Miks võib pallivaldamisprotsent olla sama mängu puhul kahes kohas erinev?

Jalka lugeja Indrek saatis meile põneva küsimuse. Nimelt tunneb ta huvi jalgpallimängude puhul üheks põhiliseks statistikanäitajaks saanud pallivaldamisprotsendi kohta –kuidas seda arvestatakse?

„Mis hetkest seda arvestama hakatakse? Kelle valduses on pall selle järgi siis, kui pall on audis või mäng seisab? Kas leidub eri metoodikaid? Olen täheldanud, et vahel võib isegi ühe ja sama kohtumise kohta leida pallivaldamisprotsendi kohta erinevaid andmeid,“ kirjutas Indrek.

Niisiis – miks võivad pallivaldamisprotsent ja muud statistilised näitajad vahel olla kahel saidil erinevad? Vastab Eesti Jalgpalli Liidu videoanalüütik Joonas Kuusemäe:

„Pallivaldamisprotsenti võib arvestada mitmel viisil. Üks ongi puhtalt ajaline: mängust eemaldatakse kõik need hetked, kui pall oli mängust väljas, ja mõõdetakse seejärel puutest puuteni aega, kumma võistkonna valduses pall rohkem on. Kui mäng seisab, siis ei lähe see kummagi võistkonna arvestusse.

Teine võimalus on söötude arvu järgi: lüüakse kokku, mitu söötu kumbki võistkond kohtumise jooksul andis, ning arvutatakse selle põhjal, kumma tiimi käes pall rohkem oli. Viimasel MM-finaalturniiril lisati näiteks pallivaldamisprotsendi puhul kahele võistkonnale veel ka nii-öelda kolmas osapool ehk aeg, mil pall oli võitluses või ei olnud otseselt kummagi võistkonna valduses. Need on näiteks olukorrad, kus kaitsja klaarib palli ettepoole ja pall on õhus, pärast seda, kui väravavaht tõrjub palli eemale.

Üldiselt on jalgpallis mitu suuremat statistikaagentuuri, kes võistlussarjadele, televisioonifirmadele ja ajakirjandusele statistikat pakuvad. Viimastel aastatel on kogu see maailm kõvasti edasi arenenud: masinõpe ja automaatsed lahendused on kõike muutnud palju kiiremaks ja põhjalikumaks. Kahes kohas võib statistika erineda just seetõttu, et kasutatakse eri teenusepakkujaid. Päris tõest statistikat ei olegi ju olemas – küsimus on selles, millisel viisil või kui täpselt kõike mõõdetakse või arvutatakse.

Vanasti oli pallivaldamisprotsent üks väheseid statistilisi näitajaid, mida jalgpallimängu kohta üldse mõõdeti, aga tänaseks on selle tähendus oluliselt vähenenud. Mida aeg edasi, seda rohkem on peale tulnud matemaatilisi valemeid ja keerukate arvutuste teel saadud näitajaid, mis on paremad mõõdikud ja seetõttu olulisemaks muutunud. Me ei vaata näiteks enam eriti pealelöökide arvu, vaid hoopis xG-d ehk eeldatavat väravate arvu.

Samamoodi on pallivaldamisprotsendiga – tavavaatajatele on see lihtne ja mustvalge asi, aga edasijõudnutele on palju olulisem juba see, mida võistkond palliga ette võtab. Kaitseliinis omavahel tükk aega palli söötmine annab ju suure pallivaldamisprotsendi, aga kui sellega rünnakutel kuhugi ei jõuta, ei ole see ju tegelikult adekvaatne näitaja.“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!