I 2011 by LHV Pank

LHV PANGA A AJAKIRI NR 1/2011

Kohtuvad rahvusballett ja jalgpall LHV Pank toetab tublisid vutimehi ja baleriine I N V E ST O R I AB C : T EAB EAL L I K AD PER SO O N : INDREK LAUL ETTEVÕTE: WEBMEDIA G UR U: ROMAN ABRAMOVITŠ

Juhtkiri

Sisukord TEKST: ERKI KILU

LHV Panga juhatuse esimees

INTERVJUU: HELDUR MEERITS Heldur Meerits on Eesti arenguga rahul.

INVESTORI ABC Kuidas leida õigeteks otsusteks infot?

AJALUGU Rahatähed enne Eesti krooni.

PERSOON: INDREK LAUL Estonia klaveri teekond Ameerika turule.

ETTEVÕTE: WEBMEDIA Kuidas tagada edasine kasv?

INTERVJUU: RAUL TOOMSALU Mees, kes rajab suurt põllumajanduskontserni.

GURU: ROMAN ABRAMOVITŠ Ellujäänud Vene oligarh.

ANALÜÜS Hinnatõus toetab majanduskasvu.

JURISTI NÕUANNE Hoiuste hüvitamise piirmäär tõusis.

ETTEVÕTE: BAYER AG Saksa keemiakontsern supleb rahas.

PENSIONID Aasta on alanud edukalt.

LHV TOETAB Kohtuvad rahvusballett ja jalgpall.

ARVAMUS Raha mõjust valimistel.

LHV UUDISED Otsekorraldused ja uued videoülevaated. Balti turul liidripositsioonile.

RAAMATUD Kaheksa uut teost raamatukogus.

RISTSÕNA Lahenda ja võida seminaripääsmeid!

Eksport TEEB RÕÕMU, ET Eesti eksport ületab juba kriisieelset taset. Kui kriisi poleks olnud, oleksime ilmselt veelgi kaugemale jõudnud. See, et Eesti ettevõtted suudavad olla oma teenustega teistes riikides kättesaadavad, on mitme aasta töö tulemus. Järgnevatel lehekülgedel kinnitavad nii Indrek Laul, Raul Toomsalu kui ka Heldur Meerits, et välisturgudel edukaks saamise taga on pikaajaline töö. Töötamine koos inimestega, kes räägivad teist keelt ning kellel on teistsugune ajalooline ja kultuuritaust, avardab ka meie maailmapilti ja arusaamist teistest turgudest. Edu sõltub sellest, kui hästi turgu ja selle eripärasid tuntakse ning kuidas seal enda roll leitakse. Ka LHV on aastaid tegutsenud Lätis ja Leedus, kuid peamiselt on see olnud seotud väärtpaberite vahendamisega. Kriis ja Eesti üleminek eurole on toonud taas esile kolme Balti riigi erinevused ning iga riigi jaoks on meil erinev strateegia. Soomes ostetud väikelaenuportfell on aga pakkunud meie panga jaoks märksa huvitavamat arengut. Tänu lähiaastatel ees ootavale euroarvelduste standardimisele on muutunud pangandusteenuste pakkumine Soomes tunduvalt realistlikumaks. Selleks, et olla õigeks ajaks nii tehnilise poole pealt kui ka organisatsiooniliselt valmis, registreerisime ja avasimegi märtsi alguses LHV Panga Soome filiaali.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Andres Kask 3

Toimetamine ja kujundus: OÜ Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Trükk: Printall Trükiarv: 50 000

Reklaam: LHV/Nordicom Ajakiri on trükitud FSC-sertifikaadiga keskkonnasõbralikule paberile. Investeerimisalaseid kaastöid ootame aadressil investeeri@lhv.ee. Tellimise ja reklaamiga seotud küsimused: lhv@lhv.ee või 6 800 400. INVESTEERI – NR 1/2011

FOTOD: ÄRIPÄ EV

INVE STEERI – NR 1/2011

Intervjuu

Investor EESTI ÜKS TUNTUMAID INVESTOREID, HANSAPANGA ÜKS ASUTAJA HELDUR MEERITS ON OMA KONTORI RAJANUD KÕRGUSTESSE, BÜROOHOONE 27. KORRUSELE, KUST TERVE TALLINN ON JUSTKUI PEOPESAL. VAADE ON TORE, AGA KAHJUKS NÄEB SIIT KA SEDA, KUI VÄIKE LINN SEE TEGELIKULT ON, ÜTLEB MEERITS. Olete Hansapanga üks asutaja. Kas peate selle järglast Swedbanki üheks peamiseks majanduskriisi põhjustajaks Eestis? Väga hõlpsalt saaks vastata nii jah kui ka ei. Kõik, kes tunnevad ühiskonna toimimismehhanisme, mõistavad, et ettevõtluse eesmärk on teenida kasumit. Lisaks tuleb arvestada, et Swedbank tegutses konkurentsitingimustes, mitte üksi, ehkki ta oli edukam kui teised. Tegelikult ei ole Swedbank süüdi. Kriisi suurust ja sügavust ei osanud keegi maailmas ennustada. Eesti oma majanduse mulli lõhkemine oli küll ette näha. Siinkohal oleksid keskpank ja valitsus pidanud tõesti midagi ette võtma. Mida näiteks? Esiteks oleks tulnud kaotada laenuintresside tulumaksuvabastus. Ja riigieelarve ülejääk oleks võinud olla tublisti suurem. Eesti kriisi oleks pidanud ette oskama näha, samas teame, et tagantjärele tarkus on täppisteadus. Buumi ajal öeldi, et 10-protsendiline majanduskasv on loomulik. Meil on levinud arvamus, et see 5

ei saa kaua kesta, ehkki ka mina ei tea, miks mitte. Näiteks hiinlased on suutnud selles tempos oma majandust kasvatada. Jääb arusaamatuks, miks meie ei või – kas meile on ettekirjutatud üksnes paariprotsendiline kasv? Teisalt on selge, et me poleks saanud vältida üleilmset majanduskriisi, mille tagajärjel kadusid ära Eesti ekspordipartnerid ja finantssektor muutus ebakindlaks. Mida kriis meile õpetas? Inimesed olid enne kriisi majanduse tsüklilisuse unustanud. Tegelikult on üsna tõenäoline, et see unustatakse varsti jälle ära. Järgmine kriis tuleb kindlasti, aga küsimus on, millal ja mis sektorist see algab. Tarbimisotsuseid tehes pole inimestel täiuslikku ülevaadet sellest, mis maailmas toimub. Kui õpikutes räägitakse nõudluse-pakkumise kõverast, siis on seal ka omad tingimused, näiteks on eelduseks konkurentsi ja piisava nõudluse olemasolu. Peab arvestama, et majanduses on selliseid tegureid hulga rohkem, ning otsuste tegijaid kogu maail-

KÜSITLES: TIIT EFERT

INVESTEERI – NR 1/2011

Intervjuu

Heldur Meerits Lõpetanud 1982. aastal Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala. Heldur Meerits on Hansapanga asutaja ning asus seal kohe tööle juhatuse aseesimehena. Tema kogemus ei piirdu vaid Hansapanga juhtimisega. Aastatel 1993 kuni 1995 oli ta Eesti Hoiupanga juhatuse esimene aseesimees, kust siirdus Eesti Panga asepresidendiks. Hiljem töötas Meerits peaminister Mart Laari majandusnõunikuna. Ta on ka üks Eesti Investorite Liidu asutajaid ning on olnud väikeinvestorite huvide suuremaid kaitsjad, kui suuromanikud on üritanud ettevõtet üle võtta.

„Põhjamaadeni on meil veel pikk tee minna.” mas lausa miljardeid. Informeeritus ongi majandusotsuste põhiküsimus, valede otsuste põhjus on puudulik teave. Plaanimajandus üritas valede otsuste tegemist vältida, aga see ei õnnestunud – tagajärjeks oli pidev majanduskriis. Mis kinnitab, et kriis on läbi? Minu arvates on kriis seljataga. Majandus kasvab, tööhõive paraneb. Sektoritevahelised osakaalud veel muutuvad, aga see on loomulik. Buumiaeg tähendas ebanormaalselt head elu – ja nüüd elame tavalist elu. Küsimus on selles, milline tase võtta elustandardiks, normiks. Praegu on meil normaalne elu. Ehkki väga paljudel on praegugi raske. Kahjuks pole näitajaid selle kohta, kui palju on Eestis struktuurset tööpuudust, INVE STEERI – NR 1/2011

see tähendab, kas inimesed oskavad teha valesid asju või elavad vales kohas. 2008. aasta alguses oli karjuv tööjõupuudus ja nominaalpalk kasvas mitu aastat järjest 20 protsenti. Peame võtma viieprotsendilise tööjõupuuduse alampiiriks, kust majandusse tulevad moonutused. Sageli tuleb suhtuda tõsiselt neisse ettevõtjaisse, kes räägivad taas tööjõupuudusest. Küsimus pole niivõrd palgas, lihtsalt vajalike oskuste ja töömoraaliga inimesi napib. Näiteks kunagised kolhoosnikud tarkvarafirmasse koodi kirjutama ei kõlba. Kui lugeda rahvalikke netikommentaare, siis tundub, et osa vihaseid kommenteerijaid liiga kvalifitseeritud just ei ole. Kuidas teile endale kriis mõjus? Minu reaalset elu see väga ei mõjutanud. 6

Kahjumid olid suured, aga need olid rohkem arvestuslikud, hiljem olen kõik jälle tagasi teeninud. Minu jaoks läks kriis suhteliselt hõlpsasti üle, ehkki selle alguses tundus tulevik tõesti väga tume. Kuidas hindate Eesti praegust seisundit maailmamajanduses? Kõik sõltub sellest, kellega ennast võrrelda, sest just võrdlustes tulevad tulemused välja. Põhjamaadeni on meil veel pikk tee minna. Iga mägironija teab, et viimased meetrid on kõige raskemad. Aga kui kõrvutame end tavalise Aafrika riigiga, siis elame väga jõukalt ja hästi korraldatud ühiskonnaga maal ega peaks eriti kurtma. Põhjamaadele järelejõudmine võtab aega. Põhjamaadki muutuvad. Ma ei ole kindel, kas nad isegi suudavad oma heaolumudelit säilitada. Kui me oleksime võimelised vähendama vahet tööviljakuses, oleks juba hea tulemus. Millist mõju on euro Eesti majandusele avaldanud? Kui vaadata konkurentsivõime analüüse, siis euro on neis vaid üks tegur. Riigi konkurentsivõime koosneb paljudest asjadest, muu hulgas kuulub sinna ettevõtete maksusüsteem kui üks element, mis aitab konkurentsivõimet üleval hoida. Masenduseks igatahes põhjust ei ole. Millega te igapäevaselt tegelete? Ettevõtlusega seotut on minu elus väga vähe. Olen näiteks Eesti Arhitektuurikeskuse nõukogu liige. Selle keskuse eesmärk on propageerida arhitektuuri ja levitada arhitektuurivaldkonnaga seotud teadmisi. Ning valimiste ajal osalesin mõne mõttekoja aruteludes – nii minu päevad lähevad. Te olete ju ka aktiivne investor. Ma ei mängi iga päev börsil, usun pigem kolme- kuni viieaastasse perspektiivi, kusjuures viit aastat on lihtsam ennus7

tada kui järgmist nädalat. Samas on suurem osa minu varasid ikkagi investeerimispankade hoida. Millisesse piirkonda olete peamiselt investeerinud? Minu vaade on põhimõtteliselt olnud globaalne. Kuid loomulikult on nii Eesti kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa suurema osakaaluga. Millised on kaugeimad punktid? Kui mu portfellihaldurite raporteid vaadata, siis leiaksime kindlasti midagi nii Austraaliast, Ladina-Ameerikast kui ka Jaapanist. Ka te usaldate oma haldurit kinnisilmi? Üldiselt küll, nad on ju ikkagi profid, kes töötavad täisajaga selles valdkonnas. Aga ma hoian olukorral ka ise silma peal – päris kinnisilmi siiski ei usalda.

Meerits LHV Pangast Pangandus on teenindussektor nagu iga teine, seetõttu on suhteliselt raske mõelda välja enneolematut toodet. Konkurendid kopeerivad väga ruttu. Tegelikult on hästi tähtis see, kuidas sa midagi teed, mitte mida sa teed. Tänu LHV töötajaskonnale on eduvõimalus olemas. Praegu on LHV sedavõrd väike pank, et suured ei tunneta veel konkurentsi, aga eks pank kasvab.

Miks oli kasulik, et Eesti pangad kuulusid kriisi ajal Rootsile? Päris palju raha läks pankadest välja. Kui pankadel oleks olnud Eesti omanikud, siis oleks neil olnud väga raske tekkinud auke täita. Nad ei oleks olnud võimelised seda tegema ja riik oleks pidanud appi minema. Miks on just kriisi põhjas parim aeg asutada uus pank? Ühe panga ülesehitamine võtab mitu aastat aega. Võimalikest stardiaegadest on kriisi põhi üks parimaid. Kas Hansapanga edulugu on võimalik korrata? Iga kord on uued ajad. Üks võimalikke valearvamusi ongi see, et LHV Pank tähendab automaatselt Hansapanga loo kordumist – seda kindlasti mitte. Siiski leidub paar ühisjoont: LHV Panga meeskond on noor ja energiline ning avatud mõtlemisega. Pangal on võimalused kindlasti olemas. Seda näitab aeg, mil määral neid ära kasutada suudetakse. INVESTEERI – NR 1/2011

Intervjuu

Kuidas hindate Eesti rahvusliku suurpanganduse tekkevõimalust? Põhiküsimus on see, kui palju võiks Eestis üldse panku olla. Teoorias tundub, et mõnekümne miljoni euroga võiks panga asutamisega hakkama saada, aga tegelikult läheb rohkem raha vaja. Ülevõtmised ja ühinemised on suhteliselt igapäevased teemad ja ma olen kindel, et sellelaadseid ettepanekuid on ka näiteks Bigbankile tehtud. Panga kasvamisel on vaja lisakapitali

gime tootmisest. See maandabki riske. Me ei tea, kuidas läheb tulevikus põlevkivitehnoloogial, aga meil on ka heal tasemel masinaehitust, üllatavalt palju põllumajandust, samuti toiduainetööstust ja metsandust. Geeni- ja biotehnoloogia pakuvad uusi võimalusi. Ühe sektori edu võiks nakatada ka teisi. Siiski pole meil palju oma tooteid, mida me ise ekspordiksime. Eesti ettevõtted on liiga väiksed, paljud

FOT O: S H UT T ERS T OC K

„Minu meelest on Eesti multitalent.”

Meerits Euroopa võlakriisist Väga ebakindel on loota, et näiteks kreeklased suudaksid oma võlad tagasi maksta – nad tuleks euroalast välja visata. Samas on Saksamaa pankadel palju Kreeka riigi võlakirju. Head lahendust ei ole, venitatakse ja püütakse kompromissi leida ning loodetakse imele.

ja on väga tõenäoline, et omanikeringi tuleb väliskapital. Seetõttu ei saa tulevikus olla väga palju puhtaverelisi Eesti panku. Samal põhjusel kaasasime omal ajal Hansapanka välisosanikke. Rehkendus on lihtne: suurim võimalik laen, mille pank saab välja anda, sõltub omakapitali suurusest. Kõik Eesti kliendid nii väiksed ka ei ole, et neid saaks finantseerida minimaalse omakapitali baasil. Kas Eesti panganduse kasv võiks tulevikus ohustada Eesti majandust, nagu Iirimaal juhtus? Oht on vähemalt teoorias olemas, kuid pildi teeb kirjumaks pankade tegutsemine väljapool riigipiire. Eks ikka vaadatakse ja otsitakse oma turuosa ka välismaal, näiteks LHV annab juba tarbimislaene Soomes. Ikka soovitakse oma tegevusala laiendada. Kui liigselt ei riskita, siis pole midagi hullu. Mis viib Eesti majanduse edasi? Minu meelest on Eesti multitalent, mitte ühest valdkonnast sõltuv riik, kui me rää-

INVE STEERI – NR 1/2011

ei saagi suureks kasvada. Kunagi aastate eest vaatasin, kui palju kulutab Norma arendusele. Käivet arvestades tundus see summa normaalne, aga mida sa 300 000 krooniga teed. Siis vaatasin Norma omanikfirma samu näitajaid: neil on samasuguste suhtarvude juures palju rohkem raha ning arendustegevuse tulemusena kümneid ja sadu patente. Kui soovime rikkaks saada, siis tuleb ka müüma hakata. Seda ei saa teha üleöö, oskusi saab parandada sammhaaval – üheksanda klassi järel ei saa kohe doktoriõppesse minna, suurpanga juhiks ka mitte. Ettevõtlusega on sama lugu. Aja jooksul peab koguma raha ja oskusi. Meil on teatud hulk ettevõtjaid, kes ei räägi ühtegi võõrkeelt ja kes on paar korda vaid Lätis käinud. Nendelt eksporti oodata ei ole, aga just eksport on see, mis suures plaanis edasi viib. Kinnisvarabuumi ajal tundus kinnisvaraga tegelemine hõlpus raha, ent nüüdseks on mõistetud, et tegelikult see nii ei ole. 8

FOTOD: CORB IS

Investori ABC

INVE STEERI – NR 1/2011

Info

TULUSATE INVESTEERIMISOTSUSTE VUNDAMENDIKS ON AVALIKKUSELE MÕELDUD TEABE KIIRE KÄTTESAADAVUS NING SELLEL TUGINEV ANALÜÜS. MILLINE JA KUI PÕHJALIK INFOVOOG PEAKS OLEMA, SÕLTUB JUBA IGA INVESTORI HUVIDEST JA EESMÄRKIDEST. INVESTEERINGU ATRAKTIIVSUSE MÄÄRAVAD ära kaks komponenti: potentsiaalsed tulud ning riskid, mis võivad neid tulusid vähendada. Mõlemad kipuvad olema suuresti seotud majanduskeskkonnaga, kus toodet või teenust müüakse (alati tuleks arvestada ka ettevõtte spetsiifiliste teguritega) – kui tarbijad julgevad ja ihkavad kulutada, toetab nõudlus müügitulusid, ning vastupidi. Majandusega tuleb kursis olla Sestap on kasulik hoida end pidevalt makro- ja mikromajanduse uudistega kursis, sest see lihtsustab geograafiliste eripärade tajumist ning annab parema lähtepunkti top-down-analüüsiks, mille puhul algab võimalike investeeringute kaalumine just makromajandustrendide uurimisest. Päevalehtede sirvimine ja välismaiste meediaväljaannete (nagu näiteks WSJ, Bloomberg, The Economist) kodulehekülgede külastamine annab üldjuhul piisavalt hea ülevaate turul toimuvast. Mida aktiivsemalt oma investeeringuid juhtida, seda suuremaks kasvab peavoolumeedia kõrval huvi finantsuudiste vastu ka alternatiivsetes kanalites.

Facebooki, Twitteri ja mitme muu sotsiaalse haardega võrgustiku menu tõttu loetakse blogipidamist väljasurevaks hobiks. Ühe erandina kerkivad esile rahandus- ja majandusteemalised arvamusleheküljed internetis, kus endistel ja praegustel Wall Streeti töötajatel meeldib end laiemale lugejaskonnale kuuldavaks teha. Sealsed mõtteterad ja seisukohad erinevad tavameedias avaldatud artiklitest, sest nende teemakäsitluses ei kardeta olla otsekohesed ega subjektiivsed. „FT Alphaville”, „Reuters Breakingviews”, „A Fistful of Euros”, „The Big Picture”, „Calculated Risk”, „Naked Capitalism”, „Zerohedge”, „The Pragmatic Capitalist” – see on väike valik pikast bloginimekirjast, millest on paljude jaoks saanud kohustuslik lugemismaterjal igapäevases teabehankimise protsessis. Tihti leidub neis arutelusid teemadel, millele laiem meedia pole jõudnud tähelepanu pöörata. Ühtlasi vahendavad autorid aegajalt tasuta põhjalikke pankade analüüse, mis muidu eeldavad varaga konto omamist vastavas finantsasutuses. Blogid ja pressiteated Arvukatel juhtudel on blogide eestvedajad fondijuhid või inimesed, kes on mõnel

TEKST: ERKO RE BANE

LHV Panga analüütik INVESTEERI – NR 1/2011

Investori ABC

muul viisil seotud varahalduse teenusega ning seepärast kasutatakse arvamuse avaldamist uute klientide leidmiseks või meedias laiema kõlapinna saamiseks. Ka neil inimestel on vaja leiba teenida, mis tihti avaldub aga sügavalt negatiivsete sõnumitega agiteerimises. Ehkki igaühel on õigus oma arvamusele, tasuks investoril alternatiivsetesse uudistekanalitesse suhtuda alati teatud reserveeritusega.

Piibliks peaks jääma ettevõtte raamatupidamise aruanne. Kõige kaalukam allikas on investeerimisel alati ettevõtte enda majandusaruanded ja pressiteated, sest neis peab kajastuma kogu avalikkusele mõeldud teave. Firmade kodulehekülgi tasub uurida: tihti leidub seal juhtivtöötajate esitlusi, mis illustreerivad valdavalt küll juba aruannetes avalikustatud teavet, ent peidavad endas mõnikord ka uusi fakte. Ettevõtete kodulehekülgede väljaotsimise ja külastamise tüli vähendavad suured abimehed Google Finance, Yahoo! Finance ja Balti ettevõtete puhul Nasdaq OMX Baltic, mis koondavad mugavalt ühte kohta kogu vajaliku teabe alates ajaloolistest majandusnäitajatest ning lõpetades värskete uudiste ja reaalajas hinnainfoga. Just viimasele on investoritel traditsiooniliselt olnud juurdepääs kas isikliku kauplemisplatvormi või mõne tasulise registreerimisega internetilehekülje kaudu. Reaalajas teabe saamine on tähtis just seepärast, et aitab investoril INVE STEERI – NR 1/2011

raha paigutamise otsuseid paremini läbi töötada ja ajastada. Nagu kokakunst Tänu internetile on teabe maht plahvatuslikult kasvanud, seades kunagise teabe kättesaadavuse probleemi asemel nüüd põhiküsimuseks selle, kuidas uudistes tõhusalt orienteeruda ja teave enda kasuks tööle panna. Investeerimine on nagu kokakunst. Laual võib olla palju toiduaineid, kuid ühe maitsva kulebjaaka või mascarponeparfee valmistamiseks läheb vaja põhiteadmisi. Samahästi võib finantsportaalist läbi joosta uudis mõne ettevõtte spin-off’ist, ent mida see täpselt tähendab ja kas seal avaneb võimalus potentsiaalset tulu teenida, selleks kulub marjaks ära varasem eeltöö. Ehkki paljuski aitab tausta selgitada Google’i otsing, soovitan just alustajatel kätte võtta algteadmistele pühendatud raamatud, sest need aitavad sõeluda olulise ebaolulisest ning avardavad silmaringi tõhusamalt kui järje tagaajamine internetis. Kelle jaoks börsimaailm veel päris võõras on, neil soovitaksin alustada selliste raamatutega nagu „Saario investeerimisraamat”, „Väärtpaberite teejuht”, „Investeerimise teejuht” ja „Finantsaabits”. Neid nelja saab laenutada ka LHV raamatukogust, kus rahandus- ja majanduskirjanduse valik küündib juba ligi 300 teoseni. Veebisaidid ja pabermeedia pakatavad arvamustest ja soovitustest, kippudes ehk liiga tihti kallutama ka investori seisukohta. Tegelikkuses peaks piibliks jääma siiski ettevõtte raamatupidamise aruanne. Uudisteportaalid suudavad tänapäeval genereerida pressiteadete põhjal artikli sekunditega, saates sellega turule esimese vihje, mis suunas võiks üks või teine aktsia liikuda. Siiski ei räägi käibeja kasuminäitajad tavaliselt ära kogu lugu ning seepärast võib aruande läbitöötamisel selguv pisemgi üksikasi anda investorile võimaluse saavutada teiste ees see üks ja ainus eelis. 12

Ajalugu

Raha uuel ajal JÄTKAME INVESTEERI EELMISTES NUMBRITES ILMUNUD ARTIKLISARJA EESTI ALAL KEHTINUD RAHAST. SEEKORD JÕUAME EESTI KROONI KASUTUSELEVÕTUNI 1992. AASTAL.

TEKST: IVAR LEIMUS

Eesti Ajaloomuuseumi teadur INVE STEERI – NR 1/2011

1851. AASTAL peeti Londonis uhke maailmanäitus, mis ajendas järgnevail aastail ülemaailmse arutelu Euroopa ning Ameerika kaalu- ja rahasüsteemide ühitamise teemal. Juhtivat rolli etendas selles Prantsusmaa, kelle juba 1795. aastal kehtestatud, kümnendsüsteemil põhinevat frankvääringut hakkasid jäljendama teisedki riigid. 1865. aastal allkirjastasid Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Šveits nn ladina mündiliidu lepingu, millega 1868. aastal ühines veel Kreeka. Lepinguga ühtlustati vermitavate müntide nimiväärtused ning nende kulla- ja hõbedasisaldus. 1861. aastal loodi Venemaa Teaduste Akadeemia juurde komisjon, mis hakkas arutama võimalusi juurutada Prantsuse mõõte ja kaale ka Venemaal ning võrdsustada Vene rubla Prantsuse frangiga. Sellest mõttest tookord loobuti, kuid uue-

nenud kujul kerkis see taas üles 1890. aastatel. Venemaa rahandusminister Sergei Witte valmistas parajasti ette rahareformi, mille jaoks võeti suuri laene Prantsusmaalt. Ilmselt Prantsuse frangi eeskujul – ja mõistagi slavofiilsuse tõusulainel – kavatseti sajandeid püsinud rubla ümber nimetada russiks. Vermiti koguni 5-, 10- ja 15-russised proovirahad, ent sellest kaugemale asi ei läinud. Küll aga püüti Vene ja Prantsuse vääringut aritmeetiliselt ühendada: 1902. aastal saadeti ringlusse 100-frangised Vene kuldmündid, mis võrdusid 37,5 rublaga. 1897. aasta Witte rahareformi mõte oli siiski teine. Venemaa loobus senisest kullal ja hõbedal põhinenud bimetallismist ning läks üle puhtale kullavääringule. Paberraha sai seejuures vabalt kullaks vahetada, mis andis viimastele tsaarirubladele rahva seas tohutu autoriteedi. Asja14

Puhas kuld Nõukogude Venemaalt Tartu rahulepingu alusel saabunud tsaariaegsete kuldmüntide lugemine Eesti Pangas märtsis 1920.

FOT OD: A RH I I V

Vene tsaaririigi 500 rubla aastast 1812.

Kindral Judenitši 500 rubla aastast 1919.

olu, et 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda sundis riigivõime sellest põhimõttest kiiresti loobuma, rahvamasside teadvusse ei jõudnud. Igal võimul oma raha Küll jõudis rahva kätte nüüd igasugust muud raha. Venemaa 1917. aasta revolutsioonid tõid kaasa korduvaid võimuvahetusi ja iga uus võim võttis kasutusele oma rahatähed. Kestev sõda muutis metallmündid strateegiliseks tooraineks, tuues nende asemel ringlusse üha uut ja ikka vähem väärtuslikku paberit, koguni postmarkide ja kupongide kujul. Suur osa Ida-Euroopast langes sakslaste kätte, kes emiteerisid hõivatud alade tarbeks 1916. aastal rubla- ja 1918. aastal markvääringus rahaseeria, ent nende nn ooberostide kõrval käibis kõikjal ka Saksa oma riigimark. Kui sakslased 1918. aasta kevadel Eestisse jõudsid, jõustus siingi okupatsioonivõimude rahaseadus, mis kehtestas Saksa markvääringu, ühtlasi jäeti kuni 1918. aasta septembrini teatava kindla kursiga käibele ka Vene rahapaber. Niisugune olukord vältas 1918. aasta no15

vembrini, mil sõlmiti Compiègne’i vaherahu, mis lõpetas viimaks üle nelja aasta kestnud sõja. Eesti oli vahepeal välja kuulutanud iseseisvuse, mida tuli nüüd realiseerima hakata. Et puudusid niihästi oma seadused kui ka oma raha, tuli kasutada olemasolevat. Eestis ringles kõikvõimalikku Vene ja Saksa raha, seejuures nii Saksa idamarku kui ka sellega samaväärseid riigimarku, ning kehtis sakslaste rahaseadus. Nii saigi 30. novembril 1918 Eesti Vabariigi esimeseks vääringuks mark. Päev varem oli enamlaste kätte langenud Narva ning alanud Vabadussõda, mis suurendas noore riigi rahavajadust veelgi. Selle leevendamiseks otsustas Ajutine Valitsus laenata raha välismaalt. Kerge see polnud: mitte keegi ei tahtnud anda raha nii juriidiliselt kui ka faktiliselt tunnustamata riigile, mis oli liiati Venemaaga lootusetus sõjas. Abi, seegi mitteametlik, tuli hõimuvendadelt. 1918. aasta detsembris võttis välisminister Jaan Poska Kansallis-Osake-Pankki juhatajalt Juho Kusti Paasikivilt vastu 10 miljonit Soome marka, mis lasti Eestis kohe ring-

Kerenski raha – 20 rubla.

Bolševike 25-rublane. INVESTEERI – NR 1/2011

Ajalugu

Eesti Ajutise Valitsuse 5% võlakiri (1919).

1928. aasta rahareformijärgne Eesti kroon.

Tallinna arvekoja 50 marka.

Eesti Vabariigi 1000-margane.

INVE STEERI – NR 1/2011

lusse. Ühtlasi üritas valitsus hankida raha oma rahvalt, kuulutades riigikaitse eesmärgil välja 5-protsendise intressiga võlakirjad. Vajalikud võlapaberid trükiti Helsingis Liliuse & Herzbergi trükikojas. Paraku polnud sõja alguses kuigi paljudel sellesse usku ning riigilaen kukkus lihtsalt läbi. Samal ajal jõudsid vast trükitud võlapaberid juba 1919. aasta jaanuaris Helsingist Tallinna, ent nendega polnud enam midagi peale hakata. Lahendus vastas oma geniaalsuses 1992. aasta kroonireformi omale: kui võlakohustuste eest raha ei saa, siis tuleb need kohustused rahaks kuulutada. 16. jaanuaril 1919 võttis valitsus vastu sellekohase määruse. Juba varem, 4. jaanuaril olid rahaks muudetud Tallinna Arvekoja maksutähed – väärtpaberid, mis algul olid mõeldud ettevõtjate omavahelisteks arveldusteks arvekoja sees. See polnud veel kõik: järgmise aasta kevadel trükkis valitsus 250 miljoni marga eest riigikassa lühiajalisi veksleid nimiväärtusega 1000 – 100 000 marka. Need olid küll mõeldud riigimajanduse toetamiseks, kuid suurte kupüüride puuduse tõttu hakkasid elanikud neid omavoliliselt rahana tarvitama. Ja et nimekiri oleks täielik, siis nimetagem ka Narva, Sindi ja Kunda ettevõtlikke vabrikuvalitsusi, kes olid sunnitud oma töö jätkamiseks ise raha valmistama. Niisugust oma

eesõigustesse sekkumist ei saanud riik sallida ja lõpetas selle kiiresti. Eesti mark Mõistagi ei võinud Eesti Vabariik piirduda võõraste rahamärkide ja raha mitmesuguse aseainega. Juba 1918. aasta lõpus hakati tegema ettevalmistusi päris oma raha trükkimiseks: oli tarvis leida kunstnikud, trükikojad, sisseseaded jmt. Õige peatselt selgus, et kodumaal suudetakse valmistada esialgu üksnes kõige tagasihoidlikumaid ja pisima nimiväärtusega kupüüre 5 pennist 1 margani, mõnevõrra hiljem kahvatuid 500- ja juba pisut uhkemaid 1000-margaseid. Suurem osa nominaale 3–100 margani telliti taas Soomest Tilgmanni trükikojast. Esimesed Riigikassa tähed (Eesti Pank asutati alles 1919. aasta kevadel) jõudsid elanike kätte 1919. aasta märtsisaprillis ja edaspidi suurenes nende hulk üha kiirenevas tempos. Sellesse lisas oma osa nüüd ka Eesti Pank, kes tellis Saksamaalt markvääringus pangatähti. Hoogustunud inflatsioon muutis pennide emiteerimise mõttetuks ja vahetusrahaks vermitud mündid olid väärt 1–10 marka. Eesti mark polnud siiski mõeldud puhtalt inflatsioonirahaks. Vähemalt esialgu kehtestas valitsus marga kullasisalduseks 0,29032 g, mis vastas täpselt Prantsuse frangi omale ja 16

näitab, et kavas oli ühineda eelmainitud ladina mündiliiduga. Paraku nii ei läinud. Ohjeldamatu pillamine ja valed majandusotsused viisid riigi 1924. aastaks pankroti äärele. Kui meenutada, mis toimus 1. detsembril, siis oleks see võinud tähendada Eesti iseseisvuse lõppu. Minister Otto Strandmann oli mees, kes olukorra tõsidust mõistes võttis riigi päästmiseks kasutusele ranged meetmed. Muu hulgas käivitas ta võlgade valoriseerimise, mis ei jätnud spekulantidele enam võimalust inflatsioonilt kasu lõigata. Kõik margalaenud arvestati ümber kindlasse valuutasse – Skandinaavia krooni, mis parajasti võrdus enam-vähem 100 Eesti margaga. Et see oli ainus tugev rahanduslik alus, hakkas riik seda kasutama laiemaltki, näiteks väliskaubanduses. Nõnda sai Eesti arvestusliku krooni, mis omandas materiaalse kuju alles 1927. aasta rahaseadusega. Margale trükiti peale kroon 1. jaanuaril 1928 hakkas Eestis niisiis kehtima Eesti kroon, mille kullasisalduseks kehtestati 0,403226 g ja mis seoti jäigalt Inglise naelaga. Paraku ei jõutud uusi rahatähti õigeks ajaks valmis ja nii tuli esialgu tarvitusele võtta vanad 100-margased, varustatuna ületrükiga „Üks kroon”. Õnnetuseks unustati see vahekord väljendada numbritega, mis tekitas välismaalaste seas omajagu segadust ja peavalu. 1. septembril 1928 tulid Riigi Trükikojast Tallinnas Niine tänavalt ka esimesed tõelised kroonid: 10-kroonised pangatähed Günther Reindorffi kaunis kujunduses. Vähehaaval lisandusid neile ülejäänud nimiväärtused 5–100 kroonini; viimane, ehkki aastaarvuga 1935, jõudis ringlusse 1936. aastal. Kroon võrdus 100 sendiga. Metallvahetusraha 1 sendist 2 kroonini vermiti kõik omas Riigi Trükikojas. Pärast kroonide ja sentide saabumist kõrvaldati vanad margad ajapikku käi17

Nõukogude Lliidu 100rublane 1947. aastast.

belt. 1927. aasta rahaseadusele kui krooni emiteerimise alusele viitab tekst kõigil pangatähtedel, vaikides siiski tõigast, et 1933. aastal tuli krooni – seoses maailma majanduskriisi ja Inglise naela kursi vabakslaskmisega – tegelikult 35 protsenti devalveerida. Kroon jäi käibele ka pärast Eesti anastamist 1940. aasta juunis, ent mitte kauaks. „Ei ole mõeldav, et ühes suures riigis oleks käibel mitu erisuguse väärtusega raha,” kirjutas ajaleht Rahva Hääl 25. novembril 1940. Samal päeval lasti ringlusse Nõukogude tšervoonetsid, rublad ja kopikad ning hakati kroone ja sente käibelt kõrvaldama. 25. märtsiks 1941 olid kõigi Balti riikide omavaluutad lõplikult likvideeritud. Rubla ja idamark üheskoos Rubla ainuvalitsus ei kestnud kaua. 1941. aasta sügisel vahetas ühe okupandi välja teine ning eestlane tegi tutvust Saksa idamarkadega. Nime poolest küll riigimargad, olid nood mõeldud ainult vallutatud alade jaoks. Sel moel kaitses Esimese maailmasõja järel ajaloo rängima inflatsiooni läbi elanud Saksa-

Nõukogude 20 kopikat (1940).

Saksamaa poolt okupeeritud aladel kehtinud idamark.

INVESTEERI – NR 1/2011

Ajalugu Eesti oma raha 20. juuni 1992: rublad vahetatakse kroonide vastu.

maa oma rahamajandust. Riiklikult tagatud päris riigimargad olid idaaladel keelatud. Samas jättis uus võim siin ringlusse Nõukogude raha, kuid oma krooni eestlased tagasi ei saanud. Idamark võrdus 10 rublaga, ehkki kummalgi polnud tegelikult erilist väärtust. Sisse seati punktide, st ostutähtede süsteem. Näiteks said riigile villa ja lina loovutanud elanikud koos trükitud lubatähega õiguse osta mitmesuguseid tekstiilkaupu.

10 rubla 1961. aastast.

Pärast Nõukogude võimu taaskehtestamist 1944. aasta sügisel kaotasid idamargad Eestis päevapealt kehtivuse. Ka rubla oli sõja-aastail kõvasti räsida saanud ning selle väärtus kahanes kiiresti. Seetõttu viidi Nõukogude Liidus 1947. aastal läbi rahareform, millega vana raha vahetati kümme korda kallima uue vastu. Kõik selle sarja kupüürid kannavad sõltumata tegelikust väljalaskeajast aastaarvu 1947. Kopikate kujundust toona ei muudetud. Viimased rublad Majandusseadused kehtisid ka sotsialismi tingimustes: 1961. aastal jõudis taas INVE STEERI – NR 1/2011

kätte aeg vahetada nõrgenenud rubla uue ja kümme korda tugevama vastu. Seekord uuendati pisut ka metallraha kujundust ning üle mitmekümne aasta hakati jälle valmistama 50-kopikalisi ja 1-rublaseid münte, hiljem lisaks mitmesuguseid meenemünte. Paberraha trükiti traditsiooniliselt ainult ühe aastaarvuga, milleks seekord oli 1961. Alles 1991. aastal muutus kupüüride kujundus õige pisut. Ühtlasi tegi plaanimajanduse fassaadi taga endiselt uuristustööd inflatsioon ning nõukogude inimese rahakotti jõudsid juba 200-, 500ja 1000-rublased rahatähed. Need olidki viimased Nõukogude rublad, mis leidsid tee Eestisse. 1987. aastal võttis Eesti kursi isemajandamisele, mis muu hulgas tähendas iseseisvat rahasüsteemi. 1989. aastal võitlesid Balti riigid keskvalitsuselt välja majandusautonoomia ja selle varjus taasloodi Eesti Pank. Umbes samal ajal langetati otsus taaskehtestada Eesti kroon. See suure poliitilise ja majandusliku tähtsusega sündmus on dateeritud 20. juuniga 1992. Eesti sai tagasi ühe oma iseseisvuse sümboli. 18

Gerli Padar

Tanja Mihhailova

Stephen Hansen (Norra)

Dave Benton

KONTSERT-TANTSUETENDUS muusikajuht Tarmo Leinatamm lavastaja-koreograaf Ruslan Stepanov valguskujundaja Palle Palmé (Rootsi) kunstnik Gerly Tinn videokujundaja Janek Savolainen Osalevad bänd, Vanemuise balletitrupp, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, WAF-laulukooli lauljad

Alates 13. maist 2011 Vanemuise suures majas ja 21. maist 2011 Nokia Kontserdimajas

Persoon

Laul & klaver ESTONIA KLAVERI TEEKOND AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TURULE ON LAUSA USKUMATU EDULUGU. SELLE TAGA POLE VÕIMAST TURUNDUSMASINAT, ON ÜKSNES ÜHE INIMESE PÜHENDUMUS, VEENDUNUD USK OMA KLAVERISSE JA HEA MEESKONNATÖÖ. SEE MEES ON INDREK LAUL. KUI KÜMMEKOND AASTAT tagasi esimesed Estonia klaverid Ameerikasse saabusid, kuulusid nad masstoodangu madalamasse klassi. Praegu müüakse neid New Yorgi kesklinnas maailma üle kuulsaima kontserdisaali Carnegie Halli vahetus läheduses. Müügisaalis seisab Estonia kõrvuti selliste Euroopa parimate käsitööklaveritega nagu Bösendorfer, Blüthner, Steingraeber ja muidugi Steinway – ameeriklaste vankumatu eelistus ja nn klaverite klaver. Kümne aastaga on Estonia jõudnud USA-s klaverite esikümnesse. Kes vähegi sealset turgu tunneb, saab aru, kui ennekuulmatu on selline saavutus.

TEKST: KÄRT ULMAN New York INVE STEERI – NR 1/2011

Looja nägu New Yorgi kesklinnas asuvas klaverisalongis Allegro Pianos seisab Estonia kesksel kohal. Klaver on elegantne ja särav, pilku püüab tema Aafrika punasest bubingapuust noodipult. Estonia kõla on 20

INVESTEERI – NR 1/2011

FOTO: SCANP IX

Persoon

F OT O : SC AN PI X

Indrek Laul · Sündinud muusikute perekonnas: isa on koorijuht Venno Laul (pildil) ja ema pianist Reet Laul.

FOTO: Õ H T ULEH T

· Õppinud Tallinna Konservatooriumis Kalle Randalu juures, samuti Arbo Valdma juures Belgradi Muusikaakadeemias, mille lõpetas 1990. aastal summa cum laude ja autasudega. · 1991 asus õppima New Yorki Juilliardi muusikaülikooli, saades maineka Horowitzi stipendiumi. Omandas Juilliardis nii magistri- kui ka doktorikraadi. 2005. aastal valiti Juilliardi saja aasta 100 parima lõpetaja hulka. · Aastast 2001 Estonia Klaverivabriku ainuomanik, kes vastutab ka müügi ja tootearenduse eest. · Tema kuut heliplaati on kokku müüdud 137 000 eksemplari. · Abikaasa Triin Maret (pildil) on pianist. Peres kasvavad 6,5-aastane Jakob ja 4,5-aastane Bruno.

INVE STEERI – NR 1/2011

on hariduslik ... Ja kui me valmistame selliseid maailmatasemel suurepäraseid pille, siis on see kokku üks võrratult kaunis asi.”

F O T O : SI I R I L I N D

pehmelt romantiline, erakordse kandvusega. Kui Estonia Klaverivabriku omanik, kontsertpianist Indrek Laul mängib Estonial Pärdi „Alinat”, jääb harmoonia õhku helisema veel ka siis, kui pianist käed klaviatuurilt tõstnud on. „Klaveri puhul on kõige tähtsam selle kõla. Estonial on rikas, ilus, kandev, laulev pilli kõla. Selle nimel me töötamegi,” ütleb Indrek Laul. Ta kõnnib salongis klaverite vahel, mängides sama motiivi eri firmade klaveritel, tuues esile erinevusi ning näidates, milliseid tehnilisi täiendusi on Estonial tehtud. „Me ei tee ühtki muudatust ainult ilu pärast, vaid üksnes neid, mis toovad kaasa parema kõla. Me ei laki näiteks klaveri kõlalaudu üleliia, vaid ainult niipalju kui vaja, et panna ta võimalikult kaasa helisema,” seletab Laul. Kui Indrek Laulult küsida, mis teeb ühe ettevõtte edukaks, vastab ta mõtlemata, et firmad püsivad filosoofial. „Meie filosoofia on see, et me teeme väga heal tasemel Estonia klaverit. See on imeilus ese: ta on kunstiline, ta on kultuuriline, ta

Pikk teekond tippu Estonia kaua kestnud tee tippu algas 1990. aastatel, kui tookord USA mainekaimas muusikaülikoolis Juilliard õppinud Indrek Laul märkas, et kõikvõimalike klaverite seas pole Ameerikas ühtki Estoniat. Esimesed Estonia klaverid tõi seejärel USA-sse väliseesti ärimees Paul Vesterstein, kes lõi ka esmase müügivõrgu. Uskudes ettevõtmise potentsiaali, hakkas Laul klaverite arendusega pühendunult tegelema, ostes samal ajal kokku klaverivabriku aktsiad, mis olid iseseisvuse taastamise algusaastail töötajatele erastatud. Aastaks 2001 oli Indrek Laulust saanud vabriku omanik. Ta kuulas Juilliardi ülikoolis lisaainet „The Business of Music” ning istus raamatukogudes ärijuhtimise kirjanduse taga, püüdes endale asjad teoorias selgeks teha. Samm-sammult laiendati Estonia müügivõrku. Kui algul oli klientide jaoks peamine ahvatlus selle kontsertklaveri madal hind, siis pikkamööda hakkas levima kuuldus Estonia suurepärasest kõlast ja aina paremast kvaliteedist. „Me teavitasime turgu kõigist muudatustest, mis me Estonia juures tegime. Selgitasime täpselt, mida muutsime ja mis tulemuse see andis,” kirjeldab Laul oma strateegiat. Aastast 2005 on Estonia kaane all kirjas „Laul Estonia” – see on märk toote uuest kvaliteedist ja kuulumisest Euroopa kõrgetasemeliste käsitsivalmistatud 22

„Klaveri puhul on kõige tähtsam selle kõla.” klaverite hulka. Samas maksab Estonia ikkagi kolmandiku vähem kui teised sama klassi pillid. Hea kuulsus on toonud kaasa klientide usalduse ja nad on valmis ootama oma Estoniat kas või mitu kuud. Estoniad laos ei seisa ning harvad pole ka juhused, et kauplusest ostetakse ära näidisklaverid. Vanim ja võimsaim kampaania „Osta kontsertklaver Eestist võib tunduda sama absurdse ideena kui otsida head šampanjat McDonaldsist,” nii algab üks sadadest Ameerika ajakirjanduses ilmu-

nud artiklitest, mis üritab lahata Estonia fenomeni. „Klaverimaailma kuum nimi”, „Võimas uustulnuk”, „Välja müüdud!”, „Hästi hoitud saladus” – selliste epiteetidega kirjeldatakse Estonia läbimurret USA klaveriturule. Esimesena mainitud kirjatükis võrreldakse käsitööna valmistatud Estonia omamist Stradivariuse viiuli omamisega. Kui küsin Indrek Laulult, millisel USA kuulsusel on kodus Estonia klaver (tean, et näiteks TV-tähel Jay Lenol on!) arvab ta mõtlikult, et ta ei püüdlegi selle poole, et mõni staar ostaks nende klaveri, vaid

INVESTEERI – NR 1/2011

F O T O : ARH I I V

Persoon

Staar klaveri taga: TV-kuulsus Jay Leno ostis endale koju Estonia klaveri.

pigem selle poole, et seda müüks enamik Ameerika suurimaid keskusi. „Oleme püüdnud end teadvustada rohujuuretasandil: õpetajate, klaveristuudiote ja muusikaarmastajate ringkonnas. Nad leiavad selle pilli üles ja räägivad sellest hästi, edasi läheb jutt juba liikvele. Suust suhu ja inimeselt inimesele liikuv reklaam on kõige võimsam, ent see võtab lihtsalt aega,” arvab Laul. Müüa aitab ka Laulu isiklik legend: ta on Juilliardi doktorikraadiga lõpetanud pianist, kes on nüüdseks müünud 137 000 plaati. Doktoritöögi käsitles interpreedi ja klaverimeistri koostööd: klaveri kuldajal, romantilise muusika ajajärgul, täiustati klaverit just nimelt pianistide survel. Laul on arvatavasti veel ainuke kontsertpianist, kes mängib omaloodud klaveril. Kuidas edasi? Estonia klaverivabrik on Ameerikasse tarninud üle 2500 kontsertklaveri. Äsjases

INVE STEERI – NR 1/2011

majanduskriisis läks sadu klaverikauplusi pankrotti, teistel seisavad müümata pillid laos. Kannatas ka Estonia klaverivabrik, kes pidi tegema korrektiive müügijaotuses: kui varem eksporditi 90 protsenti toodangust USA-sse, siis eelmise aasta esimeseks poolaastaks oli USA osakaal kahanenud 70 protsendini. Laul lisas diilereid Euroopasse, lisandusid Austraalia ja Tai. „Me tahaksime olla natukene rohkem hajutatud ja mitte nii palju USA dollarist sõltuda,” kinnitab ta ise. Ka ei ole vabriku lähiaja plaanides laieneda Aasiasse. „Tundub, et Ameerika turg taastub tempokalt ning ma ei näe põhjust, miks peaksime panema rõhku Aasiale, kui meilt oodatakse pille ka siin. Kui laieneda, siis ikka nii, et tootmine järele jõuab,” usub Laul, kes alles hiljuti käis Aasia Chopini-konkursi žürii liikmena Malaisias ja tutvus sealse klaverituruga. Tootmist suurendada Laul ei kavatse. Ta soovib suurendada Estonia

FOT O: S I I RI LI N D

mudelite arvu viieni ja seejärel valmistada neid kõiki nii hästi ja nii kõrgel tasemel kui võimalik. Mullu augustis tuli välja Estonia 225 (mudeli number näitab klaveri maksimaalmõõtu), mida vabrikus käis avamas ka president Ilves. Uue mudeli esimest klaverit tutvustati Los Angelese muusikariistade messil. Ja ehkki ameeriklased ootavad juba kannatamatult uut mudelit, jääb teine 225 Eestisse – seda võis kuuldanäha tänavusel vabariigi aastapäeva kontserdil. Edulugu kui fenomen Estonia areng on löönud uppi mitu ärireeglit, näidates, et ka võimatu on võimalik, kui olla endas kindel ja asjad läbi mõelda. „Estonia klaveri lugu pakuks tõepoolest uurimisainet ja see ongi olnud USA ärikoolides juhtumiuuringuks, sest meie ettevõte liigub mitmes mõttes harjumuspärasele vastupidises suunas. Tavaliselt alustad sa äri pianiinodega, siis teed väiksema tiibklaveri, seejärel suurema. Meie tulime siia kohe suure kontsertklaveriga, meil pianiinosid ei olegi! Ja siis hiljem 25

hakkasime väiksemaid pille tootma. Meile öeldi, et nii pole võimalik! Ka muusikutel käib asi samamoodi: algul võidad konkursse Euroopas, teed endale seal nime ja siis lähed Ameerikasse. Me aga saabume Ameerikasse, lööme siin läbi ja alles seejärel hakkame Euroopa poole vaatama. Pealegi ollakse Ameerikas harjunud sellega, kui isa annab firma edasi pojale, ent meil juhtus vastupidi: mina hakkasin äriga tegelema ja kutsusin endale isa appi,” räägib Laul Estonia teekonnast. Kuigi Indrek Laul arvab, et kunstiline pool peaks temas domineerima ärilise üle, usub ta enda tugevuseks olevat tegevuse analüütilise läbimõtlemise. „See on teadlik otsus, et mul on eesti abikaasa. Ma tahtsin, et mul oleks eesti perekond, ma tahtsin, et mul oleks eesti lapsed. See ei ole lihtsalt juhtunud nii, see oli teadlik käitumine.” Ja ikkagi, mis teeb Estonia klaverist Estonia klaveri? „Maagiat peab olema. Ma arvan, et selle pilli kõlas kuuleme ka Eesti ajalugu, meie laulupidusid, me kuuleme sealt meie heliloojaid, meie muusikat. Seal on nii palju rohkem, seal on ka meie eesti keel!”

F O T O : SC AN PI X

Estonia areng on löönud uppi mitu ärireeglit.

Estonia Klaverivabrik · Valmistab käsitsi tiibklavereid. · Praegustele mudelitele pani aluse klaverimeister Ernst Hiis-Ihse 1893. aastal. · Aastail 1850–1940 oli Eestis 20 klaveritootjat, kelle põhjal moodustati 1950. aastal ettevõte, kus toodeti Estonia nime all 500 klaverit aastas. Aastaks 1991 oli tootmine kahanenud 49 klaverile aastas. · 1993. aastal klaverivabrik erastati. Indrek Laul ostis kokku ettevõtte aktsiad ja sai 2001. aastal selle ainuomanikuks. Aastast 2002 on ettevõttega seotud ka tema vanemad, kes juhivad tootmist ja testivad iga pilli, mis vabrikust välja läheb. · Alates 2005. aastast toodetakse klavereid Laul Estonia firmamärgi all. Tootmises on neli mudelit. Valikus on nii musti ja valgeid kui ka väärispuidu spooniga (mahagon, pähkel, bubinga) kaetud klavereid. · Aastas toodetakse umbes 200 klaverit, enamus neist välisturu jaoks.

INVESTEERI – NR 1/2011

Ettevõte

Web media EESTI SUURIMAID TARKVARAFIRMASID WEBMEDIA OTSIB MUSKETÄRLIKULT UUSI ÄRIVÕIMALUSI VÄLISRIIKIDES, ET SUURENDADA KÄIVET JA KASUMIT NING JÕUDA BÖRSILE. AGA ELU POLE KERGE: põhiäris napib värskust ning pea põrkab kasvades vastu mitut lage. Viimase aja põnevaimaid uudiseid pakuvad Webmediast eralduvad start-up’id, mis edenevad hoogsalt.

TEKST: TOIVO TÄNAVSUU (EESTI EKSPRESS)

INVE STEERI – NR 1/2011

Edukas ja eesrindlik Ühest küljest on kümneaastane Webmedia väga edukas ja eesrindlik firma. Seal on loodud ligikaudu kolmandik kõigist e-teenustest, millega harjunud oleme: e-maksuameti, pankade ja telekomide iseteeninduskeskkonnad, ministeeriumite infosüsteemid jne. Ettevõte on olnud võrdlemisi edukas teenuste eksportija: ehitanud e-riiki Kataris, Palestiinas, Moldovas jm. Ta on kasvanud suureks: käive on ligi 15 miljonit eurot ja töötajaid üle 300. Samuti on tuldud masust läbi ilma suurte kukkumiste ja palgakärbeteta. Lisaks on Webmedia tunnistatud kor-

duvalt väga töötajasõbralikuks ettevõtteks, kus hinnatakse kõrgelt töö- ja eraelu ühildamist ning pakutakse töötajatele näiteks tasuta massaaži. Teisest küljest kimbutab Webmediat nn valmis firma sündroom: kuhu ja kuidas edasi areneda? Kuidas hoida end värske ja atraktiivsena? Kust saada lisatulu? Möödunud suvel investeerisid firma Enterprise Investors riskikapitalistid Webmediasse 7 miljonit eurot. Eesti ITettevõte käis välja plaani jõuda kolmenelja aastaga börsile, ent selleks tuleb nii käivet kui ka kasumit mitu korda suurendada. Webmedia Eesti üksuse juht Taavi Kotka ütleb, et orgaanilise kasvuga – müüme aga muudkui teenuseid laia maailma või Eestisse – seda ei saavuta. Teine võimalus on osta ettevõtteid üles või kasutada ühinemisi, iseasi, mida osta, et sellest ka sünergia tekiks ning et 1 + 1 26

FOT O: P RES S I FOT O

oleks rohkem kui 2. Käesoleva aasta alguses soetas Webmedia Microlinki infohalduse äri, kuid börsiplaan vajab märksa agressiivsemat laienemist kui samm edasi ühel nišisuunal. Tellitakse jälle Uusi tulu teenimise võimalusi võiks Webmedia otsida senistelt turgudelt. Kotka kinnitab, et kui masu ajal tõmbas erasektor tellimusi ulatuslikult koomale ning näiteks Skandinaavia kliendid kadusid seetõttu mõneks ajaks päris ära, siis nüüd tellitakse jälle. Avaliku sektori tellimuste osakaal on taandunud masueelsele tasemele, mis on umbes 30 protsenti Webmedia Eesti üksuse käibest. Tööd ja leiba jagub Webmedial kontserni tasemel mitmel rindel. Üks eesmärk on murda e-tervise teenustega Eestist välja. Teine raskuskese on ehitada aren27

guriikides doonorrahaga üles e-riike. Lisaks jätkatakse teenuste pakkumist Lähis-Idas, viimasel ajal on aktiveerunud ka Leedu ja Skandinaavia kliendid. Mitu Põhjala suurettevõtet on huvitatud oma Eesti harus edukalt toimivate e-teenuste laiendamisest üle kontserni, seda näiteks kindlustuse vallas. Kotka sõnul on elu mänginud neile kätte huvitavaid võimalusi Venemaalgi. Webmedia nõustas koos Microlinkiga Tjumeni oblasti x-tee arendust, samuti osaletakse praegu mitmes hankes, mille võit tõstaks idaturu Webmedia jaoks üheks prioriteediks. Ta möönab siiski, et sellest kõigest võib jääda väheks, et teha end tulevikus börsiinvestorite jaoks põnevaks. „Eestis on levinud eksiarusaam, et meil on võimalik Eesti riigi jaoks loodud elahendused lihtsa vaevaga tootestada ning need tooted välisriikides maha müüa.

Peresõbralik Ajaleht Äripäev ning ajakiri Pere ja Kodu on valinud Webmedia kahel aastal (2008 ja 2010) Eesti kõige pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks.

INVESTEERI – NR 1/2011

Ettevõte

FOT O: Ä RI P Ä EV

Murelik Taavi Kotka juhitud Webmedia kasvu takistab kvaliteetse tööjõu puudus.

Eesti eksport seisab töötajate puuduse taga Webmedia Groupi majandusnäitajad 2007 Käive 163,3 miljonit kr Kasum 6,2 miljonit kr 2008 Käive 219,4 miljonit kr Kasum 14,8 miljonit kr 2009 Käive 238,9 miljonit kr Kasum 27,8 miljonit kr

INVE STEERI – NR 1/2011

Reaalsus on hoopis midagi muud ning neid ettevõtteid, kes sellega Eestis rikkaks oleks saanud, veel polegi,” selgitab Kotka. Valitseb tööjõupuudus Vaieldamatu kasvulagi on ettevõtte jaoks tööjõupuudus. Kotka sõnul seisab Eesti firmade eksport suurel määral töötajate puuduse taga. Peaga mõtlevaid ja iseseisvaid IT-inimesi pole Eestis mitte lihtsalt vähe, vaid needki, kes siin üldse on, on sageli liiga mugava elu ja kõrgete palkadega harjunud. Neil pole huvi tegutseda paindlikult eri riikides, kuid just selliseid liikuvaid, kliendi muutuvate vajadustega arvestavaid spetsialiste on Eesti IT eksportijatel kõige enam tarvis. Millele siis loota? Näiteks Webmediast eraldunud või tulevikus eralduvatele iseseisvatele rahamasinatele. Üks neist,

start-up ZeroTurnaround ajab juba aastaid edukat äri Java-arendajatele mõeldud hädavajaliku tööriistaga JRebel. See on programmeerimise platvorm, mis võimaldab näha koodi ümberkirjutamise tulemust kohe. Programmeerija hoiab sellega päevas kokku keskmiselt pool tundi, aastas mitu nädalat. Et tema tööaeg on kallis, toob JRebel seega korraliku rahalise säästu. JRebel teeb ilma Java-arendajate hulgas üle maailma, peamiselt on platvorm kasutusel USA-s ja Lääne-Euroopas. Seda on müüdud enam kui 60 riiki ning ZeroTurnaroundi mullune käive küündis tublisti üle kümne miljoni krooni. Ehkki JRebelist räägiti juba mitu aastat tagasi, sooritas ettevõte alles 2010. aastal tõelise müügihüppe. Firma üks asutaja Jevgeni Kabanov ütleb, et toode oli 28

AGE OKSA JA TOOMAS EDURI VIIMANE BALLETT LONDONIS

E s i tl e b :

Alates 7. aprillist Rahvusooper Estonias

NE V I I S U L EKSK BA! U L S U T ESI

Manon Sir Kenneth MacMillani

Koreograaf: Sir Kenneth MacMillan (Inglismaa). Lavastaja: Karl Burnett (Inglismaa) Muusikaline juht ja dirigent: Risto Joost. Dirigent: Mihhail Gerts Kunstnik: Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett)

www.opera.ee

Ettevõte

Olulisemad sündmused 2000 Tartus asutatakse osaühing Webmedia. 2001 Webmedia osanikeringi lisandub riskikapitalifirma AS Intergate, millelt Webmedia töötajad ostavad 2004. aastal osaluse tagasi. 2005 Asutatakse tudengitele praktiseerimisvõimalust pakkuv Webmedia suveülikool. 2005 Webmedia osanikeringi lisandub Rootsi konsultatsioonifirma Acando Frontec, kellelt 2008. aasta jaanuaris Webmedia töötajad osaluse tagasi ostavad. 2005 Ettevõtte restruktureerimisel rahvusvaheliseks ettevõtete grupiks asutatakse AS WMG, mille esimesteks tütarfirmadeks saavad AS Webmedia (Eestis), Webmedia UAB (Leedus) ja Webmedia OY (Soomes). 2006 Lisanduvad tütarfirmad Rumeenias ja Serbias. 2009 Asutatakse tütarfirma Egiptusesse ning AS WMG uueks ärinimeks saab AS Webmedia Group. 2009 Webmediast eraldub spin-off-ettevõte OÜ Zeroturnaround. 2009 EAS-i ettevõtlusauhindade väljakuulutamisel pälvib Webmedia majandussurutisega parima kohaneja tiitli. 2010 Lisaks arenduskontoritele on Webmedial nn projektikontorid klientide juures Moldovas, Kataris ja Omanis. 2010 Webmedia Group ning Kesk- ja Ida-Euroopa üks suurimaid riskikapitalifonde Enterprise Investors sõlmivad kokkuleppe, mille kohaselt omandab fond ettevõttes 36% suuruse osaluse. Tehingu väärtus oli 110 miljonit krooni.

INVE STEERI – NR 1/2011

turul täiesti uus ja ainulaadne, mistõttu tuli siiani teha rohkesti selgitustööd. Võimalike klientide ringis tutvustati probleemi ja selle ulatust, käidi ühelt konverentsilt teisele, õhutati toodet proovima. Seejärel loetleb Kabanov firmasid, kes on JRebeli litsentsi ostnud: LinkedIn, Lufthansa, Apple, Disney, HP, IBM, Cisco, Twitter jt, kokku üle 1000 ettevõtte. Tänavu plaanib JRebel veel vähemalt 500-protsendilist käibe kasvu. Oodatakse menukit ZeroTurnaround tõi äsja turule oma järgmise toote, millest loodetakse samuti müügihitti – LiveRebeli. Pangad saadavad aeg-ajalt välja teateid, et seoses korraliste hooldustöödega on ajutiselt häiritud töö internetipanga elektroonilistes kanalites. Kui pankade IT-meeskonnad võtaksid kasutusele LiveRebeli, ei peaks nad enam süsteemi hooldustööde ajaks peatama. Järgmine Webmediast eralduv startup’i rakuke on StaffLogic, kes arendab ja müüb ettevõtete tööjõu optimeerimise ja töögraafikute koostamise samanimelist tarkvara ning on väga perspektiivikas.

StaffLogic on tööriist, mis teeb elu palju lihtsamaks neil, kes peavad igapäevaselt vastutama ettevõttes ühe kõige tüütuma töölõigu, nimelt töögraafikute koostamise eest. Ebamugavaks teeb selle ülesande eelkõige suuremates organisatsioonides asjaolu, et inimestel on oma tööaja suhtes mitmesugused soovid, võimalused ja ko-

hustused, mida kõike tuleb arvesse võtta. StaffLogicu tarkvara koostab ettevõtte töögraafiku ühe nupuvajutusega ning vähendab sellega graafiku koostamiseks kuluvat aega kuni 70 protsenti. Üleajatöö kahaneb kuni 50 protsenti ning teave hakkab paremini liikuma, sest tarkvara sisaldab töötaja iseteenindusportaali ja tööaja automaatseid raporteid. StaffLogicu tiim usub, et suudab olla abiks ettevõtetele sellistest valdkondadest nagu lennujuhtimine, turvateenused, jaemüük ja tootmine. StaffLogicu ärisuuna juht Marko Saviauk ütleb, et Webmedia on teenindusettevõte, kes kuulab, millist tarkvara klient soovib, ning viib siis tema soovid ellu. Paar aastat tagasi korraldas Lennuliiklusteeninduse AS hanke, millega sooviti saada töötajate planeerimise ja arvestuse tarkvara. Hanke läbirääkimiste käigus küsiti, kas Webmedia on valmis tegema sellest tarkvara, mis sobiks ka teistele. Firma nägi selles enda jaoks väärt võimalust. Ehkki StaffLogic on nn karbitoode (toode, mida müüakse võimalikult paljudele ettevõtetele), tuleb seda Saviaugu sõnul siiski pidevalt kliendi soovide või õigusaktide kohaselt arendada. Seepärast müüb Webmedia peale tarkvaralitsentsi ka tarkvara juurutamist koos koolitusega. StaffLogicut kasutavad juba Lennuliiklusteeninduse AS ja turvafirma Securitas ning seda juurutatakse Eesti Energias. Huvilisi leidub piiri tagafi, näiteks Lätis, Leedus, Moldovas, Soomes, Bulgaarias ja Poolas. „Usun, et suudame püsida maailmaturul väärilises konkurentsis, sest näeme StaffLogicul olevat tugevaid eeliseid. Sama sisuga tarkvara saavad praegu endale lubada meie mõistes väga suured ja rikkad firmad, kus on keskmiselt 20 000 töötajat. StaffLogic toob selle piiri 100 korda allapoole,” kinnitab Saviauk. Kas Webmedia börsiunistused saavad teoks ning kas ettevõttest võiks eralduda veel mõni atraktiivne start-up (näiteks e-tervise vallas), sellest kuuleme mõne aasta pärast. 30

25. juuni kuni 30. juuli

21. aprill kuni 18. juuni ja 17. september kuni 15. oktoober

s hind alate

495€ 21. aprill kuni 12. mai ja 29. september kuni 20. oktoober

s hind alate

470€

s hind alate

490€ 1. aprill kuni 6. mai

s hind alate

480€

FOTOD: PIRE T PAK LER

INVE STEERI – NR 1/2011

Intervjuu

Lipsuga põllumees EESTI PÕLLUMAJANDUSES ON HEAD AJAD JA MEIL LEIDUB PALJU TULEVIKUVÕIMALUSI, KINNITAB MAAILMA ÜHE SUURIMA TERAVILJATOOTJA TRIGON AGRI JUHT RAUL TOOMSALU, KES ON OMA KARJÄÄRI JOOKSUL TÖÖTANUD KA PANGANDUSES. Mis ettevõte on Trigon Agri? Trigon Agri on üks maailma tähtsamaid teraviljatootjaid. Ettevõte on noteeritud Stockholmi börsi põhinimekirjas ning Stockholmi börs on New Yorgi börsi tütar. Trigon Agri turukapitalisatsioon on 130 miljonit eurot. Toodame peamiselt nisu ning õlikultuuride (päevalill, soja, raps) seemneid. Veel on meil kõrgel tasemel piimatootmine, trading ja elevaatorid. Trigon Agris on ühendatud investeerimispanga laiahaardeline lähenemine ning uued tehnoloogiad ja juhtimisvõtted. Minu roll peadirektorina on ettevõtte igapäevane juhtimine, mis tähendab tavalist suure organisatsiooni juhtimist. Kuivõrd Trigonis töötab üle 1000 inimese, on tegevus jaotatud valdkonniti. Põhifunktsiooniks on tootmine, kõik muu on abifunktsioonid. Igal funktsioonil on 33

oma juht, kes saab eesmärgid juhatuselt ehk minult. Peadirektor peab suunama, koordineerima ja looma võimalused kasutada potentsiaali – ei midagi uut. Miks sa lahkusid pangandusest? Pangandus on põnev ja lai valdkond, huvitavad ajad olid nii Eestis kui ka Venemaal. Minu karjääris on olnud millegipärast viieaastased perioodid: viis aastat osalesin AS Mecro kasvamises, sama kaua töötasin Hansapangas ja peaaegu viis aastat olin SEB-s Venemaal. Venemaa panganduses olid tollal metsikud ajad: mahud suurenesid tohutult ja stiihiliselt, kuid ka konkureerivate ettevõtete teod olid sama meeletud. SEB Liising kasvas kolme aastaga Venemaa loodepiirkonna suurimaks liisinguettevõtteks. Seejärel kutsuti mind appi SEB Venemaa panka, mis tähendas hiiglaslik-

KÜSITLES: TIIT EFERT

INVESTEERI – NR 1/2011

Intervjuu

Raul Toomsalu Sündinud 8. märtsil 1975 Töötanud: 1994–2000 AS Mecro 2000–2004 Hansapank, Hansa Liising. Peamine töövaldkond oli tööstus ja tootmine. 2004–2009 SEB Venemaa. Peaaegu viie aastaga sai ettevõttest LoodeVenemaa suurim liisingufirma, mis on mitu korda suurem kui Swedbanki liising Venemaal. 2009 kevadest Trigon Agri. Ettevõttel on ligi 1500 töötajat ja umbes 170 000 hektarit põllumaad (võrdluseks: Eestis oli 2009. aastal külvi all umbes 290 000 ha). Trigon Agri tootis 2010. aastal väga keerulistest oludest hoolimata 185 000 tonni teravilja, mis on umbes 4200 vagunitäit ehk ligikaudu 80 rongiešeloni.

ke võimalusi ja lõpmatuna näivat turgu. Millalgi olin vist jäänud silma Joakim Heleniusele, kes tegi mulle just sel segasel finantskriisi ajal pakkumise, mis oli oma võimalustelt sama või mõneski aspektis perspektiivikam. Arvan, et minu suunamuutuse üks peapõhjus oli pangandussektori – eriti Rootsi pankade – aeglane reageerimine muutustele, nagu ka kannapööre senistes tõekspidamistes ja kokkulepetes. Olukord Rootsi pankade koduturul hakkas piirama Venemaa kasvuvõimet, mul hakkas ka viis aastat täituma ... Siiani on mul väga head suhted kõigis Eesti pankades ja paljudes Venemaa suurpankades. Millised isikuomadused on sul aidanud panganduses ja ettevõtluses nõnda kaugele jõuda? Ma ei olegi kindel, kas need on isikuomadused – peab olema teiste ees mingi konkurentsieelis. Arvan, et üks peamisi asju on aru saada eesmärgist ning koostada plaan selle elluviimiseks, ehkki see on sama tavaline nagu aamen kirikus. Olen alati huvitunud suurtest, üleilmsetest, uutest ja innovaatilistest äridest. Hansapangas oli minu eelis teiste ees hea vene keele oskus ja intuitsioon uute suundade suhtes. Laevandusäri, mis on globaalne, oli ja on meie piirkonnas

Võõras kultuuriruumis töötamine on omaette teema, sest rohkesti küsimusi on vaja ise endale selgeks teha. Taas kord on tähtsad partnerid ja inimsuhted, mille ülesehitamine võtab aga tohutult aega. Tänapäeva maailm muutub niivõrd kiiresti, et peame oma otsustes olema veel kiiremad. Osa neid omadusi on õpitavad, osa kaasa sündinud või koolist-kodust kaasa antud. Arendama peab oma tugevaimaid külgi. Tunned Venemaad hästi. Milline on sinu hinnangul Eesti ekspordi Venemaa-potentsiaal? Eesti ei suudaks täita kogu Venemaa vajadusi. Venemaa turg ja ekspordipotentsiaal on meie jaoks lõpmatu: mõelge 145 miljonile inimesele, lisaks kõik naaberriigid, kes vene keelest aru saavad. Suhteliselt kehvast maksujõust hoolimata on sealne tarbimine sadu kordi suurem, kui Eesti toodab. Eestis leidub hulgaliselt tooteid, mida oleks võimalik müüa idaturul, alates meie traditsioonilistest põllumajanduskaupadest, mida Venemaal tuntakse juba Nõukogude ajast ja tarbitakse praegugi menuga, kuni uue suuna kaupadeni, nagu näiteks haridus, IT-lahendused jne. Kogu Kirde-Eesti teeb praegu Vene-

Arendama peab oma tugevaimaid külgi. ennekõike vene keelt kõnelevate inimeste käes. Kõik suurimad kaubavood Eesti ümber on seotud Venemaa ja selle naabritega. Järgmiseks peab sul olema hea meeskond ja konfliktivaba tööõhkkond, oskus kuulata, aga ka oskus jääda oma otsustele kindlaks. INVE STEERI – NR 1/2011

maaga äri. Sealsete vene keelt kõnelevate elanike jaoks on loomulik käia iga päev paar korda üle piiri ja nõnda teenida. Narva linna Peetri platsil on võimalik istuda taksosse ja sõita Peterburi. Sealsed inimesed ei ole turgu enda jaoks riigipiiriga piiranud, seda enam, et busse sõidab 34

Rubriik

INVESTEERI – NR 1/2011

Intervjuu

Kasulik mees Olen töötanud koos Rauliga nüüdseks juba ligikaudu kaks aastat. Ta on hea näide sellest, kuidas paljude Eesti ettevõtete juhtide keele- ja kultuuritaust võib anda suurepäraseid võimalusi Venemaal, mis võib ühtlasi Eestile kasu tuua. Raul on lahutamatu osa meeskonnast. Ta on otsustanud ehitada Trigoni Agrist üles suurima põllumajandustootja Venemaal ja laiemalt SRÜ riikides. Kui Eesti soovib arendada Lääne kapitali ja Vene võimaluste vahendamisel suuremahulist äri, on meil vaja rohkem ärijuhte, kellel on selline meelekindlus ja pühendumus nagu Raulil.

FOTO: P RE SSIFOTO

JOAKIM HELENIUS

Trigon Capitali omanik INVE STEERI – NR 1/2011

Narvast Tallinna rohkem kui Narvast Peterburi. Kuidas suhtud peaminister Andrus Ansipi avaldusse, et eksporti Venemaale ei peaks enam kasvatama? Mulle meeldib liberaalne majanduspoliitika. Senine valitsus (Intervjuu on tehtud enne riigikogu valimisi. – Autor) on sellega väga hästi hakkama saanud. Eesti riik kui institutsioon on maailmas väga tunnustatud. Alati võib muidugi nuriseda ja küsida, kas paremini ei saaks. Alati saab! Olen täiesti nõus, et igasugune ülekaal kaubandusbilansis ühe kaubanduspartneri kasuks on risk, ent riske saab juhtida ja maandada. Pigem aitaks siin ettevõtjate harimine. Jättes välja Eesti välispoliitilise missiooni (milline see ka ei oleks), on minu arvates tühi energiakulu naabritega sõdida, veel enam sisutühjade probleemide nimel, sest me saaksime oma tõe maksma panna ka teisiti. Trigon on oma äri suuresti Venemaaga sidunud ja me loodame väga, et ka riik meid selles toetab. Eesti iseseisvuse algusaegadest saati on räägitud Ukrainast kui äärmiselt arenemisvõimelisest eksportturust Eesti ettevõtete jaoks. Ometigi pole see nii läinud. Miks? Ma ei tõstaks Ukrainat esile kui pettumust, sest potentsiaal Ukraina näol pole kuhugi kadunud, pigem vastupidi: päev-päevalt see isegi kasvab. Ukraina erineb Venemaast nii oma kultuuri kui ka majanduskeskkonna poolest märkimisväärselt, samuti on keel teine. Meie Vene-potentsiaal on seotud ajaloo, keele ja kultuuriga, teisalt on Ukrainal Venemaaga piisavalt ühisjooni ning just seda peaksime ära kasutama. Logistiliselt on Ukraina kaugemal ning selle majandusareng Venemaast veidi maas – selles näen ma suurt võimalust, ent kõik võtab lihtsalt rohkem aega. Trigon Agri plaan on kindlasti suurendada oma kohalolekut Ukrainas.

Millised turud on Eesti ettevõtete jaoks üldse kõige reaalsemad? Eks iga ettevõte peab tundma oma sektori konkurentsikeskkonda maailmas. Arvan, et igas valdkonnas on omad turud olemas. Tootmises on oluline hind, kvaliteet ja maht. Looduslikult pole Eestile väga palju tootmiseeliseid antud: meie kliimaga juba Euroopat viljaga ei varusta ning ka muid varasid leidub siin väga piiratult. Praegune olukord lubaks meil igati edukalt konkureerida toorpiima ja piimatoodete turul. Eesti on suutnud saavutada suurepärase efektiivsuse, tänu millele on toote omahind madal. Meie kvaliteet sobib kõikide lähiturgude jaoks: Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Venemaa. Need riigid kokku on meile küllaldaselt mahukas turg. Tähtis on olla kursis oma valdkonna muutustega; piisavalt odavalt tootes suudad müüa kõikjale. Mis on üldse eduka ekspordi alus? Eduka ekspordi alus on juhi täielik pühendumine, sest kohalike olude tundmine tuleb pühendumise kaudu. Müügimees peab olema hea, kuid see on pelgalt abivahend. Toidu hinnad tõusevad, maailmas kasvab ka toidupuudus. Millise võimaluse annab see Eesti põllumehele? Ka Eesti põllumajandusel on minu arvates head ajad, sest selle valdkonna potentsiaal on suur. Konkurentsieelistele keskendudes võib Eestist saada piirkonna põhiline piimatootja. Miks mitte suunata oma jõudu sellesse, et Skandinaavia ja Venemaa turul oleks kvaliteetse piimatoote võrdkuju Made in Estoniapiim? Kõik eeldused selleks on olemas: maailmaturg soosib meid, lähtepositsioon on oivaline. Vaja on kapitali ja pühendumust. Esimest saab osta, teise nimel peab ise pingutama, sest vastasel korral teeb selle keegi meie eest.

Oligarh 2003. AASTAL NIMETAS VENE MAJANDUSAJAKIRI EKSPERT AASTA TEGIJAKS KAKS JUUDIST VENE ÄRIMEEST: ROMAN ABRAMOVITŠI JA MIHHAIL HODORKOVSKI. KAHEKSA AASTAT HILJEM ON ABRAMOVITŠ MAAILMAS RIKKUSELT 50. KOHAL OLEV MILJARDÄR, KES ELAB JA TEGUTSEB VENEMAAL JA KOGU ILMAS TÄIE RINNAGA.

38 3 8

INVESTEERI IINV IN NV N VE EST ES STEERI – N NR R 11/2011 /2 //20 2011 20

FOTO: BULLLS

39 3 9

F OT OD: BUL LL S

Guru

Teekond Komimaal üles kasvanud Abramovitš investeeris esimese abikaasa Olga vanematelt saadud 2000 rubla sedavõrd edukalt, et aastate pärast on temast saanud Londoni Chelsea jalgpalliklubi omanik.

TEKST: ANTS VILL

INVE STEERI – NR 1/2011

ABARMOVITŠI EAKAASLANE, toona maailma 16. rikkur olnud Hodorkovski sattus aga riigivalitseja meelepaha alla ning istub alates sama 2003. aasta oktoobrikuust Vene vanglas. Rikas olla pole kerge, veel keerulisem on olla rikas pikka aega, eriti Venemaal, eriti Putini ajal, eriti juudina. Roman Abramovitš (45) on osanud siiani vältida kõiki peamisi karisid, mille otsa on paljude uusvenelaste edutee ja isegi elutee praegusaja Venemaal jooksnud. 12 miljardi dollarilise varandusega nafta- ja metalliärimehele kuulub muu hulgas üks Inglise jalgpalliklubi, saar Peterburis, maailma suurim eralaev ning ta plaanib asuda taas hiiglasliku Tšuktšimaa kuberneri kohale. Nafta- ja metallihinnad tõusevad pidurdamatult, nii kasvab ka Romani maine vara. Alus-

tas ta aga – nagu paljud toonases töörahvaimpeeriumis – tänavakaubitseja ja pisisulina. Lapsepõlv karmi looduse keskel 1940. aastal Leedust Venemaale küüditatud juutide peres sündinud Romani varast noorust varjutasid õnnetused ja raskused. Laps polnud veel õieti käimagi õppinud, kui suri ta ema; isa hukkus ehitustöödel, kui pojal oli aastaid kõigest neli. Edasi elas ta karmi kliima ja rohkete vangilaagrite poolest tuntud Komimaal küllalt kesistes oludes oma onu juudiperes, vahetevahel ka Moskva-sugulaste juures. Mõnda aega õppis Abramovitš polaarjoonelähedase naftatootmiskeskuse Uhta tööstusinstituudis, ent kukkus sealt ilmselt välja, sest ta võeti sõjaväkke ajateenistusse. See oli Brežnevi hiilge40

aeg: tundus, et ajaloo lõpp on käes ning kapitalism ei saabu Venemaale kunagi. Ei osanud Roman sõjaväes varastatud bensiiniga äritsedes kahtlustadagi, et üsna peatselt pole eraettevõtlus enam kohtulikult karistatav. Pärast ajateenistust Roman abiellus. Mundripluusi nagisse riputanud noormees alustas elatise teenimist tänavakaubitsejana, siis läks vabrikusse lukksepaks. Siiski muutis kõik rikka pruudi Olga vanematelt pulmakingiks saadud 2000 rubla, mis oli toona suhteliselt korralik summa, riigiettevõtte direktori netoaastapalk. Roman investeeris selle 1987. aasta lõpus Moskva mustal turul ja salakaubanduses tegutsemisse. Kui rahapaigutus lühikese ajaga kahe-kolmekordistus, pööras ta poegivat raha musta ärisse tagasi üha uljamalt. Peagi asutas ta autode varuosi müüva kooperatiivi. Roman jätkas ka õpinguid, nüüd juba variseva impeeriumi pealinnas Moskvas Nafta- ja Gaasitööstuse Instituudis. Samal ajal äritses ta ka autokummidega, mis oli toona väga nõutav kaup, kuid defitsiit. Ühtlasi õnnestus tal väiksemat liini ajada välismaaga, kaubeldes Šveitsi firma Runicom tarbekaupadega. Hiljem sai Roman kaugõppes diplomi Moskva Riiklikust Õigusakadeemiast. Õigel ajal äriks valmis Siis tuli murrang: töörahva riigis kuulutati välja uutmine, avati tee nii eraettevõtlusele kui veidi hiljem ka paljude tegeliku jõukuse aluseks saanud rahva ehk riigi varade erastamisele. Roman ja Olga alustasid kohe plastnukkude tootmist ning firmat saatis kiire majandusedu. Ka uutes tingimustes ei püsinud Roman sugugi ühe adra taga: ta asus investeerima naftakompaniidesse ja seakasvatusse, raha jätkus mujalegi. Dünaamiliste 1990. aastate alguses jõudis mees asutada-likvideerida vähemalt 20 äriettevõtet alates kummide protekteerimisest ehk kulunud autokummidele uue mustri külgevulkaniseerimisest kuni 41

Rikas olla pole kerge, veel keerulisem on olla rikas pikka aega ... ihukaitsjate värbamisteenistuseni. Elu edenes ja tuli keerata uus lehekülg, selle juurde käis ka abikaasa vahetamine. Olga asemele tuli Irina, kes saatis Romani järgmised 16 eduaastat. Liberaalsetel aegadel augustiputši järel jõudis Abramovitš luua viis ettevõtet, mis tegelesid kaupade edasimüügi ja tarbekaupade tootmisega, osa firmasid olid keskendunud nafta ja naftasaadustega kauplemisele. Selle perioodi algul sattus Roman ka trellide taha, sest teda süüdistati riigivara varguses eriti suures ulatuses. Äriskeem oli ajale iseloomulik: firma AVEKS-Komi saatis Uhta naftatehasest Komist teele 55 diislikütusega täidetud tsisternvaguniga rongi, lasti väärtus oli 4 miljonit rubla. Moskvas võttis saadetise vastu Abramovitš ning läkitas võltsitud lepingute alusel just kui Kaliningradi INVESTEERI – NR 1/2011

F O T O D: BUL L L S

Guru

Lahutus Kui 2006. aastal tuli päevavalgele, et Roman oli hakanud lähedalt sõbrustama toona 25-aastase kaunitari Daria Žukovaga, palkas 1991. aastast alates Romaniga abielus olnud ja viis last ilmale toonud Irina (ülal paremal) kaks Inglismaa tippadvokaati. Lahutushüvitiseks nõudis Irina maailmarekordilist 6,5 miljardit eurot, ehkki lahutus sõlmiti 2007. aastal siiski hinnaga 213 miljonit eurot. Endine modell, brünett Daria on Vene oligarhi tütar ja kuulsa Vene tennisisti Marat Safini ekssõbranna, kes peab väikest rahvusvahelist moeäri. 2009. aastal sündis vastsele paarile esiklaps Aaron Alexander.

INVE STEERI – NR 1/2011

ühte sõjaväebaasi, tegelikult jõudis kütus aga hoopiski Riiga äsja iseseisvuse taastanud ja naftanäljas Lätis. Roman oli paindlik, tehes uurimisorganitega usinalt koostööd. Toimik suleti pärast seda, kui ostja, Läti-USA ühisfirma Chikora International, Uhta naftatehasele kütuse kinni maksis. Suurte asjade algus Väike äpardus mahukas äris pani Abramovitši järele mõtlema: ei ole džunglis elu ilma heade sõprade ja tugeva seljataguseta. 1995. aastal oli Romanil juba niipalju hinge taga, et teda võttis oma reele Boriss Berežovski, end Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini lähikonda sättinud endine metsandusinsener ja autoärikas. Kahasse osteti president Jeltsini määrusega asutatud suur naftatöötlemistehas Sibneft. Tehing tehti kahtlase maiguga riikliku programmi „Laenud aktsiate vastu” katuse all ning kumbki juba algul ettevõtte juhtimisse kaasatud mees maksis oma poole eest 100 miljonit dollarit. Analüütikud on leidnud, et firma omandati selle väärtusest 25 korda madalama hinnaga, praegu on ettevõte aga väärt 75-kordset ostuhinda. Abramovitš on hiljem tunnistanud, et andis valitsustegelastele miljoneid dollareid altkäemaksu ning maksis

ka nn katuse eest kaitseks gangsterite vastu. Nii või teisiti, Roman sai tõeliselt rikkaks, ka Venemaa mastaapides, ning võis uljast kokkuostmist segamatult jätkata. Neil aastail omandasid Abramovitš ja tema äripartner Jevgeni Švidler emafirma kaudu Millhouse Capitali olulise osaluse Venemaa suuruselt kolmandas lennufirmas Aeroflot. Samuti osteti Trans World Groupilt (mis kuulus David ja Simon Reubenile) mitu alumiiniumitehast, mis omakorda ühendati Oleg Deripaska metallitööstusega, et moodustada Venemaa suurfirma Rusal. Taevas käega katsuda Üksnes kolmekümneaastane Roman võeti 1996. aastal ka president Jeltsini lähiringi ning presidendi kutsel kolis ta elama Kremlis asuvasse korterisse. Erastamisprotsess oli tolleks ajaks jõudnud ohvriterohkete nn alumiiniumisõdadeni erastamisgruppide vahel. Mõjuvõimu saavutamise lahinguis langes loogu tehasedirektoreid, metalliärimehi ja ka ajakirjanikke. Abramovitš võitis sõja, allutas endale tööstuse, tapmised lõppesid. Altkäemaksudena mõjuvõimu kasvatamiseks ja nn katuseks kulus toonasel Venemaal miljardeid dollareid. Romani edu tegelik alus on siiski kaine riskijulgus, 42

INVESTEERI – NR 1/2011

F OT OD: BUL L L S

Guru

Sõber Erinevalt paljudest teistest Venemaa oligarhidest on Abramovitš Vene võimudega heades suhetes. Pildil kätleb ta peaminister Vladimir Putinit.

mida toetab manipuleerimisele kalduva isiksuse võlu. Jeltsini soosingu pälvis mees aga oma siivsa käitumise ja tagasihoidlikkusega ning soovimatusega isegi kaudselt kuidagi ohustada võimuladvikut, sest raha tootsid soodsad lepingud nagu iseenesest. Pealegi on tal olnud alati hea silm tulevaste võimuvõtjatega juba varakult sõbrunemise küsimuses. Muide, just tookord avalikkusele veel täiesti tundmatu julgeolekumees Vladimir Putin olevat olnud see, kes andis Abramovitšile riigi alumiiniumitööstuse. Mõningail väiteil kontrollivat Roman kahe peale koos pankur Alexander Mamutiga koguni poolt Venemaa tööstusest. Putini aeg tõi järsu pöörde 2000. aastal võimu enda kätte saanud Putini veskid jahvatasid kiiresti ja kindlalt. Ei läinud kaua aega, kui Romani vanem sõber ja õpetaja, rikastumise käigus ka suure osa Vene meediast endale allutanud Boriss Berežovski kaotas kõik ning läks Inglismaale pakku. 2001. aastal ründas Berežovski Romani pidevalt, ka kohtu kaudu, rahanõuetega, soovides Romani kätte libistatud Sibnefti teINVE STEERI – NR 1/2011

hinguist ja alumiiniumiimpeeriumist õiglasemat osa. Oli, mida himustada – tol aastal tuli Sibneftist oma 700 miljonit dollarit dividende. Veel 2008. aastal nõudis Berežovski Abramovitšilt kohtu kaudu 3,36 miljardit dollarit hüvitist, sest endine sõber ja äripartner olevat pressinud talt aktsiad välja ähvarduste ja pettusega alla tegeliku hinna 650 miljoni dollari eest. 33-aastaselt valiti Abramovitš Venemaa riigiduumasse Tšukotka saadikuna ning mõne kuu pärast selle piirkonna kuberneriks. Selle kauge ja väga vaese piirkonna arendamisse on Roman aastate jooksul mahutanud miljardeid dollareid „oma” ja riigi raha: keskmine palk tõusis seal viis korda (ligi 600 dollarini kuus) ning sündimus on praeguseks Venemaa suurim. Oma huve ärimees muidugi unarusse ei jätnud, näiteks lasi ta oma kuberneriajal rajada riigi kulul teed ühe sealse kaevanduseni, mille aktsiad müüs ta hiljem soodushinnaga oma Londoni ärisõpradele. Kaheksa aastat, st kaks tähtaega oli Abramovitš tšuktšide hea kuningas, teenides tehtu eest lahkudes riikliku ordeni „Austuse märk”. 44

F OT O: BUL L S FOT O: C ORBI S

Ometi on teda endiselt Siberi taha vaja. Tänavu kevadel algab tal Putini soovil ilmselt taas kuberneriaeg maailma äärel, kuhu ta ise siiski suhteliselt harva eksib. Elumõnud ja pensionisambad Muljet avaldav osa Abramovitši varandusest on ettenägelikult Inglismaale paigutatud: maa ja majad, mere- ja õhusõidukid. Ta on väidetavalt üks enim kulutav Briti asukas. Esimene tähtsam ost oli juba 1997. aastal Londonis Chelseas Cadogan Place’is omandatud mitu suurt korterit. Kaks aastat hiljem, veel enne Jeltsini erruminekut, sai ärimees Sussexis 12 miljoni naela eest kunagi Jordaania kuningale Husseinile kuulunud kinnisvara omanikuks, mis tähendab uhket mõisahoonet ja 420 aakrit maad. Juurdekuuluva laskevälja tarvis tellis Roman tuhandeid faasaneid, et tõelise Inglise maa-aadliku kombel sõpradega jahikirge rahuldada. Raha tuli Siberist tugeva joana: 2005. aastal ostis ta Chelseas ligi 10 miljoni eest kunagi Westminsteri hertsogile kuulunud maja ning 15 miljoni eest Prantsusmaal Vahemere-äärse Côte 45

d’Azuri Antibes’ kuurortlinnas lossi Château de la Croë, mis oli kunagi kuulunud Inglise kuningakojale, hiljem Aristoteles Onassisele ja Leopold Illindale. Lennuk, milles on spordisaal 2006. aastal ostis Abramovitš lennuki Boeng 767, millel on samasugune õhutõrjesüsteem nagu USA presidendi Air Force One’il, samuti spordisaal ja kohti üle 300 inimesele. Juba Tšukotka kuberneri ameti mahapanemise ajaks oli tal olemas 370-jalane helikopteriplatsi ja kaatritega varustatud jaht Le Grand Bleu (käinud ka Tallinnas), mis maksis „üksnes” 60 miljonit naela. Veidi hiljem ostis ärimees endale 377-jalase Pelorusi: 20 sõlme kiirust, kaks helikopteriväljakut, allveelaev ja muidugi raketitõrjesüsteem. Mullu suvel sai seda jahti ka Tallinnas Admiraliteedi basseinis näha. Tõelise taseme kogu maailma rikkurkonnale näitas Abramovitš ette aga Eclipce’iga: see maailma suurim erajaht on 536 jalga ehk 163,5 meetrit pikk, mis on pool meetrit enam kui Dubai šeigi Mohammedi jahil. Sõiduk maksab umbes

Londoni Chelsea Laiemalt kuulsaks sai Abramovitš Inglismaal alles pärast seda, kui ta oli teiste rikaste meeste eeskujul soetanud endale jalgpalliklubi. Kuumal 2003. aasta suvel, mil Siberis plaaniti ajaloolist naftakartelli, omandas Roman salaläbirääkimiste tulemusel 140 miljoni naela eest oma impeeriumile tõeliselt edeva kroonijuveeli – jalgpalliklubi Chelsea. Klubi võlad maksti ära, osteti juurde uusi tähti ja asjad hakkasid liikuma. Edaspidi on jalgpallihuviline oligarh heldelt toetanud ka Armee Keskspordiklubi jalgpallimeeskonda Moskvas ning Venemaa jalgpallikoondist.

INVESTEERI – NR 1/2011

F O T O : BULLS

Guru

FOT O: I TA R-TA S S

F OT O: BUL L S

Abramovitš Tallinnas? Läinud suvel külastas Abramovitši megajaht ka Tallinna lahte.

Monument Krasnojarskis, inglise restorani James Shark Pub juures võib kohata Abramovitši kuju.

1,2 miljardit dollarit: kaks helikopteriväljakut, 24 kajutit, kaks ujumisbasseini, mitu vanni ja diskosaal, lisaks kolm kaatrit ja allveelaev, meeskonnas 70 inimest. Ja loomulikult on peale kuulikindlate akende ja ajakirjanike peletamise lasersüsteemi olemas korralik raketitõrjesüsteem. Mees teab, mida tal on turvalisuseks vaja. Abramovitši alalisse turvameeskonda kuulub umbes 40 meest. Raha ajab šikilt üle ääre Kogu selle uhkuse tagaajamise juures pole Roman oma rahvuslikke juuri unustanud, toetades tähelepanuväärsete summadega mitut projekti Abramovitši kvartalis Jeruusalemmas.

INVE STEERI – NR 1/2011

FOT O: ÕH T ULEH T

Parimad bändid. Kuumimad nimed. Seltskonnaajakirjanduse väitel oli Abramovitši aastavahetuspidu maailma kõige luksuslikum. Maksma olla see läinud viis miljonit naela, külalisteks olnud Hollywoodi kuumimad nimed ja mänginud parimad bändid. Pidu peeti Romani äsja ostetud mõisas Kariibi mere saarel Saint Barthélemy. Napsidele ja suupistetele kulus 1,8 miljonit naela. Kuu varem oli Roman teatanud, et mahutab Millhouse LCC kaudu 400 miljonit dollarit äsja omandatud tehissaarel New Holland 10 000-ruutmeetrise äri- ja kunstikompleksi arendamisse. Peterburis asuvale saarele rajatakse ärihooned, muuseumid, kunstigaleriid, elamud ja hotellid. 46

T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada teie tervist.

F OT O: C ORBI S

Analüüs

Hinnatõus HINDADE TÕUSMINE ON TARBIJATE JAOKS VASTUVÕETAMATU, ENT ETTEVÕTJATE JAOKS HÄDAVAJALIK. ILMA SELLETA ETTEVÕTLUS HOOGU SISSE EI SAA, SEST INVESTEERINGUTEKS NAPIKS RAHA.

TEKST: INDREK NUUME

LHV Panga juhatuse liige INVE STEERI – NR 1/2011

ETTEVÕTTE EESMÄRK ON teenida kasumit. Suurema kasumi (väiksema kahjumi) teenimiseks tuleb kas vähendada kulusid, muuta tootmist efektiivsemaks (langetada toomiskulu ühiku kohta) või tõsta hindu. Tänaseks on kulude vähendamine ennast ilmselt juba ammendanud ning edasiminekuks on hinnatõus möödapääsmatu. Kasum investeeringuteks Suurema kasumi arvelt saab hakata investeerima uutesse varadesse, töökohtadesse ja tehnoloogiasse, mis omakorda võimaldab muuta tööprotsesse veelgi efektiivsemaks ning tuua turule uusi tooteid ja teenuseid. Olukorras, kus ma-

jandus liigub kriisiperioodist majanduskasvu perioodi, on hinnatõus loomulik nähtus. Seda soosivad kahanenud töötus ja tarbijate suurenenud kindlustunne. Ettevõtted tegutsevad praegu efektiivsemalt kui kunagi varem ning me oleme alles kasvutsükli alguses. Kui majandus hakkab kasvama stabiilselt, tasuvad praegu tehtud hädavajalikud, ent valusad kulukärbete otsused end tulevikus mitmekordselt ära, seda nii ettevõtja kui ka tarbija (rahakotile mõjuv hinnatõus) seisukohast. Põhjuseks on arvamus, et see valu on ajutine ja ettevõtete investeeringutest võidavad pikas plaanis ka tarbijad. Majanduskasvu tingimuses peavad ettevõtted hakkama taas investeerima toot48

misseadmete uuendamisse, samuti tootmise laiendamisse. Ennekõike puudutab see ekspordile suunatud tööstusettevõtteid, kelle tootmisvõimsus on kiirelt kasvanud buumiaegsele tasemele – Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil on see juba üle 70 protsendi koguvõimsusest. Võrdluseks: 2007. aastal oli kõnealune näitaja keskmiselt 77 protsenti ja 2009. aastal 58 protsenti. Investeeringute eelduseks on aga ettevõtete teenitav kasum. Statistika kohaselt kasvasid ettevõtete investeeringud võrreldes eelnenud aastaga viimati 2008. aasta algul. Ettevõtete kvartaalne investeeringute maht oli 2010. aasta kolmanda kvartali statistika põhjal 361 mln eurot (5,655 mld krooni). Püsivhindades on see 2002. aasta alguse ehk Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud tasemel. Kui võrrelda ettevõtete põhivarainvesteeringute suhet põhivara kulumisse, siis kui 2006. aastal ületasid need investeeringud aastast amortisatsiooni 2,1 korda, siis 2009. aasta statistika põhjal oli see näitaja vaid 1,1. Arvestades 2010. aasta üheksa kuu keskmist investeeringute mahtu ning eeldades, et põhivara kulum on püsinud 2009. aasta tasemel, on see suhtarv juba 0,88. Teisisõnu olime 2010. aastal olukorras, kus põhivara investee49

ringute maht oli väiksem kui põhivara kulum, st põhivara väärtus esmakordselt vähenes. See on aga ohtlik signaal. Liites siia juurde alates 2002. aastast suurenenud Euroopa Liidu investeeringutoetused, on pilt veel drastilisemalt kreenis, sest oma jõududega ja oma rahakoti pealt investeeritakse märkimisväärselt vähem kui eelnenud aastatel. Vastuseis kui karuteene Samas on see pilt loogiline, sest investeeringute väike maht on tingitud asjaolust, et olukorras, kus kasumit ei teenita, ei saa rääkida ka investeerimisest. Ehkki kohati jääb mulje, et avalikkuse suhtumine hindade tõstmisse suurema kasumi teenimise eesmärgil pole hea või et piisaks ka ots otsaga kokkutulemisest, siis ettevõtluses see pikaajaliselt lihtsalt ei tööta. Avalikkuse surve hinnatõusu vastu võib tulevikus valusalt mõjuda ettevõtluse konkurentsivõimele ja teha meie ettevõtetele karuteene. Alternatiiv praegu kasumi teenimisele on müüa osa ettevõttest välisomanikule ja tuua ettevõttesse lisaraha juurde sel moel. Kuid strateegilist aktsionäri on raske leida ning ka välisomanik paneb oma raha ettevõttesse üksnes eeldusel, et see

Eesti hinnatõus 2001: 5,8% 2002: 3,6% 2003: 1,3% 2004: 3,0% 2005: 4,1% 2006: 4,4% 2007: 6,6% 2008: 10,4% 2009: –0,1% 2010: 3,0% Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon. Tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ning arvutuste aluseks olevaid baashindu ajakohastab Statistikaamet igal aastal alates 2001. aastast.

INVESTEERI – NR 1/2011

Analüüs 9 000 000 8 000 000 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000

Joonis Ettevõtete investeeringute maht püsivhindades kroonides (1997 = 100)

teenib edaspidi kasumit. Lisaks tähendab välisomaniku kaasamine suure osa otsustusõiguse äraandmist: olulisemate otsuste tegemine kipub liikuma riikidesse, kust on pärit kaasatud kapital. Milton Friedman ütles, et kapitalil ei ole rahvust, kuid rahvuseta homo oeconomicus’t, kes kapitali liigutab, tegelikkuses siiski ei eksisteeri. Küll aga on rahvus olemas lihast ja luust kapitalistil, kes teeb oma raha paigutamise otsuseid. Ta määrab ise mängureeglid, võttes aluseks oma keskkonna väärtushinnangud ja ka hirmud. Ning kui vaja, võtab ta senistelt otsusetegijatelt ka õiguse edaspidi otsuseid teha. Sama loogika kehtib riikide puhul: nii Kreeka kui ka Iiri valitsus on olnud sunnitud loobuma iseotsustamise õigusest. See on suurim karistus nendele, kes on siiani harjunud ise otsuseid tegema ja nende eest vastutust võtma. Tuleb riskida Ka paljude Eesti ettevõtete otsused teevad väljaspool Eestit inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid. Just selle tõttu tuleb Eesti ettevõtjat hoida, et tal taastuks riskijulgus ja võimalus ise otsustada Ettevõtteid tuleb innustada investeerima ja toetada nende kasumi teenimise soovi. Vägisi tuleb meelde, kuidas Hans H. Luik võrdles 2009. aasta sügisel meie ettevõtjaid šokis olevate ja vettinud mäkradega lõkke ääres. Nüüd ollakse küll vähem

INVE STEERI – NR 1/2011

III kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2009

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2008

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2007

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2006

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2005

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2004

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2003

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

2002

IV kvartal

I kvartal

2001

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

2010

vettinud, kuid riskida ei julgeta endiselt. Ettevõtjate riskijulgusest sõltub aga meie majanduse käekäik. Ettevõtjaks olemist tuleb tunnustada, muu hulgas ka senisest laiemalt riiklikul tasandil, mitte materdada ärimehi raha teenimise või teenimata jätmise pärast. Ei ole päris kindel, kas pankade poolt vaadates on juba kätte jõudnud aeg anda viimastel aastatel raskustesse sattunud oportunistlikele ettevõtjatele möödaniku eksisammud päris andeks, ent on tekkinud vajadus keerata uus lehekülg. Ning pankade käitumine mõjutab Eesti majandust märkimisväärselt. Kui on piisaval arvul omavahel konkureerivaid ettevõtteid, siis on rahul ka tarbijad. Selleks, et meil oleks küllaldaselt ettevõtteid, peavad nad teenima kasumit. Selleks, et teenida kasumit, tuleb langetada kulusid või tõsta hindu. Jõulisem kulude kärpimine on ettevõtetel juba seljataga ning seda jätkata on tihti võimatu, seega on edasiseks arenguks hinnatõus vajalik ja möödapääsmatu. Majanduskriis on meie ettevõtjaile juba õpetanud, kuidas uute oludega kohanduda: tuleb kärpida ning olla kiire ja nutikas. Pikas plaanis see siiski enam ei aita, sest ellujäämiseks peab edaspidi investeerima tehnoloogiasse ja uutesse töökohtadesse, kasutades investeeringute allikana ettevõtte kasumit. Olgem oma ettevõtjatele toeks. 50

Tere tulemast A.Le Coq Arenale! Ela mõnusalt mängule kaasa! Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Samuti on võimalus rentida TrioBet Business Clubi ruume erinevate ürituste korraldamiseks.

Järgmised mängud A.Le Coq Arenal:

25. märtsil kell 19:00

EESTI - URUGUAY Rahvusvaheline sõprusmäng

Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php, kirjutage meile kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958

29. märtsil kell 21:30

EESTI - SERBIA

EM-valikmäng

Juristi nõuanne

100 000 RIIGIKOGU TÕSTIS LÄINUD AASTA LÕPUS RIIGI POOLT HOIUSTE HÜVITAMISE PIIRMÄÄRA SENISELT 50 000 EUROLT 100 000 EUROLE.

TEKST: KADRI RE BANE

TEKST: TÕNIS TAMME Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets juristid

INVE STEERI – NR 1/2011

EELNÕUGA MUUDETI TAGATISFONDIDE seadust nii, et alates 2011. aastast on iga hoiustaja hoiused ühes krediidiasutuses tagatud 100% kuni 100 000 euro ulatuses. Üle selle piirmäära ei ole hoiustajal õigust riigilt hüvitist saada. Samas tagatakse ja hüvitatakse hoiused koos nende peatamise päevaks kogunenud intressiga. Hüvitamisele kuuluva hoiuse suuruse arvestamiseks liidetakse kokku kõik sama inimese hoiused ühes pangas ja neile arvestatud intressid. Kui hoiustajale on tarvis hüvitada korraga näiteks kahes krediidiasutuses, makstakse talle hüvitis välja mõlemas. Muu hulgas tagab ja hüvitab Tagatisfond kõik tavalisest hoiuseintressist kõrgema intressiga hoiused, see tähendab, et intressimäära suurus ei mõjuta tagamise ja hüvitamise otsust. Hüvitise väljamaksmist alustatakse hiljemalt pärast kümne tööpäeva möödumist hoiuste peatamise päevast. Samuti on hoiuste hüvitamise perioodi lühendatud kolmelt kuult 20 tööpäevani, ent erandkorras võib seda protsessi kümne

tööpäeva võrra pikendada. Kui peaks juhtuma, et Tagatisfond ei ole eespool nimetatud summat tähtajaks välja maksnud või on välja makstud hüvitis ettenähtust väiksem, on hoiustajal õigus esitada Tagatisfondi vastu nõue. Samas säilib hoiustajal saamata jäänud hoiustesummade puhul nõudeõigus ka pankrotistunud krediidiasutuse vastu. Üks äärmiselt tähtis uuendus on see, et 100 000 euro ulatuses tagatakse nüüd ka juriidiliste isikute hoiused, sest mis seni ei kuulunud need Tagatisfondi kaitse alla. Tagatisfond tagab hoiused Eesti krediidiasutustes ka siis, kui need hoiused on seotud piiriülese tegevusega. Seadusemuudatusega jäeti samaks investeeringute ja kohustusliku pensionifondi osakute hüvitamise piirmäär. Investeeringud hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte üle 20 000 euro suuruses summas. Kohustusliku pensionifondi osaku omanikule hüvitatakse täies ulatuses hüvitamisele kuuluv kahju summalt kuni 10 000 eurot ning 90% ulatuses kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot. 52

MAJANDUS. UUDISED. ANALÜÜS.

WWW.E24.EE

Rubriik

FOTOD: BAYE R A G

Rokistaarid

INVE STEERI – NR 1/2011

Ettevõte

SAKSAMAAL LEVERKUSENIS, MIS ON TUNTUD EELKÕIGE OMA JALGPALLIMEESKONNA LEVERKUSEN BAYER JÄRGI, ASUB KA ÜKS MAAILMA SUURIMAID KEEMIATÖÖSTUSETTEVÕTTEID BAYER AG. KUI JUBA TAKSOJUHT KIIDAB oma kodulinnas tegutsevat ettevõtet, peab selle taga midagi tõsist olema. Keemiaettevõte tekitaks tavaliselt ju hulga küsimusi, nagu näiteks turvalisus ja muud tööstusega kaasnevad ebamugavused. Meie taksojuht on aga veendunud, et tegemist on suurepärase tööandjaga. Töövõtja seisukohast võib see olla ettevõte kogu eluks ja mitte ainult sulle. Sugulus mõne ettevõtte töötaja ja tööle valitava kandidaadi vahel on otsustamisel kaalukas argument – ka nii saab ettevõtte oma „perre” jätta. Bayer AG annab piirkonnas tööd ligi 30 000 elanikule. Tehasest ööhämaruses mööda sõites näib see justkui kunstiteos: tumedad hooned kõrguvad kui Hiina müür, nende küljes olevad läikivad terastorud on valgustatud valgete neoontorudega. Selline tehasekunst saadab meid kiirteel sõites kilomeetrite pikkuselt. Tööstusest tehtud kunst on üks märk hoolivusest oma ümbruskonna suhtes ja uuendusmeelsusest. Kogu ala meenutab pigem linnaosa kui ettevõtet.

TEKST: ANDRES KASK

TEKST: KRISTO OIDERMAA

Nagu rokikontsert 28. veebruar 2011. Bayer AG pressikeskuses on õhk ajakirjanikest paks ning foto55

INVESTEERI – NR 1/2011

Ettevõte Bayeri juhi dr Marijn Dekkersi väitel on Bayer suurepärane ettevõte, kus töötada.

Tähtsad on haridus, teadmised ja oskused Rahulolu Bayeri grupi 2010. aasta tulemustega on põhjust igati rahul olla: müük kasvas 12,6 protsenti, jõudes rekordilise 35,1 miljardi euroni. Märgatavalt on suurenenud kiiresti arenevate turgude (Hiina, Brasiilia) tähtsus ja sinna tehtavad investeeringud. Bayeri näol on tegemist ettevõttega, milles ravimitööstus (healthcare) moodustab ainult ühe osa. Teised kaks haru on taimeteadustega tegelev CropScience ning uute materjalide väljatöötamisele ja tootmisele suunatud MaterialScience. Selline jagatud ülesehitus tagab ettevõttele stabiilsuse, mida näitas ka viimatine majanduskriis ja mis peaks investoritele meelepärane olema.

INVE STEERI – NR 1/2011

graafid ahmivad kaadreid, nagu algaks peatselt Bono pressikonverents. Tegelikult oodatakse aga üht üsna tavalist ettevõtte aastaaruande pressikonverentsi, nagu neid korraldatakse praegu üle maailma sadu, kui mitte tuhandeid. Siiski erineb siinne kõikidest teistest igavatest pressikonverentsidest oma läbimõelduse ja formaadi poolest. Kell 12.55 kõlab esimene kell, kolme minuti pärast teine ja täpselt kell 13.00 kolmas. Perfektne Saksa täpsus. Ülikondades „bänd” astub trepist alla ja võtab istet laua taga, millel kujutatud logo on varustatud värvi muutvate tuledega. Fotograafid põlvitavad nagu altari ees, et pääseda paremale positsioonile. Fotosessioon kestab tubli kümme minutit ja ettevõtte juhtkond jõuab selle aja jooksul vahetada korduvalt poose ja kinkida objektiividele erinevaid näoilmeid. Ei mingit uut plaati

ega uut lauljat. Lihtsalt viis lipsu ja üle ootuste head majandustulemused. Mis on Bayer AG? Bayer AG on 46,7 miljardi euro suuruse turuväärtusega Saksa tööstuskontsern, mille asutamine jääb juba XIX sajandi keskele. Praegu on Bayeri grupil kolm peamist tegevussuunda: ravimitootmine, põllumajanduskemikaalide tootmine ja tööstusmaterjalide tootmine. Suurima osatähtsusega on grupi jaoks ravimid, mis annavad 48 protsenti käibest. Põllumajanduskemikaalide ja tööstusmaterjalide tootmine moodustavad vastavalt 29 ja 20 protsenti kontserni müügitulust. Bayeri juht dr Marijn Dekkers ütleb oma sõnavõtu alguses, et Bayer on suurepärane ettevõte, kus töötada. Tegevjuht võtab üllatuslikult teemaks ka sookvootide rakendamise juhtkonnas. „See on täh56

tis teema, aga me arvame, et sookvoodid ei ole kõige parem viis likvideerida ebavõrdset kohtlemist. Tähtsad on haridus, teadmised ja oskused,” lisab ta. Juhatus on siiski seadnud eesmärgiks suurendada naiste osakaalu juhtkonnas praeguselt 30 protsendilt 50 protsendile. Mullu sõlmiti Saksamaal 400 töölepingut, neist 40 protsenti naistega (kuni 1999. aastani 20 protsenti). Et teha olukord naistele veelgi mugavamaks, pakutakse töötajatele võimalust töötada kodukontoris, kasutada lastehoidu ja muid soodustusi. Bayeri 2010. aasta finantstulemused ületasid analüütikute käibeootusi, kuid puhaskasumi tulem vastas prognoosidele. Bayer kasvatas 2010. aastal käivet 12,5 protsenti ja ühekordsete kuludega korrigeeritud puhaskasum suurenes 15,4 protsenti. Tugeva tulemuse taga on eelkõige materjalide tootmisega tegeleva üksuse märgatavalt paranenud finantstulemused. Bayeri juhtkond avaldas ka oma

Bayer AG finantsnäitajad (miljardites eurodes) Müügitulu EBITDA Korrigeeritud puhaskasum Dividendid aktsia kohta** 1,11

2006 29,0 5,6 2,4 1,35

2007 32,4 6,8 3,1 1,40

2008 32,9 6,9 3,4 1,40

2009 31,2 6,5 3,0 1,50

2010 35,1 7,1 3,5 1,64

2012* 38,3 8,2 4,3

A LLI K A S : BAYER A G

* Prognoos, allikas Bloomberg ** Eurodes

hinnangu järgneva kahe aasta kohta, mis oli turuootustest veidi madalam. Nii ootab juhtkond 2011. aastaks 4–6 protsendi suurust käibekasvu ja korrigeeritud puhaskasumi 10-protsendilist paranemist. Bayeri investorite lähiaja kasvuootused on seotud eelkõige lootustandva ravimi Xarelto turuletulekuga. Xarelto aitab vältida veenitromboone patsientidel, kellele tehakse puusa- või põlveliigese vahetuse operatsioon. Selle valdkonna ravimituru väärtus on u 7,3 miljardit eurot aastas ning ettevõte loodab saavutada Xarelto puhul kuni 1,5 miljardi euro suuruse aastase müügitulemuse. Analüütikute aasta-

2011* 36,6 7,5 3,8 1,82

Bayer Balti 2010. aasta müügitulu (miljonites eurodes) Kogu grupp 82

Bayer HealtCare 24 Bayer CropScience 23 Bayer MaterialScience 35

A LLI K A S : BAYER A G

INVESTEERI – NR 1/2011

Ettevõte

Ravimitööstusest lähemalt rääkides tuleks investeerimishuviga inimesel kindlasti silmas pidada kahte tähtsat ravimifirmade näitajat: patentide aegumist ja ettevõtte võimekust tuua turule uusi tooteid (pipeline). Järgmistel aastatel on ravimitööstuses oodata suuri muudatusi, sest lõppevad mitme senise üleilmse müügihiti staatuses toote patendid ning seepärast saame näha ka muutusi ravimifirmade positsioonides. Uute ravimite turuletulek aitab ettevõttel kinnistada oma positsioone ja saavutada edu uutes valdkondades. Näiteks on seoses innovatiivse verevedeldaja turuletulekuga Bayeri prioriteediks kardiovaskulaarsete haiguste valdkond. Peale uute ravimite taotleme tänu pidevale uurimistööle ka olemaolevatele mitut uut näidustust.

ANTI SAINAST

Bayer Balti juht INVE STEERI – NR 1/2011

sed müügi tippaja käibeootused uue ravimi suhtes kõiguvad 0,74 ja 3 miljardi euro vahel. Seega võib kõnealune ravim tuua kaasa käibe 3–10 protsendi suuruse kasvu kogu grupile ja kasumi märgatava suurenemise. Samas võivad liigkõrged ootused Xarelto suhtes mõjuda ettevõtte aktsiale ka negatiivselt, sest konkurendid ei maga ning hakkavad turule tooma sarnase toimega ravimeid. Sellise suuruse ja haardega ettevõtteid nagu Bayer on maailmas umbes kakskümmend. Xarelto põhikonkurendina võib välja tuua kliinilistes testides samuti tugevaid tulemusi näidanud Boehringer Ingelheimi ravimi Pradaxa. Miljard Hiina turule Hulk analüütikuid on Bayeri kohta maininud, et tükeldatuna on ettevõte rohkem väärt kui kontsernina. Palju on spekuleeritud ka materjalitootmise üksuse müügi üle, mille vastu on näidanud huvi üles juba mitu üleilmset kemikaalitootjat. Siiski sõltub materjaliüksuse müük esmajoones ettevõtte rahavajadusest ja potentsiaalsetest ülevõtukandidaatidest ravimitööstuses, pareerivad ettevõtte juhid. Viimase suurema ülevõtutehingu tegi Bayer 2006. aastal, kui ostis 16,2 miljardi euro eest ära ravimitootja Schering. Üks peamisi riske Bayeri jaoks on maailma ravimisektori nutune väljavaade arenenud turgudel. Mitu riiki võitleb eel-

arvetasakaalu saavutamise nimel ning on teinud seetõttu kärpeid ka sotsiaalvaldkonnas. Ennekõike survestatakse farmaatsiatööstust alandama ravimite hindu. Samuti on märgatavalt suurenenud konkurents odavamate geneeriliste ravimite tootjate poolt. Ravimifirmade põhiliseks sihtturuks on saanud endiselt kiiresti kasvavad arenevad turud. Bayeri juhid näevad järgmise kaaluka sammuna Hiina vallutamist, kus potentsiaal on suur ja konkurents väike. Ettevõtte plaanide kohaselt investeeritakse selle turu hõivamisse üle miljardi euro. Ka Ameerika turul näikse ettevõtte hinnangul potentsiaali olevat ning seal asendatakse bränd Bayer Pharma, 2011 lihtsalt Bayeriga. Positiivne meeleolu Analüütikud on Bayeri tulevikuväljavaadete suhtes positiivselt meelestatud: 44 analüüsimajast on koguni 28 andnud ettevõtte aktsiale „Osta”-soovituse ja ainult neli neist on väljas „Müü”soovitusega. Tund aega kestnud pressikonverents lõppeb ajakirjanike küsimustega, millele juhtkond vastab sümpaatsel ja enesekindlal moel, ilma suurema pingutuseta. Kui on näidata ette head tulemused, on ka hea vastata. Pole vist esimene ja tõenäoliselt viimane show sellele bändile. Kokku mängivad nad küll hästi. 58

Pension

Positiivne algus UUS AASTA ALGAS LHV PENSIONIFONDIDELE POSITIIVSE TOOTLUSEGA. 13. MÄRTSI SEISUGA ON TÄNAVU TOOTLUSE PLUSSPOOLEL KÜMME II SAMBA PENSIONIFONDI 23-ST. KÕIK LHV VIIS FONDI MAHTUSID EESTI ESIMESE SEITSME HULKA. EHKKI LÕPPENUD 2010. AASTA oli majandusele veel keeruline, pakkusid finantsturud häid tootlusi ja investeerimisvõimalusi. Siiski ei möödunud aasta investeerimismaailmas muretult. Erasektori probleemid kasvasid üle avaliku sektori kriisiks ning mureallikaks oli mitme riigi (nt Kreeka, Iirimaa) finantsiline tugevus ja võime tulla toime kasvava võlakoormaga.

LHV Varahalduse juht INVE STEERI – NR 1/2011

Erinevus riikide vahel kasvab Aktsiaturud tõusid eelmisel aastal ajutistest tagasilangustest hoolimata peaaegu kõikjal maailmas. Need ettevõtted, kes olid kriisi algfaasis kulusid kärpides kiiresti reageerinud, raporteerisid 2010. aasta jooksul, mil nõudlus nende toodete ja teenuste järele taastus, rekordilisi kasumeid. Kuigi LHV pensionifondid olid aktsiaturgudele investeerimisel seadusega lubatust ettevaatlikumad, õnnestus meil

FOTO: CORBIS

TEKST: MIHKEL OJA

Fondide vahe jätkab kärisemist II pensionisamba vara väärtus seisuga 5. jaanuar 2011 olenevalt liitumisajast (eurodes)

Liitumisaeg enne Fondi investeeritud

LHV Pensionifond L LHV Pensionifond XL LHV Pensionifond S LHV Pensionifond M LHV Pensionifond XS Sampo Pension 50 Ergo Pensionifond 2P2 Sampo Pension 25 SEB Konservatiivne Pensionifond Ergo Pensionifond 2P1 Sampo Pension Intress Swedbank Pensionifond K3 SEB Progressiivne Pensionifond Swedbank Pensionifond K2 Swedbank Pensionifond K1 Nordea Pensionifond A Nordea Pensionifond B Nordea Pensionifond C

Osaku hind 1,324 1,137 1,078 1,027 0,990 1,095 1,119 0,924 0,854 0,863 0,820 0,955 0,941 0,821 0,742 0,883 0,827 0,761

Fondi riskitase agressiivne agressiivne konservatiivne tasakaalustatud konservatiivne agressiivne agressiivne tasakaalustatud konservatiivne konservatiivne konservatiivne agressiivne agressiivne tasakaalustatud konservatiivne agressiivne tasakaalustatud konservatiivne

30.04.2002 3128

31.10.2002 2985

31.10.2003 2675

31.10.2004 2340

31.10.2005 1966

31.10.2006 1530

31.10.2007 1004

31.10.2008 413

4527 4418 4232 4186 4097 3886 3880 3626 3620 3565 3517 3378 3368 3206 3153

4233 4166 3997 3963 3883 3653 3642 3427 3436 3381 3339 3169 3165 3027 2993

3622 3619 3519 3484 3436 3176 3155 3014 3049 2992 2965 2745 2748 2660 2663

3030 3060 3024 2982 2963 2700 2683 2588 2644 2590 2568 2335 2338 2291 2319

2462 2494 2500 2457 2455 2222 2227 2146 2217 2166 2138 1942 1940 1916 1951

1899 1912 1914 1890 1886 1706 1739 1654 1709 1672 1643 1523 1520 1496 1514

1288 1293 1229 1251 1216 1144 1202 1096 1102 1080 1065 1064 1067 1019 1000

522 526 471 494 470 466 505 446 441 432 428 470 477 443 421 492 468 443

A LLI K A S : Ä RI P Ä EV

Arvutuskäik • Pensionikoguja on kogunud kogu kogumisperioodi jooksul raha ainult ühte pensionifondi. • Pensionikoguja jätkas 2010. aastal makseid pensionifondi. • Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).

siiski saavutada 2010. aasta arvestuses korralikud tootlused. Eesti progressiivsetest fondidest olid parima tootlusega LHV XL ja L, tasakaalustatud fondidest LHV M ning konservatiivsetest fondidest LHV XS ja S. Jälgi ja võrdle fondide tootlusi LHV pensioniportaalis www.lhv.ee/ pension/vordle. Kui finantsturud on viimastel aastatel liikunud eri riikides sarnaselt (2008. aastal langedes ja 2009. aasta kevadest saati tõustes), siis viimase poole aasta jooksul on korrelatsioon eri turgude vahel hakanud vähenema. USA ja Lääne-Euroopa on alles uue majandustsükli alguses, samas kui mitmes arenevas riigis on märke majanduse ülekuumenemisest. Hiina keskpank on viimase kuue kuu jooksul tõstnud intressimäärasid kolmel korral eesmärgiga pidurdada spekulatiivseid protsesse ja saada inflatsioonitempo kontrolli alla. Samas on Euroopas alles hakatud rääkima võimalikust intressi61

• Pensionikoguja brutopalk on kogu aeg olnud võrdne Eesti keskmise palgaga. • Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskulusid. Näide: enne 2004. aasta oktoobrit Swedbank Pensionifond K1-ga liitunud pensionikoguja on saanud portfelli pealt oletuslikult 0,4% kahjumit (fondi on sisse makstud 2675 eurot, väärtpaberiportfell on väärt 2663 eurot).

määrade kergitamisest ning USA keskpank on tõenäoliselt viimane, kes oma rahapoliitikat karmimaks muudab. Nafta mõjutab Erinevust riikide vahel suurendab ka naftahinna tõus, mille on põhjustanud kasvavad pinged Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Kõrgem naftahind annab hoogu juurde inflatsiooniprotsessidele kõikjal maailmas, samuti suurendab see kulusid riikide jaoks, kes impordivad naftat, ning parandab nende riikide rahalist seisu, kus naftat toodetakse. Pensionifondide juhtimisel on investeeringute piirkondlik jaotus lähiajal keskmisest tähtsam. Baltikumi, eeskätt Eestisse, on LHV pensionifondid investeerinud suure osa varadest nii 2010. aastal kui ka praeguse seisuga. Usume, et meie koduturgudel on ettevõtted alles jõudnud uuesti kasumisse ning ruumi majandustulemuste parandamiseks leidub veelgi.

Terminid Agressiivne: aktsiatesse on lubatud investeerida kuni 50%. Tasakaalustatud: aktsiatesse on lubatud investeerida kuni 25%. Konservatiivne: võlakirjafond, ei ole lubatud aktsiatesse investeerida.

Kogumispensionist video vahendusel LHV pensioniportaalist www.lhv.ee/pension/videod on võimalik leida kergesti vastused pensionisüsteemi ja fonde puudutavatele küsimustele. Lihtsalt lülita kõlarid sisse ja vaata videot kas pensionifondi valimise, II samba väljamaksete, III samba vm teemal. Igal kuul lisame portaali ühe uue video uuel teemal.

Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension. Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet investeerimisfondi järgmiste perioodide tootluste kohta. INVESTEERI – NR 1/2011

Rubriik

Vutt vs ballett INVE STEERI – NR 1/2011

LHV toetab

EESTI RAHVUSLIKU PANGANA ON LHV ASUNUD TOETAMA EESTI RAHVUSBALLETI ARENGUT NING EESTI KÕIGE POPULAARSEMAT SPORDIALA JALGPALLI. MIS JUHTUB, KUI OMA ALA TIPUD OMAVAHEL KOHTUVAD? Igor Morozov Alustas jalgpalliga tegelemist seitsmeselt. Tänavusel hooajal mängib Eesti meistriliiga klubis FC Levadia. Kaitsja. 21-aastane 193 cm / 82 kg

Sander Post Alustas jalgpalliga tegelemist kümneselt. Sel hooajal mängib Eesti meistriliiga klubis FC Flora. Ründaja. 26-aastane 199,5 cm / 92 kg

Alo Bärengrub Alustas jalgpalliga tegelemist üheksaselt. Tänavusel hooajal mängib Eesti meistriliiga klubis Nõmme Kalju. Kaitsja. 27-aastane 182 cm / 83 kg

PILDID: HERKKI ERIC H MERILA

INVESTEERI – NR 1/2011

Rubriik

INVE STEERI – NR 1/2011

LHV toetab

Eve Andre Lõpetas 1996. aastal Tallinna Balletikooli. Samast aastast töötab Rahvusooperi Estonia balletitrupis. 33-aastane 155 cm / 42 kg

Luana Georg Lõpetas 1993. aastal Tallinna Koreograafiakooli. Oli Rahvusooperi Estonia balletitrupi liige aastatel 1993–1994, alates aastast 1999 on solist. 35-aastane 159 cm / 44 kg

Alena Škatula Lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooperi Estonia solist. 26-aastane 170 cm / 50 kg 65

INVESTEERI – NR 1/2011

Rubriik

INVE STEERI – NR 1/2011

Meie soov muuta uus Audi A6 kergemaks ei tundnud piire. Selleks tuli uuel moel ühendada teras ja alumiinium ning tulemuseks on kergem ja tugevam kere ning dünaamilisem ja koguni 16% võrra eelkäijast kütusesäästlikum auto. Selline ta on – insenerimõte kogu tema lennukas kerguses…

Uus alumiiniumhübriidkerega Audi A6.

Audi A6 3.0 TDI quattro S tronic (180 kW / 245 hj) Kiirendus 0-100 km/h: 6,1 sek; keskmine kütusekulu: 6,0 l/100 km; keskmine CO2 emissioon: 158 g/km.

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

Vorsprung durch Technik

Arvamus

Mõjutaja HUVID ON MEIL KÕIGIL, NII ÜKSIKISIKUTE KUI KA ORGANISATSIOONIDENA. ÜHISKOND ON DEMOKRAATIA TINGIMUSTES KOKKULEPE, MILLEGA PÜÜAME SOBITADA OMA HUVE KOKKU NII, ET NENDE KOOSTOIMEST VÕIDAKS VÕIMALIKULT PALJU INIMESI.

TEKST: ANDREAS KAJU

Valitsussuhete ja kommunikatsiooni nõustaja Meta Advisory Group INVE STEERI – NR 1/2011

ERAKONNAD VALMISTUVAD VALIMISTEKS, tegeledes ühelt poolt oma brändiga – et selle tugevusi kampaaniaga enim rõhutada, arvestades parasjagu ühiskonnas aktuaalseid meeleolusid, muresid ja eelistusi –, ning vormides samal ajal erinevatele sihtrühmadele spetsiifilisi lubadusi. See kõik on kokkuvõttes küllalt keerukas kunst. Ei piisa suvalisele inimrühmale olulise sõnumi edastamisest, vaid tuleb kujundada pakkumine, mis mõjutab muutma või kinnitama inimese valimiskäitumist. Majanduslikud motivaatorid on meie käitumise ühed tugevaimad mõjutajad. Inimene on ratsionaalne tegutseja selles mõttes, et ta usub, et langetab otsuseid oma huvidest lähtudes, lastes end samas suunata teadvustamata teguritest. Neil valimistel tegi Eesti habras keskklass otsuse kindlustunde kasuks, mis kriisist väljumise ajal on atraktiivne pakkumine ka investorile – käesoleva ajakirja lugejale. Möödunud kampaanias ei olnud üle-

kaalus lubadused investoritele, majandusinimestele; ei rõhutatud esmajoones raha säästmist ega investeerimist soosivaid poliitikameetmeid. Reformierakonna plaan luua skeem, millega tööandjad saaksid teha 6000 euro ulatuses investeeringuid töövõtja III pensionisambasse, ning IRL-i kava vabastada investeeringud inimvarasse erisoodustusmaksust, samuti mõlema erakonna ühine veendumus makse mitte tõsta on üldises plaanis siiski ka midagi väärt. Ehkki matemaatikaga rohkem kodus olevad huvilised küllap mõtlevad, kas tõesti kavatsetakse saada eelarve paari aastaga tagasi kõigepealt struktuursesse ja siis nominaalsesse tasakaalu ainuüksi majanduskasvu abil (eeldusel, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud). Kui ei, siis on see halb uudis kõigile investoritele – sest sel juhul tuleb leida eelarve tasakaalustamiseks tulud meie taskust. Kui tahame, et valitsus ei küünitaks meie rahakoti järele, siis peame ise riigilt vähem avalikku teenust nõudma 68

LHV uudised

LHV Pank näitab kiiret kasvu LHV Panga tulud kasvasid 2010. aastal võrreldes eelmise aastaga 44 protsenti. Pank teenis 2010. aastal 2,6 miljonit eurot teenustasutulusid, 1,6 miljonit eurot intressitulusid ja 0,9 miljonit eurot finantstulusid. Kokku olid panga tulud eelmisel aastal 5,2 miljonit eurot. LHV Panga hoiuste maht suurenes möödunud aasta lõpuks 114,8 miljoni euroni. Sellest 18,4 miljonit eurot olid nõudmiseni ja 96,4 miljonit eurot tähtajalised hoiused. Laenuportfelli maht kasvas aasta lõpuks 43,2 miljoni euroni ja võlakirjaportfell 17 miljoni euroni.

INVE STEERI – NR 1/2011

LHV Panga analüütik Nils Vaikla.

FOT O: LH V

Eestis majandus kasvab 4,8% LHV Panga käesoleva aasta hinnangu järgi kasvab eksport jõudsalt ja ettevõtete investeeringute maht suureneb. Oodata on nominaalpalga tõusmist 5,5 protsenti ja keskmine tööpuudus on 13,3 protsenti. „Seni ekspordile toetunud majanduskasv kandub tänavu kasvulainena üle siseturule, avaldudes investeeringute ja eratarbimise suurenemises. 2011. aastal ootame Eesti SKP kasvuks 4,8 protsenti, milles mängivad juhtrolli ettevõtete investeerimismahtude ja kodumajapidamiste kulutuste suurenemine,” kirjutas LHV Panga analüütik Nils Vaikla panga makroprognoosis. Vaikla lisas, et märgid majanduskasvust muutuvad tänavu paremini nähtavaks ning seda aastat võib nimetada juba kasvuaastaks. LHV finantsportaalis avaldatud analüüsis rõhutati ka ekspordi olulisust Eesti järgmiste aastate majanduskasvus. Tootlikkuse näitajad on kohati saavutanud rekordtaseme, mis on andnud ettevõtetele oma toodete ja teenuste pakkumiseks välisturgudel arvestatavad konkurentsieelised. Põhjamaade majandus kosub kindlalt ning ka riikide rahandusolukord on hea, mis pakub Eesti ekspordisektorile järgmistel aastatel stabiilset kasvupinda.

15. märtsil läks esimest korda eetrisse raadiosaade „Buum”, mis ootab kuulajaid igal teisipäeval. See tempokas ja lõbus finantssaade on suunatud eeskätt eraisikutele, täpsemalt neile, kes on huvitatud oma jõukusele aluse panemisest ning selle kasvatamisest ja säilitamisest.

FOT O: RA A DI O 1

FOTO: LHV

„Buum” - lõbus raadiosaade erainvestorile

Saate eesmärk on tekitada ühelt poolt huvi investeerimisvaldkonna vastu ja teiselt poolt jagada selle kohta ka praktilisi teadmisi. „Buumi” saab arvutist kuulata internetiaadressilt raadio1.ee, kust leiab ka juhised, kuidas saade igal nädalal oma nutitelefoni või iPodi tellida. Saatejuhid on Ede Schank Tamkivi ja Erki Kert, peale nende löövad aeg-ajalt kaasa ka Raadio 1 saatejuhid Henrik Aavik ja Mart Parve. Iga saadet lõpetavale „Investeerimiskooli” rubriigile annab hääle Andres Kask. Saate valmistajafirma Raadio 1 OÜ toodab lisaks „Buumile” ka tehnoloogiasaadet „Digitund” ja IT-äri saadet „Restart”. „Buumi” valmimist toetab LHV. 70

Videoülevaadetele tuleb lisa Juba eelmisel aastal alustas LHV kuuülevaadete tegemist video vahendusel. Huvilistel on võimalik vaadata iga kuu alguses meie analüütikute ülevaateid USA ja Baltikumi aktsia- ja valuutaturgude kohta. Tänavu on turuülevaadetele lisandunud LHV fondide tulemuste kokkuvõtted, mille on koostanud fondihaldurid. Videos peitub tulevik! Uusi videoülevaateid avaldatakse regulaarselt LHV finantsportaalis ja YouTube’i keskkonnas (märksõnaks LHV Pank).

Ajakirjalt Euromoney kõrge hinnang Euromoney 2011. aasta algul avaldatud privaatpanganduse teenuste edetabelis pälvis LHV Pank teist aastat järjest kõrgeima hinnangu Eesti parima portfellihalduri (Best Equity Portfolio Managemwent Services in Estonia) kategoorias.

LHV Panga turuosa 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2005 Maht

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Tehingud

Balti turul liidripositsioonile LHV Pank edestas jaanuaris ja veebruaris kauplemisaktiivsuse poolest Balti börsidel esimest korda kõiki teisi ettevõtteid, kes osutavad maaklerteenuseid. Veebruaris oli LHV Panga turuosa 24,34 protsenti võrreldes Swedbanki 19,12 protsendi ja SEB 13,57 protsendiga. „Viimase kolme aastaga on LHV turu71

Käivitusid otsekorraldused LHV Pank hakkas koostöös Itella Informationiga pakkuma oma klientidele otsekorraldusi. Alates veebruarist saavad LHV Panga kliendid internetipangas kasutada otsekorraldusteenust. Itella Information teeb koostööd kõigi Eesti pankadega. Itella otsekorralduslahendust kasutavad LHV Pank, Handelsbanken, Krediidipank, Nordea Pank ja Tallinna Äripank. Itella vahendatud otsekorralduste aastamaht on 4,2 miljonit tehingut. Eesti Panga andmetel on Eesti riigisiseste otsekorralduste maht kokku 17,3 miljonit tehingut aastas.

osa pidevalt kasvanud. Oleme kindlasti tänulikud oma klientidele usalduse eest ja uhked selle üle, et suudame maaklertegevuses pakkuda välismaistele pankadele väärikat konkurentsi,” ütles LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi.

INVESTEERI – NR 1/2011

Raamatud

Värsket lugemist LHV raamatukogus Veebruaris jõudis meie raamatukogu riiulitele Tallinnas ja Tartus peaaegu kakskümmend uut teost, mille hulka mahuvad nii majandus- ja finantssündmustele tagasi vaatavad analüüsid kui ka õpetlikum kirjandus oma rahaasjade paremaks mõistmiseks ning senisest tulusamate investeeringute tegemiseks.

F INA NTS IN SPEKTS IO O N, NASDAQ O M X TA L LI N N Finantsaabits (2011) Ühest küljest sobib „Finantsaabits” tugimaterjaliks õpetajatele, kes annavad majandus- ja ettevõtlusõppe tunde või soovivad tuua muid aineid õpetades igapäevaselt olulisi näiteid rahamaailmast. Teisest küljest sobib see aga lugemiseks igaühele, kes soovib saada lisateadmisi oma rahaasjade arukamaks korraldamiseks. Raamat annab teadmisi sellistel teemadel nagu isiklike finantseesmärkide seadmine, pere-eelarve koostamise põhimõtted, investeerimis- ja laenamisotsuste aluseks olev matemaatika, pankade, kindlustusseltside ja muude finantsasutuste pakutavate teenuste omadused ning pensionifondide ja väärtpaberiturgude toimimise alused.

N I AL L F ER G USO N Raha võidukäik (2010) „The Ascent of Money: A Financial History of the World”, mida kajastasime Investeeri eelmises numbris, on LHV raamatukogus nüüd kättesaadav ka eestikeelses tõlkes. Tänapäeva ühe mõjukaima Briti ajaloolase, Harvardi ülikooli professori Niall Fergusoni uus teos räägib sellest, et maailma ajaloo iga suure nähtuse taga peitub mingi finantssaladus, ning tutvustab lugejale neist kõige tähtsamaid.

J O E M AN SUET O , PAT DO R SEY The Five Rules for Successful Stock Investing: Morningstar’s Guide to Building Wealth and Winning in the Market (2004) Neile alustajatele, kes plaanivad investeerimismaailmas suuri samme ette võtta, on see raamat sobivaks abimeheks. Kui paljudes sarnastes väärtusinvesteerimist propageerivates teostes on jutt tihti väga üldine, siis Morningstaris kasutatavate meetodite põhjal koostatud teejuht kajastab märksa üksikasjalikumalt küsimusi, millele tuleks pöörata tähelepanu ettevõtte bilansi, kasumi- ja rahavoogude aruande analüüsimisel ning kuidas arvutada välja ettevõtte tulevasi rahavooge, et jõuda selle põhjal aktsia õiglase väärtuseni.

* E-raamatu saab tasuta alla laadida Rahva Raamatu, Apollo ja Krisostomuse e-poest ning veebiaadressidelt minuraha.ee ja investmentor.ee.

TEKST: ERKO RE BANE

LHV Panga analüütik INVE STEERI – NR 1/2011

MATT TAIBBI

G E O RG E M A G NU S

J O E L GR E E N B L AT T

F R AN K PAR T N O Y

Griftopia: Bubble Machines, Vampire Squids, and the Long Con That Is Breaking America (2010)

Uprising: Will Emerging Markets Shape or Shake the World Economy (2010)

You Can be a Stock Market Genius: Uncover the Secret Hiding Places of Stock Market Profits (1999)

The Match King: Ivar Kreuger and the Financial Scandal of the Century (2010)

Andekas ja tunnustatud ajakirjanik Matt Taibbi toob oma uusimas teoses päevavalgele kurva tõsiasja. Ta näitab, kuidas rühm majandus- ja poliitikategelasi on pannud viimase kahe aastakümne jooksul Ameerika majanduse mitmesuguste skeemide ja kuritegude kaudu teenima üksnes kõige rikkamaid, samal ajal süsteemi ennast õõnestades ja uute šokkide suhtes haavatavamaks muutes.

Ehkki 2008. aastal alguse saanud kriisist räägitakse üleilmses võtmes, tuleb tunnistada, et mitu Ladina-Ameerika ja Aasia riiki suutis retsessiooni seljatada pelgalt kergeid kriimustusi saades. See on aidanud võlgadesse mattunud läänemaailma kõrval suurendada arenevate riikide ülemaailmset majanduslikku rolli, kuid kas sellest piisab, et järgmistel kümnenditel suudaks mõni neist haarata enda kätte ka dominantse poliitilise võimu? Raamatu autor lahkab majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi trende sellistes arenevates riikides nagu näiteks Brasiilia, Venemaa, India, Indoneesia ja Türgi, pöörates põhitähelepanu eelkõige Hiinale.

Ettevõtete korporatiivsed sündmused peidavad endas investorite silmis valdavalt riske, mistõttu eelistatakse neist pigem kõrvale hoida. See raamat on üks väheseid, mis seletab põhjalikult lahti äritegevuse spetsiifilised sündmused, nagu näiteks ühinemised, üksuste eraldamise, pankroti, restruktureerimise, aktsiate ostuõiguste pakkumise, ning toob välja võimalusi, kuidas õnnestuks investoritel nendest kasu lõigata. Greenblatti sõnul nõuab sellise strateegiaga kasumi jahtimine rohkelt aega, kogemusi ja kannatlikkust, kuid et turuosalised ei pööra korporatiivsetele sündmustele tihti kuigi palju tähelepanu, võib sel moel avaneda võimalus teenida ebaefektiivsusest tulu.

Nende huvi, keda paeluvad unustamatud ajaloolised tegelased, võiks äratada mõni aasta tagasi kaante vahele saanud lugu XX sajandi alguses monopoolse tikuäriga maailma üheks rikkaimaks ärimeheks tõusnud Ivar Kreugerist ja tema petturlikust püramiidskeemist.

ST E V E N D. L E V I T T, ST E PH EN J . DUB N ER Freakonomics: A Rogue Economist Explores the Hidden Side of Everything (2007) Ajakirjanik Stephen Dubneriga jõud ühendanud majandusteadlane Steven Levitt kasutab ökonoomika põhitõdesid ja statistikat selleks, et harutada lahti mitmesuguseid sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid stiimuleid, mis mõjutavad inimese igapäevakäitumist. Raamatu üheks trumbiks loetakse kirjut ja meelelahutuslikku temaatikat, mille üle juurdlemine aitab lugejal näiteks mõista, et kulutatud raha maht pole võrdelises seoses valimisvõiduga, et majapidamises on bassein tunduvalt ohtlikum kui relv ning et suurima panuse on USA kuritegevuse vähendamisse andnud muudatused abordiseaduses.

INVESTEERI – NR 1/2011

Ristsõna

Saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm pääset LHV korraldatavatele seminaridele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: “Teretulemast euro!” Tasuta pääsmed seminaridele võitsid Heino Pundi, Ruta Arumäe ja Piret Saar. Palju õnne!

RISTSÕNA KO OSTAJA: GUNNAR PRESS

INVE STEERI – NR 1/2011