Haapsalu ja Ridala Ühinemisleht

ÜHINEMISLEPING, SELGITUSED, ARVAMUSED

Haapsalu ja Ridala Ühinemisleht

www.ridalajahaapsalu.ee

OKTOOBER 2016

Koos edasi, Haapsalu linnana!

Olev Peetris Ridala vallavolikogu esimees

Urmas Sukles Haapsalu linnapea

Haapsalu ja Ridala on eluliselt suures osas kokku kasvanud. Raske on selgitada endale või külalisele, kui sa oled Uuemõisas, Valgeväljal või Paralepas, et siis sa ei ole Haapsalu linnas.

Haapsalu inimesed peavad omaks neid Ridala asulaid ja nende asulate inimesed peavad omaks Haapsalut.

Kui arvestada praegust seisu, siis Haapsalu ja Ridala ühisel maa-alal elab 84 % inimestest kas Haapsalu linnas või Haapsalu äärelinnas.

Praegu on õige aeg see segadus lõpetada ja panna leivad ühte kappi!

Kellele ning kas on Haapsalu ja Ridala ühinemine kasulik? Minu arvates seisneb ühinemise peamine kasulikkus selles, et me hakkame elama ühtse perena. Praegu oleme nagu kaks leibkonda, kes elavad küll ühes korteris, kuid püüavad selles ühises eluruumis “tõmmata tekki” enda poole niipalju kui võimalik.

Tasakaalutuse iseloomulik näide on see, et Haapsalu ehitab meie ümbruskonnale vajalikud ehitised-asutused nagu kultuurimaja, kino- ja teatrisaal, ujula, spordihooned, kunstikool, muusikakool jne ning pärast valmimist jääb Haapsalu maksumaksja kanda ka nende asutuste ülalpidamiskulu.

Haapsalu elanike arv väheneb, sest Ridala valda ehitavad maja ja lähevad elama ja maksu vallale maksma paljud Haapsalu elanikud, kuna Haapsalu ümber on vaba maad rohkem kui Haapsalu linnas. Käib kahe naabri võitlus elanike pärast.

Me mõtleme välja igasuguseid hoobasid, et inimesi oma registrisse saada. See ei ole hea, sest kannatavad mõlema omavalitsuse elanikud, aga eeskätt lapsed. Näiteks ei saa Ridala lapsed täielikult kasutada Haapsalu huvikoolides pakutavat. Lisaks me esitame üksteisele arveid koolides õppivate laste kohta, lasteaedade laste kohta.

Me oleme ühtne haridusruum, aga võitleme õpilaskohtade pärast. Haapsalu lasteaiad on võimelised rohkem pakkuma kohti Uuemõisa, Paralepa lastele jne. Pärast ühinemist need kitsaskohad laheneksid ning koos saaksime elada paremini, ökonoomsemalt ning kulutada raha otstarbekamalt.

Haapsalu linn on elanike arvult

Ridala valla ühinemisläbirääkimiste komisjon on pidanud jaanuarist augustini seitse koosolekut, kus on arutatud kõikvõimalikke probleeme. On jõutud arusaamisele, et ühinemine on mõlemale poolele kasulik.

“

Koos, ühinenuna ja suurema eelarvega on meil võimalus suunata ressursse ka praeguse Ridala valla territooriumile. Meil saavad olema paremad võimalused teha jooksvalt suuremaid hädavajalikke kulutusi. kolm korda suurem kui Ridala vald.

Koos oleme veelgi suuremad. Mingit suurt õnne ühinemine meie õuele ei too, kuid uus, suurem omavalitsus peaks andma meile tulevikuarengute jaoks paremad võimalused.

Ei saa märkimata jätta ühinemisega kaasnevat päris suur toetusraha, mida plaanime kulutada minu arvates hästi.

Suure osa saavad Ridala seltsimajad. Haapsalu poole investeeringud suuname meie laste hüvanguks muusikakooli, põhikooli ning algkooli.

Haapsalu omab tänu oma suurusele jätkuvalt võimekust investeerida ka ilma ühinemiseta, seevastu Ridala võtab lähiaegadel laenulimiidi peaaegu täis ning kulutab ka Uuemõisa soojusfirma müügist saadud raha.

Koos, ühinenuna ja suurema eelarvega on meil võimalus suunata ressursse ka praeguse Ridala valla territooriumile. Meil saavad olema paremad võimalused teha jooksvalt suuremaid hädavajalikke kulutusi.

Suurem omavalitsus annab võimaluse võtta tööle rohkem spetsialiste, kes saavad keskenduda ainult kitsalt nende erialale, mitte ei ole killustatud mitme valdkonna vahel.

Seda arutelu saab päris pikalt jätkata ja enamik argumente viib meid ikka minu loo alguse tõdemuseni – Haapsalu linn ja Ridala vald on juba praegu väga tugevalt kokku põimunud ning selle kooselu seaduslikuks muutmisega anname meie piirkonnale hea algatuse paremaks tulevikuks.

Soovin Ridala ja Haapsalu elanikele tervet talupojamõistust. Viime meie ühinemisprotsessi viperusteta finišisse ning saame olema 2017. aasta lõpus kõik koos täisväärtuslikud Haapsalu linna kodanikud, olenemata sellest, kas elukohaks on küla, alevik või linnaosa.

Me oleme vastu võtmas otsuseid, mis kujundavad meie piirkonna elu aastaid.

Anname uuele “Haapsalu Linnale” hea stardiplatvormi!

Meie inimesed ei kaota midagi, pigem võidavad. On see siis haridus, huviharidus või sotsiaalhoolekanne.

Kõik see, mis oli Ridalas, jääb alles ka uues omavalitsuses. Meie ametnikud ja töötajad saavad spetsialiseeruda ja osutada meie inimestele paremat teenust.

Meie kõige mõistlikum ja parem partner ühinemiseks on meie naaber Haapsalu. Oleme enesele märkamata orgaaniliselt nii seotud, et ei saa sellest ise arugi. Puudutab see siis ühisveevärki, ühiskanalisatsiooni, jäätmemajandust. Lapsed käivad Haapsalus lasteaedades, koolides, huvikoolides jne.

Mis puudutab Haapsalu poolt osutatavaid teenuseid – on see siis haridus, huviharidus, sotsiaalhoolekanne või taristu kujunemine –, siis täna ei saa me nende arendamise, hinna ja kvaliteedi osas kaasa rääkida, sest neid asju otsustab Haapsalu.

Samas me kasutame nii taristut kui ka teenuseid. Tulevikus, kui ühinemine teoks saab, on meil võimalus ja õigus asjade kujunemisel kaasa rääkida. Sama käib linnainimeste kohta, kes kasutavad Ridala taristut ja teenuseid.

Lihtsalt seletades – meil on ühine toimetamise ruum. Maarahvas käib linnas ja linnarahvas maal oma toimetusi tegemas. Seitse korda on koos käinud valla juhtivkomisjon, mis koosneb nii Haapsalu kui ka Ridala inimestest. Läbirääkimised on olnud asjalikud. Erimeelsusi praktiliselt ei ole olnud.

Aruteluteema on olnud omavalitsuse nimi. Juhtivkomisjonis jäi peale seisukoht, et uue omavalitsuse nimi on Haapsalu linn ja nii on see ka lepinguprojekti sisse kirjutatud.

Tean, et on inimesi, kellele see ei meeldi. Samas on aga inimesi, kellel ei ole Haapsalu linna nime vastu midagi. Põhjendusi ja vastuväiteid võib leida nii ühe kui ka teise nime kasuks ja kahjuks.

27. augustil oli Kiidevas kärajad.

Rahvast ei olnud küll palju, aga suhtumine ühinemisse oli toetav ja mõistev.

Mingeid erilisi emotsioone ei tekitanud ka nimi. Kui, siis ehk kerge muige.

Vanasõnagi ütleb, et nimi ei riku meest.

Kokkuvõttes tuleb arvestada ka demokraatia ühe printsiibiga – vähemus allub enamusele. Ridalas on rahvast veidi üle kolme tuhande, Haapsalus üle kümne tuhande.

Haapsalu saaks üksi edasi minna, Ridala ei saa, sest pole seaduses ettenähtud rahvaarvu. Mõned loodavad, et sundliitmist ei tule, et seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Mina olen kindel, et sundliitmine tuleb. Võib-olla pikendatakse sundliitmise aega, aga see on ka kõik. Ühinemise tingimused on aga siis teised.

Tänased kokkulepped ei maksa, ühinemispreemiat ei maksta ja praegu planeeritavad investeeringud nii linnas kui ka maal lükkuvad kaugemasse tulevikku.

Praegusele Ridalale tähendab see seda, et seltsimajade remont lükkub edasi, niisamuti tänavavalgustuse ja kergteedega seonduv.

27. septembril otsustas Ridala vallavolikogu panna ühinemislepingu koos lisadega avalikule väljapanekule. Väljapaneku kestus on 3. oktoobrist 23. oktoobrini.

24. oktoobri õhtul kell 17 peavad kõik parandus- ja täiendusettepanekud olema kirjalikult laekunud vallamajja. Kaasa saavad rääkida kõik valla kodanikud. Kõigi ettepanekud on oodatud.

Lugupeetud kodanikud – kellel huvi ja tahtmist, võtke ja lugege ühinemisleping läbi. Kui arvate, et midagi on viltu, siis tehke oma ettepanekud ja saatke vallamajja.

Novembris toimub rahva arvamuse väljaselgitamine. Oma arvamust saab väljendada ka elektroonselt.

Ootan kõigi aktiivset osalemist.

Ainult nii saame oma elukeskkonda edendada ja paremaks muuta.

“

Haapsalu saaks üksi edasi minna, Ridala ei saa, sest pole seaduses ettenähtud rahvaarvu. Mõned loodavad, et sundliitmist ei tule, et seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega. Mina olen kindel, et sundliitmine tuleb. Võib-olla pikendatakse sundliitmise aega, aga see on ka kõik.

HAAPSALU ja RIDALA ÜHINEMISLEHT

OKTOOBER 2016

Illustratsioon: Ott Vallik

HAAPSALU ja RIDALA ÜHINEMISLEHT

OKTOOBER 2016

Läbirääkimiste korraldusest Oktoobris 2015 tegi Ridala vald Haapsalu linnale ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks, Haapsalu linn nõustus läbirääkimiste alustamisega.

Läbirääkimisteks moodustati delegatsioonid, mida juhivad Olev Peetris (Ridala vald) ja Urmas Sukles (Haapsalu linn).

Foto: Ivar Soopan

Haapsalu ja Ridala ühinemise vajadused ja võimalused KERSTEN KATTAI Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor Haapsalu ja Ridala ühinemisläbirääkimiste konsultant

Haapsalu ja Ridala on mõlemad pika ja väärika ajalooga omavalitsused.

Eesti omavalitsussüsteemi taastamise järel on arenenud võimekad vallad ja linnad, mistõttu ei saa nõustuda kriitikaga, et omavalitsused justkui ei saaks oma ülesannetega hakkama.

Elanike elukeskkonna muutused on silmaga nähtavad ja omavalitused korraldavad suurepäraselt põhiteenuste osutamist.

Enamikul valdadel ja kindlasti ka väikelinnadel on vajakajäämist strateegilise juhtimise võimekuses, mis võimaldaks tagada oma elanikele euroopaliku elukvaliteedi. Selle võimekuse loomine võiks olla tänase omavalitsusreformi visioon.

Objektiivsed ja paratamatud muutused on toimunud inimeste igapäevases aegruumilises liikumises.

Vahemaad, mida läbitakse kodu ning töö, kooli ja muude asjatoimetuste vahel on palju pikemad kui need olid 25 aastat tagasi.

Inimeste tegelik kommunikatsiooniruum on oluliselt muutunud, kuid haldussüsteem ja administratiivpiirid on jäänud paigale.

Nende kokkusulatamine, ehk inimeste toimepiirkondade kokkuviimine haldusmustriga peaks olema omavalitsuste ühinemise üks peamisi eesmärke.

Tõsi, mõned ütlevad, et omavalitsuse piirid ei pea käima mööda poe-

“

Inimeste tegelik kommunikatsiooniruum on oluliselt muutunud, kuid haldussüsteem ja administratiivpiirid on jäänud paigale.

teed, pendelrände mustrid on veel laiemad ning administratiivpiirid ei takista teenuste tarbimist. Sellega ei tahaks nõustuda kahel põhjusel.

Esiteks, omavalitsuste toimimine konkurentsikeskkonnas, kus käib pidev võitlus elanike kui teenuse tarbijate ja maksumaksjate vahel, ei ole mõistlik. See tähendab ressursi raiskamist, olgu siis administratiivkuludele, dubleerivatele tegevustele või ebamõistlikele otsustele. Aga mis peamine – sellest ei võida elanikud ega nende elukeskkond.

Teiseks, omavalitsuse eeskorraldusõigus ja subsidiaarsuspõhimõte taanduvad elanikule. Lihtsalt öeldes: elanik peab saama kaasa rääkida omavalitsuse tegevuse kujundamises nagu näiteks haridussüsteem, teede ja tänavate arendamine, sotsiaaltoetuse ja -teenuste poliitika, arenguprioriteedid.

Olukord, kus inimesel ei ole oma toimeruumis õigust selles kujundamises kaasa rääkida ei ole demokraatlik ega kooskõlas omavalitsusliku elukorraldusega.

Haapsalu ja Ridala on üks toimeruum. Kahe omavalitsuse vahel on ulatuslik igapäevane pendelränne, inimesed on omavahel tihedalt seotud.

Umbes pool Ridala valla elanikest elab sisuliselt linnalises keskkonnas ja peab end linlaseks. Paljud Ridala elanikud töötavad ja nende lapsed õpivad Haapsalus.

Sama tendents on ka vastupidi – Haapsalu elanikud töötavad ja nende lapsed õpivad Ridala vallas. Rahvaloenduse andmetel tehtud Statistikaameti analüüsi kohaselt on enamik Ridala valla territooriumist Haapsalu lähivöönd, mis väljendub ulatuslikus töö- ja teenusrändes kahe omavalitsuse vahel. Ei ole kahtlust, et Ridala ja Haapsalu elukorraldused on omavahel tihedalt põimunud.

Omavalitsusreformi raamistik ei anna tegelikult võimalust valida, kas ühineda, vaid annab võimaluse valida, kellega ühineda. Seda tehes tuleb arvestada inimeste tegelikku toimeruumi. Ühinemist tuleks käsitleda võimalusena. Võimalusena siduda tänaste omavalitsuste tugevused ja võtta kasutusele nende parimad praktikad.

Ridala valla tugevad külad ja kogukonnad võiksid anda tõuke linnaliste kogukondade aktiveerumisele Haapsalus.

Haapsalu tuntus Läänemere regioonis võiks anda tõuke kogu piirkonna

“

Omavalitsusreformi raamistik ei anna tegelikult võimalust valida, kas ühineda, vaid annab võimaluse valida, kellega ühineda.

arengule. Siduda linnaline ja samas maalähedane elukeskkond on tänase valglinnastuva asustussüsteemi põhimõte – elad justkui linnas, aga samas nagu maal.

Täiesti mõistetav on, et aastakümneid või koguni aastasadu püsinud halduskorralduse muudatused ei ole lihtsad, kuna need on juurdunud identiteetides.

Samas identiteedi ja administratiivpiirid ei pea kattuma.

Erinevad kogukonnad rikastavad igat omavalitsust. Linn jääb linnaks ning ilmselt kasvab paratamatult edasi, ning külad jäävad küladeks olenemata sellest, kas liigitame Põhiseadusest tulenevalt omavalitsuse linnaks või vallaks.

Eelduste loomine, et inimesed saaksid oma elukeskkonna arendamises kaasa rääkida ja panustaksid sellesse, omavalitsus tegeleks euroopaliku elukvaliteedi tagamisega, ettevõtluskeskkonna ja tööturuvõimekuse arendamisega on ühinemise võimalused. Nende üle tuleks tõsiselt arutleda.

www.ridalajahaapsalu.ee

ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE Kõigile vabatahtlikult ühinevatele omavalitsustele maksab riik ühinemistoetust. Toetuse suurus sõltub peamiselt ühinevate omavalitsuste elanike arvust.

Ridala ja Haapsalu ühinemisel riigi poolt makstava ühinemistoetuse eeldatav suurus on ligikaudu 1 633 000 eurot. Täpne toetuse suurus arvutatakse vastavalt Ridala ja Haapsalu elanike arvule 01.01.2017 seisuga.

Ühinemistoetuse kasutamises on kokku lepitud järgmiselt: • Kergliiklustee ehitamine Uuemõisast Haapsalu spordihooneni – 100 000 eurot • Investeeringud teedesse, sh kergliiklusteed Uuemõisas ja Lihula mnt ääres – 100 000 eurot • Võnnu, Asuküla, Haeska, Parila ja Kiideva seltsimajade renoveerimine – 250 000 eurot • Mäemõisa tervisepargi valgustuse rajamine – 50 000 eurot • Tänavavalgustuse rajamine ja rekonstrueerimine Ridala valla alevikes ja külades – 111 000 eurot • Haapsalu linna algkooli hoone remondi omaosalus – 200 000 eurot • Haapsalu põhikooli uue hoone ehitamise omaosalus ja muusikakooli ruumide viimine uude hoonesse – 450 000 eurot • Haapsalu sotsiaalmaja remont ja teenuste laiendamine – 72 000 eurot • Ca 300 000 eurot reserveeritakse ühinemisega kaasnevate ühekordsete kulude katteks (registrite ja IT ühildamine, ruumide kohandamine, personaliga seonduvad ümberkorralduskulud, töökorralduse ühtlustamine jms).

Margus Metssalu Ühinemisläbirääkimiste koordinaator Delegatsioonide esimesel kohtumisel tänavu märtsis otsustati moodustada läbirääkimiste komisjonid – juhtkomisjon, mis tegeleb ühinemisprotsessi üldiste küsimustega ja vastutab ühinemislepingu kavandi valmimise eest, ning valdkondlikud komisjonid, mis tegelevad detailsemate teemade arutamise ja ühinemiseks vajalike kokkulepete ettevalmistamisega omas valdkonnas.

Kokku moodustati neli valdkondlikku komisjoni, kuhu kuuluvad Ridala valla ja Haapsalu linna valdkondade juhid ja -spetsialistid: • sotsiaalkomisjon – sotsiaalvaldkonna korraldus ja juhtimine, sotsiaalteenused ja -toetused; • haridus- ja noorsootöökomisjon – hariduse, huvihariduse ja noorsootöö korraldus ja juhtimine; • majanduskomisjon – elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, soojamajandus, jäätmemajandus, varade haldamine, transport, teed, heakord, ettevõtlus, finantsid ja investeeringud • kultuuri-, spordi- ja kodanikeühenduste komisjon – kultuur, huvitegevus, sport, külaelu ja kogukonnad, seltsid.

Valdkonnakomisjonid arutasid tänavu aprillist juunini Ridala valla ja Haapsalu linna hetkeolukorda kõigis valdkondades ja tegid juhtivkomisjonile ettepanekud ühinemislepingusse lisatavate avalike teenuste arendamiseks vajalike kokkulepete osas.

Majanduskomisjon koostas ühinemisega kaasnevate finantsmõjude analüüsi, milles on antud hinnang kuludele, mis kaasnevad ühinemislepingus kokkulepitu elluviimisega.

Juunist augustini arutas juhtkomisjon ühinemislepingusse valdkonnakomisjonide poolt tehtud ettepanekuid ja 12. augustil tegi juhtkomisjon otsuse esitada ühinemislepingu kavand tutvumiseks Ridala valla ja Haapsalu linna volikogudele.

Volikogude liikmetelt saadud esmase tagasiside põhjal täiendas juhtkomisjon ühinemislepingut ja esitas täiendatud lepingu uuesti volikogudele ettepanekuga korraldada lepingu avalik väljapanek Ridala vallas ja Haapsalu linnas.

Volikogud otsustasid lepingu avalikule väljapanekule panna 3.–23. oktoobril. Avalikul väljapanekul saavad kõik soovijad esitada ettepanekuid ühinemislepingu muutmiseks või täiendamiseks.

ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISTE INFOLEHEKÜLG

AVALIKE ARUTELUDE AJAKAVA

Haapsalu

13.10.2016 kl 17 Haapsalu kultuurikeskuses 14.10.2016 kl 17 Haapsalu sotsiaalmajas (vene keeles) 17.10.2016 kl 11 Haapsalu sotsiaalmajas

Ridala 30.09.2016 kl 19 Kogre Kõrtsis Puise ninal 07.10.2016 kl 19 Haeska mõisas 14.10.2016 kl 19 Käbi külalistemajas 04.11.2016 kl 19 Altmõisa külalistemajas 11.11.2016 kl 19 Asuküla seltsimajas 18.11.2016 kl 19 Uuemõisa lossi valges saalis

ÜHINEMISLEPINGU AVALIK VÄLJAPANEK Ühinemislepingu avalik väljapanek on 3.-23. oktoober 2016: • Haapsalu linnavalitsuses (Posti 34, Haapsalu) ja veebilehel www.haapsalu.ee • Ridala vallavalitsuses (Lossi tn 4, Uuemõisa alevik, Ridala vald) ning veebilehel www.ridala.ee Ettepanekuid ja vastuväited avalikustatud ühinemislepingule ning selle lisadele saab teha kuni 24. oktoobrini 2016 kell 17.

Ettepanekuid saab esitada kirjalikult: Juhtkomisjon töötab avaliku väljapaneku käigus tehtud ettepanekud läbi ja esitab oktoobri lõpuks volikogudele ettepanekud nendega arvestamiseks või mittearvestamiseks.

Novembris 2016 toimub rahvaküsitlus elanike arvamuse väljaselgitamiseks seoses ühinemise ja ühinemislepinguga.

Elektrooniline hääletus on kavas ajavahemikul 14.-17 november 2016 ja sedelitega hääletus ajavahemikul 18.-20. november 2016.

Novembris-detsembris 2016 otsustavad Ridala valla ja Haapsalu linna volikogud ühinemislepingu täiendamise vastavalt juhtkomisjoni ettepanekutele ja teevad otsuse ühinemislepingu kinni-

tamise ja haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta.

Seadusest tulenevalt on viimane aeg nende otsuste vastuvõtmiseks 31. detsember 2016. Ühinemislepingu heakskiitmisel volikogude poolt jõustub ühinemine 2017. aasta oktoobris uue volikogu valmistulemuste väljakuulutamise päeval.

Kõik ühinemiläbirääkimistega seotud dokumendid (koosolekute protokollid, otsused, ühinemislepingu kavand koos lisadega), teave läbirääkimise protsessi ja komisjonide töö kohta on kättesaadavad läbirääkimiste infolehel www.ridalajahaapsalu.ee.

• Haapsalu linnavolikogule e-postiaadressil volikogu@haapsalulv.ee või posti teel aadressile Posti 34, 90504 Haapsalu; • Ridala vallavolikogule e-postiaadressil info@ridala.ee või posti teel aadressile Lossi 4, Uuemõisa alevik, Ridala vald, 90401 Läänemaa.

ÜHINEMISLEPINGU RAHVAHÄÄLETUS Elektrooniline hääletus: 14.-17. november 2016 Hääletus jaoskondades: 18.-20. november 2016 • Haapsalu kultuurikeskuses • Uuemõisa mõisahoones

HAAPSALU ja RIDALA ÜHINEMISLEHT

OKTOOBER 2016

HAAPSALU ja RIDALA ÜHINEMISLEHT

OKTOOBER 2016

Avanevad uued võimalused Foto: Arvo Tarmula

NEEME SUUR Lääne maavanem

Et Ridala ja Haapsalu on kokku kasvanud, see on suuremale osale inimestest juba ammu selgeks saanud. Ja nii nagu Haapsalu linn ei saa läbi oma tagamaata, ei saa Ridala vald läbi oma keskuseta.

Rõngasvalla liitumine oma keskuslinnaga on üks loomulikemaid ühinemisi selles muidu nii tihti piinarikkas haldusreformi protsessis.

Lõppkokkuvõttes tuleb meil kõigil silmas pidada ja ära kasutada võimalust ühiseks edenemiseks, mitte aga

takerduda erimeelsuste mülkasse.

Linnarahvale avanevad uued avarused teiselpool praegust linnapiiri ja maarahvale avaneb ligipääs selle keskuse elu korraldamisele, mille teenuseid iga päev kasutatakse. Lõpuks saab kõigil parem. Paari asja aga peaks silmas pidama.

Suurem omavalitsus nõuab enamat kodanikuaktiivsust. Suuremas omavalitsuses on võimalusi rohkem, aga ka murekohti rohkem ja asjakohast tähelepanu tuleb nii teinegi kord nõutada.

Mitte sellepärast, et suurem omavalitsus hooliks vähem, vaid lihtsalt sellepärast, et teha on palju. Nõuda tuleb ka korralikke eelistuste seadmise süsteeme ehk siis plaane ja kavasid ja nendest kinnipidamist.

Olemas on küll liitumisleping, kuid see puudutab vaid suuremaid investeeringuid.

Igapäevasematele asjadele ja lahendust vajavatele küsimustele tuleb aga vajaduse korral vallavalitsuse ja volikogu tähelepanu juhtida. Sellist olukorda, kus vallavalitsus sisuliselt külaseltsi rolli täidab, võib kohata vaid väikestes omavalitsustes.

Ridala vallas on palju aktiivseid külaseltse ja kodanikeühendusi ja ma olen kindel, et nende häält on edas-

pidigi hästi kuulda ja ka kaugemate külade huvid saavad uues volikogus esindatud.

Tegelikult peavad uue omavalitsuse kõik asulad ja asumid kokku saama ja oma mõtteid seadma. Sealhulgas Haapsalu linna sisesed asumid, nii Uuemõisa kui ka Kiltsi. Ei piisa sellest, kui vaid keegi kohalik volikogusse valituks osutub. Omavalitsuse tegemistega peab kursis olema, ka liitumislepingu täitmisel silma peal hoidma ja vajadusel varakult ettepanekuid tegema.

Suurem omavalitsus ja linna ning tema tagamaa ühendamine loob palju uusi häid võimalusi. Sotsiaalobjektide korrastamise ja arendamise kõrval tuleks mõelda ka võimalustele ettevõtluse edendamiseks ja eraettevõtete poolt töökohtade loomise soodustamiseks.

Lõpuks ei ole ka Haapsalu ja Ridala puutumata väljarände negatiivsest mõjust. Parimaks põhjuseks kohale jääda ja kohale tulla on aga head, aasta ringi ja normaalset palka pakkuvad töökohad.

Liitumisleping sisaldab praegu küll suures hulgas kultuuri-, spordi- ja sotsiaalrajatisi, mida kavatsetakse korrastada, aga ka teid ja kergliiklusteid.

Ettevõtlusega otseselt seotud objek-

tidest mainitakse vaid Kiltsi tööstusala Ridala valla poolt. Loodan küll, et Kiltsi tööstusala arendamine siis ka üheskoos jõuliselt töösse võetakse.

Seda eriti veel nüüd, kui pikka aega takistuseks olnud maaomandi küsimuses on lahendus saabumas ja Euroopa Liidu vahendite taotlemiseks ka võimalused olemas.

Kuidas aga lisaks Kiltsi tööstusala arendamisele töökohtade loomiseks paremaid tingimusi pakkuda, sellist arutelu ootan valla ja linnarahva ühistel kokkusaamistel küll pikisilmi.

Haldusreform avab nii Haapsalu linna kui ka Ridala valla inimeste jaoks uued võimalused. Soovin linna- ja vallarahvale jõudu ning pealehakkamist nende võimaluste rakendamiseks ühiste unistuste vankri ette, ühesuunalist vedu ja sujuvat liikumist.

“

Suurem omavalitsus nõuab enamat kodanikuaktiivsust. Suuremas omavalitsuses on võimalusi rohkem, aga ka murekohti rohkem ja asjakohast tähelepanu tuleb nii teinegi kord nõutada.

Illustratsioon: Ott Vallik

Miks ühinemislepingu prioriteediks on koostöö kogukondadega?

MAIRE VILBAS Ridala valla kultuuri- ja haridusnõunik

Eestis käivitunud haldusreformi käigus muutuvad vallad ja linnad tasapisi suuremaks ning keskustest kaugemate paikkondade elukvaliteet hakkab järjest enam sõltuma kohapealsete kogukondade aktiivsusest.

Juba praegu võib Eestimaal leida häid näiteid sellest, kuidas külakogukondade roll on suurenenud nii kogukonnateenuste kui ka avalike teenuste pakkujatena. Tegelikult võtavad kogukonnad suuremat rolli kogu maailmas. Targad omavalitsusjuhid soovivad kogukondade aktiivsust toetada, et tagada haldusalal tasakaalustatud areng ning elanikkonna heaolu.

Külaelanikud aga on hakanud mõistma, et koduküla arengule ning elukeskkonna turvalisusele aitab kaasa kogukondlik läbikäimine.

Ka Ridala valla ärksamates külades on tuldud ja lähiajal tullakse kokku, et kohapealseid vajadusi defineerida ning otsida võimalusi elu elavdamiseks oma kodukülas ja koduvallas.

Maapiirkondade elu elavdamise võtmeteguriks peetaksegi kogukonnateenuste pakkumist, kuigi kogukonnateenust mõistetakse väga erinevalt.

Külaliikumine Kodukant on kogukonnateenust määratlenud näiteks kui mittemateriaalset väärtust, mis on suunatud külakogukondade, kus tururegulatsioon mingites valdkondades ei toimi, arengule ja seal töö-

“

Ka Ridala valla ärksamates külades on tuldud ja lähiajal tullakse kokku, et kohapealseid vajadusi defineerida ning otsida võimalusi elu elavdamiseks oma kodukülas ja koduvallas.

kohtade loomisele.

Keskustest kaugemal asuvates maapiirkondades on vajalike teenuste pakkujaks tavaliselt külaseltsid, kes kasutavad kohapealseid ressursse ning seltsile omast paindlikkust, suutes mitmeid teenuseid pakkuda ettevõtjast odavamalt ja sihtgruppi arvestavamalt.

Euroopa Liidu toetusprogrammidest on ka mitmed Ridala valla külad saanud toetust seltsimaja renoveerimiseks. Seltsimajade majandamiseks on võimalik lisaks algsele tegevusele välja arendada ka teenuseid mida kogukonnad vajavad.

Eestimaa eri paikades asuvates külamajades on käivitatud infokeskusi, renditakse ruume, korraldatakse koolitusi. Kuulda on soovidest tuua külamajja ka perearstiteenus, avada külapood, pidada kohvikut.

Külamaja sobib ideaalselt ka piirkonda külastavate turistide teenindamiseks. Tähtis on, et iga selts leiaks

külamajale oma paikkonna vajadustest lähtuvalt rakendust.

Külaseltsid on läbi aegade korraldanud külarahva kokkusaamisi ja muid üritusi. Näiteks jaanitulesid, külapäevi, jõuluüritusi jne. Nende korraldamisega on omandatud pikaajalised kogemused.

Praeguseks on külaseltsid valmis pakkuma ürituste korraldamise teenust. Näiteks lastelaagrite korraldamist, külateatrit, tantsuõhtuid, stiilipidusid jne. Mõned aastad tagasi Maalehes avaldatud kogukonnateenuste analüüsis toodi kogukonnateenuse näiteks teatriteenus. Teenuse all peeti silmas nii kohalike taidlusgruppide loomingut kui ka külalisetenduste toomist kogukonda.

Uus ja rohkelt võimalusi pakkuv valdkond kogukonna ja omavalitsuse koostööks on näiteks külaseltsi sotsiaalteenused kogukonnale.

Eestis tervikuna on maapiirkondades probleemiks sotsiaalteenustena ettenähtud koduteenuste peaaegu täielik puudumine. Maal elavate eakate inimeste lapsed on tihtipeale kolinud linnadesse ja traditsiooniline laste ja sugulaste tugi on kadumas. Hooned on halvas korras ja ühistransport puudulik.

Hooldekodusse kolimine on eakale ja tihti ka tema perele liiga kulukas, teisalt ei soovi eakad ise oma kodust

lahkuda. Nendes külades, kus arendatakse elamumajandust, on aga tekkinud lastepäevahoiu vajadus. Sotsiaalteenuste alla võib liigitada ka näiteks seltsi taaskasutuskeskuse.

Eelpool toodud teenustejaotus ei ole kaugeltki lõplik. Keskusest kaugemates külades on vajalikud ka olmeteenused, näiteks juuksur, kingsepp, kuid miks mitte ka puude lõhkumine või haljastus.

Teenuste plaanimisel nimetan ideede tekkimiseks veel Eestimaa külades toimivate kogukonnateenuste näidetena majutus-, päästetöö-, seadmete rendi-, bussisõidu-, kogukonnapoe-, sepa-, puutöökoja-, avaliku köögi ja avaliku sauna teenuseid.

Teenuse idee otsimisel tuleb aga ennekõike vaadata paikkonna vajadusi ja olemasolevaid ressursse. Samuti leida teenuste pakkumisel uuenduslikke lähenemisi.

Miks siis Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemislepingus on koostöö kogukondadega prioriteediks?

Sellepärast, et ka uues loodavas omavalitsuses jätkatakse külakogukondadega koostööd ning arendatakse nende osalust avalike teenuste osutamisel.

Allikad: Kodukant Läänemaa ja Maablogi

Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemisleping Võttes aluseks haldusreformi seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Ridala Vallavolikogu ettepaneku Haapsalu Linnavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised (13.10.2015. a otsus nr 115) ja Haapsalu Linnavolikogu (27.11.2015. a otsus nr 132) otsus ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, Ridala vald ja Haapsalu linn (edaspidi nimetatud Lepinguosalised) kinnitavad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping), mille eesmärgiks on moodustada ühinemise kaudu uus omavalitsusüksus (edaspidi Linn).

1. ÜLDSÄTTED 1.1. Leping sätestab Lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, ühinemisega

kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted teenusvaldkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.

1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub omavalitsusüksuse volikogu Lepingu kehtivuse ajal käesolevas Lepingus sätestatust.

2. ÜHINEMISE EESMÄRGID 2.1. Ühinemise eesmärk on tänaste omavalitsuste jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamine.

Sellega ühendatakse tänaste omavalitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda oluline tõuge omavalitsuse tasakaalustatud arengusse. Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti, arendada igapäevaelu ja infrastruktuuri.

2.2. Lepinguosalised seavad eesmärgiks: 2.2.1. Tagada Linna hea maine ja tun-

tus nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Linn on võimekas ja usaldusväärne koostööpartner siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil.

2.2.2. Viia haldusterritoriaalne korraldus vastavusse tegeliku toimepiirkonnaga arvestades loomulikku keskus-tagamaa süsteemi ja inimeste igapäevast pendelrännet. Selle läbi tagada omavalitsuse territoriaalne terviklikkus ja tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng.

2.2.3. Tagada elanikele hea ja turvaline elu jätkusuutlikus omavalitsuses.

2.2.4. Tagada Linna osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.

2.2.5. Võimaldada juurdepääs teenustele, mis nõuavad ametnike suurt professionaalsust.

2.2.6. Suurendada elanike ja kodanikuühenduste (sh küla- ja asumiseltside) kaasatust Linna juhtimisse ja oma elukeskkonna arendamisse.

2.2.7. Suurendada kodanikulähedaste igapäevateenuste osutamisse kogukondade kaasatust.

2.2.8. Ühtlustada Linna huvikoolide ja huvitegevuse personali, lasteaedade ja üldhariduskoolide õpetajate, sotsiaalvaldkonna personali, raamatukogude

ja kultuurimaja personali palgad ning sünni- ja matusetoetused, esimesse klassi astuja toetus, juubelitoetus, hooldaja toetus, sotsiaalvaldkonna ühingute toetused ja omavalitsuse sisese transpordi dotatsioonid soodsamas suunas vastavalt eelarvelistele võimalustele. Palkade ja toetuste ühtlustamise perioodi otsustab valitav Linna volikogu.

3. ÜHINEMISE AEG 3.1. Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

4. OMAVALITSUSÜKSUSE LIIK, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA 4.1. Lepinguosaliste ühinemise ning nende alusel uue omavalitsuse moodustamisega lõpetavad ühinevad omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuse.

4.2. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse liik on linn, mille nimi on Haapsalu linn.

4.3. Linn on ühinenud omavalitsuste õigusjärglane.

4.4. Linna territoorium moodustub Ridala valla ja Haapsalu linna territooriumi summana ja Linna piir kulgeb mööda ühinenud Ridala valla ja Haapsalu linna välispiiri.

4.5. Linnavolikogu ja -valitsuse juriidiliseks asukohaks on Posti 34, Haapsalu.

4.6. Linna sümboolikana kasutatakse Haapsalu linna ühinemiseelset sümboolikat.

5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS 5.1. Linna õigusaktide kehtestamiseni kehtivad Lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.

5.2. Linna põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb Linn põhimääruse alusel, mille kinnitavad ühinevate omavalitsuste volikogud ühiselt enne ühinemist.

Järgneb, pööra lehte!

HAAPSALU ja RIDALA ÜHINEMISLEHT

OKTOOBER 2016

Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemisleping

HAAPSALU ja RIDALA ÜHINEMISLEHT

OKTOOBER 2016

Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemisleping

Fotod: Ivar Soopan

Lepinguosaliste volikogude kinnitatud Linna põhimäärus jõustub 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates.

5.3. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad varad ja hallatavad asutused lähevad Linnale üle käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ajal.

5.4. Linna haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses, kus need ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.

5.5. Oluliste arengudokumentide – Linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Lepinguosaliste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud selles ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga. Oluliste arengudokumentide ettevalmistamisega alustatakse ettevalmistusperioodil, esmajärjekorras koostatakse ühise arengukava ja eelarvestrateegia projektid.

5.6. Lepingu kinnitamise päevast ühinevate omavalitsuste volikogudes kuni Linna volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi võtta 01.10.2016 a seisuga kinnitatud eelarvestrateegias planeeritud investeeringuteks ja mahus.

Eelarvestrateegia väliste investeeringute tegemiseks netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi võib võtta volikogude vastastikuse konsensuse korras vastavalt haldusreformi seaduse §-le 25.

5.7. Lepinguosaliste omanduses olevate ja nende asutatud juriidilised isikud või nende osad lähevad üle ühinenud omavalitsusele, sh asutajaliikme õigused ja kohustused.

5.8. Oluliste arengudokumentide, asjaajamisdokumentide ning töökordade ühtlustamiseks ettevalmistusperioodil moodustavad osapooled vastavad komisjonid.

6. LINNA JUHTIMISSTRUKTUUR 6.1. Ühinenud omavalitsuse juhtimisstruktuuri aluseks võetakse Haapsalu linna ühinemiseelne juhtimisstruktuur.

6.2. Linnavolikogu koosseisus on 25 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas, mis moodustatakse Lepinguosaliste territooriumi põhiselt. Linnavolikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtteid.

6.3. 2017. aasta valimistel avatakse valimisjaoskonnad vähemalt 2013. volikogude aastal toimunud KOV valimistel töötanud valimisjaoskondade asukohtades.

6.4. Linnavalitsuse kui ametiasutuse töötajate ametikohtade struktuuri projekt töötatakse välja ülemineku-

perioodi jooksul hiljemalt 15. aprilliks 2017 (6 kuud enne Linna moodustamist), selle kehtestab 2017. aastal valitav Linna volikogu.

6.5. Seatakse eesmärgiks, et Linnavalitsus kui ametiasutus kujundatakse lähtudes põhimõttest, et poliitilised ja haldusfunktsioonid oleksid selgelt eristatud.

7. AVALIKE TEENUSTE JÄTKUSUUTLIKKUS JA ARENDAMINE 7.1. Haridus 7.1.1. Lepinguosaliste eesmärk on tagada kõigile lastele lasteaiakoht ja anda kvaliteetset elukohalähedast lasteaiateenust, alus-ja põhiharidust ning täiskasvanute haridust.

7.1.2. Hariduslike erivajadustega lastele võimaldatakse võimetekohased ja paindlikud õpitingimused kõigis kooliastmetes.

7.1.3. Haridusasutustes pakutavate hariduslike erivajadustega seotud teenuste ja tugiteenuste võimekuse suurendamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks moodustatakse eri lasteaedades ja koolides tegutsevatest spetsialistidest eraldi struktuuriüksus.

7.1.4. Alusharidus 7.1.4.1. Munitsipaallasteaiad jätkavad tegevust eesmärgiga tagada kõigile omavalitsuses registreeritud lastele vajadusel lasteaiakoht ja osutada kvaliteetset alusharidust, võttes arvesse laste erivajadusi.

7.1.4.2. Lepatriinu Mängumaa MTÜlt ostetakse koostöölepingu alusel laste päevahoiuteenust Uuemõisa alevikus tegutsevas lasteasutuses vähemalt aastani 2021, kuni kehtib teenuse osutamiseks renditud ruumide leping.

Koostööleping lõpetatakse varem juhul, kui lastevanemate huvi teenuse järele väheneb.

7.1.4.3. Lasteaedade kohatasud ühtlustatakse.

7.1.4.4. Analüüsitakse munitsipaallasteaedade poolt pakutavaid tugiteenuseid, et vajadusel viia sisse muutused senises töökorralduses, tagades koordineeritult erispetsialistide poolt tugiteenuste osutamise lasteaedades.

7.1.4.5. Analüüsitakse munitsipaallasteaedade koosseise ning ühtlustatakse pedagoogilise personali töökorraldus.

7.1.4.6. Lasteaiaõpetajate palgamäärad ühtlustatakse vastavalt eelarvelistele võimalustele õpetajale soodsamas suunas.

7.1.5. Põhiharidus 7.1.5.1. Uuemõisa Lasteaed-Algkool jätkab lasteaia ning I ja II kooliastme koolina. Uuemõisa Lasteaed-Algkool renoveeritakse.

7.1.5.2. Ridala Põhikooli jätkab I, II ja III kooliastme koolina, jätkatakse kogukonna- ja kaasava kooli põhimõtete arendamist ning hariduslike erivajadustega laste õpetamist kõigis kooliastmetes. Ridala Põhikooli võimla Panga küla spordihoones re-

konstrueeritakse (2016-2017).

7.1.5.3. Haapsalu Linna Algkool jätkab I ja II kooliastme koolina, jätkatakse kaasava kooli põhimõtete arendamist ja hariduslike erivajadustega laste õpetamist kõigis kooliastmetes.

7.1.5.4. Haapsalu Põhikool jätkab I, II ja III kooliastme koolina. Haapsalu Põhikool rekonstrueeritakse.

7.1.5.5. Haapsalu Nikolai Kooli tegevus viiakse üle Haapsalu Põhikooli struktuuri vene õppekeelega osakonnaks.

7.2. Huviharidus ja noorsootöö 7.2.1. Lepinguosaliste eesmärk on mitmekesiste huvitegevuse võimaluste kättesaadavus.

7.2.2. Huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkumisel ja arendamisel säilitatakse juba toimivad huvikoolid ja huviringid. Linn võimaldab kõigil lastel ja täiskasvanutel osaleda kõigis huvikoolides ja huviringides võrdsetel alustel.

7.2.3. Linn peab oluliseks paikkondade mittetulundusühingute ja külaseltside kaasatust huvitegevuste ja huviringide töö korraldamisel.

7.3. Sotsiaalteenused ja -toetused 7.3.1. Lepinguosaliste eesmärk sotsiaaltöös on eneseteadlik, vastutustundlik ja iseseisvalt toimetulev kodanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond.

7.3.2. Sotsiaalteenused ja toetused kehtestatakse kogu Linnas ühesugus-tel alustel ja määrades. Lepingu-

osaliste sotsiaaltoetuste ühtlustamisel ning toetusemäärade kehtestamisel võetakse aluseks Lepinguosaliste kehtestatud kõrgem toetusmäär. Toimetulekuvõime tõstmiseks eelistatakse vajaduspõhiseid toetusi ja teenuseid.

7.3.3. Abi andmisel võetakse arvesse inimese toimetulekut mõjutavate asjaoludena nii isiku personaalne tegevusvõime kui ka füüsiline ja sotsiaalne elukeskkond.

7.3.4. Kõigis Linna paikkondades ühtlustatakse sotsiaalteenuste sh sotsiaaltranspordi kättesaadavus.

7.3.5. Töötatakse välja ja rakendatakse omaste hooldamise kord, mis lähtub hooldust vajava isiku vajadusest ja abi osutamise võimalikust parimast kättesaadavusest.

7.3.6. Tagatakse eluasemeteenuste kättesaadavus. Sotsiaaleluruumide kasutamise teenuse kord ühtlustatakse. Olemasolev sotsiaaleluruumide võrgustik säilitatakse arvestades Linna vajadusi.

7.3.7. Sotsiaalhoolekande teenuseid osutavate asutuste, ettevõtete ja ühingute (Haapsalu Sotsiaalmaja, Haapsalu Hoolekandekeskus jt) võimekust analüüsitakse ja kohandatakse vastavalt loodava Linna vajadustele.

7.3.8. Kodanikeühendustele ja kogukondadele delegeeritakse järk-järgult nende sotsiaalteenuste osutamine, kus ühendustel on valmisolek ja professionaalsus teenust osutada ja selle lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvaliteediga teenust.

7.4. Külaliikumine ja koostöö kodanikeühendustega 7.4.1. Kodanikeühiskonna arendamisel analüüsitakse seniseid kogemusi ja teisi toimivaid praktikaid mitmetasandilise kodanikuühenduste (sh küla- ja asumiseltside) süsteemi arendamisel, kes kasutavad omavalitsuse finantsvahendeid, hoiavad töös ja arendavad avalikku taristut (nt külamaja), organiseerivad üritusi ning täidavad omavalitsuseteenuste osutamise rolli. Piisava võimekuse ja demokraatlikult valitud juhtorganitega kodanikuühendustele delegeeritakse järk-järgult kogukonna jaoks vajalike teenuste osutamine.

7.4.2. Jätkatakse ja arendatakse küla- ja asumivanemate kui vabatahtlike valimist ja nende tegevuse toetamist ning tugevdatakse nende suuremat osalust Linnaelus ja otsustuste tegemisel.

7.4.3. Tagatakse küla- ja asumivanemate suurem osalus Linnaelu juhtimises ja suhtlemisel linnavõimu esindajatega. Moodustatakse küla- ja asumivanemaid ühendav esinduskogu/kogud, mis on nõuandev kogu Linnavalitsusele.

7.4.4. Linn peab oluliseks avalike teenuste osutamise eesmärgil demokraatlikult valitud juhtorganitega kodanikeühenduste toetamist Linna eelarvest ja töötab välja vastavad põhimõtted.

7.5. Vaba aeg, kultuur, sport 7.5.1. Lepinguosaliste eesmärk on

Linna kultuurielu toetamine ja juurdunud traditsioonide säilitamine, tugeva kogukonnatunde loomine ning hoidmine.

7.5.2. Jätkatakse traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste läbiviimist ja toetamist.

7.5.3. Kultuuri- ja sporditegevuse teenuse pakkumisel ja arendamisel säilitatakse olemasolevad kultuuri- ja sporditegevuste keskused ja hooned ning korrastatakse ja rajatakse uusi vastavalt väljatöötatavale Linna arengukavale.

7.5.4. Ühinemine võimaldab paremini koordineerida ja mitmekesistada kultuuri- ja sporditegevusi, toetada prioriteetseid sündmusi Linna erinevates paikkondades. Läänemaa Spordikooli treenerid kaasatakse treeningute läbiviimisse kogu Linna territooriumil.

7.5.5. Linn peab oluliseks paikkondlike mittetulundusühingute ja külaseltside kaasamist kultuuriteenuste pakkumisel.

7.5.6. Soodustatakse spordiharrastustega seotud tegevusi. Linn toetab laste ja noorte sporditegevusi võrdsetel alustel kõigile soovijatele.

7.5.7. Olemasolevad raamatukogud jätkavad tegevust oma senistes asukohtades. Külaraamatukogudest moodustatakse Läänemaa Keskraamatukogu Uuemõisa, Asuküla ja Ridala haruraamatukogud.

7.6. Elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, jäätmemajandus 7.6.1. Linna hoonete, rajatiste ja kalmistute haldamist ja majandamist korraldab Haapsalu Linnahoolduse OÜ. Ridala valla kalmistuvahid viiakse üle Haapsalu Linnahoolduse OÜ struktuuri.

7.6.2. Olemasolevad munitsipaal- ja sotsiaalkorterid jäävad kasutusse sotsiaalelamispindadena vastavalt Linna vajadusele ning vajaliku kasutuseta korterid võõrandatakse.

7.6.3. Linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist ja arendamist jätkatakse ühinemiseelsete põhimõtete kohaselt. Arendatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitaristut asustusüksustes, mis jäävad reoveekogumisalasse, et tagada kvaliteetne ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus ning muuta paikkond atraktiivsemaks elukeskkonnaks.

7.6.4. Korraldatud jäätmeveo osas jätkatakse ühinemiseelsete põhimõtete kohaselt. Korraldatakse ohtlike jäätmete kogumist ning arendatakse jäätmejaamade tööd. Linn katab elanike ohtlike jäätmete käitlemise kulud jäätmejaamades.

7.6.5. Jätkatakse hajaasustuse programmi elluviimist.

7.7. Ühis- ja koolitransport 7.7.1. Koostöös Lääne Maavalitsusega luuakse hiljemalt 2018. aastaks ühistranspordikorraldus, mis seob süsteemselt Linna keskuse ja paikkonnad ning tagab elanikele seeläbi või-

maluse kasutada teenuseid keskuses.

7.7.2. Eakate ja õpilaste sõidusoodustused Linnas ühtlustatakse.

7.7.3. Tagatakse õpilasesõbralik koolitranspordisüsteem.

7.8. Kohalikud teed, tänavad ja heakord 7.8.1. Teede suvise ja talvise hoolduse ning teede, platside ja haljasalade heakorratööde teostamisel säilitatakse ühinemiseelsed põhimõtted ja kvaliteedinõuded, arvestatakse paikkondlike eripäradega. Maapiirkondade teede suvise ja talvise hoolduse teenus ja kvaliteet tagatakse vähemalt ühinemiseelsel tasemel.

7.8.2. Linna eesmärgiks on energiasäästliku tänavavalgustuse taristu arendamine riiklike toetusmeetmete abil.

7.8.3. Linna eesmärgiks on kõigi koolibussiliinide teede katmine mustkattega.

7.8.4. Taotletakse arengukavade ja üldplaneeringutega ette nähtud prioriteetse infrastruktuuri kaasajastamist, sh riigiteede rekonstrueerimist ning elektrivarustuse ja side kvaliteedi parandamisele suunatud objektide ehitust.

7.8.5. Linna eesmärgiks on kergliiklusteede rajamine kogu Linna territooriumil vastavalt väljatöötatavale Linna arengukavale.

Järgneb, pööra lehte!

HAAPSALU ja RIDALA ÜHINEMISLEHT

OKTOOBER 2016

Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemisleping Foto: Pixabay.com

Asulad Ridala valla paikkondades* PAIKKOND

RAHVAARV**

ASULATE ARV

ASULAD PAIKKONDADES

Asuküla

325

12

Kiviküla, Koheri, Kolu, Metsaküla, Mäeküla, Mägari, Pusku, Sepaküla, Suure-Ahli, Tanska, Varni, Väike-Ahli külad

Haeska

88

1

Haeska küla

Paralepa

496

6

Paralepa alevik, Hobulaiu, Kiltsi, Nõmme, Rohuküla, Valgevälja külad

Parila

415

11

Jõõdre, Kolila, Lannuste, Liivaküla, Litu, Lõbe, Parila, Saanika, Uneste, Vilkla, Vätse külad

Sinalepa

543

14

Allika, Ammuta, Emmuvere, Kaevere, Kiideva, Koidu, Käpla, Panga, Puiatu, Puise, Põgari-Sassi, Saardu, Sinalepa, Tuuru külad

Uuemõisa

1285

4

Uuemõisa alevik, Herjava, Kadaka, Uuemõisa külad

Võnnu

175

10

Aamse, Erja, Espre, Kabrametsa, Laheva, Rohense, Rummu, Tammiku, Võnnu, Üsse külad

26*** KOKKU

3353

58

* Ridala valla arengukavast ** rahvastikuregistri andmed 01.01.2015 *** aadress valla täpsusega

7.9. Organisatsioonidesse kuulumine ja välissuhted 7.9.1. Linna kuulumise koostööorganisatsioonidesse (nt LEADER tegevusgrupp, EMOVL/ELL, LOVL jne) otsustab Linna volikogu peale 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi.

7.9.2. Linna välissuhete aluseks olevad partnerluskokkulepped kiidab heaks Linna volikogu, arvestades maksimaalses ulatuses väljakujunenud ja toimivaid koostöösuhteid välispartneritega.

8. LINNA TEENISTUJAD JA TÖÖTAJAD 8.1. Linna ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajatega seotud küsimuste lahendamisel lähtutakse üldjuhul haldusreformi seaduse § 18 sätestatust.

8.2. Teenistus- ja töölepingu tingimused, mis üleminevatel teenistujatel ja töötajatel on kehtinud eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Linnale kui uuele tööandjale.

8.3. Kõigile ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustega teenistus- või töösuhtes olevatele ametnikele ja töötajatele pakutakse Linnas tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ameti- või töökohta.

8.4. Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutakse samaväärset ameti- või töökohta, ei soovi Linnas oma teenistus- või töösuhet jätkata, vabastatakse tema soovil teenistusest koondamise tõttu. Koondamishüvitiste maksmisel lähtutakse seaduses sätestatust. Samaväärsust hinnatakse poolte kokkuleppel lähtudes tööülesannetest ja töötasust.

8.5. Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne ja ta ei soovi Linnas oma teenistus- või töösuhet jätkata, koondatakse teenistuja, nähes ette lisaks seaduses sätestatule täiendava koondamishüvitise kolme kuu põhipalga

või töötasu ulatuses.

8.6. Lepinguosaliste omavalitsuse üksuste juhtidele kohalduvad sotsiaalsed garantiid vastavalt haldusreformi seadusele.

8.7. Ametnik või töötaja viiakse üle uuele ameti- või töökohale Linna ametiasutuse struktuuris, kui tema teenistus- või tööülesanded oluliselt ei muutu.

8.8. Juhtide ameti- või töökohtade täitmisel ja uute ameti- või töökohtade loomisel ja nende täitmisel leitakse personal eelkõige sisekonkursi teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning nende säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.

8.9. Sisekonkursi läbiviimisele eelnevalt viiakse teenistujatega läbi arenguvestlus, milles selgitatakse välja teenistuja ümber- või lisaspetsialiseerumise valmisolek ja karjäärihuvid. Koostatakse kõigile arusaadavad ja ühtsed sisekonkursi läbiviimise põhimõtted.

10. ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE

9. INVESTEERINGUD

11.1. Leping loetakse Lepinguosaliste vahel sõlmituks, kui Lepinguosaliste volikogud on selle oma otsusega kinnitanud. Lepinguosaliste volikogude otsused on käesoleva Lepingu lahutamatuks osaks.

11.2. Leping jõustub Linna volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

11.3. Leping kehtib Linna volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.

11.4. Lepingut saab muuta Linna volikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega.

11.5. Peale kohaliku omavalitsuste üksuste ühinemist toimuvad edasised territooriumiosade halduskorralduslikud muudatused (sh võimalikud edasised jagunemised ja ühinemised) vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

9.1. Investeeringuid tehes järgitakse omavalitsuse tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse Lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate hulka ja kasutamist omavalitsuse elanike poolt.

9.2. Lepingosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 3. Linna volikogul on õigus prioriteetsete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need tulenevad reaalselt väljakujuneva eelarve summast või kui on ilmne, et investeerimine on majanduslikult ebaotstarbekas või väheefektiivne või isegi kahjulik kogu Linna arengu seisukohalt.

9.3. Kaasfinantseeringuga seotud investeeringud teostatakse vaid toetusraha eraldamisel.

10.1. Keskvalitsuse poolt eraldatavat ühinemistoetust (eeldatav toetuse summa 1 633 400 eurot) kasutatakse lisaks lepingu punktis 9 (Investeeringud) toodule ka järgmisteks seaduses ettenähtud tegevusteks: 10.1.1. Registrite ühildamine ja sellega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste ning tarkvara soetamisega seotud investeeringud; 10.1.2. Linna juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh lahkumishüvitised; 10.1.3. Linna õigusaktide ühtlustamine ning arengu- ja strateegiadokumentide koostamine; 10.1.4. Ametnike ja töötajate ümberja täiendõpe; 10.1.5. Organisatsioonide töökorralduste mõistlik ühtlustamine.

11. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1.Käesoleva Lepingu täitmisega

seonduvad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras.

13. MUUD TINGIMUSED 13.1.Leping kehtestab Lepinguosaliste kohustused, mis kuuluvad tingimusteta täitmisele. Kui Lepinguosaliste õigusaktid on käesolevas Lepingus sätestatuga vastuolus, loetakse käesolev Leping ülimuslikuks ja Lepinguosalised järgivad oma tegevuses käesolevas Lepingus kirjapandut.

13.2.Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad.

13.3.Lepingut järgitakse Linna arengudokumentide ja eelarvestrateegia koostamisel.

13.4. Lepingu lisas 4 on esitatud Linna ühinemise üleminekuperioodis (st ühinemisotsuse ja faktilise ühinemise vaheline aeg) vajalikud tegevused koos tähtaegade ja vastutajatega, sh arvestatakse lepinguga sätestatud kokkuleppeid Linna arengukava projekti koostamisel.

13.5. Leping on koostatud kahes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest mõlemad Lepinguosalised saavad ühe originaali.

14. MÕISTED KÄESOLEVA LEPINGU KONTEKSTIS Piirkond – Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisjärgse omavalitsusüksuse haldusala.

Piirkondlik esindatus – endiste omavalitsuste territooriumil elavate inimeste esindatus ühinenud omavalitsuse volikogus.

Paikkond on asustussüsteemi esmane funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus või nende grupp. Teisisõnu on paikkond täpselt piiritlemata maa-ala, mis võib koosneda ühest või mitmest asulast. Vt Tabel 1 – asulad Ridala valla paikkondades.

Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territori-

aalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus. Käesolevas lepingus on asustusüksused endise Ridala valla haldusterritooriumile jäävad 56 küla ja 2 alevikku ning endine Haapsalu linn.

Kogukond on mingis paikkonnas elav teatud sotsiaalse suhte võrgustikuga seotud inimeste rühm. Teisisõnu on kogukond ka asustusüksuste ja/ või asumite järgi määratletaval maa-alal elavad ning ühist identiteediruumi jagavad inimesed.

Kogukonnateenus on teenuse pakkumine kogukonnale kogukonnaliikmete poolt, ühistegevus kohalike vajaduste rahuldamiseks. Kohaliku arengu ja elukvaliteedi parandamine.

Kodanikeühendus/kodanikeühiskonna organisatsioon on ühendus, mis on moodustatud omavalitsuse elanike omaalgatusliku koostööna oma huvide järgimiseks, avalike asjade arutamises ja otsustamises või avalike teenuste osutamises osalemiseks.

Külaselts/asumiselts on ühendus, mis on asustusüksuste ja asumite järgi määratletaval maa-alal kodanikeühenduse vormis moodustatud ja mille eesmärgiks on külaelu või asumi elukorralduse ja -keskkonna arendamine.

Esinduskogu on valitavatest esindajatest koosnev juhtimisorgan.

15. LEPINGU LISAD Lisa 1. Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta Lisa 2. Linna kaart Lisa 3. Lepinguosaliste investeeringute kava enne ühinemist (2016-2017) ning ühinemisjärgselt (2018-2021), sh ühinemistoetusega finantseeritavad investeeringud Lisa 4. Üleminekuperioodi tegevus- ja ajakava (kostamisel) Lisa 5. Ridala valla auditeeritud majandusaasta aruanne 2015 Lisa 6. Haapsalu linna auditeeritud majandusaasta aruanne 2015