Koroona

Eesti klubid otsivad kriisis lahendusi ja tänavad heldeid vanemaid

Jalka uuris eri tasemetel, eri piirkondades ja erinevate suunitlustega Eesti jalgpalliklubide käest, kuidas nad käimasolevas eriolukorras vastu peavad.

Tekst: Raul Ojassaar

Esitasime viiele klubijuhile kolm samasugust küsimust:

Kuidas on eriolukord mõjutanud klubi toimimist lisaks ühistreeningute ärajäämisele?  Kuidas on eriolukord mõjutanud klubi liikme- või treeningmaksude küsimist: kas see jätkub tavapäraselt või on toimu- nud muudatusi?  Kui tõsiselt on eriolukord mõjutanud kogu klubi rahakotti ja finantsseisu?

Argo Zirk, Saku Sporting

Nagu ka kõik teised klubid, oleme meiegi üle läinud kaugõppele. Läheneme asjale loominguliselt: kes filmib ise üles ja näitab ette, kes otsib materjali, kellel on rohkem fitnessi peale üles ehitatud treeningud, kes laseb lastel kasutada emasid-isasid või õdesid-vendi. Vanematelt oleme ka tagasisidet saanud ja tundub, et oleme leidnud õiged suunad, mille kaudu läheneda. Lastevanemad on ka rõõmsad olnud, et saavad noorematele midagi ette näidata või muul moel kasulikud olla ja ühiselt trenni teha. Võibolla on selline raputus klubidele hoopis mingis mõttes hea? Taaskäivitus paneb ikka asju uue pilguga vaatama ja ehk hakkab osa mõtteharjumusi muutuma. Kriisi järel võib kaugõppevorm lastele järeleaitamiseks või tagasiside saamiseks positiivne olla. Meie kui kogukonnaklubi puhul toob see kindlasti inimesi rohkem kokku, kolmnurgas klubi-lastevanemad-lapsed lähevad sidemed tugevamaks. Mulle vähemalt hetkel tundub nii.  Arutasime seda pikalt, aga liigume ühe kuu kaupa. Kel on olukord läinud keerulisemaks ja hetkeseisuga ei ole liikmemaksu võimalik tasuda, siis tuleme neile vastu. Märtsikuu alguses olid küll tavapärased treeningud, aga kui kuu lõpus info välja saatsime, siis olime ise ka positiivselt üllatunud, et liikmemaksu soodustust küsiti suhteliselt vähe. Eks ole näha, mida järgmine kuu toob, aga meie info on selline: tuleme kõigile vastu, olgu see siis täielik või 50protsendiline soodustus. Iga lapsevanem saab ise hinnata, milline tema finantsseis parasjagu on. Nii palju, kui olen treeneritelt kuulnud, on vanemate meelestatus olnud aga pigem positiivne: keegi ei taha tekitada olukorda, et kui kriis läbi on, siis polegi enam klubi, kuhu tagasi minna. Õnneks ei ole meil liikmemaks ka väga suur.

ARGO ZIRK: „Võibolla on selline raputus klubidele hoopis mingis mõttes hea? Taaskäivitus paneb ikka asju uue pilguga vaatama ja ehk hakkab osa mõtteharjumusi muutuma.“

Me ei ole ennast kunagi rahalises mõttes päris piiri peale lasknud – kunagi ei tea, millised olukorrad ette võivad tulla. Ei saa öelda, et me üldse ei muretse, aga mõned kuud suudame kindlasti üle elada, treeneritele palgad välja maksta ja vee peale jääda. Minu enda jaoks on see aga paras jõuproov: meie klubi ajaloo jooksul pole sellist olukorda varem olnud ja see sunnib teistmoodi mõtlema. Ma arvan, et see on praeguse kriisi ajal tervendav tegevus.

Aivar Kuningas, Pärnu JK

Lihtne küsimus, aga keeruline vastata. Eks ikka mõjutab, kui sisuliselt päevapealt lõigatakse ära suhteliselt oluline sissetulekuallikas treeningtasude näol.

Kuna treeninguid ei ole ehk teenust ei osutata, siis pole meil mitte mingisugust alust küsida treeningtasu. Iganädalaselt saadavad kõik treenerid individuaalsed treeningukavad ja harjutuskavad, lisaks saab YouTube’ist ja eri infokanalitest materjali, kuidas treeninguid läbi viia. Mängijad saadavad samamoodi tagasisidet kas videote või isegi Endomondo väljavõtete näol. Mingisugune ülevaade on olemas.  Hetkel ei ole sponsorid lepinguid üles öelnud, mis on kindlasti positiivne. Oleme palgakärped teinud, saame riigilt ka toetust ja saame hakkama, vähemalt seni, kuni sponsoritel keeruliseks ei lähe. Aga arvan, et oleme selles suhtes kõik võrdses seisus. Ma väga hirmsasti ei muretse, aga kõik sõltub väga palju sellest, kaua kriis kestab – sellest sõltub kõik.

Sergei Hohlov-Simson, Tallinna FCI Levadia

Kuidas läheb? Läheb nii, et elame üks päev korraga ja ootame, et midagi juhtuks – et saaks tavapärase tööga jätkata. Kõik on pea peale pööratud ja see, mida me praegu teeme, ei ole absoluutselt tavapärane. Kõik käib distantsilt, näost näkku suhtlust on hästi vähe, koosolekud toimuvad internetis. Kui küsida, mis on kõige keerulisem, siis klubijuhi

Sergei Hohlov-Simson. Foto: Catherine Kõrtsmik

seisukohast on see kindlasti inimeste motiveerimine. Mängijad, treenerid, lastevanemad… Esindusmeeskonna koha pealt on natuke lihtsam, seal on profid, kes saavad asjast aru, aga ka seal tuleb moraali kõrgel hoida. Jalgpalluritel on ju töö ära võetud! Samamoodi on ka tegelikult lastega: kogu aeg tuleb mõelda, kuidas asjad nende jaoks huvitavaks muuta, selleks tuleb omakorda aga treenereid motiveerida. Nii noored kui profid püstitavad üksteisele väljakutseid, mida siis teised peavad järele tegema. Video teel on ühistreeningud, meeskonnale andis Zoomi vahendusel trenni isegi üks ukrainlasest füüsilise ettevalmistuse treener. Selge on aga see, et kerge ei ole kellelgi: kõik ootavad, kindlaid kuupäevasid ei ole. Põhiliselt on see pool psühholoogiline.  Treeningmaksude osas me mängijaid päris vabastanud ei ole. Märts oli selline, nagu ta oli, aprillis läksime 70 protsendi peale ehk võtsime tasudest 30 protsenti maha. Oli ka neid vanemaid, kes kirjutasid, et ärge meile arvet saatke, meil on raske olukord – siis me neile loomulikult arvet ei saatnud. Ülejäänutelt küsisime 70 protsenti tavalisest summast. Iga kuu võtame aga uued otsused vastu – eks vanemad ka ootavad, et lastega tegeletaks, anname endast parima. Areneme iga päev – see ei ole ju ka meie treenerite jaoks tavaline olukord. Nad on harjunud olema staadionil, seal on lapsed reaalselt kohal – nüüd nad peavad selle kõik kuidagi distantsilt välja nuputama. Olen ise mõelnud, et treenerina kaamera ees… ma ei räägi isegi pooleteisetunnisest trennist, isegi tund aega seal lastele midagi ette näidata – see on väljakutse! Kui

küsime raha, siis peame midagi vastu ka pakkuma, ja üritame kogu aeg treeninguid huvitavaks teha, et lapsed sellega kaasa tuleks. Koolivaheajal viisid meil näiteks esindusmeeskonna mängijad lastele treeninguid läbi.  Elame päev korraga. Jalgpallikooli poole peal on selge: nii palju, kui tuleb raha sisse, nii palju läheb ka välja. Kui lastevanemad ei maksa, siis ei maksa. Kasutame ka riigi toetusmeetmeid, me ei ole veel otsustanud, kas langetame treenerite palkasid või mitte. Mis puudutab esindusmeeskonda, siis seal sõltub palju omanikust. Kui üldine majandusseis on kehvem, siis mõjutab see tema ärisid ja seeläbi ka klubi.

Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon

Mis puudutab n o o r t e t ö ö d , siis treenerid koostavad mängijatele igal nädalal kavad. Viimasel ajal oleme hakanud neid ka ise videote näol kokku panema. Nädala alguses saadame need välja ja nädala lõpuks tuleb info koos treeningupäevikutega tagasi – mida, millal ja kui kaua mängijad tegid. Eks me kõik oota, millal taas mängida saab – võistlushooaega me kuidagi dikteerida ei saa, aga on selge, et suvised plaanid on välisturniiridele mineku näol omadega kaputt, kui just suve teises pooles mingeid õlekõrsi lendama ei hakka. Talvel tehtud periodiseerimine, mida suvel turniiride mõttes teha, on äraviskamiseks. Oleme olnud tavapärasest natuke aktiivsemad ka sotsiaalmeedias: videomontaažid, joonistusvõistlused ja muu selline. Ikka selleks, et meie klubi ja bränd inimestel ära ei ununeks!  Finantsiliselt on keeruline. Liikmemaksude arved saatsime välja ja õnneks maksti suhteliselt palju neist ka ära, kuigi reaalseid ühistreeninguid ei toimunud. See tekitas meis hästi mõnusa kogukonnatunde – selge see, et meil ei ole kuskilt võtta rikast presidenti, kes saaks oma firmast suure summa välja võtta, vaid elatume treeningmaksudest. Klubi poolt suur tänu ja kummardus kõigile, kes on meid sel ajal toetanud! Me veel mõtleme, kuidas seda täpselt lahendada, aga soovime kõiki hea südamega lastevanemaid ja kogukonnaliikmeid ka kuidagi premeerida. Loodame, et ka rahalises mõttes tuleme sellest välja, kasutame kindlasti ka kõik riiklikud abipaketid ära.  Kui me riigi meetmete poole pöördume, siis ei ole see selle mõttega, et praegu on natuke probleeme, aga kui need asjad kätte saame, siis on kõik ideaalne. Riigi poole pöördumine on hetkel meie eksistentsi mõttes hädavajalik.

Joel Lindpere, JK Tallinna Kalev

Eks meil ole nagu kõikidel töökohtadel, kus pole tööd anda või mingi osa ei toimi. Teeme sotsiaalmeedia ja internetilahenduste abil nii palju, kui saab. Tegelikult see toimib – olen saanud tagasisidet, et fitnessitreeneritel on videos ühistreeningud nii noortele kui esindusmeeskonnale, U21 duubel, hommikul individuaalne ja pärastlõunal ühistreening. Ülesanded, treeningukavad on välja töötatud. Kohapeal keegi ei käi, aga kõik muu toimib.  Oleme muudatused teinud – treeningmaksud oleme oma klubist lähtuvalt alla viinud. Protsenti ei hakka mainima.  Riiklikud meetmed hakkasid nüüd toimima ning loomulikult me nende meetmete alla läheme ja mingil määral need aitavad, aga loodame, et see kriis maikuu jooksul laheneb ära. Väga pikalt seda venitada ei taha, siis tuleb teha järeleandmisi. Hetkel liigume selles plaanis, et tahaks suvel noortetöö tagasi saada, et saaks suvelaagreid teha jne. Staadionirenti maksame endiselt täies mahus, seda meil vähendatud ei ole. Kolm kooli, kes hommikuti meie staadionil kehalise kasvatuse tunde läbi viisid, seda praegu muidugi ei tee – olime sellega arvestanud. Neljandik kogu klubi lastest tuleb lasteaedadest, mille tegevused on nüüd ka 13. märtsist alates ära jäänud. Loodame, et suvel saame uuesti täiskoormusel alustada. Oleme seda näinud üle maailma ning ka Eestis – mida suurem klubi, mida rohkem meeskondi, naiskondi, noortevõistkondi, lasteaedu, seda suurem on see löök. Meie klubis on tuhanded Tallinna lastevanemad, keda on kriisiolukord puudutanud, ja teame, et tegelikult võib see arv veelgi suureneda. Paljudel firmadel tuleb reaalne häving või reaalsed kaotused alles pärast kahte-kolme-nelja kuud. Suurem mõju võib veel paari kuu pärast tulla. Anname endast parima, et kõik lapsed tagasi trenni saada. Kriisi järel on spordinõudlus ja tung ilmselt nii suur, et staadionid ei jõua seda ära mahutada.

MARTIN KULDMÄGI: „Klubi poolt suur tänu ja kummardus kõigile, kes on meid sel ajal toetanud! Me veel mõtleme, kuidas seda täpselt lahendada, aga soovime kõiki hea südamega lastevanemaid ja kogukonnaliikmeid ka kuidagi premeerida.“