Läänlane 29.07.2015

KAVA JA ESINEJAD

LK 6-9

AUGUSTIBLUUSI ERINUMBER Andy Fairweather Low:

Candye Kane:

Mees, kelle mänguoskust ja stiili imetles ka osavnäpp Eric Clapton

Bluusilaulja ja maailma kõige kõvem tüdruk – nii nad räägivad

TASUTA LEHT

www.laanlane.ee

29. juuli 2015 Nr 7

Loe vabalt ja kuuluta tasuta!

Indrek Ditmann: tahame kogu linna meluga täita • Festivaliga teevad koostööd paljud söögikohad • Linnas liigub bluusirong • Augustibluusi särgid on tänavu “kiiksuga” Seekordne Augustibluus on juba 22.

Kas sel aastal on varasemaga võrreldes midagi ka teistmoodi?

Augustibluusi korraldaja Indrek Ditmann: Väga palju ei ole. Mida me tahame kindlasti hoida ja kasvatada – et oleks linna eri nurkades lavad ja infopunktid. Möödunud aastal käis festivalil umbes 12 000 inimest ja see rahvamass on nii suur, et ei tahaks, et me ummistaks ainult linnuseväravad.

Tahame, et eriti laupäeval oleks kogu linn meluga kaetud.

Haapsalus kohapeal on info liikumine ja koostöö läinud paremaks.

Teeme näiteks koostööd toitlustusasutuste ja pubidega. Huvisõidurong Peetrike muutub bluusirongiks. See

tähendab, et festivali ajal veab ta rahvast suhteliselt ajakava alusel, et kui ühes kohas kontsert lõpeb, siis teises kohas algab ja saab rahvast sõidutada.

Rongis mängib CD-plaat seekordsete esinejate lugudega. Toitlustusasutustes on juba müügil eriroad.

Augustibluusi legendaarsed T-särgid näevad sel aastal teistmoodi välja. Kõik särgid on isesugused, neile on ainult A5 suuruses Augustibluusi tikandlogod peale õmmeldud. Kogusime üle Eesti kokku natuke üle tuhande särgi.

Minu meelest oli see hästi hea idee, mis sai alguse sellest, et rääkisime moekunstnik Reet Ausiga, kes riiete taaskasutust propageerib. Mõtlesime,

et milleks särke toota, kui need on tegelikult inimeste riidekappides olemas, korjame need kokku. See meeldis ka rahvale ja särke toodi palju.

Kokkuvõttes tuleb seekord hästi kirju Augustibluusi särgivalik. Me ei tooda särke juurde, sest neid on niigi palju, vaid saame olemasolevad ära kasutada. Augustibluusi puhul on just särk üks asi, mida eriti vanemad festivalilkäijad kindlasti tahavad saada.

Muidu on iga aasta must särk ja kollanevalge logo peal, ainult aastaarv vahetub. Usun, et see aasta on neil kogujatel ka põnevam.

Kas esinejatega on nüüd kõik nii paigas, et jääb üle vaid oodata ja pöidlaid keerutada?

Kui see päris nii oleks… Ütleme, et veel ei ole ühtegi tagasilööki. Eelmisel aastal oli nädal enne festivali algust natuke segadust, kui pidime üht välja kuulutatud peaesinejat hakkama asendama (asendati Vene-meelse märulikangelase Steven Seagali bänd – toim).

30 bändi tuleb, ajakava on paigas.

Möödunud aastal samal ajal see nii veel ei olnud.

Eks korraldaja jaoks on kõik esinejad tähtsad, aga millist selle aasta esinejat isiklikult kõige rohkem ootad?

Mina ise kindlasti tahaks näha Andy Fairweather Lowd, kes on Eric Claptoni vana bändikaaslane ja kitarrist.

Niipalju kui ma teda kuulanud olen,

kõik ei ole tal ka bluusivõtmes asjad.

Juba eakas härra, aga kindlasti väga koloriitne kuju ja mul on hea meel, et me ta siia saime. Kartsime, et ei saa hinnas kokkuleppele, kuna tegemist on ikkagi väga kõvades koosseisudes mänginud tegijaga.

Kas võib öelda, et tema on Augustibluusi esinejatest kõige laiema kuulsusega?

Nojah, võib-olla. Aga näiteks saksofonist ja suupillimängija Jimmy Z, kes oli paar aastat tagasi, kindlasti ka.

Nende kuulsus on laiem kui bluusiringkond.

Tarmo Õuemaa Intervjuu jätkub 2. leheküljel

intervjuu Korraldaja Indrek Ditmann: 2

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Maailma üks paremaid wakeboardingusportlasi on Raimi Merritt.

(F: Miami Nautique International)

kontserdimuljeid Augustibluusist on mul endal kahjuks vähe ole võib-olla keskaegseid linnuseid üldse elus palju näinud, käivad enne ja pärast esinemist fotoaparaadiga ringi ja ahmivad õhku – neile kõik nii meeldib ja tundub äge! See on kindlasti ka üks põhjus, miks siia tullakse – kogu atmosfäär.

Näiteks Prantsuse bänd Big Dez, mis esines mõned aastad tagasi ja üks Soome bänd, kelle nimi on mul praegu keele peal, aga meelde ei tule, on oma koduleheküljele pärast pannud suure fotogalerii ja ülistuskõne, mitte piirdunud ühe pildiga, et esinesime Eestis.

Soomlased kiitsid festivali ülivõrdes ja ütlesid, et enam paremaks ei saa minna. Et siin saad osta lava kõrvalt värskeid mustikaid ja värskelt pressitud õunamahla. Sellist asja kusagil mujal lihtsalt ei ole.

See, mis sõnumi bändid ise oma fännidele ja teistele muusikutele pärast festivali annavad, on tohutult oluline ja tagasiside on olnud ainult eranditult positiivne.

A

ugustibluusi korraldaja Indrek Ditmann näeb aasta otsa vaeva selle nimel, et leida Haapsalu festivalilavadele poole tuhande huvilise seast 30 esinejat. Valitute kontserdid jäävad tal aga tõenäoliselt nägemata, sest festivali ajal pole mahti puhata.

Oled staare päris palju aastate jooksul näinud. Kas nende kuulsus on ära teenitud?

Kui räägime USA-st tulnud peaesinejatest, siis see üldjuhul niimoodi on.

Ega meie ei saa valikut teha muu põhjal kui kuulame muusikat ja loeme internetist, mida see muusik teinud on.

Kolmas pool on aga see, et kui võtad lahti viimase paari aasta tuurikalendri ja näed, kus ta on esinenud, kus festivalil ta USA-s või Itaalias on olnud peaesineja – mõnel sellisel festivalil, mille eelarve on 50 korda suurem kui meil –, siis see on kvaliteedimärk.

Pettuma ei ole pidanud. Aga lisaks on neid, keda kutsud võib-olla isegi väikse kõhklusega, et kas ta on live’is sama äge kui Youtube’is, ja siis saad tõelise ohhoo-efekti. Just mõni naisartist on niiviisi meelde jäänud.

Nina van Horn ja Ana Popovic näiteks olid väga ägedad tegelased.

Kas jõuad neid festivalil kuulata ka?

Kahjuks vähe. Ma arvan, et pealavalt ma suudan haarata poolteist-kaks bändi aastas ehk üks bänd päevas. Ühe peaesinejaga olen istunud isegi kiirabiautos samal ajal kui möll pealaval käis. See oli inglane Matt Schofield.

Sai mehel kiirabis ja haiglas kätt hoitud, aga mees tegi kõik endast oleneva ja lõpuks sõitsime kiirabiautoga lava taha.

Ta oli oma pillimeestest umbes kümne meetri kaugusel, kui kontsert käis.

Ja oli see haigus kui hull tahes, tal käsi ja jalg hakkas muusika taktis käima ja ühel hetkel ta ütles, et võtke see kanüül nüüd välja, ma lähen lavale.

Tegi viis-kuus lugu ära ja läks ööseks haiglasse.

See oli festivali mõttes ka üks kriitiline moment. See, kes alguses tema asemel lavale läks, oli tegelikult bändi mänedžer, helimees ja kidratehnik ühes isikus. Olin nendega Fra Mare juures, kus Matt Schofield oli haigena hotellitoas ja mänedžer ise ka vangutas pead, et kurat, tuleb veel selline asi elus ette – olen helimees ja kitarriehitaja ja nüüd pean veel laval laulja ka olema Matti asemel.

Kas selliseid bände ka on, kes ise tahavad Augustibluusile tulla ja võtavad ühendust?

Oi, neid on tõsiselt palju. Üks asi, mida oleme saavutanud ja mis on oluline, on see, et oleme saanud aastate jook-

Indrek Ditmann. (F: erakogu)

sul väga hea renomee. Meil on bluusmuusikute seas üle maailma suur tuntus. Tänu sellele on meil võimalik meelitada siia esinema mõningaid artiste, keda me rahaga osta ei jõuakski.

Sellisel puhul oleme öelnud, kui palju meil on võimalik maksta ja muusik uurib teiste siin juba käinud meeste käest. Saadakse teada, et ilus linn, palju rahvast ja festival kenasti korraldatud – me oleme mitmed artistid nii siia saanud.

Sooviavaldusi tuleb tegelikult praeguse hetkeni. Neid tuleb aasta ringi. Ma eelmisel aastal käisin välja ühe arvu – julgen arvata, et ei ole päeva, kui ei tule vähemalt kahte-kolme esinemissoovi. Kõik ei ole küll bändid ise, vaid ka agentuurid, kes lihtsalt pommitavad festivale, aga ma julgen küll arvata, et e-maile tuleb aasta jooksul 500-1000.

Raul Ukareda kui programmijuht saab neid rohkem, aga tuleb ka festivali üldmeilile väga-väga palju. Kindlasti me vastame kõigile, aga olgem ausad, festivalil on 30 bändi ja neist pooled on välisesinejad. See on väga

väike hulk. Kummalgi päeval on üks peaesineja. Ma tean, et Raulil on juba praegu 2016. aastaks mõned diilid olemas.

Milline näeb Augustibluus esineja jaoks välja? Kas annab kontserdi ära ja paneb minema või saab ta ka festivalist osa?

Sõltub. Meil on festival viimased aastad olnud samal nädalavahetusel suure Norra Notoddeni bluusifestivaliga, mis tähendab, et meie kui Notoddeni vaene väikevend oleme püüdnud ikka sealt saada mõnda artisti.

Tihtipeale on nii, et reedene esineja on laupäeval juba järgmisel Euroopa festivalil laval. Sellisel juhul on meil artist öösel Tallinnas. Pärast esinemist läheb bussi või tuleb kultuurikeskuse ööklubist läbi, tund aega tšillib ja läheb Tallinna hotelli ja hommikuse lennukiga juba järgmisse kohta.

Aga väga paljud bändid lähivälismaalt ja ka peaesinejad, kes on jäänud siia pikemaks, on sattunud vaimustusse. Ma olen ise siin näinud mitut USA-st tulnud inimest, kes ei

Millised on Augustibluusi probleemid või kitsaskohad?

Kitsaskoht on. Iga teine küsimus meile on see, kas Haapsalus veel kusagil ööbida ka saab. Oleme püüdnud omalt poolt utsitada kodumajutuse ja telkimisalade tegijaid, et kui midagigi juurde tekib, kas või viimasel päeval tekib mingi mõte, andke muudkui infot, et saaksime seda jagada. Festivalipasse ostetakse igal aastal ikkagi suurusjärgus just nii palju kui on ööbimiskohti Haapsalus ja lähiümbruses.

Selles mõttes hüpet me teha ei saa. Võib-olla siis, kui rong pannakse käima. Rong teeks publiku jaoks väga palju asju lihtsamaks.

Taksod on vahel pannud kell üks öösel käsipiduri peale ja siis ei ole linnas enam ühtegi liikusvahendit, millega kaugemale hostelitesse jõuaks. Aga ma arvan, et see on aasta-aastalt paranenud. Kõik kauplejad ja teenusepakkujad Haapsalus ja ümbruskonnas on aru saanud, et see festival on suur. Ka selles mõttes, et siin on hästi palju rahvast väljaspoolt Haapsalut.

See on festival. Kui lähed kontserdile, siis lähed üht konkreetset bändi kuulama. Festival ei ole ainult kontsert. Üks osa sellest on bändide nimestik, aga kõik see, kus see toimub, mida süüa-juua pakutakse, kas sul on varjualune ja istepink, kas saad seal pärast ööbida või bussiga koju... See kõik loeb tervikuna ja need on võrdselt tähtsad festivali osad.

Oleme püüdnud seda festivali arendada nii, et kõik oleks täidetud. Kui tualette on vähe, siis paneme juurde. Kui söögi- ja joogilettide taga on liiga pikad järjekorrad, paneme neid rohkem. Kui on infot vähe, paneme infotahvleid ja infopunkte juurde.

Festivali tegemine ei ole ainult 30 bändi rittaseadmine.

Keda esinejatest veel esile tõsta?

Alati on põnevad festivali eriprojektid. Üks, mida kohe kindlasti ära mainida, on BB Kingi mälestusprojekt, mis alguses kandis nime BB King 90. See, mida teevad Compromise Blue ja veel mõned pillimehed, Jan Uuspõld, Evelin Võigemast, Kristjan Kannukene ja Emil Rutiku, on põnev juba kas või sellepärast, et proovid toimuvad vahetult enne festivali ja nad ise ka täpselt ei tea, kuidas see välja kukub enne kui nad on lõpuks laval.

Bluule on teist aastat järjest Augustibluusi kavas, kus bluusirütmis loetakse luulet. See toimub Haapsalu Raamatus. Eelmisel aastal luges luulet lisaks Georg Meriloole, kes on Bluule eestvedaja, näitleja Merle Palmiste.

Sel aastal on Raivo Trass. Tegemist on ikkagi Eesti teatri suurkujuga ja meil on väga hea meel, et selline mees võttis vaevaks ja astub Augustibluusil üles.

Veel üks soovitus, kuhu mul on tavaliselt olnud jõudu ja aega minna, on raudteejaama laupäevakontserdid.

Sealt on minu jaoks isiklikult tulnud hästi palju elamusi. Kõik kolm raudteejaama kontserti ma vähemalt püüan – kui graafik vähegi võimaldab – ära näha. Koht on lahe ja inimesed on selle kuidagi mõnusasti omaks võtnud. Istutakse perrooni ääre peal või isegi raudteeliipritel.

Seal ei lähe kunagi trügimiseks.

Seal ei pea isegi otsest silmsidet esinejaga olema. Laupäev ka, võib-olla eelmisel päeval on juba festivalil oldud ja oled natuke väsinud, saad end mõnusasti sisse seada. Seal on sel aastal näiteks ratastoolis slide’i mängiv Tom Doughty, keda kindlasti tasub kuulama minna.

Eesti asju ka ju kõiki ei tea. Kes on Viljandist, kes Tartust või Pärnust. Tegijad on tuttavad, aga koosseisud on ümber mängitud ja uus nimi võetud.

Peab minema ise vaatama ja kuulama.

Selles mõttes on avastamist küll.

Mõlemad ameeriklased on väga head. Traditsiooniliselt tahame hoida peaesinejatena muusikuid bluusi sünnimaalt ja mitte lihtsalt selliseid, kelle võtad, et saaks USA nime taha kirjutada, vaid neid, kes on sealmaal ka tegijad.

Candye Kane on väga koloriitne daam, kes on ka Blues Challenge’i võitnud, mis on sealne noorte bluusivõistlus.

Trompetimängija Boney Fields on Chicago bluusi esindaja, sealt on meil ehk seni vähem olnud esinejaid.

Bluusi puhul on kvaliteedimärk, kellega koos on ta esinenud ja bändi teinud. Ja kui seda nimekirja näed, vaatad, kui kõvad mehed on otsustanud temaga lava jagada, siis jagad ära, kellega on tegemist. Ju siis selleks oli põhjust, niisama lavale kedagi tolgendama ei võeta.

Tarmo Õuemaa

uudised

3

Tel 504 2300 LÄÄNEMAA NAISTE TUGIKESKUS

Helistada võib ööpäev ringi laanenaistetugi@gmail.com www.laanenaistetugi.ee

Linnavalitsus rajab ise Haapsallu wake-pargi

H

Vare. “Ruumiga seal kindlasti laiata ei ole ja merepoolsesse otsa võib tuulega laine tulla, aga ta on ilusas kohas, kus käib ka rahvas.”

Park tuleb Jaama suubumiskohta Planeeringut ei ole linn veel koostama hakanud, sest lähteülesande peab algatama linnavolikogu. Volikogu kohtub alles sügisel, rääkis Vikman.

“Praegu on ideede kogumise koht.

Oleme mõne korra kohtunud, kaasanud ka Läänemaa arenduskeskuse, keskkonnaametilt küsinud,” rääkis Vikmann.

Plaanis on kuulata ka wake-pargi ideega lagedale tulnud ärimehe nõuandeid ja kaasata planeerimisse avalikkus.

Väiksele viigile park ei tule, see on Vikmani sõnul kindel. Seda mitte Facebookis tekkinud vastuseisu tõttu, vaid tehnilisel põhjusel – wake-pargi jaoks tarvilik tross üle vee on viigile rajamiseks liiga pikk. Uue kohana on arutluse all Jaama oja suudmeala.

Haapsalust pärit veelauataja Andres Vare vaatas Jaama oja suudmeala üle ja kinnitas Läänlasele, et ideest võib asja saada küll.

“Täitsa okei, kui seal natuke roogu lõigata, põhi üle vaadata ja tornid kindlasti maa peale kinnitada,“ ütles

Uus spordiala “Mulle kui terve elu igasuguse elamusspordiga tegelenule on see väga meeltmööda, et linn ise on võtnud sellise initsiatiivi ja loob Haapsallu võimaluse,” kiitis Andres Vare algatust.

Ta nentis, et kuna wakeboarding ja samalaadsed spordialad ei ole veel laiemalt tuntud ega aktsepteeritud, jääb parkide loomine ja kasutamine tavaliselt üksikute asjaarmastajate pärusmaaks.

“Tegelikult ei käi see ala kellelegi üle jõu ja on väga mõnus füüsiline ja vaimne trenn. Eesti inimene peaks lihtsalt olema natuke rohkem avatud ja andma võimaluse,” lisas ta.

Vare hinnangul annab wake-park noortele juurde ühe spordiala, millega tegeleda linnas jõlkumise või arvuti taga istumise asemel.

“Tallinnas ja Rahingel on wakeparkides spetsiaalsed trennid, mis on iga suvi osavõtjaid täis. Väga tore oleks, kui Haapsalus oleks midagi sarnast,” ütles ta.

Ligi kümme aastat Rahinge paisjärvel veespordiparki pidanud Martin Bachmann nentis, et wake-pargi küljastajateks on peamiselt veelauahuvilised, kuid sõitjaskond laieneb pidevalt.

Haapsallu sobiks park Bachmanni sõnul hästi, sest siinkandis on palju eri veespordialadega tegelejaid, näiteks lohesurfareid, keda huvitaks ka veelauatamine.

Rahinge park on igapäevaselt avatud suvekuudel, kuid huvi korral saab parki kasutada alati, kui järvel jääd peal ei ole, rääkis Bachmann. Kui päikselise ilmaga on palju juhukülastajaid, siis kaks korda nädalas toimuvad trennid noorte- ja täiskasvanugruppidele toovaid sõitjaid igasuguse ilmaga.

Loodetavasti saab Haapsalu wakepark aselinnapea Vikmani sõnul valmis järgmisel suvel. Siis korraldab linn ka konkursi ettevõtja leidmiseks, kes parki ülal pidama hakkaks.

Madiken Kütt

aapsalu linnavalitsus otsustas ise veesuusa- ja veelauapargi rajada. Selle asukoht saab ilmselt olema Jaama oja suudmealal, mitte Väiksel viigil.

Aprilli alguses tõstatasid eraisikud Facebookis “Haapsalu & Läänemaa” rühmas küsimuse, kas Väiksele viigile võiks rajada veeatraktsiooni nimega wake-park. Teemapüstitus teenis peaaegu pool tuhat kommentaari.

Pooldajad arvasid, et Haapsalus võiks tõesti rohkem noortele suunatud aktiivseid tegevusi olla ja atraktsioon meelitaks ka turiste. Vastased leidsid, et atraktsioon ei sobi viigile, sest rikuks sealset rahulikku-romantilist miljööd, peletaks seeläbi turiste ning segaks ka veelinde.

Idee algataja, Läänlaselt anonüümsust palunud kohalik ärimees jättis projekti rahva vastuseisu tõttu katki.

“Haapsalus lihtsalt ei toimu mitte midagi vee peal. Vett on, aga midagi ei tehta,” rääkis ta.

Kuid et linnavalitsusele idee meeldis, otsustati sellega ise edasi minna, rääkis Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.

(F: World Wakeboard Association)

Mis on wake-park?

Wake-park on koht, kus saab tegeleda veelauatamise ehk wakeboardinguga, mis on tuntud ekstreemspordiala.

Veelauatamine tähendab mööda veepinda liuglemist spetsiaalsel veelaual ehk wakeboard il. Vilunumad veelauatajad teevad lainetel või selleks ehitatud obstaaklitel ka trikke.

Veepinnal edasiliikumiseks tõmmatakse veelauatajat enamasti edasi mootorpaadi abil, kuid mootorpaadi saab asendada ka kaablisüsteemiga, mida nimetataksegi wake-pargiks.

Wake-parke on kahte sorti. On ringkaabel, mis tähendab viie-kuue torni külge kinnitatud ringiratast liikuvad trossi, mille abil saab korraga lauatada mitu inimest. Baltimaades sellist parki ei ole.

Kõik Baltimaade, sh ka Eesti wake-pargid ja Haapsallu plaanitav park kujutavad endast kahte torni, mille vahel liigub edasi-tagasi 200250 meetri pikkune tross. Trossi küljes sõidab korraga üks lauataja.

Trossi liikumiskiirust jms juhitakse puldiga kaldalt. Kui sõitja kukub, jäetakse tross seisma, et sõitja saaks uuesti tõusta.

Eestis on kuus wake-parki: Männiku, Harku, Rahinge, Tõrva, Otepää ja Alesti pargid.

Avatud sushibaar, Posti 37 T–L 12–22, P 14–19.30, E suletud

Kaasatellimine 5362

1699

Kaasa ostmisel kogu menüü –30% Allahindluskood "tempura"

Asume Posti 37, sissepääs maja tagant

4

edulugu

arvustus Romantikute paradiisist peresõbralikuks pubiks

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

“Valge Daami saladus”: krants, kes hõlmab endas eri tõugude parimaid omadusi

Ü

limenukaks osutunud, kahel aastal kõik vaatajakohad täitnud ja positiivset tagasisidet teeninud 13. Valge Daami lavastust “Valge Daami saladus” mängitakse tänavu kolmandat ja viimast aastat.

Kui esimesel aastal seisis “Valge Daami saladuse” plakatitel sõna oratoorium, siis nüüd on tegijad sellest loobunud, sest tükk on klassikalisest oratooriumist tunduvalt liikuvam.

“Ma ei tea täpselt, mis see on,” tunnistas lavastaja Anneli Aken. “Keegi ei ole osanud paremat pakkuda ka.

Laulumäng tundus kuidagi lihtsameelne, muusikal ta ei ole, rokkooper ka mitte. Võib-olla muusikaline vabaõhunäitemäng?”

Peategelase Maila rollitäitja Maarja Suklese sõnul on tükk “nagu krants, kes hõlmab endas eri tõugude parimaid omadusi”: tükk kujutab endast kõike, mida üks muusikaline etendus võiks kujutada.

Kuigi esialgne plaan oli mängida lavastust ühel aastal, on õnnestunud sama kamp kokku saada juba kolmandat korda, rääkis Aken. Sealjuures mängib Marika Aedviir Valge Daami õe Mareti osa pisikese beebi kõrvalt ja Valge Daami armastatu Olafi osatäitja Jaan Lehepuu tuleb etenduse jaoks lühikesele puhkusele ajateenistusest.

Ainuke muudatus koosseisus on see, et Jonathani osa mängib tänavu Anti Rannuse asemel Antti Kammiste.

Kui ülejäänud näiteseltskond koguneb Haapsallu proove tegema etenduste nädalale eelneval pühapäeval, siis Kammiste juba õpib laule eelmise aasta audiosalvestuse abil.

Suurima valikuga kinnisvarabüroo Läänemaal Ost-müük, vahendus, hindamine, konsultatsioon.

Silvi Merilo 52 299 58 Arne Simm 56 467 357

Ehitusviimistlus, hooldustöötaja, majutusettevõtte juhtimine, abikokk, kokk, CNC-töötlemiskeskuse operaator, tekstiilitöö, toitlustuskorraldus ...

Bürootöö, IT-süsteemide spetsialist, kokk, raamatupidaja, mööblirestauraator, tisler, maaturismi ettevõtlus, majutusteenindus loodusturismi korraldus, plekksepp

Klassikaline lugu, muusikaline lähenemine Lavastus järgib klassikalist Valge Daami legendi lugu. Talutüdruk ja toomhärra armuvad, tüdruk tuuakse poisiks riietatuna kloostrisse, armukade kanoonik paljastab saladuse, talutüdruk müüritakse elusalt.

“Juurde tõin lüürilise Maila ehk Valge Daami dramaatilise ja jõulise õe Mareti. Et asi liiga tõsiseks ei muutuks, lisasin mõned koomilised tegelased, näiteks lihtsameelsed kosilased Ridalast,” ütles lavastaja Aken.

Eriliseks teeb tüki see, et klassikalist lugu jutustatakse läbivalt lauldes.

Just Toomas Lunge muusikat Anneli Akna sõnadel on lavastuse puhul enim kiidetud. “Tekstis on vihjeid tänapäevalgi aktuaalsetele sotsiaalsetele ja regionaalprobleemidele. Kuna ei Toomas ega mina ole keskaja spetsialistid, lubasime endale nii tekstis kui ka muusikas päris suurt vabadust – eri žanre, idioome, kaasaegsemat slängi,” kirjeldas Aken.

Maarja Suklese sõnul on “Valge Daami saladus” justkui veidi täidlasem versioon traditsioonilisest legendist.

“Meie ees on armastus pimestava kadeduse, hulljulguse, huumori ja iroonia sümbioosis. Anneli Aken, Toomas Lunge ja ülejäänud tuumik on suutnud need koostisosad nii osavalt kokku panna ja serveerida, et

5

KUURSAAL

H

Peategelase Maila rollitäitja Maarja Sukles.

(F: valgedaam.ee)

Varsti valmib DVD Kõigist senistest Valge Daami etendustest on kokkupanemisel põhjalik kroonika, mis ilmub esmalt veebis ja sügisel loodetavasi ka brošüürina paberil. Üsna pea saab valmis ka eelmise aasta etenduste ajal üles võetud DVD-versioon “Valge Daami saladusest”.

raske on mitte kaasa elada või mitte võlutud olla,” kirjeldas Sukles.

Kuigi tagasiside ja arvustused on olnud üsna eranditult positiivsed, on Aken kuulnud ka nurisejatest. “Mullu üks piletimüüja kuulis pealt, kuidas kaks kindlasti mitte esimese õlletoobiga külastajat umbes 15. minutil torisedes välja tuikusid: Igav! Ainult lõõritavad, ühtegi hobust ka ei ole!”

Etenduse menu võti on suurepärane meeskond Negatiivne tagasiside 13. Valge Daami lavastuse puhul siiski harv. Põhjusena nimetab Aken esimeseks aastatepikkust kogemust. “Alustasin vabatahtliku väikese abilisena lava taga, olen olnud produtsent, õpetanud laule ja lavalgi laulnud, lugenud pileteid ja raha, õmmelnud ja koristanud. Tekstikirjutaja ja lavastaja kogemus oli veel puudu.”

Teise edu võtmena nimetavad Aken ja Sukles suurepärast meeskonda. “Toomas Lunge tunnistas hiljuti Vikerraadios, et Valge Daami trupi kirg on erakordne ja vaimustav.

Ongi,” ütles Aken.

Lavastuse meeskond koosneb täielikult haapsallastest ja suvehaapsallastest, kellest enamik olid lavastajale juba varem tuttavad. “Teadsin kahe kolmandiku tegelaste puhul juba kirjutades, keda selles rollis ette kujutan,” lisas Aken.

Kahel esimesel aastal kokku on

etendust Akna sõnul vaadanud umbes 8000 inimest. “Reedel ja laupäeval on olnud kaetud kogu vaba muruplats, oleme soovitanud piknikutekid kaasa võtta, jaganud istumise alla vihmakeepe või kilekotte,” märkis ta.

Küsimusele, kas tükk on oma loomise kulu tasa teeninud, vastas Aken, et on läinud üle ootuste hästi: “See on suur kergendus, kui arved on õigel ajal makstud ning väike varu jääb DVD tootmiseks või järgmise, riskantsema hooaja seemneks.”

Muide, Valge Daami näitetrupp Akna sõnul üldjuhul palka ei saa – peale “puhta rõõmu, enamasti ka T-särgi ning loomulikult meeldejääva esika- ja lõpupeo”. Erandeid on mõnel aastal tehtud külalisnäitlejate ja lavataguste töötajate puhul.

On olnud veelgi menukamaid lavastusi Kuigi viimase aja menukaim, ei ole “Valge Daami saladus” Akna sõnul kaugelti läbi aegade edukaim Valge Daami versioon.

“Kui mängiti esimest “Haapsalu legendi”, oli see midagi nii erilist, et polnud millegagi võrreldagi. Erich Jaansoo (lavastaja – toim) on ühe aasta kavalehe peale kirjutanud 11 000 vaatajat. Kui küsisin, kas see oli päriselt nii, siis ta kinnitas, et oli küll – suur hoov ja vallid olla olnud puupüsti rahvast täis,” rääkis Aken.

“Haapsalu legend” on ka kõige kauem mängitud versioon – see esietendus 1979. aastal ning järgmine versioon tuli välja alles 1990. aastal.

Hästi on Akna sõnul tema osalusel valminud tükkidest läinud ka 2001. aasta versioonil (Kaarel Kilveti versioon Paul Kilgase libretost Peeter Konovalovi muusikaga). Samas Akna jaoks esimene, 2000. aasta “Taani prints ja Valge Daam” teenis 100 000 krooni kahjumit.

Järgmisel aastal on lavastaja sõnul kindlasti laval uus versioon Valge Daami legendist.

Madiken Kütt

aapsalu kuursaal on üks linna esinduskohti, imeilusa promenaadi uhke kroon. Sellele hoonele mõeldes kerkivad silme ette daamid kübarate ja maani valgete kleitidega nautimas oma õhtust kohvi ja kooki ning härrad oma väikest šnapsi. Kuursaal on üheks Haapsalu sümboliks.

Ilmselt seetõttu ehmatabki kahe lapse ema, kui teen talle ettepaneku minna õhtustama just sinna. “Kuid kas seal on üldse laste mängunurk?” küsib ta. “Mis ma nii peenesse kohta selga panen?” järgneb uus küsimus “Kuid minu marakratid – kas nad ei sega sealseid romantikuid?”

Rahustan teda, et kuursaalil on uus rentnik, Tallinnas asuv pubi Hell Hunt. Seetõttu on see muutunud pereinimestele sobivaks kohaks, kus on nii taskukohased hinnad kui ka suur lastemängutuba.

Kui me kolme perekonnaga – sealhulgas viie lapsega – kuursaali jõuame, on see rahvast pooltäis. Meid võtab vastu avaratest akendest paistev maaliline vaade imekaunile Tagalahele, kus luiged tiibu laksutavad ning skulptor Roman Haavamägi jääkarukuju inimesi vaimustuma paneb.

Kuigi kuursaal ise on hea ja tuttavlik, on seal ometigi mõndagi muutunud. Keset vana taastatud sisustust, puitpitsi, otse uhke puidust kaarlava vastas troonib hiiglaslik metalne baarilett, mis justkui lõhestab illusiooni vanast Haapsalust.

Meile saab selgeks, miks osa haapsallasi juba mõnda aega kurdavad uuenenud kuursaali sisustuse üle. Tõepoolest, valgeid laudlinu pole, samuti pole daame kübarakestega ega menüüs kreembrüleed.

Meid tervitab kollaaž vanast ja uuest nii sisustuse kui ka menüü osas.

Tundub, et kuursaali on püütud luua pubilikku atmosfääri, kuid sellist modernset nagu pealinna moodsates nn hipsterikohtades, kus juuakse kalleid käsitööõllesid ning sisekujunduses on metalli kombineeritud betooniga.

Betooni kuursaalis küll pole, kuid romantiliste puitpitsist lühtrite kõrval ripuvad keti otsas metallist lambikuplid ning hiiglaslik baarilett ulatub poolde söögisaali.

Istume oma seltskonnaga maha, ettekandja toob meile üpris kiiresti

Hõrk lihavalik 4-le.

Avokaado-kikerherne salat pähkli paneeringus kanafileega.

lasti jätkunud. Pubiroana oleks see ehk vastuvõetav, kuid restorani tasemele ei küündi.

menüüd ning tasuta kaks pudelit vett piparmündilehtede ja jõhvikatega.

Uhke lastetuba ja kehv lihavalik Lapsed tormavad rõõmsalt terve toa suurusesse mängualasse ning neid näeme kogu õhtu jooksul harva. Selline lastetuba on kõigile meeldivaks üllatuseks.

Menüü pole väga suure valikuga, kõik toidud mahuvad ära ühele lehele, kuid see-eest tervitab meid rikkalik joogivalik, mida jagub lehekülgede kaupa.

Tellime eelroaks “Pardimaksapasteedi sibulamoosi ja küpsetatud pirniga” (5.80) ja “Hõrgu lihavaliku 4-le” (10.20). Joogiks võtavad mehed siidri ja õlu.

Kummaline on, et teenindaja ei küsi, millist siidrit tellitakse, sest valikus on neid kaks. Meesterahvas lausub, et ootab põnevusega, kumb tuleb.

Joogid saabuvad kiiresti, kuid noormehele, kes 0,33-liitrise õlle tellis

TEHASE POOD Haapsalu kaubamaja, Tallinna mnt 1, 2. korrusel

(Lehe suvi, 3.60), tuuakse 0,5-liitrine õlu ja ta juhib sellele tähelepanu. Ettekandja lubab talle tuua “uue õlle”, kuid kahjuks valab siiski leti juures selle sama õlu väiksemasse klaasi. Õnneks ei vähenda selline tegu joogi maitseomadusi.

Ka siidri osas jääb selgus saamata, kuid oletatakse, et tegu on Hella Hundi siidriga (3.00), sest teine siider (Jaanihanso 15.00) saabub tellimise peale hoopiski pudelis.

Eelroogadega läheb ikka veel aega, kuid pärast mitte liiga pikka ootamist tulevad needki. Kui pardimaksapasteediga jäävad kõik sööjad rahule, siis “hõrgutav lihavalik 4-le” osutub suureks pettumuseks. Taldrikul on väheldasevõitu singiviile ja natuke pekki.

“Tundub nagu oleks Rimi lihaletist sinke ostetud,” märgib keegi meie seltskonnast tabavalt. Nii jääbki lihavalik lõpuni söömata, kuigi maitsva roa puhul poleks neljale sellest kind-

Maitsvad pearoad Pearoogadeks võttis meie seltskond “Õrnalt küpsetatud kohafilee juurvilja-julienne’ga” (11.90), “Õlles mooritud Eesti veisepõse kartuli-pastinaagipüreega” (11.30) ja “Avokaadokikerherne salati pähkli paneeringus kanafileega” (7.20). Kui joogid ja eelroad saabusid üpriski ruttu, siis oma pearoad saame alles enam kui tunni aja pärast. Vahepeal on lapsed juba magusroa kallale asunud ning söövad maitsvaid Revali käsitööjäätise palle.

Pearoana õrnalt küpsetatud koha tellinud kaaslane leiab selle olevat natuke liiga “leige”, seda nii maitselt kui ka temperatuurilt, kuid kiidab väga selle juurde pakutavaid juurvilju, mis on hästi tehtud.

Tänapäeval ei ole kahjuks enam erandiks, et toidukohas pakutakse üles sulatatud külmutatud juurvilju, mis on hiljem vokitud, seega tuleb igasugust initsiatiivi maitsvate juurviljade osas tervitada.

Veisepõske kartulipudru ja kastmega peab selle sööja aga lausa “jumalikuks”. Põsk on hästi tehtud, liha lausa laguneb koost, kui sellele kahvliga survet avaldada. Kastme kohta jagub samuti ainult ülivõrdes sõnu – rikkalik, sobib hästi roa juurde.

Minu poolt pearoana võetud avokaado-kikerherne salatiga pähkline kanafilee (küll menüüs eelroogade all) on natuke üheplaanilise maitsega, kuid pähklid kana peal annavad mõnusat tummisust. Salat on natuke maitsetu, kuid samas mõnusalt värske. Ehk oleks sinna kulunud ära midagi magushapude maitsete maailmast, näiteks näpuotsatäis mahlaseid granaatõunaseemneid?

Küll aga on natuke ehmatav meie jaoks see, mis saabub lasteroana. Olime

tellinud “kartulilootsikud” (3.90) ilma minihamburgerita (kuna väikesed lapsed seda ei söö) ning krõbedate lootsikute asemel vaatavad meile taldrikult vastu natuke vettinud friikartulid kurgi-tomati viiludega. Laste enda meelest passib neile säärane toit suurepäraselt, mistõttu nõuavad nad lausa juurde.

Imelised magustoidud Kui pearoaga võis meie seltskond keskmiselt rahule jääda, siis magusroogade osas ei kurda keegi. Nii kohupiima-vaarikakook (3.20), jäätisekokteil (3.00), kamakreem astelpajumoosiga (3.20) kui ka Revali käsitööjäätise pallid (1 pall 2.00) on kõikide meelest suurepärased.

Kamakreem on ehk neist kõige huvitavam – kergelt vahukoorese maitse ja õrna kamapuru puudutusega.

Magusroaga võib lausa nii rahule jääda, et üks pereisa meie seltskonnast lausub: “Kolmest roast, mis ma siin sõin – lihavalik, kohafilee ja jäätis –, oli suurimaks maitseelamuseks just viimane.”

Tundub, et muinasjutumaa-kuursaalist on saanud selleks suveks pubiliku atmosfääriga perekoht, mis siiski ei positsioneeri end brändina konkreetselt. Ilmselt püütakse nii vana kuursaali järele õhkavaid (sise)turiste kui ka pisiperega korralikku kõhutäit nautida soovivaid lapsevanemaid.

Nimi kuursaal tõstab ootushorisondi kõrgele, kuid kodune keskkond pakub seda, mida paljud ehk enne sinna otsimagi ei julenud tulla – õdusat pereõhtut väljas.

Kusjuures, huumorit on uue kuursaali omanikel jagunud. Menüü ja pisidetailide kujundus on väga vaimukas – väikesed kalakujulised inimesed rõõmsate nägudega nagu moodsa aja näkineiud tervitamas Haapsalu sööjaid.

Piret Jaaks

SOODSAD HINNAD, alates 0,90 € paar!

SOKID KOGU PERELE

Tule ja vali!

6

augustibluus

Andy Fairweather Low (GBR) Tänavuse Augustibluusi peaesineja on briti kitarrist, produtsent, laulukirjutaja ja laulja Andy Fairweather Low. Kõrgelt austatud muusik on enim tuntud Eric Claptoni bändi pikaajalisima kitarristina.

1948. aastal sündinud Andy Fairweather Low tähelend algas 1960ndate popbändis Amen Corner, mis kolme aasta vältel mitmel korral Suurbritannia singliedetabelite esikohad vallutas.

Järgneval kahel kümnendil tegutses ta sooloartisti ja eri projektide külalisena, kuni George Harrison ta 1991. aastal oma albumi salvestamisele kutsus. Selle käigus tutvus ta Eric Claptoniga ning sellest sai alguse 13 aastat kestnud koostöö.

Claptoni bändis mängides jäi Andy silma ka Pink Floydi endisele liidrile Roger Watersile, kes ta oma sooloprojektis osalema kutsus. Lisaks on ta mänginud üle 15 aasta Rolling Stonesi basskitarristi Bill Wymani projektis The Rhythm Kings ja The Who, Tom Jonesi, Jimmy Page’i, Jeff Becki ning Joe Cockeriga, kellele on kirjutanud ka mitu lugu. Andy Fairweather Low on mänginud ka Eric Claptoni ühe kuulsaima hiti “Tears In Heaven” soolopartii.

Aastal 2006 taaskäivitas Andy oma soolokarjääri, luues bändi nimega Andy Fairweather Low & The Low Riders, millega astub üles ka 31. juuli õhtul Haapsalu piiskopilinnuse õuel.

Bändi basskitarrist Dave Bronze on varem mänginud ansamblis Procol Harum ning esinenud koos Ringo Starri ja Paul McCartneyga. Trummar Paul Beavis on mänginud Andy Summersi ja Lisa Stansfieldi bändides ning saksofonist Nick Pentelow on jaganud lava Gary Moore’i, Albert Kingi, Albert Collinsi ja B.B. Kingiga. Vaatamata edukale soolokarjäärile osaleb Andy endiselt ka Eric Claptoni tuuridel.

Boney Fields & The Bone’s Project (USA) Boney Fields on Chicago trompetimängija, laulja ja laulukirjutaja, kes on mänginud Albert Collinsi, Luther Allisoni, Buddy Guy, Junior Wellsi, Lucky Petersoni, AC Reedi, Eddie Clearwateri, Valerie Wellingtoni ja paljude teiste bändides ning olnud aastaid James Cottoni bändi liider.

Selgelt tänapäevasena, kuid samas juurtetruuna, kehastab Boney Fields justkui bluusi helget tulevikku. Seitsmeliikmeline The Bone’s Project on tema rahvusvaheline projekt, milles osaleb muusikuid kolmest maailmajaost: Ameerikast, Euroopast ja Aafrikast.

Danny “Boney” Fields sündis 1958. aastal Chicago põhjaosas musikaalsesse perre: Danny isa oli kitarrist ning ema juhatas kohalikku kirikukoori, Danny enda muusikutee algas 12aastaselt kooliorkestris ning see kujunes elukutseks 1970ndate lõpus eri Chicago funk- ja jazzbändides mängides.

Boney enda sõnul mõjutasid karjääri alguses tema suhtumist muusikasse kõige enam James Brown, Earth Wind & Fire, Bootsy Collins, Louis Armstrong, Miles Davis ja Clifford Brown.

Läbimurre suurematele lavadele saabus aastal 1980, kui Jimmy Johnson ta oma USA tuuri saatebändi palkas. Järgneval kümnendil sai Boneyst nõutud bluusitrompetist, mängides Smokey Wilsoni, Albert Collinsi, Little Miltoni ja paljude teiste bändides.

Aastal 1985 liitus Boney The James Cotton Blues Bandiga, kus ta kiiresti bändi muusikaliseks liidriks tõusis.

Sellest sai tema karjääri pöördepunkt, mis tagas pääsu rahvusvahelistele lavadele ja kõige prominentsemate bluusiisade koosseisudesse. Järgnesid salvestamised ja esinemised koos Buddy Guy, Junior Wellsi, Kenny Neali, Maceo Parkeri ja paljude teistega. Üheksakümnendate lõpus liitus Boney Luther Allisoni bändiga ning kolis hiljem Pariisi, kus kohtus oma elukaaslase ja praeguse lavapartneri Nadège Dumas’ga. Pärast Luther Allisoni surma alustas Boney soolokarjääri, mis praeguseks on võtnud kuju The Bone’s Projectina.

Boney Fieldsi isikupärane bluusikäsitlus on sündinud pikast koostööst paljude suurepäraste muusikutega maailma eri paigust: see kulgeb sujuvalt bluusist funkini, maailmamuusikast rockini ja rütmibluusist jazzini. Boney Fields peab muusikas olulisimaks meelelahutuslikkust ja ütleb, et tema looming on kaugel bluusi saatvast kulunud klišeest kitarri saatel itkevatest vanameestest – iga show peab olema pidu!

Candye Kane (USA) Candye Kane’i on kutsutud ellujääjaks, superkangelaseks ja maailma kõige kõvemaks tüdrukuks. Kõik need on vägagi tabavad kirjeldused Los Angelese idaosas sündinud jump-bluesilaulja, laulukirjutaja ja kahe lapse ema kohta, kes on hüüdnimed raske töö ja auga välja teeninud. Seitsmekordse National Blues Foundation Awards nominendi (Best Contemporary Blues Female 2014), kümnekordse San Diego Music Awardsi võitja, omaenda elust kõneleva väljamüüdud lavastuse peategelase ja viimase kahe aasta jooksul kõhunäärmevähiga peetud võitluse võitnuna on Kane kahtlemata üks kõva tüdruk.

Candye on lisatud lugematutesse bluesi ja jazzi antoloogiatesse, sealhulgas Rolling Stone, “Musichounds Guide to Jazz and Blues” ja “Dan Akroyd’s 30 Essential Women of the Blues”. Ta on esinenud kogu maailmas, ka presidentidele ja filmistaaridele, kuid tema tee edule pole alati olnud kerge ega glamuurne.

Kasvanud probleemses tehasetöölise peres, sai Candyest teismeline ema, pin-up kaanetüdruk, punkar ja bluusi röökiv anarhist. 13 CD-d, kuus plaadifirmat, miljoneid kilomeetreid rahvusvahelistel maanteedel ja lugematuid auhindu hiljem on ta end tõestanud tõelise ellujääjana, olles küünte ja küünarnukkidega end ameerika juurtemuusika tippu rassinud ja üleilmselt kurikuulsa maine pälvinud, mis juba kaks kümnendit fännide meeli köidab.

Värvika kooslusena traditsioonilisest ja eklektilisest, sai Kane oma muusikalisi hambaid teritada juba 1980ndatel koos oma Hollywoodi muusikutest sõpradega, nagu Social Distortion, Dwight Yoakam, Dave Alvin, Blasters, Los Lobos jpt.

Tema iseseisev karjäär koos igaaastase 250 kontserdist koosneva tuurigraafikuga algas 1992. aastal ja praeguseks on Kane’i šõud saanud legendaarseiks.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

“Candye Kane’il on selline suur ja kõlav hääl, milles on võimukust ja iseteadlikkust: selline asi meeldib meestele, sest see on võrgutav, ja naistele, sest see on jõuline.” – B.B. King San Diego Readerile.

Eraldi tähelepanu väärib viimased kolm aastat Candye Kane’i bändi koosseisu kuuluv 27aastane kitarrivirtuoos Laura Chaves, keda on nimetatud järgmiseks Stevie Ray Vaughaniks ja maailma parimaks naiskitarristiks.

Candye Kane’i saadab Where The Music Goes Band koosseisus: Laura Chavez – kitarr, Bobby Abarca – bass, Kurt Kalker – trummid.

Andy Fairweather Low

BB King 90-tribute (EST) B.B. King oleks tänavu 16. septembril tähistanud oma 90. juubelit, kuid kõigi muusikasõprade suureks kurvastuseks jõudis bluusikuninga teguderohke teekond 14. mail lõpule.

Algselt sünnipäevatervitusena kavandatud nooremate ja vanemate Eesti muusikute ning näitlejate ühine tänukummardus kõigi aegade mõjukaimale bluusmuusikule saab nüüd teoks pisut mõtlikumas meeleolus.

Eriprojekti solistideks on Emil Rutiku, Evelin Võigemast, Jan Uuspõld ja “Eesti otsib superstaari” tänavuse hooaja pronksmedalimees Kristjan Kannukene, keda saadab peamiselt Compromise Blue muusikutest koosnev kaheksaliikmeline ansambel.

The Natural Culture (AUS)

Tom Doughty (GBR) Tom Doughty on Suurbritanniast pärit akustilise lap steeli mängija, kes trotsib piiranguid. Maailmas, milles muusika ja muusikud on turunduslikul eesmärgil rangelt kategoriseeritud, esindab Doughty väljakutset.

Kuidas liigitada kedagi, kes on mänginud, õppinud ja lava jaganud koos USA bluuskitarrimeistri Woody Manni, Austraalia klassikalise kitarri maestro Craig Ogdeni, India slidekitarri geeniuse Debashish Bhattacharya ja Suurbritannia pedal steeli kuninga BJ Cole’iga? Kord on Doughty sooloartist, kord esineb duona, vahel bändiga ning 2014. aastal isegi orkestri solistina.

Tom Doughty looming hõlmab väga laia stiilispektrit: 1920ndate aastate bluusiklassikale võib järgneda omanäoline Marvin Gaye, Cole Porteri, The Beatlesi või Randy Newmani töötlus.

Doughty on mänginud kitarri terve elu, kuid pärast rasket liiklusõnnetust 1974. aastal jäi ta halvatuks, mispeale sai esialgu kasutada vaid üht kätt, sedagi piiratult. Õnnetus muutis kitarrimängu senisel kujul võimatuks.

Muusika aga helises Tomi hinges edasi ja nõudis peagi pääsu materiaalsessegi maailma. See sundis teda kitarri uuesti ja uuel viisil avastama.

Katsetades eri viisidega, kuidas vaevuliikuvate sõrmedega mängida, selgus, et kõige loomulikum on seda teha süles lebava pilliga.

Lap steel oli selleks ideaalne lahendus. Nüüdseks on Doughty “tänu” oma puudele viinud akustilise lap steeli nii mõneski mõttes uuele tasemele ning avastanud palju uusi helisid ja tehnikaid.

Doughty jõudis debüütalbumini “The Bell” 2003. aastal. Ka järgmise, 2006. aastal ilmunud “Running Free” võtsid kriitikud soojalt vastu. “Have a Taste of This” ilmus 2008. aastal ning pakkus laialdast huvi nii Suurbritannias kui ka välismaal.

Vaatamata sellele, et ta on halvatud, on Doughty heliloomise ja laulukirjutamise oskused tunnustatud üle maailma ning tema lahterdamine vaid bluusmuusikuks oleks selgelt liiga kitsarinnaline.

Tom Doughty esineb regulaarselt Suurbritannia ja Euroopa klubides, festivalidel ja muudel lavadel ning ringreisid on viinud teda ka USAsse, Kanadasse ja Lähis-Itta.

Unustage eelarvamused ja väljakujunenud sildid. Tom Doughty mängib ja laulab ehedat, orgaanilist muusikat, mis tuleb otse hingest.

“Tema suhe publikuga ei piirdu vaid kitarrimängu ja laulmisega. Jääb mulje justkui oleks hulk sõpru Tomi juurde juttu puhuma kutsutud.” – Ajakiri Acoustic.

“Tom Doughty on justkui mingist sügavast muusikalisest vaimust seestunud.” – Bob Brozman.

Candye Kane

The Natural Culture (TNC) on seitsmeliikmeline nakatava energiaga noor Austraalia funki, reggae ja maailmamuusika bänd. Aastal 2010 loodud maailmaparanduslike ambitsioonidega TNC intrigeerib kuulajaid muusikaga, mille keskseks sõnumiks on hoolimine keskkonnast ja inimestest.

Bändi liidriteks on laulja ja kitarrist Steven Phillip Silk ning löökpillimängija Sarah Taylor. TNC eklektilises repertuaaris on mõjutusi nii tänapäevasest kui ka mitme kümnendi tagusest muusikast. Peamisteks inspiratsiooniallikateks Stevie Wonder, James Brown, The Bamboos, Michael Jackson, Prince, Tony Joe White jpt.

Yoshinari Nakamatsu (JPN) Yoshinari Nakamatsu on Tokyost pärit muusikaline fenomen, kes laulab, kirjutab muusikat, mängib kitarri ning produtseerib kõike ise.

Yoshinari muusika mitmekesisuse tõttu on seda raske liigitada, see tiirleb ümber bossanova, reggae, funki, bluusi ja mille tahes. Yoshinari ise ütleb, et tema muusika peab tekitama kuulajates tunde, justkui päevitaksid nad rannas.

Nii 2013. kui ka 2014. aastal üllatas Yoshinari Augustibluusi külastajaid mitme põneva instrumendiga, nagu näiteks hokikepist valmistatud ühekeelne kitarr. Ka sel aastal on Yoshinaril üllatusi varuks.

Boney Fields

Tim Lothar (DK) Tom Doughty

Jan Uuspõld

Tim Lothar on Taani tuntuim deltabluusi laulja ja kitarrist. Pärast 25aastast karjääri trummarina avastas Tim deltabluusi ja hakkas tasapisi laulmist ja kitarrimängu õppima.

Mõne aasta möödudes sai avastusretkest täiesti uus karjäär sooloartistina, mis on teda praeguseks viinud peaaegu kõikide Euroopa suuremate bluusifestivalide lavadele ja toonud talle autasusid ning ülivõrdeis vastukaja rahvusvaheliselt bluusiringkonnalt.

Tema esimene sooloalbum “Cut To The Bone” ilmus 2006. aastal ja sai kohe väga sooja vastuvõtu. Debüüdile järgnes 2008. aastal peamiselt delta-bluusi standardite töötlustest ja mõnest omaloomingulisest palast koosnev album “In It For The Ride”, mis tõi Timile Taani parima bluusmuusiku tiitli.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Koostöös Peter Nandega 2009. aastal salvestatud album “Two For The Road” valiti aga Taani parimaks bluusialbumiks. Kolmas Tim Lothari sooloalbum “Stories” (2012) koosneb eranditult isiklikust elukogemusest lauldud lugudest ning on justkui tagasivaade senisele teekonnale.

Eelmisel aastal pälvis Tim Saksamaa bluusiauhindade gaalal auhinna “International Award of Honor”.

Tim Lothar on jõudnud 2012. aastal Ameerika laulukirjutajate võistluse finaali ning kahel korral (2014 ja 2015) Memphises peetava International Blues Challenge’i poolfinaali.

Chino & The Big Bet (ESP) Chino on unikaalne laulja ja tema slide-kitarri mängustiil on ainulaadne.

Liikudes bluusilt svingile ja isegi jazzi erivormidele, jätab ta neile alati omaenda jälje.

Praegu peetakse teda Barcelona bluusiskene peamiseks tegelaseks ning Chino & The Big Bet on üks Hispaania aktiivseim bluusibänd. Lisaks Chinole mängib bändis kontrabassi Rod Deville ja trummide taga on Giggs Nother.

Nende esimene album “Six” koosneb kuuest bändi tõelist olemust peegeldavast originaalloost ja on tulevase triloogia esimene väljalase.

Lisa Lystam Family Band (SWE) Lisa Lystam Family Band on Rootsi bluusi uus tõusev täht. Lisa Lystamit ennast peetakse põnevaks Rootsi nooreks bluusilauljaks.

Bluusiajakiri Jefferson kutsub teda “uueks Rootsi sensatsiooniks” ja vaatamata oma karjääri lühidusele on ta juba nüüd pälvinud mitu auhinda, stipendiumit, suurepäraseid arvustusi ja äratanud palju tähelepanu Rootsi meedias.

Lisaks Lisale mängivad bändis Fredrik Karlsson ja Matte Gustafsson kitarridel, Mikael Fall suupillil, Morgan Korsmoe ja Bruno Lindström basskitarridel, Patrik Thelin trummidel ning Carl Lindholm klaveril.

Hightones (SWE) Hightones on 2012. aastal loodud Rootsi rock’n’rolli ja bluusibänd.

Bändi repertuaar koosneb Pierre Sjöholmi kirjutatud originaalloomingust. Aastal 2013 salvestas Hightones oma esimesele albumi “Oh Baby Me Too”, mis sai suurepäraseid arvustusi ajakirjadelt Blues & Rhythm ja Jefferson Blues. Viimane kirjeldas bändi kõlapilti kui “traditsioonilist bluusi eri variatsioonides: rokkiv boogie, aus ja ehe kõla”.

Konstantin Kovalev & Firebugs (RUS/FIN) Petrozavodskist pärit, Moskva bluusiklubides kuulsust kogunud ning viimasel ajal peamiselt Helsingis resideeruv Konstantin Kovalev tuleb Augustibluusile koosseisuga Firebugs.

Konstantin on tuntud kui 1950ndate jump-bluesi ja swingi ekspert, suurepärane kitarrist ja ajastutruu laulja.

Koos Firebugsiga on Kovalev vahelduva eduga esinenud alates 2012. aastast.

Firebugsi koosseisu kuuluvad Mitja Tuurala bassil, Tyko Haapalaga trummidel ning Harri Taitonen klaveril.

Firebugsi muusikas on kõike: energiat, toorust, New Orleansi rütmibluusi gruuvi ja pööraseid kitarrisoolosid.

Kuigi bändiliikmed jagavad sügavat kiindumust bluusi ja rock’n’rolli vastu, on liikmetel kogemusi eri žanritest jazzist ja klassikalisest muusikast hiphopi ja raske rockini.

UkEt (FIN) UkEt on 2012. aastal Helsinkis loodud kolmeliikmeline ukulele-bänd.

Koosseisus on Timo Haapala, Juha Väänänen ja Turkka Wahlbäck.

Aastaid traditsioonilisi vene keelpille mänginud Timo Haapala on tuntud oma kiire ja innovaatilise mängutehnika poolest. Juha Väänänen on Euroopa ukulele-skene veteran, tunnustatud ukulele-ekspert ja produtsent. Mitme Soome legendiga koos musitseerinud Turkka Wahlbäck vastutab bändi madalsageduste eest.

UkEt on tuntud meeltlahutavate ja teravmeelsete esinemiste ning barokist pungini varieeruva loomingu poolest, maitsestades tervikut traditsioonilise soome-folgi, bluusi ja jazziga.

Tapio Niemelä & Jamsessive (FIN/EST) Tapio Niemelä & Jamsessive on eriotstarbeliselt Augustibluusiks kokku tulnud Soome ja Eesti muusikute koostööprojekt.

Projekti eestvedaja on kurikuulus Soome laulja ja klahvpillimängija Tapio Niemelä, kelle bluusikarjäär sai alguse 1970ndatel aastatel. Niemelä on osalenud lugematutes projektides, olnud soolomuusik ning ka ise mitu bändi loonud.

Eraldi märkimist väärivad koosseisud Hullujussi, Kapteeni Nemo, Tapio Niemelä Blues Band, Bluesounds, Oiling Boiling ja Los Taco’s Blues Band. Tapio Niemelä & Jamsessive’i koosseisu kuuluvad veel Taco Takovaara ning Peeter Majevski kitarridel, Andrus Uuspõld bassil ja Jaak Ahelik trummidel.

Tapio Niemelä & Jamsessive’i repertuaar koosneb peamiselt bluusistandarditest ja Niemelä originaalloomingust. Esitusele tuleb ka palu Tapio Niemelä Blues Bandi 1981. aasta albumilt “Blues Ain’t Bad”.

Kristjan Kannukene (EST) Lauluvõistluse ,,Eesti otsib superstaari” tänavuse hooaja kõige omanäolisem finalist Kristjan Kannukene pani nii mõnegi kulmu kerkima, kui teatas, et peab kõige südamelähedasemaks muusikastiiliks bluusi.

Saate jooksul tõestas Kristjan, et tema puhul ei ole tegemist bluusiarmastusega teoorias, vaid et vaatamata noorele eale on ta juba nüüd hämmastavalt küps bluusilaulja.

Lisaks sellele on Kristjan osav kitarrist, laulukirjutaja ja virtuoosne viiuldaja ning eriliselt lummava olekuga lavakuju.

Tanel Padar ütles Kristjanit iseloomustades, et sellised noored talendid näitavad, et asjad Eesti muusikas saavad ainult paremaks minna. Kristjan Kannukene astub Augustibluusi lavale eriprojekti “B.B. King 90” koosseisus.

augustibluus

Jan Uuspõld (EST) Armastatud näitlejana Jan Uuspõld lähemat tutvustamist ei vaja, kuid ilmselt leidub üksjagu neid, kes ei tea, et eduka näitlejakarjääri kõrval on Uuspõld alati ka muusikaga tegelenud.

Tegelikult sai Jan esmalt kuulsaks just lauljana. Tema bänd Luxury Filters oli 1990ndate keskel üks populaarsematest bluusibändidest. Luxury Filtersi lugusid kuuleb raadioeetris veel praegugi, kuulsaim neist ehk “Tramm nr. 66”.

Luxury Filters on Augustibluusil esinenud kahel korral, viimati ülimenuka üllatajana üle-eelmisel aastal.

Tänavu on Jan Uuspõld taas Augustibluusi laval koos eriprojektiga “B.B. King 90”.

Evelin Võigemast (EST) Evelin Võigemast kuulub Eesti kõige tuntumate näitlejate hulka ja ilmselt teavad kõik, et ta on andekas laulja.

Evelin on teinud suurepäraseid rolle arvukates muusikalides ja laulnud lugematutel kontsertidel, olles nõutud külaline kõige prominentsemate Eesti muusikute projektides. Aastal 2013 võitis Evelin telesaate “Su nägu kõlab tuttavalt” ning pälvis Kroonika aasta meelelahutaja preemia.

Evelini suhe muusikaga sai alguse juba lapsepõlves, Tallinna lastemuusikakoolis klaverit õppides. Ka bluusiga on ta tuttav juba varasest noorusest oma melomaanist isa plaadikogu vahendusel.

Evelin ütleb, et on juba pikka aega mõelnud bluusilaulmisega katsetada, kuid pole selleks aega ega sobivat võimalust leidnud. Nüüd on aeg küps ja võimalus avanenud. Sel Augustibluusil astub Evelin lavale eriprojekti “B.B. King 90” koosseisus.

Emil Rutiku (EST) Multitalent Emil Rutiku on tuntud kui näitleja, saate- ja õhtujuht, hokimees ja iluuisutaja, kokaraamatute autor ja kodanikualgatuste eestvedaja, kuid eelkõige on ta üks Eesti staažikamaid ja omanäolisemaid bluusilauljaid.

Emilit on võrreldud Howlin Wolfi ja Tom Waitsiga, kiidetud taevani tema lavalise sarmi eest ja seda mõlemal pool Atlandit. Emil on osalenud laulja ja õhtujuhina suuremal osal senitoimunud festivalidest. Tänavusel Augustibluusil esineb Emil Rutiku eriprojekti “B.B. King 90” koosseisus.

The Mighty Funk Beat Collective (EST) The Mighty Funk Beat Collective on 2014. aasta septembris Tartus loodud 12 muusikasõbrast koosnev kollektiiv.

Koosseisu kuuluvad Elina Hokkanen, Jana Kütt ja Kristel Denisov vokaalidel, Karl Madis Pennar kitarril, Aare Varusk klahvpillidel, Karl Tammaru bassil, Jan Kulbin löökpillidel, Lauri Kadalipp ja Tobias Tammearu saksofonidel, Kevin Müürsepp tromboonil, Aigor Post trompetil ja Kristjan Mängel on trummide taga.

Liikmete soontes voolab segu nii funkist, beatist, soulist kui ka groove’ist. Kuulajani tuuakse parimad välismaised ja eestikeelsed hitid uues kuues.

Pööra lehte!

7

8

augustibluus

Compromise Blue (EST)

The Cathouse Radio (EST)

Eesti rockmuusika klassikasse kuuluv ansambel Compromise Blue on tegutsenud 27 aastat ning on üks vanimaid, aga võimalik, et ka kõige vanem järjepidevalt tegutsenud niinimetatud idabloki bluusibänd.

Alguse sai ansambel vabrik Salvo suveniiritsehhi sööklas, kus noored muusikud Raul Ukareda, Ain Kalme, Hannes Pikkat, Eri Kask, Tauno Valdna ja mõned teisedki õhtuti harjutamas käisid. Esimesed spontaansed etteasted olid TPI rokiklubis, kuid siis alles nimetult. Bändi nimi tuli kiiruga välja mõelda, kui pakuti esimest tõsist esinemist 1988. aastal Elva Rockil.

Compromise Blue praegust karismaatilist lauljat Emil Rutikut kohati järgmisel aastal Peda Folgil ja teineteise äratundmine oli kohene ja täielik.

Compromise Blue on läbi aja kasvanud kaheksaliikmeliseks bändiks, mille lahutamatuks koostisosaks ja tooniandjaks on kolmeliikmeline puhkpilligrupp. Bändi bluus astub peamiselt Chicago bluusi jälgedes, kuid rõõmuga mängitakse ka souli, funki ja muidki bluusist võrsunud stiile.

Compromise Blue on reisinud maailma eri paigus ja esinenud suurtel lavadel koos paljude bluusi- ja rock’n’rolli legendidega nagu The Fabulous Thunderbirds, Gene Taylor, Rufus Thomas jpt. Tänavusel Augustibluusil annab Compromise Blue oma panuse eriprojekti “B.B. King 90” saatmisse.

Cathouse Radio on Tartust pärit bluusibänd, mille loomisest 2013. aasta kevadel räägiti kui parimast uudisest Eesti bluusimaastikul.

Bändi liikmeteks on rahvusvaheliselt tunnustust saanud vokalist ja suupillimängija Alar Kriisa, Jimmie Bluesman Lawsoni taustabändis mängiv kitarrist Vilho Meier, basskitarrist Madis Fuchs ja trummar Kalle Kindel.

Cathouse Radio muusika juurdub New Orleansi ja Chicago bluusis ja on vürtsitatud kantri, rocki ja isegi näpuotsatäie pungiga. Spetsiifilise kõlapildi tagavad Alar Kriisa “draiviv” suupillitoon ja kähe vokaal, aga ka Vilho Meieri jõuline, isegi agressiivne kitarrimäng.

Cathouse Radio esiksingel “Next Big Thing” ilmus 2013. aasta suvel ning leidis kajastust nii kodu- kui ka välismaal. USA suupilliguru Adam Gussow kommenteeris singlit kui “neetult hea bändi esiksinglit” ning Koit Raudsepa sõnul on see “puhas, toores ja kergelt räpane, sest siis on õige mekk”. Sellele järgnes singel “This Ol’ Blues”, mis sai 2014. aasta detsembris Raadio 2 nädala singliks.

Eelmise aasta lõpus andis Cathouse Radio välja oma esimese täispika stuudioalbumi “It’s Gonna Be a Long Ride”, mida esitletakse ka tänavusel Augustibluusil.

Alar Kriisa – vokaal, suupill Vilho Meier – kitarr Madis Fuchs – bass Kalle Kindel – trummid.

Ringhold & Karl Laanekask (EST) Ringhold on duo Raplamaalt, mis sai alguse 2014. aasta talvel. Kalle Tikas elektrikitarril ja eleOnora laulul. Mõlemad muusikud on kogenud improviseerijad, see võimaldab tuua publikuni üks parasjagu lonkav bluusielukas.

Mõjutajateks on mõned suured tegijad nagu Robert Johnson, Fred McDowell, Laura Dukes, Captain Beefheart, Diamanda Galas ja muidugi Alan Lomax. Duot huvitab nii selle žanri muusikaline kõlapilt kui ka sinna juurde käivad lood. Lugusid ja salapära on bluusis hulgaliselt – Ringhold üritab tõele jälile jõuda – mis tegelikult juhtus?

Kalle Tikas on jazz-rocki ja eksperimentaalse improvisatsiooni taustaga kitarrist, kelle teekond muusikuna algas ansambli BF koosseisus. eleOnora on eksperimentaalse hääleimprovisatsiooni taustaga laulja.

Karl Laanekask on staažikas kitarrist, kes on viimased kolm aastat innukalt tegelenud viiekeelse bandžoga.

Peamiselt kasutab ta Eestis vähetuntud arhailist clawhammer-mängutehnikat, mis on – nagu ka bandžo ise – Aafrika päritolu ja erineb oluliselt nn Scruggsi-stiilis bandžomängust, mis on pärit kantri alaliigist bluegrassmuusikast. Pikemat aega on ta otsinud bandžole kasutusvõimalusi eesti rahvamuusikas, seekord aga uurib koos Ringholdiga, kuidas kõlab bandžol bluus.

Slinghunt (EST) Aastatuhandevahetusel loorbereid lõiganud funk-bändist Super Slinky välja kasvanud Slinghunt on Haapsalu juurtega trio, kelle muusika koosneb raskemast riffibluusist ja funki rütmilistest elementidest, mis kõik kokku kõlab nagu põhjamaise rahuga tasakaalustatud lõunaosariikide rock.

2015. aasta veebruaris avaldas bänd oma esimese kauamängiva “Pikasilla Sessions”. Praeguses koosseisus tegutseb Slinghunt alates 2010. aastast.

Bändi loominguline mootor on laulja ja kitarrist Tarvo Rahumägi, rütmigrupi moodustavad Raimond Mägi bassil ning Meelis Kasepalu trummidel.

Gearhead Amplifiers (EST) Gearhead Amplifiers on kodumaine käsitöö-kitarrivõimendeid tootev ettevõte. Gearhead Amplifiers sündis asutaja Rain Nahkuri aastatepikkusest unistusest omada kitarrivõimendit, mis kõlaks hästi, tekitaks mängides hea tunde ja oleks ehituselt kui tank – laseks keskenduda muusikale, mitte pidevale hooldusele ja parandamisele.

Esimene prototüüp Eliminator, mis sai nime ZZ Topi kuulsaima albumi järgi, valmis 2006. aasta lõpus.

Rain Nahkur ei soovi luua tüüpilist masstoodangut, Gearhead Amplifiers püüab pakkuda kõrgekvaliteedilisi võimendeid, mis ei vea alt. Täielikult käsitööna väikestes partiides valmi-

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

vad võimendid võimaldavad iga eksemplari kohandada vastavalt kasutaja soovidele.

Augustibluusi workshopil Haapsalu kultuurikeskuses tutvustab Gearhead Amplifiers oma parimaid palu.

Attention, Please!

(EST) Attention, Please! – Noortebänd 2014 finalist ja publiku lemmiku tiitli võitja – on Sauelt pärit viieliikmeline bänd, mis segab oma muusikasse rocki, funki, bluusi ning jazzi.

Bändiliikmete enda sõnul iseloomustab nende muusikat maalähedane lihtsus ja selgus, mis publikule õdusa tunde loob.

Erki Koplimets – kitarr Karl Kristjan Kuimet – trummid Joosep Talumaa –basskitarr Valter Nurmsalu – kitarr Ragnar Kreisberg – vokaal.

Rockhound (EST) Rockhound kasvas välja ansamblist Blueshound, kui bändist lahkus senine laulja ja klahvpillimängija Louie Digman.

Laulja ülesanded võttis enda kanda kümme aastat USAs veetnud ja sealsetelt tegijatelt palju õppinud bändi senine kitarrist Ivar Moro, ning kooslus sai uue näo. Repertuaarivalik muutus laiemaks, bändi üks lemmikstiile on nüüd näiteks rockabilly.

Endiselt sünnib aga kõik läbi bluusiliku lähenemise, mis muudab isegi klassikaks saanud ballaadid ja rockid omanäolisteks.

Basskitarril on endiselt virtuoosne ja maitsekas Mait Paldra (Magnetic Band, Fix jne), kelle positsiooni Eesti muusikataevas ei ole muusikasõpradele vaja tutvustada.

Rütmi ja vormi koospüsimise eest vastutab trummidel tuntud lastekirjanik Heiki “Vibu” Vilep, kes on ühtlasi ka bändi mänedžer. Suurem ja parem osa Rockhoundi muusikast sünnib improvisatsiooni käigus otse laval.

Pärnu Bluesiklubi Bänd (EST) Pärnu Bluesiklubi Bändi praegune koosseis tegutseb aastast 2010 ja nii tähistatakse tänavu oma esimest niiöelda poolümmargust aastapäeva.

Bänd on esinenud klubides ja festivalidel üle Eesti. Koosseisu kuuluvad Pärnu Bluesiklubi ja ka bändi eestvedaja Üllar Kallau kitarril, laulja Lauri Uus, Rivo Kajo bassil, Indrek Talts trummidel, Ain Kurg klahvpillidel ja legendaarsest Paide hevibändist Paradox tuntud Jaan Reim kitarril.

Pärnu Bluesiklubi on Pärnu bluusielu alalhoidja. Talviti on klubiüritused vähemalt kord kuus, suviti sagedaminigi.

Klubi “baasiks” on Pärnu Jahtklubi, kus suvistel kolmapäevadel korraldatakse üritusesarja “Aftersailblues” ja juba igaastaseks traditsiooniks kujunenud festivali Pärnu Bluesipäevad.

Ol’ Mill (EST) Ol’ Mill on kolmeliikmeline noortebänd Viljandist. 2014. aasta suvel kokku tulnud bändi liikmed mängivad jazzi ja funki mõjutustega bluusi ja rocki. Ol’ Milli repertuaar on täies mahus bändi omalooming. Lisaks on nad pälvinud Grand Prix heategevuslikult koolibändide konkurssilt BÄM 2015 ja võtavad osa selle aasta Noortebändi võistlusest.

Bändi liikmed on laulja Artur Leppik kitarril ja saksofonil, Oskar Ilves basskitarril ja Tauri Tamme trummide taga. Jimi Hendrixi, Muddy Watersi, Stevie Ray Vaughani, Howlin Wolfi ja paljude teiste poolt mõjutatud bändi sõnul on nende repertuaaris nii rokilikku bluusi kui ka bluusilikku rocki.

Merca & Jääknähud (EST) Merca & Jääknähud on kombinatsioon Merca luulelikust laulmisest ja Jääknähtude instrumentaalsest muusikast. Jääknähtude repertuaar on loodud, segades eri muusikastiile, mis ühtekokku annab mõnusalt kulgeva fusioni. Kõige tipuks laseb bänd lavale lahti Merca, kes segustiilile veel omakorda endast jälje jätab.

Kokkuvõttes luuakse parajalt omanäoline ja segane, kuid samas selge fusioni sugemetega tervik. Merca ehk Merle Jääger on osalenud mitme bändi töös, kuid tuntuks on saanud just tema punkluuletused.

Bluule feat. Raivo Trass (EST) Teist aastat järjest esitatakse Augustibluusi raames luulekava, mis on bluusimuusikas sõnade kujul iseenesest juba ka varem olemas olnud.

Augustibluusi raames on riimitud sõnasõda pidamas maestro Raivo Trass ja vabakutseline Georg Merilo.

Musikaalse õhkkonna loomise eest vastutab Mai Agan, kes on ka varem luulekontserte saatnud ja meeletuid aplause teeninud. Romantilise Luulekava eestvedaja Georg Merilo sõnul teeb nende luulekava lugemise eriliseks asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Samuti peavad

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

muusikud hoidma bluusitundlad püsti ning jälgima, millal ja kuidas omakorda sekkuda. Selliselt elab Augustibluusi laval justkui mitme peaga lohe ning kogu programm sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.

The Tomahawck Brothers (EST) The Tomahawck Brothers on kooslus, mida võib nimetada iseenesliku tekkega kultuurinähtuseks. Meeskonna põhikomponentideks on inspiratsioon, tahtejõud, virtuoosne noodikäsitlus ja tohutu väline ilu.

TTB põhikreedo on: mängida ära kõik noodid! Kui juhtub mõnel liikmel, et pusib kuskil kauem, siis hilisema tempolisamisega mängitakse ennast sujuvalt järgi ja lõpuspurdiga vahel möödagi.

Tormiliste kiiduavalduste saatel on esinetud nii siin- kui sealpool hea maitse piiri – alati auga välja tulles!

Mikk Tammepõld (EST) Mikk Tammepõld on muusikasõbrale tuttav ansamblitest Brides in Bloom ja Dramamama.

Tema esimene sooloalbum “On asju, milles eksida ei saa” pälvis Radio Mania 2013. aasta parima rockalbumi tunnustuse ning eelmisel aastal osales Mikk Eesti Muusikaauhindadel parima debüütalbumi kategoorias.

Bluus ei ole samuti Mikule võõras.

Tema repertuaaris leidub lugusid nimedelt nagu Little Walter, Muddy Waters, Leadbelly, Freddie King jne.

Augustibluusil esineb Mikk Tammepõld reede hilisõhtul VanaKino laval.

Steam Engine (EST) Steam Engine on eelmisel aastal loodud kooslus, mis mängib bluusiklassikat koos vihjetega moodsamale bluusile.

Praegune koosseis debüteeris projektina Tartu Bluusiklubis 2014. aasta aprillis. Bändi ristiisaks võib pidada trummarit Andrus Antonio Freimani.

Lisaks temale kuuluvad koosseisu Priit Part kitarril, Sergei Gvozdkov basskitarril ning laulja Enn Vei suupillil.

FESTIVALI ERIMENÜÜ Augustibluusi ajal pakuvad viis Haapsalu söögikohta festivali erirooga. Küsi nende nimedega eripakkumisi: • Haapsalu kuursaali suvekohvik (Promenaadi 1): “Bluesberry Duck” • Herman Bistro & Bar (Karja 1a): “Poissmehe Bluus” • Africa pubi (Tallinna mnt 1): “Pluusita Notsu” • Rootsituru kohvik (Karja 3): “The Loop” • Pizza Grande (Karja 6): “New Orleans”

Transport – ööbuss Mõlemal ööl pärast pealava programmi lõppu väljub Haapsalu piiskopilinnuse peavärava esisest parklast ööbuss Tallinna suunas.

Augustibluusi külastajatele mõeldud eribuss loob võimaluse Tallinnast tulijatele ööseks koju saada.

Buss väljub Haapsalu linnuse peavärava esisest parklast mõlemal ööl kell 01.00 ning peatub Tallinnas Balti jaamas. Öist bussiliini Haapsalust Tallinna opereerib MK Autobuss AS (Lisainfo telefonilt 555 15 316).

Taksod Haapsalus Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

HAAPSALU TAKSO (+372) 473 3330 / 1200 E.T.X TAKSO (+372) 473 3500 / 1700 ESRA TAKSO 1300

augustibluus

9

10

reklaam

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee

Müük

KOMMERTSTEKST

S

Parila Klaasi meistrimehed hoolitsevad Haapsalu näo säilimise eest

el suvel käisid Haapsalu toomkooril külas ühe Saksamaa koori lauljad ja sõbrad. Üks võõrustajaid oli Eduard Vaino ja ta pidi sakslastele tegema linnaekskursiooni, mis mõnevõrra ootamatult kujunes oma ettevõtte tooteesitluseks. Mida sakslased vanalinnas ka imetlema ei jäänud, ikka oli selles majas uksed, aknad või mõni muu detail Parila Klaasi meistrite käe alt.

“Käisime koos vanalinnas,” rääkis Eduard Vaino. “Sakslased muudkui imestasid, oi kui ilus loss, kui ilus vanalinn. Kui kenad aknad, uksed! De la Gardie lossi juures küsisid, et kes selle restaureerimistöö teinud on? Ütlesime, et aknad ja uksed on meie tehtud. Kas tõesti?

Kus siis? Siinsamas Haapsalus.”

Linnaekskursioon lõppes sellega, et Eduard Vaino pidi külalised viima töökotta, sest sakslased tahtsid seda oma silmaga näha. Sakslastele pakkus huvi see, et Parila Klaas teeb kõik naturaalsest puidust ja traditsioonide järgi nagu meistrid muiste.

“Muidugi kasutame moodsaid tööpinke, aga osa tööst on meil ikka paratamatult käsitöö,” ütleb Vaino.

Rannalõõtsa peetakse tänavu eraldi festivalina

K

olm aastat Valge Daami Aja kavas olnud akordioni- ja lõõtspillimuusikapäeva Rannalõõts peetakse sel aastal eraldiseisva kolmepäevase festivalina. Rannalõõts kestab järgmisest kolmapäevast laupäevani.

“Algselt oli Rannalõõts mõeldud ühepäevase ning ühekordse ettevõtmisena. Publikult ja esinejailt saadud väga positiivse tagasiside tulemusena on sellest välja kasvanud kolmepäevane festival,“ rääkis Rannalõõtsa korraldaja Anti Nöör.

Nende kolme päeva jooksul on kontserdid merel, linnatänaval, kohvikus Haapsalu Raamat ja Rannarootsi muuseumi juures. “Minu ammune unistus, et vähemalt kord aastas rõkkaks kogu linn akordioni- ja lõõtsamuusikast, on sellel aastal täitumas,“ ütles korraldaja Heli Nöör.

Merekontserdid ehk Haapsalu lahel seilaval jaalal mängitavad kontserdid olid esimest korda mullu ja osutusid üliedukaks, rääkis Anti Nöör. Nõudluse tõttu organiseeriti jaalale kaks lisareisi, mis samuti silmapilkselt välja müüdi.

Merekontserdid muudab Anti

Nööri sõnul eriliseks lisaks toimumiskohale puulaeval ka see, et korraga mahutab laev vaid kuni kümme reisijat, mis tähendab, et sisuliselt on tegemist privaatkontserdiga. Merekontserte on Rannalõõtsa kavas üheksa.

Vähese kohtade arvu tõttu soovitavad korraldajad merekontserdile piletid osta eelmüügist ja võimalikult vara. Kui ilm merekontserte ei soosi, ostavad korraldajad piletid tagasi.

Tänavakontsert on Rannalõõtsa kavas sel aastal esimest korda. Tasuta kontsert on neljapäeva õhtul kell 20.30 Kodanike torni juures, esineb duo Malva & Kirsipu.

Rannalõõtsal astub üles ka Haapsalu esimene tänavamuusik Hugo Õunaid, märkis Heli Nöör.

Kontsertide kõrval on Rannalõõtsa kavas ka simmanid lõõtspillimuusikaga, mis on õhtuti Veskiviigi sadamas.

Rannalõõts sai alguse eesmärgiga edendada akordioni- ja lõõtspillimängu Läänemaal. Heli ja Anti Nööri sõnul ongi huvi nende pillide vastu vaiksel tõusuteel, milles võib oma osa olla ka Rannalõõtsal.

Madiken Kütt

Missioon Haapsalu näo säilitamine Kes Läänemaa ettevõtluse ajalugu vähem tunneb, võib lasta end Parila Klaasi nimest eksitada. Tegemist ei ole Ridala vallas Parilas asuva klaasivabrikuga. “Toimetame Haapsalus viikide vahel Lääne Kaluri endises puidutöökojas,” selgitab Eduard Vaino.

1. mail sai Parila Klaas juba 20-aastaseks. Nii vanu Läänemaa ettevõtteid enam palju alles ei ole.

“Kunagi sai selline nimi pandud, sest sellest me alustasime – mis see aken on, kui mitte puuraami sisse pandud klaas? Tegelikult teeme kõiki tisleritöid.”

Töö on tisleritöö, aga tulemus on ajaloolise Haapsalu näo säilitamine.

“Hoiame Haapsalus väga oma salli- ja pitsikunsti. Meeste traditsioonilise käsitöö tegijad on natuke nähtamatud,” räägib Vaino. “Küllap on see natuke meie enda viga ka – ei oska endast märku anda. Peaksime. Ei ole need uued ehitused nii kaunid, et nende pärast Haapsallu tuldaks, vaid ikka see vana. Turist tahab Haapsalust vaikust, rahu, loodust ja siinset arhitektuuri.”

Jaani kiriku uste saladus Kõige põnevam töö on olnud Haapsalu Jaani kiriku uste restaureerimine. “Ust restaureerides tulid selle alt välja kirjad. Oli näha, et välisuks on sellesse asukohta millegipärast ümber tõstetud. Ja kui värvikiht sai maha võetud, tuli välja, et algselt avanesid uksed sissepoole,” räägib Eduard Vaino.

Selgus, et põhjus oli lihtne. Ka-

Müüa küttepuid. Saar, lõhutud, pikkus 50 cm. Sobivad hästi katlasse. Poolkuivad. 30 eurot/rm. Tel 54587372.

Müüa sülearvuti Dell Inspiron 1150. Kaasa saab lisaklaviatuuri (arvuti enda klaviatuur ei tööta) ja juhtmed. Hind 25 eurot. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com.

Müüa pitskleit. Suurus XL, kasutatud vaid ühe korra. Hind 20 eurot. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com.

Müüa sügavkülmik Whirlpool, millel on kolm riiulit ja alumine veidi sügavam sahtel. Kasutatud, kuid täiesti korralik. Hind 75 eurot. Vajadusel transport. Tel 56643101.

Saabus müügile suur valik vähekasutatud pesumasinaid. Pesukogus 4-8 kg. Asuvad Ehte 5, Haapsalu. Tel 53405378.

Müüa must Nokia Lumia 520. Telefon kukkus maha ja kaks kriipsu tuli peale ja seetõttu ekraan enam ei reageeri, muidu täiesti töökorras. Paku hind. Kontakt: karin. rautsepp91@gmail.com.

Müüa katuseplekki 5 eurot/ruutmeeter. Tel 55506817.

Müüa heas korras GPS TomTom veoauto ja sõiduauto programmiga. Euroopa kaart 2015 a. Hind 80 eurot. Tel 53890058.

Parila Klaasi tehtud tööd: vasakul Rooslepa kabeli aken ja sepistatud aknahinged; ülal Haapsalu Dietrichi uksed ja aknad.

tariina Suure ajal anti välja ukaas, et ühiskondlikel hoonetel, mille uksed avanesid sissepoole, tuli need ümber tõsta nii, et need avaneksid välja.

Värskematest objektidest nimetab Vaino Cyrillus Kreegi maja.

“Seal tegime ka sisustuse korda.

Perenaine rääkis, milliseid liiste, riiuleid ta tahab ja leidsime lahenduse.” Äsja avatud Ehte 3 kaupluses olid Parila Klaasi mehed samuti nõu ja jõuga abiks.

Aken akna haaval Parila Klaasi meistrimehed võivad küll teada, milline peaks üks Haapsalu vanalinna maja välja nägema, aga töö peab tellima majaomanik.

Eduard Vaino ütleb, et viimaste aastatega on vana Haapsalu majad läinud ilusamaks ja loomulikumaks. “Akende osas on pilt linnas paremaks läinud, lausa aken akna haaval,” ütleb ta. “Fassaadid on läinud kenamaks.”

Kahjuks on palju veel ka tegemata. “Paljuski on määrav raha. Klient võib teadlik olla, aga tihti peab ta valima odavama ja ilusama, aga kallima vahel,” mõistab Vaino majaomanikke. “Samas see töö, mida me teeme, on pikaks ajaks ja kõik on eriprojektid. Kui klient soovib, paneme ka akna kitiga. See teeb töö natuke kallimaks kui konveieri peal.”

Parila Klaasi ei pea alati valmis plaaniga tulema, vanalinnas käivad sellised tööd nagunii linnaarhitekti ja muinsuskaitseameti kaudu.

“Meil on nendega väga hea

koostöö. Palju õppisime kadunud Tõnis Padu käest,” ütleb Eduard Vaino.

“Vanalinna puitpitse, ilusaid ja huvitavaid ehitisi peab hoidma.

Needsamad Saksa külalised, kes Haapsalus külas käisid, meenutasid, et nende noorusajal oli ka Saksamaal sellist puitarhitektuuri, aga enam ei ole. “Hoidke seda,” panid nad südamele,” räägib Parila Klaasi juhataja. “Mis tõmbab turiste kõikjalt maailmast Bergenisse? Just see, et nad on säilitanud oma ajaloolise vanalinna puitarhitektuuri. Ja kui majauks on viltu, siis see ongi hea, sest see on ehe.”

Näiteid Parila Klaasi tehtud töödest • Hapsal Dietrich – aknad, uksed • Haapsalu Ehte 3 – kaupluse riiulid • Haapsalu Väike viik 10 – aknad, uksed • Haapsalu Jaani 10 – aknad • De la Gardie loss – osalt restaureertud, osalt uued aknad ja uksed • Haapsalu linna algkool – aknad • Jaani kirik – akende ja uste restaureerimine • Rooslepa kirik – aknad, uksed, sisustus • Haapsalu Merili pood – aknad • Haapsalu Karja 16 – aknad, uksed • Haapsalu politseimaja – aknad, uksed • Iloni Imedemaa – hoovipealsete ehitiste aknad ja uksed • Beguta kohvik Haapsalus – aknad, uksed.

Parila Klaasi kontaktid Tel 473 0868, 505 9287 Westmeri 2, Haapsalu www.parila-klaas.ee parila.klaas@mail.ee

www.laanlane.ee

Müüa prussi 50x100; 50x150; 50x200.

Hind: 148 eur/tm. Tel 58589083.

Müüa kasutatud, hästi hoitud pallimeri 160x160 h 60 cm koos 2000 palliga. Tee oma pakkumine. Tel 5121552.

Müüa väike nelikveoga traktor. Garantii. Hind 500 eurot. Ka mitmesuguste selle traktori haakeriistade võimalus. Tel 58015855, http://traktor.onepagefree.com.

Müüa kasutamata horisontaalne soojaveeboiler Atlantic, 100 l. Hind kokkuleppel. Tel 5576833.

Müüa Läänemaal kasvatatud talumaasikaid. Hind 3 eurot kg. Suuremale kogusele küsi pakkumist. Tel 56255917.

Müüa kuiva musta lepalauda. Hind 145 eur/tm. Tel 58589083.

Müüa uued immutatud puidust õuekiiged ja mänguväljakud hinnaga alates 90 eurot tk.

Tel 5015483, marti@alekeskus.eu, Marti.

Vaata lisa www.alekeskus.eu.

Müüa kasutatud nahkdiivan ja -tugitool.

Hind 50 eurot. Tel 55671929.

Müüa süst Seabird Discovery, vanust paar aastat, heas korras, kaasa aer. Seoses uue süsta ostuga. Hind 430 eurot. Asub Haapsalus. http://seabirddesigns.com/kayaks/ discovery. Kaupo, tel 5043104.

Läänemaa kohalikud väiketootjad ootavad huvilisi igal neljapäeval kell 17-18 teenindusmaja parkla ette (Lihula mnt 3, Haapsalu) ostma värsket toidukraami: värske mesi, kurgid, lehtsalat, sibul, värsked ja kuivatatud maitsetaimed, kartul, peet, speltajahu, rukkijahu, manna, täistera nisujahu, kanamunad, rüpsiõli, kanepiõli, kanepijahu, kanepi spaakreem, kanepitee ja palju muud maitsvat. Tule vaata oma silmaga!

Müüa võsasaag Jonsered RS45, töökorras.

Hind 50 eurot. Tel 5282726.

Müüa kaks looreharatast. Tel 5282726.

Müüa niidumasin TZ 4K 14. Töökorras.

Hind 200 eurot. Telefon 5520060.

Müüa DVD-mängija. Pult ka kaasas. Hind 30 eurot. Tel 56715590.

Müüa kaks looreha, hind 120 eurot tükk.

Tel 5282726.

Müüa valge 5 sahtliga kummut. Laius 35 cm, kõrgus 79,5, pikkus 146. Hind 199 eurot. Täiesti uus, kokku pandud. Tel 53586200.

Müün soodsalt kasutatud riideid, jalanõusid kottides. Sobib poele müügiks. Tel 58407225.

Müüa kasutatud heledat värvi diivanilaud.

Mõõdud: laius 120 cm, sügavus 60 cm ja kõrgus 43 cm. Asub Haapsalus. Hind 15 eurot. Marko, tel 5016380.

Müüa soodsalt Nokia telefon, veebipulk, aknakardinaid, riided kottides 6 eurot kott. Riided sobivad poodi müügiks. Tel 58407225.

Müüa lauaarvuti. Umbes kolm aastat vana, 8 MB RAM-i, AMD RADEON HD 7700 SERIES. Hind 150 eurot, saab tingida. Asjaga kiire. Tel 55594349.

Müüme Mikado 3in1 ja kaksikute vankreid!

Kvaliteetsed, ilusad ja väga mõistliku hinnaga vankrid otse tootjalt. Täpsema info leiad meie kodulehelt: https://m.facebook.com/ mikadovankrid või telefonitsi 58134228.

Müüa küttepuid, saetud-lõhutud, koos kohaleveoga. Kontakt: 5620 3809, almeralmer@hot.ee.

Müüa väike külmik Samsung. Kõrgus 82, laius 52., sügavus 55 cm. Hind 85 eurot.

Tel 53405378.

Müüa naistejalgratas. Punane, Panther firma. Rummusiseste käikudega (3 käiku).

Möödunud aastal vahetatud laagrid ja tehtud üldhooldus. Eriti lai vedrustusega sadul, kruiisilenks, korv ja muud lisad. Hind 100 eurot. Haapsalu. Küsi lisa. Tingi! Tel 55658023.

Müüa kaks uut heledat puidust ust. Laius 90 cm, kõrgus 203 cm. Hind 65 eurot/tk.

Info telefonil 5264422.

ja talverehve ning elektriline muruniiduk.

Kaasa anda remonti vajav bensiinimootoriga muruniiduk. Tel 58602651.

Müüa uueväärne Nikon D3100 kaamera (ca 6000 klõpsu) koos AF-S DX NIKKOR 18-55mm f/3.5-5.6G VR ja Nikkor AF-S DX 55-300mm f/4.5-5.6 G VR ED objektiividega, kaasas UV-filtrid, 4 GB mälukaart, päikesekaitse ja Lowepro kaamera seljakott. Hind 480 eurot. Tel +358 407194667.

Seene- ja marjahooaeg on algamas ja e-pood www.kirves.eu müüb soodsa hinnaga vajalikke tarvikuid. Vaadake http://www.kirves.eu/ et/c/seene-ja-marjakorjaja-varustus.

Müüa kasutatud suur diivan koos lahtikäiva magamisosaga. Tel 53453951.

Müüa kompaktvoodi koos kvaliteetse vedrumadratsiga. Terve, korralik, puhas. Mõni kulunud koht puitäärel. Manuaal olemas.

Mõõdud: p206*s97*k111. Asub Haapsalus. Hind 150 eurot. Tel 555 62 958.

vad ka töötasapinnaga samast materjalist valmistatud 2 erikujulist lauda (üks madal lastelaud). Võib ka eraldi. Tel 56624868, 56643101.

Müüa palju beebiasju peamiselt tüdrukule kuni suurus 72. Talvekombesid, sooje kojutoomiskomplekte, bodisid, põllesid, kleite, mähkimisalus jne. Hinnad alates 10 sendist kuni 12 euroni. Võib tulla kohapeale vaatama. Tel 5530409.

Müün eesti mustikaid ettetellimisega. Kilohind 5 eurot, ostes rohkem kui 10 kg on hind kokkuleppel. Tel 58042279.

Müüa lastejalgratas 16-tolliste ratastega.

Tehtud hooldus ja pandud uued rehvid, uus iste ja uued käepided. Hind 50 eurot. Tel 58134324.

Müüa veneaegne töökorras vahvliküpsetaja. Hind kokkuleppel. Tel 56125318.

Müüa mängukonsool Wii koos üheksa mänguga. Hind 150 eurot. Tel 50 48414, meil tanelvalgre@gmail.com.

Müüa vanem sülearvuti. Arvuti on töökorras. Hind 50 eurot. Tel 56125318.

Müüa ehituslikku saematerjali, terrassi, voodri- ja põrandalauda. Erinevad profiilid, pikkused ja laiused. Vedu üle Eesti tasuta.

Tel 5282268.

Müüa pakendis ja kasutamata veeboiler Atlantic-100 l. Tel 5576833.

Müüa paneelid, soojustusega ja ilma; vaheseinad ja ukseavad; enamik terved, mõned katki; 1 x betoonist moodul wc-vannituba 2740 x 1600 x 2400 mm. Hind 750 eurot.

Tule kohale ja vaata üle! Tel 58285868.

Müün ajaloolise püügiõiguse Läänemaal kuni viiele nakkevõrgule. Hind 700 eurot.

Tel 53496681.

Müüa vanu esemeid. Tel 56125318.

Müüa modem. Sisse-ehitatud wifi, aku pidavus 5 päeva. Lisa SIM-kaart ja ongi internet olemas. Hind kokkuleppel. Tel 56125318.

Müüa väike 6,5 hj bensiinimootoriga traktor koos adra, vaoajajate ja käruga. Garantii 1 a. Kohaletoomine ostuks, esitluseks 10 eurot, hind 550 eurot. Tel 58015855, hobikonstruktor.onepagefree.com.

Müüa plokid 2,85*1,30*35 cm ja laepaneel 3 m*6 m. Tel 51967422.

Müüa jalgratta esilatern. Sobilik vanemale jalgrattale või sääreväristajale. Tel 56125318.

Müüa kasutatud köögimööbel. Mahukas nurgakapp (93×93 cm), väike otsakapp (30 cm), sahtlitega kapp (60 cm), lisaks 2 ust (valamukapile). Komplekti kuulu-

kuulutused

Pakun tervistavat teeseent. Tel 58090554.

11

Ost Soovime osta Pioneer pliidi malmplaadid (kahe plaadiga katteplaat). Tel 5184074.

Ostan mahlapressi, võib olla ilma purustajata. Tel 53890058.

Ostan Husqvarna 254 XP sae katte, piduri.

Vana saag, aastast 1996. Kui kellelgi vedeleb kusagil, palun helistada tel 56624387.

Müüa suverehvid Bridgestone Turanza 245 50 18. Heas seisukorras, üks rehv parandatud. Hind 4 tk 30 eurot. Tel 56469176.

Ostan korralikku, kuid seisnud ning halli tooni omandanud musta lauda (120200 mm). Jaanus Ratas, tel 53400057, jaanus@tlu.ee.

Müüa väike lahtikäiv diivan. Hind 20 eurot.

Tel 56469176.

Ostan heas korras vanaaegseid punaseid telliskive. Tel 59081035.

Müüa saarepalki 1 tm ja tammepalki 2 tm.

Tel 5167121.

Ostan rannatennise reketid ja pallid. Tel 55510135.

Müüa küttepuud, peamiselt kask ja saar.

Kohaletoomise võimalus. Tel 5167121.

Ostan korras mustvalge printeri. Kontakt: vanapaha@hotmail.com

Müüa sülearvuti. Protsessor: AMD Athlon 2,1 GHz, Mälu 1,5 GB, Windows 7, wifi, bluetooth, kaamera, SD-kaardi lugeja. Hind 150 eurot. Tel 53677530.

Ostan hobustele kaks tonni kvaliteetset väikepakiheina. Tel 56988098 või lea.nappus@gmail.com

Müüa töötav traktor Sintai 120. Ühesilindrilise diiselmootoriga, 12 hj. 1993 a.

Haakseade hüdrauliline. Traktoriga kaasa: järelkäru, roop (pööratav), kühvel, buldooser, ühehõlmaline ader, kultivaator, kartuli harimise kultivaator. Tel 5521952.

Ostan paadimootorile juhtpuldi ja rooli koos trossisüsteemiga. Pakkumised teha meilile tarx00@hot.ee või tel 58585442.

Tühjendusmüük müüa kaup ja laohoone Märjamaa vallas Sipas. Tel 5165708.

Müüa traktorite varuosi. Müügiplatsil olemas mitmesugused margid ja eri seisukorras traktorid. Küsida võib varuosi, põhiliselt vene päritolu masinatele. Taebla, Nurme 1.

Täiendav info tel +372 53499050.

Müüa 19” LED teler DVD-mängijaga Schaub-Lorenz LED18539B/DVD. Hind 100 eurot. Asub Haapsalus. Hinna suhtes annab läbi rääkida. Kiirematele eriti hea hind! Kontakt: janek.ostra@hotmail.com.

Müüa soodsalt Haapsalu kesklinnas asuv sektsioonkapp. Hind 70 eurot. Tel +37253617771.

Müün eesti mustikaid ja metsmaasikaid ettetellimisega. Mustika liitrihind 3 eurot ja metsmaasika liitrihind 7.50. Tel 56623505.

Müüa rikkega lauaarvuti Ordi. Sobib ka varuosadeks. Protsessor 3.00 GHz. Kõvaketas 160 GB. Muutmälu 3 GB. Hind kokkuleppel. Tel 56125318.

Ostan ribakardina või ruloo laiusega 152156, kõrgus üle 136 cm. Tel 58407225.

Ostan vana sääreväristaja või selle osasid.

Tel 58251592.

Osta soodsalt väiksemat sorti pesumasina. Asjaga kiire! Kontakt: raidile@hot.ee, 56340188.

Ostan vanu märke, medaleid, ordeneid, militaaratribuutikat, vanu münte. Pakkuda võib ka muud vanavara. Telefon 5089602.

Olen huvitatud maalidest, graafikast, akvarellidest, piltidest, vanadest pildiraamidest. Tel 58285262.

Ostan 160 või 180 sentimeetrit laia voodi aastatest 1930-40. Soovitavalt pähklipruuni värvi. Telefon 5127324.

Annan üürile Anda üürile pikaajalisele üürnikule kommunaalkulude eest 2-toaline keskküttega korter Taeblas. Kiire. Tel 56126174, Meelis. Üürile anda 2-toaline korter kaubamaja lähedal alates augustist 2015. Tel 53844064.

Müüa vahelduvvoolu keevitus, töökorras!

380V. Hind 70 eurot. Tel 53422642.

Müüa odavalt kasutatud mööblit: tume ümmargune diivanilaud, kahepoolne kirjutuslaud, hele sektsioonkapp. Tel 5176995.

Välja üürida arhailine 96m2 palkmaja Noarootsi vallas alates 1. augustist. Nädala hind 100 ja kuu 300 eurot. Info 56 60 0738.

Müüa uued punased täistellised VTT 250*120*65, 660 tk. Hind 265 eurot. Asuvad Paliveres. Tel 5200837.

Müüa kiikuv sinine beebi lamamistool.

Kasutatud, asub Haapsalus. Hind 7 eurot.

Helista tel 53617771.

Müüa soodsalt korralikke riideid ja jalanõusid. Tel 58407225.

OÜ Soosing müüb jätkuvalt ehitusmaterjale.

Küsi julgesti kõiki ehituskaupu. Hinnad alati soodsaimad. Kui vaja, toome kauba koju kätte. Kontakt: tel 58666821 või marko@ soosing.ee, marko@ehituskaup24.ee.

Õppeperioodiks (septembri algusest kuni mai lõpuni) tudengitele üürile anda kolm tuba Haapsalu kesklinnas. Korter on neljatoaline (elutuba jääb ühiskasutusse), möbleeritud ja kõigi mugavustega (k.a. nõudepesumasin, mullivann, täisvarustuses köök ja rõdu). Toa hind sõltuvalt toast 140-170 eurot. Pilte näeb: http://www.puhkaeestis. ee/et/metsa-kulaliskorter. Huvi korral kirjuta: babelfish.toimetamine@gmail.com

Müüa sümboolse tasu eest kasutatud suve-

Müüa lauaarvuti komponente. Hind kokkuleppel. Tel 56125318.

Müüa kasutatud töökorras külmik-sügavkülmik Whirlpool ARC5550. Külmiku maht 210 dm3 ja sügavkülmiku maht 92 dm3.

Külmiku kõrgus 188 cm, laius 60 cm ja sügavus 61 cm. Asub Haapsalus. Hind 65 eurot. Marko, tel 5016380.

Üürile anda ürituste ajaks korralik ja möbleeritud ühetoaline külaliskorter Haapsalu kesklinnas. Hind 50 eurot üks öö. NB! Kuulutus ei aegu! Tel 55676347. Üürile anda 1- ja 2-toaline korter Taeblas.

Tel 58170575.

Müüa korralik, puhas, vähekasutatud vedrumadrats. Mõõdud 140 cm x 185 cm x 15 cm. Kate on pesemiseks eemaldatav kolmel küljel asuva luku abil. Hind 40 eurot, hinna sees on tasuta transport Läänemaa piires. Tel 58264542.

Üürile anda äsja renoveeritud korter Haapsalus, Lihula mnt. 21 otse omanikult. Avara köögi ning suure elu- või magamistoaga. Üldpind 40 ruutmeetrit. Osaliselt möbleeritud. Hind 180 eurot kuus + kommunaalmaksed. Tel 53321793 või 53454650.

Müüa kasutatud linnupuur. Mõõdud 46 cm (laius), 32 cm (sügavus), 60 cm (kõrgus).

Sobib viirpapagoidele. Kõik tarvikud olemas, puudub vaid joogipudel. Hind 5 eurot.

Tel 58264542.

Sein tuli ette, rohkem kuulutusi paberlehte ei mahtunud, aga ligi pooltuhat kuulutust leiad veebist aadressil www.laanlane.ee

Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada tasuta kuulutus või telli reklaam: tarmo@laanlane.ee, tel 5698 8050

Haapsalu kultuurikava 29.07-8.08 Kolmapäev, 29. juuli

Neljapäev, 30. juuli

Teisipäev, 4. august

12.00 Suvekooli kunstikursused Evald Okase Muuseumis (Karja 24). Aktijoonistus, juhendaja Matti Pärk.

12.00 Suvekooli kunstikursused Evald Okase Muuseumis (Karja 24). Graafika, juhendaja Kaisa Puustak.

12.00 “Suvi Iloni aias” e. jutu- ja mängutund lastele lasteraamatukogu hoovis (Wiedemanni 11). Tasuta.

18.00 Film “Sipelgamees” 3D kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro. Alla 12 a mittesoovitatav.

18.00 Film “Paberlinnad” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

12.00 Maalikursus lastele Valge Daam Loomekeskuses (Jaani 2, II korrusel).

Tasuta.

20.00 Vallatute Vestide suvetuur “Vallatu vestern” piiskopilinnuses. Ott Lepland, Tanel Padar, Jalmar Vabarna, Karl-Erik Taukar. Piletid Piletilevis 14/13 eurot, toimumise päeval kallimad.

20.00 Rahvatantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta.

20.30 Film “Super-Mike XXL” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot. Alla 14 a keelatud!

22.00 C-JAM päikeseloojangu kontsert Crazy Cellos kuursaalis (Promenaadi 1). Pilet Piletilevis 15/13.50 eurot, samal päeval 17/15 eurot, laua bron. tel. 56462466.

Vabaõhulavastus

Valge Daami Saladus

18.30 Savi voolimise õpituba Kati savikojas (Karja 16). Osalustasu 9 eurot.

19.00 Etendus “Helene, Marion ja Felix” kuursaalis (Promenaadi 1). Osades: Guido Kangur, Maria Avdjushko, Piret Kalda. Pilet 15 eurot.

20.30 Film “Super-Mike XXL” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot. Alla 14 a keelatud!

21.00 “Tsirkus Barcelonas” Grand Holm Marinas (Westmeri 3). Pakutakse uhiuusi Hispaania vahuveine Cavasid tootjalt Fermi Bohigas ja Hispaania suupisteid. Terassil teeb tulešoud Lizeth Wolk, DJ Kristi Steel.

Tasuta.

13.00 Savi voolimise õpituba Kati savikojas (Karja 16). Osalustasu 9 eurot, eelreg tel 55 699 589.

18.30 Õlimaali õpituba Kati savikojas (Karja 16). Osalustasu 15 eurot, eelreg tel 55 699 589.

20.00 Film “Võimatu missioon: Salajane rahvas” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

20.00 Film “Võimatu missioon: Salajane rahvas” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

Reede, 7. august

20.00 Rahvatantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11).

20.30 Tantsuõhtu Rain Pooleniga restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

18.00 Film “Paberlinnad” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

21.00 Rahvatantsijad restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2).

20.00 Film “Võimatu missioon: Salajane rahvas” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

Neljapäev, 6. august Festival Rannalõõts. Vaata kava lk 10.

Kolmapäev, 5. august

10.00 Valge Daami XXIX pereturniir Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10).

18.00 Film “Paberlinnad” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

18.30 Savi voolimise õpituba Kati savikojas (Karja 16). Osalustasu 9 eurot, eelreg tel 55 699 589.

Augustilbuus. Vaata kava lk 9.

12.00 Suvekooli kunstikursused Evald Okase Muuseumis (Karja 24). Graafika, juhendaja Kaisa Puustak.

16.00 ja 18.00 Haapsalu kuurort 190.

Suvituslinna lood ja laulud kaupluse Siit ja Sealt hoovis (Karja 17). Suvituslinna ajaloost ja sümbolitest kõnelevad giidid Ülle Ehala ja Hilma Tervonen, muusikalist meelelahutust pakuvad Viive Marleeni pärimusmuusikud või Hanila Laulu- ja Mänguselts. Tõlgitakse inglise, vene ja soome keelde. Pilet 3 eurot.

Laupäev, 8. august Festival Rannalõõts. Vaata kava lk 10.

10.00 Valge Daami XXIX pereturniir Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10).

12.00 Suitsulesta teemapäev Rannarootsi muuseumis (Sadama 31/32).

Augustilbuus. Vaata kava lk 9.

12.00-24.00 Haapsalu Kuurort 190.

Haapsalu Maitsete Promenaad Karja tänaval. Tänavatoidufestival, etteasted, kontserdid ja DJ-d Kodaniketorni juures. Õhtul mängib tantsuks Anna Curly & The Band.

11.00 Eesti III liiga turniir Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10). Tasuta.

Pühapäev, 2. august 11.00 Eesti III liiga turniir tennises Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10). Tasuta.

17.00 Väntorelikontsert Iloni Imedemaa hoovil (Kooli 5). Tasuta.

12.00 Streetball Haapsalu Street 2015 Haapsalu KHK väljakul (Ehitajate tee 3).

Esmaspäev, 3. august

www.valgedaam.com

22.00 Doktorid Alev & Siir puhvetis Aptek (Karja 1).

20.30 Kantritantsijad restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2).

E-P 10-18 näitused “Kuurortlinna teejuht” ja “Suvorovi tänava naised”. Pilet 3/2 eurot.

T-P 12-18 klaasikunstinäitus “10”, Rahvusvahelisel Kuuma Klaasi Sümpoosionil valminud tööd. ArtPrint Noore Fotokunstniku stipendiumi 2015 võitja Karel Kraviku fotonäitus “Rahutu veri” ja Viivi Aaviku näitus “Sünopsis”.

K-P 12-18 Heigo Jelle näitus „RAUDnäod“.

20.30 Tantsuõhtu ansambli saatel restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2).

19.30 Kantritantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11).

Evald Okase muuseumis (Karja 24):

Linnagaleriis (Posti 3):

20.00 Vana Baskini Teatri suvelavastus “Me ootasime teid pikisilmi” piiskopilinnuses. Lavastaja Eero Spriit. Mängivad Anti Kobin, Jekaterina Novosjolova, Merilin Kibrits, Taavi Tõnisson. Piletid Piletilevis 14/12 eurot, samal päeval kallimad.

19.30 Film “Võimatu missioon: Salajane rahvas” kultuurikeskuses. Pilet 4 eurot.

Haapsalu raekojas (Kooli 2):

18.00 Vahuveinieksootikat Ukrainast vinoteegis MULLiga ja MULLita (Karja 16a).

Artemovsk Winery vahuveinide esitlus-degusteerimine. Osalustasu 10 eurot, eelreg tel 50 19666.

23.00 Daniel Levi Apteki hoovilaval (Karja 1). Pilet 7 eurot.

Laupäev, 1. august

Piletid eelmüügist 8 / 6 € Kohapeal 10 / 8 €

Suvituslinna lood ja laulud kaupluse Siit ja Sealt hoovis (Karja 17). Suvituslinna ajaloost ja sümbolitest kõnelevad giidid Ülle Ehala ja Hilma Tervonen, muusikalist meelelahutust pakuvad Viive Marleeni pärimusmuusikud või Hanila Laulu- ja Mänguselts. Tõlgitakse inglise, vene ja soome keelde. Pilet 3 eurot.

21.00 Kõhutantsushow restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2).

21.00 SKA FAKTOR puhvet APTEK hoovilaval (Karja 1).

17.00 Film “Paberlinnad” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

10.00 Valge Daami XXIX pereturniir Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10).

20.00 Õhtu filmimuusika kullafondiga. Liisi Koikson ja Raivo Tafenau bänd piiskopilinnuses. Kõlavad teosed tuntud filmidest James Bond, Pretty Woman, The Full Monty, Siin me oleme jpt. Laval on bänd koosseisus Raivo Tafenau (saksofonid, akordion), Peedu Kass (bass), Paul Daniel (kitarr), Marti Tärn (löökpillid). Pilet Piletilevis 13 eurot, samal päeval 15 eurot.

Reede, 31. juuli

Viimaseid kordi 28.-30. augustil 2015 kell 22.00 Haapsalu piiskopilinnuses

Festival Rannalõõts. Vaata kava lk 10.

Vaata pikemat kultuurikava www.kultuurimaja.ee

12. augustist näitus “õhuLoss”. Rühmitus õhuLoss: Kadri Mälk, Lembit-Kaur Stöör, Tanel Veenre (ehted), Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits ja Villu Plink, Ülo-Tarmo Stöör (ruum).

Ekspositsioon Evald Okase loomingust: maalid, graafika, joonistused, objektid.

Huvisõidud aurupaadiga Kallis Mari:

Huvisõidurong Peetrike:

E-P 11-18 Baltic Hotel Promenaadi sadamakailt (Sadama 22). Pilet 5 eurot, bron tel +372 53 961 396.

väljub raudteeja sidemuuseumi juurest (Raudtee 2). Jälgi sõidugraafikut www.salm.ee. Pilet 2 eurot, info tel +372 473 4574.