14 minute read

2-kõne: Tarmo Lehiste

Next Article
Lisaaeg

Lisaaeg

Tarmo Lehiste:

Ragnar Klavani üleminek kulmineerus keset pulmapidu

Advertisement

Tarmo Lehiste on karjääri jooksul aidanud kaasa sadade jalgpallurite klubivahetusele. Ta võib oma CVsse panna väga suure osa Eesti paremaid mängumehi, kuid nii-öelda vahemehena on liigutatud jalgpallureid ka Londoni Chelsea ja Manchester City ridadesse.

Tekst: Kaarel Täll

Nüüd on käes aeg, kus Lehiste on juba mõnda aega agenditööst tagasi tõmbunud, ning pikemas usutluses vaatab ta tagasi kogetud seiklustele, mis on pakkunud nii helgeid kui ka ärevaid hetki. NB! Intervjuu esimene osa ilmus detsembrikuu Jalkas.

Ragnar Klavani karjäär jääb Eesti mõistes legendaarseks – loogiliste sammudega tippu rühkimine. Aga kui hakata ka tema teekonna peale mõtlema, siis mängivad niivõrd suurt rolli juhused. Juhuste sekka lähevad ka sinu või Aivar Pohlaku toonased tutvused. Näiteks võinuks noorest Ragnarist saada hoopis Real Sociedadi jalgpallur ja kõik läinuks teisiti…

Veetsime Ragnariga väga ilusa nädala San Sebastiáni lähedal, kohtusime seal Valeri Karpiniga. Meiega oli kaasas üks prantslasest agent. Ragnar tegi nädal aega nendega trenni ja Real Sociedad jälgis teda hoolikalt. Lõpuks jäi asi lahtiseks ning hakkas venima. Tuli teha järgmised otsused.

Hispaania oleks temast kasvatanud ilmselt hoopis teistsuguse jalgpalluri. Kesk-Euroopa kandis sai teravast ääremängijast tasapisi äärekaitsja ja seejärel keskkaitsja. Hispaanias võinuks ta

Kui mitu eestlast saab öelda, et on käes hoidnud Euroopa meistri karikat? Foto: erakogu

liikuda hoopis ründavama stiili poole.

Tõsi, Floras oli Ragnar vasakpoolkaitsja. Ragnar on üldse väga hea näide, kui erinevalt võivad mingid asjad eri klubides minna. Ta alustas ju Norras Vålerengas…

…kus ta oli täielik pingipoiss.

Treener ütles, et Ragnar ei sobi mitte kuidagi mängima sellisel tasemel. Pool aastat hiljem sai seesama mees Hollandi kõrgliigas väga hästi hakkama. Mis ongi hea näide selle kohta, kui erinevaid asju tahavad eri klubid.

Tänapäeva tippjalgpall vaatab mängijate juures mingeid kindlaid omadusi, näiteks kaitsjatel on kaitsetööst isegi tähtsam sööduoskus ja mängu ülesehitamine. Aga Norras oli võimalik, et Raio Piirojast sai täielik legend. Kõik oleneb, kuidas ja millise taktikaga mängitakse ning mida hinnatakse.

Meenub ka Ragnari Hollandisse kolimise lugu. See vestlus oli klubiga käinud juba mõnda aega. Meie vahel oli agent, keda tundsin seeläbi, et ta esindas ka Arno Pijpersit. Kogu saaga kulmineerus keset Anne Rei pulmapidu. Järsku hakkas telefon helisema. Läksin umbes pooleteiseks tunniks pulmapeolt nurga taha telefoniga rääkima. Kõne lõpuks oli üleminek kokku lepitud.

Anne Rei pulmast algas tulevase Liverpooli jalgpalluri teekond tippu!

Täpselt. Eks see tõestabki seda, mida rääkisin alguses. Tuleb olla valmis 24 tundi ööpäevas.

Kui Ragnar lõpuks Liverpooliga liitus, kas avasid sel puhul näiteks šampanja ja tähistasid muheda naeratusega kodus diivanil? Loomulikult töötas mängija ise end üles, aga vundamendi ladumisel mängis teie punt ikka päris suurt rolli.

Šampanjat ei joonud, aga muidugi oli mul väga hea meel, lisaks olin hoidnud ka ise juba varem Liverpoolile pöialt. Siin võib tagasi tulla ka näiteks Mardi ja Karoli juurde. Mina nägingi oma rolli eelkõige selles, et aidata jalgpallur Eestist välja. Järgmiste sammude puhul on loogiline, et asja võtab üle agent, kellel on tippklubide seas paremad suhted. Seda ei saa pahaks panna. Mul oli väga hea meel, et meie jalgpallur mängis Liverpoolis!

Konstantin Vassiljeviga on Eestist tegelenud Andrei Stepanovi ja Jevgeni Novikovi agentuur. Kas püüdsid ka tema karjääri kuidagi aidata või suunata?

Mõned ettepanekud tegin. Püüdsin mõnes raskemas olukorras kaasa aidata, aga need asjad ei jõudnud kuskile.

Miks ei jõudnud Kostja päris tippu?

Eesti koondises on ta kindel liider. Mingis mõttes võrdleks teda Raioga – koondisele väga-väga oluline mängija. Siinkohal on huvitav võrrelda näiteks Ragnari ja Raio rolli koondises. Mina kaldun arvama, et Raio on olnud isegi olulisem, tema omadusi oli koondises rohkem vaja. Rahvusvahelisel turul on aga Ragnari omadused hoopis rohkem nõutud.

Kostja rolli puhul on midagi sarnast, et rahvusvaheliselt ta suure läbilöögini ei jõudnud. Eks me siin Eestis näeme asju omamoodi. Tundus, et enam parem ei anna olla… Samamoodi jääb asi juhuste taha –oleks ta sattunud õigel ajal näiteks Hispaaniasse või Hollandisse, võinuks kõik minna teisiti.

Juhuste teema on põnev. Võtame näiteks Mardi. Ta läks noorena Portsmouthi, kus ei saanud eriti peale, kuid just seal oli treener, kes läks hiljem Derbysse ja otsustas Mardi ikkagi sinna tuua...

Rääkides juhustest, siis ükskord tuli ühe Norra klubi spordidirektor Eestisse vaatama üht konkreetset mängijat. Selgus, et talle üldse ei meeldi see jalgpallur. Kuid samas mängus tun-

Ragnar Klavani Hollandisse siirdumisest: dus talle, et Karl Palatu on väga hea. Karl sai välismaalt väga korraliku lepingu, kuigi lõpuks ta Norras eriti „Kogu saaga kulmineerus keset platsile ei pääsenudki.

Anne Rei pulmapidu. Järsku hakkas telefon helisema. Läksin umbes pooleteiseks tunniks Jalgpallis on lepingutega seotud mitu osalist. Need paberid võivad olla juriidiliselt päris keerulised. pulmapeolt nurga taha telefoniga Kui palju on sind kohtusse kaevarääkima. Kõne lõpuks oli üleminek tud?

kokku lepitud.“ Mind pole otseselt kohtusse kaevatud. Pigem on ikka nii, et meie oleme need, kes pöörduvad näiteks UEFA heaks CASi poole. venue operations and broadcas- Kas oled oma töös sattunud ka kriminaalide või ting manager’i tööd tegemas Valgevene ehtsate sulide otsa? Seda tuleb ikka ette. Mõnes riigis tegelevad jalgkoondise mängul palliteemadega inimesed, keda võib julgelt nimeBarõssavis – tada kriminaalideks. Näiteks kunagi olime väga staadioni seinal lähedal ühe Rootsi ründaja transfer’ile Venemaa on märk maas ka Barõssavi BATEs mänginud Artur tippklubisse. Mängija kirjutas õhtul faksi teel alla, et on talle pakutavate tingimustega nõus, ja pidiPikast. me hommikul kõik – mängija, tema agent, mina ja Foto: erakogu Venemaa klubi esindaja – Münchenis kohtuma, et meditsiiniline kontroll teha. Mina ja klubi esindaja saime kokku, aga mängijat ei tulnud. Lõpuks sai agent temalt teada, et sinna klubisse ta ei lähe mingil tingimusel. Kui hiljem analüüsisime, mis võis öösel juhtuda, saime teada, et mängija sai Venemaalt ühe telefonikõne. Kuna klubi ümber tiirlev kriminaalne seltskond oli tehingust kõrvale jäetud, siis ilmselt nad „soovitasid tungivalt“ mängijal sinna mitte minna. Uus ründaja tuli ilmselt juba nende kaudu. Irooniline on asja juures see, et poole aasta pärast läks see mängija hoopis Hiinasse, kus Taavi Rähni ja Piiroja käest kuuldu põhjal on asjad veel hullemad.

Kas oled olnud olukorras, kus tunned, et tegelikult tuleb siit võimalikult ruttu jalga lasta?

Sellised olukorrad on juhtunud pigem seal Venemaa poolel. Venemaal on suhteliselt vähe nii-öelda privaatklubisid, kus omanik ise kontrollib oma raha. Regiooni-

de klubid on mingis osas riiklikul majandamisel või annab oblast neile raha. Sergei Pareiko klubi Tom hakkas pankrotti minema ning seejärel tuli Vladimir Putin sinna visiidile. Härra kutsus kohalikud ettevõtjad endaga kohtuma ning alates järgmisest nädalast olid klubil rahaasjad korras.

See on ikka mõnusalt uskumatu lugu. Väga valitud inimesed istuvad Putini kõrval. Aga Sergei istub!

Täpselt. Kuna raha ongi Venemaal selline, siis on klubide ümber terve hulk inimesi, kes on asjast huvitatud. Selleks et saada oma mängijat mõnda Venemaa klubisse, tuleb vahel läbi minna omamoodi maffiast. Klubi direktori või treeneri ümber võib olla hulk inimesi. Ja lõpuks tuleb sõnum: kui tahad asjaga edasi minna, siis mine räägi temaga. Täiesti kolmandad inimesed ütlevad, millised on ülemineku tingimused.

Väga konkreetne lähenemine. Tingimused on teada, ei pea ise mõtlema!

(Naerab – toim.). Aga need tingimused tähendavad, et lõpuks teed sina kogu töö ära, aga viljasid maitseb keegi teine. Ja tema omakorda peab viljasid jagama kellegi järgmisega.

Stepanov on korraldanud päris suuri, mitte-eestlasi puudutavaid üleminekuid. Kes on sinu suurimad välismaa staarid?

Üks on kindlasti grusiin Georgi Kinkladze, kes on Manchester Citys siiamaani legend. Tema oli esimene suur nimi ja see lõi meile grusiinide jaoks ukse lahti. Lõpuks õnnestus Inglis-

Luhtunud üleminekust: maale viia veel kolm-neli grusiini. „Kui hiljem analüüsisime, mis Kui Norra koondis oli 1998. aasta võis öösel juhtuda, saime teada, et mängija sai Venemaalt ühe MMi paiku tipus, siis olime seotud kõigi üleminekutega, kus norrakad läksid Inglismaale.

telefonikõne. Kuna klubi ümber tiirlev kriminaalne seltskond oli Kas teie töö käiski nii, et Tore tehingust kõrvale jäetud, siis ilmselt nad „soovitasid tungivalt“ André Flo läks Bergeni Brannist Londoni Chelseasse ning ülemineku pealt teenis raha ka FC Flora?

mängijal sinna mitte minna.“ Otseselt sai raha agentuur, kes investeeris selle Florasse. Kui nii mõelda, siis Aivar tegi väga õige sammu, et algatas sellise ärimudeli. Eestis oli jalgpalliklubi ülalpidamiseks ainult üks variant: pidi olema väga rikas ärimees nagu Viktor Levada. Ka tema on väga tubli! Meil siin kiidetakse ärimehi, kes on aidanud näiteks ühte sportlast. Viktor on 20 aastat üleval pidanud tervet jalgpalliklubi, loonud infrastruktuuri ja nii edasi. See on väga kõva saavutus.

Aivar omakorda nägi, et klubi ülalpidamiseks on vaja leida raha. Ta sai aru, et peame ise lööma kaasa rahvusvahelises jalgpalliäris. Meie eelis oli see, et olime rohkem läänes kui teised endised Nõukogude vabariigid. Leidsime ida ja lääne keskel omamoodi vahendaja positsiooni. Kuigi meil endal polnud hulgaliselt häid jalgpallureid, keda pakkuda, õnnestus suuremas mängus kaasa lüüa. Leedulaste ja grusiinide vahendamisega loodud kontaktidest sai hiljem kasu lõigata ka Eesti jalgpallurite tarbeks.

Flo oli maailma mõistes ikka täielik superstaar. Kas sa jäid temaga kuidagi seotuks ka pärast Chelseat?

Mitte otseselt. See käis nii, et meil oli Norras üks partner, kes suhtles mängijatega. Meie tõime neile Inglismaa klubide poolsed kontaktid.

Keeruline maailm. Miks nii palju veidraid vahelülisid?

Aga nii see maailm toimibki. Lionel Messi ja selliste meeste agentide elu on ilmselt lihtne. Nad istuvad ja ootavad, et klubide presidendid helistaksid. Aste madalamal on vahelülisid ikka väga palju.

Kas sa oled sattunud sama laua taha ka superagentidega nagu Mino Raiola või Jorge Mendes?

Otse pole nendega kokku puutunud. Küll aga olen Mendesi kontoriga arutanud mõningaid tehinguid, mis ei jõudnud kuskile. Päris suurtest nimedest oli kõige enam suhtlust Mardi agendi Jerome Andersoniga (agent, kes esindas enam kui 200 profimängijat, muude seas Arsenali staare Dennis Bergkampi, Marc Overmarsi, Tony Adamsit, Thierry Henryd ja paljusid teisi, muu hulgas esindas ta Lennox Lewist profipoksi hiigelmatšis Mike Tysoniga – toim.). Ta oli omal ajal maailma kolme suurima agendi seas. Ka meie Itaalia partnerid Vincenzo Morabito ja Stefano Fioranelli olid omal ajal ühed suuremad tegijad.

Kui näiteks mina vahetan töökohta, siis kedagi eriti ei huvita mu palk. Jalgpallis räägitakse rahast väga palju. Kas see häirib sind või on tegemist normaalsusega? Eriti tähtis on see väljamaa ajakirjanduses. Eestlaste palkadest ei teadnud me suurt midagi, kuni saime Inglismaa meediast lugeda, mitukümmend tuhat naela nädalas peaks laekuma Klavani kontole.

Eks need summad tunduvad tavainimese mõistes ebareaalsed. Aga kui selle vaatemängu eest ollakse valmis nii palju maksma – teleõiguste temaatikas on summad samamoodi täiesti kosmilised –, siis on asi justkui paigas.

 Koondisemängude lahutamatuks kaadritaguseks osaks on jalgpalliliitude delegatsioonide ühised õhtusöögid. Siin pildil on Lehiste koos Kreeka jalgpalliliidu toonase presidendi Evangelos Grammenosega.

Foto: erakogu

Kas lõpuks maksavad fännid need ulmelised summad ise kinni?

Mitte ainult fännid. Meediajaamad maksavad peale, nad ei pruugi jalgpalliga otseselt raha tagasi teenida, aga jalgpalli näitamine tõstab nende brändi väärtust. Tooksin sarnase näite Eestist: poed müüvad piima alla omahinna ja meelitavad ostjad odava piimaga poodi, kus siis saab neile ka juba muid asju tunduvalt kallimalt pähe määrida. Vaene Eesti põllumees aga peab elu eest rabelema, et ots otsaga kokku tulla.

Ja muidugi on maailmas hulgaliselt ülirikkaid inimesi, firmasid, riike, kes lõbustavad ennast raha jalgpallimeeskondadele kulutades ja üksteisega konkureerides.

Räägime kolmnurgast, kuhu kuuluvad jalgpalliliit, FC Flora ning endine agentuur ja praegu nõustamisteenust pakkuv Sport&Net Grupp. Need kõik kolm on väga otseselt seotud nii sinu kui ka Aivariga. Kui palju oled pidanud selgitama, et see kõik on ikkagi aus?

Selgitamine on olnud rohkem Aivari rida. Mina lähenen sellele kõigele nurga alt, et Eesti jalgpallil on Aivariga väga vedanud. Meil on olemas inimene, kes tunneb kõiki jalgpalli tahkusid peaaegu sada protsenti. Ta teab, mida tähendab klubi tegevus. Ta teab kõike agentide ja teleasjade maailmast. Tal on väga tugev positsioon ja head suhted rahvusvahelistes jalgpalliorganisatsioonides. Ta tegeleb 24 tundi ööpäevas ainult jalgpalliga. Tõenäoliselt on teised alaliidud natukene kadedad… Nii põhjalikult asja tundvaid inimesi mujal pole. See on hoopis teine lugu, kui töötad päeval mujal ja siis juhid selle kõrAivar Pohlakust: valt ka alaliitu. „Ta tegeleb 24 tundi ööpäevas Lihtne oleks mingil ametipositainult jalgpalliga. Tõenäoliselt on teised alaliidud natukene sioonil olles ükskõik millise probleemi kohta öelda, et kahjuks ei saa mina oma positsioonist lähtuvalt kadedad… Nii põhjalikult asja midagi teha. Meil pole sellist suhtundvaid inimesi mujal pole. See tumist kunagi olnud, kui on probon hoopis teine lugu, kui töötad päeval mujal ja siis juhid selle leem, siis tuleb ise initsiatiiv haarata ja probleemile lahendus leida. Kui 1990ndate algul oli vaja hakata kõrvalt ka alaliitu.“ Eesti jalgpalli arendama, tegi Aivar klubi ja koondas sinna kokku enamiku neist jalgpalluritest, kellel oli Eesti pass. Kui oli vaja neile palka maksta, sai tehtud agentuur ja rahvusvahelisse jalgpalliärisse sisse murtud.

„Oma aja Eesti parimate ründajatega!“ 2014. aastal Rootsi–Eesti mängu eel koos Andres Operi ja Ott Mõtsnikuga. Foto: erakogu

Kui treeningutingimused olid Eestis olematud, sai meeskond kolmeks kuuks Küprosele viidud. Kui oli vaja treeninguprotsessi kaasajastada, sai toodud välismaalt treenerid. Kui Eestis polnud normaalset valgustusega staadionit ja ähvardas koondisemängude välismaale viimine, sai see staadion ise ehitatud. Kui Eesti liiga ja klubide tase kukkus, lõi EJL toetusmeetmed, tuli klubidele appi ja muutis liiga professionaalseks. Nüüd naudime kõik Flora mänge Euroopas ja meistriliigat, kus kõik võivad kõiki võita. Kui Eesti publik soovis atraktiivseid mänge, sai meie kontakte kasutades Brasiilia koondis ja UEFA superkarikas siia toodud.

Kuna intervjuu motiiv algas sellest, et agendikarjäär on justkui lõppenud, siis on paslik küsida, mida sa praegu teed.

Jalgpalliga seotult olen alaliidu juhatuses ja käin UEFA mängudel tööd tegemas. Lisaks tegelen oma muude ettevõtetega. Päästsin oma kodukoha põllumajandusfirma – kohaliku suurima tööandja – pankrotist ja katsun seda töös hoida. Oma kodukohta üritan arendada ka kohalikus volikogus tegutsedes. Eestis valitseva linnainimeste diktatuuri tingimustes on maal elu hoidmine suur väljakutse ja missioon.

Sisuliselt on sinu kunagise ameti ehk paljude Eesti ja Flora mängijate esindamise üle võtnud Harri Ojamaa. Kas mäletad, kui proovisid teda koos venna Henrikuga Chelseasse sokutada?

Tookord ma ise kaasas ei käinud. Küll aga olin Henriku ja Derby County lepingu vormistamise juures. Mul on hea meel, et Harri võttis suurema osa mängijaid üle. Vahel ikka suhtleme ja vajadusel aitan nõuga kaasa. Tema ja Andrei Stepanov on väga tublid, aga praeguses keskkonnas on kindlasti raskem Eestist kuskile edasi minna.

Piiroja saaga

Kuidas ikkagi juhtus nii, et armastatud jalgpallur Raio Piiroja jäi Norras süüdi maksupettuses? Selgitab tema toonane agent Tarmo Lehiste: „See on keeruline lugu. Raio on ilmselt Andres Operi kõrval teine mängija, kellega olen kõige rohkem koos läbi elanud. Mul on väga hea meel, et lõpuks sai Raio oma karjääriga Norrast edasi minna ning Hollandis ja Hiinas natukene raha teenida, et alustada karjääri kalamehena. Mingis mõttes tõmbas Fredrikstad nii Raiol kui ka Floral naha üle kõrvade. Flora müüs sageli jalgpallureid nii, et ei küsitud mingit hingehinda. Tehti lepinguid, millega ei pidanud kohe väga palju maksma. Küll aga tahtis Flora päris arvestatavat edasimüügi protsenti. Tihti oli ka mängijatega kokkulepe, et kui nemad teevad sammu edasi, siis teenib Flora raha, millest osa läheb ka mängijatele boonuseks. Tänu sellele olid Floral mängijatega pikad lepingud ja keegi ei lahkunud lepingu lõppedes tasuta. Norras omakorda oli levinud komme, et klubid müüsid mängijaid erainvestoritele. Klubi ostis mängija, aga mõne aja pärast müüdi näiteks 50% mängija õigustest edasi. Kui mängija oleks edasi Inglismaale müüdud, siis oleks ka teenitud raha läinud klubi ja erainvestori vahel pooleks. Praeguseks on FIFA sellise skeemi ära keelanud ehk kolmandad osapooled ei tohi enam tehingutes osaleda. Florale ei öeldud, et Raio müüdi investoritele maha. Kui lõpuks teada saime, selgus, et Raio oli investorile müüdud väga suure summa eest, sest ta oli ka väga hästi mänginud. Sel hetkel oli selge, et tal on väga keeruline sealt edasi liikuda, sest sellist summat oli raske turult tagasi teenida. Tõin sinna mitu klubi, aga keegi ei jõudnud üleminekus kokkuleppele. Lõpuks oli olukord, et Raio ei saanud ei edasi liikuda ega paremat lepingut teenida. Samamoodi ei saanud Flora oma protsenti teenida. Fredrikstad oli aga juba väga korralikult teeninud. Hakkasime Fredrikstadi survestama ja lõpuks jõudsime kokkuleppele, et nad kompenseerivad selle tekkinud olukorra kuidagi. Tegime skautimislepingu. Kuna nad olid Raioga väga rahul ja tema pealt hästi teeninud, pidime neile Baltikumist veel selliseid mängijaid otsima, saatsime pidevalt põhjalikke ülevaateid. Saadud rahast maksis Flora omakorda Eesti reeglite järgi Raiole kokkulepitud stipendiumit. Lõpuks jõudis asi küsimuseni, kas Raio oleks pidanud Eestist saadud raha pealt tasuma Norras maksusid. Eesti maksuameti reeglite järgi oli selge, et Raio tohtis seda raha saada. Ka Norra reeglite järgi võis Raio olla korraga nii Eesti kui ka Norra maksumaksja, sest tal oli Eestis maja ja abikaasa elas siin. Norra kohtuvaidlus jäi aga pooleli, sest Raio ei soovinud seda protsessi läbi teha. See oleks tähendanud talle veel kolme aastat kohtuvaidlusi. Norra meedia tõttu läks asi väga suureks ning Raio otsustas, et sõlmib kokkuleppe ja tõmbab joone alla. Eks see jama põhjustas nii Raiole kui ka mulle päris palju unetuid öid, aga kohalike silmis on ta senini suur kangelane. Ilmselt pole ükski teine eestlane oma välismaa klubis saavutanud sellist staatust. Hiljuti käis Raio Fredrikstadis tähistamas 15 aasta möödumist karikavõidust (ta lõi finaalis kaks väravat – toim.). 7000 pealtvaataja juubelduste saatel sai ta mälestusmedali ja kohalik ajaleht kirjutas sel puhul nelja lehekülje pikkuse loo.“

This article is from: