SAALIJALGPALL
Saalijalgpalli
tippklass Maarjamaal V Oleksandr Sorokin lõpetas Eestis oma kolmanda saalijalgpalli hooaja. Juhuse tahtel siia jõudnud ukrainlane on mänginud maailma tipus, arvukatel finaalturniiridel ja võitnud tiitleid üle Euroopa. Eestis perega kenasti sisse elanud Sorokin hetkel lahkumismõtteid ei mõlguta ning mehe teadmised pole siinmail märkamatuks jäänud, sest tippmängijal on tähtis roll ka järgmise põlvkonna Eesti mängijate juhendamises. Tekst: Sander Jürjens Ukraina koondisega mängis 33aastane Sorokin kahel EM- ja kahel MM-finaalturniiril. Foto: Tom Dulat / Getty Images / UEFA
50
JALKA JUUNI 2021
iimsi FC Smsraha on aastaid teinud Eesti meistrivõistlustel puhta töö ja ka tänavune polnud erand. Sorokin on meeskonna mängiv peatreener. Ukraina koondises mängis praeguseks 33aastane Sorokin kahel EM- ja kahel MM-finaalturniiril. Koondise tugevusest ei anna aimu vaid finaalturniiridele jõudmine, vaid fakt, et kõikidel finaalturniiridel, kus Sorokin kaasa tegi, pääses Ukraina ka alagrupist edasi. Eriti valusalt läks 2016. aasta MMil Kolumbias, kus pärast alagrupimatše langeti playoff-kohtumiste avaringis Argentina vastu lisaajal 0 : 1. Hiljem krooniti Argentina maailmameistriks. Oma suuri mänge finaalturniiridel mäletab ta heade sõnadega. „Itaalia, Hispaania, Portugal, Brasiilia… juba nende vastu mängimine ise ongi ere mälestus. Sellistel kiirustel mängides saab hea tunde. See on absoluutselt teine maailm võrreldes kohalike meistrivõistlustega ja sinna maailma tahaks alati tagasi!“ Sorokini sõnul oli kümneliikmeline Ukraina koondis ühtne rusikas ning iga mängija võis vajalikul hetkel kanda tähtsat rolli. „Iga võistkonna vastu mängisid need mehed, kes olid vastasele ebamugavad. Näiteks tolles mängus Argentina vastu mängisin mina palju, sest olen kiirem mängija ja saan kaitses hästi hakkama.“ Eesti saalijalgpall ei kuulu Euroopa paremikku, mispärast pole vast lugupidamatu küsida, kuidas sellise CVga mees Eestisse sattus. „See juhtus kogemata,“ ütleb rõõmsatujuline Sorokin. „Oli raske aeg ja palju traumasid. Juhtus nii, et pikaaegne koduklubi (Harkivi – toim.) Lokomotiv lagunes. Mängisin Kasahstanis, aga leping lõppes seal enne tähtaega. Viimsi esindaja Andrei Golovin võttis ühendust minu endise treeneriga Lokomotivist. Treener võttis ühendust minuga, et Eestist on tulnud pakkumine.“ Mängijana tiitleid peale Ukrainas ja Eestis võidetud karikate Tšehhist ja Kasahstanist noppinud Sorokin tunneb praegu, et on veel mängija, mitte treener. Tal on olnud võimalus õppida ka maailma
