Taktikalaud: Manchester City

Guardiola peenhäälestus tõi Manchester Cityle edu

Viimase nelja hooaja jooksul juba kolmandat korda Inglismaa meistriks kroonitud Manchester City ei alustanud hooaega küll eriti säravalt ning mõned hakkasid meeskonda ja selle peatreenerit Pep Guardiolat juba maha kirjutama, ent hooaja teine pool on Cityl olnud fantastiline. Millised on saavutatud edu taktikalised tagamaad?

Tekst: Joel Indermitte, FC Flora abitreener

Kui veel detsembri alguses võis paista, et City tänavu Premier League’is tiitli peale ei võitle, siis sellele järgnenud 15 järjestikust võitu liigas (kõigi sarjade peale kokku lausa 21 võitu!) kergitasid meeskonna selgeks liidriks ning meistritiitli saatus sai selgeks juba mitu vooru enne hooaja lõppu. Peale järjekordse liigatiitli on

Cityl võimalik 29. mail jõuda lõpuks ka ihaldatud

Meistrite liiga tiitlini, kui finaalis Chelsea vastu võetakse.

Kõige selle taga on olnud Pep Guardiola mõneti pragmaatilised, mõneti geniaalsed taktikalised lükked, mis on Manchester Cityst teinud tippjalgpallis taas ühe kardetuma jõu.  KOOSSEIS

Manchester City on väga kvaliteetne võistkond ja ühe sellise meeskonna tunnus on sügav koosseis ja pikk pink. Peatreener Guardiolal oli hooaja jooksul palju häid mängijaid, kelle seast tuli valida algkoosseis. Kuna hooaeg oli pikk ning võistlussarju, kus osaleti ja kaugele jõuti, oli ka palju, siis tuli leida kohti ja võimalusi, et võistkonnas roteerimise abil värskust hoida ja vigastustega toime tulla. Vaadates üldist Manchester City koosseisu ja asetust läbi hooaja, siis saab välja tuua rohkem mänguminuteid ja usaldust teeninud mängijad.

Pep Guardiola võistkonna puhul on paberil olevast formatsioonist keeruline rääkida, kuna tal on kombeks leida erinevaid detaile ja nüansse, millel hiljem ka pikemalt peatume. Formatsiooni, mida kasutati, võib tinglikult nimetada nii 4-3-3ks kui ka 4-2-3-1-ks.

Äärekaitsjatena said hooaja jooksul palju minuteid häid esitusi pakkunud Kyle Walker ja João Cancelo, kelle panus eelkõige võistkonna ründemängu oli märkimisväärne. Keskkaitse on varasematel aastatel olnud Cityl problemaatiline koht, kuid Benficast toodud Rúben Dias on väga korralik mängija, kes moodustas koos John Stonesiga, keda inglased hakkasid vahepeal juba vaikselt maha kandma, hooaja lõikes väga kindla ja soliidse keskkaitseduo. Keskväljamängijatena olid põhiraskust kandvateks meesteks Rodri ja İlkay Gündoğan, kellest teise hooaeg oli märkimisväärselt resultatiivne. Ääreründajate koha pealt nägime hooaja alguses palju minuteid ja väravaid Raheem Sterlingult, kes hooaja lõpu poole vajus aga pingile ning kelle koha vasakul äärel sai endale noor inglane Phil Foden. Paremal äärel usaldati peamiselt Riyad Mahrezi, kes mängis selle hooajaga ennast City koosseisus väga oluliseks tegijaks.

Kõige keerulisem on City hooaja puhul tuua välja, kuidas jaotus mängijate kasutus number 10 positsioonil ja tipuründaja koha peal. Hooaja alguses olid City peamised ründajad Sergio Agüero ja Gabriel Jesus hädas vigastustega ning Guardiola oli sunnitud leidma lahendusi ja kohanema. Tihti nägime tipuründes mängimas valeründajana kas Kevin De Bruynet või Bernardo Silvat, kuid nägime ka mänge, kus tipus alustas Jesus ja De Bruyne sai mängida omal kohal ründava poolkaitsjana, kus ta on üks maailma paremaid.

RÜNNAK

Manchester City rünnakut iseloomustavad kolm põhilist märksõna: liikuv, domineeriv, kombineeriv. Nagu Guardiola võistkondadele kohane, kontrollib väga suure osa kohtu-

misest palli ja seeläbi mängu käiku City ja selle kaudu tahetakse luua momente, kus vastased tasakaalust välja saada, ning leida kohad, kust lüüa värav. Seletame lahti mõned olulisemad punktid, mida City rünnakul kasutas.

Äärekaitsjate roll. Sel hooajal nägime City puhul väga mobiilseid ja liikuvaid äärekaitsjaid, kes võisid nii mängida oma tavapositsioonidel kui ka liikuda keskväljale mängu siduma. Kyle Walkeri puhul nägime, kuidas ta võis mängida ka kolmanda keskkaitsjana või hoida tasakaalu keskväljal. Kui väljakul oli Cancelo, siis nägime just teda ründefaasis väga aktiivsena, jagades sööte, tehes edukaid triblinguid ja aidates kaitseliini ründeliiniga siduda. Nii varasematel aastatel kui ka hooaja alguses oli City hädas kontrate kaitsmisega – äärekaitsjaid keskväljal hoides andis see võimaluse paremini vastaste kiirrünnakuid peatada ja keskvälja kontrolli all hoida.

İlkay Gündoğan. Selle keskväljamängija hooaeg ja resultatiivsus on olnud muljetavaldav. Vaevalt oskas keegi arvata, et just Gündoğan on tänavu 13 liigaväravaga Manchester City resultatiivseim mängija! Tema edukus seisneski selles, et kuna keskväli oli paremini kontrolli all, sai tema teha hästi ajastatud sööste ja reide vastaste kasti, kus näitas hooaja jooksul väga head vära vavaistu. - 

Ülemine nelik. City ründavate mängijate tegutsemist analüüsides näeme, et suur vahe tekkis sellest, kas tipuründes mängis nii-öelda päris ründaja või valeründaja. Mida andis valeründaja kasutamine Cityle? Eelkõige liikuvust ja mobiilsust, mida sellised mängijad nagu Bernardo Silva ja Kevin De Bruyne suutsid väga hästi ära kasutada, ning tekitada ülekaale ja momente, kus vastaste kaitsjad olid tihti plindris: kas minna nendega kaasa ja avada sellega ruume kaitseliinis või jätta nad vabaks, mis tekitab juba iseenesest ohu? Kuna City ründemäng on lii kuv ja mitmekülgne, siis just sellest tekkinud vabast ruumist lõikasid kasu nii terav ja väle Sterling, kes sai süstida liini taha, kui ka Mahrezi- ja Fodeni-sugused mängijad, kes on palliga osavad ja said pigem mängida väljaku ääretsoonides, kus nad suudavad üks ühe vastu olukordades tekitada teravust ja vastaseid üle kavaldada. Seega oli City rünnak kogu hooaja jooksul väga mitmekülgne ja nende peatamine oli vastastele tihti suur peavalu.

KAITSE

Võrreldes varasemate Pep Guardiola võistkondadega, kes on alati harrastanud kõrget ja agressiivset pressingut, saab sel hooajal erinevusena välja tuua pressingu kõrguse. Arvestades seda, et eelmine hooaeg hõlmas endas koroonapausi ja väga lühikest hooaegadevahelist puhkust, ning seda, et tänavuse hooaja kalender on olnud tavalisest märksa tihedam, otsustas Guardiola oma meeskonna juures kasutada energiasäästlikumat mängustiili ning tuua oma pressingublokk ja selle kõrgus madalamasse väljakuosasse. See aga ei tähendanud seda, et City mängijaid ei pressiks või väljakul ei töötaks – nende ründavate mängijate pressing ja töökus on endiselt muljetavaldav. Olenevalt vastasest võis kaitseformatsioon olla erinev, kuid peamiselt nägime 4-4-2-blokki, mis annab tugeva kaitsestruktuuri ja kaitseb väljaku keskosa. See, et City lasi liigas kõige vähem väravaid sisse, pani kindlasti aluse nende edule – nagu öeldakse, võidetakse kaitsega ka tiitleid. Kaitsemängu aitasid hästi tsementeerida ja keskväljal kontrollida nii Rodri kui ka Gündoğan, aga eraldi tuleks välja tuua Rúben Diase lisandumine kaitseliini. Diase liidriomadused ja mängustiil sidusid City kaitsemängu ühtsemaks tervikuks ja tõid kaitsefaasi kindluse, millest oldi Vincent Kompany lahkumise järel puudust tuntud.