Naiste meistriliiga kõigi aegade edukamad mängijad

Esimest korda 1994. aasta suvel toimunud Eesti naiste meistrivõistlused jalgpallis tähistasid mullu 30. hooaega.

Jalka lõi sport24.ee andmetele tuginedes kokku, millised mängijad on kolme kümnendi jooksul olnud medalivõitude poolest kõige edukamad ja erilisemad.

Alustada tasub ehk meeldetuletusega selles osas, millised naiskonnad on nende 30 hooaja jooksul medalitele üldse jõudnud. Meistriks on tulnud nimevahetusi mitte arvestades vaid neli naiskonda: 13 tiitliga on esikohal Pärnu JK, järgnevad TKSK/Levadia üheksa tiitliga, FC Flora viie kulla ja Pärnu Central kolme võiduga. Medalimekki on tunda saanud veel Viljandi Tulevik (üks hõbe, kaks pronksi), Nõmme Chickens (üks pronks), Lasnamäe Ajax (üks hõbe ja kolm pronksi, kui arvestada nende sekka ka Eesti Näituste naiskonna 2001. aasta hõbe), Tallinna Kalev (üks hõbe, viis pronksi) ja Saku Sporting (kaks hõbedat, üks pronks).

Mängijate poolest on asi aga loomulikult kirjum. Jalka loendas 30 hooaja peale kokku lausa 484 mängijat, kel on teoreetiliselt olemas vähemalt üks medal Eesti naistejalgpalli meistrivõistlustelt!

Oluline on märkida, et kõigi aegade esimesest hooajast on säilinud vaid tiitli võitnud Pärnu Centrali nimekiri, hõbeda saanud Viljandi Tuleviku ja pronksise Nõmme Chickensi medalistide oma on paraku sattunud tõenäoliselt ajaloo prügikasti. Kuigi Tuleviku naiskonna puhul kattub nende nimekiri suures osas ilmselt järgmistel hooaegadel pronksmedali võitnud naiskonna omaga, siis koos Chickensi võistkonnaga võib mängijate tegelik arv olla ümmarguse 500 juures.

Kuna naiskondade koosseisud püsisid amatöörstaatuse ja väga väheste välismaale siirdujate pärast üsna stabiilsed, tunneb meie naistevutt päris paljusid mängijaid, kes on meistrivõistlustel esikolmikusse tulnud palju kordi. Vähemalt kümne medaliga naisi on näiteks lausa 48! Medalitabelis tagab seega pääsu saja parema sekka kolm kuldmedalit, vähem kui kuue kullaga ei ole aga näiteks esikolmekümne hulka asja.

Naiste meistriliiga individuaalne medalitabel, esisada

Nagu võis ka arvata, domineerivad tabeli tipus peamiselt endised Pärnu JK mängijad. Esimese kaheksa seas on vaid üks mängija, Reelika Vaher, kes ühtegi oma medalitest Pärnu JK eest ei võitnud – karjääri hoopis Pärnu Centralis alustanud Vaher teenis lõviosa oma esikolmikukohtadest Levadia särgis.

Tegevmängijatest on tabelis kõrgeimal kohal endine Pärnu JK ja praegune Saku Sportingu kaitsja Berle Brant, kes on kuues ja võib suure tõenäosusega juba tänavu Reelika Vaherist mööduda ja viiendaks tõusta. Esineliku ründamiseks oleks Brandil aga vaja veel vähemalt kolme kuldmedalit (või kahte kulda ja hunnikut hõbedaid). Brandile järgnevad tegevpallurite arvestuses Marve Bessmertnõi, Kairi Himanen, Ketlin Saar ja Kethy Õunpuu.

Medalite arvu poolest võib Heleri Saare 27 medaliga lõppenud hooaeg jääda vabalt Eesti jalgpallis suisa löömatuks rekordiks – peale jalgpallialase pikaealisuse eeldaks selle ületamine väga noorelt alustamist ja sisuliselt kogu pika karjääri mõnes Eesti tippvõistkonnas mängimist. Vägev on mõelda, et Saar jõudis selle medalisülemi kõrvalt saada karjääri jooksul kaks last! Medalitabeli esisajast välja jäänutest kerkivad puhtalt medalite arvu vaadates oluliselt kõrgemale näiteks 12 medalit võitnud Triin Väljataga (üks kuld, kaheksa hõbedat ja kolm pronksi), kes jagab sellega 25.–31. kohta. Vähemalt kümme medalit võitnud pallurid, kes suurde tabelisse ei jõudnud, on veel Ljubov Maksimova (üks kuld, kolm hõbedat, seitse pronksi), Kerttu Kuusik (kaks kulda, seitse hõbedat, üks pronks) ja Ingrid Pihela (üks kuld, kaks hõbedat, seitse pronksi).

Enim medaleid kordagi kullale jõudmata on kirjas Maarit Koril ja Mia Belle Trisnal, kes on mõlemad saanud kirja kaheksa medalit – Kori, kes pallis karjääri jooksul nii FC Floras, Lasnamäe Ajaxis, Tallinna Kalevis kui FC Levadias, võitis aastatel 1999–2017 ühe hõbeda ja lausa seitse pronksi, FC Flora eest pallinud Trisna aga 2008–2015 kuus hõbedat ja kaks pronksi. Kori nimel on sealjuures veel üks omapärane saavutus – nimelt eraldab tema kuuendat ja seitsmendat medalivõitu (2006 ja 2016) lausa kümme aastat!

Enim kuldasid ilma ühtegi teist medalit võitmata (5) on aga kirjas endisel Pärnu JK mängijal Olga Ivanoval ja veel praegugi FC Floras pallival Maarja Saulepil. Saulepil on seega hea võimalus tänavusel hooajal see tippmark enda kätte haarata. 218 naist on kroonitud Eesti jalgpallimeistriks.

24 hooajal järjest on medali võitnud kolm naist: Varje Tugim (1994–2016), Elis Meetua ja Heleri Saar (mõlemad 1994/95 – 2017).

Seitse

Eesti meistrivõistluste medalit on kirjas mullusel Eesti parimal jalgpalluril Vlada Kubassoval – kõik pronksid!