Läänlane 8. juulil 2015 by Ivar Soopan

TASUTA NÄDALALEHT – loe ja kuuluta vabalt Kuulutused, kohvikute arvustused, kultuurikava, uudised ja edulood LK 4-5

LAURA NIILS:

LK 6

Haapsalust pärit noor näitleja lööb läbi laval ja telesarjades

LK 3 SUUR MUUTUS:

THE DARKNESS:

Hull rock meie linnas

Haapsalu väike linnus saab peadpööritava treppidevõrgu ja moodsa paviljoni www.laanlane.ee

Loe vabalt ja kuuluta tasuta!

8. juuli 2015 Nr 6

Möirgavad “ameeriklased” ja kuulsad esinejad – võimas etendus algab Seekordse festivali esinejad on eriti ägedad: Dee Snider, The Sweet, The Darkness, Steve’n’Seagulls, Texas Oil, Metsatöll ja Super Hot Cosmos Blues Band.

ESTONIA

1985. aasta ameerika autode näitus ja võistlus linnuses, kõigile ameerika auto omanikele mõeldud cruisingud mööda linna, kiirendusvõistlus Kiltsi lennuväljal ja kontserdid.

HAAPSALU

Reedest pühapäevani on Haapsalu haaratud 15. American Beauty Car Show festivalist. Baltimaade suurima omasarnase šõu osaks on traditsiooniliselt kuni

31 JUL - 1 AUG, 2015

Läänlase festivalilood tänases lehes: • Ülo Kirst peab vaimustust Ameerika autode taastamisest haiguseks, millest lahti ei saa. • Piiskopilinnuses kõlab aegade pa-

rimate rockilugude hulka kuuluv “I wanna rock”. • Kaupo Katkosilt: Haapsalu šõu on parim, mida üks autoomanik või -huviline Loe lk 6-7 võiks üldse soovida.

arvamus

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

n kummastav, et Haapsalus, mis reklaamib end idüllilise kuurortlinnana, ei ole 20 aasta jooksul olnud ühtegi arhitektuurikonkurssi. Teisi selliseid linnu Eestis peaaegu et ei olegi. Küll aga jagub näiteid, kus konkursi korraldamine parima arhitektuurilahenduse leidmiseks on toonud linnakeskkonda suurepäraseid ja kauneid hooneid. Sobivaks näiteks ja võrdlusbaasiks Haapsaluga sobib Kuressaare, kus linn panustab tihti arhitektuurikonkurssidesse, et kindlustada linna kaunis ja terviklik välimus tulevikuks ja hoiduda eraettevõtjate prohmakaist.

Kristjan Tõlk haapsallane ja arhitekt

“

On kummastav, et Haapsalus, mis reklaamib end idüllilise kuurortlinnana, ei ole 20 aasta jooksul toimunud ühtegi arhitektuurikonkurssi. Teisi selliseid linnu Eestis peaaegu et ei olegi.

Kaugemalt saab tuua näite, kuidas pelgalt üks hästi disainitud maja muutis endise tööstuslinna ülemaailmselt populaarseks turismilinnaks – Bilbao linn Hispaanias. Sinna rajatud Guggenheimi muuseumi hoone on praeguseks saanud kunstiteoseks, mida sõidavade spetsiaalselt vaatama-külastama paljud spetsialistid ja turistid üle maailma. Miks ei võiks uus spaa Haapsalus pakkuda sama efekti? Konkursi kaudu saaks linna ikkagi juurde üks töökohti pakkuv ja turiste meelitav majandusettevõte, spaa, kuid lisaks sellele saaks linn juurde ka uue väärika hoone, mille üle linnarahvas võiks uhke olla. Arendaja poolt praegu pakutud arhitektuurilahendusega ei saa paraku rahule jääda. Selle proportsioonid, eriti kõrgus ei suhestu kuidagi ümberkaudse keskkonnaga. Haapsalule omase mereäärse tänavatevõrgustiku üks parimaid iseärasusi on see, et tänavad suunduvad otse mere suunas, tekitades huvitavaid vaateid merele ja vastupidi. Tulevase spaa detailplaneeringu eskiisvariandis on sellest kahjuks mööda vaadatud. Haapsalus on rahulolematust tekitanud teisedki praegu pooleliolevad arendused – näiteks andmekeskus või endise naftabaasi arendus. Mõlemad asuvad olulistes kohtades. Ka nende puhul võiks kaaluda arhitektuurikonkursi korraldamist.

i maksa karta, et konkursikohustus peletaks ettevõtjaid Haapsalust eemale. Ka saab linn võtta konkursi korraldamise enda õlule. Sel juhul saaks ettevõtja sellest ainult kasu, sest tulemuseks oleks ju parem arhitektuurilahendus ettevõtja arendusele kui ka konkursi meediakajastusega kaasnev reklaam arendusele. Kui üks või teine ettevõtja loobubki, siis sellest pole midagi – linna puhul ei ole olulised mitte paar järgnevat aastat, vaid aastakümned või -sajad. Samas on häid vabu asukohti linnas aina vähem. Samuti ei pea arhitektuurikonkursi korraldamine jääma selle taha, et linnal pole auhinnaraha välja panna. Auhind ei pea olema suur, sest arhitektina tean – enamasti ei tule osalejad auhinnaraha, vaid ikka töövõimaluse ning konkursiga kaasneva meediakajastuse pärast, mis toob ka arhitektile erialast tuntust ja nõnda uusi kliente. Konkursi korraldamisega saavad hakkama mitmed Haapsalust väiksemad Eesti linnad. Kindlasti peab Haapsalu linn kaaluma arhitektuurikonkurssi uue turu lahenduse leidmiseks. Tegemist on väga olulise, kuid varjusurma vajunud kohaga. Et töö maht ei ole suur ja turu lahenduseks sobivad huvitavad lennukad ideed, oleks hea mõte kaasata konkurssi arhitektuuritudengid. Eestis on kolm arhitektuuriõpet pakkuvat kooli, kelle tudengeile oleks uue turu konkurss hea väljund õpitu proovilepanekuks, esimeseks töövõimaluseks ja esmase tuntuse saamiseks.

Viime inimese sinna, kuhu seni ei pääsenud

Ajaleht on lugejate nägu

Juhtkiri

Siiani on Haapsalus olnud tavaks, et ettevõtja läheb linnavalitsusse juba enam-vähem valmis arhitektuurilahendusega. Selle sobivuse üle võib avalikel aruteludel küll vaielda, aga kui üldse, siis päädib vaidlus projekti kerge kohandamisega, mitte uue, arhitektuuri seisukohalt parema terviklahenduse väljapakkumisega. Konkursi korraldamisest, kus osaleksid erinevad head ja paremad arhitektid ja mille hindamisse oleks kaasatud asjatundjad, mitte ainult ärimehed, pole ettevõtjad huvitatud. Kuid sellist olukorda saab hõlpsalt vältida. Lahendus oleks punkt linna ehitusmääruses, mis sätestaks, et teatud puhkudel on arendaja kas ise või koos linnaga kohustatud korraldama arhitektuurikonkursi. Selline nõue võiks kehtida kõigile hoonetele, mille asukoht, suurus või funktsioon muudavad selle linnarahva ja linnapildi jaoks oluliseks. Mitmes Eesti linnas on selline konkursikohustus juba määrustatud. Näiteks ei tohi ükski ettevõtja Tartu kesklinnapildis isekeskis soperdada. Kõik, mis sinna luuakse, peab olema tasemel arhitektuur, mis mängib kaasa parema tervikpildi loomisele.

uudised

KAOS-e arhitektid:

Haapsalu vajab arhitektuurikonkursse, et peatuks linnaruumi taandareng aapsalu linnaruumi on viimase paarikümne aasta jooksul mitmele olulisele kohale ehitatud uusi silmajäävaid maju, kuid paraku on kogutulemus juhuslik, mitte terviklikku linnapilti arvestav. Linn peab hea seisma selle eest, et Tagalahe äärde rajatava spaaga ei juhtuks sama. Näide. Haapsalu üks suuremaid murekohti oli kaua Jaama ristmiku kõrval laiutanud auk. Viimaks auk kaotati, kuid probleemi kahjuks mitte – selle kohale kerkis Rimi kaubanduskeskus. Linnarahvas küll ohkas kergendatult, et lõpuks sai kole auk kinni, aga kohe tekkis asemele uus küsimus: kas rajatud kaubakeskuse arhitektuur on ikka parim lahendus nii olulisele kohale? Minu hinnangul mitte. Selliseid sobimatu ahitektuuri näiteid leiab linnast mitu, teiseks näiteks on kas või veetorni kõrvale, Haapsalu kaubamaja külge kerkinud n-ö tornmaja. Kuna Haapsalus on linna sees – eriti kesk-, vana- ja tagalinnas – vabu krunte vähe, tekib küsimus, kas seda vähest ruumi ei peaks sisustama väärikama arhitektuuriga. Paljud maailma linnad, sealhulgas Haapsalu on tuntud oma mereäärsete puumajadega. Arhitektuur jääb linna oluliseks osaks aastasadadeks. Seepärast ei tohiks lühiajaliste töökohtade loomist ja majanduse elavdamist ettekäändeks tuues hooneid rajada ripsa-rapsa. Teema on praegu teravalt päevakorras seoses uue spaa rajamisega Tagalahe äärde, kus eraettevõtja soovib linna maale arendada uut, Haapsalu mõistes hiigelsuurt spaakeskust. Tulevase spaa asukoht on vanalinna miljööalas, kohe kõrvuti lossivaremete, promenaadi, Aafrika ranna ning paljude teiste kohaliku ja mujalt rahva lemmikpaikade kõrval. Mõistlik oleks algatada laiem arutelu selle üle, kuidas vältida seniseid vigu linnaplaneerimises ja kindlustada, et Haapsalus väärikale asukohale kerkiks vääriline arhitektuur. Üks võimalus selleks on arhitektuurikonkursi korraldamine.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Olen peaaegu 22 aastat töötanud ajakirjanduses – tõsisemates ja meelelahutuslikumates väljaannetes; teinud ajalehte, ajakirja ja portaali. Aga nii üksmeelselt positiivset vastukaja, kui möödunud suvel tehtud Läänlase tasuta ajaleht sai, ei ole minu silmad varem veel näinud. Esmalt peatasid suvel nii mind kui ka Ivar Soopanit tänaval inimesed, kes kiitsid üht või teist artiklit. Siis hakkasid tulema telefonikõned Lõuna- ja PõhjaLäänemaalt inimestelt, kes tahtsid Läänlast postkasti tellida ja olid tasuta väljaande eest valmis isegi maksma. Ja pärast seda, kui pidime sügisel tööjõunappuse tõttu Läänlase lehe tegemise katkestama, küsisid võõrad ja tuttavad, bussijuht ja poemüüja, noored ja vanemad, kas me sel suvel ikka Läänlast edasi teeme. Umbes juuni keskpaigani pidime tunnistama, et ega vist. Päevad on lihtsalt liiga lühikesed, et sinna muu töö kõrvale mahutada veel täismahus ajalehe tegu. Õnneks pakkus ennast appi ajakirjanik Madiken Kütt. Minule tundus see loterii peavõiduna, sest Madiken on minu silmis ideaalne Läänlase tegija – kogenud ajakirjanik, aga lahe ja elurõõmus. Usun, et Madikeni abiga tuleb Läänlane sel suvel vähemalt sama tore kui mullu. Läänlase saladus ei ole tegijates, vaid selles, et püüame sellele anda lugejate nägu. Loodetavasti õnnestub see ka sel suvel. Tarmo Õuemaa

Väljaandja: OÜ Läänlane Ivar Soopan: 5680 4407, ivar@laanlane.ee Tarmo Õuemaa: 5698 8050, tarmo@laanlane.ee Reklaami tellimine ja tasuta kuulutuste saatmine: ivar@laanlane.ee, 5698 8050 Läänlane.ee on uudisteportaal, mis vajadusel annab välja ka tasuta paberajalehte Läänlane.

Kuidas te konkursile sattusite? Kas kohe läksid silmad särama, kui kuulsite, et selline konkurss algab? Margit Argus: Minu jaoks lõi see kindlasti kohe silmad särama, sest ma tunnen Haapsaluga erilist sidet. Ma olen siin suviti palju viibinud. Kogu selle aja jooksul ei olnud ma aga kordagi piiskopilinnusesse sisse jõudnud, kuigi olin siin väljas jalutanud. Aga teema oli väga huvitav – kuidas sellist keerulist lähteülesannet lahendada. Milles keerulisus seisnes? Margit Argus: Eks kõigepealt muinsuskaitse eritingimused ise, aga tahtsime midagi omalt poolt ekstra lisada. Et ei oleks lihtsalt platvormid nagu täna, vaid midagi veel. Margit Aule: Need vanad müürid, kogu see kooslus ja need vaated ülevalt on hästi inspireerivad. Ma julgeks küll öelda, et aukartus seda tööd tehes oli samuti päris suur.

Väike linnus saab uue kuue:

Mis oli see keskne idee, mille ümber te oma töö ehitasite? Siim Karro: Nägime siin, kui palju avasid on seintes, kui palju hävinud korruseid ja kehandit. Praegu jääb suurem osa inimeste liikumisest linnuse keldrisse ja esimesele korrusele, natuke väikestele terrassidele ka. Aga ei saa näha läbi eri linnusemüüri avade kõiki neid huvitavaid vaateid Haapsalu linnale. Nii et erinevate vaadete pakkumine, mida žürii ka esile tõstis, oli teie teadlik plaan? Siim Karro: Pigem jah. Peale selle, et avadest saab välja vaadata, avanevad kõrgemalt ka sissepoole hoopis teistsugused vaatenurgad.

moodne paviljon ja peadpööritav treppidevõrk

aapsalu piiskopilinnuse arhitektuurikonkurss pani arhitektide ette põneva ülesande – muuta väike linnus ligitõmbavaks muuseumikompleksis. Praegu on selle kaasaegne osa – varikatused, mõned trepid, paviljon jms – ehitatud 1980-ndate aastate lõpus ja 1990-ndate alguses jäi see töö pooleli. On aeg see asendada millegi moodsamaga, leidis Haapsalu muuseumijuht Anton Pärn. Põhiülesandeid oli kolm: luua treppide, terrasside ja vaateplatvormide võrk, anda kuju uuele sissepääsupaviljonile ja pakkuda välja kohvikulahendus. Kõik need elemendid pidid oma kaasaegsusega eristuma selgelt keskaegsest linnuseosast, samas seda varjutamata. Neljast osalenud tööst parimaks valiti KAOS Arhitektide Margit Arguse, Margit Aule, Mart Kadariku ja Siim Karro loodud “Salaaed”, mida žürii esimees Peeter Pere nimetas ka kõige vastuolulisemaks tööks konkursil. “Žüriiliikmete kommentaaride pikkuse põhjal pälvis see töö kõige rohkem kriitikat. Aga samas sai see ka kõige rohkem tähelepanu. Kui kõigil oli selle kohta midagi öelda, siis järelikult jäi see kõigile silma,” ütles Peeter Pere. “See ilmselt saigi otsustavaks. Ikka

ja jälle, vaatamata sellele, et alguses vaatasime, et selline töö küll ei tohi siia tulla, pöördusime selle juurde tagasi ja lõpuks oli meile selge, et just see töö peab paratamatult võitma. Töö pidi võitma, sest pidime selle üle nii palju vaidlema,” selgitas ta. Milles seisnes siis vastuolulisus? “Piletipaviljoni pidasime liiga moekaks,” ütles Pere. “Moekus on korraga

pluss ja miinus, aga lõpuks leidsime, et kuna elame ju tänapäeval, siis olgu see pluss.” Ka käigutee oli vastuoluline. Seda oli palju ja alguses tundus žüriile, et müüri külge kinnitatud käigurada segab liialt vana müüritise vaatamist. Käigurajalt endalt avanevad vaatamiseks aga võimalused, millest praegu võib vaid unistada. “Just käigustikku

läbi käies saab käia mitmel tasapinnal, avadest välja vaadata ja nii Haapsalut kui ka linnust eri nurkadest näha,” ütles Pere. “Saame tõusta peaaegu müüri ülemise servani ja alla tagasi. See ongi atraktsioon, mis linnusel praegu puudub.” Kohvikulahenduseks pakkusid KAOS-e arhitektid ajutisena näivaid varikatuseid. “Selle töö lahendus on

Tarmo Õuemaa

väga elegantne – peaaegu polnudki varikatust, aga samas oli ka. Olid nagu suured vihmavarjud,” kirjeldas Pere. “Võidutöös välja pakutud varikatuste näiline ajutisus oli diskreetne ja meeldiv. Mulle endale väga meeldis tasakaalu leidmine uue arhitektuurivõtestiku ja vana ajaloolise väärika arhitektuuri vahel,” ütles Pere. Tarmo Õuemaa

edulugu

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Kuidas tuua tähistaevas teatrisse? Ta kannab lumivalget kleiti, selle peal puidust prossi. Heleda juuksepahvaka vahelt piilub hiigelsuur naeratus. Kohtume intervjuuks päikselisel suveõhtul ühes Haapsalu kohvikus. Küsimustele vastuseid mõeldes suleb ta silmad.

Laura laval ja teleekraanil Tagantjärele on Laura rahul, et sai näitlejahariduse just Viljandi kultuuriakadeemiast, mitte lavakast. “Paljude silmis on Tallinna koolil rohkem prestiiži ja sealsed õpilased on need, kellele tekib tuntumates teatrites rohkem pakkumisi. Kuid Viljandis on terve etenduskunstide osakond koos – teater on koos tantsuga, audiovisuaaliga jne. Juba õppe käigus moodustatakse lavastusmeeskondi – tuleb koolikaaslane ja teeb su lavastusele butafooria näiteks. See annab kogemust juurde,” selgitab ta. Väga laia kogemustepagasit peabki Laura oma koolitee suurimaks võiduks. Kuigi lõpetamisest on möödas vaid loetud päevad, on Laural pajatada juba 26 lavastusest, milles ta osalenud on, igaüks tõeliselt isemoodi. Näiteks on ta pidanud kandma ette tükki pimedatele ja silmaklappidega

Joogafestival Haapsalu piiskopilinnuses. (F: Joogafestival)

Olulised kellaajad Programm piiskopilinnuses kestab L 12-23, P 5.45-17. Sissepääs L alates kl 11, P alates kl 5.30. Piiskopilinnuse hoovi sissepääs 1 infopunkt: käepaelad, info, piletimüük festivali peaalale, telkimise ja unemaa majutuse registreerimine, kaotatud ja leitud asjad.

inu kõrval istub äsja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias näitleja eriala lõpetanud noor haapsallanna Laura Niils, kes on vaid 23-aastasena jõudnud luua oma teatri, osaleda kolmes Eesti seriaalis ja kellest on vändatud dokumentaalfilm. Haapsalus 9. klassi lõpetades oli Laura veendunud, et peaks arstiks hakkama. Ka gümnaasiumipäevil ei julgenud ta mõeldagi, et temast võiks näitleja saada. Kuid 12. klassi lõpus tulevikku vaagides teadis Laura kindlalt öelda vaid üht: talle meeldib laval olla. Selle teadmise ja tegelikult üldse julguse eest teatrikooli astuda tänab Laura Haapsalu tantsukooli T-stuudiot, kus ta 11 aastat õppinud on. “T-stuudio andis palju lavakogemust, aga ka julgust mõelda oma mõtteid. Jääda endaks. Sealne seltskond – see oli nii vaba ja vahetu.” T-stuudios sai Laura kätt proovida ise koreograafia loomise ja pisut ka teatritükkide lavastamise kallal. Et Laura keskkooli lõpuaastal oli vastuvõtt just Viljandi kultuuriakadeemiasse, suunduski Laura sinna. Koreograafi ja näitleja eriala vahel valides mõtles ta mitu korda ringi, kuid otsustas lõpuks näitlejaks pürgida. Ameti kasuks rääkis üks Laurat kooliajal sügavalt vapustanud teatrikülastus – teater NO99 lavastus “Kes kardab Virginia Woolfi”. “Seal on hästi palju vaidlusi. Kui näitlejad laval vaidlesid, läksin ma asjaga nii kaasa, läksin närvi, tahtsin püsti tõusta ja nende näitlejate peale karjuda. See elu, mis laval toimus, sütitas mind,” meenutab Laura eluteed suunanud teatrikülastust.

uudised

Julia amme roll diplomilavastuses “Romeo & Julia” Draamateatris on olnud üks Laura lemmikuid osi, mida ta teinud on. (F: erakogu)

Joogafestivali sihtgruppi lisandusid rasedad, beebid ja lapsed

Sissepääs 2 infopunkt: käepaelad, info ja piletimüük festivali peaalale. L 11-21, P 8.30-15.

Läänemaa suurpered osalevad Joogafestivalil tasuta

Kultuurikeskuse kohvikus soe söök ja hommikusöök L 12-19, P 8-15.

Haapsalust pärit Laura tunneb, et just näitlemine on see, mis ta praegu õnnelikuks teeb. (F: Tarmo Õuemaa)

inimestele – näitlejad pidid sisu edasi andma helide ja teiste meelte vahendusel. Olulisemate osatäitmistena nimetab Laura oma diplomilavastusi: Melisande’i rolli Maeterlincki tükis “Pelleas & Melisande”, Julia amme rolli Shakespeare’i “Romeo ja Julias”. Laura on mänginud ka tuntud Eesti seriaalides “Kelgukoerad”, “Kartulid ja apelsinid” ja “Viimane võmm”. Sealjuures ise nendest sarjadest varem osagi nägemata! Järgmiseks on võimalik Laurat telerist näha sügisel ühes ETV uues sarjas. Teatri ja filmi vahe on Laura hinnangul näitleja jaoks esmalt see, et laval saab rohkem ära petta. “Kaamera on sulle hästi lähedal. Kui ühe silmaga teistest asjadest mõtled, siis näeb kaamera selle kohe ära,” selgitab ta. Tuntud seriaalides osalemisest enam on Laurale hinge läinud koostöö Balti filmi- ja meediakooli tudengitega. “Tegime ühe lühifilmi, õuduka. Seda on lahe näha – väike tiim, tudengivärk, samamoodi nagu meie oleme koolis teinud teatrit väheste vahenditega. Näiteks tegime lasteteatrit põhimõtteliselt ilma millegita, isegi ilma kostüümideta. Loodki ise fantaasiamaailma, illusiooni.” Tulevikus tahaks Laura osa ka mõnes täispikas mängufilmis.

Balti filmi- ja meediakooli tudengid on muuseas ka Laurast endast dokumentaalfilmi vändanud. Kolmandal kooliaastal oli Laural ülesanne tuua omapäi lavale üks monolavastus. Samal ajal oli aga Haapsalu tüdrukul Ann Kaeral filmikoolis tudeerides tarvis teha dokumentaalfilm. Kaer otsustas vändata filmi sellest, kuidas Laura monotükk valmib. Erakordne – kursus tegi oma teatri Laura Niilsi senise karjääri vast kõige suurem saavutus on aga see, et õppides alles kolmandat aastat näitlemist, pani tema kursus üheskoos püsti oma teatri. Neli kursakaaslast suundusid Endla teatrisse ja üks läheb sõjaväkke, aga kõik ülejäänud Viljandi kultuuriakadeemia 10. lennu noored on vormistatud Tartus resideeruva teatri Must Kast näitlejateks ja lavastajateks. “See on siiski esmakordne, üleüldse Eesti ajaloos, et üks kursus teeb teatri,” märgib Laura. “Miks Must Kast sündis? Kaks põhjust. Me olime väga kokkuhoidev kursus. Ja teiseks see ei ole nii lihtne, et tahan minna teatrisse tööle ja lähen. Kalju Komissarov ütles juba esimesel kursusel: mitte keegi ei vaja teid. Sa ei saa ootama jääda, et tuleb mingi pakkumine.” Laura ülejärgmine etteaste teatris Must Kast on sügisel lavale jõudev

Koos kursaõe Liina Leinbergiga seljakotireisil Kreekas. (F: erakogu)

Ingmar Bergmani tükk “Persona”, mida lavastab teatrikaaslane Kaija M. Kalvet. Tartus, kuhu nüüd kolida tuleb, ei ole Laura varem kunagi elanud, kuid külastused on jätnud hea mulje. Haapsaluga tüdruk sidet katkestada ei kavatse – siin on ta pere ja kodu. Veelgi enam – Laura on mõtisklenud, kuidas Haapsalut noorte jaoks elavamaks muuta. Praegu veeretab ta peas plaani käia T-Stuudio õpilastele tunde andmas. Laura nendib, et äsjaloodud projektiteatri näitleja karjäär leiba lauale ei too. Praegu toetavad teda haapsallastest vanemad. “Eks ma nüüd järgnevate aastate jooksul tegelen enda majanduslikult äraelatamiseni jõudmisega,” on Laura lootusrikas. Samas nendib ta, et näitlejaametis Eestis rikkaks ei saa. “Jah, riigiteatrist saad mingi palga, elad ära, aga need ei ole teab mis suured summad – sellepärast hea meelega võetakse seriaalisutsakaid või muud sellist juurde,” räägib Laura. Ööbimispaik ringtee ohutussaarel Muidugi ei ole näitlemine Laura puhul ainus, mis kõneainet pakub. Hiljuti avastas hapra kehaehitusega Laura enda jaoks jooksmise. Mullu jooksis esimese poolmaratoni ja järgmiseks verstapostiks on 42 kilomeetri

pikkune täismaraton. “See on väga distsiplineeriv ja vabastav tegevus,” põhjendab Laura uut hobi kahe vastanduva omadusega. Üks elumuutev kogemus oli Laura jaoks koos kursaõega läbi tehtud seljakotirännak Kreekas. Noored, kes polnud kunagi varem midagi seesugust teinud, maandusid Kosi saarele ilma igasuguste teadmisteta, mis saab edasi. “Esimesel õhtul punkt kell kuus läks pimedaks. Me ei saanud aru, kuidas me sealt lennujaamast üldse ära saame, nii et me ööbisime sealsamas. Kohas, mis tundus tol hetkel kõige turvalisem – suure ringtee keskel oleval ohutussaarel magamiskottides. Terve öö tiirutasid ringil autod,” meenutab Laura. Edasi sai lageda taeva all elamine tüdrukutele juba koduseks. “Leidsime ühes väiksemas linnas enda jaoks niiöelda koduranna, kus magasime. Seal näed väga tähist taevast ja tunned, kuidas Vahemere lained loksuvad randa – nii hea on olla. Seal lamades mõtlesime, kuidas saaks selle tähistaeva teatrisse tuua.” Karjääri tipp on sisemine rahulolu Seleta mulle, kuidas näitlemine sinu peas toimub, küsin. Kas see on nagu lapsena kellegi teise mängimine? “Lapse mäng on hea võrdlus. See

Laura Lydia Koidulana rahvusülikooli 95. aastapäeva kontsertaktusel. (F: erakogu)

on hea võrdlus sellepärast, et laps mängib vabalt – ta ei karda. Näitlemine peaks olema, mina arvan, kui mäng,” vastab Laura. Täiskasvanul on paratamatult mõttes ka tahtmine teistele meeldida, millest tekivad pähe hirm ja muud lisamõtted, mida tegelane ju ei mõtle, selgitab ta. Kuidas rolli sisse minna, oleneb Laura sõnul nii tükist endast kui ka lavastajast. “Näiteks viimane diplomilavastus “Romeo ja Julia” Draamateatris Ingomar Vihmariga. Kui koolis oleme harjunud tegema rolli jaoks eelhäälestuse – kes sa oled, kust sa tuled, mida sa tahad, siis tema tahtis, et me läheksime lavale hästi puhtana, ei mõtleks midagi ette. Mis ei ole muuseas mitte kerge asi, mida teha,” toob ta näite. Laura usub, et lõppkokkuvõttes on võimalik suhestuda iga tegelaskujuga. Millisest tulevikust Laura unistab, millist osa näeb oma karjääri tipuna? “Üldiselt ma olen aru saanud, et

see, kuhu tahan jõuda, on sisemine rahulolu, julgus, enesekindlus. See ei tule mitte ühegi teatripakkumisega kaasa, vaid see on seotud eneseleidmisega teemal, mis on minu ja teatri suhe,” vastab Laura. “Praegusel hetkel ma võin öelda, et jah, tahan teha teatrit. Ja ma olen hetkel väga õnnelik.” Madiken Kütt

Laura Niils 1999–2005 Haapsalu linna algkool 2005–2011 Haapsalu Wiedemanni gümnaasium (majandusklass) 2001–2011 Haapsalu tantsukool T-Stuudio 2011–2015 Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (teatrikunst, näitleja) 2014– Näitleja ja sotsiaalmeedia haldaja teatris Must Kast

uleval nädalavahetusel Haapsalus peetav rahvusvaheline Joogafestival laiendas tänavu oma kava ka rasedatele naistele, beebidele ja lastele ning teismelistele. Kui siiani on Joogafestivalil olnud küll lastele mõeldud programm piiskopilinnuse mänguväljakul, siis sel aastal on rasedatele, emale ja beebile ning eri vanuses lastele oma joogatunnid kultuurikeskuses, rääkis festivali peakorraldaja Merit Raju. Et just emadel, eriti suurperede emadel, on vahel raske leida aega ja raha iseenda jaoks, on kõik Läänemaa suurperede liitu kuuluvad emad ja nende kuni 12-aastased lapsed kutsutud Joogafestivalil osalema tasuta, rääkis Raju. Liitu kuulub 82 peret. Jooga ongi mõeldud kõigile. Kui näiteks Nidra jooga on niivõrd lõdvestav, et erineb unest vaid õige pisut, siis Shakti tantsujooga tähendabki sõna otseses mõttes tantsimist ning akrojooga ühendab jooga akrobaatikaga. Tantra jooga õpetab muutma tavalist seksi võimsaks vaimseks aktiks. Treeninguna sobib jooga ka neile, kes ei ole huvitatud idamaistest vaimutarkustest ja meditatsioonist – jooga füüsiline pool annab tugevust, paindlikkust, tasakaalu. Kokku on Raju sõnul tänavu festivalikavas 12 joogastiili. Peaesineja õpetab tervendamist Erilist mainimist väärib Merit Raju sõnul selleaastane peaesineja dr Omanand Guruji Indiast, kes õpetab näiteks joogateraapiat levinumate haiguste vastu. “Tegemist on lihtsa ja kaastundliku inimesega. Ta räägib kuute keelt ning on külastanud 58 riiki. Ta on kirjutanud 22 raamatut ja asutanud Indias joogateraapia haigla. Temale omased tehnikad on mõeldud keha, meele, intellekti, aju ja hinge puhastamiseks ja tervendamiseks,” kirjeldas Raju peaesinejat, kelle juhendada on praegu muuseas tervelt 42 õpilase doktoritööd.

Tänavusel festivalil esineb Eestis hiljuti välja tulnud raamatuga “Joonista valgus” tuntust kogunud Lea Dali Lion. Ta räägib kuulatajele oma sügavast vaimsest ärkamisest, mis toimus võideldes rinnavähiga. Teistmoodi suvefestival Joogafestival erineb teistest Haapsalu suvesündmustest oluliselt. Nimelt on festival tuntud ainsa piiskopilinnuse üritusena, millest ei jää maha rämpsu. “Joogafestival on lihtsalt hinge pidu ja inimesed, kes sinna kokku tulevad, on tõesti kõige sõbralikumad, südamlikumad ja arvestavamad, keda ma olen kohanud,” kommenteeris Raju. Alkoholil Joogafestivali kavas osa ei ole, sest 72 tundi enne joogaga tegelemist ei tohigi korraldajate sõnul alkoholi pruukida. Merit Raju sõnul ei sobi jooga kokku ka ajuprotsesse mõjutavate ravimite, näiteks antidepressantide ja valuvaigistitega. Kava üks populaarsemaid ettevõtmisi on päikesetõusujooga hommikul kell kuus. Joogat harrastama ei ole oodatud ainult selle spordiala ja elustiiliga juba tuttavad, vaid kõik inimesed. Raju sõnul on tavaliselt olnud pooled külastajaist pikemalt joogaga tegelevad inimesed, teine pool aga uued tutvujad. Joogafestival on Haapsalu suveüritustest kalleima piletihinnaga – festivalipass maksab kohapealt ostes 65 eurot, kuid seegi lunastab pääsme vaid piiskopilinnuses toimuvatele tundidele. Teist samapalju joogatunde on siseruumides, kus passiomanik peab maksma iga tunni eest kaks eurot lisa. Merit Raju sõnul vastab krõbe hind kulutustele, mida korraldajad teevad tiheda, 40 ettevõtmisest koosneva kava koostamisel, sh ruumide ja tehnika rentimisel ning välisesinejate Haapsallu toomisel. Raju märkis, et kes ei soovi osta

Bazaar linnusehoovis: L 11-20 ja P 10-15. Bazaar kultuurikeskuse ees ja sees: L 11-20 ja P 10-15. Soe söök ja hommikusöök festivalialal L 11.30-19 (võimalusel kuni 21) P 8-15.

Lasteprogramm laste mänguväljakul L 13-20 ja P 11-16. Kultuurikeskuses kõikide siseruumi töötubade piletimüük ja info Posti 3, L 11-19 ja P 9-15. Pakihoid kultuurikeskuses Posti 3, L 11-23 ja P 8.30-16 (tasuta). Unemaa (algkool, Ehte 14). R 21-22.30, L 18.30-20 ja 22-00.30 ning P 8.30-12 – 4 eurot / öö (kuni 12-aastased tasuta), külm dušš. Kindlasti kaasa võtta oma magamisvarustus (magamiskott, madrats jm). Vabade kohtade olemasolul registreerimine infotelgis. Telkla linnusehoovis L 11 – P 16 (festivalipassiga 2 eurot inimene – registreerimine infotelgis). NB! Linnuse väravad suletakse laupäeva südaööl ning avatakse pühapäeva hommikul kl 5.30. festivalipassi, võib valida ka vaid ühe või mõne töötoa või loengu – nende kestus on 90 minutit ja üksikpileti hind on ilma festivalipassita 12 eurot (pensionärile ja õpilasele 7 eurot). Haapsalu Joogafestivali peetakse neljandat aastat ja on seni olnud menukas. Festivalitunnid on piiskopilinnuses ja kultuurikeskuses järgmisel laupäeval ja pühapäeval. Tasuta saab tutvuda bazaari ehk kaubaturuga, tasuta on ka programm lastele piiskopilinnuse mänguväljakul. Madiken Kütt

festival

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Vapustav The Darkness tuleb Haapsallu uute lugudega

Soomes on pikk Ameerika autode taastamise traditsioon ja soomlastega on eestlastel raske võistelda, kuid väärikaid masinaid on ka meil

Eestlased näitavad oma “ameeriklasi” Chrysler Newport Royal: mahukas masin, millega sõit valmistab rõõmu kogu perele

GMC enne ja pärast taastamist. (F: erakogu)

ma esimese “ameeriklase”, 1971. aasta Chrysler Newporti ostis Kaupo Katkosilt 2009. aastal ühe Eesti müügiportaali kaudu. Järgmiseks jõudis Kaupo koju 2007. aasta Corvette, mille mees hiljuti vanema versiooni, 1970. aasta Corvette’i vastu vahetas. Ameerika autode šõule tuleb Katkosilt sel nädalavahetusel kohale mõlema autoga. Enne esimese auto ostu päris oma ameerika autost unistades käisid Kaupo mõtted üsna traditsioonilist rada – Corvette, Chevelle, Challenger. “Chrysler Newportist olin uduselt kuulnud, aga mõttessegi polnud tulnud sellist endale hobiautoks muretseda. Siiski esimesest kohutumisest piisas, et oma endisse koju auto tagasi ei jõudnudki,” meenutab ta. Silma jäid auto mahukus, lihtsus ja olulisima ostuargumendina väga heas korras kere: “Roostet minimaalselt ja peaaegu kogu kroom olemas.” Esialgu vajas auto kapitaalremonti: põhjalikult parandati mootor, käigukast, veermik. Kuigi “peaaegu kogu kroom” oli olemas, ei läinud pisukese puuduoleva osa asendamine lihtsalt. “Oli omajagu otsimist. Näiteks esitiiva liist lõigati sama versiooni sedaani ukseliistust,” räägib omanik. Varuosade leidmine ongi Katkosilla sõnul vanade ameerika autode taastamise juures kõige keerulisem. “Aga teisalt tekitab see ka väikse hasardi,” lisab ta. Ka auto sisustus läbis uuenduskuuri. 2013. aastal otsustas Katkosilt, et peaaegu originaalilähedaselt taastatud auto ei ole siiski piisav, mootor tuleb välja vahetada – muidugi võimsama vastu. Esialgse 360 CID (5,9 l) asemele sai autosse 512 CID (8,4 l). Muuseas, oluline oli ka uuele mootorile visuaalselt võimalikult atraktiivne väljanägemine anda, mis õnnestus. Nüüd on auto valmis ja omaniku rõõm suur, kui saab perekonda ja sõpru sõitma viia ning nendegi näol rõõmu trehvata. Kui ameerika autodega tegeleb Katkosilt hobikorras, siis autod üldiselt on ka tema igapäevatöö osa ettevõttes Info-Auto – küll uuemad Euroopa brändid. “Autod ja tehnika on mind huvitanud lapsepõlvest saadik,” märgib ta. Et Katkosilla enda päevatöö on pigem administratiivne, on Chrysler Newport taastatud paljuski kolleegide Taavo-Erkki, Urmase, Ülo ja InfoAuto maalrite abiga. “Väiksemate putitamistega olen ise hakkama saanud,” lisab ta.

GMC: Kuulus buss seriaalist A-Rühm

1947. aastal toodetud Lincoln Club Coupe taastamine ja lõpptulemus. (F: erakogu)

Lincoln Club Coupe: isegi poldid ja mutrid on originaalid

Kui palju üle 40 aasta vana auto ülesvuntsimine maksab, ei taha Katkosilt täpselt öelda. “Raha muidugi läheb – kõik, mis planeeritud on saanud ja natuke rohkemgi.” Haapsalu ameerika autode šõul on Katkosilt osalenud alates 2010. aastast, külastanud aga kauemgi. “Minu jaoks on see üritus vaieldamatult suve tippsündmus. Häbenemata võin öelda, et parim, mida võib üks autoomanik, eelkõige ameerika auto omanik või huviline soovida,” ei jää Katkosilt šõud kiites tagasihoidlikuks. Autode väljapanek ja programm on tema sõnul aasta-aastalt ikka paranenud. Talle meeldivad ka kohe šõuplatsi kõrval asuva telklaagri melu ja

Haapsalu ning piiskopilinnuse kui toimumiskoha kompaktsus. “Kindlasti pole juba aastaid tegemist pelgalt fännide kokkusaamisega, vaid tõesti väga hea suvise festivaliga, kuhu on mõnus tulla koos perega,” lisab Katkosilt. Katkosilt osaleb oma Chrysler Newportiga tänavu ka Rootsis peetaval, tõenäoliselt maailma suurimal ameerika autode kokkutulekul (osaleb umbes 20 000 autot) Power Big Meet. Rohkem Haapsalu šõuga mastaabilt või kvaliteedilt võrreldavaid ameerika autode fännide üritusi Eesti lähiriikides Katkosilla sõnul aga ei olegi. Madiken Kütt

nergeetik ja ettevõtja Ülo Kirst möönab, et on viimasel ajal tegelenud oma hobiga rohkem kui tööga. “See haigus on päris tõsine,” märgib ta naljatledes. Kirstu hobiks on muidugi vanade ameerika autode taastamine. Lapsepõlvest Kirst erilist autode fännamist ei mäleta, kuid tehnikahuvi oli olemas. “Meisterdasin laevukesi. Ühele neist paigaldasin püssirohusegul töötava reaktiivmootori. Mis sellest täpselt sai, ei mäletagi, silmad jäid igaljuhul terveks ja soovitan seda mitte järgi teha,” meenutab ta. Oma esimese ameerika auto, 1961. aasta Cadillaci ostis Kirst 1998. aastal Ameerikas reisides. See Oregoni osariigist toodud masin seisab tänaseni kokkupanemata. Praeguseks on Ülo Kirst aga tosina “ameeriklase” uhke omanik, neist viis autot ka sõidavad. Vanim on 1931. aasta Buick ja noorim 1970. aasta Oldsmobile Tornado. Üks tema autodest, 1957. aasta Lincoln Premiere on Haapsalu ameerika autode šõul klassikute klassis karika võitnud. “Muidugi on tore, kui tehtud töö ära märgitakse,” ütleb Kirst ja nendib, et eestlastel on põhjanaabritega sel alal üsna raske sammu pidada. Eestis ei ole ka kuigi palju tasemel taastamistööde tegijaid. “Kroomitööd teen Poolas, mootoriploki puurimised ja vända lihvimised Soomes, nii see asi käib,” lisab ta. Kirst püüab autode korrastamisel kasutada originaalosi nii palju kui või-

malik. Nende leidmine on pikk protsess, Eestisse saatmine ja selle eest maksude tasumine kulukas. “Ning kätte saades enamasti kratsid kukalt ja ohkad, et saadetud piltidel nägi päris hea välja.” Aega ja raha kulub ühe auto taastamisele Kirstu sõnul nii palju, et kui vahel ka on mõni juba taastatud auto Eestis müügis, siis selle hind on alati alla ostule ja taastamisele kulunud omahinna. Originaaljuppidega töötades on Kirst leidnud vanu münte, näiteks hõbedollari. Ta nendib, et töö on tihti tüütu, kuid kui masina korda saad ja esimese viperusteta sõidu teed, on rõõm vastavalt suur. Oluline osa sellest on oma rõõmu jagamine teiste “haigete” ehk ameerika autode huvilistega, seepärast on olulised ka America Beauty Car Show ja sellelaadsed kokkutulekud. “Olen ka abikaasale rääkinud klapisääre juhtpuksidest või kepsu saaledest. Viimasel ajal on ta isegi vastu rääkinud!” lisab Kirst. Selleaastasel šõul osaleb Kirst 1947. aastast pärit Lincoln Club Coupega, mis on toodud Ameerika idarannikult. “Ta oli suhteliselt hea materjal restaureerimiseks – kere oli praktiliselt roosteta,” räägib Kirst. Auto istmete ja muu sisustuse materjal on kaasaegne (kuigi värvilt ja tegumoelt originaalilähedane), kuid kõik ülejäänud osad on originaalid. Isegi poldid ja mutrid! Madiken Kütt

festival

allinna ettevõtja Valter Koltšini tõi elutee Haapsalu autošõuni nooruspõlves vaadatud seiklus- ja märuliseriaal: just A-rühmas murul ja kruusateel vilisevad rehvid tekitasid noormehes huvi ameerika autode vastu. Nii võttis Koltšin eesmärgiks luua endale võimalikult identne koopia seriaalis olulist rolli mänginud GMC bussist. “Nagu arvata võib, olin noorena natuke suurem seriaali A-rühm fänn kui paljud teised,” möönab Koltšin nüüd. Esialgu plaanis Koltšin auto valmis ehitada kõigest kuue kuuga, kuid tegelikult on selleks kulunud “15 korda rohkem aega ja raha” ning ehitus on täpselt poole peal. Seitse aastat tagasi ostetud GMC esialgsest välimusest on säilinud vaid auto numbrimärk. “Alati teeb rõõmu, kui inimesed tänaval seriaalist tuttavaks saanud auto ära tunnevad ja naerma hakkavad,” ütleb Koltšin. Teleekraanil nähtud detailidega identseid autoosi hankida on olnud paras kadalipp. “Lugusid on palju ja mõnda ei kannata isegi trükkida,” märgib omanik. Ta lisab, et ootab kõiki A-rühma huvilisi sel nädalavahetusel piiskopilinnuses näitusel bussile ligi astuma ja pildistama. Koltšin jagab hea meelega seitsme aasta jooksul auto ehitamisel ette tulnud põnevaid lugusid. Koltšin plaanib bussiga Haapsallu ameerika autode šõule tulla ka järgmisel aastal. “Siis on autot juba oluliselt rohkem täiendatud,” lubab ta. “Ning kohe, kui A-rühma auto on valmis, hakkan järgmist kuulsat filmiautot ehitama – millist, räägime siis, kui alustanud olen!” Madiken Kütt

KUULUTA TASUTA! Saada kuulutus

tarmo@laanlane.ee Kuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja Läänlase paberlehes

uurbritannias 2000. aastal moodustatud The Darkness sai tuntuks kolm aastat hiljem debüütalbumiga “Permission to Land”, mis pälvis neljakordse plaatina-albumi tiitli. Debüütalbumi kolmas singel “I Believe in a Thing Called Love” on VH1 poolt koostatud parimate hard rock lugude TOP100 edetabelis. Esimeselt albumilt on pärit ka hitid “Growing On Me”, “Get Your Hands off My Woman” ja “Love is Only a Feeling”. 2006. aastal pärast teist stuudioalbumit läks bänd laiali. Mehed tegelesid pausi ajal kõrvalprojektidega, laulja Justin Hawkins oli võõrutusravil. Bänd tuli taas kokku 2011. 1. juunil ilmus uus album “Last of Our Kind”, mis on teine album pärast bändi taasühinemist. Varasem “Hot Cakes” ilmus aastal 2012 ja oli natuke kiirustades tehtud. “Selle plaadi puhul tegime ohverdusi ja kompromisse,” tunnistas laulja Justin Hawkins. “Sel korral võtsime terve aasta vabaks ja ei teinud mingeid esinemisi. Tahtsime olla kindlad, et teeme parima albumi, mida eales suudame. Tahtsime olla 100% superkindlad materjalis, nagu me olime esimese plaadi puhul.” Bändis mängivad Justin Hawkins (vokaal, kitarr), Dan Hawkins (kitarr, taustvokaal), Frankie Poullain (basskitarr) ja Rufus Tiger Taylor (trummid). Nende muusika on saanud mõjutusi näiteks Queenilt, AC/DC-ilt, Aerosmithilt, Led Zeppelinilt, Van Halenilt, Def Leppardilt jt.

Esimest korda Eestis: Twisted Sisteri Dee Snider American Beauty Car Showl

American Beauty Car Show kava

The Darkness esineb piiskoplilinnuses laupäeval kl 22.

REEDE 19.30 Avatakse väravad 20.30 The Sweet 22.00 Dee Snider (Twisted Sister) 23.30 Naiste cruising LAUPÄEV 12.00 Avatakse väravad 13.00 Texas Oil 14.00 Autode tutvustamine 16.00 Steve`n`Seagulls 18.00 Super Hot Cosmos Blues Band 19.00 Auhinnatseremoonia 20.00 Metsatöll 22.00 The Darkness PÜHAPÄEV 11.00 Rongkäik läbi linna 12.00 Kiirendusvõistlus Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas muudatusi.

Foto: The Darkness

Mitu erinevat Sweeti – üht neist näeb Haapsalus

Dee Snider astub piiskopilinnuse lavale reedel kl 22.

ew Yorgist pärit heavymetal bänd Twisted Sister sai alguse 1972. aastal, laulja Dee Snider liitus bändiga mõni aasta hiljem. Twisted Sister on tuntud nii oma üleilmsete hittidega “We’re Not Gonna Take It” ja “I Wanna Rock” kui ka nende musikaalse sõnumi poolest. Paljudes Twisted Sisteri lugudes kajastakse lapse ja vanema vahelisi konflikte ning kriitikat haridussüsteemi suunas. Aastas antakse ainult mõni kontsert suurtel festivalidel ning sedagi vaid peaesinejana. “Eestisse tuleb Dee Snider mitte ainult Twisted Sisteri solistina, vaid ka ameerika autode ning tsiklite huvilisena,” ütles American Beauty Car Show peakorraldaja Karol Kikkas. “Dee Snider ootab põnevusega esinemist autoüritusel.” Haapsalus kuuleb Twisted Sisteri megahitte originaalesituses. Ülemaailmse tuntuse saavutas Twisted Sister oma kolmanda albumiga “Stay Hungry”, mis müüs 1985. aastal rohkem kui kaks miljonit koopiat ning järgnevate aastate jooksul tõusis see number üle kolme miljoni. Sellelt albumilt pärinevad ka rahvusvahelise tuntuse toonud hitid “We’re

Foto: Dee Snider Not GonnaTake It” ja “I Wanna Rock”. Aastal 2009 valiti “I Wanna Rock” VH1 poolt koostatud parimate hard rock laulude edetabelisse. Dee Snider on peamiselt tuntud kui Twisted Sisteri solist, kuid lisaks tegeleb ta palju muuga. Viimased 15 aastat juhib ta edukat raadiošõud “House of Hair”, kirjutab ja toodab õudusfilme ning mängib neis, osaleb teleseriaalides ja -projektides. Lisaks on mänginud peaosa Broadway muusikalis “Rock of Ages”. Dee Snider on muuhulgas kirjutanud lugusid teistele artistidele, nagu näiteks Celine Dion. Dee Snider on tuntud ühe värvikaima esinejana maailmas, tema kontsertidelt ei puudu hullumeelsed kostüümid ega vinge show.

Soomlaste Steve’n’Seagulls loob hittidest uued hitid

oomest pärit bänd Steve’n’Seagulls on saanud rahvusvaheliseks fenomeniks oma akustiliste bluegrass versioonidega surematutest rockhittidest. Bänd teeb omas versioonis Metallica, AC/DC, Guns’n’Rosesi, Black Sabbathi jt tuntuid lugusid. Kõige kuulsamad hitid on “You Shook Me All Night Long”, “Thunderstruck”, “The Trooper” ja “Holy Diver”. Nende hitti “Thunderstuck” on Youtube`is vaadatud üle 13 miljoni korra. Sel aastal ilmus ka bändi esimene album “Farm Machine”.

riti rocki omaaegseid kuulsamaid bände The Sweet sai maailmanimeks 1970-ndatel. Haapsalut külastavas bändis mängivad praegu Andy Scott, Bruce Bisland, Pete Lincoln ja Tony O’Hora. Algsest koosseisust on bändis vaid Andy Scott. Tegelikult on olemas mitu versiooni Sweetist. 1980-ndate keskpaigast tegid bändiga alustanud Andy Scott, Brian Connolly ja Steve Priest kõik oma Sweeti. Connolly suri 1997. ja algkoosseisus olnud Mick Tucker 2002. aastal. Kaks elus olevat liiget – Scott ja Priest – tegutsevad praegu eri riikides. Esimene Suurbritannias, teine Ameerika Ühendriikides. Mõlema mehe bändi nimeks on Sweet. 1970-ndatel jõudis briti muusikaedetabelite tippu 13 originaal-Sweeti lugu. Tuntumad lood oli “Block Buster!” (1973), “Hell Raiser” (1973), “The Ballroom Blitz” (1973) ja “Teenage Rampage” (1974). 1974. aasta single’iga “Turn It Down” muutus Sweet glamist rohkem hard rock ansambliks. 1975. aastal ilmus nende esimene enda kirjutatud lugu “Fox on the Run”, mis sai Suurbritannias väga kuulsaks. Sweet oli nõutud bänd ka Saksamaal ja paljudes teistes Euroopa riikides.

arvustus KOMMERTSTEKST

Kinnisvara Vahenduskeskus – vastutustundlik Läänemaa ettevõte Kinnisvara Vahenduskeskus lähtub oma töös eelkõige siinse kliendi vajadustest ja võimalustest, sest olles ise Läänemaal registreeritud kohalikul kapitalil põhinev ettevõte, tunnetab ta pikas perspektiivis oma sotsiaalset vastutust kohaliku kinnisvaraturu kujundamise eest. Tänapäeval kümme aastat järjest ühte ametit pidada on ühtpidi väljakutse – lisaks motivatsiooni leidmisele tuleb olla valmis pidevaks enesearendamiseks, kuna muutuv äri- ja õiguskeskkond pakub järjekindlalt uusi võimalusi ja kohustusi. Teistpidi on andnud nii pikk aeg rahulolu ja teadmise, et ei saa korraga teenida kahte isandat: kas keskendud inimeste teenimisele või on fookus vaid raha teenimisel. Kuna minu valik on olnud algusest peale suunatud inimeste teenimisele, siis usun, et saan ka edaspidi loota rahulolevate klientide soovitustele. Klientide usaldust ei saa osta ega kampaania korras kehtestada, see tuleb tööga välja teenida. Olen seisukohal, et kinnisvara vahendusteenust saab osutada professionaalselt, kliendikeskselt ja juriidiliselt korrektselt vaid tõestatud kutseoskuste tasemel, tehes seda igapäevase põhitööna. Kuna olen õppinud Tartu ülikooli rahanduse ja arvestuse instituudis kinnisvaraõigust ja laiemalt kinnisvaraäri ning -turu toimimist, siis kutsetunnistuse taotlemine 2007. aastal oli pigem omandatud teadmiste vormistamine, neid tuli taas tõendada 2012. aastal. Eelnenud töökogemused Aarete KV-s ja Arco Vara Kinnisvarabüroos andsid julguse ja ettevalmistuse iseseisvaks tööks, seega loomulikuks jätkuks kujunes enda büroo asutamine. Kinnisvara Vahenduskeskus OÜ saigi loodud 2010. aasta lõpus, et pakkuda alati selget ja adekvaatset teenust, mis aitaks eelkõige müüjatel ennast kurssi viia kinnisvaraturul toimuvaga ja tagaks vastuvõetava hinna ning ühtlase kvaliteediga vahendusteenuse kõigi-

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

le kinnisvaraomanikele, kes seisavad silmitsi oma vara müügiga. Enamik kinnisvaraomanikke saab edukalt oma müügitehingud sooritatud ilma vahendusteenust kasutamata, kuid siiski on märkimisväärne osa inimestest jätkuvalt puudulike või valesti kinnistunud teadmistega ja / või segaduses kinnisvaraalastes ning õigusterminites, mistõttu ainuüksi oma vara kaardistamisel ja hiljem müümisel tekib hulk küsimusi. Aastad on näidanud, et püsivalt on olemas klientuur, kes kasutab vahendusteenust kas distantsi tõttu, oma müügi-, asjaajamise või tehniliste oskuste puudulikkuse tõttu või lihtsalt pelglikkusest võõraste inimestega suhelda. Kinnisvara ostab klient, kellel on selleks konkreetne vajadus ja reaalne finantseerimise võimalus, ostuotsust ei langetata sümpaatiast müüja vastu, see tehakse reeglina lähtuvalt oma kriteeriumitest ja rahalisest võimekusest. Kuna kinnisvara ostja viib ennast kohaliku hinnatasemega eelnevalt kurssi ning aktsepteerib vaid müügipakkumisi, kus hind on põhjendatud, siis on hädavajalik ka müüjal olla kursis turul toimuvaga. Seega on kinnisvara müümise seisukohalt äärmiselt oluline kohaliku turu iseärasuste põhjalik tundmine ja tehingute-hindade pidev analüüs ning vastav tagasiside – see aitab müüjal teadlikult kujundada müügiprotsessi, püstitada hinnaootusi ning jõuda lõpptulemuseni väiksema ajakuluga. Siinjuures on Kinnisvara Vahenduskeskusel rõõm jagada oma teadmisi ja kogemusi, ühtlasi tänan kliente jätkuva usalduse eest. Katrin Annus

kutseline kinnisvaramaakler KKM120613, Kinnisvara Vahenduskeskuse büroo Posti 41a, (kaubamaja büroohoone II korrus), kontakttelefon +372 5035934, kvkeskus@kvkeskus.ee

Margot:

Margoti magustoidud sobivad koguselt 2-4 inimesele.

Hind, kogused ja kvaliteet paigas Tellime traditsioonilise kreeka supi nimega Giouvarlakia (sidrunimajoneesikastme, värskete kartulite, lihapallide ja tilliga), klassikalise kreeka salati, traditsioonilise kreeka roa mousakasi (suvikõrvits, kartul, baklažaan, värsked ürdid, sealiha, bešamellkaste, serveeritud vinegrettkastmes rohelise salatiga) ja magustoiduks vahvli valge šokolaadi, pistaatsiapähklite ja metsamarjadega. Margotis on pikk ja rikkalik krepi- ehk pannkoogimenüü, kuid neid on kõik meie õhtusöögiseltskonna liikmed juba varem maitsnud ja heaks kiitnud. Margoti suurim pluss on minu hin-

nangul koguste, kvaliteedi ja hinna väga hea vahekord. Kõik toidud osutuvad põnevaks ja maitsvaks. Samas on portsjonid suuremadki kui naisterahvas üksi ära jõuaks süüa. Seda eriti magustoitude puhul – soovitan tellida ühe vahvli umbes nelja inimese peale. Kolm käiku 15 eurot Kolmekäiguline lõuna – supp, salat, praad ja jook –, mida ma ei oleks ealeski suutnud üksi ära süüa, läks kokku maksma vaid 15 eurot, mis paratamatult viib mõtted õhtu varem Jahta Restos 16 euro eest söödud pisikesele ja kehva maitsega lambakarreele. Kui Margot suudab oma hinnataset hoida, ennustan neile Haapsalus pikka iga. Ka klaaspudelis kallima sordi mineraalvesi, mis paljudes restoranides maksab peaaegu sama palju kui õlu, tuleb Margotis lauda ühe euro eest. Toidud jõuavad lauda üllatavalt kiiresti, mille kohta teenindaja märgib: “Kreeka kokk ise teeb, sellepärast saab nii kiiresti valmis.” Suurepärase teeninduse juures mängib rolli mitte ainult sõbralik ja menüüga kursis olev, viisakalt riietatud teenindajanna, vaid ka see, et restorani kreeklasest omanik ja kokk käib ise aeg-ajalt laudades kas kliente tervitamas, küsimustele vastamas või toidu kohta aru pärimas. Seda sugugi mitte pealetükkivalt, vaid igati meeldival kombel. Kreeka salat on valmistatud tõepoolest nii, nagu traditsiooniline retsept ette näeb – salat, kurk, tomat, Kalamata oliivid, Feta juust, sibul, oliiviõli, oregano. Eriti meeldib kasutatud oliiviõli puhas, kvaliteetne maitse. Häirib, et punase sibula asemel on kasutatud valget sibulat, mis minu jaoks on toorelt söömiseks liiga tugeva maitsega. Giouvarlakia supp on maitselt rikkalik, maitsete komibinatsioon terviklik, domineerib värskusenoot. Mulle pigem ei meeldi, aga võin kindlalt

Jahta sobib hästi õlletamiseks, kuid maitseelamusi ei paku

põnev menüü, maitsvad road, hea teenindus, mõistlikud hinnad len Haapsalu uues kreeka restoranis Margot Food & Style korra varemgi käinud, seega ei ole õhtusöögiseltskonda vastu võttev puhas ja korralik terrass ning soe teenindus enam üllatuseks. Meile tuuakse kiiresti menüüd, millest sobivate roogade väljapeilimine on heas mõttes keeruline – toite, mida proovida tahaks, on lihtsalt nii palju. Valimisel aitab kaasa asjaolu, et teenindaja oskab kreekapäraseid nimetusi korrektselt hääldada, lahti selgetada ja veidi ka soovitusi anda. Seda olenemata asjaolust, et pearoogade menüü on Margotis saadaval alles kolmandat päeva. Head tooni annab menüüle see, et ka joogikaart on kreekapärane. Rõõmu teeb, et lastele pakutavad road on kala või kana kartulipudru ja värske salatiga ning pasta bolognese, mitte friikartulid või viinerid. Menüü ise on paljudest Haapsalu toidukohtadest erinevalt korralikult kiletatud, mitte lihtsalt paberile trükitud. Samas tähendab see, et menüüsse sattunud apsakaid on keerulisem parandada. Neid jagub – näiteks troonib lasteroogade menüüd veinitaldrik ja pearoogade all on saadaval beebi põrsakõht. Pole hullu, nalja peab saama.

arvustus

öelda, et viga ei ole mitte supis, mis on tuntavalt hästi valmistatud, vaid sobimatuses minu isiklikule maitsemeelele. Supi lõpetab kaaslane, kellele meeldib nelja suure lihapalliga leem väga. Pearoog äratab üles ka viimased magavad maitsemeeled. Mousakasit on raske kirjeldada, sest keegi meist pole varem midagi sellist söönud. Vormiroog on toitev, liharikas, maitseb huvitavalt ja seda heas mõttes. Magustoiduks valitud hiiglaslik vahvel meeldib kõigile. Lisatud on kahte sorti kastet, millest üks on väga magus ja teine pigem lahe, mis kokku annavad ideaalse koosluse. Pisut pettunud olen lapsele tellitud valges praekalas, sest see on väga soolane, samas kui tagasihoidlikkus soola raputamisel on just laste toitmisel oluline. Lapsele endale maitseb kala väga – sööb peaaegu kõik ära, mis on aastase kohta suur saavutus. Kõigist õhtu jooksul lauale jõudnud roogadest on minu suurim lemmik üllatuseks just lapse kala kõrval olev kartulipuder! Interjööri parim osa on osaliselt avatud köök, mis võimaldab kreekapärasele toiduteole pilgu peale visata. Üllatus ootab ees tualettruumis: iga külastaja jaoks on Margotis eraldi väike froteerätik, mis pärast kätekuivatust pesukasti visatakse. Jätab viisakama ja külalislahkema mulje, kui paberrätikud või kätekuivatuspuhur. Õhtusöök on lõppemas, kui üks kaaslastest hüüatab: “Issand, ma hakkangi vist nüüd siin käima. Kust sa muidu saad seitsme euro eest prae, mille maitse on elamus, mitte lihtsalt soolane toit, magus toit!” Kommentaar võtab õhtu Margot Food & Style restoranis tabavalt kokku. Haapsallase südamele teeb rõõmu ka see, et peatänava ääres pikalt kurblikult tühjana seisnud Pipi pansionaadi hoone leidis viimaks kasutust. Madiken Kütt

Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

Fotod: Tarmo Õuemaa Pearoog mousakas on hea, kuid traditsioonilise kreeka toiduna eestlasele veidi võõra maitsega.

Klassikaline kreeka supp on maitselt värske ja täidlane.

Kõige laiem on Margoti krepivalik, ka pannkoogiportsjonid on suured.

äikselisel suveõhtul Veskiviigi sadamas asuvasse Jahta Restosse jõudes olen oma valikuga igati rahul: ilm on mereääres istumiseks hea. Toome kaaslastega ise seest menüüd ja võtame klassikalistel puidust terrassitoolidel istet. Menüü on kombinatsioon kahest stiilist, mis omavahel sugugi kokku ei sobi. Suupistete valiku alt leiab klassikalisele pubile omased fritüüritud sibularõngad, küüslauguleivad, kanatiivad jms, nende kõrvalt aga ka tavapäraselt peenemate restoranidekohvikute menüüsse kuuluva carpaccio veiselihast rohelise salati ja parmesaniga. Selline vastuolu on menüüs läbiv. Supivalikus on üks leem, Gumbo supp, ehk nagu hiljem teenindajaga vesteldes selgub, seljanka. Hariliku hinnaga – 3.50. Pearoogade nimekirja troonivad aga veise sisefilee mustjuure püree ja beebiköögiviljadega ning lamba sisefilee karreetükiga maasikakastme ja couscousiga, mõlema hind koguni 16 eurot. Seejärel hüppab menüü tagasi pubistiili juurde: lastele pakutakse friikartuleid viinerite või kananagitsatega. Viimane, muuseas, on minu hinnangul toidukohtade puhul oluline miinus: kui lasteroaks on märgitud terve menüü kõige ebatervislikum toit, on restoran minu silmis ajast maha jäänud. Tänapäevastes, eriti end restoraniks nimetavates toitlustusasutustes peaks lastepraad tähendama väiksemat kogust, väheldasemat maitsestatust ja lapsesõbralikku tekstuuri ning garneeringut (paar lihtsat näidet: kartulipuder, lihapallid, pasta, köögiviljavok), kuid kindlasti mitte fritüürrasvas valmistatud friikartuleid-viinereid. Kuigi õigekirjavead peenemate roogade nimetustes äratavad kahtlust, otsustame tellida just carpaccio ja lambakarree, sest Jahta tituleerib end siiski nimelt restoranina. Lisaks võtame menüü ainsa, Gumbo supi. Roogade hea välimus Kõikide roogade suurim pluss on ilus garneering. Ei suudagi meenutada teist söögikohta Haapsalus, kus toidud samaväärselt kaunistatud oleksid. Samas tõmbavad uhked road tähelepanu keskkonnale, kuhu nad ei sobi: terrassi ei ole pühitud, laual on lindude väljaheiteid, mööbel pärineb eri komplektidest. Tellinuks me õlut ja küüslauguleibu, ei oleks need nüansid tõenäoliselt silma hakanud ega häirinud. Gumbo on hea, aga ikkagi – seljanka. Sobilik supp pohmellihommikusöögiks. Kaaslane märgib küll, et liha supis on pisut kuiv. Segadust tekitab, et internetiotsingu tulemuste järgi peaks Gumbo nimega supp olema midagi muud, kui lihtne vene lihasupp. Carpaccio ise on päris hea, kuid roa rikub lihale asetatud värske salat. Kuigi tean omast käest, et päris värsket salatit on raske kohalikust kaubandusest saada, oleks kokk võinud juba niiskeks tõmbunud lehed salatist välja noppida, sest aeg-ajalt suutäie hulka sattuv mädase maitsega leheke rikub söögikorra täielikult. Ka salati kaste ja maitsestatus jätavad soovida – neid justkui polegi. Lammas on pettumus. Ei tule meelde, et oleksin kunagi varem restoranis

Jahta restoani roogade parim omadus on kahtlemata garneering. (F: Tarmo Õuemaa)

nii käitunud, kuid seekord pean ühe ampsu, tegu viisakalt varjates, suust salvrätikusse peitma. Liha on sitke, tuim, maitse lambakasukane. Ülejäänud roog – juurviljad ja couscous – on maitselt mannetud. Kaaslane märgib, et tema nii kriitiline ei oleks. “Et sinu arust on siis hea?” küsin. “Ma ei ütleks, et ta hea on. Vintske on,” kõlab napp vastus. “Ei olnud halb, aga toidul ei olnud erilisi maitseid. Ütlen ausalt, söögi pärast siia ei tuleks,” lisab ta hiljem. Lootused ei täitunud Magustoitu suundume sööma siseruumi. Interjöör on tunduvalt viisakam – mööbel on ühest komplektist, toolid pehmed, laudadel elavad lilled. Paraku panen esimese asjana lauda istudes käe lirtsti! eelmiste klientide lauale jäänud kartulisse. Ka siin ei ole laudkondade vahel lappi haaratud. Tellin magustoiduks kodujuustukondentspiimakoogi. Kõrvale ka kahed suupisted (jalopenosnäkid ja tulised kanatiivad), et kinnitada tekkinud hüpoteesi – Jahta saab kõige paremini hakkama pubiülesannetes. Et koogid on tavaliselt valmis, tundub pikk ooteaeg veider. Vahepeal saab oma sibularõngad kätte kõrvallaud, kes tegi tellimuse meist tunduvalt hiljem. Arupärimisele vastab tee-

nindaja, et läheb veel aega. Veel veidi hiljem tuleb teenindaja meid teavitama, et pikal ooteajal on põhjus – meie tellimus ei olnudki eksituse tõttu kööki jõudnud. Loobume, maksame arve ja lahkume. Jahta teeninduse kohta võib öelda ”keskpärane”. Mitte sellepärast, et teenindaja unustas tellimuse kööki anda – kui seda just liiga tihti ei juhtu, on unustamine inimlik ega häiri. Pigem sellepärast, et teenindaja küll otseselt ei eksinud teeninduskultuuri reeglite vastu, kuid ta ei jätnud ka märgatavalt meeldivat või sõbralikku muljet. Kokkuvõtteks pean nentima, et mul oli suur lootus leida Kärme Küüliku ja Hapsal Dietrichi kõrval veel üks kohalik söögikoht, kus pakutaks keskmisest pisut peenemaid maitseelamusi, kuid Jahta seda lootust paraku ei täitnud. Restoran ei küündi 16-eurose veise sisefilee või lambakarree tasemele. Tegemist on oma olemuselt (nii toidu, miljöö kui ka teeninduse poolest) trahteriga, mis sobib suurepäraselt õhtuse külma õlle kõrvale fritüüritud sibularõngaste ja laupäevahommikuse pisut teravamaitselise seljankasupi jaoks. Menüü koostamisel oleks võinud läbivalt oma liistude juurde jääda. Madiken Kütt

kuulutused

Annan üürile

Müük

Anda üürile 3-toaline valgusküllane korter Haapsalu kesklinnas pikaajalisele üürnikule. Korter on osaliselt sisustatud. Kohene sissekolimise võimalus. 1 kuu ettemaks + tagatisraha. Üür 230 eurot. Korter on renoveeritud ja sisaldab pesumasinat, kuivatit, keraamilist pliiti, külmkappi, 2 telekat, riidekappe, nurgadiivanit, turvatelefoni. Lastele olemas ilus suur mänguväljak, liumägi, liivakast, kiik. Tel 53617771.

Müüa 3x25 kg Sakret BAK soojustusplaatide kleepe- ja armeerimissegu (hall). Tel 56569032.

Müüa uus kummut. 1,46 m pikk ja laius 35,5 cm. Pealt kate hele pöök, nelja uksega ja ühe sahtliga, uksed valged. Kokku pandud, täiesti uus. Hind 199 eurot. Kontakt: sikk25@hot.ee.

Müüa vana armatuurlamp. Hind 10 eurot. Asub Haapsalus. Tel 56125318.

Müüa väike korras teler koos digiboksiga. Tel 56461973.

Müüa rulluisud Fila FM 100, suurus 44, ja randmekaitsmed Rollerblade, suurus L. Asjad on väga vähe kasutuses olnud. Hind 100 eurot. Asukoht Haapsalu. Tel 5201042, meil tarmo@migtronic.ee.

Odavalt.ee: Eesti e-poodide sooduspakkumised. Kõik hinnad all kuni 80%! http:// odavalt.ee/

Anda üürile pikaajalisele üürnikule kommunaalkulude eest 2-toaline keskküttega korter Taeblas. Kiire. Lisainfo telefonil 56126174, Meelis. Üürile anda 2-toaline korter kaubamaja lähedal alates augustist 2015. Info telefonil 53844064. Välja üürida arhailine 96m2 palkmaja Noarootsi vallas alates 1. augustist. Nädala hind 100 ja kuu 300 eurot. Info 56 60 0738.

Mitmesugust Ära anda võrevoodi, samas pakkuda väga soodsalt (kokkuleppehinnaga) lapse söögitool ja laud, väikelapse kiik, riideid, mänguasju. Tel 58581082. Ära anda nõuka-aegne plekist vann. Asub Lääne-Nigulas. Tel 55619986. Ära anda töökorras LG televiisor, kaasas pult. Asub Haapsalus. Tel 56914500. Kellel on ära anda S ja M suurusega naisteriideid? Olen 175 cm pikk naisterahvas, haiguse tõttu nüüd väga kõhn. Kontakt: dianamolt@hot.ee Kena noormees soovib tutvuda kena naisterahvaga. Tel 58014006. Ära anda kasutatud malmvann. Seisukord halb. Vanarauaks. Asub Haapsalus Tallinna mnt 4. Sille, 55658023. Ära anda remonti vajav 162 cm kõrgune külmkapp Hoover, mis asub Ridala vallas Sepakülas. Tel 53432989. Kas on neid, kes tahaksid minna Tallinna Raekotta vaatama näitust “Kunst valitseb”, kus on haruldane võimalus näha Euroopa vanu meistreid 15.-17. sajandist. Tuntumad neist on Rubens, Dürer, Cranach. Näiteks laupäeval, 12. septembril. Pilet maksab 14 eurot, aga grupiga saab natuke odavamalt, nagu ka bussisõidu. Palun andke teada tel 5279772 või 4737620 või ene@apit.ee. Ene. Otsin ülearust pesumasinat. Tel 56125318. Kogun vanu arvuteid. Ei pea olema töökorras ega komplektsed. Raha ei maksa. Tel 56125318.

Müüa kušett, 80 x 200 cm, kastiga, heas korras. Tel 5090051. Müüa tume vanaaegne kummutkapp. Täispuit. Välismõõdud: pikkus: 130 cm; kõrgus: 115 cm; sügavus: 43 cm. Hind 70 eurot. Helista 5127067. Müüa mahukas vanaaegne kummutkapp. Täispuit. Välismõõdud: pikkus: 155 cm; kõrgus: 116 cm; sügavus: 44 cm. Hind 60 eurot. Helista 5127067. Müüa segistiga kahekohaline köögivalamu. Kasutatud, kuid suhteliselt heas seisukorras. Mõõdud: 120cm x 60 cm. Hind 50 eurot. Helista 5140858. Müüa PlayStation 2, esineb kahjuks vigu, SCART-otsa kaasa ei anna. Hind 50 eurot, kontakt ekuekuke18@hot.ee või 56715590. Kiire! Müüa väga heas korras Jaapani maastikujalgratas Nishiki Ariel 26” x 1,75. Tehtud täishooldus ja paigaldatud kõik lisad. Hind 166 eurot. Info 56472976, Lembit. Müüa küttepuid, saetud-lõhutud, koos kohaleveoga. Küsige lisa: 5620 3809, almeralmer@hot.ee. Müügiplatsil mitmesuguses seisukorras eri marki traktorid. Küsida võib igasugu varuosi, põhiliselt vene päritolu masinatele. Info tel. +372 53499050. www.javak.ee.

noormehele pikkusega 175-180 cm. Hind 10 eurot tk. Tel 56664281. Müüa harkjalareklaame – kahepoolsed tänavareklaamid (sinised), hind ilma reklaamideta 110 eurot ja koos reklaamaluste (500x700mm), kaitsekilede ja firma logoga 140 eurot. Info tel 58371943 või info@reklaamid.ee. Müüa soodsalt lauda, prussi 3-5 m. Samas müüa musta lepa lauda. Tel 58589083. Müüa korralikud vanaaegsed kummutkapid. Hea mahutavusega! Kvaliteetsest täispuidust! Kapp 1 (tume): välismõõdud: pikkus 130 cm, kõrgus 115 cm, sügavus 43 cm. Hind 55 eurot. Kapp 2 (heledam): välismõõdud: pikkus 155 cm, kõrgus 116 cm, sügavus 44 cm. Hind 45 eurot. Hinnas võib tingida. Helista 5127067. Müüa suur lahtikäiv väga ilus nurgadiivan. Väga kiire! Tel 56492762. Müüa kaheaastased punase pähklipuu istikud. Tüki hind 7 eurot. Tel 55671929. Müüa sülearvuti Ordi EL81 Intel Celeron M 420 1,60ghz. 1.99 GB muutmälu, 80 GB kõvaketas, Wifi, sisse ehitatud kaamera. Aku peab vastu 30 min. Praegu peal Windows XP. Hind 65 eurot. Vajadusel annan kaasa ka arvutikoti. Tel 56125318.

Müüa heas korras tumeroheline jalgratas. Käike on 24. Sobib 150-170 cm pikkusele naisterahvale. Hind 170 eurot. Asub Haapsalus. Info 53540821, Ingrid.

Müüa pool kotitäit suurusega 86 rõivaid poisile. Kotis leidub pusasid, kampsuneid, jakke, kolm paari sukapükse, pluuse, üks maika. Hind kõik kokku 5 eurot. Kontakt 56715590. Müüa vähekasutatud 190-liitrine sügavkülma kirst. Tel 5231090.

Müüa neli 15-tollist valuvelge mõõdus 4x100. Tel 58056312.

Müüa soodsalt tänavakive, äärekive. Tel 53025316.

Müüa vanem sülearvuti Ordi. Arvuti on töökorras. Kaasa saab ka koti. Asukoht Haapsalu. Hind 90 eurot. Tel 56125318.

Müüa soodsalt betoon- ja kergkruusaplokke. Tel 53025316.

Kui teil on ära anda vanu, katkiseid või mittevajalikke lauaarvuteid, siis palun võtke ühendust tehnikahuvilisega telefonil 54568111.

Virtsus kiiresti ja soodsalt müüa harva kasutatud Kalvis katelpliit K-4ASB hinnaga 300 eurot ning neli kasutatud malmradiaatorit (7 ribiga) hinnaga 50 eurot. Hinda on võimalik tingida. Tel 53592137.

Müüa kasutatud kontoritool. Täispuit, täisnahk, asub Haapsalus. Huvilistel palun helistada tel 55594349. Asjaga on kiire.

Kaotatud kaamera Canon A 560 Haapsalus või Uuemõisas (unustatuna auto katusele). Tel 55649678.

Müüa soodsalt noorte jalgratas Primadonna. Tel 53544111.

Kes oskab remontida Aquafori? Marina, tel 58918622. Ära anda šlakki. Tel 58163820.

Otsin müügiabilist tantrafestivalile 17.19.07 Veneverre. Abiline saab festivali passi ja telgikoha.

Müüa suitsuahvenat. Kilo hind 7.50. Tel 55698597. Müüa kasutatud massaažilaud ühe mootoriga. Hind 300 eurot. Telefon 5024 230. Müüa kaks helehalli ülikonda saledale

Müüa sügavkülma kirst Whirlpool 87x80x65, 190 liitrit. Hind 130 eurot. Helistada 5231090.

Müüa 60-liitrine boiler. Tel 58343426.

Müüa lastejalgratas. Hind 80 eurot. Tel 55556737. Müüa soodsalt vitriinkapp valgustusega. Kapi mõõdud: laius 67,5 cm, kõrgus 171 cm ja sügavus 36 cm. Asukoht Risti alevik, Läänemaa. Hind 50 eurot. Tel 56211419. Müüa Windows XP-ga töökorras arvuti. Hind 79 eurot. Helista telefonile 53617771.

Saabus müügile suur valik vähekasutatud pesumasinaid. Pesukogus 4-8kg. Asuvad Ehte 5, Haapsalu. Tel 53405378. Müüa must Nokia Lumia 520. Telefon kukkus maha ja kaks kriipsu tuli peale ja seetõttu ekraan enam ei reageeri, muidu täiesti töökorras. Paku hind. Kontakt: karin. rautsepp91@gmail.com. Müüa kuue sahtliga sügavkülmik Snaige 122. Kõrgus 140, laius 60, sügavus 60 cm. Hind 200 eurot. Tel 5177292. Müüa külmik Minsk 10. Kõrgus 110, laius 57, sügavus 54 cm. Hind 25 eurot. Tel 5177292.

Müüa uus integreeritav nõudepesumasin Elektrolux ESF5521LOX. Tel 5698 2107.

Müüa neljakandiline lahtikäiv laud. Pikkus 125, laius 80, kõrgus 75 cm. Hind 20 eurot. Tel 5177292.

Müüa vanem sülearvuti. Asub Haapsalus. Arvuti on töökorras. Hind 50 eurot. Tel 56125318.

Müüa ümar lahtikäiv laud. Läbimõõt 110, kõrgus 76 cm. Hind 30 eurot. Tel 5177292.

Müüa beebi võrevoodi koos madratsiga. Heas korras. Asub Haapsalus. Hind 25 eurot. Tel 53462480. Müüa sülearvuti kott. Asub Haapsalus. Hind 5 eurot. Tel 56125318. Müüa uus laste jalgratas. 12-tolline. Hind 40 eurot. Info: 53584988. Müüa nutitelefon LG G3 S + kaaned. Hind 200 eurot. Komplektne ja kehtiva garantiiga. Info tel 58062774 või e-mail janek1970janek@hotmail.com. Müüa tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab. 2 10.1 + kaaned. Hind 170 eurot. Info tel. 58062774 või e-mail janek1970janek@ hotmail.com. Müüa kolm vanemat kappi. Tüki hind on 2 eurot. Info tel. 58062774 või e-mail janek1970janek@hotmail.com.

Müüa laias valikus kasutatud süle- ja lauaarvuteid. Kõik heas korras, testitud ja tolmust puhastatud. Garantii 1 kuu. Täpsem info kodulehel www.arvutikaup.eu, tel 53496670.

Müüa kappe, hind 10-25 eurot. Helista telefonil 53617771.

Müüa Windows XP-ga töökorras arvuti. Hind 79 eurot. Tel 53617771.

Müüa värsket kala. Tel 56243488.

Müüa Moskvitš 2140 uus käigukast; uus 630 mm saeketas (keskmine auk 50 mm) ja kaks looreha koos kahe looreharattaga. Tel 5282726.

Müüa kodukino Philips DVD HTD 3570. Lisagarantii LG4. 3 kuud vana, vastavad dokumendid olemas. Hind 150 eurot. Tel 58916948, asub Haapsalus.

Müüa kiiresti kaks kappi. Hind 15-20 eurot. Helista telefonil 53617771.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Müüa WiFi modem. Vähekasutatud, heas korras. Piisab kui lisada SIM-kaart ja ongi internet olemas. Asub Haapsalus. Hind kokkuleppel. Tel 56125318. Müüa värsked kasevihad. Tel 58014006. Müüa kasutatud rõivaste kaupluse sisustus koos kaubaga. Hind kokkuleppel. Lisainfot või pilte küsige kadi@mra.ee või tel 5201249. Müüa küttepuid. Saar, lõhutud, pikkus 50 cm. Sobivad hästi katlasse. Poolkuivad. Hind 30 eurot rm. Tel 54587372. Müüa sääsepaelad. Ühe hind on 1 euro. Pakendis ja kasutamata. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com. Müüa sülearvuti Dell Inspiron 1150. Kaasa saab lisaklaviatuuri (arvuti enda klaviatuur ei tööta) ja juhtmed. Hind 25 eurot. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com. Müüa pitskleit. Suurus XL, kasutatud vaid ühe korra. Hind 20 eurot. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com. Müüa sügavkülmik Whirlpool, millel on kolm riiulit ja alumine veidi sügavam sahtel. Kasutatud, kuid täiesti korralik. Hind 75 eurot. Vajadusel transport. Tel 56643101.

Olen huvitatud maalidest, graafikast, akvarellidest, piltidest, vanadest pildiraamidest. Tel 58285262. Müüa katuseplekki 5 eurot / ruutmeeter. Tel 55506817. Müüa heas korras GPS TomTom veoauto ja sõiduauto programmiga. Euroopa kaart 2015. a. Hind 80 eurot. Tel 53890058. Müüa prussi 50x100; 50x150; 50x200. Hind: 148 eur / tm. Tel 58 589 083. Müüa naistejalgratas. Punane, firma Panther. Rummusiseste käikudega (3 käiku). Möödunud aastal vahetatud laagrid ja tehtud üldhooldus. Eriti lai vedrustusega sadul, kruiisi lenks, korv ja muud lisad. Hind 100 eurot. Haapsalu. Küsi lisa. Tingi! Tel 55658023. Müüa kuiva musta lepalauda. Hind 145 eur / tm. Tel 58589083. Müüa kaks uut heledat puidust ust. Laius 90 cm, kõrgus 203 cm. Hind 65 eurot / tk. Info telefonil 5264422. Müüme Mikado 3in1 ja kaksikute vankreid. Väga kvaliteetsed, ilusad ja väga mõistliku hinnaga vankrid otse tootjalt. Täpsema info leiad meie kodulehelt: https://m.facebook.com/mikadovankrid või telefonitsi 58134228. Müüa kasutatud nahkdiivan ja -tugitool. Hind 50 eurot. Tel 55671929. Müüa süst Seabird Discovery, vanust paar aastat, heas korras, kaasa aer. Seoses uue süsta ostuga. Hind 430 eurot. Asub Haapsalus. http://seabirddesigns.com/kayaks/ discovery. Kaupo, 5043104. Läänemaa kohalikud väiketootjad ootavad huvilisi igal neljapäeval kl 17-18 teenindusmaja parkla ette (Lihula mnt. 3, Haapsalu) ostma värsket toidukraami: värske mesi, kurgid, lehtsalat, sibul, värsked ja kuivatatud maitsetaimed, kartul, peet, speltajahu, rukkijahu, manna, täistera nisujahu, kanamunad, rüpsiõli, kanepiõli, kanepijahu, kanepi spaakreem, kanepitee ja palju muud maitsvat. Tule vaata oma silmaga!

Ost Ostan kaks kasutatud rehvi 215/70R16. Tel 55631603. Soovin soodsalt osta kasutatud ribakardinaid. Tel 58407225. Ostan hea hinnaga korraliku kitarristatiivi / hoidja. Maret, tel 5061390.

www.laanlane.ee

Ostan soodsalt 58407225.

ribakardinad.

Tel

Ostan aastatel 1920-1940 kasutatud Haapsalu kuurorti hooajamaksu marke või markidega majaraamatuid ja isikutunnistusi. Tel 5166325. Soovime osta Pioneer pliidi malmplaadid (kahe plaadiga katteplaat). Tel 5184074. Ostan mahlapressi, võib olla ilma purustajata. Tel 53890058. Ostan Husqvarna 254 XP sae katte, piduri. Vana saag, aastast 1996. Kui kellelgi vedeleb kusagil, palun helistada tel 56624387. Ostan korralikku, kuid seisnud ning halli tooni omandanud musta lauda (120200 mm). Jaanus Ratas, tel 53400057, jaanus@tlu.ee. Ostan heas korras vanu telliskive. Tel 59081035. Ostan rannatennise reketid ja pallid. Tel 55510135. Ostan korras mustvalge printeri. vanapaha@hotmail.com.

Kinnisvara Vahetan 2-toalise remonditud korteri Haapsalus väiksema maja või suvila vastu. Tel 56371066. Müüa 2-toaline korter (3. korrus) ujula vastas Lihula mnt-l. Korter on 46m², mööbel sees, rõdu, aknad hoovi poole, vaikne. Hind 17 000 eurot. Tel 56645049. Müüa Haapsalu linnas Käbi tänaval renoveerimata 3-toaline 66,4m² korter otse omanikult. Müügihind 24 000 eurot. Korter asub kolmekordse maja kolmandal korrusel, jääb maja keskele, on valgusküllane, ruumikas ja läbi maja planeeringuga: toad paiknevad eraldi, avar elutuba, WC ja vannituba eraldi, 2 panipaika (üks küttega) ning 2 rõdu – ühele pääs köögist, teisele pääseb ühest tubadest. Köögis, magamisja elutoas on vahetatud aknad ja rõduuksed (plastpaketid). Majas toimiv ühistu. Metallist fonolukuga välisuksed, otsaseinad soojustatud. Helista kindlasti telefonil 5216463, kui soovid lisainformatsiooni või tahad vaatama tulla! Müüa heas seisukorras 2-toaline ahiküttega korter Kullamaa vallas. Hind kokkuleppel. Müügiga kiire. Tel 53427494. Müüa 2ha kinnistu Tõngri; elamu, puukuur, puurkaev, elekter, maapealne kelder, kõrghaljastus. Asub Hanila vallas Kasekülas. Guugeldage Tõngri ja leiab täpsema info. Hind 22 000 eurot. Tingige, pakkuge vahetusi ja muid variante! Tel 5091177. Müüa 3-toaline korter Haapsalus Tamme 15. Üldpind 47 ruutmeetrit. Hind 16 000 eurot. Tel 56942302, e-mail: lausma26@ gmail.com, www.kv.ee/2483361 Müüa garaaž Taeblas. Asukoht katlamaja juures. Hind 2000 eurot. Tel 53496668. Müüa renoveeritud valgusküllane 2-toaline korter Haapsalu kesklinnas otse omanikult. Hind 25 000 eurot. Telefon 58001076 või 56296219, e-mail evelin.virolainen@ gmail.com. Lisainfo: kv.ee/2569266. Müüa ridaelamu Ridala vallas Uuemõisas, Ploomi 38. Ridaelamu juurde kuulub eraldi kinnistu 406 m² . Ridaelamu üldpind on 204 m². Tubade arv 5, köök, WC, duširuum, panipaigad ja garaaž. Täiskivimaja (2009. a, pööning soojustatud, katusekate vahetatud, fassaad värvitud), kolmekordse klaasiga puitaknad, 5 katuseakent, tsentraalne veevärk ja kanalisatsioon, kamin, elektriradiaatorid. Võimalus liituda tsentraalse keskküttega. Hind 58 000 eurot. Info +372 5021 232; asekinnisvara@gmail.com. Müüa Haapsalus Lihula mnt 9 kahetoaline heas korras korter 43,8 ruutmeetrit, esime-

kuulutused

Haapsalus tuleb lahtiste väravate pärastlõuna koos kirbuturuga 25. juulil kl 12-16 korraldab Vana Haapsalu Selts lahtiste väravate pärastlõuna. Sel ajal avanevad paljud vanalinna väravad kirbuturu laadseks kauplemiseks. Saab õue astuda, elanikega juttu puhuda ja kaupa teha. Vanalinna elanikud, kes soovivad osaleda ja oma tarbetult seisvatest asjadest vabaneda, võiksid endast

sel korrusel. Hind 25 000 eurot, vabaneb veebruaris 2016. Tel 5283881. Müüa korter Tallinnas Mustamäe teel, 9/9, 44 ruutmeetrit, rõdu klaasitud, garderoob, odavad kommunaalid, majal viilkatus ja soojustatud. Hind 61 000 eurot. Tel 5271173. Soovin osta elektrivooluga garaaži Haapsalus. Meil tarx00@hot.ee, tel 58585442. Soovin osta Haapsalus 1-2-toalise korteri. Hoone peaks olema renoveeritud või uus. Korter võib vajada remonti. Hind kuni 20 000 eurot. Kontakt: pille.teniste@mail. ee, tel 501 5795. Ostan kahekohalise garaaži. Tel 55644182. Soovime osta 3-4-toalise remonti vajava korteri Haapsalus või lähiümbruses. Hind kuni ~20 000 eurot. Tel 51 920 122, triinkarsna@gmail.com.

teada anda 13. juuliks aadressil vanahaapsalu@gmail.com. Osavõtutasu kauplejale on 2 eurot, mis läheb ettevõtmise tutvustamiseks. Tasu tuleb kanda Vana Haapsalu Seltsi arvele AS Swedbank EE642200221027475895. Juurde tuleb märkida avatud värava aadress. Toome autosid ja mootorrattaid tellimise peale Euroopast ja mujalt. Leiame Teile sobiliku sõiduki hea hinna ja tingimustega. Pakume võimalust tuua sõiduk meie finantseeringul ning anda Teile panka liisingusse. Aitame ka liisinguga. Küsi infot kontaktilt: info@pulsar24.eu / +372 554 2380.

tarmo@laanlane.ee Kuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja Läänlase paberlehes

Autod Rendile anda kaubik. Kontakt korter617@ mail.ee või 53613334. Autorent alates 24 eurost ööpäev. Võimalik ka pikaajaline rent, siis hind kokkuleppel. Tänavasõidu- ja krossimootorratta rent alates 65 eurot ööpäev. Sõiduvarustuse rendi võimalus. Rendime veel järelkärusid, mahtuniversaale, väikebusse. Lisainfo kontaktidel +372 554 2380 / info@pulsar24. eu /www.pulsar24.eu. Müüa rikkega Kia Rio, luukpära, beež, bensiin, 2003. a, 1.3, 60KW. Hind 400 eurot, tingimisvõimalus. Autot saab näha Uuemõisas Ehitajate tee 2a pesula hoovis. Tel 55 76 740. Müüa hall Toyota Camry 2,4, 112 kW, 2002. aasta, automaat. Auto kahesüsteemne – gaas/bensiin. Kütuse maksumus sõidul Haapsalu-Tallinn 5 eurot. Hind 3200 eurot. Huvi korral helista 5072319. Müüa Audi 80. Heas sõidukorras, ei roosteta, veokonks, valuveljed, kaasa talverehvid velgedel. Tel 55 631 603.

Silvi Merilo 52 299 58 Arne Simm 56 467 357

Müüa sõidukorras Opel Astra. Telefon 53703105. Müüa töökorras 1982. a Renault 9 1.1 bensiin. Hind 250 eurot. Asub Noarootsis Sutlepas. Tel 56 202 730, Ivari. Müüa või vahetada SEAT Inca 1996 (diisel) murutraktori vastu. Asub Ridala vallas. Tel 56602909. Ostan kokku autosid üle Eesti, seisukord pole oluline. Eelistatud Läänemaa. Kontakt haapsaluautoplats@gmail.com, tel 57428222.

Pakun tööd Saada kuulutus

Ost-müük, vahendus, hindamine, konsultatsioon.

Müüa 2003. aasta Renault Master diisel. Hind 2800 eurot. Tel 56640940.

Ostan GAZ 69 raami. Tel 5154888.

KUULUTA TASUTA!

Suurima valikuga kinnisvarabüroo Läänemaal

Pakun tööd asjalikule töömehele või -meestele, kes teeksid ära järgmist tööd: valmistab betoneerimiseks ette 30-ruutmeetrise pinna, armatuuri, paneb penoplasti ja kile; veneaegse bordüüri panemine, 7 tk. Hind kokkuleppel. Asukoht Haapsalu. Helista ja lepime kokku. Tel 5220775. Vajame täiskohaga koduabilist. Ülesanded majapidamistööd, koertega jalutamine ja lapsega tegelemine. Laps on 3-aastane. Tel 56507779, janekask@hotmail.co.uk. Otsime kohvikusse 1,5 kuuks kohusetundlikku 0,5 koormusega klienditeenindajat. Töö vahetustega kokkuleppel. Vanus vähemalt 18. Keeleoskus: eesti, inglise, soome. Vajalik tervisetõend. Väljaõpe kohapeal. Info 5179170, aafrika.rand@hot.ee. Pakume tööd kogemustega autoremondilukksepale. Nõudmised kandidaadile: varasem töökogemus; võime teha iseseisvalt tööd ja leida tekkinud probleemidele lahendusi; kohusetundlikkus; hea tehniline taip. Omalt poolt pakume: ametlik palk vastavalt oskustele (tubli mees teenib 1000+ eurot kuus); tasuta lõuna, meeldiv kollektiiv. Kontakt 56211069 või garaaz@martna.com.

TULE MEILE ÕPPIMA! TASUTA KUTSEÕPE TÄISKASVANUTELE TSÜKLIÕPPES keskhariduse baasil: - raamatupidamine 2a - loodusturismi korraldus 2a - maaturismi ettevõtlus 2a - majutusettevõtte juhtimine 0,5a UUS! - toitlustuskorraldus 1a UUS! TASUTA KUTSEÕPE TÄISKASVANUTELE TSÜKLIÕPPES põhihariduse baasil: - IT-süsteemide spetsialist 2a - hooldustöötaja 2a - tekstiilitöö 2a - mööblirestauraator 2a - sadulsepp 1a - ehitusplekksepp 1a - puit- ja kiviehitiste restauraator 2a - CNC-töötlemiskeskuse operaator 0,5a UUS! KUTSEKESKHARIDUSÕPE põhihariduse baasil: - IT-süsteemide spetsialist 3a - bürootöötaja 3a UUS! - majutusteenindus 3a - ehitusviimistlus 3a - tisler 3a - kokk 3a KUTSEÕPE baashariduse nõudeta: - üldehitus 2a - abikokk 1a - kangakudumine 0,5a UUS!

Täpsem info kooli kodulehel: www.hkhk.edu.ee Telefon: 666 1740, e-post: kool@hkhk.edu.ee

Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamaja Konsum pakub tööd kassapidajale (vanus vähemalt 18a.). CV saata aadressile yhistu@ hty.ee Täiendav info telefonil 472 0621. Sein tuli ette, rohkem kuulutusi paberlehte ei mahtunud, aga sadu kuulutusi leiad veel veebist aadressil www.laanlane.ee

Haapsalus Lahe 12 Veebipood: suursuurus.eu

Saabus uus kaup suurematele meestele, suurused 7XL ja 8XL. Kleidid naistele 6XL ja 7XL. Kauplus avatud 8.–12. juulil iga päev kl 12–18. Tel 5809 0450.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada tasuta kuulutus või telli reklaam: tarmo@laanlane.ee, tel 5698 8050

Haapsalu kultuurikava 8.–17.07 Kolmapäev, 8. juuli 18.00 Film “45 aastat” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot. 19.00 Taani segakoori Aspirata Vocalis kontsert toomkirikus. Põhjamaade koori- ja kirikumuusikat. Kavas Mozart, Pärt, Rahmaninov, Purcell, Sibelius, Grieg, Bellman ja Niels W. Gade. Tasuta. 20.00 Esinevad rahvatantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta. 20.30 Tantsuõhtu Rain Pooleniga restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta. 21.00 Esinevad rahvatantsijad restoranis Bergfeldt. Tasuta. 21.00 Henri Tali & Madis Ligi Live välikontsert Veskiviigi sadamas Jahta (Holmi 14). Tasuta. 22.00 DJ dr Simssalabim puhvetis Aptek (Karja 1).

Neljapäev, 9. juuli 15.00 Animafilm “Käsilased” 3D kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.50 eurot + prillid 1 euro. 19.00 Savimeditatsiooni õhtu Kati savikojas, Karja 16. Helimeditatsiooni juhendab Kaia Kullamaa ja savi voolimist Katrin Arrak. Osalustasu 8 eurot. Kohtade arv piiratud! Registreeri tel 5569 9589 või katisavikoda@gmail.com. 19.00 Jõelähtme Lavagrupi etendus “Roheline järv, punane vesi” SEE Teatris (Vaba 10). Pilet 4 eurot. Lavastaja Tiit Alte. 20.00 Haapsalu suvemuusika. Õhtu Tšaikovskiga toomkirikus. Moskva Riikliku Konservatooriumi kammerorkester, kunstiline juht ja peadirigent Feliks Korobov. Pilet Piletilevis 10 eurot. Kavas suure vene helilooja kultuslikud teosed: Keelpilliserenaad C-duur, op. 48, “Mälestus kallist paigast”, “Mälestus Firenzest“.

20.00 „Ilus elu“ – Hedvig Hansoni trio kuursaalis (Promenaadi 1). Piletid Piletilevis 15/13 eurot.

14.00 Autode tutvustamine.

Reede, 10. juuli

19.00 Auhinnatseremoonia.

16.00 ja 18.00 Haapsalu kuurort 190. Suvituslinna lood ja laulud kaupluse Siit ja Sealt hoovis (Karja 17). Suvituslinna ajaloost ja sümbolitest kõnelevad giidid Ülle Ehala ja Hilma Tervonen, muusikalist meelelahutust pakuvad Viive Marleeni pärimusmuusikud või Hanila Laulu- ja Mänguselts. Tõlgitakse inglise, vene ja soome keelde. Pilet 3 eurot.

16.00 Steve`n`Seagulls. 18.00 Super Hot Cosmos Blues Band. 20.00 Metsatöll. 22.00 The Darkness. 18.00 Pidu Ameerika moodi Villa & Restoran SOFFA-s (Posti 1). Kohal retrokuningas Elmu Sadulsepp. Tasuta. 20.00 Salongimuusika õhtu – Viveli Maar ja Kristjan Robert Rebane Fra Mare terrassikohvikus (Ranna tee 2). Tasuta.

18.00 Animafilm “Käsilased” 3D kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.50 eurot + prillid 1 euro.

22.00 Dr Baking Beats Aptekis (Karja 1).

19.30 American Beauty Car Show 2015 piiskopilinnuses. 2 päeva pilet Piletilevis 49 eurot, lapsed 10 eurot, päevapilet kohapeal 25 eurot.

11.00 Rannavollesari Haapsalu Beach. 2015 Paralepa rannas.

20.30 The Sweet. 22.00 Dee Snider (Twisted Sister). 23.30 Naiste cruising.

Pühapäev, 12. juuli 11.00 American Beauty Car Show 2015 rongkäik läbi linna Kiltsi lennuväljale. 12.00 American Beauty Car Show 2015 kiirendusvõistlus Kiltsi lennuväljal. Pilet 10 eurot müügil ainult kohapeal.

Teisipäev, 14. juuli 13.00 Savi voolimise õpituba Kati savikojas, Karja 16. Tule valmista endale või sõbrale mõnus õnneanum! Osalustasu 9 eurot. 19.00 Komöödiateatri etendus „Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule“ piiskopilinnuses. Piletid Piletilevis 14/12 eurot, samal päeval 1 euro võrra kallimad. Mängivad Anu Saagim, Kristel Aaslaid ja Triin Tulev, Diana Klas, Tarvo Krall, Veljo Reinik ja Aleksander Ots, lavastaja Rednar Annus. 20.00 Laulab Jennifer Marisse Cohen restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta.

20.30 Tantsuõhtu Rain Pooleniga restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

18.00 Film “Eemal hullutavast linnakärast” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

21.00 Esinevad rahvatantsijad restoranis Bergfeldt.Tasuta.

20.00 Haapsalu suvemuusika. Jazz’n’Tango kuursaalis (Promenaadi 1). Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akordion). Pilet Piletilevis 9 eurot, kohapeal 12 eurot. Kohtade broneerimine pileti ID alusel tel. 56 462 466.

Neljapäev, 16. juuli

20.30 Kõhutantsu show restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

19.00 Hendrik Sal-Saller & Smilers piiskopilinnuses. Piletid Piletilevis 17/15/10 eurot. Smilersi unplugged suvetuur.

23.00 APTEK Haapsalu LIVE. Ans ZIGGY WILD, Dr Drive ja Dr Magik Bread puhvetis Aptek (Karja 2). Tasuta.

19.30 Film “Terminaator Genisys” 3D kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro.

18.00 Concha Y Toro veinide esindaja Gabriel Salas presenteerib kvaliteetveine Tšiilist vinoteegis MULLiga ja MULLita (Karja 16a). Inglise keeles. Osalustasu 10 eurot, eelreg. tel 5019666.

Laupäev, 11. juuli

Esmaspäev, 13. juuli

18.30 Savi voolimise õpituba Kati savikojas, Karja 16. Tule valmista endale või sõbrale mõnus õnneanum! Osalustasu 9 eurot.

10.00 Lasteturniir tennises Krahviaia tennisekeskus (Vee 10). Tasuta.

18.30 Laulab Chicago-Chorale Luther kolleegiumi koor toomkirikus. Juhatab Bruce Tammen. Vaba annetus.

19.00 Klaveriõhtu Tanel Joametsaga kuursaalis (Promenaadi 1). Pilet Piletilevis 8 eurot.

19.30 Kantritantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta.

20.00 Dave Benton, Karl Madis, Margus Kappel – „Pärlipüüdjad“ piiskopilinnuses. Piletid Piletilevis 17/15/10 eurot.

12.00 American Beauty Car Show 2015 piiskopilinnuses. Pilet kohapeal 25 eurot. 13.00 Texas Oil.

20.30 Kantritantsijad restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

Kolmapäev, 15. juuli

18.00 Film “Eemal hullutavast linnakärast” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

12.00 Haapsalu 15. Rattaralli start spordihoone eest (Lihula mnt. 10).

Reede, 17. juuli

18.00 Hennamaalingute õpituba Kati savikojas, Karja 16. Juhendaja Kaia Kullamaa. Osalustasu 5 eurot. Kohtade arv piiratud! Registreeri tel 5569 9589 või katisavikoda@gmail.com.

17.00 Film “Eemal hullutavast linnakärast” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

20.00 Film “Terminaator Genisys” 3D kultuurikeskuses. Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro.

kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro.

20.30 Film “Terminaator Genisys” 3D

20.30 Film “Terminaator Genisys” 3D kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro. 20.30 Kõhutantsu show restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta. 21.00 “Tantsurännak animaenigmasse” Kristina Paškeviciusega Loomekeskuse hoovis (Jaani 2). Pilet 4 eurot. 22.00 Dr Cortes puhvetis Aptek (Karja 1). 23.00 Terje Henki anima “Rahutud riided” esilinastus, animafilmide õhtu “EKA fresh!” Loomekeskuses (Jaani 2). Värsked filmid nii EKA animatsiooni osakonna üliõpilastelt kui ka osakonda juhtivatelt animakunstnikelt. Vt ka www.kultuurimaja.ee

Vanalinna A ja O ja Jaama A ja O

Loo ise oma

LEMMIK!

Nüüd müügil kerged eined: • Admirali burger • Kolumbuse hot dog • Laevapoisi lõuna (ilma saiata burger) • Tüürimehe tortilla • jne

• Keeristorm

Pehme jäätis + 4 vabalt valitavat lisandit

• Briis

2 jäätisepalli kogu valiku ulatuses + 4 vabalt valitavat lisandit

• puuviljaparadiis

• Pehme jäätis vahvlis või topsis • Jäätisepall vahvlis või topsis • Junga jäätisekokteil mahla või piimaga • Kohv, tee, latte • jne

Erinevad puuviljad + 1 vabalt valitud lisand

Avatud väliterrass

LÄÄNEMAA NAISTE TUGIKESKUS

Tel 504 2300 Helistada võib ööpäev ringi laanenaistetugi@gmail.com www.laanenaistetugi.ee