Investeeri 2 2015 by LHV Pank

LHV AJAKIRI NR 2/2015

Tagasi juurte juurde Ettevõtja Kristi Täht noolib bambuskangast valmistatud riietega Ameerika turgu

I NVEST EERI NR 2/20 15

I N T E R VJ UU: JÜRI KALJUNDI AJ AL UG U: JAMES BONDI VIDINAD G UR U: ELON MUSK ÜL EVAADE : E-RESIDENTSUS

Juhtkiri

Sisukord 4 TEKST: PRIIT RUM LHV Panga kommunikatsioonijuht

SUVE ALGUSE INVESTEERIT võiks nimetada innovaatilise mõtlemise erinumbriks. Lugeja leiab siit eest nii pentsikuid seadmeid-vidinaid kui ka igapäevasemaid näiteid tootearendus- või finantsmaailma uudislahenduste kohta. Meie suur soov on panna lugejat kaasa mõtlema, kuidas leida uusi lahendusi küsimustele meie ümber, sest uuendused ja innovaatiline meel ei ole ainult leiutajate pärusmaa. Kipume tulevikku ennustama tänaste või tihti isegi eilsete trendide järgi. Signaalid tööjõupuudusest ja mootorikütuse hinnatõusust võivad väikeettevõtjale või autojuhile mõjuda masendavalt, kuid kui lugeda visionääri Elon Muski plaanidest või robot-tehnoloogia pealetungist, saab selgeks, et juba kümne aasta pärast ei oma tänase mure põhjused mingit tähtsust. Pigem tuleb kasuks, kui tulevikku vaadates mõtleme suurelt ja arvestame inimeste, äride uuendusmeelsuse ja hullude plaanidega. Innovatsiooni algatamiseks ja läbiviimiseks on vaja oskajaid ja teadjaid inimesi, keda mõnelgi juhul napib. Kui aga saab kokku hea meeskond, võib kindel olla, et sünnib midagi uut. LHV Panga suurepärane meeskond näeb vaeva, et finantsteenuste pakkujana uuendustega silma paista ning et Eesti inimestel oleks olemas kodune ja uuendusmeelne alternatiiv.

10 14

24 28

50 54 58 62

66 68 70 72 74

PERSOON KRISTI TÄHT hakkab bambuskangast rõivaid tootma INVESTORI ABC Investeerimine kui tennisemäng AJALUGU JAMES BONDI vidinad, mis on saanud reaalsuseks ÜLEVAADE E-residentsuse esimesed sammud INTERVJUU Garage48 üks korraldajatest JÜRI KALJUNDI räägib kollektiivsest mõtlemisest ÜLEVAADE Riik rahastab innovatsiooni läbi Arengufondi GURU ELON MUSK on mees, kellelt võib oodata kõike NÕUANNE Kuidas pangakaarte turvaliselt kasutada ÜLEVAADE Mis toimub krüptorahandusega NÕUANNE Intellektuaalset omandit peab kaitsma ETTEVÕTE LOIT LINNUPÕLD kutsub ühiselt kinnisvarasse investeerima TREND Investeerime robotitesse PENSION Kodukant aitab raha kasvatada LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine ja kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 52 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 2/2015

FOTOD: ANU HAMM ER

INVE ST EERI – NR 2/20 15

Särav Täht

Persoon

ETTEVÕTJA KRISTI TÄHT HAKKAB TOOTMA BAMBUSKANGAST MUGAVAID RÕIVAID JA VIIB NEED AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TURULE. LEVINUD KEEMIATOODETE JA PUUVILLA KÕRVAL ON SELLINE LÄHENEMINE SILMAPAISTEV NING EELDUSED LÄBILÖÖGIKS ON IGAL JUHUL OLEMAS. KRISTI TÄHE NIMI kerkis avalikkuse ette aasta tagasi, kui ta ostis kuulsa prantsuse revolutsionääri järgi nime saanud legendaarse Eesti tekstiiliettevõtte Marat. Vaid mõne kuu möödudes tuli uudis ka Pärnumaal Sindis tegutseva trikotaaživabriku Qualitex ostmisest. Sellega oli võimas jälg Eesti ärimaastikule vajutatud, aga entusiastliku Tähe plaanid on veelgi suuremad. Kõigest lähemalt Aastaid rõivaäris tegutsenud Tähel hakkas idanema idee toota bambuskangast loodussõbralikke ja mugavaid rõivaid. Mõte liikus Ameerika Ühendriikidele, mis on maailma suurim ja 5

rikkaim turg, kus Coca-Cola ja McDonaldsi müük väheneb, sest elanikud mõtlevad üha tervislikumalt. Ta võttis ühendust väliseestlasest turundusspetsialisti Mati Otsmaaga, kes on alati valmis kaasmaalasi aitama. Otsmaale idee meeldis, ja mehena, kellel on palju kontakte, otsis ta kohe üles oma sõbra, kes omab üle riigi spordiklubide ketti, mille juures on ka poed. Seega on võimalus kollektsiooni poodides testida loodud ja lootused on suured. „Need on erilised tooted, millelaadseid seal turul eile veel polnud,” kirjeldab Täht. Usku lisab see, et põhjamaine ja skandinaavialik lähenemine läheb hetkel ameeriklastele peale.

Kristi Täht Õppinud Tallinna Nõmme Gümnaasiumis. Omab kangavabrikut Qualitex, õmblusfirmat Katarina ning kauplusteketti ja kaubamärki Marat. Annab tööd kokku 135 inimesele.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 2/2015

Persoon

EVEA aasta naisettevõtja 2014 Kristi Täht tõusis esile mitmes asjas. Tema ettevõte Katarina OÜ on majanduslikult üsna edukas vaatamata sellele, et töötab küllalt keerulises rõivatööstussektoris. Edu on toonud oskuslik toodete brändimine (HIPO lasteriided) ning edukas müügitöö Skandinaavias. Lisaks sooritas Kristi Täht 2014. aastal kaks väga olulist strateegilist ostu. Katarina OÜ edukas äritegevus pluss kaks olulist ostu tõstsidki Kristi Tähe konkurentidest selgelt ettepoole. Raivo Altmets EVEA tegevjuht ja ettevõtluskonkursi hindamiskomisjoni esimees

Kuigi kangas tuleb oma ettevõttest ja õmblejad on ka omad, pole toodete hind odav. „Kui ma müün 25 dollarit tükk, siis keegi ei usu sellesse tootesse,” ütleb Täht ja lisab, et ilmselt küsib pükste eest vähemalt 60 dollarit. Kuigi tooteid müüakse spordiklubi juures, on tegemist siiski vabaajariietega. „Loomulikult hakkan ma neid ka ise kandma, sest need on nii ilusad. Esimese partii igast mudelist võtan endale,” muigab ärinaine ja lisab, et antud projekt lihtsalt peab õnnestuma. „Pöidlad pihku!” Täht ei pelga väljakutseid. Pärast seda, kui ta oli tootnud Tesla Rootsi esindusele särgid, võttis ta ühendust autotootja ühe omaniku, väliseestlase Steve Jürvetsoniga. „Helistasin ta sekretärile ning saangi temaga kokku juunis, kui Californiasse lähen,” sõnab Täht. Enda sõnul teab ta alati, kust raha tuleb. „Teslal on 18 000 töötajat,” vihjab ta. Noorelt ja uljalt Kristi Tähe ettevõtlikkus avaldus juba koolipõlves, kui ta hakkas müüma lõhnaõlisid ja riideid. „Ostsin inimeste käest ja viisin kooli. Taskuraha oli

olemas, sain endale brändipükse osta,” kirjeldab ta. Põnev äri oli kummid, mida ümber rahapakkide keerati. Hansapangast sai neid osta ühe krooni eest 10 tükki. Kristi müüs neid teistele üks kroon tükk. Hiljem hakkas ta Saksamaalt riideid kokku ostma ja neid sõpradele-tuttavatele müüma. Mingil hetkel tekkis Kristi Tähel soov hakata ise midagi tootma. Oli ju ka tema ema olnud õmbleja ja lapsepõlves veetis ta palju aega kangaste vahel. Põneva valdkonnana leidis ta linasest kangast riiete tootmise allergikutest lastele. „Väga väike äri, paar aastat tegin, aga raha sellega teenida polnud võimalik,” sõnab Täht. Naine hakkas osalema hangetel, nagu näiteks Tallinna linna beebipaki jaoks riiete valmistamine. Tallinnas sünnib 6000 last aastas. Kasvanud maht ja vajadus kindla tootmisbaasi järele tekitas vajaduse luua oma õmblusfirma. 2009. aastal registreeris naine ettevõtte Katarina OÜ. 2010. aastal osales ta esimest korda Soome riigi beebipaki hankel. Soomes sünnib aastas kümme korda rohkem lapsi kui Tallinnas. Osalemine Soome

Soome riik kingib igale sündivale kodanikule hinnalise paki. Kristi Täht on sinna juba aastaid tootnud erinevaid beebiriideid. Hiljuti võitis ta järjekordse konkursi, mille järgi valmistab ta aasta jooksul 160 000 toodet. INVE ST EERI – NR 2/20 15

riigihankel on aga tõsine ettevõtmine. „Täita tuleb 140 lehekülge dokumente, lisaks tuleb igal aastal toota uued tootenäidised. Kui esineb mingi viga, lükatakse sind kohe kõrvale ja tooteid üldse ei vaadatagi,” selgitab Täht. Konkurents on ülitihe, sest osalejaid on ligi 70. Mäng aga väärib küünlaid – Täht osaleb beebipakis nelja erineva tootega, mida igal aastal tellitakse vähemalt 50 000 tükki. Soomlaste jaoks on ülitähtis täpsus ja kvaliteet. „Ma ei ole viie aasta jooksul kordagi hiljaks jäänud. Olen tootnud üle 600 000 toote, millest on mulle tagasi saadetud 11. Põhjuseks oli näiteks see, et lukutila beebikombekal tuli ära,” on Täht oma ettevõtte üle uhke. „See jätab minust kui tootjast Soomes hea mulje. Pead olema nii hea, et sinu käest pole põhjust al7

lahindlust küsida,” lisab ta enesekindlalt. Marati lugu Kogunud piisavalt raha ja võtnud ka laenu, ostis Täht läinud aasta suvel tekstiiliettevõtte Marat äritegevuse ja sellega seotud varad. Tehingu tulemusena omandas ta üle 10 Marati esinduskaupluse rendilepingud, kõik töötajad, ettevõtte laoseisu ja õigused Marati kaubamärgile. Tähe sõnul annab poeketi omamine teatud kindluse ja võimaluse rasketel aegadel riske juhtida. Näiteks tagab see sõltumatuse suurtest poekettidest, kes võivad iga kell su toodangu oma sortimendist välja arvata. Lisaks on Maratil oma ajalugu ja kliendid. Omal ajal müüs Marati kaubamärk tohutus koguses trus-

Nõuandja usub edusse Jaa, ta on suurepärane. Ma usun, et tänu oma särale, pühendumusele ja energiale osutub ta Ameerika Ühendriikides edukaks. Ta on uskumatu äritalent, väga terane ja edust juhinduv. Mati Otsmaa, väliseestlasest turundusguru I NVE STE E RI – NR 2/2015

FOT OD: 2 X Ä RI P Ä EV

Persoon

Bambus vs puuvill Bambuse kasutamist kangamaterjalina peetakse puuvillaga võrreldes keskkonnasõbralikumaks. Taime leviala on väga lai, ulatudes troopikast kuni lumiste mägedeni, ning kasv on väga kiire, kusjuures lõikamist peetakse kasvule soodsaks nagu muruniitmisegi puhul. Bambusega on kaetud umbes 40 miljonit hektarit maad, valdavalt Aasias. Taimed kasvavad väga tihedalt: võrreldes puuvillaga on sama kangakoguse saamiseks pambuse kasvatamisel vaja kümnetes kordades vähem pinda. Bambus on taimena väga oluline hapnikutootja, palju efektiivsem kui tavaline mets, ning ei vaja niisutamist ega vett nagu puuvill. Samuti ei vaja taimed väetamist ega tõrjet. Puuvilla kohta seda kahjuks öelda ei saa.

INVE ST EERI – NR 2/20 15

miks muuta asju, mis niigi töötavad,” räägib Täht. Tema sõnul näeb ta reaalajas, kuidas kauplustes müük edeneb. „Magistrali keskuses on kõige kehvem müük,” sõnab ta. Aga miks? „See keskus on värskelt remonditud, pood on uus ja seal on palju konkurente, maailmabrände, kellega ma ei suuda konkureerida.”

sikuid ja maikasid ka Venemaal, ent ettevõtte eelmine omanik ei hoolinud sellest ja nüüd on turu tagasivõitmine keeruline. Paar kuud hiljem ostetud kangatootja Qualitexi kõrval on Marati müügimaht olematu. „Qualitex toodab 100 tonni kangast kuus, samas kui Marat müüb 100 000 toodet aastas,” iseloomustab Täht äride erinevusi. Samas täheldab ta Marati puhul, et möödunud majanduskriis mõjus ettevõttele isegi hästi. Kliendid loobusid kallitest kaubamärkidest ja tulid hoopis Marati toodangut ostma. „Marati puhul eriline disain ei müü. Klient ei otsi kivikestega asju, vaid lihtsat ja mugavat pesu. Mul pole mõtet seda muuta, sest

Edu tagab pühendumine ja sõltumatus Täht tunnistab, et on ettevõtja ööpäev läbi. „Kui ikka öösel kell kaks tuleb tuhin peale, siis lihtsalt tegutsen,” ütleb Täht ja lisab, et ei suudaks kellegi alluvuses töötada. „See kägistab. Ma arvan, et tehes omi asju, saad vitsad kiiresti kätte. Saad aru, mida sa tahad teha ja mida mitte.” Tema hinnangul on parim haridus ikkagi reaalne töökogemus. Tähe sõnul ei ole ta disainer, ent oskab visandit vaadates kohe öelda, kas sellel on müügiedu. Kristi Täht on põhimõttekindel ja väidab, et müügitöö pole e-kirjade saatmine. „Pole mõtet ennast petta. See pole müügitöö, kui vahetad kellegagi kuu aega e-kirju ja tulemust pole. Reaalne töö algab alles siis, kui klient ütleb ei, ning tulemusi loeme siis, kui arve on välja saadetud.” 8

Avame 2015 juulis! Broneeri juba täna! www.spaestonia.ee

Tulemuslik puhkus Pärnu uues kuurorthotellis! Oleme rutiinimurdjad!

Korraldame teie kohtumised, seminarid, I NVE STE E RI – NR 2/2015 konverentsid ja üritused täiesti uuel viisil.

Kaotajate mäng?

Investori ABC

INVESTEERIMISMAASTIK ON VIIMASE PAARI AASTAKÜMNEGA TUNTAVALT ÜMBER VORMITUD. INFORMATSIOON ON KÄTTESAADAVAMAKS MUUTUNUD, TEHINGUTE TEGEMINE LIHTSUSTUNUD JA INIMESTE EMOTSIOONIDE KÕRVAL LÖÖVAD NÜÜD KAASA KÜLMALT KALKULEERIVAD MASINAD, MIS IGA MEIE SAMMU JÄLGIVAD JA ÜRITAVAD VAHELTKASU LÕIGATA.

TE KST : ERKO REBANE

KASVANUD KONKURENTS muudab tootlustes esiletõusmise keeruliseks kunstiks mitte ainult alustavate, vaid ka elukutseliste investorite jaoks. Investeerimist propageerivat ajakirja lugedes võib ekslikult arvata, et raha kasvatamise äris oleks justkui ainult kaotajad, kuid see pole siiski nii. Nagu paljude asjade puhul siin maailmas, on ka investeerimise tulemused suhtelised. Võid lõpetada aasta plussis, aga milliseks osutub tulemus turuga võrreldes, kui varade jaotamise põhimõtted on sarnased?

LHV analüütik

Kahte moodi tennis Kaotajate ja võitjate mängu kontseptsioon pärineb Ameerika füüsiku, inseneri ja ärimehe, dr Simon Ramo 1970. aastal kirjutatud raamatust „Extraordinary Tennis For The Ordinary Player“ (eesti keeles: ebatavaline tennis tavalisele mängijale). Mitmeid aastaid väldanud uurimistöö tulemusel järeldab Ramo,

INVE ST EERI – NR 2/20 15

et tennist saab mängida kahte moodi: ühte mängivad professionaalid ja ka kõrgem kiht amatööridest, teist aga kõik ülejäänud. Esimese hooga ei pruugi kahe pallimängu vahel suurt erinevust täheldada, sest varustus, rõivastus ja reeglid on samad, kuid erinevaks muudab mängu selle iseloom. Lühidalt öeldes – ühes mängus võidetakse punkte ja teises kaotatakse. Eksperdid oskavad kasutada jõudu ja tehnikat selleks, et suunata pall vastase jaoks raskesti kättesaadavasse kohta ja teenida sellega punkte. Kaotajate mängus on pilt hoopis teine. Nagu amatöörtennise harrastajad teavad, lähevad servid tihti aia taha või siis lendab pall võrku või kastist välja ning tihti võidab see, kes teeb vähem vigu. Selle asemel et tavapäraselt punkte lugeda, pidas Ramo oma vaatlustes skoori kaotuste ja võitude alusel. Ekspertide tennises võideti 80 protsenti punktidest, 10

FOT O: W ES T EN D6 1 / VI DA P RES S

amatöörtennises aga kaotati 80 protsenti. Teisisõnu otsustas professionaalide mängu tulemuse võitja tegevus, amatööride tennises aga sõltus mängu lõpptulemus kaotajast. Me võiks järeldada, et investeerimises leiab aset midagi sarnast: alustavad investorid mängivad amatööride liigas ja professionaalid teenivad punkte, triumfeerides vastase üle finantsnõu ja -jõuga. Tegelikult pole see nii. Oma 1975. aasta artiklis „The Loser’s Game” ja hilisemates raamatutes argumenteeris Charles D. Ellis, et investeerimine on kaotajate mäng nii amatööride kui ka professionaalide tasandil. Sellele väitele on lihtne kinnitust leida ka tänapäeval. Mida teha? S&P Dow Jones Indicesi märtsis avaldatud uuring toob välja, et S&P 500 indeksi tootlusele jäi eelmisel aastal alla 86 protsenti varahalduritest, kes oma 11

aktsiate valikul keskenduvad ainult suurematele börsifirmadele. Viimase viie aasta jooksul on see osakaal olnud ligi 89 protsenti ja kümne aasta jooksul keskmiselt 82 protsenti. Pikaajalised tulemused pole kuigi erinevad kasvuettevõtetele keskendunud strateegiate puhul. See näitab, kui väike osa professionaalidest (amatööridest rääkimata) suudab tegelikult lüüa turgu. Kui seada amatöörtennises eesmärk meelelahutusest kõrgemale ja üritada ikkagi võitu napsata, peitub edu võti dr Ramo sõnul vigade vältimises. Teisisõnu peaks vähekogenud mängija olema võimalikult konservatiivne, üritama hoida palli mängus ja andma vastasele palju võimalusi, sest nii suureneb tõenäosus mäng kinni panna läbi vastase vigade. Miks aktiivne investeeringute juhtimine päädib pahatihti turust nõrgema tulemusega, tuleneb rohkest tehingute arvust, katsetest ostusid ja müüke ajasta-

Mis on ETF? Tegemist on börsil kaubeldavate fondidega (exchange traded funds). ETF-idele keskendunud leheküljed: • finance.yahoo.com/etf • etfdb.com • seekingalpha.com/ analysis/etf-portfoliostrategy/all • www.etfguide.com/ • etf.stock-encyclopedia. com/ • www.etftrends.com/ • www.boerse-frankfurt.de/ en/etfs

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Investori ABC

Järeldus ETF-idesse investeerimisel peab hoolikalt vaatama, milline on päevane käive, et soovi korral oleks hiljem lihtne ostjat leida. Samuti tuleks heita pilk ETF-i kapoti alla, et näha, millistesse instrumentidesse ja kui suurte osakaaludega investeeritakse, sest sarnase temaatikaga ETF-e on tihti mitu, kuid nende varade paigutus võib olla erinev. Kui ETF-i kodulehelt või prospektist vaatab vastu strateegia, kus tootluse saavutamiseks kasutatakse tuletisinstrumente, tasub pikaajalisel investoril meeles pidada, et sellised ETF-id sobivad valdavalt kõrgema riskitaluvusega kauplejate jaoks.

da ning ka kõrgetest haldus- ja edukustasudest, mis kõik toovad kaasa tootlust vähendavaid kulusid. Võidukast tennisemängustrateegiast lähtudes tuleks ka investeerimisel teha võimalikult vähe vigu ehk mõelda pikaajaliselt, jääda passiivseks ja hoida kulusid võimalikult madalana. Siin tulevad appi börsil kaubeldavad fondid. Börsil kaubeldavad fondid Sageli on finantsinnovatsiooni eesmärk muuta kapitali kättesaadavust ja liigutamist lihtsamaks ja odavamaks. Paljude toodete ja teenuste seas tõusevad esile ka ETF-id, mis nägid esmakordselt ilmavalgust 1990. aastate alguses, kuid kogusid tugeva tuule purjedesse just viimase kümne aasta jooksul, mil üleilmne ETF-ide arv kasvas 450 pealt veidi üle 4000 ning nendesse paigutatud varade maht paisus 400 miljardilt dollarilt ligi kolme triljoni dollarini. ETF-il on ühiseid jooni nii tavalise aktsia kui ka traditsioonilise fondiga. Ühest küljest esindab ETF tükki alusvarast, olgu selleks aktsiate, võlakirjade või muude instrumentide kogum. Erinevalt harilikust fondist saab aga ETF-iga nagu avalikult kaubeldava aktsiagagi teha tehinguid terve päeva jooksul, mil börsid on avatud. Abimees passiivsus Oluline abimees kaotajate mängus võidupunktide teenimisel on passiivsus. Fondijuhtide ja teiste varahaldurite eesmärk on kasvatada oma klientide raha konkurentidest rohkem, mis tähendab, et turul otsitakse aktiivselt võimalusi sealt, kus teised rahajuhid ja turuosalised on eksinud ja midagi valesti hinnastanud. See toob kaasa kauplemiskulud, teisalt aga näitas juba S&P Dow Jones Indicesi statistika, et isegi kõige kompetentsemad professionaalid astuvad valikute tegemisel tihti ämbrisse. Börsil kaubeldavate fondide passiivne juhtimine (leidub ka aktiivselt juhitud

INVE ST EERI – NR 2/20 15

ETF-e) aitab hoida haldustasud aastas keskmiselt 0,5 protsendi lähedal, kuid paljudel juhtudel jäävad need veelgi väiksemaks (Vanguardi toodete puhul keskmiselt 0,14 protsenti). Kui arvestada, et traditsioonilistel aktiivselt juhitud fondidel on need kaks korda ja kohati veelgi kõrgemad, siis aitab ETF aastas juba selle võrra investori tootlust parandada. Varajuhtimisega käivad kaasas ka nähtamatud kulud, mille alla liigituvad näiteks tehingutasud. Mida rohkem varahaldur väärtpabereid ostab ja müüb, seda enam ta oma aastatootlust vähendab. Ka ETF-idel on tehingukulud, kuid üldjuhul jäävad need marginaalseks. Valdavalt pannakse ETF-i positsioonid paika mõne indeksi järgi ning vajadusel tehakse korrigeerimisi kvartaalselt või kord aastas. Sekka mahub ka prügi ETF-id leidsid esmalt kasutust institutsioonide seas ning on tänagi pankade ja kindlustusfirmade jaoks olulised vahendid, kuid järjest suuremat populaarsust on toode juba mõnda aega kogunud väikeinvestorite hulgas, kuna selle abil saab igaüks oma portfelli kokku panna lihtsalt ja efektiivselt. Nõnda pole enam probleemiks paigutada suhteliselt madalate kulude juures osa oma portfellist ühe ostuga 600 Euroopa firmasse, võtta sihikule USA kinnisvarasektor, Brasiilia kasvuaktsiad, investeerida arenevatele turgudele laiemalt, paigutada kapital erineva riskitasemega võlakirjadesse, panustada toorainesektorisse jne. Tuhandeid börsil kaubeldavaid fonde ei saa siiski käsitleda kui võrdseid, sest loodud on väga palju nišitooteid mõne uue, põneva strateegiaga või eksootilisema alusvara järgimiseks. Selliste instrumentide kaubeldavus võib olla kohati väga madal, ja kuigi ETF-ide arv netos kasvab, pannakse iga kuu neid ka sadade kaupa kinni.

CLA GLA

5x5=25 C-klass 5 tasuta lisavarustuse elementi. 5 mudeliklassi. 25 aastat Silberautot.

E-klass 2015. aastal täitub 25 aastat Silberauto sünnist ning Mercedes-Benzi naasmisest Eesti turule pärast poole sajandi pikkust pausi. Tähistame juubeliaastat eripakkumisega viiele Mercedes-Benzi sõiduauto klassile, andes neist igaühele kaasa viis tasuta lisavarustuse elementi.

CLS

Vaata pakkumisi www.mercedes-benz.ee/25 Keskmine kütusekulu 3,6 - 10,4 l / 100 km, CO2-emissioon 99 - 241 g / km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, I NVE STE E RI – AS NRSilberauto: 2/2015 Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 • Mercedes-Benz peaesindus Eestis Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee

FOTO: VIDA PRE SS

INVE ST EERI – NR 2/20 15

Ajalugu

Bond „BOND,” ÜTLES JAMES BOND JA VÕTTIS VÄLJA... VIGURI. JÄRJEKORDNE KURIKAEL PIDI KAHETSEMA, ET EI OLNUD TAIBANUD HOMMIKUL UUT ELUKUTSET VALIDA. KINOAJALOO ÜKS PIKAEALISEMAID kangelasi, oma 26. filmieluks valmistuv James Tema Majesteedi salateenistusest on pidanud maailma päästes enamasti üksi (või nõrgukese Bondi-tütarlapse seltskonnaga) läbi ajama. Hoolimata halastamatust meelest, terasnärvidest ja titaanmusklitest on tal tulnud kurjuse vastu peetavat sõda pidada vaid relvadega, mida üks härrasmees ilma stiili kaotamata kaasas saab kanda. Jah, James Bond on tunnustatud spetsialist tapmise, veinide, peene elu, naiste ja ka... vigurite osas. Bond sündis Jamaical Pärast seda, kui Briti salateenistuse operatiivtöötaja Ian Fleming oli erru läinud, juhtus tema elus kaks seika: ta võttis nõuks kirjutada oma kogemustel põhinevaid seiklusjutte ning oli jõudnud juba armuda Jamaica kaunisse loodusse. Nii valmiski seal tema esikromaani 15

TEKST: ANTS VILL I NVE STE E RI – NR 2/2015

Valas oma luurehimu kirjandusse Ian Lancaster Flemingu (kirjanikunimega Ian Fleming) ülesandeks oli Teise maailmasõja ajal Briti mereväele luureoperatsioonide väljatöötamine. Pärast sõda sai temast viljakas kirjanik ning ta jõudis kokku kirjutada 14 James Bondi tegelaskujuga romaani. Leiutaja Q rolli legendaarseim ja pikima ajalooga kehastaja Desmond Llewelyn (paremal pildil) jõudis oma elu lõpuaastail ka Tallinnas käia, osaledes Eesti Ühispanga reklaamis.

INVE ST EERI – NR 2/20 15

visand eriti igava nime, kuid kirju elukäiguga James Bondi seiklustest üha hoogustuva külma sõja aegses maailmas. Kui „Casino Royale’i” visand valmis sai, premeeris ekstsentriline kirjanik end Royali kirjutusmasina kullatud eksemplariga – nagu edaspidine näitas, mitte ilmaasjata. Bondi seiklused läksid nagu soojad saiad. Kui Fleming 1964. aastal paremaile kirjutusmaile suundus, oli ta jõudnud sel kuldsel Royalil valmis klõbistada hulga raamatuid, neliteist James Bondi lugu on aga need, mille järgi teda siiani mäletatakse. Sellegipoolest polnud Bondi-vidinad tollal eriti moes. Tõelise hoo sai agendi kuulusrikas avalik salaelu alles siis, kui „vigurid” kinoekraanile toodi. Enamik neist jäi Bondi isal endal paraku küll nägemata. Filmistsenaristid seevastu leiutasid terve teadusharu: Bond varustati ulmeliste tehnoloogiliste seadmetega nii enda kaitseks kui ka kurjuse hävitamiseks. See ei sündinud üleöö. Algselt oli Bondi peamine aksessuaar vaid härrasmehe ülikonna juurde sobiv, varjatud kandmiseks mõeldud väike automaatpüstol Walther PPK. Filmis „Armastusega Venemaalt” (1963) lisandus erivarustusena diplomaadikohver, kuhu olid

FOT O: VI DA P RES S / EVERET T C OLLEC T I ON

FOT O: VI DA P RES S

FOT O: VI DA P RES S / EVERET T C O L L E C T I O N

Ajalugu

peidetud väljahüppav viskenuga, snaipripüss koos 40 padruniga, pisargaasigranaat ning 50 kuldsovrinit, et katta võõrsil tekkida võivad nägematud kulud. Tõeline läbimurre saabus juba järgmisel aastal, kui filmis „Kuldsõrm” oli Bondil kasutada hulk salarelvi. Tapvalt šikkide ülikondade kõrval on tal olnud ka tapvate lisanditega autod, käekellad, pastakad, lisaks ka lennuaparaate ja muud vajalikku. Tagasivaates saab nentida, et ehkki stsenaristide ja konsultantide fantaasial ei näinud olevat piire, on paljud toonased imeesemed muutunud praeguseks kas igapäevaseks või lausa iganenuks ja tarbetuks. Seevastu teine osa salateenistuse tehnikapealiku Q laboreis 16

FOT O: VI DA P RES S / T H E H OLLYW OOD A RC H I VE

FOT O: S N A P S T I LLS / REX / VI DA P RES S

väljatöötatud elupäästjaist on jäänud (ja jäävad ilmselt ka edaspidi) lopsaka fantaasia sünnitiseks. Üks on kindel: kõike, mis Q Bondile kaasa annab, läheb tollel kindlasti ka hädasti vaja. Tõhus reaktiivranits Kõige rohkem erutas omal ajal vaatajate (ja ka sõjaväelaste) fantaasiat reaktiivranits, millega Bond filmis „Keravälk” juba 1965. aastal keerulisi olukordi lõdva elegantsiga lahendas. Ranitsa abil põgenes ta kurikaelte eest, kes teda nullnullida tahtsid, ja see sai filmitegijaile sedavõrd armsaks, et 2002. aasta filmis „007 ja surra veel üks päev” näidati mudelit meile uuesti. Mõtted reaktiivranitsa kasutuselevõtust on ka tegelikkuses järele proovitud. Firma Bell arendas sõjaväe tellimusel ranitsat, mis toimis vesinikülihapendi lagundamisel vabaneva energia baasil. Praktikas osutus idee igati toimivaks, kuid jäeti siiski kõrvale, kuna lennuaeg oli kaalupiirangute tõttu keskmiselt vaid 22 sekundit ning 17

lennukaugus jäi 250 meetri ja -kõrgus 18 meetri ringi. Lisaks pidi lendur kandma põletuste vältimiseks kuumuskindlat ülikonda. Muide, filmis kasutati täiesti toimivat eksemplari, millega lendasid enamasti siiski dublandid. Sean Connery poseeris seadmega vaid õhkutõusmiste ja maandumiste kaadrites. Idee ja unistuse edasiarenduseks võib lugeda mõni aasta tagasi patenteeritud flyboard’i ehk veejoa reaktiivjõul toimivat meelelahutusvahendit, millega saab tõusta vee kohal kuni 15 meetri kõrgusele. Paraku on lendaja aheldatud jämeda veevooliku ja pumbaseadme külge. Eripärane minihelikopter, Wallis WA116 tüüpi güroplaan (varjunimega Tilluke Nellie), mis lahti võetult mahtus nelja kandekotti („Elad vaid kaks korda”, 1967), oli ka tegelikult olemas ja kasutusel. Päris õhusõidukil puudus vaid filmis nähtud relvastus: raketid ja kuulipildujad. „Keravälgus” (1965) vahetas Bond smokingi kalipso vastu – oli saabunud Jacques Costeau leiutatud akvalangi

Esimene 007 Esimesena Bondi kehastanud Sean Connery on jäänud selle rolli etaloniks, kellega kõiki teisi võrreldakse.

I NVE STE E RI – NR 2/2015

F OT O: VI DA PRE SS / AL AMY

Ajalugu

Bondi autovidinad on tänaseks elluviidavad Allveelaev 1977. aasta filmis „Spioon, kes armastas mind” Roger Moore’i roolitud amfiibauto pole tegelikult auto, sest sel puuduvad rattad. Küll aga saab sellega vee all liikuda. Filmis jäid tegelased kuivaks, ent reaalses elus täitub salong veega ning juhil tuleb kasutada sukelduja varustust. 2009. aastal omandas auto ligi miljoni dollari eest Tesla asutaja Elon Musk, kes tahab ehitada tõelise amfiibauto. Hõbenool Sportautoga Aston Martin DB5 sõitis Sean Connery 1964. aasta filmis „Kuldsõrm” ja 1965. aasta filmis „Keravälk”. 1969. aastal ostis auto DJ Jerry Lee 12 000 dollari eest. Kõik filmis näidatud vidinad töötavad autos ka reaalselt, välja arvatud kuulipildujad. 2010. aastal müüs mees aastakümneid garaažis seisnud sõidukorras auto Londoni oksjonil üle nelja miljoni dollari eest. INVE ST EERI – NR 2/20 15

laialdase kasutuselevõtu ja allveedokumentaalfilmide hiilgeaeg. Bondil oli kasutada veealune kaamera, mille prototüübi valmistas Nikon. Vee all liikus Bond ringi allveesõidukis, millel olid nii esituled kui ka mõningane relvastus. Tootmisse jõudis sarnane seade juba mõned aastad hiljem ehk 1969. aastal, kui Ralph Osterhout esitles oma mudelit MK I USA merejalaväele. Praegu on selle analoog saadaval kesise 300 dollari eest. Näotuvastaja 1981. aastal („Eriti salajane”) sai tehnoloogiliseks hitiks näotuvastusskanner, nn 3D-identigraaf. Praeguseks saab arvutiprogrammide abil luua isikust graafilise portree vaid sõnalise kirjelduse põhjal ja leida isikuandmebaasist ka võimalikud tegelikud vasted. 1985. aasta („007 surma palge ees”) tõi kaasa kaugjuhitava koera, nüüdseks müüakse selliseid igas paremini varustatud turukioskis. Suur hulk Bondi autodega seotud vidinaist on tänaseks hõlpsalt ellu viidavad

– iseasi, kas neid kõiki ühel aktiivsel salaagendil ka vaja läheks. Sukelduv auto („Spioon, kes mind armastas”, 1977) on ainult kättevõtmise asi, raketiseadmete ning katapulteeruva istme lisamine Aston Martinile pole samuti kuigi keerukas. Samas on nähtamatuks muutmise tehnoloogia, mida võisime näha filmis „007 ja surra veel üks päev” (2002), siiani veel katsetuste algjärgus. Mõningat edu on sõjanduses küll saavutatud, kuid auto täielikku kadumist tuleb meil veel kaua vaid kinos vaatamas käia. Võib arvata, et 1997. aastal filmis „007 ja igavene homne” nähtud mobiiltelefoni teel kaugjuhitav BMW 750iL oli tol hetkel iga poisikese unistus, aga elu on kõvasti edenenud ja praegu vuravad tänavail juba isesõitvate autode katseeksemplarid. Need pole muidugi varustatud minirakettide ja granaadiheitjatega, nagu Bondi standardvarustus ette näeb. Mobiiliaja uued imed Kõikvõimalikud side- ja salvestusseadmed on valdkond, kus kunagised ime18

I NVE STE E RI – NR 2/2015

FOT O: VI DA P RES S

FOT O: VI DA P RES S / EVERET T C OLLEC T I ON

F OT O: V I DA PRE SS / I N SI G H T ME DI A

Ajalugu

Võrdsete võitlus Kuigi James Bondil on alati kasutada olnud vinged tehnoloogiaimed, ei ole ka kurikaelad papist poisid olnud. Oma imerelvad on nemadki kuskilt välja võlunud.

Bondi kellad o n vidinad on kaotanud praeguse kõrgtehnoloogia taseme juures igasuguse eksklusiivsuse. Enamikku neist asendab tavaline mobiiltelefon, ülejäänud Bondividinaid saab osta hästi varustatud e-poodidest mõnekümne kuni mõnesaja euro eest – näiteks elektrooniline jälitusseade „Kuldsõrmest” (1964), mis toona mõjus kõrgtehnoloogilise imena, rääkimata GPS-ist. Puldiga avatavad uksed („Keravälk”, 1965) on pea igal garaažil, automaatuksed aga igas kaubamajas, ja riideharjaks maskeeritud raadiotelefonid ei üllata enam kedagi. Lisaks on Bondi austajad aastate jooksul näinud tervet hulka kavalaid ja salakavalaid seadmeid, millega vastaste juurde hiilida, näiteks miniallveelaevad ja

INVE ST EERI – NR 2/20 15

miniakvalangid, või millega neid taga ajada, näiteks rakettmootoriga varustatud külgkorviga mootorratas. Või siis seadmeid, millega vaenlasi uimastada või tappa, näiteks sigaretipakiks maskeeritud pomm ning kõikvõimalikud tapvad mööbliesemed ja tarbeesemed, kaasa arvatud küünistega vihmavari. Luuramiseks aga sobitati väike kuumaõhupall, millel raadiosidega varustatud videokaamera. Enamik nimetatud funktsioone on ka tegelikkuses suuremal või vähemal määral kasutatavad. Nii näiteks proovisid „Müüdimurdjate” telesaate tegijad mannekeeni peal järele, kas lõhkeainega täidetud Parkeri pastakas on ka tegelikult eluohtlik – selgus, et tapmiseks sellest piisas, kuid filmis nähtud efekti tekitami20

FOT O: VI DA P RES S / I N S I GH T M EDI A

FOT O: REX FEAT URES LT D 2 0 1 2 / VI DA P RES S

o n alati šikid olnud

versioonis (2006) on Bondil mobiiltelefon (Bondi erimudel Sony-Ericsson K800/ K790), mis jälgib kangelase naha alla paigutatud kiibi vahendusel tema tervise seisundit, et ohtliku kaardipartii ajal saaks talle vajadusel osutada terviseabi või anda nõu.

Bond & Bond Roger Moore (üleval) ja Pierce Brosnan (all) kehastasid Bondi kahepeale kokku 11 filmis.

Käekellad ja muu stiil Toonasest, algusaegade James Bondi eluetapist ehk IT- ja m-tehnoloogiliste hüpete eelsest ajast on kõige meeldejäävam eksklusiivne sideseade Seiko elektronkäekell, mis trükkis Bondile tema ülemuse M-i kiirteateid kitsale paberiribale („Spioon, kes mind armastas”, 1977). See oli aeg, mil teksti edastavad sideseadmed veel puudusid. Praegu-

FOTO: VIDA P RES S

seks peaks lõhkeainet olema keskmiselt kuus korda rohkem. Nii palju siis filmi- ja elutõe vastavusest. Muide, oli aeg, kus Bondi auto ukse sisse oli peidetud raadiotelefon, millel elegantne elevandiluukarva kõnetorugi küljes. Tegu oli filmiga „Armastusega Venemaalt” (1963), kus Bondil oli kasutada ka toona eesrindlik, enamasti vaid arstide käsutuses olnud piipar. 1997. aastal („007 ja igavene homne”) oli Bondil juba Ericssoni mobiiltelefon, millega sai lisaks helistamisele ka muukida ukselukke ja skaneerida sõrmejälgi ning mida sai kasutada elektrišokiaparaadina ja luksusauto kaugjuhtimispuldina. Tänaseks on sõrmejäljelugejad juba paljudes arvutites ja mobiiltelefonides. „Casino Royale’i” uus-

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Ajalugu

Uus Bond on rohkem musklimees

FOTOD: VIDA P RES S

Musklimees ja IT-vend Viimane Bondi kehastaja on Daniel Graig ning tema kõrval on uus Q, noor näitleja Ben Whishaw.

INVE ST EERI – NR 2/20 15

seks on üks väiksemaid printereid O’Neil MicroFlash 2t umbes 5 cm pikkune, seega on ka 40 aastat hiljem toonane tase veel löömata. Teised Bondi käekellad on olnud kas lihtsalt šikid või omanud juba ulmelisi lisavõimalusi, kallutades tugeva magneti abil kõrvale kuule või lõigates võimsa laseriga läbi ahelaid. Bondi uuema aja vidinad on jäänud suhteliselt halliks. Loota võib, et uus Q, noor Ben Whishaw, varustab meie energilise kangelase imevahenditega, mis pärit julgete mõtete maailmast, kuid filmis „007: veidi lohutust” (2008) nähtud puutetundlik operatiivjuhtimislaud küll erilist muljet ei jätnud. Uus Bond, Daniel Craig, on rohkem muskli-

mees kui salongispioon, tema eduks kulub filmitegijail rohkelt püssirohtu ja bensiini ning vähem ulmetehnoloogilisi vidinaid. Igapäevatehnoloogia on supermehe alglätete juurde naasva Bondi jaoks juba piisavalt vinge, näivad stsenaristid arvavat. Tehnoloogilistest vidinatest rohkem on filmitegijate mõju näha Bondis kui stiilikandjas ning tema auto-, kella- ja rõivamarkides. Relv on Walther PPK, käekell kas Rolex, Seiko või Omega, ja seda, kas ülejäänugi tuleb üha enam elustiilitoodete paigutusest, näeme aastal 2015, kui jälgime peagi linastuva filmi „Spectre” reklaamikampaaniat. 22

ALATES 1715. AASTAST ON MARTELLI KONJAKIMAJA VALMISTANUD AINULAADSEID SEGUSID TUHANDETEST RIKKALIKEST EAUX-DE-VIES’DEST. KOLME SAJANDIT KONJAKIKUNSTI KEHASTAB TÄIUSLIKULT MARTELL CORDON BLEU.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

STE E RI – NR 2/2015 #MARTELL300I NVE martell.com

FOTOD: MA RI P UKK

INVE ST EERI – NR 2/20 15

e-eestlus

Ülevaade

AASTAPÄEVAD TAGASI OTSUSTAS VABARIIGI VALITSUS KÄIVITADA E-RESIDENTSUSE PROGRAMMI, MILLE EESMÄRK ON TOETADA EESTI MAJANDUSE RAHVUSVAHELISTUMIST NING MUUTA VÄLISPARTNERITELE ASJAAJAMINE EESTIS EFEKTIIVSEMAKS. MILLISESSE FAASI ON TÄNASEKS JÕUTUD? KUI PRESIDENT Toomas Hendrik Ilves läinud aasta 1. detsembril Briti ajakirjanikust Eesti sõbrale Edward Lucasele e-residendi kaardi üle andis, polnud Lucasel sellega midagi suurt peale hakata. Tänaseks on Eesti e-residentideks saanud teiste hulgas ka tuntud investor Steve Jürvetson ja Jaapani peaminister Shinzō Abe. Alates detsembrist, mil taotlusi hakati vastu võtma, on neid laekunud 1600 – vaatamata sellele, et taotlust sai esitada vaid Eestis Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroos ning kohal pidi käima suisa kaks korda. Esimene kord tuli esitada isikut tõendav dokument, anda sõrmejäljed ja teha näopilt ning maksta 50 eurot riigilõivu. Teine kord tuli kaardile isiklikult järele minna. E-residentsuse uudiskirja saajaid on tänaseks registreeritud juba 18 000. Taotlemine lihtsamaks 13. maist muutunud korra järgi piisab ühekordsest kohalkäigust ühte Eesti 38st välisesindusest või Eesti Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Lähikuud näitavad, kui kiiresti e-residentide arv kasvama hakkab. „Kui senise privaatse beetafaasi jooksul kutsusime e-residentsust testima, siis nüüdsest oleme avalikus beetafaasis ja kutsume teenust kasutama,” sõnab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Katre Kasmel. 25

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri ning e-residentsuse nõukogu esimehe Taavi Kotka juhitud meeskonna kirja pandud programmi eesmärk on koguda kümne aasta jooksul 10 miljonit e-residenti. E-residentsuse programmijuht Kaspar Korjus leiab, et suurim soov Eesti e-residendiks registreerumiseks võiks olla arenguriikide kodanikel, kellel on oma koduriigis e-teenuste kehva taseme ja bürokraatia tõttu raske asju ajada. Sealjuures on oluline teada, et e-residentsus ei anna maksuresidentsust, kodakondsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. Ka on erinevatel digiteenuste pakkujatel õigus oma kliente valida. Esialgu tundmatu maa Kuigi tänaseks on e-residentsuse taotlemine muudetud lihtsamaks ja seda võimaldatakse inimestele üle maailma, on Kasmeli sõnul veel vara öelda, milliseks kujuneb e-residentsuse tulevik. „Me teame, millised on selle teemaga seotud probleemid hetkel, teame, mida nende lahendamiseks teha tuleb, ja arendame e-residentsust koos lõppkasutajaga. On väga tõenäoline, et me ei näe täna e-residentsuse kõiki võimalusi ega ka seda, kuidas see võib maailma muuta.” Sama mõttega on nõus ka kommuni-

E-residentide võimalused • Asutada ja hallata interneti teel ettevõtteid. • Teha interneti teel pangaülekandeid. • Esitada elektrooniliselt maksuülekandeid. • Allkirjastada dokumente digitaalselt. • Juurdepääs rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele. LHV pakutud võimalused LHV Pangas saavad e-residendid asjaajamiseks kasutada oma digitaalset isikutunnistust ehk digi-ID-d asukohast sõltumata. LHV Panga kliendiks saamiseks tuleb siiski läbida tavapärane tuvastamisprotseduur klienditeeninduses. E-residentidel on võimalus: • Toimetada internetipangas ja mobiilipangas. • Teha makseid ja allkirjastada lepinguid. • Kasutada e-kanaleid ettevõtte esindajana. • Kasutada digitaalset allkirja pangaga suhtlemisel. • Krüpteerida faile.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 2/2015

Ülevaade

E-residendid saavad ID-kaardi, millel ei ole pilti. Sellega saab ennast internetis tuvastada ning dokumente digitaallallkirjastada. Tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga ning see ei anna õigust osaleda Eesti valimistel. Kaarti ei saa kasutada ka reisidokumendina ning see ei taga sissepääsu Eestisse ja Euroopa Liitu.

Programmi „10 miljonit e-eestlast” eesmärgid Registreeritud uute e-residentide arv: 2015. aastal 2000 2016. aastal 5000 2017. aastal 10 000 Vähemalt 30% e-residentidest on asutanud või soetanud Eestis aktiivselt tegutseva äriühingu: 2015. aastal 600 uut asutamist/ soetamist 2016. aastal 1500 uut asutamist/ soetamist 2017 . aastal 3000 uut asutamist/ soetamist Tulevikuidee E-residentsuse idee paneb inimeste fantaasia tööle, sest sisaldab mõtet, et riigid võiksid tulevikus olla suuremad kui nende elanikkond. Samas ei tohiks geograafiat ära unustada ning riik ei tohiks haihtuda arvutivõrkudesse ega pilvesse. Idee tegelik eesmärk on muuta meie igapäevane reaalne elu paremaks, et äritegevus edeneks ja riiki tuleks rohkem raha. Daniel Vaarik Kommunikatsioonispetsialist INVE ST EERI – NR 2/20 15

katsioonispetsialist ja Eesti kui e-riigi mainet uurinud Daniel Vaarik. Tema sõnul on Eesti riik e-residentsusega maailmas teerajaja. „Kuigi võib tulla tagasilööke, siis me teeme ikkagi seniolematut. Häid asju tehaksegi väga kaua,” sõnab Vaarik. Võtame kasvõi meie igapäevase ID-kaardi – kui neid kümmekond aastat tagasi jagama hakati, oli nende pea ainus funktsioon täita pildiga dokumendi rolli, täna aga naudime juba elektroonilisi teenuseid. Sama usub ta juhtuvat ka e-residentsusega. „Proovime ära, vaatame, kuidas läheb. Samas ei tohi olla suletud kriitikale. Kui ilmnevad vead, siis tuleb neist rääkida ja vead ära parandada,” räägib Vaarik. Välismaalastega tehtud intervjuude põhjal teab ta, et kohe ei saada ideest aru, aga samas ollakse vaimustuses. „E-residentsuse idees on midagi sellist, mis tõmbab,” tõdeb Vaarik. Samuti kaasnes e-residentsuse käivitamisega positiivne rahvusvaheline tähelepanu. Ilusad eesmärgid Programmi üldeesmärk on kasvatada Eesti majandusruumi: tuua Eestis digitaalseid teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uusi kliente, innustada innovatsiooni ja meelitada ligi uusi välisinvesteeringuid. Jätkuvalt on soov muuta senistele äripartneritele ja Eesti sõpradele siin toimetamine lihtsamaks. See parandaks ka Eesti ärikliimat. Vaariku sõnul aitab e-residentsus suurendada Eesti julgeolekut. „Mida rohkem on maailmas Eestiga seotud inimesi, seda suurema tõenäosusega ollakse huvitatud meie riigi kaitsmisest,” selgitab ta. E-residentsuse projekti õnnestumises mängib suurt rolli koostöö Eesti ettevõtetega. Kasmeli kinnitusel tehakse koostööd pankadega, aga on ka mitmeid idufirmasid, kes arendavad oma teenuseid. „Eks teenuste juurdepanustamise võimekus sõltubki suuresti era- ja avaliku sektori koostööst ning sellest, kas suudame üheskoos taristu, protsessi, teenused ja

seadusandluse nii tööle panna, et e-residentsuse pakett oleks mõistlik. Nõrgim lüli võib kahjustada tervet ahelat,” räägib Kasmel. Hetkel on piiranguid nii panganduses, näiteks tuleb pangakonto avamiseks külastada pangakontorit, kui ka äriõigusega seotud seadusandluses, näiteks on ettevõtte loomisel vajalik kohaliku kontaktaadressi olemasolu. Raskendatud on käibemaksunumbri saamine. Ettevõtjaportaali on plaanis tulevikus luua lahendused, mis võimaldaksid tänasest suurema hulga tahteavalduste allkirjastamist portaalis ingliskeelsena. Teatud tehingute puhul, millele on hetkel ette nähtud notariaalse vormi nõue, kaalutakse tõestamise elektroonilise vormi kehtestamise võimalikkust. „Neid piiranguid ja probleeme tuleb lahendada koos, mõistes kõiki osapooli ja kaasnevaid riske. Oluline on ka julgus osasid riske mõistlikkuse piires aktsepteerida, sest ilma riskimata jääme paigale,” tõdeb Kasmel. Seadusandja tuleb kaasa Seadusandja esindaja, riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri (Reformierakond) kinnitusel peetakse e-residentsuse ideed ülioluliseks Eesti kui innovatiivsete lahendustega riigi müümiseks maailmas ning seadusmuudatuste tegemise taha areng ei jää. „Loodame sellest piirideta riikide ja vabalt kättesaadavate teenuste vallast tõelist paradigma muutust. E-residentsus on kokkuvõttes vahend, mille eesmärk on meelitada siia välisinvesteeringuid ja rahvusvahelisi ettevõtteid. Uued töökohad, uued ärivõimalused ja majanduslik efekt on need põhjused, miks riik seda projekti aktiivselt toetab,” sõnab Holsmer. „Riigipoolsete teenuste arendamine ja laiendamine käib täie hooga ning valitsus panustab sellesse tänavu juba ligikaudu miljon eurot. Järgmisel aastal tuleb jätkata vähemalt samas mahus.” 26

Intervjuu

INNOVATIIVSETE MÕTTETALGUTE KORRALDAJA GARAGE48 ÜKS ASUTAJAID JÜRI KALJUNDI RÄÄGIB OMA TÖÖST, ÜHISEST MÕTTEJÕUST, TULEMUSTEST NING SELLEST, ET ALATI PEAB SELTSKONNAS OLEMA KA MÕNI NALJANINA.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 15

Miks just Garage48? Paljud maailma tuntumad tehnoloogiaettevõtted, nagu Apple ja HP, on saanud alguse kellegi kodugaraažist eesmärgiga kulusid kokku hoida. Meie tahtsime näidata, et lisaks vaikselt nokitsemisele piisab vaid 48 tunnist, et luua tehnoloogiatoote prototüüp. Nimelt kestab meie nädalavahetuse tootearendusüritus ehk hackathon just 48 tundi – reede õhtust pühapäeva õhtuni. See on aeg, millest väikesel tiimil piisab igati, et esimene toode veebi- või mobiilimaailmas nullist klientide ette tuua.

FO T O: Ä RI P Ä EV

Kollektiivne jõud Milline on sinu roll Garage48 juures? Algusaegadel olime kuue asutajana võrdsed partnerid, kes osalesid kõigi ürituste korraldamise juures. Aja jooksul see muutus, nii et mõned tegelesid rohkem nädalavahetustega, teised meie Rävala puiesteel paikneva Garage48 HUB-i ehk idufirmade koostöökeskuse ja ürituste toimumiskoha igapäevase juhtimisega. Kuna hetkel võtab mu oma tiimijuhtimistarkvara-startup Weekdone pea 24/7 tundi mu ajast, siis pigem olen täna abiks jõu ja nõuga üksikute ürituste juures. Viimati olin oktoobris toimunud 28

Garage48 Uganda üks peakorraldajaid – nimelt korraldame aeg-ajalt üritusi lisaks Euroopale ka Lähis-Idas ja Aafrikas. Idufirmade maailm vajab arendamist kõikjal. Miks selline asi sai käima lükatud? Tahtsime näidata, kui vähe on tänapäeval vaja toote prototüübi loomiseks ja turuletoomiseks. Riiklikud ettevõtlusprogrammid tundusid suure aja- ja raharaiskamisena ning olid meie kui praktikute jaoks liiga teoreetilised. Teadsime, et päris elu on midagi teistsugust. Piisab 29

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Intervjuu

Fakte Mõttetalguid on korraldatud üle 40 sündmuse 12 riigis. Osalejate arv kokku on ligi 5000 inimest. 2014. aastal toimus 14 üritust 9 riigis, kus osales 1116 inimest ja esitleti 315 ideed, millest läks töösse 155. Garage48 HUB-is Tallinnas töötas 2014. aasta jooksul 101 erinevat inimest ja korraldati 88 üritust. Osalejaid on olnud sajakonnast riigist.

Jüri Kaljundi Mitmete idufirmade ning Garage48 kaasasutaja. Aastatel 2002 kuni 2005 Microlinki turundusdirektor. 1999. aastal asutas koos Jürgen Tammega töökuulutusteportaali CV Online. Kuni aastani 2012 osales nõukogu liikmena ka selle juhtimises. 1994. aastal oli üks Eesti esimese veebiarendusja -turundusfirma Stallion asutajatest ning kuni 1999. aastani selle tegevjuht. INVE ST EERI – NR 2/20 15

vaid erinevate alade – disaini, arenduse, turunduse ja müügi – parimate spetsialistide ja visionääride kokkuviimisest ning nende ettevõtluspisikuga nakatamisest. Seejärel saab esimesed sammud teha ülikiirelt. Huvitav fakt on, et algushetkel kutsusime end Anti-Ajujahiks, sest see programm oli algusajal väga nõrk. Tänaseks on Ajujahist saanud tubli mentorprogramm ja juba kaks viimast aastat on õige mitmed finalistid olnud just Garage48 üritustel alguse saanud tiimid. Seega toimib meie koostöö Ajujahiga nüüd ideaalselt, kus üks on teise järeltegevuseks. On tähtis rõhutada, et eri alade inimeste kokkuviimine on suur osa Garage48 eesmärgist. Asi pole vaid toote loomises. Me tahame, et äriinimesed, disainerid ja arendajad kohtuks, tuttavaks saaks ja kontakte looks. Garage48 sõprused kestavad aastaid. Väga tihti loovad seal kohtunud inimesed uue ettevõtte alles aastate pärast, kasutades üritusel leitud kontakte. Kuidas igakordsed mõttetalgud on korraldatud? Ühel üritusel osaleb sada inimest, kellest enamik sageli ei tunne üksteist. Eelregistreerimisel valitakse rollid ja

meie hoolitseme, et neist sajast saaks kokku umbes 15 toimivat tiimi. Reede õhtul on igaühel õigus laval minuti jooksul välja käia oma tooteidee. Ideid on tavaliselt kolmekümne kanti. Järgneb tund, mille jooksul ideede omanikud peavad leidma endale meeskonnakaaslased. Vaid 10–15 parimat saavad meeskonna kokku. Seejärel on neil 48 tundi aega, et toode disainida, programmeerida, veebi või mobiilidesse välja panna ja sageli leida ka esimesed kasutajad või saada meediakajastus. Pühapäeva õhtul toimub demode esitlus, kus kuivade Powerpointi presentatsioonide asemel on lubatud näidata vaid ühte: reaalselt toimivat ja kasutatavat toodet, mis nädalavahetusega valmis tehtud. Pea alati saab tiim vähemalt esimese prototüübi selleks ajaks ka valmis, mis sest, et see tähendab sageli kahte nappide öötundidega või tihti ka magamata ööd. Demoõhtu lõpus valib žürii ja publik välja oma võitjad. Väga tihti on üritused ka rahvusvahelised. Tallinnas ja Tartus on alati palju lätlasi ning alati on kohal inimesi mitmekümnest riigist. Kes finantseerib teie mõttetalguid? Suuremat osa meie tegevusest finantsee30

rivad erasponsorid. Garage48 HUB saab poole oma sissetulekust ka idufirmadelt, kes seal soodsa hinna eest igakuiselt töölaudu rendivad ja head kaasamõtlejate seltskonda naudivad. Osadel üritustel on olnud ka teatud riigi, kohaliku omavalitsuse või välissaatkondade toetus. Peamiselt on tegu siiski ettevõtete panusega ja – mis veelgi tähtsam – meie endi ja vabatahtlike panustatud tasuta ajaga. On olnud aastaid, kus Garage48 asutajad on tegevusse panustanud mitusada tundi ehk üle täistöökuu oma vaba aega. Kus teie üritused toimuvad? Väiksemaid üritusi oleme teinud oma HUB-is. Nädalavahetustel toimuvad üritused tavaliselt ülikoolides või teadusparkides. Head partnerid Eestis on olnud Tartu ülikool, Tehnopol, Ülemiste City, Tallinna ülikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja paljud teised. Kokku oleme teinud üle 40 ürituse 12 riigis, seega on toimumiskohti olnud pea poolsada, osalejaid tuhandeid ja sponsoreid sadu. Suur tänu kõigile, kes on seda vabatahtlikku üritust toetanud! Kust leiate osalejad? Tänaseks on nimi Garage48 piisavalt tuntud, seega levib sõna suures osas suust suhu. Tähtis roll on sotsiaalmeedial, aga

ka ülikoolide, teadusasutuste ja sadade partnerorganisatsioonide infolevil. Kõige parem on alati aga see, kui eelnevad osalejad oma sõpru kaasa toovad. Garage48 on sedavõrd vahva ettevõtmine, et mõni meie tõsine fänn on viie aasta jooksul osalenud ligi kümnel üritusel mitmel kontinendil. Nagu kogu tehnoloogiamaailm on Garage48 paljuski ka elustiil, olgu see Eestis, Aafrikas või Silicon Valleys. Kuidas moodustatakse meeskonnad? Kui 30 ideed on ette kantud, saab iga idee autor suure paberilehe. Need kleebitakse koridori või fuajee seintele. Igal osalejal on värviline märkmekleeps, mis näitab, kas ta on arendaja, disainer või keegi muu. Need kleepsud tuleb kleepida selle tiimi seinalehele, kellega tahetakse kaasa lüüa. Kui kleepse on vähem kui 3–4, siis tiimi luua ei saa, vaid tuleb liituda kellegi teisega. Meie asi korraldajatena on tagada, et iga tiim saaks piisavalt tugev ja õppimisvõimeline ning kõik vajalikud rollid oleks täidetud. Milliseid ülesandeid meeskondadele annate? Meeskonnad valivad ise oma idee ja sellest lähtuvalt ka ülesande. Nad peavad ise seadma haarde ja mahu, mis oleks 48 tunni jooksul teostatav. Loomulikult

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Intervjuu

Kes on Garage48 taga? Sihtasutuse Garage48 asutasid vabatahtlikena kuus Eesti kogenud tehnoloogiaettevõtjat 2010. aasta alguses. Algsesse meeskonda kuulusid lisaks Jüri Kaljundile Rain Rannu Fortumost, Asko Seeba ja Priit Salumaa Mooncascade’ist, Martin Villig, kes on täna Taxifys, ja Ragnar Sass, kes on täna Pipedrive’is. Väga tähtis roll koostöö algusaegadel oli Eesti Startupi Juhtide Klubil, kuhu kuulub tänaseks üle 50 Eesti tehnoloogiafirma asutaja. Täna kuulub meeskonda Krists Avots, Elise Sass, Maarika Susi, Jane Muts, Kai Isand, Karin Rand ning kümneid vabatahtlikke.

muutub eesmärk tundide ja päevade jooksul, kuid see ongi osa õppest ja koolitusest, mida pakume. Paljud tulevadki selleks, et tunda ajasurvet ja koormust ning õppida kõike seda, mida oma igapäevatöös teha ei saa. See on kui kahepäevane lend kosmosesse. Kas teete vahekokkuvõtteid? On ka meeskondadevahelisi ideede vahetusi? Jah, me teeme laupäevast alates pidevaid checkpoint’e, kus tiimiliidrid käivad mõne minuti kaupa aru andmas, kuidas nende töö edeneb. Samuti teeme mitmeid ja mitmeid prooviesinemisi pühapäevase demo ettekandmiseks. Teame ju kõik, kui halb on eestlasest esineja, kui ta ei harjuta. Sageli teevad need paar proovi kuivast nohikust laval staari. Milline on kõige pöörasem idee, mis on välja mõeldud? Väga tihti on ideed kas tõeliselt naljakad või lihtsalt ebaratsionaalsed. On ka palju mänge, kuigi hea realiseerimise puhul võib ka neist äri saada. Meie lubame tegemisrõõmu tõttu ellu viia ka kõige hullumeelsemad ideed, sest tiimitööd harjutada ja uusi tutvuseid sobitada saab ka niimoodi. Milline on kõige pöörasem idee, mis on käiku läinud? Ühel esimestest üritustest tehti toode Smasher, mille eesmärk oli oma telefoni

INVE ST EERI – NR 2/20 15

võimalikult kõvasti lüüa. Tehtud on ka peldikuseinale sodimise äpp ja drooniga grafitijoonistamise riistvaratoode. Mõned ideed on korduvad, näiteks kuidas leida sõpru, kellega õlut jooma minna. On tähtis, et üritus oleks lõbus ja iga kümne tõsise idee kõrval oleks mõni selline naljamees. Kui paljud ideed on rakendust leidnud igapäevaelus? Meil on olnud pea kakskümmend meeskonda, kes on hiljem kaasanud riskikapitali erainvestoritelt või saanud raha idufirmade kiirenditelt. Hea näide on eestimaine VitalFields, mis aitab põllumeestel suuremat saaki saada. Ettevõttesse on raha paigutanud nii Arengufondi SmartCap kui välisinvestorid. Samuti on maailmas kliente saanud ja kohalikku raha kaasanud Tartu Qminder, mis aitab järjekordi hallata Ameerika Ühendriikide telekommunikatsioonifirmade teeninduspunktides. Kui paljud ideed unustatakse pärast järjekordset sessiooni ära ja kui paljudega tegeletakse edasi? Meie ise oleme õnnelikud, kui ühe ideega kümnest jätkatakse peale üritust tööd ja mõned neist saavad ka edukaks. Lisaks neile 10 protsendile, kes ideega jätkavad, on aga veelgi suurem osa neid, kes uute sõlmitud tutvuste baasil hiljem mõne muu ettevõtte loovad. 32

Investeeri emotsiooni ja tervisesse

SAAREMAAL!

Väärtuslikud kontaktid boonusena kaasa!

Tulusad äriideed loovas keskkonnas: golfiõpe, seminar, head maitsed ja hooliv teenindus! booking@saaregolf.ee 33 Merikotka 35, Kuressaare | www.saaregolf.ee

Saare Golf I NVE STE E RI – Mo Restoran

NR 2/2015

ILLUSTRATSIOON: V IDAP RES S

Ülevaade

Rahasüstijad TOETAMAKS ÜHISKONNAS UUENDUSLIKKU MÕTLEMIST JA TEGEMAKS RAHASÜSTE INNOVAATILISTESSE ETTEVÕTETESSE ON RIIK LOONUD ARENGUFONDI JA SELLE TÜTARETTEVÕTTE SMARTCAP. RIIK TOETAB ETTEVÕTLUST ja majandust läbi erinevate struktuuride. Arengufondi kõrval on olemas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Kredex. Tihtilugu ei saada aru, mis vahet neil on ehk miks on loodud mitu erinevat organisatsiooni. Igaühel oma roll Kredex toetab ettevõtteid laenugarantiide ja -tagatistega, olles partneriks pankadele, et muuta laenud kättesaadavamaks. Laen sobib ettevõtetele, kes tegutsevad tuntud turul või kel on olemas pikk krediidiajalugu. EAS seevastu toetab erinevaid projekte. „Aga kui me räägime ettevõtlusest, mis on uuenduslik ja turgu muutev, siis Arengufond loodigi selleks, et toetada neid ettevõtteid, kes on innovaatilised ja tahavad olemasolevat turgu muuta,” sõnab Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa. „Me ei anna ettevõtjale ainult raha, vaid aitame juhtimisnõuga ettevõtet nullist üles ehitada.” 35

Tema sõnul mõtlevad innovaatilised ettevõtted globaalselt ja üritavad vallutada tervet maailma. „Kuid see eeldab head suhtevõrgustikku,” räägib Konsa toest, mida Arengufond pakub. Arengufondi juhi sõnul on esmase investeeringu eelduseks hea meeskond, kellel on suurepärane idee ja suutlikkus see teoks teha. Kui see faas on läbitud, otsitakse uus investor, kes aitab liikuda järgmisesse etappi. „Esimeses etapis otsitakse äriidee ja tehakse tootest prototüüp, mis läheb müüki ja millega hakatakse turgu kompama. Aga näiteks Transferwise on täna juba faasis, kus firma püüab kiirelt kasvada, vajalik toode on olemas ja eesmärk on hõivata võimalikult suur turg võimalikult kiiresti,” selgitab Konsa ning lisab, et selliseid ettevõtteid Eestist otsitaksegi. „Meie peamine eesmärk on aidata ettevõtted just sellesse järgmisesse etappi.” Arengufond investeerib ühte ettevõttesse kuni kaks miljonit eurot. Samas peab iga investeeringu puhul olema kõr-

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 2/2015

Ülevaade

FOT O: Ä RI P Ä EV

jekti. Ilmselt läheb kolme-nelja aasta jooksul enamik neist vahendeist investeeringuteks ka ära,” lausub ta. Tänu edukatele tehingutele, millega Arengufond on oma osaluse ettevõtetes maha müünud, ületab fondi väärtus hetkel riigi investeeringu.

Rohkem lisandväärust Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul peaks Eestis olema rohkem ettevõtteid, kes lisandväärtust loovad. Arengufond panustab ettevõtetesse, kes mõtlevad suurelt ja üritavad maailma muuta.

INVE ST EERI – NR 2/20 15

val ka erainvestor, kes paigutab raha vähemalt 51 protsendi ulatuses. „Seega ühe ringi võib teha kohalikega, aga järgmise peaks juba tegema koos rahvusvaheliste investoritega,” räägib Konsa. Tema sõnul loodi Arengufond selleks, et Eesti investeerimiskeskkonda elavdada. „Siin ei tahetud tehinguid teha, sest Eestit peeti endiseks Nõukogude Liidu vabariigiks. Riskikapitalistide jaoks on äririskid niigi kõrged ja kui lisada veel tundmatu väikeriigi risk, siis polnud Eestisse investeeringuid oodata. Meie ülesanne oli riske maandada,” kirjeldab Konsa. Tänaseks on olukord paranenud, Eesti on investeerimiskeskkonnana muutunud atraktiivsemaks ning Arengufond otsib järjest rohkem uusi ja nutikaid ideid, millele elu sisse puhuda. Arengufond on riigikogu poolt asutatud avalik-õiguslik organisatsioon, kuhu riik paigutas omal ajal kolm protsenti riigile kuulunud Eesti Telekomi aktsiatest väärtusega 35 miljonit eurot. Tänaseks on tehtud 25 investeeringut ja investeeritud on 12 miljonit eurot. Konsa sõnul küsitakse, et miks pole käiku läinud rohkem raha. „Alati tuleb hoida vahendeid selleks, et teha jätkuinvesteeringuid mõnda väga heasse pro-

Tuleb riske võtta Konsa sõnul tegeleb Arengufond projektidega, mis tõotavad kiiret kasvu ja mille eesmärk on maailma muuta. Tema hinnangul on Eestis tehnoloogia alal tegutsemas 300–350 idufirmat, kelle areng on erinevates järkudes. Arengufond on enamiku firmadega ka kokku puutunud. Konsa sõnul tuleb mõista, et Arengufond ei jaga toetusi, vaid soovib investeeritud raha kindlasti tagasi saada. Ja kasumiga. „Innovatiivseid projekte ei saagi rahastada toetusega,” sõnab Konsa ning selgitab, et sel moel võib riik väga hõlpsalt raha kaotada. „Oluline on toetada tugevaid projekte, mitte neid, mis ilma toetuseta ellu ei jääks.” Arengufond toetab pigem neid, kellel on hea arusaam sellest, millist probleemi nad asuvad lahendama, ja kellel on võimekas meeskond. „GrabCAD-i asutaja Hardi Meybaum tuli koos oma äripartneritega meie juurde, kaks kätt taskus, ning edukat karjääri polnud ette näidata. Miski aga tekitas meie investeeringujuhtides usu, et meeskond on võimeline ideed ellu viima,” räägib Konsa. Loomulikult pole kõik Arengufondi investeeringud edukad. „Paar-kolm ettevõtet on sellised, mis ei õnnestu. Kui kõik õnnestuksid, siis see tähendaks, et võtame liiga vähe riske,” tõdeb Konsa. Arengufondi juhi sõnul pole Eestis heade ideede rahastamisega probleeme ning pigem jääb rahast ilmajäämine selle taha, et meeskonnal pole piisavalt oskusi. „Eestlastel napib kompetentsi tootearendamises ehk teadmisi, kuidas viia toode selleni, et see müüks üle maailma. Ettevõtted saavad oma miljon eurot käivet 36

Parkimise terviklahendused Professionaalne parkimiskorraldus on probleemivaba ja tulus Investeerimine Investeerime pidevalt uutesse parklatesse ja nende arendamisse ning lihtsalt kasutatavate parkimisvõimaluste loomisesse. Loome maaomanikele lisaväärtust kasutades parima tehnoloogia ja varustusega parkimislahendusi, mis vastavad kõigile vajalikele tingimustele ning klientide nõudmistele.

Parkimistehnika müük, järelmaksu pakkumine Pikaajalise kogemuse baasil oskame soovitada parima hinna- ja kvaliteedisuhtega parkimistehnikat. Meilt leiad tõkkepuusüsteemid, makseautomaadid, erinevad kaardi- ja kupongilahendused, valgustisüsteemid või vabade kohtade näitamise seadmed.

Parklate haldamine Korraldame parkimist nii väliparklates kui parkimismajades, pakkudes kliendile mugavaimaid parkimisvõimalusi kesklinnas. Meie teenuseid kasutavad nii Solarise, Rävala, Tornimäe, Rotermanni ja Tasku keskused. Aitame parkimist korraldada ka KÜ-de territooriumitel ja asutuste ümbruses.

Liikluse korraldamine Pakume liikluskorraldusteenust ettevõtetele, ühistutele ja ürituste korraldajatele.

Nõustamine Nõustame maaomanikke olemasolevate parklaprojektide arendamisel ning uute projektide planeerimisel.

Parklate arendamine Oleme esindatud kõigis suuremates Eesti linnades - Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus haldame rohkem kui 180 parkimisala, mis võimaldavad parkimist vähemalt 9000 sõidukile.

Tule, teeme äri! Me oleme liider parkimisteenuste pakkumises. Lisainfo: europark@europark.ee või telefonil +372 661 0223 37

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Ülevaade

Ka LHV Pangal oma meetmed Riiklike institutsioonide kõrval rahastab uuenduslikke ideid ka LHV Pank – innovaatilised ettevõtted saavad tagada laenu Euroopa Investeerimisfondi InnovFini garantii abil, mille suuruseks on 50 protsenti laenusummast. Kontakt Euroopa Investeerimisfondiga

vust alustanud. Ettevõtte kasu seisneb nii laenule vajaliku tagatise saamises kui ka laenuressursi odavamas hinnas läbi madalama intressimäära. „Oleme levitanud infot InnovFini garantiiressursi kohta läbi EAS-i, Arengufondi, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni ja Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ning ka ettevõtetega otse suheldes. Alustasime nimetatud garantiiressursi pakkumist kaks kuud tagasi ja oleme hetkel projektide menetluse staadiumis. Ühtegi lepingut me veel sõlmi-

sai alguse mõned aastad tagasi LHV Panga asutaja Rain Lõhmusega seotud ettevõtte LHV Capital kaudu, mis tegeles aktiivselt Euroopa Investeerimisfondilt vahendite kaasamisega. LHV Panka kutsuti osalema ettevõtete innovatsioonilaenusid tagavas InnovFini garantiiprogrammis. Tegemist on laenude tagamise ressursiga – Euroopa Investeerimisfond annab omalt poolt laenudele 50 protsendi ulatuses garantii ning pank võtab omalt poolt kohustuse väljastada ettevõttele laen soodsama intressimääraga. Sellise laenu intressimäär on keskeltläbi poole protsendi võrra soodsam. Kulu ettevõttele on pool protsenti väljastatud garantiist ehk veerand protsenti laenusummast, mis teeb garantiiressursi kasutamise ettevõtte jaoks atraktiivseks. Antud garantiid võiksid taotleda ettevõtted, kes investeerivad regulaarselt uutesse toodetesse või on viimase kahe aasta jooksul registreerinud kasuliku mudeli või patendi või kelle omanike hulgas on riskikapitaliste. Ettevõte võib olla tegutsenud aastaid või siis alles äsja oma tege-

nud ei ole,” selgitab LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume. „Senised taotlused on olnud vahemikus 50 000 kuni 4 miljonit eurot.” LHV Pank on Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides üks esimesi krediidiasutusi, kellega Euroopa Investeerimisfond on taolise koostöölepingu sõlminud. Kokkulepe võimaldab garantii toel anda järgneva kahe aasta jooksul innovaatilistele Eesti ettevõtetele laenu kokku 40 miljoni euro ulatuses. „Võib arvata, et Euroopa Investeerimisfondil on huvi toetada innovaatilisi ettevõtteid ka peale kaheaastase perioodi lõppu, seega on enam kui tõenäoline, et programmiga jätkatakse, kuid siis juba veidi muudetud tingimustel,” lisab Nuume. „Pankade huvi laenu anda on suur, hoiuste mahud kasvavad ja laenude intressimäärad on madala Euribori tõttu rekordmadalad. Täna on laenusaamiseks väga head võimalused. LHV püüab siinkohal olla aktiivne ja hea partner oma klientidele. Samas ei pea laenusaamiseks olema LHV klient. Võtke lihtsalt meiega ühendust ning tulge ja uurige lähemalt!”

kätte ja siis tekib klaaslagi. Oskust kümne või saja miljonini kasvada napib. Siin pole kedagi süüdistada, pole lihtsalt kogemust,” räägib Konsa.

Täna on laenusaamiseks väga head võimalused

Soodustame innovatsiooni LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume kutsub kõiki, kel on innovaatilisi ideid, tutvuma InnovFini garantiiprogrammiga, mis võimaldab ettevõtetel soodsamalt laenu saada.

Finantsteenust pakub AS LHV Pank. Tutvu teenuse tingimustega ja riskidega aadressil lhv.ee ning pea aru meie asjatundjaga. INVE ST EERI – NR 2/20 15

ted stetavad too o ik 천 k a d e g aja abita lu ilma teenind d a sa a g se u ind ressi iseteen ja mugav. PartnerEksp ostmine kiire n o ii N i. m e e ise kassas체st

Sk채nni sisse d i d o o k p i i r t e t toode

2. Tasu ostu eest s a s s a k s u d n i n e isete

Aseta tooted ostukotti

Ei mingeid pikki j채rjekordi

Musk FOTO: VIDA PRE SS / ALA MY

PEAMISELT TESLA ASUTAJANA TUNTUD ELON MUSK ON MEES, KEDA TASUB TÕSISELT VÕTTA. TA ON JUBA KORDA SAATNUD USKUMATUID TEGUSID JA TAL ON VEEL VÄGA PALJU HULLE IDEID, MIS VÕIVAD INIMESTE ELU KARDINAALSELT MUUTA.

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Miljardit väärt uudis Elon Musk teatas märtsi lõpus oma Twitteri-kontol, et Tesla tuleb välja tootega, mis ei ole auto. Seepeale tõusis Tesla turuväärtus hoobilt miljardi dollari võrra ning kõik jäid saladuslikku toodet ootama. Mai alguses sai kattelt loor maha võetud, kui Tesla Motors kuulutas, et hakkab tootma kodude ja ettevõtete jaoks akusid, mis salvestavad päikeseenergiat ja mida saab kasutada elektrikatkestuste ajal varugeneraatoritena. Lisaks annab seade tarbijale võimaluse ennast elektrivõrgust lahti ühendada või viia elekter kohtadesse, kus ühendus elektrivõrguga puudub. Taaslaetava liitiumioonaku ehitamisel kasutatakse samu akusid, mida Tesla elektriautodeski. Süsteemi nimi on Powerwall ja Tesla müüb 7kWh ühiku 3000 dollariga ja 10kWh ühiku 3500 dollariga. Analüütikute hinnangul saab 1 kWh energiaga töötada kaks päeva sülearvutiga, pesta ühe korra pesumasinaga pesu või keeta kümme korda veekeetjaga vett.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 15

FOT O: S C A N P I X

Guru

KUI TAVAINIMENE PAISKAB õhku ühe hullumeelse idee, siis ei võta seda keegi tõsiselt. Aga kui idee tuleb Elon Muskilt, siis on sel kaalul. Näiteks on Muskil mõte rajada Los Angelese ja San Fransisco vahele toru sees asuv ülikiire raudteeliin, mis võimaldab 600 kilomeetri pikkuse vahemaa ühest linnast teise läbida poole tunniga. See on idee, mida on tõsiselt võtnud ka Ameerika Ühendriikide raudtee juhid. Aafrika poiss Elon Musk sündis Lõuna-Aafrika Vabariigi pealinnas Pretorias kanadalannast ema Maye Muski (neiupõlvenimega Haldeman) ja lõunaaafriklasest isa Errol Muski esimese lapsena. Eloni isa oli insener ja ettevõtja, talle kuulus ehitusfirma. Ema oli aga modell. Kahjuks lahutasid vanemad abielu, kui Elon oli üheksane, ja poiss jäi elama koos isaga. Teadmishimulise lapsena armastas Elon palju raamatuid lugeda. Ta luges kõiki raamatuid, mida kätte sai, ja uuris

entsüklopeediaid. Kui vanemad nägid, et poiss on juba piisavalt tark ja arenenud, saatsid nad ta teistest nooremana kooli. Kahjuks sattus Elon oma väikese kasvu tõttu koolikiusamise ohvriks. Poiss mattis oma üksilduse ja masenduse arvutitesse, mis olid just sel ajal müügile tulnud. Kümneselt ostis Elon kõrvalepandud taskuraha ja isalt küsitud lisaraha eest endale personaalarvuti Commodore VIC-20 ning asus ennast programmeerimise vallas harima. Juba 12-aastaselt tegi ta oma esimese suurema äritehingu, kui müüs esimese omaloodud tarkvara, kosmoselahinguteemalise mängu „Blast Star” umbes 500 dollari eest. Kindlameelse ja sihikindla poisina soovis ta raha kommide peale kulutamise asemel ennast arendada ning ostis endale parema arvuti, et saaks veel suuremalt tegutseda. 16-aastaselt soovis Elon koos aasta noorema venna Kimbaliga avada kooli lähedal videomängude salongi. Poisid tegelesid sellega vanemate teadmata ja toeta. Saamata linnalt tegevusluba, pidid nad 42

Kuulus ema Elon Muski ema Kanada päritolu andis Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit poisile võimaluse tulla PõhjaAmeerikasse ja murda ennast tehnoloogiamaailmas absoluutsesse tippu. Ema ise oli edukas modell.

Paypal PayPali maksesüsteemi väljaarendamine ja müük eBayle tegi Elon Muskist tõeliselt rikka mehe.

oma idee aga maha matma. Umbes sel ajal sai Eloni jaoks ka selgeks, et maailmas tippu jõudmiseks peab ta kodumaalt lahkuma ja suunduma Ameerika Ühendriikidesse. Põhja-Ameerikasse Kui Elon Musk 1989. aasta suvel keskkooli lõpetas, olid asjad otsustatud. Mõnevõrra sai ajendiks ka noormehele tulnud kutse teenida kohustuslik periood LõunaAafrika Vabariigi armees. Teatavasti polnud tollaegne Lõuna-Aafrika Vabariik päris sama mis praegu. Nelson Mandela istus veel vangis ja riik kasutas sõjaväge rahva karistamiseks. See kõik oli Elonile äärmiselt vastumeelne ja ta ei soovinud sellega kokku puutuda. Oma ema kaudu taotles ta endale Kanada kodakondsuse ja lahkus Lõuna-Aafrikast, et suunduda Montreali. Taskud olid tühjad ja elukoht puudus. Nii veetiski noormees terve aasta Kanadas ringi rännates ja juhutöid tehes. Ta otsis üles ka emapoolsed sugulased ja palus neilt ulu43

alust. Võib küsida, miks ta ei suundunud kohe Ameerika Ühendriikidesse. Vastus on tegelikult lihtne – Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu ei soosi Ameerika Ühendriikide kodakondsuse saamist, Kanadast tulnuna võetakse sind aga palju paremini vastu. Seega tuli Elonil mõned aastad vastu pidada vahtraleheriigis. 1992. aastal sai Elon Ontario osariigis Kingstoni linnas asuva Queen’si ülikooli tudengina stipendiumi majanduse õppimiseks Pennsylvania ülikoolis. Uks unelmate riiki oli avatud ja noormees ei jätnud võimalust kasutamata. Olles lõpetanud ülikooli bakalaureusekraadiga, otsustas ta jääda veel üheks aastaks, et omandada teine bakalaureusekraad füüsikas Pennsylvania ülikooli kunstide ja teaduste koolis. Pärast seda suundus ta Silicon Valleysse, et õppida edasi Standfordi ülikoolis rakendusfüüsika ja materjaliteaduse erialal. Kuid õpingud lõppesid veel enne, kui need alata said. Mees oli võtnud eesmärgi suunduda ärisse, kuigi tema õpingute

Filantroop Elon Musk on omanimelise fondi juht. Selle tegevusvaldkonnad on teadushariduse parandamine, lastehaiguste ravi ja taastuvenergia. 2010. aastal asutas fond programmi, mille sisuks on päikeseenergiasüsteemide annetamine katastroofipiirkondade hädavajaduste katteks. Tänavu jaanuaris annetas Musk 10 miljonit dollarit ülemaailmsele uurimisprogrammile, mille eesmärk on jõuda selleni, et tulevikus tekkiv tehisintellekt oleks inimkonna suhtes heatahtlikult meelestatud. I NVE STE E RI – NR 2/2015

Guru

dollariga Nikola Tesla New Yorgis asunud laboratooriumi taastamist ja selle muutmist teadusmuuseumiks. Muuseumi parklasse on ta lubanud ehitada ka Tesla superlaadimisjaama.

FOT O: VI DA P RES S / A LA M Y

Nikola Tesla Tesla Motorsi nimi on pühendatud serblasest füüsikule Nikola Teslale (1856– 1943), kellest 19. sajandi lõpus sai USA kodanik. Tesla leiutatud on muu hulgas ka vahelduvvoolu elektrimootor ning tema töö sisuks oligi valdavalt elektrienergia kasutuselevõtu arendamine. Elon Musk on teatanud, et toetab miljoni

Ülikiire raudtee 2012. aasta juulis käis Musk välja idee päikeseenergial töötavast reaktiivtunnelsüsteemist Hyperloop, mis võimaldab reisida San Franciscost vähem kui poole tunniga Los Angelesse. Süsteemi visand koos joonistega tehti avalikuks 2013. aasta augustis. Tegemist on toru sees 1200 km tunnis sõitva rongiga, kusjuures Muski arvutuste kohaselt oleks selle ehitamine 10 korda odavam kui klassikalise raudtee rajamine ning valmimine võtaks aega 10 aastat. Kuna liikumine toimub kinnises keskkonnas, peab Musk seda ohutumaks kui näiteks lennutransporti.

INVE ST EERI – NR 2/20 15

Marsile tuleb r a teema oli ettenägelikult elektrisõidukite energiasalvestusmeetodite arendamine. Elon Muski ema, vend ja õde ning kaks emapoolset nõbu järgnesid hiljem talle ükshaaval Kanadasse ja seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Lõuna-Aafrikasse jäi elama vaid Eloni isa Errol Musk. Ameerika Ühendriikide kodakondsuse sai Musk 2002. aastal. Maailma muutvad firmad Muski eesmärk ettevõtjana oli selge. Ta tahtis muuta maailma ja mõjutada oma tegevusega inimkonda. Seetõttu valis ta oma tegevusvaldkondadeks interneti, taastuvenergia ja kosmose. Kui Pretorias ei õnnestunud Elonil

koos oma venna Kimbaliga äritegevust alustada, siis nüüd olid piirangud kadunud. 1995. aastal loodi ühine ettevõtte Zip2. Tegemist oli veebis asuva linnateejuhiga, mida kasutasid ajalehtede New York Times ja Chicago Tribune internetileheküljed. Ettevõte vajas ressursse ja investeeringuid ning Elon Musk andis enamusosaluse riskikapitalistidele, kes paigutasid ettevõttesse 3,6 miljonit dollarit. 1999. aastal ostis Compaq Altavista divisjon ettevõtte koos saba ja sarvedega ära, makstes 307 miljonit dollarit pluss 34 miljonit dollarit aktsiaoptsioonidena. Musk teenis tehingu pealt 22 miljonit dollarit ning ettevõtlikust noormehest oli hetkega saanud multimiljonär. 44

F O T O : W E N N / V I DA PRE SS FOT O: VI DA P RES S / A LA M Y

FOT O: BI LL I N GA LLS / N A S A VI A C N P / REX / VI DA P RES S

r ajada kasvuhoone Rahutu noormees sellega loomulikult ei piirdunud, sest raha pakkus uusi võimalusi uuteks tegudeks. Praktiliselt kohe asutas ta ettevõtte X.com, kuhu paigutas 10 miljonit dollarit. Ettevõtte tegevusalaks said finantsteenused reaalajas ja elektroonilised maksed. Aasta pärast asutamist omandas X.com liitumise teel ettevõtte Confinity, mis haldas maksesüsteemi PayPal. PayPali algne idee oli võimaldada rahaülekannete tegemist nutitelefoni eelkäija, pihuarvuti omanikele. Musk oli Confinity ostu initsiaator. Mees uskus, et PayPal aitab X.comis arendada isikult-isikule-maksete platvormi. 2001. aastal võttis X.com endale juriidilise nime PayPal Inc. Muski eest45

vedamisel keskendus PayPal ülemaailmse maksesüsteemi arendamisele ja eemaldus tavapäraste finantsteenuste pakkumisest. PayPalist sai ülemaailmsete pangaväliste isikult-isikule-maksete teerajaja. 2002. aastal omandas PayPali 1,5 miljardi dollari eest eBay, mis tasus aktsiates. Elon Muskile kuulus PayPalist tol hetkel 11,7 protsenti.

Presidendi sõber SpaceX-i tehas on Ameerika Ühendriikides sedavõrd oluline ettevõte, et seda külastas 2010. aastal ka president Barack Obama.

Punase planeedi ihalus Kosmosehuvilisena on Musk erilist huvi tundnud Marsi vastu. Tal tuli hullumeelne idee rajada punasele planeedile kasvuhoone, kus saaks hakata kasvatama taimi. Sellise katsetusliku idee taga oli I NVE STE E RI – NR 2/2015

Tesla omanik: Bensukasse tagasi ei koli Meeldivaks üllatuseks oli auto uuenemine, näiteks seisupidur kallakul, ja uute võimaluste juurdetulek tarkvarauuenduste kaudu, näiteks võimalus internetist muusikat kuulata. Väga suur üllatus oli elektrimootori veojõukontroll. Nelikveost puudust ei tundnud, sest auto on ülikiire ja täpse kontrolliga, reguleerides võimsust täpselt pidamise järgi. Isegi kui suvekummid alla panin ja lumi uuesti maha tuli, oli auto väga stabiilne. Ebameeldivusi pole autoga olnud. Paaril korral vaid selgus, et laadimiskohas puudus korrektne maandus, ja siis tuli auto teise kohta laadima viia. Enamasti laen autot kodus. ELMO laadijaid kasutan kuus keskmiselt korra, pikematel retkedel olen laadinud ka hotellides. Mario Kadastik Eesti esimene Tesla omanik

Teslat saab rentida Pidev nõudlus ja soov autot proovida ärgitas Eesti esimesi Tesla omanikke Mario Kadastikku ja Toomas Arikest pakkuma renditeenust. Meeste väitel on neil Euroopa odavaim rendihind, mis sisaldab endas praktiliselt kõiki kulusid. Autosid on hetkel kolm: väikeste erinevustega, aga samas kõigi lisadega mudelid P85, P85+ ja uusim P85D. Lisainfo: teslarent.eu. INVE ST EERI – NR 2/20 15

F OT O: EVERET T C OL L ECT I O N / V I DA PRE SS

Guru

Musk mõtleb väga suurelt – kogu inimkonna peale soov tekitada huvi kosmose vastu ja aidata NASA-l rohkem raha saada. Mees asus uurima võimalusi oma idee teostamiseks ja vajaliku kraami lennutamiseks Marsile. Eelarve osutus aga hiiglaslikuks. Boeing Delta rakett maksab 50 miljonit dollarit, lisaks oli ta arvestanud vajaliku varustuse peale 20 miljonit dollarit. Musk uuris ka Venemaa kosmosetehnilisi võimalusi ja kaalus sealt raketi ostmist. Lõpuks jõudis ettevõtlik mees järeldusele, et ehitab raketi ise valmis. Otsus oli tehtud ning Musk asutas 2002. aasta juunis oma kolmanda ettevõtte nimega Space Exploration Technologies (SpaceX). Ta võttis tööle kogenud insenere ja spetsialiste suurtest lennundus- ja kosmosetehnikaettevõtetest ning asus ise tegevjuhiks ja peadisaineriks. Teenitud rahast paigutas ta ettevõttesse

100 miljonit dollarit. SpaceX töötab välja ja valmistab kosmoselennusõidukeid, pannes rõhku raketitehnoloogia arendamisele. Ettevõtte esimesed kaks kosmosesõidukit on kanderaketid Falcon 1 ja Falcon 9 ning firma esimene kosmoseaparaat on Dragon. 2008. aastal, vahetult enne jõule, sõlmis SpaceX 1,6 miljardi dollari väärtuses lepingu NASA-ga, mis sisaldas 12 lendu rahvusvahelisse kosmosejaama Dragonitel. Esialgu võimaldab kosmosesüstik vedada vaid kaupa, aga eesmärgiks on võetud, et edaspidi saab sellega lennutada ka astronaute. Musk mõtleb väga suurelt ja kogu inimkonna saatuse peale. Tema arvates peaks inimesed elama korraga mitmel planeedil, et meid ei ähvardaks dinosauruste saatus, juhul kui ühega planeetidest 46

F OT OD: T ES L A M OT ORS / SPL ASH / V I DA PRE SS

midagi juhtub. Musk on veendunud, et praegusel ajal on ohtusid palju rohkem, kui me oskame arvata, ja enamik neist on inimese enda tekitatud. Näiteks on tuumarelv andnud võimaluse väga kiiresti kõik hävitada. 2011. aastal ütles ta, et loodab saata inimesed Marsi pinnale 10–20 aasta jooksul. Seitsme aasta jooksul disainis SpaceX nullist Falcon-klassi kosmoseraketid ja Dragoni mitmeotstarbelise kosmoseaparaadi. 2009. aastal sai SpaceX-i raketist Falcon 1 esimene erarahastusel põhinev vedelkütuserakett, mis toimetas orbiidile Malaisia satelliidi RazakSAT. SpaceX-i eesmärk on alandada orbitaalse kosmoselennu hinda kordades ja tõsta tehnika töökindlust, luues korduva kasutusega kosmoseraketi. Muski töökoht SpaceX-is on töölaud 47

suure avatud ruumi nurgas. Koos Muskiga töötavad sealsamas kümned insenerid ja teised ettevõtte töötajad. Muski sõnul piiravad uksed ja kabinettide seinad suhtlemisvõimalusi, mistõttu SpaceX-i kontoriruumide planeerimisel lähtuti maksimaalsest avatusest. Elektriauto Kui kosmos on kõrge ja kauge, siis Musk on loonud ka midagi palju maalähedasemat, mida võime kohata ja kasutada ka oma kodumaal – Tesla elektriauto. Musk on Tesla Motorsi kaasasutaja ja tootedisaini juht. 2008. aasta finantskriisi ajal võttis Musk endale ka ettevõtte tegevjuhi kohustused. Senise juhi Martin Eberhardi lahkumine käis seejuures uksepaukude saatel. Tesla Motorsi esimene mudel on elekt-

Auto tuunib ennast ise Meeldivad üllatused on seotud auto tarkvara uuendustega: auto tuunimiseks või diagnostikaks ei ole tarvidust sõita esindusse ega teenindusse. Lisaks olin meeldivalt üllatunud, kui Nürburgringil tehtud kahte ringiaega ei õnnestunud kohaliku laenatud rallikaga ümber sõita. See üllatas ikka tõsiselt. Väikese ebameeldivusena on ühel korral ära kadunud internet, see aga taastus peale taaskäivitust. Kahjuks ei õnnestunud teada saada, kas katkestuse taga oli keegi, kes osutab teenust Teslale, või oli see seotud auto tarkvaraga. Auto puhul pole vahet, kas väljas on talv või suvi, sest auto soojendab ennast telefoni teel saadud juhiste järgi mõne minutiga – talvel sulatab aknad kiiresti puhtaks ja suvel jahutab salongi ruttu maha. Olen Teslaga reisinud üle 6000 kilomeetri, maksmata selle eest punast krossigi. Läbisõidupiirangut pole Tesla puhul Euroopas karta, sest peale 3-tunnist sõitu võtad hea meelega miskit hamba alla ja samal ajal täitub auto aku järgmise 300 kilomeetri jagu energiaga. Viimane sõit Hollandi Tesla tehasest Stockholmi kestis 26 tundi, teekonna pikkus oli 1800 kilomeetrit. Toomas Arike Tesla P85D omanik

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Guru

FOT OD: DAVE DET T M A N / BA F TA / REX / VI DA P RES S

Päikesepoiss Musk on ka Ameerika Ühendriikide juhtiva päikeseenergiasüsteemide tarnija Solarcity esialgse kontseptsiooni looja, ettevõtte suurim osanik ja juhatuse esimees. Ettevõtte eesmärk on võidelda globaalse kliimasoojenemise vastu.

FOT OD: RS -JA C K / X 1 7 ON LI N E.C OM / VI DA P RES S

Kokku ja lahku Elon Musk on Briti näitlejatari Talulah Rileyga olnud kaks korda abielus. Viimati lahutati pool aastat tagasi septembris.

Kallis kodu Elon Musk elab Los Angelese lähistel Bel-Airis kenas villas, mille ta ostis endale pärast seda, kui oli villat aastaid rentinud.

riline sportauto Tesla Roadster, mida esimestel aastatel müüdi 31 riigis ligi 2500 tükki. Edasi tuli Tesla välja neljaukselise sedaanimudeliga S ja linnamaasturimudeliga X. Lisaks autode tootmisele müüb Tesla elektrilisi mootorisüsteeme oma koostööpartneritele. Musk seisab Tesla üldise äristrateegia taga – eesmärk on teha taskukohased elektrisõidukid kõigile kättesaadavaks. Seetõttu on teda võrreldud ka legendaarse Henry Fordiga. Eraelu ja filmilina Musk on olnud kolm korda abielus, kahel korral neist sama naisega. Ta kohtus oma

INVE ST EERI – NR 2/20 15

esimese naise, Kanada päritolu Justine Muskiga (neiupõlvenimega Wilson) ajal, mil nad mõlemad olid Queen’si ülikooli tudengid. Paar abiellus aastal 2000 ja läks kaheksa aastat hiljem lahku. Neil sündis kokku kuus last, kuid esimene neist suri ootamatult 10 nädala vanuselt. Seejärel sündisid kaksikud ja siis kolmikud. 2012. aasta jaanuaris teatas Musk, et lõpetas neli aastat kestnud suhte oma teise naise, briti näitlejatari Talula Rileyga, kuid 2013. aasta juunis otsustas ta Rileyga uuesti abielluda. 2014. aasta detsembris lahutas Musk Rileyst teist korda. Musk omab McLaren F1 võidusõiduautot. Talle on kuulunud ka Tšehhis valmistatud reaktiivmootoriga treeninglennuk Aero L-39 ja lennukimudel Dassault Falcon 9000, mida kasutati filmis „Täname suitsetamast”. Muskil on filmis episoodiline roll oma lennuki piloodina, kui ta avab ukse Robert Duvallile ja saadab Aaron Eckharti. Samuti on tal pisiroll filmis „Raudmees 2”, mille osa stseene on filmitud SpaceX-i keskuses. 48

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Nõuanne

Hooli kaardist! PANGAKAART ON IMELINE MAKSEVAHEND! TA EI TUNNE RIIGIPIIRE, EI SUNNI OSTU SOORITAMISEKS KODUST LAHKUMA JA TAGAB VAJALIKU VALUUTA KÄTTESAADAVUSE. MILLINE SULARAHAST JA ERI VALUUTADEGA ARVESTAMISEST PÄÄSEMISE LUKSUS! VÕLU VÕIB AGA MUUTUDA VALUKS, KUI KAARDIST SAAB MAKSEVAHEND KELLEGI TEISE KÄES.

TEKST: LIINA-MARIA LEPIK

LHV makselahenduste tootejuht INVE ST EERI – NR 2/20 15

PANGAD JA KAARDIorganisatsioonid teevad iga päev tööd, et muuta kuritegelike jõudude elu keeruliseks ja tuvastada anomaaliaid kaardikasutamises võimalikult kiiresti, seda nii tehniliste piirangutega kui ka kaarditehingute monitoorimisega. Kõige enam saab kaarditurvalisuse osas aga ära teha kaardiomanik ise. Paljudele meist tundub kummaline viskuda toidupoe kassas terve kehaga üle makseterminali, et varjata oma PINkoodi, joosta kelnerile järele, kui too pangakaardiga eemaldub, või inspekteerida järjekordselt sularaha välja võttes, kas sularahaautomaati on saboteeritud. Pahatihti saadab meid salamisi mõte: „Minuga seda ei juhtu!” Ülemääraseks paranoiaks pole põhjust, kuid läbimõeldud kaardikasutus, tähelepanelikkus ja kaardi hoidmine turvalisena säästab ehmatusest, et su raha pole enam sinu

käsutuses. Mida teha, et vältida kaardipettuse ohvriks langemist? Kaart olgu sinuga! • Pangakaardi õige koht on ainult sinu rahakotis või muus turvalises kohas, kuhu kõrvaline isik ligi ei pääse. • Maksmisel ära luba teenindajal kaardiga vaateväljast lahkuda. Palu tuua terminal enda juurde või mine ise kaardiga terminali juurde, sest andmete salvestamiseks ja nende kuritarvitamiseks internetis piisab vaid sekunditest. Ainus turvaline koht PIN-koodi jaoks on su mälu • Hävita PIN-koodi turvaümbrik kohe, kui oled uue koodi pähe õppinud. Kaart ja PIN-kood üheskoos moodustavad ohtliku kombinatsiooni, nagu seda 50

oleks koduvõtmele kirjutatud koduse turvasüsteemi parool. Nende kooshoidmisel on tegemist raske hooletusega ning sul puudub õigus tehingut vaidlustada ja sa jääd oma varast ilma.. • Ära ütle ega näita oma PIN-koodi kellelegi. PIN-koodi sisestamine seda käega varjates pole põhjus valehäbiks, sest sellega kaitsed oma vara. • PIN-kood on sinupoolne kinnitus tehingule, nagu seda on allkiri lepingul. Seepärast kontrolli alati üle, et summa oleks õige. • Juhul kui kahtlustad, et keegi on PIN-koodi teada saanud, sulge kaart või võimalusel vaheta kood kohe. Määra limiidid ja piirangud • Kaardiomanik on alati ise kõige paremini kursis, mida tema kaardiga ja millise summa ulatuses ette võetakse. Seadistades pangakaardile piirangud, teed kuritarvitamise korral võõrastele oma kontol toimetamise keeruliseks. Näiteks võiksid keelata ostud internetis, kui igapäevane vajadus selleks puudub, sest kaardi andmete kuritarvitamisel lükatakse katse su kontot tühjendada kohe tagasi. Kaardi

limiidid tuleks üle vaadata perioodiliselt, sest aja jooksul vajadused muutuvad (näiteks enne ja pärast reisil käimist). • Planeerimata suuremate ostude puhul ei jää sul toiming teostamata, sest interneti- ja mobiilipangas saab oma kaardikasutuslimiite ja -piiranguid muuta kiiresti ja mugavalt. Tehingud internetis: rohkelt võimalusi nii sulle kui kurikaeltele • Ära kasuta internetitehingute puhul võõrast arvutit, sest sellesse võib andmete kopeerimiseks olla installeeritud pahavara.

Kas sa teadsid, et… • Juhul kui raha väljavõtmisel või makseterminalis maksmisel euro-alast väljaspool antakse valida tehinguvaluuta (kohalik rahavääring või euro), vali alati kohalik valuuta. Mastercardi kurss on pea alati soodsam kui makseterminali või sularahaautomaadi kommertspangakurss. • Kõik pangad, kaardiorganisatsioonid ja heatahtlikud kaupmehed teavad, et kaardinumbrit pole turvaline edastada telefoni või eposti teel. Saades pangalt või „sinust hoolivalt” organisatsioonilt kirju või kõnesid kaardinumbripäringuga, mis küsivad luba andmebaasi uuendamiseks, turvalisuse kontrollimiseks või pakuvad osalemist loteriis, võid olla kindel, et tegemist on petuskeemiga. • Kõige enam on kaardiandmete kopeerimisi riikides, kus tehingute tegemiseks kasutatakse kaardi magnetriba. Ole eriti tähelepanelik, kui kasutad sularahaautomaati Tais, Indias, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis või Venemaal. Ära riku oma reisi!

Nõuanne

Võimalusel kasuta lisakaitset pakkuvaid maksevahendajaid (PayPal, AliExpress jne). • Arvesta, et lapsed ei oska hinnata internetikaupmehe usaldusväärsust. Seega tee laste jaoks vajalikud ostud koos nendega, et olla kursis oma kontol toimuvaga. Jälgi, et kaardiandmed mõne kaupmehe süsteemi ei salvestuks, sest veebilehele taas sattudes võib laps sooritada uue ostu, tehes seda automaatselt salvestatud andmetega. Kui midagi tundub valesti… • Sularahaautomaadist raha välja võttes tunned kaarti masinasse pannes tõrget või märkad automaadi puhul midagi ebatavalist? Masinale võib olla paigutatud kopeerimisseade.

Pangakaart on võti sinu rahakotti Soovitus Tee endale harjumuseks kontrollida oma konto väljavõtet perioodiliselt – ka siis, kui sa oma kaarti vahepeal kasutanud ei ole –, sest tehingute vaidlustamise aeg on piiratud ja tehingute puhul, mis avastatakse liiga hilja, ei saa pank enam aidata. Kontot kontrollides vaata analüüsiva pilguga üle ka kaardi limiidid.

INVE ST EERI – NR 2/20 15

• Enne andmete sisestamist erinevatel internetilehtedel veendu lehe turvalisuses ja kaupmehe usaldusväärsuses. Internet pakub selleks hulgaliselt võimalusi (kontrolli, kas kaupmehel on välja toodud kontaktid, vaata üle teiste kasutajate kogemused jms). • Tasuta ja/või soodsama hinnaga tutvumisperioodiks sõlmitud lepingute tingimusi tasub lugeda tähelepanelikult, sest neisse võib olla sisse kirjutatud tasuline perioodiline tellimus. Hiljem seda vaidlustada ei saa, sest oled juba tingimustega nõustunud. Lisaks võib perioodilisest tellimusest vabanemine olla tülikas protsess. • Eelista kaupmehi, kelle juures saab ennast kasutajaks registreerida. Nii tagad tehingute ajaloo säilimise.

• Automaat „sööb” kaardi. • Konto väljavõttel on tehingud, mida sa ei oska põhjendada. …palu pangal otsekohe oma kaart sulgeda Kui pangaga ei õnnestu kohe ühendust saada, blokeeri kaart internetipangas ning saada pangale kiri kaardi sulgemiseks ja uue tellimiseks. Juhul kui need võimalused puuduvad, on abiks MasterCardi hädaabinumber: +1 636 722 7111. Pea meeles, et iga viivitatud minut on võimalus kellegi teise jaoks. Pangakaart on võti sinu rahakotti. Hoides seda turvaliselt nagu oma koduvõtitki säästad end asjaajamisest ning aja- ja närvikulust. Panusta oma aega pigem elu nautimisele ja kaardimakse võlude hindamisele! 52

Triobet Business Club on kõik, mida üks tõsine jalkafänn mängule kaasaelamiseks vajab - parimad istekohad A. Le Coq Arenal, värskendavad joogid, maitsvad söögid ja mõnus seltskond!

PARIMAD ISTEKOHAD

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

Parimad kohad küljetribüüni keskmises sektoris

Veinid, õlu, karastusja kuumad joogid

Külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik

TELEÜLEKANDED Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt

Naudi juba järgmist Eesti koondise mängu Triobet Business Clubis 14. juunil 2015, kui toimub EM-valikmäng

EESTI VS SAN MARINO Triobet Business Clubi pilet 95€ / Pääsmeid saab osta Piletilevist.

Peatoetaja:

Suurtoetajad:

Toetajad:

Meediapartnerid:

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Krüptorahandus

Ülevaade

ON MÖÖDUNUD PEAAEGU AASTA SELLEST, KUI LHV ASTUS ESIMESE SAMMU KRÜPTORAHANDUSMAAILMA POOLE. MIDA TÄHELEPANUVÄÄRSET ON SELLE AJA JOOKSUL JUHTUNUD? Pangad tulevad kaasa LHV ei ole enam kaugeltki ainus pank, kes krüptoraha tehnoloogiaga tegeleb. Viimase aasta jooksul on Saksamaal asuv Fidor Bank alustanud krüptopangaprojekti koostöös Krakeniga ning Šveitsi pank UBS on asutanud blockchain’i-labori.

TEKST: ASSE SAUGA

LHV krüptorahanduse ekspert INVE ST EERI – NR 2/20 15

VEEL AASTA TAGASI tekitas sõna bitcoin väga paljudes kõhedust ja kahtlusi, sest värskelt olid meeles nii varjuinterneti eBay ehk Silk Roadi sulgemine kui ka maailma suurima bitcoin’i-vahendaja MtGoxi pankrotist eskaleerunud hinnalangus. Kuid vaikselt hakkasid üha rohkem pead tõstma erinevad idufirmade kommuunid ja tehnoloogiafännid. Viimased leidsid uurides ja õppides üha rohkem kindlust, et bitcoin pole ühepäevaliblikas, mis tuleb ja läheb, vaid tegemist võibki olla revolutsioonilise leiutisega. Tehnoloogia ei kukkunud kokku ka peale häkkerite rünnakuid ja pankade vastuseisu ega ka pärast FBI suurt reidi Silk Roadile ning maailma suurima vahendaja MtGoxi pankrotistumist. Lisaks olid välja ilmunud paljud katsetajad ja lihtsa raha otsijad: käimas oli erinevate regionaalsete krüptorahade asutamise buum ja popid olid ka muud kiire ebavõrdse rikastumise eesmärgil loodud skeemid, milles krüptoraha kasutati ühe elemendina.

Krüptorahandus muutus vaikselt aktuaalsemaks ka regulaatorite poolel, sest siit-sealt tekkis päringuid küsimustega, mis see on, kuidas käituda, millise regulatsiooni alla paigutada jne. Ei midagi revolutsioonilist. Veel Vaadates krüptorahadest suurimat, bitcoin’i, näeme, et kurss traditsiooniliste valuutade suhtes on olnud peale viimast suuremat langust 2014. aasta esimesel poolel, mil hind langes 1000 eurolt 500 euroni, võrdlemisi stabiilne ja kõikunud 200–300 euro juures. Seejuures vähenes kogu bitcoin’i-turu väärtus 36 protsenti. Kuid need on ka ainsad numbrid, mis on vähenenud, seega pole muretsemiseks põhjust. Oluliselt on maailmas suurenenud bitcoin’i aktsepteerivate kaupmeeste arv – neid on tänaseks kokku üle 88 000, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui aasta tagasi. Kaupmeeste aastakäive bitcoin’ides on suurenenud tervelt 78 korda, ulatudes 160 miljardini. Bitcoini sularahaautomaatide arv maailmas on tõusnud kaheksa korda, ulatudes ligi 54

400-ni. Erilist märkimist väärib krüptorahandusse tehtud investeeringute maht. See on tõusnud neli korda viimase aasta jooksul, ületades tänaseks 700 miljoni euro piiri. Ennustatakse, et järgnevate aastate jooksul suureneb investeeringute maht veel kordades. Investeeringute peamine hankija on endiselt Põhja-Ameerika. Ligi pool kogu maailma investeeringutest krüptorahatehnoloogiatesse on voolanud Ameerika Ühendriikidesse, millest omakorda pool Silicon Valleysse. Viimastel kvartalitel on lisaks Ameerika Ühendriikidele, Kanadale ja Euroopale pildile tulnud ka 55

sellised piirkonnad nagu Aasia, LõunaAmeerika ja Aafrika. Ligi kaks korda on kasvanud uute idufirmade arv: enam kui 103 firmat üle maailma on investeerinud krüptoraha-

Uuenduste vastuvõtmise elukaar

Uuendajad

Varajased kasutajad

Suurenev enamus

Arenguruumi jagub Kogu krüptorahanduse ökosüsteem on täna veel vaiksemas avastamisvõi arendusperioodis: kõik numbrid peale ühiku enda väärtuse on suurenenud. Kui vaadata innovatsiooni adopteerimise graafikut, siis krüptorahandus kõigub alles esimese ja teise tsükli vahel.

Vähenev enamus

Sabassörkijad

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Ülevaade

Eesti ja bitcoin Viimase aasta jooksul pole meil suuri muutusi toimunud. 2014. aasta novembris asutati Eesti Krüptoraha Liit, mille eesmärk on seista krüptoraha pooldajate eest, edendada teadmisi ja püüda jõuda selgusele regulatsioonide osas. Avalik sektor on pigem võtnud jäiga hoiaku. Liit on korraldanud paar väiksemat kohtumist ja kaks suuremat krüptorahandusega seonduvat konverentsi, viimane neist oli Coinfest, mis on osa ülemaailmsest krüptorahandusürituste sarjast. Teame ka vähemalt ühte blockchain’i arendavat idufirmat Ignite.

tehnoloogiatesse ning töötavad täna välja uusi tooteid ja teenuseid, mis juba vaikselt hakkavad ilmavalgust nägema. Mõned suuremad näited on hiljuti 50 miljoni dollari võrra investeeringuid tõstnud finantstehnoloogiaettevõte Circle, LHV panga partnerid Coinbase ja Coinfloor ning väiksemad tegijad nagu sõnumiedastusäpp GetGems, P2P-laenuplatvorm BTCJam ja autonoomne hajutatud krüptorahavahetaja ShapeShift. Mobiilimaksete valdkonnas oleme ka ise ilma tegemas – alustasime äsja piiratud seltskonnaga oma uue mobiilimakseplatvormi Cuberi testimist. Cuber on block-

Bitcoin on viie a a seda, kuidas me l chain-tehnoloogia peale ehitatud colored coin’i tehnoloogial põhinev platvorm, mille abil saab väärtusi liigutada eurodes, dollarites või mõnes muus riiklikus vääringus. Ei piirdu ainult rahandusega Bitcoin’i-süsteemi aluseks olev blockchainandmebaas ja selle erinevad ehitamis-

INVE ST EERI – NR 2/20 15

meetodid on loonud võimaluse luua ja disainida täiesti uusi süsteeme, mida me seni veel näinud pole ja mis tulevikus lahendavad ilmselt väga paljusid tänaseid aktuaalseid probleeme. Näiteks on viimase aasta jooksul ellu kutsutud sellised projektid nagu hajutatud virtuaalriigiplatvorm Bitnation või ka oma testperioodi lõpus olev uus programmeerimiskeel ja tarkvaraarendusplatvorm Ethereum ning äriandmete hoidmise ja talletamise platvorm Factum. Kõik need on märkimist väärivad ja väga suure tulevikupotentsiaaliga projektid. Arenguid on näha ka hariduse edendamise poolel. Kaks aastat tagasi tegi bitcoin’i- ja blockchain’i-teemalise kursuse pakkumisega algust Nicosia ülikool Küprosel. Tänaseks saab krüptorahatehnoloogiat õppida ka erakoolis Blockchain University ja Silicon Valleys asuvas Draper Universitys. Paljud ülikoolid üle maailma lisavad üha rohkem oma õppeprogrammidesse ka bitcoin’i puudutavat. Kui vaadata regulaatorite vaatenurgast, siis viimase aastaga pole midagi drastiliselt muutunud. Erinevad riigid on konkreetsemalt oma seisukohad välja öelnud, Soome on bitcoin’i käibemaksust

vabastanud, New Yorgis käib Bitlicense’inimelise regulatsiooni väljatöötamine ja Euroopa komisjon väidetavalt koostab üleeuroopalist seisukohta bitcoin’i reguleerimise osas. Üldisemalt võib öelda, et seisukohad jagunevad kolmeks: üks osa riike pole bitcoin’i ja blockchain’i kasutamist piiranud, nagu USA, Holland ja Inglismaa, teised pigem piiravad seda, 56

Bitcoin’i kasutamine maailmas

Vaba kasutamine Piiratud kasutamine Reguleerimata Keelatud

Kaks pealinna Hollandis on läinud koguni nii hästi, et kahte linna – Arnhemi ja Amsterdami –

ja arengufaasis, mis võib kesta veel mõned aastad. Kui tuua võrdluseks internet, siis umbes 20 aastaga on internet ehk piiramatu ligipääs informatsioonile jõudnud läbi erinevate rakenduste pooleni maailma elanikkonnast. Blockchain’i eluiga on juba viis aastat, kuid et infrastruk-

peetakse Euroopa bitcoin’i-pealinnaks. Mõlemas linnas saab kõik oma igapäevased toimetused, alates leiva-piima ostust kuni telefoni- ja üüriarve maksmiseni, aetud bitcoin’ides. Tänavate kaupa kaupmehi aktsepteerivad bitcoin’e ning avatud on ka bitcoin’i-esindused, nö saatkonnad. Kokkuvõtteks võib öelda, et krüptorahanduse ökosüsteem on tugevas kasvu-

tuur ja informatsioonivõrgustik on juba ees olemas, läheb tehnoloogia levikuga ilmselt oluliselt kiiremini. Internet on 20 aastaga muutnud seda, kuidas me liigutame informatsiooni. Bitcoin on aga viie aastaga muutmas seda, kuidas me liigutame väärtust. Ja tulevikus muudab bitcoin veel kord seda, kuidas me liigutame informatsiooni!

nagu Venemaa, Hiina ja Euroopast kahjuks ka Eesti, kolmas osa riike aga pole seni oma seisukohta veel avaldanud.

Raamatud Viimase aasta jooksul on bitcoin’ist ilmunud sellised raamatud nagu süvatehniline „Mastering Bitcoin” ja „Blockchain – Blueprint for a New Economy”. Mõlemat saab laenutada LHV raamatukogust.

a astaga muutmas e liigutame väärtust 57

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Nõuanne

TEKST: TRIIN URVISTE

Kaitse toodet!

INTELLEKTUAALNE OMAND TÄHISTAB ÕIGUSI MÕTTE- JA LOOMETEGEVUSE TULEMUSTELE. IGA ETTEVÕTJA PEAKS JUBA VARAKULT MÕTLEMA INTELLEKTUAALOMANDI KAITSMISELE, SEST SEE ANNAB KONKURENTSIEELISE NING TAGAB ÕIGLASE TULU SAAMISE OMA LOOMETEGEVUSELT.

INTELLEKTUAALOMANDI õigused on mõeldud edendama innovatsiooni ja loovust ning kaitsma ettevõtjaid pahauskse ja ebaausa äritegevuse vastu. Patendiameti väikeettevõtjate nõustamise talituse juhataja.

Mis on intellektuaalomand? Selle õigused jagunevad kolmeks: tööstusomand, autoriõigus ja autoriõigu-

Mis on intellektuaalomand? Kaubamärk Autoriõigus

Intellektuaalomand

Autoriõigusega kaasnevad õigused Tööstusomand

Tööstusdisainilahendus

Geograafiline tähis Mikrolülituse tüpoloogia Domeeninimi Ärisaladus

INVE ST EERI – NR 2/20 15

Patent

Leiutis Kasulik mudel

sega kaasnevad õigused. Autoriõigus tekib teose loomisel ning selle eesmärk on kaitsta kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorit tema teose loata kasutamise eest. Tööstusomand tähistab õigusi leiutistele (patendid ja kasulikud mudelid), kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituse topoloogiatele. Tööstusomandi puhul on oluline meeles pidada, et õigus omandile kehtib alati seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja seda kaitstakse alati konkreetse riigi territooriumil. Tugeva intellektuaalomandiportfelli loomiseks tuleks lähtuda komplekskaitse põhimõttest. See tähendab, et ettevõte kaitseb oma toote tehnilise lahenduse patendi või kasuliku mudeliga, toote väliskujunduse tööstusdisainilahendusega ning tootenime kaubamärgiga. Vaidluste vältimiseks tasub tähelepanu pöörata ka ettevõtte käsutuses olevale ärisaladusele (mistahes oskusteave, tootmissaladused, 58

FOT O: ERA K OGU

Eesti ettevõtete intellektuaalomandiportfellid Raybike OÜ on 2012. aastal Ajujahi konkursi võitnud ainulaadse juhtimismehhanismiga kolmerattaline tõukeratas, mis sobib nii igapäevaseks liikumiseks kui ka keerukamate trikkide sooritamiseks. Ühtlasi on Raybike esindatud Milanos toimuval EXPO maailmanäitusel. Ettevõtte intellektuaalomandiportfelli kuulub: Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärk; tehniline lahendus on kaitstud Eestis kasuliku mudelina ning lisaks on esitatud rahvusvaheline patenditaotlus; registreeritud domeeninimi.

turundus- ja müügistrateegiad), mida saab kaitsta mitmesuguste lepingutega. Miks on kaitsmine oluline? Kindlasti võib ettevõtjal tekkida küsimus, miks peaks raha kulutama intellektuaalomandi kaitsmisele ja kas investeering tasub ennast ära. Üks olulisemaid põhjuseid on kaitsmine kopeerimise vastu. Nimelt kulutatakse uute lahenduste loomisel teadusuuringuteks ja arendustöödeks suuri summasid ning ka toote juurutamine tootmisse nõuab alati märkimisväärseid investeeringuid. Kaitse puudumisel saavad konkurendid kopeerida ettevõtja uusi tooteid, tegemata nende väljatöötamiseks kulutusi, ning müüa neid odavama hinnaga, mis tähendab, et tootesse investeerija jääb ilma tulust, mida oleks võinud oma toote pealt teenida. Näiteks takistab patendiga või kasuliku mudeliga saadav ainuõigus konkurentidel toota, levitada või müüa samu tooteid ning registreeritud kauba59

märk annab õiguse keelata teistel isikutel kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamise samas tegevusvaldkonnas. Intellektuaalomandi õiguste strateegiline kasutamine on tugev alus koostöösuhetele ning uute finantseeringute ja riskikapitali leidmiseks. Lisaks aitab see kaasa parema maine kujunemisele, ettevõtte turuväärtuse suurenemisele ja uutele turgudele sisenemisele. Kaitstud intellektuaalomand on ühtlasi ettevõtte vara, mida saab müüa ja millega on võimalik sõlmida kasulikke litsentsija frantsiisilepinguid. Ei tasu alahinnata tööstusomandi andmebaasidest saadava informatsiooni olulisust, kuna see aitab tõsta ettevõtjate teadlikkust tehnoloogia trendidest, identifitseerida potentsiaalseid arenguvaldkondi, analüüsida konkurentide tegevust ning seeläbi säästa uuringuteks ja arendustöödeks kuluvaid ressursse. Lõpuks võib intellektuaalomandi õiguste omamine olla kellelegi ka

Defendec OÜ on 2006. aastal asutatud innovatiivne ettevõte, mis arendab traadita sensorvõrkude tehnoloogial põhinevaid jälgimissüsteeme kaitsesektorile ja kriitilise infrastruktuuriga ettevõtetele. Näiteks kasutatakse Defendeci loodud Smartdec-lahendust NATO ja Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisel. Ettevõtte intellektuaalomandiportfelli kuulub: Eestis, Euroopa Liidus ja USA-s registreeritud kaubamärk; toote tehniline lahendus on kaitstud Eestis kasuliku mudelina ja patendiga, USA-s patendiga, esitatud on Soome, Euroopa ja rahvusvaheline patenditaotlus; registreeritud domeeninimi. I NVE STE E RI – NR 2/2015

Nõuanne

FOT O: S C A N P I X

Bole OÜ on 2010. aastal asutatud ettevõte, mis toodab puidu looduslikku kõverust järgivaid põrandalaudu. Bolefloori põrandad esindavad Eestit Milanos toimuval EXPO maailmanäitusel. Ettevõtte intellektuaalomandiportfelli kuulub: Eestis, Euroopa Liidus, Mehhikos ja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärk; tehnilised lahendused on kaitstud Eestis kasulike mudelitena ja patentidega, samuti on esitatud rahvusvaheline patenditaotlus; registreeritud domeeninimi.

auasjaks ja võimaluseks jäädvustada oma nimi ajalukku.

Kuhu pöörduda? Tööstusomandi registreeritavuse ja õiguskaitse alal saab tasuta nõu Patendiametist. Ühtlasi saavad huvilised soovi korral osaleda Patendiameti tasuta seminaridel. Tööstusomandi registreerimistaotluste koostamisel võib abi saamiseks pöörduda patendivolinike poole. Infouuringuid saab tellida nii Patendiametist, patendivolinikelt kui ka Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuselt. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta saab täiendavat informatsiooni Eesti Autorite Ühingust, Eesti Fonogrammitootjate Ühingust või veebikeskkonnast autor.ee. INVE ST EERI – NR 2/20 15

Millele tähelepanu pöörata? Ettevõtte intellektuaalse vara kaitsmisel on oluline alustada ettevõtte vajadustele vastava intellektuaalomandistrateegia väljatöötamisest. Selleks tuleks esmalt teha inventuur ettevõtte intellektuaalomandi vara seas ning teha selgeks, milliseid tooteid või lahendusi soovitakse kaitsta ja millistel turgudel on vaja kaitset taotleda. Näiteks ei pruugi õiguskaitse taotlemine osutuda tulutoovaks lühikese elueaga ja ärilise perspektiivita toodete puhul. Samuti tasuks hoolikalt kaaluda, millistel turgudel õiguskaitset vajatakse, kuna kõikjal ei pruugi olla nõudlust konkreetse toote või teenuse järele. Intellektuaalomandi strateegia planeerimisel ei tasu alahinnata ettevõtte intellektuaalse vara kaitsmiseks vajaminevaid kulutusi. Lisaks taotluse esitamise lõivule tuleb arvestada ka kulutustega taustauuringutele, patendivoliniku teenustele ja õiguskaitse kehtivuse pikendamisele. Enne õiguskaitse taotlemist ja inves-

teerimisotsuste tegemist on oluline teha taustauuringuid, mis võimaldavad kaardistada olemasolevaid tehnilisi lahendusi ning vältida teiste õiguste rikkumist ja kohtuvaidlusi. Selleks sobivad hästi patendiandmebaasid või kui endal aega napib, võib otsingu tellida Patendiametist, patendivolinikult või Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuselt. Kindlasti tuleb meeles pidada, et kaitstavat lahendust ei tohi enne õiguskaitse taotlemist avalikustada, kuna see rikub uudsuse nõuet. Sageli eksitaksegi selle vastu ning enne patenditaotluse, kasuliku mudeli taotluse või tööstusdisainilahenduse taotluse esitamist tutvustatakse oma toodet messidel ja konkurssidel või kirjutatakse sellest ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Taustauuringud ja eeltööd on olulised ka kaubamärgi väljatöötamisel, kuna hea kaubamärk peab olema eristusvõimeline ja silmapaistev. Lisaks tasub kaubamärgi valikul kontrollida, kas vastav domeeninimi on vaba. Ainuõiguse rikkumise riski vähendamiseks tasub pidevalt teha turu järelevalvet ning teavitada konkurente oma intellektuaalomandi kaitsest. 60

FOT O: T RI I N RA A

Ühiselt

KUI KINNISVARASSE INVESTEERIMINE NÕUAB ENAMASTI SUUREMAT SUMMAT, SIIS LOIT LINNUPÕLD LÕI INNOVAATILISE CROWDESTATE.EU PORTAALI, MIS PAKUB VÕIMALUST IGAÜHELE JA MIINIMUMSUMMAKS ON 100 EUROT. SÜSTEEM ON TEGELIKULT lihtne: huviliste investorite raha kogutakse kokku, leitakse kasumit tõotav projekt, ehitatakse see valmis, müüakse maha ja kasum jagatakse omavahel laiali. Aga loomulikult on selle kallal oluliselt rohkem tööd, kui esmapilgul paistab.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 2/20 15

Analüüs eeskätt Crowdestate jälgib kinnisvaraturul toimuvat pidevalt. Kui leitakse atraktiivne investeerimisobjekt, alustatakse

kinnisvaraomanikuga läbirääkimisi. Peale broneerimislepingu sõlmimist viib Crowdestate läbi investeerimisobjekti põhjalikuma taustakontrolli, et veenduda müüja poolt esitatud andmete õigsuses. Samuti hindab Crowdestate investeerimisobjektiga seonduvaid riske ning koostab turutingimustega kooskõlas oleva finantsmudeli. „Loomulikult on kinnisvaraäris ka omad riskid,” ütleb Loit Linnupõld, aga just põhjalik analüüs on see, millega 62

Ettevõte Heina 5 investeerimisvõimalus püstitas täismärkimise kiiruse osas rekordi. Investeerimisvõimaluse täitus vaid loetud minutite jooksul.

peaks saama neid juhtida. „Töösse on läinud üheksa projekti, aga läbi olen analüüsinud 130.” Linnupõllu sõnul on uutel ja tundmatutel arendajatel raske oma projekti maha müüa. „Eelduseks on ikkagi varasem kogemus,” kinnitab ta. Väga suure kaaluga on näiteks see, kui edukas on olnud eelmüük. Kui põhjalik analüüs kinnitab lõpuks ikkagi, et projekt on atraktiivne, antakse huvilistele teatud kokkulepitud aeg pakkumisega tutvuda ja teha seejärel otsus, kas investeerida või mitte. Linnupõllu sõnul ennustab rahakogumise edukus suuresti ka selle, kuidas projekt kokkuvõttes õnnestub. „Rahvas on targem kui ükskõik milline ekspertide rühm. Kui ikka sadakond inimest oma rahakotiga hääletab, siis sellel häälel on kaalu.” Kui investeerimishuvilisi on piisavalt, ostab Crowdestate kinnisvaraobjekti ära. Riskide maandamiseks, aga ka selguse huvides luuakse iga projekti puhul uus ettevõte. Crowdestate’i rolliks jääb investeerimisperioodi ajal selle ettevõtte töö 63

korraldamine ja lõpuks müügiprotsessi läbiviimine. Iga investeeringu tegemisel lepivad Crowdestate’i liikmed kokku tähtaja, millal soetatud investeering realiseeritakse. Ka 100 eurot on raha Hiljemalt pool aastat enne investeerimisperioodi lõppu alustab Crowdestate kinnisvaraobjekti müümise protsessi.

Raua 25 Keskmise investeeringu suuruseks oli 2118 eurot. Väikseimaks üksikuks investeeringuks oli jällegi 100 eurot, suurimaks aga 25 000 eurot. Rahastamisel osales kokku 119 Crowdestate’i liiget.

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Ettevõte

Rootsiküla 1 Eeldatav tootlus on 28,1 kuni 34,6 protsenti. Sipelga 3 Esimene projekt, mis märgiti sajaprotsendiliselt täis. Tedre 53 119 huvilist investeerisid kokku 158 000 eurot.

Toompuiestee 13 Crowdestate’i liikmetelt kaasati 263 000 eurot, mis on umbes kümnendik projekti kogumaksumusest. Prognoositav netotulu on 12,26% aastas. Projekti pikkus on kaks aastat.

INVE ST EERI – NR 2/20 15

Kinnisvaramüügist saadud kasum jaotatakse investorite vahel proportsionaalselt nende poolt tehtud investeeringutega. Antud idee peale tuli Linnupõld oma varasema töö kaudu. Ta on olnud investeerimispankur ja müünud investeerimistooteid. Kliendid on avaldanud soovi kinnisvarasse investeerida ning tänapäevane interneti areng ja digiallkirjastamine ongi loonud võimaluse kiirelt tegutseda ja

tuhandete inimeste soovid kokku panna. Crowdestate on võitnud järjest rohkem populaarsust. Kui alguses tuli 200 000 euro kogumiseks oodata kaks nädalat, siis nüüd kulub selleks vaid mõni loetud minut. Ühte projekti kaasatakse 100 kuni 150 investorit, kelle keskmine panus on 750 eurot. Kes need inimesed on? „Täiesti tavalised inimesed, näiteks õpetajad, kes võivad investeerida ühte projekti 100 eurot,” täpsustab Linnupõld. Investeerimishuvilisi ja raha on tegelikult palju rohkem kui investeerimisvõimalusi. „Pudelikael on kümne atraktiivse objekti leidmine,” kinnitab Linnupõld, kelle sõnul on neid hetkel töös seitse. Mees kinnitab, et on kõikide projektide puhul pannud mängu ka oma raha. Investeeringute tootlused on Linnupõllu sõnul väga erinevad. „12 on kõige madalam, aga see võib olla ka 50 protsenti,” lisab ta. Ühe investeeringu ajaline pikkus on aasta kuni kaks, kuid ärihoonete pu64

Buumi pole, aga midagi toimub Kommenteerides tänast seisu kinnisvaraäris ütleb Linnupõld, et pole hullu midagi. „Kui teed mõistliku projekti, siis on tarbija olemas.” Kui võrrelda 2000. aastate keskpaiga buumiga, kui laenu sai igaüks ja pangad rahastasid arenduste

puhul ka maaostu ja kommunikatsioonide väljaehitamist, siis täna on pangad palju nõudlikumad ning oma rahakotiraudasid peab palju rohkem avama nii eraisikust korteriostja kui ka arendaja. Arendaja jaoks ongi Crowdestate suurepärane võimalus täiendava raha kaasamiseks ja oma riskide maandamiseks. Ettevõtjad saavad kaasata puuduoleva kapitali ning jagada nendega projekti realiseerimisest teenitavat kasumit. Küll aga on kõik atraktiivsed projektid kahjuks pealinnas. Linnupõllu sõnul on ta küll ringi vaadanud Tartus ja uurinud tööstusobjekte Ida-Virumaal, aga tehinguid pole tulnud. „Ei ole mõtet investeerida, kui ehitushind on igal pool üks, aga müügihind lõpuks kümme korda odavam,” lisab Linnupõld. Lisaks on tal on soov enda loodud platvormiga ka Eestist välja minna. Selleks tuleb igas riigis kaasata meeskond, kes tunneb kohalikke olusid. Linnupõld usub siiski, et eestlane tahab investeerida Eestis.

Vigade parandus

Progressiivsete fondide tulemused

Eelmises „Investeeri” numbris (1/2015) avaldatud artikli „Tulemus” juures esitatud graafiku selgituses on ekslikult kirjas „SEB Energiline Pensionifond“ kuigi graafik kujutab SEB Progressiivse Pensionifondi tootlust. Esitame siinkohal graafiku uuesti korrektsete selgituste ja tootlustega. Palume eksituse pärast vabandust!

250 %

Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondide kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmised tootlused on järgmised (protsentides):

175 %

hul võib see olla ka pikem. Küll aga tuleb arvestada, et raha on kinni kogu investeerimisperioodi jooksul, kui just vahepeal ei õnnestu oma investeering kellelegi teisele maha müüa. Loit Linnupõld mõtiskleb, et sellised ühisrahastusprojektid võivad ühel hetkel hakata kujundama ka elukeskkonda. „Näiteks tahavad ühes piirkonnas elavad inimesed oma kodu lähedale kohvikut. Nad võivad raha kokku koguda ja algatada vajalikud planeeringud, kuni selleni välja, et leitakse kinnisvaraarendaja, ehitatakse soovitud hoone valmis, leitakse sinna kohvikupidaja ja ollakse ise kohviku kliendid,” kirjeldab Linnupõld protsessi.

 LHV Pensionifond L: 3,15%; 6,69%; 5,52%;  Swedbank Pensionifond K3: 5,04%; 7,05%; 5,56%;  Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50: 5,63%; 6,84%; 4,73%;  SEB Progressiivne Pensionifond: 4,14%; 4,92%; 3,79%. 65

Andmed on esitatud pensionifondide tegevuse esimese täiskalendriaasta algusest (s.o 31.12.2002) viimase täiskuu lõpuni (s.o 30.04.2015). Nordea Pensionifond A tulemusi graafikul ei ole, sest fond alustas tegevust hiljem.

Kommentaar Iga täiendav lahendus aitab parandada turul efektiivsust ja kaasata ringlusesse muidu kontol seisvat deposiiti. Crowdestate’i portaal on positiivne eelkõige seetõttu, et pakub väikeinvestorile alternatiivi investeerimisotsuse langetamisel. Alati ei pea ostma avalikult kaubeldavaid aktsiaid või hoidma raha kontol. Aga nagu iga investeeringu puhul, tuleb arvestada riskidega. Investeerimisotsuse teeb igaüks ise ja sellega võtab ka vastutuse. LHV tervitab uuenduslikke lahendusi. Arko Kurtmann, LHV äripanganduse juht

225 % 200 %

150 % 125 % 100 %

1.01.2004

1.01.2006

1.01.2008

1.01.2010

1.01.2012

1.01.2014

Esitatud teave ei ole investeerimissoovitus või –nõustamine ega üleskutse väärtpaberitehingute tegemiseks. Tutvu põhjalikult LHV pensionifondide prospekti ja selles täpsustatud riskidega. Vajadusel pea nõu asjatundjatega. Vaata lisainfot ja prospekti lhv.ee/pension. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Trend

Raha robotitele

FOT O: C ORBI S

SAGELI SEOSTUB ROBOTIGA INIMESESARNANE MONOTOONSELT RÄÄKIV MASIN, MIDA KOHTAME RAAMATUTES JA ULMEFILMIDES. TÖÖSTUSES ON ROBOTID AGA AMMU RAAMATUTEST JA FILMIDEST REAALSESSE ELLU KOLINUD MASINAD, MIS MITMETES TÖÖSTUSHARUDES ASENDAVAD MASSILISELT INIMTÖÖJÕUDU. Mis on tööstusrobot? Tööstusrobotid on kontrollitavad masinad, mis töötavad vähemalt kolmel teljel ja reageerivad programmeeritud situatsioonidele. Globaalselt on kasutuses 1,5 miljonit tööstusrobotit, peamiselt autoja elektroonikatööstuses. Keskmine tööstusroboti hind on ligikaudu 40 000 eurot.

TEKST: MIKK TARAS

LHV fondijuht INVE ST EERI – NR 2/20 15

ROBOTID VÕETI esimesena kasutusele autotööstuses, kus ühe sõiduauto valmistamiseks kulub täna vähem kui 24 inimtööjõutundi. Suurema osa tööst teevad ära tööstusrobotid, ehitades, värvides ja liigutades autosid tootmisliinil inimesest efektiivsemalt. Vähem eksimusi Masinliku töö puhul on paratamatu, et varem või hiljem inimene eksib. Robotite üks peamisi eeliseid inimese ees on väiksem veaprotsent tootmisel. Robotid ei kurda väsimuse üle ega vaja söögipause või valgust, vaid teevad igavat ja rutiinset tööd fookust kaotamata. Võrreldes inimtööjõuga on robotid liinitööl veakindlamad, kiiremad ja odavamad. Saksa suurima autotööstuse Volkswageni personalijuhi sõnul peab Saksamaal tehasetöölisele maksma 40 eurot tunnis. Hiina tehasetöölise tunnihind jääb kümne euro kanti. Inimestega sarnaselt tööülesandeid tegeva tööstus-

roboti tunnihind jääb aga vahemikku kolm kuni kuus eurot. Tööstusrobotid on enim levinud autoja elektroonikatööstuses, kus koostisosade kokkupanek nõuab täpsust, mida robotid teevad üliinimliku kiirusega. Hollandi ettevõte Philips toodab habemeajamismasinaid 128 robotiga, mille tööd kontrollivad üheksa töölist. Maailma suurim elektroonikatootja Foxconn asendab Hiinas igal aastal kümneid tuhandeid töötajaid robotitega, mistõttu tööstusroboteid otsustati hakata tootma ettevõttesiseselt. Robootikas on maailma jaoks suunanäitaja Jaapan, kus robotite kasutuselevõtt algas 1970.–1980. aastatel. Sel perioodil tekkis Jaapanis probleem tööjõu puudusega, kasvas palgasurve ja suurenes vajadus tootlikkuse kasvu järele. Samuti hakkas autotööstus tootmisel erilist rõhku panema kvaliteedile. Ühe lahendusena võeti kasutusele tööstusrobotid, mis aitasid jaapanlastel laiendada madalate kuludega tootmist, parandasid töö kvaliteeti ja võimaldasid 66

Robotite riik Jaapan Jaapani tööstusettevõtted kasutavad täna 323 robotit 10 000 töötaja kohta. Maailmas on tootmisliine rohkem automatiseerinud vaid Lõuna-Korea, kus töötab 437 robotit 10 000 töötaja kohta. Euroopa riikides on keskmiselt 80 tööstusrobotit 10 000 töötaja kohta. Euroopa keskmisega võrreldes on tootmist kolm kuni neli korda rohkem automatiseerinud Saksamaa. Kokku töötab maailmas umbes 1,5 miljonit tööstusrobotit. Tööstusrobotite turul on oodata kasvu eelkõige kahest kohast: arenevatelt turgudelt ja muudest tööstusharudest väljapool juba suuresti automatiseeritud autotööstust. Esiteks on Hiina silmitsi sarnaste probleemidega, mis vaevasid Jaapanit 1980. aastatel. Tootmiskulud kasvavad ja toodangu kvaliteet vajab parandamist. Kasvav palgasurve ja üha keerulisem tööstustoodang suurendab Hiinas oluliselt vajadust tööstusrobotite järele. Möödunud aastal müüdi Hiinas iga neljas tööstusrobot maailmas. Lisaks Hiinale on järgnevate aastate jooksul oodata tööstusrobotite müügimahtude mitmekordistumist ka teistes arenguriikides.

F O T O : C O RBI S

püsida eksportturgudel konkurentsivõimelisena.

nurkade alt, milleks inimkäed ei ole suutelised. Toiduainetööstuses toodetakse kaupa inimkäsi kasutamata. Meditsiinitööstuses on robotkäed inimkätest tundlikumad. Tahame targemaid roboteid Samas tuleb tunnistada, et väljaspool tööstussektorit on robotid suuresti veel liiga rumalad või liiga kallid. Kuid ka sinna suunatakse suuremahulisi investeeringuid, mis peaks lähima kümnendi jooksul raputama mitmeid sektoreid. Näiteks Google on viimaste aastatega ostnud kaheksa robootikaettevõtet. Muuhulgas arendab ettevõte välja isesõitvat autot. Google’i innovatsioonivõimet ja finantseerimisvõimalusi

LHV investeerib KUKA robotitesse LHV Maailma Aktsiad Fond ja privaatpanganduse kliendid on investeerinud KUKA aktsiatesse. Neljast suurimast robotitootjast on KUKA ainus täielikult tööstusrobotitele keskenduv börsiettevõte, mille suurimad kliendid on kasumlikud Saksa autotööstused Volkswagen, BMW ja Daimler. Sarnaselt üldise trendiga kasvab ka KUKA robotite müük kõige kiiremini väljapool autotööstust ning roboteid müüakse meditsiini-, toiduaineja teistele tööstusharudele.

Kokku töötab maailmas 1,5 miljonit tööstusrobotit Teiseks on tehnoloogia areng teinud tööstusrobotid piisavalt paindlikuks ja tundlikuks, nii et neid võetakse järjest rohkem kasutusele väljapool traditsioonilist autoja elektroonikatööstust. Robotid leiavad rohkem rakendust meditsiini-, logistika-, põllumajandus-, toiduaineja isegi filmitööstuses. Näiteks filmiti auhinnatud Hollywoodi film „Gravity” tööstusrobotitega, mis võimaldavad filmida 67

arvestades on vaid aja küsimus, millal robotid hakkavad autode tootmise kõrval neid ka juhtima. Kokkuvõttes on kasvav automatiseerimine tööstuses konkurentsivõime säilitamise seisukohast vältimatu trend ja sellesse on võimalik investeerida läbi tööstusrobotite tootjate.

Neli vaala Tööstusrobotite turgu kontrollivad neli suuremat tootjat: Fanuc (Jaapan), Yaskawa (Jaapan), ABB (Šveits-Rootsi) ja KUKA (Saksamaa). Kõik neli ettevõtet kauplevad börsil.

Tutvu LHV Maailma Aktsiad Fondi prospektiga lhv.ee/maailm ning vajadusel pea nõu asjatundjaga. I NVE STE E RI – NR 2/2015

Pension

Balti toel EUROOPA VÕLAKIRJA- JA AKTSIATURGE MÕJUTANUD KUUMIM SÜNDMUS KÄESOLEVAL AASTAL OLI EUROOPA KESKPANGA JAANUARIKUU OTSUS HAKATA IGAKUISELT TEGEMA 60 MILJARDI EURO ULATUSES OSTE VÕLAKIRJATURGUDEL. AKTSIA- JA VÕLAKIRJATURUD OLID TUGEVAS TÕUSUS JUBA ENNE KESKPANGA TEADAANNET JA JÄTKASID RALLIT KA JÄRGNENUD KUUDE JOOKSUL. INVESTORITEL olid meeles USA föderaalreservi sarnased sammud võlakirjaturgudel, mis tõid kaasa finantsvarade märkimisväärse hinnatõusu. Euroopas on keskpanga samm aga juba praeguseks loonud olukorra, kus mitmete riigivõlakirjade hinnad on tõusnud nii kõrgele, et pakuvad investorile tulevikus negatiivset tootlust.

TE KST : KRISTO O I DERMA A

LHV portfellihaldur INVE ST EERI – NR 2/20 15

Läti ja Leedu riigivõlakirjad LHV pensionifondide võlakirjaportfelli suurimad positsioonid on Läti ja Leedu riigivõlakirjad ning kokkuvõttes moodustavad Balti riikide ettevõtete- ja riigivõlakirjad 19–23 protsenti pensionifondide investeeringutest. Globaalse võlakirjaturu tõus on tugevalt mõjutanud ka siinset regiooni, kergitades nii Läti kui Leedu riigivõlakirjade hinnad seninägematutesse kõrgustesse. Näiteks maksab Läti 2021. aasta võlakiri intressi 2,6 protsenti aastas ning viimase aastaga kerkis võlakirja hind lisaks 11,4 protsenti (aprilli lõpu seisuga). Pensioni-

fondide investeering Läti võlakirja andis seega tootlust 14 protsenti aastas. Veelgi paremat tootlust on pensionifondidele andnud Leedu riigivõlakirjad, mis aeguvad 2024. aastal. Antud võlakirjad maksavad investorile intressi 3,38 protsenti aastas ning nende hind kerkis viimase 12 kuu jooksul koguni 19,4 protsenti, tehes meie tootluseks 22,8 protsenti aastas. LHV pensionifondide S ja XS tootlused on 10 aasta jooksul keskmiselt 5,68 ja 5,49 protsenti aastas, seega on Läti ja Leedu võlakirjade viimase aasta tootlus olnud erakordselt kõrge. Tulevikus on sarnaste tootluste saavutamine riigivõlakirjades väga keeruline. Võlakirjade puhul kehtib lihtne seos, et mida kõrgemaks tõuseb võlakirja hind, seda madalamaks muutub investorite oodatav tootlus tulevikus. Suure ralli järel on tänaseks võlakirjade tootlus aegumiseni Läti 2021. aasta võlakirjade puhul kõigest 0,25 protsenti ja Leedu 2024. aasta võlakirjade puhul 0,54 protsenti. Võrdluseks, vaid aasta tagasi olid need vastavalt 68

üle 2 protsendi ja üle 3 protsendi. Seega ei saa tootlus aegumiseni enam väga palju langeda, mis seab piirid ka edasisele hinnakasvule. Selline oleks ratsionaalne tulevikuväljavaade kohaliku võlakirjaturu osas. Vastukaaluks võib siinkohal tuua mõnede Lääne-Euroopa riikide võlakirjad, mille puhul makstakse riikidele juba laenamise eest peale. Märgatavat tootlust on LHV pensionifondidele andnud investeeringud aktsiatesse Baltikumis. Aasta algusest on Tallinna börsi indeks OMXT kerkinud 16,3 protsenti ja Baltikumi üldine börsiindeks 13,1 protsenti. Neljakuulises ajaperspektiivis on tegemist üpris kiire ülespoole rühkimisega, kuid samas tuleb tõdeda, et

Läti ja Leedu võlakirjade tootlus aegumiseni

sarnast tõusuprotsenti pakkusid keskeltläbi ka Lääne-Euroopa aktsiaturud.

konkurentidel läänemaailmas. Mitmeaastase börsiralli järel selliste finantsnäitajatega ettevõtteid arenenud maailma turgudelt ei leia. Miks on Balti aktsiaturud muu maailma turgudest odavamad? Peamine põhjus on turu väiksus, mistõttu Baltikum ei jõua välisinvestorite radarile. Viimasel ajal on lisandunud ka Venemaa agressiivne käitumine naabrite suhtes, mis veelgi kasvatab riskipreemiat, mida investorid vajavad siia investeerimiseks. LHV jaoks on aga tegemist koduturuga, tänu millele saame olemasolevaid riske ja võimalusi paremini hinnata. Täna paistavad investeerimisvõimalused kodusel turul meie jaoks atraktiivsed.

01.2014

04.2014

07.2014 Leedu 2024 võlakiri

10.2014

01.2015

04.2015

Läti 2021 võlakiri

Täna paistavad investeerimisvõimalused kodusel turul meie jaoks atraktiivsed Jätkuvalt kodupiirkond Investeerimisstrateegias eelistame aktsiapositsioonidest jätkuvalt Baltikumi. Aktsiariskiga fondides on Balti börsiettevõtete osakaal hetkel 8–12 protsenti. Kohalikke ettevõtteid eelistame seetõttu, et Balti aktsiate hinnatase on märgatavalt soodsam ja dividenditootlus oluliselt kõrgem kui välisturgudel. Baltikumis on mitmeid ettevõtteid, mis pakuvad enam kui viieprotsendilist dividenditootlust, näitavad korralikku kasvu ja mille hinnataseme suhtarvud on pea kolmandiku soodsamad kui 69

Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondide 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised tootlused on järgmised: LHV PF S puhul: 2,81%, 4,92%, 4,38% ja LHV PF XS puhul: 3,03%, 5,20, 4,72%. Esitatud teave on fondivalitseja töötaja subjektiivne hinnang väärtpaberite osas, millesse LHV fondide vara on investeeritud. Esitatud teave ei ole investeerimissoovitus või -nõustamine ega üleskutse väärtpaberitehingute tegemiseks. Tutvu fondide prospektiga lhv.ee/pension ning vajadusel pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.

I NVE STE E RI – NR 2/2015

LHV uudised First Northi turu nõustaja LHV Pangast sai First Northi turu esimene ülebaltiline nõustaja, mis tähendab, et pank võib nõustada alternatiivturule pürgivaid ettevõtteid kõigis kolmes Balti riigis. Lepinguline nõustaja juhendab ja aitab ettevõtet aktsiate kauplemisele võtmisel ning tagab, et ettevõtted täidaksid alternatiivturu reeglitest tulenevaid nõudeid. „On rõõm näha, et LHV Pank on teinud järjekordse sammu jagamaks oma kogemusi ja teadmisi väikese ja keskmise suurusega Balti ettevõtetele, kes soovivad kapitali kaasata First Northi vahendusel,” ütles Nasdaq Tallinna juht Rauno Klettenberg. Alternatiivturg First North võimaldab kasvuettevõtetele lihtsamat ligipääsu kapitalile ja paremat nähtavust Baltimaade finantsturul.

Paremad ajad maksete tegemisel Selleks et LHV Panga kliendi makse jõuaks teises pangas asuvale kontole samal päeval, tuleb makse sooritada nüüd hiljemalt kell 16.30. LHV Pank saab pakkuda varasemast paindlikumaid arveldamistingimusi, sest saime üle-euroopalise arveldussüsteemi otseliikmeks. Hinnad klientidele ei muutunud – kõik euromaksed on LHV Panga klientidele ka edaspidi tasuta. LHV Pangast sai Eestis teine pank, mis on üleeuroopalise arveldussüsteemi STEP2 otseliige. INVE ST EERI – NR 2/20 15

Märka kliendihalduri uut riietust LHV teenindajatel on kevadsuvisele hooajale vastu minnes uued rõivad. Seekord kannavad meie teenindajad eestimaise brändi MARIMO loomingut. Eelistame kohalike disainerite tööd ning hindame riiete puhul kantavust, kvaliteeti ja vastupidavust. MARIMO tooted sobivad hästi, need on silmapaistvad ja omapärased. Teenindajate uued rõivad on valminud Eesti tipprätsepate käe all, peamiselt Itaaliast ja Inglismaalt tellitud kvaliteetsetest materjalidest.

Sularahaveoteenus ettevõtetele LHV Pank alustas koostööd Eurex CS-i ja G4S Eestiga, et pakkuda sularahaveo turvalise korraldamise lahendusi firmadele, kelle jaoks sularahaga arveldamine on osa ärist. Meie klientidel on võimalus teha parim valik mõlema turul tegutseva ettevõtte vahel vastavalt oma vajadustele sularahaveograafikute, rahakannete kiiruse

ja hinna osas. Soovitame küsida pakkumist mõlemalt teenuseosutajalt. Pärast lepingu sõlmimist seisab LHV selle eest, et raha liiguks võimalikult kiiresti ja lisanduvate pangakuludeta. Ettevõtete jaoks on sularahavedu uus oodatud lisateenus, mis pakub paindlikkust ja võimaldab kõiki rahaasju ajada LHV kaudu.

Uus viis leida sobiv kasutatud auto BRC Autokeskus pakub koostöös LHV liisinguga uut lahendust sobiva sõiduki leidmiseks Euroopa hiigelsuure autovaliku hulgast. BRC on Euroopa suurimate autoportaalide koostööpartner. Ettevõtte veebilehe vahendusel saavad autoostjad otsida sobiva auto enda jaoks oluliste kriteeriumite järgi. Samuti võib pöörduda

BRC müügikonsultantide poole, kes otsivad sõiduki kliendi eest. BRC Autokeskus toob auto Eestisse, teeb sellele tehnilise kontrolli ja registreeringu ning LHV liising pakub huvilisele kiire ja mugava finantseerimislahenduse. Liisingut pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega aadressil lhv. ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. 70

Sten Tamkivi sai LHV Groupi nõukogu liikmeks LHV Groupi aktsionärid valisid ettevõtte nõukogu liikmeks Sten Tamkivi, kes toob endaga kaasa kogemused innovaatiliste tehnoloogiaettevõtete juhtimises ja rahvusvahelises äris. Tamkivi sõnul toimub täna maailma jaepanganduse läbiraputamine. „Kümne aasta perspektiivis ei sarnane see, kuidas inimesed oma rahaasju igapäevaselt ajavad, enam kuigivõrd tänasega. Usun, et LHV on väga heal positsioonil, et tehnoloogia abil ka ise maailmas teed näidata,” rääkis Tamkivi. „Pikaajalise kliendina olen LHV töötajate ja juhtide töövõime, edumeelsuse ja hea maitse suur austaja. Kui oskan kuskil nõu anda, ei kahtle, et asjad ka tehtud saavad,” lisas Tamkivi. Sten Tamkivi on tegutsenud Skype Eesti juhina, olnud presidendi Toomas Hendrik Ilvese innovatsiooninõunik, resideerunud ettevõtjana riskikapitaliettevõttes Andreessen Horowitz ning töötab

hetkel Silicon Valleys ettevõtte Teleport kaasasutaja ja tegevjuhina. Lisaks on ta ingel-investor mitmetes alustavates tehnoloogiafirmades ja osaleb mitme mittetulundusühingu nõukogu töös. Tamkivil on magistrikraad Stanfordi ülikoolist.

Raamatukogu täienes äriraamatutega Tänavu on LHV raamatukokku lisandunud sadakond ettevõtlus-, juhtimis- ja turundusteemalist raamatut, mis pakuvad täiendust senisele, peamiselt investeerimisalasele kirjandusele. Uued teosed võiks huvi pakkuda nii alustavale ettevõtjale, tegutsevale juhile kui ka ärijuhtimise eriala tudengile. Valikus on maailma bestsellerid ja äriraamatute edetabelitesse valitud teosed, aga ka eestikeelsed ettevõtlusraamatud. LHV ettevõtete panganduse juhi Indrek Nuume sõnul on lisandunud raamatud huvitav lugemine kõigile, kes soovivad praktilisemat laadi raamatutarkust. „Huvi raamatute lugemise vastu näitab huvi maailmaasjade toimimise vastu ning ettevõtja olemuse üheks osaks on alati huvi juurde õppida. Neid ettevõtjaid 71

on palju, kes on saanud kirjandusest väärtuslikke teadmisi ja keda huvitab teiste kirja pandud kogemus,” rääkis Nuume. LHV kliendid saavad soovi korral endale raamatu laenutada kuni kuuks ajaks.

Au-kliendi Kuldkaardi reisikindlustus paranes Tegime LHV Panga Au-klientidele Kuldkaardi reisikindlustuse tingimused paremaks. Reisikindlustus kehtib nüüd nii era- kui ärireisidel kõikidele aktiivsetele Kuldkaardi-omanikele ilma makse tegemise kohustuseta. Kindlustus kehtib endiselt kuni 90-päevastele reisidele kogu maailmas ja kõigile koos reisivatele pereliikmetele. Rendiauto omavastutuse kindlustuskaitse kehtib endiselt juhul, kui autorendi eest on täies mahus tasutud Kuldkaardiga. Au-kliendi pakkumine koondab LHV parimad teenused ja on aktiivsete reisijate kõrval kasulik ka kõigile neile, kes hindavad kergesti ligipääsetavaid varasid, sest Au-kliendi arvelduskontol olev raha teenib 1% aastaintressi. Järelmaksulink pakub kaupmeestele huvi Internetis ostude sooritamine muutub järjest populaarsemaks. Et järelmaksuga ost sujuks e-poes lihtsalt ja kiirelt, oleme loonud LHV järelmaksulingi. Järelmaksulink on automaatne lahendus, mille abil klient saab kodust lahkumata taotleda järelmaksu ja sõlmida lepingu elektrooniliselt, nii et kaupmehel jääb üle vaid kaup teele saata. Järelmaksulink sobib kõikidele e-poodidele, selle kasutuselevõtt on lihtne ega nõua suurt arendust. Finantsteenuseid pakuvad AS LHV Pank ja AS LHV Finance. Tutvu teenuste tingimuste ja riskidega aadressil lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. I NVE STE E RI – NR 2/2015

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Sel aastal on LHV raamatukokku lisandunud hulk ettevõtlus- ja juhtimisalaseid raamatuid. Raamatutarkust ammutades on igaühel võimalik mõelda, mida oma elus või juhitavas ettevõttes teistmoodi ja paremini teha. Seekord tutvustame uusi inglisekeelseid raamatuid.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

OREN KLAFF

RYAN HOLIDAY

DENISE LEE YOHN

Pitch Anything: An Innovative Method for Presenting, Persuading, and Winning the Deal 2011

Growth Hacker Marketing: A Primer on the Future of PR, Marketing and Advertising 2014

What Great Brands Do 2014

Raamat avaldab meetodi, kuidas oma ideed, argumenti või plaani võidukalt esitleda. Mida parem meetod, seda rohkem raha, ütleb raamatu autor Oren Klaff. Autor ise on viimase 13 aastaga välja rääkinud rahastuse 400 miljoni dollari ulatuses ja teda võib pidada esitluste asjatundjaks. Praktilises raamatus avaldab ta esimest korda oma müügimeetodi, mis on osutunud edukaks vägagi erinevates olukordades. Meetod seisneb kuues sammus: raamistiku sättimine, jutustuse rääkimine, intriigi avaldamine, vaevatasu pakkumine, konksu paika asetamine ja otsuse saamine. „Pitch Anything” aitab muuta viise ideede positsioneerimisel, olgu siis tegemist idee müümisega investorile, müügiga uuele kliendile või kasvõi palgatõusu küsimisega. Raamatust leiab ka näiteid, kuidas rakendada põhimõtteid, kuidas meie aju ühele või teisele müügiargumendile reageerib, ja kuidas säilitada kontroll keerulistes olukordades.

Muutuvas maailmas puhuvad uued tuuled ka turunduses. Tänapäeval võib uusi turundusviise kasutades luua väikese kuluga kaubamärke, mille väärtus ulatub miljarditesse dollaritesse. Growth hacking tähistab turundustehnikat, mis on orienteeritud eksponentsiaalsele kasvule, kasutades sõnumi edastamiseks uusi, IT-st pärinevaid võimalusi. Näiteks on Gmail, Facebook ja Airbnb oma kasvuteel kasutanud just selliseid uusi häkkimisvõtteid ja saavutanud edu. Kõnealune teos aitab paremini aru saada mõtteviisist, mis kasvu häkkimise taga peitub. Ryan Holiday näitab, miks ja kuidas on turundus uute ettevõtete jaoks muutunud, lisades ka reeglid, mille abil turunduses kasvu silmas pidades orienteeruda.

Ettevõtete seas on tuntumaid ja vähem tuntuid, kuid on ka neid, kelle nime teatakse üle maailma. Antud teos näitabki, mida mõned ettevõtted teevad teisiti, nii et nende kaubamärk hakkab elama oma elu. Raamat avaldab seitse põhimõtet, mis eraldavad brändide arvestuses terad sõkaldest. Vaadeldakse, miks tõelise brändi kasvatamise jaoks peab ettevõtte sisekultuur toetama brändiehitust, kuidas trende ignoreerida, miks ei tohi kliente iga hinna eest taga ajada, miks on vajalik pühenduda ja pühendunuks jääda, vältides samas tootemüügile keskendumist. Raamat sisaldab mõtteharjutusi, tööriistu ja näpunäiteid, kuidas luua ja kasvatada tugevaid kaubamärke, ning välja tuuakse mitmeid elulisi näiteid.

TE KST : ERKO REBANE

INVE ST EERI – NR 2/20 15

S C OTT D A N T HONY The First Mile 2014 Nii mõnigi ettevõtja ütleb, et abi äri käimalükkamisel on hädavajalik ja säästab hulga tööd, mis muidu kuluks katsetamiseks, samal ajal kui oleks võimalus õppida teistelt. Anthony juhibki tähelepanu asjaoludele, mis aitavad juhtidel teha julgeid ja tarku samme. Esimene samm on ikka kõige raskem. Nii ka äris. Heast ideest üksi on vähe, sest läbida tuleb „esimene miil”, kus iga ideed ja algatust ründavad kriitikud ja katsumused. Scott Anthony raamat on justkui kiire „edasikerimine”, mis aitab esimesteks karideks valmis olla ja oma ideega kiirelt edasi liikuda. Raamat näitab, kuidas innovaatilise idee elluviimisprotsessi parandada ja kiirendada, kuidas hinnata idee tugevusi ja nõrkusi ning kuidas leida toetavaid argumente ja vältida valesid otsuseid.

A U S TIN K L E O N

K IT YAR R O W

SOPHIA AMORUSO

Show Your Work!: 10 Things Nobody Told You About Getting Discovered 2014

Decoding the New Consumer Mind: How and Why We Shop and Buy 2014

#Girlboss 2014

See raamat on mõeldud eelkõige loomingulistele inimestele ja loomemajandusega tegelejatele. Paljude lugejate jaoks vajalik ja edumeelne käsitlus puudutab tuntuse küsimust – kuidas teha nii, et suurem hulk inimesi sind teaks? Kuidas kasutada olemasolevaid võrgustikke enda huvides? Kuidas saada avastatuks? Lahkelt jagada on parem kui lihtsalt geniaalne olla, arvab Austin Kleon. Autor pooldab igati avatust ning soovitab loominguga tegelejatel lasta end mõjutada ja kutsuda teisi loomeprotsessis osalema. Loovus on ühiskondlik ja tuntus tuleb siis, kui oma töid näidata. Raamat on täidetud illustratsioonide ja märkmetega, mis muudab lugemise lõbusaks. Internetis on palju kiidusõnu inimestelt, kes väidavad, et Kleon on tabanud midagi, mis kunstnikke ja kirjanikke tõesti aitab.

Raamat annab ettevõtjale uusi suuniseid, kuidas paremini mõista ja kasutada tarbijapsühholoogiat, mis on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Lugeja saab vastused, kuidas edendada oma brändi, arvestades tänaste tarbijate vajadustega, kasvatades neis lojaalsust ja pakkudes neile kogemusi, mida tarbijad ootavad. Tarbimispsühholoog Kit Yarrow on viinud läbi sadu intervjuusid ja vaatlusi, mille põhjal saab väita, et viimase kümnendi pöörased muutused, näiteks online-ostlemise pealtung, on toonud ka uued suunad tarbijakäitumises. Ostuotsuseid tehakse varasemast emotsionaalsemalt ning otsitakse kogemusi ja meelelahutust. Muutunud on ka see, kuidas ja kus me ostame. Üha enam tekib tarbijail kaupmeeste ja brändidega isiklik psühholoogiline ja alateadlik suhe, mida mõjutab individuaalsusest lähtuv eneseväljendamisvajadus.

Ajalehepoisist miljonäriks – kes meist poleks seda väljendit oma elu jooksul kuulnud. Nasty Gali juht Sophia Amoruso on taas üks näide, kuidas multimiljonidollarilise ettevõtte loomine ja ülesehitamine on võimalik ka siis, kui oled vaesem kui püksinööp ja sul isegi puudub igasugune ambitsioon teha karjääri. 22-aastaselt jõudis Sophia arusaamisele, et tööl käimine pole tema jaoks. Poolkogemata otsustas ta hakata müüma eBays vintage-riideid nime all Nasty Gal. Endalegi suureks üllatuseks armus ta oma ärisse ja edasine on juba ajalugu. Seitsme aastaga on Nasty Gal tõusnud meteoriidina Ameerika moebränditaevasse. Oma raamatus kirjeldab Sophia hea huumori ja südantmurdva aususega, kuidas see kõik juhtus. Raamat sisaldab hulga häid nõuandeid ja mõjub iga noore naise jaoks kui enesekindlusesüst. Kui juba Sophiast sai #Girlboss, siis võib see juhtuda kõigiga. Ja kui juba kindlalt oma rada pidi käia, siis ei maksa unustada, et seda on palju lõbusam teha, kui oled riides nagu ei keegi teine!

C H I P H EAT H & DAN H EAT H Made to Stick: Why Some Ideas Take Hold and Others Come Unstuck 2008 Mõned linnalegendid jäävad inimesi kummitama pikkadeks aegadeks, samal ajal kui ka igapäevaselt olulised faktid ununevad mõne hetkega. Chip ja Dan Heath küsivad, miks see nii on. Miks jäävad väljamõeldud õudusjutud meile paremini meelde kui eluks vajalik info? Raamat esitleb kuut põhjust, mis muudavad idee „haakuvaks”, ja selgitab, kuidas meie teadvus informatsiooni omandab. Kui see on teada, on juba lihtne vestluspartnereid oma mõtetega nakatada. Professor organisatsioonikäitumise alal, Chip Heath, ja ärijuhtide konsultant Dan Heath on koostanud põhjaliku uurimuse ja pakuvad välja strateegiad, mida illustreerivad jutukesed ja elulised anekdoodid.

I NVE STE E RI – NR 2/2015

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Hea on olla LHV klient”. Võitjaks osutusid Eve Jaanson, Kerli Ostrov ja Liis Pilve. Palju õnne! INVE ST EERI – NR 2/20 15

United Motors

www.bmw.ee

Sõidurõõm

ÄRIKLASSI PAKKUMINE. BMW BUSINESS EDITION ERIMUDELID.

BMW Business Edition erimudelid on valik BMW sõiduautosid, mis on spetsiaalselt väljatöötatud Eestis registreeritud ettevõtetele. Siinjuures on tähelepanu pööratud võimalikult madalatele ülalpidamiskuludele, sh. väike kütusekulu ning 0 € hooldus- ja remondikulud 5-aastase kasutusperioodi jooksul (läbisõit kuni 100 000 km). BMW Business Edition erimudelid on keskkonnasäästlikud ning valikus on ka BMW intelligentse xDrive nelikveoga mudelid. BMW Business Edition erimudelid on ainulaadne võimalus soetada ettevõttele ökonoomne ning tipptasemel esindusauto minimaalsete kulutustega. Sõiduki hind kokku, €

Business Edition erimudeli hind, €

BMW 216d Active Tourer

32 530

28 300

4230

BMW 316d

39 940

33 800

6140

BMW 428i xDrive Gran Coupé

56 240

49 580

6660

BMW 520d xDrive

56 700

49 800

6900

BMW 520d xDrive M-Sport

61 230

53 210

8020

BMW X1 xDrive18d

39 650

34 250

5400

BMW X3 xDrive20i

49 070

42 990

6080

BMW X5 xDrive30d

75 070

64 390

10 680

United Motors AS Tallinn, Paldiski mnt 108, tel 659 3700; Peetri, Reti tee 4, Rae vald, tel 663 0000; Tartu, Võru tn 242, tel 730 2870; Pärnu, Tallinna mnt 82, tel 448 1740; Kohtla-Järve, Järveküla tee 22, tel 336 4700 bmw.ee unitedmotors.ee

Soodustus koos KM, €