KOROONA
Eesti klubid otsivad kriisis lahendusi
ja tänavad heldeid vanemaid Jalka uuris eri tasemetel, eri piirkondades ja erinevate suunitlustega Eesti jalgpalliklubide käest, kuidas nad käimasolevas eriolukorras vastu peavad. Tekst: Raul Ojassaar
Esitasime viiele klubijuhile kolm samasugust küsimust:
Kuidas on eriolukord mõjutanud klubi toimimist lisaks ühistreeningute ärajäämisele? Kuidas on eriolukord mõjutanud klubi liikme- või treeningmaksude küsimist: kas see jätkub tavapäraselt või on toimunud muudatusi? Kui tõsiselt on eriolukord mõjutanud kogu klubi rahakotti ja finantsseisu?
Argo Zirk, Saku Sporting
Nagu ka kõik teised klubid, oleme meiegi üle läinud kaugõppele. Läheneme asjale loominguliselt: kes filmib ise üles ja näitab ette, kes otsib materjali, kellel on rohkem fitnessi peale üles ehitatud treeningud, kes laseb lastel kasutada emasid-isasid või õdesid-vendi. Vanematelt oleme ka tagasisidet saanud ja tundub, et oleme leidnud õiged suunad, mille kaudu läheneda. Lastevanemad on ka rõõmsad olnud, et saavad noorematele midagi ette näidata või muul moel kasulikud olla ja ühiselt trenni teha. Võibolla on selline raputus klubidele hoopis mingis mõttes hea? Taaskäivitus paneb ikka asju uue pilguga vaatama ja ehk hakkab osa mõtteharjumusi muutuma. Kriisi järel võib kaugõppevorm lastele järeleaitamiseks või tagasiside saamiseks positiivne olla. Meie kui kogukonnaklubi puhul toob see kindlasti inimesi rohkem kokku, kolmnurgas klubi-lastevanemad-lapsed lähevad sidemed tugevamaks. Mulle vähemalt hetkel tundub nii. Arutasime seda pikalt, aga liigume ühe kuu kaupa. Kel on olukord läinud keerulisemaks ja hetkeseisuga ei ole liikmemaksu võimalik tasuda,
siis tuleme neile vastu. Märtsikuu alguses olid küll tavapärased treeningud, aga kui kuu lõpus info välja saatsime, siis olime ise ka positiivselt üllatunud, et liikmemaksu soodustust küsiti suhteliselt vähe. Eks ole näha, mida järgmine kuu toob, aga meie info on selline: tuleme kõigile vastu, olgu see siis täielik või 50protsendiline soodustus. Iga lapsevanem saab ise hinnata, milline tema finantsseis parasjagu on. Nii palju, kui olen treeneritelt kuulnud, on vanemate meelestatus olnud aga pigem positiivne: keegi ei taha tekitada olukorda, et kui kriis läbi on, siis polegi enam klubi, kuhu tagasi minna. Õnneks ei ole meil liikmemaks ka väga suur.
ARGO ZIRK: „Võibolla on selline raputus klubidele hoopis mingis mõttes hea? Taaskäivitus paneb ikka asju uue pilguga vaatama ja ehk hakkab osa mõtteharjumusi muutuma.“
Me ei ole ennast kunagi rahalises mõttes päris piiri peale lasknud – kunagi ei tea, millised olukorrad ette võivad tulla. Ei saa öelda, et me üldse ei muretse, aga mõned kuud suudame kindlasti üle elada, treeneritele palgad välja maksta ja vee peale jääda. Minu enda jaoks on see aga paras jõuproov: meie klubi ajaloo jooksul pole sellist olukorda varem olnud ja see sunnib teistmoodi mõtlema. Ma arvan, et see on praeguse kriisi ajal tervendav tegevus.
Aivar Kuningas, Pärnu JK
Lihtne küsimus, aga keeruline vastata. Eks ikka mõjutab, kui sisuliselt päevapealt lõigatakse ära suhteliselt oluline sissetulekuallikas treeningtasude näol. 2020 MAI JALKA
49
