Naistekoondis mängib oktoobris EMi playoff’i. Vähemalt nii väidavad treenerid!

Eesti naistekoondise peatreenerid Sirje Kapper ja Anastassia Morkovkina on veendunud: Eesti koondisel õnnestub seekord jõuda EM-valiksarja playoff’i. Eelmise korra napikas jäi kripeldama – nüüd tuleb võimalus tipptiimiga rinda pista kindlasti välja võidelda. on talve jooksul välisklubidesse siirdunud naised. „Mitte et nad oleksid selle lühikese ajaga läinud tohutult paremaks või halvemaks, aga soovisime teada saada, milline on nende vaimne seisund ja kui hästi nad oma tingimusi tegelikult ära kasutavad,“ sõnab Kapper.

Eesti koondis alustab juba april li alguses uut EM-valiksarja, kus saame alagrupis Albaania ja Luksemburgi alistamise korral oktoobris võimaluse tugeva naiskonna vastu playoff-mänge pidada. Viimane lihv anti valiksarja eel veebruarikuises treeningulaagris Türgis, kus peetud sõprusturniiril kohtuti Kosovo (0 : 3 kaotus), India (3 : 4 kaotus) ja Hongkongiga (1 : 0 võit).

Hoolimata kahest kaotusest räägivad Kapper ja Morkovkina mängudest positiivses võtmes – tulemused ei olnudki treeningmängudes peamised. „Meil oli vaja ära kaardistada noormängijad, kuna meil pole veel hetkel sajaprotsendiliselt toimivat U21 või U23 koondist, mille loomisega jalgpalliliidus tegeletakse. Tahtsime teada saada, mida seni U19 vanuseklassis mängivad noored A-koondises suudavad, ja nägime, et nad on head ja tublid,“ räägib Kapper.

Kuna Eesti loositi ainsasse kolmeliikmelisse alagruppi, on esimesed mängud üsna hajutatud: aprillis ja mais mängime seetõttu kahe asemel vaid ühe valikkohtumise. Treenerid on sealjuures pigem rahul, et kolme vastase asemel tõi loos meile vaid kaks, sest aprillikuisteks kohtumisteks õige toonuse saamine on koduse liiga kalendri tõttu võrdlemisi keeruline. „Aprillikuu aken on meie jaoks üsna keerulisel ajal, sest kodune meistriliiga on äsja alanud. Koolid, töökohad, kogu sellega kaasnev stress tuleb just siia kevadisse koondiseaknasse kokku. Oleme tegelikult väga õnnelikud, et kalender sai selline, et aprillis on ainult üks mäng – üheks mänguks on meie olukorras lihtsam valmistuda, kui mängupraktikat nii väga pole,“ selgitab Kapper.

Sirje Kapper manifesteerib: Eesti jõuab sügiseks playoff’i!

„Nägime ära oma füüsilise valmisoleku, tunnetasime grupidünaamikat ja seda, kuidas noored sinna gruppi sobivad. Mängupildis nägime ära oma kitsaskohad. Kui kaks aastat tagasi koondise etteotsa asusime, siis tahtsime natuke rohkem palliga mängida, aga praegu oleme veidi teist teed pidi läinud. Nüüd soovime rohkem keskenduda sellele, et saaksime kaitsemänguga rünnakut enam toetada.“

Samas kohas peetud turniiril osales Eesti ka mullu, kuid üks mäng siis eriti head pilti ette ei andnud – Kõrgõzstani U20 koondisest sõideti üle lausa 8 : 1.

„Mängulise poole pealt tahtsime näha, kus me olime võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Mängud olid küll natuke erineva tasemega kui mullu, kuid saime võrrelda, kus me füüsilise poolega oleme.“ Samuti said treenerid ära näha, millises olukorras

Anastassia Morkovkina sõnul on põlvkondade vahetus koondises kui toit tipprestoranis: see peab olema valmistatud peenelt ja oskuslikult.

Lähitulevik toob uue noortekoondise Kapper ja Morkovkina rõhutavad mitmel puhul, et nende nägemuses oleks Eestile vaja veel üht tüdrukute noortekoondist, mis oleks sillaks U19 vanuseklassi ja täiskasvanute vahel. Naiste B-koondis on viimaste kuude jooksul paaril korral juba kogunenud ja U19 koondise vastu mänginud ning sellest saabki alus tulevikus loodavale U23 või U21 koondisele. „Me ei tahtnud praegu seda naiskonda ühegi vanusenumbriga siduda, kuna soovisime seal võimaluse anda ka mõnele pisut vanemale mängijale,“ selgitab Kapper.

Mitu vanemat koondislast on viimase paari aasta jooksul karjääri lõpetanud. Kas uus, pealekasvav põlvkond, kus jalgpalli mängivaid tüdrukuid on arvuliselt rohkem ja kes on tihtipeale jalgpalliga alustanud nooremas eas, lööb vanemad olijad peagi massiga välja?

„Alustasime mingis mõttes ju põlvkondade vahetusega juba meie esimeses koondiseaknas ning aasta-aastalt oleme nooremaid juurde toonud. Praegu on tüdrukuid igas vanuses kindlasti rohkem kui siis, kui meie Nastjaga veel mängisime, aga suur murekoht on ikka sama: kuidas neid teatud vanuses jalgpalli juures hoida? Koolilõpetamine, ülikooli astumine, tööleminemine on alati kriitiline hetk ja paljud lõpetavad sel ajal jalgpalli mängimise ära, mida ei saa neile kindlasti pahaks panna. Näeme, et siin olekski omal kohal vahepealne noortekoondis, mis annaks nendele mängijatele klubi kõrvalt teise väljundi ja väldiks seda, et head mängijad jalgpalli jaoks kaduma lähevad.“

Türgis peetud turniiril said naistekoondises tuleristsed kolm mängijat: 19aastane väravavaht Victoria Vihman ning Tartu Tammeka ründajad (pildil) – 18aastane Kirkeliis Lillemets (paremal) ja 17aastane Aleksandra Kelli (vasakul).

Morkovkina lisab, et kõigele lisaks ei saa alahinnata vanemate olijate kogemusi ja teistsugust rolli võistkonna dünaamikas. „Suurpuhastust ei saa ju naiskonnas teha, see ei oleks mõistlik. Iga inimene peab olema hoitud ja väärtustatud. Vanemate mängijate – nii on naljakas öelda, sest nad ei ole ju tegelikult vanad! – roll liidritena on noorte jaoks hindamatu. Nende kogemused ja väärtused – nad on võistkonna sees kultuurikandjad. Just seepärast peab põlvkondade vahetus olema väga delikaatne. See on nagu kõige kallima restorani toit – see peab olema tehtud filigraanselt ja peenelt. Hetkeseisuga arvan, et oleme sellega hästi hakkama saanud.“

EM-valikgrupis rahuldab vaid edasipääs

Algavas EM-valiksarjas on Eesti vastased Albaania ja Luksemburg. Kui Luksemburgiga on Eesti naised varemgi mänginud (ja edukalt!), siis Albaaniaga minnakse vastamisi esimest korda.

„Neil on päris palju profimängijaid, mis teeb meie jaoks olukorra kindlasti keerulisemaks. Nende mängijatel hooaeg parasjagu käib, millest võivad vahed tekkida, aga seda parem on, et meil on nendega praegu ainult üks mäng ja teine toimub alles suvel. Statistiliselt peaksid nad olema ehk natuke nõrgemad kui Iisrael, kellega viimati Rahvuste liigas mängisime, aga usun, et nad on võrreldavad Kosovo ja Indiaga, kellega äsja mängisime. Neil ei läinud eelmisel aastal B-liigas hästi, nad langesid sealt välja ja on kindlasti seetõttu näljased,“ tutvustab Kapper.

Luksemburg on küll Eestist madalama asetusega, kuid sugugi mitte lükata-tõmmata. Viimases Rahvuste liigas võideti näiteks võõrsil Leedut ja viigistati kodus Gruusiaga. „Oleme küll kerged soosikud, aga mängima hakates ei pruugi see nii ilmselge olla,“ nendib Kapper. „Neil on sarnane olukord nagu meil: palju noori ja mõned kogenud mängijad, proffe on mõned üksikud.“

Paberi peal peaks Eesti olema Albaaniast pisut nõrgem ja Luksemburgist pisut tugevam, kuid vahed on väikesed ning treenerite kinnitusel on kõik kolm naiskonda võimelised üksteiselt punkte noppima. Eesti koondise selge eesmärk on igatahes grupp võita. Treenerid räägivad alagrupi võidust sealjuures kindlas kõneviisis.

„Mängime oktoobri lõpus siin playoff’i!“ viipab Kapper A. Le Coq Arena muru suunas. „See on see, mille nimel me igapäevaselt vaeva näeme. Teeme selle ära!“

Äsjases Rahvuste liigas jäi Eestil C-liigast B-liigasse tõusmise playoff’i jõudmisest puudu õige napilt – kui oleksime suutnud septembris Kasahstani 0 : 0 viigi asemel võita, oleksime saanud veebruaris võimaluse. Treenerite sõnul jäi sedavõrd napist puudujäägist okas hinge.

„See jäi tüdrukutel väga kripeldama ja leppisime kohe kokku, et sel aastal teeme selle lõpuks ära,“ kinnitab Kapper. „Oleme õppinud sellest, mida eelmisel aastal tegime, oleme paremini vaimselt valmis ja oskame paremini valmistuda. Tahame teenida oktoobrikuised mängud välja, et näha, kui palju oleme võrreldes tippudega viimase kahe ja poole aasta jooksul arenenud. Viimane tipptiim, kes meiega siin mängis, oli ju Prantsusmaa, kelle vastu pidime lõpuks väljakul üheksakesi mängima.“ Morkovkina sõnul näitab selline kripeldamine võistkonna suurt sisu. „Oleks see siis kaotus olnud – aga tüdrukutel jäi hingele see, et saime võidu asemel kirja viigi! Meil on sellised ambitsioonid, et viik ei ole meie jaoks piisav.“

Eesti naistekoondis EM-valiksarjas

Albaania–Eesti 9. aprill

Eesti–Albaania 31. mai

Luksemburg–Eesti 12. juuli

Eesti–Luksemburg 16. juuli

Hilissügisel toimuvasse valiksarja playoff’i pääseb otse alagrupi võitja ning viie C-liiga alagrupi peale kolm paremat teise koha saanud naiskonda. Playoff’is saavad need naiskonnad endale vastase A-liiga neljaliikmelistes alagruppides kolmandaks ja neljandaks jäänud naiskondade seast. Vastasseisu võitja liigub edasi teise playoff-ringi, mille võitjad teenivad koha 2025. aastal Šveitsis toimuval finaalturniiril.