L U K S E M B U R G I
Ü H E K S A S
E E S T L A S T E
K O R D
Laulupeole
:
A J A L E H T
V E E B R U A R
2 0 1 7
üle Euroopa
Kaheksas Euroopa riigis elavad eesti lapsed valmistuvad täie hooga suvel toimuvaks noorte ja laste laulupeoks “Mina jään”, kirjutab Märten Ühtegi Brüsseli Euroopa koolist. 132 noore laulja koos helisema panemine on täiesti unikaalne ettevõtmine.
“Laule õpime nädalavahetustel lauluringides ja laululaagrites. Sinna tulevad kokku kõigi kooride liikmed. Loomulikult ei saa kaheksa riigi lauljad igal nädalal kaks tundi harjutada. Selleks pole meil aega ega eralennukeid. Põhiline töö tehakse ära laululaagrites.”
Anneli Aken eelmisel suvel Eestis Tuksis harjutamas meie laululastega. Vasakult: Henri Robert Pariis, Emma Melinda Koch, Katria Kivik, Nora Amaka Kpalobi ja Maya Laurette Paal. Foto: Liina Teras
E
ri Euroopa riikides elavad eesti ja segaperede lapsed valmistuvad laulupeoks kolmes kooris: Euroopa Eesti mudilaskooris, Euroopa Eesti lastekooris ja Euroopa Eesti Noortekooris, mis on segakoor. Esimeses laulab 60, teises 40 ja kolmandas 32 lauljat. See teeb kokku 132 lauljat ja koos teevad nad ikka väga valjut häält. Muide, koorides laulab kokku 37 poissi ja noormeest. Sellest, kuidas need lauljad kokku on saanud, räägib lauluõpetaja ja koori-
juht Anneli Aken nii: “Kesk-Euroopa laste kooritegevuse lükkasime 2010. aastal käima koos Luksemburgi Eesti seltsi tollase presidendi Margit Liivoga. Esimene laululaager oli suvel. Et mudilaskoori kahehäälseid laule kiiremini selgeks saada, kutsusime appi Elva muusikaõpetaja Ehtel KuldvereVendi. 22-liikmeline mudilaskoor osaleski noorte peol “Maa ja ilm” 2011. aastal. Paljud tollastest lauljatest laulavad praeguseks juba noorte segakooris.” Pärast esinemist 2011. aasta laulu-
peol võttis sügisel Anneliga ühendust Eesti selts Belgias. Sealt edasi oli loogiline, et 2014. aasta üldlaulupeol käidi juba viie eri riigi lauljaid ühendava lastekooriga. Praeguseks on peale kasvanud uus ja suur mudilaskoori seltskond. Kõige rohkem lauljaid on Luksemburgist – 56. Belgiast on 46, Saksamaalt 14, Prantsusmaalt kolm, Hollandist kaks, Hispaaniast ja Soomest kummastki üks noor. Lisaks laulavad meiega koos üheksa last Eestist, kes on varem elanud
mõnes teises Euroopa riigis ning ei saa kuidagi vanu sõpru unustada. Laule õpime nädalavahetustel lauluringides ja -laagrites. Sinna tulevad kokku kõigi kooride liikmed. Loomulikult ei saa kaheksa riigi lauljad igal nädalal kaks tundi harjutada. Selleks pole meil aega ega eralennukeid. Põhiline töö tehakse ära laululaagrites, mis on paari kuu tagant. Kolme kooriga tegelemiseks on laagrites abiks veel mitu inimest – koorijuhid Ilona Aasvere ja Andres
Ammas Eestist ning Kölni Eesti kooli lauluõpetaja Tuuli Solom. Ettevalmistused selle suve laulupeoks algasid juba mullu kevadel. Anneli registreeris meie koorid tähtajaks ehk eelmise aasta 1. märtsiks kenasti ära. Laulikud saime kätte aprillis ja hakkasime õppima. Peale laululaagrite peavad lauljad laule ka kodus harjutama. Järgmises ajalehe Mõnikord numbris räägime meie lahedatest laululaagritest lähemalt.
KATA, KADRI JA HENRI VÕITSID KOOLIS USALDUST Eelmises numbris kirjutasime, et kolm Eesti noort valiti sügisel Luxembourgi Euroopa kooli õpilaste esindusse. Nüüd räägivad 17-aastased Katarina Liivo, Kadri Riikoja ja Henri Greenbaum, kuidas see neil õnnestus. Kui tugeva konkursi pidite läbima, et esindusse saada? Katarina: Konkureeris 50 õpilast, kuid ainult pooled said sisse. Esinduses on kokku 24 liiget. Miks te üldse kandideerisite? Henri: Olin olnud viimased neli aastat oma klassi esindaja. Lõpuklassis soovisin teha midagi enamat ja esindus oli minu jaoks järgmine loogiline samm. Kadri: Olin samuti olnud juba mitu aastat klassiesindaja ja õpilasesindus oli algusest peale mulle muljet avaldanud. Olin vaimustuses sellest, mida nad teevad. See tundus väga lahe ja
parim viis kooliaastad mälestusrikkalt mööda saata Katarina: Ma olen ka alati soovinud saada õpilasesindusse, kuid mul polnud siiamaani piisavalt julgust kandideerida. Mulle on alati meeldinud koolisiseselt asju teha ja mingit moodi aidata. Need projektid, mida esindus korraldab, on mulle suurt muljet avaldanud ja tahtsin olla nende korralduses kaasatud. Kuidas käis esindusse valimine? Kadri: Esmalt pidime ennast kirja panema, täpsustades, mis positsioonile me soovime kandideerida. Siis pidime kirjutama kõne, mille esitasime konkursil ja kõikide klasside kaks esindajat hääletasid. Kõne mängis suurt rolli.
MEIE TUBLID INIMESED
Vasakult: Henri Greenbaum, Kadri Riikoja, Katarina Liivo.
Eelnevalt olin ma ühe aasta Luksemburgi noorteparlamendis sekretär ja arvan, et see oli hea eelis. Kahjuks ei saanud ma sel aastal noorteparlamendis jätkata.
Katarina: Hääletades annavad klassiesindajad igale kandidaadile kas „jah“, „võib-olla“ või „ei“. Iga „jah“-hääle pealt sai kaks punkti, „võib-olla“ eest ühe punkt ja „ei“ eest mitte ühtegi. Punktid loeti kokku ja 24 esimest said sisse. Tulemused saadeti kõikidele meiliga. Algul, kui kirja avasin, lugesin selle igaks juhuks mitu korda üle, et olla kindel, et mingit viga ei ole. Kui ma sealt viga ei leidnud, siis olin tõesti väga õnnelik! Henri: Ma ei teinud eelnevalt kampaaniat. Minu teada ei teinud seda ka teised kandidaadid. Seega oli kõne ainus variant ennast tõestada. Enda kõne tegin humoorika ja lühikese, mis osutus tagasiside ja valimiste tulemuste põhjal edukaks.
Mis koha peale te esindusse lõpuks saite? Kadri: Sain haridusesindajaks. Minu vastutuseks on käia paar korda aastas koosolekutel kooli administratsiooniga, kus arutatakse kõike, mis puutub haridusse. Mina pean esindama õpilasi, edastama nende soove ja kaebusi. Tahtsin saada selle ameti, sest olin eelnevalt Luksemburgi noorte parlamendi haridus komisjonis ja tundsin, et sobiksin sellele kohale hästi. Tänu oma kogemustele olen aru saanud, kui tähtis on kommunikatsioon õpilaste ja kooli vahel. Henri: Kuulun Conseil Consultatifi ehk konsultatiivnõukogusse, mis arutab kõike, mis on koolisisene. Minu ülesanne on juhatusele edastada õpilaste küsimusi ja ettepanekuid. Hetkel tegelen algatusega, mis nõuab kooli teatud osadesse pinke. Jätkub lk 3
VEEBRUAR 2017
MÕNIKORD
MÕNIKORD
VEEBRUAR 2017
Bee, bee, bee – mul selge on B (K. Mõmmi) Raivo Tulva alustab uut sarja, milles tutvustab Luksemburgi vaatamisväärsusi. Esimeses seerias saame muu hulgas teada, et Luxembourgi vanalinna kuulus hertsogiloss ei kuulugi hertsogiperele, vaid vaene monarh võib seal tasuta elada.
K
äes on eestlase lemmikaastaaeg – talv. Hallid, meeleolutud päevad moonduvad aeglaselt pikkadeks pimedateks õhtuteks, et siis läbi paduvihmaste lõputute ööde venida värvituiks kõledaiks hommikuiks. See on aastaaeg, mil isegi öised meeleheitlikud eksirännakud külmkapi juurde ei suuda pakkuda piisavalt ellujäämiseks vajalikke endorfiine. Nendel hämaratel tundidel oled kindel, et Maa ongi lapik, kuid sinu vaim lapikumgi veel. Ometigi kumab kogu selle troostitu lootusetuse kõrval valgusena kaugel tunnelisuul eneseabi ajaleht Mõnikord, kust ikka ja jälle leiab ideid oma masendava elutalve vähe värvilisemaks muutmiseks. Talv on fotograafide kuldaeg. Madal hall taevas, otsatu vihm ja põhjatud porimülkad muudavad pildistamisretke eneseületuslikuks ellujäämiskursuseks. See on õige aeg väljasõiduks neile, kelle kodune külmik
on lõputute rünnakute ees alistunud. Neile, kes ihkaksid midagi enamat. Ajahambast puretud troostitute kindlusevaremete, best before losside ja teiste sarnaste õnnetusehunnikute nägemine viib mõtted paratamatult ajaloo prügikasti täitmatusele. Kodune hädaorg saab kõike seda nähes palju mastaapsema tähenduse. Siin saab tunda end osakesena inimkonna ajaloost. Siin arvad teadvat, mida tundis Marie-Antoinette nähes ajastu innovatiivseimat leiutist – giljotiini või mida mõtles vana naine Jan Husi jalge ette väikest sädemeid pilduvat haokimpu asetades. Mis saab siin maal olla meeldivamat sellest, kui valutult õnnestub õhtusse saata paar läbivettinud puhkepäeva? Otsi üles ammu unustatud fotokas, helista talvemasenduskrampides piinlevatele sõpradele, mässi lapsed vihmakeepidesse, paki kõik autosse ning mine avastama väikese suurhertsogiriigi ajalugu läbi romantiliselt võsastunud kivihunnikute. Alustada võiks esmalt muidugi elementaarsest A-st ja B-st. Kuna A tundub liiga esimese valikuna, siis võtame marsruudi koostamiseks aluseks B. Sest B-ga algavad ju paljude kauniste naisterahvaste nimed.
Eelmises ajalehe Mõnikord numbris (novembris 2016) panime kirja meie noorte reporterite soovid Eesti uuele presidendile Kersti Kaljulaidile, kes enne seda töötas aastaid Luxembourgis Euroopa Kontrollikojas Eesti esindajana ning keda me kõik seetõttu hästi tunneme. Lisaks avaldasime väljavõtteid Luxembourgi ja Brüsseli Euroopa kooli eestlastest õpilaste loovtöödest teemal „Kui ma oleksin Eesti president“. Mõnikord toimetus saatis noorte soovid edasi ka Kadriorgu otse Kersti Kaljulaidile, kes kirjutas meile ka vastuse, mille me suure heameelega avaldame: “Mul on hea meel, et Luksemburgi lapsed mulle oma soovid lähetasid. Luban, et need soovid, mille täitmiseks põhiseadus mulle võimalust pakub või vähemasti piire ei sea, võtan ka kaalumisele. Kas te ise oskaksite välja tuua eelmisest lehenumbrist, millised soovid seal sellised olid? Ka suured inimesed soovivad päris sageli, et president teeks kõike head ja ilusat, mis nende elus või Eesti elus puudu on. Tegelikus elus saame me kõik koos, president ja teised, teha Eesti elu paremaks. Keegi ei suuda midagi ära teha üksinda. Teeme kõik koos, eks?” Mõnikord toimetus
BRANDENBOURG
BOURSCHEID
BETTENDORF
BIRTRANGE
BEAUFORT
BERG
BOURLINGSTER
” Siin arvad teadvat, mida tundis Marie-Antoinette nähes ajastu innovatiivseimat leiutist – giljotiini või mida mõtles vana naine Jan Husi jalge ette väikest sädemeid pilduvat haokimpu asetades.”
BEAUFORT / Müllerthalis asuv Beaufort on üks kirevama ajalooga losse Luksemburgis. 12. sajandil kaljutipule, kunagise Rooma-aegse kindlustuse asukohta kerkinud väikesest fortist arenes välja silmapaistev fortifikatsioon. Vana, 14. sajandil püstitatud kindlus purustati Kolmekümneaastases sõjas. Renessanss-stiilis loss, mis praegu varemetes, valmis 1649. aastal, kuid hüljati õige pea. 19. sajandi alguses purustati müürikive killustikuks. Masendav! 1850. aastal kuulutati varemed
BETTEMBOURG BETTEMBOURG / Bettembourgi lossi ajalugu ulatub tagasi kümnendasse sajandisse, kui seal asus väike kindlus. Praegune välimus saavutati 17. sajandil. 1969. aastal otsustas tollane omanik hooned müüa ja 1971.
BOURSCHEID
BEAUFORT riiklikuks mälestusmärgiks ja alates 1981. aastas kuulub Beaufort riigi omandusse. Täielikult on taastatud varemete taga olev uuem, 1647. aastal ehitatud loss, mis praegu on eravalduses. Beaufortil on sajandite vältel olnud mitmeid märkimisväärseid omanikke. Näiteks Madalmaades hispaanlaste ülemvõimu vastu võidelnud, seetõttu riigireetmises ja ketserluses süüdi mõistetud ning 1593. aastal Luxembourgi kalaturul avalikult hukatud Gaspard de Heu. Seejärel Peter Ernst von Mansfeld, Hispaania Madalmaade kuberner ja ar-
mee ülemjuhataja 1592.-1594. aastani, ning Lensi lahingus 1648. aastal hukkunud Luxembourgi Hertsogiriigi kuberner Jean de Beck. Beauforti keskaegsed kindlusevaremed on tänapäeval avatud huvilistele lihavõttepühadest kuni 1. novembrini. Lossi juurest viivad mitmed matkarajad Müllerthali loodusparki. 1871. aastal külastas Beauforti ka Luksemburgis pagenduses viibinud Victor Hugo. Beaufordi külast aga tasub küsida kohalikku depressiooniravimit, mustsõstralikööri Casserot.
BOURSCHEID / Põhja-Luksemburgis, Bourscheidi küla külje all, 150 meetri kõrgusel Sure jõeoru kohal kõrguvad majesteetlikud 11 vahitorniga Chateau de Bourscheidi varemed. Kuigi arheoloogilised leiud kindluse territooriumilt ulatuvad tagasi Vana-Rooma aegadesse, pärinevad esimesed kirjalikud teated praegusel kohal seisnud kindlustusest aastast 1095. Oma praeguse ilme saavutas Bourscheid 1350. aastal, kuid viimased täiendused suurtükibastioni näol tehti 16. sajandil. 18. sajandi lõpus ostis kindluse Schenk von Schmidtburg, kes lubas lagunenud ehitisi taastama hakata. Paraku aga ei käinud tema jõud sel-
BETTEMBOURG
aastal ostis need Bettembourgi kommuun. Peale pikki renoveerimistöid avati loss 1991. aastal uue raekoja ja linnavalitsusena. Ümbritsev park on avalik.
BOURLINGSTER BIRTRANGE BERG
BETTENDORF BETTENDORF / Kõrge müüri tagant piiluv barokne Bettendorfi loss olevat üks ilusamaid suurhertsogiriigis. Varasemad andmed pärinevad 13. sajandist, kuid hoone valmis praegusel
kujul 1728. aastal ja renoveeriti 1962. aastal. Loss on eravalduses ja piiluda saab teda teiselt poolt aeda vaid senikaua, kuni lossi valvavad verekoerad veel teieni jõudnud ei ole.
BERG / Colmar-Bergi maad said õukonna omandiks 1845. aastal, peale Luksemburgi iseseisvumist. 1906. aastal lammutati seal asunud vana loss ja Müncheni arhitekti Max Ostenriederi ning kohaliku asjapulga Pierre Funck-Eydti projekti järgi valmis 1911. aastal praegune hoone. 1930-ndate aastate majanduskriis mõjutas tugevalt ka suurhertsogi perekonda, kes olid 1934. aastal sunnitud kinnistu müüma Luksemburgi valitsusele. Hertsogi perekonnale kirjutati kons-
titutsiooni sisse õigus hooneid kasutada. Samasugune lugu on muideks ka linnas asuva hersogilossiga. Seega mõlemad kompleksid on riigi omanduses ja ei kuulu enam vaesunud monarhiale. Teise maailmasõja ajal omastasid lossi natsid, enamik kunstiteoseid rööviti ja hooned ehitati ümber eesmärgiga avada seal tütarlaste kool. 1964. aastal kolis sinna aga tagasi suurhertsogi pere ja kui nad veel surnud pole, siis elavad seal õnnelikult tänapäevani.
BIRTRANGE / Eravalduses oleva mõisa mõõtu Birtrange lossi vanimad detailid pärinevad 13. sajandist. Praegune hoone on ehitatud Gaspard-Florent Breiderbachi poolt ja kuulus pikki aastaid De Blochauseni perekonnale. Parun Felix De Blochausen oli aastatel 1874-1885 Luksemburgi kuues peaminister. Aastast 1935 kuulub kinnistu De Broqueville’i suguvõsale. Kuna tegemist eravaldusega, siis sinna sisse piiluda ei saa, kuid hooned asuvad otse suure tee ääres ja on eemalt ilusasti vaadeldavad. Lossi praegune omanik on tunnustatud laskesportlane.
BOURGLINGSTER / Pisikese ja depressiivse, 641 elanikuga Bourglinsteri küla kohal Kesk-Luksemburgis, kõrgub väike Bourglinsteri loss, mida on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1098. aastal Trieri Simeoni valdusena. 14.-15. sajandil muutus kindlus piirkonna oluliseks kaitserajatiseks, ümber müüride kaevati vallikraav, ehitati peavärav koos kahe väravatorniga. 16. sajandi keskel sai Bourglinster sõjategevuses suuri purustusi, kuid 1548. aastal see taastati ja lisati renessanslikud tiibhooned. 1680. aastal ründasid prantslased taas lossi, hävitades kindluse alumise osa, mis ehitati uuesti üles 18. sajandil. Taastamise käigus püstitati kindlusehoovi ka barokne juurdeehitis. Luksemburgi riik omandas kom-
pleksi 1968. aastal, restaureerides selle täielikult kahekümne aasta jooksul. Aastast 1982 on Bourglinster üheks riigi esindushooneks, kus täna korraldatakse vastuvõtte, koolitusi ja kontserte. Loss on koduks ka Luksemburgi tipprestoranile – “La Distillerie”, mis hinnati 2012. aastal ühe Michelini tärni vääriliseks ja sai kümme punkti kahekümnest prantsuse tipprestorane esindavas Gault Millau kataloogis. “La Distellerie” hõrgutistega on oma kõhtu täitnud teiste seas ka Angela Merkel, peale mida ta Bourlingsteri enam külastanud ei ole. Lossi tagant viivad matka- ja rattateed süngesse Grünewaldi laande, kust tagasiteed on raske leida.
President: Eesti tuleb kõik koos paremaks teha
BRANDENBOURG BRANDENBOURG / Brandenbourgi kindlusevaremed turritavad Ardenni mägedes samanimelise küla kohal. Puidust linnus rajati siia juba 9.-10. sajandil. 13. sajandil ehitati selle asemele neljakordne ja kuni 12
KOLM TUBLIT lest üle. 19. sajandil varises kokku kabel, mille järel hakkasid liikuma jutud lossi täielikust lammutamisest. Kahjuks jäi see lammutamata ja 1936. aastal võeti kindlusevaremed koopis riikliku kaitse alla. 1972. aastal loodi Bourscheidi Lossi Sõprade Selts, mille järel alustas riik ulatuslikke, tänaseni kestvaid restaureerimistöid. Varemed on avatud külastajatele. Ümbruskonna metsastel mäenõlvadel on palju matkaradu, kust avanevad kõige paremad vaated lossile. Viandeni järel on Bourscheid enimkülastatavaim kindlus Luksemburgis. meetri kõrgune kindus, mille 1668. aastal vallutasid ja hävitasid prantslased. Täna kuulub Brandenbourg Luksemburgi riigi omandusse. Ohutust silmas pidades on varemed praegu külastajatele suletud, aga ega eestlane ju risti ette ei löö. Ei takista vallid, ei takista kraav. Kellel sellest masohhismist väheks jäi, siis B-ga algavad veel Beggeni, Betzdorfi, Bettange-surMessi ja Borni lossid. Esimesse on endale pesa teinud Venemaa saatkond, teises on maailma suurima satellidioperaatori Société Européenne des Satellites – SES (nende käive oli 2015. aastal üle kahe miljardi ja kasum üle 500 miljoni euro) peakontor. Bettange-sur-Mess on alates 1996. aastast puuetega laste taastusravikeskus ja Born eravalduses. Kindlusega südames võib öelda, et neid inimesi, keda paeluvad eriti just B-tähega algavad kindlused, ootab eelseisvatel nädalavahetustel lai tööpõld. Bonne chance!
Algus lk 1 Mis koha peale te esindusse lõpuks saite? Katarina: Mind valiti Luksemburgi esindajaks CoSup’is (Conseil Supérieur des Elèves). See on eri Euroopa koolide õpilaste nõukogu, kus on kokku umbes 40 liiget üle Euroopa. Kõik koolid saadavad kaks õpilast ennast sinna esindama ja neli korda aastas toimuvad suured koosolekud. Räägime eksamite muudatustest, õppeprogrammi uuendamisest, ühtede koolide kinnipanemisest ja teiste avamisest jms. CoSup saab teha muutusi Euroopa koolide süsteemi ja õppeprogrammi. Selle aasta alguses õnnestus meil näiteks lisada uus valikaine meie kooli õpilastele – neli tundi kehalist kasvatust nädalas. Mis ülesanded on üldse Euroopa kooli õpilaste esindusel? Katarina: Meie kaudu on õpilastel võimalus väljendada oma arvamust ja kooli siseselt ka asju muuta, kui neil selleks soovi on. Lisaks sellele korraldame me pidusid, talendivõistlusi ja muid üritusi, et koolielu huvitavamaks teha. Tegeleme ka väiksemate projektidega, nagu koolipusad ja koogimüügid. Meie seas on ka neid, kes käivad paar korda aastas koosolekutel kooli juhtkonnaga. Räägitakse kooli turvalisusest, eksamitest, maskottidest ja kõikidest teistest väiksematestki projektidest, mis koolis hetkel teoksil on. Seal saab ka õpilaste muresid väljendada ja nendele lahendus leida. See kõik näitab, et õpilastel on meie koolis siiski tähtis roll ja nad kuulatakse ära. Küsimusi esitasid Hans Loik ja Jaanus Piirsalu
MÕNIKORD
MüLLERTHAL
ESCH-SUR SûRE
SAARBRÜCKEN
SKATEPARK
SCHUEBERFOUER
14 toredat tegevust Ajalehe Mõnikord noor toimetus pani kokku meie meelest kõige toredamad kohad Luksemburgis ja selle ümbruses. Kas teile meeldivad ka need kohad? Kino Utopolis Kirchbergis Ma soovitan seda kino kõigile, sest see on suur, seal näidatakse alati kõige uuemaid ja paremaid filme ja see on meeldiv. (Eva Maria) Seal näidatakse alati uusi filme ning seal leidub kõigile midagi. Kahjuks on see kulukas. Soodsam on käia Eestis, aga seal on vanusepiirangud rangemad. (Hans) Ujula Les Thermes Strassenis Soovitan seda ujulat kõigile, sest seal on palju erinevaid basseine ja saunu kõikidele vanustele. Sees on soe, saab hästi süüa, suvel saab ka väljas päevitada. Lisaks on seal kaks lahedat liumäge ja see on väga meeldiv. (Eva Maria) See on suurepärane perega ajaviitmise koht, kuid käia saab ka üksi. Ujulas on
saunad, neli basseini ja kaks liutoru ning hüppelauda. (Katria) Schueberfouer Glacis platsil Ma soovitan seda kindlasti külastada, eriti lastega peredel. (Sel aastal tuleb Schouberfeueri lõbustuspark meile külla 23. augustist kuni 11. septembrini, kuid ehitustööde tõttu Glacis´il toimub see ilmselt teises kohas – Mõnikord) Seal on hirmus lõbus. Muidugi saab seal hirmus palju raha ka kulutada. (Eva Maria) See on super. Seal on atraktsioone kõigile. Seal saab ka süüa, kuigi mulle ei meeldiks pärast söömist Ameerika mägedele minna. Minu lemmik on bobisõit, kus käid vaguni sees ringi sama kiiresti kui bobikelk päriselt. (Katria) Petrusse´i skatepark See on uus skatepark, mis asub Grundis. Seal on palju eri rampe, slaide ja käsipuid, mille peal trikke teha. Ainus probleem on selles, et see asub lageda taeva all, mis tähendab, et talvel või halva ilmaga ei saa seal sõita. (Tomi)
Edmund Kleini park Mulle meeldib sealne loodus ning rohelus. Park rahustab mind, kui ma olen närvis, ja seal on palju istumiskohti, kus saab segamatult loodust imetleda. (Hans)
Walygatori lõbustuspark Metzi lähedal Walygatoris saab igasuguste atraktsioonide peal käia ja saab ka põnevat toitu. Suveniire saab sealt ka osta. (Mirte)
Müllerthal ehk Väike Šveits Seal saab matkata ja kivide peal turnida. Seal on ka ilusad puud ja vinge jõgi. Seal meeldiks kõigile, keda huvitab loodus. (Mirte)
Niederanveni ujula Mõnus koht, kus lõõgastuda pere ja sõpradega. Kas pole mitte tore kui võib lõbutseda sporti tehes? Pärast ujumist võib minna kahte kohvikusse, sees ja õues. Ka kõige väiksematele on mõeldud: neile on oma pladistamiskoht. (Sadu)
Ilkay-kebab Limpertsbergis See pole väga tuntud söögikoht, kuid Ilkay serveerib kõige kvaliteetsemat sööki võrreldes teiste kebabi-kohtadega. Kui te elate Limpertsbergis, soovitan teil sinna minna! (Hans) Suurhertsogi sünnipäevapidu Pescatori pargis 23. juunil Tuuakse kohale palju naljakaid mänguasju, mida võib proovida ja avastada. Aga ega pidu ei peeta tühja kõhuga! On mõeldud ka toidule. Meelelahutust igale vanusele. (Sadu)
Merli park ja mänguplats See park on lahe, sest sinna saab minna päevitama, parte vaatama/söötma, jalutama ja mänguplatsile. Mänguplatsil on asju suurtele ja väikestele ning suvel saab kohvikust süüa ja jäätist. Ka on seal oivalised põõsad, kui on tahtmist peitust mängida. (Katria) Luxembourgi kesklinna poed Kõnnid Luxembourgi linnas ja šoppad, nautides samal ajal imelisi lõh-
nu, mis väljuvad tänava-äärsetest restoranidest. Ostude tegemine pole enam töö, vaid tore tegevus! (Sadu) Esch-sur Sûre’i ujumiskoht Esch sur-Sûre’i jõgi on see koht, kust tuleb paljudesse Luksemburgi kodudesse joogivesi. Seal on väga ilus loodus ja seal on tore sooja ilmaga ujuda ja grillida. (Tomi) Saarbrückeni linn Saksamaal Saarbrückens on väga palju poode, kust saab lahedaid riideid ja muid asju. Palju põnevaid toidukohti. Supertore koht on Calypso ujula, kus on ägedaid liulaskmistorusid ja värvilisi veetunneleid, lisaks saab ka väljas ujuda. (Mirte) Põnevad kohad valisid välja ja ka pildistasid Katria Kivik, Mirte Kurm, Hans Loik, Sadu Saks, Eva Maria Maiquez Seitam ja Tomi Perillus. Numbri panid kokku: Katria Kivik, Mirte Kurm, Hans Loik, Sadu Saks, Eva Maria Maiquez Seitam, Tomi Perillus, Ivar Soopan, Anneli Aken, Ingrid Järv, Raivo Tulva ja Jaanus Piirsalu. Kirjutage meile: monikord.toimetus@gmail.com