Saalijalgpall: Oleksandr Sorokin

Saalijalgpalli tippklass Maarjamaal

Oleksandr Sorokin lõpetas Eestis oma kolmanda saalijalgpalli hooaja. Juhuse tahtel siia jõudnud ukrainlane on mänginud maailma tipus, arvukatel finaalturniiridel ja võitnud tiitleid üle Euroopa. Eestis perega kenasti sisse elanud Sorokin hetkel lahkumismõtteid ei mõlguta ning mehe teadmised pole siinmail märkamatuks jäänud, sest tippmängijal on tähtis roll ka järgmise põlvkonna Eesti mängijate juhendamises.

Tekst: Sander Jürjens

Ukraina koondisega mängis 33aastane Sorokin kahel EM- ja kahel MM-finaalturniiril.

Foto: Tom Dulat / Getty Images / UEFA Viimsi FC Smsraha on aastaid teinud Eesti meistrivõistlustel puhta töö ja ka tänavune polnud erand. Sorokin on meeskonna mängiv peatreener. Ukraina koondises mängis praeguseks 33aastane Sorokin kahel EM- ja kahel MM-finaalturniiril. Koondise tugevusest ei anna aimu vaid finaalturniiridele jõudmine, vaid fakt, et kõikidel finaalturniiridel, kus Sorokin kaasa tegi, pääses Ukraina ka alagrupist edasi. Eriti valusalt läks 2016. aasta MMil Kolumbias, kus pärast alagrupimatše langeti playoff-kohtumiste avaringis Argentina vastu lisaajal 0 : 1. Hiljem krooniti Argentina maailmameistriks. Oma suuri mänge finaalturniiridel mäletab ta heade sõnadega. „Itaalia, Hispaania, Portugal, Brasiilia… juba nende vastu mängimine ise ongi ere mälestus. Sellistel kiirustel mängides saab hea tunde. See on absoluutselt teine maailm võrreldes kohalike meistrivõistlustega ja sinna maailma tahaks alati tagasi!“

Sorokini sõnul oli kümneliikmeline Ukraina koondis ühtne rusikas ning iga mängija võis vajalikul hetkel kanda tähtsat rolli. „Iga võistkonna vastu mängisid need mehed, kes olid vastasele ebamugavad. Näiteks tolles mängus Argentina vastu mängisin mina palju, sest olen kiirem mängija ja saan kaitses hästi hakkama.“

Eesti saalijalgpall ei kuulu Euroopa paremikku, mispärast pole vast lugupidamatu küsida, kuidas sellise CVga mees Eestisse sattus. „See juhtus kogemata,“ ütleb rõõmsatujuline Sorokin. „Oli raske aeg ja palju traumasid. Juhtus nii, et pikaaegne koduklubi (Harkivi – toim.) Lokomotiv lagunes. Mängisin Kasahstanis, aga leping lõppes seal enne tähtaega. Viimsi esindaja Andrei Golovin võttis ühendust minu endise treeneriga Lokomotivist. Treener võttis ühendust minuga, et Eestist on tulnud pakkumine.“

Mängijana tiitleid peale Ukrainas ja Eestis võidetud karikate Tšehhist ja Kasahstanist noppinud Sorokin tunneb praegu, et on veel mängija, mitte treener. Tal on olnud võimalus õppida ka maailma

parimatelt, näiteks Lokomotivis ja Ukraina koondises oli tema juhendaja Jevgeni Rõvkin. „Kui olla väga hea mängija, siis on südames väga raske seda mängijatunnet rikkuda, ja hetkel pole see tunne minus rikutud. Seepärast tunnen end rohkem mängijana. Kui see tunne ühel hetkel rikutud on, siis näen end rohkem treenerina,“ arutleb Sorokin.

Viimsi treeneriamet motiveerib teda. Kuigi viimase aja tulemused loovad kuvandi, et keegi Viimsile vastu ei saa, ei ole see Sorokini sõnul sugugi nii lihtne, kui mõnele kõrvaltvaatajale tunduda võib. „Me teeme küll kõige rohkem trenne, aga psühholoogiliselt on raske, sest igaüks tuleb meie vastu oma parimate oskustega ja midagi lihtsat meile ei anta. Kui vaadata kasvõi selle aasta playoff-mängude tulemusi, siis kõik võidud tulid alles teisel poolajal. Lihtsat võitu polnudki.“

Coolbet saaliliiga taseme parandamiseks oleks Sorokini sõnul vaja, et enamik meeskondadest oleks kasvõi poolprofessionaalsed. „Esimese sammuna oleks hea, kui suured jalgpalliklubid võtaksid saalijalgpalli oma tiiva alla. See kiirendaks kindlasti arengut. Samuti oleks hea, kui jalgpalliliidu juhatus lähtuks otsuste puhul sellest, kuidas liiga tase paraneks.“

Kui Eestis saalijalgpalli valitseda, siis tekib õigustatud küsimus ambitsioonide kohta eurosarjas. 2019. aastal võõrustati nelja meeskonna osavõtul alagrupiturniiri Kalevi spordihallis, mil toodi esimest korda Meistrite liiga eelring Tallinnasse. Meeskond tegi turniiri vältel häid esitusi ja läbis alagrupi kaotuseta, kuid võib öelda, et edasipääsust jäi neid lahutama 0,8 sekundit. Just nii vähe jäi aega lõpusireenini, kui avavoorus lõi prantslaste Toulon Élite Viimsi võrku viigivärava, ning järgmisest kahest võidust Viimsile ei piisanud, sest Toulon sai turniiri vältel suuremaid võite. Edasipääs eurosarja põhiturniirile on jätkuvalt Viimsi eesmärk. „Me töötame selle nimel veel rohkem suvel. See on meie unistus, eesmärk ja ülesanne!“ Sorokini treeneriteadmistest ei lõika kasu vaid Viimsi meeskond, ukrainlane on kaasatud ka Eesti saalijalgpalli vast loodud U19 koondise treenerite tiimi. „Ma arvan, et see on õige, et peab alustama noortest. See on selline vanus, kus nad suudavad edasi minna nii taktikaliselt kui ka tehniliselt. Juhul kui alustame noortest mängijatest, on meistrivõistlustel aastate pärast parema kvaliteediga 23–24aastaseid mängijaid oluliselt rohkem.“ Küsimusele, kas meie peamine murekoht on tehnika või taktika, vastab Sorokin: „Mõlemad! Aga selleks et saalijalgpalli korralikult mängida, peab oskama ka hoovijalgpalli. Tehnika tuleb sealt.“

Sorokin vaatab ka väga palju tipp-saalijalgpalli ja tal on alati hea info otseülekannete kohta. Kas neid mänge vaatab ta juba rohkem treeneripilguga? „Vaatan taktikalise treeneripilguga,“ tunnistab Sorokin. „Tahan näha, kuidas viib treener läbi mängu ja ideed võistkonnale kohale.“ Kui mõnikümmend minutit varem on Sorokin öelnud, et näeb end rohkem mängijana, siis nüüd tekib võimalus uurida, kas lähiajal on ikkagi plaan treeneriametiga veelgi tõsisemalt ehk täiskohaga tegelema hakata. „50–50,“ muigab ta. „Äkki aasta pärast olengi juba rohkem treener kui mängija? Kui mul oleks päriselt kindel arenguplaan, näiteks kolmenelja aasta peale, siis mõtleksin sellele. Hetkel pole veel sinna kahjuks jõudnud.“

Eestist lahkumisele Sorokin hetkel ei mõtle. „Siin on kõik suurepärane. Naisele ja lapsele meeldib ka Eesti mugav elu.“ Eesti keelt pole Sorokin veel selgeks saanud. „Aga kui vaadata treeneri vaatevinklist, siis on eesti keel vajalik, sest meil on häid mängijaid, kelle emakeel on eesti keel. Tulevikus proovin õppida, kasvõi natuke!“

Sorokini Eestisse tuleku järel on Viimsi Smsraha Coolbet saaliliiga meistriks kroonitud kolmel hooajal järjest.

Foto: Anna Andreas

Jalka tänab artikli valmimisel abiks olnud Andrei Golovini.

Vend

Dmõtro on samuti kvaliteetne saalijalgpallur, kellega on Oleksandr platsi jaganud nii koondises kui ka Lokomotivis. Hetkel mängib ta Hersoni MFC Prodeximis, mis kuulub Ukraina tippu.

3 väravat

on Sorokin MM-finaalturniiridel löönud. Kaks neist tulid 2012. aastal Costa Rica vastu 6 : 1 võidumängus, üks 2016. aastal 4 : 2 võidumängus Mosambiigi vastu.

Väravasöödu

andis Oleksandr Sorokin vennale Dmõtrole 2014. aasta EM-finaalturniiril Ukrainale alagrupivõidu toonud tabamusel, mis löödi Rumeenia võrku. Erilist väravat kajastas lausa eraldi uudisena UEFA koduleht.