Läänlane 29 juuli 2014

TASUTA LEHT / AUGUSTIBLUUSI ERINUMBER Seagali- ja muuviha: Ehitame koonduslaagrid “õigetele”, “valed” aga jätame aia taha vabadusse

JAHT ESINEJATELE: Kuidas Augustibluusi korraldajad bände leiavad ja kui keeruline see töö on

LK 2

LK 3

www.laanlane.ee

30. juuli 2014 Nr 5

Loe vabalt ja kuuluta tasuta!

Coco Montoya: Ootan väga teiega kohtumist Reedel, 1. augustil kl 23 astub Haapsalu piiskopilinnuses lavale Augustibluusi üks peaesinejaist Coco Montoya

M

is oli su esimene kokkupuude kitarriga?

Mu vanemal vennal olid tihti külas sõbrad, kes mängisid kitarri ja kui nad ära tüdinesid, jätsid nad kitarri üksinda tuppa. Olin kolmeaastane ja siis proovisingi esimest korda pilli mängida, ilma sõprade teadmata muidugi!

Miks bluus?

Miks bluus? Bluus on kogu ameerika muusika aluseks, kaasa arvatud rock’n’rolli, jazzi ja country-stiili. See oli loomulik, et kui 1960-ndate lõpus oli Ameerikas n-ö bluusi taasavastamise aeg, kaldusin ka mina selle stiili poole.

Sa oled öelnud, et Albert Collins on sinu suurim eeskuju. Kuidas sa temaga kohtusid? Mida sa temalt õppisid?

Mis oli kõige kasulikum nõuanne, mis ta sulle andis?

Ma kohtusin Albert Collinsiga Buddy Milesi esinemisel Whiskey go-go-klubis Hollywoodis Kalifornias ühe fantastilise tenorsaksofonimängija kaudu, kes Collinsiga kunagi koos bändi tegi. Ma õppisin temalt, kuidas omaette hoida ja teiste pärast mitte muretseda. Et tuleb olla mina ise ja mängida selle peale liialt mõtlemata, lihtsalt tunnetada seda!

Parim nõuanne, mida ta mulle miljon korda ütles oli: “Ära kiirusta, poiss, võta rahulikult!”.

Bluesbreakersiga ühinedes pidid n-ö astuma Eric Claptoni ja Peter Greeni kingadesse. Kas sa üldse mõtlesid sellele siis? Oli see kerge või raske?

Bluesbreakersiga ühinemine oli alguses eufooriline, aga mõne aja jooksul hakkasid eelnevate kitarristide “vaimud” mind segama. Sellele aitas kaasa kindlasti mu enda ebakindlus, pluss igaõhtune võistlemine kaaskitarristidega.

Esimesel aastal mängisin Kal Davidi kõrval, kes oli ja ikka veel on tasemel! Ja pärast Kali bändist lahkumist oli tema asemel Walter Trout. Nende kõrval iga õhtu mängida oli raske.

Aga see oli John Mayall, kes mulle meelde tuletas, et ma pean ohjad enda kätte võtma, oma show eest ise hoolt kandma ja mängima täpselt nii nagu ma ise mängin. Bluusimängimine ei tohi olla teiste imiteerimine, ei tohi mängida nagu Eric Clapton, Peter Green või Mick Taylor. Kui sa nende järgi mängid, siis sa petad, see ei ole õige!

Sa tuuritad palju. Kui palju sa tavaliselt aasta jooksul esined?

Nii palju kui ma saan!

Kas Ameerika bluusipublik on erinev Euroopa omast? Kuidas?

Mulle tundub, et need erinevused on väga väikesed. Kui asi puudutab bluusi, siis kogu publik tuleb kuulama sel-

“

Parim nõuanne, mida Albert Collins mulle miljon korda ütles oli: “Ära kiirusta, poiss, võta rahulikult!”

kastiilide lained tulevad ja lähevad, aga bluus justkui on lihtsalt seal. Kui muusikaküllus kasvab üle pea või kui inimesed hakkavad otsima muusikat, mida saab tunnetada, just siis leitakse bluus uuesti üles sealt, kus see neid kogu aeg oodanud on.

Mis kitarri sa kõige sagedamini kasutad?

Mul on kaks Strati, mis mul kogu aeg kaasas on: üks valge, mida ma kasutasin koos John Mayalli ja Bluesbreakersitega ja teine, mu põhiline kitarr, on sinine. Mõlemad on tehtud mulle eritellimusel, sest ma olen vasakukäeline, nii et mu kitarrid on vasaku käe jaoks mõeldud kerega, aga parema käe kaelaga.

leks, et midagi tunda, see on mõlema puhul sama.

Kuidas sinu arvates bluusil globaalselt läheb? Euroopas öeldakse, et meil toimub mingisugune bluusi taassünd.

Kuidas see USA-s on? Kas nõudlus kasvab või kahaneb?

Viimastel aastatel on bluusimuusikutel pigem raske, esinemisi hakkab vähemaks jääma. Nii palju, kui ma oma karjääri jooksul näinud olen, muusi-

See on sinu esimene kord Eestit külastada. Kas sa tahaksid öelda midagi nendele, kes sind Augustibluusile kuulama tulevad?

Ma tahan, et nad teaksid, et ma olen tõeliselt tänulik selle võimaluse üle neile mängida. Ma tahan, et nad teaksid, et minuga tulevad veel kolm imehead muusikut: Brant Leeper klahvidel, Nathan Brown bassil ja Rena Beavers trummidel. Ma ei suuda ära oodata, kuni te neid kuulete! Kuigi ma mängin bluusi, on mul ka palju muid muusikalisi mõjutusi ja mulle meeldib seda kõike mängida! Ootan väga teiega kohtumist!

augustibluus

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Kaader Ken McIntyre’i veebis näidatavast The Steven Seagal Showst, milles Seagal tapab kogemata talt kella küsinud eaka mehe ega märka pikka aega, et mees ta käe küljes ripub. Karm paroodia, aga Seagal on ka vaeva näinud, et temast selline mulje jääks.

Ehitame endale koonduslaagrid, kuhu valesid inimesi sisse ei lastaks

I

ntervjueerisin hiljuti American Beauty Car Showl ühe uunikumi taastajat. Ta oli vana Cadillaci muutnud pärliks ja oli näha, et ta on asjatundja. Vanad Cadillacid on head, mugavad ja ilusad autod. On inimesi, kes ei istu kunagi muusse autosse kui vanasse Ameerika omasse, hoolimata sellest, et auto taastamine ja ülalpidamine on kallis. See on nende valik ja võimalus.

Kahjuks kuuleb sellest seltskonnast halvustamist teistes riikides toodetud autode ja nende autode omanike suhtes.

Kui sul pole ameeriklast, pole sa suurem asi inimene. Cadillaci taastaja küll seda jutuks ei võtnud, kuigi vihjas korduvalt, et tänapäevased autod on rämps, ent millegipärast pidi ta mitmel korral ja rõhutatult mängima sõnaga „neeger“, mainides, kui halvasti nad tööd teevad ja et Cadillac on „valge inimese“ auto.

Raske öelda, millest see tuleb, et rassile sildi külgepanemine on auasi, teiste valikute halvustamine pakub mõnu ja stereotüüpide loomist võetakse kui ainutõe kuulutamist. Maailm on täis teisi võimalusi, mitte ainult üheseid ja õigeid. Valikud ja arusaamad võivad olla vaieldavad, aga ei ole ette otsustatult õiged või valed. Neid ühe või teisena esitades näidatakse enda kitsarinnalisust.

Steven Seagali teema lõhestas Eesti ja näitas, et pole see nii vale midagi, kui mõne meie suhtes kriitilise riigi või rahvuse esindajad nimetavad meid „väikseks vastikuks natsiriigiks“.

Rõhk ei ole sõnal „nats“, küll aga

sallimatusel teiste valikute suhtes.

Mitukümmend tuhat inimest on paljudel õhtutel üle kogu Eesti telerite ees ja vaatavad Steven Seagali ajuvabu löömafilme. Keegi neist pole palunud kommertskanalitel lõpetada filmide näitamine, sest Seagal soosib ja õigustab Putini poliitikat. Miks ta seda teeb, on tema asi, aga see pole põhjus pidada enda valikuid tema omadest paremaiks, sest meie ja tema vaatenurgad ja teadmised on erinevalt kujunenud.

Kõigil on võimalik vajutada Seagali filmi ajal teise kanali nuppu. Kas keegi on tulnud selle peale, et nõuda kogu telekanali vaatamise üldrahvalikku boikottimist? Aga Augustibluusi puhul leidsid paljud, et boikottima peaks tervet ettevõtmist, mitte Seagali kontserti.

Paneme telekanalid kinni, sest seal on meile sobimatuid saateid! Paneme Toyotade omanikele pasunasse, sest nad valisid Ameerika auto asemel Jaapani oma. Halvustame tervet rassi, kui selle esindajate seas on meile sobimatuid inimesi ja eeldame stereotüüpselt, et nad kõik on laisad ja ei oska tööd teha. Ja mis peamine – vihkame teiste ideid, mis meile ei sobi.

Siis on hea ja rahulik omaette sisiseda: me oleme teistest paremad.

See, mida arvas asjast Tõnis Mägi, ei oma laiemat tähtsust ning oli meediamull. Üllatavam oli välisministri avaldus. Ta on valitsuses, mille juht õigustas enda viibimist Sotši olümpial Putini seltskonnas sellega, et sport ja poliitika on kaks eri asja. Sport ja

IVAR SOOPAN

“

Steven Seagali teema lõhestas Eesti ja näitas hästi, et pole see nii vale midagi, kui mõne meie suhtes kriitilise riigi või rahvuse esindajad nimetavad meid „väikseks vastikuks natsiriigiks“.

poliitika on eri asjad, aga muusika ja poliitika ei ole?

Augustibluusi korraldajad kutsusid musitseerivat Seagalit, mitte Vene teles Putinit ülistanud Seagalit. Korraldajad said Seagali kunagistest lausetest teada alles pärast skandaali puhkemist, nagu paljud teisedki eestimaalased. Ei maksa arvata, et kõigil meil lähevad kõmulehtede pealkirjad otse ajju ja õpime need pähe.

Nagu mainitud: inimeste otsused ja asjadest arusaamine kujuneb nende teadmistest, vaate- ja kuuldeulatuses olevast infoväljast. Me ei saa panna venelastele kui rahvusele miinusmärki külge, kuna nad ei saa meist aru. Ei saagi, sest neil ei ole seda teavet, mis on meil. Me ei saa Seagalit tõemeeli tema vaadete pärast hukka mõista, sest ilmselgelt on ta propaganda ohver. Nagu enamik Venemaast, aga ometi ootame pikisilmi Eestisse Vene turiste ja muretseme, kui neid vähemaks jääb. Suur osa neist õigustab Krimmi hõivamist ja varasemat Gruusia ründamist. Peaks justkui boikottima? Äkki ei laseks neid ka Haapsallu Augustibluusi või Tallinnasse laulupidu kuulama?

Teemegi koonduslaagrid iseendile ehk “õigetele” inimestele. “Valed” inimesed jätame värava taha. Kas me mitte ise ennast sel moel muust ja vabast maailmast eralda?

Pole vaja kanaleid sulgeda, festivale boikottida, rahvusi ja automarke vihata, vaid tuleb mõista, miks teised mõistavad asju teistmoodi kui meie.

Festivali korraldamise peen kunst

2

K

ui kaua võtab aega protsess, et saada festivalile üks peaesineja?

Täpselt määratletud tsüklit ei olegi.

Nii-öelda hankimine käib aasta ringi. Ühel hetkel sa lood kontakti. Näiteks eile tuli kindlasti kaks või kolm esinemissoovi või pakkumist selleaastasele Augustibluusile. See tähendab seda, et teatud agentuurid teevad tööd suhteliselt „silmad kinni“. Nad pommitavad lihtsalt kõikvõimalikke festivale ja agentuure aasta läbi.

Arvan, et viimased viis aastat ei ole olnud päeva, kui ei tuleks välismaalt mõnda pakkumist. Ja väga erinevatest kohtadest. Põhjamaadest tuleb suhteliselt palju. Need on suunatud, teatakse, kelle poole pöördutakse.

Aga samas mõni Itaalia agentuur võib spämmida kaks korda päevas aasta ringi. Sa ei jõua neid kõiki lugeda.

Sealt spämmi hulgast leiab väga harva midagi. Pigem on programmijuht (Raul Ukareda – toim.) meil piisavalt tark, et ta jälgib seda mängu, kus keegi on midagi välja kuulutanud või on teada, et kellelgi tuleb plaat või tuur. Siis on ta pigem agentuuridega ise suhelnud. Tal on seitsmes aasta selle tiimiga. Tal on välja kujunenud enam-vähem kindlad kohad. Kui ta võtab USA staari, siis on paar-kolm agentuuri, samamoodi Euroopas ja Inglismaal jne.

Mõne peaesinejaga oleme rääkinud rohkem kui aasta ette. Oleme öelnud, et me sooviksime, nad ütlevad, et ahah, ja vastavad alles kevadel, et see suvi ei mängi välja ja nad ei tule Euroopasse. Ja siis pool aastat hiljem suvalisel hetkel septembris või jaanuaris öeldakse meile, et aga vaat järgmine suvi tuleb.

Kui rääkida rahalisest poolest, siis mida hiljem viimase hetke hinnaga saab, seda parem. Kui mehed hakkavad Ameerikas tuuri planeerima, siis kõigepealt on neil vaja paari rikast, kes neile kogu selle siiatuleku kinni maksab ja kui nad juba Euroopas on, siis hind langeb. Kõik vabad päevad püütakse täis panna. Ei saa esimese hooga võtta, kui nii-öelda uudistoode lauale visatakse.

Seal on igasugu nüansse. Raulil käib pidev suhtlus. Eelarvelises mõttes oleme ikkagi väga vaene festival. Tõenäoliselt üks suurima rahakotiga on Norras peetav Notoddeni bluusifestival. Seal võetakse lihtsalt need artistid, keda nad tahavad ja rahakotirauad tehakse lahti väga lihtsalt.

Me oleme sellised äärealamehed, kes peavad vaatama nende hulgast, kes head on, ise otsima need õiged välja ja vaatama, mis meie rahakotile sobib.

Hinnad on hästi tingitavad. Kui tead, et Skandinaaviasse on tulemas mõni tähtis tegelane ja ta kontserdijärgsest päevast seisab kuu aega tühjana, siis on lootus sinna küüned taha saada oluliselt soodsamalt kui kuskil Soomes tema eest päev enne makstakse.

Kas neid mainitud spämme tuleb pigem väikestelt esinejatelt?

Agentuuridelt ikkagi. Neid on ka igasuguseid. Libavahendajaid on ka.

Peab teadma, kes reaalselt kedagi esindab, kes on niisama õhumüüja ja vahendaja. Kui bändid otse saadavad, siis need on kõige meeldivamad. Siis nad tõesti tihtipeale teavad su festivalist, on su festivali koduleheküljel käinud, tuleb konkreetne pöördumine.

Seal on kaasas juba fotod, lingid...

Need on väiksemate lavade esinejad.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

augustibluus

3

Augustibluusi korraldaja INDREK DITMANN räägib esinejate leidmisest ja taustatööst, mis lavale ei paista

Aastaid on festivali õhtujuht olnud Mart Mardisalu (vasakul). Tänavu on selleks Jan Uuspõld (paremal).

Augustibluus programmijuht Raul Ukareda lapsega vestleb Tallinna Woodstocki baari omaniku Urmas Varmiga, kel on samuti tulnud kontserte korraldada ja esinejatega suhelda. (Fotod: erakogu)

Indrek Ditmann reklaame paigaldamast.

Selle aasta esinejatest Paul Batto oli selline, kes otse tuli (vahendajata – toim.). Kaks kolmandikku tuleb agentuuride kaudu.

Kas te kunagi räägite ka otse bändiliikmete ja staaridega või on ainult vahendus?

Staaridega otse väga vähe. Nad on tõenäoliselt ise endale mugavuse ja aja piiratuse tõttu tulemüüri vahele tekitanud.

Kas Raul Ukareda peab ka ise vahel käima välismaal kohal, et mingeid asju selgeks teha?

Otseselt ei ole pidanud seepärast käima. E-kirja ja telefoniga saab asjad aetud, aga oleme nüüd käinud ise festivalidel.

Kui oli Euroopa bluusi konverents (European Blues Challenge), mis toimus sel aastal esimest korda Baltimaades Riias, siis Raul käis seal kohal. Võib-olla meie jaoks polnud seal mõtet käia, seal tulevad kõik oma asja müüma. Kui sa tahad seal tutvustada oma festivali, siis seal pole inimest, kes sind viitsiks kuulata.

Pigem igaüks on oma asja müümas.

Meie võime seal vaatamas ja kuulamas käia, aga siis tuleb sinna Notoddeni festivali mees ja ostab need asjad ära, mida tahab ja läheb koju. Ütleme nii: Augustibluus on täiesti teada festival. Ses mõttes on hea. Kui sa ütled, et Eesti ja Augustibluus ja

www.valgedaam.ee

mainid kas või paari esinejat, kes on viimastel aastatel olnud, siis öeldakse: jajah, ma tean! See on tegelikult esimene võti, millega mingisuguste tegelastega jutule saada.

Ei tahaks sellest Steven Seagalist rääkida, aga ütlen, et kui meil ei oleks neid peaesinejaid, kes on meil viimase viie aasta jooksul olnud, siis meile ei oleks sealt (Seagali agentuurist – toim.) isegi e-kirja vastu saadetud. Aasta-aastalt tuleb kasvatada portfoliot, et saaksid ühe sammuga juurde astuda, öelda „Augustibluus“ ja „Estonia“ ja lugeda paar nime ette ning mis kuupäevadel see toimub. Selleks, et keegi sinuga üldse rääkima hakkaks. Ilmselt on sellel alal niipalju pettust, jama ja läbikukkumisi. Kui sa ei tea, kuhu riiki sa lähed, kes seal korraldavad, kas seal üldse teatakse, et muusikat lastakse läbi kõlarite...

Eeldatakse ikkagi mingisugust tausta, vastasel juhul on keeruline.

Kui keerulised on juriidiliselt lepingud ja eeltingimused, mida teilt nõutakse?

Kusjuures ei ole väga keerulised. Need on ikkagi suhteliselt tüüplepingud.

Bändidel endal üldjuhul ei ole lepinguid. Kui räägime mõnest väiksemast esinejast Soomest või Venemaalt, siis asi lepitakse e-kirja teel kokku. Ei ole mingeid fopaasid olnud kunagi.

Peaesinejate puhul on taga agentuur. See saadab tüüplepingu, üldjuhul pool rahast tuleb ette maksta.

See annab neile kindlustunde, et nad saavad oma lennukipileteid ja asju ostma hakata, sest muidu nad võivad täbarasse olukorda jääda ja tihtipeale jäävadki. Kui sa juba ettemaksu ära maksad, siis sellega on nende jaoks usaldus võidetud – ju siis ikkagi tahetakse neid.

Tean, et sa ei taha öelda, kui palju on näiteks Coco Montoya terve esinemistasu, aga ütle, kui palju on pool?

(Naerab) Ma mõtlen välja ühe kavala vastuse. (Peab pausi) Korralikud, aga mitte päris A-kategooria USA bluusiartistid tuuritavad Euroopas summade eest, mis on Eesti tippbändide summa korrutatud viiega. Jah, võib-olla Eestis on ka üksikuid erandeid, aga umbes nii.

See sõltub ka väga palju sellest, kus see bänd on. Kui sa hakkad USA-st bändi tooma, siis see on üks asi. Kui sa tood bändi Soome bluusifestivalilt laevaga siia, siis kulud on hoopis teised. Bändiga reisib ikkagi 5, 6 või 7 inimest. Väga suur vahe on, kas bänd on hetkel Euroopas või ei ole.

Promootorite vahel kehtib ka kirjutamata kokkulepe, et kui hakatakse ühte bändi tooma näiteks kolmeks kontserdiks, siis üldjuhul üle-ookeanilennu kulu jagatakse. Eks vahel ei saa infot kätte ja mõnikord maksavad kõik talle selle lennu kinni ja... (naerab), aga tegelikult see nii käib.

Summad sõltuvad ka sellest, kas

artisti tahetakse Euroopas tutvustada (kui me räägima USA artistidest), kas ta on siin juba käinud, kas ta on siin menukas olnud, kas artistil on tulnud äsja album välja, kas artist ise on huvitatud siiatulemisest.

Näiteks kõige parem variant on see, et Coco Montoya sõidab tagasi USA-sse, räägib oma sõbrale nimega X, et „kurat, küll seal Haapsalus on lahe; vaat sellist bluusifestivali pole siin USA-s 20 aastat näinudki!“ ja selle peale võib sealt tulla järgmine nädal e-kiri, et järgmine aasta tahaks tulla see X mees siia. Ka selliseid juhtumeid on.

Bändid on päris head tööd teinud.

Soomlased ja venelased näiteks. Kaks vene bändi, kes siin on käinud... Sel aastal, muide, ansambel Jumping Cats on siia tulemas pealtvaatajana. Nad käisid siin koos Blues.ru portaali (mis katab väga suure bluusisõprade maaala) toimetajaga koos. Selle reporter jättis ühe aasta vahele, sel aastal tuleb jälle. Seda artiklit (2012. aasta Augustibluusist) peaks nägema. Seal on kirjeldatud ülivõrdes linna, rahvast, publikut, asukohta, lossihoovi, suhtumist, atmosfääri, programmi sinna otsa. Need bändid ja ajakirjanikud välismaalt, kes siin käivad, teevad olulise töö ära.

Kuidas korralduskulu jaguneb? Turvateenistus ja muu. Saate näiteks kaubanduspindadest tulu?

Kaubanduspindade tulu on väga marginaalne. See moodustab eelarvest võib-olla kaks protsenti. Väga laias laastus rääkides: umbes pool on artistidega seotud eelarve ja teine pool on seotud korralduse, productioni ja reklaamiga.

Millal tuleb aeg, kui artistid hakkavad teile maksma, et esinema saada?

(Naerab) Ei tea, ei usu, et tuleb. Artistid ju teevad ka oma tööd. Kõik peavad oma tasu saama. Igal asjal on oma hind ja kulu.

Augustibluusi festivali eesmärk ei ole suuri rahahunnikuid kokku ajada, vaid pigem, et luua selline tiim, mille saaks aasta ringi tööle panna ja teenida inimestele palgaraha. Leian, et festival on sellest hetkest professionaalne, kui on paar inimest, kes seda aasta ringi veavad. Kui kõik peavad käima põhitööl ja tegema muud ning vahel nädalavahetustel saadakse kokku, küsitakse, kuidas vahepeal läinud on, siis professionaalset festivali ei ole võimalik teha.

Kui suur teie tiim on?

Aasta ringi midagi teevad ja on kuidagi rakkes kolm-neli inimest. On LAG muusikaagentuur, kus on Martti Mutli ja mina, Raul Ukareda on programmijuht ja paberimajandust teeb Haapsalu kultuurikeskuses Gülnar Murumägi ja raamatupidaja Ülle Karro.

Ivar Soopan

8.-10. AUGUST HAAPSALUS

VALGE DAAMI AEG

4

augustibluusi esinejad

Coco Montoya (USA)

Ameerika Ühendriikidest Kaliforniast pärit Coco Montoyat peetakse üheks tänapäeva parimaks bluuskitarristiks. Ajakiri Guitar One on teda nimetanud “kuumimaks vasakukäeliseks bluusis”, viidates tema ebatavalisele viisile mängida vasakukäelisena n-ö tagurpidi paremakäelises seades pilli.

Coco karjäär sai alguse 1970ndate keskel, kui kurikuulus Texase toonimeister Albert Collins noore multitalendi oma bändi trummariks kutsus.

Montoyast ja Collinsist said suured sõbrad ning pikkade ringreiside hotellitoa-jämmidel pühendas Collins noormehe oma ainulaadse “Ice Hot” kitarrimängustiili saladustesse.

Meeste sõprus kestis kuni Collinsi surmani aastal 1993 ning selle mälestuseks esitab Coco Montoya siiani igal oma plaadil vähemalt ühe oma mentori loo.

Kümme aastat hiljem kohtus mees oma teist suurt mentorit John Mayallit, kes kutsus ta kitarristiks oma legendaarsesse bändi Bluesbreakers, kus varem olid sama ametit pidanud Eric Clapton ja Peter Green. Pärast kümmet aastat ringreise ja salvestamisi Bluesbreakersiga alustas Coco 1993. aastal soolokarjääri, andes vaid mõne aasta jooksul välja 3 kriitikute poolt kõrgelt hinnatud albumit “Gotta Mind To Travel”, “Ya Think I’d Know Better” ja “Just Let Go”.

Aastal 1996 pälvis Montoya Ameerika bluusiauhindade galal parima uue bluusiartisti tiitli ning aastal 2000 allkirjastas plaadilepingu Ameerika kaalukaima bluusile spetsialiseerunud plaadifirmaga Alligator Records.

“Olen kogu oma karjääri jooksul inimesena kasvanud ja arenenud.

Tulge mind kuulama avatud kõrvadega! Mina mängin kitarri ja laulan, teie aga kuulake ja kasvage koos minuga!” ütleb Montoya.

Artur Menezes (BRA)

Artur Menezes kuulub Brasiilia bluusimuusikute paremikku. Aastal 2001 16-aastasena karjääri alustanud ja kiiresti tõusva bluusitähena kuulsust kogunud Menezes on praeguseks end tõestanud omanäolise ja väga meisterliku kitarristi ning lauljana. Tema muusikat iseloomustab värskus ja dialoog eri stiilidega. Artur Menezesi bluusis leidub funki, souli, reggaet ning kantrielemente, aga samuti Brasiilia kirdeosa rahvamuusika mõjutusi. Ta on mänginud koos legendidega nagu Buddy Guy jpt ning esineb sageli suurimatel Ladina-Ameerika bluusi- ja jazzifestivalidel. Paaril viimasel aastal on Artur Menezes astunud esimesi samme ka Põhja-Ameerika turu vallutamiseks, Euroopat külastab ta sel aastal esimest korda.

Ina Forsman & Helge Tallqvist Band (FIN)

Ina Forsman & Helge Tallqvist Band on hetkel Soome kuumim bluusbänd.

Kodumaal eranditult täismajadele esineva koosseisu edu saladus peitub maitsekas kombinatsioonis nooruslikust sarmist ja elukogemusest. Võluv lauljanna Ina Forsman sai üle riigi tuntuks laulusaates Idols. Suupillivirtuoos Helge Tallqvist ja teised bändiliikmed on elupõlised juurtemuusika eksperdid, kes ei vaja Soome bluusisõprade hulgas tutvustust.

Bändi muusika on stiilne, kaasa-

kiskuv ja svingiv bluus, sisaldades värskeid töötlusi Etta Jamesi, Coco Taylori, Ruth Browni, Muddy Watersi ja isegi Beyonce’i parematest paladest. Vaatamata noorele eale on Ina Forsmani laulus seda erilist jõudu ja stiilitunnetust, mis on omane elunäinud bluusidiivadele ning sellisena kõnetab ta ühtviisi nii noori kui ka vanu. Paljud kriitikud ennustavad Ina Forsmanile suurt tulevikku ka rahvusvahelistel lavadel.

Paul Batto (SLO)

Paul Batto on sündinud 1967. aastal Ljubljanas. Pärast muusikaalaste põhiteadmiste omandamist kolis ta 1980ndate keskel Šveitsi, kus lihvis mõne aasta jooksul oma lauluoskust kohaliku gospelbändi A Better Country liikmena. 1990ndatel vaimustus Batto bluusist ning alates sellest ajast on mitmes jazzbändis lauljana tegutsev mees esinenud Euroopa eri paigus ka bluusitrubaduurina.

Tegemist on tõsise lauljaga, kes kahe viimase kümnendi jooksul salvestanud mitu plaati, esinenud sooloartistina, vedanud mitut bändi Šveitsis, Tšehhimaal ja Ungaris ning esinenud külalissolistina koos mitme orkestriga. 2013. aastal ilmus tema sooloalbum, mis kannab nime “Lonesome Road”. Tema muusikas peegelduvad aastate jooksul hangitud kogemused ning see on just kui sulam jazzist, gospelist ja bluusist. Paul Battot hinnatakse talle omase unikaalse stiili ja lähenemise tõttu.

Alabama Lovesnakes (SWE)

Alabama Lovesnakes mängib heavy blues rocki, mille juured ulatuvad Lõuna-Värmlandi bluusimaastikule.

Bänd on olnud mitmekordne peaesineja Rootsi suurimal bluusifestivalil Åmåls Bluesfest. Ükskõik, kus nad ka ei esineks, saadab neid tohutu tähelepanu. Nende laulud on kirjutanud laulja ja kitarrist Claes, ülejäänud liikmed valivad välja covereid, mida oma lisamaterjalina kasutada. Alabama Lovesnakes miksib elemente Chicagost ja Texasest. Kokku kombineerituna põhjamaise karmi olekuga, moodustub bändile omane hoiak ja groove. Aastate jooksul on nende grupp korduvalt üles astunud mitmel suurel bluusifestivalil Rootsis nagu näiteks Mönsterås Blues & Roots, Dusty Roads Tidaholmis ning Karlskoga ja Kristinehamni bluusifestivalid, samuti on esinetud Rootsi rahvuslikus raadios otse-eetris.

Awek (FRA)

18 aastat ja 8 albumit seljataga, on Awek omandanud jõudluse ja küpsuse, mis on nende teiselpool Atlandit olevate kaaslaste vääriline. Nende muusikaline stiil on plahvatusohtlik kokteil, milles segunenud klassitsism ja originaalsus. Lisaks esinemistele üle Euroopa on Awek mänginud ka mitmes paigas Ameerikas nagu näiteks Antone’s Austinis ja Montreali Jazz Festival.

2008. aastal tunnustati Awekit finalistina rahvusvahelistel bluusivõistlustel (IBC). 2009 valiti grupp aasta bändiks Cognac Blues festivalil ning soojendati B.B. Kingi. Stephane Bertolino võitis parima suupillimängija auhinna 2011. aastal. Pärast salvestamist Austinis ja auhinnasadu Memphises jätkus Aweki Ameerika-seiklus Greasland Stuudios, San Joses, Kali-

fornias, kus salvestati bändi kaheksas kauamängiv “Rich & Famous”.

Awekiga on esinenud ja salvestanud ka Mark Hummel, Little CharlieBaty, Kid Andersen, Fred Kaplan, Derek O’ Brien, Kaz Kazanoff, Bob Welsh ja Nick Connely.

sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.

Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm (EST)

The Blues Jukebox on 3-liikmelise puhkpilligrupiga 7-liikmeline bänd Venemaalt. Bänd koosneb Peterburi parimaist jazz- ja bluusmuusikuist, keda ühendab armastus Ameerika 1940ndate ja 1950ndate bluusitraditsiooni vastu. Bändi liider on tuntud kitarrist ja laulja Eugene Lamba, puhkpilligruppi juhib baritonsaksofonist Serge Bogdanov, kes varem tegutses Peterburi Jazz Filharmoonia orkestri juhatajana. Bändi peamised muusikalised mõjutajad on Louis Jordan, B.B. King, Ray Charles, T-Bone Walker, Duke Robillard ja Guitar Slim.

Kaks väärikalt vananenud kitarrilegendi – Jaanus Nõgisto (Ruja) ja Tõnu Timm (Jäääär) – on haaranud mandoliini ja havaikitarri, et pakkuda Eesti muusikapildis midagi uut ja värske(ndava)t. Valmis on plaat „Eesti Kuningriik“ ja duo annab mõnuga kontserte, kus kõlavad lood nii olemasolevalt kui ka tulevaselt plaadilt. Näpuotsaga sekka oma vana kulda. Muhedate pajatuste vahele mahub omi laule, Hiiumaa randade pärimust, viiteid maailmamuusikale ja otse loomulikult bluusile.

Tanel Padar Blues Band (EST)

Padar laulab bluusi! Jah, paljud ei tea, et kõikidele suurtele saavutustele lisaks on Tanel Padar on üks väheseid Eesti lauljaid, kes suudab laulda bluusi sellise hingekriipiva ehedusega, mis kõnetab ka kõige südametumaid põlgureid ja võib asjassepühendamatutes kergitada küsimuse: kas tegu on tõesti meie esirokkariga või hoopis tema Mississippi kallastelt külla sattunud teisikuga.

Tegelikult on bluus alati olnud Taneli salaarmastus ja Tanel Padar Blues Band on poolpõrandaalune viis selle väljaelamiseks. See on eelkõige sõpruskonna heatuju-ettevõtmine, mille iga kontserdi repertuaar pannakse kokku eranditult lugudest, mis kõigile osalistele eri põhjustel väga korda lähevad. Üheskoos kaevatakse bluusi kullafondidest välja valitud palu ja garneeritakse klassikat juurtetruu originaalloominguga. Enamasti püsib bändi fookus Chicago ja Texase bluusil, aga kombatakse ka souli ja funki. Mängitakse lugusid B.B. Kingi, Albert Collinsi jt repertuaarist, sekka pisut James Browni ja muudki, mis parasjagu südamelähedane tundub. Bändi kuuluvad Ülo Krigul, Argo Toomel ja Raul Ukareda Compromise Bluest ning Kristjan Kallas Ewert & The Two Dragonsist, keda aeg-ajalt asendab viimasel ajal Eestis resideeruv ilmakuulus USA trummar Michael Miley ansamblist Rival Sons.

Bluule (EST)

Esimest korda on Augustibluusi kavas luulekava, mis on bluusmuusikas sõnade kujul iseenesest juba ka varem olemas. Augustibluusi raames on riimitud sõnasõda pidamas näitlejanna Merle Palmiste ja vabakutseline näitleja Georg Merilo. Musikaalse õhkkonna loomise eest vastutavad ansambli Cathouse Radio liikmed Alar Kriisa (suupillil) ning Vilho Meier (kitarr).

Romantilise Luulekava eestvedaja Georg Merilo sõnul teeb nende luulekava lugemise eriliseks asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Samuti peavad muusikud hoidma bluusitundlad püsti ning jälgima, millal ja kuidas omakorda sekkuda. Selliselt elab Augustibluusi laval justkui nelja peaga lohe ning kogu programm

The Blues Jukebox (RUS)

Trikster (EST)

2011. aasta novembris nägi Tartu Uues teatris esimest korda ilmavalgust muusikal Gunnar Grapsist. See muusikal ei löönud ainult uksi vaibaks, vaid liitis muusikalises mõttes ka kaks meest – peaosatäitja Juss Haasma ja Raudmehe etenduses muusikaalajuhi ja basskitarristi rollis üles astunud Felix Küti. Sellest ajast peale on mehed koos teinud eri katsetusi ja viinud ellu suuremaid ja väiksemaid projekte.

Seekord ristuvad meeste teed Augustibluusil esmaettekandele tulevat eriprojekti ette valmistades. Uude kollektiivi, mis valinud endale nimeks Trikster, kuuluvad teiste hulgas kuulus kirjanik, kuulus näitleja ning kuulus laulja. Festivali eriprojektis teevad kaasa näitlejad Ott Sepp ja Juss Haasma, poeet Aapo Ilves, endine Genialistide bassimees Felix Kütt, trummar Silver Ulvik, Rene Puura klahvpillidel, noor lauljanna Rosanna Lints ning veel mitu muusikut-näitlejat.

Yoshinari Nakamatsu (JPN)

Yoshinari Nakamatsu on Jaapanist Tokyost pärit tegus muusik, kes laulab, kirjutab muusikat, mängib kitarri ning produtseerib kõike ise. Yoshinari muusika mitmekesisuse tõttu on seda raske sildistada, see tiirleb ümber selliste muusikažanrite nagu bossa nova, reggae, funk ja blues. Mees ise leiab, et tema muusika paneb kuulajad end tundma just kui oldaks rannas. 2013. aastal esines Yoshinari Augustibluusi ööklubi laval koos Tanel Padar Blues Bandiga, kasutades ühekeelset kitarri.

Ka sel aastal on Yoshinaril üllatusi varuks.

Mikk Saar Tribute to John Mayer (EST)

Seitsmekordne Grammy võitja John Mayer on Ameerika laulja ja laulukirjutaja. Tema esimene album „Room for Squares“ ilmus 2001. aastal ning debüütalbum tõi ka esimese Grammy.

Kiiresti populaarsust kogunud muusik ei ole fänne alt vedanud ning on jõudnud koostööd teha paljude teiste muusikutega.

Kuue Mayeri stuudioalbumi hulka on lisaks kõigele muule jõudnud ka käredaid kitarririffe ja bluusi. Kuna John Mayer ise ei ole veel teed Eestisse leidnud, peab Mikk Saare bänd tema muusika viljelemist oma pühaks kohuseks. Mikk Saar Tribute to John Mayer koosneb viiest liikmest.

Mikrofoni taga seisab mõistagi Mikk

Saar, peente keeltega kitarri mängib Karl Kanter, jämedate keeltega basskitarri omakorda Viljar Norman, klahvpillide taha on end sättinud Rene Puura ja trumme lööb Peep Kallas.

Keksi (LAT)

Lätist Augustibluusile saabuva ansambli Keksi asutas 1997. aastal Aleksandrs Sircovs. Hetkel on Keksi Läti ning ühtlasi ka teiste Balti riikide üks populaarsemaid rock’n’roll-bände.

Esitatakse ka rockabillyt ja boogiet, kuid nende erilliseks armastuseks on ja jääb rythm & blues. Ansambel paistab silma hea lavalise oleku poolest: suurepärane repertuaar, laitmatu väljanägemine ning show, tänu millele on nad nõutud ka Ida- ja Põhja– Euroopas. Oma tegevusaja jooksul on Keksi esinenud koos maailmakuulsate artistidega nagu Macy Gray, Smokie, Ottwan jpt.

The Tomahawck Brothers (EST)

The Tomahawck Brothers on kooslus, mida võib nimetada iseenesesliku tekkega kultuurinähtuseks. Tiimi põhikomponentideks on inspiratsioon, tahtejõud, virtuoosne noodikäsitlus ja tohutu väline ilu. TTB põhikreedo on – mängida ära kõik noodid! Kui juhtub mõnel vennal, et pusib kuskil kauem, siis hilisema tempolisamisega mängitakse ennast sujuvalt järele… või lõpuspurdiga möödagi. Tormiliste kiiduavalduste saatel on esinetud nii siin- kui sealpool hea maitse piiri – ja alati auga välja tulles!

Rosanna Lints (EST)

Rosanna Lints sai tuule tiibadesse telesaates “Eesti otsib superstaari”, kus ta oli vaid 15-aastasena saate läbi aegade noorim finalist. Saates osalemise järel tegi ta koostööd Jaagup Kreemiga ning esimene singel “Tuli aknas” ja teine singel “Soovin, et sa oleksid siin” ilmusid 2012. aastal.

2013. aastal ilmus kolmas singel “Follow Me”. Lisaks on Rosanna osalenud kahel korral võistlusel Eesti Laul. Kõige enam on noor laulja kiita saanud tema võimsa hääle tõttu.

Augustibluusil esineb Rosanna Lints Triksteri koosseisus.

Mirta & Hot Acoustics(LAT)

Mirta & Hot Acoustics on 1994. aastal Lätis kokku tulnud, kuid viimasel ajal peamiselt Inglismaal tegutsev kantribluusi bänd. Regulaarselt on esinetud eri klubides, bluusi- ja kantrifestivalidel ning televisiooniprojektides.

Ilmunud on kaks plaati: “Pratt City Blues” aastal 1998 ja “Monday Boogie” aastal 2006.

Bändi lauljat Mirta Krupeņinat kutsutakse tema imelise hääle tõttu “Läti bluusikuningannaks”. Mirta sarmikas vokaal koostöös suurepärase bändiga tagab alati eriliselt hingestatud õhustiku. Mirta & Hot Acoustics tähistavad Augustibluusil bändi 20. sünnipäeva.

The Cathouse Radio (EST)

The Cathouse Radio on kõige uuem uudis Eesti bluusimaailmas. Bullfrog Brownist ja CryBabyst tuntud Alar Kriisa ja Supernovas ning Loss Paranoias kitarri mängiv Vilho Meier

5

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

on tulnud kokku, et moodustada järjekordne Tartust tulev tõsine bluusimasin.

Bändi moodustamise plaan sündis 2012. aasta Augustibluusil. The Cathouse Radio mängib elektrilist bluusi, millele annavad ainult neile eriomase tooni Alari draiviv suupillimäng, Vilho veidi Texase poole kalduv kitarrimäng, Sergei Gvozdkovi tasakaalukas bass ja Kalle Kindla džässikooliga trumm.

Umblue (EST)

Umblue moodustas 1990. aastate keskel Tartu tudengite sõpruskond. Bändi muusika on segu bluesist, rockist, funkyst ja paljust muust. Kuigi praegusel ajal antakse kontserte suhteliselt harva, pole kirg muusikategemise vastu sugugi vähenenud. Umblue laulja, kitarrist ja muusikakirjutaja Meelis Saueauk peab oluliseks, et ka Eesti mõjutustel oleks koht nende loomingus.

Crosswood (EST)

Crosswood on noor ja verivärske bänd, mille asutasid mitte just “rohelised” Tartu ja Tallinna muusikud 2014. aasta varakevadel. Muusikud on varem laulnud ja mänginud mitmes legendaarses grupis nagu näiteks Keel, Nahk & Poogen, ROSTA Aknad ja Suuk ning neid seob ühine armastus bluusi ja bluusil põhineva rokkmuusika vastu. Praegu juba keskealiste meeste noorpõlve lemmikud jäävad eelmise sajandi 60ndatesse ja 70ndatesse aastatesse ja enamasti püsibki bändi fookus just sellel perioodil.

Mängitakse lugusid Freddy Kingi, Peter Greeni, Mick Taylori, Jimi Hendrixi, Ted Nugenti, Atomic Roosteri, Delbert McClintoni, Tinsley Ellise jt repertuaarist.

Hedvig Hanson (EST)

Hedvig Hanson on Eesti džässlaulja, kelle debüütalbum „Love For Sale“ ilmus 1997. aastal. Üheks oma lauluõpetajaks peab lauljanna Whitney Houstonit, kelle ballaade ta teismeeas harjutas.

Esimene suurem võit tuli saatest „Kaks takti ette“, mille järel ta bändiga Con Spirito peamiselt Tallinna klubides esines. 2001. aastal ilmus Hansoni kolmas album „Tule mu juurde“, mille eest pärjati ta aasta naisartisti ning aasta džäss- ja bluusartisti nimetusega. See plaat vaimustas ka rahvusvahelist plaadifirmat Univer-

Augustibluusi kava 1. AUGUST

2. AUGUST

ROOTSITURU KOHVIK (Karja 3) 16.00 Rosenfeld & Vassiljev EST/FIN

HAAPSALU VANAKINO (Suur-Lossi 14) 11.00 ÄRATUSKONTSERT: Markus Lember (akordion)

AFRICA PUBI TERRASS (Tallinna mnt 1) 15.00 Umblue EST JAHTA LAVA VESKIVIIGI SADAMAS (Holmi 14) 15.00 Steam Engine EST PEALAVA PIISKOPILINNUSES 18.00 The Blues Jukebox RUS 19.00 Artur Menezes BRA 20.15 Ina Forsman & Helge Tallqvist Band FIN 21.30 Tanel Padar Blues Band ja sõbrad EST 23.00 Coco Montoya USA JIM BEAM NIGHTCLUB @ KULTUURIKESKUS (Posti 3) 00.30 Rene Paul Blues Band EST 01.30 Mikk Saar Tribute to John Meyer EST

sal ning kaks plaati ilmusidki seejärel rahvusvaheliselt. Tegu oli esimese Eesti džässmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nii suure plaadifirmaga. Hansoni plaate on tutvustatud kontsertidega Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Hispaanias. 2005. aasta järel otsustas laulja Eestisse jääda ning on seejärel avaldanud neli eestikeelset plaati. Augustibluusil esineb Hedvig Hanson Tanel Padar Blues Bandi koosseisus.

Steam Engine (EST)

Steam Engine on värske kooslus, mis viljeleb bluusiklassikat ja mängib sekka veidi moodsamat bluusi. Praegune koosseis debüteeris projektina Tartu Bluusiklubis 2014. aasta aprillis. Just siis otsustati ka edaspidi koos musitseerida. Bändi ristiisaks võib pidada trummarit Andrus Antonio Freimani.

Lisaks temale on liikmeteks Priit Part kitarril, Sergei Gvozdkov basskitarril ning laulja Enn Vei suupillil.

Aapo Ilves (EST)

Aapo Ilves on Eesti muusik, luuletaja, kirjanik ja kunstnik. Oma loomingut on ta kirjutanud lisaks eesti keelele ka setu ja võru keeles. Ilves on lisaks kirjanduse- ja luulekogumikele avaldanud mitu plaati ja osalenud ohtralt muusikalistes projektides. Ta on kirjutanud lüürikat paljudele Eesti muusikutele, näiteks 2004. aasta Eurovisiooni laulule „Tii“ Neiukõsõ esituses ning aastal 2012 Ott Leplandi ballaadile „Kuula“.

HAAPSALU KULTUURIKESKUS (Posti 3) 12.00 Romu kitarrivõimendite esitlus RANNAROOTSI SELVERI LAVA (Rannarootsi tee 1) 12.00 Yoshinari Nakamatsu JPN JAHTA LAVA VESKIVIIGI SADAMAS 12.00 Emil Rutiku bluusiviktoriin EST BBQ-BLUUSI LAVA PROMENAADI KÕLAKOJAS

12.00 Stoves EST/FIN 13.30 Riho Terase EST 15.00 Crosswood EST ROOTSITURU KOHVIK (Karja 3) 13.00 Steam Engine EST 15.30 Tomahawck Brothers EST

Rene Paul Blues Band (EST)

Haapsalust pärit laulja ja klahvpillimängija Rene Paul ei ole tüüpiline bluusimees. 1950ndate jazzbändide stiilis täidab ta korraga mitut rolli – laulmisega samal ajal hammondorelil bassi ning saadet mängides.

Omanimelise bluusbändiga mängib ta oskuslikult bluesi, jazzi, souli ja funki, sidudes eri žanrid esmalt üheks tervikuks, et siis need uuesti lahti harutada. Bändi kuuluvad veel “Eesti John Mayer” Markus Kalmet ning trummar Mattias Mutso. Rene Paul Blues Bandi esimene ülesastumine oli 2013. aasta kevadel Haapsalus Augustibluusi eelkontserdil.

Louie Digman & Blueshound (UK / EST)

Pianist ja laulja Louie Digman on tuntud ka korraliku suupillimängijana.

Pärit Inglismaalt, elab nüüd juba mõned aastad Eestis. Kitarrist Ivar Moro käis kümneks aastaks USA-s ja võttis malli sealsetelt tegijatelt. Aeg-ajalt esineb ka trubaduurina. Bassimees Mait Paldra on tuntud juba Magnetic Bandist ja ansamblist Fix, kus mängib siiani. Vabamatel aegadel käib laevadel raha teenimas ja osaleb paljudes muudes projektides.

Trummar Heiki Vilep peab vabakutselise kirjaniku ametit, teeb veebilehekülgi ja aeg-ajalt laulusõnu.

AFRICA PUBI TERRASS (Tallinna mnt 1) 14.00 Mikk Tammepõld EST RAUDTEEJAAM (Raudtee 2) 14.00 Mirta & The Hot Acoustics LAT 15.00 Paul Batto SLO 16.00 Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm EST KOHVIK HAAPSALU RAAMAT (Karja 6) 17.00 Romantiline luulekava BLUULE EST PEALAVA PIISKOPILINNUSES 18.00 Louie Digman & Blueshound GBR/EST 19.00 Alabama Lovesnakes SWE 20.00 Keksi LAT 21.15 Trikster EST 22.30 Awek (FRA) JIM BEAM NIGHTCLUB @ KULTUURIKESKUS (Posti 3) 00.30 Yoshinari Nakamatsu JPN 01.00 The Cathouse Radio EST

Repertuaaris nii vana kui ka uut rhythm & bluesi, rock’n’rolli, boogiewoogiet, bluesi – kõike, mis blues või sellega otseselt seotud. Tasapisi äratatakse ellu ansambli solisti Louie Digmani omaloomingut. Esimene plaat “Sleeping Dog” tuli välja sügisel 2013, teine on salvestamisel.

Emil Rutiku (EST) Multitalent Emil Rutiku on tuntud kui näitleja, saate- ja õhtujuht, hokimees ja iluuisutaja, kokaraamatute autor ja kodanikualgatuste algataja, kuid eelkõige on ta üks Eesti staažikamaid ja omanäolisemaid bluusilauljaid. Emil on osalenud laulja ja õhtujuhina suuremal osal senitoimunud festivalidest. Sel korral viib ta Jahta laval läbi bluusiviktoriini ning jagab terasematele auhindu.

Mikk Tammepõld (EST) Mikk Tammepõld on muusikasõbrale tuttav ansamblitest Brides in Bloom ja Dramamama. Eelmise aasta lõpus ilmus temalt esimene sooloalbum, mis Radio Mania poolt pälvis tunnustuse kui aasta parim Rockalbum. Bluus ei ole samuti Mikule võõras. Tema repertuaaris leidub lugusid nimedelt nagu Little Walter, Muddy Waters.

Leadbelly, Freddie King jne. Augustibluusil kuuleb lisaks tuntud bluusistandarditele tema omaloomingut, vahetult ja otse.

Rosenfeld & Vassiljev (EST/FIN) Emajõe delta kroonimata bluusikuningad Jüri Rosenfeld ja Viki Vassiljev ning ülelahe hellad velled Jukka Lempiäinen (bass) ja Ari Alenius (trummid) keedavad Rootsituru kohvikus internatsionaalset ja -distsiplinaarset bluesrock i kompotti.

Stokehold Crazy (EST) Stokehold Crazy on kaheliikmeline kollektiiv, mille muusika on suuresti mõjutatud bluusist ja bluusi mõjutustega rokkartistidest. Moodustunud segu antakse edasi kahel akustilisel kitarril. Alustati juba 2011. aasta kevadel, mil kiire ja hullumeelse ideena otsustati osaleda Tudengilaulu konkursil. Tol hetkel arvati, et see konkurss jääb esimeseks ja viimaseks esinemiseks, kuid nii see siiski ei olnud.

Stoves (EST/FIN) Stoves on 2011. aastal Tartus alguse saanud duo koosseisus Mikko Leinonen (FIN, kitarr) ja Kaisa Ling (EST, vokaal). Bänd on kirjutanud originaalmuusikat ning mänginud rokiklassikuid. Viimane projekt on süvauurimus bluusiajaloost, eelmise aastasaja 20ndate aastate vaudeville’ist või naisbluusist. Vaudeville-bluus on muusikasuund, mis seisab bluusiajaloo teelahkmel. Selles segunevad veel varajane jazz, blues ja ragtime ning suuri orkesterbände juhtisid tugevad, karmid, kaunid ning andekad mustad naised. Neile julgetele teerajajatele ongi pühendatud seekordne kontsert.

Stoves mängib Ma Rainey, Bessie Smithi, Sippie Wallace’i ja teiste poolt kuulsaks lauldud lugusid. Sekka ka hilisemat muusikat Muddy Watersilt ning Robert Johnsonilt.

Markus Lember (EST) Markus Lember on 16-aastane Läänemaa noormees. Tänavu lõpetas ta Haapsalu muusikakoolis akordionieriala. 2012. aastal saavutas Markus üleeestilisel noorte akordionikonkurssil 1. koha. Mullu osales noormees aga rahvusvahelisel akordionikonkurssil Castlefidardos Itaalias. “Kõige rohkem armastan prantsusepärase kõlalaadiga minoorseid lugusid,” ütleb Markus. Augustibluusi teise päeva avab Lemberi akordionikontsert Vanakinos kl 11 hommikul.

6

sündmus

Valge Daami aeg sulgeb Karja tänaval liikluse juba SEB juurest Tänavuse Valge Daami aja suurim uuendus on peoala laienemine. Seni Lossiplatsil asunud esinemispaik kolib peatänavale, nii et liikluseks suletud ala algab juba SEB panga ja pitsikeskuse juurest.

“Ruumi oli juurde vaja,” ütles Haapsalu kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi. “Lossiplatsi kuhjus liiga palju telke ja Karja tänaval välikohvikutega tekkinud uus olukord sundis mõtlema.”

Varem on muret tekitanud ka see, et Kalda tänava nurk on autoga liiklejate jaoks olnud pime, samas Valge Daami laadale tulnud jalakäijad on seal julgelt sõiduteel jalutanud. Nüüd on see ala autodele-bussidele suletud.

“Valge Daami ala algab lastepargiga ja juba paarkümmend meetrit edasi on tantsulava, mis seni oli Lossiplatsis. Tantsulava oligi muidu liiga kaugel,” ütles Murumägi.

“Oleme seekord põiganud hoovidesse, kohvikualadesse. Ka Tornilava, kus on kontserdid, on seekord suunatud vaatega kohvikute poole,” märkis ta.

Lossiplats, täpsemalt ala linnuseesisest politseimajani jääb parkimiseks.

Tavapäraselt mahub Valge Daami aja sisse kaks alafestivali – Rannalõõts läbi kahe päeva ja Pitsipäev pühapäeval.

Reedel esinevad teiste seas õed Aknad, Tõnu Timm ja Anti Kammiste, Klots.

Laupäevased tipphetked on Apelsin Jahtas, Belgia kvintett Le Grand Bateau, Vaiko Eplik ja Eliit ning Hortus Musicuse öökontsert.

Laupäeval astuvad üles näiteks Hajameelsed Kunznikud – Viljandi kultuuriakadeemia bänd, kellega koos esineb ka haapsallane Riho Luhter.

Pühapäeval on traditsiooniline keskpäevasving. Päevade juht on Marko Matvei. Tema ja Anto Siimsoni ansambel Väliharf lõpetab Valge Daami aja.

Rannalõõtsa festivali lõõtsaosa on Rannarootsi muuseumis. Esimest korda toimuvad merel jaalasõidud lõõtspillimuusikaga.

Kuursaalis on reede õhtul festivali akordionistide osa. Teisel õhtul on seal simman Apelsiniga.

Valge Daami aja programm on aga palju mitmekesisem. Sinna mahub üritusi kirjanike giidituuridest mootorratturite kokkutulekuni.

Tarmo Õuemaa

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

VALGE DAAMI AEG 8.–10. AUGUST 8. AUGUST Karja tänav 12.00 Käsitöölaat Suusahüppemägi kaupluse Rakser Sport ees (Karja 20)

Läänemaa Ühisgümnaasiumi saal

(Wiedemanni 15) 13.00 Eesti Suzuki Ühingu suvelaagri lõppkontsert Kohvik Kõhule pai (Kalda 4) 15.00 Taimetoidupäev. Loeng „Iidne ajurveda ja tänapäeva toit“. Lektor Arne Lauri Tornilava (Kodaniketorn) 15.00 Sirje Kaasiku laululapsed kavaga „Tedretäpi laulud“ 16.00 Laulustuudio Do-Re-Mi laululapsed 17.00 Haapsalu Poistekoor, Läänemaa Ühisgümnaasiumi kammeransambel 18.00 Valge Daami aja avamine 18.30 Õed Aknad koos Tõnu Timmi ja Anti Kammistega 20.00 Ansambel Klots Tantsulava (Pitsikeskuse ees) 17.30 Tantsukool T-Stuudio 18.30 Rahvatantsurühm Nuckö Naised 19.00 JJ-Street Dance Company Kuursaal (Promenaadi 1) 19.00 Rannalõõts 2014 avakontsert.

Esinevad akordionistid Reet Laube, Margus Laugesaar, Henri Zibo, Mikk Langeproon Restoran Gambrino (Karja 20) 19.30 Lääne Elu 25. Ajakirjanikud publiku ees. Esinevad Alari Tamm klaveril, Endrik Visla viiulil, Mattias Mutso trummidel, solistid Kelli Kibar ja Johanna Liiv Jaani kirik (Kooli 4) 20.00 Kontsertmõtisklus “ Rõõmuallikas”.

Mõtisklevad vaimulik Jaan Tammsalu ja kitarrist Robert Jürjendal erinevatel kitarridel.

Sissepääs vaba annetus Veskiviigi sadam (Holmi 14) 21.30 Rannalõõts 2014 jämm. Pilli mängivad ja eri maade tantse õpetavad Kadri Giannakaina Laube ja Marju Varblane

Piiskopilinnus 22.30 Vabaõhuoratoorium “Valge Daami saladus”. Väravad avatakse 21.00 Pilet 8/ 6 eurot eelmüügis Piletilevis ja kultuurikeskuse kassas. Kohapeal 10/ 8 eurot

Toomkirik 23.45 Öökontsert. Esinevad tütarlastekoor

Canzone ja Eesti Tütarlastekoor. Kaastegevad: Marta-Marleen Tamm (klarnet) ja Maarja Sukles (vokaal). Pilet 2 eurot, perepilet (kuni 4 in) 5 eurot

9. AUGUST Karja tänav 10.00 Käsitöölaat Suusahüppemägi kaupluse Rakser Sport ees

Rännak läbi Haapsalu pühakodade – Haapsalu 735 Tutvumine pühakodade ja nende ajalooga 10.00 Jaani kirik (Kooli 4) 10.40 EAÕK Maria-Magdaleena kirik (Linda 2) 11.20 EEKB palvela (Metsa 24) 12.00 MPEÕK Neeva Aleksandri kirik (Vana kalmistu) 12.40 Vabakoguduse palvemaja (Raudtee 12) 13.40 Metodisti kirik (Endla 6) 14.40 SPA palvemaja (Endla 4) 15.20 Toomkirik (piiskopilinnuses) Veskiviigi sadam (Holmi 14) 10.30-12.00 Rannalõõts 2014 pillimängu töötoad. Akordion - Margus Laugesaar, lõõtspill – Kadri Giannakaina Laube ja Enrik Visla.

Info ja reg Anti Nöör tel 5660 5869

Karja 19 hoov 12.00 Aivo Paljasmaa perehommik Pilet 2 eurot, perepilet (kuni 4 in) 5 eurot 14.00 Kojateatri palagan „Naene oheliku otsas“. Pilet 2 eurot

Tornilava (Kodaniketorn) 12.00 Slaavi folklooriansambel Bõliina 13.00 Laulustuudio Gaudeo Musicum solistid ja sõprade bänd 14.00 Ansambel Folkvart 14.30 Laulustuudio Do-Re-Mi laululapsed 15.30 Haapsalu noored pärimusmuusikud Viive Marleeni juhendamisel 16.30 Jakobi Mäe Kultuurikoja muusikud kavaga „Vaikuse muusika e Musica Silentii“ 17.30 Ansambel Jats 18.30 Ansambel Shoot The Piano player 19.30 Ansambel Hajameelsed Kunznikud Tantsulava (Pitsikeskuse ees) 12.30 Memmede tantsurühm Susannad 13.30 Mustlastantsutrupp Shatritsa 14.00 Võimlemiskool Kirke ja tantsurühm Sirius

15.00 Haapsalu rahvatantsurühmad Läki Tantsule, Kalurineiud, Lustlik 16.00 Kõhutantsijad Haapsalust, Tallinnast ja Hiiumaalt 17.00 Segarahvatantsurühmad West, Tõrvik seeniorid-West vilistlased 18.00 Ridala rahvatantsijad 19.00 Tantsurühm Black Coffee, tantsuklubi Valge Daam tantsijad ja rahvusvahelise linetantsulaagri tantsijad

Raudteejaama parkla Läänemaa mootorratturite kokkutulek ja tsiklinäitus 12.00 Mootorrataste väljapaneku avamine 12.00-15.00 Rahva ja žürii lemmiku valimine. Demonstratsioonesinemine 16.00 Näituse lõpp, autasustamine Rannarootsi muuseumi hoov (Sadama 31/32) 13.00-15.30 Rannalõõts 2014 kontsert Esinevad Kadri Giannakaina Laube, Marju Varblane, Anto Siimson, Maria Michelson, Enrik Visla, Kail Visla, Anti Nöör ja Kadrina kapell 13.00, 13.45, 14.30, 15.15 Romantiline meresõit jaalal koos lõõtspillimuusikuga Pilet 3 €

Algus kohvik Haapsalu Raamatu eest

(Karja 6) 13.00 Soomekeelne giidituur Tapio Mäkeläineniga 15.00 Eestikeelne giidituur Karin Paulusega Kohvik Kõhule pai (Kalda 4) 15.00 Mahetoidupäev. Loengu teema: Tammejuure Mahetalu tutvustus, Läänemaa OTT ja Läänemaa Avatud Mahetalud. Lektor Karin Kuusemaa

Toomkirik 15.30 Muusikapooltund. Laulavad Sirje Kaasiku laululapsed. Vaba annetus Vabakoguduse palvemaja (Raudtee 12) 17.00 Kojateatri etendus A. H. Tammsaare „Kepp ja piip“. Pilet 5/ 4 eurot

Kuursaal 20.00 Belgia kvintett Le Grand Bateau. Pilet eelmüügist 9 eurot, kohapeal 12 eurot Veskiviigi sadam (Holmi 14) 20.00 Rannalõõts 2014 simman. Esinevad: Kadrina kapell, ansambel Apelsin. Pilet 5 eurot Puhvet A.P.T.E.K. (Karja 1) 21.00 Vaiko Eplik ja Eliit

Piiskopilinnus 22.30 Vabaõhuoratoorium “Valge Daami saladus”. Väravad avatakse 21.00. Pilet 8/ 6 eurot eelmüügis Piletilevis ja kultuurikeskuse kassas. Kohapeal 10/ 8 eurot

Toomkirik 23.50 Öökontsert Hortus Musicus „Neitsi Maarja kiidulaulud“. Pilet 5 eurot, perepilet (kuni 4 in) 10 eurot

10. AUGUST Karja tänav 10.00 Käsitöölaat

Kohvik Kõhule pai (Kalda 4) 11.00 Loeng „Toortoitumine“. Lektor Sille Poola. Tema raamatute tutvustus ja müük Haapsalu III pitsipäev (Pitsikeskus, Mihkli park) 11.00-16.00 Õpitoad: erinevad pitsid, pitside taaskasutus Näitused: “Kahe Nancy näputööd”, fotonäitus “Haapsalu pitsilised majad“ 11.00 Pitsipäeva avamine 11.00-12.30 Registreerimine kudumisvõistlusele 11.30-12.00 Haapsalu pitside ajalugu tutvustav loeng 12.00 Moedemonstratsioon pitsilistest rõivastest ja aksessuaaridest (pargis) 12.30-14.30 Kudumisvõistlus (pargis) 15.00-16.00 Suur ühiskudumine (pargis) 16.00 Pitsipäeva lõpetamine: kudumisvõistlusel osalejate tunnustamine ja võitjate autasustamine

Karja 19 hoov 12.00 Aivo Paljasmaa perehommik „Lääne Elu Lulla ja Milla“. Pilet 2 eurot, perepilet (kuni 4 in) 5 eurot Tornilava (Kodaniketorn) 12.00 Puhkpilliorkester Haapsalu 13.00 Keskpäevasving 16.00 Ansambel Väliharf – Anto Siimson ja Marko Matvei

Piiskopilinnus 22.30 Vabaõhuoratoorium “Valge Daami saladus” Väravad avatakse 21.00 Pilet 8/ 6 eurot eelmüügis, Piletilevis ja kultuurikeskuse kassas. Kohapeal 10/ 8 eurot Kavas tuleb veel muudatusi ja / või täiendusi!

www.laanlane.ee – uudised ja kuulutused

* Kasutusrendi tüüpi autoliisingu krediidi kulukuse määr on 2,91 % aastas järgmistel näidistingimustel (seisuga 02.05.2014): sissemakse 15%, jääkväärtus 25 %, aastane intressimäär 2,25 % + 6 kuu Euribor, periood 60 kuud, lepingutasu 199 eurot.

Hinnad sisaldavad 20% käibemaksu. Peugeot Liisingu pakkuja on SEB Pank. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ning vajadusel konsulteeri Peugeot’ asjatundjatega. Fotod on illustratiivsed. Pakkumine kehtib kuni autosid jätkub.

Tallinna mnt. 78, Uuemõisa, Läänemaa. Tel: 47 24 021, myyk@uak.ee

www.uak.ee

vaatlus Kui lapsesõbralikud on Haapsalu söögikohad

7

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Kriteeriumid:

• Mängunurk +10 • Töötav telekas mängunurgas -3 • Mängulaud legode, joonistamisasjade jms-ga +5 • Võimalus kasutada joonistustarbeid, lasteraamatuid jms söögilaua taga (ei ole eraldi lauda või nurka lastele) +3 • Iga olemasolev lastetool +3 • Lastemenüü (võib olla rubriik peamenüüs) +5 • Kui lastemenüüs on valida vaid friikartulitega toidud -3 • Sisehoov või aiaga piiratud terrass, kust pägalik ei saa jalga lasta +5 • Avatud uksed otse tänavale vms võimalused, et pägalik lihtsalt ja kiiresti jalga laseb -3 • Laudade jms inventari paigutus selliselt, et inimestel on võimalik normaalselt nende vahel liikuda, ilma end ebamugavalt tundmata või midagi kogemata lõhkumata +2 • Interjöör on täis topitud kergesti purunevaid asju, mis on laste käeulatuses -2 • teenindaja suhtumine lastesse: • positiivne +5 • neutraalne +3 • negatiivne -5

Talumehe kõrts (31 punkti) Hoolimata nimest “kõrts” on tegu ühe väga lastesõbraliku söögikohaga.

Alustuseks torkab kohe silma suur lastenurk, mis on eraldatud aiakesega.

Mängunurgas on lisaks ootuspärastele mänguasjadele (nukud, mõmmid jm) ka klotsid ja raamatud ning kiikhobune.

Meeldis ka lastenurga eraldatus, kuna tihti kohtavad lapsevanemad heitunud klientide pilke, kui mudilane rõõmust kiljub või nutujoru lahti laseb. Ka laudade paigutus on mugav ja lapsekäruga saab laudade vahel liigelda. Kuigi lastemenüüs on vaid kaks valikut, on mõlemad suupärased ja mis peamine, puuduvad friikartulid!

Teenindus on väga sõbralik. Kui küsisime teenindaja käest lapsele mahla, pakkus ta asjatundlikult, et see võiks olla toasoe, mitte ei tule otse külmkapist. Koht, mida igati soovitame!

Soffa (28 punkti) See on koht, mida soovitame kindlasti neile vanematele, kel on keskmisest aktiivsemad lapsed. Seda ennekõike väga muljetavaldava mänguplatsi olemasolu tõttu Soffa tagaaias. Lisaks on veel ala piiratud, mis välistab selle, et laps saaks kogemata tänavale putkata.

Ainus tõrvatilk meepotti on lastemenüü, mille valikus on ainult friikartulid viineriga. On arusaadav, et turg dikteerib menüüd ja küllap lapsedki seda meeleldi söövad, kuid vähemalt ühe alternatiivse tervisliku toidu võiks siiski välja pakkuda, soovitavalt võiks sisaldada ka mõnda köögivilja.

Muidu igati soliidne koht, ruumi on aias laialt, jaluta käruga sisse, telli

“

Alustuseks torkab kohe silma suur lastenurk, mis on eraldatud aiakesega.

Mängunurgas on lisaks ootuspärastele mänguasjadele (nukud, mõmmid jm) ka klotsid ja raamatud ning kiikhobune.

Foto: Talumehe kõrts

toidud ja saada laps ooteajaks mängima.

Müüriääre kohvik (24 punkti) Mõnus koht Haapsalu kesklinnas, kuhu ikka aeg-ajalt tekib tahtmine minna. Lastesõbralikkus väljendub ennekõike selles, et kitsastest oludest hoolimata on lastele pandud mänguasjakast ja joonistustarbed, samuti on olemas lastetool.

Kuigi lastemenüüd eraldi silma ei jäänud, sobivad juba peretoidul olevale lapsele mitmed asjad (üpriski tervislikust) menüüst. Plussiks on ka sisehoov, mis on kinnine.

Kõige suurema miinusena võikski Müüriääre puhul välja tuua ruumipuudust, kuid selle kompenseerib teenindajate sõbralik suhtumine ja ükski lapsekäru ei pea tänavale jääma.

Kõhule pai (21 punkti) Tegu on ilmselgelt kohvikuga, kus pakutakse kvaliteetsest toorainest tehtud sööki. Kui me ei hindaks praegu lastesõbralikkust, siis saaks see söögikoht juba ainuüksi oma idee eest väga kõrged punktid.

Kohe sisenedes pakub söögikoha perenaine lastetooli ja ütleb, et vett on neil ka toasooja, ilma maitseta ja... tasuta. Lisaks on vesi purunemiskindlates klaasides, mis on väga hea idee lapsevanema rahakotile mõeldes.

Ruumi söögikohas väga pole, kuid see-eest saab valida laua, kus lapsel on rohkem ruumi. Käru tuleks ilmselt jätta söögikoha ukse taha, sest sees oleks see lihtsalt ees.

Toidud on väga tervislikud ning kindlasti tasuks sinna lapsega söömamineku peale mõelda neil vanematel, kes pole friikartuli või jahukastme usku, kuigi lastemenüüd eraldi pole, sobib mudilastele menüüst peaaegu kõik.

Kui midagi ette heita, siis ehk seda, et lastenurka on paigutatud suur kõlar, kust tuleb muusikat ja mis on mudilastele kättesaadavas kohas.

Wiigi kohvik (13 punkti) Selle ilusa merevaatega ja lumivalgete

toolikatetega kohvik-restorani sihtgrupp ei ole ilmselgelt väikeste lastega perekonnad, kuid see ei tähenda, et pisemate tegelastega seal ennast halvasti tunneks. Vähemalt päevasel ajal, mil meie seda kohvikut väisasime.

Kuigi ei ole eraldi mängunurka ega lelusid, lastemenüüd või joonistustarbeid, on teenindaja sõbralik ning vastutulelik: menüüs leiduv pastaports kahaneb vastava soovi peale poole väiksemaks nii koguselt kui ka hinnalt, mahlaklaasi sisse leitakse kõrs.

Teenindaja ei tule küll ise selle peale, et lastetooli pakkuda ja silma all neid ka pole, kuid küsimise peale tuuakse tagaruumist tool kiiresti kohale.

Kohviku suurim pluss lastega külastajatele on merepoolne terrass, mille klaasist piire lubab imetleda ilusat vaadet ja linde, kuid samas piirab territooriumi ja laps saab turvaliselt toimetada. Terrassil on ka mööbel igapäevasem ning plekikindlam, samuti on laudade ümber piisavalt ruumi. Kui terrass just rahvast paksult täis ei ole, on seal päris mõnus üks lõunapaus teha.

Rootsituru (10 punkti) Tegu on mõnusa lihasöömiskohaga, kus lastel pole küll palju tegemist, aga samas kui terrassile istuda, siis saab positiivseks küljeks pidada seda, et terrass on suletud ja lapsel pole võimalik peatänavale autode juurde sattuda.

Söögiks võib lapsele tellida soolased pannkoogid, kuid siis peab lapsevanem ka enda kõhus neile natuke ruumi jätma, kuna ilmselt tuleb tal pool ära süüa.

Menüüs on küll lastepraad, kuid selle taga peidavad ennast friikartulid ja viinerid salatiga. Söögikohal on üks lastetool.

Kahjuks ei märganud mängunurka ega mänguasju, kuid loodame, et asi oli meis või siis on need peagi leidmas teed sellesse söögikohta. Positiivse poolena võib välja tuua säravat, kiiret ja toredat teenindust.

Gea Otsa, Piret Jaaks

J A

P

Ü

S

I

N

Ä

I

T

U

S

8

kunst

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Edith Karlsoni kunstiteos Lennula Läänemaa ühisgümnaasiumi fuajee laes. (Foto: Ivar Soopan)

Kuidas valmis Lennula ja mis on teose mõte

L

äänemaa viimase aasta tähelepanuväärseimaks kunstisündmuseks võib pidada skulptor Edith Karlsoni kunstiteost Lennula, mille eest maksis Riigi Kinnisvara AS ligi 37 000 eurot ehk ühe protsendi koolimaja ehituseks kulunud summast.

Viiekümnest erksavärviliste juhtmetega ühendatud linnust koosnev Läänemaa ühisgümnaasiumi fuajee lakke riputatud teos on paljude kunstnike ja kriitikute lemmik ning kohalike inimeste pahameeleobjekt, mida peetakse liiga kalliks, esteetiliselt koledaks, koolimajja mittesobivaks ja viimistlemata tööks.

Kuidas aga töö sündis ja kuidas seda tõlgendada, sellest pole peaaegu räägitud. Kevadel selgitasid seda autor kunstnik Edith Karlson ja galerist Olga Temnikova.

“Konkursist võtsin osa, kuna galerii võttis minuga ühendust,” ütleb Edith Karlson. “Mõtlesin välja idee, panime paberile. Minu väga suureks üllatuseks see võitis. Hakkasin seda teostama. See oli väga keeruline, tehniliselt meeletult aeganõudev, inimressurssi nõudev töö. Need linnud ei ole kusagilt masinast välja lastud.”

Lindude kujund ise tuli kooli logost, mis on paberist kokku volditud lind, jaapanipärane origami. “See on algusest peale ja ainult sündinud seda ruumi ja mahutavust arvesse võttes,” ütleb Karlson.

Kunstiteose valmimine Olga Temnikova sõnul oli töö valmimisega seotud 11 inimest, neli firmat. “Üks tegi projekti, teine kaabelduse, kolmas viis seda kõike kokku, neljas firma oli meie galerii, kes kõike korraldas,” ütleb ta.

“Kui saime teada, et võitsime konkursi, pidime hakkama mõtlema, kuidas seda teostada. Oli eri võimalusi,” räägib Edith Karlson.

“Loomulikult, üks võimalus oleks olnud alumiiniumlehed välja lõigata ja poltidega kokku panna. Minu täiesti subjektiivne arvamus on, et mulle see ei oleks meeldinud ja oleks olnud kole. Kui ideekavandit tegime, oli ikkagi algusest peale mõeldud, et kui läheb tegemiseks, siis oleks alumiiniumvalud,” selgitab kunstnik, miks linnud ei meenuta rohkem paberist logolindu.

Ta rõhutab, et nii õhukesi asju nagu need linnud, on väga raske teha.

“Leidsime lahenduse koostöös inimestega, kes neid lõpuks valama hakkasid. Põhimõtteliselt on kasutatud valutüübid nende leiutatud tehnoloogia, mis lõpuks võimaldas meie väljamõeldu üldse teostada.”

“Edith voltis oma kätega 50 lindu kokku. Siis tuli nad ühtlaselt kõik katta vahaga, et neilt saaks normaalselt vormi võtta, sest paberist otse ei saa kipsivormi võtta,” märgib Temnikova.

Kui lind oli vahaga kaetud, sai selle ümber teha vormi.

“Vorm on tehtud liivast, kipsist ja šamotist. Iga linnu ümber oli maast umbes põlvekõrgune ja päris lai vorm.

Kujutage ette, viiskümmend lindu!

Igal linnul nii suur vorm ümber,” räägib Karlson.

Kõigepealt tehti valmis viis vormi.

“Need viis 50–70 kilo kaaluvat vormi läksid gaasipõletiga ahju. Mõte on see, et vormi seest põleks välja vaha ja papp ja alles jääks linnu kujuga tühimik ja valukanalid – üks, millest pärast läheb alumiinium sisse ja teine, millest läheb alumiiniumivaluga tekkiv gaas välja. Liigniiske vormi seest

“

Midagi ei ole teha, see on raske töö, aeganõudev. Mingist hetkest ei ole aega mõelda teooriate peale, sest kogu protsess on ainult üks suur töötegemine.

tühjaks põletamine võttis aega 48 tundi ja ühe ahjutäie jaoks läks 40 liitrit diiselkütust. Ja see on üks etapp tööst, vormide ettevalmistamine,” kirjeldab Edith Karlson.

Raske ja keeruline töö Selleks ajaks kui vormid on seest tühjad ja sees on linnukujuline tühimik, on vorm on muutunud keraamikaks, piisavalt kõvaks alumiiniumi kuumuse vastu.

Edasi sulatati grafiidist ja väga kõrget kuumust taluvas tiiglis alumiinium. Appi võeti spetsiaalsed rakised ja mehed valasid alumiiniumi vormi.

“Alumiiniumi valamisega tegeles neli inimest kaks kuud, kellest kahel olid kümnetunnised tööpäevad ilma ühegi puhkepäevata,” ütleb Edith Karlson. “Üks asi on idee. See on küll väga tähtis osa tööprotsessist, aga seda saab natuke üle põlve teha. Ent skulptuur on väga raske ala – väga tehniline ja kallis, sest seal on kallid materjalid ja tehnoloogiad. Töö algab pärast ideed,” kirjeldas Karlson oma eriala.

“Midagi ei ole teha, see on raske töö, aeganõudev. Mingist hetkest ei ole aega mõelda teooriate peale, sest kogu

protsess on ainult üks suur töötegemine.”

Vormi valatud alumiiniumi vormist kättesaamine on lihtne, sest kapsel, mis enne oli kõva ja keraamiline, läheb kuumusega üsna muredaks.

“Võib jalaga tou anda ja see mureneb ümbert ära. Aga alles jääb valukanalitega plönn. Selle kohta võib tõesti öelda, kui keegi tahab, viimistlemata,” räägib Edith Karlson. “Lõpptulemus, mis on siin koolimajas, uskuge või mitte, neid on kõvasti viimistletud. Neil on ära lõigatud valukanalid, need on liivapritsiga mitu korda üle pritsitud, lakitud. Ja see, et nad on pealt krobelised, oli minu taotlus, kui ma linde vahaga kokku tegin. Tahtsin tekstuurset pinda, mis oleks elav. Mu mõte oligi see, et igal linnul oleks siiski eriline puudutus ja omanäolisus. Et ei oleks masstoodang. Nad ongi igaüks oma näo ja iseloomuga.”

Lindudelt valukanalite äralõikamine, liivapritsimine ja lakkimine oli kunstniku suurim panus töö valmimisse. “Edasi pidin võtma inimesed appi, kes aitaksid teostada lõppeesmärki – elektrikud ja installijad.

Mina ei ole elektrik,” räägib kunstnik.

Galerii ja elektrifirma koostöö alguses lootsid tegijad, et Lennula on võimalik valgustada LED-valgustitega.

“Aga kui hakkasime lähemalt uurima, selgus, et on probleem soklitega,” räägib Olga Temnikova. “Selleks, et linnud oleks elegantsed, mitte mingid lehmad, pidi sokkel lindude peakohas olema kitsas. Selgus, selliste soklitega ei saa LED-lampe kasutada.”

Tegijad otsustasid panna skulptuurile tavalised lambid. “Ajutiselt, sest tehnoloogia läheb kiiresti edasi. Nüüd leidiski firma esindaja sobivad LED-

valgustid ja on need juba ära tellinud.

Praegused vahetatakse välja.”

Edith Karlsoni sõnul on paratamatu, et lõpuks ei vasta kõik üks-ühele algsele ideele.

“Aga see ei olnud mingi üllatus,” täpsustab Olga Temnikova. “Kui tegime katseks viis esimest lindu valmis, siis rääkisime ka kunstihanke läbi viinud ja teose tellinud Riigi Kinnisvaraga sellest, et võib minna teistmoodi. Nii et me ei teinud midagi illegaalselt või omavoliliselt. Kõik muudatused olid kinnitatud.”

Pool aastat nõudnud töö “Lõppkokkuvõttes kulus pool aastat idee esitlemiseks, välja mõtlemiseks, kuidas seda teostada, teostamiseks ja installeerimiseks,” tõdeb Karlson.

“Mina, kes ma tegelesin lepingute ja paberitega, pigem ütlen, et seda aega oli vähe,” lisab Temnikova.

“Minul oli selles mõttes mugav, et ma ei pidanud tegelema paberiasjadega. Ma ei saakski isiklikult sel juhul konkurssidest osa võtta, sest mul puudub kompetents paberimajanduses,” kinnitab Edith Karlson.

“Galeristina esindan ma eri vanuses kunstnikke. Noorte kunstnikega on alati koos töötada põnev ja ka raske, sest neil on palju energiat ja suured ideed, aga mõnikord nad ei oska ette aimata, kui keeruliseks protsess võib minna. Selles mõttes Edith on klassikaline näide,” ütleb Olga Temnikova.

“See teos läks meile igatepidi nii palju rohkem maksma, et kui keegi kunagi mulle ütleb, et selle hind oli kõrge, siis ma muutun vihaseks. Ei, see oli igatepidi hea kogemus ja me mahtusime ettenähtud summasse,” lisab ta.

Tarmo Õuemaa

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

kunst

9

Olga Temnikova:

Lennula linnukujude valmimisprotsess

“

Kui kunstnikult palutakse, et ta seletaks oma kunsti, siis see tähendab lihtsalt, et tahate, et kunstnik paneks teid mugavalt tundma.”

N

Fotod: Jass Kaselaan

ii Edith Karlson kui ka Olga Temnikova on napisõnalised, kui peavad seletama, mida kunstnik on tahtnud teosega öelda.

“Ma pean sellele ringiga vastama.

Oma viimase aja näitustel olen olnud hästi kidakeelne üks-ühele seletamisega, mis mu idee oli, sellepärast, et see on minu jaoks mage või nõme,” räägib kunstnik.

“Natuke ju isegi rääkisin ideest, kuidas kõik linnud on oma nägu ja…

Kui hakkan seda niiviisi rääkima, läheb see liiga literatuurseks, liiga imalaks ja ma ei taha seda. Kui ma seda räägin, siis see ei muuda mitte midagi, sest lõpuks igaüks näeb seda läbi oma mõtete ja silmade. Tekivad oma mõtted,” ütleb Karlson.

“Kui kunstnikult palutakse, et ta seletaks oma kunsti, siis see tähendab lihtsalt, et tahate, et kunstnik paneks teid mugavalt tundma. Kui kunstnik seda teeb, siis kunstiteose elu lõpeb ja tekib toode ja seda on kunstnikud läbi aegade vältinud,” räägib Temnikova.

“Te võite maha istuda ja pakkuda oma variante ja siis ta ütleb, mis see tema mõte oli, aga mitte nii, et ta ütleb teile ühe lausega ette.”

Edith Karlson: “Mõelge natuke nende lindude peale: linnud lendavad, tahavad kõrgustesse. Neil on juhtmed taga, nad on kusagil kinni. Seal on nii palju eri asju, millest kinni hakata ja mille ma ka teadlikult mängin. Origamimotiiv oli võetud kooli logost.”

Küsimusi on tekitanud erksat värvi juhtmed. “Ma ju saan aru, mis toonid ja värvid omavahel sobivad kokku.

Olen lõpetanud kunstiakadeemia magistrantuuri ja olen seal õppejõud.

Aga ma tegin meelega julge sammu.

Nüüd olen kindel, et see oli õige valik. Ka mina olen käinud keskkoolis ja ülikoolis ja tean, et need ruumid peavad neutraalsed olema, et õpilased suudaks seal keskenduda, aga mõtlesin, et miks ei võiks olla natuke väikest põmakat, et see natukegi ergutaks kuidagiviisi vaimu, ärataks üles ja hakkaks natuke vastu.”

Ehk siis kunstnik tahtiski, et juhtmed lindude taga ei oleks märkamatud. “Need juhtmed on osa kunstiteosest. Üks tasand on linnud, kes on eri tasapinnal. Ja teise dimensiooni moodustavad juhtmed, nad moodustavad natuke graafilise moega omaette skulptuuri. See on töö osa ja minu jaoks ta ei võta lindudelt tähelepanu ära, vaid tegelikult annab seda juurde. Ma näen ka seda kui vormi ja vormimängu,” räägib kunstnik.

“Edith ei läinud ju ülikooli semiootikat õppima,” lisab Temnikova kunstitöö mõtte sõnastamise kohta.

“Tema on kunstnik ja tema keel on visuaalne keel. Natuke valus on tõmmata kunstnik kirjanduse või kunstiteaduse sisse. Mõni kunstnik, kellega töötan, oskab paremini rääkida, aga seda ei saa igalt kunstnikult eeldada.”

Edith Karlson seda ei varjagi: “Mina olen suhteliselt kehva nii suulises kui ka kirjalikus eneseväljenduses. See on üks põhjus, miks ma tegelen sellega, millega ma tegelen.”

Tarmo Õuemaa

LOODUSLIKUD MATERJALID väärtustavad teie kodu

Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist Külastage meie müügiesindust Tallinnas Tööstuse 47a, tel 5556 3450 või Pärnus Karja tn 4, tel 5349 4247 Ungru Paekivi OÜ Kivikoda, Väike-Ahli, 90446 Ridala vald, Läänemaa E–R 8–17 tel 51 88 350, 50 56 576

www.ungrukivi.ee

10

üKs Kuni 8 a. KõiKidesse muuseumidesse tasuta www.salm.ee, inFo@salm.ee

Kogu menüü –10%

KõiK lilled –10% üKs Kuni 8 a. KõiKidesse muuseumidesse tasuta

Kogu menüü –10%

www.salm.ee, inFo@salm.ee

hommiKusÖÖK –10%

Ühispileti ettenäitamisel pakuvad soodustusi: Prae Kõrvale Kodumaine JooK tasuta

Kogu menüü –10%

Kogu menüü –10%

KõiK lilled –10%

Kohvi/teega Kaasa tasuta tuuletasKu

Kogu KauP –10%

Kogu menüü –10%

hommiKusÖÖK –10%

Bowling –10% ühisPileti omaniKule Ja Kahele sõBrale mängides ühel raJal

Kogu KauP –10%

Prae Kõrvale Kodumaine JooK tasuta

Kogu menüü –10%

Kohvi/teega Kaasa tasuta tuuletasKu

Kogu KauP –10%

Bowling –10% ühisPileti omaniKule Ja Kahele sõBrale mängides ühel raJal

Kogu KauP –10%

10

kuulutused

Annan üürile Anda üürile 2-toaline renoveeritud, ahiküttega korter Haapsalus. Korter paikneb kesklinnas eraldi sissepääsuga puumajas. Üür 150 eurot, lisanduvad kommunaalid. Talvel küttepuud üürihinna sees. Dušš puudub. Tel 5567 4530.

Välja üürida arhiline palkmajasuvila Noarootsis.

96m2, terrassid, suveköök. Maad 1,5 hektarit ja natuke metsa. Noarootsi vallas. Lähim meri 5km ja Roosta rand 11 km. Mahutab maksimaalselt 10 inimest. Nädala tutvumishind 100 eurot. Tel 5660 0738. Üürile anda suur külaliskorter Haapsalu kesklinnas. Korteris on rõduga elutuba, 2 magamistuba, suur köök, vanniga vannituba ja eraldi WC. Kokku on korteris 2+2+2 (+1 +1) voodikohta (kaheinimesevoodid magamistubades ja elutoas, diivanvoodi köögis + imikute voodi + lisavoodid). TV, pesumasin, nõudepesumasin, elektripliit+ahi, külmutuskapp, veekeetja, röster. Parkimine maja ees kinnises parklas.

Kõik vajalik on vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel: ujula, tenniseväljakud, rand, bussijaam, toidupood. Nädalavahetusel R (alates kell 15)–P (kell 18) hind 300 eurot. E-R kella 12st 100 eurot ööpäev. Tel 5348 9323.

Võtan üürile Võtan üürile 1-2-toalise korteri kuni 30 km raadiuses Haapsalust. Tel 5664 4954.

Soovin üürida 2-toalist korterit Haapsalus. Tel 5893 3409.

Noorpaar soovib üürida väikse korteri Haapsalu linnas või selle ümbruses. Tel 5639 3208.

Soovin üürida soodsalt 1- või 2-toalist korterit Haapsalus või selle lähiümbruses. Kõik pakkumised on oodatud, ka ahiküttega korterid. Tel 5343 1120 või kadri.joeste@gmail.com.

Soovin üürida 2-3-toalist korterit Lihulas. Tel 524 5677.

Soovin üürida Haapsalus 1-toalist korterit, soovitavalt osaliselt möbleerituna. Üürihind võiks jääda 120 euro ringi. Tel 5669 7399.

Pere soovib Haapsalus üürida 2-4-toalist korterit või majaosa, võib olla ahiküttega. Tel 5681 6143, 5681 6149.

Korralik pere soovib üürida pikemaks perioodiks korteri või majaosa Uuemõisas või Haapsalus.

Sobib ka ahiküte. Tel 5691 9114.

40-aastane naine soovib üürile võtta toa. Tel 5639 3100 või 5636 0032.

Võtan üürile korteri Haapsalus või Uuemõisas otse omanikult. Võib olla ahiküttega. Tel 5367 8444.

Noor, korralik ja kultuurihuviline naine võtab üürile toa või väikse korteri Haapsalus. Tel 523 7274. Kiire!

Korralik töötav tütarlaps võtab üürile korteri Haapsalus või Uuemõisas otse omanikult. Tel 5309 4644.

Töötav mees soovib üürida elamispinda. Võib ka tuba pakkuda. Vähemalt 1 aasta. Üürihind kokkuleppel. Tel 5612 5318, maaler77@gmail. com.

Korralike elukommetega, kõrgema haridusega, keskealine töötav naine soovib 1. septembrist Haapsalus soodsalt võtta üürile 1-2-toalise korraliku, mugavustega ja möbleeritud korteri pikemaks ajaks. Kontakt: olivia.soosaar@gmail.com või kl 18-21 tel 5690 8595.

76-aastane üksi elav pensionär otsib 1-2-toalist üürikorterit pikemaks ajaks Uuemõisas või Haapsalus. Iseloomult vaikne ja korralik, mittesuitsetav. Tel 5638 1603.

Võtan üürile 1-toalise korteri Taebla, Haapsalus või muus Läänemaa piirkonnas. Kõik pakkumised on oodatud tel 5623 1028.

Otsin garaaži või väikest laopinda, garaaž võiks olla kanaliga. Tel 5623 1028.

Noor neiu koos kassiga soovib üürida kooliperioodiks (september–juuni) 1-või 2-toalist korterit Haapsalus. Soovitatavalt Läänemaa ühisgümnaasiumi lähedal. Kirjutage: jannnuh@gmail. com või tel 5837 5604.

Kolmeliikmeline noor pere soovib septembri esimeseks pooleks (kaheks nädalaks) üürida Haapsalus kõigi mugavustega 2-3 toalise korteri. Sobivuse korral kasutaksime võimalust vähemalt kolmel korral aastas iga 4 kuu järel.

Pakkumise võib saata monikauibo04@gmail. com või helistada 5664 0356.

Noorpere otsib Haapsalus 2-3-toalist korterit mõistliku hinnaga. Kiire, kõik pakkumised oodatud. Tel 5678 7620.

Soovin tütarlapsele (õpilane) üürida väikese korteri Haapsalus. Võib ka kaasüüriliseks üksiku vanaproua juures. Palun ühendust võtta tel 5377 8298 või elje.altmets@mail.ee.

4-liikmeline perekond otsib 2-3-toalist korterit Haapsalus või selle lähiümbruses. Otse omanikult, kõik pakkumised on oodatud eloke25@ gmail.com.

Pere otsib elamispinda Haapsalus. Seoses endise üüritava korteri müügiga otsime Haapsalus / Uuemõisas endale pesa, kus saaks naasta tavarutiini juurde. Ei suitseta, koduloomi ei oma ning võõra varaga käime ilusti ümber.

Kõik pakkumised on väga teretulnud, asjaga on kiire. Tel 5617 3979, nosferatu2610@hotmail. com. Üürin 1-2-toalise korteri Haapsalu. Võib remonti vajada, teen remondi ise. Oodatud kõik pakkumised. Tel 5617 8917.

Soovin üürida Haapsalus 1-toalist korterit. Palun ühendust võtta tel 5673 7658 / 513 1128 või eriker95@hotmail.com. Üliõpilane soovib üürida Haapsalus möbleeritud 1- või 2-toalist korterit. Tel 5689 6430.

Otsin üürikorterit Haapsalus. Tel 5893 3409.

Vanem naisterahvas soovib üürida 1-toalist korterit Haapsalus otse omanikult, üür koos kommunaalidega maksimaalselt 150 eurot kuus. Tel 53 612 135.

Soovin üürida Haapsalus või lähiümbruses 2-4-toalist korterit mõistliku hinna eest. Või üürida maja, sobivuse korral hilisema väljaostmise võimalusega. Tel 502 7466.

Töötav naine soovib soodsalt üürida 1-toalist korterit Haapsalus. Tel 514 3906.

Viisakate elukommetega värske üliõpilane otsib üürimiseks pisikest korterit või tuba. Valmis ise tapeedigi seina panema. Tel 5663 4167.

Soovin üürida 1-2-toalise korteri (võib vajada vähest remonti) soodsa hinnaga. Olen korralik üürnik, ei suitseta, ei pea koduloomi. Maksan korralikult. Üürimise algus võib olla august, september, oktoober jne. tel 5670 5011.

Noor neiu soovib elukaaslasega üürida 1-2-toalist korterit soodsa hinnaga. Septembris on oodata väikest last. Korteri võiks asuda linnas sees. Tel 58344906 või bezpredel3@gmail. com.

Müük Müüa mobiiltelefon Samsung koos laadijaga.

Puutepaneel ei tööta. Hind 10 eurot. Tel 5612 5318.

Müüa 2 monitori. Samsung 17”. Heas korras.

8 eurot / tk. Tel 5612 5318. Asuvad Haapsalus.

Müüa Sony autostereo. Kontakt: markosaroos@ hotmail.com.

Müüa puidust kapsatünn kaanega. Tel 5635 7093.

Müüa kasutatud kolmekohaline diivan. Roheline, hind 35 eurot. Asub Haapsalus. Tel 513 3643.

Müüa kasutatud digibox. Hind 10 eurot, asub Haapsalus. Tel 513 3643.

Müüa 6 täispuidust tooli, ümmargune pikendatav laud ja reisikirst (1884), taastatud. Hind kokkuleppel. Tel 5591 1588.

Müüa 4 vähekasutatud suverehvi (195-60-15) koos valuvelgedega (5x114,3). Kasutatud Mazda 626-l. Asuvad Haapsalus. Hind kokku 200 eurot. Tel 5781 0129.

Müüa küttepuud (lepp) 30cm. Võrgus ja ka lahtiselt. 32 eurot/rm. Väikseim kogus lahtiselt 5 rm. Tel 5812 2035.

Müüa laias valikus kasutatud süle- ja lauaarvuteid. www.arvutikaup.eu, tel 5349 6670.

Jõgevamaa maasikaid saab osta sel hooajal Haapsalu Säästumarketi juures. Maasikad otse tootjalt.

Müüa uued Halti talvejoped nii meestele kui ka naistele. Tel 5388 4406.

Müüa värsket kala, peamiselt lesta. Tel 5624 3488.

Müügil haned, hanetibud ja hanerasv. Kuulutus ei aegu. Hind kokkuleppel. Tel 5835 3377.

Müügil kasutatud pesumasinad (hind alates 55 eurost), külmikud, telerid, nõudepesumasinad, elektripliidid jpm. Ehte 5, Haapsalu. Tel 5340 5378.

Müüa soodsalt Haapsalus massaaživoodi, plasmateler, kušett, mööblit ja majapidamiskraami.

Tel 5840 7225.

Lihulas ära anda taldrikuid, alustasse ja 3-liitriseid klaaspurke (on ka väiksemaid purke). Tel

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

526 4422.

Annan soodsalt ära telliskive. Punaseid umbes 200 tk, valgeid 300 tk. Asuvad Ristil. Tel 520 2697.

Müüa 30 neljameetrist 16mm läbimõõduga vasktoru. Asuvad Martna vallas. Tel 5667 8982, Endel.

Kauplus Suured Suurused teeb juunis, juulis ja augustis suverõivaste lõpumüügi. Hulgiostjatele hinnad eriti soodsad. Kiirematele suurem valik. Tarnime mugavat, hästi istuvat igapäeva ja vabaaja riietust nii meestele kui ka naistele.

Suurustele 46-70. Kallis klient, kui kõhklete ja ei suuda otsustada toote sobivuse üle, on võimalik kokkuleppel riideid proovima tulla. Võtke ühendust, leiame lahenduse. Tutvu kauba ja hindadega www.suursuurus.eu.

Müüa puugaasikatla Atmos DC22S avariiline kere. Puudub täielikult elektroonika. Hind 300 eurot. Tingi! Asub Haapsalus. Tel 5348 4348 või ingp@hot.ee.

Müüa 3m küttepuud ja saetud puupakke. Tel 5665 9446, info@puupoisid.eu.

Müüa paar korda kasutatud võileivagrill. Asub Haapsalus. Hind 40 eurot. Tel 5646 7144.

Müüa heas sõidukorras naistejalgratas DBS ja väiksem nõukaaegne kokkupandav naistejalgratas (vajab ühe rehvi vahetamist). Hinnad kokkuleppel. Asuvad Haapsalus. Tel tel 5646 7144.

Müüa ümmargune laud, 110cm. Vajab veidi värskendust. Hind 30 eurot. Tel 5809 0554.

Müüa korralik kušett, jalad eraldi. Näha saab Uuemõisa Neeme 5. Hind 40 eurot. Tel 5850 3961.

Müüa käsiõmblusmasin Köhler ja jalgõmblusmasin Lucznik. Tel 472 9874.

Müüa lauaarvuti komplekt (kuvar, arvuti, kõlarid, hiir, klaviatuur). Hind kokkuleppel. Tel 5568 6230.

Müüa 3 Fibo sillust mõõduga 300x1190. Hind 20 eurot/tk. Kontakt: kertu@tiiker.ee või tel 5354 4314.

Müüa korralik diivanikomplekt 3+2+1 (kolmekohaline ja kahekohaline diivan ning tugitool).

Diivanipadjad kaetud kangaga, karkass ja käetoed nahaga. Hind 700 eurot. Huvi korral saada pildid e-mailile. Tel 515 1895.

Lihulas soodsalt müüa nõudepesumasin ja külmkapp. Tel 526 4422.

Müüa akvaarium 25l. Kaanega, valgusega, annan kaasa filtri ja 2 põhjakoristajat. Tel 5607 4988, kiire. Hind 35 eurot.

Soodsalt saadaval kolmnurkne riiuliga arvutilaud ja -tool. Tel 525 3798.

Müüa meestekäekell Time Force – Cristiano Ronaldo. Hind 100 eurot. Tel 523 0131.

Müüa odavalt väiksemat tüüpi kreissaag 380V. Tel 511 3184.

Müüa vannitoakapp (25 eurot) ja valamu (15 eurot). Kapp on 70cm lai 65cm kõrge, rataste peal.

Valge, klaasustega ja riiulitega. Tel 520 5649.

Müüa 4 vähekasutatud suverehvi (195-60-15) koos valuvelgedega (5x114,3). Kasutatud Mazda 626-l. Hind kokku 180 eurot. Tel 502 7872.

Müüa 5,1 ha metsamaad Hanila vallas. Tel 5566 0374.

Müüa kolme poolega kõrgendusega riidekapp.

Hind 60 eurot. Tel 5837 0408.

Müüa värskeid kasevihtasid. Asuvad Noarootsi vallas. Tel 5459 1345.

Müüa väike elektripliit (ühe plaadiga, sobib lauale/kapile). Ära anda köögikappe (seinale) ja muid kodu- ja köögitarbeid. Tel 5264422.

Müüa metsataimedelt korjatud kärjemett. Tel 5459 1345.

Müüa laste reisivoodi-maneež. heas korras ja väga hea hinnaga! Tel 5609 4009.

Müüa miniahi Simfer. Heas korras, kehtiv garantii. Tel 527 0525.

Müüa lipumaste, klaasplastist, pikkused 6-12m,

transpordivõimalus. Tel 506 7591, aedex@hot. ee.

Müüa kasutatud, hästi hoitud, alumiiniumraamiga, väga kerge jalgratas Scott. Hind 170 eurot.

Tel 552 0067.

Müüa paadimootor Mercury 20. 2 takti, töökorras. Hind 600 eurot. Lisaks müüa ka Solas sõukruvi. Hind 100 eurot. Korra vees käinud. Tel 5398 9393, Raivo.

Müüa töökorras lauatelefon. Tel 472 9874.

Müüa vähekasutatud elektriline muruniiduk Makita. Tel 5800 1277.

Müüa naastrehvid Gislaved Nord Frost 3, 175/65 R14 M+S. Hind 50 eurot komplekt.

Mustri sügavus kahel rehvil 5-6 mm ja kahel 7 mm. Tel 5558 8304.

Müüa 32-tolline LCD teler. Töökorras ja ilma kriimudeta. Hind 190 eurot. Kontakt: lahekutt45@gmail.com, tel 5670 6551.

Odavalt müüa kaks korralikku diivanit (3+2). Tel 5562 7430.

Müüa mahedat taliküüslauku otse põllult. Hind 6 eurot / kg. Kontakt: info@puupoisid.eu.

Müün tänavakive hinnaga alates 5,70. Kontakt: kivi@talot.ee.

Müüa odavalt 4 suverehvi Uniroyal Rallie 680 (165-70-r14). Mustri sügavus 5mm, tel 5565 1316.

Müüa pesukastiga nurgadiivan-voodi (Stella ER-47064). Suurus 275x155, vasakule poole.

Sohvat on kasutatud 2 aastat. Ideaalses korras!

Hind 350 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa puhas ja korralik keraamiline pliit Electrolux (85*55*60). Vähe kasutatud. Hind 200 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa külmkapp BEKO (165*55*60). Külmkapp ja sügavkülmkapp on eraldi. A-klass. Oli kasutusel 3 aasta ja on väga heas seisukorras. Hind 170 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa veneaegne fotosuurendaja (1976. aastast). Hind kokkuleppel. Tel 5593 8659.

Müüa uus järelhaagis aiatraktorile. Tel 5084 859.

Müüa vene päritolu vahvliküpsetaja. Töökorras, kuid puudub voolujuhe. Hind kokkuleppel. Tel 5612 5318.

Müüa korviga naistejalgratas (vähekasutatud).

Asukoht Haapsalu, hind 150 eurot. carmen@ endover.ee, tel 5346 2480.

Müüa võrevoodi koos madratsiga. Hind 50 eurot. Kontakt: roosi102@hot.ee.

Müüa turvahäll Brevi. Hind 15 eurot. Kontakt: roosi102@hot.ee.

Müüa süntesaator Yamaha PSR E233. Hind 125 eurot. Kontakt: liivi.falk@mail.ee.

Müüa LCD-teler SAMSUNG`40. Oli kasutuses 2 aastat. Ideaalses korras. Hind 250 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa voodi uus vedrumadratsitega Hypnos (160*200). Hind 180 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa korralik eestlaetav pesumasin LG. Masin on väga heas töökorras. Hind 150 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa jõuluaja elektriküünlad (vene päritolu).

Olemas varupirnid. Hind kokkuleppel. Tel 5612 5318.

Müüa triikraud (vene päritolu vist). Hind kokkuleppel. Tel 5456 2644.

Müüa jalgrattavalgustite komplekt (korra kasutusel olnud). Poehind 11 eurot, minu hind 5 eurot. Tel 5456 2644.

Müüa jalgrattakorv. Sobilik juhtrauale kinnitamiseks. Hind kokkuleppel. Tel 5456 2644.

Müün 2 Augustibluusi 2-päevast festivalipassi.

Hind 70 eurot. Kontakt: monikapomeranz@ yahoo.fi, tel +358 40163 8008.

Müüa uus nutitelefon Huawei Ascend Y330.

Hind 90 eurot (poes maksab 139 eurot). Helistada kl 17-21. Tel 5672 1889.

Müüa pesukastiga diivanvoodi, sobib ka väiksemasse tuppa. Hind kokkuleppel. Tel 504 6873.

Müüa valge lahtikäiv köögilaud 140x90 cm (180 x90 cm) koos 6 tooliga. Komplekti hind 300 eurot. Tel 508 2131.

Sümboolse tasu eest anda 12 meetrit mustast plastist 5cm läbimõõduga toru. Tel 553 0409. www.kirves.eu internetipood pakub Fiskars RollSharp™ noateritajat superhinnaga! Tavahind 12,90, soodushind vaid 6,90. Kaup laos olemas ja kiire tarne. Osta saab siit http://www.kirves. eu/et/a/fiskars-roll-sharptm-noateritaja. Lisainfo www.kirves.eu ja info@kirves.ee. Vaadake ka

meie teisi soodsaid pakkumisi!

Müüa kärjemett. Tel 5459 1345.

Müüa plastist 20- ja 30-liitrised kütusekanistrid.

Hind 2,5 eurot tükk. Tel 5825 1592.

Kolimise tõttu sümboolse hinnaga müüa erinevat mööblit: tumedast puidust elutoa sektsioonkapp, heledast puidust köögilaud ja 4 tooli, kirjutuslaud, diivanilaud, telekalaud, igasugused erinevad kapid ja riiulid. Asjaga kiire. Palun helistage numbril 5630 5894 või 5380 3784.

Mööbel asub Haapsalus Metsa tänaval.

Müüa elektriline murutrimmer Makita UR3000.

Hind 50 eurot. Tel 508 1185.

Müüa jalgratas Scamper B2R. Hõbedane, kokkupandav, sõidetud mõned korrad prooviks.

Asub Ristil, hind 80 eurot. Tel 520 2697.

Odavalt müüa täiesti töökorras skänner CanoScan LIDE 20. Ei ühildu 64-bitise operatsioonisüsteemiga. Tel 530 15251.

Müüa kromaatiline kannel. 1978. aasta Talllinna klaverivabriku toodang. Pikkus 835 ja laius 510 mm. Hind 1000 eurot. Tel 5194 5234.

Müüa väikseid Kunda eterniitplaate, uus käsikoorelahutaja, elektrivokk, villakraasid, kuus kera okastraati. Helistada õhtuti 477 5024.

Müüa värsket lesta. Tel 5624 3488.

REGE RAUTA SUVEL… Kütteklotsid soodushinnaga: 5,5 m³ 160 eurot 10 m³ 235 eurot. Hind sisaldab transporti Haapsalu ja Uuemõisa piires.

Tellimine ja info tel 472 0800, Haapsalu Uksetehas.

Müüa kolme poolega peegelustega puidust riidekapp. Ühel uksel peegel puudu. Hind 80 eurot. Tel 5639 3100.

Müüa magamistoakomplekt. Esineb iluvigu.

Voodil madrats plekiline, saab ilma madratsita vajadusel. Valgustus, voodi peatsit saab reguleerida vastavalt enda vajadusele kõrgemaks.

Hind 290 eurot. Tel 5639 3100.

Tasuta ära anda töötav 4 sahtliga sügavkülmik Saratov. Asub Haapsalus. Tel 5625 2753.

Müüa Samsungi sülearvuti. Tel 5672 8207, angryolen@gmail.com. Ootan hinnapakkumisi.

Müüa metsakuiva männipalki, oksad on tüve küljes, palgikogus 45-50 rm. Hind kokkuleppel.

Tel 5690 1389.

Müüa mesilaspered Eesti raamil. Tel 5333 1040.

Müüa soodsalt tõrvapapirull. Huvi korral helistada 5825 1592.

Soodsalt müüa nõukogude-aegseid mootorrattajuppe. Tel 5825 1592 Rae talu Läänemaal müüb mustsõstraid. Hind 3 eur/kg. Haapsalu piires toome ise kohale. Tel 5656 6874, Toomas.

Müüa sõelutud mulda, killustikku ja liiva. Tel 507 8596.

Müüa rulaator. Hind kokkuleppel. Tel 5456 2644.

Müüa kasutatud kõlarid (Jamo), tolmuimeja (Thomas), veinikülmik (Candy). Tel 5340 5378.

Müüa kuivi kasepuid. Tel 516 7121.

Müüa 10 ruumi kuivi küttepuid. 30 eurot / ruum.

Koos transpordiga 34 eurot / ruum. Tel 5682 8122.

Müüa Paroc kivivilla. 7 pakki 50mm (1 pakk 9.65 m2) ja 5 pakki 100mm (1 pakk 5.51 mm2). Paki hind 16 eurot. Asukoht Haapsalu.

Tel 5805 6437.

Müüa soodsalt sülearvuti,massaažilaud, trenažöörtool, austripuur. Tel 5840 7225.

Müüa kaks pikendatavat lastevoodit (pikkused 145-170-195, laius 70). Voodid on kasutatud, heas korras, asuvad Hanila vallas. Kerge lahti võtta, mahuvad sõiduautosse. Tasuta kaasa anda kasutatud madratsid. Tel 554 1455.

Müüa 4-kuuseid kukkesid. Tel 524 9942.

Kaupluses IVARI ÄRI müügil kasutatud külmikud, pesumasinad, pesukuivati, lauapliit ahjuga, telerid, kohvimasinad jpm. Tel 5340 5378, 473 5549 Müüa roller Baotian. 49 kW. Esmane registreerimine 11.2008. Läbisõit 3683km. Heas sõidukorras, õli ei leki, starter uus. Toodud Soomest.

Eestis arvel ei ole, dokumendid olemas. Hind 500 eurot. Tingida võid rolleri kõrval. Tel 5343 7365.

Müüa rattahoidja autole. Thule hoidja ja peale mahub 3 ratast. Tel 5695 8528.

Müüa 100-liitrine uus elektriboiler. Hind 90 eurot. Tel 5566 0374.

Müün mustikaid. Korjan neid Nõva valla met-

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

sadest puhtast keskkonnast. Tellimine tel 5459 1345.

Müüa normaalses korras vanem sülearvuti Ordi.

Hind 60 eurot. Tel 5679 3628.

Müüa lauaarvuti mälud 2 tk. PC133, 128MB ram. Sobivad vanemale arvutile. Hind 4 eurot.

Tel 5612 5318.

Müüa soodsalt raamatuid ja ENE köide (15 eurot) ning sülearvuti. Tel 5840 7224.

Ost Ostan motorolleri. Tel 5617 8917.

Soovin osta soodsalt töökorras eestlaetava pesumasina. Kontakt: marika.kaarid@mail.ee.

Soovin osta kolme poolega riidekappi. Kontakt: kati113@hot.ee.

Ostan järelmaksuga kasutatud auto. Tel 5604 2850.

Ostan UD2 magneeto markeeringuga M48B või M152. Tel 5374 8330.

Ostan kasutatud sülearvuti või tahvelarvuti võimalikult soodsa hinnaga. Tee oma pakkumine tel 5612 5318 või 5456 2644.

Ostan kõrge ja küünartugedega tugiraami. Tel 472 9788.

Soovin osta või kasutada KESSE aerupaati. Tel 521 5610.

Ostan soodsalt mesindusvarustust, peresid, korpustarusid, tarvikuid. aaretek@gmail.com, tel 502 0700.

Ostan naelu suure katuse eterniitplaadile (kvaliteet pole oluline). Tel 506 8057.

Ostan veneaegse autolaadija Start. Tel 5194 9859.

Soovin osta Valdur Mikita luulekogu “Rännak impampluule riiki”. Kontakt: monika.undo@ gmail.com.

Ostame suuremas koguses kvaliteetset rulliheina. Tel 5696 8486; 5637 9182.

Ostan soodsalt pisema sülearvuti. Tel 5639 3100.

Ostan Citroën C5 2001 esimese vasakpoolse tule ja esimese stange. Tel 5593 1704.

Väikeelamu keskküttekatel (nn Neris-tüüpi) ootab talvesöögiks korralikku kivisütt. Pakkumised on teretulnud gustav@infonet.ee.

Ostan transpordi hinna eest täitepinnast Silmale. Pakkumised teha numbril 518 4888.

Soovin osta mustikaid. Tel 5650 7779.

Ostan kaluritelt suures koguses (30-40 kg) värsket lesta, ahvenat, koha. Tel 535 84 213.

Tutvus 65-aastane proua tutvuks mõnusa vanema härraga, kes oleks heaks kaaslaseks ja kelle najale saaks vahel toetuda. Aadress: 11312 Tallinn, Pärnu mnt 102C, kood 2006 KB. Naine (57, lesk, nooruslik, sale) otsib sõpra. Kui oled sobivas eas vaba mees, ei liialda alkoholiga, soovitavalt suitsust prii, siis helista tel 5897 6764.

63-aastane nooruslik naine soovib leida heasüdamlikku sõpra-kaaslast. Tel 5879 0581.

Kena noorem meesterahvas tutvub kena neiuga.

Tel 5459 1345.

vahetatud rihmad, veepump, filtrid, õlid, palju detaile veermikust, amordid jne. Paigaldatud veokonks, plokisoojendus 220V. Autol tsingitud kere, mõned pisikesed roostetäpid. Kaasa heas korras GoodYear talverehvid, originaalsed katuseraamid ja videoregistraator. Täpsem info ja fotod aadressil: http://www.saba.ee/renault. Tel 508 2936, aivar@saba.ee.

Müüa sõidukorras Peugeot 206 SW (2004. a., läbisõit alla 200 000 km). Auto kohe kätte. Tel 5322 6161.

Müüa Volkswagen Bora 1.9TDI 2000.a. Hind 1900 eurot. Kiire. Tel 5826 3535.

Müüa sõiduauto Kia Rio 2004. a. 1,3 60kW tumeroheline, luukpära, väga heas korras. Hind 1450 eurot. Tel 5373 5804 või 5373 5605.

Müüa Citroën Xsara 2003. a. Läbisõit 116 000 km. Tel 5615 8457.

Müüa Citroën Xsara 1,6. 16V, 80kW, universaal, 06/2004, bensiin, manuaal, väga heas korras. Läbisõit 162 100 km. Hiljuti vahetatud süütepool ja küünlad. Mootoririhm, rullikud ja õlivahetus sooritatud 158 000 peal. Värskelt vahetatud veermikul esikettad ja klotsid ning stabilisaatori vardad. Sild reguleeritud. Mootor on ideaalses korras. Kontakt: Allan, tel 5193 4649.

Müüa soodsalt auto Mazda 626. 1997. a. luukpära, 1,8/78 kW. Tumesinine, heas korras. Hind 700 eurot. Tel 5330 6444.

Müüa avariiline Peugeot 306 (2001. a.). Hind 450 eurot. Tel 518 3847. Ära anda BMW E34 varuosi. Tel 5825 1592.

Müüa Ford Scorpio Chia (1997). Kliimaautomaatik, roolivõimendi, kesklukustus, ABS pidurid, 2 turvapadi, veojõukontroll, turvavööde eelpingutid esiistmetel, udutuled (eesmised, tagumine), tulede korrektor, suverehvid, valuveljed (r15), reguleeritav roolisammas (kõrgus ja sügavus), multifunktsionaalne rool, nahkkattega rool, stereo (originaal), helivõimendi, kõlarid, subwoofer, 6 plaati CD-box, kompuuter, iluliistud salongis (puitdekoor), jalamatid (kummist), nahkkattega käigukanginupp, nahkkattega käsipidurikang, 2x elektriliselt reguleeritavad istmed, 2x istmesoojendused, käetugi ees (laekaga), käetugi taga, tagaistme seljatugi allaklapitav, elektrilised välispeeglid (soojendusega), 4 elektrilised akende tõstukid, katuseluuk (klaasist, elektriline), püsikiiruse hoidja, 1 peeglid päikesesirmides, kohtvalgustid, parkimisandurid (taga), pagasikate, katusereelingud, elektrilise soojendusega esiklaas, tagaklaasi soojendus, välistemperatuuri näidik, tagaklaasi puhasti. Hind 1200 eurot. Rohkem infot: jekk@ hot.ee või 5569 8631.

Autod, müük Müüa Citroën Xsara universaal 1998, bensiin, 1,8 l mootor. 360 eurot. Auto asub Haapsalus.

Tel 5662 4497.

Müüa töökorras aiatraktor Belarus MTZ-05 koos lisaseadmetega: käru, mullafrees, ader, muldaja (mutt) ja metallrattad. Tel 511 6894.

Müüa VW Golf II (kehtiv ülevaatus juuni 2014) koos tagavara mootoriga, Hind 400 eurot. Tel 5591 1588.

Müüa Volkswagen Passat 3C 2.0 TDI, 103kW sedaan, 10/2007, diisel, manuaal, väga hästi hoitud. Läbisõit 169 000 km. Hind 7300 eurot. annesilla@hot.ee, tel 506 0887.

Müüa Ford Mondeo, diisel, universaal, 2000. a.

Viimasel 2 kuul vahetatud kulunud osi 600 euro eest, ülevaatus läbitud ilma vigadeta, keskmine kütusekulu 5,5 l. Tel 5623 8130. Hind 1288 eurot.

Müüa Renault Megan Scenic 1.9 DCi diisel, esmane registreerimine 2000.a. detsember.

Läbisõit 19 6000km. Hind: 1680 eurot. Sõiduk heas korras. Tagumised istmed eemaldatavad, saab kasutada väiksemat sorti kaubikuna. Hiljuti

ostame METSAMAAD ja raieõigust Tel. 5591 9930 Autod, ost Ostan kokku autosid kiirmüügihinnaga üle Eesti ning ka romusõidukeid Läänemaal. Hind kuni 3000 eurot! Seisukord pole oluline. Lisaks pakun puksiirteenust. Hinnad head, arveldamine kohapeal, tulen ise järgi. haapsaluautoplats@ gmail.com. Tel 5742 8222.

Soovime osta töötava ja kehtiva ülevaatusega sõiduauto. Oleks hea, kui saaks maksta mitmes

kuulutused

11

osas. Hind võiks jääda alla 1000 eurot. Tel 5685 9981 ja 5880 2404.

Kinnisvara Ahiküttega korter Haapsalus (mere ligidal, hoovis puumaja, 43m2, soovi korral aiamaa) vahetada suurema ahiküttega korteri vastu Haapsalus.

Helista ja küsi julgesti! Tel 5827 4301.

Soovin osta 3-4-toalise rõdu ja keskküttega korteri Uuemõisas Ehitajate teel või vahetada samas asuva suure 2-toalise korteri vastu + kompensatsioon. Tel 507 8564.

Väga hea, imeilusas kohas asuv 4-toaline korter Tartu külje all müüa või vahetada väiksema korras korteri, majaosa või väiksema maja vastu Haapsalus. Sobib lastega perele. Vaata lähemalt www.kv.ee ID 2348176 , helista 5819 2947 või saada e-kiri pai.26.@hot.ee.

Kinnisvara, müük Müüa talu Lääne-Nigula vallas. Haapsalust 25km, privaatne koht, metsaga. Talu vajab restaureerimist. Tel 5668 4407.

Müüa 2-toaline keskküttega korter Virtsus (49 m2). Korter on heas seisukorras. Majal oma katlamaja (küttekulu väike). Lähedal kool ja lasteaed. Müügihind 10 000 eurot. Tel 55 694 265.

Müüa 4-toaline korter Kõmsi külas Hanila vallas.

Puuküte, pliit köögis, soemüür elutoas. Korteriga kaasa mahukas puukuur. Korter korralik, kuid vannituba ja WC vajavad kõpitsemist. Ligidal lasteaed-algkool, pood, side ja arstipunkt. Kontakt: kaiskadri66@gmail.com, tel 521 4355.

Müüa soodsalt maja Haapsalu vanalinnas Ehte 3. Hind 68 000 eurot. Helista ja tule vaatama, tel 506 8737.

Müüa talu Läänemaal, 5 ha., hooned vajavad taastamist, elektriliitumine olemas. Kiirmüügihind 18 000 eurot. Tel 5591 1588.

Müüa otse omanikult 3-toaline keskkütega korter Haapsalus Kastani 34. 5. korrus, 67m2. Korter heas seisukorras ja soe. Toad eraldi, köök ja magamistuba rõduga, vannituba ja WC eraldi, suur esik. Hind 26 000 eurot. Võimalik tingida.

Tel 5565 4036.

Müüa vaba, möbleeritud ja köögitehnikaga 4-toaline ridaelamu, milles on täiskelder, 2 autokohaga garaaž, kesküte+õhksoojuspump, saun, talveaed ja avar rõdu. Tel 5645 2959.

Müüa 2 toaline kõigi mugavustega korter Lihulas. 9m2 köök eraldi. Boiler, pesumasin. WC ja vannituba eraldi. Vann. Keskküte. Elioni interneti-kaabeltelevisiooni võimalus. Toad eraldi.

Suur rõdu. Vaade loodusesse. Korteril vahetatud uksed, aknad ja küttesüsteem. Toimiv ühistu.

Korteris elementaarne köögimööbel ja riidekapp, muus osas tühi. Kohe saadaval. Tel +372 504 9083.

Männimetsa keskel Palivere alevi vaiksemal poolel müüa renoveeritud 3-toaline soe korter. Esimene korrus 2-korruselises majas. Kõik uksed ja aknad ning elektrijuhtmed korteris uued, sisse jääb uus köögimööbel koos tehnikaga. Hind 16 000 eurot. Tel 5623 8130.

Müüa Hiiumaal Kärdlas renoveeritud ja oma sissepääsuga korter-majaosa 36m2. Kivimaja, kaminahi, saun, WC, duširuum eraldi, aed. Katusealuse väljaehitamise võimalus. Majas kokku 3 korterit. Huvi korral pildid mailile. Hind 27 000 eurot. Tingimisvõimalus. Tel 5399 2500, 5621 5440.

Müüa Lihula kesklinnas majakarp, 100m2. Pool majast paekivi-maakivi müür (endine sepikoda), teine pool fiboplokist. Puitpakettaknad, uus laineplekist katus. Liitumised vee ja kanalisatsiooniga ja elekter olemas. Võib pakkuda oma hinda ja vahetusvõimalusi. Tel 5399 2500.

Müüa arhiline palkmajasuvila Noarootsis. 96m2, terrassid, suveköök. Maad 1,5 hektarit ja natuke metsa. Noarootsi vallas. Lähim meri 5km ja Roosta rand 11 km. Tel 5660 0738.

Müüa Haapsalus Männi tänaval vaba, möbleeritud ja köögitehnikaga, 4-toaline ridaelamu, milles on täiskelder, 2 autokohaga garaaž, keskküte+õhksoojuspump, saun, talveaed ja avar rõdu. Tel. 56 452 959.

Müüa 2-toaline keskküttega renoveeritud korter Haapsalu kesklinnas. Toad ei ole läbikäidavad.

Hinna sees köögi- ja vannitoamööbel. Tel 5342 4628.

Müüa 1-toaline korter Haapsalus Kastani tänaval, 1. korrus. Tel 5617 4202.

Müüa garaaž Jalaka tänaval. Pikkus kahele autole, vajab remonti. Kontakt: ince89@gmail.

Suurim ja parim valik mööblit Läänemaal!

Köögimööbel, liuguksed-garderoobid, kodumööbel, madratsid, aiamööbel, sisustuskaup jpm. Veelgi suurim valik mööblit e-poes www.ananke.ee.

Ananke Mööbel & Sisustus Rannarootsi Keskuses.

Avatud E–P 10–20

TULE MEILE ÕPPIMA! TASUTA KUTSEÕPE täiskasvanud õppijale tsükliõppes: - loodusturismi korraldus 2a - tekstiilitöö 2a - mööblirestauraator 2a - sadulsepp 1a - puit- ja kiviehitiste restauraator 2a - arvutid ja arvutivõrgud 2,5a - toitlustusteenindus 2a - majutusteenuste korraldus 1a - maaturismi ettevõtlus 2a - majandusarvestus 2a - hooldustöötaja 2a - ehitusplekksepp 1a UUS!

KUTSEKESKHARIDUSÕPE põhikooli baasil: - kokk 3a - majutusteenindus 3a - tisler 3a - ehitusviimistlus 3a - üldehitus 3a - IT-süsteemide spetsialist 3a - kodumajandus 3a (lihtsustatud õppekavaga)

KUTSEÕPE põhihariduse nõudeta: - üldehitus 2a (vanus vähemalt 17a või lihtsustatud õppekavaga)

Avalduste esitamine elektroonselt või koolis kohapeal.

Täpsem info www.hkhk.edu.ee või telefonil 6661740.

com, tel 5803 9473.

Müüa 0,5 ha elamumaad Rohukülas. Elekter ja vesi olemas. Meri 2km kaugusel. Rohkem infot numbril 5552 4803.

Müüa 1-toaline korter Haapsalus Kastani 30.

Koos mööbli ja kodutehnikaga. Esimene korrus.

Turvauks, trepikoda lukus, mööbel, panipaik, parkimine, telefon, tv, internet. Hind 22 000 eurot. Tel: 56174202.

Müüa Taeblas 2-toaline korter ja garaaž. Korter 48 ruutmeetrit, 1. korrus, läbi maja. Maja soojustatud, tegutseb ühistu. Tel 5349 6668.

Müüa soe, mugavustega ja keskküttega 2-toaline korter Haapsalus Endla tänaval. Korter on teisel korrusel, vaikne piirkond, parkimine tasuta. Meri 300 m. Hind 27 000 eurot. Vahetuse võimalus majaga Haapsalu lähistel. Tel 5892 9881, terjetirts@hotmail.com.

Müüa elamukrunt 4280m2. Detailplaneering tehtud, elekter, mets lähedal, Haapsalust 7km.

Kontakt: martingstudio13@gmail.com, tel 516 2306.

Müüa kinnistu koos metsamaaga Ridala vallas Rummu külas. 2,85 ha suurusel krundil asub palkmaja karkass, metsaala 1,21 ha, kokku 4,06 ha maad. Otse omanikult. Kontakt: silvertruuver@msn.com, tel 555 514 07; +358 449 119 598.

Müüa suvilakrunt koos soojakuga. Krundi pind 851 m2. Asukoht Tara põik 2, Nõmme, Ridala vald. Vesi on puurkaevust ja naabritega ühine.

Kanalisatsioon on lokaalne. Elekter on olemas.

Mereni vaid 320m. Helista ja paku hinda! Info telefonil 516 9921 või katrin@duoekspert.ee.

Müüa 2-toaline keskküttega korter Haapsalus Kastani 32. Otse omanikult. 4. korrus Tel 5623 8778, midrimall@hot.ee Vaata täpsemalt: kv.ee/2351719.

Müüa ridaelamu Virtsus rohelises ja rahulikus ümbruskonnas. 5 tuba, saun, aiamaa. Kuna paik on vahetus läheduses sadamaga ja ülalpidamiskulud on soodsad, siis sobib ka suvekoduks tihti Saaremaa vahet liikujatele. Hind 39 000 eurot. Võimalus vahetada ka 2-toalise korteri vastu Tallinnas. Tel 5660 6075, mare@

mauren.ee. Pildid: www.mauren.ee.

Müüa 2-toaline korter Haapsalus Kastani tänaval. 5/4, silikaatmajas, soojustatud ja renoveeritud, sauna ja sisustusega või vahetada korteri vastu Tallinnas. Info :unoco@hot.ee.

Kinnisvara, ost Ostan suurema kinnistuga talu Läänemaal. Kontakt: aaretek@gmail.com, tel 502 0700.

Ostan garaaži Haapsalus. Tel +372 5824 4918.

Soovime osta Haapsalus korteri, majaosa või maja, alates 60 m2, vähemalt 3-toalise. Soovitavalt ahiküttega ning aiamaaga. Paneelmajakorter ei sobi. Tel 521 9575, utik@hot.ee.

Ostan garaaži Haapsalus. Tel 5660 6074.

Loomad Haapsalus ära anda noor hundikoer. Tel 5552 4762. Ära anda 3 musta kassipoega. Kontakt: auaste@hot.ee.

Müüa noored tõulambad (Teksel-lihalambad) 6 tk ja 2 talle. Pärnumaal. PRIA-s arvel. Kontakt: aaretek@gmail.com tel 502 0700. Ära anda 2 kassipoega, kui pildi soovi, siis helistage 5695 3975 ja siis võin saata ka pildid.

Rooslepa külla Tõllule tulnud hallimustatriibuline valgete käpaotstega kass. Tel 510 0246.

Mets Promets OÜ ostab metsa- ja põllumaad ning kasvava metsa raieõigust üle kogu Eesti. Huvi pakuvad ka läbiraiutud ja hüpoteegiga koormatud kinnistud. Tel 5591 9930; info@promets. ee; www.promets.ee.

Veelgi rohkem kuulutusi leiab www.laanlane.ee

Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada tasuta kuulutus või telli reklaam: ivar@laanlane.ee, tel 5680 4407

Haapsalu kultuurikava 29.07–5.08 29. juuli 11 Suvekool Evald Okase muuseumis. Haapsalu vanalinna joonistamine, juhendaja Matti Pärk. Maksumus 18 eurot päev.

19 Film “Kaks päeva, üks öö” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.

22 C-JAM “Päikeseloojangu kontsert” kuursaalis (Promenaadi 1). Piletid Piletilevis 15/10.

Laudade broneerimine tel 513 6338.

30. juuli 11 Suvekool Evald Okase muuseumis. Graafikakursus, juhendaja Kaisa Puustak. 25 eurot/p.

18 Jalutuskäik giidiga Haapsalus inglise ja soome keeles algusega Turismiinfokeskuse eest (Karja 15). Tasuta.

20 Belgia-Prantsuse duo Montanaro/Cavez kuursaalis (Promenaadi 1). Pilet 7 eurot müügil kohapeal.

20 Esinevad rahvatantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Vaba annetus.

20.30 Esinevad noored muusikud Laura altsaksofonil ja Hanna klaveril restoranis Blu Holm.

Vaba annetus.

20.30 Rütmikas tantsuõhtu Rain Pooleni

eestvedamisel elava muusika saatel restoranis Bergfeldt. Tasuta.

21 Tantsurõõmu Haapsalu rahvatantsijatelt restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

31. juuli 11 Suvekool Evald Okase muuseumis. Graafikakursus, juhendaja Kaisa Puustak. 25 eurot/p.

19 Tõnis Mägi “Legendaarsed laulud” Veskiviigi sadamas (Holmi 14). Kaasa teevad Kärt Johanson (vokaal, mandoliin), Karl Laanekask (kitarr), Margus Tammemägi (löökriistad). Pilet Piletilevis 16/15/10.

20 Kammermuusikakontsert “Hetk Itaalias” kuursaalis (Promenaadi 1). Esinevad: Lande Kits (flööt), Külli Kudu (akordion), Karmen Puis (sopran). Pilet 4 eurot müügil kohapeal, laudade bron tel 513 6338.

21 Raimo Koivulehto kitarrimuusika restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

1. august 11 Suvekool Evald Okase muuseumis. Aktijoonistus, juhendaja Kaisa Puustak. 25 eurot/p.

18 Jalutuskäik giidiga eesti ja vene k algusega

Turismiinfokeskuse eest (Karja 15). Tasuta.

18 Seaküpsetamise MM promenaadil. Rahvusvahelise sigade küpsetamise võistluse avamine; küpsetamine kogu öö. barbecue.ee.

21 Esineb noorte tantsurühm Läki Tantsule restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

22 Ansambel Tuulelõõtsutaja Talumehe Kõrtsis (Karja 2).

23 APTEK Haapsalu live: Elephants From Neptune puhvetis A.P.T.E.K (Karja 1). Tasuta.

2. august 10–15 Kirbuturg kaupluse „Ehe ja ehtne käsitöö“ hoovis (Karja 4).

10–19 Läänemaa Käsitöö Liidu suvine käsitöömüük Kodaniketorni esisel haljasalal Karja tänaval.

12 Moekunstnike Ühenduse workshop /moejoonistus/ Evald Okase muuseumis.

12–21 Ruubaretked Haapsalu Tagalahel.

Pääs ruupadele Kuursaali tagant paadisillalt.

Hind 0,5/1 h – 5/8 eurot, koos giidiga 0,5/1 h – 8/14 eurot, ruubamatkad@gmail.com või +372 5878 9998.

12 Seaküpsetamise MM promenaadil. Soojenduseks tulised kanatiivad ja seasabad; 13–15

sigade hindamine; 14–16 sigade maitsmine; 17 küpsetajate auhindamine; BBQ-bluusilava 24 h.

17 Romantiline Luulekava esitleb: luulekontsert “BLUULE” kohvikus Haapsalu Raamat (Karja 6). Üllatusesineja (sõna, näitlejanna) ja Georg Merilo (sõna, vabakutseline) ning Alar Kriisa (suupill, Cathouse Radio) ja Vilho Meier (kitarr, Cathouse Radio). Pilet 5 eurot, soovitav kohtade broneerimine.

18 Hoovijämm ja parimad muusikadoktorid puhvetis A.P.T.E.K (Karja 1). Tasuta.

20.30 Lustakas tantsuõhtu ansambel PetriMetri saatel restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2).

Tasuta.

läbi kogenud matkajuhid. Kasutusel ohutusvarustus. info@kajakimatkad.com.

4. august 12 Rakukeraamika ja tekstiili workshop “RAKUPAKU vol. 3“ Evald Okase muuseumis.

19 Film „Pikk tee alla“ kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.

19.30 Esinevad peo- ja linetantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta.

20.30 Peo- ja linetantsude särav esitus Helve Kruusemendi tantsupaaridelt restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

5. august

3. august 10–15 Läänemaa Käsitöö Liidu suvine käsitöömüük Kodaniketorni esisel haljasalal Karja tänaval.

11 XXVIII Valge Daami pereturniir tennises Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10). Tasuta.

12 Moekunstnike Ühenduse workshop /moejoonistus/ Evald Okase muuseumis.

18 Kajakimatk õhtusel Haapsalu lahel Holmi rannast. Kestvus 2 tundi, hind 18 eurot inimene. Matka ja matkaeelse instruktaaži viivad

12 „Suvi Iloni aias“ ehk jutu- ja mängutund lastele lasteraamatukogu hoovis (Wiedemanni 11) Vt. lähemalt: www.lib.haapsalu.ee. Tasuta.

12 Rakukeraamika ja tekstiili workshop “RAKUPAKU vol. 3“ Evald Okase muuseumis.

19 Film „Pikk tee alla“ kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.

20 Jäääär – Kaunite kohtade kontserdid piiskopilinnuse sisehoovis. Külalisena teeb kaasa inBoil. Pilet Piletilevis 15/8.

Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamaja Köök ja Pagar Kohalik värske toit, värsked pagaritooted iga päev Kaubamaja Konsumi, Uuemõisa Konsumi, Jaama A ja O ning Vanalinna AjaO A ja O kauplustes Ettetellimised Konsumis või telefonil 4720626.

eriood

p Kampaania

.2014

06.08 – 07.09

Charters koolikott pehmendatud seljatoega 9 erinevat

29.90

18.99

-36%

Herlitz Flexi Mix 2 täidetud pinal 31 osa

10.59

6.49

-38%

Koolipäevik A5 kuupäevadega, kõvaköide

3.05

1.99

- 48%

Vihik 12 lehte Angry Birds Sky ruuduline, 40% Planes jooneline ja ruuduline, Monster High ruuduline

0.37

0.22