rahvaarvuga võiks Eesti muusikaekspordi mahu koguväärtus olla kümne aasta pärast näiteks vähemalt 5–8 miljonit eurot.

küsitle s: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 1/2012

Intervjuu

Mikk Targo Eesti Autorite Ühingu juhatuse esimees Olen veendunud, et potentsiaali on meie muusikutel tohutult. Loodame, et ka meie riik hakkab ükskord aru saama, missugune ressurss on riigil ekspordivaldkonnas kasutamata jäänud.

2011. aastal toetasid MTÜ Eesti Autorite Ühing (EAÜ) ja MTÜ Eesti Muusika Eksport (EME) ekspordikõlblikke ettevõtmisi 56 070 euroga, 2012. aastal annavad nad muusika ekspordiprojektide jaoks 70 000 eurot.

Muusika Arenduskeskus. Artistid on hakanud aru saama professionaalse mänedžeri, agentuuri, plaadifirma ja kirjastaja vajalikkusest, nende esindajad arendavad üha jõudsamalt rahvusvahelisi kontakte.

Tähelepanuväärne on ka tihenenud koostöö nii Läti kui ka Soome korraldajate ja festivalidega. Kui paar aastat tagasi ei teadnud meie naaberriigid siinsest muusikast suurt midagi, siis nüüd on üsna tavaline, et iga kuu mängib mõni Eesti bänd näiteks Riia klubides. Samuti on saanud juba harjumuseks, et tähtsatel rahvusvahelistel talendifestivalidel on alati esindatud ka Eesti artistid.

Kuna Eesti turg on tilluke, on võimalus tegutseda välisriikides siinse muusikatööstuse jaoks elu ja surma küsimus. Islandi muusikaekspordi juhi sõnul tuleb lähtuda lihtsast motost export or die [ekspordi või sure – toim]. Julgustavalt mõjub sealjuures see, et kui 300 000 elanikuga

Milline on Eesti muusika ekspordipotentsiaal?

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal on 2009. aasta seisuga suurim Eesti muusika ekspordiartikkel Estonia klaver, mis moodustab 95% muusikavaldkonna ekspordituludest. Ootan põnevusega värskemaid andmeid, mis kajastaksid ka aastat 2011, ning loodan, et midagi on selles vallas ehk muutunud.

Meie muusika ekspordipotentsiaal on väga suur – kui 2009. aastal tulid esimesed 100 väliskülalist Tallinn Music Weeki konverentsile ja festivalile, olid paljud neist tugeva eelarvamusega – Eesti popmuusikast teati vaid Eurovisiooni võidulaulu ja see oli kujundanud meist teatud värvinguga kitsa pildi. Seepärast oldi üllatunud, et siin on selline hulk talente, vaimustuti meie mitmekesisest ja huvitavast muusikamaastikust. Nüüdseks on see sõnum üle maailma levinud. Paari aastaga oleme

Meie muusika ekspordipotentsiaal on väga suur Island suudab seda nii edukalt, pole ühtegi põhjust, miks meie ei võiks sama saavutada.

Mainimata ei saa jätta viimaste aastate üht eredamat edulugu - ansamblit Ewert and the Two Dragons. Nende näide tõestab, et ka Eesti artistil on võimalik müüa välja 1800 piletit Nokia kontserdisaali, esineda festivalide pealavadel ja olla pikalt plaadimüügitabelite tipus. Kõige selle eelduseks on valmisolek teha kõvasti tööd.

Ka bändi rahvusvahelised edusammud on enneolematud – erinevais Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas esindavad teda professionaalsed agentuurid, nende plaat on rahvusvahelises levis, tuuritatakse Euroopas ja nende festivalisuvi tuleb väga tihe. inve ste e ri – nr 1/20 12

jõudnud selleni, et Eesti muusika on rahvusvahelises muusikaettevõtjate ringkonnas ühtäkki cool – sellest räägitakse ja inimesed, kes ei ole asjaga kursis, püüavad sellest kiiresti ülevaadet saada.

Hetkel on see õhus olev vaimustus kõik veel suures mahus kasutamata potentsiaal – huvi, mis ei ole veel rakendust leidnud. Samal ajal tehakse aga mitme talendiga juba tööd – nimetamist väärivad Maria Minerva, Metsatöll, Ewert and the Two Dragons, Iiris, Bert on Beats, raketina elektroonikamaailmas tõusnud Mord Fustang. Tekkimas on lumepalliefekt, mis tähendab, et mida tugevamaks muutuvad muusikaettevõtjate kontaktid, mida oskuslikumalt kavandavad artistid oma karjääri, seda targemini nad mõtlevad 6

7

i nve ste e ri – nr 1/2012

Intervjuu

läbi, kuidas uue publikuni jõuda, seda suuremaks kujuneb nende Eesti esinejate hulk, kes tegutsevad rahvusvahelisel areenil ja kelle tegevusest hakkab Eestisse laekuma ka eksporditulu.

Peeter Rebane Kontserdikorraldaja Eesti popmuusikat iseloomustaksin ma sõnaga arenev. Aina rohkem tekib uusi omanäolisi artiste ja see annab lootust, et nad saavutavad ühel päeval ka maailmas tähelepanu.

Omanäolisus ja selle turundamine on siin kõige alus.

Sel rindel teeb Helen väga tublit tööd, mida tuleks veelgi enam toetada nii riiklikul kui ka eratasandil. inve ste e ri – nr 1/20 12

Kas Eesti muusikud on liiga koduturukesksed?

Eesti artistidel jääb tihtilugu puudu konteksti tajumise oskusest, arusaamast, milline on üleilmne konkurents tegelikult. Paljud artistid, kes on käinud sellistel üleeuroopalistel talendifestivalidel nagu näiteks Eurosonic, kus astub üles umbes 300 artisti, saavad kõigepealt šoki. Nad on seal ümbritsetud kogu Euroopast kohale tulnud artistidest, kes on väga heal tasemel nii muusikalise külje, professionaalse ettevalmistuse kui

ka management’i pädevuse poolest. Siis mõistavad meie artistid, et rahvusvahelisel turul tuleb konkureerida iga riigi parimatega.

Oluline on olla rahvusvahelise muusikaga kursis, et osata end konteksti paigutada ja mõelda läbi, kes võiks olla viljeletava muusika kuulajaskond ja partnerid (plaadifirmad, agentuurid, festivalid jne).

Tasub meeles pidada, et rahvusvahelisel muusikaturul on alati ruumi millegi jaoks, mis on eriline, omanäoline ja eristuv. Eestisse ei tulda otsima mingi popformaadi täiuslikku esindajat, siia tullakse millegi uue, huvitava, värske ja omanäolise jahile.

Seepärast peab iga artist tegema loominguliselt just seda, mis on talle loomuomane. Olen alati olnud arvamusel, et parem on laulda heas eesti keeles kui halvas inglise keeles. Samas on absurdne see, et inglise keeles laulvaid bände Eestis aeg-ajalt kritiseeritakse. Ewert and the Two Dragons teeb imelist, ehedat muusikat, ingliskeelsete sõnadega muusika kirjutamine tuleb nende jaoks loomulikult ja publikule see sobib. Igal pool teatakse sellest hoolimata, et see on Eesti muusika. Ja parimat rahvusvahelist turundust ei saagi meie riigil olla.

Kui palju tegutsevad Eesti muusikud selle nimel, et välismaal läbi lüüa?

Eelkõige on rahvusvaheliselt tuntud meie heliloojad – loomulikult Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür. Siiski muutuvad ka teised artistid järjest aktiivsemaks, suurendatakse oma teadlikkust. Loomulikult oli ka enne muusikavaldkonnas edulugusid ja ettevõtjaid, kes suhtlesid-tegutsesid rahvusvahelisel areenil, nüüd aga on tekkimas mingi süsteemsus. Kui muusikaettevõtjate meistrikursusega õnnestub jätkata, tekiks iga aasta juurde vähemalt 30 noort mänedžeri, kellel on soov rahvusvaheliselt tegutseda. Välisriikides on vaja artistist ja mänedžerist koosnevat komplekti, mis ei ole Eesti-siseselt alati hädavajalik.

8

A Daimler Brand CO2-emission alates 134–169 g/km ja keskmine kütusekulu 5.1–7.3 l/100 km.

Esitleme Mercedes-Benzi klassikuid Silberautol on au Teile esitleda tõelist klassikat, autosid, mis on saanud turvalisuse, sõidumugavuse, ökonoomsuse, keskkonnasõbralikkuse ja eeskujuliku tehnoloogia sünonüümiks kogu maailmas. Pikaajalisi kogemusi ning klientide eelistusi arvesse võttes oleme kokku pannud ilmselt just Teile sobiva varustuspaketi.

Atraktiivse varustuspaketiga Mercedes-Benz C 180 CGI BlueEFFICIENCY “Avantgarde”

Atraktiivse varustuspaketiga Mercedes-Benz E 200 CDI BlueEFFICIENCY “Avantgarde”

Kampaaniahind 34 500 €

Kampaaniahind 42 000 €

Hinnavõit 5 628 € Kuumakse 399 €*

Hinnavõit 6 900 € Kuumakse 489 €*

Täpsem info www.silberauto.ee/klassikud

Kampaania kehtib kuni 31.05.2012. * Näidiskuumakse arvutatud: kasutusrendi periood 60 kuud, sissemakse 10%, intress 3,9%, jääkväärtus 30% läbisõidupiiranguga kuni 100 000 km.

9

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 i nve ste e ri – nr 1/2012 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

Intervjuu

Tõnu Kaljuste Dirigent Kui vaadelda hetkeseisu majanduslikust vaatenurgast, siis tuntumad heliloojad kirjastavad oma loomingut välismaa kirjastustes – Arvo Pärt teeb seda Universal Edition Viennas; Erkki-Sven Tüür Petersis. Eesti kirjastuskultuur on vähe arenenud ja siin puuduvad rahvusvahelise haardega plaadifirmad. Kui aga hinnata seisu Eesti nüüdismuusika (mitte popmuusika) kvaliteedi seisukohast, siis see on tasemel ja selle maine on suurepärane.

Miks pole Eesti muusikutel erinevalt põhjanaabritest õnnestunud veel suurt edu saavutada?

Soomes hakkasid plaadifirmad, agentuurid ja korraldusmeeskonnad välja kujunema juba 1970. aastail. 1990. aastatel said saatis muusikaeksporti esimene edu Boomfunk MC ja HIM-iga. Igal suuremal kontserdikorraldusfirmal on peale rahvusvaheliste esinejate ka oma kohalike artistide nimekiri, keda esindatakse. Eesti ettevõtlus on aga vaid 20 aasta vanune, loomeettevõtlus on veel värskem mõiste.

Kui vaatame oma ajaloolist tausta, siis nõukogude ajal oli ettevõtlus keelatud ning riiklikult lubatud avaldumisvormides kultuuri ja loomingut doteeriti 100%selt. On selge, et rahvusvaheline läbilöök tuleb ainult süstemaatilise tööga ja see võtab aega. Olen aga veendunud, et kümne aasta pärast on meil vähemalt viis artisti, keda tuntakse rahvusvaheliselt, ja

muusika vastu ning olla lihtsalt tore kultuuriüritus.

veel mitukümmend nime, kes tegutsevad edukalt oma žanris.

et ka publikuarv on sel korral rekordiline.

Meile on öeldud, et oleme nagu muusikavaldkonna PÖFF. Inimene võib võtta festivalikava kätte, tõmmata oma lemmikute nimedele ringid ümber, näha kolme päeva ja õhtuga mitutkümmend artisti ning saada päris hea ülevaate bändidest ja esinejatest, kes teevad praegu ilma.

Soovitaksin festivalil minna vaatama just neid artiste, keda ei ole varem nähtud – see on hea võimalus tutvuda uue ja värskega. Kui artist on juba festivalikavasse lisatud, siis on sellel mingi põhjus.

Kuidas on Tallinn Music Week aastate jooksul muutunud?

Oma formaadilt ja põhiolemuselt on see samaks jäänud. See on kogu Tallinna haarav muusikafestival, mis katab kõik muusikastiilid, ning kahepäevane muusikatööstuse konverents, millest võtab osa ligi 500 muusikaettevõtjat ja organisatsiooni üle maailma. Muutunud on aga see, et oleme tublisti kasvanud: kui 2009. aastal oli programmis 65 esinejat ja publikuarv oli 5500, siis sel aastal on programmis 183 esinejat 13 riigist, lisandunud on päevane linnalavade programm, mille raames astub rahva jaoks täiesti tasuta üles 51 esinejat galeriides, muusika- ja raamatupoodides ja täiesti ootamatutes kohtades nagu LHV pangakontor, Skype’i kontor, Nordic Hotel Forumi sviit. Usun,

Kui artist on juba festivalikavasse lisatud, siis on sellel mingi põhjus.

Mis on Tallinn Music Weeki eesmärk?

See festival tahab olla tööriistaks muusikavaldkonna väliskontaktide loomisel ja Eesti artistide tutvustamisel. Tallinn Music Weeki siht on tutvustada Eesti muusikat rahvusvaheliselt, parandada Eesti muusika mainet ja tuntust nii siin kui ka välismaal, näidata Eestit ja Tallinna põneva kultuuriturismi sihtkohana, tekitada huvi uue, põneva ja mitmekesise

inve ste e ri – nr 1/20 12

10

VAATA VÄRSKEIMAT INFOT, TUTVU ARTISTIDEGA JA PANE KOKKU OMA KAVA:

PIIRATUD KOGUS FESTIVALIPASSE HINNAGA 35 EUR / 30 EUR (ISIC-KAARDIGA) JA KONTSERTIDE ÜKSIKPILETID MÜÜGIL:

TMW.EE

PILETILEVI.EE

183 artisti 13 riigist 30 laval

Tee LHV pangakaardiga 10 tehingut ja võida festivalipass!

Tasuta LINNALAVA kontserdid LHV Panga Tallinna kliendikontoris ja üle kogu linna 30. ja 31. märtsil.

11

i nve ste e ri – nr 1/2012

Investori ABC

Looming letti! kas autoriõigus kaitseb tõesti ainult suurtööstuse huve või polegi olemas head lahendust, mis aitaks autoril oma loomingut turustada palju väiksema raha ja vaevaga?

t e kst : tri i n tuuli k

Advokaadibüroo Glimstedt intellektuaalse omandi õiguse advokaat inve ste e ri – nr 1/20 12

autoriõigusse võib suhtuda mitmeti.

Autori jaoks on see nagu kapital – miski, millelt saab teenida tulu. Teose kasutaja jaoks on autoriõigus aga tüütu lisakohustus – tal tuleb uurida välja, kas teose kasutamiseks on vaja kellegi nõusolekut ja maksta mingit tasu ning kas teose kasutamisele on seatud ka piiranguid.

Autori ja teose kasutaja vahel võivad omakorda tegutseda mitmesugused vahendajad, kelle jaoks on autoriõigus hoopiski takistus – miski, mis piirab nende tuluteenimise võimalusi, sest osa saadud rahast tuleb loovutada autorile. Sisuliselt on vahendaja huvi tagada, et kasutaja maksaks võimalikult palju ja autor küsiks võimalikult vähe tasu teose ja sellega seotud autoriõiguse kasutamise eest.

Digiajastu on käes Autor võib alati pakkuda oma teoseid ja nende autoriõigust otse huvitatud kasutajale, ilma et ta peaks selleks vahendajalt teenust ostma. Erandiks on autorite kollektiivse esindamise organisatsioonid, näiteks Eesti Autorite Ühing. Sellised mittetulundusühingud teostavad ja kaitsevad autoriõigust autorite eest. See tähendab, et ühingu liikmeks olev autor ei saa kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas ja liikmelepingus kokkulepitud mahus oma autoriõigust ise teostada.

Digiajastul on autoritel tekkinud palju uusi võimalusi oma teoste avaldamiseks ja levitamiseks: sotsiaalvõrgustikud, blogid, YouTube, failijagamisprogrammid, 12

i llus t rat s i oon : c orbi s

nutitelefon ja -televisioon jne. Probleemiks on asjaolu, et nende kanalite kasutajal on sageli keeruline kindlaks teha, kas mingi teos on avaldatud õiguspäraselt, st kas teose on andnud üldsusele kasutamiseks autor ise või on seda tehtud vähemalt tema loal. See on väga tähtis teadmine, sest autoriõiguse seaduse järgi võib füüsiline isik ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata isikliku kasutamise eesmärgil kopeerida ja tõlkida ainult õiguspäraselt avaldatud teost.

Näiteks kui muusik riputab oma MySpace’i kasutajakonto avalikul veebilehel üles omaloodud uue laulu stuudiosalvestise, võib eeldada, et see on avaldatud õiguspäraselt. Kui sama laulu on YouTube’i lisanud hoopis kolmas isik 13

ilma viiteta loo autorile, tekib tõsine kahtlus, kas autor on seda lubanud. Muudel juhtudel, näiteks teose salvestamiseks, esitamiseks, kogumiku koostamiseks, internetti üleslaadimiseks, tuletatud teose loomiseks või ärieesmärgil kasutamiseks, tuleb küsida autori luba ja/või maksta autoritasu, sealhulgas juhul, kui teost soovib kasutada juriidiline isik. Kui teos on juba avaldatud ilma autori nõusolekuta ja seda kasutatakse vastuolus tema sooviga, võib autor nõuda teose eemaldamist ja tekitatud kahju hüvitamist, samuti rikkumisest hoidumist tulevikus.

Selleks, et autoril oleks oma teose ja autoriõiguse üle kontroll, saab rakendada nii õiguslikke kui ka muid kaitsemeetmeid. i nve ste e ri – nr 1/2012

Investori ABC

Mida toob tulevik Kommentaarib Rootsi edukas muusikamanager Petri Lunden: Läänemaailmas on autoriõigus üks loovuse julgustamise alustalasid. Ükspuha, kas tegu on muusika, pildi või filmiga, autoriõigusel on tähtis roll. Autoriõigust ei saa kaotada, kuid võib-olla peaks senistes reeglites tegema mõningaid muudatusi, et kohaneda oleviku ja tulevikuga. Uue toote või teenuse turuletoomisel võibki mõnikord saada suurimaks takistuseks just autoriõigus, seepärast tuleks leida kuldne kesktee. Praegu on olukord selline, et kui meie sinuga sooviksime kasutada näiteks ansambli AC/DC muusikat oma toote reklaamis, oleks seda väga keeruline teha, esmajoones rahvusvahelisel tasemel. See on suurim komistuskivi.

Kõige kindlam viis tagada, et autoriõigust ei rikuta, on kaitsta oma teost füüsiliste või tehniliste kaitsemeetmetega nii, et kolmandatel isikutel puudub sellele ligipääs. Näiteks saab kaitsta elektroonilise faili salasõnaga, salvestada andmed mittekopeeritavale andmekandjale, hoida teost ainult krüpteeritud, turvalises keskkonnas või võimaldada teost kasutada üksnes ühes kindlas arvutis või arvutivõrgus. Kui on oht, et teos võib kasutamise käigus lihtsasti muutuda ja teose uusversioone on algversioonist keeruline eristada, on abiks ajatempliteenused.

Need võimaldavad fikseerida originaalteose tervikluse kindla ajahetke seisuga.

Tihti peetakse heaks kaitsetaktikaks seda, kui loominguline idee jäetakse enda teada ega räägita sellest kellelegi. Siin tuleb tähele panna, et autoriõigus ei kaitse mitte ideid ega meetodeid, vaid nende väljendusvormi. Ainuüksi idee olemasolust ei piisa, et see oleks autoriõigusega kaitstud – kaitse tekib alles loometöö tulemusel valminud idee teostusele. Järelikult, kui jääda liiga kauaks ootama, võib keegi teine sama idee ellu viia ja omandada selle tulemusel hoopis ise autoriõigused. Sellisel juhul võib olla keerukas hiljem vaidluse korral tõendada, et kumbki autor on idee teostuseni jõudnud iseseisvalt ning tegemist ei ole plagiaadiga.

kasutamiseks luba samal ajal mitmele isikule, piisab ka kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist (näiteks e-post, kasutustingimused veebilehel, Skype, faks).

Eraldi litsentsitüübiks saab lugeda nn avaliku litsentsi. Nii annab autor oma teose kasutamiseks litsentsi avalikkusele, st määramata isikute ringile. Avalik litsents ei tähenda, et teost võib kasutada piiramatult, vaid seda, et autor määrab litsentsitingimustes kõigile isikutele ühtselt kindlaks, kas teost võib kasutada näiteks ärieesmärgil, millistel tingimustel võib teost teiste isikutega jagada või töödelda ning kas ja kuidas tuleb autorile viidata.

Kõige tuntum näide sellisest litsentsist on rahvusvaheline Creative Commonsi tasuta litsents, mis on nüüdseks ka eestindatud.

Muutuste ootuses Ülalkirjeldatud kaitsemeetmeid kombineerides võib näiteks iga interpreet panna juba praegu oma esituse salvestise avaliku litsentsi alusel veebi üles, lubada selle allalaadimist ainult vastava tasu maksmise eest (pangalingi kaudu), piirata salvestise kuulamise võimalust mõne konkreetse seadmega või nõuda, et salvestist kasutataks ainult isiklikuks, mitteäriliseks otstarbeks.

Niisuguse tehnilise lahenduse väljatöötamine on eraisikule kindlasti koormav,

Idee olemasolust ei piisa, et see oleks autoriõigusega kaitstud.

Autori tüüpiline õiguslik kaitsemeede on sõlmida teose kasutajaga litsentsileping, kus määratakse täpselt kindlaks, milliste õiguste ulatuses, millisel territooriumil, kui kaua ja kellel on lubatud teost kasutada. Kui teost võib kasutada ainult üks isik eksklusiivselt, on tegemist ainulitsentsiga ja sellisel juhul tuleb leping sõlmida kindlasti kirjalikult. Lihtlitsentsi puhul, millega antakse ühe ja sama teose inve ste e ri – nr 1/20 12

ent mitte teostamatu. Õnneks on ettevõtlikud inimesed Eesti idufirmadest ja muusikasektorist jõudusid ühendamas.

Märtsi teisel poolel peetaval Garage48 Tallinn Music Weeki kahepäevaselt sessioonilt on oodata uuenduslikke ja lennukaid lahendusi, mis muudavad Eesti muusikute autoriõiguse haldamise tunduvalt mugavamaks ja läbipaistvamaks.

14

Tuliuus Range Rover Evoque – kõige väiksem, kergem ja kütusesäästlikum Range Rover, mida maailm eales näinud. Stiilne, jõulise välimusega cross-coupé toob tipptasemel meisterlikkuse, luksuse, soorituse ning Land Roverile omase maastikuläbivuse esile senisest elegantsemal ja kompaktsemal kujul.

Selle jätkusuutliku elustiili esindaja CO2 emissioon on vaid 130 g/km ning keskmine kütusekulu 4,9 l / 100 km kohta. Mudel on saadaval nii neli- kui esiveolise versioonina. Dünaamiline, kõigil maastikel ühtviisi vilgas ning kõigil pinnastel võimekas - Adaptive Dynamics ja MagneRideTM, Land Rover Terrain Response™ on Evoque’i ainulaadsed abimehed.

rangerover.ee TULE JA KOGE STIILSEMAT SÕIDUELAMUST 15

Inchcape Motors Eesti OÜ Läike tee 38, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa ste e ri – nr 1/2012 tel 663 0600, e-post info@inchcape.ee, www.inchcape.ee,i nve facebook.com/LandRoverEesti

Intervjuu

Rootsi kogemus rootsi muusikatööstuse edu on kadestusväärne. maailmakuulsate ansamblite rootslasest mänedžer petri lunden räägib rootslaste edu tagamaadest ja jagab soovitusi ka eestlastele.

küsitles h et lin vi llak inve ste e ri – nr 1/20 12

Miks on Rootsi muusikatööstusel nii hästi läinud?

Kui ma teaksin sellele täpset vastust, siis ma ilmselt ei teeks oma tööd nii, nagu teen seda praegu. Siiski on mul teooria selle kohta, miks Rootsil on muusikaäris niivõrd hästi läinud. See teooria kannab nime ABBA. Kui nad varastel 1970ndatel alustasid, siis lisaks sellele, et nad olid Rootsi bänd, oli neil ka rootslasest mänedžer, produtsent ja kontserdikorraldaja ning kõik muu vajalik tuli samuti Rootsist. Nad said kõik teadmised sellest, kuidas luua rahvusvaheliselt edukas bänd, mis jääb ka püsima. Eurovisioni

lauluvõistlusel saavutas ABBA ootamatu läbimurde ning nende kogemustest said õppida kõik tolleaegsed ja ka hilisemad muusikatööstusega seotud inimesed.

Uue põlvkonna inimesed, mina nende hulgas, võisid helistada kas või Thomas Johanssonile, kes toona tegeles ABBA kontserdituuridega ja kellest nüüdseks on saanud Live Nationi juhatuse liige.

Johansson on korraldanud ka kõik Roxette’i ja Europe’i turneed. Juba ainuüksi tema teadmistepagas on selles valdkonnas tohutu. Kõikide ABBA juures vaeva näinud asjatundjate tööd kopeeritakse tänini.

16

f o t o : Pat ri c Ull ae us

17

i nve ste e ri – nr 1/2012

Intervjuu The Cardigans.

Petri Lundeni kõige edukam bänd. Müünud üle 10 miljoni plaadi.

Stabiilne kvaliteet ongi Perti H. Lunden Agentuuri Hagenburg omanik ja juhatuse esimees (alates 2007. aasta septembrist), seotud veel mitme ettevõttega.

Alates 2001. aasta jaanuarist on ta Rootsi jalgpalliliidu muusikanõustaja.

International Live Music Conference (ILMC) on teda kolmel korral tunnustanud kõige meisterlikuma mänedžeri auhinnaga.

Lunden on ka Soome armee kapral, kyokushin’i karate nooremõpetaja ja eralennuki piloot. Aastail 1981–1985 laulis ja mängis kitarri punkbändis Anti-Hund Mina.

Millist enda projekti peate kõige edukamaks?

Minu jaoks on kõige edukam olnud muidugi The Cardigans. Nad on kogu maailmas müünud üle 10 miljoni plaadi.

Samuti on The Cardigans mulle kõige südamelähedasem, kuna võib öelda, et me lausa kasvasime koos üles. 18 aastat tagasi koostööd alustades olid nad 18–20-aastased ning teekond kuulsuse ja eduni on meil koos läbitud. Teiseks, kui ma tõin 2003. aastal uuesti kokku Europe’i, siis nende taas tähelepanu keskmesse saamine pani mu oskused tõsiselt proovile. Nüüd töötan uue bändi Heatiga, mille kohta oleme saanud üksnes head tagasisidet. Teadmised, mille olen saanud The Cardigansi, Ace of Base’i ja Europe’iga töötades, on olnud H.E.A.T.-i publiku ette toomisel suureks abiks.

Kui palju loeb rahvusvahelise edu poole pürgimisel ansambli päritolu?

Päritolumaa mängib tegelikult väikest rolli. Rahva- või etnomuusika puhul on asi ehk pisut teisiti, kuid popi või roki pu-

inve ste e ri – nr 1/20 12

hul ei mängi päritolu erilist rolli. Pigem peab muusika vastama teatavatele kvaliteedinõuetele – stabiilne kvaliteet ongi ehk kõige suurema kaaluga. Anne on püsiv väärtus. Eesti muusikatööstus on selleks ehk liiga väike. Talendi tabamiseks, õigeks pakendamiseks ja müügiks on vaja õigeid vahendeid. Ka Soome ja teised Skandinaavia riigid jäävad Rootsi edukusele alla. Maailma mõistes on Rootsi täiesti ainulaadne – siin elab 9 miljonit inimest ja me oleme suuruselt kolmas ingliskeelse muusika eksportija. Rootsi eksport ületab ka Kanada ja Austraalia, mis on ingliskeelsed riigid.

Miks on Rootsist juba aastakümneid tulnud edukaid artiste?

Igas riigis on andekaid inimesi, kuid raha teenimiseks ei piisa vaid heast laulu- või esinemisoskusest. Peab olema kogu pakett ning keegi, kellel on vajalikud sidemed ja kes on võimeline artisti tutvustama laiale maailmale. See on aga raske töö kõigile, kes projektis osalevad.

Näiteks The Cardigans saavutas läbi18

H.E.A.T. Viis aastat tagasi loodud ansamblist loodetakse palju.

f o t o : Jo h an C arlé n

Europe.

2003. aastal taas kokku tulnud ansambel, keda teatakse peamiselt 1986. aasta megahiti „The Final Countdown” järgi.

kõige suurema kaaluga murde kõigepealt Jaapanis ja sai alles siis suurema tuntuse Rootsis. See tagaski meile piisavalt raha, et The Cardigansi peamiselt Suurbritannias ja Rootsis müüa. Inglismaal saavutatud tõsiseltvõetavus tagaski selle, et saime tulla tagasi Rootsi ja end siin kuuldavaks teha.

Kodune muusikamaastik oli meile toona alles kolmas turg, kuhu tungisime. See on vaid üks näidetest. Ace of Base, kelle debüütplaati müüdi 23 miljonit, saavutas suure edu esiti USA-s. Olenemata edust võõrsil ei saanud nad kodupublikult sellist tunnustust. Ace of Base’i näol on tegemist Rootsi muusikatööstuse ühe suurema eksportartikliga.

Millest sõltub tänapäeval ansambli rahvusvaheline edu? Kas selleks on vaja head loomingut, edukat turundust, õnne või veel midagi?

See kõik mängib rolli. Selle kõrval, et keegi teeb head muusikat, on tänapäeval tähtis rahastamine, turundamine ja müük. Õnnel on täpselt nii suur või väike roll, et see sõltub heast planeerimisest.

19

Esimesena peab siiski olema plaan ja eesmärk ning raha. Väikesest riigist ei ole muusikat eksportida sugugi keerulisem kui suurest. Tõsi küll, Ameerika meelelahutaja koduturg on oluliselt suurem kui näiteks Eestis – seal on 217 miljoni inimese hulgas endale teatav hulk publikut leida lihtsam kui siin samaväärne kuulajaskond leida. Turg, kuhu on suunatud eesti keeles laulja muusika, on veelgi piiratum.

Plaadimüügist saadava tulu tähtsus on muusikaäris vähenenud ja kasvanud on kontserdipiletite müügi tähtsus. Kuidas see on muusika turundamist muutnud?

Kui varem oli plaadimüük muusiku karjääris ülioluline, siis nüüd on sellel kohal tuuritamine. Sellel on head ja halvad küljed. Kannatavad bändid, kes ei ole turneedel käinud või ei anna palju kontserte. Head live-bändid on sellest tohutult võitnud. Praegusajal peavad väga vähesed kollektiivid albumi väljaandmist esmatähtsaks. Põhirolli mängib suhtlus fännidega. Ajal, mil plaadikompaniid

Kokkupuude Eesti muusikaga „Ma olen mõningate Eesti artistide ja ansamblitega kokku puutunud. Näiteks tegin koostööd paari aasta taguste Eesti Eurovisionieelvooru võitjatega, kui nad võtsid minuga ühendust.

Samuti olen osa võtnud Tallinn Music Weekist. Peale selle mul kahjuks suurem kokkupuude puudub. Eesti on väike maa, mille muusikaeksport pole siiani olnud kuigi suur.”

i nve ste e ri – nr 1/2012

Intervjuu

olid tugevamal positsioonil, polnud fänni ja artisti vahel sellist suhet. Toona olid plaadiostjad lihtsalt üks suur mass – võis müüa 50 000 või miljon plaati, teadmata, kes need on ostnud. Tänapäeva muusik aga teab, kellele ta muusikat müüb, ning peab olema fännidega pidevalt ühenduses. Paljudel aga tekibki küsimus, kas meil on tulevikus plaadifirmasid üldse vaja. Praegu vastan ma sellele, et meil on

edu loodate saavutada, peavad olema ainuõiged. Võib küll trendidega kaasa minna, kuid tegelikult liigutab inimesi siiski muusika ise ja selle sõnum. Ülitähtis on kirjutada head lood. Kui see õnnestub ja publikule meeldib, siis tuleb ka tähelepanu. Järgmiseks tuleb kokku saada õigete inimestega, kes suudavad seda kõike edasi viia. Eesti artistidele on hea hüppelaud Tallinn Music

Ülitähtis on kirjutada head lood. plaadifirmasid kindlasti vaja, sest nemad on tegelikud riskivõtjad ja mängivad artisti eduloos suurt rolli. Selle saja aasta jooksul, mil plaadifirmad on tegutsenud, on ikka nähtud märke ohust, et plaadifirmasid pole varsti enam vaja. Ohustajateks on peetud ka näiteks raadiot ja televisiooni.

Plaadifirmade tulevikust „Plaadifirmad rahastavad albumite tegemist olenemata sellest, mis kanali kaudu neid müüakse. Samamoodi on nad salvestatud muusika turustamise ja turundamise taga olenemata kanalist, mille kaudu muusikat müüakse. Plaadistamisega seotud kulud on küll vähenenud. Varem olid stuudiod ja kõik sinna juurde kuuluv suured, kuid nüüd saab kõike teha palju odavamalt. Siiski on tegemist investeeringuga, mida vajab enamik artiste.

Teine osa on turundamine ja suhtekorraldus, mida on artistil õigesse kanalisse sattumiseks vaja.” inve ste e ri – nr 1/20 12

Kas suudate igast artistist tähe teha?

Ei, kindlasti mitte. Mul ei ole võlukepikest, millega võiksin muuta igaühe täheks. Eelkõige mängib rolli raske ja pidev töö ning pikaajaline plaan. Ma ei lähe iial välja selle peale, et „oh, meil on vaja vaid ühte hittlugu”, ja väga vähestel artistidel, kellega ma töötan, on selline suhtumine.

Esiteks tuleb leida artistile sobiv turg ja lihvida tema oskusi. Määrav tegur on ajastus ja see, et turg võtab artisti vastu, sest alati ei pruugi kõik minna loodetud rada pidi. Mõnikord on õige artist lihtsalt valel ajal vales kohas ja siis pole midagi parata.

Mida soovitate Eesti artistidele edu saavutamiseks?

Tehke seda, mida teete, ja lood, millega

Week. Selle tähtis osa on seminarid, kuhu kutsutakse rääkima eksperte.

Tegemist ei ole mitte raketiteadusega, vaid õigete kogemuste saamise ja hea planeerimisega.

Varem peeti edu aluseks lepingut rahvusvahelise plaadikompaniiga.

Kui palju sõltub sellest tänapäeval?

Väga naiivne oleks arvata, et suure plaadifirma jutule minnes saab endale kohe üleilmse plaadistuslepingu ja kõik sinna juurde kuuluva koos pöörase eduga.

Kõigil suurtel plaadifirmadel on kontorid riikides, kus nad tegutsevad, ning nende töötajate eesmärk ongi leida üles kohalikud talendid ja nendega esiteks kohalikul turul silma jääda. Artist ei tohi eeldada, et suur plaadifirma tagab talle suure edu.

Miks mitte teha koostööd mõne kohaliku või regionaalse eduka plaadifirmaga, näiteks mõne Baltikumi ettevõttega, kui seal töötavad osavad ja sihikindlad professionaalid? Konkurents on tihe ja reeglid paigas, kuid pole võimatu minna oma pisikese plaadifirmaga suure plaadifirma juurde, kes esindab artisti näiteks USA turul.

20

21

i nve ste e ri – nr 1/2012

Rubriik

tootmine areneb tööstuseks, kui leiutatakse masstootmise vahendid. tehnoloogia, mis võimaldab rahuldada inimkonna meeletut muusikajanu, leiutati küll üsna hiljuti, kuid juba oleme seisus, kus me ei tea, kuidas see edasi töötab.

inve ste e ri – nr 1/20 12

22

23

i nve ste e ri – nr 1/2012

Ajalugu

Thomas Alva Edison oma esimese fonograafiga.

1950. aastad: Ameerika teismelised lahutavad meelt vinüülplaate kuulates.

Esimene popikoon Kuni 18. sajandini loodi muusikat ja levitati noote peamiselt kirikute ja aristokraadist metseenide eestvõttel ja rahastamisel.

Väidetavalt oli tärkava muusikatööstuse esimene popikoon lapsgeeniusest helilooja ja interpreet Wolfgang Amadeus Mozart. Tema ja mõni tema kaasaegseist olid esimesed, kes hakkasid otsima võimalusi turustada oma muusikat ja ettekandekunsti laiemale avalikkusele. Sellist kaubanduslikku edu, mis saatis eluajal legendiks kujunenud Mozarti mälestuskontsertide sarju ning käsikirjade ja nootide müüki tema lese Constanze Weberi eestvedamisel, ei olnud muusikud varem näinud.

t e kst : ants vi ll inve ste e ri – nr 1/20 12

sellist heliteoste küllust, mis meid tehnoloogia arengu viljana ööpäev läbi peaaegu kõikjal saadab, ennustasid veel pool sajandit tagasi üksnes julged visionäärid.

Sajandeid oli muusika kergelt kättesaadav esmajoones neile, kes oskasid kas ise laulda või pilli mängida või jaksasid muusikuid palgata.

Muusikatööstuse ajalugu on eelkõige muusika salvestamise võimaluste ning salvestiste masstootmise ja -müügi ajalugu. Kvaliteetsete salvestusvahendite masslevikule eelnevat perioodi ehk nn noodiajastut võib praeguse tööstusega siduda kõigest tinglikult, kuigi see andis tööd paljudele muusikutele, heliloojatele ja noodikirjutajatele. Praegu hinnatakse muusikatööstuse üleilmset mahtu 50 miljardile dollarile ja see ei näita kahanemise märke.

Esimesed pääsukesed Aluse muusikatööstuse väljakujunemisele ja muusikatarbimise muutumisele pani aasta 1877, kui Thomas Alva Edison leiutas USA-s esimese töötava helisalvestusseadme – fonograafi. Ehkki esimene salvestis olevat olnud Edisoni enda sisse-

lauldud „Maryl oli väike tall”, kasutati salvestusseadmeid esialgu peamiselt kiirkirjutajate asenduseks.

Muusikaäri puhkes õitsele mõnevõrra hiljem, kui umbes aasta enne sajandivahetust leiutas keegi nutikas ettevõtja müntidega töötava fonograafiautomaadi.

Ta salvestas silindritele mõne laulu ja paigutas esimesed muusikaautomaadid rahvarohketesse passaažidesse. Äri läkski käima, fonograafe tootvaist ettevõtteist said fonograafirulle tootvad ettevõtted ehk plaadifirmade eelkäijad.

Kui Emile Berliner leiutas grammofoniplaadi ehk viisi, kuidas salvestisi sai pressi all masstootmises paljundada (erinevalt ühes eksemplaris salvestatavatest fonograafirullidest), oligi sündinud tehnoloogiline alus muusikarevolutsiooniks. Aastal 1900 müüdi ainuüksi USA-s üle kolme miljoni helipaadi ning noodiäri jäi lootusetult tagaplaanile. Peagi lisandus veel üks murranguline tehniline saavutus – ringhääling. Muusikakuulamise, muusikast osasaamise ja ka selle turustamise viisid olid alatiseks pöördeliselt muutunud.

24

Kuumad kuuekümnendad: Biitlid demonstreerivad koos Capitol Recordsi bossi Alan Livingstoniga oma esimesi kuldpaate Ameerika Ühendriikides.

Seitsmekümnendate rokisaurus: Led Zeppelin mitte ainult ei müünud sadades miljonites LP-sid, vaid pani aluse ka kaasaegsetele supertuuridele.

Ärimudelite muutumine Nagu igas teiseski valdkonnas, on rohkem kui sajandivanuses muusikatööstuses olnud palju muutusi. Ettevõtteid on tekkinud, liitunud ja kadunud. Peamine suundumus on pikka aega olnud sama: turul jääb ettevõtteid üha vähemaks ja need kasvavad üha suuremaks.

Praeguseks on tegutsema jäänud nn suur kolmik: WEA, Sony Music (mis on endaga liitnud CBS-i ja hiljem BMG) ja Universal Music Group (endine MCA, millega oli ühinenud PolyGram, millega oli mullu omakorda liitunud viimane kunagisest suurest kuuikust, EMI).

Kindlasti on konsolideerimise üks põhjus tööstusala seniste äriskeemide kokkuvarisemine. Tarbijad kulutavad muusikale tunduvalt vähem kui kõrgaegadel ehk 1990. aastail. CD-de, vinüülplaatide ja kassettide müügist ning muusika allalaadimisest laekuv raha kahanes väidetavalt veerandi võrra ehk aastatuhande vahetuse 39 miljardilt dollarilt 28 miljardile 2008. aastal, USA-s 15 miljardilt 10 miljardile. Tulevaks aastaks ennustatakse languse jätkumist ainuüksi USA-s miljardi dollari võrra. Paljud tootjad ja edasi25

müüjad on pankrotistunud, koondatud on määratu hulk töötajaid. Muusikatootjad süüdistavad selles katastroofis miljoneid inimesi, kes omavahel interneti vahendusel muusikat jagavad.

Uue tee otsingud On muidugi ka teine võimalus – otsida uusi ärimudeleid. Interneti väidetava kahjulikkuse võib pöörata hoopiski ärieduks, näitab iTunesi ja tema mudeli järgijate (Spotify ja Deezer) edu – 2009. aastal müüdi koguni veerand salvestatud muusika tööstuse toodangust digitaalsete kanalite kaudu. Siiski võib praegu veel kurta, et sel viisil kasvanud sissetulekud pole korvanud CD-de läbimüügi kahanemist. Üks põhjus on muidugi tarbijahoiakuis – võrku kolinud muusikat oleks nõus seaduslikustatud viisil kasutama enamik muusikasõpru, kuid vaid alla poole neist oleks nõus selle eest maksma.

Salvestatud muusika kõrval ei saa unustada muusikatööstuse teist sammast – kontserttegevust. Selles vallas pole nii dramaatilisi muutusi toimunud, pigem vastupidi. Megatähtede tuurid on muutunud üha mammutlikumaks ja tulusa-

Tehnoloogia ja äri võidukäik Tenor Enrico Caruso tegid üle maailma kuulsaks1902. aastal turule jõudnud heliplaadid.

Mõni aasta hiljem leiutati elektronlambid. Mehaaniline salvestusviis asendus elektrilisega.

1919. aastal sai Paul Whitemani ja tema orkestri elektrilisest salvestisest esimene miljoniplaat.

1927. aastal võeti patent esimese stereosalvestustehnoloogia peale.

Neil aastail linastusid ka esimesed helifilmid.

1935. aastal esitles AEGTelefunken Berliini helitehnika näitusel esimest magnetofoni, esimene täisorkestri kontsertsalvestus oli Mozarti sümfoonia nr 39, mille salvestasid BASF-i insenerid.

1942. aastal andis ettevõte RCA Victor maailma esimese kuldplaadi Glenn Millerile miljonilise läbimüügiga plaadi „Chattanooga Choo Choo” eest.

1981. aastal alustas tegevust telekanal MTV, mis andis muusikatööstusele jõudu juurde. Aasta hiljem ilmunud Michael Jacksoni plaati „Thriller” müüdi 40 miljonit ning sellest sai muusikatööstuse enim müüdud album.

1983. aastal tuli turule CD-seadmestik, see muutis muusikaturgu vähemalt sama palju kui LP tulek.

1986. aastal müüdi üle maailma juba 50 miljonit CD-mängijat, 1988. aastal ületas CD-de müük LP-de oma.

i nve ste e ri – nr 1/2012

Ajalugu

1989. aastal esitles Sony DAT-tehnoloogiat, millega salvestatakse kassetile kvaliteetne ja analoogsalvestusest tunduvalt parem digitaalheli.

1991. aastal esitles Philips salvestatavaid CD-plaate, 1992. aastal aga digitaalset kassetitehnoloogiat DCC. Sony juurutas andmekandja MiniDisc, mis ühendas endas CD kvaliteedi ja tavalise helikasseti kasutamislihtsuse. Uuendused ei tõuganud CD-d siiski troonilt, küll aga ilmus uus ja mahukam CD arendus – DVD, mille andmemaht oli suurem ja millele oli seetõttu võimalik ka filme salvestada.

1993. aastal ilmus seni CD-del kasutatud digitaalsete formaatide kõrvale vähem ruumi nõudev, tihendav formaat MP3, millest sai koos laienemishoo sisse saanud internetiga alguse muusikatööstusele siiani peavalu valmistav muusikapiraatlus.

Igameheõigus: Tänu digitehnoloogiale on muusika salvestamine ja levitamine muutunud kättesaadavaks peaaegu igale muusikahuvilisele.

inve ste e ri – nr 1/20 12

maks, tuues korraldajaile sisse sadu miljoneid dollareid tuuri kohta. Ükski täht pole aga edukas, kui talle ei silluta teed plaadimüük.

Läbinisti muutunud Viimastel kümnenditel muusikatööstust tabanud vapustused on muutnud ka tööstusharusisest – artistide, plaadikompaniide, promootorite, müügivõrgu ja tarbijaskonna vahelist tasakaalu. Praegu müüvad hüpermarketid rohkem plaate kui plaadipoed, artistid panustavad rohkem kontserttegevusele ning suveniiride ja muu kaasneva kauba müümisele (ja

ja muult muusikategemisega seotud sissetulekult.

Aina enam artiste – eriti alustavaid – leiavad, et odavate, kuid profitasemel stuudioseadmete laialdane kättesaadavus muudab tihti orjastavaks peetud lepingud plaadifirmadega vähetulusaks või lausa mõttetuks. Seetõttu eelistavad nad elutoas salvestatud muusikat levitada interneti teel (YouTube, sotsiaalmeedia) tasuta üle kogu maailma.

Uus, kujunev mudel jätab muusikalooja ja tarbija vahelt välja kogu traditsioonilise muusikatööstuse kui ülearuse ja liialt palju raha nõudva vahendaja. Helistuu-

Nii suurt ja mitmekesist ning vähekulukat muusikavalikut pole melomaanidel varem olnud. saavad sellest ka suurema sissetuleku). Üha enam kasutatakse nn 360° lepinguvormi, mille puhul plaadifirma rahastab artisti, tema turustamist ja tuure.

Artist loovutab vastutasuks kindla protsendi plaadimüügist, tuuridelt saadavalt

diod lähevad niimoodi hulgakaupa pankrotti, plaadifirmade tulud kahanevad pidevalt. Tarbijad on aga rahul: nii suurt ja mitmekesist ning vähekulukat muusikavalikut pole melomaanidel kogu inimajaloo vältel olnud. Võitjaks osutuvad ärimudelid, mis võimaldavad muusikat omandada seaduslikult, kuid mugavalt ja mille puhul kulutused jäävad tasuta internetiga sirgunud põlvkondade taluvuspiirist allapoole.

Kord Mozarti lapsepõlvemenuettide nootide oksjonimüügist alguse saanud muusikatööstust ootab kohanemine või edasine allakäik olukorras, kus üha mitmekesisemat muusikat luuakse ja kuulatakse kaugelt rohkem kui kunagi varem.

Uute ärimudelite otsingud jätkuvad, ACTA-sarnased raevukad sõjakäigud senise majandusmudeli kaitsmiseks kestlikku lahendust ilmselt ei paku.

26

Burmani

RESIDENTS

27

i nve ste e ri – nr 1/2012

Rubriik

inve ste e ri – nr 1/20 12

28

P nagu

Paiste paiste on ilmselt kõige kuulsam eesti päritolu perekonnanimi ja kaubamärk kogu maailmas. lööktaldrikute, gongide ja uude metallist löökpillide tootja paiste varustab suurt osa maailma kuulsamaid muusikuid ning on tuntud muusikasõprade hulgas üle maailma.

29

i nve ste e ri – nr 1/2012

Fot o: Ra i vo S ers a n t

Ettevõte

Olgu ajad head või halvad, Robert Paiste loodud kõlad annavad värvi tuhandete bändide saundile üle maailma. Foto aastast 2009.

t e kst : ants vi ll inve ste e ri – nr 1/20 12

löökriistadeta pole mõeldav peaaegu ühtki laadi ansamblimuusika, olgu klassikaline, rahvalik, pop- või rokkmuusika. Suurele osale maailma tippmuusikutele löökriistu pakkuv Paiste pole seda positsiooni saavutanud põhjuseta.

Ettevõtte edu on aidanud säilitada nii lugupidamine ülimalt heast kvaliteedist, pidev uurimistöö ja tooteuuendus kui ka pereettevõtte üllatav rentaablus.

Algus hallil tsaariajal Muusikainstrumentide ja helide maailma tähtsas löökpillide sektoris väga mõjukale Paiste taldrikuimpeeriumile pani aluse 1901. aastal tsaari kaardiväest erru läinud muusik Mihkel (Mihhail) Toomas Paiste – praeguse tegevjuhi Eriku vanavanaisa. Ta hakkas pidama muusika-

poodi ja ajama noodikirjastusäri Vene impeeriumi pealinnas Peterburis, kus oli toona maailma suurim eesti kogukond.

Mõne allika teatel valmisid esimesed tellimustööna tehtud Paiste taldrikud 1906. aastal.

Revolutsiooni järel, 1917. aastal lahkus Mihkel sünnimaale ja avas muusikariistade äri. Tema Moskvas suvepuhkusel olnud seitsmeaastane poeg Mihkel aga läks kaduma ning jõudis pärast mitmesuguseid läbielamisi USA-sse, kus Punane Rist ta lõpuks leidis. Mihkel oli 17-aastane, kui lõpuks isa juurde tagasi jõudis.

Järgmisel, 1928. aastal võttis energiline poeg üleilmse majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud äri juhtimise enda kätte, ettevõte keskendus edaspidi taldrikute tootmisele ja ekspordile. Mõningate alli30

F ot o: r epro

F o t o : Pai s t e

Paiste Šveitsi tehas asub Nottwili linnakeses maalilise Sempachersee kaldal.

Fot o: Ra i vo S ers a n t

Fotomälestus rokirevolutsiooni algaegadest 1960. aastatel: ärijuht Toomas Paiste (paremal) hindab loomejuht Robert Paiste uudistooteid.

1994. aastal ERSOle uue gongi üleandmisel oli Toomas Paistel juhus õpetada toonasele kultuuriministrile Jaak Allikule ka gongilöömise peensusi.

muusikat tehakse niikuinii kate kinnitusel sai taldrikutootmine ühes Lilleküla töötoas alguse alles tollal, ühe proovitellimuse täitmisest. Mihkel juunior tabas ära moodsa muusika vajaduse eelkõige Türgi stiilis taldrikute kõla järele. Valminud löökriistad pälvisid laialdase rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse, neid hakati eksportima Euroopasse, USA-sse ja veelgi kaugemale.

Sunnitud kolimised Olud aga muutusid ja pöördelisel 1939. aastal kolis nii perekond kui ka firma Poolasse, kuhu nad jäid rasketes oludes tootmist jätkama kogu maailmasõja ajaks. Mihkel juuniori poeg, hiljem pikka aega firmat juhtinud Toomas Paiste on öelnud: „Olgu ajad head või halvad, muusikat tehakse niikuinii ning ei ole 31

ka sõda ilma muusikata!” Sõja lõppedes liikusid Paisted edasi Saksamaale ja alustasid tootmist Rendsburgis, kus tegutseb siiani üks kahest Paiste tehasest. Seal valmivad laiale turule mõeldud, odavamad taldrikusarjad ning kõikvõimalikes mõõtudes, käsitsitööna valmivad kvaliteetsed gongid.

Vältimaks ohtu, et ettevõte on sunnitud taas kolima, otsustati 1957. aastal viia peakorter üle neutraalsesse Šveitsi. Seal Luzerni lähedal Sempachersee järve kaldal asuvas väikelinnas Nottwilis avati ka uus tootmisüksus. Šveitsi tehases valmistatakse käsitsitööna profisarjadesse kuuluvaid taldrikuid ning kõiki muid ettevõtte tootenimistusse kuuluvaid löökriistu. Sealtpeale viisid äri mõlemas tootmisüksuses – nii Saksamaal kui ka

Paiste taas Eestis 1993. aastal hakkas Eestis Paiste toodangut müüma muusikaärimees Raivo Sersant. Ettevõtte toonane juht Toomas Paiste suhtus Eesti-sidemetesse väga entusiastlikult. Kui 1994. aastal ERSO suur gong kasutuskõlbmatuks muutus, vastas Paiste Sersandi pöördumisele oma avatud ja siiral moel: „Saatus ise on meile kätte mänginud võimaluse tulla Eestisse tagasi suure pauguga. Mul on suurim heameel teha ERSO-le kingitus uue, 160-sentimeetrise gongi näol. Mis saaks olla veel sümboolsem?”

i nve ste e ri – nr 1/2012

Ettevõte

Kuidas sünnib Paiste taldrik Pronksisegust lõigatakse välja õige mõõduga toorikukettad. Taldriku esialgseks vormimiseks seda lõõmutatakse, trugitakse ning vajadusel ka treitakse.

Osa löökriistu ka sepistatakse. Järgneb häälestamine, pinnatöötlus ja kaitsekihi pealekandmine. Valmis taldrikute kõla ja kvaliteedi hindamine on kogu tehnoloogia kõige vastutusrikkam aste. Sama tootesarja kõik üht mõõtu taldrikud peavad kõlama täpselt samamoodi vaatamata valmistamisaastale.

Šveitsis – edasi Mihkli pojad Robert ja Toomas. Robert tegeles peamiselt uute kõlade ja helitekitajate väljatöötamisega, Toomase hooleks oli pigem ettevõtte juhtimine. Vennad olid kolmas muusikainstrumentide alal tegutsev põlvkond.

Kuigi Paistel on vaid kaks tehast, katab ettevõtte edasimüüjate ning artistisuhete arendamise võrgustik kogu maailma.

Aastaid maailma suurimal muusikaturul USA-s ettevõtte esindust edukalt juhtinud, tuli Tooma pojal Erikul ehk neljandat põlve muusikariistade äris tegutseval Paistel 2003. aastal pärast isa siitilmast lahkumist võtta üle kogu rahvusvahelise ettevõtte juhtimine. Juba väga pikka aega on Paiste lisaks oma populaarsele toodangule tuntud väga rentaabli ja suurte müügimahtudega perefirmana, ehkki Paiste kui Šveitsis tegutseva eraettevõtte andmed pole avalikkusele kättesaadavad.

Oskus ära tunda Kuigi peaaegu igas ansamblis on löökpillide rühm ning nende vajadusteks on juba kaua toodetud hulganisti kõikvõimalikke

inve ste e ri – nr 1/20 12

löökpille, polnud neid pakkuvad firmad – ka suured tegijad Zildjian ja Sabian – tegelenud eriti ei tootearenduse ega ka kaubamärgi turustamisega. Kui 1960. aastail vallandus Inglise rokirevolutsioon, selgus, et uutmoodi kõlaga muusika vajab ka uusi pille. Elektrikitarride vali kõla varjutas kõik muu, ka traditsioonilised löökpillid.

Paiste tabas uue turunõudluse ära ning töötas välja rokkmuusika jaoks sobivad valju ja terava kõlaga lööktaldrikud, mis murravad kõuehäälsetest kõlamassiividest läbi. Uuenduslik toode läks väga hästi kaubaks ning uus muusika oligi suuresti Paiste kõlaga. Selle näiteks võib tuua üle maailma tuntud nimed Led Zeppelin, Deep Purple, Pink Floyd ja AC/DC. Taldrikutootjatest esimesena lisas Paiste oma toodetele kaubamärgi – tegu oli sellel alal esimese tõsisema kaubamärgiarendusega. Sellele lisandus tihe, ja kui saatus pole mõne puhul karmilt sekkunud, siis siiani kestev koostöö maailmakuulsusele teel olnud bändide trummaritega. Nende vajaduste paremaks mõistmiseks ehk tootearenduse ja turus32

Iga Paiste toode läbib hoolika kõlakontrolli, pärast seda viiakse taldrikud lattu.

tuse huvides asutati juba 1959. aastal Paiste International Drummer Service.

Praeguseks on Paiste ettevõtte artistisuhete võrgustikku haaratud suur osa bänditrummareist. Nagu ütleb eesti mees Meelis Kasepalu, kes on Paiste müügijuht ja artistisuhete arendaja Ida-Euroopas ehk Tšehhist Vaikse ookeanini: „Kui hakkame trummariga koostööd tegema, eeldame, et talle meeldib meie pille kasutada. Me ei maksa oma toodete kasutamise eest, nagu seda teevad oma kaubamärgi reklaamimiseks sageli näiteks spordikaupade tootjad.”

Paiste-entusiastid ja kasutajad üle ilma on loonud isegi Paiste mitteametliku teadmusveebi www.paiste-only.com, kus ainuüksi nimekate Paiste-trummarite nimekirjas on ligi 900 löökpillimängijat, kes peavad ettevõttega tihedalt sidet.

Enamik neist on kõrgelt hinnatud ansamblimuusikud ning sümfooniaorkestrite tuhandeid mängijaid ei jõuaks keegi üles lugeda.

Täiuslikkus ja uuendused Paiste löökpillitoodang on väga laia spektriga ja katab peaaegu kogu muusikas oleva ja tekkiva vajaduse. Praegu on ettevõttel tootmises ligikaudu 20 taldrikusarja, mis toovad kuuldavale väga erivärvilisi helisid. Veel toodetakse näiteks metallist löökpille – alates minitaldri33

kutest kuni 80-tolliste gongideni. Paiste ettevõte on arendanud peale traditsioonilistele löökpillisarjade ka päris uusi tooteid ja materjale ning teinud märkimisväärseid uuendusi. Näiteks alustati 1998. aastal koostöös Jeff Ocheltreega loodud väga kvaliteetse, Paiste taldrikumetallist käsitsitööna valminud trummisarja Paiste/Ocheltree tootmist.

Uuendus on muutuvas maailmas edu alus. Paiste tootearendajad, juhid kaasa arvatud, otsivad pidevalt uusi helivärve ja täiendavad juba klassikaliseks kujunenud sarjade kõlapalette. Jätkuvalt peetakse tähtsaks kogu toodangu vastamist kõige rangematele kvaliteedinõuetele. Nagu tegevjuht Erik Paiste kinnitab: „Kõigil muusikuil, nii algajail kui ka virtuoosidel, on õigus parimale; head pillid inspireerivad ka mängijaid end arendama.” Samuti peetakse hoolega silmas muusikuile üliolulist asjaolu – iga toote kõla tuleb säilitada kogu toodangumahus, et mõne löökriista väljavahetamise korral kõlaks uus täpselt samamoodi kui eelmine.

Ettevõte ei unusta ka vanu aegu ning pöördub aeg-ajalt tagasi, võttes uuesti tootmisse trummarite jaoks märgilise tähtsusega tootesarju. Ka pole turustamisel ja toodete tutvustamisel unustatud interneti imejõudu: kõigi toodete kõlanüanssidega võib tutvuda veebi vahendusel.

Esindus Eestis 1997. aastast võttis müügitöö ja artistisuhete arendamise üle ettevõtte esindus Paiste Estonia, et teha müügitööd kogu NSV Liidu lagunemise järel avanenud idasuunas. Alates 2003. aastast tegutseb Tallinnas Paiste esindajana nii Eestis kui ka kogu Ida-Euroopas üks inimene, ka ise harrastustrummarina tegev Meelis Kasepalu. Ehkki Eesti turg on Paiste üleilmsele ettevõttele mikroskoopiline, hoitakse meie bändidega – näiteks Metsatöll ja Terminaator, uuematest Aides ja Nevesis – tihedalt sidet, märgib Kasepalu. Ka Ukraina ja Venemaa muusika kõlab Paiste löökpillivärvides.

i nve ste e ri – nr 1/2012

Innovatsioon

Garage48 uute tehnolahenduste loomise poolest tuntud garage48 võtab järgmisena ette muusika- ja meelelahutuse. 48 tunni jooksul loodetakse töötada välja tõhusaid interneti- ja mobiilipõhiseid muusikatooteid.

Garage48 kaasasutaja Jüri Kaljundi.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 12

23. märtsil koguneb Tallinna Ülemiste Citysse sadakond vabatahtlikku tarkvaraarendajat, disainerit, turundajat ja visionääri nii Eestist kui ka mujalt. Osalema on oodatud nii üliõpilased kui ka juba kogenud asjatundjad. Ürituse eesmärk on pakkuda välja hulk ideid, moodustada meeskonnad ja luua 48 tunniga 10–15 uut interneti- või mobiiliteenust, mida saaks hakata peatselt pakkuma muusika- ja meelelahutusvaldkonnas.

Eduvõimalused olemas Ürituse eesmärk on saada kõik vastsed tooted pühapäeva, 25. märtsi õhtuks turuküpseks ning teha nad kasutajatele internetis kättesaadavaks. Kogu ürituse vältel nõustavad meeskondi oma ala parimad väliskülalistest spetsialistid.

Pühapäevaõhtusel galal, mis kantakse üle ka internetis, valib investoritest ja muusikatööstuse asjatundjatest koosnev žürii välja võitjad.

Viis parimat uut toodet või teenust lähevad edasi nädal hiljem peetava festivali Tallinn Music Week rahvusvahelisele konverentsile. Seal hindavad ja kommen-

teerivad projekte juba rahvusvahelise muusikatööstuse tipud ja võimalikud investorid. „Garage48 teemaks seekord valitud muusika hõlmab tegelikult rohkemat kui üksnes muusika kuulamise teenuseid. Muusikavaldkonna alla arvestame meelelahutuse laiemalt, olgu selleks siis üritused, piletimüük, suhtlus fännidega, videoteenused, artistide parem turundamine või meelelahutusliku sisu loomine ja kättesaadavaks tegemine,” ütleb Garage48 kaasasutaja Jüri Kaljundi. „Põhjamaadest on välja kasvanud hulk edukaid muusikaga seotud tehnoloogiaettevõtteid. Et selles valdkonnas leidub kahtlemata veel potentsiaali, siis me usume, et ka Eestis on põhjust pöörata muusikatööstusele suuremat tähelepanu.”

Korraldajad soovivad 48 tundi kestva üritusega suurendada Eesti tehnoloogiainimeste huvi luua ja tuua turule tehnilisi vahendeid muusika ja meelelahutustööstuse jaoks.

Tüüpiline Garage48 üritus Sedasorti ideede genereerimine on tüüpiline Garage48 nädalavahetus. Üritus34

fot od: P ri i t S a lum a a

2011. aastal toimus kaheksas Euroopa ja Aafrika riigis kokku üksteist Garage48 nädalavahetust, kus loodi kokku 131 uut toote või teenuse prototüüpi. Kaks meeskonda, Qminder ja Campalyst, said seejärel ka investeeringu Euroopa juhtivalt tehnoloogiakiirendilt Seedcamp.

tesarja korraldamise mõttele tulid kaks aastat tagasi kuus noort aktiivset Eesti ettevõtjat, kes pidasid igasuguseid ettevõtlusprojekte, seminare ja konverentse liiga teoreetilisteks. „Ideid võib alati välja käia ja neid on ikka palju, aga meie ürituse eesmärk on kohe midagi ära teha,” selgitab Kaljundi.

Esimene tehnikainimeste kogunemine korraldati Tallinnas, nüüdseks on neid toimunud ka naaberriikides ja koguni Aafrikas. Garage48 on rahvusvaheline üritustesari. Ka Eesti kogunemised on otsast lõpuni inglisekeelsed, sest alati osaleb neil kas kaasamõtleja või esinejana välismaalasi.

Kaljundi sõnul on tegemist puhtalt missiooniprojektiga – tulu sellega ei teenita. „Me leiame, et kui tehnoloogia ja ettevõtlus areneb, parandab see kogu ühiskonna heaolu,” räägib Kaljundi. Teiseks näevad Garage48 eestvedajad üritustesarja kasulikkust selles, et tuuakse kokku seni võõrad inimesed. Nädalavahetuse jooksul saavad nad omavahel tuttavaks, panevad oma ideed ja kogemused kokku ning võivad tulevikus midagi koos korda saata.

35

„Sageli juhtub nii, et IT-asjatundjad, kujundajad ja turundajad hoiavad igaüks omaette rühma, suheldes ainult oma ala inimestega. Igaüks neist näeb maailma oma vaatenurgast. Meie juures saavad nad kõik mõtteid vahetada,” räägib Kaljundi.

Garage48 nädalavahetused on osalejate seas menukad – reklaami need palju ei vaja. Teabe levitamiseks kasutatakse sotsiaalmeediat ja osalejad ise aitavad ka tõhusalt kaasa.

Ettevõtja, kes tunneb vajadust mingi probleemi lahendamise järele, võib oma mõtte Garage48 eestvedajatele välja pakkuda. Järgmisel üritusel tulebki tal oma probleemi 90 sekundi jooksul tutvustada ning seejärel moodustatakse meeskonnad, kes hakkavad lahendust välja mõtlema.

Igal Garage48 üritusel on kohal ligikaudu sada inimest, kes jagunevad 12–14 meeskonnaks. Iga meeskond saab ühe idee, millest arendatakse välja toode. Kaljundi kinnitusel on paljud väljamõeldud tooted jäänud ellu rakendamata, aga on ka hulk vastupidiseid näiteid.

i nve ste e ri – nr 1/2012

f o t o : w w w.mutan t di sc o .c o m

LHV Pank toetab

Mutantide pidu eesti vanim ja tuntuim klubiürituste sari mutant disco saab tänavu detsembris juba 15-aastaseks.

Ole kursis: www.mutantdisco.com

Esimese Mutant Disco korraldasid DJ Raul Saaremets ja DJ Rhythm Doctor (Chris Long) 1997. aastal Tallinnas Von Krahlis. Üritustesarja eelkäijaks võib pidada samade meeste korraldatud House of Rhythmi nimelisi pidusid klubis Hollywood. Mutant Discost sai paljude muusika- ja klubisõprade jaoks suunanäitaja, sõpruskond ja elustiil ning selle väärika klubisarja algusaastatest räägitakse siiani legende ja magusaid mälestusi.

Mutant Disco on suutnud aga püsida värskena ja toimub iga kuu kolmandal reedel erinevates Tallinna paikades. Kor-

raldajateringiga on nüüdseks liitunud ka muusikakriitik ja melomaan Siim Nestor. Von Krahl on olnud klubisarjale läbi aastate koduklubiks, kus alustati ja kuhu ikka jälle ringiga tagasi jõuti, võimsaid pidusid on toimunud aga ka klubides Spirit, Privé ja Illusioon, kinos Sõprus, Studios, Telliskivi loomelinnakus, F-hoones, Kultuurikatlas, Noblessneri sadamas jne. Igal peol osaleb tavaliselt 500–800 inimest, publikurekordid ulatuvad aga 1000 kanti ja alati maitsekas muusikavalik võib olla house’ist, soulist ja funk’ist roki, pungi ja moodsate elektroonikavõngeteni.

Igenihitas es doloren ducipiendant maximus, quia nossi ut ut mo moditis endam faccum velestiatque corum exceat.

Iquam, nes ea quunt que susdae repedit qui occabo. Ferempo ribusandis molupti busapeliquis volorum iuscit dolore nonsero erupta voluptate conseditis poreptibust voluptatetus molupta sin por sitatur ibeatem olorion serit, ad et et, utectem ipsae corerum inverae inulpa debis sollign amentium faces ium volores tibusam sitat molum eos qui ut landis doluptae volor aligendebit ulpa volumqui to modi nimus am consecatur alit endae pore sunt adi adi ium eium fugit occus, occusciis ut el ipicaborem fuga. Ost, que sint, nos alibea doles maionsequas am consequam hitae nimoditi doluptat.

Totam, int moluptatet explabo repedisi *pakkumine kehtib kuni 31.05.2012 quam eic temperio voluptate am lam que dolorest vero et dolore natur a consequi cor maximolorem andanianti ut et, quunt voluptasin ratatur? Qui quo dolore volor aditaquidel iur sunt excerehent reicid mod que nobitas ne lamet, sam, quos

www.arcticsport.ee

Vali terVis, stardime koos!

LHV pangakaardi omanikele Arctic Sport Club’iga liitumine

0 €!

Ehitajate tee 114b, tel 6 512 400 Arctic Sport Club Tartu, Anne 44a, tel 74 04 005

Arctic Tallinn, inve steSport e ri – Club nr 1/20 12

36

37

i nve ste e ri – nr 1/2012

fotod: corbis , scanpix

Guns N’ Capital

inve ste e ri – nr 1/20 12

38

Persoon

rokkansambli guns n’ roses endine bassimängija duff mckagan õpib finantsjuhtimist ja on asutanud firma meridian rock capital management, et aidata kaasmuusikuid raha investeerimisel. suurärimeestel on elu hea: nad võivad pidutseda nõrkemiseni, teha järgmisel hommikul ärgates 18-augulise golfitiiru ja jätkata pärastlõunal pidu. Vähesed neist on prassimises nii vilunud kui Guns N’ Rosese ja Velvet Revolveri bassimees, Seattle’i ülikooli ärikolledži tudeng Duff McKagan.

47-aastane McKagan kirjeldab värvikalt, kuidas ta läks gallon-viina-päevasratsioonilt (s.o ligi neli liitrit) dieedile – 10 pudelit veini päevas. Kuidas ta pruukis kokaiini, et jaksaks rohkem juua. Kuidas ta jõi nii palju õlut, et Guns N’ Rosese juhtlaulja Axl Rose hakkas teda laval esitlema kui Õllekuningat ning animasarja „Simpsonid” produtsent palus luba nimetada seriaalis sageli mainitav õlu tema järgi – Duff. Kuidas ta pankreas piltlikult öeldes lõhkes, tekitades muudele organitele kolmanda astme põletusi.

Joodikust finantsistiks Pärast ägeda kõhunäärmepõletikuga reanimatsiooniosakonda sattumist jättis toona 30-aastane McKagan joomise maha, hakkas sõitma mägirattaga ja harrastama võitluskunsti ukidokanit, kaotas kaalus üle 20 kilo ning õppis lugema Guns N’ Rosese finantsaruannet.

Varsti leidis ta, et hoolimata pikast kulunimekirjast, kus olid näiteks jahid ja eralennukid, polnud ta majanduslik olukord sugugi halb. Põhjus oli lihtne: tulupool näitas, et Guns N’ Roses oli andnud välja ajaloo kõige edukama debüütalbumi – 39

nimega „Appetite for Destruction”. Seda on nüüdseks müüdud maailmas kokku ligikaudu 30 miljonit eksemplari.

Bändi asutajaliikmeil oli võrdne osalus ning erinevalt enamiku muusikute kogemusest polnud raamatupidajad McKaganil nahka üle kõrvade tõmmanud. Põhjuseks oli nende ausus, aga võib-olla ka asjaolu, et McKagan oli neid palgates nende kodused aadressid teada saanud. „Ma olen pärit suurest perekonnast, seepärast ei tee ma lollusi,” jutustab ta. „Kui ma ostsin Corvette’i (see auto maksis 1989. aastal 28 000 dollarit), küsis mu vend Jon: „Kas nii hakkabki olema, et lööd kogu oma raha läbi?”.”

Investeeringud tudengina Kuigi McKagan oli Seattle’i ülikoolis kaastudengitest kümme aastat vanem, sobitus ta seltskonda hästi. Tema esimene, 100 000-dollariline investeering aktsiatesse 1994. aastal õnnestus küllaltki hästi, peamiselt seetõttu, et ta oli Seattle’is: ta ostis Starbucksi, Microsofti ja Amazon.com-i aktsiaid. Kui ta 2002. aastal moodustas koos Slashiga, endise bändikaaslasega Guns N’ Rosesest, uue ansambli Velvet Revolver, pidas plaadistuslepingu läbirääkimisi McKagan ise. „Oli tõeliselt värskendav ometi kord teada, mida räägin,” kiidab ta nüüd.

Kolledžiainetest on tal olnud kasu mõlema bändi, nii Velvet Revolveri kui ka McKagan’s Loadedi puhul ning uued olud on nõudnud rohkem äritaipu kui

Duff McKagan • Sünninimi: Michael Andrew McKagan • Sündinud 5. veebruaril 1964. aastal Ameerika Ühendriikides Seattle’is • Põhiliselt tuntud basskitarristina, ent mängib ka teisi pille • Tuntuimad bändid on Guns N’ Roses (McKagan lahkus 1996) ja Velvet Revolver (bänd lagunes 2008) • Viimastel aastatel seotud eeskätt enda asutatud ansambliga Loaded • Avaldab USA ajakirjanduses investeerimiskolumne

te kst: jo e l ste i n Bloomberg Businessweek i nve ste e ri – nr 1/2012

Persoon Guns N’ Revolver McKagani karääri tipphetk oli kahtlemata Guns N’ Rosese periood, mis lõppes tüliga laulja Axl Rose’i ja teiste bändimeeste vahel 1996 aastal. 2002 moodustasid Guns N’ Rosesest lahkujad “Axlivaba” bändi Velvet Revolver, mille jõud rauges 2008. aastal.

Ma ei soovi olla ühegi firma kupeldaja ega uputaja.

Asjatundja Duff vastab fänni küsimusele oma iganädalases kolumnis Seattle Weekly blogis mullu 15. aprillil.

Kallis Duff! Sa oled kuulus muusik, aga viimasel ajal kodus ka äriasjus, Sa „jagad asja”. Niisiis, kuidas hakkavad muusikud endale elatist teenima „tulevikus”, st praegu? On ju huvitav vaadata, kui Sa annad välja „albumi” (vannun, need on viimased jutumärgid), selle asemel et pigem väljendada oma kunsti ja selle vabadust multimeedia/sotsiaalmeedia keskkonnas.

Hiljuti uurisin Sinu mööda netti laiali paisatud ja ka Pandora raadiole koostatud lemmikmuusika nimekirju. Isiklikult eelistaksin kuulata Sinu soovitatud muusikat, mitte paljusid viimasel ajal välja lastud uusi albumeid. Ei tea, kas oleks olemas viis, kuidas seda toimima saada? Ja veel kord – vahel ma lausa pean autoga sõites käiama „Appetite’i”. Milline on muusikatööstuse tulevik?

Rob Selover Duff: Mul pole kuradima vähimatki aimu!

inve ste e ri – nr 1/20 12

ajad, mil ta oli Guns N’ Roseses. „Me andsime kontserte ajal, kui nende tulu jäi plaadimüügi omale alla. Nüüd on täpselt vastupidine olukord,” selgitab ta. „Praegu saadakse põhitulu piletite ja T-särkide müügist. On äge kuulutada, kui palju on müügiks läinud särke, mitte plaate. Keegi ei räägi plaadimüügist.” Ta on kursis, et USA keskpiirkondades eelistavad inimesed lohmakaid ja tihedamast kangast T-särke, rannikualadel aga õhemaid ja liibuvajoonelisi: „Ma pean veel rõivaäri ka jagama.”

Neil päevil otsivad bändid tuurisponsoreid ja müüvad krediitkaardipakkumistega VIP-pakette. Alles äsja, kui McKagan veetis Queens of the Stone Age’i kontserdi ajal lava taga aega, avastas ta ühtäkki, et arutleb semudega tuuribusside aastase kütusekulu üle: „Soovitakse Alabamas paagid täis võtta, mitte oodata Louisianani,” toob ta näite praegusest praktilisest ajast.

Tavaline investor Juba siis, kui McKagan alles kohalikus kolledžis käis ega olnud veel Seattle’isse kooliminekule mõelnudki, võtsid tema teistes bändides mänginud sõbrad teema hambusse, aga mitte selleks, et tema üle nalja visata. „Ma käisin kõigest matemaatikakursusel, aga juba hakkasin saa-

ma tuttavatelt telefonikõnesid küsimustega, kuidas teenitud pappi investeerida,” meenutab ta.

Nii otsis ta viimased neli aastat kompanjoni, et luua muusikute rikkuse valitsemise firma. Suurbritannia riskikapitaliettevõtte Imprimatur Capital kaasasutaja Andy Bottomleyga koos asutatigi läinud sügisel Meridian Rock Capital Management, mis sai nime kahe mehe ühise lemmikkirjaniku Cormac McCarthy romaani „Blood Meridian” järgi.

McKagani enda investeerimisstrateegia on küllaltki tavaline: 65% rahast on aktsiates, ülejäänu võlakirjades ja kinnisvarafondides. Peale selle on tal suur maja Seattle’is, kolm kinnisvaraobjekti ja suvemaja. Ta ei jahi kuumi aktsiaid, vaid hoopis kärbib nende osakaalu, mis kipuvad liialt miinusesse minema: „Ma ei soovi olla ühegi firma kupeldaja ega uputaja.”

Kuigi ta on investeerimise vallas alati oma sõpru nõustanud, pole ta aidanud ühtki kunagise Guns N’ Rosese liiget – nende investeeringutega tegelemine oleks liialt nahalähedane. Pidage meeles, et need on kutid, keda ta on näinud alasti ja kellega koos kräkki pannud. „Rahaasjad on väga isiklikud, olgugi et me kõik teenisime ühepalju,” märgib ta. „See on isiklik, sest – kes teab, kui palju su endine kallim kulutab?”

40

Tuleviku rütm.

Uuenenud Audi A4 on kohal.

Audi A4 1.8TFSI (125 kW/170 hj); keskmine kütusekulu: 5,7 l/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 134 g/km

Tasuta kaasa lisavarustuspakett 5555 euro väärtuses: ▪ Dekoorliist alumiiniumist Trigon ▪ Esilaternad Xenon Plus koos LED-tagatuledega (sisaldab LED-päevasõidutulesid ja esilaternate pesuseadet).

▪ Elektrilise soojendusega esiistmed ▪ Lasteistme kinnitus ISOFIX pluss kõrvalistuja turvapadja väljalülitamise võimalus ▪ Juhi infosüsteem värvidispleiga ▪ Komfortkliimaseade Plus

▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪

Käetugi esiistmete vahel Kroomliistud külgmiste akende ümber Akustiline parkimisabi auto tagaosas Automaatselt tumenev sisepeegel Püsikiirusehoidja Raadio Concert koos kõlarisüsteemiga Audi Sound System (6,5“ värvikuvariga, MMI juhtimisloogikaga, CD-mängija) ▪ Multifunktsionaalne nelja kodaraga ja nahkkattega rooliratas

Liisingutingimused: sissemakse alates 10%, periood 60 kuud, jääkväärtus 30%, intress EUR + 2,1%. Krediidikulukuse määr 7,75%.

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee 41 Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

i nve ste e ri – nr 1/2012

fotod: corbis , scanpix

Rubriik

inve ste e ri – nr 1/20 12

42

Ma don na

popsireen madonna on kui kõikide staariks ihkavate väikeste tüdrukute täitunud unistus ja suuri tüdrukuid kadedaks tegeva ärinaise kehastus.

43

i nve ste e ri – nr 1/2012

Guru

1982. Noor ja mässumeelne Madonna.

CV Sünninimi: Madonna Louise Ciccone Sündinud: 16. augustil 1958. aastal Ameerika Ühendriikides Bay City linnas Madonna plaate on maailmas müüdud 275–300 miljonit, mis teeb temast edukuselt viienda artisti ja esimese naissooloartisti maailmas.

4. augustil 2009 esines Madonna oma maailmaturnee „Sticky & Sweet Tour” käigus Tallinna lauluväljakul.

Tema vara on väärt hinnanguliselt miljard dollarit.

t e kst : ants vi ll inve ste e ri – nr 1/20 12

madonna Louise Ciccone sündis 1958. aastal Pärnust väiksemas Bay Citys, mis asub hiiglasliku Huroni järve kaldal.

Tema perekond oli kirju rahvusliku päritoluga: autotööstuses leiba teeninud isa oli itaallasest esimese põlve ameeriklane, ema Kanada prantslaste järeltulija. Peres oli kuus last, Madonna oli neist vanuselt kolmas. Pere kolis peagi autotööstuskeskusse Detroiti, mille eeslinna katoliiklikus koolis Madonna käis ja üles kasvas.

Kahtlemata avaldas katoliiklik kasvatus kujunevale neiule suurt mõju, nagu ka ema varajane vähisurm. Kui isa abiellus ühe pikemalt pidama jäänud majapidajannaga, muutus kodune õhustik kiiresti pinevaks, sest lapsed ei suutnud ühtki ema asemikku taluda. Mässumeelne Madonna käis vahetundides kätel, kõlkus plankudel ja välgutas avalikult pesu.

Teisalt oli temas enesedistsipliini vahel rohkemgi kui küllalt: kooliõpingutes oli ta keskmisest tunduvalt parem, gümnaasiumiastmes olid tal vaid maksimumhinded, sest nende eest andsid kodused talle raha.

Andy Warholi foto aastast 1983. Madonna koos oma boyfriend’i ja kaasprodutsendi Jelly Bean Beniteziga.

Pärast kooli lõpetamist sai senine kisakoori liige tantsueriala stipendiumi Michigani ülikooli ja samal ajal palus ta isalt luba võtta balletitunde. Tema balletiõpetaja veenis teda tantsijakarjääri valima.

1978. aastal jättis ta kooli pooleli ja kolis kõigi unistuste pealinna New Yorki.

Madonna töötas algul napi raha eest ettekandjana ja lõi taustatantsijana jõudumööda kaasa moderntantsu truppides.

Plaadid ja romantika Elu hakkas siiski tõusujoones minema.

Sihikindel tantsijanna võeti 1979. aastal kaasa Prantsuse diskostaari Patrick Hernandeze maailmatuurile, kus ta armus muusik Dan Gilroysse. Temaga koos asutas Madonna oma esimese rokkbändi Breakfast Club, kus ta laulis ning mängis trumme ja kitarri. Paar aastat hiljem lahkus ta sellest bändist ja asutas järgmise nimega Emmy, kus trumme mängis tema endine kallim Stephen Bray. Nende muusika äratas ühe plaadiprodutsendi tähelepanu ja tekkinud 44

koostöö tulemuseks oli 1982. aastal debüütsingel „Everybody”, millest kujunes tantsuhitt. Seejärel asus Madonna koos Warner Brosi produtsendi Reggie Lucasega arendama debüütalbumit „Madonna”. Nõudlik neiu polnud esialgse versiooniga rahul ja hakkas oma uue poiss-sõbra John Benitezi abiga lugusid enda maitse järgi viimistlema. Kõlalisi uuendusi ja moodsat elektroonikat – Linni trumme, Moogi bass-süntesaatorit ja OB-X süntesaatorit – kasutades saavutati tähelepanu äratav tulemus. Album kerkis Billboardi edetabelis kaheksandale kohale.

1984. aastal välja tulnud teine stuudioalbum „Like a Virgin” tõi Madonnale juba üleilmse tuntuse ja edu, sest plaat lendas raketina seitsme riigi edetabelite tippu. Kaheldamatult suurendas tema populaarsust osavalt valitud sõnum, mille osadeks olid tabusid ründav abielueelse seksi väärtustamine, pereväärtuste halvustamine ja mässumeelsus. Nii leidsid moraalijüngrid, kes üritasid albumi nimilaulu ja videot ära keelata. Esimesel MTV muusikaauhindade tseremoonial ilmus pruutkleidis Madonna laulu ettekandmisel välja pulmakoogi seest. Selle-

ga tõi „Like a Virgin” peadpööritava edu nii MTV-le kui ka kunagisele katoliku kooli kasvandikule – ta sai selle eest teemantplaadi ja albumit on maailmas müüdud vähemalt 21 miljonit eksemplari.

1980. aastatel sai Madonnast moe- ja lavaiidol miljonitele tüdrukutele ja naistele. Juveeli- ja moekunstniku Maripoli käe all tõi laulja moodi pitspluusikesed, kolmveerandpükste peal kantavad kleidid, võrksukad, kalliskividega krutsifiksid, käevõrud ja muidugi blondeeritud juuksed.

Järgmine tase 1986. aasta kevadel alustas Madonna esimest üleriigilist kontserdituuri „Virgin Tour”. Laulja on meenutanud seda reisi kui täielikku hullust, sest staadionidel esinemine oli hirmutav mastaabihüpe isegi selleks ajaks juba karastunud lauljale. Juunis tuli temalt juba kolmas stuudioalbum „True Blue”, mis sisaldas laule „Live to Tell”, „Papa Don’t Preach”, „Open Your Heart”, „True Blue”, „La Isla Bonita”. Album jõudis 28 riigi edetabelitesse.

Näiteid Madonna investeeringutest 2010. aastal mahutas Madonna 1,5 miljonit dollarit karastusjoogifirmasse Vita Coco ja veenis ka mitut oma sõpra sama tegema. Ärinaise eesmärk oli väga praktiline: ta tahtis tagada talle hullupööra maitseva noorte kookospähklite mahlast toodetava joogi kättesaadavuse ka edaspidi. Madonna praeguseks 80-aastane isa ja kasuema peavad kunagises kodukandis Michiganis veinifarmi, mis müüb Madonnanimelisi veine.

Poolteist aastat tagasi asutas Madonna Mexico Citys fitnessikeskuse ja tema edasine plaan on arendada sellest välja üleilmne kett.

Teine ja seni viimane fitnessikeskus avati enne eelmise aasta jõule Moskvas.

Mullu novembris lõi Madonna uue kaubamärgi Truth or Dare by Madonna, mis toodab jalatseid, aluspesu ja aksessuaare. Esimene toode – kaubamärgi nime kandev parfüüm – tuli turule tänavu.

1985.„Virgin Tour”.

Esimene üleameerikaline tuur, mis tegi Madonnast staadionistaari.

45

i nve ste e ri – nr 1/2012

Guru

1987. Madonna koos oma esimese abikaasa, filminäitleja Sean Penniga.

Suurim kostüümidraama 1996. aastal sai Madonna nimirolli muusikalises filmis „Evita”, mis jutustas Argentina diktaatori Peróni abikaasast. Filmimine oli emotsionaalselt ja füüsiliselt raske, eriti kui selgus, et Madonna on lapseootel.

Evita pidi filmi jooksul kandma 370 kostüümi ja läks sellega Guinnessi rekordiraamatussegi. Kõik kriitikud olid ühel meelel, et tegu on väga õnnestunud filmiga.

Madonna sai rolli eest Kuldgloobuse, tema laul „You Must Love Me” võitis aga algupärase laulu Oscari.

inve ste e ri – nr 1/20 12

1990. „Dick Tracy” Warren Beatty ja Madonna.

End mitmiktalendina tundvale ja kiiresti megatähe hiilgust koguv Madonna ei saanud kõrvale jääda ka kinokunstist ja asus esialgu näitlema peavoolufilmide väiksemates osades. Esimese plaadi „Like a Virgin” laulu „Material Girl” muusikavideo filmimise ajal hakkas Madonna käima äsja oma filminäitlejakarjäärile tõsise hoo sisse saanud Sean Penniga. Madonna sünnipäeval, 16. augustil 1985. aastal nad abiellusid. Peale filmide debüteeris Madonna ka teatrilaval, mängides koos abikaasaga tükis „Goose and Tom-Tom”. Seda on ilmselt küüniline öelda, aga selle praktilise tüdruku paari aasta tagune manifest oli täitunud: tal oli hea mees, piisavalt raha ja suur edu.

Edu tasub aga alati võimaluse korral alatisuurendada – järgmisel, 1987. aastal tuli välja film „Who’s That Girl”, milles kõlas neli Madonna muusikapala. Juunist septembrini oli laulja maailmatuuril, mille käigus ta jõudis äratundmisele, et temast võib tõesti midagi saada. Aasta lõpus ilmus Madonna viimaste aastate koondalbum „You Can Dance”. Detsembris lahutasid Madonna ja Sean oma abielu, sest nende vahel olid lahendamatud

erimeelsused, mis seisnesid Madonna advokaadi väitel mehe joomises ja vägivallatsemises.

Nagu palavad palved 1989. aastal sõlmis Madonna lepingu karastusjoogihiiglase Pepsiga ja tuli ühes selle joogireklaamis välja uue lauluga „Like a Prayer”. Videos oli uusi jooni ja katoliiklikke sümboleid: ristilöömise haavu ja leegitsevaid riste. Samuti unistati selles lihaliku armastuse jagamisest pühakuga.

Kuna laul ja video olid tõsisest vagadusest kaugel, mõistis Vatikan selle hukka, usuringkonnad üritasid reklaami ära keelata ja kutsusid üles Pepsi toodetest loobuma.

Selle peale lõpetas Pepsi reklaami näitamise ja leping Madonnaga katkestati.

Siiski jäeti talle alles tema viie miljoni dollari suurune honorar. Laul läks neljandale stuudioalbumile „Like a Prayer”, mida müüdi vähemalt 13 miljonit.

1990. aastal linastus film „Dick Tracy”, kus Madonna mängis koos kuulsa Warren Beattyga, kellega tal oli ka armulugu. Linateosega kaasnes filmimuusikat sisaldav plaat „I’m Breathless”, millest mitu lugu („Vogue”, „Sooner or Later”) said taas 46

47

i nve ste e ri – nr 1/2012

Guru

hitiks. Filmitegemisele järgnes jälle neli kuud kestev maailmatuur „Blond Ambition”, mille eesmärk oli murda tarbetud tabud.

Madonna mitut järgnevat eluaastat sisustasid järjestikused albumid, filmirollid, armusuhted ning suurejooneliste kostüümide ja esmaklassilise lavatehnikaga kontserdireisid. Demonstratiivne seksuaalsus ja tabude rikkumine on olnud tema edu pant ja pidev tähelepanu äratamise vahend. Sellele on kaasa aidanud ka usuringkonnad ja paavst, kes on kutsunud publikut kontserte eirama.

foto: bull s

Madonna on oma loomingu ja tegevusega püüdnud murda kõikvõimalikke religioosseid, seksuaalseid ja sotsiaalseid tabusid.

inve ste e ri – nr 1/20 12

Praktilise naise praktiline äri 1992. aastal, olles jõudnud enamiku artistide jaoks igavesti saavutamata jäävatesse rahvusvahelistesse kõrgustesse, asutas Madonna koos Time Warneriga oma meelelahutusfirma Maverick, mille koosseisu kuulusid plaadifirma Maverick Records, filmitootja Maverick Films ning nendega seotud muusika- ja raamatukirjastuse, telesaadete ning turunduse osakonnad. Lepingu sõlmimisel sai Madonna 60 miljonit dollarit ettemaksu ning 20% muusikatoodangu kasumist – nii enneolematult kõrge protsendiga tasu maksti muusikatööstuses veel üksnes Michael Jacksonile. Ühisettevõtte esimene toode oli Madonna raamat „Sex”. Ehkki seda saatis meedia ja üldsuse karm kriitika, müüdi teost paari päevaga 1,5 miljonit eksemplari, 50 dollarit tükk. Samal ajal ilmus ka viies stuudioalbum „Erotica”, mida saatis taas tohutu edu. Järgnes sadomaso- ja sidumisepisoodidega film „Body of Evidence”, kus ületati veel kaugemaid piire.

1993. aastal käis Madonna järjekordsel maailmatuuril, kus ta plaksutas piitsa, kandis käskijanna kostüümi ja ümbritses end topless-tantsijatega. Esinemisi saatsid roppused ja liialdatud seksuaalne alatoon. Tema käitumine teenis ära nii kriitikute kui ka fännide vastuseisu. Leiti, et seekord on laulja läinud liiga kaugele ja seisab oma karjääri lõpus.

48

1994. aastal ilmus Madonnalt ballaad „I’ll Remember”, millega ta püüdis näidata ennast taltsamast küljest. Ta asus oma kuvandit pehmendama, pudenemata sellegipoolest eduharjalt – tema toodete müügitulu ületas 1,2 miljardi dollari piiri.

Samal ajal lõi Madonna suhte fitnessitreeneri Carlos Leoniga, kellega tal sündis 1996. aastal tütar Lourdes Maia.

Emakssaamise järel hakkas lauljat huvitama idamaade müstika ja kabala.

Neist ideedest oli mõjutanud ka tema 1997. aastal ilmunud seitsmes stuudioalbum „Ray of Light”, mis sai kriitikuilt kõvasti kiita ja mida müüdi 20 miljonit eksemplari. Madonna loominguline tee jätkus tavapärasel kõrgtasemel: temalt ilmus üks film ja hitt teise järel. Albumi „Music” tegemise ajal tutvus Madonna Guy Ritchiega, kellega tal sündis 2000. aasta augustis poeg Rocco Ritchie.

Sama aasta lõpus abiellus paar Šotimaal.

49

f o t o : bull s

Madonna koos filmirezissöörist (eks)abikaasa Guy Riccie’ga.

Peale poja Rocco jääb neid ühendama ka ühine film „Kirest haaratud”.

2001. aasta uus USA- ja Euroopa-tuur tõi 47 täielikult väljamüüdud kontserdiga sisse 75 miljonit dollarit. Edu saatsid uued plaadid ja filmirollid. Peale selle püüdis Madonna vallutada uusi alasid – koostöös moefotograafi Steven Kleiniga loodi 2003. aastal fotosid ja videolõike sisaldav näitusinstallatsioon „X-STaTIC Pro=CeSS”.

Samal aastal sõlmis laulja lepingu viie lasteraamatu kirjutamiseks. Esimene, „The English Rose”, kõneles neljast kadetsevast koolitüdrukust. Raamatust sai bestseller,

Maad ja majad Madonnal on 20 aastat tagasi ostetud kolm miljonit dollarit väärt katusekorter New Yorgis ning 12 miljonit dollarit maksnud maja Beverly Hillsis. Peale selle soetas ta 2001. aastal 14 miljoni dollari eest 1200-aakrise Ashcombi mõisa Lõuna-Inglismaal Wiltshire’is. 2007. aastal maksis ta ligikaudu kümme miljonit dollarit kümne magamistoa ja stuudioga kuningas George’i aegse kuuekordse maja eest Londonis Marylebone’i linnajaos. Varasemast ajast kuulus talle juba kaks naabruses asuvat maja ja veel kaks maja Londoni keskosas, samuti mitmemiljoniline maja kabala keskuse jaoks. 2009. aastal ostis laulja kriisiaega ära kasutades 26 toaga ja 3000 ruutjalase aiaga maja Manhattanil Upper East Side’i piirkonnas. Algselt 40 miljonit dollarit maksnud maja sai ta pärast visa kauplemist kätte 32,5 miljoni dollari eest.

Veel mullu mais oli müügis Madonna lapsepõlvekodu Michiganis. Paar aasta eest süütamise tõttu kannatada saanud ja viimaste omanike poolt tühjaks jäetud nelja magamistoaga maja ja 1,22 aakrit maad oli müügil vaid 48 600 dollari eest. i nve ste e ri – nr 1/2012

Guru

Edu jätkub endises rütmis Hiljuti valmis Madonna režissöörikäe all uus mängufilm „WE”, mis jutustab Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaalsest abielust.

Läinud aasta lõpus teatati, et Madonna on sõlminud 40 miljoni dollarilise lepingu kolme plaadi tootmiseks ja neist esimene peaks ilmuma juba märtsis. Plaadi singlit „Give Me All Your Luvin’” sai kuulda veebruari alguses USA kõige suurema sündmuse, Ameerika jalgpalli võistluse Super Bowl vaheajal, mis on ilmselt kõige püham ja vaadatuim eetriaeg USA-s.

inve ste e ri – nr 1/20 12

sealjuures kõigi aegade paremini müüdud laste pildiraamat.

Raha teeb muret 2004. aastal kaebasid Madonna ja Maverick Warneri kohtusse kehvast juhtimisest ja raamatupidamisest tingitud kümnete miljonite dollarite kaotamise pärast. Warner vastas sellele omapoolse ja samalaadse hagiavaldusega. Asi lahenes, kui Warner ostis Madonna aktsiad ära, jättes sellegipoolest kehtima plaadistuslepingu Madonnaga.

2006. aasta maailmatuuril „Confessions” oli publikut 1,2 miljonit ja selle tulu oli rekordilised 195 miljonit dollarit, tänu millele sai sellest toona ühe naisartisti tulutoovaim tuur läbi aegade. Krutsifikside ja okaskroonide kasutamise tõttu kutsusid Vene õigeusu kirik, juudi ühendus, paavst ja mõni piiskop üles kontserte boikoteerima.

Samal aastal Malawi näljahädaliste toetuseks peetud ürituste käigus adopteeris Madonna lastekodust poisi nimega David Banda Mwale, kuigi tal polnud selleks seaduslikku alust – Malawi seaduste järgi peab adopteerija elama Malawis ühe aasta, kuid Madonna seda ei teinud.

2000. aastate teisel poolel lõpetas Madonna oma pikaajalise koostöö Warneriga ja sõlmis 10-aastase ja 120 miljoni dollari suuruse lepingu firmaga Live Nation. Ühtlasi tegi ta filmirežissöörina paar dokumentaal- ja mängufilmi. Üheteistkümnes stuudioalbum „Hard Candy” lendas tabelite tippu 37 riigis.

2008. aastal alanud tõeline maailmatuur „Sticky & Sweet” tõi esimese aastaga sisse 280 miljonit dollarit, mis on suurim sooloesineja tuuritulu eales. Tuuri ajal lahutas Madonna Ritchiest ja adopteeris veel ühe Malawi lapse nimega Chifundo James.

50

51

i nve ste e ri – nr 1/2012

Isiksus

Eri Klas maestro eri klas on elu ja ilma näinud mees, hinnatud dirigent ja üks neist, kelle õlul on eesti nime ja kultuuri viimine laia maailma.

Suhe LHV Pangaga “LHV Panga asutaja, toona Hansapanga asutaja ja selle juhatuses tegutsenud Rain Lõhmus oli inimene, kelle me kutsusime 1991. aastal asjatundjana appi, kui asutasime Sihtasutust Eesti Rahvuskultuuri Fond. Soovisime saada väärtuslikku nõu, kuidas tegutseda nii, et fondi rahaasjad liiguksid õiges suunas ning et fond oleks jätkusuutlik ka aastate pärast. Tema tegigi fondi esimese, 500 000-kroonise annetuse.”

t e kst : ri i na lui k inve ste e ri – nr 1/20 12

Inspiratsioon Olen olnud õnnelik inimene, sest olen saanud kogu elu tegeleda sellega, mis mulle meeldib – muusikaga ja inimestega. Need kaks on minu jaoks suurimad inspiratsiooniallikad. Parim tasu minule kui dirigendile on see, kui näen enda ees olevate muusikute silmis sära ja me saame teha koos muusikat, mis rõõmustab paljude südameid.

vastutus on väga väsitav, kuid nähes ja tundes, millist suurt ja ehedat rõõmu võib musitseerimine pakkuda nii selle tegijatele kui ka kuulajatele, mõjub see mu hingele nagu rahustav ja jõudu andev palsam.

Muusika Olen visanud nalja, et vihkan muusikat juba lapsest saadik, sest mul polnud muusikutest vanemate pärast sellest pääsu.

Hakkasin seda varakult õppima ja isegi uinusin muusika saatel, sest kui minu vanemad parasjagu ei harjutanud, tegi seda kõrvalkorteris Bruno Lukk. Minu jaoks pakuvad kõige kaunimat muusikat looduse hääled: linnulaul, merekohin, tuulemüha. Need on tõesti hingekosutavad helid.

Eksootiline toit Jaapanis pakuti mulle kuumas õlis küpsetatud sajajalgset, vähemalt sellise mulje see mutukas mulle elusast peast jättis. Pean ütlema, et kuigi ma sain selle söömisega hakkama, ei pakkunud see mulle maitseelamust. Õnneks valmistab minu abikaasa hästi süüa. Mida vanemaks ma saan, seda enam olen hakanud hindama lihtsaid ja koduseid toite – näiteks lapsena ei kannatanud ma silmaotsaski mannaputru, mida ma nüüd söön väga meelsasti. Samuti ei saanud ma varem aru, kui suur nauding on heas seltskonnas istudes kuivatatud lesta kallal nokitseda.

Puhkus Puhkamist olen pidanud lausa õppima ja oma tervisele olen elus kõvasti liiga teinud. Arstid on minu käest küsinud, et kas mul on tõesti veel vaja midagi tõestada, et nii hullusti raban. Olen sellest kõigest õnneks üht-teist ka õppinud ja hakanud nii elu kui ka tööd märksa rahulikumalt võtma. Dirigenditööst tulenev

Raamat Olen terve elu pidanud lugema n-ö kohustuslikku kirjandust: noote ja heliloojate elulugusid. Nüüd, oma elusügisesse jõudnuna, on mul hakanud jääma järjest rohkem aega ka muu jaoks. Viimati lugesin naudinguga Andrus Kivirähu raamatut „Mees, kes teadis ussisõnu”.

Seda teost julgen küll soovitada.

52

­ ­ ­

­

­

­ ­

­

53

­

­ ­ ­

­

­

i nve ste e ri – nr 1/2012

01010

Arvamus

tulevikus hakkavad levima kaks kultuurilist mudelit: ühele poole jäävad digitaalselt kodeeritud audiovisuaalsed ühikud ning teise äärmusse jääb muusika, mis püüab iga hinna eest digitaalsest kodeerimisest pääseda.

foto: s canix

t e kst : tõ nis k ahu

Muusikakriitik inve ste e ri – nr 1/20 12

prantsuse majandusteadlane Jacques Attali, kes on jõudnud muu hulgas olla ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president, on läinud paljude jaoks ajalukku hoopis oma 1977. aastal kirjutatud raamatuga „Müra”. Selles räägib Attali muusikast kui ennustusest, kui signaalist, mis saadetakse meile tulevikust. Muusika on Attali sõnul oma sisemiselt korralduselt ja kõneviisilt teistest ühiskonnavaldkondadest alati veidi eespool. Kui meid ootavad ees muutused, siis tajume seda esmajoones helide maailmas, hoomates esialgu vaid müra.

Seejärel leiab ühiskond viisi selle ajutise kaose korrastamiseks ja kui kõik suhted on taas selgeks saanud, tungib neisse uus müra. Attalile tuginedes võiksime küsida, kas selline müra võib meid häirida ka tänapäeval.

Meie igapäevast kultuuriruumi iseloomustab tohutu kirevus ja mitmekesisus.

20. sajandi lõpust saadik valitseb üha enam kõige selle üle üks universaalne ekvivalent, mis muudab sellest paljususest pärit elemendid asendatavateks. See on digitaalajastuga saabunud kahendkood – nullide ja ühtede vaheldumine, mille kaudu on võimalik mis tahes kul-

tuurilist ettevõtmist koguda, salvestada ja levitada. Pole selge, kus selles absoluutses ja kehatus skeemis võiks peituda midagi mürasarnast, mis niisugust korda häiriks. Kuid see ei tähenda, et selliseid katseid tulevikus ei tehtaks ja et nad ei võiks olla vähemalt ajutiselt edukad.

Ma kujutangi ette, et tulevikus hakkavad levima kaks kultuurilist mudelit, mis vahetavad järjest välja sellised pisut kohmakad jaotused nagu „kõrge ja madal” vms. Ühele poole jäävad digitaalselt kodeeritud audiovisuaalsed ühikud, mis meenutavad traditsioonilist muusikat ainult osalisel määral. Pigem on need iselaadsed, ülimalt kontsentreeritud meelelahutuspaketid, mis on tarbijale tehniliselt mugavad, tema soovide ja argiharjumuste järgi painduvad. Teise äärmusse jääb muusika, mis püüab iga hinna eest pääseda digitaalsest kodeerimisest, olla spetsiifiline, seotud konkreetse aja, koha ja inimrühmaga, mitte universaalsusega.

Esimene on kultuur, mis on kogu aeg olemas. Teise juurde tuleb minna (näiteks kontserdisaali), sellega kohtumise ainulaadsus on omamoodi ohverdus ja sellisena luksus keset täpse tehnoloogilise produktiivsuse ajastut.

54

55

i nve ste e ri – nr 1/2012

Vidinad

Veekindel iludus Panasonicult Naljaka nimega telefon on tegelikult päris tõsine: Panasonic üritab oma mobiiltelefonidega Euroopa turule tagasi tulla ning tõi nüüd välja vee- ja tolmukindla Androidi-seadme nimega Eluga. Ka teistel firmadel, nagu Sony, Samsung või Motorola, leidub veekindlaid telefone, aga need kõik on üsna kehvade näitajatega ja küstava välimusega.

Eluga on aga ilus: õhuke, stiilne, 4,3-tollise 960 × 540 piksli suuruse OLED-ekraaniga ning kahetuumalise protsessoriga. Ta on õhem kui Samsung Galaxy S2 ja tal on 8-megapiksline kaamera. Esialgu sisaldab ta Android 2.3, aga varsti lubatakse ka Android 4.

Kas Nokia teeb nalja?

Kui Nokia esitles veebruaris maailmale 41-megapikslise kaameraga Nokia 808, pidasid paljud seda naljaks. Kas mobiiltelefon saab tõesti sisaldada sellist kaamerat ja kui jah, siis milleks see hea on?

Ettevõtte sõnul pole see uuendus mitte ainult võimalik ja kasulik, vaid seninägematu ja hästi töötav tehnoloogia. Tohutu suure sensori peal saab pilti peaaegu ilma kadudeta sisse-välja suumida ning keeruka tarkvaraoperatsiooni tulemusel pakitakse sensorilt tulnud seitsme piksli suurune info kokku üheks piksliks. Tulemuseks on selged ja teravad pildid, vähe müra ning uskumatul kombel ka seni-

sest vähem megabaite nõudvad failid.

Nokia väitel võtab pildi mahust suure osa enda alla müra ning sellest on uus telefon vaba.

Kuni tarbijad pole uut seadet veel proovida saanud, ei saa tootja juttu puhta kullana võtta. Telefon peaks tulema müüki lähiajal ning siis saab selgeks, kui head fotod tegelikult on ja millised on uue tehnoloogia võimalikud miinused. Esimene puudus on juba teada: Nokia 808 jookseb Symbiani peal. Ettevõte on vihjanud, et millalgi jõuab see tehnoloogia ilmselt ka Windowsi-telefonidesse.

Kõigi striimerite kuningas Uus iPad: pole paha!

Apple tõi märtsi algul turule kauaoodatud uue iPadi.

Huvitav on see, et selle number ei olegi iPad 3 – uustulnukat kutsutakse lihtsalt nimetusega uus iPad. Uue iPadi 2048 × 1536 piksli suuruse ekraani vastu konkurendid veel ei saa.

See ülimalt tihe ekraan on nii teksti kui ka piltide kuvamiseks märkimisväärselt parem kui iPad 2 oma.

Suure hüppe on teinud ka seadme protsessor, eelkõige selle graafikajõudlus, Uus iPad mängib võimsa graafikaga 3D-mänge ja lubab töödelda kas või hiigelfotosid. inve ste e ri – nr 1/20 12

Briti audioseadmete tipptootjate üks tuntumaid esindajaid Naim Audio toob kevadel müügile tõenäoliselt maailma ühe parema striimeri. Naim NDS mängib muusikat võrgukettalt või USB-pulgalt ning suudab püüda raadiojaamu otse internetist. NDS-i välja töötades oli ettevõtte siht astuda samm edasi oma senisest samuti väga kõrgelt hinnatud striimerist NDX ning nende enda väitel see ka õnnestus.

Nagu Naimi puhul kombeks, on kogu helijõud pakitud pommikindlasse musta metallkesta, mis sisaldab vaieldamatult kõrgtehnoloogiat. Osa korpusest seisab vedrudel, et heli segajaid võimalikult vältida. Ka kogu elektroonika on konstruee-

ritud nii, et heli oleks võimalikult loomulik, puhas ja ilma häireteta.

Maksta tuleb aga NDSi eest palju. Seadme enda hind on umbes 7500 eurot, aga et see üldse töötaks, tuleb juurde osta toiteplokk. Striimeri võimaluste tuunimiseks soovitatakse soetada lausa kaks sama kallist toiteplokki kui seade ise.

56

f ot od: s c an pi x

Analüütikute lemmik

Väetis

alustame uue rubriigiga, kus lhv spetsialistid analüüsivad põnevaid investeerimisideid. esimesena vaatleme, kuidas rahvastiku kasv ja toidupuudus mõjutab väetiseäri.

NJ

t e kst : ne lli jans o n

LHV Panga analüütik inve ste e ri – nr 1/20 12

nüüdisajal, mil maailma rahvaarv kasvab väga kiiresti ja emake Maa peab ära toitma aina rohkem suid, muutub järjest tähtsamaks põllumaa võimalikult suur viljakus.

Teatavasti on haritavat pinda juurde tekitada üsna keeruline ja selleks, et olemasoleva maa produktiivsus oleks maksimaalne, tuleb appi võtta abivahendid. Nende hulka kuuluvad erinevad väetised.

Rahvastiku kiire kasv on otseses seoses kasvava vajadusega toiduainete järele, mis omakorda toetab põllumajanduse arengusuundumusi. Maailmapanga prognooside järgi suureneb toiduainevajadus 2030. aastaks 50% ja lihavajadus 85%.

Kuna nõudlus toiduainete järele kasvab peaaegu kolm korda kiiremini kui rahvaarv, siis võib eeldada, et kõiki toiduainetööstusega seotud ettevõtteid ootab ees pikaajaline edu.

Seepärast oleks investeerimismõtteid mõlgutades nutikas ringi vaadata just põllumajandusettevõtete hulgas. Meie huviorbiiti on jäänud USA börsil kauplev ettevõte Mosaic (MOS).

Konkurents kontrolli all Mosaic on maailma suurim fosfaaditootja ja suuruselt kolmas potasetootja. Potas (kaaliumkarbonaat), fosfaat- ja teised väetised annavad taimedele vajalikke toitaineid. Ettevõte asutati 2004. aastal Minnesotas ja umbes 90% firma toodangust müüakse väetiseturul. Ülejäänud 10% kulub loomasöödaks ja tööstuslikuks otstarbeks.

Potaseturgu kontrollib peamiselt Canpotex (Canadian Potash Exporters), kuhu kuulub ka Mosaic ja Valgevene firma Belorussian Potash Co (BPC). Seepä58

rast on konkurentidel selles sektoris üsna raske jalga ukse vahele saada. Üle poole ehk 60% Mosaici käibest tuleb väljastpoolt Põhja-Ameerikat. Suurimad välismaised kliendid on Brasiilia ja India.

Möödunud aastal moodustas fosforväetis 70% ettevõtte käibest ja 38% ärikasumist.

Mosaic on maailma suurim taimede fosforväetise ja loomasöödas sisalduvate fosfaadipõhiste koostisainete tootja. Aastane tootmisvõimsus on u 9,7 miljonit tonni.

Firmal on kolm potasekaevandust: üks Kanadas (suurim) ja kaks USA-s. Ettevõtte hinnangul jagub varusid vähemalt järgmiseks sajaks aastaks.

Mosaici keskmine ärikasum moodustub madalama marginaaliga fosforväetise ja kõrgema marginaaliga potase segmendist. Potase tootmine on kasumlikum, kuna valitsuse järelevalve on suhteliselt vaoshoitud ja sektorisse sisenemise lävi

59

ülimalt kõrge (reaalse kaevandamiseni jõudmine võib võtta kuni seitse aastat).

Veelgi tähtsam näitaja on väike toormevajadus – potase tootmiseks läheb vaja peamiselt ainult maagaasi. Fosforväetise tootmine on esiteks märksa kallim ja teiseks sekkub ka valitsus sellesse ärisse palju rohkem.

Suude arv kasvab ÜRO andmetel suureneb maailma rahvaarv 75 miljoni inimese võrra aastas ning möödunud aastast elab siin juba 7 miljardit inimest.

2030. aastaks on meid 8 miljardit ning 2050. aastaks 9 miljardit.

Riskid Nagu iga majandusharu puhul, nii tuleb ka väetisetootjate tulevikku hinnates arvestada teatud riskidega. Kui maailmamajandus jahtub, pole hinnalanguse eest kaitstud ka Mosaici aktsia. Ettevõtte kasum sõltub talupidajate sissetulekutest ja nende kahanemisel kulutatakse ka väetise ostmisele vähem. Kuid pikemas plaanis soosivad üleilmsed suundumused Mosaici äritegevust igati.

i nve ste e ri – nr 1/2012

Elukutse

Kaupleja elukutseline kaupleja (erialaslängis treider) rain mölderkivi (30) peab aktsiaturgudel veedetavat aega väga intiimseks. kauplemise pingelisemad hetked mööduvad tal justkui transis, mil tema tähelepanu on täielikult koondunud turul toimuvale. mängitakse ju ikkagi enda rahaga!

Just mängitakse, sest liiga tõsiselt ei saa kauplemist – erialaslängis treidimist – Mölderkivi arvates võtta, muidu põletab see läbi. Teiselt poolt ei tasu sellesse suhtuda ka kergekäeliselt.

t e kst : k ärt b lum b erg inve ste e ri – nr 1/20 12

käituma. See on kauplejale suhteliselt intiimne aeg. Ta peab olema asja sees ja tajuma olukorda iga ihurakuga. Seepärast ollakse sel ajal sageli nagu transis või kookonis.

Milline näeb välja sinu tööpäev?

Alustan oma kauplemispäeva kella 13–14 paiku. Pean olema selleks ajaks platsis, et jälgida uudiseid ja hakata kujundama oma kauplemisideed selleks päevaks.

Lõpetan enamasti poole kuuest – pärast seda ma enam põhimõtteliselt uusi positsioone ei ava. Leidub aga kauplejaid, kes alustavad hommikul ja lõpetavad keskööl. Mina mängin ainult turu avanemise peale, st kui turg avaneb, siis ma enam eriti positsioone ei ava. Vahel jätan ka üleööpositsioonid alles, kuid sel juhul hoian käibe väikese.

Kuidas sa positsioone sulged, kas vahetult või ajalise nihkega orderi abil?

Kui olen ostnud positsiooni, aga pean kella 17–18 paiku ära minema, siis on mul kaks varianti. Üks võimalus on sulgeda positsioonid kohe. Kui ma aga näen, et need on parasjagu väga kehval tasemel, ent on lootust, et edasi läheb asi paremaks, siis esitan orderid. Mingil ajal vaatan olukorra uuesti üle ja kui näen, et orderid ei ole täidetud, panen positsioonid lihtsalt kinni. Õnneks ei pea hilja peale jäänud positsiooni sulgemiseks tingimata kodus olema – võin seda teha ka näiteks sõbra juures mobiiltelefoniga.

Mis kellaajad on aktsiaturul kõige pingelisemad?

Pingeline on siis, kui börs avaneb. Siis on liikumised väga järsud ja tuleb pingsalt ära arvata, kuidas suur raha peaks

Mitu tehingut sa päevas teed ja kui suurte summadega kaupled?

Arvan, et teen päevas kuni kümmekond tehingut. Konkreetsetest summadest ma ei taha rääkida, kuid olen arvestanud 60

fotod: jare k jĂľep era

61

i nve ste e ri – nr 1/2012

Elukutse

Kasumlik eksamipäev Olen ühe korra kaubelnud isegi eksamipäeval. Eksam kestis kolm ja pool tundi ning mul oli tunne, et mu tööpäev läheb luhta. Mõtlesin ühe kauplemisidee välja ja kui tekkis paus, läksin kiiresti, enne turu avanemist, ülikooli raamatukokku kauplema. Tol päeval suutsin isegi kasumit teenida, kuigi ei tegutsenud oma harjumuspärases keskkonnas.”

inve ste e ri – nr 1/20 12

oma käivet nii, et kõige suurem kaotus tehingult ei oleks üle kolme protsendi kapitalist. Selles mõttes olen ülipassiivne kaupleja.

Miinimumsumma, millega kauplejal tasub mängima hakata, on 25 000 dollarit. See raha peab kontol olema, et teha teatud tehinguid. Vastasel korral võidakse hakata seadma teatud piiranguid, näiteks öeldakse sulle, mitu tehingut võid päevas teha.

Kuidas sa turumuutustega kohaned?

Ma teen iga päev järelanalüüsi. Vaatan üle kõik turul paar päeva tagasi toimunud liikumised, et viia ennast muutustega kurssi ja saada ideid tulevikuks. Kui

mul on olnud must päev, siis ma sellist järelanalüüsi tavaliselt ei tee. Üritan asjast üle saada, sest tahan, et oleksin järgmiseks päevaks jälle vormis. Oluline on mitte minna järgmisel päeval kaotust tagasi tegema. Seega, kui olen palju kaotanud, võtan järgmisel päeval üldjuhul väiksemad positsioonid ning alles siis, kui tehingud hakkavad õnnestuma, tunnen, et olen tagasi rööpas. Sellise järelanalüüsi tegemine on väga oluline, sest kõike ei suuda ma meeles pidada.

Milliste majandussektoritega seotud aktsiad on su lemmikud?

Mulle meeldivad aktsiad, mis on suhteliselt spekulatiivsed ja mille hind liigub 62

hästi, sest selline aktsia laseb tekkida kauplemisideel. Näiteks tehnoloogiasektori aktsiahinnad liiguvad üldiselt väga tempokalt ja suures ulatuses. Samal ajal ei too leiba lauale näiteks Microsofti aktsia, mille hind liigub päevas vaid 20 sendi ulatuses. Kui aktsiahinda kujutatakse graafikul pideva joonena, siis ideed ei teki ja maksad üksnes teenustasu info kasutamise eest. Kõige suurem hinnaliikumine on vist biotehnoloogia ja farmaatsia valdkonnas, kuid see on minu

hingust pakkuda võidu tõenäosuseks 90 või 60%. See on kaalutletud risk. Ma teengi tehinguid selle põhjal, kui suureks pean tõenäosust võita. Sellest sõltub ka paigutatava raha hulk. Kui tõenäosus võita või kaotada on 50 : 50, jätan tehingu tegemata või paigutan tehingusse vähe raha, et hoida lihtsalt kätt turu pulsil.

Kuidas on sul viimasel ajal börsil läinud?

Aasta algus ei ole mulle midagi eriti head toonud. Kui ma suudan olla pidevalt pluss-

„Raha pean aga kogu aeg lugema.” jaoks veidi nõrk koht. Nendel aladel võivad hinnahüpped olla liiga järsud ja ma ei suuda end seal hästi positsioneerida.

Popkunstnik Jackson Pollockil oli erakordne stiil, sest ta mitte ei puudutanud pintsliga lõuendit, vaid piltlikult öeldes loopis värvi juhuslikult lõuendile. Kui ajakirjanik kunstnikult selle kohta küsis, vastas too: „Mul on piisavalt kogemust, et pintslit juhtida.” Mida sa arvad juhuslikkusest kauplemisel?

Kauplemises ei ole kindlasti juhuslikkust. Kui ma räägin kauplemisest inimesega, kes ka ise kaupleb, võin tema jutu põhjal 5–10 minutiga öelda, kas ta on võitev kaupleja või mitte. Olen kohanud inimesi, kelle jutt ei lähe selle pildiga kokku, mis mul neid kuulates tekib. Usun, et 95% inimestest ikkagi kaotab turul.

Teisest küljest – kui ma teen mingit tehingut, ei saa ma kunagi olla täiesti kindel, et sellest tuleb võit. Võin sõltuvalt te63

poolel, on mu eesmärk täidetud. Raha pean aga kogu aeg lugema. Iga tehing on mitmekihiline, mistõttu pole mul võimalik kõrvalseisjale seletada, miks mõni asi toimib ja mõni pahatihti ei toimi.

Mil viisil mõjutab aktsiaturgu viimased kolm aastat kestnud majandussurutis?

Katastroofid ja muud suured sündmused on kauplejale head, sest need põhjustavad turul ebaratsionaalset käitumist, näiteks kahjuga müümist. Mõnele kauplejale meeldib buumiaja turg, aga ma usun, et isegi nemad on langevalt turult rohkem teeninud, kuigi nad ei taha seda alati tunnistada.

Mis sa arvad, kui tark on alustada börsil kauplemisega omapäi? Üksiku hundina on ikka raske tegutseda, kuid siiski mitte võimatu. Tuleb osata suundumusi tabada ja mõista, kus oled ja mida teed. Üks on kindel – kauplei nve ste e ri – nr 1/2012

Elukutse

mine peab meeldima. Mina võtan seda kui mängu. Inimesed, kelle eesmärk on ainult raha võita, põlevad kiiresti läbi. Üldiselt on ikka parem õppida mentorilt, kes aitab õigesti mõtlema hakata, kuid ega keegi sulle ju püha graali kandikul ette ei too. Mentorid, kes aitavad tulevasi kauplejaid, ei ole oma köögipoole tutvustamisest tegelikult huvitatud.

Nad ei avalda oma kauplemisideid, sest nad ei taha, et uusi inimesi juurde tuleks – uute kauplejate tulek lõhub hea idee ära. Teisalt võivad mentorid aidata näiteks nõrkadele kohtadele tähelepanu pöörata või tehniliste probleemide kohta nõu anda.

infokillukese, ent see võib aidata mul tulevikus mingil hetkel tehingut teha.

Kuidas sa ise alustasid?

Mina jäin kahevahele. Küsisin mõnelt inimeselt nõu, kuid tõeni olen ikka ise jõudnud. Alustasin suhteliselt hilja. Kui mõned hakkavad kauplema juba kahekümneselt, siis mina tegin seda umbes 24–25-aastaselt. Alguses kaotasin ma päris palju, sest kobasin pimeduses.

saa väga palju inimesi teada. Võib olla nii, et selle ideega on seotud ainult sada aktsiat. Idee võib olla ükskõik mis asi, mis paneb aktsiahinna liikuma – kui sa seda tead, siis on sul teiste ees eelis. See on võti, mida ei tasu kõigiga jagada.

Kas sul on mõni maagiline kauplemisidee?

Toon ühe näite. Ütleme, et Bentley maksab muidu 100 000 eurot, aga keegi müüb seda kohtutäituri kaudu oksjonil hinnaga 10 000 eurot. See on ju tõeliselt odav! Kui sa seda tead, siis võid minna ja selle auto ära osta. Aga kui räägid sellest oma sõpradele, siis hakkavad nad sinuga konkureerima ja hinda üles kruvima. Lõpuks võibki juhtuda, et pead selle Bentley eest lõpuks ikkagi turuhinna välja käima.

Sama on kauplemisideega – seda ei

„Kui võidad, siis võib

Seos õpitud erialaga Rain Mölderkivi on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis elektroonikat ja bioonikat (nüüdisaegse elektroonika valdkond, kus mikroelektroonika ja nanotehnoloogia baasil luuakse eluslooduse eeskujul uusi lahendusi).

Praegu on Rain magistriõppes, sest ta tahab end vormis hoida.

Ta ütleb: „Mulle meeldivad väga arvud. Igasuguseid numbreid, statistilisi meetodeid, tõenäosusteooriaid ja muud matemaatikat tuleb tunda. Sa pead ju teadma, kus su edu peidus on!” inve ste e ri – nr 1/20 12

Kust sa häid kauplemisideid saad?

Mina kasutan näiteks välismaaklereid, kelle teenustasud on mitu korda väiksemad kui Eestis. Kauplemisel tuleb ju info eest maksta. Head uudistekanalid, näiteks Bloomberg ja Reuters, on väga kallid. Väärt teave maksab lihtsalt väga palju, suisa tuhandeid dollareid kuus.

Suurettevõtetele on see muidugi peenraha, kuid tavaline erainvestor peab vaatama, kas tasub nii kallist teenust osta.

Ka internetist võib leida päris häid mõtteid ja kõik need ei pruugi pärineda tasulistest kanalitest. Tähtis, aga keeruline on leida üles kvaliteetne info, mis toob kasu. Ma võin mingit firmat guugeldada näiteks terve öö ja saada üksnes väikese

Kas sa suudad oma emotsioone hästi vaos hoida?

Emotsioonid pressivad ikka peale ja neid on seinast seina. Ühel hetkel võin ma röökida, teisel olla vaimustuses. Seepärast on parem, kui tegutsen privaatselt oma keskkonnas.

Ma arvan, et kõik kauplejad on suhteliselt närvilised – see kuulub meie töö juurde. Kui oled kaotanud, siis tahad olla omaette ega soovi, et keegi küsiks, mis juhtus.

Kaotused käivad aga asja juurde. Kui oled toibunud, võid asju jälle kainelt selgitada.

Kui võidad, siis võib tekkida eufooria.

See on ohtlik. Mitu järjestikust võitu võivad tekitada tunde, et sa tead turust palju. Mul on juhtunud nii, et mõnel päeval on hästi läinud ja ma olen hakanud võtma positsioone liiga agressiivselt või keh64

va sisenemishinnaga. Sel juhul on turg mulle järgmistel päevadel näidanud, et ma pole ikka mitte keegi.

Vahel muudab turg sind hoopis kartlikuks. Kui oled võtnud suurema positsiooni ja aktsiahind hakkab valele poole liikuma, tekitab see hirmu ja selle tulemusena võid sulgeda positsiooni päeva madalaimal tasemel. On hea, kui kauplejal ei ole hirmu ja ta teeb ratsionaalseid otsuseid. Teisalt – kui mängus on enda raha, siis ei saa öelda, et see ei tekita mingeid tundeid. Olen vahel mõelnud, et võiksin julgemalt riskida. Praegu olen ma ehk liiga passiivne ja kaitsen ülemäära oma kapitali.

Kuidas töömõtetest lahti saad?

Lähen teise keskkonda, aktsiaturust eemale. Alguses võtsin kauplemismõtted endaga kaasa, aga enam see olukord nii hull ei ole. Kauplemine on muutunud rutiinseks, ent kui mõnikord jääb mitu nädalat vahele, siis on küll selline tunne, nagu alustaksin jälle päris otsast peale.

Kas kauplemine pakub sulle naudingut?

Kauplemine on huvitav mäng, aga see ei loo lisaväärtust – raha läheb lihtsalt ühest taskust teise. Mulle meeldiks rohkem mingi loov tegevus, mis aitab ühiskonnal kasulikus suunas areneda.

Tulevikust „Turul on alati kaks poolt. Ühel pool tegutsevad seal need, kes arvavad, et kohe tuleb maailmalõpp, ja teisel pool need, kellel on raha ja kes on piisavalt ahned, et osta. Ma arvan, et järgmised aastad toovad rohkem edu. Maailmas on palju raha ja see ootab investeerimise võimalusi.”

tekkida eufooria.”

Aktsiad, optsioonid, futuurid LHV Trader on kauplemisplatvorm, mis võimaldab sul tegutseda maailma väärtpaberiturgudel ööpäev läbi nii arvutis kui ka mobiilis.

65Proovi

tasuta demo lhv.ee/trader

i nve ste e ri – nr 1/2012

Pension

Rahal on rahvus me elame üleilmastumise ajastul. reisimine muutub järjest lihtsamaks ja odavamaks. uudised, värsked ideed ja moevoolud levivad moodsa tehnoloogia toel kiiremini kui kunagi varem. ka raha ja investeeringuid saab nüüdisaegses finantssüsteemis sekunditega ühest maailmanurgast teise liigutada. levinud on arvamus, et globaalselt ei määra sünnikoht ja rahvus enam kuigipalju selles, mida sa teed või kus sa elad tulevikus – vähemalt teoreetiliselt mitte. t e kst : andre s vi isemann

LHV pensionifondide fondijuht inve ste e ri – nr 1/20 12

Ükskõik kui kaugel Reaalses maailmas on aga inimestel ja ettevõtetel juured, mis seovad neid oma kodumaa, rahva ja kultuuriga. Mõnel on need juured sügavamal, teisel madalamal. Enamik inimesi on seotud oma rahvaga, ükskõik kui kaugel nad ka oma sünnimaast ei elaks. Minuni jõudis see äratundmine üheksakümnendate lõpus Prantsusmaal elades ja õppides. INSEAD – kool, kus ma õppisin – on tõenäoliselt üks rahvusvahelisemaid maailmas. Selle tunnuslause kõlab The Business School of

the World [maailma ärikool – toim]. Kooli vastuvõtmisel jälgiti, et ühegi rahvuse (ka prantslaste) osakaal ei ületaks viiendikku üliõpilaste üldarvust. Õppeasutuse eesmärk oli anda tudengitele teadmised ja mõtteviis, mis võimaldaksid värskel lõpetajal alustada lühikese ajaga oma äri ükskõik millises maailmanurgas. Selle eesmärgi saavutamine eeldas teiste kultuuride suhtes teatud tundlikkuse kujundamist ning ka iseenda tundmaõppimist.

Ma läksin Prantsusmaale õppima usus, et ma olen kosmopoliit, seal aga mõistsin, mida tähendab minu jaoks minu rahvus ja kodumaa.

INSEAD-is rahvusvahelist äri õppides sai mulle selgeks, et ka tänapäeva globaalses maailmas on ettevõtetel väga 66

fot o: c orbi s

selgesti tajutav rahvus. Coca-Cola on eelkõige Ameerika ettevõte ja Sony Jaapani oma, kuigi nad on esindatud peaaegu kõikjal maailmas. Siinjuures ei pea ma silmas mitte niivõrd kaubamärke ja nendega seostuvaid väärtusi, vaid ettevõtte toimimise viise. Firma rahvus mõjutab selle käitumist. Ettevõtte strateegiat ja otsustusprotsesse mõjutab see ühiskond, kus firma juhid elavad ja töötavad, ning inimesed, keda nad tunnevad ja kellega iga päev suhtlevad. Ettevõtte rahvus ja koduturg (või strateegiline turg) ei ole üks ja seesama asi.

Kui välismaalased võtavad kohaliku ettevõtte üle, siis tõenäoliselt muutuvad aja jooksul ka sealsed otsustusprotsessid.

Kui on head ajad, siis võib-olla jääb koha67

lik töökorraldus ja juhtkond paika ning midagi peale kaubamärgi väga ei muutu.

Majandus on aga oma loomult tsükliline.

Kui tulevad keerulisemad ajad, viiakse tähtsamad otsustusprotsessid ja ärifunktsioonid tegevuse tõhustamise sildi all peakontorisse. Peakontori ja ettevõtte seisukohalt ongi see õige. Sellega koos rändavad välja ka tähtsamad ja suuremat väärtust loovad töökohad.

Raha koju 2008. aasta finantskriisi ajal ilmnes, et rahvus on isegi portfelliinvesteeringutel, mis peaksid ometi liikuma vabalt sinna, kus on kapitali kasvuks paremad tingimused. Headel aegadel otsisid rikaste riikide fondihaldurid ja investeei nve ste e ri – nr 1/2012

Pension Pensionifondide otsene vs. kaudne osalus Eestis* (seisuga 30.09.2011)

25% 20%

1.6% 18.2%

15%

0% 15.5%

10% 3.0%

5%

2.6%

0% LHV

Ergo

Swedbank Otsene

* välja arvatud deposiidid

1.5% 0.1% SEB

0.2%

0%

0.5% Sampo

Nordea

Kaudne Alli ka s: E e st i Pe n si o n i ke sk us , SEB En s k i lda

rimispankurid võimalusi, kuidas saada osa arenevate turgude majanduskasvust.

Niipea kui olukord muutus koduturgudel keerulisemaks, toodi raha välisturgudelt koju tagasi. Sedasi käitusid ameeriklased, kes müüsid Euroopa väärtpabereid. Sedasi käitusid ka rootslased, kui nad müüsid

matusega seotud riske. Selle tulemusena on Rootsi pankade juhitavate pensionifondide investeeringud Eestisse kahanenud peaaegu olematuks.

Mäletan, kuidas Eesti suurima pensionifondi juht õigustas Eestisse investeerimatajätmist sellega, et projektid, mille jaoks Eestis raha küsitakse, on nii viletsasti ette valmistatud, et neid ei ole võimalik Stockholmis tutvustada. Tõenäoliselt oli tal isegi õigus. Siin ilmnebki panga rahvus. Rootsi panga eesmärk ega strateegia ei ole arendada Eesti kapitaliturgu. Kui Rootsi pensionifondid investeerivad Rootsi turule 55% oma varadest, siis Rootsi pankade juhitud Eesti pensionifondid investeerivad Eestisse, mis on nende niinimetatud koduturg, 0–3 protsenti varadest.

Välis- ja kohalike pankade huvid ei ühti Elujõuline ühiskond vajab konkurentsivõimelisi ettevõtteid ja edukaid äriliidreid. Kui aga välismaa firmad võtavad

Välispankade pensio raha kokku ja viivad Eesti ja teiste Balti riikide väärtpabereid.

Sama loogika alusel käitusin ka mina, tuues suure osa LHV pensionifondide portfellist mujalt maailmast koju tagasi.

Rootsi pangad viisid majanduskriisi aastatel suure osa investeerimisotsuste langetamise protsessist Tallinnast Stockholmi. Rootslastest investeerimisspetsialistide jaoks tunduvad Eesti ettevõtted võõrad, väikesed ja riskantsed. Oma kõige paremas usus ja pensionifondide osakuomanike huvides väldivad nad tundinve ste e ri – nr 1/20 12

kohalikud ettevõtted üle ning tähtsamad ja strateegilisemad otsustusprotsessid viiakse riigist välja, kannatab kohalik ühiskond. Talendid liiguvad sinna, kus sünnivad olulised otsused, ent kõige olulisemad otsused sünnivad peakontoris. Kurb on see, kui endistest edukatest ettevõtetest saavad meretaguste ettevõtete müügiosakonnad, mis viivad ellu välismaal loodud strateegiat. Üldiselt ei võeta üle mitte nõrku kohalikke ettevõtteid, vaid hoopis kõige tuge68

vamaid. See on kõige levinum välisturgudele laienemise strateegia. Nii likvideeritakse uuel koduturul konkurents ja seejärel asutakse seda n-ö lüpsma.

Muidugi võib ettevõtjatelt etteheitvalt küsida, miks nad müüvad oma firma välismaalastele maha. Sageli on selle taga arenguks või isegi konkurentsis püsimiseks vajaliku kapitali puudus. Kust see kapital aga saakski tulla, kui välispankadel pole huvi arendada kohalikku kapitaliturgu, mis konkureeriks nende enda laenutoodetega. Välispankade juhitud pensionifondid korjavad raha kokku ja viivad selle riigist välja, sest nii on seda nende vaatenurgast võttes odavam ja parem juhtida.

Mida peaks sellises olukorras tegema ühiskond? Kas jääb üle ainult käsi laiutada ja leppida sellega, et välismaised pangad ja ettevõtted lõimivad meid globaalsesse maailma? Kas peaksime seda protsessi toetama või hoopis korraks peatuma ja küsima, mis on selle hind?

Ehk leidub võimalusi, mis on meie ühis-

Rimi oli oma otsuse teatavakstegemisel üllatavalt otsekohene ja see oli ka üks põhjus, miks ühiskonna reaktsioon oli sedavõrd valjuhäälne.

Pankurid on aga rafineeritumad tegelased, kes on õppinud esitama halbu uudiseid positiivses võtmes. Kliendi jaoks mõjub ju rahustavalt, kui talle teatatakse, et nüüd on tema pangal rohkem kui saja-aastane ajalugu ja tema pensioniraha investeerivad maailma parimad spetsialistid.

LHV pensionifondide klientide arv ja meie juhitavate fondide maht on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Usun, et seda on toetanud nii meie fondide tulemused kui ka investeerimisstrateegia, mis soosib Eesti ühiskonda.

Fondijuhina on minu esmane eesmärk saavutada fondiosaku väärtuse kasv.

Leian, et oma juurte tunnetamine on vajalik selleks, et luua alus, millelt maailma vaadelda ja hinnata. Samuti tuleb kõike ümbritsevat avatud silmadega tundma õppida. Üleilmse turu kontseptsioon teoreetiliselt toimib, aga nagu suurema osa

LHV Investeeringud kodukanti fondide kaupa (seisuga 6.03.2012) XL Eesti 24,5% Balti 38,85% L Eesti 22,06% Balti 36,14% M Eesti 16,35% Balti 28,75% S Eesti 7,19% Balti 12,36% XS Eesti 7,52% Balti 13,14% Täiendav Eesti 23,65% Balti 39,53% Kokku kogu pensionifondide mahust: Eesti 19,73% Balti 32,39%

nifondid korjavad selle riigist välja konnale kasulikumad? Kui meile see olukord ei meeldi, kas siis peaksime muutma praegu kehtivaid reegleid või piisab sellestki, kui ühiskond annab selge ja üheselt mõistetava käitumisega turule oma hoiakutest teada?

Rimi näide Kaks aastat tagasi väljendasid Eesti elanikud üsna otsustavalt oma hoiakut Rimi otsuse suhtes lõpetada Eestis toodetud sea- ja loomaliha kokkuostmine.

69

majandusteooriatega ikka, tuleb arvesse võtta, et tegelik elu on keerulisem ning inimestel ja ka ettevõttel on näiteks rahvus. Mõne Rootsi panga välja antud American Expressi kaardiga Coca-Colat ostes muutume küll globaalseteks tarbijateks, kuid ka maailmakodanikena peame arendama oma ühiskonda ja pakkuma teistele midagi omalt poolt.

LHV Panga eesmärk on aidata kaasa kohaliku finants- ja inimkapitali kasvule.

Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta.

Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ning vajadusel küsi lisainfot lhv.ee. i nve ste e ri – nr 1/2012

LHV Pank toetab

Hooandja hooandja.ee on eesti esimene ühisrahastusportaal, kus loovad inimesed tutvustavad oma häid ideid ning kõigile antakse võimalus neid toetada. hooandja portaali oodatakse huvilisi sisestama selliseid projektiideid, mis on uuenduslikud, kultuurilise või tehnoloogilise väärtusega ning toovad kasu paljudele inimestele. Hooandja ei rahasta isiklikke projekte, mis ei jõua avalikkuseni.

Toetust võib küsida summale alates 1 eurost, sest ka väike summa on summa.

Toetaja saab soovi korral jääda anonüümseks. Kõik projektid on portaalis üleval kindlaks määratud aja alates ühest nädalast kuni kolme kuuni.

Kõigepealt „külmutatakse” annetust teha soovinud inimese pangakontol kokkulepitud summa. Pärast seda, kui projektile on kogu projektimeeskonna taotletav summa kokku kogutud, kantakse see tervikuna taotlejale üle ning sellest teavitatakse kõiki annetajaid. Kui projekt ei saa aga määratud ajaga vajalikku toetust kokku, saavad kõik annetajad oma panuse täies ulatuses tagasi.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 12

Loomingulised projektid „Annetajatena peame silmas ennekõike eraisikuid, kuid oodatud on ka juriidilised isikud. Ettevõtete puhul on praegu

mõnevõrra probleemiks see, et annetuse pealt tuleb maksta makse. See võib nii mõneltki ettevõttelt võtta huvi projekte toetada,” selgitab Hooandja arendusjuht Tiiu Sullakatko. Ühisrahastuse mõte seisneb selles, et vähehaaval kogutavad väiksed toetused annavad kokku suurema summa, mille eest saab juba midagi põnevat korda saata. „Tahame tuua loojad ja nende kliendid üksteisele lähemale ning tekitada olukorra, kus iga inimene saab otsustada, milliseid tooteid ja teenuseid ta enda ümber soovib,” selgitab Sullakatko.

Hooandjasse sobivad kõik loomingulised projektid, mille tulemus on mõõdetav ja mille tulemust saab jagada avalikkusega. „Me ei jaga tegevustoetust ega aita otsida rahastust heategevusele – õnneks on selle jaoks omad keskkonnad juba olemas.

Kes teab, kui Hooandja on piisavalt tuntust kogunud, laiendame võib-olla portaali nii, et saame aidata ka teistsuguseid projekte. Esialgu ootame projekte, mis on seotud muusika, kunsti, tantsu, teatri, filmi, disaini, moe, kirjanduse, tehnika või fotograafiaga,” räägib arendusjuht.

70

Kuna praegu on Hooandjal rahastaja veel puudu, on seatud sisse väike tasu portaali heaks – see on 3% kogusummast ning seda võetakse üksnes projektidelt, mille jaoks koguneb kokku 100% soovitud summast või rohkem, mis tähendab, et projekt läheb töösse. Projekti portaali ülespanemine on tasuta, kuid eelarvet koostades tasub projektimeeskonnal pidada silmas portaali teenustasu. Edaspidi proovitakse leida fondi, mis kataks Hooandja tegevuskulud.

Tutvustamine läheb ladusalt Ühisrahastus kui kõigile osapooltele kasulik nähtus aitab portaalile kergesti tähelepanu saada. Teiseks aitab kaasa uudsus – Eestis ei ole seni tegutsenud ühtegi loovprojektide ühisrahastusportaali. „Meie keskkonna üks kasutegureid on teabe levitamine. Tahab ju iga projektimeeskond jagada oma projekti toetamise võimaluse kohta infot, samal ajal on ka

71

eraisikutest rahastajate huvides, et nende sõbrad ja tuttavad saaksid Hooandja portaalist teada – meeskond saab pisiannetustest tekkinud summa kätte ainult juhul, kui kogunenud on 100% sihiks seatud summast,” selgitab Sullakatko.

Toetuse taotlejatel on pandud iga annetaja jaoks valmis summale vastav põnev kingitus. See on meeskonnale hea võimalus püüda annetajate tähelepanu. „Me südamest soovime, et taotlejad ei paku auhinnaks mitte ainult projekti käigus valmivat toodet või teenust – et näiteks raamatu väljaandmise projekti meeskond ei kingiks üksnes oma tulevasi trükiseid.

Oleks tore, kui kingitus oleks üllatav, näiteks ühine õhtusöök, annetajale kirjutatud nimeline luuletus, langevarjuhüpe, küllakutse... Sellise kingituse ootus paneks annetaja kärmemalt tegutsema ja laseks annetust tehes end eriti hästi tunda,” avaldab Sullakatko lootust.

Arendusjuhina tegeleb Tiiu Sullakatko peamiselt projektide otsimisega, mis Hooandja.ee abil võiksid hoo sisse saada.

i nve ste e ri – nr 1/2012

LHV Panga uudised

F ot o: M onika T oomin g.

Uus fondihalduse tehnoloogia LHV fonde haldav AS LHV Varahaldus võttis fondide haldamiseks ja riskijuhtimiseks kasutusele Advent Software’i pakutava tehnoloogia. Funds Europe kuulutas Adventi 2011. aastal parimaks väärtpaberihalduse tehnoloogia pakkujaks Euroopas. Lähem teave: http://www.advent.com.

Investeeri Malaisia hotellis Viimane Investeeri moe erinumber on saanud palju positiivset vastukaja. Ajakiri on sedavõrd populaarne, et seda saab lugeda isegi Malaisia hotelli fuajees. LHV töötaja Monika leidis ajakirja just sellisest eksootilisest paigast ja tegi sellest pilti.

Toetame eetilise esseistika auhinna väljaandmist Kolumnist Enn Soosaare 75. sünniaastapäeva puhul välja antud esimese eetilise esseistika auhinna pälvis filmimees ja televisioonitegelane Ilmar Raag. Auhind anti 2011. aastal eestikeelsetes väljaannetes ilmunud parima poliitika-, kultuurivõi moraaliteemalise essee eest. Žüriil oli valida kümmekonna teksti vahel, mis olid eelnevalt saanud meediaväljaannete toimetajate toetuse. Parimaks osutus Ilmar Raagi essee „Kultuuritust ei ole olemas”, mis ilmus Postimehes mullu 8. jaanuaril. Tallinna Ülikoolis peetud tseremoonial andis Raagile auhinna üle president Toomas Hendrik Ilves. LHV Pank toetas auhinna väljaandmist 3000 euroga. inve ste e ri – nr 3/20 1 1

Kiire kasv jätkub 2011. aastal kasvas LHV Panga bilansimaht aastatagusega võrreldes 81% ja puhastulu 24%.

Aasta lõpu seisuga oli LHV Panga bilansimaht auditeerimata andmetel 229 miljonit eurot, mis on 81% suurem kui aasta alguses. Panga hoiuste maht kasvas aasta lõpuks 209 miljoni euroni, mida on aasta algusega võrreldes 82% rohkem.

Sellest 35 miljonit eurot olid nõudmiseni ja 172 miljonit eurot tähtajalised hoiused.

Panga laenuportfelli maht kerkis aasta lõpuks 67 miljoni euroni ja võlakirjaportfell 76 miljoni euroni, mis on vastavalt 68% ja 345% enam kui aasta algul.

Auditeerimata andmetel teenis LHV Pank 2011. aastal 2,6 miljonit eurot pu-

hast teenustasutulu, 3,6 miljonit eurot puhast intressitulu ja sai 0,7 miljonit eurot finantskahju. Kokku oli panga puhastulu 5,5 miljonit eurot, kulud 9,4 miljonit eurot, laenuprovisjonid 2,6 miljonit eurot ja kahjum 6,6 miljonit eurot. „Suur osa eelmise aasta kahjumist oli tingitud poolteist aastat tagasi Soomes ostetud laenuportfelli allahindlusest,” ütles LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu. „Kuna LHV Panga intressitulud laenuportfellilt alles kasvavad ja investeeringud erinevatesse arendusprojektidesse olid nii eelmisel kui ka sellel aastal veel väga suured, siis sarnaselt eelmise aastaga plaanime ka tänavu olla kahjumis ja jõuda kasumisse alles 2013. aastal.”

Investeerimishuvilistele naistele LHV investeerimisklubi naistele peab oma järgmise ürituse 11. aprillil kell 18 LHV Panga 1. korruse seminariruumis. Õhtu külalisteks on LHV Panga nõukogu liige Hannes Tamjärv ning LHV Panga maakleritegevuse osakonna juht Alo Vallikivi, kes räägib teemal „Investori infoallikad”, ning pesukaubamärkide Luxton ja La Perla importija Kersti Toots, kes lahkab teemat „Koduperenaisest äridaamiks”.

12. oktoobril peetud hooaja avaüritusel olid külalisteks LHV investeerimispanganduse osakonna juht Erki Kert, tuntud ärimees Jüri Kraft ja LHV analüütik Nelli Janson.

Klubi põhieesmärgid on tutvustada naistele investeerimise algtõdesid, näidata, millised on investeerimise võlud ja valud, ning luua edukate naiste vahel kontakte.

LHV Investeerimisklubi Naistele juht Maire Martinson, Jüri Kraft ja Nelli Janson.

72

Moodne kunst pangakontoris Kunstnik Kaido Ole avas äsja Kumu kunstimuuseumis oma personaalnäituse „Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid”.

Veebruaris ilmus tema raamat viie varasema aasta töödega. Raamatu väljaandmist toetas LHV Pank.

Nüüd on Kaido Ole maalid üleval ka LHV Tallinna kontoris. Ühe rahvusvaheliselt tuntuma ja hinnatuma Eesti kunstniku tegevusega saab tutvuda aadressil www.kaidoole.eu.

Tasuta Tallinn Music Weekile LHV Pank on festivali Tallinn Music Week toetaja, sest üks Eesti pank peab Eesti kultuuri toetama. Et pääseda festivale tasuta, tuleb ennast registreerida LHV Panga kliendiks ja teha pangakaardiga ajavahemikus 27.02–26.03 vähemalt kümme kaardimakset. 28. märtsil avaldatakse LHV finantsportaalis võitjate nimed. Loosi läheb 30 passi: need saavad 15 õnnelikku, kes võivad kaasa võtta oma veel õnnelikuma sõbra. Loosimises osalevad ka kõik senised LHV Panga kliendid,

kes maksavad kampaaniaperioodil vähemalt kümme korda LHV pangakaardiga.

LHV Panga Tallinna kliendikontoris (Tartu mnt 2) toimuvad Musik Weeki raames tasuta kontserdid: reedel, 30. märtsil esineb kell 18 Luka ja kell 18.30 OYT. Laupäeval, 31. märtsil astub kell 18 üles InZtance ja 18.30 Barthol Lo Mejor. Kontserdile on oodatud kõik rahumeelsed muusikahuvilised ja LHV kliendid. Lähem teave: www.lhv.ee/tallinn-music-week.

Aasta parim börsiliige Balti börside korraldatud auhinnatseremoonial valiti 2011. aasta parimaks NASDAQ OMX Balti börsiliikmeks LHV Pank.

Konkursi korraldaja NASDAQ OMX-i andmete põhjal selgitab Baltic Market Awards Balti väärtpaberiturgudel kauplevate pankade või maaklerifirmade seast välja parimate investorisuhete hoidjad, parima majandusaasta aruande esitaja ja kõige parema börsiliikme. Kauplemisaktiivsuse ning turu elavdamise ja arendamise poolest peeti Baltimaade 73

väärtpaberiturgude aasta parimaks börsiliikmeks LHV Panka.

NASDAQ OMX-i Balti parima börsiliikme nimetamisel võetakse arvesse käivet, tehingute arvu ja muid kauplemisnäitajaid. Samuti vaadeldakse, kuidas liige on kehtestatud kauplemisreegleid järginud. Lisaks arvestatakse, kui aktiivselt on hinnatav löönud kaasa erinevates börside arendusprojektides. NASDAQ OMX annab Baltic Market Awardsi auhinda välja 2006. aastast.

Arhitektuuriloenguid kuulama Meie naabri Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond korraldab alates veebruarist LHV pangakontoris kevadise avatud loengute sarja, kus esinevad maailmas tunnustust leidnud tegevarhitektid. Loengud on mõeldud kõigile tehiskeskkonda loovatele üliõpilastele, sellega seotud praktikutele ja teistele ruumikultuurihuvilistele.

Ettekandeid saab kuulata LHV panga Tallinna saalis aadressil Tartu mnt 2, City Plaza hoone 1. korrusel igal teisel neljapäeval kell 18.

Loengud on inglise keeles ning tasuta, sest üks Eesti pank peab Eesti arhitektuuri toetama. Lähem teave: www.artun.ee/avatud loengud.

Esinejad: 22. märts Jonas Norsted (AtelierOslo) 5. aprill Fabio Gramazio (Gramazio&Kohler) 19. aprill CJ Lim (Studio8) i nve ste e ri – nr 3/201 1

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm pääset LHV korraldatud seminaridele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „LHV netipangas maksete eest teenustasu ei võeta”. Pääsmed seminaridele võitsid Ene Rästa, Argo Liira ja Magnus Piirits.

Palju õnne! inve ste e ri – nr 1/20 12

74

Rubriik

75

i nve ste e ri – nr 2/201 1

Rubriik

UUS!

Ocean Race tootesarja voodi

Maakri 36, Tallinn Tel. +372 6534 015 E-R 10.00-18.00 L 11.00-16.00

www.delux.ee

inve ste e ri – nr 2/20 1 1

Osta o

t

SÄÄSse tehasest!

TA 40 % 76