L U K S E M B U R G I
Ü H E K S A S
E E S T L A S T E
K O R D
Laulupeole
:
A J A L E H T
V E E B R U A R
2 0 1 7
üle Euroopa
Kaheksas Euroopa riigis elavad eesti lapsed valmistuvad täie hooga suvel toimuvaks noorte ja laste laulupeoks “Mina jään”, kirjutab Märten Ühtegi Brüsseli Euroopa koolist. 132 noore laulja koos helisema panemine on täiesti unikaalne ettevõtmine.
“Laule õpime nädalavahetustel lauluringides ja laululaagrites. Sinna tulevad kokku kõigi kooride liikmed. Loomulikult ei saa kaheksa riigi lauljad igal nädalal kaks tundi harjutada. Selleks pole meil aega ega eralennukeid. Põhiline töö tehakse ära laululaagrites.”
Anneli Aken eelmisel suvel Eestis Tuksis harjutamas meie laululastega. Vasakult: Henri Robert Pariis, Emma Melinda Koch, Katria Kivik, Nora Amaka Kpalobi ja Maya Laurette Paal. Foto: Liina Teras
E
ri Euroopa riikides elavad eesti ja segaperede lapsed valmistuvad laulupeoks kolmes kooris: Euroopa Eesti mudilaskooris, Euroopa Eesti lastekooris ja Euroopa Eesti Noortekooris, mis on segakoor. Esimeses laulab 60, teises 40 ja kolmandas 32 lauljat. See teeb kokku 132 lauljat ja koos teevad nad ikka väga valjut häält. Muide, koorides laulab kokku 37 poissi ja noormeest. Sellest, kuidas need lauljad kokku on saanud, räägib lauluõpetaja ja koori-
juht Anneli Aken nii: “Kesk-Euroopa laste kooritegevuse lükkasime 2010. aastal käima koos Luksemburgi Eesti seltsi tollase presidendi Margit Liivoga. Esimene laululaager oli suvel. Et mudilaskoori kahehäälseid laule kiiremini selgeks saada, kutsusime appi Elva muusikaõpetaja Ehtel KuldvereVendi. 22-liikmeline mudilaskoor osaleski noorte peol “Maa ja ilm” 2011. aastal. Paljud tollastest lauljatest laulavad praeguseks juba noorte segakooris.” Pärast esinemist 2011. aasta laulu-
peol võttis sügisel Anneliga ühendust Eesti selts Belgias. Sealt edasi oli loogiline, et 2014. aasta üldlaulupeol käidi juba viie eri riigi lauljaid ühendava lastekooriga. Praeguseks on peale kasvanud uus ja suur mudilaskoori seltskond. Kõige rohkem lauljaid on Luksemburgist – 56. Belgiast on 46, Saksamaalt 14, Prantsusmaalt kolm, Hollandist kaks, Hispaaniast ja Soomest kummastki üks noor. Lisaks laulavad meiega koos üheksa last Eestist, kes on varem elanud
mõnes teises Euroopa riigis ning ei saa kuidagi vanu sõpru unustada. Laule õpime nädalavahetustel lauluringides ja -laagrites. Sinna tulevad kokku kõigi kooride liikmed. Loomulikult ei saa kaheksa riigi lauljad igal nädalal kaks tundi harjutada. Selleks pole meil aega ega eralennukeid. Põhiline töö tehakse ära laululaagrites, mis on paari kuu tagant. Kolme kooriga tegelemiseks on laagrites abiks veel mitu inimest – koorijuhid Ilona Aasvere ja Andres
Ammas Eestist ning Kölni Eesti kooli lauluõpetaja Tuuli Solom. Ettevalmistused selle suve laulupeoks algasid juba mullu kevadel. Anneli registreeris meie koorid tähtajaks ehk eelmise aasta 1. märtsiks kenasti ära. Laulikud saime kätte aprillis ja hakkasime õppima. Peale laululaagrite peavad lauljad laule ka kodus harjutama. Järgmises ajalehe Mõnikord numbris räägime meie lahedatest laululaagritest lähemalt.
KATA, KADRI JA HENRI VÕITSID KOOLIS USALDUST Eelmises numbris kirjutasime, et kolm Eesti noort valiti sügisel Luxembourgi Euroopa kooli õpilaste esindusse. Nüüd räägivad 17-aastased Katarina Liivo, Kadri Riikoja ja Henri Greenbaum, kuidas see neil õnnestus. Kui tugeva konkursi pidite läbima, et esindusse saada? Katarina: Konkureeris 50 õpilast, kuid ainult pooled said sisse. Esinduses on kokku 24 liiget. Miks te üldse kandideerisite? Henri: Olin olnud viimased neli aastat oma klassi esindaja. Lõpuklassis soovisin teha midagi enamat ja esindus oli minu jaoks järgmine loogiline samm. Kadri: Olin samuti olnud juba mitu aastat klassiesindaja ja õpilasesindus oli algusest peale mulle muljet avaldanud. Olin vaimustuses sellest, mida nad teevad. See tundus väga lahe ja
parim viis kooliaastad mälestusrikkalt mööda saata Katarina: Ma olen ka alati soovinud saada õpilasesindusse, kuid mul polnud siiamaani piisavalt julgust kandideerida. Mulle on alati meeldinud koolisiseselt asju teha ja mingit moodi aidata. Need projektid, mida esindus korraldab, on mulle suurt muljet avaldanud ja tahtsin olla nende korralduses kaasatud. Kuidas käis esindusse valimine? Kadri: Esmalt pidime ennast kirja panema, täpsustades, mis positsioonile me soovime kandideerida. Siis pidime kirjutama kõne, mille esitasime konkursil ja kõikide klasside kaks esindajat hääletasid. Kõne mängis suurt rolli.
MEIE TUBLID INIMESED
Vasakult: Henri Greenbaum, Kadri Riikoja, Katarina Liivo.
Eelnevalt olin ma ühe aasta Luksemburgi noorteparlamendis sekretär ja arvan, et see oli hea eelis. Kahjuks ei saanud ma sel aastal noorteparlamendis jätkata.
Katarina: Hääletades annavad klassiesindajad igale kandidaadile kas „jah“, „võib-olla“ või „ei“. Iga „jah“-hääle pealt sai kaks punkti, „võib-olla“ eest ühe punkt ja „ei“ eest mitte ühtegi. Punktid loeti kokku ja 24 esimest said sisse. Tulemused saadeti kõikidele meiliga. Algul, kui kirja avasin, lugesin selle igaks juhuks mitu korda üle, et olla kindel, et mingit viga ei ole. Kui ma sealt viga ei leidnud, siis olin tõesti väga õnnelik! Henri: Ma ei teinud eelnevalt kampaaniat. Minu teada ei teinud seda ka teised kandidaadid. Seega oli kõne ainus variant ennast tõestada. Enda kõne tegin humoorika ja lühikese, mis osutus tagasiside ja valimiste tulemuste põhjal edukaks.
Mis koha peale te esindusse lõpuks saite? Kadri: Sain haridusesindajaks. Minu vastutuseks on käia paar korda aastas koosolekutel kooli administratsiooniga, kus arutatakse kõike, mis puutub haridusse. Mina pean esindama õpilasi, edastama nende soove ja kaebusi. Tahtsin saada selle ameti, sest olin eelnevalt Luksemburgi noorte parlamendi haridus komisjonis ja tundsin, et sobiksin sellele kohale hästi. Tänu oma kogemustele olen aru saanud, kui tähtis on kommunikatsioon õpilaste ja kooli vahel. Henri: Kuulun Conseil Consultatifi ehk konsultatiivnõukogusse, mis arutab kõike, mis on koolisisene. Minu ülesanne on juhatusele edastada õpilaste küsimusi ja ettepanekuid. Hetkel tegelen algatusega, mis nõuab kooli teatud osadesse pinke. Jätkub lk 3