Nimed & numbrid

Karl Kena

Märtsikuu lõpus selgusid Eesti teatriauhindade ja Eesti kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid. Ühe auhindadest noppis alates 2017. aastast jalgpallikohtunikuna toimetav Karl Kena, kes osutus valituks haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias.

Mika Keränen Kui eriolukord lõppeb ja sporditegevustega tohib jätkata, saab rahvaliigas näha tuntud lastekirjanikku Mika Keräneni, kes liitub

Annelinna Ajaxi meeskonnaga. Oma karjääri Soomes PK-35 klubis alustanud kirjanik loodab meeskonnas täitma hakata väravavahi rolli.

Uusi kohtunikke koolitatakse e-õppes

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike baaskursuse „Kohtunike kool“ esimene faas kolis koroonaviiruse tõttu e-õppesse. EJLi kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik räägib lähemalt, kuidas e-õpe töötab ja mis saab esimese faasi lõppedes.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Lembit Peegel

Kuidas jõuti eriolukorras e-õppe lahenduseni?

Oleme juba varem kasutanud kohtunike videotestide jaoks Google Drive’i keskkondi ja seega polnud keeruline jõuda Google Classroomini, kus praegu e-õpet läbi viime.

Kuidas kohtunike kooli e-õpe välja näeb?

E-õppe osaks on iseseisev õpe ja erinevad testid. Oleme iga jalgpallireegli kohta ette valmistanud materjalid koos näidetega, uued kohtunikud peavad enne testi nende materjalidega tutvuma ja siis saavad testi sooritada. E-õppest ei puudu ka videonäited, ent kui kogenud kohtunikele saame vaatamiseks ja õppimiseks valida keerulisemaid olukordi, siis kohtunike kooli puhul valime videonäiteid, kus halli ala ja olukorra tõlgendamisruumi on vähem.

Lisaks individuaalõppele on olnud videosilla vahendusel ka grupivestlused meie tippkohtunikega. Moodustasime kohtunike koolis osalejatest nelja-viieliikmelised grupid ning igale grupile rääkis üks Premium liiga väljakukohtunik oma tööst, abikohtunikega toimuvad sarnased vestlused e-õppe viimases faasis. Grupivestluse mõte oli selles, et kohtunike koolis on üks asi tutvuda reeglitega, aga hoopis teine asi kogemused, mis mängivad kohtunikutöös suurt rolli. Grupiarutelus oli eraldi rühm ka naiskohtunikele, kes said vestelda FIFA-litsentsiga kohtuniku Reelika Turiga. Saime nende grupivestluste kohta väga positiivset tagasisidet.

Kas e-õppega on tekkinud ka probleeme?

Kui esialgu plaanisime kursuse esimese faasiga lõpetada 26. aprillil, siis ühel hetkel tekkisid grupis olenevalt inimeste hõivatusest ja testide sooritamise võimalus-

 E-õppes teeb oma esimesi samme rohkem kui 50 uut vilemeest ja -naist.

test käärid, sest meil on väga palju osalejaid: rohkem kui 50 inimest. Seetõttu andsime ühe nädalavahetuse mahajääjatele juurde, et nad saaksid end järele võtta, ning sellest tulenevalt lükkub esimese faasi lõppemine päris aprilli lõppu või maikuu algusesse. Aga laias laastus oleme suutnud kursuse jooksul läbida selle mahu, mida oleme soovinud.

Mis saab kohtunike kooli esimese faasi järel?

Kuna eriolukord on kaardid sassi löönud, on meil olnud rohkem aega õppida ja oleme oma esialgset plaani veidi ringi teinud. Praeguse seisuga jätkub olukord nii, et kui aprilli lõpus saab esimene faas läbi, peaks sellele järgnema praktika – millal selle läbi saame viia, ei sõltu praeguses olukorras meist. Praktika sooritamiseks teeme kogunemise ja samal ajal sooritavad uued kohtunikud ka lõpueksami. Seejärel asuvad nad paariks esimeseks kuuks abikohtuniku rolli ning kui nad on juba veidi saanud kohtunikuks olemise köögipoolega tutvuda, teeme taas kogunemise, tuletame õpitut meelde ja räägime, mis on tähtis väljakukohtuniku töös. Kellel on kohtunike kooli vastu huvi, siis praegu võin öelda, et plaanime sel aastal veel kohtunike kooli läbi viia, nii et huvilistel tasub jälgida informatsiooni EJLi kodulehel jalgpall.ee.

6... miljoni euroga toetab kultuuriministeerium jalgpallihallide rajamist. Paari aasta jooksul peaksid kunstmuruväljakutega hallid kerkima Tartusse, Raplasse, Haapsallu ja Viljandisse. Esimesena peaks hall valmima Raplasse, kus loodetakse kunstmuruväljak valmis saada selleks suveks.

25. ... sünnipäeva tähistas aprillikuus Eesti jalgpalliajakirjanike klubi. 1995. aastal viieliikmelisena alustanud klubis on nüüdseks 36 liiget, kaks neist võeti vastu sel aastal.

104. ... kohal püsib Eesti jalgpallikoondis FIFA edetabelis. Kuna märtsikuised koondisemängud jäid koroonaviiruse tõttu ära, siis muutusi tabelis ei olnud: endiselt on liider Belgia, järgnevad Prantsusmaa ja Brasiilia.

Nii nad ütlesid

„Kui mängu käigu pealt määratleda, siis see on miski, millel on selged eesmärgid ja nende poole liikumise vahendid. Tihtipeale on need selgemad, kuigi mitte tingimata lihtsamad, kui on päriselus. Nüüd võime enesele lubada uitlust, et esindusdemokraatia on justkui pealtvaatajatega mäng, jalgpallimatš näiteks. Meie oleme publik, kellele meeldib vaadata, kuidas professionaalsed poliitikud palli taga ajavad.“ Psühholoog Andero Uusberg

„Ma olen vana jalgpallur ja võin teile öelda, et ükskõik kui hea triblaja, söötja või pealelööja sa oled – kui sa meeskonnas mängida ei oska, siis sind arvatakse sellest meeskonnast varem või hiljem välja.“ Mart Helme põhjendas, miks Kaimar Karu ministriametisse ei sobi

„Et jalgpallis läbi lüüa – ma arvan, et minimaalselt peaks satsi eelarve olema 25 miljonit, et kuhugigi jõuaks. Eesti mõistes on see ülisuur raha ja seda meil praegu ei ole. Selleks et korvpallis läbi lüüa, siis 3–5 miljoniga võib juba mägesid liigutada. Võrkpall on küll tore mäng, aga ma ei tea Eestist väljast ühtegi võrkpallurit nimepidi.“ BC Kalev/Cramo endine president Ivar

Valdmaa

„Meie suuremad sponsorid on kohalik energiafirma, paberivabrik ja sadam, kus praegu liiklus tõenäoliselt samuti seisab. Meeskonnal ei ole sellist omanikku nagu HIFK eesotsas olev hiinlane, kes on otse öelduna jalgpallis võhik, aga kellel on raha nagu ratsahobusel sitta. Temal on tõenäoliselt hea tahtmise juures palka võimalik maksta veel pikemalt.“ Soome klubist Kotka TPst sunnitult palgata puhkusele jäänud Indrek Zelinski

„Väravavaht on ja peab olema minu võistkonnas väljakul nagu dirigent.“ Rannajalgpalli koondise peatreener

Aleksei Galkin

„Olen positiivselt üllatunud, et väga paljud teavad juba Eesti kohta ning on Tallinnas käinud. Põhimõtteliselt teavad nad ainult Tallinna, aga asi seegi. Mäletan, et kui Hollandisse mängima läksin, siis olin kogu aeg lätlane Riiast. Lõpuks ei jõudnud ma neid enam parandada ja ütlesin, et olgu, olen siis lätlane.“

Ragnar Klavan

Tammeka naiskond sai ajakirjandustudengitelt õpetusi. Foto: Jana Pipar

Ajakirjandustudengid koolitasid mängijaid

Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala kuus esmakursuslast koolitasid eriolukorra ajal Tartu Tammeka jalgpallureid, et harida neid sotsiaalmeedia ja intervjuude vallas.

Üks ettevõtmise korraldajaid Grete Koho selgitab, et projektini jõuti õppeaine kaudu. „Koolis oli meile ühes valikaines antud ülesanne, et aprillis toimub meediapädevuse nädal, ja sealt see kõik välja arenes,“ räägib Koho.

Esialgu oli tudengitel plaan koolitada Tammeka pallureid tavapärasel viisil, kuid eriolukorra tõttu viidi koolitus veebipõhiseks. Suuri muresid see tudengitele ei tekitanud. „Kõik toimus sujuvalt ja hästi: igaüks valmistas ette oma ettekande osa ja enne koolitust mängisime selle läbi. Koolituse läbiviimisel nägime kõiki osalejaid, nii et ei olnud tundmatus vees ujumist,“ selgitab Koho.

Tartu ülikooli esmakursuslane sõnas, et sotsiaalmeediat puudutav koolitus on oluline nii sportlastele kui muude elualade esindajatele, sest tänapäeval moodustab sotsiaalmeedia suure osa meie elust ning on oluline, et inimesed suudaksid suure infovoo juures eristada olulist väärinfost. „Kõige rohkem aega pühendasime sotsiaalmeediale – rääkisime eraldi, kuidas võiks sotsiaalmeedias tegutseda kriisiajal ja kuidas tavaolukorras,“ ütleb Koho.

Ta toob välja ka olulisemad asjad, mida kriisiajal meediat tarbides arvestada, et vähendada stressi: „Loe usaldusväärseid uudiseid korra või kaks päevas, pole vaja iga natukese aja tagant uudisvoogu lapata. Tark on igasugused teavitused välja lülitada. Internetis levib palju väärinfot – ära usu kõike ja sekku julgelt, kui näed valeinfo levitamist! Ära tee järeldusi uudise pealkirja põhjal.“

Koolituse üks korraldajaid Alina Poduškina selgitab, et sotsiaalmeediasse postitades tuleb sisu viia kooskõlla eriolukorraga. Sportlase sõnumid peavad olema hästi läbi mõeldud, sest tal on vastutus publiku ees. Kriis annab sportlasele võimaluse olla veel rohkem eestkõneleja, selgitada inimestele ka pandeemiaga seotut.

Lisaks kriisiaegsetele teemadele ja sotsiaalmeediale tutvustati koolitusel tänapäeva meediastikku ja intervjuu andmise põhimõtteid. „Kiidan koolituse sisu ja ideed – hea vaheldus mängijatele!“ ütleb Tartu JK Tammeka U21 peatreener Marti Pähn. „Kuigi ajaliselt kestis koolitus tund ja 20 minutit, siis kordagi polnud põhjust kella vaadata, aeg lendas kiiresti, mis tähendab, et oli huvitav. Koolitus oli süsteemselt koostatud, kogu info läbi mõeldud ja asjakohane. Julgustan selliseid asju veel ette võtma!“ „Väga tore oli võistkonnaga taas „kokku saada“ ja usun, et saime koolituselt inspiratsiooni ja mõtteid, mida tulevikus ellu viia. Kindlasti on enda meediavaldkonnas harimine igale jalgpallurile kasulik,“ lausub Tammeka naiskonna peatreener Sirje Roops.

Internetipõhise koolituse üks läbiviijaid Grete Koho sõnab, et huvi korral oleksid nad valmis koolitust pakkuma ka teistele huvilistele: „Oleme ära teinud suure eeltöö ja meie ettekanne on väga põhjalik ning hea. Loomulikult peaksime seda vastavalt vajadusele veidike muutma: kui teeksime ettekannet sõudjatele, siis peaksime leidma rohkem näiteid just nende alalt.“

EJLi pressiteenistus

Premium liiga varsti videomängus?

Aprilli keskel andis Eesti Jalgpalli Liit teada põneva uudise: peagi käivitatakse Eesti ametlikud meistrivõistlused e-jalgpallis, kusjuures mitte lihtsalt üksikute mängijate, vaid Eesti klubide vahel.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: ekraanitõmmis

Uudset sammu kommenteerib Jalkale vutiliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. „Tegelikult oli see mõte meil juba pikemalt plaanis, aga praegune eriolukord andis tõuke, et see nüüd ja kohe ellu viia. Esimese mõtte saime siis, kui UEFA kuulutas eelmisel aastal välja eEURO võistlused, kuhu oli tarvis moodustada Eesti koondis. Sealt liikusime edasi samm-sammult: jalgpalliliidu põhitegevus on ikkagi arendada nii-öelda päris jalgpalli ning meie jaoks on e-jalgpalli funktsioon toetada suurt jalgpalli.“

E-jalgpalli Premium liigas osalevad kõik kümme Premium liiga klubi, e-jalgpalli esiliiga tekib tavajalgpalli esiliigas ja esiliiga B-s mängivatest iseseisvatest klubidest. Madalamad liigad komplekteeritakse tavajalgpalli II, III ja IV liigas pallivatest klubidest.

Iga võistlustel osalev klubi saab registreerida kaks e-jalgpallurit – olulise nüansina ei tohi sealjuures kasutada mängijaid, kes pallivad tavavutis Premium liigas, esiliigas, esiliiga B-s või naiste meistriliigas. „Me ei soovinud sõuformaati, kus võtame reaalsed jalgpallurid ja paneme nad omavahel võistlema. Mõte on selles, et iga klubi leiaks endale võimalikult heal tasemel e-jalgpalluri. Iga klubi kogukonnas võiks leiduda mõni inimene, kes seda mängu harrastab või kes sooviks seda teha ja kes sooviks seeläbi end klubiga rohkem siduda. Tippmängijate roll on ikkagi ise jalgpalli mängida, nende rutiin ei ole mõeldud selleks, et iganädalaselt e-jalgpalli üleval hoida. Paralleeli saab siin tõmmata rannaja saalijalgpalliga, kus on täiesti omad tipud, kes ei ole murujalgpalliga seotud,“ selgitab Uiboleht piirangu põhjust. „Ehk saame selle kaudu ka täiesti teistsuguse taustaga inimesi meie klubide juurde tuua.“

Võistlused hakkavad toimuma „PESi“ ehk „Pro Evolution Soccer 2020“ mängus PlayStation 4 konsoolil, sest just sellisel moel korraldatakse ka Euroopa meistrivõistlusi (loe sellest põhjalikumalt lk 24–27!).

Hetkel tuleb osalevatel klubidel kasutada mängimiseks Eesti koondist, tulevikus loodab jalgpalliliit Uibolehe sõnul aga mängu organiseerida ka Premium liiga klubid. „Oleme juba „PESiga“ suhelnud, et tulevikus võiks Eesti liiga seal olemas olla. Oleme neilt uurinud, mida me selleks tegema peaksime. Kindlasti oleks see üks oluline samm edasi. Esimesel hooajal on natuke keerulisem, sest valikut ei ole, aga samas tundus ka veider, et Tartu Tammeka võtab endale mängus FC Barcelona ja hakkab sellega mängima. Tahtsime autentsust rõhutada. Järgmise sammuna tahaksime kindlasti, et Premium liiga oleks seal olemas, siis oleks veel põnevam jälgida.“

Täpsem juhend ja võistlussüsteem veel selgub. „Võib julgelt öelda, et oleme selles osas õpipoisi rollis. Suhtleme lähiriikidega, kellel on selliste asjade korraldamise kogemust – oleme kontaktis Läti ja Leeduga, samuti Hollandiga, kel on sealse kõrgliiga baasil toimiv võistlus hästi käima läinud.“

EJL loodab võistlustega alustada suve alguses.

Nii nad ütlesid

„Siin on vene keelt väga palju ja seetõttu ma ei näe mõtet eesti keelt õppida. Kui meeskonnas oleks keelte osas tasakaal väga tugevalt teistpidi, hakkaksin võibolla õppima.“ Nõmme Kalju ukrainlane Vladislav

Homutov

„Tippjalgpallis on välja tulnud häirivat silmakirjalikkust. Tottenham on megarikas organisatsioon, aga neil oli prioriteet 550 madalapalgalise inimese koondamine. Minu poolt mingu p****!“ Ajakirjanik Kaarel Täll

„Kui ma töötasin Levadias, vaatas ta, ma arvan, absoluutselt iga meie mängu. Kuid samal ajal vaatas ta ka Nõmme Kalju ja Flora mänge ning oli nende suhtes väga tähelepanelik. Lisaks vaatas ta maailma tippjalgpalli, aga ka USA, Hiina, Serbia madalamas liigas palliva kodukülameeskonna ja oma endise koduklubi Luton Towni kohtumisi. Õppisin temalt, kuidas vaadata samal ajal nelja mängu, ta vaatas jalgpalli 24 tundi päevas. Mõistsin, et jalgpallitreener peab 24 tundi jalgpallile keskenduma, vastasel juhul ei ole mõtet treeneriks hakatagi.“ Endine FCI Levadia peatreener Aleksandar Rogić oma 6. aprillil surnud mentorist Radomir Antićist

„Kindlasti on see suur löök, olime spetsiaalselt selle turniiri jaoks treeninud. Tahtsime U17 EM-finaalturniiril kodupubliku ees näidata, milleks me võimelised oleme. Vaimusilmas juba nägin, kuidas me A. Le Coq Arenal mängime. Aga see pole maailma lõpp, oleme saanud eelmise aasta mängude ja kogu selle protsessiga juurde palju kogemusi, mis tulevad meile ka tulevikus kasuks. Nüüd ongi meil ees U19 valikmängud, kus soovime oma oskusi näidata.“ Eesti U17 koondise poolkaitsja Karl Gustav Kokka ärajäänud U17 EMist

„Individuaalset tehnikat ei ole Eesti liigas kunagi liiga palju, seda annab kõigil parandada.“ FCI Levadia peatreener Martin Reim individuaaltreeningutest

„Pall lendas palju kiiremini kui Eestis, kuna olime mägedes. Tundus, et juba poole väljaku pealt võib peale lüüa.“ Andrei Stepanov meenutas Eesti koondise 2003. aasta võõrsilmängu Ecuadoriga