Investeeri 4 2015

LHV AJAKIRI NR 4/2015

Lummava Lapimaa loodus Annekreet Heinloo turismiäri sealpool polaarjoont pakub unustamatuid elamusi

I NVEST EERI NR 4/20 15

V EST LU S R I N G: LIISA OVIIR HEIDO VITSUR E T T E VÕT T E D: LAITSERALLYPARK SALVEST PE N S I O N: K ATRIN K ARISMA ELU PENSIONÄRINA R E G I O O N: HIINA

Juhtkiri

Sisukord 6 TEKST: PRIIT RUM LHV Panga kommunikatsioonijuht

PANGANDUSES ON HUVITAVAD ajad.

Maailmas on järjest enam neid, kes usuvad, et suudavad traditsioonilisi pangandusteenuseid senisest paremini pakkuda, ja heidavad kinda suurpankadele. Eelkõige klientide mugavama, soodsama ja kiirema teenindamise nimel tehakse tublisti arendustööd ja investeeringud finantstehnoloogiasse paisuvad.

LHV on samuti uuendaja – tahame pakkuda Sulle tavapärasest paremaid finantsteenuseid. Sügiskuudel oleme pannud rõhku ka sellele, et selgemini näidata, miks on rahaasju mõttekas ajada just LHV-s. On suur rõõm, et huvi LHV tegemiste vastu suureneb, värskeid küsimusi ja kontakte jõuab meieni rohkem ja on põhjust tervitada ka suuremat hulka uusi kliente. Me peame meeles, et iga inimene ja ettevõtmine on erinev ning seepärast soovime juba esimesest päevast kliendiga kaasa mõelda.

Kõige parem koostöö sünnibki siis, kui üksteisest hästi aru saadakse, kui tekib usalduslik klapp ja õnnestub ühel lainepikkusel mõelda. Meie usume, et muutuval pangandusmaastikul, aga ka argisemas tegutsemises on üks edu võti partnerlus. See aitab paremini korraldada rahaasju, viia ellu erinevaid ettevõtmisi ja luua uusi lahendusi erinevatele väljakutsetele.

14 18 22 26 32 38 40 50 52 58 60 64 66 68 70 72 74

VESTLUSRING HEIDO VITSUR ja LIISA OVIIR räägivad Eesti ettevõtlusest INVESTORI ABC Teeme tutvust USA väärtpaberiturul tegutsemisega PERSOON ANNEKREET HEINLOO turismiäri sealpool polaarjoont INTERVJUU Küsimustele vastab Estraveli juht ANNE SAMLIK ETTEVÕTE Lastetoidud kasvatavad SALVESTI käivet ETTEVÕTE LAITSERALLYPARK edendab liikluskultuuri REGIOON Jahtuv Hiina GURU Aktiivinvestor CARL CELIAN ICAHN PENSION KATRIN KARISMA tegus elu pensionärina AJALUGU Pensionisüsteemide kujunemine LHV TOETAB ÜLEVAADE Ravimiäris keerlevad triljonid NÕUANNE Kaskokindlustusest SUUR UUDIS Uus kaardimakselahendus EVERYPAY ÜLEVAADE LHV võlakirjad on nüüdsest börsil LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Cathy Efert Trükk: Kroonpress Trükiarv: 50 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 4/2015

Vestlusring

Vajame muutusi LHV ANALÜÜTIK JA KUNAGINE MAJANDUSMINISTER HEIDO VITSUR NING TÄNANE ETTEVÕTLUSMINISTER LIISA OVIIR VESTLEVAD EESTI MAJANDUSE KÄEKÄIGUST, KODUTURU VÄIKSUSEST JA VAJADUSTEST MUUDATUSTE JÄRELE. LIISA OVIIR VÕTAB meid oma kabinetis vastu kerge elevusega. „Selline intervjuuformaat on minu joaks huvitav ja esmakordne,” ütleb ta. „Võin oma 30 aasta kogemusega kinnitada, et kõike tuleb ette,” vastab Vitsur.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Kuidas hindate olukorda ettevõtluses?

OVIIR: Raske küsimus, millele üheselt vastata. Kui ma räägin välismaiste ettevõtjatega, siis nad ütlevad, et Eesti majandusega on kõik hästi ja olukord on suurepärane. Eesti ettevõtjatelt kuuleb seevastu suurt kriitikat. Tõde on vahepeal –meil läheb suhteliselt hästi, mis ei tähenda, et me võiks siia seisma jääda. Maailm areneb ja meie ettevõtlus peab arenema koos sellega. Meie ekspordi teevad suures osas 100 ettevõtet. Eksport läheb hästi, aga võiks minna paremini. Soome ja Venemaa on riigid, kuhu kaup varem suundus, aga seal on rasked ajad ja seetõttu on ka eksport märkimisväärselt vähenenud. Samas oleme väga kiiresti leidnud uusi turge aseme6

I NVE STE E RI – NR 4/2015

FOTOD: TRIIN RA A

7

FOT O: T RI I N RA A

Vestlusring

Liisa Oviir Sündinud 1. märtsil 1977.

2000. aastal lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduse alal.

1997–1998 töötas referendina Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Londonis.

1998–2008 töötas AS-is Tallink Grupp juristina.

2008–2015 oli juhtiv jurist Eesti Energias.

Alates 14. septembrist 2015 on ettevõtlusminister Taavi Rõivase teises valitsuses.

Alates märtsist 2014 kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

le. Ettevõtjad on olnud tublid. Mindud on USA-sse, Taani ja Hollandisse.

VITSUR: Olen nõus, et halvasti ei lähe.

Vähemalt ei paista välja. Meil läheb paremini kui enamikul naabritest. Aga kui ma siiapoole läbi Viru Keskuse jalutasin, meenus mulle Maailmapanga asepresidendi visiit Eestisse 20 aastat tagasi.

Tema nime ma enam ei mäleta, aga ta külastas Tallinna Kaubamaja – Viru Keskust ju siis veel ei olnud. Tookordne majandusminister Liina Tõnisson küsis tema käest, kuidas talle Eesti majanduse olukord meeldib. Vastus kõlas, et üldse ei meeldi, sest siin (kaubamajas) müüakse vähe Eestis toodetud kaupa. Selle mõõdupuu järgi läheb Eesti majandusel täna halvemini kui tookord. Viru Keskus tõrjus just hiljuti viimase Eesti tootjana välja Baltika, kelle pood keskusele enam ei sobinud. Lisaks on Viru Keskuses muidugi raamatukaupmehed, kes müüvad Eesti raamatuid. Seega – kui vanasti müüdi natukene Eesti kaupa, siis nüüd see nagu enam üldse ei kõlbaks.

OVIIR: Kaubamajas ju siiski kõlbab. Pro-

tektsionism oma toodangu ja kodumaiste ettevõtete suhtes mida näeme mujal riikides ei ole meil veel väga juurdunud.

VITSUR: Jah, sest see on Eesti ettevõte.

Eesti majandus ja ettevõtted on kohanenud, aga need valdkonnad, mida me oleme suutnud võita ja hoida, pole just väga hiilgavad. Probleem on selles, et võita pole õnnestunud uusi kõrge väärtusega nišše. On küll väikesed edulood, aga need on edulood vaid seni, kuni võetakse kellegi poolt üle ja need kolivad Eestist välja.

Seega on ettevõtluses kaks valusat probleemi. Esiteks see, et uus paljulubav ettevõtlus ei taha kuidagi ära mahtuda ja juurduda. Teiseks aga on meil jäänud väheks lõpptoodangu valmistajaid, kes võtavad välja suurima osa lisaväärtusest.

Me oleme kuskil vahepeal. Jah, tuleme hästi toime, kõigist saatusekaaslastest paremini, aga oma ambitsiooni – ma ei räägi viie rikkama riigi hulka jõudmisest, vaid eesmärgist kasvada 3 kuni 5 protsenti aastas – pole me suutnud täita. Peame olema õnnelikud, kui suudame kasvada kolm protsenti. Aga see pole piisav.

8

E T T E V Õ TJ AT E E E S T VA LV E L , KOTK APILGUL. JUBA 9 0 A A S TAT. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON EESTI SUURIM JA VANIM ETTEVÕTETE ESINDUSKODA. ME MONITOORIME JA MÕJUTAME RIIGI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAT 24/7 NING HOOLITSEME SELLE EEST, ET MEIE LIIKMED SAAKSID KÕIGEST TEADA ESIMESTENA. LIITU WWW.KODA.EE JA KÜSI LISAINFOT 60 400 89.

Vestlusring

FOT OD: T RI I N RA A

aga Rannamõisa märgi all ostame ka Leedu broilerit.

OVIIR: Peaksimegi vaatama oma koduturuna Eestit, Lätit ja Leedut koos. Et kui ostamegi Leedu mune, siis ka see on piisavalt patriootiline. Võib-olla on Leedu muna pisut parem kui Poola muna.

VITSUR: Nõus. Aga miks meie koduturg on väike? Sest me oleme selle lahkelt ära andnud. Ja muidugi meie turg ongi inimeste arvult väga väike. Kui ettevõtjal pole selja taga tugevat koduturgu, on tal keeruline ka kaugele minna.

OVIIR: See on ka üks põhjus, miks ettevõtlusministri koht loodi. Lisaks ettevõtlusele on ministri hallata suur valdkond – väliskaubandus. Riik peab oma ettevõtjaid eksporditurgudele minekul toetama ja julgustama, et lähme välja. Uued turud on väga olulised.

Osa Eesti ettevõtjad on üsna nutikad uute turgude leidmisel ja nad võib-olla ei

Tugev koduturg on Heido Vitsur Sündinud 28. märtsil 1944.

Valiti 1992. aastal riigikogu liikmeks.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

OVIIR: Järgmiseks aastaks on prognoos 2 protsenti, ülejärgmiseks 2,9. Tõsi ta on, et riigi heaks arenguks ja elatustaseme tõusuks on aga suuremat kasvu vaja.

VITSUR: Me räägime ekspordi vajalikkusest, mis on igati õige, aga ettevõtjatel on väga raske, kui neil pole siseturgu (mis on enamasti koduturg), kus neil oleks mingisugune eelis, väljendugu see harjumuses, kultuuris või läheduses.

OVIIR: Siseturg on olemas aga väike ja täis võõraid tooteid.

VITSUR: Toidukaupade puhul on siseturg, aga muud me enam ei tooda. Mänguasju meil enam pole, jalatseid toodame vähe. Eks ole näha, kas Baltika tuleb raskest olukorrast välja. Ka Jüri Kraft (Sangari omanik) hädaldab Valga tehases, et kui miinimumpalka tõsta, siis on asi läbi.

Jah, Eesti toitu ostame küll meelsasti,

otsigi nii väga riigi abi. Näiteks on E-Piim pääsenud iseseisvalt Jaapani turule.

Kui räägitakse, et Eesti turg on väike, siis mina olen öelnud, et ettevõtjad peaksid hakkama koostööd tegema. Paneme seljad kokku, siis suudame koos minna välisturule.

VITSUR: Kaks aastat tagasi viidi puidusektoris läbi uuring. Üks küsimus oli, et miks te ei koondu, ja teine, et millistel tingimustel oleksite nõus koonduma ja oma jõud ühendama. Enamikul juhtudel oli vastuseks „pigem surm”.

OVIIR: See on Andrese ja Pearu lugu.

VITSUR: Täpselt.

OVIIR: Aga ma siiski usun, et reaalne elu sunnib seda suhtumist muutma.

VITSUR: See peab muutuma hakkama.

Kui me räägime ettevõtluskeskkonnast, siis selliste klassikaliste mõõtmistega 10

nagu äritegemise kerguse ja lihtsuse hindamine pole meie tingimustes midagi peale hakata. Oluline on, kuidas ühinemisi ja koostööd parandada. Selles suunas tuleb töötada.

Ma ei mäleta, mis ülikool mõõdab majanduse komplekssuse indeksit, aga indeksi järgi tulebki meie majanduse põhiprobleemina välja vähene komplekssus.

See tähendab, et ettevõtted on nagu siga ja kägu, ettevõtted ei haaku omavahel. Ja kuna nad ei haaku, siis on omavahelised logistilised ahelad kohmakad ja kallid.

OVIIR: Läinud nädalal kohtusime Võrus puidutöötlejatega. Minu jaoks oli positiivne näha, kuidas tehakse koostööd.

Puidutööstuse kõrval asub graanulivabrik – vabrik võtab puidutööstuse jäägi ja teeb graanuleid. Parim näide koostööst.

VITSUR: See on hea näide, aga esimene pääsuke ei too kevadet. Selliseid näiteid tuleb otsima hakata, et neid tekiks juur-

hea seljatagune de. Me tõlgendame ettevõtluskeskkonda ja -vabadust vanamoodsalt. Nüüd tuleb vaadata, millised on meie suuremad nõrkused, näiteks et siseturg on väike. Ettevõtluskeskkonda tuleks vaadata selle järgi, kuidas see soodustab piisavalt jõuliste ettevõtete tekkimist.

E-Piim üks suuremaid tootjaid, aga isegi nende toodangu maht pole piisav.

Kunagi Läänemaa meetootjad rääkisid mulle oma kurba lugu. Nad tahtsid ökomeega Jaapani turule minna, saatsid näidised sinna ja said poole aasta pärast vastuse, et saatke meile iga päev 15 tonni mett. Nende aastatoodang oli sama suur.

OVIIR: Koostööd tehes saab mahud suuremaks, aga ettevõtted ei suuda kunagi piisavalt palju toota. Seetõttu peaksid väljundiks olema hoopis kvaliteetsed nišitooted.

11

VITSUR: Vaja on kokku panna ettevõtjate ideed ning turgude tundmine ja turgudele sisenemise oskus. Kui arvestada Eesti väiksust, peab meie toodetele igal juhul ruumi olema. Meie väiksus saab olla eelis, aga peame oma keskkonna kujundama selliseks, et saaksime väiksuse muuta tõeliseks eeliseks. Selleks pole palju aega, sest rahvas väsib.

OVIIR: Meile meeldib küll rääkida väiksusest ja paindlikkusest, ent mulle tundub, et me ei ole väga paindlikud VITSUR: Ei ole jah.

OVIIR: Väga levinud on suhtumine, et kui niimoodi on olnud, siis las ta nii ka jääb. Väiksus annab ainulaadse võimaluse teha muudatus vastavalt hetkevajadusele. Aga me ei kasuta seda.

VITSUR: Keskkonna stabiilsus on väärtus ja kiiresti muutumine tekitab prob-

Porfelliga minister Oviir toob välja uhke portfelli, mis talle ministriks saamise puhul kingiti. „Et igal ministril oleks ikka portfell olemas,” vihjab ta oma n-ö portfellita ministri staatusele. „Kas see on nõukogudeaegne või varajasem?” uurib Vitsur. „Ikka nõukogudeaegne, sest varasem oleks elegantsem,” saab ta vastuse. „Aga ma olen väga õnnelik, et mul on portfell olemas ja et sees on ka haamer,” näitab Oviir lihahaamrit. „Eks siis tuleb riigikokku minna,” sõnab seepeale Vitsur. „Ka peaminister Taavi Rõivas teeb iga otsuse peale elegantse löögi,” selgitab Oviir, mispeale vastab Vitsur: „Vanasti nii ei olnud.”

Kahe ministri kohtumine toob esile palju mälestusi.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

F O T O D: T RI I N RAA

Vestlusring

Ettevõtlikkust kärbitakse mõttetu bürokraatiaga

Liisa Oviir muutustest „Me ei peaks kartma muudatuste tegemist. See ei ole hinnang hetkele, kui muudatus tehti. Maailm on muutunud. Eesti on muutunud. Uus otsus peaks tulema sellelt pinnalt, kus oleme praegu.

Iga muudatus võtab oma aja. Olen laevandustaustaga. Üks kapten ütles mulle, et laev peab hakkama vähemalt 20 minutit enne keerama, et teise laevaga kokkupõrget vältida. Kõik suured muutused vajavad aega, aga neid ei tohi karta.

Positiivne on see, et me juba vähemalt räägime vajadusest muutuste järele” INVE ST EERI – NR 4 /20 15

leeme. Siin tuleb kompromiss leida. See ongi ettevõtlusministri missioon.

OVIIR: Absoluutselt. Teatud stabiilsus on meil olemas, aga näiteks keskkonnatasude osas oleme tekitanud ebakindlust.

See, kuidas me ennast näeme, on seotud teatud stampidega ega pruugi tugineda üldse reaalsele elule.

VITSUR: Me oleme paljud sõnad oma leksikonis keelu alla pannud. See on sama, kui öelda heliloojatele, et ühte nooti kasutada ei tohi. Aga majanduses oleme just nii teinud. Me ütleme, et me ei tee seda, teist ja kolmandat mitte kunagi – näiteks maksuerisused. Ma rääkisin Mart Laarile juba siis, kui ta esimest korda peaminister oli, et ärme küsi väikeste ettevõtete käest tulumaksu. Las nad maksavad samamoodi, nagu oli korraldatud enne II maailmasõda Eesti vabariigis, kus väikeettevõtja maksis mingi kindla summa, näiteks 500 krooni, ja tal lasti tegutseda.

OVIIR: Olen sama meelt. Erinevates riikides Lätist kuni Hiinani on riigid rakendanud erisusi väikeettevõtetele, kes rahuldavad ainult oma pere vajadusi ja käive on väike, maksavad kindla summa ja neil pole vaja mingeid aruandluskohustusi, lube, litsentse. Toimeta ja hoia oma perekonda üleval. Elustiiliettevõt-

teid peab olema, aga samas peame looma soodsa keskkonna ka suurtööstustele. Nemad omavahel ei konkureeri.

VITSUR: Tuleb luua keskkond ettevõtjatele, et nad tahaksid tegutseda, mitte vihastada neid mingite mõttetute aruandluskohustustega.

OVIIR: Ettevõtlikkust kärbitakse mõttetu bürokraatiaga. Iga akti puhul, mis vastu võetakse, tuleks mõelda, kas see on hädavajalik.

VITSUR: Üks välispraktikant töötas 2002. aastal rahandusministeeriumis ja tegi uuringu selle kohta, mida saaks Eesti ettevõtluspoliitikaga ette võtta. Järeldus oli lihtne: paarisajast suuremast ettevõttest on vaid 34 tõeliselt ettevõtlikud.

Tuleb lihtsalt vaadata, et ettevõtlikud ettevõtted saaksid kasvada kaks korda kiiremini kui seni – seega tuleb nende teelt takistused ära koristada, et nad saaksid oma kasvu kiirendada. Uute ettevõtete juurdetekitamine oleks palju raskem ja võtaks märksa rohkem aega. Analüüs pandi sahtlisse ja sellega ei tehtud mitte midagi, kuna see soovitas erandite tegemist ja väitis, et ettevõtetesse tuleb hakata eraldi suhtuma. Aga selline mõtteviis ei sobinud. Ka mina kuulsin uuringust alles hiljem.

12

Investori ABC

USA

ENAMASTI TUNNEVAD INVESTORID END TURVALISEMALT KODUBÖRSILT INVESTEERINGUID VALIDES, SEST ELADES ISE SAMAS MAJANDUSRUUMIS, TUNDUB KODUMAISTE ETTEVÕTETE KÄEKÄIKU JÄLGIDA LIHTSAM. KUID KODUTURG VÕIB JÄÄDA ÜHELE TÕELISELE INVESTORILE AHTAKS. PILK TASUB SUUNATA HOOPIS ÜLE OOKEANI – MAAKERA TEISELE POOLELE. PIKKA AEGA ON USA aktsiaturgu vaadeldud suhtumisega, et see on võõras ja kauge maailm, kuhu meil pole asja.

Tegelikult on viimane aeg sellist suhtumist muuta, sest internet on toonud meile maailma koju kätte, sealhulgas ka ookeanitagused aktsiaturud koos suurepäraste investeerimisvõimalustega.

NJ

TEKST: NELLI JANSON

LHV vanemmaakler INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Koduselt tuttav USA aktsiaturg on maailma suurim ja tuntuim ning meelitab igal aastal hulgaliselt ligi nii varakaid fonde kui ka väikeinvestoreid, sest majandus pole ju tegelikult ammu ainult regioonipõhine.

Suured korporatsioonid tegutsevad üldjuhul ka rahvusvahelistel turgudel ja nii oleme meie, eestlased, vägagi tuttavad paljude toodete ja teenustega, mida pakub mõni USA aktsiaturul noteeritud ettevõte. Kes meist ei teaks Apple’i nutitelefone või ei kasutaks igapäevaselt Google’i otsingut või Facebooki. Need on

ainult mõned näited kuulsamatest USA börsil kauplevatest firmadest. Seega ei ole mingit vajadust elada New Yorgis, et mõista Apple’i toodete menu või Facebooki populaarsust.

Lisaks maailmakuulsatele nimedele pakub Ameerika aktsiaturg investeerimiseks väga külluslikku ja mitmekesist valikut. Siit leiab iga investor enda jaoks huvipakkuva teema, sest kokku kaupleb USA aktsiaturgudel üle 25 000 ettevõtte aktsia, sealhulgas ka välismaiseid ettevõtteid, kelle kodubörs on mõni teine riik. Näiteks saab USA börsilt osta Hiina päritoluga internetikaubamaja Aliba14

FOT O: S H UT T ERS T OC K

ba.com (BABA) või Šveitsi panga UBS aktsiaid.

Konservatiivist investorile Kuna USA börsil on tegutsejaid palju, siis erineb see meie kodumaisest turust nagu öö ja päev ning sealne infoküllus ja volatiilsus võib algaja investori esialgu ära ehmatada. Ennast ei tasu aga lasta heidutada, sest sobivaid investeerimisvõimalusi leidub ka väga konservatiivsele investorile. Näiteks saab osta ETF-e (Exchange Traded Fund), mis on aktsiatega sarnaselt käituvad börsil kaubeldavad fondid. Taolisi fonde on 15

saadaval sadu ja väga erinevaid. Pikaajalisele investorile sobivad need eelkõige seetõttu, et on üldjuhul üsna laiapõhjalised ning sellest tulenevalt ka vähem riskantsed kui üksikaktsiad. Investeerides näiteks SPY (SPDR S&P 500) sümboliga fondi, oletegi ühe ostuga investeerinud korraga poolde tuhandesse USA suurimasse ettevõttesse.

ETF-ide võlu seisnebki selles, et üsna hajutatult saab investeerida kas toorainetesse, regioonidesse või sektoritesse, ilma et peaks nuputama, milline üksikaktsia võiks teiste hulgas edukaimaks osutuda.

Teine ajavöönd USA turud alustavad kauplemist meie aja järgi kell 16.30 ja sulguvad kell 23.00. Lisaks on USA-s ka sellised nähtused nagu eelturg ja järelkauplemine – vastavalt algusega 11.00 ja lõpuga 3.00 – ja need erinevad regulaarsest kauplemisajast põhimõtteliselt ainult selle poolest, et siis on turul madalamad käibed ja vähem tehinguid.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

F O T O : SH UT T E RST O C K

Investori ABC

NYSE (New York Stock Exchange) Asutatud: 1972 Koosneb 11 erinevast börsist Noteeritud väärtpaberid: üle 12 000 Päevane aktsiate käive: 15,3 miljonit dollarit NYSE turuväärtus: 28 triljonit dollarit 90% Dow Jonesi (DIJA) ja 78% S&P 500 (SPX) ettevõtetest kauplevad seal

Maksusüsteemi reguleerivad õigusaktid võivad tulevikus muutuda ning erinevate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste maksustamine sõltub iga kliendiga seonduvatest individuaalsetest asjaoludest, nagu residentsus, juriidilise isiku vorm jms.

Adrenaliinisõltlastele Adrenaliinist nõretavaid tehinguid võib leida näiteks biotehnoloogiasektorist, kus aktsiahindade liikumised võivad olla äärmiselt äkilised – nii pole ime, et mõni aktsia võib heade uudiste peale päevaga mitusada protsenti tõusta ja samas teine halbade uudiste peale mõne tunniga kaotada rohkem kui poole oma väärtusest. Julgematele ja juba kogemustega turuosalistele pakutakse USA turul ka erinevaid derivatiive, nagu optsioonid ja futuurid, mis võimaldavad alusvara liikumist mitmekordselt võimendada.

Ka pessimistid teenivad Oma leiavad siin ka pessimistlikuma maailmavaatega investorid, sest USA börsi võimalused ei lõpe vaid firmade kasumikasvule panustamisega. Raha saab teenida ka sellega, kui ettevõttel ei lähe väga hästi või see on lausa pankroti poole tüürimas. Panustamaks ettevõtte kehvale käekäigule saab aktsiaid lühikeseks müüa ehk saada kasu aktsiahinna langusest.

Reeglitest Kes soovib USA aktsiatega aktiivselt kauplema hakata, peab arvestama väärtpaberi järelevalveameti kehtestatud päevakauplemisreeglitega. Selleks et teha piiramatul hulgal päevasiseseid tehinguid. peab konto suurus olema üle 25 000 dollari, aga üle öö hoidmisel piiranguid

SPX indeksi ajalooline graafik 1000%

100%

10%

0

1927

1937

1947

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

1957

1967

1977

1987

1997

2007

2015

pole. Päevasiseseks tehinguks kvalifitseerub ühe ja sama alusvara müük ühe turupäeva jooksul. Alla 25 000 dollari suurusega konto omanikel on lubatud neid teha viie tööpäeva jooksul kolm tükki.

Maksuaruandlus Tõendi W-8BEN esitamisel (tõestab, et inimene pole USA kodanik) on dividendide tulumaksumäär 15 protsenti, aga investeerimisest saadud tulu maksustatakse Eestis kehtiva maksumäära järgi ehk 20 protsendiga. USA turule investeerides võtab investor endale loomulikult ka valuutaga seotud riski, mis võib töötada nii tema kasuks kui kahjuks.

Viimastel aastatel on USA dollar euro suhtes olulisel määral tugevnenud ja nii on dollarites konto juba ainuüksi euro nõrgenemise pealt kasu teeninud.

Mõned soovitused Kirglik investor võib USA aktsiaturul end alguses tunda kui laps kommipoes, sest võimalusi ja ahvatlusi on palju. On vaja selget pead ja läbimõeldud strateegiat, et loodetud kasumi asemel ei tuleks hoopis kahjumeid vastu võtta. Kõige olulisem on korralikult tehtud kodutöö ehk hankida tuleb võimalikult palju infot ettevõtte kohta, millesse kavatsetakse investeerida. Siin aitab kindlasti välja internet, kust leiab hulgaliselt erinevaid artikleid ja arvamusi, ning kõige adekvaatsem infoallikas on loomulikult ettevõtte enda koduleht. Kindlasti tasub lugeda ka investeerimispsühholoogia alast kirjandust, sest uskuge või mitte – investorid kipuvad tihti tegema otsuseid emotsioonide pealt. Seega tasuks teatud käitumismustritega juba eelnevalt tutvust teha. Teiseks on väga oluline teadvustada investeerimisega kaasnevaid riske, hoida neid võimalikult hajutatult ja kontrolli all. Lõpuni ei saa ükski investor kõiki riske vältida või välistada, aga enda poolt tuleks anda parim, et sõit sellel maailma suurimal rahakarussellil lõpeks hästi ja kasumlikult.

16

FOTO: CATHY E FE R T

Anne kreet

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

18

Persoon

EESTLANNA ANNEKREET HEINLOO ON NELJA AASTAGA SUKELDUNUD LAPIMAA TURISMIÄRISSE. OMA LOOMINGULISE PANUSEGA JA UUTE JULGETE IDEEDEGA ON TA AIDANUD TIPPU TÕUSTA LAPIMAA TURISMIFIRMAL UNIQUE LAPLAND, MIS MULLU SÜGISEST KANNAB NIME WILD NORDIC. ANNEKREET ON REISIÄRIS töötanud juba 2004. aastast. Estraveli tootejuhina käis ta neli aastat tagasi Helsingisse rajatud Talvemaailmaga tutvumas, et uurida, kas see võiks huvi pakkuda ka Eesti turistidele. Tol hetkel ei kujutanud ta ettegi, et temast saab üks halli omanikest. Kuid elu just niimoodi läks – Lapimaa turundusguru Sami Päivike tegi talle ettepaneku Eestimaa lumi saabastelt pühkida ja tulla Lapimaale. Väljakutsetele aldis Annekreet ei lasknud sellisel võimalusel lumetuisku kaduda.

Saatuslik kutse Sami Päivike on reisiäris tegutsenud juba ligi 20 aastat. Tavalisest reisiärist tüdinenuna otsustas ta luua firma, mis oleks suunatud rikkamatele klientidele, kellele pakkuda tõelisi elamusi Lapimaa looduses. Nii ta lõigi firma nimega Unique Lapland, mille eesmärgiks sai turistide viimine Lapimaa kaugeimatesse paikadesse.

Aga firmal puudus idee suveks, mil suured laevad mööda Läänemerd kruiisituriste sõidutavad. Lapimaale on turiste väga raske meelitada, sest sealne suvi ei erine Lõuna-Soome ega isegi mitte Eestimaa suvest ja vahemaad on pikad. Kuna Lapimaa tõeline atraktsioon on ikkagi lumi, tekkiski idee tuua sealne talvine õhustik Soome pealinna. „Keegi ei uskunud sellesse. Minu üle naerdi Soomes, et kes maksab lume eest, kui see on niigi igal pool olemas,” sõnab Sami ja kinnitab, et tänaseks on Talvemaailm üks reisisihtkohti, mille pärast Soome pealinna külastatakse.

19

Kaitsmaks oma ideed võttis firma oma leiutisele patendi. „Kui keegi tahab Soomes siseruumides midagi lumest ehitada, peab ta meie käest luba küsima,” räägib Sami.

Sedasama Talvemaailma tuli Helsingisse külastama ka Annekreet. „Me hakkasime rääkima koostööst,” sõnab Sami. „Annekreet tuli suurest Eesti korporatsioonist, tal oli hea töökoht ja hea palk, aga ta tuli meie juurde selleks, et midagi luua, midagi uut üles ehitada.”

Mitmed edukad ettevõtted on alustanud garaažist. Sami ja Annekreet aga töötasid alguses saunabussis. Ja tööd oli palju. „Arutlesime, mida kliendid võiksid soovida ja mida neile pakkuda. Otsustasime pakkuda loodust ja viia inimesed kohtadesse, kus nad pole iial käinud. Pakkuda neile elamusi, mida nad ei oskaks ettegi kujutada,” räägib Sami.

Reisid lumme Kui varem korraldas firma turistidele mõnetunniseid mootorsaaniretki, siis Annekreeti ergutusel läks Unique Lapland kaugemale ning hakkas läbi viima mitmepäevaseid tõeliselt ekstreemseid mootorsaanimatku Vene piiri lähistele ja üle Norra mägede Põhja-Jäämere äärde.

Selline mudel hakkas tööle, saunabussist koliti välja ja täna asub ettevõtte kontor Rovaniemi lähistel Pajakülas, otse jõuluvana peakontori kõrval.

Järjest rohkem firmasid tahavad koostööd teha. Kui algselt oli eesmärgiks olla nišiettevõte, siis nüüd pakutakse teenuseid kõigile – kogu perele.

Ettevõtlik Annekreet on fantastiliste ideede genereerija ja viib oma ideed ka ellu, seega on ta väga ettevõtlik. Annekreet on positiivne, elurõõmus ja alati valmis kogema midagi uut. Temaga võin alati rindele minna.

Anne Samlik Estraveli juhatuse liige

Artikli kirjutamisele aitas kaasa Eckerö Line. Tule autoga laeva ja reis Soome võib alata!

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 4/2015

FOTO: CATHY E FER T

Talvemaailm Helsingi kesklinna suurde spordihalli rajatud teemapark pakub talviseid elamusi aasta läbi. Siin on lumeskulptuurid, saab kelgutada ja suusatada ning ka koerterakendiga sõita. Ilmastikuolud on alati talviselt mõnusad: kolm külmakraadi ilma tuule ja sajuta ei tee kellelegi liiga.

Jõuluvana naaber Annekreeti kontor asub Rovaniemi lähistel Pajakülas Jõuluvana peakontori kõrval.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Vahel osaleb Annekreet ka ise mootorsaanireisidel, aga seda vahelduseks põhitööle ja kontoris istumisele, ning ta ei võta endale grupijuhtimise kohustust – selleks on palgatud spetsialistid.

Need reisid on suur väljakutse nii hingele kui ka kehale ning annavad võimaluse kombata oma võimete piire. Palju turiste käib Euroopast, küll aga peavad pikki ekstreemseid mootorsaanireise põnevaks näiteks turistid Austraaliast või Hongkongist, kes igapäevases elus lund üldse ei näegi.

Annekreet kirjeldab, kuidas nad käivad mootorsaanidega ühe pere juures, kus on 13 last. Pere elab maailma lõpus, lähim kauplus asub 106 kilomeetri kaugusel.

Kui lapsed olid väikesed, ei pidanud nad koolis käima, sest kool oli liiga kaugel ja õpetaja tuli kaks korda nädalas koju. Ühes teises tillukeses külas elab talvel ainult üks naine, aeg-ajalt käivad seal küll ka piirivalvurid. Üksik naine peab kelgukoeri ning tal on väike restoran ja kämping. Ta ajab traktoriga teid lahti, et soovijatel oleks külale ligipääs.

Sellistes kohtades pakutakse süüa kraamist, mida just jahiõnn on pakkunud, näiteks karulihasuppi. Kunagi ei tea, mis toit sind ees ootab, aga sa võid olla kindel, et see on põhjamaiselt ehe ja maitseb pika matka ajal oivaliselt.

FOT O: C AT H Y EFER T

F OT O: W I L D N ORDI C

Persoon

Arenguhüpped Läinud aastal hakkas ettevõte vahendama Soome riigile kuulunud majutusteenust (võrreldav RMK majakestega Eestis) ning ettevõtte nimeks sai Wild Nordic.

Järjest rohkem on kaasatud partnereid, kes müüvad teenuseid laias maailmas edasi, aga ka kohalikke väikeettevõtteid, kes suudavad välismaistele klientidele Lapimaal midagi põnevat pakkuda.

Tänavu suvel omandas Wild Nordic ka lennufirma, et viia turiste Põhja-Soomes asuva Inari järve äärde. Varem viisid sinna suisa nelja kompanii lennukid, ent piloodid ja lennukid vananesid. Wild Nordicu juhid mõistsid, et see on valdkond, millele tuleb ise käsi peale panna. Leiti, et kui muidu kestab matk Inari järve imekaunisse ümbrusse kolm päeva, siis kindlasti on kliente, kes on nõus maksma selle eest, et jõuda sinna veerand tunniga. „Vaatamata sellele, et Soomes on majanduskriis, on meie ettevõte kasvanud 40 protsenti. Seda seetõttu, et oleme 20

F OT O: ES T RAVEL . EE

orienteerunud rahvusvahelisele ärile,” sõnab Sami ja lisab: „Me siiani naudime oma tööd ja leiame kogu aeg uusi väljundeid. Pea on mõtteid täis ka puhkuse ajal, ja siis mõtled, et saaks ometi ühe aasta ilma muutusteta.”

Ettevõte käib kaasas ka tehnoloogiliste uuendustega – enam pole vaja minna kontorisse oma puhkust planeerima, vaid seda saab teha interneti vahendusel. Antud valdkond on kogu reisiäris drastiliselt kasvanud, mis on hea, sest raha liigub kiiremini. „Oluline on, et raha liiguks, igas kuus. Enne kui hooaeg algab, on meil kulud päris suured, aga tulusid veel pole,” kirjeldab Sami reisiäri raskuseid. „On lõbus, aga mõnikord ka ei ole.”

See osa tööst, mis välja paistab, näiteks kohtumine klientidega, moodustab tegelikust töökoormusest vaid 10 protsenti. Ülejäänu on midagi muud. „Peame olema kogu aeg eesliinil. Mitte ainult oma toodetega, vaid ka müügiga. Kui teised järele jõuavad, siis tuleb jälle midagi uut 21

välja mõelda,” räägib Sami. „Edu taga on palju tööd, lisaks on palju riske. Meil on olnud raskeid aegu, aga on ka olnud palju õnne.”

Annekreeti sõnul on Wild Nordic üritanud oma teenuseid ka eestlastele müüa, aga siiani siiski raskustega, mis on tema sõnul mõistetav. „Eestlane ei ole nõus maksma jää ja lume eest, mis tulevad talle igal talvel koju kätte.” Olulist rolli mängib ka hind, sest teenused on tegelikult kallid. Näiteks kolmepäevane mootorsaanimatk Põhja-Jäämere äärde maksab 2000 eurot.

Tänaseks neli aastat Rovaniemis elanud Annekreet on end Lapimaaga väga tugevasti sidunud. Jah, ta igatseb Eesti toitu ja lähedasi, ent samas on tekkinud ka teatav distants. „Ma tunnen ennast siin paremini kui Eestis,” lisab ta.

Elu käib Lapimaal pisut teistmoodi kui Eestis, pigem loodusega ühes rütmis. „Lapimaa on õpetanud mulle kõiksugu praktilisi ellujäämisoskusi. Näiteks, et autos peavad alati kaasas olema otsmikulamp, labidas, kirves ja veoköis. Neid võib vaja minna igasugustes ootamatutes olukordades. Kord jääb auto metsateel lumme kinni, kord on vaja kedagi teist kraavist välja tõmmata, lõkke jaoks puid raiuda või pimedas lume seest kliendi kuldketti otsida,” räägib Annekreet.

Närvivapustus jäi koju Kui Annekreetiga seoses oodatakse alati põnevaid hetki, siis meie reisil neid ei olnud. Tema poolt oli kõik korraldatud suurepäraselt ning meil Teeduga oli selles mõttes lihtne. Ta on suurepärane reisikorraldaja. Külastasime kokku nelja riiki.

Peruu piiril küsiti vist mingit täiendavat turismimaksu.

Mul võttis küll veidi jahedaks, aga Annekreet lahendas küsimuse mänglevalt.

Peakski talle nüüd Lapimaale külla minema.

Kristjan Jõekalda Annekreet oli Kristjan Jõekalda ja Teet Margna reisijuhiks saatesarjas „Kaks kanget Lõuna-Ameerikas”.

Tugev tiim Sami Päivike ja Annekreet Heinloo (keskmisel pildil) moodustavad Lapimaa turismiäris tugeva tandemi.

Seltsi pakub Annekreeti lahutamatu kaaslane koer Anti.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

FOTO: R ENE E ALTROV

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Reisile!

BALTIMAADE SUURIMA REISIBÜROO ESTRAVELI TEGEVJUHT ANNE SAMLIK RÄÄGIB EESTI TURISMISEKTORI KÄEKÄIGUST JA OMA REISIKOGEMUSTEST. Milline on Eesti reisiäri hetkeseis kõige laiemas mõistes?

Eestlaste reisimine on selgelt kasvutrendis, seda tõestab nii Tallinna lennujaama reisijate arvu kasv kui ka Estraveli igapäevane tegevus. Reisimine on väga hea indikaator inimeste majandusliku kindlustunde kohta. Seetõttu võib öelda, et elu Eestis läheb üldiselt järjest paremaks.

Kümmekond aastat tagasi, n-ö buumiajal, korraldati iga kahe nädala tagant tšarterlende Tallinnast Goasse ja tehti ka katsetusi otse Taisse lennata. Kas sellised ajad võiksid kunagi tagasi pöörduda?

Minu andmetel ei ole lennuk Tallinnast Taisse kunagi otse lennanud, ikka on olnud vähemalt tankimispeatus poolel teel. (Naerab.) Aga tõsiselt vastates – need ajad on tagasi. Täna väljub Tallinna lennujaamast rohkem tšarterlende kui kunagi varem ja ka sihtkohtade valik on märksa mitmekülgsem.

Millised on eestlaste lemmiksihtkohad tänapäeval?

See sõltub väga palju reisi eesmärgist ja viisist. Äriklientide reisid kulgevad suures osas Stockholmi, Brüsselisse, Vilniusse, Pariisi, Kopenhaagenisse, Riiga, Amsterdami, Moskvasse, Helsingisse ja Londonisse. Omal käel reisivate eraklientide lemmiksihtkohad on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Tai. Pakettreisijate meeliskohad sõltuvad sellest, kuhu reisikorraldajad enim reise korraldavad.

Täna on laineharjal Türgi erinevad kuurordid, Kreeka saared, Hispaania, Itaalia, Egiptus ja Bulgaaria. Tõusvas joones liiguvad ka Araabia Ühendemiraadid ja Küpros. Samas jäävad näiteks India ja Portugal aina enam tagaplaanile.

Miks just need?

Eestlane otsib puhkusel käies päikest ja sooja kliimat. Lennusihtkohtade puhul

TE KST: TI IT E FE RT

Intervjuu Estravel Pakub reisilahendusi era- ja äriklientidele juba 1988. aastast. Ettevõte müüb või vahendab lennupileteid, reisipakette ja hotellimajutust, aga ka laeva- ja rongipileteid, reisikindlustust ning bussi- ja autorenditeenust.

Lisaks Eestist väljaminevatele reisidele tegeleb Estravel sissetuleva turismi ja sisereiside vahendamisega, pakkudes võimalusi Eestimaa avastamiseks ja siin puhkamiseks nii kohalikele inimestele kui ka väliskülalistele. Tegeletakse ka konverentside, seminaride ja ürituste korraldamisega.

Estravelil on kokku kaheksa esindust kuues Eesti linnas, 24/7 töötav tellimiskeskus ning esindus Lätis ja tütarfirma Leedus. Kokku 153 töötajat.

Estravel kuulub Soome suurima reisibüroo Suomen Matkatoimisto kaudu Finnairi kontserni ja American Expressi frantsiisiketti.

Numbrites (miljonites eurodes) Teenuste käive 2012

57,83

2013

64,66

2014

61,45

Müügitulu 2012

6,5

2013

6,7

2014

6,3

mõjutab valikuid kindlasti ka hinnatase ja mugavate ühenduste olemasolu või otselendude hulk. Tööreiside puhul näitavad ostetud lennupiletite sihtpunktid üsna hästi, kus asuvad Eesti majanduse jaoks olulised turud.

fellis on läbi firma ajaloo olnud küllaltki väike ja seetõttu pole meie jaoks mõju tuntav. Küll aga avaldavad Venemaa probleemid tuntavat mõju Eesti turismisektorile tervikuna, mida näitab ka turismistatistika.

Kuivõrd sõltuvad reisijate eelistused poliitilisest hetkeolukorrast?

Konkreetse piirkonna stabiilsus mõjutab reisiotsuseid väga palju. Samas mõjuvad suuremad terroriaktid kogu reisimisele negatiivselt. Üldiselt leiavad rahutused harva aset turismikuurortides, sel põhjusel ei ole ka reisikorraldajad altid reise tühistama. Omal käel reisijatel tuleks alati rahutustest eemale hoida ja jälgida välisministeeriumi soovitusi.

Kuivõrd on reisiäri kolinud internetti?

Kui jutt on iseteeninduslikest broneeringutest, siis Estraveli müügist toimub internetis umbes 20% ja see number on viimastel aastatel püsinud võrdlemisi stabiilsena. Globaalselt on number kindlasti suurem, arenenud turgudel kuni 50%.

Kliendid tihti ei taju, et iga lennupileteid müüva veebisaidi taga on tegelikult alati IATA õigustega reisibüroo nagu Estravel.

Mõne euro suuruse kokkuhoiu nimel ollakse valmis tegema lennupiletite eest ettemaks tundmatu taustaga Lõuna-Euroopa reisibüroole. Küllalt tihti näeme olukordi, kus tõrgete korral on kliendid püsti hädas sellise saidi klienditoe leidmisega.

Milline on põnev paik maailmas, mis siiani eestlaste poolt avastamata?

2014. aastal reisis Estraveli abil pea 170 000 Eesti elanikku 176 riiki üle maailma. Seega avastavad eestlased täna populaarsemate sihtkohtade kõrval väga paljusid teisigi paiku Mõned soovitused põnevate ning avastamist väärt sihtkohtade osas, kuhu massiturism veel jõudnud ei ole, on vast Antarktika kruiisid, LõunaAmeerika lõunaosa (Patagoonia), Jaapani ja Korea troopilised saared (Okinawa, Ishigaki, Miyako, Jeju), Alaska, Fääri saared, Teravmäed ja Gröönimaa.

Kes tunneb Eesti vastu huvi?

Riikide nimekiri on üsna kirev, alustades lähinaabritest ja lõpetades üsna eksootiliste riikidega. Näiteks käis meie kaudu sel aastal siin üsna suur turismigrupp Uus-Meremaalt, kasvav on huvi ka Aasia turgudelt. Sissetuleva turismi osas teeme aktiivselt müügitööd koos EAS-i ja mitmete teiste turismiettevõtjatega.

Peamised sihtturud turistide siia meelitamisel on Saksamaa ja Skandinaavia.

Kasum enne makse 2012

1,149

2013

1,140

2014

0,93

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Kuidas avaldavad sanktsioonid Venemaa vastu välisturismile mõju?

Vene turu osakaal Estraveli kliendiport-

Kuidas on Estravel muutustega kaasas käinud?

Estravel investeerib järjepidevalt oma otsingu- ja broneerimissüsteemide arendamisse. Loome uusi ja paremaid võimalusi nii reisikonsultantide töölaual kui ka klientidele iseteeninduskeskkondades. Ühel Eesti firmal on raske võistelda rahvusvaheliste tehnoloogiahiiglastega, aga anname endast parima.

Kui palju Te ise olete reisinud?

Olen külastanud 64 riiki, seega on palju riike, mida vallutada. Paraku on nii, et töö tõttu satud pidevalt samasse sihtkohta ja uute riikide number kasvab visalt.

Milline on Teie lemmikpaik maailmas, kuhu läheksite alati tagasi? Ühte paika välja valides teen paljudele kaunitele piirkondadele liiga. Tagasi soovin minna näiteks Jaapanisse, Uus-Meremaale, Argentiinasse, Hispaaniasse ja Prantsusmaale.

24

Ettevõte

Salvest

EESTI TUNTUIMAL SUPITOOTJAL SALVESTIL ON KÄSIL HEAD AJAD, SEST AASTA TAGASI UUENENUD PÕNNI LASTETOODETE SARI ON OSUTUNUD EDUKAKS NING HEA MÜÜGITÖÖ KORRAL ON POTENTSIAALI KASVADA VEEL.

Salvesti algus 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja Aedvilja Tehas, kus algselt töötas 26 töölist ning tootmisvahenditeks olid pada, katel ja ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega Tartu turule.

1951. aastal anti tehasele uus nimi Tartu Konservitehas ja alustati õhukindlalt suletud hoidiste tootmist. Ühtlasi valmis esimene õhukindlalt suletud toode „Mulgi kapsad”.

1956. aastal paigaldati esimene purgipesemis- ja etiketimasin ning lõpetati etikettide käsitsi kleepimine purkidele.

1966. aastal valmis uus tootmishoone ja Ungarist toodi kohale imikutoitude tootmisliin. Imikutoitude valmistamist alustati 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises hõrk õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Tootma hakati ka esimesi lastekonserve Eestis.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 4 /20 15

„LÄHEB VÄGA HÄSTI. Viimased kaks aastat on kasv olnud väga kiire,” vastab ettevõtte tegevjuht Lauri Betlem (pildil) klassikalisele küsimusele ning lisab ka fakti: „Mullusega võrreldes on käive tänavu üheksa esimese kuuga kasvanud 30 protsenti.” Mis siis muud, kui asume uurima, mis peitub edu taga ning mida ja kuhu müüakse.

Mõeldes kõige väiksematele Selgub, et kasvu taga on eeskätt lastetoit – Põnni tootesari, mis läinud aasta lõpus täienes uue pakendi ja sisuga. Harjumuspäraste klaaspurkide kõrval tulid beebitoidud poelettidele mugavates pehmetes 100-grammistes tuubpakendites. Lisaks pakendile on uuenduslik ka see, et toode kannab mahemärki, mis tähendab, et beebitoit on valmistatud ökoloogiliselt puhtast toorainest ega sisalda lõhna- ja säilitusaineid ning toiduvärve. Samuti pole toodetesse lisatud suhkrut.

Salvest on lastetoite valmistanud juba aastast 1966. Läinud aastal võeti ette suurem investeering ning soetati pakkeseade, mis võimaldab toitu pakkuda pehmes, keeratava korgiga tuubpakendis. „See ongi edu alus. Kui vaatan paar-kolm aastat edasi, siis näen potentsiaali veelgi suuremaks kasvuks,” sõnab Betlem. Tuubpakendite

osakaal kasvab klaaspakendite arvelt kogu maailmas 25 protsenti aastas.

Oma osa sarja edus mängib ka puhas tooraine, sest inimeste teadlikkus ja huvi selle vastu, mida süüakse, kasvab pidevalt ning eeskätt hoolitakse oma lastest. Betlemi hinnangul muutub lastetoitude puhul mahetoode tavapäraseks ning suurenevad mahud viivad kindlasti ka toorainehinnad taskukohasemaks. Hetkel on tema sõnul mõni mahedalt kasvatatud koostisaine kolmandiku, mõni aga suisa viis korda kallim.

Seni oli lastetoitude turuliider välismaine tootesari Hipp, millele jõuti kohe kannule, ja nüüdseks on sellest ka mööda mindud. Lisaks müüakse Salvestis toodetud lastetoitu ka Läti, Soome ja Taani lastele, järgmisest aastast kõigi eelduste järgi aga juba ka Leedu, Tšehhi, Poola ja Venemaa lastele.

Et positsioone kindlustada, uuendati tänavu ka klaaspurgisarja. Selleks küsiti nõu lastearst Reet Raukaselt – et täpselt teada, millise energiasisalduse ja konsistentsiga peavad lastetoidud olema ning millised on lastele sobivad kogused. Samuti sai koos lastearstiga otsustatud, millisest toorainest valmistatud tooted sobivad erinevas vanuses imikutele kõige paremini. Suhkur asendati naturaalsete puuviljamahladega ning nisujahu asemel 26

I NVE STE E RI – NR 4/2015

FOTO: TRIIN RA A

27

Ettevõte

Näitajad käive

kasum

2012

9,8

0,2

2013

10,3

0,6

2014

11,3

1,4

2015 (9 k)

10,1

1

miljonites eurodes

Südamega tegija Toiduliit korraldas tänavu esmakordselt konkursi „Südamega tegija”, et tunnustada ja tänada neid inimesi, tänu kellele on Eesti toit meid kodupoes igapäevaselt ootamas. Konkursil osales ka Salvesti töötaja Maia Mälberg, kes pälvis tunnustuse. Maia Mälberg on töötanud Salvestis ligi 50 aastat.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

F OT OD: T RI I N RA A

Tänane ettevõte AS Salvest Tartu Konservitehas moodustati 1996. aastal. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. Ettevõte asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 ruutmeetri suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala on kokku ligikaudu 32 000 ruutmeetrit. Salvestis on tööl 134 inimest, kellest paljud on ettevõttes töötanud juba 20–30 aastat.

suurenes köögiviljade osakaal. Uuenesid ka pakendid ning klaaspurgisarja kaaned ja etiketid said uue välimuse. Kogu sari uueneb täielikult tuleva aasta jaanuari lõpuks.

Testimisest ja ekspordist Uusi tooteid testitakse ka beebide peal. „Nii saame tagasisidet, kas maitsed on õiged või vajavad veel täiustamist. Kui toode ei saa positiivset hinnangut, suuname selle tagasi tootearendusse,” räägib Betlem. „Testgrupis on nii mu enda kui ka töökaaslaste ja tuttavate lapsed.

Kokku on uuenenud klaaspurgis Põnni maitseid testinud üle 100 beebi.”

Testimine on järjepidev protsess kõigi Salvesti toodete osas. „Samamoodi proovime ka konkurentide tooteid ja korraldame pimeteste. Ükski toode ei lähe turule, kui see pole saanud 60/40 eelist,” selgitab Betlem. Testimiseks on loodud 15-liikmeline meeskond, aga teste tehakse ka väljaspool oma ettevõtte töötajaskonda.

Kolmandik Salvesti käibest tuleb siiani siiski purgisuppidest, ülejäänu jaguneb lastetoitude, kapsa- ja kurgihoidiste, mooside, kastmete ja majoneeside vahel. Lisaks lastetoitudele on suurem ekspordiartikkel marineeritud kurgid, mida müüakse Soomes. Seevastu Saksamaale müüakse rohkem majoneesi ja kastmeid – see äri käib Venemaalt väljarännanud

inimeste loodud ettevõtte kaudu, mis teenindab Saksamaa mõistes väikseid poode, ent Salvesti jaoks on see arvestatav tulu.

Purgisupirahvas Purgisupp on toode, mida väljaspool Eestit palju ei tunta. Tõsi, seda müüakse ka Lätti ja Leetu, kuid lõunanaabrite purgisupiisu on eestlaste omast kümme korda väiksem ja Leedus müüakse suppe veelgi vähem. Selget põhjendust, miks eestlastest on purgisupirahvas saanud, pole. Betlem pakub, et põhjuseks võib olla Salvesti ligi 70-aastane tegutsemine selles valdkonnas, kus ollakse siiani domineeriv ettevõte – enda käes hoitakse kolmveerandit turust.

Kokkuvõttes on purgisupiturg Betlemi hinnangul siiski stagnatsioonis. „Kui palju eestlased kodus suppi teevad?” küsib Betlem. „Kes viitsib üldse kodus ise borši valmistada?” Siiski prognoosib ta, et pigem hakkab purgisuppide müük ajapikku vähenema, sest purk pole kõige mugavam pakend.

Seni üritatakse tootesarja ka pisut värskendada. Mõned tuhmunud tooted kaovad ja asemele tulevad uued, uusim neist näiteks on lõhesupp. Tuumiktooted on aga seljanka, borš ja hernesupp.

Lisaks käib pidev tootearendus olemasolevate toodete raames. Maitseid timmitakse ja kaasa on mindud trendiga, et toi28

Kirega juhitud ettevõte AS Salvest tegutseb kapitalimahukas ja kõrge konkurentsiga äris. Salvest on hea näide, et ka ettevõtet, kelle peamisteks konkurentideks on välismaised kontsernid, on võimalik oskuslikult arendada, kui on paigas tubli juhtkond ning ettevõtet juhitakse asjaomase kirega. Salvest kuulub Eesti kapitalile – see fakt teeb ettevõtte sümpaatseks, sest meil endil siin Eestis ongi tegelikult olemas kõik vajalikud oskused ja teadmised, et olla edukas.

Indrek Nuume LHV Panga juhatuse liige

Märkimisväärsed arengud Arengud, mida Salvest on läbi teinud viimastel aastatel, uuendades nii tehnoloogiaid kui ka tuues turule uusi ja tervislikke tooteid, on olnud märkimisväärsed.

Kindlasti tuleb Salvestit tunnustada ekspordi edendamisel – tegemist on ettevõttega, kus on seatud kindlad sihid ja eesmärgid, mille nimel pingutab kogu töökas kollektiiv.

Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja INVE ST EERI – NR 4 /20 15

F OT OD: T RI I N RA A

Ettevõte

Me teame, milliselt põllult saak tuleb dulaud peab muutuma tervislikumaks. „Juba aastaid ei sisalda meie supid maitsetugevdajaid ning soolakogus neis on viidud miinimumini,” kinnitab Betlem.

Kohalik tooraine Timmitud maitsete kõrval peab Betlem Salvesti tugevuseks ka kodumaist toorainet. Ligi 80 protsenti sellest tuleb ettevõtte Tartu tehasesse 100 kilomeetri raadiusest ja 90 protsenti Eestist. Lisaks ollakse kõigi oma tarnijatega tuttavad. „Teame, kust põllult saak tuleb ja kuidas seda hoiustatakse,” sõnab mees. Kuigi ollakse avatud ka uutele pakkujatele, eelistatakse pikaajalisi suhteid – on partnereid, kellega Salvest on koostööd teinud juba kaks aastakümmet. „Põllumehel on kindlus kevadel saak kasvama panna, kui ta teab, kuhu see sügisel tarnida,” selgitab Betlem.

Omaette teema Salvestis on kurkide marineerimine, sest aastane toodang tuleb purki saada väga lühikese perioodi jooksul – tavaliselt on selleks aega kaks kuud, kuid tänavune külm suvi lühendas

perioodi veelgi, kuna kurk ei tahtnud valmida ning kui suve lõpus tuli viimaks soojalaine, pani see kurgid kiiresti kasvama. Saak tuleb aga ööpäevaga purki saada, muidu läheb see riknema.

Kurkide purki panek on suures osas käsitöö. „Käsitööd on rohkem, kui tahaks.

Eesmärgiks on seda automatiseerida,” lisab ettevõtte juht, tunnistades samas, et kaheks kuuks aastas pole mõtet tootmisliini soetada. Seni on abiks palgatud 30– 35 inimest, kes töötavad kahes vahetuses. „Nende hulgas on nii õpetajaid kui ka õpilasi,” näitlikustab Betlem.

Lisaks on Salvesti käes ligikaudu pool eestimaisest moositurust, kus ollakse kahe kaubamärgiga – kõigile suunatud Meie Mari ja pisut eksklusiivsem Vanaema moosisari.

Kõige muu kõrval tuli Salvest kevadel pika arendusprotsessi tulemusel välja oma kastmete sarjaga, milles on maailmas tuntud maitsetele lisatud kodumaine nüanss. Arenguprotsessi osana jõuavad peagi lettidele ka uue väljanägemisega kapsa- ja kurgipurgid.

30

FOT OD: LA I T S ERA LLYPA RK

Rallipa KAHE VENNA ÜLLAR JA SIIMO SUVEMAA ENTUSIASMIST ON KERNU VALDA LOODUD RALLIPARK, KUS SAAB NIISAMA MÕNUSALT AEGA VEETA, AGA KA LIIKLUSALAST HARIDUST EDENDADA.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 4 /20 15

PARGI RAJAMISEGA ALUSTATI 2004. aastal, kui projekteerimisbüroo omanikust ehitusinsener Üllar Suvemaa ostis venna mahitusel Haapsalu maantee 11. kilomeetri äärde Ääsmäele 28 hektarit maad. „Arvestades tolleaegseid hindu oleks pidanud rohkemgi ostma,” kahetseb Üllar praegu. „Maaomanik pakkus meile kuni 100 hektarit.” Antud maatü-

kist piisas siiski kenasti, et pargi rajamisega pihta hakata.

Linnast välja Idee on pärit Siimolt, kes harrastas autoja rallisporti. Tema soovis rada, kus saaks rallisõitu harjutada ja korraldada ka lihtsamaid võistlusi. Üllari jaoks oli see võimalus pääseda välja linnakontorist.

32

Ettevõte

rk Vennad on pärit praeguse rallipargi lähistelt Laitse alevikust, kuid töö oli toonud eduka arhitekti linna. Tema arhitektuuri- ja inseneribüroo Pikoprojekt on projekteerinud eramutest kuni suurte koolimajade, kaubanduskeskuste ja tootmishooneteni välja. „Rallirada tundus mulle põnev hobi.

Tahtsin pääseda kontorikärast. Kuigi võib tunduda, et arhitektiamet on mõnus arvutiekraani taga nokitsemine, on see olemuselt närviline ja vastutusrikas töö.

Kui sinu projekteeritud maja kukub kokku, siis vaadatakse teise pilguga ja istud hoopis pokris,” räägib Üllar oma ametist.

33

Küll aga võimaldas sajandivahetusel asutatud büroost teenitud kasum arendada rallikeskust. Rallipargi rajamine jäi kinnisvarabuumi aegadesse, mis tagas büroole korraliku kasumi. „Võib öelda, et mul oli palju vaba raha, ja kuna mulle meeldib investeerida oma ettevõtmistesse, siis paigutasin raha siia,” räägib Üllar. Ta ei ole panustanud parki mitte üksnes oma rahaga, vaid on ka ise projekteerinud kõik hooned ja teinud sisekujunduse. Enamik ehitustöid on samuti enda tehtud. „Vaid asfalti ei ole ise pannud ja ka elektritööd usaldasime spetsialistile,” muigab Üllar.

Nii saigi hobist Üllari jaoks suur töö, mida tuleb teha suisa seitsmel päeval nädalas, sest paljud üritused toimuvad ja kliendid saabuvad just nädalavahetustel.

Alguses olid emotsioonid laes. Vennad mõtlesid, et kui midagi teha, siis ikka kodukülla. Tänaseks on pisut üle kümne aastaga ehitatud söötikasvanud põllule ja elektrotehase rämpsu täis metsaalusele kokku üheksa rajatist. Olemas on ka oma pumbajaam ja tänavavalgustus. „Oleme kasvanud suuremaks kui Laitse alevik,” muigab Üllar, kes ütleb end olevat pargis investori ja arendaja rollis. „Autospordist ei tea ma tuhkagi. Selle teema olen usaldanud vennale ja pojale,” ütleb mees.

Usk puudus Kui algselt plaaniti vaid ühte rallirada, siis ajapikku tuli mõtteid juurde – lisandusid kardirajad, lastele mõeldud alad,

Maa sool Üllar Suvemaa on oma põhitööst teenitud tulu investeerinud parki, mille üheks eesmärgiks on Eesti liikluskultuuri parandamine.

• Sõidud BMW või Lada ralliautodega; • hobikartide ja kardiraja rent; • sõit kogenud rallipiloodi kõrval; • vanade autode külastus ja rent eksklusiivsõitudeks; • vigursõidud trikiautoga; • automudelismi off-road-rada; • ralli- ja motospordivõistluste korraldamine; • võidusõidusimulaatori rent; • autode hooldusremont ja värvitööd; • ralliautode ettevalmistus ja ehitus; • firmaürituste korraldamine; • seminari- ja koolitusruumide rent; • saunaga puhkemajade rent; • mängudemaja ja laste liikluslinnak I NVE STE E RI – NR 4/2015

F OT OD: L A I T S ERA L LY PARK

Ettevõte

Rajad Rallikrossi paarisrada: 2300 meetrit Hobikardirada: 600 meetrit Laste liiklusväljak: 500 meetrit Automudelismi rada: 230 meetrit Ehitusjärgus on kardirada, mis võimaldab korraldada MM-võistlusi ja valmib järgmisel aastal.

Autopark Autopark koosneb BMW-dest, Ladadest ja bagidest. Kõiki saab proovida, autojuhiload ei ole eelduseks. Lisaks on pargis vanaaegsed autod, mida saab uudistada ja koos juhiga rentida.

Automaja Kavas on ehitada automaja, kus oleks väljas vanade autode ekspositsioon ja kuhu kõik vanade autode omanikud saaksid tulevikus oma autod teistele vaatamiseks tuua.

Tunnustus Üllar Suvemaa pälvis tänavu Kernu valla tunnustuse, kui temast sai aastapreemia laureaat.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

töökojad. Projekt kasvas nii suureks, et Üllaril hakkas raha nappima. Ta küsis ka eurotoetusi, kuid sai alguses kolm korda vastuseks ei. Ühemehefirma puhul peeti riske suureks ja kardeti, et idee pole jätkusuutlik, sest mitmed analoogsed ettevõtmised olid jooksnud liiva. Üllar nimetab selle põhjuseks huvigruppide konflikte ja suutmatust kokku leppida. „Meil on hästi läinud ja vedanud. Olen siin oma küla poiss. Kohalikega on tekkinud usaldus. Toetame oma küla ja küla aktsepteerib meie olemasolu,” räägib Üllar. „Eks rallispordiga kaasnevad müra ja tolm, ent kõik piirmäärad on seadusega reglementeeritud ja kõik vajalikud uuringud tehtud.” Selgunud on ka, et kõrvaloleva maantee müranivoo on tegelikult kõrgem pargist tulevatest helidest. „Tõsi on, et aastas toimuvad mõned võistlused, mil lärm on suurem, aga kohalikega tuleb suhelda ja nad mõistavad,” sõnab Üllar.

Rallipark asub elamutest tegelikult üpris

kaugel, lähim asula on pooleteise kilomeetri kaugusel.

Tänaseks on Üllar saanud toetusi ja võtnud lisaks ka laenu. Tema sõnul on see normaalne, sest kogu majandus ju suuresti laenudel põhinebki.

Igapäevaselt on pargis tööl 20 inimest.

Töötajaid on leitud oma vallast, aga tööl käiakse ka suisa Haapsalust. Personaliteema on Üllari jaoks kõige keerulisem. „Rahaga on lihtne opereerida, inimesed on keerulisemad,” tõdeb mees. Rallipark näib eemalt hästi atraktiivne, aga tegelikku tööd ei kujutata ette ning paari kuuga emotsioonid kaovad. „Inimesed ei oska püstitada tööülesannet ja seda täita. Mina ei ole ülemus. Mulle meeldib meeskonnatöö. Iga töötaja peab valdama oma teemat ja olema pädev. Ma ei taha olla siin lastekasvataja. Tegelen sellega kodus,” muutub rahumeelne Üllar emotsionaalsemaks.

Töötajad jagunevad kolme sektori vahel: müük ja turundus, klienditeenindus 34

Keskmine kütusekulu 5,7 - 11,8 l / 100 km, CO2-emissioon 149 - 276 g / km.

Muuda iga sõit eriliseks Uus GLE laseb valida just Sulle ja teeoludele sobiva seadistusrežiimi, et pakkuda parimat sõidukogemust mis tahes pinnasel.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

Huvipakkuv keskus kogu perele LaitseRallyPark on hea näide ettevõttest, kus inimesed julgevad suurelt mõelda ja ette võtta ning tulevikku investeerida, et oma plaanid teoks teha.

Meie koostööd iseloomustavad konkreetsus planeerimisel, uuenduslikkus ja head tulemused. LHV Pangal on hea meel täiendada omalt poolt niivõrd põnevat ja ainulaadset terve pere ralli- ja motosporditeemalist meelelahutuskeskust ning ühtlasi näha oma silmaga selle jõudsat laienemist.

Mari-Liis Stalde LHV Panga ärikliendihaldur

Kohalik mees Sündinud, kasvanud Laitses. Koolis käinud Ruilas. Ära käinud.

Tagasitulnud. Ajab Eesti ja Laitse asja Kernu vallas.

Hing valutab koduküla saatuse pärast.

Muidu ka tore inimene.

Enn Karu Kernu vallavanem INVE ST EERI – NR 4 /20 15

F OT O: L A I TSE RAL LY PARK

Ettevõte

Pakutavate teenuste ring on vägagi lai ning töökoda. Viimane on välja kasvanud oma autode parandamisest ja vanade autode restaureerimisest. „Kui on vaja silda reguleerida või kukub summuti alt ära, siis siit saab abi,” räägib Üllar. Samuti tehakse rehvitöid ja olemas on ka värvitöökoda.

Keskus on Üllari sõnul kasvanud nii suureks, et nõuab kogu aeg kütet ehk teisisõnu käivet. Seetõttu on turundus ja müük üks suuremaid väljakutseid. Üllar tunnistabki, et hetkel töötab keskus alakoormusega.

Teemapark Üllari sõnul on tehnika spetsiifiline valdkond. Rallipark pole tavaline lõbustuspark, kuid tihti ei mõisteta, et siin pakutakse teenuseid ka tavalisele inimesele. „Meil on liikluslinnak ja kardikeskus lastele,” toob mees näiteks.

Pakutavate teenuste ring on vägagi lai.

Keskuses saab korraldada seminare ning sauna- ja puhkemajas pidada nii sünnipäevi kui ka pulmi. Ka lastele on ehitatud mängutuba, kus peetakse sünnipäevi.

Põhikliendid on siiski Eestis tegutse-

vad äriettevõtted, kes peavad siin suvepäevi, korraldavad koolitusi ja muid kliendiüritusi. Üllari sõnul on kliente, kes tulevad ikka ja jälle tagasi.

Autospordi osakaal on keskuses kahjuks vähenenud ja selle põhjusena nimetab Üllar isiklikke suhteid Autospordi Liiduga. Samuti võiks koostöö olla tihedam maanteeametiga, sest keskus pakub suurepäraseid võimalusi liikluskultuuri edendamiseks nii täiskasvanutele kui ka lastele. Viimastega otsitaksegi lasteaedade ja koolide kaudu ise koostööd. Üllari visiooni järgi on LaitseRallyPark tegelikult teemapark, sest ralliraja pidamine või võistluste korraldamine ei tasu ära. „Kokku tuleb segada võimalikult palju teemasid, mille keskel on auto. Suurem eesmärk on tegelikult see, et liiklus oleks turvalisem, inimesed õpiksid autot kasutama ega ohustaks kaasliiklejaid. Minu üleskutse on – ära rallita tänaval, tule ela ennast siin välja,” lausub Üllar. Teine probleem on liialt arad juhid. Ka nemad saavad oma oskusi Laitses arendada – õppimiseks on siin loodud autokool ning korraldatakse erinevaid koolitusi.

36

F OT O: S H UT T ERST O C K

Hiina ime jä LHV INVESTEERIMISMEESKOND ON PÖÖRANUD TÄHELEPANU HIINA MAJANDUSE JAHTUMISELE JUBA ALATES 2013. AASTAST. OLEME TEINUD MITU AASTAT PÕHJALIKKU ANALÜÜSI, ET ERISTADA HIINA MAJANDUSE JAHENEMISEST KASU SAAVAD PIKAAJALISED VÕITJAD KAOTAJATEST.

KK

TEKST: KAIUS KIIVRAMEES

LHV privaatpanganduse portfellihaldur INVE ST EERI – NR 4 /20 15

SEETÕTTU OLEME JUBA pikemat aega vältinud Hiinaga seotud investeeringuid – Hiinaga seotud arenguriike ja toormesektorit ning rahvusvahelisi ettevõtteid, kes saavad olulist müügitulu arenguriikidest. Vastupidiselt oleme investeeringud positsioneerinud nii, et lõigata kasu Hiina ja arenguriikide nõrkusest ning toormeturu trendimuutustest läbi lääneriikide tarbija oluliselt paranenud ostuvõime.

Jahenemise olulisus Et Hiina tänastest probleemidest paremini aru saada, tuleb alustada eelmise kümnendi trendide analüüsimisest. Hiina tegi möödunud kümnendil väga suuri investeeringuid kinnisvarasse ja infrastruktuuri – kõige selle jaoks ehitati globaalselt üles tohutu toorme, materjalide ja muude vajaminevate kaupade tootmisvõimsus. Pole ka vähem oluline, et investeeringute kasvu finantseeriti suuresti läbi laenukoormuse kasvu.

Tänaseks võib väita, et Hiina senine kasvumudel on ennast ammendanud ja laenutasemed jõudnud punkti, kust vana kasvumudeliga enam edasi ei liiguta.

Hiina investeeringute kasv tõstis toormeturgudel järsult hindasid, kuna maailma suurima rahvaarvuga riigi kiirelt kasvav nõudlus toorme järele oli ka turuosaliste endi jaoks üllatus. Toormehindade tõusust võitsid enim sellised riigid nagu Austraalia, Venemaa, Brasiilia ja mitmed teised Ladina-Ameerika riigid ning ka naftat eksportivad OPEC-i riigid.

Samas tähendas see toormeid importivate riikide jaoks, kelleks olid pea kõik ülejäänud arenenud riigid, järsku ostujõu langust kõrge inflatsiooni läbi.

Toormehindade järsu tõusu tõttu hakkasid tootjad tegema suuri investeeringuid tootmismahtude suurendamiseks – optimistlikult Hiina majanduskasvu oodates. Paraku hakkas umbes viis aastat tagasi Hiina investeeringute tasuvus kahanema ja majanduskasv jahtuma. 2011. aastast alates on mitmetel toormeturgu38

ä relmõju Positiivne arenenud riikide jaoks?

Vastus peitub majanduse struktuuris.

Hiina investeeringuid ja arenguriikide tarbimist võib vaadata kui mündi kahte eri poolt. Mündi ühel poolel on Hiina investeeringud, mis määravad toormehindade suuna (mida rohkem investeeringuid, seda kõrgemad toormehinnad).

Teisel pool on aga tarbimine arenenud riikides, kus toormehinnad sisendhindadena on ostujõu jaoks samuti väga olulised (mida kõrgemad toormehinnad, seda väiksem ostujõud). Arenenud riikide tarbimise maht on 30 triljonit dollarit, Hiina investeeringute maht aga 5 triljonit dollarit aastas (graafik 2). Näiteks ei ole pea ühelgi arenenud riigil Hiina-suunali-

Graafik 1

Tühjad majad Hiina investeeringud on kasvanud nii suureks, et ületavad nõudluse nende järele. See peegeldub tänaseks tühjana seisvates suurtes elamurajoonides, kõrghoonetes ja – mis peamine – üleliigses tootmisvõimsuses, mis nimetatud investeeringute jaoks loodi.

FOT O: S H UT T ERS T OC K

del esinenud ülepakkumist, mis on ühtlasi survestanud toormehindasid. Viimase kahe aasta jooksul on ülepakkumisest tingitud hinnalangus aina süvenenud.

Hiina valitsus on sõnastanud oma eesmärgi suunata majanduse struktuur investeeringutelt rohkem tarbimispõhiseks.

Eks see on ka paratamatu, sest ühelgi riigil pole lõputult võimalik teid ja sildu ehitada. Kuna Hiina tarbib hetkeseisuga endiselt umbes 50 protsenti maailma rauamaagist, vasest jne, tähendab sealsete investeeringute koomaletõmbamine meie hinnangul lähiaastatel üha suuremaid probleeme riikidele, kes on viimasel kümnendil Hiina kasvust oluliselt kasu saanud.

Graafik 2

Hiina investeeringute kasv ja toormehinnad

Majanduse struktuur

50%

400

60

48%

350

50

45%

300

40

43%

250

30

40%

200

20

38%

150

10

35%

100

0

45

30

10

1995

1998

2001

2004

2007

Investeeringute osakaal SKPs % (vasak telg) CRB toormehindade indeks (parem telg) 39

2010

2013

5 SKP

9

Investeeringud

3,5 Tarbimine

Hiina ja arenenud riikide majanduse struktuur (triljonit dollarit)  Hiina  arenenud riigid I NVE STE E RI – NR 4/2015

Regioon Graafik 3

Toormehinnad ja USA tarbija ostuvõime

Graafik 4

Arenguriikide aktsiaturud ja toormeturud

100 3

200

1

300

-1

400

-3

1500

500 400

1000

300 200

500

100 0

2007

2009

2011

FOT O: S H UT T ERS T OC K

USA palga reaalkasv (vasak telg) Toormehindade indeks (parem telg)

Pered ei kasva Vaatamata 1979. aastast kehtinud ühe lapse poliitika lõppemisele seisab Hiina rahvastik suure probleemi ees, sest peaaegu nelja aastakümnega on väikesed pered juba omaseks muutunud ja huvi laste vastu puudub. Pigem elatakse suisa üksinda. Probleemiks on ka see, et Hiina suurlinnades, nagu Peking ja Shanghai, puuduvad sotsiaalsed tagatised laste kasvatamisel ja seega on see ka üsna kulukas.

Hetkel on sündivus 1,2-1,5 last pere kohta ja teadlased ennustavad, et ühe lapse poliitikast loobumine seda oluliselt ka ei kasvata.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

2013

2015

0

2002

2004

2006

2008

2010

2012

2014

Arenguriikide aktsiaturud Toormehindade indeks (parem telg)

se ekspordi osakaal üle 10 protsendi SKP-st. Kõige kõrgem on see Jaapanis, aga ka jaapanlaste jaoks on olulisemad turud lääneriikides. Euroopa suurim eksportija Saksamaa ekspordib Hiinasse 5 protsenti SKP-st. Seega on USA, Euroopa ja Jaapani ettevõtete jaoks kordades olulisem lääneriikide tarbija käitumine kui Hiina kapitaliinvesteeringute tulevik.

Kuigi Hiina investeeringute kasvu ja toormehindade vahel on olnud selgelt positiivne seos (graafik 1), on toormehinnad tugevasti seotud ka sissetulekutega arenenud riikides. Langevad toormehinnad suurendavad arenenud riikides sissetulekuid, ja kuna majandused on tugevalt tarbijale suunatud, on mõju majandusele tervikuna tugevalt positiivne. See kaalub üles ka Hiina investeeringute jahenemise negatiivse mõju, sest tegu on ennekõike kohaliku, mitte globaalse mõjuga.

Hiina majanduse jahenemine ja toormehindade langus on arenguriikide aktsiaturge viimastel aastatel olulisel määral survestanud (graafik 4). Eelmise kümnendi tugev kapitali sissevool, mis oli tingitud kõrgetest toormehindadest ja Hiina investeeringute buumist, on tänaseks asendunud kapitali suure väljavooluga.

NN Investment Partnersi analüütikute hinnangul on arenevatelt turgudelt ainuüksi viimase aastaga välja voolanud triljon dollarit.

Kui eelmisel kümnendil arvati, et arenguriigid on globaalse kasvu vedur ja väljaspool neid turge toimub stagnatsioon, siis täna on pilt pigem vastupidine. Aren-

guriikide kiire kasvu taga peitsid end tugevad struktuursed puudujäägid, mis majanduse tõusufaasis ei paistnud silma.

Arenguriikide tarbimisbuum polnud paljude riikide jaoks midagi muud kui toormeturgude tõusulainel toimunud laenuralli, millega strukturaalset muutust majanduses ei kaasnenud.

Toormehinnad soosivad tarbimist Langevad toormehinnad on tagurpidi keeranud eelmise kümnendi trendid, millest peaks võitjana väljuma lääneriikide tarbija, kelle ostujõud vähenes olulisel määral tänu arenguriikide ülespuhutud inflatsioonile. Hiina viimase kümnendi kiiret kasvu võib seetõttu ka vaadata kui kõrgendatud maksukoormat lääneriikide tarbijale, kuid trendide muutudes võib see asenduda maksusoodustusega.

Ajal, mil arenguriigid on selgelt raskustes, on lääneriikide tarbija aktiivsus kasvamas. Euroopas on automüügi kasv teinud mitme aasta tipud, samuti on USA-s uute autode müügi näitajad kümne aasta parimad. Samal ajal on automüük Hiinas hakanud sel aastal langema.

Tugevust näitavad selgelt enamik lääneriikide sisetarbijale suunatud teenuseid ja tooteid. USA näitel on kasvamas nii elamuehitus kui ka ehitustegevus laiemalt. Tööpakkumiste arv on viimase 14 aasta tippudel ning tööpuudus langenud väga madalale tasemele.

Madalate toormehindade mõju paistab tarbimispõhises majanduses selgelt ja positiivselt tarbimist elavdavat.

40

FOTO: GETTYIMA GES

Carl Icahn vaadates aktivisti-investori carl celian icahni (79) aastakümnete pikkust ja ka praegu edukalt jätkuvat tegutsemist suurte firmade ülevõtmisel ning ettevõtete juhtkondade sundimisel kasum­likule tegutsemisele, võib öelda, et kapitalism ja aktsiaturud on tema jaoks nagu loodud.

FOTO: GE TTY IM AGES

Parandab maailma Carl Icahn ühines juba 2010. aastal üleilmse miljardäride liikumisega, milles osalejad on lubanud loobuda poolest oma varandusest, et parandada maailmaasju ja inimeste olukorda selles maailmas. Siiski on teada, et annetus pole seni teoks saanud, kuna pole leitud sobivaid kandidaate, kellele annetada.

Rahaliselt kasulike ettevõtmiste kõrval on Carl Icahn tuntud ka kui aktsionäride õiguste eest seisja ja mitmekülgne filantroop, seda just viimastel kümnenditel.

New Yorgis on temanimeline staadion, koduülikoolis Princetonis asutas ta aga genoomiuurimise labori.

Icahni nime kannavad kuulus Mount Sinai haigla New Yorgis ja haigla juures asuv meditsiinikool, samuti ka genoomiuurimise instituut.

Icahn on asutanud Lastepääste fondi, ehitanud Bronxi linnaossa 65-toalise varjupaiga kodututele peredele ja rajanud kaks sarnast keskust New Yorgis.

Hoogne sisekujundus Princetoni genoomiuurimise labori aatrium.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

FOT O: GET T Y I M A GES

Guru

AMEERIKA OLLA KÕIKIDE võimaluste maa. Õpetlik on lugeda nn naabobide algusaastate kohta, eriti nende kohta, kes murravad oma liigikaaslasi nagu kotkas broilereid. Icahn on kuulus (ja rikas) just seetõttu, et on saavutanud ettevõtete (vaenulikus) ülevõtmises ning korralikult tööle panemises tõelise suurmeistri taseme. Aga ta on ühtlasi tuntud ka aktsionäride õiguste eest võitleja ja filantroobina ning viimasel ajal ka poliitikategijana.

Vanemate kirglikud aated Alguse järgi poleks keegi osanud suurt edu ennustada. Carl sündis New Yorgis 1936. aastal, mil näiteks Inglismaal lasti vette Eesti riiklust kaitsma mõeldud allveelaevad Kalev ja Lembit ning Berliinis peeti olümpiamänge.

Carl sündis juudi päritolu peresse. Pereisa oli dogmaatiline ateist ja suurele lavale käega löönud ooperilaulja, eelkõige aga asendusõpetaja. Ema oli samuti kooliõpetaja. Carl lõpetas Princetoni ülikooli filosoofia eriala bakalaureusekraadiga ning astus New Yorgi meditsiiniülikooli, kuid täieliku huvipuuduse tõttu arstiteaduse vastu jättis ta selle pooleli.

Enam kui kakskümmend aastat tagasi

kirjutatud (seni ainsas) elulooraamatus Keskklassi päritolu noormees ei huvitunud kooliajal spordist ega spordiga seonduvatest sotsiaalsetest ettevõtmistest.

Poisi ema, kes oli andeka pianistina loobunud oma kontserdikarjäärist, istutas temasse põhimõtte, et miski pole kunagi piisavalt hea ning alati saab teha rohkem ja paremini.

Carli isa oli samuti väga põhimõttekindel inimene – eriti kõiges, mis puutus maisesse rikkusse. „Rikkad ajasid ta raevu. See, et väike inimrühm elas luksuses, samal ajal kui kõrval elasid inimesed alandavas vaesuses, vääris tema meelest needmist, kirikuvande alla panemist,” kirjutab Stevens.

Siiski paistab, et ema põhimõtted jäid Carli arengus esikohale. Aga ka emal oli raske leppida, kui noormees veetis sihikindlalt oma ülikooliaja raamatukogus Sokratese, Platoni, Machiavelli, Nietzsche ja Schopenhaueri seltsis. Õpingute lõpuks viimistles noormees oma seisukohad väitekirjas „Tähenduse kogemusliku kriteeriumi selgitus”. Väitekirjas jõudis Carl järeldusele, et teadmise aluseks on vaatlused ja kogemused – see seisukoht on ilmselt hoidnudki tema pilgu kaootilises ärimaailmas selgena.

44

FOT OD: GET T YI M A GES

Guru

Edestab Donald Trumpi 22 miljardi dollarilise varandusega Icahn on Forbesi 100 maailma mõjukama inimese edetabelis 70. kohal. USA presidendi kohta ihkav vabariiklane Donald Trump, keda Icahn ka avalikult toetab, on temast kaks kohta tagapool. Mehed on vanad tuttavad. Näiteks 1988. aastal vaatasid nad koos Mike Tysoni ja Michael Spinksi vahelist poksimatši, mis toimus Trump Plaza hotellis ja Casinos Atlantic Citys Californias.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Rikka onu jälgedes 1961. aastal asuski Carl, vaatamata varasemale haridusteele, tööle hoopiski maailma tähtsaimal Müürivahe tänaval – USA finantsmaailma peatänaval Wall Streetil. Esimesed sammud tegi ta möirates tõusval aktsiate härjaturul. Tol ajal arvas iga noor maakler endast, et on geenius. Turg aga langes pauguga kokku.

See õpetas Carlile kahte: esiteks seda, et turule lootes raha ei tee, sest suured söövad väikeste edulootused ja edaspidi ka nad endid, ja teiseks seda, et turul dikteerivaks jõuks tõusmiseks on vaja enamaid teadmisi, kui maakleritreeningul pakkuda, ning omandada tuleb asjatundlikkus neis turuniššides, millest enamik maaklerihorde on kaarega üle vaadanud.

Empirismi tudeerimine aitas Carlil mõista, et iga asja taga on strateegia.

Nüüd jäi üle vaid see (edukas) strateegia üles leida või vajadusel leiutada, sest majandusmaailma džunglis saavutab edu vaid see, kes selle maailma koodi dešifreerib, ning vaja on kannatlikkust, aru-

kust, otsustavust ja ka võimet erinevaid strateegiaid kokku miksida. Nagu tema edasine elu näitab, oli see õige retsept.

Igatahes tundis Carl end seitse aastat hiljem juba nii tegijana, et asutas oma väärtpaberifirma Icahn & Co, mis keskendus riskiinvesteeringutele ja optsioonidega kauplemisele. Kümme aastat aktsiaturu eluülikoolis olid andnud sellise kogemustepagasi, et härra Icahn asus keeruka, kuid teda edaspidi kuulsaks (ja rikkaks) teinud tegevuse ehk firmade ülevõtmise kallale.

Ta otsustas, et nišiturg, kus traditsioonilise maaklertegevuse ülikonkurents puudub, on tema stiihia. Optsioonid kui väga keerukas finantsinstrument andis Icahni talendile võimaluse õitseda ja olla parem kui kõik teised, kaasa arvatud rikas onu. Selleks tuli kõike teha senistest firmajuhtidest „paremini”. Tegelikkuses tähendas see aga tegevust, mis on vaenuliku ülevõtmise üks vorme ehk corporate raiding (firmade rüüste).

Carl Icahn koostas tuluka ülevõtmistegevuse jaoks juhendi, mis mahtus paari 46

F O T O D: G E T T Y I MAG E S

Iga asja taga on strateegia lausesse – tuleb leida alahinnatud börsiväärtusega ettevõte, osta selles kokku märkimisväärne aktsiapakk ning allutada firma endale järgnevalt: a) püüda veenda firma juhtkonda firmat likvideerima või müüma rüütlile valgel hobusel; b) asuda aktsionäride hääli üle ostma, et juhtkonda vahetada; c) teha ülevõtmispakkumine; d) ja/või müüa oma aktsiapositsioon (nüüd juba kõrgema hinnaga) firmale tagasi.

Kõik see põhines tollelsamal Princetonis auhinnatud väitekirjal, mis lahkas kogemusliku teadmise määravat rolli parimate meetodite valikul kulla väljasõelumiseks muust vähem väärtuslikust ainesest.

Praktika kui tõe kriteerium Icahn on öelnud, et rünnaku algfaasis tuleb luua segane ja keerukas keskkond ehk „sogane vesi”. Firma juhid tuleb ajada ähmi ründaja tegelike plaanide osas, aktsionäre aga valgustada pakutavatest lahendustest, kuidas firma korralikult tööle panna. Meie-nemad-opositsioon 47

– nii lihtne, kui see ka ei paista – töötab kindlalt ja alati, rõõmustades aktsionäre, kuid ajades juhid paanikasse.

Carl Icahni esimene suurem edulugu oli firma Tappan ülevõtmine ja edasimüümine 2,7 miljoni dollariga (täna 9 miljonit dollarit), mis lisaks kinnitusele väljatöötatud skeemide õigsusest andis talle edasiseks tegevuseks vajaliku rahalise sõltumatuse ja suutlikkuse.

Edasine on ajalugu – võib isegi öelda, et paljude vägagi nimekate firmade jaoks uue, teistsuguse eksistentsi (suure edu või ka kadumise) ajalugu. Nimekiri on pikk ja uhke nagu vaaraode nimekiri muistses Egiptuses. Aga erinevalt Egiptusest toimetab kuningas Midase kuldatootvat imevõimet omav Carl edasi ka nüüd, meie päevil, luues „uut korda” viimase sõna peal moodsates tehnoloogiafirmades, ehkki tal on 80. eluaastast vaid veidi puudu.

Suuremad vallutused Icahni „portfelli” kuulub tegevuse algusaegadel kontrolli saavutamine järgmistes suurfirmades, millest paljud ka meile tuttavad: TWA, Phillips Petroleum, RJR Nabisco, Texaco, Gulf & Western, Viacom, Motorola, Herbalife, Western Union, Dan River, Uniroyal, Fairmont Hotels, Marshall Field’s, American Can, Revlon, Kerr-McGee, Marvel Comics, USX, E-II (Culligan ja Samsonite), FederalMogul, Blockbuster, ImClone ja Time Warner.

Icahn on ostnud varasemail aastail ka aktsiaid firmadest Mylan Laboratories ja King Pharmaceuticals. Veidi hiljem aga näiteks tõi talle hiigelkasumi KT&G (Korea Tobacco & Ginseng) müük.

2007. aastal omandas Carl koos ärikaaslastega enamuse paljudes ettevõtetes, sealhulgas American Railcar Industries, ACF Industries, Philip Services, XO Communications ja Icahn Enterprises. Samuti ründas ta internetihiiglast Yahoo!, mis viis tegevjuhi tagandamisele.

Carl Icahn mängib suurelt.

Võttes sihikule Apple’i ja eBay, saavutas ta ainuüksi oma mäekõrguse autoriteediga kahte: aktsiad läksid tõusule (Apple 5%), tootes Icahnile tõhusat tulu, ning firmades võeti õppust tema kavandatud muudatustest – Apple ostis osa aktsiaid tagasi, eBay aga lahutas suurema efektiivsuse nimel endast ettevõtte PayPal Holdings. Ka näiteks arvutite hiigeltootja Dell on alates 2013. aastast Icahni sihikul.

Energeetilised riskid Viimasel ajal on Icahn ette võtnud riskirohke energeetikasektori, kus I NVE STE E RI – NR 4/2015

Guru F O T O : G ET T Y I M AG E S

Isiklikku Esimese abikaasa Tšehhi baleriini Liba Trejbaliga on Carlil kaks last. Paar läks lahku 1993. aastal. 1999. aastast on Carl teises abielus oma endise assistendi, maakler Gail Goldeniga (pildil), kellel on varasemast abielust kaks last.

Carl elab koos perega rikaste elurajoonis New Yorgis Long Islandil, Lily Pond Lane’i mõisas, mis on sealkäinute sõnul küll pigem palee. Häärberi aed on sama suur kui jalgpalliplats ning maja juurde kuulub ka tenniseväljak.

Miljardäril on ka luksuslik 12 reisijakohaga mootorjaht Starfire, mis on 178 jalga ehk 54 meetrit pikk ja mille maksimumkiirus on 15 sõlme. Kuulu järgi oli see Bennetti tehases valmistatud jaht hiljuti müügis ligi 38 miljoni dollariga,

TWA juhtum Klassikaline näide, mis tõi Icahnile armutu firmade rüüstaja tiitli, oli USA toona ühe suurema lennufirma TWA (Trans World Airlines) ülevõtmine 1985. aastal. Ülevõtmisel müüs Icahn süstemaatiliselt TWA kokkuostetud aktsiaid, et finantseerida firma ülevõtmiseks võetud laenu. Kolm aastat hiljem viis Icahn aga TWA turult ära, võttes kasumiks 469 miljonit dollarit ja jättes firma 540 miljoni dollarilise võlaga omapead.

1991. aastal müüs Icahn TWA väärtuslikud Londoni marsruudid 445 miljoni dollari eest American Airlinesile.

Herbalife’i juhtum „Ei midagi isiklikku – see on lihtsalt äri,” ütles Icahn ja jättis poole miljardi dollariga ostmata raskustesse sattunud tervisetoodete hiigelfirma Herbalife’i aktsiad – lihtsalt selleks, et lasta põhja oma ürgse vastase Bill Ackmani miljardidollariline aktsiate müük. Ackman üritas müüa, kuna väitis, et Herbalife on ehitatud püramiidskeemile, millega inimesed on kaotanud aastate vältel ligi 4 miljardit dollarit.

Icahn oli selleks ajaks (2012. aastal) omandanud firmast 13 protsenti enda väitel vaid seetõttu, et tema hinnangul olid aktsiad alahinnatud.

Icahni avaldus viis Herbalife’i aktsia järsule tõusule. Kahe gigandi vastasseis oli paelunud Wall Streeti juba nädalaid ning viis firmalt kolmandiku investoreist. Kokku kaotas aktsiaid hiljem ära müünud Ackman pool miljardit dollarit, neid ostsid kokku investeerimisgigandid George Soros ja William Stiritz. Firma aktsiad on ka hilisematel aastatel olnud pidevalt palavikus – veidi irooniline, aga nende suhtes on rohkete kaebuste alusel algatatud ka föderaaljuurdlus.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

firmade rappijast riskikapitalistiks muutunud Carl valis alale omase tegevusvormi – riskifondid. Augusti lõpus omandas ta kaevandusfirmast FreeportMcMoRan ligi 8,5 protsenti. Kava on veenda juhtkonda valima tõhusamaid tootmisviise ning saavutama paremaid näitajaid ja tulemusi. Seekord on mängus ka Icahni enda käsiraha, mis on omandatud aktsiate väärtusest siiski märgatavalt väiksem. Energeetikavaldkonnas juba mitu aastat opereeriva Icahni tegevus on tõepoolest siirdunud seniselt tuntud ja töötavalt skeemilt tormisemale merele, kus suur kliimamõjutaja on Hiina hiiglaslik energiaturg, mis on aga paraku koos naftahindadega langusteel.

Varasemad operatsioonid, näiteks ligi miljardiline mahutus Kanada firmasse Talisman, on vaatamata kütuseturu üleilmsele langusele lõppenud seni siiski kaotuseta, vahel isegi pisikese võiduga.

Aga on ka halbu näiteid: naftafirmale Chesapeake sihitud sõjakäik, mis algas 2012. aastal, jooksis liiva, kui naftahind

kuna Icahn kavatsevat endale soetada veelgi suurema veesõiduki.

Carl Icahn ise on kinnitanud, et tema äritegevus, mis kõrvaltvaatajale võib paista vaid isikliku rikkuse järjekindla kokkuahnitsemisena, pole seda sugugi. „Pole suuremat viga, kui nii arvata,” rõhutas ta eluloolasele Mark Stevensile.

Ta lisas, et see pole peapõhjus, isegi mitte üks olulisematest põhjustest, miks ettevõtlikud inimesed tegutsevad.

Icahn leiab, et tema kui ärimehe võimed on liialt suured, et neid peaks aheldama n-ö jalakäija väikesed närveerimised või ka pelglikud hinnangud neilt, kes suurt mängu ja selle ilu ei suuda tajuda.

langes poole võrra. Icahn peab pikemas plaanis kaotuse vältimiseks ootama kas naftahinna tugevat tõusu või ettevõtte üleostmist kellegi teise poolt.

Tulevikust Torm on tulekul – see on filantroobist rahandustegelase ning aktivisti-investori äsjaseim sõnum. USA finantsturud on taas kord katastroofi lävel, selleni on viinud USA valitsuse ja keskpanga rahapoliitika ning suurfirmade vastutustundetud tegevjuhid. Märke saabuvast õnnetusest on õhus juba pool aastat, kinnitab Queensis kasvanud ning Ameerikat armastav Carl Icahn. Madalad intressimäärad tekitavad mulli kunstiäris, kinnisvaraäris ning kõrge tulususega võlakirjade turul. „Seda võib võrrelda olukorraga, kus patsiendile antakse üha enam ravimit, teadmata, kuidas see mõjub. Alles me nii tegime, selle peale saabus 2008. aasta majanduskriis,” hoiatab finantsturgude kuningas Carl Icahn.

48

MÕNI HETK VÄÄRIB HÕBEDAT.

On hetki, mille erakordsus ületab kõik seni kogetu. Hetki, mille täiuslikkus võtab sõnatuks. Nagu ka hetki, mille ainulaadsuse tunnistajaks oled vaid sina. Mõne sellise tähendust mõistad alles aastate pärast. Need on sinu hetked. Alatiseks, kui mõistad neid väärtustada.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

FOT O: P EET ER JÄ R VEL A I D

Pension

Elurõõmust LAULJA JA NÄITLEJA NING KA POLIITIKULEIBA MAITSNUD KATRIN KARISMA RÄÄGIB OMA KLOOGARANNAS ASUVAS HUBASES KODUS SÜGISÕHTU HÄMARUSES KÜÜNLAVALGEL ELUST PENSIONÄRINA, SELLEKS VALMISTUMISEST JA RASKEMATEST HETKEDEST ÜLESAAMISEST. RÕÕMSAMEELNE KATRIN KARISMA ootab metsatee lõpus koduuksel ja kutsub edasi. Toas mängib televiisor, kus räägitakse hetke põletavamatel teemadel.

Aktiivse inimesena peab ta ka pensionärina olema kõigega kursis. Ta tunneb eakaaslaste pärast muret ning räägib meelsasti väärikast vanaduspõlvest.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Tuleb valmistuda „Me kõik jääme vanaks,” tsiteerib Karisma tuntud laulu pealkirja. „Elumuutus on ikka kohutavalt suur, kui käid

terve elu tööl ja siis see lõigatakse justkui noaga läbi. Mõned surevad suisa ära.”

Aga soovitab: „Kui mõelda ette, et tegu on paratamatusega, ja kui see mõte kolksub sul kogu aeg kuklas, siis on võimalik see eluperiood sujuvamalt vastu võtta.”

Karisma serveerib kohvi. „Estonia teatris öeldi mulle lihtsalt, et me teiega enam lepingut ei pikenda. Päevapealt.” Aga ta on õppinud raskete hetkedega toime tulema. „Ei tohi masendusse langeda. Olen õppinud halbu mõtteid peast ära viskama. Ajan need lihtsalt minema,” jagab Karisma kogemusi oma 50

vanemaid meenutades. „Ema läks vabatahtlikult pensionile päevapealt. Nad elasid kõrvalmajas,” viipab ta käega. „Sisustasid aega börsil aktsiatega mängides. Muidugi oli emal ja isal lihtsam, sest nad olid kahekesi. Mina olen üksinda, elu on niimoodi läinud.”

Peamine probleem on tunne, et ühtäkki, koos töörutiini kadumisega, ei ole sa enam justkui kellelegi vajalik. „Tuleb elada iseendale. Muide, kui tahta seada endale eesmärke, on pensionieas nende saavutamiseks märksa rohkem aega,“ naljatab atsakas naine. „Õnnelikuks teevad ka lapsed ja lapselapsed.“ Silmarõõmud lapselapsed „Kõige vanem lapselaps on juba 26-aastane, ametilt logistik ja käis ka Austraalias elu õppimas. Läksin tema sünnipäevale enda tehtud leivaga. Ta ütles, et Muta – kõik kutsuvad mind Mutaks –, nii hea leib, teeme kahekesi firma: sina küpsetad ja mina müün. Ma ütlesin, et selleks on vaja palju investeerida.”

Hea enesetunde aluseks on hea tervis. „Ma tean, et pean oma elu nautima, tahan seda nautida ja naudingi. Mind on aidanud distsipliin. Tegelen iga päev kepikõnniga – see hoiab tervise korras. Kui tervis on korras, siis oled võimeline ka enamaks,” kinnitab Karisma. „Ja kui tervise nimel pingutada, siis jaksab veel töödki teha. Ma teen koduseid töid, loen raamatuid, annan kontserte ning üks uus projekt paistab.” „Igipõline amet on ka aiapidamine,” lisab ta. „Kui lapsed pühapäeval lõunasöögiks minu juurde tulevad, toon aiast värsket kraami – nad alati kiidavad, et see on nii hea.” „Meie ühiskond areneb edasi. Väiksemates kohtades tekivad külaseltside juurde aiasaaduste müümise kohad, kus siis pensionärid võiksid oma aiamaa saadusi pakkuda,” kirjeldab Karisma ühte võimalust pensionil lisaraha teenimiseks. „Aga üldiselt on maal elada palju odavam kui linnas. Mis ma seal kütte eest maksin!” hüüatab ta.

Reisimiseks tuleb raha koguda Kes tahab reisida, võtku tema sõnul endale eesmärk, sest unistused viivad 51

edasi. „Kui on soov reisima minna, tegutsen vastavalt. Panen raha kõrvale – unistus tiivustab mind. Välismaalt tagasi tulles olen alati energiat täis. See on kingitus iseendale.”

Veebruari peab ta vastikuks kuuks, nagu seda on ka käesolev november. „Pimedus on kole aeg, sel ajal oleks hea minna reisile. Aga kuhu minna? Maailm on nii julm, lennukitesse pannakse pomme. See-eest on varsti jõulud käes!”

Karisma hinnangul tuleb vananeda väärikalt. „Kõige narrimad on need, kes püüavad seda väliselt vältida. Meil on olemas väärikate ülikoolid ja hobiringid, kus üheealised saavad omavahel suhelda. Põhiline ongi, et soliidsesse ikka jõudes ei jääks inimesed üksi.”

Laste elud on Karisma sõnul nii kiired, et süda ei luba neil seljas istuda. „Püüan ennast tagasi hoida ja ilmaasjata ei helista, aga hästi tore on, kui lapsed ise helistavad.” Kaasaegne tehnoloogia pole talle võõras. „Kui tuleb uus asi, siis sellega tuleb kohe kaasa minna. Ei julge noortele peale ka käia, et õpetage. Ise pusserdan.” Oma sõnade peale toob Karisma riiulilt nutitelefoni Huawei ning kiidab: „Sisuliselt on arvuti kogu aeg kaasas ja kaamera on väga hea. Vahepeal polnud mul kodus internetti.

Küll ma olin siis hädas! Laulasmaal oli üks mast ja Paldiskis teine, aga siin oli auk, kuni Elisa pani oma torni püsti.”

Natuke eluloolist Katrin Karisma on sündinud 1947. aastal Tallinnas.

Suure osa oma elust olnud Estonia solist.

Kolme lapse ema.

Aastatel 2009–2011 oli riigikogu liige.

Kuus aastat tagasi alustas päranduseks saadud krundile maja ehitust, kuhu kolis sisse kolm aastat tagasi.

Esineb ja laulab siiani ning loeb pimedatele linti raamatuid.

LHV pensionär aastast 2013.

Oma kodu Karisma tunnistab, et Kloogaranda maja ehitamine oli talle meele järgi. „Võib-olla oleksin pidanud arhitektiks õppima, sest tunnen ehitamisest suurt rõõmu. Kui ma maja ehitasin, sõitsin iga päev linnast siia ja panin autos mängima Queeni loo „I Want to Break Free”. Mulle kohutavalt meeldib see, kuidas ehitus areneb. Vaatan ka hekki, mille istutasin – nüüd on see varsti kõrgem kui aed.”

Karisma koera ei võta, kuigi talle on seda soovitatud. „Mulle meeldib aeg-ajalt reisimas käia, seega on mul hoopis linnumaja ja söödan linde. See on puhas loodus, nende vaatamine on nii mõnus – see on hetk minu enda jaoks.”

I NVE STE E RI – NR 4/2015

FOTO: GETTYIMA GES

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

52

Ajalugu

Pension

POLE HARV ARVAMUS, ET PENSION ON KARL MARXIST INSPIREERITUD SOTSIALISTIDE HILINE LEIUTIS, MIS KOORMAB TURUMAJANDUSLIKU RIIGI EELARVET. TEGELIKKUS ON AGA KARMIM, JA MITMED MAJANDUSAJALOOLASED KINNITAVAD, ET PIKAEALISE JA KUNAGI PEA KOGU ÕHTUMAALASTELE TUNTUD MAAILMA HÕLMANUD ROOMA IMPEERIUMI HUKU PÕHJUS POLNUD MITTE BARBARITE SISSETUNG, VAID SUURE ARMEE LOJAALSUSE OSTMISELE SUUNATUD PENSIONISÜSTEEM. PENSIONIMAKSMISEL ON TÕESTI pikk ja järjepidev ajalugu. Selle jätkumist (sotsiaalpensioni makstakse praegu 80 riigis) ei ähvarda ka kuuldused läänelike heaoluriiklike põhimõtete võimalikust hülgamisest seoses elanikkonna vananemisega, sest riik vajab kaitsmist ja kaitsjate tõsine motivaator läbi aegade on läbiproovitult olnud just pension.

Kõik algas Roomas Kuigi mõningate ajaloolaste väitel on märke varasest sotsiaalhoolekandest juba Babüloonia kuninga Hammurapi 1750. aastal eKr kehtestatud seadustekogus, on süsteemi juured seal, kus õhtumaal harilikult – Roomas.

Rooma riigi aegne penisonisüsteem on toonud meie keelepruuki vähemalt kaks sõna, mida mittelatinistid ei oskakski elatusrahaga siduda – preemiaks nimetati tol ajal erruläinud sõjaväelase pensioni, diplomiks aga pronkstahvlil pensionitun-

53

TEKST: ANTS VILL I NVE STE E RI – NR 4/2015

Ajalugu

Eesti kaugem ajalugu Kuigi võib mõelda Kunda kultuuri aegsele klannisolidaarsusele, pole siiski mõtet rääkida sotsiaalsüsteemist enne pärisorjuse lõppu ja kohalike omavalitsuste teket. Alles siis juurdus põhimõte „iga vald toitku oma vaeseid”, kuid riikliku süsteemini läks veel jupp aega.

Tsaari-Venemaal jõuti siiski juba riigiametnike pensionisüsteemi loomiseni.

FOT OD: GET T YI M A GES

Protestid tagavad heaolu Juba eelmise sajandi keskpaigas oli pensionäride hulk ühiskonnas sedavõrd suur, et demokraatlikud valitsused ei saanud nende huve eirata. Nii ongi pärast Teist maailmasõda pensionäride heaolu järjest paranenud, seda kuni viimase ülemaailmse finantskriisini eelmise kümnendi lõpus.

Enne Esimest maailmasõda Illustratsioonil on kujutatud pensioniraha saajaid Suurbritannias 1909. aastal pärast aasta varem jõustunud pensioniseadust, mis võimaldas üle 70-aastastele hea tervise juures olevatele pensionäridele nädalas viis šillingit (väärtuselt neljandik ühest tolleaegsest Inglise naelast).

Rooma sõdurid olid esimesed Nõukogude pensionisüsteemi karm algus Pärast enamlikku riigipööret loodud Nõukogude impeeriumis jõuti Venemaa jaoks enneolematu ettevõtmiseni – diktaator Stalini paremaks käeks peetud Lazar Kaganovitši eestvedamisel kehtestati töörahvariigis 1922. aastal, kui Stalin valiti kommunistliku partei peasekretäriks, üleüldine vanaduspension.

Aga uus riik vajas rahvahulkade toetust ja ennastsalgavat, et mitte öelda sunnitööd. Nii kaasnes enneolematu pensionihüvega ka töökoha vahetamise keeld ja hulk muid piiranguid.

Hoolekande aluseks oli kuni vastava seaduse vastuvõtmiseni kehtinud Vene riigi ühiskondliku hoolekande seadus.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

nistust. Rooma vabariigi algaegadel oli väeteenistus ajutine, üldkohustuslik ja n-ö sõjakäigupõhine, mis tähendas, et pärast ohu või vajaduse möödumist pandi relvad kõrvale ning mindi taas külvama või lõikusele. Vabariigi lõpuaegadel tekkis aga vajadus alalise ja tugeva armee järele. Selleks loodi elukutseline sõjavägi, kus näiteks impeeriumi langusaegadel, keiser Diocletianuse ajal (aastail 284–305) oli standartide all maavägedes ligi 400 000 ja lisaks mereväes veel 46 000 meest. Teenistusaeg oli toona 20 aastat – see on jäänud siiani paljudes riikides samaks –, mille järel oli pensioneerujaile ette nähtud riiklik pension.

Rooma veteranidele määrati teenistuse katkemisel vigastuste tõttu või teenistusaja täitumise järel hüvitis maatükina riigimaadest kas Itaalias või (veteranide hajutamiseks ja kolooniate paremaks

valitsemiseks) allutatud maades. Ülikute maanappusest ajendatud vastuseisu tõttu asendati krundijagamine regulaarse pensionirahaga. Lisaks värbamise hõlbustamisele ja sõdimishuvi stimuleerimisele oli pensionisüsteemil ka tugev julgeolekuline tähendus. Nimelt püüti palga ja pensioni abil kahandada veteranide kui hästi organiseeritud ja löögijõulise ühiskonnakihi himu riigipöördeks ja mõne „oma poisi” riietamiseks purpurse äärega keisritoogasse. Lisaks lasus veteranidel kohustus olla reservväelasena valmis riigi kaitseks taas rivvi astuma.

Iga uus valitseja oli sunnitud Rooma ühiskonna mõjuvõimsama osa ehk sõjaväe hüvesid suurendama. Nende hüvede rahastamiseks asutati juba esimese keisri Augustuse valitsusajal (aastail 63–14 eKr) eriline riiklik kassa – aerarium militare.

Raha selleks saadi uutest maksudest, 54

pensionärid milleks olid pärandimaks (5%) ja müügimaks (1%). Pensioni suurus Augustuse perioodil oli kaardiväelasel ehk pretoriaanil 16-aastase teenistuse järel 20 000 sestertsi ja üldväe leegionäril 20-aastase teenistuse järel 12 000 sestertsi. Võrdluseks võib välja tuua, et tollal sai sestertsi eest pätsi leiba ja klaasi veini.

Sõjaväeteenuse ja veteranide lojaalsuse ostmine oli hiigelriigi majandusele niivõrd tõsine koorem, et seda peetakse impeeriumi kokkuvarisemise üheks tõsiselt võetavamaks põhjuseks.

Uus aeg, uus algus Kulus hulk sajandeid, enne kui riigikorraldus jõudis taas tasemele, kus tekkis vajadus ja ka võimalus soodustada selle toimimist pensionirahaga.

Väidetavalt kehtestati üks esimesi uuema aja pensionisüsteeme Saksamaal 55

Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogi, protestantliku ilmavaate suure eestseisja Ernst I Vaga kuldseks nimetatud valitsemisajal. Tema korraldusel seati 1645. aastal sisse lesefond vaimulike leskede toetuseks, millele järgnes 1662. aastal toitjakaotuspension kooliõpetajate leskedele.

Enne seda oli teatav hoolekandesüsteem levinud vaid tsunftides ja kaupmeeste ühendustes, kus eluajal tehtud sissemakseist kaeti matusekulud ja maksti perele toetust.

Kristliku solidaarsuse eeskuju on nakkav, kuid vahel aeglasevõitu. Alles järgmise sajandi algupoolel levis selline hoolitsus vaimulikkonnale ka Euroopas laiemalt – mõnel pool ühekordse väljamaksena, teisal aga igaaastase preemia ehk meie mõistes pensionina.

Ajaloole tagasivaatavalt traditsioonilisem ehk militaarne pension võeti kasutusele Päikesekuninga Louis XIV ajal, mil mereväeohvitseridele määrati pension aastal 1673. Prantsuse revolutsiooni päevil (1790. aastal) võttis vabariik aga vastu seaduse riigiteenistujate pensioni kohta ja pension määrati kõigile, kes olid teeninud 30 aastat ja saanud 50-aastaseks.

Uues Maailmas jõuti prantslasi isegi ennetada – 1636. aastast oli Põhja-Ameerikas Plymouthi koloonias kehtestatud sõjaväepension. Siiski saab riiklikult arvestatavas mahus pensionist rääkida alles pärast riigi tekkimist, kui uue riigikorralduse sünnimaal Ameerika Ühendriikides võeti suund veterane majanduslikult toetada pärast Suurbritanniast eraldumiseks peetud iseseisvussõda 18. sajandi lõpuveerandil, veelgi enam aga pärast kodusõda. Sõjaväepensionide süsteem on ajapikku üha laienenud, erilise hoo sai see sisse 19. sajandi lõpu kiireil arenguaastail. Üleriigiline riigiametnike tsiviilpensionisüsteem loodi 1920. aastal, viimati uuendati seda 1987. aastal. Laialdane pensioniplaanide rakendamine sai hoo sisse Teise maailmasõja ajal, kui palgatõus oli kõigile külmutatud ning moti-

Kodanikud, säästke vanaduspõlveks 1930. aastate Hispaaniast pärit reklaamid, mille abil julgustatakse inimesi pensionipõlveks sääste koguma.

Eesti Wabariik Aastatel 1920–1924 maksti riiklikku pensioni vaid sõjaväelastele, 1924. aastast alates hakati seda maksma ka riigi- ja omavalitsusametnikele ning õpetajaile. Ühtlasi laiendati tööõnnetuste tõttu töövõimetuks jäänute pensionikindlustust, mida hakkasid saama riigikaitses töötanud invaliidid ja ka tööõnnetustes invaliidistunud põlluharijad.

Töövõime täieliku kaotuse puhul maksti toetuseks 2/3 aastapalgast, kergematel juhtudel kehtestati kindlaksmääratud protsent.

Enne töörahvariigi kehtestamist 1940. aastal oli Eesti riikliku pensioni saajate nimekirjas veidi üle 15 000 inimese.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

Pärast Teist maailmasõda Kui suur sõda läbi sai, langes hoolekandetöö pearaskus „õigel poolel” sõdinud invaliidide ja veteranide elujärje kindlustamisele. Riiklik pensionisüsteem nägi vanaduspensioni ette meestele alates 60. eluaastast ja naistele alates 55. eluaastast. Pensioni suurus sõltus tööaastate arvust ehk staažist, aga ka viimaste tööaastate palgast – nii käisid paljud pensionieelikud „tutvuse poolest” oma viimastel tööaastatel kallimalt tasustatud töödel. Eesti jaoks suhteliselt soodsat süsteemi toetas impeeriumi suurte idapoolsete alade suhteliselt suure noorte töötajate osakaaluga elanikkond.

Uue korra sümboliks ja sotsialistliku põllumajanduse alustalaks olnud ühismajandite ehk kolhooside liikmed aga loeti erasektori töötajaiks – neile laienes pensioniseadus alles 1964. aastal. Muuseas, paljud suure impeeriumi põllumajanduspiirkondade elanikest said elukohavahetust ja impeeriumisisest reisimist võimaldavad isikutunnistused alles 1974. aastal, kui võeti käiku uued siseriiklikud passid. Viimane ei kehtinud õnneks Eesti kohta.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

FOT OD: GET T YI M A GES

Ajalugu

Kreeka on ho i veerimisraha suunati üha rohkem pensioniarvetele.

19. sajand tõi koos tööstusrevolutsiooniga kaasa tööliskonna tekke. Töölised hakkasid sotsiaalse solidaarsuse, aga ka hädavajaduse tõttu asutama n-ö pensionikassasid ohtliku töö käigus tekkida võivate invaliidistumiste ja surmade ehk toitja kaotuse puhuks. Üldine pensionisüsteem riikliku solidaarsuse kandjana kehtestati esimesena aga Saksamaa ühendaja Otto von Bismarcki sotsiaalseadustikuga aastal 1889.

Vanadus- ja invaliidsuspension, mida rahastati algselt tööjõumaksust, oli kavandatud 70. eluaasta ületanud töölistele (1916. aastal alandati seda piiri 65. eluaastani). See oli toona kõrge määr, sest keskmine prognoositav eluiga oli tollal hinnanguliselt vaid 70 aastat (kui jätta kõrvale keskmist alla viivad väikelaste ja sünnitussurmad).

Universaalpensionile mindi peamiselt

üle siiski alles 20. sajandi algusaastail: suurematest Euroopa majandustest näiteks Suurbritannias 1908. aastal ja Prantsusmaal 1910. aastal.

Muide, 20. sajandini peeti Inglismaal vaesust peaaegu kriminaalseks – seda reguleeris 1495. aastast pärit seadus hulkurite ja kerjuste kohta, mis muu hulgas nägi ette kerjuste vangipaneku. Veel viktoriaanlikus ühiskonnaski loeti vaeseid moraalselt mandunuiks, kelle osaks jäi sunnitöö nn töömajades. 1908. aastal määrati neile, kel aastaid üle 70 ja aastane sissetulek alla 31,5 naelsterlingi, viie šillingi suurune ehk veerandnaelane nädalapension.

Sellele üleriiklikule pensionile järgnesid töötus- ja tervisekindlustussüsteemid aastal 1911. Vaesusseadus tühistati formaalselt siiski alles 1948. aastal, mil sissetulekuta inimestele kehtestati riiklik toetus.

Uuel ajal loodud, riikliku hoolitsuse kontseptsioonist lähtuva pensioni suurus oli enamasti seotud pensionikindlustus-

56

Tänapäev Pärast Vene aja lõppu on Eestis üles ehitatud kolmesambaline liitpensionisüsteem: riiklik, kohustusliku omaosalusega ja vabatahtliku osalusega pension.

Nõukogude sõjaveteranid saavad lisaks Eesti riigipensionile ka veteranipensioni Vene föderatsioonilt. Nagu terves maailmas, kus pensione makstakse, on ka meie pensionisüsteem (ehk riik) suure probleemi ees – elanikkond vananeb ja pensionäride hulk üha kasvab, maksumaksjaid jääb aga vähemaks.

o iatav õpikunäide maksete ja töötaja palga suurusega, tihti oli töövõtjail sundpensionikindlustus vanaduse, invaliidsuse ja toitja kaotuse puhuks. Sellistele põhimõtetele on rajatud pensionisüsteem paljudes riikides.

Pensionisüsteemide areng on toimunud kahe – Anglo-Saksi ja Saksa – mudeli järgi. Tõsi, enamikus riikides on nood ajapikku teineteisele lähenenud. Saksa süsteem on suunatud inimese sotsiaalse staatuse ja elukvaliteedi säilitamisele ka pärast töövõime kaotust, liberaalsem Anglo-Saksi süsteem on aga karmim – see on suunatud vaesuse vähendamisele.

Tulevikus minevikku Õhtumaades on nii riiklike kui ka eraalgatuslike pensionifondide rahal üha suurem osatähtsus kogu rahandus- ja majandustegevuses. Nii on fondide tulevik tihedalt seotud riikide majanduse käekäiguga ja vastupidi. Samal ajal aga on tõsiseid probleeme sellega, kuhu 57

triljonitesse eurodesse ulatuvate aktivatega fondide raha investeerida.

Nii ähvardab heaolupõhimõtetel üles ehitatud riike lisaks massilisele sisserändele täiesti reaalselt sama saatus, mis viis langusse Rooma impeeriumi – riigi ees seisvad pensionikohustused ületavad riigikassa võimalusi. Kreekat pole vaja vist nimetadagi, see hoiatav näide on tulevikus ilmselt kõigis rahandus- ja sotsiaalhoolekandesüsteeme käsitlevais õpikuis.

20. sajandi teise poole riigimudelid pole enam rakendatavad, ees ootab karmim tulevik – väiksemad palgad ja pensionid, kõrgemad maksud, kõrgem pensioniiga, rohkem võõrtöölisi. Spekuleeritakse ka, et 20. sajandi leiutise ehk universaalpensioni kui turvalise eluviisi vanadusse pikendamise garantii kõrgaeg on peagi möödanik ning tulevikus on taas igaühel endal järjest suurem roll oma pensioni teadlikul kogumisel.

Müstiline tulevik Euroopa Liidu tulevik on järgmine. Kui 2010. aastal oli iga üle 65-aastase inimese kohta 3,5 tööealist inimest (vanuses 20–65 aastat), siis poolteise inimpõlve pärast ehk aastal 2050 on iga pensioniealise kohta vaid 1,8 tööealist inimest. Eestis on pensionäre praegu üle 30% elanikkonnast ehk enam kui Tallinnas elanikke. Veel 1970. aastal oli pensionäride osakaal 19,1%.

Ennustatakse, et 2050. aastaks on kogu maailmas eakaid ehk üle 60-aastaseid enam kui miljard – seda on rohkem kui praegu Aafrikas elanikke. Teise prognoosi järgi käib kõik veel kiiremini ja juba 2040. aastaks on üle 65-aastaseid inimesi maailmas kokku 1,3 miljardit.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

LHV toetab

Suurem Tallinna Restoranide Nädal Novembri esimesel nädalal toimunud Tallinna Restoranide Nädal pakkus sel aastal külastamiseks varasemast rohkem restorane. Kokku oli külastajaid tänavu rekordarv ehk ligi 17 300.

Restoranide nädalal osales 57 pealinna toidukohta, kes pakkusid külastajatele reserveerimiseks ligi 30 000 istekohta.

Lõuna- ja õhtusöögimenüüsid pakuti tänavu kahes hinnakategoorias. Üritusega tutvustati nii kohalikele kui ka linnakülalistele juba viiendat korda Tallinna restoranikultuuri ning pakuti võimalust tutvuda põnevate toidukohtadega. Ürituse korraldajate sõnul on Tallinna restoranide tase ja kvaliteet saanud võrdseks maailma menukate metropolide tasemega ning me võime selle üle uhked olla.

Konkursil EY Eesti Aasta Ettevõtja 2015 pärjati tiitliga tarkvarafirma ZeroTurnaround kaasasutaja ja tegevjuht Jevgeni Kabanov.

32-aastane Kabanov on enda kirjelduse järgi kirglik juht, kellel on tugev usk, et see, millega ta tegeleb, on tähtis, õige ja viib võidule. Auhinna pühendas Kabanov ka oma kolleegidele. „Üksinda ei saa ühtegi suurt asja tehtud,” lausus ta. ZeroTurnaround tegeleb tarkvaraarendusega ning aitab programmeerijatel tõsta töö produktiivsust. Täna on ettevõtte suurkliendid enam kui 5000 tarkvaraettevõtet ligi sajast erinevast riigist, nende seas Apple, IBM, LinkedIn, Twitter jpt.

F OT OD: E& Y

Aasta ettevõtja on Jevgeni Kabanov

Võita nimel võttis auhinna vastu Herty Tammo (vasakul). Õnnitlevad Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas ning peaminister Taavi Rõivas.

EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi pidulik gala toimus 5. novembril Tallinna Kultuurikatlas. Pidulikul galal kuulutati välja ka elutööpreemia saaja ehk ettevõtja, kes on andnud Eesti majanduse arengusse pikaajalise panuse. Ettevõtja elutöö preemia pälvis kauaaegne ettevõtja ja kahekordne peaminister Tiit Vähi (pildil), kes on täna muu hulgas Ida-Virumaa suurima tööandja Silmet Grupi juht.

Jevgeni Kabanov esindab Eestit järgmise aasta juunis Monacos Maailma Aasta Ettevõtja konkursil. Tegemist on ühe hinnatuma tiitliga ettevõtjate seas kogu maailmas. Eelmisel aastal pälvis Eesti aasta ettevõtja tiitli Jüri Raidla (Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ). Konkursi peakorraldaja on EY. LHV Pank toetab konkursi läbiviimist alates 2012. aastast.

Ma ei ole oma pead padjal liigutanud LHV toetas noore maalikunstniku Kristi Kongi kunstiraamatu väljaandmist. Kongi esimene monograafia “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud” koondab kümmet teost viimasest viiest aastast. Tekstid on raamatusse kirjutanud Kumu KunstimuuINVE ST EERI – NR 4 /20 15

seumi kuraator Kati Ilves, raamatu kujundas Indrek Sirkel.

Raamatu esmaesitlus toimus septembri lõpus New Yorgis, seejärel Tallinnas ja Pariisis ning ees seisab esitlus Tartus.

Raamatu andis välja kunstiraamatute kirjastus Lugemik.

58

TEE MM-FINAALTURNIIRILE ALGAB! 7. OKTOOBER 2016

EESTI VENEMAA Maavõistlus MM-finaalturniiri korraldajaga.

10. OKTOOBER 2016

EESTI KREEKA

IGENIHITAS ES DOLOREN ducipiendant maximus, quia nossi ut ut mo moditis endam faccum velestiatque corum exceat.

Iquam, nes ea quunt que susdae repedit 9. JUUNI 2017 qui occabo. Ferempo ribusandis molupti busapeliquis volorum iuscit dolore nonsero erupta voluptate conseditis poreptibust voluptatetus molupta sin por sitatur ibeatem olorion serit, ad et et, utectem ipsae corerum inverae inulpa debis sollign amentium faces ium volores tibusam si- 3. SEPTEMBER 2017 tat molum eos qui ut landis doluptae volor aligendebit ulpa volumqui to modi nimus am consecatur alit endae pore sunt adi adi ium eium fugit occus, occusciis ut el ipicaborem fuga. Ost, que sint, nos alibea doles maionsequas am consequam 10. OKTOOBER 2017 hitae nimoditi doluptat.

Totam, int moluptatet explabo repedisi quam eic temperio voluptate am lam que dolorest vero et dolore natur a consequiBOSNIA JA HERTSEGOVIINA cor maximolorem andanianti ut et, quunt voluptasin ratatur? Qui quo dolore volor aditaquidel iur sunt excerehent reicid mod que nobitas ne lamet, sam, quos mossendi rest, omnihil in con parchil ea derfernam quia et quam quia il eum abor

EESTI BELGIA

EESTI KÜPROS EESTI

2018 FIFA World Cup valikmängud A. Le Coq Arenal!

PILETIPAKETID NÜÜD SAADAVAL PILETILEVIS! TOETA KALEVIPOEGI IGAL MÄNGUL! ERIPAKKUMINE: SOODSAIMA HINNAGA PILETIPAKETT SAADAVAL KUNI 31.12.2015! SÄÄSTA KUNI 40%!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

FOT O: S H UT ERS T OC K

Tri ljoni äri

VAATAME, MILLIST INVESTEERIMISVÕIMALUST PAKUVAD SUURED RAVIMITOOTJAD, KES ON TÄNU LÄBIMURRETELE TEADUSES TOONUD VIIMASTEL AASTATEL TURULE REKORDILISE ARVU UUSI RAVIMEID. RAVIMITÖÖSTUS ON ÜKS maailma suuremaid tööstusharusid, mis on pikalt kasvanud globaalsest majandusest kiiremini.

TE KST : M I KK TARAS

LHV fondijuht ja privaatpanganduse portfellihaldur INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Rahvastiku vananemine kasvatab nõudlust Viimastel kümnenditel on lääneriikides oodatav eluiga iga möödunud viie aasta kohta tõusnud aasta võrra. Kui Ameerika Ühendriikides oli 1920. aastatel keskmine oodatav eluiga 54 aastat ja 1960. aastatel 70 aastat, siis tänaseks on see tõusnud 80 eluaasta lähedale. Eakate osakaalu suurenemist ühiskonnas prognoositakse kõikjal heaoluriikides. Kui maailma

rahvaarv peaks järgneva kümnendi jooksul kasvama miljardi võrra – seitsmelt miljardilt kaheksale –, siis poole sellest kasvust moodustab üle 50-aastaste arvu suurenemine.

On selge, et kulutused ravimitele kasvavad käsikäes inimese vanusega. Seega tähendab rahvastiku vananemine ka nõudluse kasvu ravimitele ning teistele tervishoiuteenustele. USA-s kulutavad viie- ja kuuekümnendates eluaastates elanikud ravimitele keskmiselt 1000 dollarit aastas, seitsme- ja kaheksakümnendates eluaastates aga tõusevad kulutused ravimitele vahemikku 1500–2000 dollarit aastas.

60

Ülevaade

baalne ravimimüük kasvama tänase triljoni dollari juurest kümnendi lõpuks 1,2 triljoni dollarini. Seejuures neljandik ravimituru kasvust tuleb arenenud turgudelt ja ülejäänud 75 protsenti arenevatelt turgudelt.

Arenevate turgude kasvav mõju Rahvastiku vananemine on täna kasvav trend paljudel arenevatel turgudel, kus lisaks eluea pikenemisele suurendavad nõudlust ravimite järele ka muutused inimeste elustiilis. Urbaniseerumisega seoses on kasvanud lääneriikidele omaste haiguste levik, suurenenud on vähi, diabeedi ja veresoonte lupjumise tagajärjel tekkinud suremus.

Samas võimaldab kasvav jõukus arenguriikidel uute haigustega üha rohkem võidelda. Hiina on juba täna ravimiettevõtete jaoks maailmas suuruselt kolmas turg, kuigi sealne ravimite tarbimine inimese kohta on vaid murdosa lääneriikidega võrreldes. Konsultatsioonifirma McKinsey prognoosib, et järgneva viie aasta jooksul kasvab ravimimüük kõige kiiremini just suurematel arenevatel turgudel – Hiinas, Indias, Brasiilias, Venemaal, Mehhikos ja Türgis. Kokku peaks glo61

LHV fondid investeerivad ravimiettevõtetesse Tulenevalt nõudlusest uute ravimite järele, rahvastiku vananemisest ja kasvust arenevatel turgudel on LHV pensionifondid ja LHV Maailma Aktsiad investeerinud Euroopa ravimiettevõtetesse, nagu Novartis, Roche ja Sanofi. Leiame, et tänu tugevatele strukturaalsetele trendidele jätkavad ravimitööstused senist kasvu, mis on globaalsest majandusest kiirem.

Ravimifirmadesse investeerimise üks peamine eelis teiste tööstusharude ees on ka vähene sõltuvus majandustsüklitest ja muudest trendidest. Ajalugu on näidanud, et inimesed võivad suurendada ja vähendada kulutusi teistes tööstusharudes, kus moed tulevad ja lähevad, kuid oma tervise eest ollakse nõus stabiilselt välja käima üha suuremaid summasid.

Innovatsioon võimaldab ravida uusi haigusi Seoses ravimitööstuse kasvuga on viimaste kümnenditega mitmekordistunud ka sektori teadus- ja arenduskulutused. Möödunud aastal suunasid ravimitööstused triljoni dollari suurusest tulust umbes 15 protsenti teadus- ja arendustegevusse. Ravimite väljaarendamine on aastatega muutunud ka üha kulukamaks. Kui 1999. aastal tehti kliinilisi uuringuid vähem kui paari tuhande keemilise ühendiga, siis täna jõuab umbes 5000 uuritavast ühendist umbes viis molekuli ravimiturule.

Keskmiselt võtab ühe uue ravimi väljaarendamine aega 15 aastat ja maksab 2–3 miljardit dollarit. Nii suurte kulutuste puhul on arusaadav, miks maailma suurimad ravimitööstused asuvad just USA-s ja Euroopas, kus kapitaliturud suudavad ravimitööstusi piisavas mahus finantseerida.

Ravimitööstuste teadus- ja arenduskulud aitavad tasa teenida patendid, mis määratakse ravimitööstustele kuni 20 aastaks. Ravimitööstuses olid keerulisemad ajad paar aastat tagasi, kui aegusid mitme suure müügituluga ravimi paten-

Allikas: EvaluatePharma

Maailma kümme suurimat ravimitööstust (2014) Ettevõte

Ravimite müügitulu (mld USD)

Turuosa (%)

Novartis

46,1

6,2%

Pfizer

44,5

6,0%

Roche

40,1

5,4%

Sanofi

38,2

5,1%

Merck & CO

36,6

4,9%

Johnson & Johnson

30,7

4,1%

GlaxoSmithKline

30,3

4,1%

AstraZeneca

25,7

3,5%

Gilead Sciences

24,5

3,3%

AbbVie

19,9

2,7%

I NVE STE E RI – NR 4/2015

Ülevaade

Uued ravimid 1998

37

1999

38

2000

29

2001

29

2002

24

2003

27

2004

36

2005

20

2006

22

2007

18

2008

24

2009

25

2010

21

2011

35

2012

37

2013

30

2014

53

Allikas: FDA

Müügi kasv ravimite müük (mld $) kasv 2005

607,7

2006

654,4

7,4%

2007

727,8

7,5%

2008

799,3

6,5%

2009

831,5

7,0%

2010

888,3

5,7%

2011

964,5

5,3%

2012

967,9

3,0%

2013

993,3

4,9%

2014

1057,1

8,4%

Allikas: IMS

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja olemasolul investori põhiteabega lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

did. Patentide aegumine tipnes 2012. aastal, kui ühe aastaga aegus kogu tööstusharu müügituludest 7 protsendi väärtuses patente. Samal ajal kasvasid hüppeliselt investeeringud uutesse ravimitesse, mis ei toonud kohe tulu. Kuna ravimiametilt heakskiidu saanud uute ravimite arv ei kasvanud, kulutati paberil 5 miljardit dollarit iga heakskiidu saanud ravimi kohta. USA biotehnoloogiafirmasid esindava PhRMA analüütikud hoiatasid, et kui uusi ravimeid lubatakse turule sellises tempos, teenivad kõigest kaks ravimit kümnest oma algse investeeringu tasa.

Uute ravimite hüppeline kasv Uute ravimite arv kasvas hüppeliselt möödunud aastal, kui Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiametilt sai heakskiidu 50 uut ravimit. Tegu on ravimitööstuse jaoks parima aastaga pärast 1996. aastat, kui USA ravimiamet kiitis heaks rekordarvu ravimeid.

Deutsche Banki analüütikute hinnangul peaks ka sellel aastal heakskiidu saama mitukümmend olulise tulupotentsiaaliga ravimit, mis peaks tooma lähiaastatel ravimifirmadele 33 miljardit dollarit tulu aastas.

Uute ravimite puhul on kasvav osakaal bioloogilistel ravimitel, mille väljaarendamine ja lõpphind on väga kallis. Keskmiselt on viimase kümnendiga näiteks uute bioloogiliste vähiravimite hinnad kasvanud viie- kuni kümnekordselt, makstes täna ühe ravikuuri kohta üle 100 000 dollari. Teoorias peaksid bioloogiliste ravimite hinnad pärast patentide aegumist allapoole tulema, kuid kuna need ravimid valmivad keerukate biotehnoloogiliste meetoditega, on geneeriliste ravimite tootjatel neid väga raske kopeerida isegi pärast patentide aegumist. Siiani on USA-s heakskiidu saanud ainult üks bioloogiline koopiaravim, mistõttu on enamikul bioloogiliste ravimite tootjatel säilinud võime ravimeid kõrgelt hinnastada ka pärast patentide aegumist.

Paratamatu valik tervishoiukulutustega võitlemisel Ravimifirmade kõrge kasumlikkus teeb sektori haavatavaks valitsuse regulatsioonide poolt. Ajal, mil tervishoiukulutuste osakaal majanduses aina kasvab ja valitsused üritavad tasakaalustada puudujäägis eelarveid, võivad poliitikud sekkuda ravimite hinnastamisse senisest jõulisemalt. Suurematest turgudest on uute regulatsioonide suhtes kõige haavatavam USA, kus siiani on regulaatorid sekkunud ravimite hinnastamisse väga vähe.

Majanduslikult on ravimitööstused ilmselt üks kõige kuluefektiivsem viis riigi tervishoiukulutusi kontrolli all hoida.

Ravimid aitavad pikendada inimeste eluiga ja töövõimet, mis omakorda vähendab riigi koormat rahvastiku vananemisega võitlemisel. Väga lihtsustatult võime mõelda, kui palju on võimalik töö produktiivsust parandada tänu lihtsale peavaluravimile, mille puhul on võit paarieurosest kulutusest kindlasti kordades suurem.

Atraktiivsed dividenditootlused Kui finantskriisi järel survestas ravimitööstuste hinnataset patentide aegumise laine, siis tänaseks on see jäänud suuresti seljataha. Aktsiaturul on ravimitööstuste hinnatase normaliseerunud tasemele, kus oldi enne finantskriisi. Euroopa ravimitööstuste keskmine dividenditootlus on 3,2 protsenti. Seda võib võrrelda teiste konservatiivsemate ärimudelitega sektoritega – toiduaine- ja joogitööstused ning esmatarbekaupade tootjad –, kus dividenditootlused jäävad alla 3 protsendi.

Tugev rahavoog võimaldaks ravimitööstustel oluliselt rohkem dividende maksta, kuid siiani on suur osa teenitud rahast läinud ülevõttudesse, millega on hoogustatud kasumite kasvu. Kui orgaaniliselt kasvab ravimiturg aastas umbes 5 protsenti, siis suured ravimitööstused on tänu ülevõtmistele oma kasumite kasvu kahekordistanud.

62

FOT O: S H UT T ERS T OC K

Nõuanne

Kasko KASKOKINDLUSTUSEST ON NII SUURTE KUI KA VÄIKESTE MUREDE KORRAL PALJU ABI. KASKO HÜVITAB KÕIK SÕIDUKIGA SEOTUD LEVINUMAD KAHJUD, HOOLIMATA SÜÜDLASEST VÕI ÕNNETUSE TOIMUMISE KOHAST.

TE KST : MARIA PLEES

IIZI turundus- ja müügijuht INVE ST EERI – NR 4 /20 15

KUI LIIKLUSKINDLUSTUS HÜVITAB kahju, mille olete tekitanud teistele liiklejatele, siis kaskokindlustus aitab korda teha ka teie enda sõiduki. Kaskokindlustus aitab enam levinud riskide korral, nagu liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine ja salongiklaaside purunemine. Kindlustusjuhtumiks on ka metsloomale otsasõit, mille korral on enamikus seltsides omavastutuse suurus 0 eurot.

See tähendab, et kindlustusselts katab tekkinud kahju kulud.

Leiate oma pargitud sõiduki kriimustatult, mõlgitult või hoopis purunenud aknaklaasiga. Kaskokindlustus katab selli-

sed ootamatud juhtumid, milles te ei ole süüdi.

Hommikul avastate, et keegi on jätnud teie auto ilma valuvelgedest. Kaskokindlustus katab mitte ainult sõiduki, vaid ka selle varuosade varguse.

Külma ilmaga saate halva üllatuse, kui auto ei käivitu. Sellisel juhul on abi kaskokindlustusega koos pakutavast autoabist.

Autoabi aitab ka teiste ootamatute juhtumite korral, nagu näiteks rehvi purunemine või kütuse lõppemine tee peal olles.

Mugavus Kaskokindlustusele saab täiendavalt juurde valida mitmeid lisakaitseid 64

erinevate riskide vastu, näiteks asendusauto kasutamise võimaluse ajal, mil enda sõiduk on kaskojuhtumi tagajärjel remondis.

Täiendava pagasikindlustusega kindlustatakse autos hoitavad isiklikud tarbeesemed. Hüvitamisele kuuluvad lukustatud pagasiruumis olevad esemed, juhul kui need varastatakse või need saavad kahjustada näiteks liiklusõnnetuse tagajärjel. Pagasikindlustus ei hüvita dokumente, väärisesemeid, raha, elektroonikat ega mobiiltelefone ning kindlustus

võrrelda erinevate kindlustusseltside kaskopakkumisi, siis igaühel on hinna taga omad tingimused. IIZI vahendusel on väga lihtne ja mugav saada ühes tabelis võrdlev ülevaade erinevate kindlustusseltside kaskotingimustest. Lisaks juhitakse tähelepanu ka positiivsetele aspektidele ja tähtsamatele erisustele.

Kaskokindlustuse valikul tuleks tähelepanu pöörata ka kehtivusterritooriumile.

Kui lisaks Euroopas liiklemisele on vajadus sõita autoga Venemaale, tuleb kindlustusandjat sellest kindlasti informeerida.

kehtib ainult poliisil märgitud kindlustusterritooriumil.

Uhiuue auto puhul soovitame kindlasti lisaks valida uusväärtuskindlustuse. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse kuni ühe aasta vanuse sõiduki ostuhind sõiduki hävinemise või varguse korral.

Ka asendusauto kasutamise tingimused on seltsiti erinevad. Mõnel seltsil sisaldub asendusauto kaskopaketis ilma lisamakseta, teisel aga kergitab see kindlustusmakset. Samuti erineb asendusauto hüvitusviis. Mõnel juhul on hüvitis rahaline, mõnel juhul pakutakse asemele teine sõiduk. Asendusauto kindlustuskatet pakutakse tavaliselt 21–30 päevaks.

Kui tingimused on üle vaadatud, siis tuleks valida omavastutuse summa. Valida võib kaskokindlustuse omavastutusega kuni 200 või kuni 320 eurot. Omavastutuse suurus mõjutab kindlustusmakse suurust. Lisaks soovitame tähelepanu pöörata omavastutuse tingimustele varguse ja vandalismijuhtumi korral ning klaasikindlustuse tingimustele.

Kindlustusseltside pakkumised võivad tingimuste osas suuresti erineda, seega soovitame enne sobiva kaskokindlustuse valimist tähelepanelikult läbi vaadata kõik seltside pakutavad tingimused ning vajadusel valida juurde lisariskikaitsed.

Alati on võimalik konsulteerida maakleriga, et leida iseenda vajadustega kõige paremini arvestav kindlustuspakkuja.

Soodsam hind ei garanteeri veel sobivat pakkumist

Omavastutus ja pakkumised Tavapärasele kaskokindlustusele saab juurde sõlmida omavastutuskindlustuse.

Hüvitatava kaskokahju korral tähendab see ka kaskopoliisil märgitud omavastutuse summa hüvitamist. Näiteks kui on sõlmitud kaskopoliis omavastutusega 320 eurot juhtumi kohta ja kahju korral on remonditööde kulu kokku 2000 eurot, siis tavapäraselt tuleks tasuda autoremondifirmale omavastutuse osa ehk 320 eurot (ülejäänud kulud ehk 1680 eurot tasub autoremonditöökojale kindlustusselts). Omavastutuskindlustusega hüvitatakse aga muu hulgas ka omavastutuse kulu 320 eurot.

Kaskokindlustuse pakkumiste seast sobivaima leidmiseks tuleks vaadata hinnast kaugemale, sest soodsam hind ei garanteeri veel sobivat pakkumist. Kui 65

IIZI Kindlustusmaakler on Eesti kapitalil põhinev kindlustusvahendusettevõte, olles samas ka üks esimesi internetipõhiseid kindlustusteenuse pakkujaid. Täna osutatakse kvaliteetset maakleriteenust nii väike- kui ka suurklientidele läbi personaalsete lahenduste ja internetipõhise iseteeninduskeskkonna.

Ettevõte tegutseb turul aastast 2000 ning on tänaseks suurima maaklerina saavutanud Eestis 31% suuruse turuosa. Rahvusvaheliselt on IIZI esindatud Läti ja Soome turul.

ASis IIZI Group töötab üle 150 inimese.

Tutvu tingimustega veebilehel iizi.ee või pea nõu spetsialistiga telefonil 16660.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

Suur uudis

EveryPay FOT O: A N DRES RA UDJA LG

LHV PANGA JA EVERYPAY KOOSTÖÖS SÜNDINUD UUS KAARDIMAKSELAHENDUS INTERNETIS PAKUB TARBIJALE MUGAVAMAT JA KIIREMAT OSTUKOGEMUST NING ON JUBA MITMETE E-KAUPMEESTE POOLT KASUTUSEL.

Platvorm toetab nii Visa kui ka MasterCardi krediit- ja deebetkaardimakseid, ühildub erinevate e-poodide platvormidega ning pakub oma mooduleid e-kaubanduse ettevõtjatele tasuta.

Kõigi maksete puhul kasutatakse parimaid turvameetmeid ja võimekat pettuste ennetamise tööriista.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

EVERYPAY KAARDIMAKSELAHENDUS on teenus e-kaupmeestele, et nad saaksid pakkuda oma klientidele võimalust teha internetis kaardimakseid, mille puhul tuleb sisestada kaardi andmed vaid ühe korra. Iga järgneva makse saab klient teha kiirelt ja mugavalt andmeid uuesti sisestamata. Maksmisel kasutatakse Eesti start-up-ettevõtte EveryPay loodud süsteemi, kus maksed liiguvad läbi LHV Panga.

Interneti kaardimakse annab paindliku võimaluse teenindada tarbijaid nii Eestis kui ka välismaal. Teenus võimaldab teha mitmeid uusi mugavaid makseid, nagu näiteks ühe kliki makse või korduvmakse. Ühe kliki maksete puhul pole alati vajadust haarata ID-kaardi lugeri või PIN-kalkulaatori järele – registreeritud püsikunded saavad koos esimese ostuga salvestada

oma kaardi andmed ning järgmistel ostudel piisab ostu sooritamiseks põhimõtteliselt ühest klikist. Korduvmakset saab kasutada teenuse eest, näiteks ajakirjatellimuse eest, regulaarselt maksmiseks.

LHV soovib koostöös EveryPayga viia internetimaksed Eesti e-kaubanduses kvalitatiivselt uuele tasemele. Kuni tänaseni puudus Eesti ettevõtjal võimalus saada Eesti pangast e-kauplemisel kaardimaksete teenust, mis oleks võimaldanud ühe kliki makseid või korduvmakseid.

Tänu EveryPay lahendusele saavad kaupmehed luua uusi ärimudeleid, muuta teenuste kasutamist klientide jaoks oluliselt mugavamaks ning seeläbi parandada ka oma ettevõtte majandustulemusi. Kaupmeestele on tähtis pakkuda püsiklientidele lisaväärtust, mida EveryPay lahendus kindlasti võimaldab.

Kui täna kasutusel olevate analoogsete kaardimakselahenduste puhul laekub raha tehingu eest kaupmehele keskmiselt seitsme päeva jooksul, siis EveryPay tagab koostöös LHV Pangaga laekumise seitse korda kiiremini ehk juba järgmise päeva lõunaks.

Uus, tänasesse päeva paremini sobiv makselahendus sündis avatud panganduse ilmeka näitena ehk LHV Panga ja Eesti kapitalil loodud tehnoloogiaettevõtte EveryPay hea partnerluse tulemusena.

Ettevõtted töötasid lähedalt koos, et teenus turule tuua.

66

蒙古

F OT O: EI K O L A I N JÄ R V

Ülevaade

LHV võlakirjad LHV GROUP SAI 5. OKTOOBRIL BÖRSIETTEVÕTTEKS, KUI NASDAQ TALLINNA BÖRSIL NOTEERITI LHV POOLT EELMISEL AASTAL VÄLJASTATUD ALLUTATUD VÕLAKIRJAD. ÜHTLASI VIISIME EDUKALT LÄBI UUTE ALLUTATUD VÕLAKIRJADE AVALIKU PAKKUMISE.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 4 /20 15

LHV GROUPI JUHATAJA Erkki Raasuke on öelnud, et avalikuks ettevõtteks olemist võib pidada elustiiliks. See tähendab ettevõtet juhtides või oma igapäevast tööd tehes teadmist, et vastutada ei tule pelgalt kitsa ringi omanike ees, vaid meeles tuleb pidada märksa laiema ringi investorite ja ka potentsiaalsete investorite huvi. Ettevõtte iga otsus läheb korda suurele hulgale inimestele. LHV on oma algusaastatest alates pidanud oluliseks saada avalikuks ettevõtteks – soovime, et ka meie klientidel oleks võimalus ettevõttesse investeerida ning saada kasu selle edust.

Oktoobris läbiviidud allutatud võlakirjade avaliku pakkumisega soovisimegi anda kõigile investoritele ja ka LHV klientidele

võimaluse investeerida kodumaise panga kasvuloosse. Arvestades emissiooni esialgse mahu 2,5-kordset ülemärkimist võib öelda, et emissioon oli igati edukas. Tänu uute investorite lisandumisele on LHV tegevusse tänaseks investeerinud tugevalt üle tuhande investori.

Börsiettevõte Börsiettevõtteks saamine tähendab muutusi LHV tegevuses. Järgime nüüd kõiki börsiettevõtetele kehtestatud reegleid. Meie tegevus on varasemast läbipaistvam, kuna avaliku ettevõttena koostab ja avaldab LHV Group kvartaliaruandeid, kus anname üksikasjaliku ülevaate LHV äritegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Soovime järgida 68

parimaid praktikaid, näiteks tulemuste avalikustamise ja investorsuhete osas.

Oluline on järgida reegleid siseinfole ja tagada, et kõigil investoreil on sarnane info. LHV Groupil on plaan 2016. aastal ka aktsiad börsile tuua ning võlakirjade noteerimine on üks loogiline samm selles suunas.

Uute kümneaastaste allutatud võlakirjade avaliku pakkumisega kaasas LHV Group 15 miljonit eurot allutatud laenu, mida saame kasutada omavahendite koosseisus, toetades seeläbi LHV ärimahtude edasist kasvu. Tegemist ei olnud kindlasti finantseerimisvahendite kaasamisega. Pangandusele seatud reeglite järgi tuleb iga väljaantud laenu kohta hoida kindlaksmääratud koguses omavahendeid, milleks võivad olla kas omakapital või allutatud võlakirjad.

Seekordne emissioon algas 5. oktoobril ja märkimine kestis 26. oktoobrini.

1000-eurose nimiväärtusega allutatud võlakirjad noteeriti Nasdaq Tallinna börsil 2. novembril. Võlakirjade aastane intress on 6,5 protsenti ja intressi makstakse kord kvartalis. Võlakirjad väljastati kümneaastaseks perioodiks ehk aastani 2025, kuid LHV-l on õigus lunastada võlakirjad pärast viie aasta möödumist, kui selleks annab nõusoleku finantsinspektsioon.

69

Uute võlakirjade hind ja tingimused kujunesid selliseks eeldusel, et pakkumisest soovib osa saada ka hulk väiksemaid jaeinvestoreid. Soovisime, et potentsiaalseid investoreid oleks võimalikult palju.

Kuna emissiooni esialgne maht ehk 10 miljonit eurot märgiti üle, kasutas LHV võimalust suurendada emissiooni mahtu 15 miljoni euroni. Kokku võttis emissioonist osa 935 investorit, kes märkisid kokku 25,697 miljoni euro eest allutatud võlakirju. LHV Group otsustas rahuldada täies mahus kõik märkimised kuni summani 10 000 eurot. Märkimistele, mis ületasid 10 000 eurot, jaotati lisaks 45,8 protsenti 10 000 eurot ületavast summast. 68 protsenti märkijaist said võlakirju soovitud mahus.

Edukas emissioon LHV Groupi juhataja Erkki Raasukese sõnul õnnestus emissioon hästi. „Soovisime teadlikult kaasata laiemat ringi investoreid, ja see läks igati korda – meie investorite arv mitmekordistus.

Oleme tänulikud ja uhked, et nii suur hulk investoreid näitas oma tuge ja usaldust LHV vastu,” kommenteeris Raasuke.

Allutatud võlakirjade börsil noteerimine tähendab, et neid on võimalik vabalt osta ja müüa reguleeritud ja läbipaistval turul – Nasdaq Tallinna börsil. Praeguseks on esimesed börsitehingud ka tehtud ja eelkõige uutele, 2025. aastal aeguvatele võlakirjadele on teatav järelturg tekkimas. Esimene tehing börsil sooritati 5. novembril, kui omanikku vahetas kaks võlakirja. Paistab, et nõudlust võlakirjade ostmiseks on, müüjaid leidub vähem.

LHV varasematele ja 2024. aastani väljastatud allutatud võlakirjadele on aktiivsemat börsikauplemist samas raske ennustada, kasvõi nende võrdlemisi kõrge nimiväärtuse (50 000 eurot) tõttu. Loodame, et LHV allutatud võlakirjadesse investeerimise võimalus elavdab ka Eesti finantsturgu üldiselt.

AS LHV Group LHV on suurim kodumaine kapitalipakkuja Eestis – grupp hoiab täna üle 1,7 miljardi euro Eesti inimeste finantsvarasid. LHV Pank on kasvanud Eesti viiendaks pangaks ja LHV Varahaldus kasvatab pensionifondide vara, mis on mahu poolest teisel kohal.

Allutatud võlakiri Võlakirjade näol on tegemist ettevõtte tagamata võlakohustusega investori ees ja seda väärtpaberi vormis.

Laenuvõtja kohustub tagastama laenu kokkulepitud ajal võlakirja omanikule ning tasuma intressi.

Allutatus tähendab antud juhul seda, et ettevõtte võimaliku likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded pärast kõigi allutamata nõuete (nt saadud hoiused, võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees) rahuldamist.

Nõuete rahuldamise järjekorras jäävad allutatud võlakirjadest tahapoole ainult aktsionärid.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

LHV uudised

Teenindajate uued rõivad FOT OD: K A LLE VEES A A R

Meie klienditeenindajad tervitavad teid sel sügistalvel uhiuutes Marimo Fashioni loodud rõivastes. Tegemist on Eesti disaineri Mariliis Soobardi teise LHV teenindajatele loodud kollektsiooniga.

Finantsteenust pakub AS LHV Finance.

Tutvu tingimustega müügikohas või veebilehel lhv.ee/vaikelaen ja küsi nõu meie asjatundjalt. Väikelaenu igakuise osamakse suurus on 55,67 eurot ja krediidi kulukuse määr on 23,57% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 1500 eurot, intress jäägilt aastas 19,9% (fikseeritud), lepingutasu 29,9 eurot, laenu tasumise periood 36 kuud (tasumine igakuiste annuiteetmaksetena), maksete kogusumma 2034,84 eurot.

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

Väikelaen LHV partnerite juures Juba paar kuud saavad kliendid taotleda LHV väikelaenu ning see võimalus on hästi vastu võetud. LHV tõi eraklientidele mõeldud väikelaenu laiemalt turule ja lisas uusi taotlemisvõimalusi koostööpartnerite juures.

Mugavaim ja kiireim viis väikelaenulepingu sõlmimiseks on LHV Panga kodulehe kaudu, kuid nüüd saavad kõik eraisikud seda teha ka Euronicsi kauplustes üle Eesti. See on hea lahendus kliendile, kes soovib lisaks uue kodutehnika soetamisele teha näiteks koduremonti ja vajab selleks lisavahendeid.

Väikelaenu saab taotleda kuni 10 000 euro ulatuses ja kuni viieks aastaks. Väikelaen ei eelda tagatist ning laenuintress (alates 15,9%) arvutatakse ainult laenujäägilt. Soovi korral saab laenu ennetähtaegselt tagastada tasuta. Aasta lõpuni saab LHV väikelaenu võtta ilma lepingutasuta.

Lisaks Euronicsile on LHV alustanud koostööd ka veebikeskkondadega osta.ee ja hinnavaatlus.ee, kes samuti pakuvad finantseerimisvajadusega klientidele võimalust võtta väikelaenu LHV Pangast.

70

Selgus börsihai 2015 30. oktoobril lõppes kolm nädalat väldanud virtuaalne aktsiamäng, millest väljus võitjana Vaiko Reedi.

Tänavune Börsihai konkurss tõi Eestist, Lätist ja Leedust kokku rekordiliselt ligi 2300 huvilist.

Mängijatele anti kätte 25 000 virtuaaleurot ning nad said ülesande seda 30. oktoobrini USA börsil investeerides võimalikult hoogsalt kasvatada. Seekord oli mäng mõeldud eelkõige vähem kogenud investeerimishuvilistele.

Ettevõtete kolmanda kvartali tulemuste keskel ja aktsiaturu soodsas tuules õnnestus oma portfelli turuväärtust kõige rohkem suurendada Vaiko Reedil, kes kergitas tänu oskuslikele tehingutele oma rahasummat 33% võrra. „Seekordne võitja tegi tavapärasest rohkem tehinguid. Pigem oli tegemist päevakauplemi-

sega kui tulemustele panustamisega,” ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Vaiko Reedi tegi edetabelis kiire tõusu viimasel kauplemispäeval, kerkides 142. positsioonilt esimeseks. „Kvartali majandustulemuste avaldamine tõi ootamatult suure liikumise nii mõnegi väga suure ettevõtte aktsia hinnas. Lisaks aitas kaasa turgude üldine positiivne foon – pärast suuri langusi augustis ja septembris lõpetasid aktsiaturud oktoobris tugeva tõusuga,” selgitas Vallikivi.

Esikoha eest pani LHV koostöös Estraveliga välja 3000-eurose kinkekaardi ning lisaks Äripäeva aastatellimuse.

Börsihai ootab võistlejaid taas järgmisel aastal. Seniks annab võimaluse investeerimise harjutamiseks LHV virtuaalkonto, mille abil saab väärtpaberiturgusid tundma õppida reaalse rahaga riskimata.

Hea aeg väärtpaberite ületoomiseks LHV Pank pikendas väärtpaberite ületoomise kampaaniat 14. detsembrini.

Kui tood enda või oma ettevõtte väärtpaberid sel perioodil meile üle, hüvitame sulle ületoomisega seotud kulud kuni 100 euro ulatuses. Balti väärtpaberite parim hoiukoht on LHV Pangas, sest nende hoidmine on meil haldustasuta ja väärtpaberitega kauplemisele kehtivad soodsad tehingutasud. Lisaks pakume klientidele põhjalikku analüüsi investeerimisvõimaluste kohta nii Balti kui ka muudel turgudel.

Küsi nõu meie asjatundjalt ja tutvu tingimustega lhv.ee

Jalgpalliklubid said toetused kätte LHV Jalgpallikaardi kasutajad kogusid aktiivse maksmisega Eesti jalgpalli toetuseks tänavu rohkem kui 15 500 eurot.

Eesti Jalgpalli Liidu ja LHV Panga ühise toetussüsteemi tulemusel kanti klubidele tänavu kokku 15 545 eurot. Iga makse, mis „jalkakaardiga” tehakse, tähendab valitud klubile 10 sendi suurust toetussummat, mille maksab LHV Pank.

Kõige suurema toetuse kogusid tänavu kaardiomanike abiga: Eesti Jalgpalli Liit; Tartu Jalgpallikool Tammeka; Nõmme Kalju FC; Tallinna FC Flora; JK Tallinna Kalev; FC Kose; Tallinna FC Infonet.

2014. aastal kogusid kaardikasutajad toetussummaks 5400 eurot. LHV Jalgpallikaart on järjest populaarsem – tänaseks on kaardi aktiivseid kasutajaid kokku pea 3000.

71

Jalgpallikaardil pole väljastus- ega hooldustasu ning see on Eesti Jalgpalli Liidu ametlik fännikaart paljude sportlike soodustustega. LHV Pank on Eesti Jalgpalli Liidu ametlik peatoetaja.

Uus pensioniveeb November on pensioniosakute ületoomise kuu ning vahetult selle eel sai LHV pensioniveeb uue vormi ja sisu. Uuendatud koduleht pakub asjakohast infot nii neile, kes alles tutvuvad Eesti pensionisüsteemiga, kui ka pensionifondide käekäiku teadlikult jälgivatele klientidele. Muuhulgas saab pensioniveebist teada, kuidas pensioni koguda, kuidas leida sobiv fond või kuidas tehakse pensionifondide väljamakseid. Samuti annab ta ülevaate LHV pensionifondide käekäigust ja juhtimisest.

Täiendusi on pensioniteemalises veebis peagi oodata veelgi. Pensioniveebi leiad aadressil lhv.ee/pension.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus 2015. aastal on autorite sulest tulnud hulganisti huvitavaid investeerimisraamatuid. Mitmed uued ideed on avaldanud mõju sellele, kuidas maailma meie ümber mõtestatakse, ja pakkunud mõtteainet investeerimiseks.

Tutvustame LHV raamatukogu kõige värskemaid teoseid, millest võib leida palju huvipakkuvat.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

JOHN LEFEVRE

BEN S. BERNANKE

GILLIAN ZOE SEGAL

Straight to Hell: True Tales of Deviance, Debauchery, and Billion-Dollar Deals 2015

The Courage to Act: A Memoir of a Crisis and its Aftermath 2015

Getting There: A Book of Mentors 2015

@GSElevator ehk „jutuajamised Goldman Sachsi liftist” on kurikuulus Twitteri konto, mis on mitu aastat naerutanud oma teravmeelsustega tuhandeid jälgijaid. Konto taga peidab end John LeFevre – mees, kes on suure osa karjäärist veetnud finantsmaailma köögipoolel ning avab seal kogetut nüüd internetis ja ka selles raamatus.

LeFevre’i stiili võib pidada üleolevaks – häbi on tema jaoks võõras. Ta räägib asjadest nii, nagu need on ja paistavad.

Raamat sisaldab autori humoorikat ja otsekohest kirjeldust kogemustest maailma finantskeskustes, kus joomingud vahelduvad miljonitehingutega. Need on juhtumised, millest tavaliselt räägitakse vaid anonüümselt. Ambitsioonika ja eduka pealispinna all võivad peituda labasus ja korrapäratus.

Raamatus sisalduvat võiks siiski ka kahtluse alla seada, et ühe inimese kogemuste põhjal ei satuks kogu finantsmaailm kõverpeeglisse. See ei tee aga lugemiskogemust vähem lõbusaks.

Ben Bernanke oli föderaalreservi juht kriitilistel ajahetkedel. Kui ta 2006. aastal USA keskpanga eesotsa asus, oli USA kinnisvaramulli lõhkemiseni jäänud vaid loetud kuud. Sellele järgnes juba laiem finantskriis, mis ähvardas kogu maailma rahanduse kokku kukutada. Tuli tegutseda, ja julgelt.

Raamat toob lugejani huvipakkuva loo inimestest ja sündmustest viimase suure finantskriisi keskmes. Majanduse kokkukukkumine õnnestus ära hoida tänu mõnele julgele juhile – vähemalt Bernanke usub seda. USA majanduse päästmiseks otsiti erinevaid mooduseid ning nähti kurja vaeva. On põnev saada ülevaade kõigest sellest otse allikalt endalt.

Headele nõuannetele on raamaturiiulis ikka ruumi. „Getting There: A Book of Mentors” sisaldab palju head nõu. 30 erineva taustaga liidrit jagavad oma põhimõtteid ja nippe, kuidas eesmärkide poole liikuda.

Raamat on mõeldud kõigile ja võib olla inspiratsiooniks igal ajal. Mentorina võib näha inimest, kes on eeskuju ja jagab oma tarkust.

Antud juhul saab lugeja tõelistelt tegijatelt teada erinevate raskuste ületamise ja oluliste õppetundide kohta, elutarkusi ja ka tehnilisemat laadi teadmisi karjääri kujundamiseks. Siiski ei ole tegemist vaid staaridega – nimekirjas on ka oma valdkonna tippe, kes on austatud ja edukad, kuid seni vähem tuntud.

Igaühel on katsumusi või küsimusi, kuidas oma eesmärkideni jõuda. See teos vastab küsimustele ausalt, lihtsalt ja huvitavalt. Tee eduni on tavaliselt keeruline, seepärast tuleb häid mentoreid, kui nad õnnestub üles leida, hoida kui silmateri.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 4 /20 15

72

RICHARD H THALER

A NG U S D E ATO N

M O R T E N J ER V E N

JOHN KAY

G I L L I AN T ET T

Misbehaving: The Making of Behavioural Economics 2015

The Great Escape: Health, Wealth, and the Origins of Inequality 2015

Africa: Why Economists Get It Wrong 2015

Other People’s Money: The Real Business of Finance 2015

Kui üldjuhul peetakse inimese ratsionaalsust majandusteaduse üheks põhieelduseks, siis käitumisökonoomika kohaselt on see vale eeldus. Majandusarengute keskmes on ikkagi inimene, ja inimesele on omane eksida.

Meie igapäevaseid otsuseid mõjutab peale ratsionaalsuse ka palju muud – eelarvamused, isiklikud hoiakud ja erinevad ideed. Inimlikel möödapanekutel on majandusele ja turgudele tegelikult suur mõju. Kui suudame oma kalduvustega arvestama hakata, annab see tulemuseks paremad otsused.

Psühholoogial on majandusteaduses järjest tähtsam roll ning tegelikult ei tohiks inimlikkusest majanduse analüüsimisel mööda vaadata. Selle raamatu lugemine võib osutuda üllatavalt meeldivaks ajaviiteks, kuid järeldused, mida see pakub, peaksid köitma veel pikalt pärast lugemist

Me elame ebavõrdses maailmas. Miks on nii, et eksisteerivad arenenud riigid ja arengumaad? Kuigi täna on inimesed keskmiselt tervemad ja rikkamad kui kunagi varem, naudivad mõned heaolu, teised aga jäävad maha. Majandusarenguekspert ja vaesuseuurija Angus Deaton selgitab, miks.

Lugeja saab teada, kuidas erinevused riikide vahel alguse said, kuidas näiteks ravimite areng või puhta vee olemasolu on riikide arengut toetanud ning haiguspuhangud ja näljahäda teisi regioone kahjustanud.

Samuti on huvipakkuv, et ka ühe riigi piires kipub tekkima süvenev majanduslik ebavõrdsus.

Deaton pakub välja lahendusi ja paneb kaasa mõtlema, kuidas teha nii, et majanduslikku ebavõrdsust oleks maailmas vähem.

The Silo Effect: The Peril of Expertise and the Promise of Breaking Down Barriers 2015

73

See on raamat Aafrika maailmajao majandusest ja sealse majanduse uurimisest. Aafrika on suur ja tundmatu ning kinnistunud narratiivi järgi valitsevad seal haigused, vaesus ja majanduslik lootusetus.

Kuid see ei pruugi olla õige pilt. Kehvapoolne statistika ja kaheldava väärtusega teooriad kontinendi riikide majandusarengu selgitamisel on andud Aafrika majanduse mõistmiseks halvad eeldused. Jerven püüabki edasi anda tegelikku olukorda Aafrika käekäigust, aga ka minevikust ja võimalustest.

Täna tasub Aafrikat pidada hoopiski tõusulooks – seal on tohutu kasvupotentsiaal, mida on hakatud ka juba realiseerima. Aafrika riigid on suutnud alates 1990. aastatest kiiresti areneda ja kui poleks olnud kahte kaotatud aastakümmet (1970–1980), oleks maailmajao seis teistsugune.

Tulevik on paljulubav, sest Jerveni arvates toob areng ja suurenev rikkus ka Mustale Mandrile kaasaegsed institutsioonid ja juhtimise.

Kay eesmärk on näidata, milliseks iseennast loovaks monstrumiks on maailma finantssüsteem arenenud ning kuidas see on igapäevaelust võõrdunud. Hiiglaslike finantsinstitutsioonide rahakeerutajad pööritavad väärtpabereid, mis põhinevad teistel säärastel paberitel, mis põhinevad omakorda järgmistel paberitel. Vaid murdosa finantskeskustes liikuvast rahast on seotud millegi konkreetse ja päriselt eksisteerivaga või loob ühiskonnale reaalset väärtust. Ja see on probleem.

Nagu näitas 2008. aasta finantskriis, maksavad pöörase riskeerimise tagajärje kinni maksumaksjad, samal ajal kui mõned päästetud pankade juhid jätkavad sama palgaga ja samal kursil. Pangad on maailma tugevaimad lobistajad ning kui nad midagi soovivad, siis tavaliselt nii ka läheb. Lahenduseks võikski olla, et poliitiline eliit alustab korraloomisega ja toob finantspankurid pilvedest maa peale tagasi.

Süsteemsus ja struktuur on juhtimise olulised kategooriad. Selles raamatus käsitletakse seda, kuidas meie omadus luua funktsionaalseid üksusi (ehk silosid) takistab kaasaja organisatsioonidel oma potentsiaali kasutades innovaatiliselt tegutseda.

Raamat põhineb hulgal elulistel näidetel, kuidas organisatsiooni struktuur mõjutab kollektiivset kommunikatsiooni ja mõtlemist. Kuidas vältida kollektiivset rumalust, märgata riske ja võimalusi ning tunda ära oma nõrkused?

Antropoloogilise uuringu kokkuvõttena näitab see teos, kuidas juhtida tiime nii, et kalduvus silode loomisele ei kahandaks tänaste ettevõtete võimekust.

I NVE STE E RI – NR 4/2015

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „LHV uus teenus on sularahasissemakse“.

Võitjaks osutusid Karin Soorm, Raul Tammesalu ja Kristi Koppel.

Palju õnne!

INVE ST EERI – NR 4 /20 15

74