Jalka (mai 2020)

SELLES NUMBRIS: ANDRES VAHER  KADRI JÄGEL  LIISA MERISALU  INDREK SCHWEDE

MAI 2020

Miks lahkus üliedukas Pärnu JK naiskond areenilt?

: POSTRID v, ri Kruglo

Dmit , o Davies s n o h p l A aka Granit Xh

Spordipsühholoogi trikid ja nipid Eesti e-koondise dramaatiline valikturniir Kuidas peavad kriisile vastu Eesti klubid?

NORBERT HURT:

LADUSIME PINNASE UUTELE VÕIMALUSTELE ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Sander Sinilaid vastab lugejatele

Tarmo Tiisleri raamatusoovitused

A. Le Coqi löögirühm

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

MAI

Aeg

individuaalseks

trenniks

Toimetuselt: Koroonakriisist tulenev mängupaus on jalgpallielu suuresti seisma pannud.

Vähemalt selle elu, mis toimub väljakute peal – individuaalset tööd saab endiselt teha, nii kehalist kui vaimset. Sinu käes olev Jalka on seekord pisut enam keskendunud teemadele, mis muidu ehk tagaplaanile jäävad: suur võistlusreportaaž on seekord kirjutatud e-jalgpallist, ERRi spordinägu Tarmo Tiisler jagab raamatusoovitusi. Mõistagi leidub kaante vahel ka muud põnevat: uurime näiteks Pärnu JK legendaarse naiskonna lõpu tagamaid, spordipsühholoogia tahkusid ning küsime Eesti klubidelt, kuidas neil läheb. Head lugemist!

Foto: Liisi Troska

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

2020 MAI JALKA

3

SISUKORD 46

KAANELUGU LK 18–19 Kodusel U17 EM-finaalturniiril oleksid Eesti noored pidanud tegema oma elu parimad mängud – paraku röövis koroonapandeemia neilt selle võimaluse. Meeskonna peatreener Norbert Hurt möönab, et ilma jäädi tõeliselt suurest võimalusest, ent samas tuleb vaadata juba uute proovilepanekute poole.

KUU TSITAAT „Kui nägin, kuidas nende treener röökis isegi 87. minutil ülisuures eduseisus ikka „schneller, schneller“ (saksa keeles „kiiremini, kiiremini“ – toim.), sain aru, et mitte kunagi ei ole mõtet vastast haletseda. Mängisime maailma parima naiskonna vastu ja nad pingutasid meie vastu lõpuni. See mõjutas kindlasti seda, kuidas me edaspidi Eestis mängisime.“

Pärnu JK endine ründaja Anastassia Morkovkina lk 20–23

Foto: Jana Pipar

20

Kolumn

12 Raul Ojassaar 46 Andres Vaher

Justkui ebamaisena tunduv sürreaalsus, millesse koroonaviiruse epideemia meid kõiki üleöö paiskas, esitab tervetele süsteemidele – indiviididest rääkimata – veel kaua karme väljakutseid. Otsesed nähud hajunud, jääme võitlema kaudsetega. Kas maailm on pärast kriisi lõppu ümmargune või lapik, ei tea praegu ilmselt ei ühe ega teise leeri veendunud kummardajagi.

Persoonid & intervjuud

14 2-kõne: Kadri Jägel

1. aprillil saabus kurb teade: tänavu Eestis toimuma pidanud noormeeste U17 EM-finaalturniir jääb ära. Turniiri korraldamise projektijuht Kadri Jägel tunnistab, et kuigi ära jäänud võistlusest on tohutult kahju, ei läinud kogu nähtud vaev siiski päris luhta.

28 Lugeja küsib: Sander Sinilaid 42 Luubi all: Liisa Merisalu

Soomes mängiv Liisa Merisalu lõi mullu vaid 17aastaselt oma esimese värava naiste A-koondise eest. Noort ründajat iseloomustavad teda Põlva Lootoses treeninud Kaido-Meinhard Kukli ja A-koondise loots Jarmo Matikainen.

Rubriigid

3 Mai 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 20 Naised: Pärnu JK lahkumine

Eelmise aasta lõpus ehmatas Eesti spordiüldsust teade, et 13 korral Eesti meistriks kroonitud Pärnu JK naiskond on otsustanud laiali minna. Mis viis eduka naiskonna selleni, et medalisaju järel järsku pillid kotti pandi?

IMPRESSUM 24

52

ESIKAANEL: NORBERT HURT FOTO: CHRISTER PALU NR 5 (149) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

44 Treener: Roland Kütt 54 Maailm: Indrek Schwede Moskva madinal 58 Rannajalgpall 60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP

Muu

SIIM KERA

24 E-jalgpall Märtsis ja aprillis toimus läbi aegade esimese e-jalgpalli EMi valikturniir, kust võttis osa ka Eesti e-koondis. Jalka hoidis sinisärkide edenemisel kätt pulsil ja pakub huvilistele toimunust põhjaliku reportaaži.

39 Spordipsühholoogia Eesti Jalgpalli Liidu spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse tutvustab meie lugejatele spordipsühholoogia/soorituspsühholoogia põhimõtteid, eesmärke ja oskuseid.

49 Koroona Kuidas saavad Eesti jalgpalliklubid koroonakriisi tingimustes hakkama? Uurime seda viie klubijuhi käest.

52 Tarmo Tiisleri raamatusoovitused ERRi spordireporter Tarmo Tiisler on Jalka lugejate jaoks välja valinud kolm jalgpalliraamatut, mida võiksid inglise keelt mõikavad vutisõbrad lugeda.

62 Lõpulugu: Brasiilia muusika jalgpalliseljankas Postrid

Dmitri Kruglov Alphonso Davies Granit Xhaka

NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 MAI JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Kaheksa pidulikku lõpetajat

Jalgpallivabal ajal on paslik meenutada neid ilusaid hetki, mida vutimäng meile varem pakkunud on. Eesti jalgpallis on juba 15 aastat olnud ilus traditsioon korraldada 100 koondisemängu täis saanud palluritele lahkumismäng: vaatame üle, kes on seni selle au osaks saanud. Aleksandr Dmitrijevina oleks pidanud tänavu sellesse nimistusse üks kõva mees juurde tulema, ent eriolukorra tõttu on see plaan teadmata ajaks edasi lükatud. 2009. aasta juunis nägi publik nelja päeva jooksul lausa kahte areenilt lahkumist: esmalt pidas EkvatoriaalGuinea vastu viimase matši Martin Reim…

Esimene pääsuke oli toonane rekordinternatsionaal Marko Kristal, kes pidas lahkumismängu küll vaid 32aastaselt, kuid oli selleks ajaks kogunud juba 143 koondisematši. Kristal sai oma viimase matši pidada Norra vastu.

…seejärel aga oli kord Mart Poomi käes, kes rassis pool tundi Portugali vastu ja hoidis värava puutumatuna.

6

JALKA MAI 2020

2010. aastal jõudis järg Indrek Zelinski kätte, kelle viimane mäng oli sõpruskohtumine Soomega.

Tänavu 21. mail möödub sellest päevast täpselt kümme aastat!

PEEGELDUSED 2013. aastal pandi pidulik punkt Kristen Viikmäe koondisekarjäärile – mängus Valgevene vastu. Sealjuures müttas Viikmäe veel viis aastat hiljemgi Nõmme Kalju duubeltiimi eest esiliigas.

Eesti meestekoondise läbi aegade resultatiivseima ründaja Andres Operi peaaegu 20aastane koondisekarjäär sai lõpu 2014. aastal Gibraltari vastu.

„Ninamees“ Raio Piiroja lõpetas koondisekarjääri Islandi vastu, kusjuures legendaarne keskkaitsja tegutses kõik 13 minutit hoopis tipuründajana!

Seni viimast lahkumismängu nähti A. Le Coq Arenal 2016. aastal, kui Andorra vastu jättis publikuga hüvasti Joel Lindpere.

2020 MAI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Karl Kena

Mika Keränen

Märtsikuu lõpus selgusid Eesti teatriauhindade ja Eesti kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid. Ühe auhindadest noppis alates 2017. aastast jalgpallikohtunikuna toimetav Karl Kena, kes osutus valituks haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias.

Kui eriolukord lõppeb ja sporditegevustega tohib jätkata, saab rahvaliigas näha tuntud lastekirjanikku Mika Keräneni, kes liitub Annelinna Ajaxi meeskonnaga. Oma karjääri Soomes PK-35 klubis alustanud kirjanik loodab meeskonnas täitma hakata väravavahi rolli.

Uusi kohtunikke koolitatakse e-õppes Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike baaskursuse „Kohtunike kool“ esimene faas kolis koroonaviiruse tõttu e-õppesse. EJLi kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik räägib lähemalt, kuidas e-õpe töötab ja mis saab esimese faasi lõppedes.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Lembit Peegel Kuidas jõuti eriolukorras e-õppe lahenduseni?

Oleme juba varem kasutanud kohtunike videotestide jaoks Google Drive’i keskkondi ja seega polnud keeruline jõuda Google Classroomini, kus praegu e-õpet läbi viime.

Kuidas kohtunike kooli e-õpe välja näeb?

E-õppe osaks on iseseisev õpe ja erinevad testid. Oleme iga jalgpallireegli kohta ette valmistanud materjalid koos näidetega, uued kohtunikud peavad enne testi nende materjalidega tutvuma ja siis saavad testi sooritada. E-õppest ei puudu ka videonäited, ent kui kogenud kohtunikele saame vaatamiseks ja õppimiseks valida keerulisemaid olukordi, siis kohtunike kooli puhul valime videonäiteid, kus halli ala ja olukorra tõlgendamisruumi on vähem.

Lisaks individuaalõppele on olnud videosilla vahendusel ka grupivestlused meie tippkohtunikega. Moodustasime kohtunike koolis osalejatest nelja-viieliikmelised grupid ning igale grupile rääkis üks Premium liiga väljakukohtunik oma tööst, abikohtunikega toimuvad sarnased vestlused e-õppe viimases faasis. Grupivestluse mõte oli selles, et kohtunike koolis on üks asi tutvuda reeglitega, aga hoopis teine asi kogemused, mis mängivad kohtunikutöös suurt rolli. Grupiarutelus oli eraldi rühm ka naiskohtunikele, kes said vestelda FIFA-litsentsiga kohtuniku Reelika Turiga. Saime nende grupivestluste kohta väga positiivset tagasisidet.

E-õppes teeb oma esimesi samme rohkem kui 50 uut vilemeest ja -naist.

Mis saab kohtunike kooli esimese faasi järel?

Kuna eriolukord on kaardid sassi löönud, on meil olnud rohkem aega õppida ja oleme oma esialgset plaani veidi ringi teinud. Praeguse seisuga jätkub olukord nii, et kui aprilli lõpus saab esimene faas läbi, peaks sellele järgnema praktika – millal selle läbi saame viia, ei sõltu praeguses olukorras meist. Praktika sooritamiseks teeme kogunemise ja samal ajal sooritavad uued kohtunikud ka lõpueksami. Seejärel asuvad nad paariks esimeseks kuuks abikohtuniku rolli ning kui nad on juba veidi saanud kohtunikuks olemise köögipoolega tutvuda, teeme taas kogunemise, tuletame õpitut meelde ja räägime, mis on tähtis väljakukohtuniku töös. Kellel on kohtunike kooli vastu huvi, siis praegu võin öelda, et plaanime sel aastal veel kohtunike kooli läbi viia, nii et huvilistel tasub jälgida informatsiooni EJLi kodulehel jalgpall.ee.

Kas e-õppega on tekkinud ka probleeme?

Kui esialgu plaanisime kursuse esimese faasiga lõpetada 26. aprillil, siis ühel hetkel tekkisid grupis olenevalt inimeste hõivatusest ja testide sooritamise võimalus-

8

test käärid, sest meil on väga palju osalejaid: rohkem kui 50 inimest. Seetõttu andsime ühe nädalavahetuse mahajääjatele juurde, et nad saaksid end järele võtta, ning sellest tulenevalt lükkub esimese faasi lõppemine päris aprilli lõppu või maikuu algusesse. Aga laias laastus oleme suutnud kursuse jooksul läbida selle mahu, mida oleme soovinud.

6

25.

104.

... miljoni euroga toetab kultuuriministeerium jalgpallihallide rajamist. Paari aasta jooksul peaksid kunstmuruväljakutega hallid kerkima Tartusse, Raplasse, Haapsallu ja Viljandisse. Esimesena peaks hall valmima Raplasse, kus loodetakse kunstmuruväljak valmis saada selleks suveks.

... sünnipäeva tähistas aprillikuus Eesti jalgpalliajakirjanike klubi. 1995. aastal viieliikmelisena alustanud klubis on nüüdseks 36 liiget, kaks neist võeti vastu sel aastal.

... kohal püsib Eesti jalgpallikoondis FIFA edetabelis. Kuna märtsikuised koondisemängud jäid koroonaviiruse tõttu ära, siis muutusi tabelis ei olnud: endiselt on liider Belgia, järgnevad Prantsusmaa ja Brasiilia.

JALKA MAI 2020

LOOD & TSITAADID

Ajakirjandustudengid koolitasid mängijaid

Nii nad

ütlesid „Kui mängu käigu pealt määratleda, siis see on miski, millel on selged eesmärgid ja nende poole liikumise vahendid. Tihtipeale on need selgemad, kuigi mitte tingimata lihtsamad, kui on päriselus. Nüüd võime enesele lubada uitlust, et esindusdemokraatia on justkui pealtvaatajatega mäng, jalgpallimatš näiteks. Meie oleme publik, kellele meeldib vaadata, kuidas professionaalsed poliitikud palli taga ajavad.“ Psühholoog Andero Uusberg „Ma olen vana jalgpallur ja võin teile öelda, et ükskõik kui hea triblaja, söötja või pealelööja sa oled – kui sa meeskonnas mängida ei oska, siis sind arvatakse sellest meeskonnast varem või hiljem välja.“ Mart Helme põhjendas, miks Kaimar Karu ministriametisse ei sobi „Et jalgpallis läbi lüüa – ma arvan, et minimaalselt peaks satsi eelarve olema 25 miljonit, et kuhugigi jõuaks. Eesti mõistes on see ülisuur raha ja seda meil praegu ei ole. Selleks et korvpallis läbi lüüa, siis 3–5 miljoniga võib juba mägesid liigutada. Võrkpall on küll tore mäng, aga ma ei tea Eestist väljast ühtegi võrkpallurit nimepidi.“ BC Kalev/Cramo endine president Ivar Valdmaa „Meie suuremad sponsorid on kohalik energiafirma, paberivabrik ja sadam, kus praegu liiklus tõenäoliselt samuti seisab. Meeskonnal ei ole sellist omanikku nagu HIFK eesotsas olev hiinlane, kes on otse öelduna jalgpallis võhik, aga kellel on raha nagu ratsahobusel sitta.

Temal on tõenäoliselt hea tahtmise juures palka võimalik maksta veel pikemalt.“ Soome klubist Kotka TPst sunnitult palgata puhkusele jäänud Indrek Zelinski „Väravavaht on ja peab olema minu võistkonnas väljakul nagu dirigent.“ Rannajalgpalli koondise peatreener Aleksei Galkin „Olen positiivselt üllatunud, et väga paljud teavad juba Eesti kohta ning on Tallinnas käinud. Põhimõtteliselt teavad nad ainult Tallinna, aga asi seegi.

Mäletan, et kui Hollandisse mängima läksin, siis olin kogu aeg lätlane Riiast.

Lõpuks ei jõudnud ma neid enam parandada ja ütlesin, et olgu, olen siis lätlane.“ Ragnar Klavan

10

JALKA MAI 2020

Tammeka naiskond sai ajakirjandustudengitelt õpetusi.

Foto: Jana Pipar

Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala kuus esmakursuslast koolitasid eriolukorra ajal Tartu Tammeka jalgpallureid, et harida neid sotsiaalmeedia ja intervjuude vallas. Üks ettevõtmise korraldajaid Grete Koho selgitab, et projektini jõuti õppeaine kaudu. „Koolis oli meile ühes valikaines antud ülesanne, et aprillis toimub meediapädevuse nädal, ja sealt see kõik välja arenes,“ räägib Koho.

Esialgu oli tudengitel plaan koolitada Tammeka pallureid tavapärasel viisil, kuid eriolukorra tõttu viidi koolitus veebipõhiseks. Suuri muresid see tudengitele ei tekitanud. „Kõik toimus sujuvalt ja hästi: igaüks valmistas ette oma ettekande osa ja enne koolitust mängisime selle läbi. Koolituse läbiviimisel nägime kõiki osalejaid, nii et ei olnud tundmatus vees ujumist,“ selgitab Koho.

Tartu ülikooli esmakursuslane sõnas, et sotsiaalmeediat puudutav koolitus on oluline nii sportlastele kui muude elualade esindajatele, sest tänapäeval moodustab sotsiaalmeedia suure osa meie elust ning on oluline, et inimesed suudaksid suure infovoo juures eristada olulist väärinfost. „Kõige rohkem aega pühendasime sotsiaalmeediale – rääkisime eraldi, kuidas võiks sotsiaalmeedias tegutseda kriisiajal ja kuidas tavaolukorras,“ ütleb Koho.

Ta toob välja ka olulisemad asjad, mida kriisiajal meediat tarbides arvestada, et vähendada stressi: „Loe usaldusväärseid uudiseid korra või kaks päevas, pole vaja iga natukese aja tagant uudisvoogu lapata.

Tark on igasugused teavitused välja lülitada. Internetis levib palju väärinfot – ära usu kõike ja sekku julgelt, kui näed valeinfo levitamist! Ära tee järeldusi uudise pealkirja põhjal.“ Koolituse üks korraldajaid Alina Poduškina selgitab, et sotsiaalmeediasse postitades tuleb sisu viia kooskõlla eriolukorraga. Sportlase sõnumid peavad olema hästi läbi mõeldud, sest tal on vastutus publiku ees. Kriis annab sportlasele võimaluse olla veel rohkem eestkõneleja, selgitada inimestele ka pandeemiaga seotut.

Lisaks kriisiaegsetele teemadele ja sotsiaalmeediale tutvustati koolitusel tänapäeva meediastikku ja intervjuu andmise põhimõtteid. „Kiidan koolituse sisu ja ideed – hea vaheldus mängijatele!“ ütleb Tartu JK Tammeka U21 peatreener Marti Pähn. „Kuigi ajaliselt kestis koolitus tund ja 20 minutit, siis kordagi polnud põhjust kella vaadata, aeg lendas kiiresti, mis tähendab, et oli huvitav. Koolitus oli süsteemselt koostatud, kogu info läbi mõeldud ja asjakohane. Julgustan selliseid asju veel ette võtma!“ „Väga tore oli võistkonnaga taas „kokku saada“ ja usun, et saime koolituselt inspiratsiooni ja mõtteid, mida tulevikus ellu viia. Kindlasti on enda meediavaldkonnas harimine igale jalgpallurile kasulik,“ lausub Tammeka naiskonna peatreener Sirje Roops.

Internetipõhise koolituse üks läbiviijaid Grete Koho sõnab, et huvi korral oleksid nad valmis koolitust pakkuma ka teistele huvilistele: „Oleme ära teinud suure eeltöö ja meie ettekanne on väga põhjalik ning hea. Loomulikult peaksime seda vastavalt vajadusele veidike muutma: kui teeksime ettekannet sõudjatele, siis peaksime leidma rohkem näiteid just nende alalt.“ EJLi pressiteenistus

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid Premium liiga varsti videomängus?

Aprilli keskel andis Eesti Jalgpalli Liit teada põneva uudise: peagi käivitatakse Eesti ametlikud meistrivõistlused e-jalgpallis, kusjuures mitte lihtsalt üksikute mängijate, vaid Eesti klubide vahel.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: ekraanitõmmis Uudset sammu kommenteerib Jalkale vutiliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. „Tegelikult oli see mõte meil juba pikemalt plaanis, aga praegune eriolukord andis tõuke, et see nüüd ja kohe ellu viia. Esimese mõtte saime siis, kui UEFA kuulutas eelmisel aastal välja eEURO võistlused, kuhu oli tarvis moodustada Eesti koondis. Sealt liikusime edasi samm-sammult: jalgpalliliidu põhitegevus on ikkagi arendada nii-öelda päris jalgpalli ning meie jaoks on e-jalgpalli funktsioon toetada suurt jalgpalli.“ E-jalgpalli Premium liigas osalevad kõik kümme Premium liiga klubi, e-jalgpalli esiliiga tekib tavajalgpalli esiliigas ja esiliiga B-s mängivatest iseseisvatest klubidest. Madalamad liigad komplekteeritakse tavajalgpalli II, III ja IV liigas pallivatest klubidest.

Iga võistlustel osalev klubi saab registreerida kaks e-jalgpallurit – olulise nüansina ei tohi sealjuures kasutada mängijaid, kes pallivad tavavutis Premium liigas, esiliigas, esiliiga B-s või naiste meistriliigas. „Me ei soovinud sõuformaati, kus võtame reaalsed jalgpallurid ja paneme nad omavahel võistlema. Mõte on selles, et iga klubi leiaks endale võimalikult heal tasemel e-jalgpalluri. Iga klubi kogukonnas võiks leiduda mõni inimene, kes seda mängu harrastab või kes sooviks seda teha ja kes sooviks seeläbi end klubiga rohkem siduda. Tippmängijate roll on ikkagi ise jalgpalli mängida, nende rutiin ei ole mõeldud selleks, et iganädalaselt e-jalgpalli üleval hoida. Paralleeli saab siin tõmmata rannaja saalijalgpalliga, kus on täiesti omad tipud, kes ei ole murujalgpalliga seotud,“ selgitab Uiboleht piirangu põhjust. „Ehk saame selle kaudu ka täiesti teistsuguse taustaga inimesi meie klubide juurde tuua.“ Võistlused hakkavad toimuma „PESi“ ehk „Pro Evolution Soccer 2020“ mängus PlayStation 4 konsoolil, sest just sellisel moel korraldatakse ka Euroopa meistrivõistlusi (loe sellest põhjalikumalt lk 24–27!).

Hetkel tuleb osalevatel klubidel kasutada mängimiseks Eesti koondist, tulevikus loodab jalgpalliliit Uibolehe sõnul aga mängu organiseerida ka Premium liiga klubid. „Oleme juba „PESiga“ suhelnud, et tulevikus võiks Eesti liiga seal olemas olla. Oleme neilt uurinud, mida me selleks tegema peaksime. Kindlasti oleks see üks oluline samm edasi. Esimesel hooajal on natuke keerulisem, sest valikut ei ole, aga samas tundus ka veider, et Tartu Tammeka võtab endale mängus FC Barcelona ja hakkab sellega mängima. Tahtsime autentsust rõhutada. Järgmise sammuna tahaksime kindlasti, et Premium liiga oleks seal olemas, siis oleks veel põnevam jälgida.“ Täpsem juhend ja võistlussüsteem veel selgub. „Võib julgelt öelda, et oleme selles osas õpipoisi rollis. Suhtleme lähiriikidega, kellel on selliste asjade korraldamise kogemust – oleme kontaktis Läti ja Leeduga, samuti Hollandiga, kel on sealse kõrgliiga baasil toimiv võistlus hästi käima läinud.“ EJL loodab võistlustega alustada suve alguses.

„Siin on vene keelt väga palju ja seetõttu ma ei näe mõtet eesti keelt õppida.

Kui meeskonnas oleks keelte osas tasakaal väga tugevalt teistpidi, hakkaksin võibolla õppima.“ Nõmme Kalju ukrainlane Vladislav Homutov „Tippjalgpallis on välja tulnud häirivat silmakirjalikkust. Tottenham on megarikas organisatsioon, aga neil oli prioriteet 550 madalapalgalise inimese koondamine. Minu poolt mingu p****!“ Ajakirjanik Kaarel Täll „Kui ma töötasin Levadias, vaatas ta, ma arvan, absoluutselt iga meie mängu. Kuid samal ajal vaatas ta ka Nõmme Kalju ja Flora mänge ning oli nende suhtes väga tähelepanelik.

Lisaks vaatas ta maailma tippjalgpalli, aga ka USA, Hiina, Serbia madalamas liigas palliva kodukülameeskonna ja oma endise koduklubi Luton Towni kohtumisi. Õppisin temalt, kuidas vaadata samal ajal nelja mängu, ta vaatas jalgpalli 24 tundi päevas. Mõistsin, et jalgpallitreener peab 24 tundi jalgpallile keskenduma, vastasel juhul ei ole mõtet treeneriks hakatagi.“ Endine FCI Levadia peatreener Aleksandar Rogić oma 6. aprillil surnud mentorist Radomir Antićist „Kindlasti on see suur löök, olime spetsiaalselt selle turniiri jaoks treeninud. Tahtsime U17 EM-finaalturniiril kodupubliku ees näidata, milleks me võimelised oleme. Vaimusilmas juba nägin, kuidas me A. Le Coq Arenal mängime. Aga see pole maailma lõpp, oleme saanud eelmise aasta mängude ja kogu selle protsessiga juurde palju kogemusi, mis tulevad meile ka tulevikus kasuks. Nüüd ongi meil ees U19 valikmängud, kus soovime oma oskusi näidata.“ Eesti U17 koondise poolkaitsja Karl Gustav Kokka ärajäänud U17 EMist „Individuaalset tehnikat ei ole Eesti liigas kunagi liiga palju, seda annab kõigil parandada.“ FCI Levadia peatreener Martin Reim individuaaltreeningutest „Pall lendas palju kiiremini kui Eestis, kuna olime mägedes. Tundus, et juba poole väljaku pealt võib peale lüüa.“ Andrei Stepanov meenutas Eesti koondise 2003. aasta võõrsilmängu Ecuadoriga

2020 MAI JALKA

11

MÕTISKLUSI

Eesti jalgpalli suurim

mis-oleks-kui

Spordis on alati põnev mõelda selle üle, mis oleks võinud olla.

E

esti spordi puhul seostuvad need küsimused tihtipeale sellega, mis oleks võinud olla, kui meie riik ei oleks vahepeal pooleks sajandiks iseseisvust kaotanud. Kas meie korvpallikoondis oleks võinud võita tiitlivõistluste medaleid ja mängida olümpiamängudel? Milline oleks võinud olla meie jalgpallielu, kui Nõukogude okupatsiooni tõttu poleks kunagine kõige harrastatavam ja populaarsem spordiala Eestis täielikult marginaliseerunud? Teisalt – kui oleksime kogu aja olnud iseseisev riik, oleks meil praegu ilmselt tunduvalt vähem maailmameistreid ja olümpiavõitjaid.

Taasiseseisvunud Eesti ja jalgpalli juurde tulles leidub samuti sarnaseid küsimärke, kuid nüüd juba pisut väiksemal skaalal. Mis oleks võinud olla, kui Andrei Stepanov poleks maagilisel kuupäeval, 11.11.2011 saanud EM-valikturniiri playoff-mängus Iirimaa vastu juba avapoolajal punast kaarti? Või kui Aleksandr Dmitrijev poleks andnud saatuslikku tagasisöötu, mis Stepanovi sellesse olukorda pani? Mida oleks Eesti koondis finaalturniiril

12

JALKA MAI 2020

Tekst: Raul Ojassaar

suutnud, kui juba 2012. aasta EMile oleks pääsenud 24 meeskonda, nagu neli aastat hiljem?

On selge, et koroonaviiruse pandeemiaga kaasnenud totaalne jalgpalliseisak on meile nüüd alatiseks tekitanud järjekordse sellise küsimuse: miks oleks võinud olla, kui Eesti läbi aegade parim noortekoondis oleks saanud võimaluse kodusel U17 EM-finaalturniiril mängida?

Mõelda vaid: veel mõni kuu tagasi tundus, et selle turniiriga seostuvaks mis-oleks-kui küsimuseks saab hoopis arutelu selle üle, mida oleks Eesti U17 koondis võinud suuta koos Oliver Jürgensiga. Nüüd ei saa me teada isegi seda, mida see meeskond ilma Jürgensita suutnud oleks.

Mõned leheküljed edasi räägib U17 koondise peatreener Norbert Hurt, et võistkonna sees ei langenud keegi turniiri ärajäämise tõttu emotsionaalsesse auku – samas tunnistab ta, kuidas suurest võimalusest ootamatult ilmajäämine siiski haiget teeb. Seda valu oli isegi läbi telefoniühenduse tunda – ilmselt teab Hurt kõige paremini, milleks oleks see võistkond võinud finaalturniiril võimeline olla.

Paistis, et just see koondis on leidnud täpselt õige tasakaalu nende aspektide vahel, mis tunduvad näiteks A-koondise puhul sageli ühele või

MÕTISKLUSI Richard Tohver (vasakul) on Eesti U17 koondise Prantsusmaa eakaaslaste vastu juhtima viinud. Siin fotol ta seda veel ei tea, kuid veerand tundi hiljem teeb skoori ka Sander Alex Liit (nr 4).

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Kriis pakub võimaluse katsetada Kui erakordsest eriolukorrast midagigi positiivset otsida, võiks jalgpallimaailmas jõuda selleni, et säärane paus annab võimaluse üle vaadata võistlussüsteemid ja -kalendrid. Tippjalgpallis oli juba jõudnud tekkida olukord, kus vaid mõnenädalase seisaku järel olid võistluskalendrid mõnel pool omadega täiesti „punases“ – edasi lükatud mänge ei olnud võimalik enam kalendris kuskile mahutada, sest mänge on lihtsalt liiga palju. Inglismaal on näiteks juba mitu aastat vaagitud liigakarika sarja plusse-miinuseid – ei saa välistada, et olukorra normaliseerudes vaadatakse selle sarja otstarbekus taas üle.

Nii mõnelgi pool võidakse poolelijäänud hooajale lõpp-punkti saamiseks kasutada playoff-formaati ning mine tea – ehk hakkab see publikule ja asjaosalistele meeldimagi! Jalgpallijuhtidele annab aga eriolukord sisuliselt vabapääsme katsetada ka muude uuendustega: Eestis on näiteks ikka ja jälle räägitud Premium liigas kolme ringi mängimisest või viimaseks ringiks liiga poolitamisest. Kui varem pole olnud julgust või põhjust mõnd niisugust ideed proovida, siis tänavune hooaeg – kui see peaks mingil hetkel ikkagi jätkuma! – annab ideaalse võimaluse millegi sellisega katsetada.

Teadmatuse võlu ja valu Olen mitmelt poolt jalgpallisõpradelt kuulnud, et suur vutinälg on mõnel piltlikult öeldes nägemist võtmas. Võimalik, et ma pole lihtsalt piisavalt kirglik fanatt, ent mõnes mõttes on tippjalgpall hetkel üks viimaseid asju, mida igatsen.

Mul pole kordagi tekkinud mõtet hakata vaatama Valgevene, Nicaragua või Tadžikistani jalgpalli. Mida see mulle annaks? Ma ei tea sealseid meeskondi, ei tunne mängijaid ega kultuuri. Parema meelega vaataksin hoopis mõnd vana kohtumist, kus meeskonnad ja mängijad on tuttavamad, aga mille tulemust ma ette ei tea. Samas ei ole mul tekkinud kordagi soovi ka seda teha. Milleks? Mulle ei anna jalgpallimängu vaatamine per se erilist laengut või kaifi. Hoopis olulisem on kõik, mis sellega kaasas käib: narratiivid, ootusärevus. Heas mõttes teadmatus: igal hetkel võib kõike juhtuda. Suurim favoriit võib autsaideri vastu põruda. Tõnis Vanna võib 35 meetrilt pommlöögi ristnurka lüüa. Cristiano Ronaldo võib tühjast väravast mööda lüüa. Tavaliselt küll nii ei juhtu, aga mine tea: ehk just selles kohtumises, mida vaatama hakkan, juhtub?

Needsamad ärevus ja teadmatus, aga hoopis risti vastupidise külje alt, on samal ajal kogu koroonaolukorra kõige häirivam külg. Prognoose, mudeleid ja plaane võivad teha paljud, kuid mitte keegi ei oska täie kindlusega väita, millal meid tabanud pahandus mööda saab.

Isegi teadmine, et normaalset elu ja normaalset jalgpalli tuleb oodata veel kasvõi aasta otsa, oleks praegusest teadmatusest mingis mõttes etem. Siis oleks vähemalt võimalik kuidagi valmistuda, mõttelaadi vastavaks sättida. Praegu oleme lihtsalt olukorras, kus üks väga suur ja rasvane küsimus on õhku visatud ning mitte keegi ei tea, kas, millal ja kuidas see maandub.

teisele poole viltu olevat. Ühest küljest usutakse endasse tohutult ning minnakse võidu peale mängima isegi kõige tugevamate vastu – selle ehtsaks tõenduseks on tõsiasi, et see meeskond suutis eelmise aasta sees võita nii Rootsit, Prantsusmaad kui Hispaaniat. Teisalt ei ole võistkond nende võitude najal mõtetega pilvedesse tõusnud, vaid antakse endale aru, et sellised teod ei tule lihtsalt, vaid nende saavutamiseks tuleb teha tohutult ja tohutult tööd. Koondis teadvustas endale, et kuigi Prantsusmaad suudeti kodus 2 : 1 võita, saadi kaks päeva varem sama vastase käest 0 : 4 klohmida. Hispaaniat võideti küll Tartus vägeva tagasituleku järel 3 : 2, ent sõprusturniiril jäädi ikkagi nelja võistkonna seas viimaseks. Viimane koht alagrupis oleks vabalt võinud olla Eesti saatus ka kodusel finaalturniiril (nagu läks 2012. aastal U19 koondisega), ent seda, kuidas tegelikult läinud oleks, ei saagi me kunagi teada.

Igatahes on turniiritagi selge, et tänavusele U17 koondisele osaks saanud erikohtlemine (tavapärasest rohkem taustajõude, spordipsühholoog, rohkem laagreid, sagedased kogunemised) tõi kaasa ka tunduvalt paremad tulemused. Jalgpalliliidul tuleb selle järgi teha õiged järeldused.

Spordiüldsus võiks aga tasapisi unustada klišeeks kulunud ütluse, et eestlased arenevad hiljem ja ei saagi noorteklassides edukad olla. Saavad küll!

Jääb vaid loota, et ärajäänud turniiri tõttu tekkinud sportlik viha suudab sedasama koondist kannustada ka uudse formaadiga U19 EM-valiksarjas. Finaalturniirile pääsemiseks tuleb pääseda seitsme edasipääseja sekka, mis on üliraske ülesanne, ent nagu Hurt ütles: võistkond usub sellesse ja teeb selle nimel tööd edasi. Mis meil muud üle jääb – hoiame pöialt!

2020 MAI JALKA

13

2-KÕNE Kadri Jägelil täitus mullu Eesti Jalgpalli Liidus 20 tööaastat, mille puhul anti talle jalgpalligalal üle tänumeene.

14

JALKA MAI 2020

2-KÕNE

Kadri Jägel:

meie pettumus oli võrreldes koondisega tühine 1. aprillil saabus kurb teade: tänavu Eestis toimuma pidanud noormeeste U17 EM-finaalturniir jääb ära. Turniiri korraldamise projektijuht Kadri Jägel tunnistab, et kuigi ära jäänud võistlusest on tohutult kahju, ei läinud kogu nähtud vaev siiski päris luhta.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

R

äägi, millal sinu jaoks selle turniiriga töö algas ja mida igapäevaselt üldse ette kujutas – siis, kui kõik veel „normaalne“ oli.

Mina ei olnud tegelikult selle projektiga üldse algusest peale seotud. Kui turniiri korraldusõigus anti Eestile 2016. aasta detsembris, siis mina hakkasin sellega seoses asju ajama alles 2018. aasta mais.

Järk-järgult tuli koormust juurde. Meil oli UEFA poolt ette antud „piibel“, mille järgi tööd tegime.

Pidime neile esitama kaheksa põhjalikku kontseptsiooni – alustades piletimüügist ja turundusest ning lõpetades VIPi-külaliste ja turniiri pärandiga. Nende kontseptsioonide välja töötamine oli üks suur asi, millega mul tegeleda tuli. Samuti korraldustiimi moodustamine – lõpuks oli meil pardal umbes 35 inimest. Osa ei jõudnudki kahjuks oma toimetamistega pihta hakata.

Lisaks pidime pidevalt suhtlema erinevate turniiriga seotud huvirühmadega. Hotellidega käis meil näiteks pidevalt suhtlus igasugustel teemadel.

Sõlmisime kõikide hotellidega põhjalikud lepingud, kus mõned asjad pidid UEFA nõudmisel väga täpselt paigas olema. Näiteks kohtusime hotellide kokkadega: UEFA andis meile menüü ette, meie pidime siis kokkadega läbi käima selle, kas nende hinnangul on võimalik üht või teist toorainet Eestist saada või on mõistlik see millegagi asendada. Kui näiteks üks kokk Tallinnas pakkus mõne tooraine asenduse, pidime selle muudatuse sisse viima ka Lõuna-Eestis.

6700 hotelliööga oleks U17 EM-finaalturniir Eesti majutusasutusi mõjutanud.

Päris suur probleem oli näiteks sellega, et meil oli vaja Tartusse leida halal-toitu. See peab ju olema väga kindlal viisil valmistatud ning seda ei tohi töödelda samas kohas, kus töödeldakse tavalist toitu. Tegelikult jäigi see teema õhku – pidime sellest lähemalt rääkima siis, kui on selge, millised võistkonnad Tartus mängivad ning kui palju võiks olla inimesi, kes halal-toitu seal soovivad.

Väga detailselt tuli asjad paika panna.

Staadionite ja väljakutega seotult oli ilmselt samuti palju tegemist?

Teine suurem huvirühm olidki staadionid ja treeningväljakud, eriti Lõuna-Eestis. Üks eesmärk, miks tahtsime turniiri kindlasti ka Lõuna-Eestisse viia, oligi see, et tõsta ka sealse taristu taset ning investeerida sealsete väljakute hooldusesse. Lõuna-Eesti treeningväljakute valmidus oligi meie jaoks suur väljakutse – UEFA tahtis, et ühe turniirikeskuse kohta oleks vähemalt kuus naturaalmuruga täismõõtmetes treeningväljakut. Lõuna-Eestis oli meil neid lõpuks neli: Tartu kutsehariduskeskus, Kambja, Elva ja Ülenurme. Ülenurme ei olnud kusjuures UEFA silmis esialgu isegi okei – sellele lisaks oli meil variant ka Sepa staadioni muruväljak, aga see ei ole päris täismõõtmetes.

Mänguväljakutega oli üldjoontes olukord hea, aga mõned mured ikkagi olid. Viljandis näiteks olid riietusruumid liiga väikesed ning sinna oleks tulnud staadioni alale tekitada ühendatud soojakute abil üks lisariietusruum. Lisasoojakud pidime tellima ka Tehvandile. Kui suurtes jalgpalliriikides on nii, et finaalturniiri võõrustamiseks ei ole vaja staadionitele lisainvesteeringuid teha, siis meie pidime sellega kõvasti pingutama.

Millal saabusid esimesed märgid, et turniir ei pruugi õigel ajal toimuda? Kas need tulid UEFA-lt või tundus esmalt sulle endale, et see olukord niipea ei lahene?

Olukord muutus tegelikult hästi kiiresti. Mul olid

75 000 pealtvaatajat prognoositi 31 mängu summaarseks pealtvaatajate arvuks.

100 skauti oleks keskmiselt külastanud igat U17 EM-finaalturniiri kohtumist.

2020 MAI JALKA

15

2-KÕNE

3000 kilo jääd

26 000 liitrit vett oleks kulunud osalevatele mängijatele joogiks.

500 kilo musta pesu

oleks turgutanud mängijate lihaseid.

veebruaris veel UEFAga eelarvekõnelused. Küsisin seal nii muuseas, et kas olete sellele mõelnud, et koroonaviiruse levik võiks turniiri kuidagi mõjutada. UEFA inimene sisuliselt naeris selle jutu peale: kõike võib juhtuda, aga loodame, et see päris nii ikka ei lähe.

Märtsis olime juba täie rauaga ette valmistamas loosiüritust, mis oleks pidanud 8. aprillil toimuma.

Märtsi teisel nädalal tuli aga info, et loosiüritus jääb ära, ja siseinfo tasemel oli juba teada, et mais turniir toimuda ei saa. Lõplik otsus tuli 1. aprillil.

Koroonakriisi puhkedes sai üpris kiiresti selgeks, et õigel ajal ei saa turniir kohe kindlasti toimuda.

Kui tõsiselt oli üleval variant, et EM korraldada millalgi suvel? Oleks see olnud kõiki osapooli ja koostöösuhteid arvestades üldse reaalne?

Arvan, et oleks küll. Kui erinevad keelud ja reisimispiirangud tulid, siis hotellid ju uusi broneeringuid sinna aega ei teinud. Kui turniir oleks edasi lükkunud, siis oleks UEFA ka ilmselt oma nõudmistes järeleandmisi teinud. Ma arvan, et kui edasilükkumine oleks tulnud, oleksime asja ära teinud!

oleks U17 EMil olnud tarvis keskmiselt ühes päevas pesta. kui saame mõne uue turniiri, võiks see toimuda sarnase kontseptsiooniga: üks keskus Põhja-Eestis ja üks Lõuna-Eestis.

Kõige rohkem kahju on tegelikult meie koondisest. Meie töö ja pettumus on tühised võrreldes sellega, mida poisid pidid turniiriks valmistumiseks tegema ja millist vaeva nägema.

Julgen pakkuda, et turniiri ärajäämise teate järel olid sul vähemalt mõneks ajaks ikkagi käed-jalad vägagi tööd täis. Oli seda tööd rohkem, kui oleks olnud siis, kui kõik oleks tavapärases rütmis jätkunud?

Ei olnud. Kui näiteks loosiüritust ja sellega kaasnenud UEFA külaskäiku ette valmistades läks mul mitu päeva, et kõikide inimestega kokku leppida, kes kus olema peab, siis selle kõige tühistamine võttis vaid paar tundi. Pidin seda tegema muidugi kaks korda: ühe korra siis, kui oli selge, et turniir ei toimu esialgsel ajal, teine kord siis, kui sai selgeks, et seda ei toimu üldse.

Mida põnevat oleks Eesti jalgpallisõber turniiri eel, turniiri ajal näha saanud? Millised plaanid teil turniiri korraldamisega seotult olid, mis nüüd ära jäid?

Turniiri avamisel oleksime saanud näha näiteks 200 eliitrühmade rahvatantsijat, kes oleksid meile pakkunud toreda etteaste.

See kõik oli juba töös, proovid olid kokku lepitud ja muusikaline seade töösse antud.

Kavatsesime igast võõrustajalinnast kaasata kohaliku saadiku, kes oleks avalikult kaasa rääkinud ja inimesi turniirile kutsunud. Rakverest oli näiteks oma nõusoleku andnud Tanel Padar, Otepääl Veikko Täär, Tartust Mika Keränen, Haapsalust Katrina Lehis. Kahju, et nemad ei saanud oma panust anda.

KADRI JÄGEL „Ma arvan, et kui edasilükkumine oleks tulnud, oleksime asja ära teinud!“

Kuidas sa isiklikus plaanis turniiri ärajäämise uudisele reageerisid? Millised olid põhilised emotsioonid – pettumus, viha, nukrus? Või hoopis kergendus?

Kui tuli teade, et loosiüritus jääb ära ning et maikuus turniir toimuda ei saa, oli mul sisetunne, et turniiri ei toimu üldse. Seetõttu olin selleks juba valmis, kui teade lõpliku ärajäämise kohta saabus.

Kogu see protsess oli tegelikult ka minu jaoks väljakutse. Olen varem väiksemaid projekte teinud, aga midagi nii mastaapset veel mitte. Kogu töö iseloom oli selline, et osa asjadega puutusin üldse elus esimest korda kokku. Kui olime olukorras, kus loosiüritus oli ukse ees, oli selline tunne, et suur töö on nüüd ju tehtud – nüüd tuleb ainult kevad üle elada ja siis on tulemus käes. Alguses oli ikka pettumus ja tühi tunne – mis edasi? Samas ei ole ma kordagi mõelnud, et töö on päris tühja läinud: hakkame peagi uut turniiri taotlema ja olen üpris kindel, et millegi me ka saame. Saame selle korraldustiimi, need kontseptsioonid ja kõik muu uuesti tööle panna.

Mul on väga kahju ka kohalikest omavalitsustest, kes olid kõik valmis turniiri panustama. Kui eelmisel sügisel Lõuna-Eestis sõprusturniiri korraldasime, nägime, kui innukad ja koostöövalmis kõik sealsed asjaosalised olid. Seetõttu loodan, et

16

JALKA MAI 2020

Jalgpalliliit on välja öelnud, et rahalises mõttes jäi EJL turniiri ärajäämise tõttu mitmesaja tuhande euroga miinusesse. Millised olid põhilised sektorid, kuhu raha juba kulus?

Väga palju raha panime väljakute ettevalmistuse peale. Esimesed hooldused said tehtud eelmise aasta kevadel, teised sügisel ning ka selle aasta kevadisteks hooldusteks olid materjalid juba tellitud. Õnneks see kõik päris raisku ei lähe, tänu sellele on mitu staadionit paremas seisukorras.

Teine suur, võibolla isegi suurem osa oli tööjõud, sest mitu inimest võeti turniiri pärast lisaks tööle. Inimeste panus on aga tegelikult muidugi hindamatu – paljud tegelesid ju turniiri korraldamisega oma põhitöö ja põhiülesannete kõrvalt.

U17 EM

Norbert Hurt: oleme ladunud pinnase uutele võimalustele Kodusel U17 EM-finaalturniiril oleksid Eesti noored pidanud tegema oma elu parimad mängud – paraku röövis koroonapandeemia neilt selle võimaluse. Meeskonna peatreener Norbert Hurt möönab, et ilma jäädi tõeliselt suurest võimalusest, ent samas tuleb vaadata juba uute proovilepanekute poole.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

V

vat ja endale lasime lüüa 17. Vastased olid ka muidugi erinevad, Liechtensteini ja Fääri saarte näol oli kaks nõrgemat koondist sees, aga samal ajal olid mõned vastased ka hoopis tugevamad, näiteks Prantsusmaa, Hispaania ja Rootsi. Nullimänge tegime kaitses neli, nulliga avapoolaegasid kaheksa.

Kõik need näited olid meie jaoks tähtsad, et aru saada, millises mängu faasis peame tugevad olema.

Kui alguses toetus ründemäng väga Šapovalovile, siis nüüdseks oli väravalööjate arv kasvanud 16 mängijani. Kõik need näitajad viitasid sellele, et me ei tee lihtsalt tulemust: me ei looda ainult ühele mängijale ja taga olid asjad rohkem korras.

Kõige sellega tegime tööd.

eel veebruaris paistis kõik normaalne.

Mis seisus meie U17 koondis sisuliselt Mis oleks koondist normaalse olukorra puhul kolm kuud enne turniiri algust oli? enne finaalturniiri veel oodanud?

Suutsime kahe ja poole aasta jooksul teha samIgal kuul oleks olnud veel laager. Märtsikuine Türgi me edasi ja tugevamaks muutuda, ka statistiliselt. laager oli juba paigas, seal pidime mängima Ukraina Eesmärgistasime asju ja tegime edukalt järeldusi.

U17 koondise ja Peterburi Zeniti 2003. aastal sünÕnneks saime tänavuse aasta alguses varakult dinutega. Sealt edasi oli kaks lahtist kohta: kindalustada ja kaks laagrit ära pidada. Šveitsi laagris laid vastaseid me veel ei teadnud, aga plaanisime saime klubide vastu mängides oma taset natuke aprillikuus veel laagri teha ja siis pikema teises võtmes näha ja minna tööga edaprotsessiga turniiriks valmistuda. Sinna si. Mängud olid meie jaoks tugevad, aga juurde oleks kuulunud ka lahkumismäng. mängisime ka ise tugevalt. Meil oli hea tunne, millega edasi töötada.

Lahkumismäng?

Saime Šveitsist ka kaks abijõudu liSee oleks olnud viimane mäng enne saks. Üks oli fitnessitreenerina juures Norbert Hurt: turniiri – võistkonna EMile saatmise oma know-how’d jagamas, teine oli „Rääkisime isegi sellest, kohtumine.

Thomas Häberli, endine FC Luzerni kuidas turniiri võita – mis treener. Nendega saime koostööd jätselleks tegema peab, mis Meenuta natuke seda – millal tulid kata ja plaan oli seda EMini teha. Olime esimesed signaalid või esimesed mõtkorralikult valmistunud. vormis peab olema.“ ted, et U17 EM võib üldse ära jääda?

Tuli see arusaam pikapeale või mingil Mainisid, et olite ka statistilises mõtkindlal hetkel? tes paremaks läinud. Kas mõtled siinkohal mänPigem oli nii, et kui järsku hakati piire kinni panegude tulemusi? ma, siis me veel ei hakanud sellest jalgpalliliidus Võin tuua näiteid. Esimesel aastal pidasime kümrääkima, et turniir võib ära jääda. Sel päeval, kui me mängu, saime sealt kuue kaotuse kõrvale tuli otsus, ei olnud see aga enam üllatus. Enne seda ainult kaks võitu ja kaks viiki. Lõime 14 väravat, tundus juba kahe nädala vältel, et kisub sinnapoole. nendest kümme lõi Aleksandr Šapovalov. Samal ajal lasime endale tohutul hulgal väravaid lüüa – Kuidas võistkond ja taustajõud uudise vastu 24. Nullimänge ei olnud, esimesel poolajal suutsivõtsid? me kolmes mängus taga nulli hoida.

Sain sellest uudisest õnneks teada natuke varem, Sealt edasi pidime korrektiive tegema. Kui esikui see ametlikult välja tuli, aga nii napilt varem, mesel aastal oli meil kaks võitu, siis teisel aastal et jõudsin ainult treenereid teavitada. Kõigile oli kaheksa – lisaks üks viik ja viis kaotust. Protsensee paraku juba arusaadav, et võib nii minna, ja tuaalselt oli seis oluliselt parem. Lõime ise 27 vära-

18

JALKA MAI 2020

U17 EM

suurt üllatust ei olnud. Loomulikult olime pettunud, aga ei olnud nii, et oleks pidanud igaühega koos kurtma või vihastama. Ju siis oli igaüks seda seedida saanud, sest saime aru, kuhu olukord liigub. Neid asju, mis ei ole meie kontrolli all, tuleb lihtsalt aktsepteerida.

Ma usun, et emotsionaalsesse auku keegi ei sattunud. Kõik hakkasid mõtlema, kuidas edasi.

Kuskil oli uudise pealkiri, et suur töö läks raisku – nüüd on see meie teha, et see nii ei oleks. Oleme ladunud pinnase uutele võimalustele.

Mängijatega olid sarnased vestlused. Nad on arukad inimesed. Neil on muidugi ka oma vestluskeskkond, kus nad omakeskis erineval moel pettumust väljendasid, aga samas hakati kiiresti ka teineteist üles turgutama. Pigem rõhuti sellele, et nüüd tuleb edasi minna, pea püsti hoida ja uued sihid võtta. Meeskonnas oli näha jõudu ja tugevust.

Spordipsühholoogina oli teil Laur Nurkse omast käest võtta. Kas tema abi läks palju tarvis?

Loomulikult oli Laur avatud, aga meeskond on ise piisavalt küps: nad võtsid selle löögi ühtselt vastu ja seadsid enda jaoks ühiselt uued sihid. Loomulikult – pettumus oli kõigil suur, aga traagikat ei olnud. Kui süüvida, mis võimalus ära jäi, siis sellele on valus mõelda: 16 meeskonnaga turniir oma kodus, suured vastased. Kindlasti teeb see haiget, kui mõelda, millest ilma jäime.

Sama koondis peaks nüüd sügisel alustama uue kontseptsiooniga U19 EM-valiksarja, kui koroonapuhang sedagi ei mõjuta. Kas jätkad ise peatreenerina?

Jah, olen peatreenerina jätkamas.

Kodusest finaalturniirist ilma jäänud koondis võttis eelmisel sügisel tõeliselt vägeva skalbi, kui Tartus alistati 0 : 2 kaotusseisust Hispaania 3 : 2.

Peatreener Norbert Hurt on tagumises reas paremalt neljas.

Sama aastakäigu U19 EM toimub kahe aasta pärast Slovakkias. Sinna pääseb peale korraldajamaa vaid seitse võistkonda. Kui reaalseks pead võimalust, et suudate selle tiimiga valiksarjas seitsme sekka jõuda?

Sellises ruumis tegutsesime tegelikult ka seni.

Meil oli algusest peale selge, et me ei lähe kodusele turniirile lihtsalt hästi esinema, vaid eesmärk on alagrupist edasi saada ja sealt edasi pürgida nii kaugele, kui saab. Ise rääkisime isegi sellest, kuidas turniiri võita – mis selleks tegema peab, mis vormis peab olema. Me ei olnud naiivsed: loomulikult teadsime, et see on väga-väga-väga raske väljakutse.

Antud olukorras lähtume samamoodi. Teame, kui keeruline sõel see on ja kui vähe pääseb. Kas see on reaalne? Praegu on meil põhjust uskuda, et see on võimalik. Kasvõi need mängud, mis me suurte koondiste vastu mängisime. Anname samamoodi aru, et see on tohutult keeruline väljakutse, aga kindlasti on ta reaalne – meil ei ole mõtet minna mängima teadmisega, et võimalust ei ole. Vastupidi – usume, et see on võimalik. Sedasi me oma töö ka üles seame – mida selleks reaalselt vaja on, et meie võimalused oleksid suuremad?

Sooviksite kindlasti koondisega jätkata samade taustajõududega ja sama põhjaliku ettevalmistusega. Kas see on võimalik?

Andsime endale aru, et mida vanemaks mängijad saavad, seda rohkem mängitakse esiliigas ja Premium liigas ning seda rohkem on neid klubidele vaja – seetõttu ei pruugi me neid nii sageli kokku saada. Taustajõudude osas peaks jääma olukord põhimõtteliselt samaks, kuid detailselt ei ole me seda veel läbi rääkinud.

2020 MAI JALKA

19

NAISED

Ühe ajastu lõpp 13 meistritiitlit, neist viimased kaheksa järjest. Kuus karikavõitu, kuus superkarikavõitu. Just selline kümnete kilogrammide raskune trofeeriiul jääb meenutama läbi aegade edukaimat Eesti jalgpallinaiskonda Pärnu JKd. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

„T

egelikult ei olnud kordagi tunnet, et kõik tuleb liiga lihtsalt,“ meenutab valitsusaega PJKs esimesed meistriliigamängud aastal 2007 pidanud Kairi Himanen.

Isegi mitte 2016. aastal, kui meistriliiga võideti maksimaalse punktisumma ja väravate vahega 128 : 2? „Isegi mitte siis. Ka meil oli mänge, kus mängisime väga halvasti, aga vahel päästis meid viimase hetke õnn, suutsime oma väravad ära lüüa. Meie mängupildist käis ebastabiilsus läbi ja see ei lubanud meil mugavustsooni sattuda. Samas tekitasid väravad hasarti. Kui ühe kätte saime, oli meie eesmärk lüüa veel ja veel.“ See lause iseloomustab Pärnu tippaegade filosoofiat ilmselt suurepäraselt: tagasi end ei hoitud. 2017. aastal löödi näiteks meistriliigas 20 mänguga lausa 168 väravat – keskmiselt 8,4 mängus! Sealjuures sai FC Flora naiskond neile toona juba suhteliselt hästi vastu ja lasi pärnakatel neljas omavahelises kohtumises skoori teha „vaid“ seitsmel korral. Seega lõi Pärnu ülejäänud vastastele keskmiselt koguni üle kümne värava mängus.

Kuigi koduliigas särati vähemalt statistika poolest kõige eredamalt just hooaegadel 2015 ja 2016, siis pikalt naiskonna juures olnud inimesed ütlevad kõik kui ühest suust, et neile endile jääb kõige positiivsemalt meelde just 2013. aasta suvi, kui Pärnust sai esimene Eesti jalgpalliklubi,

20

JALKA MAI 2020

Just sel hetkel lõppes ametlikult Pärnu JK seitsme aasta pikkune ülemvõim: 2018. aasta eelviimases voorus kõlab kohtunik Denis Petrovi lõpuvile, mis kuulutab FC Flora ja Pärnu JK 1 : 1 viiki ning ühtlasi seda, et florakad on kindlustanud oma klubi ajaloo esimese naiste meistritiitli.

Aljona Sasova on pettunud, Mari Liis Lillemäe tagaplaanil võib aga rõõmustada.

kes pääses Meistrite liigas 32 parema sekka. Valikgrupis alistati nii Kreeka kui Põhja-Makedoonia meister ja viigistati Soome tšempioni PK35ga. Kuigi alagrupi võit läks parema väravate vahega soomlannadele, piisas kogutud punktidest Pärnule selleks, et parima teise koha tiimina edasi playoff’i murda.

32 parema seas saadi sportlikus mõttes kõige halvem loos, mis üldse võimalik oli: vastu tuli astuda sakslaste Wolfsburgile, kes oli tiitlikaitsja ja ka sama hooaja tulevane võitja. Kahes kohtumises said pärnakad tunda seda, mida nende kodused vastased nende vastu mängides tundsid: kodumäng kaotati 0 : 14, võõrsil 0 : 13.

Ometi olid just need hiigelsuured kaotused osaliselt põhjus, miks järgnevatel aastatel Eestis sedavõrd võimsalt domineeriti. Toonane väravakütt ja Jüri Saare lahkumise järel peatreeneriks saanud Anastassia Morkovkina tõdeb tagantjärele, et kohtumised Wolfsburgiga muutsid näiteks ka tema mentaliteeti. „Kui nägin, kuidas nende treener röökis isegi 87. minutil ülisuures eduseisus ikka „schneller, schneller“ (saksa keeles „kiiremini, kiiremini“ – toim.), sain aru, et mitte kunagi ei ole mõtet vastast haletseda.

Mängisime maailma parima naiskonna vastu ja nad pingutasid meie vastu lõpuni. See mõjutas kindlasti seda, kuidas me edaspidi Eestis mängisime.“ Saksamaalt naastes oli naiskond Morkovkina

NAISED sõnul emotsionaalselt tühi. Selle tõenduseks saadi „Olen väga tänulik Rene Buschile, kellest oli mul 2019. aasta esimesel poolel väga palju abi – ta nädal aega hiljem Eesti karikafinaalis FC Floralt ooaitas Tallinna grupile koostada üldfüüsilise treetamatu 0 : 2 kaotus. Sellele järgnes aga võimas võiningu plaane ja viis mõned sellised treeningud dukäik – pärast seda jäädi Eestis esimest korda mõRocca al Mares ka ise läbi,“ kiidab Morkovkina nest tiitlist ilma alles 2016. aasta karikavõistlustel. tuntud tennisetreenerit, kes Pärnu „Sain tol ajal naistekoondise peaJK-le appi tõttas. treenerilt Keith Boanaselt isegi praHoolimata Buschi abist ei õnnesgada, et miks me kogu aeg nii suutunud Pärnul viimasel kahel hooajal relt võidame,“ muheleb Jüri Saar. tiitlini enam küündida – 2018. aas„Ta pakkus, et võiksime ju natuke tal võitis klubi ajaloo esimese naispõhimängijatele puhkust anda, rohANASTASSIA MORKOVKINA: tetiitli hoopis FC Flora, kuid vahe kem vahetusi teha. Küsisin talt vas„Mängisime maailma parima pärnakatega oli vaid kolm punkti. tu, et kas koondise põhimängijad, naiskonna vastu ja nad pingutasid Natuke kindlama edumaaga kordus kes meie naiskonnas olid, peaksid meie vastu lõpuni. See mõjutas sama ka mullu. siis aastas ainult mõne meistriliiga„Harjumuspäratu ja ebameeldiv mängu tegema. Just seetõttu män- kindlasti seda, kuidas me edaspidi oli see ikka, aga samal ajal teadsime, gisimegi nii hooaja eel kui ka suvel Eestis mängisime.“ et neid, kes meiega koos olid karipalju sõprusmänge tugevamate vaskaid pea kohale tõstnud, oli alles vaid käputäis. tastega. Mõtlesime enda võistkonnale – et kahes Uus põlvkond, uus punt, uus hingamine. Õhklinnas treeninud grupid saaksid võimalikult palju kond ja mängustiil erines viimasel kahel aastal koos mängida.“ väga tugevalt sellest, mis oli enne,“ selgitab Himanen. „Tugevad platsil olnud juhtmängijad lõpetaTroonilt tõugatud sid, vanemad mängijad ei osanud ehk juhtrolli Veel 2017. aastal oli kõik justkui ideaalses korras ja üle võtta ja nooremad ei olnud veel päris valmis lausa rutiinne. Kaheksas järjestikune meistritiitel, nii tugevalt sisse astuma, et samamoodi jätkata. lisaks veel superkarikas ja karikavõit. Aasta lõpus Meile oli see ikkagi natuke ette teada, et läheb teatas aga Eesti läbi aegade parim naisjalgpalraskeks. Flora oli mingil määral sammu ees meist, lur Anastassia Morkovkina karjääri lõpetamisest, sest nende noored olid saanud juba paremini sistemaga koos lahkusid areenilt ka Elis Meetua ja Võimete se sulanduda. Mõistus teadis alati, et mingiteks Heleri Saar. Joone tõmbas alla ka Jüri Saar, kes tipul: Pärnu JK aastateks tuleb vahe sisse.“ 2013. aasta oli kogu selle aja PJK naiskonda tüürinud, samuti Tiimikaaslasele sekundeerib ka naiskonna viioktoobris enne lahkus abitreeneriks olnud Jüri Talu. kodumängu mane kapten Berle Brant. „Teadsime tegelikult „Hooaja lõpupeol ütlesin otsuse välja, et lõWolfsburgiga juba paar aastat, et muudatused ootavad ees – nii petan naiskonnaga,“ räägib Saar. „Uue treeneri Meistrite liiga mängijate kui ka treenerite poole pealt. Oleks olleidmiseni olin nõus veel aastalõputurniiri ja talplayoff’is. nud ime, kui mänguliselt oleksime vanas rütmis Foto: Lembit Peegel vise saalikarika kaasa tegema. Tükk aega otsiti uut treenerit, lõpuks leiti Nastja (Morkovkina – toim.).“ Morkovkina oli sealjuures mängijakarjääri lõpetamise järel intervjuus välja öelnud, et pigem ei näe ennast tulevikus treenerina. Ometi oli ta peagi just selles ametis. „Mulle pakuti sellist võimalust ja haarasin sellest kinni, teades, et läheb raskeks: sisuliselt kogu võistkond oli ju vahetunud. Võtsin aga väljakutse vastu,“ räägib Eesti vutilegend ise.

Suur kaadrivahetus nii naiskonna sees kui juhendajate seas tähendas lõpuks seda, et Morkovkina jäi naiskonna ette üksi, ilma abitreenerita.

Murekoht oli see eelkõige seetõttu, et naiskond oli juba aastaid paiknenud osaliselt Pärnus, osaliselt Tallinnas. Kui Saar ja Talu said trennide andmise kahe peale kenasti ära jagada, siis Morkovkinal tuli paratamatult kahe linna vahel pendeldada. Esimesel aastal käis ta Pärnus ja Tallinnas enam-vähem võrdselt, teisel aastal kaldus kaalukauss aga pigem Tallinna kasuks: esindusnaiskonna tuumik koosneski enamjaolt pealinna elanikest.

2020 MAI JALKA

21

NAISED

jätkanud. Olen pigem uhke, et suutsime need kaks aastat ka uuenenud koosseisus hõbedale tulla.“

Häirekellad juba hooaja lõpus

Viimane tiimipilt: 2020. aasta saalikarikaks tuli PJK naiskond viimast korda kokku, pildile võeti ka legendaarne treener Jüri Saar.

Himanen räägib samuti sellest, kuidas naiskond oli ühel hetkel suures teadmatuses. „Saime aru, et muudatused tulevad. Kas leitakse uus treener ja kuhu ta leitakse? Meil oli ikkagi kaks punti suhteliselt võrdse osalejate arvuga, üks Tallinnas ja teine Pärnus. Kuidas treeneri roll jaotub?

See tekitas meis küsimusi ja hirmu. Pausi ajal ei tulnud ka uudiseid. Ei tahtnud mõelda, et naiskond lõpetabki tegevuse. Teine koht ei olnud ju halb, me ei olnud lagunemas!“ Peale treeneri puudumise oli tallinlastele häirekellaks ka asjaolu, et pealinnas polnud klubi uueks hooajaks treeningute jaoks väljakuid broneerinud. Kui varem oli naiskonna Tallinna-osa harjutanud isekeskis, siis nüüd pakkus juhtkond välja variandi koos TJK Legioni naistega treenida.

Tallinna naised küll paaril korral proovisid seda, kuid ei leidnud, et võõra klubi ja võõra treeneri käe all jätkamine oleks jätkusuutlik lahendus. „Tüdrukud käisid seal üks-kaks korda, aga pärast kuulsin, et neile seal ei meeldinud. Ma ei oska luua olukorda iga inimese meeldimise või mittemeeldimise järgi,“ räägib Kuningas. „Tallinna grupp käis koos nii, nagu ta käis – vahel oli neid kohal neli, vahel kaheksa, vahel üksteist. Idee poolest oli ju hea variant kellegagi koos treenida, aga mängijatele see mingil põhjusel ei meeldinud.“ Olulisi murekohti oli tegelikult veel. Kuna varasematel aastatel polnud klubi noortetööga piisavalt tegelenud, ei olnud naiskonnal orgaanilist järelkasvu: viimastel hooaegadel toetuti palju teistest klubidest tulnud mängijatele ja kui kogenud põlvkonna tegijad lõpetasid, kuivas mängijavalik kokku. „Meil oli vaid pisut üle 20 mängija, kes mängisid nii meistri- kui esiliigat,“ nendib Kuningas. „Järelkasv puudus. Kes selles süüdi on – polegi tähtis.

Kõik saavad aru, et kui sellega ei tegeldud, siis ei teki see üleöö. Midagi jäi juba pikema aja jooksul tegemata.“

Kahe linna vahel end jagama pidanud treener Morkovkina sai aru, et selline korraldus ei ole kellelegi ideaalne või isegi sellelähedane: 2019. aasta suvel andis ta naiskonnale ja PJK juhatusele teada, et ei kavatse hooaja lõpu järel ametis jätkata.

Foto: Brit Varajase teadaandega soovis Morkovkina juhatuMaria Tael / Soccernet.ee sele anda aega uue treeneri otsimiseks, ent klubi tegevjuht Aivar Kuningas leiab, et mitmekuuline ajavõit ei olnud tegelikult eriline eelis. „Kas poole hooaja pealt tahab mõni treener klubi vahetada? Kellega on võimalik rääkida, kui hooaeg käib – ükskõik, millal eelmine treener oma otsusest teada annab? Kas kujutate ette, et võtan teisest klubist treeneri, ütlen talle, et unusta oma praegune klubi ära ja tule parem sügisest meile? See ei ole üldse õige aeg,“ selgitab Kuningas. „Jalgpallimaailm Kurb otsus, pisaratest tulvil lõppvaatus elab ju hooaeg korraga. Kui hooaeg lõpeb, siis haMöödunud jõulude eel saigi Eesti jalgpallielu ootakatakse alles rääkima, sama teema on ju mängijamatu ja kurva uudise osaliseks: Pärtega. Keegi ei ütle sulle suvel, et jah, nu JK naiskond on otsustanud pillid ma tulen. Ei saa öelda, et see (uue kotti panna. Lõplik lõpetamisotsus treeneri otsing – toim.) oli keeruline – sündis mõned päevad varem, kuigi see ei olnud üldse teema! Kuidas on asjad olid selles suunas liikunud juba võimalik hakata juulikuus tegelema pikemat aega. uue treeneri otsingutega? Jah, komBERLE BRANT: „Paljuski oli naiskonnaga lõpetapasime siit ja sealt, aga kõik vastused „Olen pigem uhke, et suutsime mine naiste enda otsus,“ ütleb Kuolid ühesed: enne hooaja lõppu pole need kaks aastat ka uuenenud ningas. „Nad said aru, et selle võistmidagi rääkida.“ koosseisus hõbedale tulla.“ konnaga ei ole enam perspektiivi.

Nõnda oligi naiskond teise järKäisime juba eelmisel aastal mõnel jestikuse hõbemedaliga lõppenud mängul nii, et kohal oli kümme põhimängijat ja vähooaja finišijoonel tuleviku suhtes teadmatuses. ravas seisis väljakumängija.“ „Ei hooaja lõppedes ega siis, kui oleksime pidanud Mängijad näevad lõpetamisotsust aga pisut uueks hooajaks valmistuma, ei olnud isegi kuulda, teises valguses. „See on suhteline mõiste. Kuidas et oleks ühtegi valikut, kes võiks peatreener olla,“ saavad mängijad vastu võtta otsuse, et ühe kluräägib viimased kaheksa hooaega PJK esindusbi naiskond läheb laiali?“ küsib Himanen. „Samas naiskonnas pallinud koondislane Ketlin Saar.

22

JALKA MAI 2020

NAISED ei olnud ka sellist asja, et juhatus nüüd ütleb, et naiskond läheb kinni ja punkt. Meil oli arutelu, kuidas edasi minna. Soovisime jätkata, aga selleks olid meil omad ootused: kes tuleb treeneriks, kuidas me kahe linna vahel jätkata saame.“ Tiimikaaslasele sekundeerib Ketlin Saar. „Mängijatel oli väga suur tahe Pärnu nime all edasi mängida. Paljud olidki ju kogu oma karjääri Pärnus olnud. Suheldi, prooviti erinevaid võimalusi, aga kahjuks said mängijad ühiselt aru, et selline tegutsemine ei ole meie seisukohalt jätkusuutlik.“

KAIRI HIMANEN: „Ei tahtnud mõelda, et naiskond lõpetabki tegevuse. Teine koht ei olnud ju halb, me ei olnud lagunemas!“

Rei: Pärnu loobumine ei olnud üllatus Anne Rei, Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär: Eesti Jalgpalli Liitu tegi selline lõpplahendus, kus pikaaegne Eesti jalgpalli meister ja pikal perioodil Eesti naistejalgpalli lipulaev olnud võistkond lõpetab tegevuse, väga kurvaks, aga samas ei olnud see meile üllatus. Oli ju Pärnu JK naiskond kujunenud Eesti naistejalgpalli omamoodi sünonüümiks. Kõik see oli saanud võimalikuks tänu edukale põlvkonnale mängijatele, kes suudeti ühes klubis väga ühtseks naiskonnaks siduda. Esimesed murenoodid hakkasid tekkima paar aastat tagasi, kui istusime EJLi läbiviidava klubide litsentseerimisprotsessi raames klubi esindajatega laua ümber ja tõdesime üheskoos, et võistkonnal on peale tulemas põlvkondade vahetus, aga puudu on järelkasvust ning mängijad on jagunenud kahe linna vahel. Olime viimased aastad klubiga pidevas kontaktis ja proovisime pakkuda nii palju tuge kui võimalik, aga kahjuks jõudsime siiski 2019. aasta sügisel seisu, kus oli väga raske kõiki rahuldavat väljapääsu leida. Praegu võib tõdeda, et kui see olekski selleks hooajaks leitud, ei oleks see pruukinud tähendada, et sellest oleks kujunenud pikaaegne lahendus.

Olime viimased kaks kuud pidevas suhtluses nii klubi juhtide kui ka mängijate esindajaga, proovides leida lahendusi, sest emotsionaalselt oli tahtmine kõigil osapooltel suur, aga ratsionaalsus sai seekord võidu. Meil on väga hea meel, et paljud Pärnu JK mängijad on leidnud endale siiski mänguvõimaluse teistes meistriliigaklubides, ja ma loodan väga, et nad jäävad mängu ja leiavad endas taas kord üles selle ühtse naiskonna eest mängimise kire!

Himanen möönab, et mängijate arv oli tõepoolest kriitilise piiri juures. „Ma ei taha öelda, et see oli naiskonna otsus, aga ma ei taha ka öelda, et see oleks klubi poolt olnud sunniviisiline otsus.

Kui klubi oleks öelnud, et nad oleksid jätkanud, siis ma ei saa praegu öelda, et neil oleks kindlasti Patiseis tõigi kaasa kurva lõpetamisteate, milpiisavalt mängijaid olnud. See oleks sõltunud viile järel võtsid Pärnu JK mängijad oma jõududega sist, kuidas jätkata – kas kahe linna vahel, nagu 15 osa veel aastalõputurniirist ja saalijalgpalli kariaastat oli olnud, või ainult ühes linnas.“ kavõistlustest. Pronksi võitmise järel jõudis palKuninga väitel oleks kahes linnas endisel kombel judele mängijatele päriselt kohale, et nüüd ongi jätkamine muutunud klubile liiga kulukaks. „Tahakkõik – pääsu ei olnud ka pisaratest. Lähiaastatel sin rõhutada, et kindlasti ei olnud nii, et nüüd suume Pärnu JK nimelist naiskonda ei name kogu tähelepanu meeskonnale näe. Uuesti ehk siis, kui klubi oma ja kogu raha läheb neile. Naiskonna noored peaksid täiskasvanute jalgraha koosnes suuresti linnapoolsest palli tõusma. Sinna läheb aga aega, esindusvõistkonna toetusest, mis oli sest vahepealne tühimik noortetöös suurusjärgus 20 000 eurot. Kui naisAIVAR KUNINGAS: jätab jälje pikaks ajaks – esinduskonda kõrgliigas ei ole, siis seda raha „Järelkasv puudus. Kõik saavad naiskonna hiilgeaegadel ei kasumeil lihtsalt ei olegi. Meie asi on leida finantsid, staadionid ja treeningutin- aru, et kui sellega ei tegeldud, siis tatud häid tulemusi ära selleks, et piisavalt palju noori tüdrukuid vutigimused. Loomulikult oli meile kallis ei teki see üleöö. Midagi jäi juba mängu juurde tuua. lõbu kahes linnas korraga baase üüpikema aja jooksul tegemata.“ PJK naised on aga enamjaolt rida. Me ei olnud võimelised leidma endale uue mängupaiga leidnud – kahes linnas kvalifitseeritud treenemitu neist asub tugevdama näiteks Saku Sporrit – sellist, millist naiskond eeldas. Nad arvasid, et tingu rivistust, ent liitujaid saavad ka teised kahes linnas hakkavad olema eraldi treenerid – see meistriliigaklubid. Kõrgliiganaiskonnast päris ei ole ju reaalne. Ühe treeneri palgafond on juba ilma Pärnu tegelikult ei jää, sest otse teisest liiaastas vähemalt 20 000, kui mitte rohkem. Linna gast kerkib tänavuseks aastaks tippseltskonda toetus ei kata isegi ühe treeneri palgafondi ära, Pärnu Vaprus. rääkimata muudest kuludest.“

101 mängu

1288 minutit

1178 inimest

järjest püsis Pärnu JK aastatel 2012–2018 naiste meistriliigas kaotuseta.

järjest suutis PJK kodustes sarjades 19. augustist 2016 kuni 13. maini 2017 hoida oma värava puhtana. Ise löödi selle aja jooksul vastastele 98 väravat.

käis 2013. aastal Lillekülas vaatamas Pärnu JK ja Wolfsburgi vahelist Meistrite liiga kohtumist.

2020 MAI JALKA

23

E-SPORT

Esimene e-jalgpalli EM lõppes Eestile mõrult Mida teeb eestlane, kui ta võidab jalgpalli MMi? Lülitab PlayStationi välja ja läheb magama.

Tekst: Raul Ojassaar

V

ana nalja on pööratud olenevalt olukorrast üht- või teistpidi, ent kuivõrd sel kevadel mängitakse väljaspool autoritaarseid riike jalgpalli vaid mängukonsoolil, tasub reportaažihimulisel Jalkalgi pilk virtuaalsete platside poole pöörata. Selleks anti ka igati suurepärane võimalus: nimelt jätkus UEFA korraldatav esimene e-jalgpalli EM, kus Eesti koondis koosseisus Miroslaw Ryszkiewicz ja Vladislav Tšurilkin pistis valikturniiril „PES 2020“ videomängus rinda teiste Euroopa riikide tippudega.

Sellest, kuidas Ryszkiewicz ja Tšurilkin valituks osutusid, kirjutasime põgusalt juba jaanuarikuu numbris – nüüd tuli neil aga asuda üle interneti lahingusse teiste UEFA liikmesriikide esindajatega. Valikturniiril olid Eesti alagrupikaaslasteks Saksamaa, Türgi, Ungari, Rumeenia ja Gibraltar ning võistlussüsteem sarnanes suurest vutist tuntud vaKes nad on? liksarjaga: kõik võistkonnad kohtusid omavahel kaks korda. Erinevalt päris Miroslaw Ryszkiewicz vutist koosnes üks e-jalgpalli kohtuSündinud: 21.06.1986 mine aga kahest kümneminutilisest Mängijana: U21 koondises 7/0, mängust (Eesti puhul mängis tavaliselt 2 korda Eesti meister FC Levadia ühe mängu üks, teise teine esindaja). ridades (2004, 2007) Vastasseisu tulemus selgus seega kahe Vladislav Tšurilkin mängu kokkuvõttes: võitjale tabelisse Sündinud: 30.05.1989 kolm, kaotajale null punkti, viigi korMängijana: 55 mängu Premium ral mõlemale tiimile üks silm. UEFA liigas (Tallinna Kalev, Sillamäe 55 liikmesriiki olid jaotatud kümnesKalev, Maardu Linnameeskond), se alagruppi, finaalturniirile 16 pare2 mängu Läti kõrgliigas (Riia Dauma sekka pääses otse iga grupi võitgava). Eesti saalijalgpalli koondija – teise koha saanud tiimid jätkasid ses 30/13, U19 koondises 5/1 heitlust lisavalikturniiril. Eesti koondis

24

JALKA MAI 2020

teenis oma alagrupis kolme võidu ja seitsme kaotusega viienda koha.

Kõikide riikide esindajad pidid mängus kasutama omaenda rahvuskoondist.

Kui tavapäraselt annaks see tugevamate vutiriikide esindajatele tänu paremate mängijate kasutamisele suure eelise, siis e-EMil oli kasutusel balanced stats’i seadistus: see tähendab, et vähemalt teoreetiliselt ei tohiks olla väga suurt vahet, kas mängida Gibraltari või Saksamaa meeskonnaga. „Prooviti nii teha, aga lõpuni välja ei olnud võistkonnad siiski päris võrdsed,“ nendib Ryszkiewicz. „Ühel meeskonnal olid näiteks ründajad maksimaalse reitinguga 84–85, teisel aga 89.

E-SPORT Eesti esindajad läbi aegade esimesel e-jalgpalli EMil: Vladislav Tšurilkin ja Miroslaw Ryszkiewicz.

Foto: jalgpall.ee

mised, kusjuures nad jäid alla ka Fääri saartele ja Andorrale. Ainus võistkond, keda Inglismaa võita suutis, oli aga Läti.

Positiivse üllatajana paistis aga silma oma alagrupi võitnud Luksemburg – ülimalt ühtlases grupis edestati Leedut ja Valgevenet ning teeniti väikseima riigina koht finaalturniiril.

Ehmatav algus, dramaatiline jätk

„Oleme väga pettunud! Ei olnud ühtegi mängu, kus oleksime saanud tunnistada, et vastane oli parem. Ainult nende koondiste pallurite omadused olid meie omadest paremad!“ põrutab Ryszkiewicz turniiri lõppedes. Esialgu ehk pisut ülbena tunduv avaldus on tegelikult tõele lähemal, kui esmapilgul arvata võib – Jalkal oli võimalus elada kaasa kõigile Eesti koondise matšidele ja ka mänge lihtsalt ekraanilt vaadates paistis, et mänguõnn oli seekord eestlaste suhtes ebaaus. Või siis soosibki õnn ikkagi tugevamaid?

Tõsiasi on aga see, et juba esimeses kohtumises vääris Eesti selgelt rohkemat, kui tabelisse kirja läks. Mäng Türgi vastu algas lausa kohutavalt: Eesti ei olnud kogu valikturniiril saanud veel pallipuudetki kirja, kui juba tuli Cenk Tosuni löögist nahkkera oma võrgust välja korjata.

„PESi“ totrad iluvead

Ei oleks olnud ju raske kõik täiesti võrdseks teha!

Numbrid ei ole muidugi veel kõik – igal mängijal saavad „PESis“ olla ka teatud omadused, näiteks „hea kauglööja“ või „hea triblaja“. Kõik see tegi suuremad koondised veel tugevamaks.“ Ryszkiewiczi sõnade kinnituseks suutsid suured jalgpalliriigid mõne erandiga alagrupis esimese kahe sekka tulla: suurimad põrujad olid Belgia (alagrupis kolmas koht Prantsusmaa ja Horvaatia järel), Venemaa ja Poola (alagrupis kolmas-neljas Iisraeli ja Austria järel) ning omapärase kokkusattumusena kõik Briti saarte tiimid: Inglismaa, Šotimaa, Wales, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa ei suutnud keegi enamat oma alagrupi eelviimasest kohast ja edasipääsust jäid kõik väga kaugele. Walesi esindajad kaotasid näiteks kõik oma alagrupi kohtu-

Alati „FIFA“ sarja mängudega võrreldes väikeseks vennaks olnud „Pro Evolution Soccer“ ehk „PES“ üritab turuosa võita konkurendist pisut realistlikuma mängumootoriga. Kui „PES 2020“ turule tuli, meelitas see Eesti mängusõpru eelkõige sellega, et erinevalt „FIFAst“ on selles võimalik mängida ka litsentseeritud Eesti koondisega. Reaalsus on paraku selline, et mängumootori lihvimise kõrval on mängu loojatel justkui kõik muu kõrvale jäänud. Kuigi Euroopa koondised on autentsete mänguvormidega saadaval, on väiksemad koondised kõik loodud ühe ja sama malli järgi, millel reaalsusega pistmist pole. Näiteks mängivad isegi San Marino, Liechtenstein ja Fääri saared oma kodumänge millegipärast ülisuurtel (ja rahvast pungil täis!) staadionitel, kus näib nende fänne olevat rohkem kui riigis elanikke. Samuti on neile loodud kummalised fännitribüünid, kus säravad banaalsed loosungid, mis on näiteks ka Eestil ingliskeelsed!

Eesti koondise mängijad on samuti näiliselt suhteliselt suvaliselt loodud: Konstantin Vassiljev on millegipärast tehtud vasakujalgseks ja Mattias Käit üheks meeskonna aeglasemaks palluriks.

Rääkimata nägudest, millest mõned on lausa koomiliselt halvasti tehtud: kas tunnete nende piltide pealt näiteks ära Konstantin Vassiljevi ja Marko Meeritsa?

2020 MAI JALKA

25

E-SPORT

Lahtimängust alates kulus väravani vaid kaheksa söötu! Ehmatavast algusest hoolimata sai Eesti oma mängu hästi käima ja üks Henri Anieri löök tabas poolaja vile eel ka posti.

Ka ülejäänud kohtumises ei jäänud Eesti söödumängu või võimaluste loomise poolest vastasele eriti alla, ent väravad sündisid ikkagi vaid ühel pool platsi. Pidurdamatu Tosun sai lõpuks kirja neli väravat, kusjuures viimane neist tuli Artur Pika väga rasvasest rikošetist. Kordusmängus suutis Eesti küll paremuse maksma panna ja 2 : 1 võidu võtta, kuid kokkuvõttes sellest punktideks ei piisanud – teises matšis oli sinisärkidel mitu head võimalust veel väravaid lüüa ja vähemalt viik oli tegelikult laual.

Valusa kaotuse järel ei läinud Eesti elu lihtsamaks: vastu tuli astuda alagrupi suursoosikule Saksamaale. See oli juba hoopis kinnisem lahing: mõlemad tiimid eelistasid eelkõige vastase käigud kinni panna. Avamängu lõpp läks aga õnnetult: Kai Havertzi ja Leroy Sané hilised tabamused viisid sakslased 2 : 0 ette.

Teine mäng oli eestlaste seisukohast aga lihtsalt frustreeriv. Henri Anier vähendas 15. minuti väravaga kaotusseisu minimaalseks ja eestlased jätkasid surumist, aga väravaid lihtsalt ei tulnud!

Anieril endal oli luhatud võimalusi vähemalt kübaratriki jagu, raiskas ka Sergei Zenjov. Totaalselt Eesti kontrolli all olnud mängus leidsid sakslased ühtäkki kaitseliini vahelt aga üles Timo Werneri, kelle värav Saksa edu taas kaheväravaliseks paisutas ja favoriidid kuiva jalaga koju aitas.

Isegi võit autsaider Gibraltari vastu ei tulnud mängeldes, kuigi algus oli lausa fantastiline: juba 5. minutil läks vastaste väravavaht oma kastis

26

JALKA MAI 2020

„PES 2020“ totrused täies hiilguses: vasakujalgne Konstantin Vassiljev asub karistuslööki lööma, taamal paistavad Jalgpallihaigla ingliskeelsed plagud. Foto: ekraanitõmmis mängust

jalaga liiga julgelt mängima ja põrutas pika palli otse vastu Anieri rinda, kust see võrku põrkas – 1 : 0! Kuigi avamäng oli üldiselt hästi Eesti kontrolli all, läks mõlema poolaja lõpp eriti õnnetult: gibraltarlased skoorisid esimese poolaja teisel lisaminutil ja teise poolaja esimesel lisaminutil ja olid ühtäkki üllatuse lävel.

Kordusmängu alguses läksid Eestil asjad veel hullemaks: juba kolmandal minutil tegi Konstantin Vassiljev keskväljal valesöödu ja pidi ise viga lappima, tirides viimase kaitsjana vastaste ründaja kätega maha. Punane kaart! Hoolimata sellest sai Eesti mänguohjad enda kätte ja Sergei Zenjovi kaks väravat viisid Eesti juhtima. 62. minutil kasvatas skoori Henri Anier, kusjuures tegu oli ilmselt Eesti turniiri ilusaima väravaga – sellele eelnes 12 järjestikuse täpse sööduga kombinatsioon, mis algas meie oma karistusala juurest ja lõppes Anieri terava löögiga esimese posti kõrvale. Kohe järgmise rünnakuga Gibraltar küll vastas, kuid mängu lõpp oli sinisärklaste kontrolli all ning üldvõit tuli 4 : 3 skoorist hoolimata võrdlemisi kindlalt.

Avapäeva kaks viimast mängu otsustati samuti vaid ühe väravaga, kuid samamoodi nagu Gibraltari-vastasseisus oli mõlemas matšis võitja pisut selgem, kui skoori järgi arvata võiks. Kaotusmängus Ungarile jõudis Eesti vastasest ühe värava kaugusele alles 87. minuti väravast; Bulgaaria vastu võitis Eesti avamängu lausa 4 : 1, kordusmängus muutsid vastased skoori ilusamaks alles 79. ja 86. minuti tabamustest.

Teine mängupäev toob taas nördimuse

Kaks nädalat hiljem toimunud teisel mängupäeval olid Eestil olemas veel selged võimalused edasi-

E-SPORT pääsu peale heidelda – selleks pidanuks aga mängudest maksimumi võtma. Paraku tuli külm dušš juba avamängus Türgi vastu: kuigi Anier viis Brent Lepistu kannasöödu järel Eesti juba 22. minutil juhtima, järgnes sellele täielik laviin. Reaalajas möödus 39 sekundit ja Eesti oli juba hoopis 1 : 2 kaotusseisus; Cenk Tosun lõi sinisärkidele taas lausa neli väravat ning Türgi võitis avamängu 5 : 2. Kordusmatš läks samuti ühte auku: sedapuhku said eestlased Tosuni küll võrdlemisi hästi kaitses kinni, kuid see-eest põrutas Burak Yılmaz juba esimese poolajaga neli kolli ja kahe mängu kokkuvõttes võitis Türgi suisa 10 : 2. „Kui on vaja lihtsalt anda üks pass ründajale, kes lööb 11 pealelöögiga kümme väravat, siis oled sa ikka selgelt teistest parem…“ pilkab pettunud Ryszkiewicz.

Mängud Saksamaa vastu läksid taas teada-tuntud mustri järgi: Eesti hoidis justkui palli ja lõi võimalusi, aga väravaid lõid sakslased lendleva kergusega. Gibraltari vastu korraldas Eesti küll jõudemonstratsiooni, ent ebaõnne needus lõi Ungari vastu taas välja: Eestil oli teises mängus 2 : 3 kaotusseisust terve ports võimalusi, et asi enda kasuks kallutada ja võidupunktid võtta, kuid ründajad ei suutnud neid ära kasutada ja mängu lõpus vormistasid lõppskoori hoopis vastased. Turniiri viimases vastasseisus Bulgaaria vastu tegid vastased aga väga hea esituse ja väärisid 5 : 2 võitu. „Sain enne turniiri pidada treeningumängu maailmameistrist prantslase vastu (mängijanimi usmakabyle – toim.), kes lõi mulle alles mängu lõpus viigivärava. Selle pealt on raske uskuda, et me nüüd teiste riikide vastu ei saanud. Kui mängijad oleksid platsi peal olnud võrdsema tasemega, siis kes teab, kuhu me oleksime võinud jõuda?“ mõtiskleb Ryszkiewicz lõpetuseks.

Eesti e-koondise tulemused valiksarjas Üks matš koosnes kahest mängust, milles löödud väravad liideti. Eesti poolelt mängisid Ryszkiewicz ja Tšurilkin tavaliselt mõlemad ühe minimatši.

Mängupäev 1 Eesti–Türgi 2 : 5 0:4 3., 50., 69., 78. Tosun 2:1 25. Zenjov, 54. Sappinen – 82. Yilmaz

Mängupäev 2 Eesti–Türgi 2 : 10 2:5 22. Anier, 65. Zenjov – 25., 28., 52., 75. Tosun, 61. Yilmaz 0:5 17., 29., 32., 40. Yilmaz, 70. Tosun

Eesti–Saksamaa 1 : 3 0:2 70. Havertz, 86. Sané 1:1 15. Anier – 60. Werner

Eesti–Saksamaa 3 : 8 2:4 17. Zenjov, 69. Sappinen – 14., 68. Werner, 29., 90 + 3. Reus 1:4 76. Sappinen – 10., 54. Sané, 67. Havertz, 90 + 3. Reus

Eesti–Gibraltar 4 : 3 1:2 5. Anier – 45 + 2. de Barr, 90 + 1.

Casciaro 3:1 16., 31. Zenjov, 62. Anier – 64.

Casciaro

Eesti–Gibraltar 6 : 1 4:0 9., 13. Anier, 70. Sappinen, 81. Vassiljev 2:1 29. Anier, 80. Vassiljev – 32. Casciaro

Eesti–Ungari 4 : 5 2:2 10., 21. Szalai – 65., 75. Vassiljev 2:3 28. Anier, 87. Zenjov – 34., 47., 78. Balogh

Eesti–Ungari 2 : 4 1:2 2. Zenjov – 30. Korhut, 43. Varga 1:2 69. Anier – 41. Varga, 86. Kleinheiser

Eesti–Bulgaaria 5 : 4 4:1 14., 48. Anier, 59., 87. Vassiljev – 88. Popov 1:3 58. Vassiljev – 33. Kostov, 79. Zanev, 86. Ivanov

Eesti–Bulgaaria 2 : 5 0:3 18., 71. Vasilev, 90 + 4. Kostov 2:2 77., 90. Anier – 25., 30. Kostov

Lõplik tabeliseis Saksamaa Türgi Bulgaaria Ungari Eesti Gibraltar

30 24 15 12 9 0

Rauno Sappinen on just sahistanud Gibraltari võrku. Tähistavad (vasakult) Sergei Zenjov, Artur Pikk, Sappinen ja Henri Anier. Foto: ekraanitõmmis mängust 2020 MAI JALKA

27

LUGEJA KÜSIB

Sander Sinilaid:

kõige uhkem olen heade emotsioonide üle Paide Linnameeskonna tugitala Sander Sinilaid rääkis lugejate küsimustele vastates Saaremaa loodusest, Paide klubi stabiilsusest ja sellest, et oma karjääris on ta kõige uhkem heade emotsioonide üle, mida on suutnud fännidele pakkuda.

K

uidas algas sinu tee jalgpallurina? Kui trenni jõudsid, kas tundsid kohe, et jääd jalgpalli juurde? (Urmas, Tallinn) 1998. aasta suvel vaatasin MMi ja sealt sain pisiku külge. Samal sügisel läksin esimesse klassi ja siis kohe ka Flora noortetrenni. Sportlikus mõttes ei võtnud mul jalgpalliga harjumine aega, tundsin kohe, et see on minu jaoks õige asi. Ei tekkinud ideid, et prooviks teisi alasid ka.

Kuidas ja millal otsustasid, et tahad jalgpalluriks saada? (Jaanus, Valga) Sellist hetke polegi olnud, et oleksin konkreetselt otsustanud. Kõik on läinud loomulikult ja minu jaoks on loogiline tegeleda sellega nii hästi kui võimalik, ning ühel hetkel sujuvalt saigi sellest töö.

Mis on sul Valga Warrioris mängimisest kõige eredamalt meeles? (Peeter, Tõrva) Ma ei oska ühtegi detaili välja tuua, vaid ütleksin,

Sander Sinilaid mullu Paide eest A. Le Coq Arenal mängimas.

Foto: Liisi Troska

28

JALKA MAI 2020

LUGEJA KÜSIB et terve 2007. aasta hooaeg. Mängisin siis esimest korda täiskasvanute liigat – esiliigat – ja olin siis 16aastane. Kogu see hooaeg on minu jaoks üks ägedamaid mu karjääris, sest lastejalgpall sai läbi ja algas meestejalgpall.

Kuidas hindad oma karjääri kulgemist: kas oled sellega rahul või kahetsed midagi? (Tõnu, Tallinn) Pigem ei kahetse ma midagi. Olen igast olukorrast suutnud maksimumi võtta.

On muidugi olnud ka kehvemaid aegu, aga praegu on pigem positiivne aeg.

Sander Sinilaid Sünniaeg: 07.10.1990 Positsioon: keskpoolkaitsja Koduklubi: Paide Linnameeskond Varasemad klubid: Valga Warrior, Flora, Viljandi Tulevik, FC Viljandi, Kuressaare Koondisekarjäär: U19 24/0, U21 10/0, U23 2/0

Kuidas sulle meeldis Kuressaaret esindada? Kas rohke bussisõidu tõttu oli see keeruline aeg?

(Liina, Saaremaa) Saaremaa võistkonna eest ei olnud sugugi raske mängida. Sportlikus mõttes oli see hooaeg ebaõnnestunud, sest jäime viimaseks ja kukkusime Premium liigast välja, aga üldfoonilt oli see väga tore hooaeg. Mulle väga meeldis see võistkond ja mulle väga meeldis Saaremaa loodus! Bussiga Virtsust Kuressaarde sõites näeb tõesti väga ilusat loodust – seda tahaksin kindlasti rõhutada.

Kui tähtsad on sulle kaasaelavad ja häälekad fännid? (Sergei, Jõhvi) Olen alati arvanud, et sellised fännid on väga tähtsad, sest see annab lisajõudu ja motivatsiooni juurde. Seda eriti veel siis, kui inimesed tulevad võõrsilmängule ja karjuvad kohalikud fännid üle – see on minu arust eriti suur asi.

Mis viis otsuseni hakata mängima Paide Linnameeskonnas? Kas Paidesse minnes oli sul laual ka muid pakkumisi?

(Wööbe Lipp; Fred, Tartu) Kui 2013. aasta lõpus Kuressaarega kõrgliigast välja kukkusime, oli minu jaoks selline talv, et mul ei olnud ühtegi plaani, mis edasi saab. Ma ei mõelnud, et peaksin ära lõpetama, aga ei olnud ka ühtegi kindlat varianti ja ega ma neid ise väga ka ei otsinud. Kuidagi sattusin aga Paide trenni ja esimest korda sinna minnes ei oodanudki, et mängin seal lausa seitse aastat!

Kas oled unistanud ka välismaal mängimisest?

(Martin, Paide) Midagi konkreetset pole mul plaanis olnud ja ma pole ühelegi variandile konkreetselt mõelnud.

Selle koha pealt ei kahetse ma midagi.

Mis on Paide Linnameeskonna suurim pluss ja suurim miinus? (Villem, Rakvere) Milline on kõige meeldejäävam mäng noorteKui räägime mitte ainult sportlikust poolest, vaid koondiste eest? (Martin, Tallinn) tervest klubist, siis terve kogukond, fänU19 koondisega peetud eliitringi mängud. nid ja juhtkond. Miinuseks – kui neid otMeil olid A. Le Coq Arenal mängud ja üle sida – see, et kuna treenime Tallinnas, 7000 inimese oli vaatamas, kui mängisime jääme kohati kogukonnast kaugeks. TeeSaksamaa, Hispaania ja Tšehhiga. Kindlasme küll Paides üritusi – kooliprojekte jne ti ka eliitringile eelnenud valikmäng, kui Hindab Saaremaa loodust: Kadriorus võitsime Horvaatiat 4 : 1, pool–, aga füüsiliselt oleme siiski palju eemal. „Bussiga Virtsust ajaks olime juba 3 : 0 ees. See oli ebareaalKas sulle on kripeldama jäänud see, et ne mäng, mis andis tõeliselt hea tunde.

Kuressaarde sõites näeb sa Floras kanda ei kinnitanud? (Kristtõesti väga ilusat loodust.“ jan, Tallinn) Kas unistad, et oleksid mõne noorteKui üldse kripeldas, siis seitse-kaheksa aastat tagakoondise eest skoorinud? (Jakob, Haapsalu) si, aga praegu enam kindlasti mitte. Arvan, et mu Kindlasti oleksin võinud mõne lüüa, aga minu praegune klubi on piisavalt hea. mängusisesed rollid jäid alati kaitsvaks: olin kas kaitsev poolkaitsja või kaitsja. Mul ei olnud absoMis on parim klubi, kus oled seni mänginud? luutselt ründavat rolli, aga tagantjärele mõeldes (Oskar, Jõgeva) oleks võinud mõne värava ikka lüüa.

Paide Linnameeskond eelmisel ja sel aastal. Parim nii sportlikus mõttes kui ka üldiselt, sest kogu Millisel positsioonil oleva mängijaga tahaksid klubi on hästi professionaalne ja läbi mõeldud, kohad vahetada? (Wööbe Lipp) seda nii tingimuste kui ka inimeste mõttes.

Tahaksin väga kohad vahetada Mait Toomiga ja proovida, kuidas on väravas olla.

Oled esindanud paljusid klubisid, kuid nüüd mänginud pikalt Paides: mis sind seal hoiab?

Kes on mängija, kelle vastu on Eestis kõige ras(Oliver, Rakvere) kem mängida? (Laura, Tartu) See on hea küsimus. Kindlasti see tunne, et oled Kunagi oli selline mees nagu Risto Kägo, kelle stabiilses klubis. Teiseks ka see, kuidas sa kuhugi vastu oli väga keeruline. Samuti ka Rimo Hundi nii persoonilt kui mänguliselt sobid. Mulle meelvastu oli kindlasti raske mängida. dib Paide praegune sportlik lähenemine ja ka üldine klubi pool ning inimesed – need asjad hoiaKellele teeksid joonejooksus ära: kas Vjatšeslav vadki mind Paides.

Zahovaikole või Jüris Sahkurile? (Wööbe Lipp) 2020 MAI JALKA

29

LUGEJA KÜSIB Kindlasti mõlemale! Kui treeneritele ära ei teeks, siis oleks midagi valesti.

Said karantiiniajal isaks: kuidas oled sellega harjunud? Kas said sünnituse juures viibida?

(Triinu, Tallinn) Esimesed sammud isana on läinud hästi, olen selle kogemusega väga rahul. Karantiiniajal mind sünnitusmajja ei lastud, see oli täiesti lukku keeratud. Alles paar päeva hiljem sain naisele ja lapsele järele minna. Eks see veidi keerulisemaks tegi protsessi, aga saime hakkama.

Tundud inimesena vaikne ja rahulik, kuid kas see ei tee mängimist keeruliseks, kui on vaja olla agressiivne? (Priit, Pärnu) Väljakul on agressiivsus muidugi oluline ja selleks peab oskama end ümber lülitada ehk kui on vajalik hetk ehk mäng, siis kuidas platsil agressiivselt käituda. Minu jaoks ei ole see ümberlülitamine väga raske.

Millise Tallinna klubi eest tahaksid mängida?

(Kristo, Tartu) See on hea küsimus! Ma ei oska sellele vastata, sest pole sellele mõelnud. Mul ei ole selles osas mingisuguseid põhimõtteid ega eelistusi kellegi suhtes. Hetkeseisuga ei mõtle ma absoluutselt ühestki teisest klubist ja loodan, et selle järele ei teki ka vajadust!

Kas Paide Linnameeskond võidab sel hooajal medali? (Ingmar, Tallinn) Vastan nii: kindlasti me tahame medalit võita!

Mis on olnud sinu karjääri kõige raskem hetk?

(Henri, Tartu) Tooksin välja 2015. aasta, kui neli mängu enne hooaja lõppu olime Paidega viimasel kohal. Suutsime need viimased mängud võita, kerkisime seitsmendaks ja jäime püsima, aga tollel hooajal oli keeruline olla kohati liiga punane latern.

 Sander Sinilaid ja Alo Bärengrub oleksid justkui balletti tantsimas.

Foto: Lembit Peegel

Milline hooaeg Premium liigas on olnud sulle kõige huvitavam? Miks? (Jaana, Pärnu) Eelmine ehk 2019. aasta, sest meil olid head tulemused, mängisime head jalgpalli ja sain mängida eri positsioonidel ehk olla rollides, kus varem pole olnud.

Milline on ilusaim värav, mille oled löönud?

(Karl, Viljandi) Ütleksin, et Levadiale löödud värav 2017. aasta suvel. Oli meie nurgalöök, vastased lõid palli kastist välja ja mina olin täpselt kasti joonel; ühe puutega tabasin nii hästi, et pall lendas otse ristnurka. See juhtus nii kiiresti, et minu arust ei saanud operaator seda korralikult isegi üles filmitud!

Mille üle oled oma karjääris kõige uhkem? (Paul, Tartu) Ma ei tooks välja mõnda konkreetset hetke või asja, vaid pigem selle, kui olen fännidele kas võitude või ilusate hetkedena häid emotsioone tekitanud.

Mis on sinu suurim pluss ja suurim miinus?

(Kaia, Tallinn) Plussiks on see, et olen tiimimängija, juurde annaks panna sprindikiiruses ja kiirendustes.

Kuuldavasti kuulud ühe partei ridadesse; kas tulevikus võib sind poliitikas näha või millega võiksid tegelda, kui sa poleks jalgpallur? (Priit, Paide) Ühegi partei ridadesse ma siiski ei kuulu ega ole kunagi kuulunud. Kui ma poleks jalgpallur, siis ilmselt tegeleksin ettevõtlusega.

Paide Linnameeskonnas on Sinilaid mänginud alates 2014. aastast.

Foto: Lembit Peegel

30

JALKA MAI 2020

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Henri Järvelaid.

Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

Ole kursis

EESTI JALGPALLI tegemistega!

@Eesti jalgpall

MĂźncheni Bayern

Kanada

Alphonso Davies

Foto: Nick Potts/ PA Wire/PA Images/Scanpix

FCI Levadia

Eesti

Dmitri Kruglov

Foto: Jana Pipar

Arsenal

Ĺ veits

Granit Xhaka

Foto: Mike Egerton/PA/Scanpix

SPORDIPSÜHHOLOOGIA

Spordipsühholoogia –

mis ja milleks?

Eesti Jalgpalli Liidu spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse tutvustab meie lugejatele spordipsühholoogia/soorituspsühholoogia põhimõtteid, eesmärke ja oskuseid. Käesolev lugu on sissejuhatav osa, edaspidi tutvustame spordipsühholoogia oskuseid juba lähemalt.

vaid hoopis juhtida neid negatiivseid psühholoogilisi protsesse soorituse tarbeks.

Hamburgerid ja penaltid

Soorituspsühholoogia eesmärk ongi tagada soorituse täiuslikkus ja võimekuse realiseerimine, sest me keegi tegelikult ei tea, kui võimekad me milleski oleme, enne kui seda päriselt teeme.

Seega tuleb oma potentsiaalne võimekus endale lihtsalt teadvustada ja väiksemateks hoomatavateks „tükkideks“ teha.

Tekst: Laur Nurkse Võimekus ehk potentsiaal tuleneb oskustest: mida kvaliteetsemad ehk kiiremad, täpsemad ja detailsemad (ja kohati ka jõulisemad) on oskused is on spordipsühholoogia? Kõige liht(olgu need psühholoogilised, füüsilised, tehnilisamalt saab seda seletada nii, et soosed või taktikalised), seda suurem on ka võimerituspsühholoogia idee on pakkuda kus. Teiste sõnadega: kui on soov oma võimekust jalgpalluritele rakenduslikke teadmisi ja oskusi, jalgpallurina arendada või suurendada, tulekski et nende pea ei jääks neile endile otsustavatel alustada lihtsamate oskuste arendamisest. momentidel treeningu- ja võistlussituatsiooniPsühholoogiliste oskuste treenimine arendab des jalgu – sest sellistel hetkedel ongi tihti just mitut psühholoogilist omadust, mis on spordis kognitsiooni- (ehk psüühikaprotsesside) errorid vägagi märkimisväärsed. Psühholoogilisteks omasuurimad soorituse vaenlased. See juhtub seedusteks on muu hulgas näiteks motivatsiooni retõttu, et aju vaikimisi (default) süsteem ei taha guleerimine, enesekindlus, mõtete ja tähelepanu minna mugavustsoonist välja, et teha tegevusi, kontroll ja juhtimine, stressi ja ärevuse juhtimine, mis on liiga riskantsed, nõuavad liiga palju pinkeskendumine, emotsioonide reguleerimine, enegutust, on liiga ebamugavad või võisetõhusus, võitlusvaim jne. vad kaasa tuua häbiväärseid tagajärgi.

Näiteks: mida paremini ma oskan oma Seepärast suurenevadki pingelistel ja stressi või ärevust juhtida soorituse ajal olulistel momentidel ärevus ja haka(sest seda juhtub niikuinii; kuulake või takse eneses kõhklema, sest aju tahab lugege tippsportlaste intervjuusid), seda märku anda, et äkki ikka ei teeks seda. paremaks soorituseks olen ma võimeLaur Nurkse: Selliste olukordade pärast tuline. Lisaks – mida kvaliteetsemalt olen „Kogu liigutustegevust leks suurendada noorte teadlikkust fookuses või keskendunud, seda parekontrollib ja juhib minu psühholoogia olulisusest spordis mini suudan sooritust realiseerida. ja sellest, kuidas seda enda kasuks sisemine psühholoog Nagu ükskõik millist muud oskust võimalikult otstarbekalt ära kasutasaab ka psühholoogilisi oskusi arendaehk mina ise.“ da ega lasta sellel oma sooritusele da või treenida harjutades. Selleks ei ebasoodsaid tingimusi luua. Kui soorituspsühpea ootama pingelisi või riskantseid situatsioone holoogia kirjeldab, seletab ja mõistab sportliku treeningul või võistlusel, vaid treenida saab ka insoorituse aluseks olevaid kognitiivseid ja afekdividuaalselt endale sobival ajal ja sobivas kohas. tiivseid protsesse ehk miks sportlased teevad Samamoodi nagu tehniliste või füüsiliste oskuste seda, mida nad teevad, siis selle järgi saame arendamine on ka see pikema perspektiiviga järka psühholoogiliste töövahenditega mõjutada jepidev arenguline protsess. Ühel korral tehnilisi järgneva tegevuse üksikasju. Seega, kuna praeelemente harjutades ei saa minust tehnikakunni guseks on väga hästi teada, millised psühholoovõi jalka freestyler’it, ühel korral jõuharjutusi tegilised protsessid ja kuidas mõjutavad järgnevat hes ei saa kohe super musklisse. Samamoodi ei sportlikku sooritust, on see väga hea võimalus lähe ühel korral suurt hamburgerit süües paksuks neid teadmisi efektiivselt ära kasutada. Lühija ühel korral lõunaks ainult salatit süües ei olda dalt: mitte lasta ärevusel või kõhklustel võita, kohe vegan. Kõik see on protsess. Meid definee-

M

2020 MAI JALKA

39

SPORDIPSÜHHOLOOGIA

rib kokkuvõttes siiski meie harjumuspärane ja rutiinne tegevuskava, mida järgime pidevalt ja ajaliselt kulgevas perspektiivis. Iseasi küll, kuivõrd taibukas, järjepidev ja sihikindel keegi meist ennast arendades on. Tuleb meeles pidada, et kõik oleneb minust endast. Kui tean, et miski on mulle kasulik, siis ma pigem tahan sellega tegeleda või seda harjutada.

Seepärast ongi tippsportlaste kognitsioon (psüühilised protsessid) treenitud justkui supernormaalseks psüühikaks, sest see on normaalsest kvaliteetsem, kuna tema psühholoogilised protsessid on pideva harjutamise teel treenitud toimetama optimaalselt ja võimalikult efektiivselt.

Kui näiteks penaltit lööma minnes muutun väga ärevaks ja see toob kaasa kõhklused oma oskus-

40

JALKA MAI 2020

tes ja võimetes, siis soorituse eeldatav kvaliteet ehk resultaat langeb. Küll aga on mul võimalik oma psüühikat treenida ja tingida niiviisi, et sellises olukorras ma hoopis otsustan võtta vastu otsuse olla enesekindel ja kartmatu, mis aitab soorituse kvaliteedile pigem kaasa. Sama kehtib lahtise palli duellide puhul: kuidas olla enesekindel ja julge?

Kuidas reageerida kiiremini? Kuidas võimendada võitlusvaimu?

Psühholoogilised oskused

Psühholoogilised oskused nagu sisekõne, kujutlus ehk visualiseerimine, rutiinide loomine, lõõgastumine, planeerimine ja eesmärkide püstitamine on tehnikad, mis soodustavad soorituse kvaliteetset realiseerimist ja maksimeerimist.

SPORDIPSÜHHOLOOGIA Penaltit lüües on hea kasutada rutiine, sest see reguleerib soorituse eel emotsionaalset ärevust. Erik Sorga (pildil) realiseeris Premium liigas mullu lausa seitse penaltit.

Foto: Jana Pipar

Järgnevalt väga lühidalt iga oskuse kirjeldus

Sisekõne – suunavate ja käivitavate sõnade kasutamine instrueerimiseks või motiveerimiseks („keskendu“, „löö“, „super“).

Mida see teeb: suunab ja juhib mõtteid ja tähelepanu, suurendab enesekindlust ja enesetõhusust.

Rutiinid – soorituseks ettevalmistava tegevuskava loomine („panen palli penaltipunktile, asetan tugijala mugavalt palli kõrvale, vaatan väravavahi petmiseks vastasnurka, suunan silmad pallile tagasi, hingan sügavalt välja, teen viis sammu tagasi, hoian pilku endiselt ainult pallil, aga perifeerias jälgin kohta, kuhu löön, hingan korra sügavalt sisse-välja, ootan kohtuniku vilet ja seda kuuldes

lähenen enesekindlalt pallile, löön palli tugevalt võrku, tähistan rõõmsalt“).

Mida see teeb: suunab keskendumist, juhib tähelepanu sooritust abistavatele teguritele, reguleerib emotsionaalset ärevust soorituse eel.

Visualiseerimine – mõne tegevuse või tulemuse saavutamise ettekujutamine. See on võimalikult üksikasjalik kujutluspilt kõikide meeleaistingutega („visualiseerin edukalt around the world triki“, „kujutlen nurgalöögist peaga skoorimist“).

Mida see teeb: suurendab enesekindlust ja enesetõhusust, maandab ja juhib stressi, suurendab võitlusvaimu.

Planeerimine – „kui… siis…“ strateegia või programmi väljatöötamine. Eneseteadlik tingimine reageerimaks kiirelt ja efektiivselt („kui ma kahtlen endas, siis tuletan meelde omandatud oskuseid“).

Mida see teeb: kontrollib ja juhib mõtteid ja tähelepanu, suurendab enesetõhusust.

Eesmärkide püstitamine – ambitsioonide üksikasjalik kirjeldus, seletus ja põhjendus („püstitan tulemus-, sooritus- ja tegevuseesmärgid“, „SMART-eesmärgid“).

Mida see teeb: reguleerib motivatsiooni, juhib keskendumist, suurendab enesetõhusust.

Lõõgastumistehnika – justkui aja seismapanek, mõtete vabastamine töömälust ja keskendumine praegusele hetkele („fokuseeritud hingamine“, „kiire versus sügav hingamine“, „lihaste järkjärguline lõdvestamine“, „meditatsioon“).

Mida see teeb: juhib ja maandab stressi ja ärevust, reguleerib emotsionaalset kontrolli.

Laur Nurkse: „Kui on soov oma võimekust jalgpallurina arendada või suurendada, tulekski alustada lihtsamate oskuste arendamisest.“ Neid psühholoogilisi oskusi on oluline õigesti arendada ja pidevalt harjutada, justkui oleks need osa mentaalsest musklist, sest meie ajuosad on tõepoolest niivõrd plastilised, et on võimelised muutuma isegi suuremaks.

Seega kui kokkuvõtvalt küsida, kuidas on psühholoogilised tegurid sportliku sooritusega seotud, siis vastus on lihtne: kogu liigutustegevust kontrollib ja juhib minu sisemine psühholoog ehk mina ise. Kui aga küsida, miks on psühholoogiliste oskuste treening oluline ja kasulik, siis selle vastus ilmneb seaduspärasuses, et aju vaikimisi süsteem tuleks treenida supernormaalseks süsteemiks, mis loob parema eelduse sportlase võimekuse realiseerimiseks.

2020 MAI JALKA

41

MÄNGIJA LUUBI ALL

Liisa Merisalu Soomes mängiv Liisa Merisalu lõi mullu vaid 17aastaselt oma esimese värava naiste A-koondise eest. Noort ründajat iseloomustavad teda Põlva Lootoses treeninud Kaido-Meinhard Kukli ja A-koondise loots Jarmo Matikainen.

VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Jarmo Matikainen: Liisal on tarkust aru saada, kuidas oma oskuseid ära kasutada. Tal on ka nina selleks, et ründajana võimalusi ette näha, aga peab väljakunägemisega siiski veel vaeva nägema, et kõiki mängu aspekte näha suudaks.

Kaido-Meinhard Kukli: Väga hästi ma seda omadust ei mäleta, aga arvan, et pigem oli natuke liiga väravale orienteeritud.

Jarmo Matikainen: Põhitõed on paigas, aga ajastus – millal ja kuidas palli rünnata – ning erinevate olukordade hindamine vajavad tööd.

Kaido-Meinhard Kukli: Läks julgelt võitlusesse.

JÕUD

Jarmo Matikainen: Sellega tuleb tööd teha.

Plahvatuslikkust saab saavutada õigete treeningutega, oluline on arendada ka ülakeha, et suudaks duelle võita ja vastaseid endast eemal hoida.

Kaido-Meinhard Kukli: Oma ea kohta oli tugev, vastastele õlga pannes jäi alati võitjaks.

VASTUPIDAVUS

Jarmo Matikainen: Vastupidavus ja üldine füüsiline vorm on kindlasti kohad, mida tuleks arendada.

Tuleb vaeva näha sellega, et suudaks kiirust hoida ja intensiivseid tegevusi korrata.

Kaido-Meinhard Kukli: Üldiselt oli hea, kindlasti üle keskmise.

SISU

Jarmo Matikainen: Peaks leidma oma treeningutes järjepidevuse ja seadma endale selged eesmärgid, et nende poole püüelda. Tal on potentsiaali, millega tööd teha.

Kaido-Meinhard Kukli: Aktiivne, julge, liidriomadustega, motiveeritud, väga suhtleja tüüpi mängija.

LIIKUVUS

Jarmo Matikainen: Kui füüsiline vorm paraneb, suudab katta suuri alasid. Jooksude ajastamine on hakanud paranema, suudab näidata, kuhu ta söötu ootab.

Kaido-Meinhard Kukli: Oli väga liikuv: alati pakkus ennast ja oli nähtav.

KIIRUS

Jarmo Matikainen: Loomulik kiirus, mille pealt põhja laduda, on olemas. Kiiruse võimsus ja vastupidavus vajavad tööd, samuti ka suunamuutused.

Kaido-Meinhard Kukli: Kui võrrelda selle aja teiste mängijatega, oli tema kiirus suurepärane.

TEHNIKA

Jarmo Matikainen: Korralik puude ja oskus palli kontrollida. Peab vaeva nägema esimese puute detailide ja palli katmisega.

Kaido-Meinhard Kukli: Tehnika oli hea. Meenub, et tema eripära oli alati palli liikumisse võtta. Vasak jalg oli nõrk.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

42

JALKA MAI 2020

3,5

Vastupidavus

4

Liikuvus

SÖÖT JA LÖÖK

Jarmo Matikainen: Oskab mõlema jalaga mängida, see on kindlasti suur pluss. Tööd peab tegema sellega, kuidas palliga tempot hoida ja kuidas seda erinevates olukordades muuta.

Samuti vajavad arendamist mõlema jalaga suurel kiirusel tehtavad löögid ja löökide täpsus.

Kaido-Meinhard Kukli: Kuna Liisa mängis tipuründajana, siis ta mängus eriti söötu ei saanud mängida, aga üldiselt oli söödutehnika hea. Löök oli väga hea, tugev.

4

Tehnika

3,5

Õhuvõitlus

3,5

Jõud

4,5

Sisu

3,5

Kiirus

4

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Ronaldo fänn valiks metsa ja golfi Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi, sest nad on maailma absoluutses tipus olnud juba aastaid. Kui nende vahel valima peaks, siis Ronaldo, sest olen juba väikesest peale tema fänn olnud.

Mis on su lemmikraamat?

Lemmikraamatut mul pole, aga meeldib lugeda silmaringi laiendavaid ja teaduspõhiseid raamatuid ehk selliseid teoseid, kust saan midagi õppida ja selle abiga areneda.

FOTOD: Jana Pipar

CV Sündinud: 15.01.2002 Positsioon: ründaja Klubi: NuPS (Soome) Endine klubi: Põlva Lootos Treenerid: Kaido Kukli, Kaidi Jekimova, Jarmo Matikainen, Richard Michael Barnwell, Keith Boanas, Katrin Kaarna, Pirjo Orn, Kristiina Møller, Juha Ojala, Erkki Pääkkönen, Janne Laine, Nyba Nyberg Koondis: U15 3/3, U17 18/4, U19 5/0, A-koondis 6/1

Mis sa arvad, mida peavad sinu treenerid su suurimaks plussiks ja miinuseks?

Plussiks ilmselt kiirus, miinuseks õhuvõitlused ja peaga mängimine.

Kas meri või mets?

Valiksin metsa, sest veedan Eesti-Soome vahet sõites merel liigagi palju aega.

Milline loom sa kindlasti olla ei tahaks?

Kindlasti ei tahaks ma olla madu, sest nad tekitavad minus hirmu. Samas on see veidi kummaline, sest olen maoaastal sündinud!

Kas soolane või magus söök? Mis on su kõige lemmikum toit?

Valiksin magusa söögi ja selle järgi ütleksin, et lemmiktoit on toorjuustukook.

Kas viimase sekundi võiduvärav või kübaratrikk?

See on raske küsimus. Kuna mulle meeldib väravaid lüüa, siis valiksin kübaratriki, aga seda sel juhul, kui sellega kindlustaksin võidu. Samas annab viimase sekundi võiduvärav meeletult emotsioone, nii et ma ei oskagi valida.

Mis on Soomes kõige toredam?

Mulle meeldivad üldised spordivõimalused ja -tingimused, mida toetab ka haridussüsteem. Siin tehakse kõik, et sportimiseks oleksid head tingimused, hoolimata sellest, mida sa harrastad. Õppesüsteem toetab seda samuti, sest kui võrdlen Eestiga, siis on erinevus väga suur. Eestis pannakse kehalise kasvatuse tunnis hindeid, Soomes ei tuleks see kõne allagi, sest siin ei vaadata seda, kui hea sa milleski oled, vaid hinnatakse seda, kuidas sa osaled ja panustad. Eestis ma tundsin, et ei taha kehalise kasvatuse tundi minna, siin Soomes aga tahan.

Kui peaksid spordiala vahetama, siis millise alaga tegeleksid?

Arvan, et golfiga, sest olen seda mõned korrad proovinud ja see pakuks mulle huvi.

Jarmo Matikainen:

„Positiivne, oma arengust huvitatud, motiveeritud ja kuulab hästi treenereid.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Minu esimene A-koondise värav, mis osutus Aserbaidžaanis ka võiduväravaks. See oli väga meeldejääv hetk terveks eluks. Olin siis esimest korda algkoosseisus ja see tegi sellest elamusest veel erilisema mälestuse. Minu jaoks on koondise esindamine väga suur au ja mul on eriti hea meel, kui saan oma väravaga võistkonna võidule aidata. See värav oli minu jaoks väga suur saavutus, sest olin alles 17aastane ja see oli mulle endale ka suureks üllatuseks.

2020 MAI JALKA

43

TREENER RUBRIIK

Kütti hoiab

Kuressaares missioonitunne FC Kuressaare pika mängijakarjääriga treener Roland Kütt pole veel mängijakindaid varna riputanud, kuid keskendub siiski juhendamisele. Saaremaa mees pikemaid tulevikuplaane veel teinud pole. Lähiajal hoiab teda kodusaarel missioonitunne, et Kuressaares jalgpalli edendada.

Tekst: Kadi Parts | Foto: EJL

Kolm aastat oli Roland Kütt noormeeste U16 koondise treener.

44

JALKA MAI 2020

J

uba 2005. aastal kõrgliigas debüteerinud Küti puhul ei saa üle ega ümber tema pikast mängijakarjäärist. Mulluse järel soovis 33aastane puurilukk sellele lõpuks joone alla tõmmata, aga olude sunnil see ei õnnestunud. Nimelt ei suudetud Kuressaare esindustiimi esikinda Magnus Karofeldi kõrvale leida ühtegi teist väravavahti ja nii tuli Kütt taas nimekirja lisada. „Kui andsin selleks nõusoleku, siis tegin seda eeldusel, et pean ühel hetkel ikkagi ka väljakule jooksma,“ annab Kütt mõista, et ta pole nimekirjas lihtsalt kohatäitena. „Pean mängimiseks valmis olema, sest on vähe tõenäoline, et Magnus mängib hooajal kõik kohtumised algusest lõpuni.“ Läbi ja lõhki – või löhki, nagu ütleksid kohalikud – saarlasena on Kütt oma karjääri jooksul Eestis esindanud ainult kodusaare tiime ehk Kuressaaret ja Sörvet. Ainsa muu klubi eest jõudis ta kaks hooaega mängida Austraalias Port Darwinis. Sealt võttis Kütt palju kaasa isiklikus plaanis: „Ühest küljest oli see minu jaoks iseseisvumise aeg, teisest küljest õppisin palju sealsest kultuurist. Kohtusin paljude rahvuste ja inimestega, see oli väga huvitav aeg.“ Veelgi märgilisem oli aga areng mängijana, sest kodust kaugel sai saarlasele selgeks, et päris tippmängijat temast ei saa, kuigi just sellest oli ta noorena unistanud. „Esimest korda puutusin jalgpalliga kokku siis, kui mu viis aastat vanem vend pani mind väravasse ja lõi ise peale,“ meenutab Kütt. „Venna lööke tõrjuda oli hea ja mõnus, sealt tekkis mul kohe kirg ja armastus jalgpalli vastu. Üheksa-aastaselt läksin trenni ja noorena unistasingi, et tahaksin saada jalgpalluriks ja jõuda kaugele. Austraalias mängides ei olnud mul enam kuklas mõtet, et minust peab kindlasti saama profijalgpallur, ja kui see iseendale pandud pinge ära kadus, tõusis mu tase mängijana. Enesekindlus tuli tagasi ja hakkasin mängu rohkem nautima. Eestis peale pandud pinge kammitses mind,“ annab Kütt mõista, et ta poleks profitasemel valitsevate pingetega hakkama saanud ja seetõttu tuligi unistusest loobuda.

Port Darwinis tagasi saadud enesekindluse ja mängulustiga asus saarlane kodumaale naastes mängima koduses kõrgliigas, kus ta jooksis platsile ka eelmisel aastal. Sel aastal lootis kogenud väravavaht saada kirja ka koondisemängu, kuna oli andnud nõusoleku osaleda märtsis toimuma

TREENER pidanud Saaremaa koondise ja Uus-Kaledoonia mängul. Samamoodi nagu teised spordiüritused jäi see aga ära ja Kütt tunnistab, et tegemist oli kõva hoobiga: „Kui nõustusin sel aastal uuesti mängima, hakkasin end vaimselt viima sellele lainele, et tuleb see mäng ära mängida. Kui selgus, et seda ei toimu, olin pettunud. Teiste viikingitega väljakule joosta oleks olnud väga patriootlik.“

Noortreener kogub kogemusi

kohale viinud selliselt, et ta saab aru. Läbi selle hakkab ta tegema õigeid asju, mida sina oled öelnud,“ räägib ta.

Just head suhtlusoskust peabki Kütt hea treeneri kõige tähtsamaks omaduseks. Hea väravavahi puhul toob ta välja kolm kõige olulisemat aspekti: töökus, füüsilised omadused ja vaimne pool. Kütt rõhutab, et väravavahile on mentaalne pool väga oluline, sest toime tuleb tulla ka oma eksimustega.

Väravavahtidest rääkides tunnistab Kütt, et väikesele kohale iseloomulikult pole Kuressaares mängijatega just hõisata. „Mida noorem on grupp, seda rohkem on grupis väravavahte, aga vanuse kasvades jääb neid järjest vähem pinnale – eks see mure on igal pool sama,“ räägib Kütt. „Aga hetkel on meil siiski iga grupp väravavahiga kaetud ja pole nii, et seal seisab keegi, kes on sinna lihtsalt pandud või kelle kord on seal täna olla.“

Kuigi koondisemäng jäi Kütil pidamata ja Premium liigas mängimine selgub hooaja jooksul, on kindel üks: treeneritööd teeb mees edasi. Kuressaares juhendab ta hetkel nii noori, esindusnaiskonda kui ka klubi väravavahte. Kuivõrd Kütt ise on puurilukk, on nende juhendamine ühest küljest justkui lihtsam, aga samas nõuab spetsiifikat. „Väravavahtide õpetamine on eraldi spordiala,“ räägib Kütt. „See on justkui individuaalala, mis tuleb siiski ühte Kuressaare jalgpalli edendamine viia võistkonna eesmärgiga. Väravavahtide õpetaPeale Kuressaare on Kütil ette näidata treenerikomine nõuab eraldi spetsiifikat ja teiste spordialade gemus ka noortekoondise juurest, kui ta oli kolm juures sellist asja ei kohta.“ aastat U16 noormeeste koondise väravavahtide juSamas nendib Kuressaare treener, et omamoohendaja. See kogemus andis talle enda sõnul palju di lähenemist nõuavad ka naised ja noored. Naisjuurde, sest ta sai koos töötada nii Karel konna mängijate puhul tuleb tema sõnul Voolaiu, Marko Pärnpuu kui Jan Harenarvestada emotsionaalsusega, millele diga. „Sain kõrvalt näha, kuidas noortemeeste puhul ei tule tähelepanu pöörakoondise juhendamine käib, ja see on ta; mängu tulevad ka nüansid, kui range kellegagi olla ja kui palju mängijatePraegu väravavahte jagub: samm kõrgemal sellest, mis meil klubis toimub,“ tunnistab Kütt. „Sain näha, kuile anda vabadust või kui palju on tarvis „Hetkel on meil siiski iga das koondisetreenerid lähenevad noorsuuniseid ette anda. Noormängijatel jälgrupp väravavahiga kaetud tele ja mängule, see andis mulle väga legi mängivad rolli teised aspektid, mida palju teadmisi juurde. Lisaks oli oluline Kütt hea meelega jooksvalt õpib. „Olen ja pole nii, et seal seisab treener olnud seitse aastat ja pean enkeegi, kes on sinna lihtsalt roll ka Andrus Lukjanovil, kes õpetas mind, kuidas väravavahtide treenerina nast alles noortreeneriks, kes sarnaselt pandud või kelle kord on paremaks saada.“ noormängijale alles areneb. Hetkel on seal täna olla.“ Oma tulevikuplaanide kohta ei oska käsil periood, kus ma alles õpin ja kogun Kütt hetkel veel midagi kindlat öelda. Ta kogemusi,“ sõnab Saaremaa mees. selgitab, et tema näol on Kuressaare klubis olnud Huvitaval kombel pole praegune ametiaeg Küpuurilukkude treener olemas alles paar aastat – til sugugi esimene kord Kuressaares treeneritööd varem sellist ametikohta polnud ja seepärast on teha. Esimest korda võttis ta sellise pakkumitööpõld lai. „Tahame siia tekitada teatud väravase vastu siis, kui oli ise alles gümnaasiumipoiss. vahtide kultuuri, et siit võiks sirguda mängijaid, Treeneritöö koorem talle toona liiast polnud ega kes jõuaksid ka kaugemale kui Kuressaare esinole ka nüüd: „Mind ei kohutanud sellega kaasnev dusmeeskonda,“ ütleb Kütt. vastutus. Pigem mulle just meeldib teatud vabaSee eesmärk ja soov aidata oma kodusaare dus, mis selle tööga kaasneb: see pole üheksast jalgpalli edendada hoiavad kogenud mängijat ja viieni töö, vaid sisuliselt on sul kogu aeg tööaeg, treenerit veel mõnda aega Saaremaal. „Ma ei oska aga saad tegevusi teha endale sobival ajal.“ praegu öelda, mida ma mõtlen tulevikus ja kas Loomulikult pole treeneritöö ainult lust ja liltahaksin minna pealinna või välismaale. Hetkel lepidu ning Kütt nendib, et saarlasena on selle on mu südames missioonitunne, mis hoiab mind ameti juures kõige keerulisem see, et väga palju Kuressaare juures. Tahan aidata võimalikult palju tuleb ette pikki bussisõite. Töö kõige meeldivanoori klubis ja tõsta kõrgemale Kuressaare jalgpalli maks osaks peab ta seda, kui näeb, et mängija taset,“ võtab Kütt oma ambitsioonid kokku. areneb. „See tähendab, et oled oma sõnumi talle

Krokodillifarmis

Sergei Lepmets

596

töötas Roland Kütt, kui elas kaks aastat Austraalias.

on Küti hinnangul hetkel Eesti parim väravavaht.

minutit seisis Kütt mullu Kuressaare tiimi väravas Premium liigas.

2020 MAI JALKA

45

KOLUMN

(Jalgpalli)elu pärast koroonat.

Mulli lõhkemise head ja vead Tekst: Andres Vaher | Foto: Liisi Troska

J

ustkui ebamaisena tunduv sürreaalsus, millesse koroonaviiruse epideemia meid kõiki üleöö paiskas, esitab tervetele süsteemidele – indiviididest rääkimata – veel kaua karme väljakutseid. Otsesed nähud hajunud, jääme võitlema kaudsetega. Kas maailm on pärast kriisi lõppu ümmargune või lapik, ei tea praegu ilmselt ei ühe ega teise leeri veendunud kummardajagi.

Jalgpall on viimastel nädalatel mitmel moel ja mitmes paigas tõusnud peale selle palavalt armastatud mängu pooldajate märksa laiemate ühiskonnakihtide tähelepanu keskmesse. Eestis-

46

JALKA MAI 2020

se need võnked liiga otseselt ei kandu – jah, meilgi pole teps mitte kerge, aga lahvatanud sürreaalsuses võime omamoodi rõõmu tunda, et meie klubide tulubaasis moodustab tele- ja piletiraha sisuliselt olematu suuruse.

Veel enne markantsemate näidete toomist ja juba toimunud mõjutuste kirjeldamist saab teha ühe julge, aga minu hinnangul kindla järelduse: pikas vaates võib jalgpallile kriisist omal moel hoopis kasu tõusta. Nii paradoksaalne kui see esmapilgul ka ei tundu. Põhjus on lihtne: õhu mullist välja laskmine teeb tavaliselt ikka head.

Kaos avab jalgpallibisnise uued tahud

Inglismaa valitsuse tervishoiuminister Matt Hancock tegi keset halastamatut olelusvõitlust miljonäridest jalgpalluritele sulaselge etteheite: teie panus pole piisav.

Too avaldus vallandas jalgpalli sünnimaal elava arutelu: aga mis oleks piisav? Mängijad ja treenerid on teinud ridamisi miljoniannetusi – Pep Guardiola vaid mõni päev enne ema surma –, avaldanud soovi rajada haiglaid, loonud üheskoos erinevaid toetusplatvorme ja avanud fonde... See loetelu täieneb sisuliselt iga päevaga.

Kuna üheselt tabatavat reeglistikku kehtestada ei saa, jäävad ka arvamused subjektiivseks, ent üldiselt tabas avalik hukkamõist pigem Hancocki ja mitte palliveeretajaid. Leiti, et vutimeeste vastutus ühiskonna ees ei saa olla mingil viisil suurem teiste hästi tasustatud valdkondade esindajate omast, kelle karjäär ei lõpe neljandal elukümnel. Põmm, bumerangiga vastu otsmikku, mister Hancock! Üha enam saab selgeks, et jalgpalli-

KOLUMN tööstuse toimimise laiemat edu ei mõjuta kauti välja lastud. Mis peaks tegelikult mõjuma ainult geltki vaid võidud ja kaotused rohelisel murutervendavalt. kamaral. Samuti ei tõuse praeguses vaakumis „Jalgpalliturg saab täiesti uue tähenduse. Hinmääravaks üksnes kalk number, mille klubide nad langevad järsult, kindlasti näeme rohkem laeraamatupidajad kriisilõpu kaunil päeval saamanutehinguid ja oma akadeemiatele panustamine ta jäänud ja jäävate tulude reale kirjutavad. Aina tõuseb aina enam esiplaanile,“ lausus Milano Inolulisema kaalu omandavad muu hulgas teri pealik Beppe Marotta. Meenutagem: sotsiaalne roll ja tähendused. alles kolme aasta eest kolis Neymar 222 Laitmatu renomeega Euroopa esiklumiljoni euro eest Barcelonast PSGsse. bil Liverpoolil piisas vaid ühest eksisamUues reaalsuses on säärased tehingud – must, et mainitud sotsiaalset vastutust aga ka Messi 8,5miljoniline kuupalk – vä„Olenevalt sellest, kas selgelt tunda. Niipea, kui teatati, et kalistatud. ja mis kujul pooleli vatsetakse töötajatele palga maksmiseks Peamiste tuluallikate – telelepingud, osa saada valitsuse abimeetmetest, tõusis jäänud hooajad lõpuni piletimüük ja turundustegevus – sisuvaat et terve Liverpooli kogukond tagajalliselt täielik kadumine sunnib klubisid mängitakse, küünivad gele. Teravalt võtsid sõna klubi fännirühoma tegevust põhjalikult ümber vaatasuurliigade klubide mitused ja legendmängijad. Möödus vaid ma. Ekspertide hinnangul muutub terve potentsiaalsed kahjud kolm ööpäeva, kuni juhtkond taganes, äri tundmatuseni. Ent võtmeküsimuseks tunnistas viga, palus vabandust ja lubas ühtekokku miljardite, jääb: kui kauaks? katteallikad leida omavahenditest. Mul„Selgelt ülekuumenenud jalgpallimitte miljonite eurodeni. luses Meistrite liiga finaalis Liverpoolile maailm on šokis, millest väljudes näeme Ent kõik see on vaid kaotanud Tottenhamil kulus sarnase pamärksa enam kainet mõistust, tarkust jäämäe veepealne osa, rabooli läbimiseks tunduvalt kauem aega, ja tulevikuvaatele rõhumist,“ sõnas maaga lahendus oli sama. mis nähtav suuremale jandusanalüütik Gay de Liébana. „Ma ei Liverpooli põlisrivaal, viimasel kümkahtle, et mull lõhkeb, aga usun, et mõne osale publikust.“ nendil meedialt pigem nuuti saanud aasta jooksul täitub taas. Vapustus mööManchester United aga oskas segadust hoopis dub ning suured tehingud naasevad. Varem, kui enda kasuks pöörata. Kibekiirelt teatati: ükspuoskame praegu arvatagi,“ ennustas aga ühe Hisha, kas hooajalõpu mängud toimuvad või mitte, paania ärikolledži professor Jaime Fortuño. kõik Old Traffordile kavandatud kohtumiste korraldusega seotud inimesed saavad kokkulepitult Valusaimad löögid tabavad tasustatud. Žest läheb klubile maksma miljon madalamat tasandit naelsterlingit, ent puudutab tuhandeid mures Olenevalt sellest, kas ja mis kujul pooleli jäänud hingi. Samuti pöörati nägu hooajapiletite omahooajad lõpuni mängitakse, küünivad suurliigade nike poole. Iseäranis märkimisväärne on, kuidas klubide potentsiaalsed kahjud ühtekokku miljarManchesteri suured vaenlased City ja United dite, mitte miljonite eurodeni. Ent kõik see on ühendasid jõud, et aidata linna toidupankasid. vaid jäämäe veepealne osa, mis nähtav suuremale Planeedi suurima palgaeelarvega jalgpalliklubi osale publikust.

FC Barcelona vajus aga just koroonalaine ajal aina sügavamasse sisekriisi, mis mõjub suurfirmana toimiva institutsiooni mainele ja rahakotile päris Mängijate turuhinda ootab kindlasti risti vastupidi. hüppeline langus „Kui enne olime silmitsi suurte, siis nüüd hiiglaslike probleemidega. Meid ähvardab majandusJalgpallimajanduse köögipoolt uuriv veebikülg CIES Football lik pankrot ja moraalne laostumine,“ teatas HisObservatory rehkendas välja, millise löögi annab koroonakriis paania esiklubi presidendikandidaat Victor Font. mängijate turuväärtusele. Ühtlase pildi loomise eesmärgil võeti Teda ajendas nii jõuliselt näppu viibutama pieksklusiivse algoritmi alusel tehtud arvutuste eelduseks, et juukalt vindunud „sissisõda“, mille algus oli juhtmännikuu lõpuni ühtegi kohtumist ei peeta ja lepingut ei pikendata. gijate (eesotsas Lionel Messiga) avalik tülitsemine Kokkuvõttes tõdeti: viie suurliiga pallurite keskmine turuhind juhtkonnaga ja mis päädis kuue juhatuseliikme langeb 28% (32,7 miljonilt eurolt 23,4 miljonile). Klubidest entaandumisega. nustati suurima löögi saajaks Marseille Olympique’i (–38%). Allpool toodud tabelist nähtub, et valusalt räsib kollaps ka mõlema Turg saab hoobi. Kui ränga ja kui kauaks?

Itaalia Serie A-sse kuuluva Eesti jalgpalluri ehk Ragnar Klavani Praegu ei tea ükski tark, mil moel segamatult ja Georgi Tunjovi koduklubisid Cagliarit ja SPALi. tiksuma harjunud, kuid nüüd ühtäkki täielikult Enim mõjutab kriis uuringu tulemusel karjääri loojangul ja seiskunud jalgpalli kellavärk edasi kulgeb. Fakt on lühemate lepingutega mängijaid. Samuti seni ülikõrges hinnas see, et seni ahnelt aina suuremaid summasid enpüsinud staare, kes on viimasel ajal eri põhjustel varju jäänud dasse imenud tööstust ootab uus algus. Vaevalt (näiteks Paul Pogba – 65 miljonilt 35 miljonile). et just kollaps, mis paneb ajaratta päris tagurpidi pöörlema, ent tubli osa õhku saab mullist kindlas-

2020 MAI JALKA

47

KOLUMN

Karikatuur: Margus Kontus

Mis saab aga madalamate liigade klubidest, mis on paljudes paikades kasvanud külade, väikelinnade või isegi tervete piirkondade peamisteks tõmbekeskusteks? Ehk ehtsast maasoolast, millele on tegelikult jalgpalli edu ja populaarsus rajatud, kuid kus käibevahendeid võrreldes suurtega selgelt napib. Kas ja kuidas jätkub elu pärast koroonat sel tasandil? „Kuna sõltume suurel määral piletimüügist, oleme väga haavatavad. See puudutab kõiki madalamate liigade klubisid,“ sõnas aastatel 2013–19 neli Inglismaa liigataset läbinud ja praegu esiliigasse kuuluva Lutoni president Gary Sweet BBC-le.

Mängutühi argipäev tähendab praeguses reaalsuses klubidele hoopis läbirääkimisi mängijate ühenduste ja liigade esindajatega. Mitmel pool on kõneldud pankrotistumise või saneerimise laine ohust. Rõhutatakse, et suurimad vaenlased on ebakindlus ja määramatus. „Nokk kinni, saba lahti“-olukorda süvendab tõsiasi, et tsirkuse taaskäivitumise lootus pakub tühjade tribüünide ees üksnes õrna lohutust – pole publikut, pole endiselt ka raha.

48

JALKA MAI 2020

Turuväärtuse potentsiaalsed langused klubide kaupa Klubi nime järel on toodud hinnanguline koondturuväärtus 11. märtsil, ennustatav 30. juunil ja languse protsent. Summad miljonites eurodes.

Marseille Olympique Milano Inter Verona Hellas SPAL Sheffield United Müncheni Bayern Real Betis Rooma Lazio Leganés Bremeni Werder Getafe Madridi Real Cagliari Pariisi Saint-Germain Valencia

256 159 37,9 773 497 35,7 67 44 34,3 79 52 34,2 187 125 33,2 809 542 33,0 367 246 33,0 348 234 32,8 50 34 32,0 169 115 32,0 182 124 31,9 1100 750 31,8 167 114 31,7 961 659 31,4 527 362 31,3

17. FC Barcelona (1170 – 804 – 31,3%) ... 22. Manchester City (1361 – 949 – 30,3%) ... 32. Manchester United (1007 – 714 – 29,1%)

KOROONA

Eesti klubid otsivad kriisis lahendusi

ja tänavad heldeid vanemaid Jalka uuris eri tasemetel, eri piirkondades ja erinevate suunitlustega Eesti jalgpalliklubide käest, kuidas nad käimasolevas eriolukorras vastu peavad.

Tekst: Raul Ojassaar

Esitasime viiele klubijuhile kolm samasugust küsimust:

  

Kuidas on eriolukord mõjutanud klubi toimimist lisaks ühistreeningute ärajäämisele?

Kuidas on eriolukord mõjutanud klubi liikme- või treeningmaksude küsimist: kas see jätkub tavapäraselt või on toimunud muudatusi?

Kui tõsiselt on eriolukord mõjutanud kogu klubi rahakotti ja finantsseisu?

Argo Zirk, Saku Sporting



Nagu ka kõik teised klubid, oleme meiegi üle läinud kaugõppele.

Läheneme asjale loominguliselt: kes filmib ise üles ja näitab ette, kes otsib materjali, kellel on rohkem fitnessi peale üles ehitatud treeningud, kes laseb lastel kasutada emasid-isasid või õdesid-vendi. Vanematelt oleme ka tagasisidet saanud ja tundub, et oleme leidnud õiged suunad, mille kaudu läheneda. Lastevanemad on ka rõõmsad olnud, et saavad noorematele midagi ette näidata või muul moel kasulikud olla ja ühiselt trenni teha.

Võibolla on selline raputus klubidele hoopis mingis mõttes hea? Taaskäivitus paneb ikka asju uue pilguga vaatama ja ehk hakkab osa mõtteharjumusi muutuma. Kriisi järel võib kaugõppevorm lastele järeleaitamiseks või tagasiside saamiseks positiivne olla. Meie kui kogukonnaklubi puhul toob see kindlasti inimesi rohkem kokku, kolmnurgas klubi-lastevanemad-lapsed lähevad sidemed tugevamaks.

Mulle vähemalt hetkel tundub nii.

Arutasime seda pikalt, aga liigume ühe kuu kaupa. Kel on olukord läinud keerulisemaks ja hetkeseisuga ei ole liikmemaksu võimalik tasuda,



siis tuleme neile vastu. Märtsikuu alguses olid küll tavapärased treeningud, aga kui kuu lõpus info välja saatsime, siis olime ise ka positiivselt üllatunud, et liikmemaksu soodustust küsiti suhteliselt vähe. Eks ole näha, mida järgmine kuu toob, aga meie info on selline: tuleme kõigile vastu, olgu see siis täielik või 50protsendiline soodustus. Iga lapsevanem saab ise hinnata, milline tema finantsseis parasjagu on. Nii palju, kui olen treeneritelt kuulnud, on vanemate meelestatus olnud aga pigem positiivne: keegi ei taha tekitada olukorda, et kui kriis läbi on, siis polegi enam klubi, kuhu tagasi minna. Õnneks ei ole meil liikmemaks ka väga suur.

ARGO ZIRK: „Võibolla on selline raputus klubidele hoopis mingis mõttes hea?

Taaskäivitus paneb ikka asju uue pilguga vaatama ja ehk hakkab osa mõtteharjumusi muutuma.“



Me ei ole ennast kunagi rahalises mõttes päris piiri peale lasknud – kunagi ei tea, millised olukorrad ette võivad tulla. Ei saa öelda, et me üldse ei muretse, aga mõned kuud suudame kindlasti üle elada, treeneritele palgad välja maksta ja vee peale jääda. Minu enda jaoks on see aga paras jõuproov: meie klubi ajaloo jooksul pole sellist olukorda varem olnud ja see sunnib teistmoodi mõtlema. Ma arvan, et see on praeguse kriisi ajal tervendav tegevus.

Aivar Kuningas, Pärnu JK



Lihtne küsimus, aga keeruline vastata. Eks ikka mõjutab, kui sisuliselt päevapealt lõigatakse ära suhteliselt oluline sissetulekuallikas treeningtasude näol.

2020 MAI JALKA

49

KOROONA

Sergei Hohlov-Simson.

Foto: Catherine Kõrtsmik



Kuna treeninguid ei ole ehk teenust ei osutata, siis pole meil mitte mingisugust alust küsida treeningtasu. Iganädalaselt saadavad kõik treenerid individuaalsed treeningukavad ja harjutuskavad, lisaks saab YouTube’ist ja eri infokanalitest materjali, kuidas treeninguid läbi viia. Mängijad saadavad samamoodi tagasisidet kas videote või isegi Endomondo väljavõtete näol. Mingisugune ülevaade on olemas.

Hetkel ei ole sponsorid lepinguid üles öelnud, mis on kindlasti positiivne. Oleme palgakärped teinud, saame riigilt ka toetust ja saame hakkama, vähemalt seni, kuni sponsoritel keeruliseks ei lähe. Aga arvan, et oleme selles suhtes kõik võrdses seisus. Ma väga hirmsasti ei muretse, aga kõik sõltub väga palju sellest, kaua kriis kestab – sellest sõltub kõik.



Sergei Hohlov-Simson, Tallinna FCI Levadia



Kuidas läheb? Läheb nii, et elame üks päev korraga ja ootame, et midagi juhtuks – et saaks tavapärase tööga jätkata. Kõik on pea peale pööratud ja see, mida me praegu teeme, ei ole absoluutselt tavapärane. Kõik käib distantsilt, näost näkku suhtlust on hästi vähe, koosolekud toimuvad internetis.

Kui küsida, mis on kõige keerulisem, siis klubijuhi

50

JALKA MAI 2020

seisukohast on see kindlasti inimeste motiveerimine. Mängijad, treenerid, lastevanemad… Esindusmeeskonna koha pealt on natuke lihtsam, seal on profid, kes saavad asjast aru, aga ka seal tuleb moraali kõrgel hoida. Jalgpalluritel on ju töö ära võetud! Samamoodi on ka tegelikult lastega: kogu aeg tuleb mõelda, kuidas asjad nende jaoks huvitavaks muuta, selleks tuleb omakorda aga treenereid motiveerida. Nii noored kui profid püstitavad üksteisele väljakutseid, mida siis teised peavad järele tegema. Video teel on ühistreeningud, meeskonnale andis Zoomi vahendusel trenni isegi üks ukrainlasest füüsilise ettevalmistuse treener. Selge on aga see, et kerge ei ole kellelgi: kõik ootavad, kindlaid kuupäevasid ei ole. Põhiliselt on see pool psühholoogiline.

Treeningmaksude osas me mängijaid päris vabastanud ei ole. Märts oli selline, nagu ta oli, aprillis läksime 70 protsendi peale ehk võtsime tasudest 30 protsenti maha. Oli ka neid vanemaid, kes kirjutasid, et ärge meile arvet saatke, meil on raske olukord – siis me neile loomulikult arvet ei saatnud. Ülejäänutelt küsisime 70 protsenti tavalisest summast.

Iga kuu võtame aga uued otsused vastu – eks vanemad ka ootavad, et lastega tegeletaks, anname endast parima. Areneme iga päev – see ei ole ju ka meie treenerite jaoks tavaline olukord. Nad on harjunud olema staadionil, seal on lapsed reaalselt kohal – nüüd nad peavad selle kõik kuidagi distantsilt välja nuputama. Olen ise mõelnud, et treenerina kaamera ees… ma ei räägi isegi pooleteisetunnisest trennist, isegi tund aega seal lastele midagi ette näidata – see on väljakutse! Kui



KOROONA küsime raha, siis peame midagi vastu ka pakkuma, ja üritame kogu aeg treeninguid huvitavaks teha, et lapsed sellega kaasa tuleks. Koolivaheajal viisid meil näiteks esindusmeeskonna mängijad lastele treeninguid läbi.

Elame päev korraga. Jalgpallikooli poole peal on selge: nii palju, kui tuleb raha sisse, nii palju läheb ka välja. Kui lastevanemad ei maksa, siis ei maksa. Kasutame ka riigi toetusmeetmeid, me ei ole veel otsustanud, kas langetame treenerite palkasid või mitte. Mis puudutab esindusmeeskonda, siis seal sõltub palju omanikust. Kui üldine majandusseis on kehvem, siis mõjutab see tema ärisid ja seeläbi ka klubi.





Kui me riigi meetmete poole pöördume, siis ei ole see selle mõttega, et praegu on natuke probleeme, aga kui need asjad kätte saame, siis on kõik ideaalne. Riigi poole pöördumine on hetkel meie eksistentsi mõttes hädavajalik.

Joel Lindpere, JK Tallinna Kalev



Eks meil ole nagu kõikidel töökohtadel, kus pole tööd anda või mingi osa ei toimi. Teeme sotsiaalmeedia ja internetilahenduste abil nii palju, kui saab. TeMartin Kuldmägi, gelikult see toimib – olen Pärnu JK Poseidon saanud tagasisidet, et fitMis puudutab nessitreeneritel on videos noortetööd, ühistreeningud nii noortele kui siis treenerid koostaesindusmeeskonnale, U21 duubel, vad mängijatele igal hommikul individuaalne ja pärastlõunal ühistreenädalal kavad. Viimaning. Ülesanded, treeningukavad on välja töötasel ajal oleme hakanud tud. Kohapeal keegi ei käi, aga kõik muu toimib. neid ka ise videote Oleme muudatused teinud – treeningnäol kokku panema. maksud oleme oma klubist lähtuvalt alla Nädala alguses saadaviinud. Protsenti ei hakka mainima. me need välja ja nädala Riiklikud meetmed hakkasid nüüd toilõpuks tuleb info koos treemima ning loomulikult me nende meetningupäevikutega tagasi – mida, millal ja kui mete alla läheme ja mingil määral need aitavad, kaua mängijad tegid. Eks me kõik oota, millal aga loodame, et see kriis maikuu jooksul lahetaas mängida saab – võistlushooaega me kuidagi neb ära. Väga pikalt seda venitada ei taha, siis dikteerida ei saa, aga on selge, et suvised plaanid tuleb teha järeleandmisi. Hetkel liigume selles on välisturniiridele mineku näol omadega kaplaanis, et tahaks suvel noortetöö tagasi saada, putt, kui just suve teises pooles mingeid õlekõrsi et saaks suvelaagreid teha jne. Staadionirenlendama ei hakka. Talvel tehtud peti maksame endiselt täies mahus, riodiseerimine, mida suvel turniiriseda meil vähendatud ei ole. Kolm de mõttes teha, on äraviskamiseks. kooli, kes hommikuti meie staaOleme olnud tavapärasest natuke dionil kehalise kasvatuse tunde aktiivsemad ka sotsiaalmeedias: läbi viisid, seda praegu muidugi videomontaažid, joonistusvõistluMARTIN KULDMÄGI: ei tee – olime sellega arvestanud. sed ja muu selline. Ikka selleks, et „Klubi poolt suur tänu ja Neljandik kogu klubi lastest tumeie klubi ja bränd inimestel ära ei kummardus kõigile, kes on leb lasteaedadest, mille tegevused ununeks! on nüüd ka 13. märtsist alates ära Finantsiliselt on keeruline. meid sel ajal toetanud! Me veel jäänud. Loodame, et suvel saaLiikmemaksude arved saatsimõtleme, kuidas seda täpselt me uuesti täiskoormusel alustada. me välja ja õnneks maksti suhteliselt lahendada, aga soovime kõiki Oleme seda näinud üle maailma palju neist ka ära, kuigi reaalseid hea südamega lastevanemaid ja ning ka Eestis – mida suurem kluühistreeninguid ei toimunud. See bi, mida rohkem meeskondi, naistekitas meis hästi mõnusa kogukonkogukonnaliikmeid ka kondi, noortevõistkondi, lasteaedu, natunde – selge see, et meil ei ole kuidagi premeerida.“ seda suurem on see löök. Meie klukuskilt võtta rikast presidenti, kes bis on tuhanded Tallinna lastevanemad, keda on saaks oma firmast suure summa välja võtta, vaid kriisiolukord puudutanud, ja teame, et tegelikult elatume treeningmaksudest. Klubi poolt suur võib see arv veelgi suureneda. Paljudel firmadel tänu ja kummardus kõigile, kes on meid sel ajal tuleb reaalne häving või reaalsed kaotused alles toetanud! Me veel mõtleme, kuidas seda täpselt pärast kahte-kolme-nelja kuud. Suurem mõju lahendada, aga soovime kõiki hea südamega lasvõib veel paari kuu pärast tulla. Anname endast tevanemaid ja kogukonnaliikmeid ka kuidagi preparima, et kõik lapsed tagasi trenni saada. Kriisi meerida. Loodame, et ka rahalises mõttes tuleme järel on spordinõudlus ja tung ilmselt nii suur, et sellest välja, kasutame kindlasti ka kõik riiklikud staadionid ei jõua seda ära mahutada. abipaketid ära.



 



2020 MAI JALKA

51

RAAMATUD ERRi spordireporter Tarmo Tiisler on Jalka lugejate jaoks välja valinud kolm jalgpalliraamatut, mida võiksid inglise keelt mõikavad vutisõbrad lugeda. Kõiki nimetatud raamatuid on võimalik interneti kaudu Eestisse tellida.

Foto: Lembit Peegel

Tarmo Tiisleri

kolm raamatusoovitust John Motson „Motty: Forty Years in the Commentary Box“ 2009

Kui ma hakkasin 11 aastat tagasi valmistuma oma esimeseks jalgpalli suurturniiri kommenteerimiseks ETVs (MM 2010), teadsin, et lisatausta saamiseks on ingliskeelse jalgpallikirjanduse lugemine minu eriettevalmistuse välti-

matu komponent.

Amazonis ringi sobrades sattus ette kommentaatorite Elvise John Motsoni autobiograafia ja esimesele teosele on nüüdseks järgnenud minu puhul rohkem kui sada raamatut.

John Motson on praeguseks emeriteerunud, aga enne seda oli ta rohkem kui 40 aastat jalgpalli esihääl BBCs. Kui lugesin kuulsa välismaise kolleegi mälestusi, läks hingel kohe oluliselt kergemaks. Sain kahjurõõmsalt tõdeda, et isegi BBC tipul on probleemid, neid ei ole vähe ja enamasti on need sama tüüpi kui mul Eestis, lihtsalt mastaap on veidi teine.

52

JALKA MAI 2020

Et mis need probleemid siis on?

• Eriti interneti arenguga (jah, kunagi seda ei olnud) tekkinud 24/7 tagasiside. Kui Motsoni karjääri alguskümnendil – 1970ndatel – piirdus tagasiside aeg-ajalt mõne lehenupuga ja fänni hüüdega pubi kõrvallauast, siis alates uuest aastatuhandest oli reporter ööpäev läbi arvamuse objektiks. Seda ei ole kerge taluda.

• Sa võid teha väga hea reportaaži, aga siis ütled otsustaval hetkel kogemata Johni asemel Jimmy ja kõik räägivad ainult sellest.

• Kuni SKY tulekuni oli BBC ainuvalitseja Briti teleturul, aga siis läks asi kommertsiks kätte ja ülekandeõigused hakkasid liikuma mujale. Mitte ainult jalgpallis. Seda ei ole kerge seedida, tean omast käest.

• Kommentaatoreid on palju, aga MM-finaali saab kommenteerida ainult üks. KES? Kes ei tahaks seda teha, Inglismaal lisaks ka FA Cupi finaale.

Motson sai neid teha palju, MM-finaale kuus ja Inglismaa karikafinaale 29(!), aga raamatus räägib ta nendestki, mille tegemine anti tema toonasele BBC-konkurendile Barry Davisele.

Peale selle saame lugeda, kuidas laupäevaõhtuse jalkasaate „Match of the Day“ tegemiseks sõidutati kommentaatoreid eralennukitega teistesse linnadesse, kuidas Motson peatreeneritega tülis oli ja kuidas õpiti mängijaid eristama ajal, kui seljal ei olnud nime ja mõnikord isegi numbrit.

RAAMATUD See on kindlasti sobilik raamat neile, kes huvituvad Briti jalka kultuuriloost ja mitte ainult väravatest.

Minu esimene jalkaraamat, kust lugesin kahjurõõmuga, et ka kuulsatel kolleegidel on probleeme.

Gary Imlach „My Father and Other Working Class Heroes“ 2005

Minu jaoks üks silmiavavamaid jalkaraamatuid üldse.

Teose autor kirjutab oma isast Stewart Imlachist, kes oli jalgpallur. Mitte absoluutne staar, aga kes tuli Nottingham Forestiga FA karikavõitjaks ja kes mängis ka Šotimaa koondise eest 1958. aasta MMil. Stewart Imlach? Ilmselt täiesti tundmatu nimi eestlastele, aga see polegi oluline.

Raamat annab suurepärase pildi sõjajärgsest elust Inglismaal ja jalgpallist selle sees. Ajast, mil toonase First Divisioni mängijad sõitsid mängule ühistranspordiga ja sisenesid staadionile samast väravast kust pealtvaatajad. Ja enamik neist mängijaist käis tööl, mis ei olnud jalgpallitöö. Mis oli kas treipink või shipyard või midagi sellist.

See oli aeg, kui jalgpalluri staatus oli tavainimese omast tiba kõrgemal, eriti kui olid väljakul kõva kärbes, aga ka kärbsed ei näidanud seda kuskil välja. Sest sa pidid olema normaalne, sest sa tulid samasuguse sotsiaalse taustaga keskkonnast, ja mis eriti oluline – kui karjäär läbi sai, läksid sa samasse keskkonda tagasi. Sa ei saanud olla äss, sest siis oleks sind lihtsalt sealsamas shipyard’is lihtsalt paika pandud.

Raamatu autor hakkas täiskasvanuna ajama oma isa jälgi jalgpallimaailmas. Osaliselt huvist sõjajärgse aja elu vastu, osaliselt süütundest, et ta polnud kunagi küsinud oma isalt lihtsaid küsimusi.

Kuidas oli saada kuningannalt FA Cupi võitjamedal? Kuidas oli mängida MMil? Ta ei olnud küsinud oma isalt peaaegu midagi tolle noorusaja kohta, kuigi ta teadis, et ta isa oli olnud tavainimese kohta ikkagi kättesaamatus seisuses. Lahtise bussiga läbi Nottinghami, päev pärast FA Cupi võitu. Kuidas see oli? Miks ma seda ei küsinud? Nii mõtles Gary Imlach.

Ta hakkas uurima, mitte küll isalt, kes oli juba siitilmast lahkunud, aga isa meeskonnakaaslastelt ja kaasaegsetelt, kes veel elus olid.

Raamatut kirjutades tekkis tal teinegi eesmärk: taastada isa õigus Šotimaa koondise mängudele. Nagu öeldud, mängis vana-Imlach 1958. aasta MMil, oli väljakul ja mitte lihtsalt varumees. Mängis paar mängu veel. Aga Šotimaa jalkaliidu jaoks

tal koondisemänge kirjas polnud, sest 70ndate alguseni loeti seal koondisemängudeks vaid neid kohtumisi, mis peetud teiste Briti koondiste (Home Nations) vastu. Õiglus sai jalule seatud ja Stewart Imlachil on nüüd kirjas neli mängu.

Kokku sai raamat, mis pärjati 2005. aastal William Hilli aasta spordiraamatu tiitliga.

Ronald Reng „The Keeper Of Dreams: One Man’s Controversial Story of Life in the English Premiership“ 2004

Raamatu autor Ronald Reng on Eesti lugejale tuntud kui Robert Enke elulooraamatu autor.

Siin kandis on veidi olnud juttu ka tema teosest „Matchdays: The Hidden Story of Bundesliga“. Rengi raamat „The Keeper Of Dreams: One Man’s Controversial Story of Life in the English Premiership“ on saanud jalkaraamatute maailmas oluliselt vähem tähelepanu, ennekõike seetõttu, et peategelane Lars Leese on jalgpallimaailmas täiesti tundmatu tegelane.

Kes ta siis on? Väravavaht Kölni lähedalt. Mängis madalamates liigades ja oli seejärel Leverkuseni Bayeri kolmas(!) väravavaht. Sai Bayerisse läbi suurte juhuste, kui keegi oli kogemata täiesti suvalisel mängul ja pani teda tähele (ta on kahe meetri kanti pikk ka) ja juhuslikult oli ka Bayerisse „keha“ vaja. Juhus, juhus ja veel kord juhus.

Ja sama rütmiga edasi Inglise kõrgliigasse, Barnsleysse, klubi esimeseks ja ainsaks Premier League’i hooajaks. Lars Leese mängis Liverpooli vastu Anfieldil ja klubi võitis. See oli tema karjääri tippsaavutus.

Siis tuli langus, ikka juhus ja juhus ja juhus. Lars Leese jõudis Kölni lähedale tagasi.

Miks on see raamat lugemist väärt, kui meil ilmub iga aasta Messi ja Ronaldo kohta uus teos, mis on varasemast „veelgi ja erakordselt avameelsem“?

Sest selles raamatus on enamiku maailma jalgpallurite reaalne elu. Teadmatus, mis ja kus saab.

Kuidas on võimalik väga kiirelt tõusta ja kukkuda.

Ja kuidas kõlavad nimed ja võidud ei tähenda järgmisel päeval enam midagi.

Raamat näitab hästi, kui palju on sinu karjääris vaja õnne. Et sind satuks nägema keegi, kes tunneb kedagi jne... Et õigel ajal saaks tehtud telefonikõne.

Lars Leesesid on maailm täis ja nende lood ei ole vähem huvitavad kui Jürgen Kloppi omad.

Ronald Reng oskab neid kadestusväärse oskusega kirja panna.

2020 MAI JALKA

53

MAAILM

Moskva madin: unustatud vastasseis rõhujate ja rahva vahel Jätkame eelmises numbris alustatud Moskva Spartaki ja Dinamo vahelise vastasseisu tutvustamist ja vaatame, mille poolest erines Spartak teistest tuntud klubidest.

Avaldame ka Moskvas tehtud intervjuu ülevenemaalise jalgpalliliidu presidendi Anzor Kavazašviliga, kes kaitses NSV Liidu koondise väravat 1970. aasta MMil ja kes on mänginud nii Spartakis kui selle vastu. Meenutame kurikuulsat mängu Punasel väljakul.

Tekst: Indrek Schwede

T

untud lastekirjanik Lev Kassil iseloomustas Dinamo mängustiili kui järjekindlat ja plaanipärast, Spartak aga mängis tunnetega. See oli üldtunnustatud arusaam: Dinamo (sala)politseilik taust väljendus paljude jaoks militaristliku distsiplineeritusega, seevastu Spartak oli spontaanne ja professionaalne-meelelahutuslik. Venemaal elanud Briti kommunist James Riordan on meenutanud, et Dinamos ja CSKAs ei tohtinud alkoholi pruukida, kuid Spartakis suhtuti mängujärgsesse joomisse liberaalselt.1 Kuid hoolimata kahe klubi taustast, hoolimata nii-öelda küüditaja ja küüditatu kuvandist polnud Spartak siiski režiimivastane. Robert Edelmani järgi sümboliseeris Dinamo küll võimu ja privileege ning Spartaki poolehoidjad said staadionil kasutada julgemat sõnavara kui tavaelus – näiteks hüüda ilma tõsisemaid tagajärgi kartmata tribüünil „pekske miilitsaid!“, mida oli pärast mängu metroos väga ohtlik teha –, kuid Spartak polnud dissidentlik klubi ja selle fännid ei tahtnud kukutada nõukogude võimu. Edelmani sõnul pakkus rivaliteet Dinamoga kaht võimalust (paljudest) olla nõukogude inimene2 ja Prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieud parafraseerides kirjutas ta, et Spartaki

54

JALKA MAI 2020

Plakat kuulutab: „Nõukogude jalgpalli kõrgem klass!“ Ja ilma lisamatagi on selge, et punavalge ja sinivalge värv tähendavad Spartakit ja Dinamod.

Foto: arhiiv

mängijate kehad väljendasid mõtteid, mida nemad ja nende poolehoidjad ei saanud väljendada.3

Spartaki meelsus, mitmekultuurilisus ja tuntud fännid

Vene antropoloog Vladimir Šinkarjov on meenutanud, kuidas ta päris isalt, miks see toetab Spartakit, ja sai vastuse, et klubi side nõukogude ühiskonnaga pole selgepiiriline, ja et toetada Spartakit tähendas omal vaiksel moel öelda [kõigele ümbritsevale] ei.4 Kuid see peen allhoovus polnud su-

MAAILM gugi üheselt mõistetav, sest Spartaki poolehoidjate hulka kuulusid ka enne Mihhail Gorbatšovi ja tema uuenduspoliitikat NSV Liitu valitsenud vanameelne Konstantin Tšernenko ja parteiladvikusse kuulunud Jegor Ligatšov. 1930ndate teisel poolel andis Spartak igale oma mängule tasuta ligi 1000 piletit, millest paljud läksid ainupartei keskkomitee ja Moskva linnanõukogu liikmetele.5 Sõjajärgsed Spartaki staarmängijad Sergei Salnikov, Aleksei Paramonov ja Nikita Simonjan olid sagedased külalised Moskva parimates teatrites ning klubi nautis Moskva kunstiteatri, Väikese teatri ja Vahtangovi teatri poolehoidu. Klubi fännideks olid Nikolai Starostini sõber näitleja Mihhail Janšin, filmitäht ja muusik Leonid Utjossov, helilooja Dmitri Šostakovitš, kirjanikud Lev Kassil ja Juri Trifonov ning suur osa dissidentidest.

Spartaki kuvandiga ei läinud kokku asjaolu, et pärast Stalini surma liikus klubi Moskva parteikomitee ja linnajuhtide tiiva alla. Siberist naasnud Nikolai Starostini ees olid uksed avatud ja hoogustunud elamuehitus tähendas Spartakile ligipääsu uutele korteritele. Nikita Simonjan nimetas Nikolai Starostini nõukogude ärimeheks ning endine Spartaki väravavaht ja Eestigi televaatajale tuntud jalgpallikommentaator Vladimir Maslatšenko iseloomustas oma klubi nagu „teatud laadi eraettevõtet“.

Spartak oli avatud lääne trendidele: nende esimeseks treeneriks oli NSV Liidu jalgpalliliiga loomise ava-aastal (1936) tšehh Antonin Fivébr.

Aastatel 1946 ja 1947 tüüris meeskonna NSV Liidu karikavõiduni eestlane Albert Vollrat,6 kes oli abitreeneri ja massöörina aidanud legendaarsel Herbert Chapmanil viia 1933. aastal Inglismaa meistritiitlini Londoni Arsenali ja kes oli enne sõda samamoodi tegev olnud Budapesti Ferencvárosi ja Barcelona Europa juures ning juhendanud ka Eesti koondist. 1949. aastal määrati Spartaki peatreeneriks armeenlane Abram Dangulov, kes muutis klubi mängustiili selliseks, nagu seda hiljem tunti: lühike söödumäng, spurdid vabasse ruumi, lõunamaiselt romantiline mängustiil tehniliselt briljantsete pallurite esituses. Väljakul tegid ilma klubi kõigi aegade parimaid mängijaid eestlane Igor Netto ja armeenlane Nikita Simonjan. Võrreldes Dinamoga oli Spartakis pärast sõda rohkem mittevenelasi ja ka meeskondadele pealesurutud ideoloogilis-poliitilist ajupesu tehti väiksema entusiasmiga kui Dinamos, kuigi kommunistliku partei ja kommunistliku noorsooühingu liikmeid oli mängijate seas enam-vähem võrdselt.7

Spartak võitis baske, Hispaania tipptaset Kahe rivaali identiteeti kujundasid kaks müütiloovat kokkupõrget välismeeskondadega. 1937. aastal tuli NSV Liitu baskide koondmeeskond, et koguda raha Hispaania kodusõjas vabariiklaste pool võidelnutele. Muuseas, kommunistliku par-

Aleksei Paramonov (vasakul) ja Igor Netto 1955. aastal enne mängu riietusruumis. Foto: arhiiv

Pildipanoraam Igor Nettost Spartaki muuseumis.

Foto: Indrek Schwede

tei poliitbüroo kinnitas baskide võistlustasu, milleks oli viis miljonit USA dollarit, üks päev enne külaliste saabumist.8 La Liga tasemega baskide meeskond oli tugevaim välismaa sats, kes iial punaimpeeriumi külastanud. Baskid moodustasid sel ajal Hispaania koondise selgroo. 1934. aasta MMil mänginud meestest tuli Moskvasse kuus.

Enne kodusõja puhkemist 1936. aastal ja meistrivõistluste katkemist oli La Liga kaheksa-aastase ajaloo jooksul võitnud baskide Bilbao Athletic neli, Madridi Real kaks ning Barcelona ja Real Betis kumbki ühe tiitli. Hästi olid mänginud ka teised baskide klubid. Üle riigi saabus baskide mängudele kaks miljonit piletisoovi. Esimeses mängus alistasid La Liga tähed 1936. aasta NSV Liidu karikavõitja Moskva Lokomotivi 5 : 1. Teises Moskva Dinamo 2 : 1. Leningradis toimunud mängu eel sealse lin2020 MAI JALKA

55

MAAILM nameeskonna vastu püüdsid venelased võimude algatusel külalisi enne mängu täis joota ja neile kauneid salapolitsei teenistuses naisseltsimehi ette veeretada. Eesmärk oli vähemalt kaks vastast rivist välja lüüa, mida kinnitavad ka arhiivimaterjalid.9 Baskid ei läinud liimile. Enne mängu väsitati külalisi terve päev kestnud ekskursiooniga. Mäng jäi viiki 2 : 2. Kuigi külalised pidid siirduma teistesse liiduvabariikidesse, keelitati neid pidama Moskvas veel kaks matši.

Moskva Dinamod tugevdati nelja mängijaga Leningradi ja Tbilisi Dinamost ja kaotati taas 4 : 7.

Kolm päeva hiljem oli mäng Spartaki vastu. Enne seda külastas meeskonna treeninguid tuhandeid huvilisi. Klubi ujutati üle kirjade, telegrammide ja telefonikõnedega, milles nõuti võitu. Spartak moodustas treenerite nõukogu, mis arutas koos peatreener Konstantin Kvašniniga tunde, kuidas

Kõigi Spartaki treeneritega ühises rivis on eestlane Albert Vollrat koos viitega kahele võidetud karikale. Foto: Indrek Schwede

Anzor Kavazašvili Georgi Rjabovist ja Igor Nettost Ülevenemaalise jalgpalliföderatsiooni12 president Anzor Kavazašvili (sündinud 19.07.1940 Batumis) kandis väravavahina 30 korda NSV Liidu koondise särki, olles 1970. aasta MMil põhiväravavaht. Kahekordne NSV Liidu meister (1965, 1969), kahekordne karikavõitja (1968, 1971). Mängis Tbilisi Dinamos (1957–1959), Leningradi Zenitis (1960), Moskva Torpedos (1961–1968), Moskva Spartakis (1969–1971), Kutaisi Torpedos (1972). Karjäär treenerina: Kutaisi Torpedo (1972), Kostroma Spartak (1973–1975), Tšaadi koondis (1976–1977), Guinea koondis (1985–1986) ja Vene NFSV noortekoondis (1978, 1981–1983).

Kavazašvili puutus kokku kahe eesti päritolu mehega, kes mängisid nii NSV Liidu koondises kui ka Dinamos (Georgi Rjabov) ja Spartakis (Igor Netto). Rjabov on Eesti vabariigi sünnijärgne kodanik (sündinud Tallinnas 1938), kes abielus eestlannaga ja räägib eesti keelt. Netto seevastu etniline eestlane, kes sündinud ja elanud Moskvas (1930–1999).

Rjaboviga mängis Kavazašvili NSV Liidu koondises koos ühe mängu: maavõistluse 1965. aastal Moskvas 102 000 pealtvaataja ees Brasiilia vastu. Kavazašvili sõnul oli Žora (nii Georgit kutsuti) tavaelus rahulik, aga mängus halastamatu.

Nimetatud mängu mäletab Kavazašvili nii: „Esimesel poolajal, mille kaotasime 0 : 2, oli väravas Viktor Bannikov ja teisel mina. Mäletan, kuidas Pelé sai palli keskväljakul, pettis ära Valeri Voronini, seejärel Rjabovi ja tuli minuga üks ühe vastu. Ma hüppasin, aga Pelé lõi lõppseisuks 3 : 0. Mulle jääb eluks ajaks meelde, kuidas pikk kohtunik võttis palli, jooksis sellega keskringi, kus olid Voronin ja Rjabov, ning ütles neile (Kavazašvili imiteerib Rootsi kohtuniku Bertil Lööwi häält, milles on ühtaegu imetlust, tunnustust ja vabandust – toim.): „Peleeee!““ Küsisin Kavazašvililt, kas vastab tõele, et Rjabovile jäi see mäng koondises viimaseks ja ta ei pääsenud MMile seetõttu, et ta ei saanud hakkama Peléga. „Eiiiii!“ vastas Kavazašvili. „Kui selle mängu järgi otsustada, võinuks pool meeskonda MMile mitte pääseda. Asi oli selles, et meil olid sel ajal väga tugevad kaitsjad: Albert Šesternjov oli maailma parim. Ta mängis paaris Vladimir Kaplitšnõiga. Väga tugev kaitsja oli Murtaz Hurtsilava. Kon-

56

JALKA MAI 2020

kurents sellele kohale oli väga suur ja Žora ei pääsenud MMile.“ Igor Nettost mäletas Kavazašvili aga sellist lugu: „Olin 18aastane ja tulime 1959. aastal Tbilisi Dinamoga Moskvasse Spartakiga mängima. Kaotasime esimese poolaja 0 : 3.

Vaheajal tuli riietusruumi üks grusiinist pealtvaataja ja ütles: „Kuidas te ei suuda seda Nettot paika panna!? Minge ja öelge talle, et ta naine jalutab teistega sel ajal, kui tema jalgpalli mängib!“ Tema naine oli ju näitlejanna Olga Jakovleva. Aga meil oli selline poiss nagu Volodja Barkaia, selline noor kelm. Ta läks teisel poolajal Netto juurde ja ütles: „Kuule, Hani – Nettol oli selline hüüdnimi –, misasja sa siin ringi lendad, samal ajal kui su naine on praegu kellegi teisega voodis.“ Netto sai vihaseks, hakkas sõimama, et lurjus, ja oli mängujuhina mängust välja lülitatud! Tbilisi Dinamo võitis 4 : 3.“ Faktikontroll näitab, et nimetatud mängu esimese poolaja tulemus oli siiski 3 : 3 ja grusiinid võitsid lõpuks 5 : 4, kusjuures mängu viimase värava lõi Netto. Kuid andkem Kavazašvilile au toreda vutifolkloori edasijutustamise eest!

Anzor Kavazašvili (vasakul) koos kaasmaalase Jossif Staliniga seinal ja käesoleva loo autoriga oma ehituskontori kabinetis.

Foto: Antti Kask

MAAILM

Mäng Punasel väljakul

Igor Netto (paremal palliga) viib Spartaki Sergei Zlenko maalil lahingusse olümpiakulla eest. Foto: Indrek Schwede

baskidele vastu saada ja keda kutsuda tugevduseks teistest klubidest. Ja muuseas: staarmängija staatuses Andrei Starostin oli baskide esimeste mängude ajal viibinud nende riietusruumis kui ajakirjanik, tutvunud nendega lähemalt ja isegi korraldanud neile kohtumise välismaiste kunstnikega.10 Lõpuks kutsuti appi viis pallurit, kellest neli oli algkoosseisus. Neist tähelepanuväärseim oli 21aastane tulevane superstaar Grigori Fedotov Moskva Metallurgist. Spartak alustas mängulesõitu nelja vana Lincolni kabrioletiga, mis lagunesid, ja jätkas sõitu bussiga. Nad kogesid esimest liiklusummikut Moskva ajaloos, jõudes staadionile seitse minutit pärast planeeritud avalööki. Seisul 2 : 2 määrati baskide kahjuks penalti, mille vastu nad ägedalt protesteerisid. Isegi ajaleht Pravda kirjutas, et see määrati kohtuniku abil. Kohtunikuks oli muide spordiühingu Spartak finantsjuht Ivan Kosmatšov, kes arvati mõne aja pärast välja üleriigilisest kohtunike kolleegiumist (väidetavalt Dinamo NKVD-taustaga patroonide algatusel – nad ei suutnud leppida konkurendi võiduga, mis saavutati lääne mängustiili matkides ja hoolega baskide nähtud mängudest õppides). Ülejäänud kohtumise ajal jätkasid baskid kurtmist kohtuniku otsuste üle, kuid Edelmani järgi anti neile selgelt mõista, et hea külaline lubab võõrustajal vähemalt ühe korra võita.11 Mängu, mida kanti raadio vahendusel üle terve punaimpeeriumi, võitis Spartak 6 : 2. Riigi kõrgeim autasu – Lenini orden – anti Spartakile, selle juhile Nikolai Starostinile, aga ka Dinamole. Võit baskide üle tõi Spartakile palju uusi fänne ja enne II maailmasõja algust hinnati, et Moskvas on Spartaki poolt pooled jalgpallihuvilised ja ülejäänud poolehoidjad jagunevad teiste klubide vahel. Baskid alistasid veel kolm Dinamod: Minskis 6 : 1, Kiievis 3 : 1 ja Tbilisis 2 : 0 ning Gruusia koondise 3 : 1. (järgneb)

Alates 1931. aastast hakati NSV Liidus korraldama kehakultuurlaste päeva. Suurim etendus toimus alati Moskvas, kus Punasel väljakul toimunud paraadidel demonstreeriti efektseid inimskulptuure ja palju muud ning eriti silmapaistvad olid Dinamo sportlased. Küllap tõi see asjaolu Spartaki toetajast komsomolijuhile Aleksandr Kossarevile idee korraldada Punasel väljakul jalgpallimäng. Riigi ainuvalitseja Jossif Stalin spordivõistlusi ei külastanud, aga kehakultuurlaste päeval oli ta kohal.

3000 Spartaki sportlast õmbles liiklusele suletud Punasel väljakul kingsepanõeltega kümnemeetriste sektsioonide kaupa hiigelsuurt vildist väljakut. Mõningatel andmetel pidanuks mängima Spartak ja Dinamo, teisalt üritas salapolitsei NKVD mängu üldse ära jätta: päev enne paraadi tuli väljakukatet inspekteerima NKVD kindral Moltšanov, kes ütles Nikolai Starostinile, et munakividega kaetud Punasel väljakul on ohtlik mängida ja et politsei ei tahaks Stalini ees näha vigastusi. Kossarev ei reageerinud, mispeale kutsus Starostin ligi Spartaki duubelrivistuse mängija Aleksei Sidorovi ja palus sel vaiba peal hüpata. Sidorov kinnitas, et valus ei ole, ja hüppas uuesti. Nüüd teatas Kossarev, et kõik on korras ja mäng toimub. Järgmisel päeval nägi Starostin meeskonna riietusruumis, et Sidorovi reied olid üleni kaetud verevalumitega...

Ebaselgeks on jäänud, kas Spartak pidi mängima Dinamo vastu, kuid pärast NKVD sedavõrd brutaalset sekkumist oli selge, et Dinamo ei osale, ning lõpuks kohtus Spartak oma duubelmeeskonnaga.

Et Stalinil igav ei hakkaks, oli kokku lepitud, et lüüakse seitse väravat. Stalini kõrval seisnud Kossarevil oli käes valge taskurätt, mida ta pidanuks lehvitama, kui isake huvi kaotab ja saab mängu lõpetada. Pooletunniseks kavandatud Foto: arhiiv mäng kestis terve poolaja.13 Stalinile mäng meeldis, mis oli Spartaki triumf. On arvatud, et see kohtumine sai saatuslikuks Kossarevile: kaks aastat hiljem sai NKVD juhiks Lavrenti Beria, misjärel Kossarev hukati.14

1 Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 226.

2 Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 135.

3 Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 226.

4 Simon Kuper, „Football Against the Enemy“ (Phoenix, 1996), 40.

5 Robert Edelman, „Serious Fun. A History of Spectator Sports in the USSR“ (Oxford University Press, New York, Oxford 1993), 64.

6 Albert Vollrati kohta lähemalt: Indrek Schwede, „Härrased, mängige söötu, ja kui jumal aitab, ei võida meid keegi“ (Jalka 9/2013, 18–23; Jalka 10/2013, 39–42).

7 Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 218–219.

8 Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 105.

9 Boriss Duhhon, Georgi Morozov, „Bratja Starostinõ“ (Moskva, Molodaja Gvardija 2012), 58.

10 Boriss Duhhon, Georgi Morozov, „Bratja Starostinõ“ (Moskva, Molodaja Gvardija 2012), 58.

11 Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 108.

12 1992. aastal loodud ülevenemaaline jalgpalliföderatsioon pretendeeris jalgpallielu korraldamisele ja riigi esindamisele rahvusvaheliselt, kuid selle rolli sai endale Venemaa jalgpalliliit, mida juhtis Vjatšeslav Koloskov ja mida hakkasid tunnustama FIFA ja UEFA. Kavazašvili juhitav organisatsioon korraldab amatööride võistlusi.

13 Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 100–102.

14 https://www.rbth.com/history/330832-football-red-square-carpet (vaadatud 20.02.2020).

15 Keith Baker, „Fathers of Football. Great Britons Who Took the Game to the World“ (Pitoh, 2015), 61, 66, 68.

16 Marc Bennetts, „Football Dynamo. Modern Russia and the People’s Game“ (Virgin Books, 2008), 71–72.

2020 MAI JALKA

57

RANNAJALGPALL

Uus ühisliiga on stardi ootel Sel suvel oleks pidanud rannajalgpallis startima Eesti-Läti ühisliiga, kuid koroonaviiruse tõttu on selle jõustumine lahtine.

Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask tutvustab teadmatusest hoolimata plaane, mis selleks suveks tehtud said.

Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu

E

simest korda Eesti rannajalgpalli ajaloos pidanuks sel suvel nägema Eesti-Läti ühisliigat, mille järele oli vajadus mõlemas riigis. Eesti rannavuti eestvedaja Kari-Andri Kask selgitab, et kui tavapäraselt on koduses Coolbet rannaliigas kaasa löönud kaheksa klubi, siis viimastel hooaegadel pole suurt tungi kõrgliigasse olnud: tunamullu mängiti seitsme ja mullu vaid viie võistkonnaga. „Mängud olid iseenesest huvitavad, aga selline mudel ei ole jätkusuutlik, sest esiliigast ei ole olnud erilist huvi kõrgemale kerkida,“ nendib Kask. „Ning isegi juhul, kui oleks huvilisi, oleks meil ilmselt endiselt siiski vaid kolm tippklubi, kes tiit-

lile mängiksid.“ Keerulises olukorras asuti ringi vaatama ja uuriti maad mitmelt poolt: nii lõunanaabrite, leedulaste, soomlaste kui ka norralaste juures. Kask selgitab, et näiteks paljudes Skandinaavia riikides on küll olemas klubid, kuid puuduvad liigad, seega oli isegi norralaste huvi ühisliiga kohta suur. Liiga moodustamise plaan sooviti paika panna eelmise aasta lõpuks ja kuni viimase hetkeni olid lõplikult sõelal soomlased ja lätlased, kuid lõpuks ütlesid põhjanaabrid siiski ära. „Soomlased polnud kindlad, kas nad saaksid kõikidel mängupäevadel osaleda,“ räägib Kask. „Nende mängijad ootavad hea meelega kutseid Eesti klubide juurde, sest mängimise huvi on suur, aga oma võistkonnaga ei saanud nad anda lubadust, et on igal korral olemas.“ Soomlaste otsuse järel suunati pilgud lõplikult lätlaste poole. Kasele tuli appi Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, kes asus suhtlema Läti alaliidu juhtidega, Kask omakorda rääkis lõunanaabrite klubide esindajatega. Seatud tähtajaks esitasid Läti klubid alaliidule ametliku taotluse ja pidid kohe ära maksma ka osalustasu, et eestlastel oleks liiga moodustamise suhtes täielik kindlus. „Läti klubidelt tuli ühisliiga osas kohe väga positiivne reaktsioon ja kui andsime nende kinnituse järel informatsiooni edasi Eesti klubidele, oli näha võistkondade uut hingamist ja seda, kuidas tõusis motivatsioon trenni teha,“ rõõmustab Kask.

Kõrge tase ja debütant Veebruarikuus lõid Eesti-Läti ühisliiga moodustamiseks käed Läti jalgpalliliidu esindaja Eduards Borisevics (vasakul) ja Eesti rannajalgpalli liidu esindaja Kari-Andri Kask.

Kuigi koroonaviiruse tõttu on olukord hetkel segane, ei ole Kase sõnul kummagi riigi klubide mängijad individuaalset treenimist lõpetanud. „Jalga pole gaasipedaalilt ära võetud, sest rivaliteet on ju suur: eestlased ei taha kunagi lätlastele kaotada ja vastupidi,“ naerab koduse rannajalka entusiast.

Kask lisab, et treenimise kõrval on klubid asunud ka oma ridasid täiendama, ent selle kontrolli all hoidmiseks on ühisliiga juhendis punkt, mille järgi võib meeskonnas olla kuni kolm välismängijat. „Teades Läti klubisid, kes väga tõsiselt valmistuvad, võivad nad enda juurde kutsuda Venemaa koondis-

Kasu lõikab ka koondis Kuigi tänavune suvi võib rannajalgpalli koondistele kujuneda tavapärasest erinevaks, lõikaks pikemas plaanis Eesti-Läti ühisliigast kasu ka meie rahvusmeeskond. „Meie koondis alustas juba jaanuaris uue peatreeneri Aleksei Galkini käe all treenimist ja kui kuuldi ühisliiga moodustamisest, tõusis mängijate motivatsioon,“ räägib Kask. „Tugeva ühisliiga moodustamine on koondise ettevalmistuse jaoks ideaalne, see tõstab mängijate taset ja enesekindlust – võib öelda, et nendest on meil kahel viimasel aastal puudu jäänud. Koondis võib ju teha ühiselt trenne ja pidada sõprusmänge, aga ka liiga peab tugev olema,“ lisab Kask.

Foto: erakogu

58

JALKA MAI 2020

RANNAJALGPALL

Eesti-Läti ühisliiga tulevik on ohus, kuid rannavuti eestvedaja Kari-Andri Kask loodab, et ehk õnnestub vähemalt kodune meistritiitel siiski ka Foto: Ants Liigus tänavu välja mängida.

lasi jne. Kuna rannajalkas on korraga väljakul vaid viis ja võistkonnas kokku 10–12 mängijat, siis tuleb välismängijate arvu piirata,“ selgitab Kask.

Kokku osaleb ühisliigas kaheksa meeskonda: viis klubi Eestist ja kolm Lätist. Lõunanaabrite poolt pääsesid liigasse mulluse esikolmiku tiimid, Eestist neli eelmise hooaja kõrgliiga parimat ja esiliigast parima iseseisva klubina BSC Türi. „Türi meeskond on aastaid mänginud esiliigas, nüüd osalevad nad esimest korda kõrgliigas. Ilmselt tiitlile nad sel aastal veel ei mängi, aga on väga positiivne, et nad julgevad selle sammu teha,“ rõõmustab Kask.

Kahe riigi parimatest moodustatud liiga tase on Kase sõnul enneolematult kõrge ja esimest korda üle aastate on keeruline ennustada, kes võiks ühisliiga võitjaks tulla. Uue liiga formaadi kohaselt mängivad kaheksa võistkonda omavahel kaks ringi, mille järel eralduvad terad sõkaldest: neli parimat pääsevad playoff’idesse, alumised neli tiimi selgitavad omavahel välja kohad viiendast kaheksandani. Ühisliiga sees selgitatakse välja ka oma riigi parimad.

Esimest korda toimuva ühisliiga juhendis veel järgmisele hooajale mõeldud pole, küll on seal aga punkt, et 2021. aasta formaat ja osalevad võistkonnad kinnitatakse tänavuse hooaja lõpus. Kask räägib, et pärast lätlaste kaasamist avaldasid ka Leedu klubid suurt huvi, nii et järgmisel hooajal võidakse ka nemad punti võtta. „Kui liiga õnnestub, siis saame järgmisel aastal üle vaadata, milliselt jätkata, aga meie peame igal juhul seisma selle eest, et võimalikult paljud Eesti klubid saaksid osaleda ja võimaluse areneda,“ sõnab Kask.

Plaanid A, B ja C

Kuigi plaanid on ühisliiga jaoks tehtud, ei ole keerulise olukorra tõttu veel teada, kas ja millisel määral need realiseeruvad. Aprillikuu esimeses pooles on Kask siiski entusiastlik ja sõnab, et esialgu liiguvad klubid uue hooaja poole plaani A järgi ehk liiga loodetakse ellu viia tehtud plaanide

Coolbeti rannaliiga esialgne kalenderplaan 2020. aastaks Juuni 13.06–14.06 Coolbet rannaliiga etapp, Läti Jurmala Beach 27.06–28.06 Coolbet rannaliiga etapp, Pärnu Beach Arena Juuli 18.07–19.07 Coolbet rannaliiga etapp, Pärnu Beach Arena August 01.08 – Coolbet rannaliiga etapp, Pärnu Beach Arena 15.08 – Coolbet rannaliiga playoff’id, Pärnu Beach Arenal esimesed poolfinaalid 29.08 – Coolbet rannaliiga playoff’id, Pärnu Beach Arenal teised poolfinaalid, kohamängud ja finaal NB! Kalender võib hooaja eel muutuda.

kohaselt. Samas on igaks juhuks koostatud plaan B, mille järgi algaks liiga juuni kesk2020. aasta paiga asemel 4. juulil. meistriliiga „Meie kasuks mängib see, et kalendesialgsed ri koostamisel sai arvestatud ka suviste koondisemängudega, kuid nende pidamiosalejad ne ei tundu tänasel hetkel reaalne,“ räägib Kask. „Kui koondisemängud ära jäävad, • BFS Ropaži (Läti) saame ühe nädalavahetuse juurde ehk • Linden City BSC (Läti) saaksime liiga alguse edasi lükata ja alus• PFK (Läti) tada juulis. Sellise variandi korral ei peaks • BSC Türi me formaati muutma, vaid saaksime ette • Nõmme BSC OlyBet nähtud kaks ringi ja playoff’id ära mängida, • BSC Üksjalgvärav nagu plaanis oli.“ Elementmaster Ühisliiga jaoks veel plaan C-d koostatud • SK Augur Enemat pole, kuid sellele on mõeldud Eesti-sise• BSC Thunder selt. „Kuna palju sõltub ka Läti valitsusest Arvutitark ja sellest, millal ja kas riigipiirid lahti tehakse, oleme mõelnud plaan C-st oma riigi piires,“ selgitab Kask. „Kui riigisisene liikumine peaks olema lubatud, oleks patt oma liiga mängimata jätta. Võiksime erandkorras ühendada meistri- ja esiliiga, et mängijad saaksid vähemalt korraliku arvu mänge.“

1. etapp

BSC Thunder Häcker

14

peaks toimuma Lätis, ülejäänud mängupäevad oleksid kavas Eestis.

tuli mullu Eesti meistriks, finaalis alistati Augur Enemat.

punkti kogus eelmisel hooajal esiliigas BSC Türi meeskond.

2020 MAI JALKA

59

10 AASTAT TAGASI

226,5 pealtvaatajat oli märgitud Sillamäe Kalevi keskmiseks publikunumbriks, mis andis kõrgliiga vaadatavuse tabelis esimese koha.

Lukuabi

„Sina oled kohtunik“

tuli tellida enne Eesti–Poola U16 koondise maavõistlusmängu, sest Lilleküla riietusruumi võti unustati soojendusele minnes ruumi sisse.

oli rubriik, millega maikuu Jalkas alustati.

Igas numbris võeti luubi alla kolm olukorda, mis vaadati üle koos Uno Tutkiga.

Kaka Eesti jalgpallimütoloogias

J

alka vestles Mart Juure ja Allan Hmelsoofia peab uuesti üle vaanitskiga, kes vastutasid selle eest, et tama. Esiklubi staatuse on Postimehe nädalalõpulisas AK oli haFlora ära andnud. Flora sai kanud figureerima uus tegelane: pisike tänavu 20 ja jalgpallis on see hind 29 Krooni pruun junn, millel peal number 10. Hupikk aeg. Kuidas me jätkamAi 2010 moorikad joonistused olid saanud tõuke me? Mis on meie eesmärgid 2009. aasta Eesti–Brasiilia mängust, kus ja millised on meie võimalulõi kaasa ka maailmakuulus pallur Kaká. sed?“ rääkis Poom ettevaataJuur selgitas tegelase sünnilugu nii: „Sel valt. kangelasel pole seost Brasiilia jalgpalluMeistriliiga rubriigis puuriga peale nime. Lugesin kuskilt uudist dutati valusat teemat ehk „Kaka eksis Linnahalli taha ära“ (BrasiiNarva Transi kihlveopettuste lia vutistaar eksis tõepoolest Tallinnas skandaali. Sõna said mitme jalutades ära – toim.) ja seda vaatepilti meistriliigaklubi treenerid. oli naljakas ette kujutada. Niisugune Tartu Tammeka loots Marko naaseb Eestit uueks looma tegelane sobiks psühhiaatriahaigla Kristal ütles, et pikalt skandaaEE st i tA bLoo dE oL uK or d koomiksisse küll. Allan arvas, et võiks lile mõtlema jääda ei saa. „Võid KA KA mE iE hu um or iKL As siK As AivAr Ku ni ng joonistada siukse pruuni käki, number iga asja peale mõtlema hakata, A JA Lg pA LL iõ uK on d sin di no ortE L vu tim EE st 10 külje peal.“ EL tE in E tE mp et kas tegi meelega või mitte, Er Am En t postrid: Joel Lin dpere / damien Peale Brasiilia staariga samanimeduff kuid sellel ei ole mõtet,“ sõnas pluss: hannali is Jaadla, Alek lise tegelase tutvustamise rääkisid sei Jahhimovitš sergei Lepmet Kristal. „Kuna ma ei tea, kuidas , martti pukk, s, marko pärnpu u, helen soosalu Freddy Adu, Jõhv , Alen stepanja i orbiit, rummu n, dünamo, tallinna mehed ka teistest koomiksitegelasAmbla vallame kontrollimissüsteem töötab, eskond, madridi olympic, real vs barcelo na test ja nende omavahelisei teagi ma, millele tähelepatest suhetest. Loo juures nu pöörata. Iseäranis ei ole leidus ka mitu avaldatud sellega aega tegeleda väljaku karikatuuri, kus sooviti muu ääres.“ hulgas õnne Evelin Ilvesele Käbi ja kännu rubriigis ja härra Kaka tutvus leedi räägiti jalgpallist läbi imbuKakaga. nud Aivar Kuninga perest.

Pikemas usutluses rääkis Vanem poeg Kermo mänMart Poom Eestisse naasmigis küll esmalt tennist, kuid sest ja tunnistas, et teeb seda Tartusse ülikooli minnes raske südamega. Koondise jõudis siiski jalgpalli juurpuurilukk nentis, et keeruline de. Noorem poeg Arko jõuhakkab olema mitmes valddis esindada mitut Eesti konnas, ka näiteks tema lastel, noortekoondist, kuid sai siis raske vigastuse: aaskes on Inglismaal sündinud ja räägivad-mõtlevad talõputurniiril murdis Arko mõlemad vasaku jala inglise keeles. Poom sõnas, et loomulikult on keeluud. „Noortekoondises olin alati mänginud põruline Inglismaalt lahkuda, sest just seal veetis ta hikoosseisus koos Puri-vendadega ja Taijo Tenisoma karjääri parimad aastad. Suurt rõhku pani tega, pingipoiss pole kunagi olnud, aga korraga Poom usutluses sellele, et tahab Eesti jalgpalli oli psühholoogiline barjäär ees. Enam ei kippupanustada oma jalgpallikooli abil. Ta unistas, et nud välja tulema need asjad, mida kunagi oskasin, Nõmme metsade vahele valmib lisaks kahele välja see oli peas kinni,“ nentis Arko. Jalgpallitrenni jakule ka klubihoone. oli jõudnud samuti minna pere pesamuna Eiko, Pikalt rääkis Poom oma plaanidest Flora sporfännina elas jalgpalli sees ka pereema Krista, kes didirektorina, kellena ta Eestisse naastes tööle elas kaasa nii poegadele kui Eesti koondisele. asuma pidi. „Me peame selle klubi uuesti üles ehitama uutel alustel ja see on tiimitöö. Klubi filoKADI PARTS

mArt poom

ISSN 1736-7379

2010 MAI JALKA

60

JALKA MAI 2020

1

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www.dicefootball.eu

LÕPULUGU A. Le Coq Arena ja samanimeline löögirühm käivad käsikäes. Sel pildil nauditakse esinemist 2014. aastal Eesti–Sloveenia kohtumisel.

Brasiilia muusika

jalgpalliseljankas A. Le Coqi löögirühma üks eestvedaja Reigo Ahven usub, et Brasiilia trummid sobivad jalgpalli juurde nagu valatult: kui panna kokku Saksamaa kultuurist kesvamärjuke, jalgpalli sünnimaalt Inglismaalt mänguilu, Eestist publik ja Brasiiliast kuumad sambarütmid, moodustab see kõik ühe korraliku jalgpalliseljanka.

kaasaelamiseks särtsu juurde anda, aga kui alguses mängima hakkasime, olid inimesed pigem ehmunud,“ naerab Ahven meenutades.

Briti fännid ja Kostja tiivad

A. Le Coqi löögirühm tegutseb juba seitsmendat aastat ja kuigi trupi pidupäevad on Eesti koondise mängud, ei puhata muul ajal loorberitel: trummisõbrad saavad kokku iga nädala esmaspäeval, mõnel nädalal leitakse isegi lisapäev ja kohtutakse kahel korral. Samuti korraldatakse paariTekst: Kadi Parts | Foto: EJL päevaseid laagreid, mille kohta Ahven sõnab nii: „Saame kokku kusagil, kus lärmata tohib, ja siis esti koondise fännid on juba aastaid saanud ragistame!“ kodumängudel nautida A. Le Coqi löögirühLöögirühma repertuaari aitab timmida brasiilma ehk trummiorkestri eksootilist muusikat. lane François Archanjo, kes jõudis Eestisse 2011.

Löögirühma üks eestvedaja Reigo Ahven meenuaastal. „Kultuuripealinna projekti raames viidi sottab, et alguse sai kõik 2014. aastal, kui Brasiilia võõsiaalselt keerulises olukorras noortega läbi trumrustas jalgpalli MMi ja kuumavereliste brasiillaste miteraapia kursus ja mina töötasin toona noorkaasaelamine jõudis ka Eesti televaatajateni. Selle soovangla tüüpi asutuses, kus Archanjo ja veel paar järgi tekkis A. Le Coqi kollektiivis mõte, et kuumad brasiillast hakkasid lobitööd tegema. Trummarina sambarütmid võiksid jõuda ka meie staavõtsin kohe vedu ja kui läksin löögirühdionitele, ja nii tehtigi trummientusiastist ma moodustamise jaoks Rio de JaneirosAhvenale ettepanek trummiorkester kokse õppima, võtsin Archanjoga ühendust. ku panna.

Meil klappis kohe nii hästi, et 2014. aastal Eesti joogitootja saatis Ahvena oma veensin teda Eestisse kolima, ja nüüd me Reigo Ahven: kulu ja kirjadega Brasiiliasse autentse veamegi löögirühma kahekesi,“ selgitab „Saame kokku kusagil, muusikaga tutvuma ja 2014. aasta sügiAhven, kuidas sambamaalane Eestisse seks oldi ülesastumiseks valmis. „Tahtkus lärmata tohib, jõudis. sime üsna vaoshoitud Eesti publikule „Repertuaari osas proovime end kurja siis ragistame!“

E

62

JALKA MAI 2020

LÕPULUGU „Kas te enam-vähem üldse aimate, kuidas see mäng käib?“ Kui Eesti koondise mängudel on A. Le Coqi löögirühm juba tavapärane nähtus, siis korra on orkestrit kutsutud ka hokimängule.

Löögirühma üks eestvedaja Reigo Ahven meenutab, et kõige paremini see ei läinud. „Läksime jalgpallimängude suhtumisega ja hakkasime kolistama kohe, kui mäng algas,“ räägib Ahven. „Pärast esimest kolmandikku tuli peakorraldaja meie juurde ja küsis: „Kallid sõbrad, kas te enam-vähem üldse aimate, kuidas see mäng käib?“ Ta selgitas, et hokipublik on harjunud kuulma litri klõbinat ja kui me valel ajal lärmame ning seda klõbinat ei ole kuulda, jääb pool elamusest saamata. Me iseenesest ei teinud midagi valesti – mängisime trumme, sest seda meid kutsutigi tegema –, aga saime aru, et trummi saab mängida ka nii, et see võtab elamusest ühe osa ära,“ meenutab Ahven.

sis hoida sellega, mis parajasti Brasiilias toimub.

Ega meiesuguste valgete inimeste kõrvadele ja silmadele ei ole väikesed muudatused tuvastatavad, aga õnneks on meil Archanjo näol asjatundja olemas. Tema kuulab ja ütleb, et vot siin on toimunud väike muudatus, ja meie kohe proovime, mida saaksime sellest laenata,“ selgitab Ahven, kuidas löögirühma repertuaar valmib.

2014. aastal alustanud löögirühmast on praeguseks alles umbes 30% liikmetest, sest elu on teinud oma korrektiive: kes on kolinud, tööd vahetanud, vanemaks saanud, hobisid vahetanud.

Ahvena sõnul on see paratamatu ja kuigi loomulikult tahaks uhkust tunda, et kõik algsed liikmed on truppi püsima jäänud, tuleb rõõmu tunda selle üle, et vähemalt mõned liikmed on algusest peale vastu pidanud. Ta lisab, et löögirühma puhul on tore seegi, et trummide juurde on jõudnud inimesi, kes varem nendega kokku pole puutunud. „Brasiilia trummimuusikas on tavaline, et seda teevad inimesed, kes pole trummarid; ainult treenerid või juhendajad on trummarid, aga trumme mängivad tavalised inimesed,“ selgitab Ahven.

Aastate jooksul on löögirühm näinud ja kogenud eri mänge, kuid kõige eredamalt tuleb Ahvenale meelde kaks kohtumist. Esiteks matš Inglismaaga, kuna see kujunes suureks kaoseks.

Ahven meenutab, et löögirühma ja Jalgpallihaigla tribüüni juures murti värav maha ja Briti fännid tormasid staadionile tühjadele kohtadele istuma. „Olin sellele mängule kutsunud oma kümneaastase poja ja naise, aga enne mängu algust pidin neile helistama, et nad ei tuleks, sest oli ebaselge, kuidas me kõik seal hakkama saame,“ räägib Ahven.

Teise emotsionaalse elamusena toob löögirühma liider välja Eesti–Hollandi mängu, kus löögirühm veel kaasa ei löönud, kuid jalgpallisõprade rõõmuks kõmmutas värskelt isaks saanud Konstantin Vassiljev hollandlastele kaks väravat ja tekitas Ahvena meenutuste järgi „nii hollandlastele

 A. Le Coqi löögirühm Eesti-Saksamaa mängu eel festivalialal melu loomas.

Foto: Jana Pipar

kui fännidele kollektiivse südamerabanduse“. Ta sõnab, et kuigi lõpuks jäi võit tulemata, oli mängu uhke vaadata. „Sellel mängul olid Kostjal küll nähtavad tiivad seljas,“ sõnab Ahven poeetiliselt.

Löögirühm on leidnud oma koha

Peale meeldivate asjade juhtub vahel aga sedagi, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Ahven räägib, et tema kui dirigent peab oma trummi mängima ühe pulgaga, kuid on läinud ka nii, et tuleb käed appi võtta. „Tavaliselt on mul teine pulk soki sees, aga on juhtunud, et väljakule joostes lendab see ära. Kui siis esimese minuti jooksul oma teise pulga ära lõhud, tuleb käed appi võtta, et end kuuldavaks teha,“ selgitab Ahven. Ta lisab, et on oma käsi korduvalt verele mänginud, kuid midagi väga hullu juhtunud pole: „Hambaid pole pooleks löönud, luid pole murdnud, kellegi püksid pole alla kukkunud, fännidega tülli pole läinud ja keegi tribüünilt alla pole kukkunud. Loodetavasti ühtegi neist asjadest ei juhtu ka!“ Ahvena sõnul on aastate möödudes Eesti jalgpallipublik brasiilia muusikaga harjunud. Ta meenutab, et kui löögirühm võttis eeskuju kuumavereliste maade jalgpallipublikust – Hispaaniast, Brasiiliast –, siis Eesti koondise fännirühmitusel ehk Jalgpallihaiglal võttis trummimuusikaga harjumine aega. „Alguses juhtus, et mängisime Jalgpallihaigla lauludele sisse ja nad vaatasid meie peale viltu,“ räägib Ahven.

Nüüdseks on aga leitud ühine rütm, millega koondisemängudel tuju üleval hoitakse. Ahvena sõnul tunneb löögirühm, et nad on leidnud oma koha Eesti jalgpallikultuuris. „Kogu see supp koosneb armastusest jalgpalli vastu: sinna on lubatud võtta Saksamaa kultuurist kosutav jook, Inglismaa kultuuriruumist jalgpallimäng, Brasiiliast armastus kaasaelamise vastu ja elav muusika. Kui see kõik panna eestlastega ühte aegruumi, saamegi kokku ühe tummise globaalse jalgpalliseljanka, kus kõigil on hea hõljuda,“ võtab Ahven trummimuusika ja Eesti jalgpalli kokku.

2020 MAI JALKA

63

LISAAEG Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 02.05 Janek Meet 02.05 Ketlin Saar 02.05 Kaarel Rumberg 02.05 Ronaldo Tiismaa 03.05 Tiit Kõmper 03.05 Rasmus Peetson 04.05 Sergei Kuzmitšev 04.05 Alex Roosalu 05.05 Karl Koppel 05.05 Darja Somova 07.05 Eino Puri 07.05 Sander Puri 07.05 Mait Toom 07.05 Kevin Aloe 07.05 Reti Talts 08.05 Dmitri Ustritski 09.05 Sten Klaasen 09.05 Maarja Saulep 09.05 Saron Läänmäe 11.05 Meelis Eelmäe 12.05 Aivar Priidel 12.05 Eerik Reinsoo 12.05 Mark Oliver Roosnupp 12.05 Riine Heinsalu 14.05 Martin Reim 14.05 Pavel Londak 16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 17.05 Joonas Soomre 17.05 Ingmar Krister Paplavskis 18.05 Liis Ott 18.05 Saskia Sonnberg 19.05 Mart Martin 20.05 Henrik Ojamaa 20.05 Mari-Ann Ploompuu 20.05 Robi Saarma 21.05 Marius Unt 21.05 Eiko Saar 21.05 Mario Hansi 22.05 Mikk Reintam 24.05 Risto Sarapik 24.05 Ainar Leppänen 24.05 Dmitri Kruglov 24.05 Aiko Orgla 24.05 Aleksandr Kulinitš 24.05 Artjom Ostrovski 25.05 Andre Anis 25.05 Gert Kams 25.05 Oliver Rass 25.05 Kreete Õun 27.05 Igor Morozov 27.05 Eneli Kutter 27.05 Carmen Juurik 28.05 Dmitri Vinogradov 28.05 Mihkel Järviste 29.05 Jan Kokla 30.05 Lauri Salei 30.05 Criselle Tennosaar

64

JALKA MAI 2020

56 46 23 20 19 56 25 62 21 26 19 32 32 30 25 20 45 38 29 24 47 43 32 23 22 49 40 39 27 20 21 30 29 41 29 22 19 54 39 33 30 50 48 36 33 28 20 43 35 20 19 31 29 19 46 20 23 46 21

Fotod: Twitter/80sAging

Kiirelt vananevad vutimehed Twitteri konto „80s Footballers Aging Badly“ on juba mõnda aega kogunud kokku fotosid peamiselt kaheksakümnendatest pärit jalgpalluritest, kes nägid ühel või teisel põhjusel oma tegelikust vanusest palju vanemad välja. Rohke pildimaterjaliga konto on kodus igavlemise ajal suurepärane meelelahutus!

Juuresolevatel piltidel on näiteks kaks meest, kelle vanuseks – uskuge või mitte! – oli foto tegemise ajal… 31 ja 27!

Klavan ja Aksalu sümboolsetes koosseisudes Mitu klubi on koroonapausi kasutanud selleks, et korraldada fännide seas hääletusi ja parimate valimisi. Saksamaa kõrgliigaklubi Augsburg ja soomlaste Seinäjoki otsustasid näiteks koostada poolehoidjate abiga oma klubi läbi aegade sümboolse koondise. Mõlemasse mahtus ka üks Eesti koondislane: Augsburg valis keskkaitsesse Ragnar Klavani, Seinäjoki aga väravasse Mihkel Aksalu!

Klavan osutus sotsiaalmeedias tehtud hääletusel ühtlasi kõige populaarsemaks keskkaitsjaks.

Mõnes mõttes oli tegu ka igati loogilise valikuga: kuigi eestlane mängis klubis vaid neli hooaega, jäid FC Augsburgi parimad saavutused – Bundesliga 5. koht ja 8. koht – just sellesse aega. Sama kehtib ka Aksalu kohta: just temaga väravas võitis SJK oma seni ainsa Soome meistritiitli ja riigi karika – kusjuures karikafinaali penaltiseerias HJK vastu tõrjus Aksalu kaks vastaste lööki.

Foto: Twitter/FCA_World

LISAAEG RUBRIIK

Pavel Londak 40 14. mail tähistab 40. sünnipäeva TJK Legioni väravavaht Pavel Londak, kes oli nii mullu kui on tänavu vanim mängija, kes Premium liigas platsil käinud. Eesti koondist 27 korral esindanud Londak veetis karjääri kõrgajad Norra klubis FK Bodø/Glimt, mis pendeldas kõrg- ja esiliiga vahet. Kokku sai Londak Glimti eest kirja üle 200 mängu, kusjuures sellesse aega jääb ka põnev laenulkäik: 2011. aastal liitus ta pooleks hooajaks Türgi klubi Bucasporiga ning on seni ainus Eesti jalgpallur, kes Türgi kõrgliigas platsil käinud.

2017. aastal Eestisse naastes paistis juba, et Londak hakkab tasapisi karjääri lõpetama: Nõmme Kaljus võttis ta sisse väravavahtide treeneri koha, kes ühtlasi täitis Vitali Teleši taga varukinda rolli. 2018. aastal sai temast aga ühtäkki Kalju esinumber ning käesoleva hooaja eel sõlmis ta kaheaastase lepingu TJK Legioniga.

Zagrebis tehtud foto pärineb 2007. aastast, kui Londak sai Mart Poomi ja Artur Kotenko vigastuste tõttu võimaluse EM-valikmängudes koondise väravat valvata. Aasta hiljem tegi Londak oma koondisekarjääri ühe meeldejäävama esituse, kui tema tõrjed aitasid Eestil kodus Türgilt 0 : 0 viigi välja võidelda.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Pavel Londak 2007. aastal EM-valikmängus Horvaatia vastu.

LHV edetabel Märtsikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) Viljandi JK Tulevik 5. (4.) FC Elva 6. (6.) FC Nõmme United 7. (10.) Viimsi JK 8. (7.) JK Tallinna Kalev 9. (12.) FC Hiiumaa 10. (13.) FC Kuressaare 11. (9.) JK Tabasalu 12. (11.) Tallinna FCI Levadia 13. (14.) FC Kose 14. (17.) Rakvere JK Tarvas 15. (15.) Pärnu JK Vaprus 16. (8.) Paide Linnameeskond 17. (–) Keila JK 18. (18.) JK Welco 19. (–) Raasiku FC Joker 20. (–) Saku Sporting LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2020 MAI JALKA

65

RISTSÕNA

Aprillikuu ristsõna vastus oli „Flora võidutses taas“. Õige vastuse eest võitis siiliparuka Kairit Arrak. Võitjaga võtame ühendust.

Maikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 18. maiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja siiliparuka.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA MAI 2020

Kinkepilet kehtib maksevahendina Eesti jalgpallikoondiste kodumängudele pääsmete ostmisel!