Investeeri 3 2014

LHV PANGA AJAKIRI NR 3/2014

Värske, karge & humalane Põhjala pruulikoda näitab, kuidas Eestis on tekkinud suur nõudlus käsitööõllede vastu ETTEVÕT TED: E -P ROFIIL AU T O24 RING GOU RMET COFFEE MA JANDUS: SUUR VESTLUSRING P ER SOON: MATI OTSMAA G U R U: JAMIE OLIVER

Juhtkiri

Sisukord IN

4

TEKST: INDREK NUUME LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juht

TEIE KÄTTE ON taas kord jõudnud meie ajakirja uus number. Meie varasemateski ajakirjades on ridamisi ilmunud lugusid, mis räägivad kohalikest ettevõtjatest, selles numbris aga püüame ettevõtlikkusele ja juhtimisele pöörata veelgi rohkem tähelepanu. Nii leiategi käesoleva Investeeri kaante vahelt tavapärasest rohkem meie oma Eesti ettevõtete lugusid. Loodetavasti kujunevad neist vägagi erinevates valdkondades tegutsevatest ettevõtetest meie majanduse edulood.

Ettevõtetel, mille oleme välja valinud, on kõigil üks ühine omadus – kirg oma tegevuse vastu. Sarnaselt LHV-le on ettevõtete omanikeks kohalikud ettevõtjad ning kõik ettevõtted on oma arengus just jõudnud või jõudmas olulisse kasvufaasi.

Me usume, et hoolimata väljakutseid esitavast majanduskliimast läheb ka edaspidi hästi just sellistel ettevõtetel, millega seotud inimesed võtavad neile esitatud väljakutseid vastu professionaalse kirega ja sooviga maailma paremaks muuta.

LHV Panga peamised kliendid on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Me soovime olla toeks uute kiiresti arenevate ettevõtete kasvul ja aidata ettevõtjaid nende ideede teostumisel. Oleme seda alati teinud ja teeme seda ka tulevikus.

10 16 20 26 32 38 40 42 44 48 54 58 64 68 70 72 74

VESTLUSRING Mis saab Eesti majandusest?

KAANELUGU Eesti õllerevolutsiooni lainel sündis Põhjala pruulikoda ETTEVÕTE Eestis valmistatakse maailma parimat kohvi ETTEVÕTE Pärnu lähedal Audru vallas asub keset põlde Põhja-Euroopa kõige vingem ringrada ETTEVÕTE Raskemetalliettevõte E-Profiil varustab maailma gaasi- ja naftatööstust ÜLEVAADE Eesti ökomajandus areneb vaikselt ÜLEVAADE LHV Panga laenuportfell kasvab jõudsalt INVESTORI ABC Ülevaade võlakirjadest kui investeeringust PENSION Pilguheit Balti börsidel investeeritud aktsiatele ARVAMUS LHV asutaja RAIN LÕHMUS kirjutab innovatsioonist AJALUGU Pankurite maine kujuneb kinolinal ÄRILEPITUS Kohtuuste kulutamist on võimalik vältida GURU JAMIE OLIVERI võimas kokandusimpeerium PERSOON Väliseestlane MATI OTSMAA aitab Silicon Valleys Eesti idufirmasid JURISTI NÕUANNE Kliendid pankade haardes LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine ja kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Renee Altrov Trükk: Kroonpress Trükiarv: 42 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 3/2014

Vestlusring

Eesti majandus MAJANDUSINIMESED HEIDO VITSUR, RAINER KATTEL, HEIDI KAKKO JA JAAN PUUSAAG ARUTLEVAD EESTI MAJANDUSE KÄEKÄIGU JA TULEVIKU ÜLE.

T E KST : TI IT EFERT INVE STE E RI – NR 3/20 14

Kuidas hindate Eesti hetkelist majandusseisu?

VITSUR: Hetkel on täiesti selge, et areng majanduses ei vasta enamiku ootustele, teisest küljest oleme võrreldes nende maadega, kellel on viimastel aastatel läinud eriti halvasti, küllalt heas seisus.

Samas on Euroopas ka selliseid riike, kellel läheb hetkel tunduvalt paremini kui Eestil. Kümme aastat tagasi oleks sellist majandusseisu kõhklematult loetud halvaks, kuid nüüdse, permanentseks muutunud kriisi tingimustest võis Vene sanktsioonideni lugeda ka sellist toimetulekut, nagu seni, enam-vähem rahuldavaks. Kasvanud riskid põllumajandusele, toiduainetööstusele, autovedu-

dele, turismile ja transiidile ning suurenenud kaitsekulutused sunnivad vähemalt lühiajaliselt üldist hinnangut rahuldavalt negatiivsema suuna peale nihutama.

KAKKO: Mina hindan Eesti majandusseisu hetkel heaks, kuigi pikalevenivad pinged idanaabri juures muudavad olukorda keerulisemaks – suureneb poliitilisest riskist tingitud majandusseisaku oht. Ehkki Venemaa ei ole enam Eestile nii oluline partner kui varasemalt, on see suurim lähiturg, mille kasvamisest Eesti võiks otsest kasu saada. Tõenäoliselt ei jäta Venemaa probleemid puudutamata ka Soomet, mis on Eestile jätkuvalt üks suurematest eksporditurgudest.

4

Kuidas hindate Eesti ettevõtluskliimat?

PUUSAAG: See on väga hea. Ettevõtlus Eestis on lihtne ja selge, ilma oluliste bürokraatiapiiranguteta. Tööjõuturg on paindlik. Väikestele ja keskmistele ettevõtetele on see hea. Aga see ei pruugi olla piisavalt hea, et hoida siin suurettevõtteid ja meelitada kohale välisettevõtteid. Viimase osas oleme hakanud järjest enam alla jääma ka näiteks Lätile. Härra Ettevõtluskliima Eestis on jäänud ennast imetlema ja ei pinguta.

KAKKO: Me oleme mugavustsooni puhkama jäänud ja hellitame ennast mineviku-pailapse positsiooniga. Regionaalses ja globaalses konkurentsipositsioonis jääb Eesti järjest rohkem sarnaste baastingimustega majandustele alla – väga avatud majanduse kontekstis me usume, et avatusest piisab, kuid naabrid teevad aktiivselt uusi soodustusi ja lobitööd, et regiooni vaatavaid suurkliente enda juurde tõmmata. Eesti seda ei tee.

Mida saab riik ette võtta majanduskasvu soodustamiseks?

VITSUR: Väga palju, sest siin on riigi käes kõik peamised hoovad: haridus- ja teaduspoliitika, riigieelarve (sh struktuurifondid) ja maksupoliitika, välispoliitika ja suhtlemine. Probleem on üksnes selles, kuidas kõiki neid instrumente seostatult ja tulemuslikult kasutada.

Tulemuslikkuse saavutamiseks omakorda on vaja olukorra ja oma võimaluste adekvaatset hinnangut ja võimalustele vastava pikaajalise, kuid kohanemisvõi5

FOT O: Ä RI P Ä EV

PUUSAAG: Mitmeid aastaid õnnestus meil näidata majanduskasvu vaatamata naabrite kehvale käekäigule. On tõsine oht, et see aeg hakkab nüüd ümber saama.

KATTEL: Elame Euroopa kriisi pohmellis edasi, Vene kriis süvendab seda veelgi.

melise ja seostatud (kompleksse) kasvustrateegia väljatöötamist ja ellurakendamist. Paraku pole me siin üheski vallas kuigi tugevad ja loodame, et midagi muutmata või ette võtmata läheb kõik kõige paremini.

PUUSAAG: Riigi ülesanne on luua soodne keskkond majandusele ja ettevõtjaid mitte segada. Suurtes piirides on Eesti sellega päris hästi hakkama saanud.

KATTEL: Meil on 500 000 – 600 000 tööealist inimest. See tekitab olukorra, kus napib tööjõudu, mis viib palgad üles, ja kiire palgakasv tekitab omakorda ettevõtetele probleeme.

Me tahame rahvust säilitada, aga pole võimelised palka maksma. See on koht, kus erasektor ei saa koordineerida. See on riigi funktsioon.

Näiteks võiksime juurutada süsteemi, et koolitoidu jaoks kasutatakse võimalikult palju kohalikke teenuseid ja toodangut. See aitaks elavdada kohalikku majandust, aga eeldaks mõtteviisi muutust, kohalike elanike koostööd, omavalitsuse ja ettevõtete koostööd. Kõik ei peaks põ-

Heido Vitsur on LHV Panga majandusanalüütik.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Vestlusring

F OT O: JOA N N A JÕH VI K A S

nevate tõkete ja piirangutega, mis pikemas perspektiivis ei pruugi konkurentsivõimele kasuks tulla. Seega on Eestil piiratud võimalus mõjutada seda, kust meie majanduskasv tuleb, sest teised otsustavad meie eest. Mis ei tähenda, et oma võimaluste piires ei tuleks ikkagi üritada maksimumi võtta.

VITSUR: Põhimõtteliselt on majanduskasv kõikides maades läbi aegade tulnud tootlikkuse kasvust antud maa kõigis suuremates majandussektorites. Mingil konkreetsel majandussektoril põhinev kasv (näiteks kasv väikestes naftariikides) on pigem erand kui reegel.

Heidi Kakko on Eesti Äriinglite Assosatsiooni EstBAN tegevjuht. Äriinglid on kõrgema riskitaluvusega väikeinvestorid, paigutades raha ettevõtetesse, millel on raskusi finantseerimise leidmisega.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

hinema ainult efektiivsusel ja odavama pakkumise otsimisel ning kuskilt peab ju alustama ja katsetama.

Kust peaks tulema tulevikus majanduskasv?

KAKKO: Majanduskasv saab tulla ainult sise- või välistarbimise kasvust. Kui sisetarbimist veab palgakasv ja ilusa elu ootus, siis välistarbimise suurenemine kasvatab eksporti. Samas muudab jätkuv palgakasv Eesti eksporttoodangu suhteliselt kallimaks ja vähendab seeläbi konkurentsivõimet. Seega, Eesti jaoks saab lahendus peituda ainult järjest nutikamate ehk suurema lisandväärtusega toodete-teenuste eksportimises.

PUUSAAG: Me ei saa mõjutada rahvaarvu Eestis, aga me saame mõjutada ettevõtete arvu. Majanduskasvu kõrval on praegu oluliselt suurem küsimus, milliseks kujuneb geopoliitiline olukord. Kas me oleme kolmanda maailmasõja lävel, kas käib uus külm sõda? See võib olla ka kaubanduse maailmasõda. Maailmas toimuvad protsessid, mis tunduvad olema pigem mingi suure muutuse algus kui lõpp.

30 aasta pärast osatakse seda perioodi kindlasti adekvaatselt hinnata. Väga suur osa maailmast ei jaga neid väärtusi, mis on Euroopa Liidule aluseks. Samas ka Euroopa Liit üritab ennast kaitsta eri-

Miks meie ettevõtete tootlikkus on väiksem kui näiteks Soomes?

KATTEL: Sealsed firmad on vanemad ja kogenumad ning oskavad paremini müüa. Meie ettevõtetel pole oma kaubamärke. Teine asi on töö juhtimise kvaliteet. Kuna Skandinaavias on inimkapital kallis, siis töötajaid koolitatakse ja neisse panustatakse. Märkimisväärne temaatika on ka juhtide kvaliteet.

See tuleb välja näiteks kaubanduses või tehnoloogiaettevõtetes, kus kaubamärgi tähtsus pole nii suur, aga tootlikkuses jääme ikkagi kõvasti alla. Seega – pole oma brände ja pole kogenud juhte ning leiamegi põhjuse, miks tootlikkus ei kasva.

Majandus on keeruline protsess. Et kallimalt müüa, on vaja kohalikku elanikkonda, kes on nõus rohkem maksma.

Aga selleks, et neil oleks rohkem raha, peavad olema palgad kõrgemad. Ja et palgad oleksid kõrgemad, peaks kallimalt müüma. Ringist väljatulemine eeldab laiemaid kokkuleppeid, mulle väga meeldib Indrek Neivelti idee tõsta miinimumpalk 1000 euroni.

Kuidas asendada allhange peatöövõtuga?

VITSUR: Vastus on väga lihtne: luua ise mingi suurem toode või teenus, mida saab turul edukalt müüa, ning osata või jõuda korraldada kõik nii, et toote-teenu6

Mis on saanud paar aastat tagasi tekkinud start-up’ide buumist?

PUUSAAG: See buum tundub kestvat – jätkuvalt on nii õnnestujaid kui ka ebaõnnestujaid. Iga vähegi edukas ettevõtja on mõnes kättpidi sees. See on hea kool ja innustus algajatele.

KAKKO: Eestis ei ole start-up’ide buumi veel üldse tekkinudki. Viimase 5–6 aasta sihikindla tegevuse tagajärjel ning riskikapitalituru nõudluse ja pakkumise arendamisel on tekkinud pisut rohkem teadlikkust noorte innovaatiliste ettevõtete teistsugusest rollist ja uutest tegutsemisvõimalustest globaalsel turul, ka Eesti meedia on hakanud rahvusvahelisest tunnustusest innustust saades start-up’e rohkem kajastama. Meil on tänu Skype’i (küll juba tuhmuma hakkavale) eduloole ja mõnele uuele maailmas läbilööki katsetavale idufirmale (TransferWise, GrabCAD) olemas head rollimudelid, kuid kindlasti ei ole veel tegemist buumiga. Ettevõtlus hakkab muutuma loomulikumaks tegevusvormiks ja seda saab ainult tervitada. Äriinglite vaatenurgast buumi ei ole, on kasvav arv katsetajaid – mida rohkem, seda parem –, seda suurem on tõenäosus, et mõned ettevõtjad õnnestuvad ka oma suuremate plaanidega.

Eestis on piiratud suutlikkus tõeliselt innovaatilisi start-up’e finantseerida, et nad liiga vara oma äriga Eestist ei lahkuks. Äriinglid panustavad Eesti idufirmades7

Ettevõtlus hakkab muutuma loomulikumaks tegevusvormiks

FOT O : KRI M ELT E

se väärtusahel jääb ka edaspidi enda kontrolli alla.

KATTEL: Allhange ei ole üldse paha.

Halb on aga see, et siia ei teki väärtusahelat juurde. Meie allhankeettevõtted tarnivad kõik sisse ja viivad siis oma toodangu välja. Allhankijad elavad omas maailmas ja neid ei huvita, mis ümberringi sünnib.

Eesti välisinvesteeringute poliitika peaks olema selline, et mõtleme üheskoos välja, kuidas seda ahelat kasvatada. Siin võiks kasvõi EAS-i toel luua väiksemaid ettevõtteid, kes allhankijatele omakorda teenust võiksid pakkuda.

se väga varases arengufaasis nii oma raha, teadmiste, aja kui kontaktvõrgustikuga. See jätab Eestisse rohkem nutikaid ettevõtteid, kes siin loovad (vähemalt osa) töökohti ja maksavad makse.

Jaan Puusaag on Eesti päritolu Euroopa juhtiva ehituskeemia tootja Krimelte juhatuse esimees.

Milline on väikeste ja innovatiivsete ettevõtete panus tuleviku majanduskasvu?

KAKKO: Innovaatiliste ettevõtete panus majanduskasvu on väga oluline, ehkki suur osa neist start-up’idest on praegu veel liiga väikesed, et moodustada suurt osakaalu SKT-st. Nii jääb see tõenäoliselt I NVE STE E RI – NR 3/2014

Vestlusring

F OT O: Ä RI P Ä EV

äärmiselt ressursimahukas tegevus, mis peab olema ka professionaalselt juhitud, et eesmärgini jõuda. Väikestel võib olla häid ideid, aga need kipuvad jääma võimekuse taha neid ellu viia.

VITSUR: Seni, kuni need ettevõtted on väikesed, jääb ka nende panus väikeseks. Üksikutel neist – millistel, pole võimalik ette ennustada – on võimalus kasvada suureks ja siis võib ka nende panus kujuneda suureks.

Peame tegelema sellega, et ka meile tuleks noori õppima Rainer Kattel on Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

pikaks ajaks, et traditsioonilise majanduse ettevõtted moodustavad suurema proportsiooni ekspordist. Kuid majanduskasvule kaasaaitajatena annavad start-up’id kindlasti oma panuse. Eesti saab siinjuures haarata katsepolügooni rolli, kus paljud ettevõtted ja ka riigid saaksid katsetada uusi tooteid-teenuseidlahendusi väikese tehnoloogiliselt väga arenenud turu tingimustes kogu riiki hõlmavate pilootprojektidena, et siis juba oma suuremal turul piloodi tulemustest lähtudes täislahendusele minna. Samamoodi saavad start-up’id katsetada Eestis oma uutel tehnoloogiatel põhinevaid tooteid-teenuseid, töötada välja prototüüpe ning valmistada väikesi katsepartiisid.

Eestil on selliseks kvaliteethüppeks valmistujatele pakkuda unikaalne positsioon, mida ei saa kergesti kopeerida.

PUUSAAG: Trende loovad pigem ikka suured ja innovaatilised, kui me räägime mõjust majanduskasvule. Arendustöö on

Millised Eesti majanduse sektorid on kõige potentsiaalsemad?

PUUSAAG: Eesti ettevõtluse tegelik tugev tervis tuleb sellest, et meil ei ole ühte eelistatud, tugevat liidervaldkonda. Meie majandus koosneb paljudest eriilmelistest osakestest, mis moodustavad üsna hästi tasakaalus organismi, mis eriti pärast viimast kriisi peaks olema kaunis vastupidav välistele võngetele. Kui vaadata, milliste valdkondade ettevõtted on tugevad, siis on raske välja tuua mingit kindlat tendentsi.

VITSUR: Teatav loomulik või traditsiooniline tugevus on meil neljas suuremas sektoris: metsa- ja puidutööstuses, põllumajanduses ja sellega seotud toiduainetööstuses, turismisektoris ja IT-sektoris. Paraku on ka suurimates ja olulisemates sektorites olukord selline, et kontrollime tootmisahelas vaid üksikuid ja suhteliselt väikese lisandväärtusega lõikusid.

KATTEL: Eesti majanduse jaoks on huvitav teema julgeolek. Me peame suutma selle rahaks teha. Vaja pole suurt raskerelvastusetööstust, küll aga näiteks on oluline küberturvalisus. Mõelge, kui selles valdkonnas oleks 10 000 töökohta või me looksime näiteks ülikoolidesse 10 uut professuuri küberturvalisuse alal. Samuti on oluline märkida, et mida rohkem on meil siin lääne ettevõtteid, seda suurem on ka meie julgeolek. NATO võib meile anda küll teatud julgeolekutagatise, see aga ei päästa meid väljarände ja rahva vananemise eest.

8

FOTOD: RENE E ALTR OV

INVE STE E RI – NR 3/20 14

10

Kaanelugu

Õlu

EESTIS ON VIIMASE AASTA JOOKSUL KÄIVITUNUD ÕLLEREVOLUTSIOON, MILLE KÄIGUS ON MÄRJUKESTE VALIK LAIENENUD NING ESILE ON KERKINUD MITMED VÄIKESED JA TUBLID PRUULIKOJAD. ASUTAJA ENN PAREL TUTVUSTAB PÕHJALA PRUULIKODA. TALLINNA KAUBAMAJA KONTSERNIS tosin aastat juhtivatel kohtadel töötanud Parel peab ennast õllefänniks juba teismelise-east peale. Siis olid muidugi võimalused teised ja valik olematu. „Aga maailm avanes, siia jõudsid uued põnevad õlled ja ka ise on reisimas käidud – siis olen alati mõne õlleka üles otsinud.

Mingil hetkel, kuus-seitse aastat tagasi oli huvi nii suur, et sõitsin odavlennufirmaga üksi nädalavahetuseks Londonisse õlut jooma,” räägib Parel, kes on tänaseks õllemaailmaga ennast korralikult kurssi viinud.

Parel valmistas õlut alguses koos kaasfanaatikute Gren Noormetsa ja Peeter Keegiga hobi korras 25-liitrises katlas.

Kui üheskoos mõisteti, et õlletootmine on

11

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2014

Kaanelugu

Juhi kohalt ettevõtjaks „See on mu elu üks paremaid otsuseid, mis üldse teinud olen. Siin on eesmärgid paigas. Iseendale töötada on mõnus. Suures ettevõttes töötad ikkagi kellegi teise heaks ja hinges on kripeldus. Praegu on kõige suuremad kohustused klientide ees. See paneb töötama. Tööaja mõttes töötan rohkem kui kunagi varem,” lausub Enn Parel.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

selge, jõuti ka ideeni, et võiks äri teha ja pruulikoja püsti panna. Aga sellele eelnesid veel mitmed seiklused. Šotimaa tuulisel rannikul 2011. aasta lõpuks oli kindel plaan olemas, aga mehed tundsid ennast veel ebakindlalt. Vaja oli õppida teiste kogemusest. Nii võeti ühendust BrewDogi pruulikojaga Šotimaal, kelle tooted olid Eestis saadaval ja meeste maitsemeele järgi. Üheskoos otsustati külla minna. BrewDog asub Šotimaa idarannikul Aberdeeni piirkonnas, väikeses 12 000 elanikuga Fraserburghi linnakeses. Tänaseks on ettevõte kolinud moodsamasse tehasesse Ellonis.

Kohapeal üüriti auto, ent kõigi hämmastuseks ei olnud pruulikoja ülesleidmine kuigi lihtne, sest keegi ei uskunud, et sedavõrd head toodangut valmistav pruulikoda asub tagasihoidlikes tingimustes ilma ühegi sildita plekkhallis.

Kohalikus baaris kohtuti aga pruulikoja ühe põhiomaniku James Wattiga, kelle käest küsiti võimalust tasuta tööd teha.

Härra oli loomulikult nõus ja kiitis takka võimalust näidata, kuidas üks pruulikoda toimib. Higi palgel töötatigi kaks nädalat öises vahetuses lihttööde peal ning saadi

hea ettekujutus pruulikoja tööst. „Sellest oli palju abi,” lisab Parel. Šotimaal tutvuti Christopher Pilkingtoniga, noormehega, kes töötas BrewDogis pruulijana. Pareli sõnul oli tema looming superhea ja ta kutsuti Eestisse külla, kus katsetati kohe koos ka mõned kodupruulid. Ka need tulid head välja ning Põhjala asutajatel hakkas küpsema idee tuua mees Eestisse äripartneriks uut pruulikoda rajama. Möödus aastakene ja mees oligi kohal. „Ütlesime talle, et mis teed seal kolkas, kus elab 10 000 inimest ja kus halli taeva all on vaid üks kõrts.

Kutsusime ta Euroopa pealinna ja andsime ka osaluse. Samuti ei kaotanud ta palgas,” räägib Parel. Nüüdseks juba üle aasta Tallinnas elanud 26-aastane noormees on siinsest elust vaimustuses.

Mustlaspruulijad Põhjala peab ennast tänase õllerevolutsiooni käivitajaks. Kuigi esimesena sai Õllenaudi pruulikoja püsti Ilmar Räni, tuli esimese käsitööõllega välja Põhjala. Ja seda mitte oma pruulikojast, vaid kasutati Genika pruulimeistrite seadmeid ja võimalusi. Sealsamas sündis ka tänaseks juba legendiks muutunud õlu nimega Öö.

12

Töömesilased Lisaks omanikele aitavad Põhjala pruulikojas õlut valmistada ka tublid töötajad.

Aga mustlaspruulija staatus mehi ei rahuldanud ning jätkati jõudsalt samme oma pruulikoja rajamise suunas. Rahastamisplaani kokku pannes leiti, et partnerite ringi võiks veelgi laiendada. „Olime kuulnud, et Skype Eesti juhil Tiit Paananenil oli plaan õlut pruulida,” sõnas Parel.

Talle pakutigi võimalust jõud ühendada.

Ja seejärel jõuti ka LHV Pangani, kellega Parelil oli koostöökogemus Tallinna Kaubamajas töötamise päevilt. Kokku külastati kolme panka, ent LHV Panga tingimused sobisid kõige paremini ning tänavu aprillist on Nõmme mändide all Serva tänaval püsti tuliuus pruulikoda.

Turg kasvab meeletult Kuigi kõik läks plaanipäraselt, mõisteti ühel hetkel, et ühe olulise näitajaga pandi mööda. Juba pruulikoda rajades said mehed aru, et see saab olema liiga väike. „Turg kasvab tohutu kiirusega. Oleks kohe võinud kaks korda suurema tehase avada. Ei suuda nõudlust täita,” räägib Parel ning lisab, et sama probleemiga maadlevad kõik väikesed pruulikojad.

Milles siis asi, kuidas selline buum on järsku lahvatanud?

Tegelikult tuleb vaadata ajas juba mitu13

kümmend aastat tagasi. Väiketootjate tekkimine on osa suuremast trendist üle maailma, mis algas Ameerika Ühendriikides juba 1970. aastatel, kui turgu jäid valitsema kolm-neli suuremat tootjat ja nende toodang oli võrdlemisi üheülbaline – lahja hele õlu, mida suures koguses juua.

Vastuseisuks hakkas tekkima väikepruulijaid, kes katsetasid erinevaid linnaseid, humalaid ja pruulimismeetodeid. Euroopasse jõudis trend kümmekond aastat tagasi ja nüüd lõpuks siis ka Eestisse.

Kui vaadata kogu õlleturgu, siis on väikesed tootjad marginaalse tähtsusega, nende turuosa jääb kõigi peale kokku alla ühe protsendi. Eesti õlleturu kogumaht aastas on umbes 100 miljonit liitrit. Põhjala suudab pruulida 120 000 liitrit. Sügisest kasvab tänu investeeringutele kääritustankidesse tootmisvõimsus poole suuremaks ning järgmisel aastal loodetakse toota kokku 220 000 liitrit õlut.

Muu maailma kogemus näitab, et käsitööõllede turuosa võiks kasvada 5–10 protsendini, mis tähendaks aastas kokku kuni 10 miljonit liitrit õlut. Parel viitab ka Ameerika Ühendriikide San Francisco lahe piirkonnale, kus tegutsevad maailma kõige innovaatilisemad ettevõtted ja

Kommentaar Veel mõned aastad tagasi oli Eesti õlleturg väga ühesuunaline – tarbija tundis ja küsis vaid pilsnerit. Ameerikast alguse saanud väikeste pruulikodade ja erimaitseliste nn käsitööõllede trend on nüüdseks jõudnud ka meile. Kogumahult kuulub väikestele pruulikodadele alla ühe protsendi turust. Kuna nende toote hind on kordades kõrgem suurte tootjate omast ja jõudlus väike, siis suurt kasvu ei prognoositagi.

Uusi maitsetrende järgides oleme Sakus tulnud tänavu välja uute humalarikaste õlledega. Niisamuti rikastavad väiketootjate erimaitselised õlled turgu ja arendavad õllekultuuri.

Margus Kastein, Saku õlletehase juht

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Kaanelugu Pruulikoja aju Šotimaalt Eestisse kolinud Christopher Pilkington (vasakul pildil) teab, kuidas head õlut valmistada.

Virmalised, Rukkirääk, Öö, Must Kuld ja Uus Maailm

Kommentaar Põhjala on hea näide sellest, kuidas ühine huvi võib viia eduka ettevõtmiseni.

LHV Pank on alati soovinud kasvada koos Eesti ettevõtetega ja nende arengule hoogu juurde anda. Põhjala kiire kasv ja edulugu on kindlasti tähelepanuväärne ja tunnustus kogu meeskonnale. Nii nagu panganduses on ka õllemaastikul turg jaotunud kahe ettevõtte vahel. Seda enam hindab LHV Pank Põhjala edusamme väikepruulijate turuvallutamisplaanides.

Raido Reiska, LHV Panga ärikliendihaldur INVE STE E RI – NR 3/20 14

kus käsitööõllede turuosa moodustab viiendiku koguturust. Vahepõikena võib mainida, et Eestis, muide, on suvisel ajal kõige suurem käsitööõllede tarbimine elaniku kohta Hiiumaal. Aga selle mõistmiseks tuleb otsa vaadata suvitajatele.

Kuigi 20 protsenti on pigem erand, näitab kiire kasv ja suur nõudlus siiski ülimalt suurt potentsiaali. Seetõttu ei pea väikesed pruulikojad teineteist ka konkurentideks, suhtlevad omavahel tihti ja avaldavad oma tulevikuplaane.

Enamus jaemüüki „Juba mõtleme uuele tehasele, mis tuleb kordades suurem. Lahe on ka see, et me ei piira ennast kuidagi Eestiga. Oleme arvestanud ka ekspordiga. Soomes on distribuutor välja valitud – oleks vaid õlut anda! Lisaks on korduvalt ühendust võetud Lätist ja Leedust, aga seni on tulnud ära öelda. Kontakte on veel Suurbritannias, Taanis, Hispaanias.

Maailm on lahti,” kinnitab Parel.

Äärmiselt oluline on Põhjala jaoks jaemüügi osas Selveri kett, kuhu läheb kolmandik tootmismahust. Pudelisse villitakse üldse 85 protsenti toodangust ning ülejäänu läheb vaati, aga ainult tellimuste peale.

Uued tooted sünnivad kas kellegi ideena või grupimõtlemise tulemusena. Iga toote arendab lõplikult välja Christopher.

Põhjala tooteportfellis on praeguse seisuga kindlalt viis põhimarki, milleks on Virmalised, Rukkirääk, Öö, Must Kuld ja Uus Maailm. Teised tulevad ja lähevad. Humalad ostetakse Inglismaalt ning pärit on need Austraaliast ja Uus-Meremaalt, linnased tulevad valdavalt Soomest.

Eestis tehakse küll leivalinnast, aga õllelinnast kahjuks mitte, sest selle valmistamine nõuab suuremat analüüsivõimet ja kallimat laboratooriumi. „Kui me saaksime Eestist, siis loomulikult ostaks siit, võiks isegi pisut kallim olla,” sõnab Parel. „Aga kui kvaliteet jääb alla, siis kasutada ei saa. Stabiilsus on oluline.”

14

Sügiskollektsioonid kohal!

15

MaxMara Fashion Group

I NVE STE E RI – NR 3/2014

FOT OD: K RI S T JA N LEP P

Rubriik

Kohv

KOHVI MAITSE KUJUNEMINE ALGAB KOHVISORDIST, SELLE KASVUKÕRGUSEST, PINNASEST JA KLIIMAST. IGA REGIOONI, PIIRKONNA JA ISTANDUSE KOHV ON ERINEVA MAITSEGA.

T E KST : TI IT EFERT INVE STE E RI – NR 3/20 14

SAMAMOOD VÕIKS KIRJELDADA ka veini või õlut, kuid meie räägime kohvist..

Sellestsamast meie igahommikusest äratajast, mida oleme pidanud nii ühemaitseliseks ja tavaliseks. Tegelikkuses on kohvide maitseerinevused aga hoopis põnevamad. Ühel juulikuu soojal lõunasel ajal on ettevõtte Coffee People Tänassilmas asuva kontori teisel korrusel kaetud laud kuue

erineva kohvi testimiseks. Igal kohvisordil on oma lugu: kust see on pärit ja millistes tingimustes kasvatatud, isegi kasvataja nimi on teada. Kahes viimases tassis on maitsed meie paljude igapäevaelust, valmistatud kohvist, mida me hommikul tassi põhja raputame või läbi kohvimasina laseme. Testimise eesmärk on tuvastada maitseerinevusi, aga eristada ka meeldivad maitsed vähem meeldivatest.

16

Kindla loo ja taustaga, sorteeritud kvaliteetkohvid on maitseküllased, nüansside ja marjasusega – näiteks Etioopia Aricha meenutab mustikakisselli. Äärmuseks seevastu on kommertskohvi täiesti kibe suutäis. Coffee People’i eesmärk on pakkuda värskelt röstitud unikaalseid kohvisorte valitud kohviistandustest. Kohviubade valikul on tähtis kvaliteet ja maitse, täpne ülevaade istanduse kasvatamismetoodikast ja keskkonnasõbralik tootmine.

Eesmärk on hea kohv Ettevõtte senine kaubamärk Gourmet Coffee jääb edaspidi tähistama kohvikute 17

nimesid. Juba alates selle aasta augustist on kohvi röstimise ja hulgimüügiga seotud tegevus viidud Coffee People’i kaubamärgi alla.

Ettevõtte taga on kaks inimest, kes on aastaid kohvivaldkonnas töötanud. Annar Alas on sertifitseeritud kohtunik, kes on hinnanud maailmameistrivõistlusi Tokyos, Bernis ja Kopenhaagenis ning ka hulgaliselt rahvuslikke baristade võistlusi.

Lisaks on ta arendanud Pauligi HoReCa suunda Baltikumis, juhtinud Vendorit Baltikumis ja korraldanud Eesti esimesed baristade meistrivõistlused. Heili Politanov on Cup of Excellence’i sertifitseeritud kohtunik, hinnanud kohvisid Boliivias,

Kohvikultuuri edendajad Heili Politanovi ja Annar Alase juhtitud kohviärist moodustab 10 protsenti eksport. Hea näitena võib tuua Kopenhaageni vanalinnas asuva kohviku Cafe Europa 1989, mille töötajate hulgas on kolm baristade maailmameistrit ja kus kasutatakse samuti Coffee People’i toodangut.

Gourmet Coffee kohvikud Tallinnas L. Koidula 13a Pärnu mnt 15 Suur-Sõjamäe 4 Paldiski mnt 58d I NVE STE E RI – NR 3/2014

Ettevõte

Kommentaar Coffee People on turul selgelt välja hõiganud, et on olemas lihtsalt kohv ja on kvaliteetne kohv. Gourmet Coffee kohvikute külastamine on kindlasti nauding omaette, kus oma ala professionaalid tutvustavad põhjalikult kohvimenüüd ja valmistavad ootustele vastava kohvi. Alati tasub proovida uudseid valmistamisviise, nagu Chemex, Aeropress ja V60. LHV hindab Coffee People’i meeskonna professionaalsust ja toetab ettevõtte soove tulevikus edasi arenda. LHV on ka ise pikaajaline Coffee People’i klient ja partner.

Raido Reiska LHV Panga ärikliendihaldur INVE STE E RI – NR 3/20 14

Hondurases, Nicaraguas ja mujal, külastanud kohviistandusi Dominikaanis, El Salvadoris, Zambias, Peruus, Boliivias, Hondurases, Kolumbias, Costa Rical, Keenias, Indoneesias, Brasiilias ning töötanud ka Nicaraguas kohviistanduste laborites. Ka on ta olnud Eesti baristade meistrivõistluste korraldusmeeskonnas alates esimesest võistlusest. Kui Annari tööks on kohvimüügi korraldamine, siis Heili tegeleb

rohkem kvaliteedi, koolituste ja kohvikute töö korraldamisega. „Tahame, et ka Eestis oleks hea kohv saadaval,” võtab Heili Politanov oma töö eesmärgi kokku.

Ettevõte alustas 2008. aastal, kui osteti esimene röstimismasin. Sel ajal valitsesid turgu 100% ulatuses börsikohvid, mille taust on salastatud. Gourmet Coffee asutaja Annar Alase sõnul on salastamise põhjus lihtne, sest keegi ei tea kohvi päritolust midagi ja seega öeldakse, et see on ärisaladus. Tegelikult on vastupidi – kui sul on kohvikasvataja täpselt teada ja sa võid kinnitada, mis sorti ubadega on tegu ja millistes tingimustes need on kasvanud, on tegemist hoopis äärmiselt väärt informatsiooniga, mis muudab toote väärtuslikumaks. „Nagu veinegi valime viinamarjasordi, piirkonna või teinekord isegi veinimaja järgi. Samasugused valikud on kohvinduses. Võtsime eeskuju Skandinaaviast, Uus-Meremaast ja Austraaliast, kus olid kõik need valikud olemas.”

18

Alustati koolitustega restoranipidajatele, toiduhuvilistele, alkoholifirmadele – kõigile, kes tegelevad maitsetega ja huvituvad heast maitsest. Aasta-pooleteise jooksul mõisteti, et tegelikult jõutakse seeläbi vähese hulga inimesteni – oli vaja luua väljund, et kõik inimesed saaksid kohvi proovida. Seepeale asuti otsima ruume, et avada oma kohvik, kus saaks näidata röstimist ja kohvivalmistamist. 2010. aastal leitigi ruumid Kadriorus Koidula tänaval. „Alustasime avalikult tootmist, näitasime, kuidas käib röstimine, kuidas oad saavad pruuniks ja mida täpselt kohvi-

Laias laastus jagunevad kohvioad kvaliteedi järgi kolmeks. Võtame näiteks ühe farmeri, kes kasvatab ube kümnel hektaril. Sellest kahelt hektarilt korjab ta kuu aja jooksul käsitsi ühekaupa paari-kolme tonni jagu ühesuguse küpsusastmega ülikvaliteetseid ube, mida müüakse oksjonitel koti kaupa. Ülejäänud kaheksa tonni ube läheb anonüümselt börsile, kust ostavad kohvi maailma suurimad kohvitootjad. Kolmas osa on prügised ja ussitanud oad, aga ka need ei lähe äraviskamiseks, vaid saadetakse lahustuva kohvi tehastesse. Annar näitab õõvastust tekitavat pilti

Kohviku avamise järel olime kohe täiesti teises maailmas paki sisse pannakse. Samas pakkusime võimalust ka kõike maitsta. Kokku oli meie valikus 12 farmi toodang,” selgitab Politanov. „Kohviku avamise järel olime kohe teises maailmas.”

Kohvisõbra jaoks löödi pilt ääretult kirjuks, samas oli tegemist oskusega, mida ei olnud kohe võimalik pakkuda teistele kohvikutele. „Meil oli seitse erinevat valmistamisviisi. Arvestades erinevaid farme ja sorte ning valmistades kohve erinevate valmistamisviisidega, saime pakkuda valikut 100 erineva joogi vahel,” kirjeldab Annar Alas.

Millest kohvi tehakse? „Muudame kohvikaubandusega tegeledes toodet paremaks ja kohviistandusi tulusamaks. Ostame kohvi ainult börsiväliselt ja maksame farmeritele hea kvaliteedi eest ka oluliselt rohkem. Pakendil on esikohal info farmi, sordi ja piirkonna kohta,” kõlab Coffee People eesmärk.

19

ussipurustest ubadest, mis tema teada lahustuva kohvina lõpuks inimeste kohvitassidesse jõuavad.

Ettevõttel on püsikliendid Annar Alase sõnul teab ta paljusid, kellele pole kohv kunagi eriti maitsenud, ent kes on nüüd tänu Gourmet Coffee kohvikutes pakutava kohvi heale kvaliteedile seda armastama hakanud. Ettevõtte üks püsikliente on ettevõtja Tõnis Arro. „Ammusel ajal, kui kohv oli raskesti kättesaadav, olin suur kohvijooja. Püüdsin hankida rohelisi ube, röstisin neid ise ja jahvatasin käsitsi. Mingil ajal, kui kõiksugu kohvisorte oli saada, sai minust hoopis teejooja – jõin Assamit ja Darjeelingut, ka Jaapani rohelist teed,” räägib Arro. „Kui Annar hakkas kohviäriga tegelema, kutsus ta mind cupping’ule. See oli üllatav kogemus – sain aru, et lisaks supermarketite kohvile on siinsamas käepärast hoopis erilise maitsega kohvid.”

Kes on barista?

Barista on teenindustöötaja, kes valdab seadmeid, tunneb kohvisorte ja kohvivalmistamise meetodeid, oskab hinnata kohvi kvaliteeti, teab kohviretsepte ja kundede eelistusi. Seetõttu on barista umbes samasugune asjatundja kohvi alal, nagu seda on sommeljee veini alal. Maailma parimat baristat valitakse alates 2000. aastast, Eesti parimat alates 2004. aastast.

Kommentaar Erinevalt veinimaailmast, kus tuleb aastaid harjutada, et nautida mõnd peenemat Burgundia punaveini, on kohvi paremus kohe ilmne – nagu seegi, mille poolest erinevad erinevast piirkonnast pärit kohvid, erinevad röstid ja valmistamisviisid.

Ostsin endale koju spetsiaalse jahvati ja muud tarbed. Joon enamasti filtrikohvi, mida teen portselanfiltriga otse tassi või Chemexi kannu, loomulikult värskelt jahvatatuna, sest see on osa hommikusest rituaalist (kohvilõhn, mis levib üle toa, tuleb ju värskest jahvatusest!). Maal olles valmistan kohvi presskannuga. Kuna seal mul jahvatit ei ole, lasen kohvikus valmis jahvatada – õige jahvatus on pool tulemusest. Ja muidugi astun aeg-ajalt Koidula tänava kohvikust läbi, et võtta üks tõeline espresso-shot.

Tõnis Arro Ettevõtja, koolitaja ja tõlk I NVE STE E RI – NR 3/2014

FOTO: A UTO24RING

INVE STE E RI – NR 3/20 14

20

Ring rada

PÄRNU LINNA PIIRIL AUDRU VALLAS ASUV RINGRADA OLI SELLE SUVE ALGUL KOLM NÄDALAT AUTOGIGANDI PORSCHE KÄSUTUSES. SIIN TOIMUSID AUTODE TESTID, KOHAL OLID IDA- JA KESK-EUROOPA AUTOAJAKIRJANIKUD, ARVAMUSLIIDRID, AUTOFIRMA ESINDAJAD. SEE OLI PROMOÜRITUS, MIS LENNUTAS EESTISSE HULGALISELT MAKSEVÕIMELIST SELTSKONDA.

21

I NVE STE E RI – NR 3/2014

F OT OD: C AT H Y EF ER T

Ettevõte

T E KST : TI IT EFERT INVE STE E RI – NR 3/20 14

SEE ON VAID üks näide sündmustest, mis toimuvad Audru vallas asuval auto24ringil. See on ainuke autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud suletud rada Eestis. Juuli lõpus, kui ringrada külastame, kihutab seal kordades rohkem Ferrarisid, kui eales Eesti teedel nähtud.

Uurime lähemalt.

Oaas keset põldu Ringrajale lähenemine on tänu teeviitadele lihtne, ent samas ootamatu, kui keset heinamaad avaneb meie ees külluslik kompleks. Pärnu kandi inimesed on rajaga kindlasti rohkem tuttavad, sest tegemist on tõeliselt ajaloolise paigaga, kus autospordivõistlusi peeti juba 1930. aastatel. Hoogu lisasid veel 1950. aastad, mil valmisid esimesed Estonia vormelid, mis ringraja suitsuvinguga täitsid. Ringraja praegune entusiast ja eestvedaja Andres Hall ise mäletab 1980. aastate lõppu, kui käis seal esimest korda võidukihutamist vaatamas.

Loomulikult on rada kümnete aastate jooksul oma kuju muutnud ja seda on korduvalt ringi ehitatud. Suurim areng on siiski aset leidnud viimastel aastatel.

Pärnust pärit Andres Hall sai kihutamisnakkuse just siinsamas rajal. Küll palju hiljem – 2004. aastal – ostis ta esimese võidusõiduauto ja suundus Riiga oma esi-

FOT O: RA LLYFOT OD.EU

Võib uhke olla Andres Halli initsiatiivil on valminud Põhja-Euroopa parim ringrada.

mesele võistlusele, mahutades varustuse ära vaid ühte kohvrisse. Tänasel päeval teeb see nalja, sest ilma treilerita ühelegi võistlusele minna ei saaks. Kuigi esimene võistlus möödus rahulikult, võib Hall oma karjääriga rahul olla. Temast sai nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Balti meister. Viimane täispikk hooaeg oli 2010. aastal ning ta lõpetas vaid ajapuuduse tõttu, sest ringrajaga tegelemine võttis oma Tahtmine ise teha 2004. aastal, kui Hall hakkas ise võidusõiduga tegelema ja tal tekkisid mõtted, kuidas võiks võistlusi rajal korraldada, tegi ta vastavad ettepanekud tollasele Ringrajakomiteele. Vastus kõlas, et võid oma ideed ise ellu viia, ning Hall korraldaski esimese võistluse 2006. aastal, kuni 2009. aastal kuulutati välja konkurss kinnistule hoonestusõiguse võõrandamiseks. Selleks tuli koostada plaan ja tõestada oma 22

FOT O: A UT O2 4 RI N G

Pidupäev Pärast rasket tööd oli ringraja avamispäev kindlasti väga meeldiv.

võimekust. „Võitsin ära ja sain kaasa hulga kohustusi. Pidin maksma vallale raha ja võtsin investeerimiskohustused, et seitsme aasta jooksul välja ehitada uus ringrada,” märgib Andres Hall.

See oli mehe jaoks suur väljakutse. Äsja alanud terav majanduskriis vaid süvendas negatiivseid mõtteid. Halli sõnul oli ta tol hetkel vist ainus, kes üldse uskus antud projekti. „Aga mul oli selge nägemus,” kinnitab ta. Abi paludes kohtas ta palju suhtumist, et tee valmis, siis vaatame, kas saame kaasa lüüa. „Õnneks õnnestus mul leida häid tuttavaid, kes olid nõus ja võimelised nii finantsiliselt kui teadmistega aitama. Ilma selle toetava seltskonnata poleks meil täna ringrada sellisel kujul, nagu ta on,” sõnab Hall. Väga olulist rolli mängis ka EAS, kus oli just avanemas turismiatraktsiooni meede, mis võimaldas laiali jagada 200 miljonit krooni (12,6 miljonit eurot). See eeldas kiiret tegutsemist, paari 23

kuuga oli vaja nii ehitusprojekti kui ka -luba. Kokku saabus EAS-ile 128 taotlust üle kümne korra suuremale summale, kui fondis raha oli. Ometigi saatis ringrada edu ja see sai maksimumi võimalikust toetusest ehk kokku 3,2 miljonit eurot.

Teisena sai suure toetuse näiteks Pärnumaal asuv Lottemaa.

Kommentaar Kui inimestel on võimalik ühendada hobi ja töö, siis võib kindel olla, et tööd tehakse kirega ning motivatsioonist puudust ei tule.

Andres Hall autospordihuvilisena on heaks näiteks auto24ringi eestvedamisega, luues ainulaadse ringraja Eestis. LHV-l on hea meel, et oleme saanud abiks olla. Vaadates, kui tihe ja põnev on ringraja ürituste ja võistluste graafik, pole kahtlust, et ringrada on edukalt startinud, ning loodame, et hea hoog jätkub ka järgnevatel aastatel.

Arko Kurtmann LHV äripanganduse juht

Kõik korda Enne ehitustöid oli olukord ringrajal nutune, puudus nii elekter kui ka vesi.

Hall tunnistab, et ilma toetuseta polekski projekt teoks saanud. Oma osa ringraja valmimisse andis ka LHV Pangast saadud laen. Kui alguses öeldi, et tee enne valmis ja tule seejärel rääkima, siis hiljem võis Hall juba valida sponsorite vahel ning hetkel kehtib kümne aasta pikkune leping auto24.ee-ga.

Kompleksis on välja ehitatud rallikrossirada, samuti suur boksiväljak, teeninI NVE STE E RI – NR 3/2014

FOT OD: C AT H Y EF ER T

Ettevõte

Asukoht Auto24ring asub Pärnu linna lähedal Audru vallas, Pärnu-Lihula maantee ääres (geograafilised koordinaadid 58° 24’ 22” N, 24° 27’ 8” E). Rada on hästi ligipääsetav kolmest suunast, Pärnu ringtee põhjapoolse osa valmimisel paraneb juurdepääs veelgi.

Otse ringraja kõrval asub Pärnu lennuväli.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

Selgelt parim rada Põhja-Euroopas dushooned koos statsionaarsete garaažidega ja kõik muu juurdekuuluv.

Kohustused ringraja valmisehitamiseks valla ees said täidetud juba mullu, neli aastat enne tähtaega. „Me oleme selgelt kõige parem rada Põhja-Euroopas,” kinnitab Andres Hall ja viipab aknast välja, kus on näha kihutavaid Ferrarisid. Täna on tema kliendiks Rootsi ettevõte, kes korraldab eksklusiivseid autode rajapäevi. Kihutajad on valdavalt soomlased ja rootslased, kes naudivad siin ja Pärnus olemist ööpäevaringselt.

Halli sõnul on ringraja kalender suvehooajal kogu aeg täis. Kuigi enamasti antakse ringrada rendile, korraldatakse ka ise üritusi. Samuti võib iga ettevõte või organisatsioon tulla siia oma töötajatele adrenaliinilaksu andma. Ringraja poolt on pakkuda tänavaautodena Toyota GT 86 mudelid ja

sportlikumad BMW 325 mudelid.

Andres Hall tunnistab, et kuigi ta on raja kasutusega üldiselt rahul, võiks publikuhuvi siiski olla pisut suurem, kuigi muusikaüritustel ja laadal on käinud ka üle 5000 inimese. Ringraja eelarve on siiski plussis, sest finantsplaan näeb piletitulu eeskätt ikka boonusena. Kõige olulisemaks peab ringraja omanik seda, et tema ettevõtmine toob Eestisse hulgaliselt välisturiste, kes siia poleks muidu kuidagi sattunud, ning see annab tööd ja leiba kohaliku valla ja Pärnu ettevõtjatele. Ringrada ise pakub tööd 11 inimesele ning ürituste ajal on tööseltskond suuremgi.

Kui aga rääkida suurtest võistlustest, mida võiks ringrajal korraldada, siis praegu näeb Andres Hall kõige reaalsemat võimalust külgvankritega mootorrataste MM-etapiks.

24

25

I NVE STE E RI – NR 3/2014

INVE STE E RI – NR 3/20 14

26

Ettevõte

Rasketööstus SUURTES TÖÖSTUSHOONETES VALMISTATAKSE VÕIMSAID SEADMEID, MIDA IGAPÄEVASES TÄNAVAPILDIS EI KOHTA. JUTT EESTI RASKETÖÖSTUSE SURMAST ON ILMSELGELT LIIALDATUD. ÜKS SELLINE ETTEVÕTE on E-Profiil, mis toodab nafta- ja gaasitööstusele suuri, raskeid ja keerulisi seadmeid ning metallkonstruktsioone. Ettevõtte asutamise hetkel 1997. aastal ei osanud keegi sellist asjade arengut uneski näha.

Põhitegevusala oli siis fassaadikatte konstruktsioonide tootmine. Omanik oli Saaremaa ehitusettevõte Tesman ja EMV (mis hiljem osteti tänaseks Eestist lahkunud Skandinaavia kontserni 27

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2014

Ettevõte

Kihutame edasi Juhatuse liikmed Argo Pakkas ja Toomas Jõgi juhivad E-Profiili kindlalt kasvu poole.

Kolmas juhatuse liige on Martin Mehilane, kes vastutab arenduste eest.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

Skanska osaks). Kaks aastat hiljem müüs EMV oma osaluse Glaskekile ja ettevõtet kutsuti juhtima tootmisjuhtimise kogemusega Toomas Jõgi.

Otsast pihta See oli ettevõttele murranguline hetk. „Olen valmis rasket rauda valmistama,” sõnas Jõgi kutsujatele. Ja nii läkski. Kogu senine kollektiiv lahkus (v.a raamatupidaja) ja tööle võeti kaks keevitajat. „Esialgu tegime kütusemahuteid ja tööstuslikke korstnaid. Lisaks tehti ka masinaehitusseadmeid Soome ja Rootsi. Ekspordi osakaal oli kokku kümnendik käibest.”

Tõeline murrang toimus 2004. aastal, kui projektijuhina saabus ettevõttesse tänane juhatuse liige Argo Pakkas. Mees tõi kaasa oma varasemad kontaktid ning sellel oli kulla väärtus. Pakkas oli varem koostööd teinud maailma juhtiva gaasi- ja naftapuurimisseadmete projekteerija, tootja ja müüja National Oilwell Varco Norwayga. Norrakad otsisid firmat, kes suudaks poole aastaga toota ja Kasahstanis naftatöötlemiskeskuses püsti panna 84 erineva suurusega mahutist koosnevat kompleksi. Lepingu maht oli kaks miljonit eurot, mis oli toona sama suur kui Eprofiili aastakäive. Aega anti pool aastat.

E-Pofiil tegutses tol ajal 3000 ruutmeetril Peterburi teel, endises Metallisti tehases.

Hullumeel Hullumeelne projekt sujus edukalt. Töö tehti ära 30 töötajaga. Jõgi toob projekti õnnestumise alusena välja täpset planeerimist, millest kõrvalekaldumist ei saanud lubada. Iga saabuv detail pidi kohe paika minema ja sobima. Kasahstanis mahuteid paigaldanud firma tuli hiljem tänama hea töö eest. Kõik olevat sujunud nagu Lego kokkupanek.

National Oilwell Varco, kellest sai kohe suurklient, on seda tänase päevani. Tavaliselt läheb niivõrd suure tellimuse saamiseni 4–5 aastat ja usaldust tuleb hakata võitma 30 000 kuni 40 000 euroni küündivate tellimuste kaupa. „Meie esimene projekt oli nii suur, et tänapäevalgi pole se28

Ettevõtte aju Ettevõttes on hetkel 250 töötajat, 60 neist on insenerid, kes töötavad Ülemiste kontoris ühes suures saalis. Veel mõned aastad tagasi tuli 3D kasutamise asemele simulatsiooniks valmistada papist mudeleid.

lne projekt sujus edukalt davõrd suuri tellimusi,” sõnab Jõgi.

Järgmisena telliti E-Profiililt 400 tonnise tõstevõimega kraananooled, mis oli tellija jaoks seni suurim ja mille tootmine vajas oluliselt suuremat tsehhi ning teistmoodi tehnoloogilist lähenemist.

2005. aasta lõpus kolis E-Profiil tootmise endise Dvigateli tehase suurimasse tsehhi – kolm korda suuremale pinnale.

Finantskriis pani kasvu kinni E-Profiil on alates oma tegevuse algusest igal aastal käivet kasvatanud tänu klientide kasvanud ootuste täitmisele, kuni 2009. aastani, mil käibekasv seiskus – põhjuseks ülemaailme finantskriis, mis 29

sulges pankade rahakraanid. Ka E-Profiili kliendid pidid oma investeeringud üle vaatama. Ettevõtte ekspordi osakaal oli tolleks hetkeks juba 100 protsenti.

E-Profiili mehed ei jäänud aga niisama ootele – palgati konsultant ja ettevõtte juhtimine vaadati üle. Loodi uus struktuur ning taotleti erinevad sertifikaadid juhtimisele, keskkonnakaitsele ja tööohutusele. Mida see kõik andis? „Ilma süsteemita on edukat ettevõtet võimatu juhtida, see lisas usaldust. Ja osade klientide puhul on sertifikaatide olemasolu tellimuse tingimuseks,” põhjendab Jõgi.

Pärast juhtimise korrastamist võeti ette järgmine kitsaskoht – vanade sead-

E-Profiili käive miljonites eurodes 2004 2,1 2005 4,1 2006 6,8 2007 10,2 2008 11,5 2009 11,4 2010 10,82 2011 13,4 2012 18,23 2013 23,57 2014 34, 66 I NVE STE E RI – NR 3/2014

Ettevõte

Õnnestumised D Island Kasahstanis, mille mahutid on toodetud E-Profiilis. Esimene kraanamontaaž kai peal (paremal).

Ettevõtte käive on taas jõudsalt kasvanud metega ei saanud enam jätkata. Ettevõttega liitus kolmas juhatuse liige Martin Mehilane, kes asus vastutama ettevõtte arenduse eest. Kokku investeeriti 6 miljonit eurot, millest 2 miljonit saadi EAS-ist tagastamatu abina.

Kommentaar LHV tahab anda olulise panuse kohaliku kapitali kasvu ja Eesti majanduse arengusse. E-Profiil on tootmisettevõte, mis tugineb kohalikule kapitalile ja tugevale tegevjuhtkonnale, kes on suutnud ettevõtte läbi tuua ka rasketest aegadest. Tulemuseks on firma, mis on kohalikust aknatootjast kasvanud arenevaks, keerukaid metallkonstruktsioone eksportivaks ettevõtteks. LHV näeb hea meelega oma klientidena ettevõtteid, kellega koos kasvada.

Arko Kurtmann, LHV äripanganduse juht INVE STE E RI – NR 3/20 14

Uus tõus Investeeringud lõpetati 2012. aastal, mil tabati ära uus tõus. Sealt edasi on ettevõtte käive taas jõudsalt kasvanud. Tänu juhtkonna proffesionaalsusele, investeeringutele ja E-Profiili arengule suudetakse klientidele pakkuda järjest enam teenuseid ning ehitada suuremaid projekte, mida Ülemistes asuv tehas ei võimaldanud. Lahendusena sõlmis ettevõte 15 000 ruutmeetrile hoonestusõiguse Paldiskis – sinna on ehitatud 1200 ruutmeetri suurune tootmispind, kus tehakse hüdro- ja elektromontaaži.

Argo Pakkase sõnul pakub E-Profiil tootele aina rohkem teenuseid. Kui alguses läks osa toodangut välja nö musta

rauana, siis täna pakutakse juba võtmedkätte-lahendusi. Veel mõned aastad tagasi ehitati katsetamiseks papist mudeleid, täna aga tehakse kõik need arvutiekraanil 3D-mudelitena. See võimaldab hõlpsasti simuleerida keerulisi tõsteid ja montaaže ning kõik see on reaalses elus ka toiminud. Kui varem võtsid protsessid aega terve päeva, siis nüüd tehakse need mõnikord läbi paarikümne minutiga.

Aga kas on ka ohtu, et vajadus seadmete järele hakkab maailmas vähenema? „Tehnoloogia areneb kiirelt ning seadmeid vahetatakse välja uute ja võimsamate vastu,” räägib Pakkas. „Uus tehnoloogia võimaldab järjest keerulisematest kohtadest ja sügavamalt naftat ja gaasi kätte saada.” Samuti pole hirmu, et vajadus nafta järele väheneb. Ka elektriautosid ei pea firma vaenlaseks, sest autod polegi peamised kütusepõletajad. Samuti suurendab kütuste tootmise vajadust India ja Hiina majanduste kasv.

30

31

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Puhas toit IKKA ON RÄÄGITUD, ET EESTI PUHAS LOODUS PAKUB MEILE SUUREPÄRASE KONKURENTSIEELISE. UURIME, KUI PALJU SEDA ÖKOÄRI SIIS EESTIS ON JA KUIDAS TEGIJATEL LÄHEB. KODUMAISTE MAHETOODETE hinnanguline jaemüügikäive oli 2012. aastal (viimased saadaolevad andmed) 8,3 miljonit eurot, kasvades aastaga üle 2 miljoni. Suur osa turul olevast mahetoodangust on sisse toodud teistest Euroopa riikidest. Kokku osteti mahetoodangut 15 miljoni euro eest.

T E KST : TI IT EFERT INVE STE E RI – NR 3/20 14

Nišiäri 15 miljonit eurot moodustab koguturust (toit ja esmatarbekaubad) 1,2 protsenti.

Mahetoodete propageerija, mitme selle äriga seotud ettevõtte osaniku ja Biomarketi keti asutaja Priit Mikelsaare hinnangul on mahetooted oma turuosaga väga selgelt nišitooted. Euroopa juhtivates riikides on mahetoodete osakaal küll 7–8 protsenti, aga ka seal jääb ökoäri

peavoolust kaugele maha. Eestil on sinnani väga pikk tee. „Tänavu võiks Eestis turuosa kasvada 1,4 protsendini. Usun, et kasv sellises rahulikus rütmis ka jätkub ja tagasilangust pole oodata,” sõnab Mikelsaar.

Biomarketi kogemuse põhjal võiks öelda, et kasv on tulnud nii olemasolevate klientide arvelt, kes on oma ostusid kasvatanud, kui ka juurde on tulnud uusi kliente. „Pigem on nii, et mahetooteid ostetakse tavatoodetega paralleelselt.

Suurem hulk ostjaid on sellised, kelle jaoks mahetooted moodustavad väikese osa ostukorvist. Väiksem on nende hulk, kes on 100 protsenti ökotarbijad,” lausub Mikelsaar.

Mahetoodete tarbimise kasvule aitab ühelt poolt kindlasti kaasa teadlikkuse 32

F OT O: A N U H A M M ER

F OT O: JA REK JÕEP ERA

Ülevaade

FOTO: M ARKO MUMM

33

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Ülevaade

kasv: toidu- ja esmatarbekaupade terviseja keskkonnaohutusest ning ökotemaatikast on ajakirjanduses juttu päris palju ja üsna regulaarselt. Teisalt toetab ökotoodete turgu ka pisutki kasvanud ostujõud, mis peegeldub jaemüügisektori kasvus tervikuna.

Märgid Mahetooted märgistatakse Euroopa Liidu mahelogoga, mis on kinnispakendis mahetoodetel kohustuslik.

Lisaks sellele võib (aga pole kohustuslik) kasutada Eesti riiklikku ökomärki.

Biomarketi kogemus Biomarket on ökosektoris tegev olnud pea 11 aastat. Mikelsaare sõnul on missioon sõnastatud selliselt, et ökotooted soovitakse muuta kättesaadavaks, igapäevaseks ja loomulikuks. Kättesaadavus tähendab muu hulgas ka kaupade leitavust poeletilt ja ostmise lihtsust, igapäevasuse all mõeldakse seda, et ökotooted pole „pühapäevatooted”, vaid lahutamatu osa meie igapäevast, ning loomulikkuse all peetakse silmas seda, et ökotoodete tarbimine ei peaks tulenema

pelgalt välisest trendist ja sellest, et „öko” on parajasti popp, vaid selle taga võiks olla teadlikkuse kasv, mis muudab tervise- ja keskkonnateadliku tarbimisvaliku loomulikuks.

Missioonist lähtuvalt on suurendatud toidu- ja igapäevakaupade valikut, kuhu on lisatud värskeid puu- ja köögivilju.

Samuti töötatakse selle nimel, et Eesti kaupade osakaal sortimendis pidevalt suureneks. „Püüame oma poed rajada ostjate jaoks mugavasse ja käidavasse kohta ning luua poodides keskkonna ja tagada teeninduse, mis oleks külastajatele meeldiv. Lisaks panustame jätkuvalt inimeste ökoteadlikkuse kasvatamisse,” räägib Mikelsaar.

Ta kasvab siiski Mahetoidu propageerimiseks on loodud ka Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasu-

Eestis on mahemaa 10 aastaga kasvanud

FOTO: AGNE S M ÄNNISTE

Miljardiäri 2012. aastal oli maailma mahepõllumajandusliku maa pindala 37,5 miljonit hektarit ja mahetootjate arv 1,9 miljonit, sellest Euroopas 11,2 miljonit hektarit ja 320 000 tootjat. Maailma maheturu mahuks hinnati 47 miljardit eurot, Euroopa maheturu mahuks 23 miljardit eurot.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

34

pind viimase d ligi neli korda tus, mis korraldab erinevaid üritusi, tutvustab mahetootjaid ja korraldab reklaamikampaaniaid. „Enamasti tegeletakse mahepõllumajandusega seetõttu, et on soov majandada ilma agrokemikaale kasutamata,” räägib sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Mahepõllumajanduse toetus kompenseerib osaliselt väiksemat saagikust ja suuremat tööajakulu, siiski kajastub osa sellest ka mahetoodete kallimas hinnas.

Kliente iseloomustab soov süüa kvaliteetset ja tervislikku toitu ning suurem keskkonnateadlikkus. Suure osa tarbijatest moodustavad väikelaste emad.”

Vetemaa hinnang on, et mahepõllumehed muutuvad järjest professionaalse35

maks ja paremini toimivaks. Aastatega on juba kogunenud teatud kogemus, kuidas mahepõllumajandust edukalt viljeleda. Tuleb siiski meeles pidada, et Eestis on mahetootmise ajalugu üsnagi lühike.

Aktiivselt otsitakse ka uusi turge, näiteks on hästi käivitunud teraviljaeksport, suuremas mahus eksporditakse ka liha.

Põllumajanduse poolel domineerib lihaveise- ja lambakasvatus, suhteliselt palju kasvatatakse ka teravilja. Töötlejate hulgas on kõige rohkem väikesi veskeid, mis sageli asuvad ka põllumajandusettevõttes kohapeal, ja töödeldakse peamiselt omaenda teravilja. Suhteliselt palju on ka mahlade-mooside valmistajaid.

Rohkem kui kolmandik töötlejatest on

FOT O: JA REK JÕEP ERA

FOT O: REN EE A LT ROV

Mahesõbrale Vasakul pildil: Priit Mikelsaar (vasakul) lükkas koos Rasmus Raskiga käima LaMuu ökojäätiste tootmise. Paremal pildil: Moe viinad, mille seas ka ökoloogilisest teraviljast toodetud Moe Mahe.

Mis on mahe?

• Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.

• Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid.

• Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehhaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad, metsatukad, hekid ja muud loodussaared). Nii soodustab mahetootmine ka põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.

• Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise.

• Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.

• Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks) ei kasutata.

• Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMO), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

• Mahetoidu töötlemisel ei kasutata sünteetilisi lõhnaega maitseaineid. Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk valdavalt looduslikke aineid.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Ülevaade

FOT O: A N U H A M M ER

na pelgalt hea kvaliteedi tõttu ega taotle mahemärki.

Reklaamist tuntakse puudust EMOR-i 2013. aasta uuringu andmetel ostis mahetoitu kord nädalas või sagedamini 8% elanikest, 1–3 korda kuus 15% ja harvemini kui kord kuus 26% elanikest. 43% elanikest ei ostnud aasta jooksul mahetoitu.

Mahetoidu ostjad nimetavad ostupõhjuseks, et see on tervislik (65%) ja maitsev (44%). Samuti on tähtis, et toit on kodumaine, lähikonnas toodetud (43%). Üle poole elanikest (57%) arvab, et mahetoidule ei tehta piisavalt reklaami.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

ise mahepõllumehed. Puudu on loomakasvatussaaduste töötlemisest nii piima kui ka liha osas. Kliendid ootavad just kodumaist töödeldud mahetoodangut, samuti head valikut köögi- ja puuvilju.

Eestis on mahemaa pind viimase 10 aastaga kasvanud ligi neli korda. Mahetoidu töötlejaid oli 2013. aastal 84. Paljud töötlejatest valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut. Enamik töötlejatest olid väikeettevõtted. Kuigi toodete valik laieneb (2013. aastal lisandus 400 uut toodet), on see ikka veel suhteliselt väike. Töötlejate vähesus ja tootmismahtude väiksus on mahetoidu kättesaadavuse peamisi takistusi.

Mahetoitlustamine teeb Eestis alles esimesi samme. Mahetoidu pakkumisest lasteasutustes on veterinaar- ja toiduametit teavitanud kokku seitse ettevõtet, kes toitlustavad viit kooli ja viit lasteaeda.

Mahetoitlustamisega tegeleb veel neli ettevõtet, kes pakuvad mahetoitu kuues toitlustuskohas. Kuigi koolide ja lasteasutuste huvi mahetoidu vastu on viimastel aastatel kasvanud, jääb mahetoidu kasutuselevõtt sageli kõrgema hinna ja keeruka logistika taha. Mitmed restoranid kasutavad mahetoodangut tooraine-

Hinna kujunemine Tavatoodetega võrreldes sõltub mahetoodete hinnalisa suurel määral tootegrupist. Mõnel juhul on mahetooted odavamad, hinnalisa ei olegi või see on minimaalne (nt teesegud, lihaveiseliha), mõnel juhul on aga mahetooted (nt kartul, mõned köögiviljad, jahud, munad) kaks korda ja rohkemgi tavatoodetest kallimad. Hinnavahe oluliseks põhjuseks on lisaks tootmisviisi erinevustest tulenevale hinnavahele ka väikesed toodangumahud ja suur logistikakulu.

Mahepõllumajanduse registris oli 2013. aastal üle 100 müügiettevõtte. Lisaks neile on terve hulk jaemüüjaid, kes müüvad vaid pakendatud mahetoitu, ja seega ei pea olema fikseeritud registris. Üle Eesti on mahetoiduga kauplevaid väikepoode 40 ringis, neist umbes pooled asuvad Tallinnas. Selliseid poode leidub ka enamikes maakonnakeskustes ja mujalgi. Ainult internetis toimivaid müügisüsteeme on ligi kümme. Mahetoitu müüakse järjest rohkem suurtes toidupoodides. Valiku toodetest leiab näiteks Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Solarisest, Stockmannist ning Selveri, Rimi, Prisma, ETK (sh Maksimarketid) ja Maxima poodidest. Ketipoodide suurima kodumaise mahekauba valiku leiab Rimi „Talu toidab” müügialadel.

Mahetootjad müüvad oma kaupa mitme linna turgudel. Mahetoodangu pakkujad käivad ühiselt väljas ka laatadel ja messidel. Tallinlastele ja tartlastele tuuakse mahetalunike kaup tellimise peale ka koju kätte. Viimasel aastal on hakanud tekkima ka otse-tootjalttarbijale-võrgustikud.

Ehkki turustusvõimalused järjest laienevad ja tarbijate huvi suureneb, müüakse mahetöötlejate vähesuse tõttu suur osa kodumaistest mahesaadustest (suurem osa piimast ja lihast) tavatööstuse tooraineks.

36

FOT OD: JA REK JÕEP ERA

Ülevaade

Ostke firma välja!

LHV PEAMISED KLIENDID ON VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTED. LIGI 99% JUHTUDEST KUULUVAD NEED ETTEVÕTTED EESTI OMANIKELE, SEST NII NAGU MEID ISELOOMUSTAB OTSUSTAMISE KIIRUS JA PAINDLIKKUS, ON KA MEIE KLIENTIDEKS VALDAVALT ETTEVÕTTED, KUS JUHID JA OMANIKUD SEISAVAD ÜKSTEISELE LÄHEDAL. IN

TEKST: INDREK NUUME

LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juht INVE STE E RI – NR 3/20 14

ETTEVÕTLUSES TULEB AEG-AJALT teha kiireid ja olulisi otsuseid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.

Kui omanikud seisavad juhtidele lähedal, siis aitab see vajalikke otsuseid kiiremini vastu võtta.

Euroopa Keskpank kehtestas hiljuti negatiivse intressimäära ning keskpanga retoorika näitab, et intressimäärad on ja jäävad madalaks ilmselt pikemaks ajaks.

Kuivõrd intressimäärade langusega on pankade finantseerimiskulu oluliselt langenud, toob see kaasa ettevõtete laenude intressimäära jäämise madalale taseme-

le. See on õige hetk vajalike investeeringute finantseerimiseks.

Euroopa majandusruumis valitseb endiselt ebakindlus, riikide majanduskasvu numbrid on nullilähedased. Meie ettevõtete ekspordi sihtriikides Skandinaavias on kinnisvaraturu ülekuumenemisega seotud hirmud järjest suuremad. Välisettevõtted soovivad tuua oma kapitali teistest riikidest kodumaale lähemale. See loobki tänastele kohalikele juhtidele võimaluse ettevõtted senistelt (välis)omanikelt välja osta. Panga poolt vaadatuna on need osaluste väljaostuks antavad laenud 38

küll keskmisest riskantsemad, kuid teisalt vähendab riski asjaolu, et ostja (ettevõtte juhtkond) täpselt tunneb ja teab, mida ta ostab.

Edukas äri toetub inimkapitalile Eesti demograafilistest suundumustest tuleb ka ettevõtetel teha oma järeldused.

Meie elanikkond vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb. Rahvastikuteadlaste poolt tehtud kõige positiivsemate stsenaariumite kohaselt kahaneb järgmise 30 aasta jooksul tööealiste inimeste arv viiendiku võrra. Inimesed on järjest enam kõige võti ning seda eriti teenusevaldkonnas tegutsevate ettevõtete puhul. Teatud piirini on alati võimalik tootmistegevust või teenusepakkumist uute seadmete ja tehnoloogiate abil efektiivsemaks muuta, kuid ka targemate seadmete taga peavad seisma targemad ja paremini motiveeritud inimesed.

Mida teha, et nimetatud muutustes läheks ettevõtetel endiselt hästi? Võimalik nõuanne ettevõtjatele on: suurendage inimeste ringi, kes ettevõtte heast käekäigust täiendavat kasu saavad. Andes ettevõtte võtmeisikutele võimaluse saada ettevõtte omanikuks, suurendate nende inimeste motivatsiooni seismaks ettevõtte eduka toimimise eest. Palga suurus on ka oluline, kuid dividenditulu ja osaluse väärtuse kasv on hea lisaboonus eduka tegevuse eest.

Eestis on uute ettevõtete ja ettevõtjate teke taas hoogustunud. Palju räägitakse idufirmadest ja nendepoolsetest maailma vallutamise plaanidest. See on õige, alati tulebki mõelda suurelt, aga ära ei tohiks unustada ka kohalikku turgu. Eesti inimestel on kohalikul turul oluline eelis – me tunneme seda turgu suurepäraselt, see on ju meie koduturg.

Isiklik suhe ettevõtte käekäiguga Ka ettevõtte börsile viimine on moodus, kuidas motiveeritud inimeste osakaalu suurendada. Ettevõtte aktsiate börsil noteerimise kasu lisaks kapitali kaasami39

LHV Panga ettevõtete laenuportfelli suurus 179 mln eurot

134 mln eurot

78 mln eurot 46 mln eurot 17 mln eurot 31.12.2010

31.12.2011

31.12.2012

31.12.2013

31.07.2014

sele ning aktsia likviidsuse ja kaubeldavuse suurendamisele tuleneb sellest, et see annab võimaluse isikliku suhte tekkimiseks ka ettevõtte klientidele ja koostööpartneritele, kes võiks samuti olla huvitatud ettevõtte aktsiatesse investeerimisest.

Heade ettevõtete taga seisavad alati head juhid. Väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul on oluline eelis see, et ettevõtte omanikud on hästi kursis ettevõtte juhtide tegevusega. Nii saab äriühing teha vajadusel kaalutletud, kuid kiireid ja täpseid otsuseid. Sama printsiipi hindame ka LHV tegevuses.

Oleme Eesti kapitalil põhinev pank.

See aga ei ole meie kõige olulisem eelis.

Olulisemaks eeliseks on meie inimesed ja meie professionaalne kliendisuhtlus.

Meil on hea meel, kui saame oma kogemustega olla Eesti ettevõtjatele kasvamisel vajalikuks toeks. Kapitalil ikkagi on rahvus ning edu taga on õiged ja hästi motiveeritud inimesed.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

F OT O: S H UT T ERS T OC K

Investori ABC

Võlakiri LAENULEPINGUTE OSTMISE JA MÜÜMISE VÕIMALUSE LOOMINE EHK TÄNAPÄEVASES MÕISTES VÕLAKIRJATURU TEKE ON OLNUD SUURIMAID FINANTSINNOVATSIOONE LÄBI AEGADE. LIHTSUSTATULT VÕIMEGI VÕLAKIRJA võrdsustada laenuga – vaid selle vahega, et juba tehingu planeerimise faasis nähakse ette hilisem kauplemisvõimalus instrumendiga. Teistelt omadustelt sarnaneb võlakirja loomine laenuandmisega ehk kokku tuleb leppida raha tagastamise aeg, makstav intress ja pakutav tagatis.

TEKST: ROMET ENOK

LHV investeeringute juht INVE STE E RI – NR 3/20 14

Kindel aeg ja hind Paljude muude finantsinstrumentidega võrreldes on kokkulepitud lõpptähtaja olemasolu kriitiline erinevus, tänu millele on võlakirjaturud saavutanud sellise ulatuse ja olulisuse, nagu me seda tänapäeval näeme. Isegi väga konservatiivsete ettevõtete aktsiate ostmisel on investori murekohaks vajadus oma investeering tulevikus müüa. Müügihind aga sõltub vaid teiste investorite hinnangust aktsiate väärtusele tollel hetkel ja see hinnang põhineb tihti pigem emotsioonidel. Võlakirjad seevastu võimaldavad investoril müüa oma investeering

soovitud hetkel, lisaks aga tagavad, et kui analüüs võlakirja väljastaja maksevõime kohta on olnud õige, lõpeb investeering kokkulepitud tähtajal ja tingimustel.

Taolisel korraldusel on omad tagajärjed, mis muudavad võlakirjaturud aktsiaturgudest võrratult palju täpsemaks ja vähem emotsionaalsemaks. Ettevõtte aktsia hindamisel on väga palju komponente, kuid kaugelt olulisim on seejuures prognoosida tulevikus teenitavat kasumit. Nagu Niels Bohr juba nentis, on ennustada väga keeruline, eriti tulevikku.

Muutuvate prognooside tõttu – ja tegelikult ka pelgalt võimalusest, et prognoosid võivad muutuda – liiguvadki aktsiate hinnad tihti järsult. Võlakirjaturgude lihtne geniaalsus täpsuse saavutamisel ja emotsioonide tagaplaanile lükkamisel on seotud keskpankadega. Keskpank kehtestab oma tegevusega lühiajaliste intresside taseme, mis ankruna annab lähtepunkti lühiajaliste võlakirjade õiglase hinna leidmisel. Viimane omakorda lihtsustab oluliselt veidi pikema tähtajaga võlakirja40

USA võlakirjaturgude mahu kasv, $ mlrd Aasta

de hinna leidmist, sest näiteks kaheaastase võlakirja puhul on keskpank investorite eest ära lahendanud juba pool hinna leidmise ülesandest.

Efekt toimib Mida läbipaistvam on kirjeldatud keskpank oma tegevuses ja plaanides, seda paremini suudavad säästjad hinnata ka investeerimisvõimalusi ja langetada valikut erineva tähtajaga võlakirjade vahel. Tulemusena väheneb suurte hinnaliikumiste risk ja kasvab säästjate investeerimissoov. Intressitasemed langevad ja laenuvõtjate hulk suureneb.

Lisaks suureneb võimalus saada isegi väga pikaajalist laenu investoritelt, kes ise ei kavatse võlakirja hoida kuigi pikka aega, aga kes suudavad kirjeldatud viisil hinnata selle väärtust ja seega leiavad müügisoovi korral hõlpsalt ostja.

Toodud efekti toimimist oleme näinud viimastel aastakümnetel üle maailma.

Loomulikult on siin palju enam sisendeid, kuid sellele vaatamata on keskpankade edukas tegevus inflatsiooni juhtimisel olnud üks peamisi tegureid võlakirjade hinnaliikumiste vähendamisel ja seeläbi plahvatuslikul võlakirjaturgude kasvul. Võlakirjaturgude kaudu on arenenud tööstusriigid suutnud aastaid 41

Munitsipaal

Valitsus

Eluasemelaenudega seotud

Ettevõtted

Föderaalsed agentuurid

Rahaturg

1980

399,4

623,2

111,4

458,6

164,3

780,0

1985

859,5

1 437,7

399,9

776,6

261,0

847,0

Varaga tagatud võlakirjad

Kokku

1,2

4 582,9

2 536,9

1990

1 178,6

2 195,8

1 340,1

1 350,3

421,5

1 156,8

66,2

7 709,4

1995

1 268,2

3 307,2

2 432,1

2 100,9

924,0

1 177,3

214,9

11 424,6

2000

1 480,7

2 951,9

4 119,3

3 504,5

1 853,7

2 813,9

699,6

17 423,6

2001

1 603,4

2 967,5

4 711,0

3 985,7

2 157,4

2 713,9

812,0

18 950,8

2002

1 762,8

3 204,9

5 286,3

4 256,7

2 377,7

2 636,5

902,0

20 427,0

2003

1 900,4

3 574,9

5 708,0

4 616,6

2 626,2

2 615,5

992,8

22 034,2

2004

2 821,2

3 943,6

6 289,1

4 950,1

2 700,6

2 995,4

1 096,7

24 796,6

2005

3 019,3

4 165,9

7 206,4

5 120,9

2 616,0

3 535,9

2 047,4

27 711,7

2006

3 189,3

4 322,9

8 376,0

5 503,5

2 634,0

4 139,5

1 642,4

29 807,5

2007

3 424,8

4 516,7

9 372,6

6 118,5

2 906,2

4 310,3

1 938,3

32 587,4

2008

3 517,2

5 774,2

9 110,0

6 390,7

3 210,6

3 939,3

1 780,7

33 722,6

2009

3 672,5

7 249,8

9 048,5

7 103,8

2 727,5

3 243,9

1 666,6

34 712,6

2010

3 772,1

8 853,0

8 976,5

7 971,9

2 538,8

2 980,8

1 465,7

36 559,0

2011

3 719,4

9 928,4

9 043,9

8 295,4

2 326,9

2 719,3

1 331,9

37 365,2

2012

3 714,4

11 046,1

8 816,6

8 985,2

2 095,8

2 612,3

1 255,8

38 526,2

2013

3 671,2

11 854,4

8 718,8

9 617,3

2 058,3

2 713,7

1 279,8

39 913,6

või tihti isegi aastakümneid finantseerida pidevat eelarve puudujääki, globaalsed ettevõtted kaasanud raha suurte projektide elluviimiseks ja paljud tõusvad majandused importinud vahendeid oma infrastruktuuri rajamiseks.

Endastmõistetavana võetakse maailma eri paigus nüüdseks võimalust isegi suhteliselt kõrge riskiga riikide puhul emiteerida saja-aastase tähtajaga võlakirju ja eraisikutel oma kodu ostmist finantseerida näiteks kolmekümne aasta pikkuse fikseeritud intressiga laenuga. Samuti oleme jõudnud seisu, kus riigile saab teha tõsist kahju, piirates sealsete ettevõtete ligipääsu võlakirjaturgudele, nii nagu me seda Venemaa puhul praegu kogeme.

Kõik see ei ole aga kaugeltki iseenesestmõistetav, vaid toimiva võlakirjaturu kui ühe suure finantsinnovatsiooni pikaaegse arengu ja arendamise vili.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

F O T O D: E T T E V Õ T T E D

Pension

Balti aktsiad OLEME LHV PENSIONIFONDIDE PUHUL AVALIKULT RÄÄKINUD MEIE INVESTEERIMISPOLIITIKA BALTIKUMI-LEMBUSEST. LISAKS VIIMASEL AJAL OLULISELT SUURENENUD ERAKAPITALI- JA KINNISVARAINVESTEERINGUTELE JÄTKAME TEGEVUST KA KOHALIKEL AKTSIATURGUDEL. TÄNASEKS PÄEVAKS OLEME kindlalt Balti aktsiaturgude kolme suurima institutsionaalse investori seas. Balti aktsiaturud on kõigile investoritele kergelt kättesaadavad, seega tutvustame lühidalt ka meie investeerimisteese ettevõtete puhul, millesse kõige enam investeerinud oleme.

KO

T E KST : KRISTO O I DERMA A

LHV portfellihaldur INVE STE E RI – NR 3/20 14

Koduväljaku eelis Balti börside aktsiaindeksite liikumine on viimase aasta jooksul globaalsetest turgudest maha jäänud, kuid sellele vaatamata leiame mitmeid eeliseid siinsel turul tegutsemiseks.

Kõige olulisem on „koduväljakul” tegutsemise eelis, tänu millele oleme välisinvestoritest paremini kursis ettevõtete äritegevuse ja olukorraga. Samuti läheb Balti majandustel jätkuvalt paremini kui paljudel teistel Euroopa majandustel ning tänaseks päevaks on ka aktsiad hinnatasemelt märgatavalt soodsamad kui välisbörsidel.

LHV pensionifondidest on fond XL investeerinud Balti aktsiaturgudele 12,8

protsenti varadest, fond L 9 protsenti varadest ning fond M 4,5 protsenti varadest.

Suurimad positsioonid on laevanduses tegutsevad Tallink ja Latvian Shipping Company, ravimitootjad Grindeks ja Olainfarm, jaemüüjad Tallinna Kaubamaja ja Apranga ning kasiinosid omav Olympic Entertainment Group.

Tallink Laevandushiid Tallink on pikaajaliselt LHV pensionifondide üks tähtsamaid investeeringuid. Lühiajaliselt peab ettevõte toime tulema kütusehinna äkilise tõusuga 2015. aasta alguses, kuid ettevõtte positsioon Läänemerel on parem kui konkurentidel ning usume, et Tallink on pikaajaline võitja. Kui veel paar aastat tagasi ägas Tallink kõrge laenukoormuse all, siis tänaseks makstakse juba dividende (viimase aasta tootlus 4,6 protsenti) ning peagi seisab ettevõttel ees valik, kas vähendada laenukoormus minimaalseks või suurendada väljamakseid investoritele.

42

Tallinna Kaubamaja ja Olympic Eesti suurima kaubanduskontserni Tallinna Kaubamaja puhul on meie jaoks väga olulisel kohal kõrge dividenditootlus. Arvestades 2013. aasta eest investoritele makstud dividende ja ka kapitalitagastust, oleks investori rahaline tootlus 7 protsenti, mis on üks kõrgemaid Balti aktsiate hulgas. Teine tugev dividendimaksja Tallinna börsil on kasiinokett Olympic, mille eelmise aasta dividend tõi investoritele 5,2-protsendilise tootluse.

Olympicul on ka märkimisväärne perspektiiv ärimahtude kasvatamiseks läbi laienemise uutele turgudele.

Suurimad positsioonid, % fondi varadest

Grindeks ja Olainfarm Läti ravimitootjad Grindeks ja Olainfarm panustavad SRÜ riikide ravimiturgude kasvule, mis ajalooliselt on olnud 10 protsendi ringis. Kuigi Venemaa võib Euroopa Liidust tulevatele kaupadele seada impordipiirangud, on ravimid traditsiooniliselt valdkond, mille müügile lisapiiranguid ei kehtestata. Mõlemad ettevõtted paistavad silma ka odava hinnataseme poolest, kui võrrelda finantssuhtarve teiste Ida-Euroopa riikide ravimitootjatega.

ralikum. Ettevõtte aktsiate turuväärtus börsil on hetkel märgatavalt madalam raamatupidamislikust väärtusest ning samuti võib ettevõttel olla peidetud reserve, kui õnnestub edukalt lõpetada kohtuasjad endiste omanike vastu.

Latvian Shipping Company Antud ettevõte omab ja rendib välja naftatoodete tankereid. Ettevõte oli varasemalt segaduste keskel, kui Läti oligarhid võitlesid oma mõjuvõimu suurendamise eest ettevõttes. Tänaseks kuulub kontroll maailma suurimale naftassaaduste vahendajale, kontsernile Vitol, ning ettevõte on oluliselt läbipaistvam ja investorisõb43

M

L

XL

Arco Vara

0,0%

0,1%

0,2%

Ekspress Grupp

0,3%

0,6%

0,8%

Olympic Entertainment Group

0,3%

0,6%

0,9%

Premia Foods

0,4%

0,5%

0,6%

Tallink

0,6%

1,3%

1,8%

Tallinna Kaubamaja

0,6%

1,2%

1,4%

Apranga

0,3%

0,7%

1,0%

Grigiskes

0,1%

0,1%

0,2%

Linas Agro

0,2%

0,4%

0,6%

Siauliu Bankas

0,0%

0,1%

0,2%

Grindeks

0,6%

1,1%

1,6%

Latvian Shipping Company

0,5%

0,9%

1,3%

Oiainfarm

0,7%

1,5%

2,4%

Kokku

4,5%

9,0%

12,8%

Apranga Baltikumi suurim rõivaste jaekaupmees Apranga paistab samuti silma investorite hellitamisega läbi dividendimaksete – viimase aasta dividenditootlus on tänase aktsiahinna juures 5,4 protsenti. Erinevate finantssuhtarvude põhjal on Apranga aktsia aga pea poole odavam kui näiteks Inditex Groupil (kaubamärgid Zara, Bershka, Pull&Bear jne), kelle kaupa Apranga omakorda frantsiisilepingu alusel Baltikumis vahendab.

Seega, võrreldes globaalsete turgudega on Baltikumis aktsiad meie arvates odavad ning pakuvad üpris kõrget dividenditootlust.

Dividendiaktsiate tootlus Tallinna Kaubamaja 7% Apranga 5,4% Olympic 5,2% Tallink 4,6%

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

FOTO: JAR EK JÕEP ERA

In nova tsioon LHV PANGA ASUTAJA RAIN LÕHMUS ARUTLEB SELLE ÜLE, ET TEGELIKULT ON SUUREMAD INNOVATSIOONID SELLISED, MIDA TARBIJA EI OSKA EELNEVALT KÜSIDA.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

44

Arvamus

12 miili tunnis Nagu alati on bürokraatial ka osaliselt õigus. Minu Londoni auto spidomeeter näitab keskmiseks liikumiskiiruseks linnas 12 miili tunnis. See olnuks saavutatav ka hobustega. Reaalsus on aga, et autod tulid ja on jäänud oluliseks transpordivahendiks rohkem kui sajandiks.

4. juulil 2014 üllitas Londonis paiknev Euroopa Pangandusagentuur ülal toodud stiilis arvamuse krüptovaluutade (ennekõike bitcoin’i) kohta. Mööndes küll positiivset, nagu kiirus, odavus ja kättesaadavus/katvus, võeti seisukoht, et Euroopa Liidus on see vähem tähtis tänu olemasolevatele ja koostamisel olevatele regulatsioonidele. Ehk pigem „ei” uuendustele, mis tulevad väljastpoolt süsteemi ja ametkondi. Süsteem on aga olemuselt reageeriv – selleks et saada, tuleb küsida.

Ka suuremad innovatsioonid on sellised, mida tarbija ei oska eelnevalt küsida… Mis see bitcoin siis on? Liigume ajas pisut tagasi.

November 2008 Obama võidab presidendivalimised.

Maailma aktsiaturud kukuvad. Hiina kuulutab välja ergutuspaketi 7 protsendi45

ni SKP-st. Eesti majandus on kiirlanguses – 10,7 protsenti viimases kvartalis.

Eesti rahaturufondid rapuvad, Gild Arbitrage sulgeb investoritele uksed.

LHV ootab finantsinspektsioonilt pangalitsentsi taotlemisega seoses kohapealse kontrolli raportit ja korraldab töötajatele pangateemalise koolituspäeva Villa Marys.

Samal ajal kusagil küberavarustes Reede, 31. oktoobri pärastlõunal ilmub vähetuntud New Yorgi arvutiturvafirma Metzger, Dowdeswell & Co LLC krüptograafia-alasel e-postilistil (mailing list’il) avalikkuse ette esmakordselt nimi Satoshi Nakamoto. Keegi, kes kasutab anonüümset e-aadressi satoshi@vistomail.com ja väidab end olevat Satoshi Nakamoto, teatab oma postituses, et töötab välja uut 100% peer2peer’i, usaldusväärset, kolmandat osapoolt mittevajavat elektroonilist rahasüsteemi. Postitus sisaldab linki esimesele, lühemale versioonile bitcoin’i whitepaper’ist.

Järgnev diskussioon projekti teostatavuse üle lõpeb teada-tuntud tõega: teooria parim tõestus on praktika. 3. jaanuaril 2009 kaevandab Satoshi Nakamoto ise esimese, 50 bitcoin’i suuruse nn genesis block’i. Bitcoin on sündinud. Täpsemalt, mänguline eksperiment on alanud ning igaüks võib olla võrgu ülalhoidja (kaevandaja) ja taotleda selle eest kuus korda tunnis 50 bitcoin’i suurust auhinda.

Aastal 2009 on bitcoin piiratud ringi krüptograafiahuviliste mäng. Gavin Andresen, tänane Bitcoin Foundationi peateadur, ostab 50 dollari eest 10 000 bitcoin’i (täna ligi 6 miljonit dollarit) ning… jagab need veebilehe BitcoinFaucet kaudu laiali.

Kaks ja pool aastat hiljem kaob Satoshi Nakamoto kübermaailmast sama ootamatult, kui oli sinna tekkinud. Aga nagu bitcoin’i disain ei vaja ühtki usaldusväärset osapoolt, ei vaja bitcoin enam ka Satoshit. Seda enam, et tänaseni pole teada, kes Satoshi nime taga tegelikult peitub.

FOTO : ALL OVER P RES S

„AUTOD ON OHTLIKUD, sest nad võivad tappa lapsi. Autod saastavad keskkonda.

Autot saavad kasutada terroristid pommide peitmiseks ja plahvatuste korraldamiseks. Automootorid võivad plahvatada ja autod põlema süttida.

Autod ehmatavad hobuseid ja metsloomi.

Oleme identifitseerinud üle 70 autodega seonduva riski. Vaatamata teatud plussidele, nagu suurem liikumiskiirus ja väiksemad kulud, on see siiski vähem tähtis, kuna Euroopa Liidus tegeletakse aktiivselt hobutranspordi taristu kitsaskohtade likvideerimisega ning suuremate linnade vilgastel tänavatel on suurema liikumiskiiruse kasutegur väikene.”

Selliselt võinuks kõlada fiktiivse Euroopa Liidu Transpordiameti seisukoht uue transpordiliigi – auto – suhtes aastal 1894.

Mis see on?

Tehnoloogiliselt on bitcoin kombinatsioon kolmest tehnoloogiast, mida me kõik kasutame: pearaamat, asümmeetriline krüptograafia (ehk digitaalne allkiri) ja algselt spämmivastaseks võitluseks mõeldud hashcash’i proof-of-worksüsteem.

TEKST: RAIN LÕHMUS I NVE STE E RI – NR 3/2014

Arvamus

Aastaks 2011 jõuab bitcoin peavooluajakirjanduse äärealadele ja Gavin Andresen saab visiidile CIA peakorterisse.

Inimkonna liikumapanevaks jõuks on motivatsioon. Satoshi geniaalne mõte oli võrgu ülalhoidjate (kaevandajate) motiveerimine uute loodavate rahaühikute läbi.

Kuidas süsteem töötab?

Pearaamat on võrgus distributeeritult, ilma keskuse või keskse serverita.

Sarnasus on siin laialt tuntud BitTorrenti või Skype’iga. Erinevalt pangast on pearaamatu kanded kõik avalikud – kontonumbrid ehk aadressid on nähtavad,

Infrastruktuur Nagu internet on baas, millele luuakse tooteid (portaalid, poed, instagrammid jne), võib ka bitcoin’i (ja teisi block chain’e) vaadata uutmoodi infrastruktuurina, kuhu tekib täna veel täpselt teadmata vormis ja koguses uusi tooteid. Siinkohal räägime ennekõike keskse osapooleta inimestevahelisi kõikvõimalikke tehinguid võimaldavatest toodetest. Ja kui inimesed ja ettevõtted saaksid omavahel hakkama suuremal määral ilma keskse institutsioonita, poleks ju neid institutsioone ka sellisel kujul ja koguses tarvis.

Julge mõte, aga kes meist oskas aastal

Inimkonna liikumapanevaks jõuks on motivatsioon Kõik on avalik Kõik transaktsioonid transleeritakse kõigile võrgus osalejatele ja kohalik arveraamatu koopia uuendatakse. Mingeid digitaalseid münte või rahakotte või pankasid, kellelt varastada, ei eksisteeri.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

ent pseudonüümsed, st otseselt ei ole näha, kes on ühe või teise konto omanik.

Kujutage korraks ette pangandust, kus kõik kontolt kontole kanded üle maailma on avalikud, te lihtsalt ei pruugi teada, kes on konto omanik. Või siis võite teada, kui uurite ja seoseid kokku viite. Seega ei ole bitcoin anonüümne, vaid pseudonüümne. Väited „andsin sel kuupäeval härra Y-le x-suuruse summa raha” on tagantjärele igavesti kontrollitavad.

Distributeeritud andmebaasi kutsutakse block chain’iks ja testitult töötavas versioonis on see kõige olulisem bitcoin’i aspekt. Kasutajad annavad korraldusi makseteks block chain’i, allkirjastades need digitaalselt – olemuslikult üsna sarnane Eestis levinud digitaalse allkirjastamisega. Iga 10 minuti tagant fikseeritakse asjade seis digitaalses pearaamatus (block chain’is) uue block’i valmimisega. Et vältida võltsimisi, peab ploki valmistamiseks (ja bitcoin’i auhinna endale saamiseks) kõvasti arvutustööd tegema. Seda teevad kaevandajad ehk võrgu ülalhoidjad.

1994 täpsemalt ette ennustada interneti mõjusid erinevatele elusektoritele. Et muusika ja filmid on pigem allalaetavad, et dokumente allkirjastada ja valida saab mobiiltelefonis, et elu jäädvustatakse piltidel sotsiaalmeedia vahendusel. Või et sünnib bitcoin. (Muide, Milton Friedman ennustas seda ühes oma 1999. aasta videointervjuus, mis levis ka YouTube’is.)

Võimas tehnoloogia Ma pole veendunud bitcoin’i kui valuuta läbilöögivõimes ja püsivuses, kuigi bitcoin’i taga olev tehnoloogia on võimas ja suure perspektiiviga, sobitudes igati ka tehnoloogiate evolutsiooni laiema pildiga.

Nagu iga uue tehnoloogia puhul, mis pole sündinud olemasoleva kliendinõudluse tulemusel (autod, internet jne), on alati võimalik näha palju riske ja ohte.

Aga mõelgem, kas me ikka tahaksime olla need, kelle üle paarikümne aasta pärast nalja saab visata – nagu fiktiivse Euroopa Transpordiagentuuri üle aastal 1894.

46

47

I NVE STE E RI – NR 3/2014

FOTO: INS IGHT M EDIA /ALL OV E R P RES S

INVE STE E RI – NR 3/20 14

48

Ajalugu

Kino PANKURITE KOHTA ON LEHEST HARVA LUGEDA. ÜLEILMSE FINANTSKRIISI AJAL ILMUB LUGUSID ERANDLIKULT SAGEDAMINI, ÜLDJUHUL AGA PÜSIVAD SELLE MAAILMA VÄGEVAIMAD SÜNDSALT VARJUS, TÕUSTES ESILE VAID RIKKURITE EDETABELITES. RAHA ARMASTAB DISKREETSUST, SUUR RAHA SEDA ENAM, JA NII ONGI KÕIGE INTIIMSEMA SFÄÄRI VALITSEJAD MEIE JAOKS SUHTELISELT TUNDMATUD. SIISKI ME KÕIK ju tunneme neid – küll üldistatud kujul ja enamasti mitte paremast küljest. Neil on vägagi tuttavad näod, nad on maailmakuulsad staarid, kelle järgi arvamegi end pangandusmaailma ja selle toimimist tundvat. Paraku tunneme me vaid näitlejaid, kes mängivad ärihaisid, ja nii ongi meie ettekujutus pangandusest – valdkond, millel on äärmiselt suur mõju nii meie eraasjadele kui kogu maailma käekäigule – ühekülgne, pealiskaudne ja kallutatud. Ja üsnagi rock’n’roll-ilik.

Wall Street – rohkem kui nimi Stsenaristide armust teame, et pankurid on halastamatud haid, kes saadavad kasumi nimel Mooloki hammaste vahele 49

TEKST: ANTS VILL I NVE STE E RI – NR 3/2014

FOT OD: REX / A L L OVER P RES S

Ajalugu

Võimas mainekujundus Kujutluspilti, et pankurid on halastamatud ja ahned, kinnistab enamik pangaelu kajastavaist filmidest.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

kasvõi omaenda ema ja isa, et pangaäri on lihtne naha üle kõrvade tõmbamine või siis veidi keerulisem altvedamine, mis igal juhul kubiseb inside-trading’ust.

Ja aus uustulnukas pääseb terve nahaga ainult siis, kui õigel ajal oma uued „sõbrad” FBI-le maha müüb, et ennetada sattumist patuoina rolli, kuhu ta ju tegelikult palgatigi.

Jah, sujuvalt libiseb jutt kõige muljetavaldavama pangandusalase filmitoote – „Wall Streeti” – peale. Michael Douglas mängis karmi tegija üle elumõõtmete suureks Oliver Stone’i üleilmset edu nautinud filmis juba 1987. aastal, ammu enne suurpankade suurafääre ja finantskrahhi. Gordon Gekko deemonlikku varju on jäänud nii järgnevad kinopankurid kui ka suur osa kogu maailma siiani raputava finantskriisini viinud, lihast ja verest manipulaatoreid. 15 miljoniga toodetud film tõi USA-s sisse tolle aja kohta silmapaistvad 43 miljonit dollarit – kolmekordne tootlus, pole paha!

– ja kinnistas lendlause „Greed is good!” ehk ahnus on hüve. Tolle filmi loodud kuvand oli aga kahetine. Paradoksaalselt on nii Gekko eest Oscari saanud Douglas kui ka toona noort patuoinast

kehastanud Charlie Sheen rääkinud, kuidas aastaid hiljemgi on inimesed neile ligi astunud ja pihtinud, et valisid maakleriameti just nende tegelaskujude eeskujust innustununa.

Ka pankuri elu võib olla kena Kujutluspilti, et pankurid on halastamatud ja ahned, kinnistab enamik pangaelu kajastavaist filmidest – Hollywoodi draamatundlikud stsenaristipoisid on helistiku ette andnud ja nii seda kõikides, ka vähemkuulsates teostes järgitakse.

Eriala filmiasjatundjad siiski kinnitavad, et on üks erand: 1946. aastal (!) linastunud „Elu on ilus” („It’s a Wonderful Life”), mille peaosas James Stewart kehastas isetut ja ühiskonna heaolu edendamisele pühendunud laenupanga pidajat. (Paraku lõpeb sellegi filmi lugu peategelase autundest ajendatud enesetapuga.)

Positiivsete näidete vähesus viitab, et finantssektoril, nagu ka näiteks poliitikuil, on tõsiseid avalikkussuhete probleeme.

Paraku peab nentima, et lisaks käsikirjutajate ja näitlejate talendile toetab seda kuvandit ka 2008. aastal just finantssektorist alanud üleilmne kriis, mille põhjustajaiks peetakse – muidugi ka filmikunsti kaas50

abil – hoolimatuid ja ahneid pankureid ja muid pangandustegelasi.

Tõepoolest, pea kõik ülejäänud, mõningatki publikuhuvi pälvinud valgekangateosed kinnistavad üha stereotüüpe: finantsalal tegutsevad hasartmängurid, jõhkardid, petised ja ohjeldamatud ahnitsejad.

Mitmekesine nagu žanriulme Filmides on käsitlemist leidnud ka peamised teemad, millega fiktsionaalne (aga ka päris) pangandus on kurikuulsaks saanud, on lausa n-ö žanrifilme: spekuleerimine futuuridega (1983. aasta film „Trading Places”, mille linastumise järel tehti kauplemiseeskirjadesse muudatusi), väärtpaberitehingud (praegu ajaloolist nostalgiat pakkuv dokfilm „Billion Dollar Day” aastast 1986, kus kujutatakse maaklereid kui kõhutunde järgi otsuseid tegevaid mängureid), optsioonidega kauplemine (2000. aasta dokfilm „Trillion Dollar Bet”, kus kapitalismile loodetavalt uut elu sisse puhuda tõotanud Black-Scholes-Mertoni optsioonivalem ühendas raha ja matemaatika, aga viis ometi põhja riskifondi LTCM), pangandus kui ettevõtlus ning 51

siseringitehingud („Wall Street”), ülevõtmine (1991. aasta komöödia „Other People’s Money”, Gekko analoogi loosung „Võitja on see, kel on surres rohkem asju”), väljaostmine ja kinnisvara futuuritehingud (1991. aasta draama „Rogue Trader” Briti vanima investeerimispanga Baringsi põhja viinud Nick Leesoni ainetel), väärtpaberipettused (2000. aasta film „Boiler Room”, kus vastutustundetud maaklerid jahivad uusi kliente ja tegelevad väärtpaberikursside kõigutamisega kuulduste abil (pump and dump), lausa õppefilm), raamatupidamispettused ja finantsalane hulljulgus (2011. aasta film „Margin Call”, milles ülespuhutud positsioonidega finantsasutus võtab mõistusevastaseid riske, maaklerid aga uputavad karjääri nimel üksteist, lähtudes taas Gekko põhimõttest „Kui soovid endale sõpra, võta koer”), moraalituse süvenemine (2011. aasta film „Wall Street: Money Never Sleeps”, mis kirjeldab Gekko ja ta sõprade juhtumisi pärast vanglat ning keset õitsvat finantskriisi – veelgi kibedam ja karmim vaade rahahaide siseellu). Samu sisevaatlusi käsitletakse ka dokfilmides, kus lisanduvad sellised teemad nagu finantskriisi

Õppefilmid Filmides on käsitlemist leidnud ka peamised teemad, millega fiktsionaalne (aga ka päris) pangandus on kurikuulsaks saanud.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

FOT OD: EVERET T C OL L EC T I ON / A L L OVER P RES S

Ajalugu

Asi pole rahas. A Tõsielu Martin Scorsese film “Wall Streeti hunt” põhineb see 1990. aastail tegutsenud maakleri Jordan Ross Belforti elulool, milles ei puudu ka süüdimõistmine turumanipulatsioonide eest. Peaosas Leonardo DiCaprio

INVE STE E RI – NR 3/20 14

analüüsid, rahandusajaloolised ja ka näiteks alternatiivsete rahandussüsteemide ülevaated. Rahamaailmast on valminud ka mõned lausa õppefilmidena kavandatud dokumentaalseeriad.

Omaette rühma moodustavad filmid, mis tegelevad 2008. aastal alanud finantskriisi põhjuste, vallandumise ja järelmitega. Sellel alal jäävad tähelepanuväärsemad tööd Hollywoodi peavoolust kõrvale, tegu on dokumentaalfilmidega, mis veelgi avalikumalt ja halastamatult valgustavad finantssektori varjukülgi, et mitte öelda kuristikke. Neis filmides esineb päris pankureid harva, seega ei lisa filmid pankuri reljeefsele imagole erilisi huvipakkuvaid detaile.

Seni pole tehtud ei tõsisemaid ega ka humoorikamaid filme näiteks islami panganduse eripäradest, inimeste irratsionaalsest rahanduskäitumisest ega ka moraalsetest ja väärikatest pankuritest.

Ajaks, mil „Wall Streetile” hakati järge

tegema, oli maailm tugevalt muutunud.

Gekko oli tagasi ja ka tema jaoks oli palju muutunud: „Asi pole rahas. Asi on mängu ilus.” Lisandunud on ka hulk uusi tegijaid ja elu ise on ainest andnud hulga suuremateks rollideks. 2011. aastal linastunud „Liiga suur, et läbi kukkuda” („Too Big to Fail”) vaatleb 2008. aastat ning finantskriisi algust, Lehman Brothersi juhtumit dokumentaalse kunstfilmi võtmes. USA rahandusminister tunnistab: „Asi pole Lehmanis. Wall Streetil on hasartmängusõltuvus. Kui valitsus selle kinni maksab, ei õpi nad kunagi midagi.”

Finantsala hardcore’i fännidele erilist hõrku huvi pakkuvas filmis näidatakse meile rekonstruktsioone kinniste uste taga peetud kohtumistest, kus rahandusminister, keskpanga juht ja pankade juhid arutavad riiklikku päästeprogrammi.

Ehkki tihtilugu on asi mängu ilus, on Wall Street ja tema sõbrad mujal maailmas lõpuks ikkagi liiga suured, et kõrbe52

si on mängu ilus nud putru kinni maksta, nendib film. Üleilmselt hoogu kogunud (kodaniku-?) liikumine „Okupeeri Wall Street” viis aga paljude kibestumuse tselluloidmaailmast karmi asfaldiga tänavaile. Meil tõukus sellest loosungist Artur Talviku ja Peeter Vihma dokfilm „Okupeeri oma müür”, mis küll tekitas kohalikul maastikul pisema meediatormi, aga keskendus kodanikuühiskonna probleemidele ja pankureist veelgi ebapopulaarsemate tegelaste – poliitikute – rooskamisele. Eesti Gekkot, Leesoneid ja Madoffe, nagu ka mainitud ideaalfilmi „Ilus elu” James Stewarte portreteerivad filmid alles ootavad tegemist.

Teema on ikka veel kuum Mullune pangandusmenuk oli „Wall Streeti hunt”, kus kenasid poisse mänginud Leonardo DiCaprio kehastab kahetunnises lahingfilmis pentsikute maneeridega, üdini korrumpeerunud ja umbusklikku tüüpi. Näeme, kuidas võiks olla 53

rahaga – suure rahaga – koos elada, hingata, süüa ja magada. Ehkki vanameister Martin Scorsese film on must komöödia, põhineb see 1990. aastail tegutsenud maakleri Jordan Ross Belforti elulool, milles ei puudu ka süüdimõistmine turumanipulatsioonide eest.

Kuigi film ei pälvinud viies kategoorias kandideerimisest hoolimata ühtki Oscarit, tõi see 100 miljoni eelarvedollari kohta sisse ligi 400 miljonit. Sama koefitsient, mis „Wall Streetilgi”, ainult kümme korda kõrgemal hinnatasemel. Tõepoolest, laiema publiku huvi rahamaalima telgitaguste vastu ei ole siiani lahtunud.

Moraal on lihtne: negatiivsed tegelased on alati huvitavamad kui sajad tuhanded korralikud ja asjatundlikud, kuid paraku ununema kippuvad olulised meie elu juhtijad ehk päriselu pangandushaid. Ja näiliselt on raha- ning pangandusasjus iga mees või naine asjatundja. Ehkki elu tõestab pidevalt vastupidist.

Midagi kodumaist Suurte maailmakuulsate filmide kõrval on oma koht ka Artur Talviku ja Peeter Vihma dokfilmil „Okupeeri oma müür” keskendus kodanikuühiskonna probleemidele ja pankureist veelgi ebapopulaarsemate tegelaste – poliitikute – rooskamisele.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

I L L US T RAT S I OON I D: A N N E PI KKO V

Ärilepitus

Lepime ära!

EESTLASTE LÄHENEMIST ÄRIVAIDLUSTELE VÕIB VÕRRELDA ANDRESE JA PEARU KEMPLEMISEGA – KEERATAKSE TEINETEISELE, VIMM KASVAB, SEEJÄREL JÕUTAKSE KORDUVALT KOHTUPINKI. SAMAS ANNAKS ASJU LAHENDADA KA LIHTSAMALT JA EFEKTIIVSEMALT.

IN

TEKST: ILONA NURMELA

Ärilepitaja ja professionaalne läbirääkija INVE STE E RI – NR 3/20 14

KUI „APSUD” VÕI otseste palvete-käskude eiramine on äripartnerite vahel kulmineerunud kommunikatsioonihäireks, hakatakse kätte maksma, nentides „seda ma talle ei kingi” või „mind ei huvita, kui palju see maksab, ma maksan talle kätte selle eest, kuidas ta minuga käitus”.

Võetakse advokaat, minnakse kohtusse ja nii jõutakse pidevalt kasvavate negatiivsete emotsioonide ja suurenevate kulude suletud ringi. Meie praegune mõttemall pärsib ettevõtlust ja Eesti konkurentsivõime elavdamiseks oleks aeg seda muuta.

Nõustun Tartu ülikooli professori Urmas Varblasega, et meie individualistlik-maskuliinne mõtlemismudel on ajalooline pärand 1990-ndatest, mis seletab valdavat mina-võidan-sina-kaotad-lähenemist läbirääkimistele.

Eesti ettevõtjad võiks globaalset vaidluste lahendamise arengu trendi eirata. Väidetavalt tekib kõigepealt riigis toimiv kohtusüsteem, seejärel areneb vahekohtu funktsioon ning alles siis arenevad - professionaalsed läbirääkimised, ekspertide hinnangud, vahendus ja lepitus. Selliste pehmemate vaidluste lahendamise viiside rakendamisel oleme hetkel trendist maas.

Trend põhineb nende ettevõtete eelistustel, kes on aastakümnetega kohtu ja vahekohtu kadalipu läbinud. Kui kohtuniku hinnang olukorrale ei rahulda, valitakse järgmisena ilmselt vahekohus. Aastaid kestev kohus ja isegi kiirmenetluse puhul kuid kestev vahekohus ei rahulda aga kõiki poolte vajadusi, nagu näiteks mainekahju ärahoidmine, emotsioonide maandamine ega lahendi järgselt ettevõt54

te tegevuse jätkamine. Nii hakatakse aastaid hiljem ja targemana – otsima lihtsamat, kiiremat ja odavamat lahendust.

Jõutakse huvipõhiste läbirääkimisteni, vahenduse ja lepituseni, kus neutraalne isik abistab mõlemaid pooli läbirääkimistel, olemata kummagi esindaja. Vana mõttemalli „probleem-vaidlus-kohus” surnud ringist väljatulekuks on vaja ettenägelikkust ja… julgust. Julgust proovida teha midagi täiesti teistmoodi ja vaenavatest pooltest esimesena.

Kuidas vaidlustele võiks läheneda Mis juhtuks siis, kui ettevõtted otsustaks kulukat kogemust omandamata igipõlist trendi eirata ja läheneda tehingute läbirääkimistel ja vaidluste lahendamisel kohe algusest peale ettenägelikumalt?

Suurem tõenäosus selliseks mõttemuutuseks ja uuenduslikuks lähenemiseks on alustavatel ettevõtjatel. Kui ka tegevad ettevõtjad väärtustaks tulemuse kõrval ka suhteid, nagu näiteks Vahemere maades või Jaapanis, siis laheneks enamik vaidlusi läbirääkimiste teel.

Kas maksta lahenduse või „õiguse saamise” eest? Eesti-siseste kohtuvaidluste puhul kulub kolmeaastase protsessi puhul läbi kõigi kohtuastmete vaid ühe poole õigusabikuludeks u 50 000 eurot. Kui jääd kaotajaks ja pead kandma ka teise 55

poole õigusabikulud, võib summa korrutada vähemalt kahega. Rahvusvaheliste vahekohtute puhul (nt ICSID, kus kahjusummad on kümnetes ja sadades miljonites) võivad kulud advokaatidele ja vahekohtunike tasudele kõikuda vahemikus 500 000 kuni paar miljonit eurot. Samas võtab ärilepitus lihtsamate vaidluste puhul füüsiliselt aega paar tundi ja kulud on sadades eurodes. Keerulisematele vaidlustele kulub paar päeva ja mitme poolega vaidlustele paar nädalat ning kulu on paar tuhat eurot.

Menetluse konfidentsiaalsus välistab vahetatud info hilisema kohtus ärakasutamise ning pooled kontrollivad nii tulemust kui ka menetlust ennast. Ettevõtte omaniku, ettevõttesse omanikutundega suhtuva juhi, sisejuristi või kliendile väärtust loova advokaadi jaoks on kliendi jaoks vähem kulukama alternatiivi kasuks otsustamine juba puhtalt finantsilisest aspektist ratsionaalne.

Kohus ei taga alati soovitud tulemust Teadlikud kliendid teavad arvestada, et jõulise läbirääkimisstiiliga advokaat või oma lahendust peale suruv nõustaja ei sobi lepitajaks, ning oskavad vahendajaks/lepitajaks valida koolitatud professionaali, kes oskab jätta oma ego ukse taha. Vaja on ju välja selgitada mõlema

Elust enesest Kaks äripartnerit pöörasid tülli just siis, kui ettevõte oli viimaks edukaks saamas. Üks partneritest oli aastate jooksul toetanud ettevõtet täiendavate finantssüstidega, samal ajal kui teine partner tegeles äri ideelise poolega. Oma valdkonna informatsiooni ei osatud teineteisele arusaadavalt edastada ja kumbki pidas oma panust ettevõttesse teisest olulisemaks. Loogilise sammuna järgnes ühelt partnerilt ettepanek teise partneri osalus või siis ettevõte tervikuna maha müüa.

Teine partner oli vastu. Kuigi lepitamise sätet partnerluslepingus ei olnud, nõustusid pooled läbi rääkima lepitaja vahendusel, kelle abiga jõuti ettevõtte väärtuse õiglase hindamise ja jagamiseni, võttes arvesse nii mõlema partneri panust kui tehtud kulusid – asjaolusid, mida partnerlusleping ei käsitlenud. Lepituse käigus said pooled võimaluse isiklikult (mitte esindaja vahendusel) suu puhtaks rääkida. Võimalus oli valida ka pikk kohtutee ja lisakulud, mis oleks ära söönud tehtud investeeringu. Variant oli ka pankrot, mis oleks investeeritud aja ja raha lihtsalt ära nullinud.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Ärilepitus

Väga emotsionaalsete vaidluste puhul, nagu näiteks pärimise teel omandatud ettevõtete osanike vahelised vaidlused, võiks samuti kaaluda pöördumist ärilepitaja poole, kes oskab vastavaid emotsioone maandada. Lepitamisele võiks mõelda ka äripartnerid, kelle vaidlused on jõudnud pettuse kahtluseni pärast seda, kui suhtlus partnerite vahel on aastaid olnud suuline või elektrooniline, tehtud otsused on ununenud või neid ei ole teineteisele piisavalt selgitatud.

Küsimus on alati sellise „õiguse saamise” hinnas Teine näide Kuid kestnud potentsiaalse tehingu läbirääkimised olid jooksnud ummikusse, põhjuseks vastutussätte sõnastus. Kummagi poole esindajad ei olnud nõus oma seisukohtadest taganema ning keeldusid neid ka põhjendamast. Kaasati professionaalne läbirääkija, kes oli muuhulgas ka ärilepitaja. Selgus, et vastutuse summa ületas ühe poole korporatiivpoliitikaga lubatut ja teisel poolel puudusid instruktsioonid, milliseid soodustusi summa vähendamise korral lisaks küsida.

Konfidentsiaalselt nõustuti ärilepitajale seda infot avaldama. Seejärel küsis lepitaja pooltelt nelja silma all, st ilma konfidentsiaalset infot avaldamata, küsimusi tehingu võimalikkuse osas teistel tingimustel. Tehing toimus muudetud tingimustel. Vastasel juhul oleks tootele asenduse otsimise tõttu ühe poole majandustegevus olnud häiritud ning tootja oleks võinud kaotada suurkliendi.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

vaidleva poole vajadused ja huvid. Olen näinud vaidlusi, kus ühe poole vajaduseks on see, et nende õigust tunnistaks lisaks vastaspoolele must-valgel ka keegi kolmas isik (kohus, vahekohus). Küsimus on alati sellise „õiguse saamise” hinnas ja mida selle paberiga hiljem peale hakata – kas teisele kohta kätte näidates ettevõtte väärtus säilib või ettevõte pankrotistub.

Kui oma õiguse saamine on ettevõtte saatusest väidetavasti olulisem, siis tasuks alati mõelda, et kuna kohtu või vahekohtu puhul pooled tulemust ei kontrolli, siis ei pruugi nad soovitud tulemust saada. Need, kes soovivad kättemaksuihas süüdlaste otsimise asemel kiiret lahendust, on kõige tõenäolisemalt need julged, kes alternatiive otsivad ja lahendusi ka leiavad.

Kellele sobib ärilepitus? Ärilepitus sobib ettevõtete ja ettevõtjate vaheliste ehk B2B-vaidluste lahendamises ning eriti seal, kus vaidlused tähendavad ebavajalikke kulutusi, millest eelistatakse hoiduda - näiteks keskmise suurusega perefirmades ja start-up-ärides.

Ärilepitust tasuks kaaluda ka äri- ja vastutuskindlustuses (D&O insurance) või meditsiinivaldkonnas vastutusvaidluste puhul. Ka olukorras, kus ühel poolel on näiline jõupositsioon, näiteks (reklaami) teenuse tellija keeldub maksmast või pangal on vaja ümber korraldada mitme kaasatud isikuga keskmiste ettevõtete laenud ja on kange tahtmine inkasso poole pöörduda, tasuks mõelda tagajärgedele. Vähestel ettevõtetel on Eesti suurusega riigis luksus tegutseda turul teistega arvestamata. Jõuvõtted loovad teatud maine ja see omakorda kas kergitab järgmise teenuse tellimise puhul hinda või valitakse mõistlikumad äripartnerid.

Lähenemine vaidlustele on ettevõtete juhtide strateegiline otsus, mis seondub nii eelarvestamise, sisepoliitika, ärieetika kui ka organisatsioonikultuuriga. Nii ettevõtte omanikud, sisejuristid kui ka palgatud juhid ja advokaadid saavad mõjutada otsustajaid mõtlema efektiivsemalt ja äri arendavamalt. Raha lugeva ja kulusid kärpiva mentaliteedi puhul on finantsilise efektiivsuse argument ilmselt läbimurdeks parim.

56

Viime Eesti finaalturniirile!

8. SEPTEMBER 2014

EESTI SLOVEENIA 12. OKTOOBER 2014

EESTI INGLISMAA EURO 2016 valikmängud A. Le Coq Arenal!

OSTA PILETID PILETILEVIST JA TOETA MEIE KALEVIPOEGI IGAL MÄNGUL! Lisainfo: PEATOETAJA

57TOETAJAD

Eesti jalgpall

SUURTOETAJAD

I NVE MEEDIAPARTNERID STE E RI – NR 3/2014

Ja mie FOTO: A CTION PRE SS/ ALL OVE R P RE SS

JAMIE OLIVER ON TOIDUMAAILMAS OMAMOODI NÄHTUS, VÕIB-OLLA KA SELLE VALDKONNA TUNTUIM NÄGU JA NIMI. TA ON MAAILMA ÜKS ARMASTATUMAID TELEVISIOONITEGELASI NING SUURBRITANNIA ÜKS KUULSAMAID EKSPORDIARTIKLEID.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

58

59

I NVE STE E RI – NR 3/2014

F OT O : C OR BI S/ A LL O VER PRE SS

Jamie telesaated „The Naked Chef”, „Jamie’s Kitchen”, „Jamie’s School Dinners”, „Jamie’s Great Italian Escape”, „Return to School Dinners”, „Jamie’s Chef”, „Jamie at Home, „Jamie’s Ministry of Food”, „Jamie Does...”, „Jamie’s 30 Minute Meals”, „Jamie’s 15 Minute Meals”, „Jamie Saves” ning Emmy auhinnaga pärjatud „Jamie’s Food Revolution”. Samuti ühekordsete projektidega nagu „Jamie’s Fowl Dinners”, „Eat To Save Your Life”, „Jamie Saves Our Bacon” ja „Jamie’s Fish Suppers”.

T E KST : TI IT EFERT INVE STE E RI – NR 3/20 14

FOT OD: A LA M Y/ A LL OVER P RES S

F O T O : C O RBI S/AL L O V E R PRE SS

Guru

PELGALT JUHUSE LÄBI kohvikuköögist teleekraanile pääsenud kokast on saanud kaubamärk, millega pööritatakse sadu miljoneid eurosid. Tema varanduse väärtuseks peetakse 400 miljonit dollarit.

Teisel kohal on Gordon Ramsay 120 miljoni dollariga. 2011. aasta kohta avaldatud andmete põhjal oli Oliveriga seotud ettevõtete käive 173 miljonit eurot, kasvades eelneva aastaga võrreldes ligi kolm korda. Jamie Oliveri valdusettevõtte kasum oli üle 13 miljoni dollari, tema Londoni kodu väärtus aga on üle 12 miljoni dollari. Aastatel 2000–2011 oli Jamie Sainsbury kaubandusketi reklaamnägu üle 60 erinevas reklaamklipis, saades selle eest igal aastal 2 miljonit dollarit. Aga aitab rahanumbritest.

Suur innustaja Jamie on inspireerinud inimesi rohkem köögis aega veetma ja nautima ning isegi kasvatama ise toitu. Tema programmid on olnud eetris üle 100 riigi telekanalites ja tema kokaraamatuid on tõlgitud enam

kui 30 keelde – need on menukid mitte ainult Inglismaal, vaid kogu maailmas.

Aastal 2010 ilmunud raamat „Jamie’s 30 Minute Meals” („Jamie 30 minuti road”) saavutas erilise müügiedu. Tegemist oli kõige kiiremini müünud mitte-ilukirjandusliku raamatuga, mida müüdi Inglismaal miljon eksemplari. Jamie Oliverist on Suurbritannias autorina edukam vaid Harry Potteri autor J. K. Rowling.

Jamie edu põhinebki telesarjadel, kus ta lõdva randmega valmistab maitsvaid ja igas köögis hõlpsasti järeletehtavaid ja – mis peamine – äärmiselt maitsvaid roogi.

Telesarjadega käsikäes käivad omakorda raamatud.

Jamie on näidanud ka ülitundlikku sotsiaalset närvi. Pidev võitlus värske toidu eest on vaid osa sellest. Ka Eesti televaatajad on näinud sarja, kus Jamie käib mööda koole ja üritab laste toitumist tervislikumaks muuta. Lisaks on ta käivitanud kooliprogramme, kus lapsed tegelevad ise köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamisega ja teevad nendest 60

FOT O: REX / M OT H ERC A RE/ A L L OVER P RES S

süüa. Ka on ta oma restoranidesse tööle võtnud noori, kes mujal võib-olla tööd ei leiaks.

Essexi poiss Jamie Trevor Oliver sündis 27. mail 1975. aastal, kasvades üles Essexis, kus tema vanemad Trevor ja Sally juhivad siiani väga hinnatud pubi The Cricketers.

Toidu vastu ilmutas Jamie huvi juba üsna varakult. Poiss aitas aeg-ajalt köögitöid teha ja kui ema ei olnud nägemas, eksperimenteeris ise pliidi ääres. Düslektikust poiss jättis kooli 16-aastaselt pooleli. Tema vaimustus toidu vastu kasvas, seega astus ta Westminsteri toitlustuskolledžisse.

Peale mõningast töökogemust Prantsusmaal alustas Jamie oma professionaalikarjääri Antonio Carluccio nimekas restoranis Londonis, liitudes seejärel paljukiidetud River Café meeskonnaga, kus ta töötas kolm ja pool aastat kõrvuti kuulsate briti kokkade Rose Gray ja Ruth Rogersiga.

61

Aastal 1997 vändati River Cafést dokumentaalfilm ja Jamie jäi silma ühele BBC teleprodutsendile, kellel tuli idee pakkuda noorele kokahakatisele isiklikku telesarja. Nii sündiski Jamie esimene vallatu sari nimega „The Naked Chef” („Alasti kokk”), mille kontseptsioon oli viidata Jamie retseptide lihtsusele.

Rõõmus, sassis peaga poisskokk puges kärmelt inimeste südametesse. Televaatajatele meeldisid hõlpsasti valmistatavad toidud, leidlikud retseptid ja muretu stiil. Sari võitis 2000. aastal BAFTA (Briti filmi- ja telekunstiakadeemia) auhinna. Kirjastus Penguin Books avaldas lisaks telesarjale ka kokaraamatu „Naked Chef”, millest sai kohe bestseller.

Pere Jamie elab Londonis ja Essexis koos abikaasa Joolsi ning laste Poppy Honey Rosie, Daisy Boo Pamela, Petal Blossom Rainbow ja Buddy Bear Maurice’iga.

Rokkstaariks Muusikat Jamie küll tegema ei hakanud, aga lavalauad täitis kokk siiski edukalt. 2001. aasta sügise veetis Jamie ratastel oma toidu-show’ga The Happy Days Tour, millel oli tohutu edu. Tema I NVE STE E RI – NR 3/2014

Guru

FOT OD: A LA M Y/ A LL OVER P RES S

Sööma Jamie erinevad söögikohad on populaarsed üle kogu maailma. Olulisim neist on kett Jamie’s Italian, mille aastakäive küündib sadadesse miljonitesse dollaritesse.

Söögitegemine peaks olema nauding Jamie Magazine 2008. aastast kirjastab Jamie ka omanimelist ajakirja.

Tänaseks kirjastatakse seda ka mitmes riigis ja keeles. Ajakirjas jätkab Jamie suunda pakkuda huvilistele ideid lihtsa ja maitsva toidu valmistamiseks. Kuigi Jamie on märgitud ajakirja kõige tähtsamaks toimetajaks, piirdub tema roll ühe retseptiploki ja juhtkirja autorina.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

etendusi külastas Suurbritannias üle 17 000 huvilise. Edasi tuuritas Jamie Austraalias ja Uus-Meremaal, kus esines seitsmes erinevas linnas täissaalidele.

Temast oli saanud rahvusvaheline fenomen. Aastal 2001 kokkas Jamie Tony Blairi kutsel Downing Streetil Suurbritannia peaministri residentsis Itaalia peaministrile ja kirjutas kolumne ajakirjadele, jagades oma retsepte innukale publikule.

2001. aasta lõpus vajas Jamie uut väljakutset, ta soovis omalt poolt toitlustustööstusele midagi tagasi anda ja otsustas avada heategevusliku koolitusrestorani

noortele, kellel polnud korralikku haridust ega töökohta. Tänaseks on Fifteen ülipopulaarne, pakkudes lisaks õppefunktsioonile ka imehead sööki.

Aastal 2004 käivitas Oliver kampaania „Feed Me Better” rämpstoidu väljapuksimiseks koolisööklatest ja tervisliku toitumise õpetamiseks lastele. Ta läks tagasi kooli eesmärgiga harida ja motiveerida lapsi ja köögitädisid, õpetada neid lugu pidama kokkamisest ja tervislikust toidust. Kampaania sai toetuse 271 677 inimese allkirja näol. Valitsus lubas kulutada 280 miljonit naelsterlingit koolitoidu parandamiseks, toitlustustöötajate välja62

õppeks ja sööklate varustuse parandamiseks. Üle seitsme kuu rasket tööd ja pidevat filmimist kulmineerus auhinnatud sarjaga „Jamie’s School Dinners” („Jamie koolilõunad”).

Itaalia armastus Jamiel on eriline side Itaalia köögiga.

Oma mentoriks peab ta itaalia kokka Gennaro Contaldot. Jamie Itaalia armastuse pärliks on restoranikett Jamie’s Italian, mis asutati 2008. aastal. Tänaseks on see kasvanud üle 30 restoraniga ülemaailmseks ketiks, mille väärtuseks hinnatakse kõvasti üle 100 miljoni dollari.

Jamie uusim restoran kannab nime Barbecoa, mille ta asutas koos ameerika koka Adam Perry Langiga. „Olen oma edu suhtes siiralt tagasihoidlik,” sõnab mees ise, „kuid mulle meeldib mõelda, et väga palju edust põhineb faktil, et mu retseptid töötavad ja nende järgi tehtud toidud maitsevad hästi. Me kõik peame ju sööma. Minu jaoks peaksid söök ja toiduvalmistamine olema ennekõike nauding, mitte pelgalt kohustus. Seetõttu ei mõista ma inimesi, kes elatuvad pooltoodetest ja take-away’st, samas kui nad võiksid küpsetada midagi tõeliselt maitsvat ja tihtilugu ka toitvamat ning seda vähema raha eest.” Mida toob tulevik? Jamie vastus kõlab, et ta jätkab kindlasti oma missiooni, mis on seotud paremate toiduteadmiste propageerimisega üle maailma.

Jamie muud tooted Jamie nimi ja kaubamärk on kokandusmaailmas nii tuntud, et selle nime all annab müüa kõike, mis toiduvalmistamisega seotud.

Toidupoodidest leiab maitseaineid, kastmeid, oliiviõli, pastatooteid jm. Samuti leiab Jamie märgi alt köögitarvikud toidu valmistamiseks. Kõiki tooteid iseloomustab hea kvaliteet ja ka kõrgem hind võrreldes analoogsete toodetega.

Jamie raamatud Inglise keeles on Jamielt ilmunud 18 raamatut, millest kuus on tõlgitud eesti keelde. Eestis on raamatud olnud müügitabelite tipus – ja mitte ainult kokaraamatute seas.

Eesti keeles on ilmunud „Jamie kodus”, „Jamie Itaalia”, „Jamie Ameerika”, „Jamie kokakool”, „Jamie 30 minuti road”. Värskeim raamat on läinud aasta lõpus ilmunud „Jamie teeb”.

Jamie ahi Omapärane toode, mida Jamie märgi all müüakse on puuküttega kiviahi, milles on väga põnev toitu valmistada. Ahi valmistatakse Itaalias ning alates käesolevast aastast on seda võimalik endale soetada ka Eestist. Uuri lisa www.jpovens.ee F O T O : DAVI D L O F T US F O R WO O D F I R E D O VEN S B Y J AM I E OLI VER

63

I NVE STE E RI – NR 3/2014

FOTOD: K RISTJAN LEP P

Eesti mees AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES TURUNDUSVALDKONNAS TÄIELIKULT TIPPU JÕUDNUD VÄLISEESTI PERES SÜNDINUD MATI OTSMAA ON JÄÄNUD KAUGELE KODUMAALE TRUUKS. TA KÄIB SIIN KÜLAS, ON SIINSE ELUGA KURSIS JA AITAB EESTI ETTEVÕTJATEL AMEERIKA UNELMAT PÜÜDA.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

64

Persoon

KOHTUME MATI OTSMAAGA päikeselisel suvepäeval vahetult enne laulu- ja tantsupidu vanalinnas restoranis Leib Resto ja Aed. Mati pole restorani varem külastanud, aga meil on soov talle pakkuda head Eesti kööki – ta armastab Eestimaad ja pakutud toit maitseb talle.

Tihe side Eestiga Mati peab ennast küll läbi ja lõhki eestlaseks, kuigi on sündinud Ameerika Ühendriikides. Tema eesti keel on läbi põimitud ingliskeelsete väljenditega, eriti kui me räägime tööst. Tema abikaasa Silvi on samuti eestlane ja kodune keel on eesti keel. Mati kiidab abikaasat, kes on aidanud eesti vaimsust ka lastele edasi anda. Tööalaselt tuleb Matil päevast päeva pikki töötunde suhelda inglise keeles. Otsmaad elavad San Fransiscos, Mati töötab maailma innovatsiooni südames Silicon Valleys ja nõustab Ameerika tippfirmasid. Suur osa tema tööalasest elust on olnud seotud krediitkaartidega. Mehe ülesandeks on olnud aidata pankadel krediitkaartidega aina rohkem raha teenida ja uusi tooteid välja mõelda. Ameerikas on krediitkaardid ülipopulaarsed ja enamik oste sooritatakse nendega. Rahakotid on neist pungil, sest iga kaart pakub erinevaid võimalusi ja soodustusi.

Eestis on Matit tutvustatud mehena, kes aitas Apple’i asutajal Steve Jobsil esimesi arvuteid reklaamida. Antud teema siiski ei meeldi talle. „Minu roll selle projekti juures ei olnud nii suur, et seda eksponeerida, ja ma olen elus ka palju muud teinud. Ma ei taha sellest rääkida,” sõnab ta enesekindlalt. Kui oleme vestluse lõpetanud, tänab ta mind. „Mul on väga hea 65

meel, et sa seda teemat ei puudutanud,” lausub ta kätt surudes.

Mati käib aastas kolm korda Eestis, mis tähendab, et kõik käigud ei saa jääda suvisesse perioodi. Kuid lumi pole tema jaoks probleem, sest ta on elanud ka New Yorgis. Viimasel ajal siiski suurema osa ajast Californias resideerunud Matil on siinse karmi kliima jaoks ostetud mantel, mida tal kodus pole vaja kunagi selga panna. Eesti eluga on Mati tänu internetile väga hästi kursis. Ta loeb nii Delfit, Postimeest kui ka Äripäeva. „Olen kursis ja saan aru, mis siin toimub,” sõnab ta.

Abivalmis Laulu- ja tantsupeo tõttu viibib Eestis ka tuntud investor Steve Jürvetson, kellega Matil on õhtul plaanitud kohtumine.

Mees kiidab Steve’i initsiatiivikust ning mainib, et tunneb ka mehe vanemaid.

Californias ehk Ameerika mõistes läänekaldal saavad Mati sõnul kõik eestlased omavahel hästi läbi. Viimastel

Mati Otsmaa Firmade juht, ettevõtja, investor ja konsultant.

Sündinud Los Angeleses, Eestist sõja ajal Ameerika Ühendriikidesse põgenenud peres.

Hariduse omandas LõunaCalifornia ülikoolis (rahvusvaheline ärimagister) ning Georgetowni ülikoolis (Austrias).

Töökohti ja -kogemusi jagub mitmele leheküljele kirjutamiseks.

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2014

Persoon

F OT O: ERA K OGU

„Mul on sü neid, kes t Mati hobid Mati mängib juba 34 aastat klahvpille ansamblis Puus Brothers. Teeb ka sporti ning on korporatsiooni Vironia liige, mille liikmetest 60 elavad Ameerika Ühendriikide läänerannikul.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

aastatel tekkinud idufirmade buumi ajal on väga paljud Eesti taustaga tegijad üritanud läbi lüüa ka Silicon Valleys ja avanud seal kontori. „Mul on südamest tahe aidata neid, kes tulevad Ameerikasse,” sõnab Otsmaa. Seal ei ole kellelgi kerge. Kogenud turundaja sõnul oskavad eestlased küll valmis teha maailma kõige parema toote, kuid on valmis uskuma, et see müüb ise. Tõde on sellest kahjuks väga kaugel – Ameerika mõistes on siis alles pool tööd tehtud ning välja tuleb mõelda turunduskava ja hind, millisega toodet müüa. „Ma tõesti südamest tahan, et need andekad firmad, kes tulevad, lööksid ka läbi,” sõnab Otsmaa. Tema jaoks on see omamoodi missioon anda tagasi midagi oma kodumaale ja siinsetele noortele läbi nende aitamise. Aga milles siis abi seisneb? „Mul on oma kontaktid,” kinnitab Mati Otsmaa. Lisaks aitab ta suunavate küsimuste kaudu luua turundusplaani. Eraldi teema on investori leidmine, millega Mati saab ka aidata. Tema sõnul jagunevad investorid Ameerikas kolme klassi. Kõige väiksemad on ingelinvestorid, kes on nõus andma kuni pool miljonit dollarit, teine klass on väiksemad fondid koos eraisikutega ning kolmas klass on suured fondid kümnete miljonite dollaritega. Mehe sõnul on tal tutvusi igas kategoorias, kuid eestlastel on pigem asja ikka äriinglite juurde. Samas on see ka loterii, sest igal investoril on omad huvid ja need tuleb kokku viia. „See ei õnnestu alati,” lisab 66

üdamest tahe aidata tulevad Ameerikasse.”

Mati, kelle sõnul kulub tal rahvuskaaslastele nädalas üks tööpäev. Aga ta kinnitab, et töötab ka iga päev vähemalt 13 tundi.

Kõige suurema etteheitena rahvuskaaslastele märgib Mati müügioskuste nappimist. Eestlasel on kombeks koostada pikki ja keerulisi müügipresentatsioone, mida keegi ei suuda jälgida. Tegelikult tuleb esitada kogu info lühidalt ja täpselt. „Investor ei hooli, tal pole ka aega. Eestlane räägib ja räägib,” kirjeldab Mati, kelle jaoks on see teinekord isegi piinlik. Kahjuks meil Eestis ei õpetata müügitööd, sest müük on olnud halva maiguga. Ja need, kes õpetavad, ei ole ise kunagi müünud. „Tulemuseks on suhtumine, et kui ma ei suuda koostada pikka esitlust, siis keegi mulle ju ka suurt raha ei usalda.”

Silicon Valley Mati Otsmaa on Silicon Valleyst vaimustuses, sest tegu on maailma tehnoloogia tipu ja Ameerika majanduse mootoriga.

Seal asuvad tuhanded firmad ning kui lähed õhtul kõrtsi, siis kohtad kindlasti mõttekaaslasi. Kogu Ameerika investeeringutest tehakse sinna pooled. Aga Silicon Valleysse minek pole igale ettevõttele edulugu. Vaid üks kümnest lööb tõeliselt läbi, kolm-neli on enam-vähem edukad, ülejäänud jäävad kas virelema või kaovad.

Kaotamist ei tasu võtta üdini traagiliselt. Ka Matil pole kõik ärid õnnestunud.

Pankrot annab pigem juurde kogemusi, mida hinnatakse. „Aga sa ei tohi petta. Ja 67

maksud peavad olema makstud,” sõnab ta. „Lähed eluga edasi, karta ei tohi, päike tõuseb ikka igal hommikul.”

Mati sõnul tehakse Silicon Valleys igapäevaselt tulevikuplaane ja seal on olemas ettekujutus, milline on meie elu aastate pärast.

Mati ise on vana kooli mees, kes armastab paberit, kuhu saab kirjutada, ja ka lugemist. Samas tunnistab ta, et tema poeg enam paberil ajalehte ei loe ja koolides käsitsi kirjutamist ei õpetata. Kui minnakse restorani, siis saab tellimuse esitada nutivahendi kaudu. See on tulevik, kuhu me suundume.

Eesti pere Kuigi Mati peab ennast eestlaseks ja ka mitmed tema rahvuskaaslastest sõbrad on siia (tagasi) kolinud, tal endal sellist plaani pole. „Ma olen siiski sündinud seal,” mainib ta. Tema lapsed on aga tõelised Eesti fännid. Arstiteadust õppiv Mikk-Erik käis Tartu Ülikooli Kliinikumis ennast täiendamas ning vaimustus üdini Eestist, Tartust ja Rüütli tänavast Tartus. Tütar Kai-Marju õpib veel keskkoolis, kus on väga karm konkurents. „Nad on eestlased, aga ka ameeriklased. Mitte ainult mina, aga kõik väliseestlased on tahtnud õpetada eesti vaimu. Oleme seda hästi teinud,” sõnab Mati, kelle liikumised Eestis ei piirdu vaid pealinnaga. „Eile käisin Kihnus, enne seda aga Räpinas, kus on mu sugulased,” lisab ta.

Kommentaar Mati on väga aktiivne väliseesti kogukonnas Ameerika Ühendriikides nii sotsiaalselt kui ka ettevõtlikkuse osas. Selles ringis me kokku saimegi. Ja siis sealt edasi suheldes olengi Matit soovitanud ja ta kokku viinud Eesti idufirmade kogukonnaga.

Andrus Viirg EAS-i esindaja Silicon Valleys

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Juristi nõuanne

Vabadus valida KUI OLETE VÕTNUD ÜHEST FINANTSASUTUSEST NÄITEKS KODULAENU, SIIS KAS SEE KOHUSTAB TEID ENNAST JÄÄGITULT SELLE ASUTUSEGA SIDUMA? Raisatud raha Suurbritannias läbiviidud uuringu kohaselt maksavad sealsed tarbijad lisatoodetena ostetud kindlustuse eest kindlustusmaksetena – võrreldes eraldi müüdavate sarnaste kindlustustoodete maksetega – enam kui 200 miljonit naela aastas.

ML

TEKST: MERIT LIND

Vandeadvokaat, advokaadibüroos GLIMSTEDT INVE STE E RI – NR 3/20 14

TAOTLETE KREDIIDIASUTUSEST kodulaenu ning ühtäkki teatatakse, et laenulepingu sõlmimise eelduseks on kohustus tagada oma regulaarsete sissetulekute laekumine laenuandja juures avatud arvelduskontole. Lisaks kuulete soovitust kindlustada lepinguese laenuandjaga seotud ettevõtja juures. Peagi teavitatakse võimalusest taotleda „eriline” krediitkaart, misjärel võiksite õnneliku kaardiomanikuna juba sõlmida ka kaardikindlustuslepingu. Muu hulgas pakutakse võimalust sõlmida sõiduki liisinguleping, väikelaenuleping ning hoiustada säästudki laenuandja juures. Ühte finantsteenust kasutada sooviv klient leiab end ühtäkki finantsteenuste lisatoodete rägastikust, mida esitletakse kohustuslikena või mille müümisel lisatoodetena kasutatakse ära kliendi mugavustunnet ja „kodupanga” vastu varasemast seotusest tekkinud usaldust. Ühe mõjusama kohustuslikuna näiva lepingutingimusena, mis võimaldab finantsteenuste turul konkurentidelt kliente „üle võtta”, on nõue kodulaenulepingus tagada sissetulekute laekumine laenuandja juures avatud arvelduskontole, mis muude krediidiasutuste klientidele tähendab nõuet tuua oma sissetulekud senisest „kodupangast” üle laenuandja juurde.

Selline kohustus ei tulene õigusaktidest ning tegemist on laenukliendile asetatava kohustusega, mille lähem eesmärk on tagada laenumaksete õigeaegne laekumine,

kuid millel on ka laiem eesmärk: kodulaen eraldiseisvana ei olekski ehk krediidiasutuse seisukohast vaadeldav erilise sissetulekuallikana, küll aga on seda kliendi sidumine laenuandjaks oleva krediidiasutusega aastakümneteks ning sellega kaasnev lisatoodete müügipotentsiaal.

Suurbritannias viidi 2013-2014 läbi kindlustustoodete turu uuring, kus võrreldi lisatooteid (add-ons) ja eraldiseisvalt müüdavaid sarnaseid tooteid ning leiti, et enamasti maksavad tarbijad peatootega üheaegselt või sellele hiljem lisaks ostetud lisatoote eest oluliselt rohkem. Lisatoodete „juurdemüügi” mehhanism mõjutab nimelt tarbijate käitumist ostuotsuste tegemisel, andes sageli peatoote müüjale eelise, sest piirab konkurentide müügi- ning tarbijate valikuvõimalusi. Enamasti ei ole tarbijatel piisavalt aega ega võimalusi erinevate pakkujate toodete põhjalikuks võrdlemiseks ning lisamüügi tulemusena võib tarbija rahulduda lisatoote halvema hinna ja kvaliteedi suhtega. Peatoote müüjaga seotusest tulenev suurenenud usaldus- ja mugavustunne vähendab huvi ja valmisolekut otsida sarnaseid eraldiseisvalt müüdavaid tooteid.

Finantsteenuste turul efektiivse konkurentsi toimimiseks on tarvis, et tarbijatel oleks valimise võimalus ning õigeaegne ligipääs piisavale informatsioonile alternatiivsete toodete kohta hindamaks nendega kaasnevaid eeliseid ja kulusid.

68

69

I NVE STE E RI – NR 3/2014

LHV Panga uudised

Tallinnas 16.09. Investeerimise ABC 30.09. Kuidas alustada väikeste summadega?

07.10. Kuidas investeerida Balti turgudel?

14.10. Kuidas kaubelda USA turgudel?

28.10. Optsioonid alustajatele 11.11. Analüüsi alused – kuidas valida aktsiaid?

18.11. Kauplemisplatvorm LHV Trader 25.11. Investeerimine pikaajalistesse trendidesse Tartus 18.09. Investeerimise ABC 02.10. Kuidas alustada väikeste summadega?

09.10 Kuidas investeerida Balti turgudel?

16.10. Kuidas kaubelda USA turgudel?

13.11. Analüüsi alused – kuidas valida aktsiaid?

FOT O: JA REK JÕEP ERA

Tule sügisel Investeerimiskooli LHV seminarisari Investeerimiskool algab taas ja toob huvilisteni tasuta seminarid.

Sügishooaja teemad on mõeldud eelkõige alustavatele investoritele ning oma kogemusi jagavad LHV fondijuhid, maaklerid ja analüütikud. Tallinnas ja Tartus toimuvatele seminaridele on vajalik eelnev registreerumine.

Lisainfo LHV Finantsportaalis: fp.lhv.ee/kool

Alustasime kaardimaksete vastuvõtmist LHV PANK PAKUB uue teenusena kaupmeestele kaardimaksete teenindamist.

Lisaks tavapärasele kaardimaksete vastuvõtmisele POS-terminalis kaupmehe juures ja internetis toob LHV peagi turule ka ettevõtete jaoks kasulikud lisateenused. Näiteks kaardimaksete automaatne aruandlus muudab ettevõtete jaoks raamatupidamise lihtsamaks, sest ettevõtted näevad nii laekumisi kui ka tehinguid ühes raportis. LHV pakub kaupmeestele maksete vastuvõtmisel hea ja konkurentsivõimelise hinnaga kiiret teenindust ja kaasaegseid lahendusi.

„Oleme tänaseks väljastanud klientidele juba enam kui 30 000 pangakaarti. See on arvestatav hulk ja nüüd on õige aeg kaardimaksete vastuvõtmise alustamiseks,” rääkis LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu. „Pooldame järjest mugavamate ja lihtsamate elektrooniliste makseviiside kasutuselevõttu. Ka selle poolest on kaardimaksete vastuvõtmine igati õige samm,” kommenteeris Kilu.

LHV võimaldab vastu võtta erinevate kaarditootjate deebet- ja krediitkaarte, valikus on nii Mastercardi, VISA, American Expressi kui ka JCB kaardid.

Jalgpallikaardiga soodsamalt EESTI JALGPALLIKOONDIS ALUSTAB EM-i valiksarja, võõrustades 8. septembril Tallinnas Lillekülas Sloveenia koondist. LHV jalgpallikaardiga makstes saab valiksarja kodumängude piletid soetada 10% soodsamalt. Iga LHV jalgpallikaardiga tehtud ostu pealt maksab LHV Pank 10 eurosenti Eesti jalgpalli toetuseks.

LHV Pank on rahvuskoondise ja Eesti Jalgpalli Liidu peatoetaja.

INVE STE E RI – NR 3/20 14

70

Ettevõtetele järelmaks

FOT OD: T OI VO RA I DM ET S A ERA K OGU

JUBA KUU AEGA saavad ka ettevõtted tasuda ostude eest LHV järelmaksuga.

Järelmaksuga ostes saab kauba kohe kätte, maksta saab aga osadena. Nii võivad ettevõtted soetada näiteks vajaliku kontoritehnika, uue espressomasina või audioja videotehnika teenindussaali. Järelmaksu saamiseks tuleb äriklientidel esitada taotlus, ettevõtte viimase majandusaasta aruanne ning bilanss ja kasumiaruanne eelmise kuu seisuga.

Kindlustus järelmaksule Ainsana Eestis pakub LHV koos If Kindlustusega järelmaksukindlustust, mis tagab, et võimalike ootamatuste korral ei jää kindlustatu järelmaksu tasumisel hätta.

Järelmaksukindlustus hüvitab osamaksed juhul, kui klient on kaotanud töö või tööl käimine pole võimalik õnnetuse või haiguse tõttu. Surmajuhtumi korral ei jää nii maksukohustus pärijate kanda. Kindlustuskaitse saab valida järelmaksulepingu sõlmimise ajal.

Kindlustuskaitse lisab järelmaksu kuutasule 0,5% järelmaksusummast.

Märka moodsat klassikut DISAINIÖÖ FESTIVALI PUHUL jõuab LHV Panga Tallinna kontori akendele Toivo Raidmetsa väljapanek „12 tooli”. Näitusega on võimalik tutvuda 25. septembrist 3. oktoobrini.

Kaks aastakümmet Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonda juhtinud ja praegu vabakutselise disainerina tegutseva Raidmetsa jaoks on disain elustiil ning tema mõtteviis on käeline.

Aastate jooksul on Raidmets välja pakkunud nii ülimalt ra71

dikaalseid etnograafiast mõjutatud järisid kui ka linnapinke ja tiražeeritavaid istmeid. Õige lahenduse otsimist on ta ise võrrelnud omamoodi ristsõnade lahendamisega. Paistab selgesti välja, kuidas Raidmetsa täiuseiha ning suurepärane konstruktsiooni- ja ergonoomilisuse tunnetus sunnib teda püüdlema aina uute ja perfektsemate lahenduste poole. Ootame selle kõigega LHV kontorisse tutvuma.

Vaata ka: www.disainioo.ee.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Tänavu ilmunud rohkest investeerimist ja ettevõtlust puudutavast kirjandusest on pisike valik jõudnud ka LHV Panga raamatukokku.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 680 0400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

BRIAN PORTNOY

MICHAEL LEWIS

CARMINE GALLO

The Investor’s Paradox: The Power of Simplicity in a World of Overwhelming Choice 2014

Flash Boys 2014

Talk Like TED: The 9 Public Speaking Secrets of the World’s Top Minds 2014

Finantsturgudele otsa vaadates avaneb lõputuna näiv valik erinevatest instrumentidest ja teenusepakkujatest, mis vastupidi levinud arvamusele võib pigem tekitada stressi ja vähendada rahulolu. Raamatu autor õpetab, kuidas tohutute võimaluste keskel orienteeruda ning lahendada kõikvõimalikud raha haldamise küsimused.

Finantstööstuses Michael Lewise nimi tutvustamist ei vaja. Oma värskeimas raamatus lahkab ta kauplemisrobotite kasvanud rolli, rääkides loo sellest, kuidas üks seltskond turuosalisi otsustas lõpuks paljastada, mis tegelikult toimub, kui investor oma arvuti taga ostu- või müügitehingu sisestab.

Lugeja ees rullub lahti tegelikkusel põhinev maailm, kus iga millisekund on arvel ja tehnoloogilised lahendused asendavad vana hea maaklerite hõikumise üle börsisaali. Mida kiiremini info liigub, seda parem on tehinguhind. Kuna niigi võimsad suurpangad liigutavad ka infot kõige kiiremini, tuleb raamatu peategelastel suurpankade ülemvõimu murendamiseks luua uus kauplemissüsteem. Lewis annabki ülevaate IEXi ehk Investor’s Exchange’i loomisest.

TEDx-i konverentse peetakse nüüdseks juba rohkem kui 130 riigis, tuues tihti kuulajateni esinejaid ja presentatsioone, mis sunnivad tähele panema ja mõjuvad motiveerivalt.

Käesolev raamat avaldab üheksa saladust, mis muudavad ühe TED-ettekande edukaks, et igaüks meist saaks oma järgmise esinemise huvitavamaks ja kaasahaaravamaks muuta.

T E KST : E RKO REBANE

INVE STE E RI – NR 3/20 14

72

B IZ STONE

CHRIS HA D F IE L D

J O N G OR DO N

THOMAS PIKETTY

ST E PH EN R O AC H

Things A Little Bird Told Me 2014

An Astronaut’s Guide to Life on Earth 2013

Capital in the TwentyFirst Century 2009

Unbalanced: The Co-Dependency of America and China 2014

Biz Stone jutustab oma seiklustest eraelus ja ärimaailmas, millest saadud õppetunnid ja põrumised juhtisid ta lõpuks Twitteri asutamiseni. Raamat avab lugejale kogu sündmuste käigu, kuidas Twitter tekkis, aga tutvustab ka põhiväärtusi, mis ettevõtet edasi kannavad. Keskendudes loomingulise, šarmantse ja tuntud autori isikule, saab peagi selgeks, et tema jaoks võimalused mitte ei teki, vaid luuakse. Loovus ei ole piiratud ja ka loovust tuleb kasutada loominguliselt. Biz Stone rõhutab ka uudishimu ja empaatiavõime tähtsust oma edule aluse panemisel. Kuid raamat käsitleb ka läbikukkumise, haavatavuse, ambitsiooni ja organisatsioonikultuuri teemasid.

Raamatu väärtus seisneb inspiratsioonis, mida see jagab loova mõtlemise jõu paremaks rakendamiseks.

Chris Hadfield teadis juba väikese poisina, et soovib suurena astronaudiks saada ning alustas juba siis valikute tegemist, mis suurendasid igal sammul šansse kunagi kosmosesse lennata. Ta lubab oma raamatus avaldada, mida reis kosmosesse talle taiplikkuse, sihikindluse ja kõigeks valmis olemise kohta õpetas.

Autor tõestab, kuidas võimatuna tunduvat missiooni võimalikuks muuta, mis siiski eeldab riskide võtmist ja vahel ka traditsioonilisele elutarkusele vastu astumist.

The Carpenter: A Story About the Greatest Success Strategies of All 2014

73

Tänu koostööle lugematute juhtide, müügiinimeste, meeskondade ja asutustega, jutustab raamatu autor meelelahutusliku loo, mis inspireerib üles ehitama paremat ja edukamat elu, karjääri ning meeskonda.

Raamat rõhutab, et muinasjutulist üleöö saavutatavat edu ei ole olemas, kuid leidub ajatuid põhimõtteid, mida järgides on võimalik eristuda, esile kerkida ja endast märk maha jätta.

Kui loo peategelane Michael haiglavoodis ärkab, pea plaasterdatud ja hirm südames, seisab ta valiku ees, kuidas edasi minna. Abi saabub tislerilt, kes tema elu päästnuna, aitab tal hiljem ka kodus ja äris korda luua.

Raamatu autor Thomas Piketty analüüsib 18. sajandisse ulatuvaid andmeid kahekümnest riigist, et kapitali dünaamika põhjal tuvastada majanduslikke ja sotsiaalseid mustreid. Tema teooria lähtub kesksest ideest, et ebavõrdsus on kapitalismile omane nähtus, mida on võimalik vähendada vaid riikliku sekkumise abil.

Seega tuleb kapitalismi arendada ja muuta, nii et see ei saaks ohuks kogu demokraatlikule korrale.

Ajalugu on näidanud, et kuigi ootamatud sündmused nagu majanduskriisid, sõjad ja nendega kaasnev poliitika võivad rikkuse koondumist peatada, muutub rikkus kaasaegses maailmas üha enam päritavaks. Kumuleerumine võib viia aga oligarhia tekkimiseni ja majanduskasvu aeglustumiseni. Kuigi tehnoloogia arengus nähakse lahendust eelpool toodud probleemidele, on selles teoses rõhuasetus just riikliku sekkumise vajadusel.

Ehkki USA ja Hiina vahelised suhted loodi kunagi vastastikusel kasul, on need tänaseks erinevates valdkondades ühes või teises suunas kaldu kiskunud. Raamat paljastab kahe suurjõu praeguse majandusliku suhte peamised ohud, toob välja riikide erimeelsused kaubavahetuses, intellektuaalses omandis, juhtimisstiilis ja suhtumises interneti rolli.

I NVE STE E RI – NR 3/2014

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositme välja investeerimisalase raamatu.

Eelmise ristsõna õige vastus oli: “Arenda ettevõtet laenu abil”.

Võitjaks osutusid Rein Vasser, Romi Agar ja Helger Aaresild.

Palju õnne!

INVE STE E RI – NR 3/20 14

74