Investeeri 4 2014 by LHV Pank

I NVEST EERI NR 4/20 14

LHV PANGA AJAKIRI NR 4/2014

Erksa Eesti eest

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Jüri Käo peab majandusarengu võtmeks haridust INT ER VJUU: H ANNO TOMBER G A ASTA ET TEVÕTJ A : JÜRI RAIDLA G URU: JÕULUVANA ET TEVÕTE: SPARKLING GROUP

Juhtkiri

Sisukord 4 TEKST: PRIIT RUM LHV Panga kommunikatsioonijuht

ALGAB KIBEKIIRE JÕULUKINKIDE ostmise ja pidustuste aeg. Emotsionaalsel jõuluajal on inimesed heldemad, mõtlevad läinule ja teevad plaane. Käesoleva Investeeri rõhuasetus on aga selline – pakume osturalli kõrvale ka ratsionaalsemaid majandusteemasid ja räägime pisut investeerimisjuttu. Säästmine ja raha targalt kasutamine on alati olulised, kuid aastalõpp on nende teemadega tegelemiseks õige aeg: pilt läinud aasta saavutustest on selge ja järgmise aasta plaanide tegemine veel käib. Võib-olla on just nüüd õige hetk leida hea võimalus investeerimiseks ehk teisisõnu panustada tulevikku. Tihti arvatakse, et investeerimine on aeganõudev ja keeruline pingutus. Nagu näitab seekordne „Investori ABC”, ei pruugi see aga nii olla – sisse võib lülitada ka nn autopiloodi. Tähtis on vaid alustada ja seejärel järjekindlalt riske hajutades investeerida. Andres Viisemann nendib, et pikaajaliste pensioniinvesteeringutega riskimiseks pole praegu küll sobivaim aeg, ja tutvustab selles numbris LHV pensionifondide investeerimisstrateegiat. Kui aga rääkida isikliku (enese)arendusprojektiga tegelemisest, huvipakkuva ettevõtmisega alustamisest või otsusest oma rahaasjadega aktiivselt tegelema hakata, siis ei pruugi tulla paremat aega kui praegune hetk, et härjal sarvist haarata.

10 14 18 22 24 30 36 40 44 48 58 60 62 64 68 70 72 74

KAANELUGU Eesti tööandjad avaldasid manifesti INVESTORI ABC Kasvukonto aitab rikastuda TUNNUSTUS Aasta ettevõtjaks valiti advokaat JÜRI RAIDLA ARVAMUS HEIDO VITSUR avaldab arvamust järgmise aasta riigieelarve kohta ÜLEVAADE Leedu võtab uuel aastal kasutusele euro INTERVJUU EAS-i uus juht HANNO TOMBERG räägib tulevikuplaanidest AJALUGU Eesti panganduse vaevaline taassünd ETTEVÕTE Sparkling Group meelitab välja sööma ANALÜÜS Kuidas majanduskasv mõjutab aktsiaturge? PILGUHEIT Maailm on pidevas muutumises GURU Jõuluvana on kindlasti olemas SPORT TANEL KANGERT räägib oma väikesest investeerimishobist BÖRSIHAI Tänavune võitja avaldab oma strateegia LHV TOETAB Restoranide nädal oli taas edukam kui eelnev PENSION Fondide investeerimisstrateegiast NÕUANNE Sõiduautoga seotud erisoodustusest UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine ja kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Triin Raa Trükk: Kroonpress Trükiarv: 42 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOTOD: TRIIN RA A, SCA NPIX

Rubriik

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Tööandjad

VÄHEM KUI POOL AASTAT ENNE KORRALISI RIIGIKOGU VALIMISI AVALDAS EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT MANIFESTI ETTEPANEKUTEGA, MIS PEAKSID EESTI ELU EDASI VIIMA. MANIFEST ON LAUAL NING SEDA TUTVUSTAVAD KESKLIIDU VOLIKOGU ESIMEES JÜRI KÄO JA JUHATAJA TOOMAS TAMSAR. MEHED ON rahulolevate nägudega, sest suur töö on seljataga, aga seisukohtade propageerimiseks on palju veel teha. Mitme Eesti suurettevõtte omaniku Jüri Käo jaoks on kevadised valimised esimesed, millele ta läheb vastu Eesti tööandjate eestkõnelejana. 20-leheküljeline dokument sisaldab kõiki olulisi teemasid, mille pärast ettevõtjad oma südant valutavad. Vastuvõtt hea Esialgu on kõikidelt huvirühmadelt, kellele manifesti on esitletud, saadud positiivset tagasidet. Samuti valitsuselt, peaministrilt ja – üllatus-üllatus! – ka ametiühingutelt. 5

„Ametiühingud on konstruktiivselt reageerinud. Eks neil on „palga sees” meie kritiseerimine,” muigab Tamsar. Aga koostöö on siiski hea. „Jooksvalt arendame mõtteid. Enamik probleemidest on ka nende jaoks arusaadavad ning pole suurt vastasseisu.” Ehk on manifesti sisu liiga pehme? „Oleme seda arutanud,” tõdeb Tamsar ja lisab, et tegemist on siiski heas tasakaalukas toonis vormistatud oluliste mõtetega, mis on süsteemsemalt välja toodud. „See dokument on tõesti pehmemas toonis, kui varasemad manifestid on olnud. Kui tahad, et mõistetakse, siis vastandamine ei anna midagi. On vaja dialoogi. Ründavate pealkirjadega edu ei saavuta.”

Toomas Tamsar

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 4/2014

Kaanelugu Seisukohad manifestist Majanduskeskkonnast Eesti uue hoo võti on meie ainsa kestliku ressursi – inimvara – kõige tõhusam kasutamine. See tähendab, et inimese enda kõrval investeerivad tema tarkusesse ja tervisesse ka riik ja ettevõtjad. Maksupoliitikast Maksupoliitika peab soodustama Eesti ühiskonna peamist heaoluallikat – töötegemist. See eeldab töötegemise maksukoormuse leevendamist. Ühiskonna huvides on maksustada pigem jõukaks olemist kui jõukaks saamist. Haridusest Teadmismahuka majandusega ühiskonnaks saamiseks vajab Eesti kõrgetasemelisi tehnoloogiainvesteeringuid. Nende saamiseks peab Eesti ette koolitama arvestatava tippspetsialistide baasi. Elukestev õpe muutub elustiiliks nii tööandjate kui ka töötajate jaoks. Tööturust Eesti ühiskonna lähikümnendi olulisim eesmärk on tagada, et iga ühiskonnaliige, kes soovib ja suudab kasvõi osaliseltki tööturul panustada, saaks seda teha.

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Manifesti ajastus on seotud lähenevate valimistega, sest erakonnad koostavad hetkel valimisplatvorme. „Juba on olnud kuulda, et meie seisukohti on arvesse võetud,” teatab Käo rahuolevalt. Tema sõnul pole oluline, et sel juhul peaks viitama ka tööandjatele – nende jaoks on esmatähtis, et õiged asjad saaks tehtud ja elu Eestis läheks paremaks. „Enamik teemadest ei ole uued. On palju keerulisi teemasid, on palju lahendamata asju,” lisab Käo. Meeste sõnul on erakondade esindajatega kohtutud ka enne manifesti avaldamist. Mõne erakonnaga on tööandjate arusaamad sarnasemad, teisega erinevamad. „Ei saa öelda, et keegi esindab meie seisukohti rohkem,” lisab Käo. „Inimestena on meil kõigil oma sõbrad. Tööandjate keskliidul on partnerid. Selge on see, et nende jõududega, kes on valitsuses, tuleb ka rohkem koostööd teha, sest nemad on reaalsed otsustajad ja otsuste täidesaatjad.” Eesti Tööandjate Keskliit uurib oma liikmete käest, kuidas nad hindavad majanduse hetkeseisu ning millist seisu

nad prognoosivad poole aasta ja aasta pärast. Ettevaatlik optimism „Hinnangud on väga ettevaatlikult positiivsed,” tõdeb Tamsar. Tema sõnul on osa sektoreid, näiteks need, mis on Venemaaga seotud, väga keerulises olukorras. Lisaks teeb muret Euroopa Liidu konkurentsivõime ja küsimus, kas Ameerika Ühendriikidega õnnestub sõlmida vabakaubandusleping. Kui finantskriisi ajal tõmbasid pangad laenukraanid koomale, siis sellega enam probleeme pole. „Mõistlikud projektid saavad ikka laenu,” kinnitab Tamsar. „Tahaksime näha, et eksport veab majanduskasvu,” sõnab Käo, kes on mures, et hetkel põhineb kasv sisetarbimisel, mille taga on ennatlik palkade tõus. Jätkuvalt on suureks probleemiks see, et me loome liiga vähe lisaväärtust, mis tähendab, et tuleks teha keerukamat tööd. „Lihtsat tööd ei taha teha, aga keerukat ei oska,” sõnab Käo. Meil on tõesti ka mõned kõrge lisandväärtusega sektorid, nagu IT, aga nende osakaal on väike. 6

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Kaanelugu

Palju kirutud allhange Jüri Käo sõnul ei saa allhanget Eesti majanduses alatähtsustada, sest pakkumiste käigus omandatakse oskused, mille pealt on hea edasi minna. Seni on ikkagi vajaka inseneri- ja turundusoskustest. Nii jõuamegi võtmeküsimuseni, milleks on tööandjate hinnangul haridus. „See on kõige alus. Lisaks elukestev õpe. Inimesed ei tööta madala palga peal hea meelega, neil ei ole lihtsalt oskusi, et teha keerulisemat tööd,” räägib Käo. Väga suur puudus on spetsialistidest, näiteks eeldavad tänapäevased tootmisliinid inseneriettevalmistusega operaatoreid, aga selliseid inimesi on väga keeru-

ga ja on tore, et selliseid eesmärke püstitatakse. „See on väga konkreetselt mõõdetav näitaja, seda eesmärki ei saa võrrelda eesmärgiga „15 aastaga Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka”,” räägib Tamsar. „Tuleb tunnustada, et eesmärke võetakse, sest nende poole pürgimine paneb tegutsema ja sunnib tegema otsuseid. Eesmärk peab alati olema suurem reaalsusest.” Küll aga peab valitsus Käo sõnul võtma eesmärgi vähendada riigiaparaati, kus täna töötab kokku 138 000 inimest. Lisame juurde ka pensionärid ja vaatame, kui palju on meil tegelikult töökäsi, kes reaalselt maksutulu teenivad ja riiki

Eesmärk peab alati olema suurem reaalsusest line saada. See on kriitiline küsimus, mille lahendamisse saavad panustada ka tööandjad. „Tuleb tunnistada, et on sektoreid, kus ettevõtjad on passiivsed ega panusta töötajate haridusse. Eesti hariduskulude osakaal kogu tööjõukuludesse on tugevalt maas Euroopa keskmisest,” räägib Käo. Edastame selles tabelis vaid Lätit. „See ei lohuta,” lisab Tamsar. Kuigi erialane koolitamine on Eestis erisoodustusmaksust vabastatud, peaks meeste hinnangul kaaluma ka tervisespordi vabastamist, sest olemuselt on see investeering töötajate töövõimesse – uuringud kinnitavad, et regulaarselt sportiv inimene puudub vähem töölt ja on parema töövõimega. Peaministri eesmärgist Hiljuti seadis peaminister eesmärgi kasvatada Eesti majandust nelja aastaga nominaalselt veerandi võrra. Käo hinnangul pole tegemist halva eesmärgiINVE ST EERI – NR 4 /20 14

üleval peavad. „Riigikogu tuleks väiksemaks teha ja presidendi juures ei peaks töötama 80 inimest. See kokkuhoid pole ilmselt suur, aga see oleks märgilise tähtsusega. Sõnum on oluline,” räägib Käo. Investeerimisest Kuigi Tallinna väärtpaberibörs on iseseisev asutus, vastutab Jüri Käo sõnul valitsus selle eest, kas see töötab või ei. „Börs on riigi finantssüsteemi üks osa ja valitsusel on instrumendid, mida ei ole seni kasutatud,” lisab ta. Näiteks parandaks riigiettevõtete viimine börsile ühtlasi ka nende ettevõtete juhtimist ning tooks Tallinna börsi tõsiste finantsinvestorite vaatevälja. Teise võimalusena võib müüa riigi võlakirju. Riik ei peaks võtma laenu kuskilt pangast, kui ta annaks oma inimestele võimaluse investeerida. „Ilma nende otsusteta sureb Tallinna börs varsti välja,” lisab Käo.

www.autoforte.ee

UUS PEUGEOT 508SW

NAUDING IGAST KILOMEETRIST

BUSINESS LINE 2,0 HDI 163HJ AT6 Erihind 26 400 € Hinnavõit 2 800 €

Keskmine kütusekulu alates 4l/100km CO2 emission 105 g/km Telefon 699 7500 sikupilli@autoforte.ee

Foto on illustratiivne

Sikupilli keskuses, Tartu mnt 87D, Tallinn 10112

UUS PEUGEOT 508SW 9

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Kasvukonto Investori ABC

„PÄRAST MINU SURMA EI SAA SOOVITUSED MINU USALDUSISIKULE OLLA ENAM LIHTSAMAD, KUI ET TA PANEKS 10% MINU ISIKLIKUST RAHAST LÜHIAJALISTESSE RIIKLIKESSE VÕLAKIRJADESSE NING ÜLEJÄÄNUD 90% PAIGUTAKS MADALA KULUMÄÄRAGA S&P 500 INDEKSFONDI,” KIRJUTAS WARREN BUFFETT ÜHES OMA HILJUTISES KIRJAS BERKSHIRE HATHAWAY AKTSIONÄRIDELE. WARREN BUFFETTIT on parafraseeritud ohtrates väljaannetes ja tema mõtteteri tsiteerivad tihti paljud finantsmaailma vägevad. Sellest tulenevalt tasuks lähemalt uurida, kas legendaarse investori üsnagi julge soovituse taga on midagi, millest võiks kasu olla igale inimesele, kes soovib investeerimisega algust teha. TEKST: KAAREL KALLE

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Miks Buffett eelistab indeksfonde? Tulleme aga tagasi Berkshire Hathaway aktsionäridele kirjutatud kirja juurde, milles Warren Buffett mainib mitmeid põhjuseid, miks talle indeksfondid (ETF) meeldivad. Eelkõige sellepärast, et kui tüüpiliste aktsiainvesteeringute puhul tuleks ettevõtet eelnevalt analüüsida, siis indeksit järgiva fondi puhul on see vajadus väiksem.

Teiseks, kuigi ETF sarnaneb olemuselt aktsiale, on osakute omamine fondis tuntavalt väiksema riskiga, sest ühe hinna taga peitub S&P 500 indeksi puhul poole tuhande ettevõtte aktsialiikumine. Seega, kui näiteks Facebooki aktsia langeb, kuid Coca-Cola oma tõuseb, tasakaalustavad nad teineteist. Kõnealuse indeksi puhul aitab riski allapoole tuua ka see, et nimekirja kuuluvad ainult suuremad, majanduslikult elujõulised ja piisavalt hea aktsiakäibega ettevõtted. S&P 500 indeksi nimekiri ei ole fikseeritud. Aeg-ajalt arvatakse sealt mõni ettevõte välja ning leitakse uus asemele. Buffett eelistab passiivseid fonde, mida ei juhita igapäevaselt investeerimismeeskonna poolt, sest nii on vara haldamisega seotud kulutused madalamad. Argumenti toetab ka Vanguard Groupi asutaja 10

John Bogle’i uurimus, mille käigus ta leidis, et aktiivselt juhitud fondi tootlus on sarnase strateegiaga passiivsest fondist kuni paari protsendipunkti võrra kesisem – seda just nimelt kõrgete valitsustasude tõttu. Investeerimisega tähtede poole Kui keegi pakuks teile võimalust, mille puhul tuleks investeerida vaid 300 eurot kvartalis, kuid mille lõpptulemiks aastakümnete pärast oleks investeeritud kapitalist paarkümmend korda suurem rahasumma, võib see tunduda uskumatuna ning kutsuda paralleele tõmbama lausa püramiidskeemiga. Tõestamaks, et tegemist on reaalse võimalusega ja mingil määral ka finantsmaagiaga (liitintress on rahanduse võlukunst), tasuks pilk pöörata graafikule. 11

Igas kvartalis säästetud 300 € väärtus 800 000 € 700 000 € 600 000 € 500 000 € 400 000 € 300 000 € 200 000 € 100 000 € 100 000 € 25

Vanus väärtus (pärast kulusid) väärtus (ilma reinvesteeritud dividenditeta) väärtus investeerimata

Kasvumäär baseerub S&P 500 indeksi ajaloolisel geomeetrilisel tootlusel. Lõppväärtused on toodud enne tulu maksustamist ja tasusid ega arvesta ka inflatsiooni. Graafik on informatiivse eesmärgiga.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Investori ABC

Esimene investeering vanuses 25 vs 35 700 000 € 600 000 € 500 000 € 400 000 € 300 000 € 200 000 € 100 000 € 0€ 25

Kasvukonto omaniku vanus

vanuses 35

vanuses 25

* Kasvukonto on LHV poolt pakutav finantsteenus, mis mõeldud väiksemate summadega investeerijale. Investor saab valida kahekümne erineva indeksfondi vahel ning investeerida võib nii üksikuid summasid kui ka teha püsimaksekorralduse alusel regulaarseid makseid, mis muudab investeerimise mugavaks ja automaatseks protsessiks. Ostutehingu tasuks on 1% (min 2 eurot), mis soodustab väikeste summadega investeerimist, ning aastane haldustasu 0,05% kuus (minimaalselt 1 euro, üle 30 000 euro suuruselt summalt 0,025%). Kasvukontol olevaid väärtpabereid saab soovi korral alati ka ära müüa. Tutvu kasvukonto tingimuste, hinnakirja ja riskidega aadressil lhv.ee/investeerimine/kasvukonto ning vajadusel küsi nõu meie asjatundjalt. Käesolev artikkel on üksnes informatiivse eesmärgiga ega ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena.

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Antud diagramm annab aimu, kuidas võib ajas muutuda igas kvartalis S&P 500 indeksfondi investeeritud 300 eurot, kui kasutada selleks LHV Kasvukontot*. Investeerimise alguspunktis on Kasvukonto omaniku vanuseks 25 eluaastat ning lõpp-punktis 65 eluaastat ehk vanaduspensionile mineku hetk. Ilusa kasvuga graafik tuleneb järjekindlast investeerimisest, indeksi tootlusest ning ka fondist saadud dividendide reinvesteerimisest – nõnda avanebki lumepalliefektina töötava liitintressi mõju. Joondiagrammid kirjeldavad kolme erinevat situatsiooni, millest esimese (sinise) puhul on investor investeerinud järjekindlalt, kaasa arvatud fondist saadud dividendid. Punane joondiagramm näitab kogutootlust ilma reinvesteeritud dividendideta ja roheline joon väljendab raha kogunemist ajas, kui ainsaks allikaks jääb vaid kvartaalne sissemakse. Investeeri. Noorelt. Järjekindlalt Kogu graafikut peegeldav lugu saab alguse strateegia esimesest reeglist, milleks on investeerimine. Investeerimise all mõistame kapitali paigutamist varadesse, mis toodavad omanikule tulu. Jah, investeerimisega kaasnevad omad riskid, kuid täiendava rahavoo saamiseks on nende võtmine vältimatu. Oluline on viia oodatava tootlusega kaasnevad riskid minimaalseks ning mainitud Warren

Buffetti investeerimisstrateegia avab selleks ühe võimaluse. Kuna investeerimisperioodiks on käesolevas näites võetud 40 aastat, liigume ajas tagasi ja näeme, et alates 1973. aastast kuni eelmise aasta lõpuni on S&P 500 indeksi nominaalne geomeetriline keskmine tootlus koos dividendidega olnud ligikaudu 11%. Muidugi ei saa sarnast kasvu lubada järgnevateks aastakümneteks, kuid eeldades, et maailmamajandus liigub ikkagi tõusvas joones edasi, peaksid ka ettevõtted suutma jätkata oma kasumite kasvatamist. Strateegia teiseks nurgakiviks on noorelt alustamine. Kogu strateegia mõte on selles, et investor alustab ressursside paigutamisega võimalikult vara, sest portfelli väärtuse kasvatamine võtab aega, eriti muutlikus keskkonnas. Ega ilmaasjata ei öelda, et aeg on raha. Kuigi tihtipeale on inimestel tendents lükata tänased tegevused homse varna, näitab joondiagramm, mis saab kasvukonto lõppseisust, kui investeerimisega alustatakse kümme aastat hiljem. Kolmas ja kõige raskem reegel antud strateegia puhul on järjepidevus. Nimelt tuleb investoril teha regulaarseid (antud näites kvartaalseid) indeksaktsia oste selleks, et portfelli kasvu taga oleks võimalikult palju allikaid korraga ning väärtus tõuseks seetõttu kiiremini. Lisaks aitavad korrapärased ostud välja siluda ka majandustsüklite mõju soetushinnale ja portfelli tootlusele. Miks on antud näites lähtutud just 300 eurost ja miks kord kvartalis? Põhjuseid selleks on mitmeid. Kui väikeinvestoril ei pruugi olla võimalust investeerida igakuiselt 100 eurot, siis kolme kuu perspektiivis on raha säästmist lihtsam planeerida. Teiseks aitab see optimeerida fondiosaku ostuga seotud kulutusi. Ja kuigi kvartaalsete ostude puhul ei saa turu kõikumisi ära kasutada sama hästi, kui korra kuus investeerides, on see siiski parem variant kui summa paigutamine iga poolaasta või 12 kuu tagant. 12

Investeeritav summa ei pea olema 300 eurot, vaid see sõltub puhtalt igaühe võimalustest. Investeerida võib vähem või rohkem, oluline on seda teha regulaarselt. Kuna LHV Pank pakub ainulaadset Kasvukonto toodet, võib selle kaudu investeerimist alustada juba alates 30 eurost. Väike samm täna on suur samm homme Lihtne on asuda asja kallale, kui igakuised kulutused jäävad sissetulekust väiksemaks. Kust aga võtta raha olukorras, kus kogu palk kulub elamisele, laenudele ja muudele väljaminekutele? Kõik investeeringud saavad alguse rahaasjade planeerimisest ja kui hoolikalt järele mõelda, siis ilmneb tihti võimalusi, kuidas säästlikumalt toime tulla. Miks eelistada kallima auto liisimist, kui hakkama saab ka odavamaga, sest punktist A punkti B võivad mõlemad edukalt viia. Samuti ei pea igal hommikul kohvi bensiinijaamast ostma, kodune kohv on selle kõrval olematu juurdehindlusega. Rääkimata kõikidest nendest nädalavahetustest aastas, millega kaasnevad kulukad klubiõhtud – kohal võib ju käia pooltel ja kasutada vaba aega selleks, et lugeda läbi mõni investeerimisalane raamat. Lõppkokkuvõttes on võimalik teha väiksemaid pitsitusi siit ja sealt, ilma et need oluliselt argielu häirima hakkaks, kuid pahatihti ei pruugi me sellele lihtsalt mõelda. Kokkuhoidlikum eluviis võib lõpuks tuua taskusse tagasi üsna märkimisväärse summa. Aeg on raha, alusta täna! Antud loo lugemine on lihtsam kui selles kirjeldatu täide viimine, sest nõuab eelkõige järjepidevust ja kohest alustamist. Teisalt, lükates investeerimisideed kasvõi kümme aastat edasi, on lõppväärtuses käärid suured, potentsiaalselt isegi mitmekordsed. Pea meeles, et aeg on raha ja et parema tuleviku nimel tuleks tegutsemist alustada juba täna!

I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOTOD: E GE R T K AME NIK

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Võitja

Tunnustus

„TÄIELIK ÜLLATUS, TÄIESTI SIIRALT,” ÜTLEB ERNST & YOUNG BALTICU EESTVEDAMISEL KORRALDATUD KONKURSIL EESTI AASTA ETTEVÕTJAKS 2014 VALITUD ADVOKAADIBÜROO RAIDLA LEJINS & NORCOUS OMANIK JÜRI RAIDLA. „LOOTSIN FINALISTIDE HULKA pääseda, sest meie büroo taust ja tulemuslikkus ning turupositsioon on selleks piisavad. Siiralt ei arvanud, et võidame, sest oleme ikkagi väike äri. Ühiskond ja ettevõtluskeskkond ei käsitle meid ka traditsioonilise ärina,” räägib Raidla. On siis advokaadibüroo äri? „Selle üle on juba kaks tuhat aastat vaieldud,” teatab Raidla, kelle kinnitusel ei saa professiooni ärist lahutada. Tõepoolest, varem olid advokaadid üksikud rändajad, kuid möödunud sajandi keskpaigas hakkasid tekkima suured advokaadibürood. Tänaseks on olukord selline, et sa ei saa teha bürood, kui sa ei ole hea spetsialist, ja hea spetsialist ei tee ilma büroota ka midagi ära. Konkurents advokaadibüroode vahel on äge, lisaks piiravad tegevust seadused. „Kõiki kliente ei saa vastu võtta, kuna tekkida võib huvide konflikt. Teinekord tuleb väga suurele tööle öelda ei,” sõnab Raidla. Siinjuures ei piisa ka kliendi enda soovist või kirjalikust nõusolekust ja seega on klient sunnitud abi paluma konkureerivast büroost. „See võib 15

tähendada kliendi lõplikku või vähemalt pikaks ajaks kadumist,” lausub Raidla. Advokaadi sõnul on büroo töökorralduse märksõnad kiirus, siirus ja kvaliteet. „Kui klient tahab täiesti lootusetu juhtumiga kohtusse minna, siis me proovime küll talle selgitada, aga läheme temaga kasvõi põrgusse välja,” räägib Raidla. Kahtlemata mõjutab kaotus büroo mainet, aga lühiajaliselt, sest tegelikult hinnatakse rohkem seda, kui klienti ei hüljata ka raskes olukorras. Ometigi on iga kaotus valus. Haavale raputab veelgi soola peale olukord, kus advokaadil puudub võimalus oma kaotust selgitada, sest see rikuks kliendi huvisid. Majanduse jõnksud Raidla sõnul jagab õigusturg majanduse suundumusi, sest kui majandusel läheb hästi, siis on tehingute hulk suurem ja teenuse eest ollakse ka nõus rohkem maksma. Kui majandusel läheb halvasti, siis ilmuvad turule sellised tehingud nagu sunnitud müügid, ühinemised ja ülevõtmised, aga need ei ole nii tasuvad. Kõige raskem on seis siis, kui midagi ei toimu.

Otsustajad Žüriisse kuulusid Aavo Kokk (OÜ Catella Corporate Finance), Ants Laos (AS Viru Keemia Grupp), Hans H. Luik (Eesti Ekspress), Heldur Meerits (AS Audentes), Marika Priske (sotsiaalministeerium), Meelis Atonen (AS Tavid), Peeter ja Priit Rebane (OÜ BDG Holdings).

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 4/2014

Tunnustus

lausub Raidla, viidates omaaegsele justiitsministeeriumi kantslerile Mihkel Oviirile. Ei poliitikale Raidlal oli suur roll ka Eesti Vabariigi põhiseaduse loomisel, kuigi tema töörühma versioonile eelistas Põhiseaduslik Assamblee Jüri Adamsi rühma koostatud dokumenti. „Eks ma olin alguses pettunud. Aga kokkuvõttes saime ekspertidena tööd põhiseaduse eelnõu kallal jätkata ning Eesti sai endale väga hea põhiseaduse. Meil pole olnud ühtegi põhiseaduslikku kriisi. Isegi ohtu selleks Varasemad võitjad Varasemalt on Eesti aasta ettevõtja tiitli pälvinud Jaan Puusaag (OÜ Krimelte), Indrek Sepp (AS Pristis), Peter Hunt (AS Wendre), Taavi Kotka ja Priit Alamäe (AS Nortal), Ruth Oltjer (AS Chemi-Pharm) ning Peeter ja Priit Rebane (OÜ BDG Holdings).

Elutööpreemia Ettevõtja elutööpreemia pälvis Rootsis sündinud ja pikaajaliselt ettevõtjana tegutsenud OÜ Merinvest nõukogu esimees ja omanik Enn Meri. Ettevõte tegeleb Saaremaal väikeses Mullutu külas Euroopa autotööstusele kummist detailide tootmisega, olles täna üks suurimaid tööandjaid Saaremaal. INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Minu personaalne poliitiline huvi on null „Kui ettevõtted on oma tegevuse külmutanud, siis pole meil ka midagi nõustada,” räägib Raidla. Samuti toob majanduskriis kaasa vaidlusi, millest suur hulk ei ole advokaadile tasuvad. Küll aga võivad vaidlused minna teinekord väga ägedaks ja võidu nimel tõstetakse panused kõrgele. „Rasketel aegadel on vaidlusi rohkem,” sõnab Raidla, kelle kinnitusel pole Eestis majanduskriis möödas, vaid sellest on saanud uus stabiilne seisund. Väidet illustreerib ka asjaolu, et kui varem oli vaidluste osakaal büroo töös vahemikus 25–33 protsenti, siis täna on see pool ning tehingute osakaal jääb 35–40 protsendi juurde. Raidla, kes oli Edgar Savisaare juhitud valitsuses aastatel 1990–1992 taasiseisvunud Eesti Vabariigi esimene justiitsminister ja osales kõigi suuremate reformiseaduste koostamisel, peab eelnõu koostamist äärmiselt meeldivaks ja harivaks tegevuseks. „Kõige parem viis seadusi tundma õppida on neid kirjutada,”

pole olnud.” 1992. aasta jaanuaris astus Raidla Edgar Savisaare valitsusest tagasi ja oli enda sõnul mingi aeg lausa töötu. Oma advokaadibüroo uksed avas Raidla 1993. aasta mais. Otsustavaks sai Pariisis asunud advokaadibüroo Moquet Borde & Associés partneri Daniel Hursteli ettepanek rajada ühine büroo. Koostöö prantslastega kestis pikka aega ja nendelt õppis Raidla lääneliku organisatsiooni ülesehitamist. Poliitikasse tagasimineku peale pole Raidla kordagi mõelnud, kuigi talle on pakutud erinevaid kõrgeid ametikohti. Ometigi mõtleb ta riigiteemadele kaasa ja on teinud ettepanekuid mitmesugusteks reformideks, neist olulisim on riigireform. Samuti on ta juhtinud Tartu ülikooli kuratooriumi. Just nimelt selline aktiivne ühiskondliku vastutuse võtmine ja advokaadibüroo tulemuslik juhtimine alates selle loomise hetkest on Raidla hinnangul ilmselt põhjused, miks talle omistati aasta ettevõtja tiitel. 16

I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOTO: ÄRIP ÄE V

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Eelarve

Arvamus

RASKE ON ÖELDA, MILLE POOLEST TULEVA AASTA 8,54 MILJARDI EURO SUURUNE RIIGIEELARVE POLEKS HEA EELARVE. KOOSTATUD SUVELÕPU SUHTELISELT OPTIMISTLIKUS MEELEOLUS, ON TA ÜSNA PARAJA JUURDEKASVUGA, KUID MITTE MÕISTUSEVASTASELT SUUR. KA LISARAHA JAGAMISEL on seekord kirik enamalt jaolt kenasti keset küla jäetud. Kõik suuremad valdkonnad said üsna ühesugustel alustel natuke raha juurde ja ka ainukesel vähem saanud valdkonnal (keskkonnakulutused) pole tegelikult põhjust nuriseda. Peab ju eelnenud aastatel kõvasti raha saanud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja muu seesuguse renoveerimisega ükskord lõpule jõudma. Liiatigi on hästi teada, et siin ongi mõne asjaga, nagu näiteks prügimajanduse korraldamisega, eelnevatel aastatel vales suunas üle pingutatud – ehk just sellepärast, et raha nii lahedalt käes oli. Küsimärk Kas see kõik tähendab, et võime sel aastal tõepoolest rahuldusega tõdeda, et rahandusministeerium, õigemini kogu valitsus, on eelarve koostamisega laias laastus päris kenasti hakkama saanud? Kui riigieelarvet üksnes raha jaotamise ja selleks vajaliku katte leidmise vahendina näha, nagu meil tavaliselt tehakse, siis võiks vastus küsimusele tõesti olla jah. Paraku jääb sellise käsitluse puhul varju eelarvemajanduse teine ja sugugi mitte vähem tähtis pool. See osa, kus peaks olema kirjas kõik need probleemid, mis 19

vajavad lahendamist, ja nende prioriteetsuse põhjendused. Ehk teisiti öelduna peab eelarve juurde kuuluma tehtud ja plaanitavate kulutuste sotsiaalmajandusliku otstarbekuse ja tõhususe analüüs. Ei saa ju üksnes kulutuste suurust ja objekte käsitlevast eelarvest kulutuste efektiivsuse ja loodetavate tulemuste kohta välja lugeda enamat, kui võib seinakontaktile pressitud pinge ja voolutugevuse andmetest teada saada elektri tootmise ja ülekandmise süsteemi kohta. Positiivne saab otsa Kuigi ministeeriumite kulutuste suurendamine tuleva aasta riigieelarves võimaldab ära teha palju sellest, mille pärast seni on aastaid piike murtud ja mis on iseenesest head asjad, näiteks koolilõunad või lastetoetused, lõpeb paraku selliste otsuste tunnustamisega ka kõik see, mida esitatud eelarve kohta saab positiivset öelda. Lõpeb mitte sellepärast, et eelarve ise mingit moodi senistest halvem oleks, vaid põhjusel, et ta on koostatud ja esitatud just nii, nagu ta on: kulujaotustabelitena ja jutustusega, millistes suundades raha kulutatakse, kuid ei midagi enamat. Suures osas on kõik täpselt samamoodi, nagu kõikidel eelnenud aastatelgi.

Teatepulga üleandmine Kui valitsuses pidi eelarvet kaitsma rahandusministrina Jürgen Ligi, siis riigikogus eelarve vastuvõtmist ootab juba Maris Lauri.

TE KST: HE I D O VITSUR

LHV Panga makroanalüütik I NVE STE E RI – NR 4/2014

Arvamus

Millele üldse r Seletuskiri Kui jätta kõrvale 2015. aasta riigieelarve seletuskirjas toodud rohkearvulised tehnilised või fiskaalpoliitilised eesmärgid, on seletuskirja algusosas eriliselt välja toodud tähtsamate prioriteetidena laste absoluutse vaesusmäära vähendamine 8,7 protsendini, tööjõu maksukoormuse efektiivse määra vähendamine (tõsi küll, mitte ettevõtjaid või meie konkurentsivõimet mõjutavas ulatuses, vaid üksnes ühe protsendikümnendiku võrra) ning julgeoleku kindlustamine. Kahte tüüpi ülesanded Kui jätta kõrvale optimaalne kulutuste tase ja selle katteallikate kindlaks määramise küsimus, tuleb raha kulutamise üle otsustamisel lahendada laias laastus kahte tüüpi ülesandeid. Esiteks tuleb otsustada, mida antud raha eest on vaja teha, ja teiseks, kuidas seda teha kõige efektiivsemalt. Paraku ei jätku raha kunagi kõigeks ja seepärast peab otsustamisel alati ka teadma, milline oleks paremuselt järgmine kulutus ja mida selle tegemata jätmine endaga kaasa toob.

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Paraku tuletab ees ootav probleemide hulk ja nende keerukus meile meelde, et on viimane aeg muuta riigieelarve millekski enamaks, nii et see poleks pelgalt seaduseks saav tabel, kus on ära näidatud, kui palju ja millistes valdkondades maksude ja muul teel saadud raha ära kulutatakse. Ajas paarist aastast natukegi kaugemale ette vaadates on ilmne, et hädavajalike kulutuste katmine senises stiilis hakkab ka juhul, kui meie majandus kasvab praegusest kiiremini, muutuma järjest keerulisemaks. Elanikkonna vananemine ja keskkonnaprobleemid on väljakutsed, mille eest arenenud maailmas pole kellelgi pääsu, kuid ressursside piiratuse tingimustes saab nendesse sektoritesse täiendavat raha suunata üksnes siis, kui suudetakse suurendada raha kulutamise efektiivsust üldiselt ja vältida ebaratsionaalseid kulutusi. Veendumust napib Kuid tulgem hetkeks tagasi eelarve seletuskirjas toodud üldiste prioriteetide juurde ja küsigem endalt, kas neist ükski on tõepoolest meile praegusel momendil kõige suuremaks väljakutseks. Kui riigikaitse kõrvale jätta, siis ilmselt mitte. Aga see, et 2015. aasta eelarve pole otseselt orienteeritud meie kõige tähtsamale probleemile ehk rahvusena püsima jäämise kindlustamisele ja seda nii demograalilistel kui ka majanduslikel põhjustel, ei jää ilmselt kellelegi saladuseks. Loomulikult toetab eelarve ka praegusel kujul demograafiat ja majandust, kuid veendumust, et seda tehakse parimal või-

malikul viisil, eelarvest välja ei paista. Ka meil on aeg aru saada, et tänased sotsiaalmajanduslikud probleemid on liiga keerulised ja et parima lahenduse leidmiseks ei piisa kuningas Saalomoni tüüpi läbinägelikkusest või talupojatarkusest. Väheseks jääb ka sellest, kui kulutuste tegemisel juhindutakse eelmise aasta kulutuste tasemest ja avalikust survest ühe või teise kulutuse suurendamiseks või vähendamiseks. Tõsi, optimeerimisülesanded riigi tasemel on äärmiselt komplitseeritud ja töömahukad, kuid ilma neid lahendamata pole kulutuste efektiivsust võimalik tõsta. Pealegi aitab selline analüüs ratsionaalsete kulutamissuundade leidmise ja põhjendamise kõrval ka argumenteeritult vastu seista mitmesugustele populistlikele ideedele. Olgu see viimane kord Strateegilises plaanis peame edaspidi suutma korraga saavutada kahte: ära tuleb hoida töötajate ja ülalpeetavate suhte halvenemine ning vähendada tuleb tööjõu väljavoolu riigist. Kui midagi ei muutu, viib meie demograafiline areng madala sündivuse ja ka väljarände tõttu meie riigi juba järgmisel kümnendil vägagi keerulisse olukorda. Pole ka suur kunst öelda, mida selleks teha tuleb: on vaja, et meil oleks piisavalt hästi tasustatud töökohti ja välja õpetatud tööjõudu. Kui eelarvest pole näha, kuidas see neid eesmärke teenib, siis selliseid eelarveid tulevikus enam vastu võtta ei tohiks. Selleks, et vajalikke muutusi saaks üldse ellu viima hakata, on vaja kõigepealt 20

e raha kulutada? lahti saada olukorrast, kus rahandusminister peab iga eelarve koostamise alguses oma kolleegidele teatama, et peaaegu kogu raha on kehtivate seadustega juba ära jaotatud ning et vajalike muutuste tarvis seda sama hästi kui pole. Tundub, et olukord on mõnevõrra vastuoluline: raha eraldamine peab ju põhinema seadustel ning ametkonnad vajavad oma töö korraldamiseks stabiilset rahastamist ajal, mil kõik ümberringi järjest kiiremini muutub. Tegelikult siin vastuolu ei ole: tuleb lihtsalt hakata tegema vahet stabiilsuse ja stagnatsiooni vahel ning leppida sellega, et stabiilsus tähendab lühemaks perioodiks (mitte igaveseks ajaks muutumatut) korraldust. Lihtne see pole Loomulikult pole lihtne ületada organisatsioonide soovi jätta kõik vanaviisi. Millest muust kui soovist mitte midagi muuta räägib tõsiasi, et meil tuntakse huvi eeskätt selle vastu, milline valdkond kui palju raha juurde saab, tundmata seejuures huvi, mille alusel ja kuidas raha kulutamise otsuseid ühes või teises kohas on langetatud. Mitu varianti Võtame näiteks suhteliselt lihtsa ja nähtava tegevuse – magistraalteede ehitamise. Kas me ikka oleme teadnud, millises järjekorras ja milleks oleks siin olnud kõige õigem raha kulutada? Kas me oleme arvestanud, kus meie liikluskoormuse juures oleks esmajärjekorras vaja mitmetasandilisi ristmikke või täienda21

vaid sõiduradasid või milline oleks optimaalne materjalide ja tee-ehituse kvaliteet? Tundub, et ei tea, või kui teamegi, siis selle teadmisega eriti ei arvesta. Tulemuseks on aga investeeringute võimalikust väiksem ja mõnikord ka negatiivne tasuvus. Mida aga oleks saanud teha ebaratsionaalselt kulutatud rahaga mõnes teises kohas, ja millise tasuvusajaga? Ometigi on teedeehituse optimaalne korraldamine üks lihtsamaid majanduspoliitilisi ülesandeid. Siin on kõik nähtaval – nii sõidukite vood, teekatete kvaliteet ja remontide sagedus kui ka minimaalset kasutamist leidvad viaduktid. Võib karta, et pärast seda, kui oleme tagantjärele hinnanud raha kulutamise ratsionaalsust teedeehituses viimasel kümnendil ja tulemused avalikustanud, kaob paljudel ära igasugune soov hakata arutlema muude avaliku tähelepanu alla sattunud valdkondade rahastamise tulemuslikkuse üle. On ju ükskõik, kas hakata rääkima teadusest või kultuurist, kõigepealt tulevad meelde betoon ja kellu, aga mitte kultuur ja teadus. On selge, et kulutuste tasuvuse analüüsiga tuleb meil tegelema hakata – mida ausamalt ja põhjalikumalt, seda kasulikum see saab olema. Läbi kogu iseseisvusaja ei ole meie maal levitatud midagi kahjulikumat, kui seda on arusaam, et riigilt (loe: valitsuselt, riigikogult ja kogu ametkonnalt) ei saagi midagi ratsionaalset oodata. Toimida tuleb vastupidiselt – neilt tuleb nõuda üksnes arukat tegutsemist, seejuures ka läbi arvutatud ja põhjendatud eesmärkidega arusaadavat eelarvet.

Lisaeelarvetest loobumine Fiskaalpoliitilistest eesmärkidest seisab seletuskirjas uudsena kirjas selgesõnaliselt antud lubadus loobuda meile nii harjumuspärastest positiivsetest lisaeelarvetest. See on päris kaalukas ja mitmetähenduslik lubadus, mis näitab jõudmist teatavale küpsustasemele nii eelarve koostamisel kui ka majanduslikus mõtlemises – näitab usku enda suutlikkusse järgmise aasta tegevusi ja nende hinda piisavalt hästi ette näha. On ju lisaeelarved muu hulgas osutunud mugavaks päästerõngaks ka siis, kui sügisese eelarveprotsessi jooksul ei peetud vajalikuks või ei suudetud kõiki lahkarvamusi või segaseid asju selgeks rääkida. Positiivsetest lisaeelarvetest loobumine tähendab ka tõdemist, et mitmed buumiaegsed lisaeelarved on olnud kaalukaks teguriks möödaniku palgarallis ja inflatsiooni kiirenemises, mis on nüüd saanud meie rahvusvahelisele konkurentsivõimele ülemääraseks koormaks.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

L€€du Ülevaade

AASTALÕPU PEATEEMA LEEDUS ON EURO TULEK 2015. AASTA JAANUARIS. AASTAID KESTNUD VÕITLUS EUROTSOONIGA LIITUMISEKS ON END VIIMAKS ÄRA TASUNUD. KUIGI LEEDU MAJANDUSES ON MÄRKE JÕULISEST PARANEMISEST, TULEB SENI HAKKAMA SAADA EBAKINDLUSE TINGIMUSTES.

Majandus aeglustus Leedu majanduskasv aeglustus statistikaameti esialgseil andmeil kolmandas kvartalis aasta baasil 2,7 protsendile teise kvartali 3,4 protsendilt. Kvartali baasil aeglustus kasv 0,4 protsendile teise kvartali 0,9 protsendilt.

TEKST: SAULIUS LENAUSKAS

LHV Leedu maaklertegevuse asejuht INVE ST EERI – NR 4 /20 14

LEEDUS LOODETAKSE, et euro tulek suurendab riigi finantsstabiilsust ja meelitab ligi välisinvesteeringuid. Loomulikult on eelistatud, et võla asemel finantseeritaks kulutusi välisinvesteeringute arvel. Veelgi enam, tundub, et nüüd õnnestub leida lahendus ka ühele suurele „euro-ohule” – prognooside kohaselt ei tohiks inflatsioon järgmisel kahel aastal ületada 2 protsendi taset. Majanduskasv peaks jätkuma mõistlikus tempos – ennustatakse üle 3-protsendilist kasvu nii 2015. kui ka 2016. aastaks. Kuigi finantskriisini viinud mured said alguse ekspordist, mängib Leedu majanduse taganttõukajana nüüd põhirolli sisenõudlus. Pangad paremas seisus Leedu pangandussüsteem on uueks tõusutsükliks valmis. Pangad on puhastanud oma balanssi ja liiga suuri riske võtnud krediidiasutused on läinud hingusele (SNORAS, Ūkio bankas). Kuna turgu valitsevad stabiilsed Skandinaavia pangad, on kogu süsteemi riskid õnneks kontrolli all. Pangad teenivad

küll taas kasumeid, kuid laenuportfelli areng on pigem püsivalt loid. Esiteks on pangad varasemast ettevaatlikumad ja Leedu keskpank on karmistanud laenuandmise reegleid. Teiseks, ärisektor ja majapidamised kipuvad laenukoormust vähendama. Seega avaldab madalatest laenuintressidest tugevamat mõju turul valitsev ebakindlus, nii et investeeringuteks kasutatakse laenude asemel omavahendeid. Lisaks sellele peaksid mitmed Leedu energiasektoris rakendatud reformid vähendama energia lõpphinda tarbijale ja andma seega täiendava positiivse tõuke Leedu majandusele. Näiteks vähendab uus vedelgaasiterminal sõltuvust senisest ühest kindlast gaasitarnijast ning uued elektriühendused integreerivad Leedut tugevamini lääne turgudega. Ka Leedu valitsusel on kodutöö tehtud – eesmärk vähendada riigieelarve defitsiit nullini aastaks 2016 tundub endiselt saavutatav. Riskid Vaatamata positiivsele väljavaatele tuleb arvestada ka mitmete riskidega. Leedu 22

FOT OD: S C A N P I X

majanduskasvule esitavad lühemas perspektiivis kõige suurema väljakutse väliskeskkonnast tulenevad ohud. Esiteks, Vene-Ukraina konflikt. Venemaa on Leedu peamine ekspordipartner (eriti re-ekspordi osas) ja kolmest Balti riigist oleme me Vene turust kõige sõltuvamad. Hinnanguid on mitmeid, kuid Venemaa poolt ellu kutsutud sanktsioonid võivad Leedu majanduskasvu vähendada 0,5–1 protsendi võrra ning läbivalt kardetakse täiendavaid sanktsioone. Teisalt sunnivad Euroopa Liidu majanduskasvu hädad meie eksportööre otsima uusi turgusid. Jooksvad majandusnäitajad regioonis on Euroopa keskpanga püüdlustele vaatamata üsna pettumust valmistavad. Veelgi enam, keskpikas ja pikas vaates seisab Leedul ees väljakutseid nii tööjõuturu kui ka sotsiaalkindlustussüsteemiga. Kasvava majandusega ei tohiks kaasas käia kõrged töötusnäitajad. Kahjuks näitavad prognoosid, et töötuse määr jääb veel paariks aastaks kõrgemaks kui 10 protsenti. Osaliselt seletab seda struktuurse tööpuuduse kasv – tööandjatel 23

on raskusi kvalifitseeritud tööjõu leidmisega. Mis puudutab sotsiaalkindlustussüsteemi, siis nagu teisedki vananeva rahvastikuga riigid puutub Leedu kokku sotsiaalkindlustuse rahastamise probleemidega – kasvav võlg tähendab riski tulevikus. Kokkuvõtteks võib öelda, et loodetavasti muutub Leedu viimase finantskriisi tulemusena tugevamaks. Usun, et oleme õigel taastumisteel ja tõenäoliselt õigustab katsumusi kõige paremini kõrgem krediidireiting.

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja tema Leedu kolleeg Vitas Vasiliauskas pidulikul euro üleandmise tseremoonial Vilniuses 25. septembril. Leedu ühineb eurotsooniga 1. jaanuaril 2015.

Uus sularahakogus eurosid saabumas turvaliselt Vilniusesse.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOTO: TRIIN RA A

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Intervjuu

Uus juht EESTI ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUST (EAS) JUHIB ALATES SUVEST SENI MEEDIATÖÖ KOGEMUSEGA HANNO TOMBERG. UURIME, KUIDAS SISSEELAMINE ON SUJUNUD JA MIS PLAANID TAL EAS-IGA ON. Olete õppinud ajakirjandust ja töötanud seni meediaettevõtetes. Nüüd liikusite aga hoopis teise valdkonda. Mis teid tõmbas selle ameti juures? Majandusega seotud valdkonnad on mind alati huvitanud. Juba Tartu ülikoolis õppisin ajakirjanduse kõrvalt majandust ning olen ennast selles vallas täiendanud Ameerika Ühendriikides Chicago North Park College’is. Oluliste Eesti ettevõtetega puutusin kokku juba Äripäevas töötades. Arvasin, et siin konkursil osalemine oleks suur väljakutse. Võlus see, et EAS-i juhile anti võimalus luua oma meeskond. Millised kogemused meediaettevõtte juhtimisest on tulnud EAS-is kasuks? Juhtimiskogemus tuleb alati kasuks. Eesti Rahvusringhäälingus (ERR) töötab kokku 700 inimest, kellest 300 on loominguline kollektiiv, keda mul tuli juhtida. Ka EAS-is on töö loominguline ja tuleb mõelda, kuidas ettevõtjatele abiks olla. ERR-i puhul andis lisamõõtme see, et inimesed olid avalikkusele tuntud. EASis see nii pole, aga kollektiiv on üks pro25

fessionaalsemaid, kellega olen kokku puutunud. Ma loodan, et meie ühine koos oldud aeg võimaldab ka mul kasvada ja areneda. Kui palju te varasematel töökohtadel EAS-iga kokku puutusite? ERR-i juhatuse liikmena puutusin kokku mõne projektiga, nagu „Ajujahi” saade või ettevõtluse auhindade jagamise galad. Riigi infosüsteemide ja EAS-i toel on majandussaade „Kapital” saanud tugeva toe ja tõusnud täiesti uuele tasemele. Millised on teie peamised tööülesanded? Juhatuse esimehe tähtsaim ülesanne on komplekteerida juhatus. Meil on kolme inimese vahel kõik teemavaldkonnad võrdselt ära jagatud. Lisaks asutuse juhtimisele ja juhtkonna koordineerimisele on minu ülesanne teostada järelevalvet välisinvesteeringute, turismi-, personali- ning turundus- ja kommunikatsiooniüksuste üle. Indrek Kaju vastutab ettevõtlusvaldkonna eest ning Sigrid Harjo tegeleb arendusküsimuste, regionaalarengu ja riskijuhtimisega. Meeskonna komplekteerimine läks

Hanno Tomberg 2007–2014 Eesti Rahvusringhääling, juhatuse liige 2004–2007 Eesti Raadio, uudiste- ja sporditoimetuse juhataja 2001–2004 TV3, uudiste peatoimetaja 2000–2001 Eesti Päevaleht, peatoimetaja 1992–1999 Äripäev, uudistetoimetuse juhataja 1990–1992 Eesti Raadio, sporditoimetuse toimetaja

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 4/2014

Intervjuu

EAS Tegevuse eesmärk on konkurentsivõimelise ettevõtluse kasv. Seejuures on viis strateegilist eesmärki: 1. Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid. 2. Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine. 3. Ettevõtete suurem tootearendus ja tehnoloogiline võimekus. 4. Suuremad turismitulud. 5. Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng. Suur toetus Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis. EL-i rahastamisperioodil 2007–2013 oli kokku rohkem kui 3,4 miljardi euro suurusest struktuuriabist EAS-i rakendada 784 miljonit eurot.

täpselt nii, nagu ma soovisin. Pidasin oluliseks, et juhatuses oleks erinevaid oskusi ja juhtimisstiile. Üks teie esimesi seisukohavõtte EAS-i juhina oli, et stardipakette enam ei jagata. Millest selline seisukoht? Minu arvates toetatakse alustavaid ettevõtjaid täna päris palju. Kredexist võib taotleda kuni 64 000 eurot, lisaks jagab töötukassa ettevõtte alustamise toetust kuni 4000 eurot. Meie eesmärk on luua arenguvõimalusi eksportivatele ettevõtjatele, sest see aitab arendada Eesti majandust. Kui me killustame neid toetusi, siis ka meie kompetentsid killustuvad. Kui palju te ise saate mõjutada toetuste määramist? Ma loodan, et ma ei saa mõjutada. Minu eesmärk on isiklikke eelistusi mitte maksma panna. EAS-i hindamiskomisjon on väga professionaalne ja juhatusel on meeldiv roll nende otsuseid kinnitada. Olete nüüdseks EAS-i tööst täieliku pildi ette saanud. Kuidas hindate senist

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

tegevust ja milliseid muudatusi plaanite ellu viia? EAS-i töösse sisseelamisel on mul olnud organisatsiooni täielik toetus. Olen saanud palju abi ja kõik on läinud kiiremini, kui ma algul arvasin. Olen väga tänulik ka endisele juhatuse esimehele, kellest oli palju abi. EAS ei ole tegelikult keeruline organisatsioon. Valdkonnad on harali. Kõiki toetuste nüansse ei pea teadma, aga valdkonnad ja meetmed on olulised. Milliseid vigu on EAS-i juhtimises varem tehtud? EAS-i juhtimine on paratamatult olnud poliitilistes tõmbetuultes. Uus nõukogu on aga koostatud ekspertidest, kellelt olen saanud nõu ja julgustust. Varasemad juhtimiskriisid olid tingitud juhatuse ja nõukogu vahelistest tülidest. Toetuste taotlejad on kritiseerinud suurt bürokraatiamasinat ja taotluste vormistamise keerukust. Kas selles osas on plaanis viia sisse muudatusi? Selle teemaga tegeleme väga tõsiselt. Oleme loomas uut kliendihalduse 26

TÄHED ON LÄHEDAL Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Öpiku järgi nime saanud ärihoone vastab kõigile kaasaegse ettevõtte vajadustele – stiilne ja esinduslik, moodne ja efektiivne. Kitsale spetsialiseerumisele vastanduv Öpik käsitles iga küsimust vastassuhetes kogu ülejäänud universumiga – samamoodi on mitmekülgselt läbimõeldud ka tema nime kandav uuenduslik ärihoone. 2016. a valmiv Öpiku Maja sobitub suurepäraselt innovaatilist mõttelaadi toetavasse Ülemiste City linnakusse ja on ideaalne asukoht inspireerivat keskkonda vajavatele ettevõtetele.

ÜLDANDMED Aadress: Valukoja 8 Büroopinda: 14 100 m2 Korruselisus: 13 korrust Arhitektuurilahendus: Architect 11 Arendaja: Mainor Ülemiste AS Ehituse algus: 2015 kevad

ÖKONOOMNE Öpiku Maja energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse tagab hoone vastavus LEED sertifikaadi nõuetele. Hoone on projekteeritud vastavaks B-energiaklassi nõuetele, mis hoiab kütte- ja jahutuskulud väga madalal.

Vaata lisa: www.mainorulemiste.ee/opiku www.ulemistecity.ee

Intervjuu

on olnud toetused, mis on läinud suur- ja arenevatele ettevõtetele. Kuidas vastate kriitikale, et Eesti eurorahad on n-ö valatud betooni? Kui võtame periooditi, siis alates Euroopa Liiduga liitumisest oli oluline infrastruktuuri edendamine. Teisel perioodil ehk kuni tänaseni toetati rohkem masinate ostmist ja automatiseerimist. Järgmisest aastast on eesmärk toetada teadusmahukamat ettevõtlust. Liigume rohkem inimeste oskuste ja konkurentsieeliste tugevdamise ja äratundmise poole.

Eesti on olnud üks tublimaid Eesmärgid aastatel 2014–2017 Klientide ekspordimaht on 3,5 miljardit eurot. Klientide loodud lisandväärtus on 2 miljardit eurot. Välisinvesteeringutega luuakse 2000 uut töökohta ja investeeritakse kokku 250 miljonit eurot.

süsteemi ja eesmärk on jõuda nii kaugele, et paari aasta pärast oleks igal kliendil oma haldur, kes tegeleb antud ettevõtte probleemidega algusest lõpuni ning aitab oma nõu ja jõuga – alates uute arenduskontseptsioonide väljatöötamisest kuni uute toodete viimiseni uutele turgudele. Kust te leiate selliseid töötajaid? Haldureid tuleb kasvatada ja muuta professionaalsemaks. Me ei palka neid enam ülikoolist. Kasuks tuleb ettevõtlusalane kogemus, paljudel on näiteks pangandusalane taust. See töö eeldab väga laialdast majanduse tundmist ja potentsiaalide äratundmist. Näiteks peaks teadma, millised on innovaatilised lahendused mujal maailmas. Kas EAS-i efektiivsus võiks olla suurem, et eurorahade kasutamist parandada? Eesti on erinevates ülevaadetes olnud üks tublimaid. Seni on eurorahasid väga efektiivselt kasutatud. Kõige edukamad

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Kas EAS-i panust Eesti SKT-sse on kuidagi võimalik mõõta ? Oleme seda hinnanud läbi erinevate näitajate. Meie klientide ekspordimüügitulu moodustas 2013. aastal 29% kogu Eesti ekspordist ja 25% Eesti majanduses loodud lisaväärtusest. Välisinvesteeringute toel loodi 454 töökohta. Ja need ei ole enam odavad töökohad. Aastani 2020 on Euroopa eelarve paigas ja EAS-i tulevik kindlustatud, aga mis saab edasi? Meie eesmärk on muutuda järjest rohkem kompetentsiorganisatsiooniks, kelle käest saavad nõu nii alustavad kui ka kasvavad ettevõtted. EAS-i ülesandeks ja oskuseks jääb välisinvesteeringute kaasamine Eesti majandusse, aga ka välistööjõu kohandamine Eestis (mis on paratamatu), et neil tekiks siin ühiskonnas sidusus. Kindlasti kasvab ettevõtja jaoks tasuliste teenuste osakaal, aga tal on ikkagi kasulikum tulla siia abipalvega, näiteks uuele turule minekuks, kui hakata kõike ise organiseerima. Kindlasti jäävad alles ka mingid Euroopa Liidu toetusfondid, mida EAS aitab Eestisse tuua. Millal teid võib taas meediatööl kohata? Ma ei oska sellele vastata. Mul on siin praegu väga huvitav. 28

Tugev toimetus. Teadlik lugeja.

TELLI nüüd EESTI EKSPRESSI paber- või digileht ja võida reis 2-le UUS-MEREMAALE, maailma kõige väiksema korruptsiooniga riiki*. Vaata lähemalt:

www.ekspress.ee/uusmeremaa IGA TELLITUD EESTI EKSPRESS SAEB KORRUPTSIOONI OKSA. Eesti Ekspress pole lihtsalt ajaleht. See on meie ühine imerohi, millega muuta ühiskonda tervemaks. Tööriist, mida patused pelgavad ja ausad armastavad.

*Transparency Internationali 2013 aasta raporti andmetel.

Kontakt: klienditugi@lehed.ee või 680 4444

FOTOD: SCANP IX JA SHUTTERS TOCK

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Ajalugu

Eesti pangad SUREVA RUBLA VAIM HÕLJUS 1987. AASTAL TÜHJENEVATE HOIUKASSADE HOIDLATES NING MOSKVA ANDIS LOA ERAETTEVÕTLUSE TEKKIMISEKS. SIIS NIMETATI SEDA EESRINDLIKUKS KOOPERATIIVILIIKUMISEKS. AASTAGA OLID ARENGUD NII KAUGEL, ET EESTI JAOKS KUUMAL 1988. AASTA SUVEL LOODI ESIMESED NN KOOPERATIIVPANGAD. SELLEKS AJAKS OLI meil kooperatiive ehk tegelikult eraettevõtteid vähemalt 18 000. Kui Moskva algatas senise pangasüsteemi ümberkorraldamise – seni oli vaid neli üleliiduliste rahandusettevõtete (pankadeks on neid eksitav nimetada) osakonda –, tekkis ümberkorralduste peamine mõju hoopis sellest, et ettevõtted ei olnud enam jäigalt seotud ühe pangaga. Kommertspankade asutamise luba aga võimaldas seni rohkem plaanimajandusliku rahajaotuse kontorite kõrvale luua juba pangatunnustega rahandusettevõtteid. Kogu igapäevane elu käis tol ajal sularaha eest. Eraisi31

TEKST: ANTS VILL I NVE STE E RI – NR 4/2014

F OT O: Ä RI P Ä EV

F OT O: S C A N P I X

Ajalugu

Kaks Reinu Rein Otsason (paremal fotol) läks ajalukku rahareformi käivitajana, mis tõi 1992. aasta suvel käibele Eesti kroonid, ning hiljem asutas ta Eesti Krediidipanga. Rein Kaarepere südame murdis aga Tartu Kommertspanga õnnetu lõpp.

Esimesed viis pääsukest Eestlased olid siin, nagu ka kooperatiivide asutamiseski, esirinnas. Esimene kommertspank Nõukogude impeeriumis loodigi Eestis, tegevusloa väljastas riiklik süsteem 26. septembril 1988. Tegu oli Tartu Kommertspangaga. Eesti kapitalismi algaegade kõige kuulsama pankuri, kadunud Rein Kaarepere juhitud panga eluiga oli kuus aastat (1994. aastal kuulutati välja pankrot). Aga ega teistelgi saatus kerge olnud. Järgmisel, 1989. aastal asutati veel neli kommertspanka: Esttexpank (pankrot 1996), EVEA Pank (pankrot 1999), Pärnu Kommertspank (pankrot 1993) ja Eesti Innovatsioonipank (sundlikvideeriti 1999). INVE ST EERI – NR 4 /20 14

kute raha, Eestis keskmiselt 1000 rubla inimese kohta, oli aga hoopiski hoiukassas. Veider aeg 1980. aastate lõpp oli majanduse ja panganduse jaoks veider aeg. Kui 1989. aasta mais võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse isemajandamisele üleminekuks, nähti ühtlasi ette ka Eesti sõltumatu raharingluse ja panganduse loomine. Detsembris võeti juba vastu otsus Eesti Panga taasrajamise kohta, panga presidendiks sai Rein Otsason (kelle allkiri oli ka Eesti kroonidel). Pangal oli neli töötajat, mõned ruumid Toompeal ja 10 miljonit rubla kapitali. Kuna käibel oli rubla, puudus pangal esialgu sisuline võim. Uue panga peamiseks ülesandeks saigi Eesti riigi ja rahasüsteemi ülesehitamine ning algasid läbirääkimised Suurbritannia ja Rootsiga, et kätte saada Eesti Vabariigi deponeeritud kuld. 1992. aasta alguses asuti ette valmistama Eesti krooni käibelevõtmist. Aga enne 20.–22. juunil toimunud rahareformi (iga täiskasvanu kohta vahetati 1500 rubla 150 krooni vastu) jõudis Tallinna kiri, kus NSV Liidu Välismajanduspank teatas oma maksujõuetusest. Selle panga kontodel oli 80 miljonit dollarit Balti

Ühispanga ja keskpangale kuulunud Põhja-Eesti Aktsiapanga raha. Esialgu vähese tähelepanuga sündmuse tegelik mõju ja asjaolud on siiani selgitamisel. Panga arvelt välja makstud 32 miljoni „külmutatud” dollari saatus on seni avalikult teadmata, raha võltsitud paberite alusel Venemaal välja võtnud isiku nimi on teada vaid kaitsepolitseile. 1992. aastal tegutses Eestis juba 40 panka. Esimesed lahkunud Suurem osa toonastest pankadest ei elanud järgnevaid tormilisi aegu üle. Esimene põhjamineja oli senine uhkus Tartu Kommertspank. Likviidsusprobleemid tekkisid sellest, et panga tegevus oli järjepidevusetu ning laenude tagasimaksmine suhteliselt kaootiline, seejärel aga hakkasid kliendid pagema. Tugeva hoobi andis ka 78 miljoni krooni suurune laen, mis anti aktsiaseltsile Klaus Venemaal kütuseäri ajamiseks, mis aga suuresti ebaõnnestus. Pikki kohtuprotsesse kaasa toonud pankrot polnud esimene ega ainus. Täna kujutamatud riskid olid 1990. aastate panganduses igapäevased. Keskpank tõstis pangandusturu pideva halvenemise tõttu omakapitali määrasid kommertspankadele ning kuulutas juba kuu aega hiljem välja moratooriumi kolmele pan32

F OT O: Ä RI P Ä EV

Põhja-Eesti Panka. Viimase hoobi andis pikaldasele protsessile Tallinna linnavalitsuse otsus oma konto mujale kolida. Keskpank võttis Sotsiaalpanga oma kontrolli alla, aga 1995. aasta suveks oli ka see peatükk lõppenud. Lõpuks oli miinus ligi 240 miljonit krooni, sellest enamus jäi saamata kriisi reguleerida püüdnud Eesti Pangal. Samal ajal algas Eesti panganduse suur edulugu ehk Hansapanga tõus. Kahe tegutsemisaastaga jõudis Hansapank tugevalt mööduda senisest liidrist Sotsiaalpangast. Uut tüüpi, edumeelsetel põhimõtetel toimiv Hansapank läks esi-

Suurem osa ei elanud tormilisi aegu üle gale, mille summaarne turusektor oli üle poole. Suurelt osalt Vene välismajanduspanka kinni jäänud hiigelsummade tõttu raskustesse sattunud Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank päästeti (ühendati), Tartu Kommertspank likvideeriti. Järgmisel aastal ümberrivistumised jätkusid – kümme panka ühinesid Eesti Ühispangaks, mis asus edaspidi turul konkureerima 1992. aasta jaanuaris asutatud Hansapangaga. Kuus panka läks pankrotti, paljud liideti. Kui tolm settis, oli jätkajaid 24, vaid pooled hiilgeaegadel tegutsenuist. Suure segaduse järel asuti usinasti pangandusturgu stabiliseerima, nõudeid karmistama ja kontrolli tugevdama. Suurte mängud 1994. aastal tabasid katsumused suurimaks pangaks kujunenud Eesti Sotsiaalpanka. Sündmused, mis viisid moratooriumini ja seejärel panga sulgemiseni, vallandas valitsuse otsus viia eelarveraha 33

mese Eesti ettevõttena börsile, korraldas oma tegevust rahvusvahelise turu muutusi arvestades, laiendas tegevust välismaale ja hakkas andma pikaajalisi eluasemelaene. Buum, buum Järgnevatel aastatel saatis Eestit suur majandusedu. Põhjala tiigri kasvu toitis suures osas re-eksport, aga ka integreerumine Soome ja Rootsi turgudega. Tuule sai sisse kainele mõistusele ebaharilikuna tundunud börsitõus. Tallinna börsi indeks TALSE tõusis aastaga 400 punkti ja jõudis 1997. aasta septembriks üle 480 punkti taseme. Hoiukassasüsteemi asemele loodud suure võrgustikuga Hoiupank asus väiksemaid tegijaid endaga liitma (Tööstuspank, Sotsiaalpanga filiaalid), laiendas jõuliselt pangateenuseid ja võttis positsioone naaberturgudel. Tulemusena kahekordistus bilansimaht 1997. aastal ligi miljardi krooni tasemele.

Sotsiaalpank Nii kindla ja tugevana näinud Sotsiaalpank kadus 1995. aastal.

Panku oli palju Kui mõelda 1990. aastate pangandusele, siis panku oli palju ja konkurents oli tihe. Pangad tegelesid nagu tänagi kapitali jaotamise ja arvelduste korraldamisega, märksa olulisem oli aga valuutavahetus. Kuna raha hind oli kapitali meelitamiseks palju kõrgem kui täna, siis tuli pankadel laenamiseks omakorda vaadata kõrgema tootlusega projektide poole. Nominaalne majandus kasvas kõrge inflatsiooni tõttu ülikiiresti ja kiire nominaalne kasv kattis pankurite tehtud väiksemad vead. Paljud pangad langesid ajastu ohvriks eelkõige seetõttu, et nii pankadel kui inimestel puudus kogemus, kuidas jaotada kapitali turumajanduse tingimustes. Eriti puudutas see vanemat tüüpi pankureid. Leidus ka häid normatiivide järgijaid, kuid iga pankur peab olema mingil määral investor – see kogemus aga puudus, rääkimata sellest, et mõned investorid olid ka liiga riskialtid. Suur osa tööst läks sellele, et arveldused ja maksed lihtsalt, kiirelt ja toimivalt ära korraldada. IT-d alles hakati juurutama ja rahvusvahelised arveldused tuli luua nullist. Pankadevaheline infovahetus käis rudimentaalseid süsteeme pidi, päris alguses liikusid maksed vaid paberil. Rain Lõhmus LHV asutaja I NVE STE E RI – NR 4/2014

F O T O D:ÄRI PÄE V

Ajalugu

Maapanga lugulaul 1998. aasta juunis, Hoiu- ja Hansapanga liitumise päevil, peatas keskpank osaliselt Maapanga litsentsi, sest normatiivid olid pikka aega täitmata. Peagi järgnes pankrotimenetlus. Väiksemate pankade liitmisel tekkinud pank pöördus 1997. aastal börsil kauplemisega raha hankimise teele. Väidetavalt toimus osa tehinguid pangajuhtide huvides. Börsi lõhkemine viis panga tugevasse miinusse. Kriis läks riigile kalliks, sest Maapangas oli paljude riigiasutuste ja omavalitsuste raha, samuti ka 90 000 eraisiku hoiused. Nõudeid panga vastu oli kokku 1,3 miljardit krooni. Pool sellest õnnestus tagasi saada. Pangajuht Malle Eenmaa mõisteti 18 kuuks vangi. Teda ja mitut teist Maapanga juhti süüdistati ka riisumises.

Pangaliit koguneb Ülemisel pildil Hannes Tamjärv (Hansapanga Nôukogu esimees). Andres Bergmann (ERA pank, juhatuse esimees), Olari Taal (Hoiupank) ning Siim Kallas ja Uno Mereste.

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Esikohale konkureeris ka Ühispank, kes Eesti Panga toel Põhja-Eesti Panga üle võttis. 1997. aasta lõpuks oli panga bilanss tugevalt üle 10 miljardi krooni. Ja siis saabus kriis, mis algas KaguAasia pangandusest ja lõi ka meid valusalt. Hoolimata keskpanga stabiliseerimismeetmetest ja muudest abinõudest, kukkus TALSE 23. oktoobril 15%, 24. novembriks oli „Eesti kõige kõvem tõusja” kaotanud üle poole oma 22. oktoobri tasemest. Kõige rohkem mõjutas kriis laenuturgu: intressid kohati ligi kahekordistusid. Kriisile vaatamata oli Eesti majanduskasv üle 7%. Daiwa eepos Mullijärgsel ajal toimus rida muutusi. 1998. aasta kevadel liitus Tallinna Pank Ühispangaga. Paar kuud hiljem peatati Maapanga tegevusluba ja algatati pankrotimenetlus. Kuu hiljem sõlmisid Hansapank ja Hoiupank ühinemislepingu. Seda liitumist tõukas takka suuremahuline Daiwa skandaal. Börsikrahhi eel algatas Hoiupank aktsiaemissiooni, millest loodeti pangale lisaraha, kuid börsikrahhi tõttu märgiti vaid kolmandik aktsiaid. Panga töötajatest moodustatud ühendus HTAS proovis ostuks lisaraha leida – sellest üks osa, ligi

220 miljonit krooni, võeti pooleks aastaks Jaapani investeerimispangalt Daiwa. Garantiiks oli riskantne aktsiahindade tagamine. Hoiu- ja Hansapanga liitumise venimine oli üks oluline põhjus, miks salajas hoitud plaan kõrbema hakkas. HTAS asus uusi rahaallikaid otsima. Selle esindaja, Hoiupanga peajurist Marcel Vichmann ajas asju firmaga Coalgate Securities. Firmale otsustati anda tagatiseta võlakirjaga 225 miljonit krooni. Coalgate pidi raha kandma HTAS-ile, see omakorda Daiwale. Tasuks 1,5 miljonit Hoiupanga aktsiat. Daiwa sai HTAS-i vahendusel 225 miljonit, kuid HTAS Coalgate’ile 1,5 miljonit aktsiat üle ei kandnud. Seepeale võttis Hoiupank need aktsiad oma kontole. Asi läks kohtusse. Pärast aastaid kohtus käimist lõppes asi kohtuväliselt: Hoiupanga omanikuks saanud Hansapank sai 225-miljonilise võlakirja eest 56 miljonit krooni ja kõik loobusid edasistest nõuetest. Kriminaalsüüdistused paljude asjaosalistega afääris lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Liitumine jõudis lõpule 11. juunil 1998 ning tekkis Hansapanga juhtide poolt domineeritud tugev pank, Baltimaade panganduse lipulaev. Samal perioodil võeti Eestis vastu ka 34

Vene vaatus 1998. aasta augustis algas järgmine dramaatiline vaatus Eesti majanduses, pangandus ei jäänud sellest kõrvale. Raskustesse sattunud Venemaa laskis rubla kursi vabaks ja peatas võlgade teenindamise. Vene kriisi mõju oli pikaldane, raha väljavool Venemaalt jätkus. Algus oli kergem ja vaid osa meie toiduainetööstusest oli raskustes. Aja jooksul kasvas aga mõju Eesti majandusele kriisimõõtmeliseks, majanduskasv muutus negatiivseks ja kõik muud näitajad läksid järsult allamäge. Esimene langeja oli EVEA Pank, sest Vene finantskriisist tingitud kahjude tõttu polnud pank enam likviidne ega täitnud usaldatavusnormatiivi. Kirstunaelaks said panga soetatud eurobondid ehk Vene valitsuse võlakirjad ligi 150 miljoni krooni väärtuses, mis kaotasid hinnanguliselt kuni 90% oma väärtusest. Seekord keskpank kaua ei oodanud, hoiuste tagamise seaduse alusel said hoiustajad ligi 100 miljonit krooni. EVEA tõttu sattus moratooriumisse ja seejärel pankrotimenetlusse ka EVEA osanik ERA Pank. Pangajuht Andres Bergmannit ja veel paari juhtfiguuri süüdistati riisumises, kelmuses, rahapesus ja mitmes muus kuriteos, millega tekitati pangale kahju ligi 220 miljonit krooni ja aeti seeläbi pank pankrotti. Praeguseks meie seast lahkunud pangajuht mõisteti 3,5 aastaks vangi. Oktoobris ostis keskpank ära Vene kriisi tõttu raskustes sipleva Forekspanga aktsiad, lisaks pooled Investeerimispanga aktsiaist ning liitis need Optiva Pangaks, mille müüs ülejärgmisel aastal Soome Sampo Pangale. Samas juhtus ka midagi uut – järgmisel aastal sai asutamisloa Preatoni Pank, mis oli esimene päris uus pank Eestis pärast 1993. aastat. Ja siis algas Rootsi viikingite tulek. 35

FOT OD: S C A N P I X

hoiuste tagamise seadus. Nii lõppes üks ebakindluse ja suurte murrangute aeg Eesti rahamaailmas.

Swedbank hakkas sammhaaval Hansapanga osakuid kokku ostma, paralleelselt tegi sedasama ka Skandinaviska Enskilda Banken ehk SEB. Lõppes asi nii, et Hansapanga asutajad ja juhid Jüri Mõis, Hannes Tamjärv ja Rain Lõhmus otsustasid lahkuda. SEB müüs oma osa Hansapangas maha ja võttis sihikule Ühispanga. 2002. aasta sügiseks oligi Ühispank pea täielikult SEB-i kontrolli all. Swedbank omandas kogu Hansapanga aastal 2005. Üks periood Eesti panganduses oli läbi saanud ja ühtlasi kadusid ka märgiliseks saanud nimed Hansapank ja Ühispank. Eesti panganduse tähtsamad otsused liikusid välismaalaste kätte. 2005. aastal algas järgmine buum ehk laenubuum, mis kestis kaks aastat ja lõppes järjekordse krahhiga, seekord osana üleilmsest finants- ja majanduskriisist. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei haaranud kriis meil pankasid, sest need olid kõrgelt kapitaliseeritud ja neid toetasid emapangad. Sellegipoolest on kriisiaastad olnud rasked nii laenuvõtjaile kui pankadele. Eesti üleminek eurole 2011. aasta alguses pole pangandusturu üldist struktuuri suurt mõjutanud.

Peahooned Koos börsikasvu teisenemisega börsimulliks algas ka uhkete pangahoonete ehitus. Ühispanga hoonest sai Tallinna üks kõrgemaid maju, Tallinna Panga omast Vabaduse väljaku ääres aga üks esinduslikumaid. Kerkisid Forekspanga, EVEA Panga ja Hoiupanga hooned. Praegune olukord Pärast pikki ümberkorralduste, moratooriumide, pankrottide, ühinemiste ja ülesostmiste aegu, mis tõid lõpu 54 pangale, on Eestis tegutsemas kaheksa panka: Eesti Krediidipank, BIGBANK, LHV Pank, Tallinna Äripank, SEB Pank, Swedbank, DNB Pank ja Versoban (kunagine Preatoni Pank). Välisriikide pangafiliaale on samuti kaheksa, lisaks veel likvideeritud või likvideerimisel olevad välisettevõtete filiaalid (kokku seitse). Kõikvõimalikest pangateenuste pakkujatest pole meil ometi puudust: ülepiirilisi pangateenuste pakkujaid on meil finantsinspektsiooni andmeil 303.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Restoäri SAJANDIVAHETUSEL LOODUD JA TÄNASEKS EESTI SUURIM RESTORANIDE OPERAATOR SPARKLING GROUP POLE EDUST TIIVUSTATUNA LOORBERITELE PUHKAMA JÄÄNUD. TÄNAVU AVATI KOHVIKU SPIRIT RUUMIDES RESTORAN KAKS KOKKA JA UUE KOHANA BOCCA PESCHERIA, UUENDUSE LÄBIS RESTORAN Ö NING KADRIORGU ON RAJAMISEL TÄIESTI UUS RESTORAN. KOKKU KUULUB gruppi hetkel seitse restorani, ilma milleta Tallinna restoranimaastikku ette ei kujutakski. Aga veel 14 aastat tagasi valitses sel kohal tühjus.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Kahe mehe entusiasm Ettevõtte on loonud lapsepõlvesõbrad Kalev Tanner ja Raul Uutmann, keda ühendas ühine huvi surfamise vastu.

Restoranide asutamine ei olnud meeste jaoks eesmärk omaette. Tanner läks vahetusüliõpilasena Ameerikasse ja asus Goldman Sachsis tööle investeerimispankurina. Uutmann õppis Tallinna Tehnikaülikoolis keemiat ja avas eelmise kümnendi keskel oma esimese disainmööblipoe Inspira. 1998. aastal sõitis Uutmann aga Amee36

Ettevõte

rikasse sõbrale külla, kus koos külastati paljusid restorane. Seal tekkiski ühtäkki idee teha Tallinnasse oma restoran. Tannerile meeldis mõte Eestisse tagasitulekust ja nii läkski – kolm aastat hiljem avati Tallinnas restoran Bocca. Sel ajal oli restorane veel vähe ja kontseptsiooniks sai Itaalia köök. Peakokk Nicolo Tanda leiti Helsingi toidumessilt, kus ta toitu valmistas. Mees õnnestus Tallinnasse meelitada ning nüüdseks on koostöö sujunud juba üle 13 aasta, kusjuures koka kodu on endiselt Helsingis, kust ta igal nädalal Tallinnasse tööle tuleb. Bocca edu köitis mehi ja nad asusid tegutsema järgmise restorani avamise nimel. Juba 2002. aastal avas uksed restoran Ö. Tänaseks kuulub gruppi juba seitse erinevat restorani. Konkurents Tallinna restoraniturul on tihe. Tore on aga see, et mida rohkem uusi ja eriilmelisi restorane avatakse, seda rohkem hakkavad inimesed ka väljas söömas käima. „See, et ühes kohas on palju restorane koos, tuleb kõigile 37

Bocca Pescheria Uus hubane Itaalia kala- ja mereannirestoran. Peakokk Nicolo Tanda pakub oma suurimaid lemmikuid, värskest kalast ja mereandidest roogasid, mis on inspireeritud sundimatust Itaalia õhkkonnast ja sealsete kalaroogade puhtast maitsest.

Bocca Kaasaegne, lihvitud maitsete ja uuenduslik Itaalia köök. Peakokk Nicolo Tanda on hoidnud oma kõrgeid standardeid siin enam kui kümme aastat.

kasuks,” kinnitab Uutmann. Tema sõnul on kogu restoranisektor viimaste aastatega kõvasti arenenud – veel kümme aastat tagasi peeti restorani külastamist väga elitaarseks –, aga arenguruumi jätkub sellele vaatamata. Uutmann räägib, et kui nad üritasid 14 aastat tagasi vanalinnas restorani avamiseks pangast laenu saada, siis vastas panga analüütik, et olemaolevast 15 või 20 restoranist täiesti piisab ja turg on täis. „Mõelge, kui palju on nüüd vanalinnas restorane, ja neid tehakse kogu aeg juurde,” sõnab Uutmann.

Trattoria La Bottega Itaalia köögi kõige suurepärasemad näited leiab kodustest pererestoranidest. Siin saate nautida ehedaid toite Sardiiniast pärit retseptidest.

Tihe konkurents sunnib pingutama „Pead ikka mõtlema, mida teed. Kui üks kontseptsioon elab oma aja ära, siis mõtleme välja uue. Kogu aeg pead kätt pulsil hoidma. Näiteks sulgesime kohvik Spiriti, kuna kontseptsioon oli oma aja ära elanud, ning avasime uute peakokkade ja täiesti uue meeskonnaga Kaks Kokka ja uuenenud restorani Ö,” kinnitab Uutmann. Restoranide kontseptsioonid on välja I NVE STE E RI – NR 4/2014

Ettevõte

Chedi Modernne Aasia köök. Iga detail on läbi töötatud, et saavutada tasakaal autentsete Aasia-päraste maitsete, parima võimaliku tooraine ja tänapäevaste toiduvalmistamistehnikate vahel.

Tchaikovsky Pakub maitseelamusi Vene köögi sümfooniast. Peakokk Vladislav Djatšuki looming vaimustab ka absoluutse maitsega gurmaane.

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

valitud selliselt, et iseendale ei peaks väga palju konkurentsi pakkuma. Bocca oli omal ajal esimene Itaalia restoran. Tchaikovsky puhul, mis on ka hotellirestoran, vaadati ajalukku ning Vene köögi ideele andis kinnitust asukoht Vene tänaval. Chedi on seevastu Aasia restoran, millesarnast Tallinnas pole. Kahe Koka ja Ö kontseptsioonid põhinevad aga kohalikul toorainel. „Igal pool maailmas hakatakse järjest rohkem hindama kohalikku toitu.

Inimestele meeldib lugu kohapeal kasvatatud ja valmistatud toidust, mis annab tööd ka kohalikele farmeritele,” räägib Uutmann. Mis teeb ühest restoranist hea restorani? Heal restoranil on mitu komponenti: hea toit, hea teenindus, meeldiv interjöör ja lisaks X-faktor, mida ei oska keegi sõnadesse panna. Aga Uutmanni kinnitusel tuleb viimane mängu juhul, kui kolm esimest tingimust on täidetud, ja siis on olemas ka kõik eeldused saada edukaks restoraniks. Üks on Uutmanni sõnul selge – restoran pole koht, kus käiakse pelgalt kõhtu täitmas. Oluline on ka kõik muu, mis selle juurde kuulub, kaasa arvatud kaaskond, kes restoranis viibib. Üldiselt jagunevad kliendid kaheks. Ühed tulevad pidevalt otsima uusi maitseelamusi, teised on enda jaoks välja valinud lemmikroa ja käivad seda nautimas aastaid. Seega on menüü koostamine kokkade jaoks paras väljakutse, sest kombineerida tuleb erinevaid eelistusi. Hitt-toidud püsivad kindlalt menüüs, kuid samas tu38

Kaks Kokka Restorani Ö väikevend, mis toimetab kahe saarlasest peakoka – Ranno Pauksoni ja Martin Meikase – käe all.

Ö Peakokad Martin Meikas ja Ranno Paukson pakuvad kaasaegset põhjala traditsioonidega Eesti kööki.

leb välja mõelda ka palju uusi. Kohalikul toorainel põhinev restoran peab lisaks arvestama ka hooajalisusega. Toitvad turistid Tallinna restoraniäri aitavad üleval pidada turistid, kelle arv sõltub samuti aastaajast. Suvel on neid rohkem, talvel aga käivad kohalikud rohkem restoranis. „Väga oluline osa meie klientidest on turistid, ja seda kõikides restoranides,” kinnitab Uutmann. Tema sõnul on restoranid ka üks põhjus, miks inimesed üldse reisivad. Kui suur roll on restorani käekäigus koka tuntusel? Raul Uutmann lausub, et ka staarkoka toit peab olema hea, muidu tema restorani ei külastataks, ning lisab, et halvad kokad kuulsaks ei saagi. Aga kui peakokk lahkub, on restoran esialgu kindlasti raskes seisus, sest temale tuleb leida vääriline asendaja. „Peakoka lahkumisel pead mõtlema, kuidas edasi minna ja kas kontseptsiooni peaks muutma.” Sparkling Groupis on mõeldud välja ärimudel, kuidas peakokki motiveerida. „Teeme peakokkadega ühisfirmad. Siis on panustamine teine. Tulevik liigub sin39

napoole, et head kokad on ka ettevõtjad,” selgitab Uutmann. Kui rääkida tööjõust, siis selgub, et kõige suurem mure on lihtkokkade leidmisega. „See on väga raske töö. Päev läbi tuleb seista püsti kuuma pliidi taga. Kui restoranis on palju kliente, tuleb tellimusi järjest, ja korraga on vaja teha mitut asja. Eksida ei tohi, sest tagasiside on vahetu ja väiksemgi eksisamm võib saada kohale saatuslikuks,” kirjeldab Uutmann.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Analüüs

Paradoks INVESTEERIMISEL OTSITAKSE SAGELI KIIRESTI KASVAVAID RIIKE JA REGIOONE, KUHU RAHA PAIGUTADA. VÄHEM PÖÖRATAKSE AGA TÄHELEPANU SELLELE, KUIDAS MAJANDUSKASV AKTSIATURGE MÕJUTAB JA MILLISEL MÄÄRAL INVESTORID SELLEST KASU SAAVAD.

TEKST: MIKK TARAS

LHV fondijuht INVE ST EERI – NR 4 /20 14

ESIMESE HOOGA tundub mõistlik eeldada, et aktsiaturud tõusevad enim regioonides, kus majandused kasvavad kiiremini. Ajalugu on aga näidanud, et seos majanduskasvu ja aktsiaturgude tootluse vahel puudub. Kummalisel kombel on viimasel kümnendil olnud aktsiaturgude ja majanduskasvu vahel isegi negatiivne seos. Aktsiate tootlus on olnud madalam riikides, kus majanduskasv on olnud kiirem. Nii näiteks on viimastel kümnenditel olnud üks kiireima kasvuga riike Hiina, kus keskmine majanduskasv jäi 10% juurde. Samal ajal oli Hiina aktsiaturgude reaaltootlus (inflatsiooniga korrigeeritud) negatiivne. Võrdluseks kasvas USA majandus aastatel 1970–2013 2–3% aastas, kuid aktsiaturgude aastane reaaltootlus jäi 5% juurde. Miks kasv investoriteni ei jõua? Esiteks võib tugev majanduskasv kajastuda kõrgetes ootustes ja kallites aktsiahindades. Teiseks tekitavad majanduskasvu

ka ebaefektiivsed investeeringud, mis ettevõtetele pikas perspektiivis lisandväärtust ei loo. Laiemalt lahjendavad uued investeeringud sageli olemasolevate aktsionäride väärtust. Kolmandaks võib aeglasema kasvuga riikide börsidel olla suurfirmasid, kes laienevad edukalt välisturgudel. Neljandaks võib majanduskasvuga kaasneda palgatõus, mis mõjub negatiivselt ettevõtete marginaalidele. Oluline on rõhutada, et riigi kõrgem majanduskasv võib küll aidata töötajaid, kuid kindlasti ei garanteeri see aktsiaturgudel head tootlust. Mineviku SKP kasvu asemel tasub investoritel alati laiemalt hinnata, millises kasvutsüklifaasis riigid asuvad. Lisaks paljudele muudele küsimustele on kindlasti oluline hinnata, kui jätkusuutlik on majanduskasv, milline on keskpankade rahapoliitika ja millised ootused kajastuvad aktsiahindades. Kui antud küsimustele mõelda tänases kontekstis, võiks investorid leida huvitavaid ideid eelkõige arenenud riikide börsidelt. Hetkel veab arenenud riikide 40

ILLUSTRATSIOON: BU LL’S E YE /IM AGEZOO/COR BIS/A LL OVE R PRE SS

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Analüüs

Aktsiaturu tootlused (USD) ja SKP per capita kasv (%)

17,1

10,7 8,5

8,8

4,1 9,4 5,6 4,5

4,6

2,0

4,9

1,7

6,7

5,1

5,1 0,7 1,8

1,8

2,4

2,0

1,8

2,0 1,2

*Allikas: Jay Ritter „Is Economic Growth Good for Investors?”, Journal of Applied Corporate Finance (2012).

Artikkel on üksnes informatiivse eesmärgiga ega ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena ning selle põhjal ei saa teha prognoose fondi finantstulemuste kohta. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust. Tutvu fondi prospekti ja investori põhiteabega lhv. ee/maailm ning küsi lisainfot meie asjatundjalt. INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Brasiilia*

Rootsi

Soome

Šveits

Suurbritannia

Prantsusmaa

USA

Saksamaa

Jaapan

Hispaania

India*

Hiina*

-5,7

Venemaa*

-2,2

Itaalia

1,0

Mehhiko*

3,6

SKP inimese kohta aktsiaturu tootlus (USD)

kasvu USA majandus. Tugeva sisetarbimise, kinnisvarasektori taastumise ja energiasektori kiire kasvu abil peaks USA majandus olema IMF-i hinnangul võimeline lähiaastatel kasvama 2–3%. USA föderaalreserv lõpetas küll äsja pikalt finantsturge toetanud varade kokkuostuprogrammi, kuid nõrk inflatsioonisurve peaks sealsed intressimäärad hoidma veel pikalt rekordmadalate tasemete lähedal. Tugeva majanduskasvu taustal oodatakse USA börsiettevõtetele lähiaastatel aktsiapõhiste kasumite kasvu kuni 10%. Just ettevõtete kasumite kasv on majanduse kasvufaasis peamine tegur aktsiahindade tõusu taga. Euroopa vaevleb Fondis LHV Maailma Aktsiad oleme USA-suunalised investeeringud positsioneerinud eelkõige strukturaalselt kiiresti kasvavasse USA tehnoloogiasektorisse ja finantssektorisse, millega panustame laiemalt USA majanduse suhtelisele tugevusele.

Euroopas on finantskriisist taastumine osutunud USA-ga võrreldes oluliselt vaevalisemaks. Euroopa peamine probleem on jätkuv vähene sisenõudlus, mida hoiab tagasi suur võlakoormus, kõrge tööpuudus ja geopoliitilised mured. Euroopa keskpank on küll astunud täiendavaid samme majanduse elavdamiseks, kuid siiani on need andnud tagasihoidlikke tulemusi. Euroopa börsiettevõtete kasumi kasv on sel aastal nullilähedane, mis kajastub siinsete börside senises kehvas tootluses. Sama probleemi näeme ka Balti börsidel, kus börsiettevõtted on raskustes tulude ja kasumi kasvatamisega. Balti ettevõtteid peaks siiski toetama ettevõtete tugev rahavoog ja kõrged dividenditootlused. Oma fondi LHV Maailma Aktsiad oleme valinud eelkõige suuremad Balti börsiettevõtted, mille dividenditootlused on praeguste aktsiahindade juures 5–7%. Kasv on aeglustunud Madala majanduskasvuga lääneriikide taustal jätkavad arenguriigid kiirelt kasvamist, kuid paljudes suurtes majandustes, nagu Hiina, Brasiilia ja Venemaa, on kasv oluliselt aeglustunud. Kasvu jahtumise taga on eelkõige strukturaalsed põhjused (liigne sõltuvus toormehindadest, reformide puudumine, laenumahtude järsk kasv ja konkurentsivõime kadu). Kuna tegu on probleemidega, mida riigid ei lahenda üleöö, jääme arenevatele turgudele investeerimise osas hetkel ettevaatlikuks. Kokkuvõttes tuleb eri riikidesse investeerimisel jälgida terviklikku pilti majanduses, mida pelgalt majanduskasvunumber ei kajasta. Seda iseloomustab ka tänane keskkond, kus hoolimata madalast majanduskasvust leidub huvitavaid investeerimisideid ka lääneriikides. Teisalt on kiiresti kasvavate arenevate turgude puhul oht komistada riikide otsa, kus investor paradoksaalsel kombel kasvust kasu ei saa. 42

Triobet Business Club on kõik, mida üks tõsine jalkafänn mängule kaasaelamiseks vajab - parimad istekohad A. Le Coq Arenal, värskendavad joogid, maitsvad söögid ja mõnus seltskond!

PARIMAD ISTEKOHAD

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Parimad kohad küljetribüüni keskmises sektoris

Veinid, õlu, karastusja kuumad joogid

Külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik

Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt

Naudi juba järgmist Eesti koondise mängu Triobet Business Clubis 31. märtsil 2015, kui toimub ametlik maavõistlus

EESTI VS ISLAND

Triobet Business Clubi pilet 95€ / Pääsmed ja info: siim.juks@jalgpall.ee Peatoetaja:

Toetajad:

Suurtoetajad:

Meediapartnerid:

FOTO: EA STNINE INC. /CORBIS/ ALL OV ER PR ESS

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Trendid

Analüüs

EESTI ON VÄIKE RIIK. SIIN ELAVAD 1,3 MILJONIT INIMEST SUUDAVAD AASTAGA LUUA MAJANDUSRUUMI, MILLE VÄÄRTUS ON 19 MILJARDIT EUROT. SEE SUMMA ON VÄIKSEM KUI PALJUDE EUROOPA ETTEVÕTETE AASTAKÄIVE. NÄITEKS KULUTAS VOLKSWAGENI grupp 2013. aastal ainuüksi teadus- ja arendustegevusele 10 miljardit eurot. Seda on rohkem kui kõikide Eesti ülikoolide eelarved kokku, veelgi enam – seda on rohkem kui kogu Eesti riigi eelarve. Oleme nii suured, nagu oleme, ja seepärast sõltub meie edu rohkem kui kunagi varem globaalsetest trendidest ning meil saab minna ainult nii hästi, kui osavalt me tabame, millises suunas maailmamajandus liigub ja millele panustada. Rahvastik muutub Väidetavalt sünnib maailmas iga minuti jooksul 150 inimest rohkem, kui sureb, ja aastaks 2020 on ületatud 7,5 miljardi elaniku piir. Seejuures arenenud riikides elanikkond vananeb ja arenevates riikides nooreneb. Euroopas ja Jaapanis peab järjest vähenev töötajaskond toetama kasvavat vanemate inimeste hulka – aina suuremale osale elanikkonnast on vaja tasuda pensioni ja kompenseerida tervisekulusid. Euroopa Liidus kulutatakse juba täna ligikaudu kolmandik tervisekuludest inimestele, kes on vanemad kui 65 aastat, ehk vanusegrupile, mis kasvab arenenud riikides järgneva 10 aasta jooksul kõige kiiremini. Seevastu arenevates riikides töötavate inimeste hulk kasvab, mis kokkuvõttes suurendab ka nende riikide tarbimisvõimekust.

Maailmamajanduse keskpunkt Kui tööstusrevolutsioon nihutas maailmamajanduse keskpunkti Aasiast läände, siis praegu on toimumas vastupidine protsess. Maailma tootmis-, tarbimis- ja finantsvõimekus koondub Hiina ja India juhtimisel Aasia piirkonda, kus peaks juba viie aasta pärast elama üle poole maailma rahvastikust. 2008. aastal mööduti olulisest verstapostist, kui OECD-sse mittekuuluvate riikide energiatarbimine ületas esmakordselt OECD riikide tarbimise, peamiselt tänu arengutele Aasias. Arenenud riikide vananeva rahvastiku ja kõrge võlataseme tõttu võib eeldada, et nende riikide majandused kasvavad mõõdukalt. Seevastu arenevates riikides hoogustab rahvastiku kasv linnastumisprotsesse ja sellega seoses ka infrastruktuuride arendamist. Aastaks 2025 prognoositakse globaalsetesse infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute mahu kasvu 3 triljonilt eurolt 7 triljoni euroni, millest Hiina võtab enda kanda ca 60%. Euroopa kulutused kahanevad poole võrra ehk 10 protsendile. Sugude tasakaal On veel üks grupp, kes langetab meie igapäevaelus järjest rohkem olulisi otsuseid ja määrab globaalseid tarbimisharjumisi – naised. Kuigi hetkel jääb naiste osakaal meestele alla nii tööjõutu-

Prognoosid Aastaks 2020 globaalne keskklass peaaegu et kahekordistub, kasvades 1,8 miljardilt 3,2 miljardile. Suurem osa uuest keskklassist tuleb Hiinast, Indiast ja teistest Aasia riikidest. Seesama keskklass moodustab turu kogumahuga 4 triljonit eurot, milles Aasia regiooni tarbimisvõime ületab Põhja-Ameerika ja Euroopa kogutarbimist.

TEKST: ARKO KURTMANN

LHV äripanganduse juht I NVE STE E RI – NR 4/2014

Analüüs

Ulme? Prognooside kohaselt ületab Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Mehhiko, Venemaa ja Türgi ostujõud G7 riikide oma aastaks 2030.

rul, ettevõtluses, poliitikas kui teaduses, siis tulevikus see vahe üha väheneb. Kindel on, et naised on tulevikujuhid, kuna neid õpib praegu ülikoolides järjest rohkem. Ülikoolides sai naiste osakaal meestega võrdseks 1970. aastate keskel ja on sellest ajast alates ainult suurenenud, olles hetkel ligilähedaselt 60/40 naiste kasuks (Eestis on see number veelgi suurem). Lisaks väheneb palgalõhe meeste ja naiste vahel, mis suurendab järjekindlalt naissoo ostujõudu. Prognoosi kohaselt ületab 2020. aastaks naiste teenistus globaalselt juba meeste oma. Ühe näitena võib tuua Inglismaa, kus 48% rikkusest

müügist logistikani, rääkimata CRMprogrammidest ja klienditeenindusest. Homne päev on aga nutiseadmete päralt ja võidujooks teenuste kolmiseks mobiiltelefoni on juba alanud. Eestis kurdame selle üle, et talendid lahkuvad välismaale ja me jääme justkui millestki ilma. Samas liiguvad maailma edukad ettevõtted teadlikult järjest mitmekesisema töötajaskonna suunas, värvates ühelt poolt uusi töötajaid väljastpoolt ja teisalt lähetades töötajaid väljapoole kodumaad. Järjest enam uuringuid näitab, et erirahvuselised meeskonnad on parandanud ettevõtete innovatsiooni- ja

Kindel on, et naised on tulevikujuhid Naised otsustavad Juba täna kontrollivad naised G7 riikides 2/3 ulatuses majapidamiskulutusi. Kui 1950. aastatel osales tööjõuturul kolmest naisest üks, siis 1990. aastatel juba viiest kolm.

Homne konkurentsieelis Kätte on jõudnud aeg, kui tuleb astuda järgmine samm. Sõltumata sellest, kas ettevõtte fookuses on turundus, müük, sotsiaalmeedia, tarkvaraarendus või mõne muu teenuse osutamine – nutiseadmed on muutunud eelistatuimaks vahendiks nii töötegemisel kui suhtlemisel. Sellest, kui kiirelt ja efektiivselt organisatsioon plaanib, arendab ja juurutab kvaliteetse ning lihtsa nutitelefonilahenduse, sõltub ettevõtte homne konkurentsieelis. INVE ST EERI – NR 4 /20 14

omavad naised, aastaks 2025 usutakse see näitaja olevat juba 60%. Naiste soovide aimamine käib tihti üle jõu, vähemalt minul, kuid vaadates trende, peab iga globaalse haardega ettevõte järjest rohkem oma toodete ja teenuste arendamisel arvestama just naiste eelistustega ning leidma neile sobivaid lahendusi. Seadmete evolutsioon Iga tänapäevane ettevõte peab enda kohta informatsiooni pakkuma mingeid tehnoloogilisi kanaleid pidi – tehakse vägevaid veebilehti või kasutatakse sotsiaalmeedia võimalusi. 2014. aasta alguses muutus ettevõtlusmaastik igaveseks, kui USA-s ületas nutiseadmete ja nende rakenduste kasutamine info otsimisel internetist laua- ja sülearvutite kasutamist. Ettevõtetel kulus palju aega, et aru saada interneti võimalustest ja kasust, mida see võib endaga kaasa tuua. Täna on internetis tegutsemine iga ettevõtte toimise oluliseks aluseks – alates igapäevaste protsesside haldamisest kuni turunduseni,

konkurentsivõimet. Peame leppima, et maailm toimib täna selliselt, et erinevus rikastab. Sama kehtib ka profispordis, kus tipptasemel jalgpalliklubid on tugevamad kui rahvuskoondised. Ükski Euroopa tippjalgpallikubi ei koosne ainult ühest rahvusest mängijatest. Meie ülesanne ei ole muretseda niipalju selle üle, et oskustöölised lahkuvad. Pigem tuleks mõelda, kuidas luua keskkond, kuhu maailma andekamad ja parimad pead sooviksid tööle tulla. Olgu selleks siis mugavamate lennuühenduste loomine, soodne maksusüsteem, bürokraatlike piirangute lihtsustamine või e-residentsus. Kõik need muutused toovad kaasa riske ettevõtetele, kes ei suuda kohaneda, teisalt aga loovad võimalusi neile, kes on paindlikud ja valmis muutuma. Kliendid muutuvad üha teadlikumaks ja ka tarbimisharjumused muutuvad järjest kiiremini. Selleks, et olla homseks valmis, tuleb igal ettevõttel analüüsida, kus regioonis ja milliste tarbijate hulgas on tema tootel või pakutaval teenusel tegelik kasvupotentsiaal. 46

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Jõulu vana FOTO: CORBIS / A LL OVE R PRE SS

KUI KAUPMEHED SAAKSID KALENDRI ENDA KÄTTE, SIIS KESTAKSID JÕULUD AASTARINGSELT. SELLINE MÕTE MEELDIB KA VÄIKESTELE LASTELE.

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOT OD: C ORBI S / A LL OVER P RES S

Guru

Esimene jõuluvana 4. sajandil Väike-Aasias Anatoolias tegutsenud lahke kingijagajana tuntud Myra piiskoppi püha Nikolaust võib pidada esimeseks jõuluvanaks.

TEKST: ANTS VILL INVE ST EERI – NR 4 /20 14

AGA PRAEGU ON KAUPMEESTEL sihikul reaalsem tähtaeg – nihutada jõuluperioodi algus suvise pööripäevani, meie oludes siis jaanipäevani. Tänaseks on jõutud jõulude alguse, päkapikkude ja lumiste kuuskedega juba septembrisse. Väikestele lastele muidugi meeldib, aga suured kipuvad nurisema. Sest inimvõimetel on piirid. Paljud mittekaupmehed räägivad juba ammu avalikult, et nad ei või silmaotsastki näha punaseid tuttmütse ja et aisakellahelin tekitab neis kontrollimatuid raevuhoogusid ning tahtmise kohe reisibüroosse tormata, et osta pikk jõuludest puhkamise reis, näiteks Teherani. Sellegipoolest on jõuluvana olemas, sest teda on meile kõigile vaja. Lastele on oluline kingisaamise rõõm, sest midagi kingiks saada on kõige lähem õnnetundele, mida inimene kogeda saab. Ja muidugi on jõuludel intiimsem, perekondlikum külg, mis üha enam kipub kaupmeeste kalendrimängude tõttu muutuma vähetähtsaks episoodiks tulesäras kaubatänavate külastamise tuhinas. Täiskasvanuile tuletavad jõulud

meelde lapsepõlve ja lisavad kindlust, et maailma püsimine on jääv. Jõuluid on vaja ka õhtumaade majandusele tervikuna. Ainuüksi maailma suurima majandusega riigis on jõulumajanduse aastane maht üle 600 miljardi dollari ning jõuluaegsed väljaminekud moodustavad inimeste aastastest kulutustest veerandi. Keskmiselt ostab üks kapitalistlike jõulude sünnimaa elanik 13 kingiühikut. Kui vana on jõuluvana? Meenutades jõulude eel püha Nikolaust, 4. sajandil idakiriku aladel Väike-Aasias Anatoolias tegutsenud Myra piiskoppi kui esimest jõuluvana, oleme õigel teel. Muide, esimesed kirjalikud teated Jeesuse sünnipäeva tähistamisest 25. detsembril on pärit samast ajast – toonase läänekiriku ja läänemaailma südames Roomas aastal 354. Vaidlused Kristuse tegeliku sünniaja üle pole siiani lõppenud. Nikolause eluaastad on aga kindlalt teada, samuti ka see, et pühakuks kuulutatud lahke kingijagaja maised säilmed toimetati veidi pärast esimest 50

ga niisutatud karnevalilaadsest trallist on arengute käigus kasvanud vaoshoitud, pere-, eriti aga lastekeskne püha. Jõulurevolutsioonid Protestantliku usupuhastuse ajal olid jõulud kui väidetavalt katoliku kiriku leiutis põlu all ja ka lausa keelatud. Inglise revolutsiooni ajal kehtestatud keeld küll tühistati pärast reformatsiooni, aga karmil Šotimaal sai jõuludest taas üldrahvalik püha alles 1958. aastal. Uus-Inglismaal kehtestasid puritaanid jõulukeelu näiteks Bostonis aastatel 1659–1681, samal ajal tähistati teistes Uue Maailma kolooniates seda püha vabalt. Pärast Ameerika revolutsiooni läksid jõulud moest ära, sest pühi peeti traditsiooniliseks inglise tavaks. Eesti keeles on jõuludel tihedam seos põhjala paganliku suurpüha jul’iga, mis arvatakse olevat seotud peajumal Odini ehk muinasgermaani Wotani kummardamisega. Sealt on pärit ka jõuludega seotud tegelased, nagu jõulusokk ja jõulumetssiga, ning ka jõululaulude laulmine. Jõulutuld tehti praeguses mõttes jõulu-

FOT OD: BLUE LA N T ERN S T UDI O/ C ORBI S

FOT OD: C ORBI S / A LL OVER P RES S

aastatuhandevahetust, kui Väike-Aasia oli langenud seldžukkide valitsuse alla, Myrast Itaaliasse Bari linna. Luustiku mahajäänud osad aga viidi veidi hiljem aset leidnud veneetslaste „päästeretke” käigus rahvusvahelisest kaubandusest ja ristisõdadest üha enam rikkust koguvasse Veneetsiasse, kuhu meremeeste pühakuks peetava püha Nikolause auks püstitati katedraal. Jõulude tähistamise ajalooga on keerulisemad lood. Õnnistegija sünnipäeva pidulik tähistamine on olnud kristluse üldine suur püha küll juba 4. sajandi algusest, kuid idakirikus tähistati seda veel hulk aastakümneid hoopiski 6. jaanuaril. Jumala poja inimesena sündimise päeva tähistamisega seotud rituaalid ja kombed pärinevad aga hilisematest ajakihistustest, kui ristiusu levides liideti talvise pööripäeva (21. või 22. detsember) tähistamise paganlikud kombed, näiteks jõulutule tegemine või Vana-Rooma saturnaalide (jumal Saturnuse auks 17.–23. detsembril peetud pidustuste) kingijagamise komme. Ka pühade iseloom on muutunud – keskaegsest rohke alkoholi-

Kas jõuluvana on olemas? Hoolimata skeptikute vastupidistest väidetest on paljud, ka teadlased, kinnitanud jõuluvana eksisteerimist. Ja lisaks muidugi miljardid inimesed, kes elavdavad maailma- ja oma riigi majandust jõuluperioodi kulutuste kaudu. Meil Eestis on detsembrihüpe jaekaubanduses igal aastal novembri tasemest ligi 20 protsenti kõrgem.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Guru Magus meenutus Prantsuskeelses maailmas mälestatakse jõuluhalgu siiani halukujulise pidukoogiga, millel on täisnurkse puuklotsi kuju ja nimigi vastav – Bûche de Noël.

FOT OD: C ORBI S / A LL OVER P RES S

Iidne ja moodne Tänapäeval ei pea jõulukuuske enam metsast tooma ja kasutada võib ka moodsamaid lahendusi. Loodusesõbrad on kindlasti rahul, sest puud jäävad metsa kasvama.

Füüsika ime Jõuluvana pooldajad väidavad, et tema olemasolu võimaldavad füüsikareeglid on sõnastanud Albert Einstein oma teooriais. Nad kinnitavad, et jõuluvana liigub kiirusega 1050 kilomeetrit sekundis, mis ületab helikiiruse 3000-kordselt. Seega, kui jõuluvana käsutuses on (ajatsoonide ajavahe tõttu) 31 töötundi, tuleb tal teha sekundis veidi vähem kui 900 visiiti.

Jõulukuuse komme on pärit Tallinnast laupäeval, mil põletati selleks varutud suurt puutükki. Komme oli laialt levinud germaani aladel ja levis ka Inglismaale, samuti Balkanisse. Prantsuskeelses maailmas mälestatakse jõuluhalgu siiani halukujulise pidukoogiga, millel on täisnurkse puuklotsi kuju ja nimigi vastav – Bûche de Noël. Jõulukuusk Tallinnast Jõulukuuse komme on väidetavalt pärit lausa Tallinnast – esimene märge linnaväljakule püstitatud kuusest on aastast 1441, mil poissmeestest kaupmeeste tsunfti ehk Mustpeade vennaskonna vennad tõid

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

kuuse toonasele Suurele turule (Raekoja platsile). Siiski sai komme tuua kuuski koju ja väljakule nii lääne pool kui ka Eestis laiemalt hoogu alles 19. sajandi teisel poolel, pärast seda kui Inglise kuningakoja Saksa haru tõi kuusekombe saareriiki. Berliin sai esimese linnakuuse 1780. ja Pariis alles 1865. aastal. Jõulud sellisena, nagu me neid pühi praegu tunneme, said tõepoolest kombeks alles 19. sajandil, mil Briti impeerium kui toonane maailmariik andis tooni kogu maailma kommete väljakujunemisel. Kaanoni alusepanijaks peetakse kirjaniku Charles Dickensi 1843. aastal 52

I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOT OD: C ORBI S / A LL OVER P RES S

Guru

Jõulupühata riigid on: Afganistan, Alžeeria, Bahrein, Bhutan, Iisrael, Iraan, Jaapan, Jeemen, Kambodža, Katar, Komoori saared, Kuveit, Laos, Liibüa, Maldiivid, Mandri-Hiina, Maroko, Mauritaania, Mongoolia, Omaan, Pakistan, PõhjaKorea, Saudi Araabia, Somaalia, Tadžikistan, Tai, Tuneesia, Türkmenistan, Araabia Ühinenud Emiraadid, Usbekistan ja Vietnam. Guinnessi rekord Raamatusse on kantud maailma suurim jõuluvanade kokkutulek Portugalis kuulsas Porto linnas aastal 2010, seal sai kokku 14 900 jõuluvana igast maailmanurgast. On veebilehekülgi, kus saab jälgida jõuluvana jõuludeaegset teekonda, paljudes riikides on jõuluvanakirjade jaoks oma postiaadress, vanim neist USA-s juba 1912. aastast.

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

ilmunud novella’t „A Christmas Carol” (eesti keeles ilmus „Jõululaul proosas” 1882), kus senise külma kirikupüha asemel maaliti pilt perekesksest ja heldemeelsest ilmaliku hingusega pidupäevast. Aastal 1848 poseeris kuningapere Windsori lossi ees kuuse all ajalehele, sama pilt avaldati Ameerika lehtedes kaks talve hiljem. Sealt alates on jõulud ilma kuuseta mõeldamatud. Jõuluvana uuestisünd Jõuluvana kuvand ja kombed on samuti sajandite vältel muutunud. Kui piiskop Nikolaus oma eluajal jättis lastele kingikotte ukse taha jõuluööl, siis tema pühakuks kuulutamise järel nihkus see komme tema surmapäevale – nigulapäevale ehk 6. detsembrile. Piiskopimantlit kandva kingijagaja asemele tuli aga jõululaps ja kingijagamine nihkus jõuluööle. Jõulude uus tulemine koos uut tüüpi jõulutraditsioonidega saabus alles 18. sajandi Euroopas ja Põhja-Ameerikas. 19. sajandi jooksul kujunes välja lahke vanakese väliskuju: punane terava tipuga tuttmüts, valge täishabe, punasest

piiskopirüüst tuletatud mantel, millele on lisatud kuninglikud valgest karusnahast äärised, ja mõnel pool ka vitsakimp pahade laste hirmutamiseks. Sellegipoolest on Euroopa eri rahvastel olnud väga erinevad jõulukombed ja ka oma jõuluisikud. Ühtlustumine toimus ikkagi alles jõuluvana uue tulemisega angloameerikaliku globaliseerumise ajastul. Vanadel eestlastel täitis jõuluvana rolli jõulusokk. Veel siiani on osa eesti jõulukommetest ja -roogadest tihedalt seotud Euroopas erandlikult kaua kestnud ja alles 19. sajandil tähtsust kaotama hakanud mitte-kristlike minevikutraditsioonidega. Nõukogude ajal oli jõulude tähistamine põlu all, aga ideoloogid leidsid, et tühi koht tuleb täita, ja nii saigi kingijagajaks nõukogulik näärivana, kes kandis hoopiski sinist mantlit ja keda saatis neiu Lumehelbeke. Vanaisa Pakane külastas nõukogude rahvast vana-aastaõhtul, mõõdukalt enne õigeusu kiriku jõule 6. jaanuaril. Terve uus mütoloogia Nagu ikka mütoloogilistele panteonidele omane, on ka jõuluvanale aegamööda 54

FOT O: C A RL & A N N P URC EL L / C ORBI S

Jõuluvana kuvandi on loonud tarbimisjumal lisandunud nii kaaslasi kui kõikvõimalikke atribuute – paganlikud päkapikud, jõuluvana kodu kaugel põhjamaal, koguni põhjanabal, põhjapõdrarakend, isegi jõuluvana abikaasa. Jõuluvana sellise kuvandi põlistamisele andis tugeva panuse üleilmne tarbimisjumal oma 1930. aastate uuenduslike jõulureklaamidega. Kaasa aitasid ka toonased kunstnikud Haddon Sundblom ja Thomas Nast, kui nimetada kuulsamaid. Kaanoni lihvimisega on tegelenud lugematud raamatud, laulud ja eelkõige muidugi suure-eelarvelised jõulufilmid. Jõuluvanade kohalolek kaubanduskeskustes ulatub juba 124 aasta taha. Aastal 1890 algatas traditsiooni USA ärimees James Edgar, kes kehastus jõuluvanaks ja kutsus haldjaiks oma töötajad Massa55

chusettsi osariigis Brocktoni linnas asuvas kaubamajas. Esimese jõuluvanade kooli, samuti USA-s, asutas Charles W. Howard, kes oli enne seda aastaid mänginud kaubanduskeskustes ja rongkäikudes jõuluvana. See Midlandis Michigani osariigis asuv kool tegutseb siiani. Praeguseks on jõuluvanadele väljaõpet ja ametitunnistusi andvaid koole ja ka ülikoole kõikjal maailmas. Korraldatakse ka üleilmseid jõuluvanade kokkutulekuid ja võistlusi. Rootsi talimängudel kuulutati 2005. aasta maailmameistriks Jõhvi päevapiltnik Aare Rebban, 2012. aastal sai ta sel polaarjoone taga peetud kutsevõistlusel auväärse kolmanda koha. Pärnu lähedale Tõstamaale aga rajas Eestimaa jõuluvanade ühendus tol samal aastal Eesti jõuluvanade keskuse, kus saab korraldada

Majandusele hoopis kahjulik? Osa majandusteaduste ortodokse väidavad, et jõulumüük on majandusele ballastiks, mille suuruse määrab kingisoetaja makstud hinna ja kingisaaja poolt tavaoludes makstava hinna vahe ehk jõululik ülehinnastamine. USA-s olla see maht ligi 5 miljardit dollarit jõulude kohta. Kriitikud aga väidavad, et ballast on vaid mikroökonoomikamudeli puudulikkuse ilming. Teine teooria põhjendab jõulude kahjulikkust sellega, et pahatihti ebavajalike, samas aga kõrgete ülalpidamiskuludega (ja edasikinkimise lubamatuse tõttu koormaks olevate) kingituste tegemine kurnab nii majandust kui ka keskkonda.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

F OT OD: VI S I T RO VAN I E MI

Guru

Rovaniemi on piirkonna jaoks suurim tööandja FOT O: T I I T EFER T

nii lastelaagreid kui aasta läbi hoida silma peal jõuluvanade ja päkapikkude ning nende loomade tegemistel.

Postkontor Põhjapolaarjoonel asuvasse jõuluvana postkontorisse jõuab kirju kogu maailmast. Eestist tulnud kirjadele on seal oma eraldi lahter.

Kahed jõulud Kuigi enamik riike läks Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile ametlikult hiljemalt 20. sajandi alguses, on vana kalendri säilitanud vene, serbia, gruusia ja Jeruusalemma õigeusu kirikud. Nemad tähistavad Jeesuslapse sündi 6. jaanuaril. INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Kus on jõuluvana kodu? Üle ilma kõige tuntum ja külastatum jõuluvana kodu on Soomes Saamimaa keskuses, polaarjoone ligidal asuvas Rovaniemis, mida külastab igal talvel sadu tuhandeid jõuluturiste üle kogu maailma. Piirkonna jaoks on saanud Rovaniemist suur tööandja. Üleilmse jõulukaanoni sünnipiirkonna – Inglismaa ja Ameerika – turiste hämmastab võimalus jõuluvanaga silmast silma kohtuda ning ka katoliikliku taustaga turistidele on see uus kogemus, sest sealses kultuuris pole kingijagajal tavaks kohtuda oma retkede käigus inimestega. Samas on meile ja ka soomlastele selline kohtumine üsna harjumuspärane. Jõuluvanal on oma Rovaniemi kodus suur hammasratastega masinavärk, millega ta saab väidetavalt ajakulgu aeglustada ning jõuda seeläbi jõuluõhtul maailma kõikide laste juurde. Muide, see jõuluvana sõidab põhjapõdrarakendiga mööda lund ja mit-

te taeva all, nagu läänes kombeks. Ja kingid annab ta üle isiklikult, mitte ei sokuta neid korstna kaudu sisenedes salamisi kuuse alla. Ka kanadalased väidavad, et jõuluvana kodu olevat nende maal, nimelt põhjanabal. Seda seisukohta jagavad ka USA lapsed. Jõulutööstus on tõsine asi, 2008. aasta jõulude eel andis Kanada kodakondsusminister jõuluvanale Kanada kodakondsuse. Alaskal asuva linna North Pole’i asukad on ka loonud jõuluvana koduks nimetatava turistilõksu. Igal põhjala riigil on oma jõuluvanale kodu. Norrakatel asub see Drøbakis, taanlastel aga Gröönimaal Uummannagi lähistel. Rootsis on kuulsas suusamaratonide ja noavabrikute linnas Tomtelandi teemapark. Sinna saavad rootsi lapsed ka oma jõuluvanakirjad adresseerida. Soomes on Rovaniemi lähistel koguni kaks teemaparki: Joulupukin Pajakylä ja koopaisse rajatud Santa Park. Ja 2007. aasta jõulude ajal nimetas Kõrgõzstan, kus asuvad ka Kommunismi, Lenini, Jeltsini ja Putini mäetipud, ühe mäe Jõuluvana mäeks, et turismi edendada. 56

I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOT OD: S A N DER M A A S I N G

Kange mees & ratas PROFIRATTUR TANEL KANGERT LOODAB SPORTLASEKARJÄÄRI JÄTKATA VEEL MÕNED HEAD AASTAD, ENT PEAB ENDA SÕNUL OLEMA KOGU AEG VALMIS KA ELUKS PÄRAST SEDA. HETKEL NAUDIB KANGERT kahe hooaja vahelist puhkust kodumaal, mis saab otsa novembri lõpus, kui ta suundub Toskaanasse treenima. Uus hooaeg algab jaanuari lõpus või veebruari alguses.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Vahepeal rihm lõdvaks Eestist lahkudes ei satu ta siia tükk aega, isegi mitte jõulude ajal. „Eelmisel aastal ma lund üldse ei näinudki,” sõnab Kangert, kes viibib Eestist eemal kolmveerandi aastast. Tema teine kodu on Hispaanias Kataloonias Girona linnas. Tänavuse hooaja lõpetas Kangert septembri lõpus tavalisest pisut varem. Alguses hoidis ta paar nädalat veel sportlikku vormi, siis lasi ennast täiesti lõdvaks süües ja juues kõike, mida hing ihaldas ja mida hooaja keskel endale lubada ei saa. Loomulikult avaldab selline tegevus mõju ka organismile. Kangerti sõnul ei erine tippsportlane selles osas tavainime-

sest. „See on päris uskumatu, kui kiiresti kaob lihastest jõud ilma treenimata,” räägib rattur. Tema sõnul on igati normaalne, kui puhkuse ajal võetakse juurde mõned kilod. See on isegi hea, sest uueks hooajaks valmistumine algab mahutreeningutega. Kangerti sõnul on vormist väljas olles koguni hea uut tsüklit alustada, sest tunne, kuidas sa paremaks muutud, motiveerib. „Need ratturid, kes pole puhkuse ajal rasva kogunud, tervet hooaega vastu ei pea,” kinnitab Kangert. Mis saab edasi? Tippsportlasel tuleb pidevalt seada eesmärke ja nende nimel ka töötada. Kangertil on hetkel sõlmitud kaheks aastaks leping Astana klubiga. „Uuel hooajal on mul eesmärk avada taas võitude arve ning koguda seeläbi enesekindlust ja teadmist, et suudan,” sõnab Kangert. „Hetkel olen 27-aastane ja 58

Sport

loodan mitu head aastat edasi sõita.” Nagu iga sportlane mõtleb ka Kangert sellest, mis saab elust pärast sportlasekarjääri. Karjäär on tema sõnul lühike ja võib lõppeda igal hetkel. „Profileiba saab maitsta seitse-kaheksa aastat,” kirjeldab Kangert, kelle sõnul saavad noorelt väga häid lepinguid vaid tõelised talendid ja ka profileping ei tähenda kohe piimajõgesid ja pudrumägesid. „Me teenime jalgpalluritest kümme korda vähem,” lisab rattur, kes on kätt proovinud ka investorina. Hobiinvestor Kangert nimetab investeerimist lapsepõlvehobiks, millega võiks uuesti tegelema hakata. Tal on meeles, et kümmekond aastat tagasi LHV-s investeerimiskontot avades pidi ta selleks vanematelt loa võtma. Algkapitali – mõni tuhat krooni – teenis ta välja rattasõiduga, kas siis auhinnarahana või auhinnaks võidetud esemete müügiga.

„Tahaks öelda, et olen pikaajalise vaatega investor, aga tegelikult olen lihtsalt laisk,” lisab Kangert. Tema sõnul on tal portfellis mõned väga head dividendiaktsiad, mis tagavad 4–5% tootluse. „Olen rahul, sest ma pole ise üldse vaeva näinud. Minu elukvaliteet ei muutuks, kui ma sellest portfellist ilma jääks. See on lõbus hobi ja kui midagi tagasi tuleb, on tore,” räägib Kangert ja lisab, et elukutselist investorit temast kindlasti ei saa. See eeldab teadmisi ja oskuseid. Üks on siiski selge – uues elus tuleb ilmselt minna tagasi koolipinki. Samuti loodab Kangert, et on kogunud piisavalt vahendeid selleks, et hakata ettevõtjaks. Spordis saadud kogemused tulevad tema hinnangul äris kasuks, sest sportlased on suure töövõimega ja harjunud ka vahel kaotama. Praegu keskendub Kangert siiski täielikult rattasõidule, sest tippsport nõuab pühendumist ja kahte jumalat siin teenida ei saa.

LHV Pank toetab Eesti Jalgratturite Liitu LHV Pank ja Eesti Jalgratturite Liit sõlmisid koostöölepingu toetamaks Eesti maanteejalgrattakoondise ettevalmistust järgmise aasta Euroopa meistrivõistlusteks. Tartus toimuval maanteejalgrattasõidu EM-il selgitatakse parimad mees- ja naisjuuniorid individuaalses temposõidus ja grupisõidus. Kuna võistlused toimuvad järgmisel aastal Eestis, soovib LHV panustada Eesti jalgrattakoondise tegevusse, et meie ratturid saaksid heidelda medalite nimel võimalikult kindla seljatagusega. EM-i individuaalsed temposõidud viiakse läbi uutel teelõikudel, kuid grupisõidu ring on Eesti koondislastele juba tuttav Tartu GP võistlustrass.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Börsihai

Hai 2014

TÄNAVUSE BÖRSIHAI MÄNGU VÕITNUD ARTJOM FRAIMAN ON TULEMUSE ÜLE VÄGA ÕNNELIK, SEST VÕIT TULI TALLE ENDALEGI SUURE ÜLLATUSENA.

Võidu käekäik Artjom ostis 23. oktoobril 14 000 euro eest Direxion Daily Jr Gld Mnrs Bear 3X ETF (JDST) fondi, mis panustab Market Vectors Junior Gold Miners ETF (GDXJ) indeksi langusele kolmekordse võimendusega. FED-i kvantitatiivse lõdvendamise (QE) programmi lõpetamise ja kullahinna languse tõttu kukkus GDXJ umbes 24%. Tänu sellele tõusis positsioon 74%. 29. oktoobril avas Artjom veel väikese Direxion Daily Financial Bull 3X ETF (FAS) 4000-eurose positsiooni, mis tõusis 6,5%. See fond panustab kolmekordse võimendusega pangandussektori Russell 1000 Financial Services indeksi tõusule.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 4 /20 14

Miks otsustasid osaleda selleaastases Börsihai mängus? See on tore mäng! Sel aastal otsustasime kolleegidega mängust ühiselt osa võtta, et omavahel võistelda ja vaadata, kellel läheb kõige paremini. Üldiselt püüan igal aastal osaleda, kuid viimased paar aastat on jäänud vahele. Ma ei mäleta enam, kuidas mul on läinud varasemalt, kuid tean, et LHV-lt raamatut ma kingituseks ei saanud, seega viiekümne parima sekka ei mahtunud. Kui palju selline mäng ja edu selles inspireerib reaalse rahaga panustama? Mind see ei inspireeri. Olen loomult konservatiivne. Juhul kui ostan väärtpabereid, siis pigem dividendiaktsiaid ja pikaks perioodiks. Viimasel ajal eelistan kinnisvara ja pole väärtpaberiturul tükk aega tegutsenud. Kirjelda palun edu toonud strateegiat. See oli suhteliselt lihtne. Tahtsin avada positsiooni võimalikult suure võimendusega ja siduda selle kullaga. Minu fond panustas kullakaevandajate kehvale käekäigule ja kui föderaalreserv teatas, et kvantitatiivse lõdvendamise programm plaanitakse lõpetada, siis positsioon kasvas kahe viimase päevaga üle 74%. Lisaks oli mul portfellis üks pangandussektorile panustav võimendusega fond, mis kasvas üle 6%. Mida oleks sellest õppida investeerimisel? Minu kogemusest võib õppida seda, et

LHV Börsihai mängu saab võita ka väga väheste tehingutega. Selleks pole vaja olla igapäevane investor. Samas võib öelda, et võimendusega kauplemisel on omad ohud, kuid minu risk oli seda väärt ning positsioon kasvas üle 74%. Päris elus sellist tehingut ette võtta ja kogu portfelliraha ühele instrumendile panustada ei julgeks. Tuli võit üllatusena? Tegelikult oli see natuke üllatav küll. Võtsin riskantse positsiooni, mis oli kõigele lisaks veel võimendusega. Minu positsioon oli alguses kahjumis ning jõudsin mõelda, et võtsin liiga suure riski ja seekord ei lähegi hästi. Olin edetabelis umbes 1840. kohal ja suund oli pigem allapoole. Kuid teise nädala keskpaigaks olin juba 50. kohal ja päev enne võistluse lõppu juba 10. positsioonil. Vaatasin, et päris hea ja sellega see lõpebki – saan kingiks raamatu ja olen igati rahul. Kui laupäeval ärkasin, siis olid sõbrad juba jõudnud Facebooki kirjutada: „Hea töö!± Võib öelda, et esikoha toonud edu saabus kahekolme viimase päevaga. Olen selle üle väga õnnelik! Millega sa igapäevaselt tegeled ja raha teenid? Igapäevaselt töötan ettevõttes Elektrum Eesti ja müün elektrit äriklientidele. Lisaks sellele tunnen suurt huvi elektroonilise muusika vastu ja püüan ka ise muusikat produtseerida. 60

I NVE STE E RI – NR 4/2014

FOT OD: TA LLI N N A RES T ORA N I DE N Ä DA L

LHV toetab

Restoranid fookuses NOVEMBRI ESIMESEL NÄDALAL TOIMUS JUBA NELJANDAT KORDA TALLINNA RESTORANIDE NÄDAL, MIS ELAVDAS PEALINNA RESTORANIKULTUURI JA VÕIMALDAS HULGANISTI RESTORANIKÜLASTUSI.

TE KST : PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 4 /20 14

TÄNAVU OSALES ETTEVÕTMISEL 44 Tallinna paremat söögikohta ja külastajate arv ulatus üle 15 000 külastaja. Tallinna Restoranide Nädala korraldamist toetasid LHV Pank ja Tallinna linn. Ürituse projektijuhi Mairit Saluveeri sõnul toob Tallinna Restoranide Nädal fookusesse restoranikultuuri ja hõrgutavad road. „Tutvustame kodust väljaspool söömist kui kultuurielamust ja suhtlemisvõimalust, seda nii kohalikele elani-

kele kui ka turistidele,” teatas Saluveer. Seeläbi reklaamib üritus pealinna ja Eestit tervikuna kui elamuste- ja võimalusterohket sihtkohta. Tallinna Restoranide Nädal soovib olla novembrikuu tähtsaim sündmus Tallinnas. 2011. aastal osales ettevõtmises 25 restorani ja külastajate arv oli kokku ligi 7000. Populaarsus on kasvanud iga aastaga. Üle poole külalistest tunnistab, et selline üritus innustab neid rohkem väljas sööma. 62

Osalenud restoranid Al Bastione, Balalaika, Balthasar, Bocca, Bocca Pescheria, Bollywood, Bonaparte, Cha Dao, Chedi, Cru, Diip, D.O.M, Dominic, Fuente, Gianni, Gloria Veinikelder, Hermitage, Kadriorg, Kaerajaan, Kaks Kokka, Kolm Sibulat, Konrad, Kuninga, La Bottega, Leib Resto ja Aed, Lusikas, M. C. Grill, Mekk, Mix, Monaco, Moon, Neh, Neikid, Nipernaadi, NOA, Platz, Ribe, Rucola, Salt, Senso, Sfäär, Tchaikovsky, Umami, Ö.

Tänavu avaldasid mitu uut restorani soovi nädalal osaleda ja see laiendas veelgi võimalusi pakkuda suurepäraseid maitseelamusi. 1.–7. novembril esitletud toidud olid niipalju kui võimalik valmistatud kodumaisest toorainest ja põhinesid restoranide a’la carte menüüdel. Külalised, kes reserveerisid kohad läbi Tallinna Restoranide Nädala reserveerimis- ja piletimüügisüsteemi, said võimaluse proovida kahekäigulist fikseeritud menüüga lõunasööki väärtuses 10 eurot või kolmekäigulist fikseeritud menüüga õhtusööki väärtuses 20 eurot. 44 restorani pakkusid külastajatele einestamiseks üle 19 000 koha. Restoranide nädala meeskonnal on väga hea meel, et inimesed tunnevad suurt huvi toidukultuuri vastu. „See annab kinnituse, et restoranide nädal on 63

saanud osaks Tallinna ja Eesti toidumaastikust ning huvi sellise ürituse vastu kasvab jätkuvalt,” rõõmustas korraldaja. „Vaatamata sellele, et mõned restoranid müüdi välja juba esimeste päevadega, jätkus kohti paljudesse suurepärastesse restoranidesse kogu nädala vältel ja seda võimalust kasutati aktiivselt,” rääkis Saluveer. Üritus avati pidulikult 30. oktoobril Tallinna raekojas. Samas allkirjastasid Tallinna Restoranide Nädala korraldajad LHV Pangaga pikaajalise partnerlusprogrammi. LHV Au-kliendid pääsesid restoranikohti reserveerima eelisjärjekorras. Pärast 25. oktoobrit, kui reserveerimis- ja piletimüügisüsteem avati, oli huvi nii suur, et esimestel tundidel tehti süsteemis 70 päringut sekundis.

Pikaaegne koostöö Pidulikul avamisel 30. oktoobril olid kohal toetajad ja MTÜ Tallinna Restoranide Nädal juhatus. Allkirjad sai koostöölepe LHV Pangaga.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

F O T O : SH UT T E RST O C K

Pension

Pensionivara FONDIJUHINA OLEN MA ALATI LÄHTUNUD SELLEST, ET MUL ON HOOLSUSKOHUSTUS SÄILITADA KLIENTIDE RAHA JA INVESTEERIDA AINULT SIIS, KUI MA USUN, ET TÕENÄOLINE KASUM ON SUUREM KUI TÕENÄOLINE KAOTUS. LHV PENSIONIFONDIDE investeerimisstrateegia on 13 aasta jooksul käinud ajaga kaasas, aga investeerimispõhimõtted on püsinud samad.

TE KST : ANDRE S VI ISEMANN

LHV pensionifondide juht INVE ST EERI – NR 4 /20 14

On aegu erinevaid Nagu majanduses on paremaid ja halvemaid aegu, on ka investeerimiseks sobivamaid ja vähem sobivaid aegu. Kuna väärtpaberid on seotud reaalsete ettevõtete ja varadega ning annavad õiguse nende varade poolt pakutavatele tulevastele rahavoogudele, siis peaksid väärtpaberite hinnad olema – vähemalt teoorias – seotud reaalmajanduses toimuvaga. See side ei ole siiski päris mehhaaniline ja pole mingi ime, kui reaalmajandus ja finantsturud liiguvad lühiajaliselt eri suundades. Väärtpaberite hinnad võtavad arvesse tulevikuootusi ja vaatavad ettepoole. Makromajandusindikaatorid, millega mõõdetakse reaalmajanduse olukorda, on enamasti aga tagasivaatavad ja annavad hinnangu möödunud perioodile. Kui makronäitajad pikema ajaperioodi jooksul

halvenevad ja aktsiaturud samal ajal tõusevad, siis peaks see tegema iga investeerija ettevaatlikuks, kuna väärtpaberite hinnad on ikkagi ainult reaalmajanduse tuletis, mitte vastupidi. Koer liputab ju saba, mitte saba koera. Raske aeg 2008. aasta finantskriisi ajal läksid väärtpaberiturud kõikjal maailmas vabalangusesse. Raskustesse sattunud pangad keerasid laenukraanid kinni, samuti tahtsid võlakirjainvestorid pigem oma raha tagasi saada, kui uusi projekte finantseerida. Riskipreemiad tõusid taevasse. Tänu arenenud riikide keskpankade otsustavale tegevusele pandi paanikale piir – keskpangad teatasid, et asuvad ise väärtpabereid kokku ostma, lubades seejuures, et teevad seda pikema aja jooksul ja ettemääratud (suures) mahus. Sellises olukorras oli suhteliselt lihtne raha teenida: mida varem ja mida rohkem ostsid, seda rohkem teenisid. Lisaks pakkusid keskpangad neile, kes 64

olid valmis spekuleerima ja täiendavat riski võtma, ka odavat laenu, et riskialtimad saaksid oma panuseid veelgi suurendada. Pangad, kes olid halbade laenude tõttu kaotanud suure osa oma kapitalist, teenisid väärtpaberiturgudel sedasi oma varasemad kaotused tagasi. Keskpankurid soovisid uskuda, et kui pankadel on jälle kapitali, siis hakkavad pangad taas laenu andma, ja kui eraisikute kinnisvarainvesteeringud ja aktsiaportfellid on endise väärtuse saavutanud, siis kasvab ka nõudlus kaupade ja teenuste järele ning majandus saab uue hingamise. Toetuse negatiivne kõrvalmõju Väärtpaberi- ja kinnisvarahinnad tõusid, pankade kapital sai taastatud, kuid reaalmajanduse ja keskmise inimeseni keskpankade abi ei jõudnud. Selle asemel et investeerida tulevaste tulude kasvu, kärpisid ettevõtted hoopis kulusid, vallandades töötajaid ja lõpetades investeeringud tootearendusse. Finantskriisi haripunktist on möödunud kuus aastat, kuid vaatamata keskpankade pingutustele ei ole globaalne majandus taastunud. Suurriikide tänavused üsna viletsad majanduskasvunumbrid on saavutatud tänu keskpankade ebatraditsioonilistele „toetusprogrammidele”. Kasutan siinkohal jutumärke, kuna kaldun arvama, et sedavõrd pikaajaline toetus on mõjunud majandusele tegelikult pärssivalt. Ka finantsturud ei toimi enam nii, nagu peaksid. Nn loomulikud (loomalikud) instinktid (hirm ja ahnus) on tuhmu65

nud. Turud on „kodustatud” ega saa ilma keskpanga näpunäideteta hakkama. Kui keskpangad lisavad raha, siis väärtpaberite hinnad tõusevad. Kui keskpangad keeravad kraani kinni, siis turud kukuvad. Viimase majanduskriisi põhjustas enneolematus mastaabis võlgu elamine. Pikemas ajaperioodis ei saa aga rohkem tarbida, kui teenitakse. Kui liita kokku eraisikute, ettevõtete ja valitsuste võlad, siis on enamike riikide võlakoormus täna suurem kui kunagi varem. Ja seda, et tulud tulevikus kasvaksid, ei ole kuskilt näha. Arenenud riikide olematu majanduskasv on ennekõike tulnud ikkagi kasvava võlakoorma toel.

Majanduskasv Euroopa Liidu majandus kasvab 2014. aastal umbes 0,9%, seejuures Itaalia majandus kahaneb 0,5%. Prantsusmaa ja Saksamaa majandused kasvavad vastavalt 0,5% ja 1,5%. Jaapani majanduskasv on vaatamata (või hoopis tänu) nn abenoomikale aeglustumas 1,1 protsendini. Ainult USA majandus näitab mõningaid elavnemismärke, kasvades käesoleval aastal prognooside kohaselt veidi üle 2%.

Laenuraha võib olla nii halb kui hea Minu eesmärk ei ole laenuraha demoniseerimine. Innovatsiooni ja arengu finantseerimine laenuga on igati õigustatud. Kui aga laenuraha läheb juba olemasolevate varade hindade ülespumpamiseks, siis on ühiskonnad probleemi ees. Uue ettevõtte alustamine on kulukam ja noortele oma esimese kodu soetamine kallim. Käesoleval ajal tehakse minimaalselt uusi tootlikke investeeringuid, ettevõtted võtavad laenurahaga pigem üle teisi ettevõtteid ja ostavad kokku oma aktsiaid, et näidata paremaid majandustulemusi. Viimane majanduskriis „õpetas” ka seda, et kõige suuremad võlglased (kõige hulljulgemad riskijad) päästetakse ära, kuna nende pankrot läheks ühiskonnale veelgi kallimaks. Sügisel turule tulnud iPhone 6 ja uskuI NVE STE E RI – NR 4/2014

Pension Ettevõtete konkurentsivõime Olukorras, kus intressimäärad on nulli lähedal, suudavad ka kehvad ettevõtted oma suure laenukoormuse pealt intressi maksta. Pangad laenavad vajadusel juurde ja teevad näo, et kõik on korras, kuna vastasel juhul peaksid nad kogu laenu korstnasse kirjutama. Tänu sellistele zombi’dele on uutel ettevõtjatel raske turule tulla, tootlikud investeeringud jäävad tegemata ja areng seiskub. Innovatsiooni miraaž Innovatsiooniga seletatav globaalse majanduskasvu komponent on alates 2005. aastast olnud pidevas languses ja arenenud tööstusriikide (multifaktor-)tootlikkus on langenud juba 1970. aastatest saadik.

matutelt hinnatasemetelt tehtud investeeringud sotsiaalmeediaettevõtetesse võivad tekitada illusiooni uuest innovatsioonilainest. Tegelikult on viimase 30 aasta majanduskasvu toitnud hoopiski nn finantsinnovatsioon, mis pole midagi muud kui järjest suuremas mahus ja kiiremas tempos võlgu elamine. Ühe mehe võlg on teise mehe vara. Kui aga summad lähevad väga suureks ja võlgnik pole laenu tootlikult investeerinud, võib selguda, et mõlemad osapooled on varatud. LHV pensionifondide strateegia Suur osa LHV aktsiariskiga pensionifondide portfellidest on lühiajalistes deposiitides ja pangahoiustel. Viimase aasta jooksul olen müünud rahvusvaheliste ettevõtete aktsiaid, kuna usun, et võita on vähem, kui kaotada. Rahvusvaheline kaubavahetus on häiritud ja majanduskasv aeglustub kõikjal maailmas. Ilma majanduskasvuta pole näha tulevasi kassavoogusid, mis õigustaksid tänaseid aktsiahindasid, olgu keskpankade poliitika nii soosiv kui tahes. Ma usun, et ühel hetkel ärkavad turgude loomalikud instinktid, kuid mitte selliselt, nagu keskpangad sooviksid. Kui kõik tormavad korraga väljapääsu poole, siis võib olla juba hilja. Olen eelnevatel aastatel aktsiaturgudelt oma investoritele kasumid juba koju toonud. Nüüd on aeg otsida uusi võimalusi ja ma ei kahtle, et aja jooksul neid ka leian. Lühiajalised deposiidid pakuvad küll olematut tootlust, kuid vähemalt ei kaota seal raha. Võlakirjafondides (S ja XS) olen ma valinud järjest pikemaid valitsuse võlakirju ning alanevate intressimäärade keskkonnas on see ennast ära tasunud. Võlakirjade hinnad on tõusnud ja LHV on olnud võlakirjafondide tootluste poolest esirinnas nii sel kui varasematel aastatel. Ka kõrgema riskitasemega pensionifondides (M, L ja XL) olen valinud järjest pikema tähtaja ja madalama riskiga võlakirju, mis peaksid pakkuma pensionikogujate varale kaitset turuvapustuste eest. Ma usun, et keskpankade tegevuse ja

reaalmajanduse olematu kasvu tõttu püsivad intressimäärad veel pikemat aega väga madalal tasemel. Sellises olukorras otsin investeeringuid, mis tagaksid võimalikult stabiilse kassavoo ning säilitaksid oma väärtuse ka keerulisemas majandussituatsioonis. Ma olen järjest enam uurinud võimalusi investeerida metsa ja metsamaasse, mis pakub klientide pensionivarale küll madalat, aga stabiilset tootlust loodusliku juurdekasvu näol, seda ka keerulises majanduskeskkonnas. Samuti meeldib mulle renti tootev ärikinnisvara Balti riikides, kus ilma võimendamata renditootlus küündib endiselt üle 7%. Meie turu väiksusest ja mõneti ka geopoliitilistest riskidest tulenevalt ei pea neil turgudel konkureerima välisfondide kuuma rahaga, mistõttu hinnad on ja tõenäoliselt jäävadki mõistlikule tasemele. Kinnisvarasse investeerides ma ei arvesta hinnatõusuga. Investeerime Eestisse Balti turgude hinnatase on mõistlik ja võimendus madal. Kui meie väliskaubanduspartnerite majandus taastub, läheb ka meil hästi, kui aga käivitub negatiivne stsenaarium, siis on Balti riigid tänu alanenud laenukoormusele ja eurotsooniga liitumisele täna palju tugevamad kui 2008. aastal. Tootlus ja risk on omavahel seotud. Käesoleval aastal on LHV fondide tootlus olnud väga stabiilne tänu madalale riskitasemele. Aktsiariskiga pensionifondid juhtisid tootluse edetabeleid aasta esimestel kuudel, kui turud kukkusid. Aasta keskpaigaks lasime konkurendid veidi eest ära, kuid oktoobrikuu keskpaigas, kui turud pöördusid taas langusesse, kahanes vahe olematuks. Tootlus ehk see, kui palju vara aja jooksul kasvab, on investeerimise puhul kõige tähtsam näitaja. Samas on mõned ajad investeerimiseks paremad kui teised. Ma usun, et parim viis saavutada kõrget pikaajalist tootlust on vältida suuremaid kaotusi. Käesoleval ajal mõtlen ma eelkõige selle peale, kuidas kaitsta investorite vara. 66

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Nõuanne

Auto SÕIDUAUTODE KASUTAMISEGA TEKIVAD MITMED MAKSUSTAMISEGA SEOTUD PROBLEEMID. NÄITEKS VÕIB SÕIDUAUTO OLLA TÖÖANDJA VALDUSES JA SELLEGA TEHAKSE NII TÖÖ- KUI ERASÕITE. TÖÖANDJA VALDUSES OLEVA SÕIDUAUTO KASUTAMINE ERASÕITUDEKS, VÕIB TEKITADA ERISOODUSTUSE JA SELLEGA SEOTUD MAKSUD.

TEKST: TÕNIS JAKOB

OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant INVE ST EERI – NR 4 /20 14

SÕIDUAUTO VÕIB OLLA ka töötaja valduses, kes teeb sellega töösõite ja saab sõiduautohüvitist. Sõiduautohüvitise maksuvabad piirmäärad muutusid 2014. aastal. Oluliselt muudeti ka hüvitise maksmiseks vajalikku dokumenteerimist. Alates 1. septembrist 2014 muutus töötaja valduses oleva sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise (ehk sõiduautohüvitise) kord ning praegu näeb tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 punkt 2 ette, et tulumaksuga ei maksustata ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel, kusjuures ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,3 eurot kilo-

meetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seega saab alates 1. septembrist 2014 sõiduautohüvitist maksuvabalt maksta ainult sõiduarvestuse alusel, kusjuures maksuvaba hüvitise summa on kuni 335 eurot kuus ühe sõiduauto kohta varasema 256 euro asemel. Kui varem võis töötajale maksta sõiduautohüvitist ilma sõiduarvestust pidamata kuni 64 eurot kalendrikuus, siis praegu võib samuti maksta hüvitist näiteks 64 eurot kuus, kuid ainult sõiduarvestuse alusel. Kui sõiduautohüvitist makstakse töösõitude kohta arvestuse pidamisel rohkem kui 335 eurot kuus sõiduauto kohta, siis seda ületav osa loetakse erisoodustuseks ning maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Sõiduautohüvitise maksmiseks tuleb 68

tööandjal teha kirjalik korraldus, mis sisaldab järgmist: 1) hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi; 2) hüvitise suurus; 3) sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse. Sõiduautohüvitise maksmise otsusele lisatakse sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole muutunud. Kui töötaja või juhatuse liige teeb oma autoga mitme äriühingu jaoks töösõite, siis tulumaksuseadus ei keela maksta igal äriühingul igakuiselt maksuvaba sõiduautohüvitist vastava sõiduarvestuse alusel maksuvaba piirmäära ehk 335 euro piires. Kuivõrd hüvitist ei saa maksta rohkem kui 0,3 eurot töösõidukilomeetri eest, siis 335 euro suurune hüvitis eeldab 1117 kilomeetrit töösõite kuus. Äärmiselt oluline on korrektselt vormistada sõiduarvestus. Rahandusministri määrusega nr 164 (14.07.2006) kinnitatud kord näeb ette, et sõiduauto kasutamise üle peetavas arvestuses näidatakse: 1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi; 2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed; 3) sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral; 4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral. Töösõitude arvestus peaks seega täpselt näitama, millisel kuupäeval, kuhu, kelle juurde ja millise tööülesandega sõideti. Erasõite sõiduarvestuses ei näidata. Kui sõiduarvestus on liiga üldsõnaline, siis tuleb kontrollijatele esitada muid tõendeid konkreetse töösõidu tõendamiseks. Vastasel korral on oht, et sõiduarvestust ei võeta üldse aluseks. 69

I NVE STE E RI – NR 4/2014

LHV Panga uudised

Sügisel sügavsiniselt

Muuda asjaajamine internetis 10 minutiga 10 korda mugavamaks.

Võta endale Mobiil-ID.

UUE RIIETUSE AUTOR on noor moekunstnik Julia Läheb, kellele see oli juba teine kord teenindajaid riietada. Kuna suvi ja sügis-talv on väga erinevad aastaajad, on ka disaineri lahendus varasemast eriilmelisem. Lõigete, värvi ja kanga valikul tegi disainer tihedat koostööd klienditeenindajate endiga. Seekordne sinine toon on klienditeenindajate seljas midagi uut ja lõpptulemus toob loodetavasti sära silma ka klientidele. Lõiked on elegantsed, mugavad ja hästi kantavad. Kleidid ja seelikud on hooajale sobivalt villasegusest kangast ja pluusid siidist. Meessoost teenindajad kannavad tumesinist Zara ülikonda, heledat särki ja tumedat lipsu.

PIN1, PIN2 alati Sinu taskus

Mobiil-ID teeb elu lihtsamaks Mobiil-ID on lihtne ja mugav võimalus nii LHV internetipanga kui ka mobiilipanga kasutamiseks. Kui te ei ole Mobiil-ID-d veel proovinud, siis soovitame seda kindlasti teha. Mobiil-ID on riiklikult tunnustatud digitaalne isikutunnistus ja turvaline viis enda tuvastamiseks ja digiallkirja andmiseks. See töötab nii arvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis kui ka kõnetelefonis. Mobiil-ID-ga tehakse umbes 1,8 miljonit toimingut kuus, millest 75% on pangatoimingud. Küsi meilt, kuidas Mobiil-ID tööle panna. Või vaata: mobiil.id.ee

Osalused ja aktsiad hõlpsasti üle Jalkakaardiga koguti 5400 eurot jalgpalli toetuseks Jalgpallikaardi aktiivsed omanikud on kaardiga makstes kogunud sel aastal Eesti jalgpalli toetuseks kokku rohkem kui 5400 eurot. LHV maksis toetussumma jalgpalliklubidele välja novembris. Kõige suurema toetuse kogusid: • Eesti Jalgpalli Liit • JK Tallinna Kalev • Tartu Jalgpallikool • Tammeka • Nõmme Kalju FC • FC Kuressaare Jalgpallikaardiga makstes toetate alati oma lemmikklubi, sest LHV kannab iga tehingu kohta klubi toetuseks 10 senti. INVE ST EERI – NR 4 /20 14

NOVEMBRI LÕPUNI kestval kampaaniaperioodil hüvitab LHV Pank väärtpaberite ületoomiskulud 100 euro ulatuses. LHV kutsub kõiki, kes omavad osalusi ettevõtetes, aktsiaid või muid väärtpabereid, neid üle tooma. LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul peetakse osaluse või aktsiate ületoomist sageli keeruliseks protsessiks ja seepärast soovib pank selle kliendile võimalikult lihtsaks muuta. „Teeme asjaajamise kliendi jaoks mugavaks ja hüvitame kampaaniaperioodil osaühingu osade, aktsiate, võlakirjade, fondiosakute ja III pensionisamba osakute ületoomiskulud 100 euro ulatuses,” tutvustas Vallikivi. LHV Pangas on Balti väärtpaberite

hoidmine tasuta ja see on paljudele investoritele oluline, sest ka väikesed tasud võivad väärtpaberitelt teenitud kasumi märkamatult ära süüa. Tehingutasud on soodsad, et ükski tehing ei jääks teenustasude tõttu tegemata. LHV pakub põhjalikku aktsiate analüüsi ja otsib pidevalt uusi võimalusi raha paigutamiseks Balti ja muudele turgudele. Häid leide oleme valmis jagama ka oma klientidega. Pakkumine kehtib kuni 30. novembrini 2014. Tutvu aadressil lhv.ee/balti või konsulteeri asjatundjaga. 70

Coinbase laienes Euroopasse SEPTEMBRIS laiendas oma teenused Euroopasse üks suuremaid bitcoin’ivahendajaid Coinbase, valides euromaksete arveldusteenuste pakkujaks LHV Panga. Coinbase on USA makseasutus, mille kaudu kaupmehed saavad vastu võtta bitcoin’e ning need tehingu toimumise hetkekursiga eurodes oma tavalisele pangakontole saata. Nii era- kui ärikliendid saavad Coinbase’i kaudu bitcoin’i digitaalseid valuutasid osta, müüa ja hoida. LHV Panga koostöö Coinbase’iga tähendab, et ettevõtte euromaksed Euroopas liiguvad panga arvel-

dusteenust kasutades. Lühidalt öeldes – LHV pakub Coinbase’ile pangateenuseid. LHV Panga jaepanganduse juhi Andres Kitteri sõnul on Coinbase’i puhul tegemist väga tugeva ja läbipaistva partneriga, kes aitab maandada mitmeid krüptorahaga seotud riske. „Tänu Coinbase’i laienemisele Euroopasse, milles on oma osa ka LHV-l, saavad Euroopa kaupmehed nüüd bitcoin’idega lihtsamalt arveldada,” selgitas Kitter. Esimese lainena laienesid ettevõtte teenused 13 Euroopa riiki. Tänaseks on riike veelgi lisandunud, teiste hulgas ka Eesti.

Seminaridel õpetati investeerimist Investeerimiskooli sügishooaja seminaridele pani end kirja kokku üle 1800 huvilise ja nii mitmelgi juhul läks LHV seminarisaalis kitsaks. Kõige rohkem 71

ehk üle 300 investeerimishuvilise kuulas seminari „Investeerimise ABC”. Kevadhooajal pakub Investeerimiskool õpetust juba edasijõudnud investoritele.

Kõige selgem tarbetekst LHV Pank pälvis tänavu tarbeteksti kategoorias selge sõnumi auhinna. Võidu tõi eraisikute kliendija internetipangaleping, mille puhul tõsteti esile kasutajasõbralikkust ning suure hulga informatsiooni selget ja kokkuvõtlikku esitamist. Selge sõnumi auhinna žürii märkis ära ka LHV kodulehe. Selge sõnumi auhinnaga tunnustatakse organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt.

Uus jõulumuusikal Detsembri alguses etendub Tallinnas LHV Panga toetusel muinasjutt-muusikal „Koerhaldjas Mia”. Muusikal toob lavale Getter Jaani, Kaire Vilgatsi, Emil Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra ning Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateatri lapsed. Tegemist on südamliku ja seiklusrikka jõulujutuga koerhaldjas Miast, kes elab Jõulumemme ja Jõulutaadiga paksus metsas väikeses majas ning läheb otsima maailma parimat kingitust. Etendused toimuvad 2. ja 3. detsembril Tallinnas Nordea Kontserdimajas ning 5. detsembril Tartus Vanemuise teatri väikeses majas. I NVE STE E RI – NR 4/2014

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Lugemise suurim võlu on see, kui raamat ei peleta mitte ainult igavust, vaid laiendab meie maailmavaadet ja aitab meil inimesena kasvada. LHV raamatukogu riiulitelt leiate uusi teoseid, mis annavad võimaluse panna kõrva taha ühtteist huvitavat ja harivat oma ala parimatelt. LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

HARDO PAJULA

JAAK ROOSAARE

PETER THIEL

Majanduslik inimene ja poliitiline loom 2014

Rikkaks saamise õpik 2014

Zero to One: Notes on Startups, or How to Build the Future 2014

Tuntud eesti ökonomisti esimene raamat asetab läänemaailma tänase krediidikriisi laiemasse ajaloolisesse ja teoreetilisse konteksti, tuues näiteid Rooma impeeriumist ja karolingidest kuni Nõukogude Liiduni. Pajula näitab raamatus, kuidas tänased institutsioonid ja majandusnähtused on alguse saanud ja arenenud ning kuidas „majanduslik inimene” ja „poliitiline loom” elavad alalises pinges tegutsevas inimeses ehk „homo agensis”. Hardo Pajula on õppinud majandusteadust Cambridge’i ülikoolis ja töötanud ökonomistina nüüd juba üle 15 aasta. Varasemalt on ta tõlkinud eesti keelde kaks raamatut: Friedrich Hayeki „Tee orjusesse” ja Ronald Coase’i „Firma, turg ja õigus”. Oma suurimaks saavutuseks peab Pajula seda, et on „enam-vähem terve mõistusega pääsenud Eesti kõrgharidustööstuse lõugade vahelt”.

Tegemist on käsiraamatu täiendatud trükiga, mis mõeldud kõigile, kes tahavad investeerida ja rikkaks saada. Roosaar lähtub rahaasjade olulisusest iga inimese elus ning seetõttu peab ta õigeks nendega teadlikku tegelemist. Raamat annab praktilise õpetuse, kuidas planeerida oma vara ning kuidas investeerida ja luua endale passiivne sissetulek. Täiendatud trükk on varasemast mahukam, sisaldades rohkem infot rahaasjade korraldamise, laenamise reeglite ja kinnisvara kohta. Uute näidetega vürtsitatud jutustavas vormis uudistrükk toetub reaalsetele näidetele Eesti majandusest. Endiselt annab finantskirjaoskuse õpik vastuse küsimusele, kuidas raha enda eest tööle panna. Muu hulgas selgitatakse, kuidas investorina kasutada dividendiaktsiaid, laene, kinnisvara, väärismetalle, metsa või põllumaad. Kuigi õpik on mõeldud algajale, annab see igaühe mõttele suuna ja ka tööriistad eesmärkide saavutamiseks.

Autori nimi on tuntud nii ettevõtlus- kui ka investeerimismaastikul. Olles asutanud 1998. aastal PayPali ja seda juhtinud ning lüües investorina kaasa mitmetes teistes tehnoloogiaettevõtetes, sealhulgas Facebookis, LinkedInis ja Yelpis, annab Thiel oma kogemuse põhjal edasi teadmisi, kuidas leida sobiv idee ning vahendid ja meeskond selle realiseerimiseks, et edukalt ärimaailma murda.

TE KST : ERKO REBANE

INVE ST EERI – NR 4 /20 14

TIM OT HY F. GEIT HNER Stress Test: Reflections on Financial Crises 2014 Endine New Yorgi föderaalreservi president ja hilisem USA rahandusminister Timothy F. Geithner avab lugejale 2008. aasta finantskriisi telgitagused, selgitades, kuivõrd lähedale jõuti majanduse täieliku kokkukukkumiseni ning miks otsustas valitsus astuda samme, mida paljud on tugeva kriitikaga kostitanud.

J O HN C. BO G L E

CU L L E N R O C H E

The Little Book of Common Sense Investing: The Only Way to Guarantee Your Fair Share of Stock Market Returns 2007

Pragmatic Capitalism: What Every Investor Needs to Know About Money and Finance 2014

Vanguard Groupi asutajana kuulub autor John Bogle varahaldusmaailma titaanide sekka. Ta on tuntud kui passiivselt juhitud investeerimisstrateegia suur pooldaja. Raamat on eelkõige mõeldud neile, kes soovivad end kurssi viia sellega, mis eristab aktiivset fondi indeksfondist ning miks on viimaste populaarsus möödunud kahekümne aasta jooksul nõnda plahvatuslikult kasvanud. Investeerimisel tuleb kasutada oma pead ja lähtuda ratsionaalsetest argumentidest. Kõige otsesem viis, kuidas olla edukas, peitub hajutatud aktsiaportfellis, millesse investeeritakse pikaajaliselt. Edukas investeerimine ei ole kerge, kuid valem selleks on autori arvates küllaltki lihtne.

Makromajanduslike arengute mõju investeeringutele on täna tugevam kui kunagi varem, ja selleks, et olla tänases rahandusmaailmas edukas, tuleb makrotrende tunda üha põhjalikumalt. Muudatused rahvastikus ja rahvusvahelistes suhetes, arenevate turgude kasv ja muud trendid mõjutavad vähemal või suuremal määral ka iga investori portfelli. „Pragmaatilise kapitalismi” pealkirja kandev teos selgitab, kuidas globaalne majandussüsteem toimib ja kuidas investeerimisstrateegiaid paremini tööle panna. Miks tuleks investeerimisel vältida emotsioone ja tegeleda vaid sellega, millest investor tegelikult aru saab? Autori teadmised globaalsest portfellihaldusest, riskijuhtimisest, käitumuslikust rahandusest ja rahandusteooriast annavad hea lähtekoha teema arendamiseks. Lugeja leiab hea teejuhi, mis aitab läbi murda mürast ja annab keerulise sõnumi arusaadavalt edasi. Raamat paljastab turumüüte ja annab lugejale uusi ideid, millest investeerimisel lähtuda.

ERIC SCHMIDT & JONATHAN ROSENBERG How Google Works 2014 Arvuti- ja telefonikasutajatena puutume me kõik rohkemal või vähemal määral kokku Google’i erinevate toodetega. Ettevõtte endine tegevjuht Eric Schmidt ja kunagine tootejuht Jonathan Rosenberg ei paku raamatus vastust tehnilistele küsimustele, näiteks kuidas töötab nende otsingumootor, vaid räägivad sellest, kuidas nad aitasid luua firma omalaadset juhtimiskultuuri, mis pani aluse Google’i edasiviivale töökeskkonnale ja kasvatas väikese garaažiettevõtte tänaseks 55 000 töötajaga megafirmaks. Üha kiireneva infovahetuse ajastul on eduka äri aluseks oskus meelitada ligi nupukaid ja loomingulisi inimesi ja nende oskused enda jaoks tööle panna. Raamat selgitabki, kuidas seda teha parimal viisil.

E D C AT M UL L Creativity, Inc.: Overcoming the Unseen Forces That Stand in the Way of True Inspiration 2014 Juba noorena unistas Ed Catmull maailma esimese arvutianimatsiooni loomisest. Programmeerimisõpingud ülikoolis ja koostöö Georg Lucasega juhtisid ta lõpuks Pixari asutamiseni. Seda tegi ta koos Steve Jobsi ja John Lasseteriga. Tänu „Toy Storyle” ja paljudele teistele tuntud lugudele muutis Pixar jäädavalt arvutianimatsioonitööstust. Selle kogemuse abil õpetabki autor lugejat rajama töökultuuri, mis eemaldab piirid loovuselt ja innovatsioonilt.

I NVE STE E RI – NR 4/2014

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositme välja investeerimisalase raamatu. Eelmise ristsõna õige vastus oli: “Ostke oma ettevõte välja”. Võitjaks osutusid Karl Kivimaa, Risto Uustal ja Leila Tähnas. Palju õnne! INVE ST EERI – NR 4 /20 14