Jalka (juuni 2021)

SELLES NUMBRIS: KRISTJAN TAMME  OLEKSANDR SOROKIN  INDREK SCHWEDE  TAKTIKAJUTUD

JUUNI 2021

Kümme mängijat, keda EMil jälgida POSTR ID: S

Balti turniiri eel: miks on Eesti-Läti-Leedu jalgpall mutta vajunud?

erge Mošnik i Rúben ov, Dia Mason s, Mount

Eesti parima jalgpallilogo konkursil selguvad finalistid Suur uuring: jalgpall annab ühiskonnale tohutult tagasi

KAS

CRISTIANO RONALDO JA PORTUGAL SUUDAVAD SEDA TAAS? ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Tagaseljajutud Tammeka naistega

Luubi all Kevor Palumets

Järjejutu teine osa

JUUNI Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Koondiseturniiride suvi alaku!

Eelmine aasta röövis meilt palju võimalusi – teiste seas oli üks selline ka võimalus oma lemmikkoondistele kaasa elada.

Aasta võrra edasi nihutatud vutisuvi on aga nüüd lõpuks käes: juuni alguses saame esmalt meie oma sinisärkidele kaasa elada Balti turniiril, kus Eesti missioon on lõpetada juba 83 aasta pikkuseks veninud võidupõud. Päev pärast Balti turniiri lõppu saab alguse aga oodatud EM-finaalturniir, kusjuures sellega sisuliselt paralleelselt selgitatakse Copa América turniiril ka parim Lõuna-Ameerika meeskond.

Kui kõik plaanipäraselt läheb, ei ole see aga suviste turniiridega veel kõik: juulis-augustis on kavas ka Tōkyō olümpiaturniir, kus peaksime samuti suuri nimesid ja vägevaid lahinguid nägema.

Koondiste lainel on suuresti ka juunikuu Jalka: Balti turniiri eel heidame pilgu sellele, miks on kõikide Balti riikide vutikoon-

dised teinud viimasel ajal läbi suure languse ning kükitavad nüüd FIFA edetabelis alles sügaval teises sajas. EM-finaalturniiri eelloos pakume teile välja aga kümme mängijat, kellel tasub ühel või teisel põhjusel kindlasti silm peal hoida.

Arvamuslugudes arutlevad Raul Ojassaar ja Indrek Schwede üleminutite ja klubilojaalsuse üle, suurtes lugudes vaatleme seekord jalgpallimängu tekitatavat rahalist kasu ühiskonnale.

Jätku saab meie eelmises numbris alanud võistlus, kus selgitame välja, millisel Eesti jalgpalliklubil on parim logo, samuti ilmub järgmine osa Juhan Voolaidi järjejutust. Persoonidest teeme juttu Kristjan Tamme, Kevor Palumetsa ja Oleksandr Sorokiniga, lõbusas „Tagaseljajuttude“ rubriigis on seekord fookuses Tartu Tammeka naiskond.

Head lugemist ja vägevaid jalgpallielamusi!

2021 JUUNI JALKA

3

SISUKORD 48

50 KAANELUGU LK 14–18 11. juunil saab alguse EM-finaalturniir, mis oleks tegelikult pidanud toimuma juba eelmisel aastal.

Tiitlikaitsjana astuvad turniirile vastu Portugal ja Cristiano Ronaldo – kas nad suudavad esmalt keerulisest alagrupist edasi murda ja seejärel viie aasta tagust tempu korrata? Jalka toob välja kümme mängijat, kellel tasub seekordsel turniiril silma peal hoida.

KUU TSITAAT „Meile tõid edu mängijad, kes kasvasid üles veel Nõukogude Liidu ajal.

Kui nemad viisid meid kõrgele, arvas meie jalgpalliliit, et olemegi piisavalt heal tasemel ja et kõik on korras, kuid see oli suur viga. 2004. aasta EMiga kaasnenud buumi ei suutnud me ära kasutada – järgmisele põlvkonnale ei mõeldud, korralikku noortetööd ei tehtud. Praegu oleme põhjas. Ainus lootus seisneb selles, et selle praeguse põhja all ei ole veel sügavamal järgmist põhja. Kuidagi peame samm-sammult siit hakkama välja rabelema.“

Läti Delfi ajakirjanik Uldis Strautmanis lk 24–30

Kolumn

12 Raul Ojassaar

Sisuliselt kõikidel elusolenditel on olemas rudimendid: kunagi ammu kasutust leidnud elundid või organid, mis on evolutsiooni käigus küll oma funktsiooni suuresti kaotanud, kuid siiski keha külge ühel või teisel moel alles jäänud. Inimestel ei ole saba, aga on olemas sabakont, meil on tarkusehambad, aga kasutust neile enam ei ole. Jalgpallimängul on ette näidata midagi sarnast – poolaegade lõpus lisatavad üleminutid.

48 Indrek Schwede

Äsjane Euroopa Superliiga kokkukukkumine 48 tunni jooksul tuletas meelde, et jalgpall pole ainult meelelahutus: klubid on kuuluvuse institutsioonid, mille lahutamatu märksõna on fännide lojaalsus. Mida rohkem lojaalsust ilmutaks mängijad, seda põnevama jalgpalli me saaksime.

Persoonid & intervjuud

42 Mängija luubi all: Kevor Palumets 44 Treener: Kristjan Tamme

Kas pole mitte värskendav, et mees, kes on alles kolmanda kümnendi keskpaigas, omandab sel kuul kõrghariduse, tal on treenerilitsents, ta täiendab oma teadmisi kehalise kasvatuse õpetajana, on mänginud Premium liiga tippmeeskonnas ja U21 koondises, on kahe jalaga maa peal ja leiab, et tal on palju õppida?

50 Saalijalgpall: Oleksandr Sorokin

Oleksandr Sorokin lõpetas Eestis oma kolmanda saalijalgpalli hooaja.

Juhuse tahtel siia jõudnud ukrainlane on mänginud maailma tipus, arvukatel finaalturniiridel ja võitnud tiitleid üle Euroopa. Eestis perega kenasti sisse elanud Sorokin hetkel lahkumismõtteid ei mõlguta ning mehe teadmised pole siinmail märkamatuks jäänud, sest tippmängijal on tähtis roll ka järgmise põlvkonna Eesti mängijate juhendamises.

Rubriigid

3 Juuni 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 39 Miks?

Jalka rubriigis „Miks?“ küsime asjatundjatelt küsimusi, mis jalgpalli jälgides aeg-ajalt ikka tekivad. Seekord uurime, mida kontrollivad kohtunikud mängijate taldade alt.

IMPRESSUM ESIKAANEL: CRISTIANO RONALDO FOTO: DENIS DOYLE, UEFA

40

NR 6 (162) 2021

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR

24 40 Tagaseljajutud

Tagaseljajuttudes räägib seekord võistkonnakaaslasi taga Tartu Tammeka naiskonna väravavaht Maria Sootak.

46 Taktikalaud: Manchester City 52 Klõpsud 54 Järjejutt

Jalka avaldab järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi jalgpalliteemalise novelli „Kaotada tuleb osata!“. Seekord ilmub loo teine osa.

58 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: SANDER JÜRJENS sander@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM:

14 EM 2020 20 Ühiskond

Jalgpallis on käimas ainulaadne analüüs, mis näitab, millist kasu annab jalgpalli harrastamine ühiskonnale. Kokku ei loeta tiitleid ja väravaid, vaid seda, mis peitub jalgpallis laiemalt. Iga jalgpalliga seotud inimene annab ühiskonnale tagasi rohkem, kui sellelt võtab. Nüüd on jalgpalliharrastuse sotsiaalmajandusliku mõju näitamiseks olemas tõendusmaterjal ja numbrid.

24 Balti turniir

Järjekordse Balti turniiri eel on Balti riigid kollektiivselt ajaloo kõige nirumas seisus: mitte kunagi varem pole Euroopa vanim siiani toimuv jalgpalliturniir peetud olukorras, kus FIFA edetabelis on kõige kõrgemal kohal asuv Balti riik nii madalal kui 116. kohal. Eesti murede ja probleemidega oleme hästi kursis – miks on aga nii Lätis kui Leedus jalgpall sohu vajunud?

59 Lõpulugu: valime Eesti jalgpalliklubide

parima logo!

Jalka jätkab põneva võistlusega, kus teeme spetsialistidest koosneva žürii abil selgeks, millisel Eesti vutitiimil on kõige parem logo. Eelmises numbris selgitasime valikturniiril välja 32 logo, mis pääsesid lõppvõistlusele – nüüd sõelume välja neli parimat.

INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

TRÜKITUD REUSNERIS

Postrid

Sergei Mošnikov Rúben Dias Mason Mount

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2021 JUUNI JALKA

5

PEEGELDUSED

Unustamatu reis Lõuna-Ameerikasse Fotod: Lembit Peegel

Kümme aastat tagasi oli juunikuu jalgpallikoondisele sünge. Kuigi Eesti koondis mängis parasjagu oma läbi aegade edukaimat valiksarja, ei teadnud keegi, et sügis sedavõrd edukaks osutub – juuni alguses kaotasime esmalt 0 : 3 Itaaliale ning siis häbiväärsel kombel 0 : 2 ka Fääri saartele. Kogu tekkinud negatiivsuse foon võimendus veelgi, kui nendele järgnenud maavõistlusteks sõitis Lõuna-Ameerikasse Tšiili ja Uruguay vastu mängima sisuliselt B-koondis – põhirivistuse meestest olid rivis vaid Dmitri Kruglov ja Sander Puri, ülejäänud otsustasid vigastuste ravimise või puhkuse kasuks. Vastased aga valmistusid Copa América turniiriks, mis tähendas, et neil olid rivis kõik tähed.

Tšiili vastu väravas mänginud Marko Meeritsal oli mängus mõistagi tükk tegemist. Alexis Sánchez (esimesel pildil) ja Humberto Suazo (teisel pildil) said mõlemad kirja värava, Tšiili võitis 4 : 0.

Uudistamist oli kaugel Lõuna-Ameerikas mõistagi palju. Uskuge või mitte, aga selline kaameraga Nokia telefon oli toona kõva sõna!

6

JALKA JUUNI 2021

Sander Puri ja Dmitri Kruglov olid Eesti poolelt ainsad, kes tegid 2011. aastal kaasa mõlemas kohtumises Uruguay vastu. Tuletame meelde: märtsikuises mängus Tallinnas suutis Eesti 2 : 0 võita!

PEEGELDUSED

Uruguay viis kohtumise Eestiga vahelduseks pealinnast välja – matš toimus Brasiilia piiri ääres Rivera linnas, kus mängijaid tervitas 28 000 inimest mahutaval staadionil sisuliselt täismaja.

Eesti koondise eest tegid oma esimesi samme nii Henri Anier kui Joonas Tamm, kes on mõlemad kümme aastat hiljem kindlad põhitegijad. Nad said Lõuna-Ameerikas kirja aga alles oma esimesed koondisemängud.

Karl Palatul ja Mikk Reintamil oli Uruguay vastu keskkaitses keeruline tööpäev: vastaste ründekolmikus alustasid Diego Forlán, Luis Suárez ja Edinson Cavani! Ükski neist kolmest lõpuks küll skoori ei teinud, kuid Eesti kaotas mängu siiski 0 : 3.

2021 JUUNI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Indrek Schwede

Jalka endisest peatoimetajast Indrek Schwedest sai mai alguses esimene inimene, kes on kaitsnud doktoritöö Eesti jalgpalli käsitleval teemal. Töö pealkirjaga „Jalgpalli positsioonist Eestis ja selle marginaliseerumise põhjustest Nõukogude anneksiooni perioodil“ uurib seda, kuidas jalgpall kaotas Nõukogude Eestis kiiresti oma positsiooni rahva meelisalana.

André Villas-Boas

Viimase kümmekonna aasta jooksul Euroopa tippklubisid (FC Porto, Chelsea, Tottenham Hotspur, Peterburi Zenit, Marseille) juhendanud André Villas-Boas osales mai keskel Portugali MM-rallil. Hetkel tööta olev portugallane sai koos heast sõbrast kaardilugeja Gonçalo Magalhãesiga WRC3 kategoorias 12. koha.

Levadia fenomenaalne seeria karikafinaalides jätkus Foto: Liisi Troska

Klubijalgpalli pidupäeval, 22. mail toimus sel aastal kaks karikafinaali – välja mängiti nii naiste kui meeste Eesti karikas. Eelmisel aastal mõlemad trofeed oma valdusesse saanud FC Flora ei suutnud mullust duublit korrata – kui Flora naiskond tegi oma töö kindlalt ära, siis ülipõnevas Evald Tipneri karikavõistluste finaalis sai napi 1 : 0 võidu FCI Levadia.

Flora naiskonnale tõid Pärnu Vapruse üle 3 : 0 võidu Anastasia Ivanova, Lisette Tammiku ja Kristina Teerni tabamused. Florakatele oli tegemist neljanda järjestikuse ja kokku seitsmenda Eesti karikavõiduga, millega tõusti naistetabelis ainuliidriks – Pärnu JK nimel on kuus karikavõitu, Tallinna Levadia on Eesti karika võitnud kahel korral. Pärnu Vaprus mängis finaalis esimest korda.

Meestefinaalis läksid kokku kaks meeskonda, kes on ajalooliselt olnud Eesti karikavõistlustel kõige edukamad – karikakaitsja staatuses olnud

173 000

dollarit teenib MLSi klubis D.C. United palliv Erik Sorga sel hooajal. MLSi mängijate ühing avalikustas kõikide pallurite palga – sellele summale võivad lisanduda ka boonused.

8

JALKA JUUNI 2021

Floral oli kirjas kaheksa, FCI Levadial aga üheksa triumfi. Kuigi pealtvaatajaid koroonapiirangute tõttu endiselt staadionile ei lubatud, oli finaal tõesti finaali vääriline: tuline, kirglik ja pingeline. Levadia sai lõpuks magusa 1 : 0 võidu tänu Robert Kirsi 70. minuti ülepealöögile ning võttis sellega revanši: vaid kolm päeva varem oldi samal platsil samale vastasele Premium liiga kohtumises 2 : 4 alla jäädud.

Järjekordse võiduga tõusis Levadia esimeseks meeskonnaks, kes teeninud kümme Eesti karikavõitu, kusjuures levadialaste saldo karikafinaalides on täiesti uskumatu: Levadia esindusmeeskond on Eesti karikavõistluste finaali jõudnud 11 korral ja võitjaks tulnud kümnel korral! Ainus kaotus pärineb sealjuures aastast 2002, kui toona Levadia põhitiimiks olnud Maardu Levadia kaotas finaalmängu… Tallinna Levadiale! Seega saab endiselt öelda, et Levadia pole mitte kunagi Tipneri karikavõistluste finaalis ühelegi teisele klubile kaotanud…

11

väravat lõi Nõmme Unitedi ründaja Robi Saarma esiliigapausilt naasmise järel esimese kolme mänguga – kaks korda neli, ühe korra kolm väravat mängus!

56

staadionil või väljakul on alates 1992. aastast peetud Premium liigas vähemalt üks kohtumine. Tallinna noorte treeningkeskuse (TNTK) muruväljak on selles nimekirjas värskeim täiendus, olles ühtlasi sama aja jooksul 20. Tallinnas asuv meistriliigaväljak.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Selle asemel et uurida tõsiteaduslikult avaliku arvamuse mõjutamise ja inimestega manipuleerimise võtteid, mis kuuluvad populistide tööriistakasti, ja aidata leida rohtu nende neutraliseerimiseks, tegelevad nad jätkuvalt nn jalgpalliteadusega, st seletavad väsimatult takkajärele, miks kõik läks just nii ja mitte teisiti. Paraku pole sedalaadi jalgpalliteadus kunagi neutraalne, vaid kannab endas kindlasuunalist sõnumit, mis paigutab need sotsiaalteadlased küüniliste poliittehnoloogidega samasse seltskonda.“ Poliitik Jüri Saar defineeris Eesti ühiskonna üle arutledes huvitava mõiste – jalgpalliteaduse „Tahetakse, et tänapäeva sport oleks hästi korrektne, aga see ei ole pooltki nii huvitav.

Miks ei võiks särki seljast ära rebida, kui oled värava löönud? See on ju lahe! Saad aga kaardi, sest näitasid emotsiooni.“ Endine tippvehkleja Meelis Loit spordis emotsiooni välja näitamisest „Ma olin väga suur jalgpallifänn – ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal saan jälle staadionile mängima minna.“ Sprinter Henri Sai alustas sporditeed jalgpallis ründajana „Mina ei teinud integreerumiseks midagi spetsiaalselt. Mängisin lihtsalt jalgpalli.

Proovisin teha oma asja hästi. Sellega kaasnes inimeste toetus ja tähelepanu.

Kui oleksin lihtne ärimees, siis võiksin olla edukas, nii et keegi ei tunneks mind.

Jalgpall on lihtsalt spetsiifiline eluala, kus tähelepanu on päris suur. Tegelikult lihtsalt sattusin üsna juhuslikult sellisesse olukorda, et mind kasutatakse hea integratsiooni näitena.“ Konstantin Vassiljev „Kui ausalt öelda, siis kohe saab kolm kuud kaitseväes täis ja selle aja jooksul olen teinud viis trenni. Kohe tulla ja teha 90 minutit – jah, oli raske. Aga meil on palju vigastatuid ja tuli koht ära täita.“ Pärnu Vapruse ründaja Ronaldo Tiismaa käis Premium liigas ajateenistuse kõrvalt mängimas „Ise me kaevasime selle augu päris suureks, ega keegi meile sinna redelit ei ulata. Ise peame sealt välja ka ronima.“ Pavel Marin Nõmme Kalju nigelast hooaja algusest „Mingi vend oli vist teibaga kastis. Nii kõrgele kerkis, et täitsa uskumatu. Nii hästi lõi ära ka!“ FC Kuressaare ründaja Sander Laht tunnustas Paide mängumeest Sekou Camarad, kes lõi neile 2 : 2 viigimängus peaga kaks väravat

10

JALKA JUUNI 2021

Premium liiga tase võiks viie aasta jooksul sedavõrd paraneda, et mõni Eesti klubi oleks suuteline jõudma eurosarja alagrupiturniirile ja Eesti liiga UEFA klubijalgpalli edetabelis 50 parema sekka.

Foto: Jana Pipar

Jalgpalliliit kinnitas viieks aastaks uue arengukava Koos klubijalgpalli pidupäevaga toimunud Eesti Jalgpalli Liidu üldkogul tutvustati alaliidu arengukava aastateks 2021–2025. See on jätk eelmisele sarnasele dokumendile, mis koostati aastateks 2016–2020.

Uues arengukavas on kirjas jalgpalliliidu järgmise viie aasta arengu põhisuunad, suuremad projektid ja tegevused ning oodatavad tulemused. Arengukava on jaotatud kuueks suureks alajaotuseks: tippjalgpall; harrastus- ja noortejalgpall; kommunikatsioon, suhted ja kultuur; Premium liiga; naistejalgpall ja viimasena jalgpalliliidu organisatsioon.

Eesmärkidena on muu hulgas välja toodud Eesti meestekoondise jõudmine EM-finaalturniirile, Balti turniiri võitmine nii meeste kui naiste seas, poiste U17 ja U19 ning naistekoondise kuulumine UEFA 3. tugevusgruppi ja vähemalt 420 tegevkohtuniku olemasolu. Samuti seatakse tehnilises osakonnas noortetöö juhtide projekti ja mitme teise järelkasvu puudutava projekti kaudu sihiks see, et mõni Eesti klubi jõuab UEFA noorteliigas vähemalt teise eelringi. Praegu vaid Tallinnas Arte gümnaasiumiga koostöös tegutsevat EJLi akadeemiat loodetakse laiendada ka Lõuna-Eestisse.

Harrastus- ja noortejalgpallis on viie aasta suureks sihiks suurendada registreeritud jalgpalliharrastajate arv Eesti elanikkonnast kahe protsendini – 2019. aastal oli see osakaal 1,6%. Jalgpall peab endiselt olema kõige populaarsem ja jälgitum spordiala Eestis, kusjuures meestekoondise koduste valikmängude keskmine publikuarv võiks küündida 10 000 inimeseni.

Premium liigas loodetakse duubeldada senist külastatavust – kui 2019. aastal oli keskmine publikuarv 364, siis nüüd seatakse eesmärgiks kergitada seda 728 inimeseni. Sportlikus plaanis sihitakse ainult proffidest koosnevat liigat, eurosarjades on eesmärk vähemalt ühe klubi jõudmine alagrupiturniirile ja Eesti tõusmine UEFA klubijalgpalli edetabelis esimese 50 sekka.

Naistejalgpallis plaanitakse poole võrra suurendada meistrivõistlustest osa võtvate mängijate arvu ning Eesti meistrilt oodatakse Meistrite liigas teise ringi jõudmist. Platsiväliselt on sihiks võetud suurendada naiste esindatust jalgpalliga seotud rollides viiendiku võrra.

Jalgpalliliidu sees soovitakse eelkõige parandada klubide noortetöö kvaliteedi hindamise süsteemi, kasvatada tulusid ja tuua Eestisse vähemalt üks UEFA suurüritus.

LOOD & TSITAADID

Eesti sai esimese kogemuse rahvusvahelisel „FIFA“ turniiril Eesti astub esimesi samme virtuaaljalgpallis. Kui kaks aastat järjest on Eesti osalenud oma koondisega „eFootball PESi“ mängus, siis maikuus tehti debüüt populaarse „FIFA“ videomängu rahvusvahelisel turniiril.

FIFAe Nations Cupi turniiri raames sai Eesti alagrupis tunda ka võidurõõmu, kuid lõpuks andsid seitse punkti meie koondisele seitsmeliikmelises alagrupis kuuenda koha. C-alagrupis võidutses Iisrael 29 punktiga, tugev Inglismaa meeskond oli 26 punktiga teine. Edasi pääsesid ka võrdselt 20 punkti teeninud Poola ja Belgia. Horvaatia oli 15 punktiga viies, Eesti järel jäi viimaseks kaks punkti teeninud Island. Islandi ja Horvaatia vastu teenis meie koondis neli ja kolm punkti.

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga juhib Eesti virtuaalkoondist E-Sport Meedia Grupi eestvedaja Andri Allas, kes sõnab, et võistkonna etteastega võib rahule jääda. „Mõned mängud oleks võinud minna paremini, kui mõelda punktidele, sest näiteks Poolale kaotasime 0 : 1 ja 3 : 4. Aga peame aru andma, et mitmes riigis on välja kujunenud e-spordi süsteem ja meie poisid mängisid paljude elukutseliste e-sportlaste vastu. Meil praegu professionaalseid „FIFA“-mängijaid pole ja võib öelda, et klassivahega tehti ära. Ma arvan, et kõige olulisem oli see, et Eesti poisid said rahvusvahelise kogemuse ja võimaluse oma taset maailma parimate omaga võrrelda.“ Eestit esindasid Henry William Heinola ja Carl Robert Mägimets. Kui Heinola, kes mängib Nõmme Kalju e-spordi tiimis, on virtuaalpalluritele tuttav nimi, siis Mägimetsa puhul on tegu noormehega, kes kuulunud tänavu Tartu Tammeka koosseisu Premium liigas.

Allas jäi turniiri korraldusega rahule. „Arvestades, et see võistlus hõlmab kogu maailma, meie grupi mõistes küll vaid Euroopat, siis ma arvan, et turniir viidi hästi läbi. Mulle meeldis, et see kogukond on väga toetav, ning tekkinud dialoogid tulevad edaspidi kindlasti kasuks, sest rahvusvahelised kontaktid on loodud. Poisid ütlesid, et kui järgmisel aastal turniir taas toimuma peaks, siis hakkavad selle tarbeks kindlasti harjutama.“ Turniiri tarbeks andis korraldaja mängijatele spetsiaalse FIFA Ultimate Teami konto, kus on kõik „kaardid“ avatud. See tähendab, et virtuaalmängija sai endale valida just need mängijad, kellega võistlustulle minna. Igas vastasseisus mängiti üks kohtumine PlayStationil ja teine Xboxil. Alagrupiturniiri kohtumised peeti üle interneti, kuid finaalturniiril on konkurendid juba samas ruumis.

Kuigi Eestil ei õnnestunud augustikuus Taanis toimuvale 24 koondisega finaalturniirile kvalifitseeruda, loodab Allas, et kalendrisse mahutatakse rahvusvahelisi kohtumisi sellegipoolest.

Nii nad

ütlesid

„Levadiale värava löömine annab kõvema tunde, aga sellise kala välja tõmbamine pole ka emotsiooni mõttes otseselt väiksem asi... Tegelikult on ikka see ka võimas tunne.“ Viljandi Tuleviku kaitsja Martin Allik sahistas mai alguses Premium liigas FCI Levadia võrku, samal nädalal uuendas ta kalamehena oma haugi(2,8 kg) ja jõeforellirekordit (1,75 kg) „Minu väga hea sõbra Alo Dupikoviga oli nii, et tal käis väljakul mingi krõks ära ja ta muutus hoopis teiseks inimeseks, siis ta räuskas näiteks, et n***i te sügate seda palli, laske ette, ma löön sisse! Üldjuhul on siiski nii, et inimtüüp klapib nii väljakul kui väljakuväliselt, mõne pisikese erandiga nagu Alo Dupikov.“ Markus Jürgenson ropendamisest jalgpalliväljakul „10–15 aasta jooksul on mulle silma jäänud see, et sportlased ise, nende treenerid – kusjuures Eesti absoluutsed tipud – ja trobikond spordiajakirjanikke kirjutavad ja räägivad, et sport on meelelahutus. Jah, ma ei ütle, et neil ei ole õigus. Vist kahjuks neil ongi õigus. Aga mina ei taha olla meelelahutusajakirjanik! Jalgpall ei ole ainult meelelahutus.

On öeldud, et jalgpall on kuuluvuse institutsioon. Euroopa Superliiga ebaõnnestumine näitas, et jalgpall ei ole ainult raha ega meelelahutus. See on inimeste identiteet, nende enesemääratlus. Jalgpalli suhted ühiskonnaga, majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised: see on pagana põnev teema ja ma ei saa kuidagi öelda, et kui ma olen jalgpalliajakirjanik, olen ma meelelahutusajakirjanik.“ Jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede ei soovi olla meelelahutusajakirjanik „Käisime aastal 2017 pundiga Liverpooli ja Evertoni matši vaatamas.

Pärast mängu käisime läbi restoranist, kus Klavan õhtustas. Ostsin oma väiksele pojale kaisukaru ja küsisin sinna peale Klavani autogrammi. Ütlesin, et pärast Inglismaa karjääri lõppu saad suvel ilusasti Florasse tulla. Ta naeris ja ütles: „Kui Kalev mängib Euroopas, siis lähen sinna, aga muidu...“ Ta naeris ja järgnesid kolm punkti.“ FC Flora president Pelle Pohlak Ragnar Klavanist „Kohe näha, et Pärnu poiss, rannaliiva peal mänginud noorena – oskab kääre lüüa küll!“ Kommentaator Marko Lelov kiitis Robert Kirsi väravat karikafinaalis

Virtuaalpallurid Henry William Heinola ja Carl Robert Mägimets.

Fotod: Andri Allas

2021 JUUNI JALKA

11

MÕTISKLUSI

Üleminut kui jalgpalli rudiment Sisuliselt kõikidel elusolenditel on olemas rudimendid: kunagi ammu kasutust leidnud elundid või organid, mis on evolutsiooni käigus küll oma funktsiooni suuresti kaotanud, kuid siiski keha külge ühel või teisel moel alles jäänud. Inimestel ei ole saba, aga on olemas sabakont, meil on tarkusehambad, aga kasutust neile enam ei ole. Jalgpallimängul on ette näidata midagi sarnast – poolaegade lõpus lisatavad üleminutid.

Tekst: Raul Ojassaar

koguaja mõttes eriti lühemaks – pigem vastupidi. Seda, kui kaua on 90minutilise jalgpallimängu puhul pall tegelikult mängus, on uuritud-mõõdetud omajagu – ning 60minutiline tulemus ühe mängu lõikes on juba väga hästi. Statistikaportaal fivethirtyeight.com lõi näiteks kokku 2018. aasta MM-finaalturniiri kohtumiste reaalsed mänguajad: selgus, et alagrupimatšis Maroko ja Iraani vahel oli pall mängus näiteks vaid 44 minutit ja 36 sekundit. Kõige parem tulemus tuli Egiptuse ja Uruguay lahingust, kus reaalset mänguaega pakuti fännidele 63 minuti ja kahe sekundi jagu.

Üleminuteid on kaugelt liiga vähe

Kui 90 minutilt 60 peale liikumine tundub praegu liiga suur revolutsioon, siis kohtuniku lisatavate üleminutite süsteemi võiks küll kriitilise pilguga üle vaadata. Jalgpallireeglid sätestavad, et üleminuteid antakse kindlate seisakute eest egendi kohaselt toodi üleminutite reegel (vaata tabelit). Karistuslöökidele, küljeautidele, jalgpalli 1891. aastal Inglismaal juhtunud intnurgalöökidele ja väravalöökidele kuluvat aega sidendi tõttu, kus mängus Aston Villa ja Stoüleminutitesse ei arvestata, mis selgitab ka seda, ke City vahel anti kaks minutit enne mängu lõppu miks ei näe me mõlema poolaja lõpus neljanda Stoke’i kasuks penalti. Villa väravavaht otsustas kohtuniku tablool 20 või enamat üleminutit. Küll aga vastased üle kavaldada – ta võttis palli ning aga on selge, et jalgpallikohtunikud üle maailma virutas selle kõrge kaarega staadionilt välja, nii et tõlgendavad mängus tekkinud pause, mille eest kui see üles leiti ja tagasi toodi, oli 90 minutit täis tuleks lisaminuteid anda, väga juhuslikult ning on saanud ja kohtunik juba lõpuvilet puhunud. justkui liiga kinni stampides (esimesele poolajale Kuigi ajaloolased pole sellele legendile palju üks, teisele kolm üleminutit jne). kinnitust leidnud, on selge, et üleminutite kontSeesama fivethirtyeight.com-i uurimus puuseptsioon on pärit 19. sajandist, mil jalgpall nägi dutas ka seda, kui palju antakse mängudele ülevälja totaalselt teistsugune kui praegu. Mingil minuteid juurde ning kui palju oleks neid reeglikummalisel põhjusel on see aga endite kohaselt tegelikult pidanud olema. selt suurde mängu sisse jäänud, kuigi Vahed on kolossaalsed: näiteks Maromeil on praegu võimalik palju täpseko ja Iraani kohtumine oleks pidanud Seisakud, mini ja efektiivsemalt hinnata seda, teise poolaja lõpus saama 14 (neliteist!) mille eest kui palju aega on kohtumise jooksul üleminutit, selle asemel anti neid vaid „kaotsi läinud“. Millegipärast on see pikuus. Tervikuna toodi uurimuses välantakse üleaega devate reeglimuudatuste ja uuenduste ja, et üleminutite arv oli suures plaanis tuhinas jäänud pisut kahe silma vahele. kõikide mängude peale keskmiselt pea^ vahetused Kui mõned aastad tagasi tehti jalgaegu poole väiksem, kui reeglite järgi ^ vigastuspausid ja mängijate pallireeglites mitu olulist muudatust, tohterdamine oleks pidanud. See tähendab mõlemale ^ aja venitamine tekkis diskussioon ka mänguaja revomeeskonnale umbes kuut kaotatud mi^ distsiplinaarkaristuste jagalutsiooni kohta: nimelt tehti ettepanek nutit, mille jooksul mängu muuta. mine vähendada jalgpallis mänguaega 60 Tegin mai alguses võrdluseks ka eks^ joogi- ja jahutuspausid minuti peale, kuid panna aeg seisma perimendi nii Meistrite liiga kui Pre^ VARiga seotud pausid iga kord, kui pall on mängust väljas. mium liiga näitel ning sain oma kaht^ muud seisakud (näiteks pikad väravatähistused) Esialgu tundub see küll ehk jabur, kuid lustustele kinnitust: üleminuteid on tegelikult ei muutuks jalgpallimäng endiselt jalgpallis liiga vähe. Manchester

L

12

JALKA JUUNI 2021

MÕTISKLUSI Kui tänapäeval antakse mängule viis üleminutit, tähendab see üldjuhul, et seisakuid oli tegelikult kaheksa-üheksa minuti jagu.

Foto: Alex Caparrós, UEFA

tekib mõni üleaega nõudev seisak (sealhulgas ka City ja Pariisi Saint-Germaini vahelise poolfinaali liigne viivitamine palli mängu panekul). Üleminukordusmängu teine poolaeg osutus tuliseks, sisaltikell oleks tablool kõigile näha ning seega muudedas punast kaarti, paari rüselust, mitut vahetust, taks mängule antud üleaeg läbipaistvaks. minutilise tähistusajaga väravat ja palju muud – üleEduseisus oleva meeskonna mängijad saaksid minuteid oleks pidanud tulema seitse ja pool, tuli endiselt küll mängutempot alla tõmmata (mis ongi aga ainult kaks. Premium liiga kohtumine Paide Linnende õigus!), kuid õiglus võidutseks, sest kogu nameeskonna ja FCI Levadia vahel oli samuti pinaeg, mille nad teatrile kulutavad, läheks ausalt geline ning Paide jahtis viimase sekundini viigivämängule otsa. Jalgpalli juurde jääks alles ka dünaaravat – teisel poolajal peamiselt vigastuspausidele mika, kus kell kunagi ei seisa, kuid ja vahetustele kulunud kaheksast ja samas annaks see parema võimalupoolest minutist lasti 90 minuti täise kaotatud aega kompenseerida. tumise järel mängida vaid viis.

Kui tippmängudes on üleminuPole siis ime, et mida lähemale tite määramisel kindlasti abiks ka jõuab mängu lõpp, seda sagedamini neljas kohtunik, siis suuremas osas kipuvad eduseisus oleva meeskonStatistikaportaal mängudest tuleb peakohtunikul na mängijate jalad krampi kiskuma, fivethirtyeight.com lõi peale ülejäänud kohtumise ohjamiauti läinud pallid ära kaduma ning näiteks kokku 2018. aasta se pidada 45 minuti jooksul meeles väravavahi väljalöögid pool minutit ka kõik seisakud ja nende kestus, aega võtma. See ju töötab – lauMM-finaalturniiri kohtumiste mis ongi praegu ilmselt suuresti sa topelthästi! Ühest küljest kureaalsed mänguajad: põhjus, miks üleminutite arvuga nii lub selliselt tegutsedes mänguaeg, selgus, et alagrupimatšis palju mööda pannakse. Mänguaeg mida kohtunikud samaväärselt üleMaroko ja Iraani vahel oli pall ei tohiks ju olla kohtuniku suva järminutitega ei kompenseeri, teisalt gi viis või kümme minutit lühem! tõmmatakse sellega maha mängumängus näiteks vaid Reeglimuudatusi, uuendusi ja tempo, mis on eduseisus olevale 44 minutit ja 36 sekundit. parandusi ei tohiks karta. Praegu ei võistkonnale eeliseks. kujutaks me ettegi jalgpalli, kus ei oleks näiteks karistusala (toodi jalgpalli 1902. aasÜleminutikell jooksma! tal), kollaseid ja punaseid kaarte (1970) või tagasiEt mitte niisama hädaldada, pakun välja ka oma söödureeglit (1992). Puristidel ei tasu unustada ka lahenduse, mis vast ei riivaks liiga palju traditsiooseda, et üleaeg ise oli omal ajal samuti reeglimuunide austajaid, kuid võiks jalgpalli ausamaks muudatusega sisse toodud uuendus, mitte vutimängu ta. Lisaks mänguajale võiks tablool juures olla ka juures algusest peale olnud element. On viimane üleminutikell, mis hakkaks kohtuniku märguande aeg jalgpallimängu kestus 21. sajandisse tuua! (näiteks nupuvajutuse) peale tiksuma, kui mängus 2021 JUUNI JALKA

13

EM 2020

Kümme mängijat, keda EM-finaalturniiril jälgida 11. juunist 11. juulini vältav EM-finaalturniir toob meie ette Euroopa 24 paremat rahvuskoondist koos nende tähtmängijatega. Kuna ülitiheda klubihooaja ja koroonaohu tõttu lubatakse koondistel tavapärase 23 mängija asemel turniirile kaasa võtta 26 pallurit, tähendab see, et finaalturniirist saab kokku osa koguni 624 mängumeest. Kes suudaks küll nende kõigi seas orienteeruda? Jalka tegi sinu eest valiku ära – siin on kümme jalgpallurit, kel tasub finaalturniiril silma peal hoida!

Tekst: Sander Jürjens, Raul Ojassaar Artikkel valmis enne 1. juunit, kui koosseisud lõplikult kinnitati.

Koondisestatistika ja koduklubi on märgitud 24. mai seisuga.

Burak Yılmaz Vanus: 35 Positsioon: ründaja Koduklubi: Lille (Prantsusmaa) Statistika koondises: 66/28 2020. aasta oli kogenud Türgi ründajale Burak Yılmazile väga eriline. Ta abiellus uuesti oma laste emaga, kellega ta kaks aastat varem abielu lahutanud oli, sportlikus mõttes jõudis ta aga kõrges jalgpallurieas alles esimest korda Euroopa tippliigasse, sõlmides Foto: Ümit Bektaş, Reuters/Scanpix lepingu Lillega. Ilmselt ei oleks Yılmaz ka ise osanud päris sellist hooaega oodata, ent tema debüüthooaeg on osutunud imeliseks kordaminekuks: vanameister ise lõi 16 väravat, Lille tõusis aga kümneaastase pausi järel taas Prantsusmaa meistriks, kusjuures selleks

14

JALKA JUUNI 2021

EM 2020 alagrupid A-grupp Türgi Itaalia Wales Šveits

D-grupp Inglismaa Horvaatia Šotimaa Tšehhi

B-grupp Taani Soome Belgia Venemaa

E-grupp Hispaania Rootsi Poola Slovakkia

C-grupp Holland Ukraina Austria Põhja-Makedoonia

F-grupp Ungari Portugal Prantsusmaa Saksamaa

tuli neil hooaja kokkuvõttes üle olla pururikkast ja võimsast Pariisi Saint-Germainist.

Yılmaz on Türgi jalgpallis nähtus omaette. Juba 15 aastat tagasi Beşiktaşi eest kohalikus kõrgliigas väravaid löönud pallur on üks vaid üheksast mängijast, kes on karjääri jooksul jõudnud esindada kõiki Türgi „suure kolmiku“ klubisid ehk lisaks Beşiktaşile ka Fenerbahçet ja Galatasarayd – kõige enam hooaegu on ta koduliigas esindanud aga hoopis Trabzonspori meeskonda, mida peetakse eelmainitud kolmiku järel Türgi suuruselt neljandaks klubiks. Esimese välislepingu sõlmis Yılmaz alles 2016. aastal, kui pallis poolteist hooaega Hiina liigas. Sealt naasnud, arvasid paljud, et ründeäss teeb kodumaal paar viimast hooaega ja riputab putsad varna, aga tuhkagi – kolm resultatiivset hooaega viisid ta praeguseks Prantsusmaa kõrgliigasse.

Lille endine spordidirektor Luis Campos võttis selge suuna Türgi poole ning kui varem peeti Türgi liigat pigem selliseks kohaks, kuhu mängijad karjääri lõpuaastatel raha teenima siirduvad, siis Lille ja Yılmazi edu võib tähendada, et lähiaastatel näeme ka muudes Euroopa tippklubides rohkem türklasi.

Türgi koondist ei maksa alahinnata: uut MM-valiksarja alustasid nad Hollandi vastu vägeva 4 : 2 võiduga, kusjuures karjääris uue hingamise leidnud Yılmaz kostitas hollandlasi koondisekarjääri esimese kübaratrikiga. Kas EMil näeme jätku?

EM 2020

Teemu Pukki

Foto: Stephen McCarthy, Sportsfile/UEFA

Vanus: 31 Positsioon: ründaja Koduklubi: Norwich (Inglismaa) Statistika koondises: 90/30

Federico Chiesa Vanus: 23 Positsioon: ääreründaja Koduklubi: Juventus (Itaalia) Statistika koondises: 24/1 25 aastat pärast seda, kui sama tegi tema isa Enrico, saab Federico Chiesa võimaluse Itaalia eest EM-finaalturniiril mängida. Lõppenud hooaega alustas Chiesa veel Fiorentina mängijana, kuid siirdus oktoobri alguses Juventusesse. Kohanemisraskustest või keerulisest sisseelamisest polnud juttugi: ta tõusis meeskonna rünnakul kiirelt üheks põhijõuks ning kuigi Juventuse hooaeg oli oodatust tunduvalt kesisem, saavad nende fännid Chiesa esiletõusu üle siiski rõõmustada. Mõned fännid kuulutasid vahepeal lausa, et Juventuse rünnaku kõige olulisem mängija ei olegi Cristiano Ronaldo, vaid hoopis Chiesa!

Kuigi mängumees jätkab ka uuel hooajal Juventuses, kuuluvad tema mängijaõigused endiselt Fiorentinale – suure tõenäosusega on Juventusel aga järgmise hooaja järel kohustus Chiesa Fiorentinalt 40 miljoni euro eest välja osta. Selleks tuleb Chiesal järgmise hooaja jooksul kirja saada kas kümme väravat ja kümme väravasöötu või osaleda 60 protsendil Juventuse kohtumistest. Arvestades, kui suurt rolli ta tänavu klubi eest mängis, peaksid need verstapostid olema ületatavad, kui ta just vigastada ei saa.

23aastane Chiesa võib tegutseda mõlemal äärel, ent tõenäoliselt kuulub ta Itaalia koondise peatreeneri Roberto Mancini valikusse eelkõige just paremäärena, kus ta moodustab Lorenzo Insigne ja Ciro Immobilega põneva koosluse. Koondiseväravaid on Chiesal seni tulnud vaid üks, ent kui ta näitab ka finaalturniiril sellist minekut nagu klubivutis, peaks see number olema suve lõpuks juba tunduvalt suurem. Itaallased saavad kõik alagrupimängud kodus pidada ning on oma grupi suursoosikud.

Ei suutnud seda Jari Litmaneni, Sami Hyypiä ja teiste tähtede põlvkond – suutis hoopis Teemu Pukki põlvkond. Soome jalgpallisõprade niigi ülipikaks veninud ootus suurturniirile pääseda pikenes koroonapandeemia tõttu veel ühe aasta võrra, ent lõpuks on see aeg käes ning Öökullid saavad ennast proovile panna Euroopa eliidis. Kui soomlased ise pelgasid, et turniiri aasta võrra edasi nihutamine ei tule neile kasuks, sest esiründaja Pukki ei pruugi enam nii heas hoos olla, siis numbrid on õnneks rääkinud teist keelt: Norwichiga Premier League’ist Inglismaa esiliigasse kukkumine ei mõjunud ei klubile ega Pukkile üldse halvasti – kolme aasta jooksul teist korda pandi esiliiga kinni, soomlane sai kirja 26 väravat.

Sellist stabiilsust on Pukki puhul tarvis rõhutada, sest nooremana tundus aeg-ajalt, et tema täht ei löögi korralikult särama. Juba 18aastaselt Sevilla eest La Ligas debüteerinud Pukki ei suutnud korralikku läbimurret teha ei Hispaanias ega ka Saksamaal, kus ta kaks hooaega Schalke 04 ridades pallis. Alles oma kahekümnendate eluaastate teises pooles Taanis Brøndby ridades regulaarseks väravalööjaks kerkinud Pukki on seejärel tõusnud Norwichi puhul põhimängijaks. Rääkimata Soome koondisest!

Kui juba EMile jõudmisega on Pukki mõnes mõttes Jari Litmanenile ehk Kuningale ninanipsu visanud, siis avaneb tal ka suurepärane võimalus teha teine temp. Nimelt on ta enne suviseid koondisemänge Soome koondise kõigi aegade väravalööjate edetabelis esikohal asuvast Litmanenist vaid kahe tabamuse kaugusel. Oleks alles lugu, kui Pukki selle tiitli Euroopa suurimal laval enda kätte võtaks! Meie peame muidugi lootma, et see ei juhtu veel varem – viimase finaalturniirieelse kontrollmängu peab Soome just Eesti vastu…

Foto: Lembit Peegel

2021 JUUNI JALKA

15

EM 2020 Foto: Jana Pipar

Romelu Lukaku Vanus: 28 Positsioon: ründaja Koduklubi: Milano Inter (Itaalia) Statistika koondises: 91/59 Lukaku karjääris on olnud tõusud ja mõõnad, kuid ründaja esitused Belgia koondise eest on püsinud kvaliteetsena. Äsja Interiga saavutatu peaks andma talle ka vajaliku enesekindluse, et koondisega samuti midagi säravat võita.

Lukaku eelmine meeskondlik tiitel pärines hooajast 2009/10, kui Anderlecht krooniti Belgia meistriks. 2020. aastal mängis ta Euroopa liiga finaalis, kuid karikas jäi saamata. Äsja lõppenud hooajal suutis Antonio Conte juhendatav Inter võita pärast pikka pausi Serie A ehk Itaalia meistritiitli.

Kas Lukaku on hetkel oma võimete tipus? 2011. aastal Londoni Chelseaga käed löönud ründetuus otsis oma kohta Inglismaal, veetis pikki aastaid edukalt Evertonis ja sellele järgnes kahetisi tundeid tekitanud periood Manchester Unitedis, mis sai oma lõpu 2019. aastal. Itaalias kodu leidnud Lukaku tähistas maikuus oma 28. sünnipäeva ning praeguse vormikõvera põhjal võib ennustada midagi vägevat nii talle kui ka kogu Belgia koondisele. Hirmuäratav on see, et tema koondisekaaslaste seast võib leida isegi veel kõvema kaliibriga mängijaid, aga kõik neist peavad õnnestuma, et pall jõuaks Lukakuni, sealt väravavõrku ja Belgia medalimängudele.

Finaalturniiri alustavad belglased FIFA edetabeli esimese koha tiimina ja eelmise MMi pronksimeeskonnana – latt on seatud kõrgele.

Vanus: 26 Positsioon: keskpoolkaitsja Koduklubi: West Ham United (Inglismaa) Statistika koondises: 33/7

Vanus: 21 Positsioon: ründav poolkaitsja Koduklubi: Manchester City (Inglismaa) Statistika koondises: 6/2

16

JALKA JUUNI 2021

Foto: Jana Pipar

Tomáš Souček

Phil Foden

Kuidas jätta sellest nimistust välja Phil Foden? Kuigi mitme Jalka seekordsesse valikusse mahtunud mängija koondisemängude saldo küündib saja või peaaegu saja kohtumiseni,

pole Foden oma kuue mänguga kindlasti mees, kes ei vääriks finaalturniiril suuremat tähelepanu.

Mitmekülgne ründav poolkaitsja tegi läbimurdehooaja Manchester City võistkonna ridades, kuigi päev enne Meistrite liiga finaali tähistas ta alles oma 21. sünnipäeva. Aastaid võrreldi Fodeni karjääri Jadon Sancho omaga. Sancho pakkis Manchesteris oma asjad, tõusis Saksamaal esile Dortmundi Borussias ja tegi suuri tegusid enne Fodenit, kuid nüüd võivad mõlemad mehed öelda, et nende valikud olid õiged.

City kasvandik Foden andis tänavusel hooajal Pep Guardiolale suurepäraseid võimalusi kõikide mängude vältel, sest just tema vahetas tihti pärast vahetuse tegemist positsiooni. Väikest kasvu vasakjalgne pallivõlur suudab mängida paremal, vasakul ja nende kahe vahel veel ka.

Noor mees sai väärt õppetunni möödunud sügisel. Oma esimeses A-koondise laagris Islandi vastu debüüdi teinud Foden rikkus võõrsil toimunud mängul COVID-19 protokolli reegleid ja saadeti koju mõtlema. Kuid novembris oli ta tagasi ja lõi Rahvuste liigas kaks väravat. Kuigi Foden kandideerib Inglismaa koondises konkurentsitihedale positsioonile, siis mida päev edasi, seda enam tundub, et Foden täidab Southgate’i plaanides tähtsat rolli.

Foto: Stephen McCarthy, Sportsfile/UEFA

Kuigi pikakasvuline keskväljamees on juba 26aastane, jäi tal alles nüüd seljataha esimene tõeline läbimurdehooaeg suurliigas – eelmise aasta jaanuaris kodumaa tippklubist Praha Slaviast Inglismaa Premier League’i West Ham Unitedisse esialgu laenule siirdunud Souček näitas ennast piisavalt heast küljest, et inglased tegid tema ülemineku mullu suvel ametlikuks.

Väga tugeva õhuvõitleja ja keskväljalt rünnakutele lülitujana tuntud tšehh on silma paistnud

EM 2020 hea väravavaistu ja resultatiivsusega: lõppenud hooajal sai ta Premier League’is kirja kümme väravat, millega oli oma meeskonna parim. Mitmel puhul figureeris Souček Premier League’i hooaja suurimate esiletõusjate ja parimate täienduste nimekirjas.

Tšehhi koondis, mis ei ole küll juba üle kümne aasta Euroopa ja maailma tasandil kõige teravamasse tippu kuulunud, on siiski hakkama saanud muljetavaldava saavutusega: alates 1996. aastast on igal korral EM-finaalturniirile jõutud, kusjuures 1996. aastal finaali ja 2004ndal poolfinaali.

Tšehhide ootused seekord küll päris nii suured ei ole, kuid nende praegune koondis on sellegipoolest väga korraliku keskmise tasemega. Puudu ongi ainult veel mõni tõeline superstaar – ja tundub, et Součekis on materjali, et selleks saada.

Oma ohtlikkust tõendas ta väga ilmekalt ka Eesti koondisele: märtsikuises MM-valikmängus, kui Eesti pidi koroonaviirusest räsitud koosseisus Tšehhile vastu astuma, lõi Souček kübaratriki ja tassis omad kindla 6 : 2 võiduni.

Eelmine Torres, kes Hispaania koondise ründeliinis vastaseid kollitas – Fernando Torres –, on seni ainus mängija EM-finaalturniiride ajaloos, kes löönud värava kahes finaalis (2008 ja 2012).

Kas Ferranist saab hispaanlaste uue põlvkonna plakatipoiss?

Foto: Laszlo Szirtesi, UEFA

Foto: Jose Luis Contreras, Zumapress.com / Scanpix

Ferran Torres

Vanus: 21 Positsioon: ääreründaja Koduklubi: Manchester City (Inglismaa) Statistika koondises: 10/6 Hispaania koondisega sõidab EMile noormees, kes on oma elus tähistanud vaid viit sünnipäeva!

29. veebruaril 2000. aastal sündinud Ferran Torresest sai neli aastat tagasi esimene 2000. aastatel sündinud mängija, kes on La Ligas debüteerinud, ning mitu head hooaega Valencias viisid ta eelmisel suvel Manchester City ridadesse, kus ta võttis sümboolselt vastu särginumbri 21 – vahetult enne teda kuulus see aastaid David Silvale, teisele hispaanlasele, kes Manchester Cityga just Valenciast liitus.

Esimene hooaeg Inglismaa tippklubis möödus Torresel mõneti õpipoisi rollis – ta tegi kaasa vähem kui pooled City mänguminutitest, kuid näitas ennast korduvalt heast küljest ja lõi ka väravaid.

Nii Hispaania U17 kui U19 koondisega noorteklassides Euroopa meistriks kroonitud Torres jätab resultatiivse hooaja seljataha ka koondisesärgis: kõik tema kümme mängu ja kuus väravat Hispaania eest tulid just eelmisel sügisel ja tänavu kevadel, kusjuures koondisekarjääri esimese kübaratriki lõi Torres 6 : 0 võidumängus Saksamaale.

Robert Lewandowski Vanus: 32 Positsioon: ründaja Koduklubi: Müncheni Bayern (Saksamaa) Statistika koondises: 118/66 Mees, kellelt „rööviti“ 2020. aasta maailma parima mängija ehk Ballon D’Ori tiitel? Kuigi selle auhinna laureaati koroonapandeemia tõttu välja ei selgitatudki, oli Lewandowskile ehk lohutuseks FIFA parima meesmängija tiitel, sest paremat individuaalset auhinda 2020. aastal välja ei antud.

Müncheni Bayern võitis taas kord Saksamaa Bundesliga ning lisas sinna UEFA superkarika ja FIFA klubide MMi tiitli. Saksamaa karikasarjas jäädi aga alla esiliigavõistkonnale, Meistrite liigas tähendasid Lewandowski ja mitme teise põhimehe vigastused seda, et tiitlikaitsja laeks jäi sel korral veerandfinaal. Vigastada sai Lewandowski märtsikuus just koondist esindades…

Nädalaid väljakult eemal olnud poolakas küündis siiski liigas Bayerni särgis lõppenud hooajal 41 väravani, mis on võimas näitaja – tegu on Gerd Mülleri peaaegu 50 aastat vana tippmargi ületamisega. Märtsikuus jõudis ta kahe mänguga lüüa Poola särgis kolm väravat. Kõige selle najal on keeruline näha, miks ei võiks seni koondisekarjääris löödud 66 tabamusele tulla finaalturniiril lisa. Vaevalt et suve lõpus 33aastaseks saav Lewandowski mõnel järgmisel suurturniiril veel paremas hoos on. Kas Poola suudab selle võimaluse ära kasutada?

2021 JUUNI JALKA

17

EM 2020 Foto: Brendan Moran, UEFA via Sportsfile

tab liidrina teed. Tema mõju ja autoriteeti võistkonnas on võimatu üle hinnata – pealegi teab Ronaldo väga hästi, et veel üks edukas suurturniir ainult kaunistaks tema pärandit.

Karim Benzema Vanus: 33 Positsioon: ründaja Koduklubi: Madridi Real (Hispaania) Statistika koondises: 81/27

Cristiano Ronaldo Vanus: 36 Positsioon: ründaja Koduklubi: Juventus (Itaalia) Statistika koondises: 173/103 Me peame alustama läbi aegade parimast eurooplasest jalgpallurist (kes siis veel?)! 36aastaselt alustab Ronaldo oma viiendat EM-finaalturniiri, jõudes sellega tähiseni, milleni pole varem mitte keegi küündinud. Juba praegu hoiab ta oma käes finaalturniiril mängitud mängude rekordit (21), finaalturniiril löödud väravate rekord (9) on tal aga praegu Michel Platiniga kahasse – kusjuures kui Ronaldo tabamused jagunevad nelja turniiri vahel, siis Platini lõi kõik üheksa 1984. aasta EMil! Kui Juventuse hooaeg osutus suureks pettumuseks, siis Ronaldo võis isiklikus plaanis oma panusega siiski rahule jääda: 29 väravaga oli ta kindlalt Serie A parim väravalööja ning hoolimata jalgpalli mõistes kõrgest vanusest paistab Ronaldo füüsiliselt ja vaimselt endiselt väga heas vormis olevat.

Portugali koondise viie aasta tagusele triumfile EMil järgnes võit ka 2019. aasta Rahvuste liigas, kusjuures meeskonnas on põnev tasakaal väga kogenud mängijate (keskkaitsjad Pepe ja José Fonte on 38 ja 37!) ja lootustandvate noorte vahel, ka parimas mängijaeas tegijaid on Portugalil piisavalt.

Mängijate kvaliteedi poolest peaks Portugal olema eelmise finaalturniiriga võrreldes isegi märgatavalt tugevamaks ja ühtlasemaks muutunud!

Erinevalt mõnest eelmisest turniirist ei pea Ronaldo seekord ehk nii palju mängu enda peale võtmagi – võimalik, et piisab sellestki, kui ta näi-

18

JALKA JUUNI 2021

Kadunud poeg on tagasi koondises! 2018. aastal võitis Prantsusmaa MM-finaalturniiri ilma Benzemata. Tegu oli teadliku otsusega, mistõttu on positiivselt veider, et sama peatreener – Didier Deschamps – leidis EM-finaalturniiril ründaja jaoks koha oma nimekirjas.

Ei saa öelda, et 33aastane Benzema oleks karjääri hilises faasis õide puhkenud. Seda sel lihtsal põhjusel, et ta on juba aastaid mänginud stabiilselt maailma tipus ja Real nopib jätkuvalt tema oskuste vilju.

2007. aastal koondisedebüüdi teinud Benzema on Madridi Reali värve kaitsnud kolmel aastakümnel.

Benzema minevik pole puhas, ei eraelulises ega jalgpallilises plaanis. 2018. aasta MM-finaalturniiril Kylian Mbappéga ründeliinis tegusid teinud Olivier Giroud jäi veel möödunud aastalgi talle ette ning Benzema pole kunagi kartnud oma mõtteid välja ütlemast, nii koondises kui ka koduklubis. Nüüd on need kolm meest ja paljud teisedki talendikad mehed näljas, et oma oskuseid maailmale veel kord tõendada. Prantsusmaa ründeliin on vaieldamatult finaalturniiri uhkemaid.

Prantsusmaa koondise särki viimati 2015. aastal kandnud Benzema puhul on tegu juba kolmanda EM-finaalturniiriga, kuid seni pole tal kuuest mängust kirjas ühtki tabamust. Aeg on vigade paranduseks, mitmes mõttes.

Foto: Lembit Peegel

ÜHISKOND

Jalgpall toodab kasu.

Kõigile!

Jalgpallis on käimas ainulaadne analüüs, mis näitab, millist kasu annab jalgpalli harrastamine ühiskonnale. Kokku ei loeta tiitleid ja väravaid, vaid seda, mis peitub jalgpallis laiemalt. Iga jalgpalliga seotud inimene annab ühiskonnale tagasi rohkem, kui sellelt võtab. Nüüd on jalgpalliharrastuse​sotsiaalmajandusliku mõju näitamiseks olemas tõendusmaterjal ja numbrid.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Liisi Troska

T

eadlased on loonud mudeli, mille abil jälgida jalgpalli mõju ühiskonnale. Mudeli lähenemisviisi kehtivust on kinnitanud Euroopa Liit​, Euroopa Nõukogu​, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)​ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Aga miks ja kuidas sellise ideeni üldse jõuti?

Liam McGroarty tegeleb UEFA alaliitude strateegilise arendamisega. Jalkaga vesteldes ei tee ta saladust sellest, et mudelit esitleti kõigepealt 14 alaliidule, mis asetsevad Euroopa idaosas. „Kohtusime 2017. aastal Gruusias Tbilisis. Kutsusime sinna 14 alaliidu esindajad, sealhulgas Eesti omad. Oodatud olid kõik presidendid, peasekretärid ja riikide ministrid. Osalejaid oli 80. Just Ida-Euroopa 14 riigiga soovisime kohtuda meie käsutuses olevate andmete pärast. Tõenäosus, et laps hakkab jalgpalliga tegelema, on Ida-Euroo-

20

JALKA JUUNI 2021

Eestis on hinnangute kohaselt kokku 21 328 jalgpalliharrastajat, kellest 19 300 on registreeritud mängijad.

Treenereid on 672, kohtunikke 279 ja jalgpalliametnikke 170.

pas ligikaudu kümme korda väiksem kui Prantsusmaal või Inglismaal. Samas polegi seal sellisel hulgal näiteks treenereid või vajalikku taristut.

Kutsusime inimesed kokku, et uurida, mida teha.

Meie soov on, et valitsused investeeriksid raha.

Valitsuste sõnum oli selge: tõendage! Ja siin me oleme,“ sõnab McGroarty.

Jalka vestles ka Tim Crabbe’iga, kes on Substance’i tegevjuht. Substance juhtis uuringuid, mida viisid läbi ülikoolid üle Euroopa, et selgitada välja jalgpalli mõju ühiskonnale. Crabbe on ise samuti akadeemilise taustaga, varem oli ta professor Sheffield Hallami ülikoolis. Spordi otsest ja kaudset mõju on ta uurinud enam kui 25 aastat. „Jalgpall on kõigi ala ja see on tihtipeale kättesaadav. Jalgpalli mängimiseks pole palju vaja.

Selle uuringu tulemustega saab näidata, et jalgpallil on mõju kõigile, ja neid tulemusi saame

ÜHISKOND näidata numbritega. Üldsõnaliselt kokku võttes võib öelda, et esialgne tagasiside on olnud väga positiivne. Oleme muljet avaldanud, et suudame neid arve defineerida. Oleme proovinud olla arusaadavad ja suutnud näidata, et peale ala tippude on jalgpallis väga olulisel kohal selle harrastajad ja nende sotsiaalne heaolu. Samuti on keskses rollis inimeste tervis,“ lausub Crabbe.

McGroarty lisab, et selle mudeliga on jõutud juba 40 UEFA liikmeni 55st. „Me jõuame 55ni niipea, kui meil raha on. Seejärel on meie eesmärk viia see klubide tasandile.“ 30 alaliidu puhul on juba jõutud tulemuste esitamiseni, kümnel juhul veel uuringud käivad.

Eesti head näitajad

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) teavitas uuringus osalemise võimalusest oma andmebaasis olevaid inimesi ning tulemus oli positiivne – vastuseid kogunes ligikaudu 800. Arvestades Eesti mängijate arvu leidsid uuringute läbiviijad, et siin toimuvast saadi adekvaatne ülevaade.

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei usub, et tulemused on adekvaatsed, ja leiab, et teatud aspekte defineerides on eestlased isegi tagasihoidlikud. „Näiteks treeningugrupi lapsevanemad jagavad omavahel kohustusi ning üks lapsevanem võtab oma auto peale ka teisi mängijaid ja sõidutab nad võistlusele. Mõnes riigis defineeritakse seda kui vabatahtlikku tööd, aga Eestis nähakse seda kui täiesti tavapärast teguviisi ja sellele ei pöörata liigset tähelepanu.“ „Ma arvan, et jalgpalli sees olevad inimesed tunnetavad jalgpalli suurust ja rolli ühiskonnas,

2021 JUUNI JALKA

21

ÜHISKOND

10 miljonit eurot aastas annab valitsus pärast tulemustega tutvumist Poola jalgpalliliidule, kes investeerib selle rahvajalgpalli.

Veevaba pissuaar

Šotimaa

oli vastus ühele küsimusele, mis uuringu käigus tekkis. Nimelt uuriti, kuidas saab jalgpall mõjutada positiivselt veealust elu.

Jalgpallistaadioni veevabad pissuaarid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda palju.

suutis tänu uuringu raportile saada kohalikult loteriifondilt 150 000 naelsterlingit (ligikaudu 175 000 eurot) ja 4 miljonit naelsterlingit (4,65 miljonit eurot) kohalikult võimult.

aga ma pole kindel, kas kõik institutsioonid väljaspool jalgpalli ka nii arvavad. Ma leian, et jalgpall on eraldi majandusharu. Kui me vaatame oma mängijate, treenerite ja teiste töötajate arvu ning muid sarnaseid numbreid, siis jalgpall on suur – näiteks ostetakse teenuseid ja osutatakse neid,“ lisab Rei. Jalgpalliliit näeb vaeva uue arengukavaga. „Kui me vaatame oma kuvandit ja edasist strateegilist lähenemist, siis me soovimegi rõhuda sellele, et jalgpall on eraldi majandusharu. See on elukutse, mille jaoks võiks olla ka kutseõpe.

Profijalgpallureid on praeguseks Eestis ligikaudu 200. Tänapäeval omandatakse kutset ka erialadel, millel pole nii palju tasustatud töökohti,“ lisab Rei.

Jalgpall ei ole ega peagi olema tasuta

Jalgpalli majanduslikku mõju hinnates on üks tähtis tegur taristusse investeerimine, kuid ei tohi unustada iga jalgpallimängija panust kohalikku majandusse. Täiskasvanud harrastajad ostavad varustust ja käivad võistlustel. Samamoodi ostavad lapsevanemad oma lastele vajalikku jalgpalli mängimiseks ja kulutavad raha võistlusreisideks.

Numbrid on riigiti erinevad ja eriti paistab silma, et ühes regioonis olevate alaliitude omad on omavahel sarnased. McGroarty selgitab, et aastatega tekkinud arusaam spordi mõjust on regiooniti väga erinev. „Ida pool kehtib jätkuvalt nii-öelda medalikultus. Ehk siis sinna, kus võidetakse rohkem medaleid, suunatakse raha.“ Kuid Lääne-, Lõuna- või isegi Põhja-Euroopas tema sõnul nii ei ole. „Ida pool motiveerib raha ja pahatihti nähakse ka jalgpalli just võimalusena teenida raha. Mujal ei eeldata, et jalgpall oleks tasuta.“ Samas on olemas ka majanduslikud põhjused ja erinevused tekivad riikide vahel ka just nende näitajate pärast. „Näiteks üheksa-aastane Rumeenia poiss, kes on jalgpallis andekas, ei pruugigi minna poodi, et endale putsasid osta. Ta läheb võistlustele siis, kui transpordikulud on kellegi poolt kaetud. Ükski Prantsusmaa ega Inglismaa üheksa-aastane poiss ei arva, et jalgpall on tasuta.“

Positiivsed mõjud ja kasutegurid

Crabbe’ile oli ootuspärane, et jalgpall mõjub tervisele hästi. „Füüsiline aktiivsus on olulisel kohal ning uuring seda ka näitas.“ Peale suurte numbrite on ka väikseid kasutegureid, näiteks kuritegevuse vähenemine spordi tegemisel. „Väidetavalt väheneb kuritegevus 1% võrra. Justkui on mõju, aga see on väike,“ kommenteerib ta. Üheks kasuteguriks peab Crabbe seda, et mitmel alalii-

22

JALKA JUUNI 2021

ÜHISKOND dul üle Euroopa tekivad head ideed, kuidas inimesi kaasata. „Kui võtame näiteks Rootsi või Rumeenia, siis vabatahtlike mõju Rootsi numbritele on oluliselt suurem. Kui hakkame neid analüüse võrdlema, siis jõuab Rumeenia näiteks selleni, et peaks tegema rohkem vabatahtlikega seotud projekte, sest see on kõigile osapooltele kasulik.“ Samuti pakuvad Crabbe’ile rõõmu erinevad vaatevinklid, kuidas jalgpalli ja selle mõju vaadata. „Pole ainult tippjalgpall, koondised ja eurosarjad.

Kui seni oleme rääkinud palju ka valitsuse toetuse vajalikkusest, siis miks ei võiks see uuring olla kasulik hoopis kommertslikust vaatevinklist?

Partnerile saab öelda, et meie alal on selline mõju, ja küsida, kas soovitakse toetada. Me ju näeme trendi, kuidas toetajad otsivad võimalust panna õlg alla teemadele, millel on suurem ühiskondlik väärtus ja mis on jätkusuutlik. See ei tähenda, et näiteks A-koondist ei või edasi toetada, aga äkki leiab sinna kõrvale ka mõne huvitava projekti,“ ütleb Crabbe.

Negatiivseid mõjusid ei panda kalevi alla

Ei tasu arvata, et jalgpallil pole negatiivseid mõjusid. Näiteks Eesti puhul on jalgpalliga seotud vigastuste hind 390 130 eurot. Eesti tervishoiusüsteemi eripärade tõttu ei ole see number kindlasti täiesti täpne, aga annab suurusjärgu.

Negatiivseid näiteid on veel. „Meeskonnaalade puhul kipuvad mehed rohkem alkoholi tarbima. Ja just edulood on need, mis noortele jalgpalluritele „maha müüakse“. Aga kui neist ei saa tippmängijat? Mõnel juhul võib see isegi enesetapuni viia.

Kõiki neid negatiivseid asju on samuti keeruline täpselt sõnastada ja viia kokku ühe kindla juhuga,“ ütleb McGroarty. „Emad-isad viivad oma lapsi treeningutele autoga. Sellel on ökoloogiline jalajälg. Üheks realistlikuks eesmärgiks võikski olla tulevikus ka selle numbri välja arvutamine.“

„Kuigi mudel annab väärtuse, on kokkuvõttes siiski raske kõike tõendada. Nii positiivse kui ka negatiivse poole pealt. Näiteks kui grupp poisse läheb staadionile mängima. Käivad ja mängivad, aga meistrivõistlustel ei osale. Me ei saa neid ju kuidagi arvesse võtta, ei positiivses ega negatiivses mõttes,“ lisab McGroarty. „Alaliidud, UEFA ja FIFA kulutavad jalgpalli tarbeks palju raha. Aga nagu näeme, on meie andmed kehvad. Me ei tea, kes mängivad, miks nad lahkuvad, miks nad tagasi ei tule. Välja arvatud eliitjalgpallis. Aga võtame siia kõrvale näiteks panga. Pank teab inimese kohta selgelt rohkem kui tema jalgpalliklubi,“ arutleb McGroarty.

Jalgpall aitab igal aastal kokku hoida miljoneid eurosid, mis muidu kuluksid terviseprobleemidele.

26 euro eest

4097 eurot

3530

sotsiaalmajanduslikku mõju tekitab uuringu kohaselt üks jalgpalli investeeritud euro.

on ühe jalgpalluri keskmine väärtus Eesti riigile sotsiaalmajandusliku mõju poolest.

vabatahtlikku panustavad Eestis jalgpalli.

2021 JUUNI JALKA

23

BALTI TURNIIR

Balti jalgpall Euroopa põhjamudas.

Mis toimub Lätis ja Leedus?

Lätlased ei osanud kõrgajal tulevikule mõelda

Tekst: Raul Ojassaar

K

ümmekond aastat tagasi oli kõik veel justkui väga hästi. Eesti jõudis 2012. aasta EM-valiksarjas alagrupist edasi. Läti oli lähedal 2010. aasta MMile jõudmisele, Leedu koondis alustas sama valiksarja ülibravuurikalt, loputades esmalt võõrsil Rumeeniat 3 : 0 ja neli päeva hiljem kodus Austriat 2 : 0 – kusjuures austerlased ise olid valiksarja alustanud võiduga Prantsusmaa üle. Ajaratast kerides tuleb aga välja, et need olid Balti kolmiku sisuliselt viimased hetked Euroopa suures mängus. Järgnenud on vabalangus – lätlastel-leedulastel pisut järsem kui eestlastel, kuigi meiegi koondis on hetkel juba 19 kohtumist järjest võiduta olnud.

Järjekordse Balti turniiri eel võttis Jalka meie naaberriigid luubi alla – miks on asjad Lätis ja Leedus hetkel sedavõrd kehvasti ning kas kuskilt paistavad ka lootuskiired? Milline on jalgpalli olukord riikides, mille vastu tuleb sinisärkidel tänavu viimaks lõpetada röögatult halb seeria, kui meie viimasest Balti turniiri võidust on möödas juba 83 (kaheksakümmend kolm!) aastat?

24

JALKA JUUNI 2021

2018. aasta Balti turniiri alustas Eesti ilusa võiduga: Rakveres alistati Leedu 2 : 0. Just niimoodi lõi Mattias Käit kohtumise teise värava…

Foto: Jana Pipar

Läti Delfi spordiajakirjanik Uldis Strautmanis ohkab oma riigi jalgpallist rääkides mitu korda sügavalt, tema hääles on tunda nukrust. „Kui keegi oleks kümme aastat tagasi öelnud, et peame praegu rinda pistma San Marino, Gibraltari, Andorra ja muude pisiriikidega, oleks ta välja naerdud. Paraku on see reaalsus,“ sõnab Strautmanis.

Tõepoolest – Läti jalgpall on Baltimaadest pealtnäha kõige täbaramas olukorras. Riigi jalgpalli visiitkaart – meeste rahvuskoondis – sipleb Rahvuste liiga kõige nõrgemas divisjonis ning teenis seal viimati Fääri saarte, Malta ja Andorra vastu kuuest mängust vaid ühe võidu. Balti turniirile minnakse vastu olukorras, kus viimasest 45 mängust on saadud vaid neli võitu: üks eelmisel Balti turniiril Eesti üle, üks Rahvuste liigas Andorra üle, üks maavõistlusmängus San Marino üle ja kõige uhkem neist EM-valikmängus Austria vastu, kus vastastel oli edasipääs juba kindlustatud.

Ometi oli Läti jalgpall ju veel 10–15 aastat tagasi tõeliselt õitsel. 2004. aastal teeniti koht Vana Maailma 16 parema seas ja viigistati EM-finaalturniiril Saksamaaga, 2010. aasta MM-valiksarjas

BALTI TURNIIR „Gorkšsi probleem seisnes selles, et ta hakkas liialt keskenduma probleemidele tagatubades.

Ta leidis lepingutest ja dokumentidest illegaalseid kokkuleppeid ja muud materjali, mis talle ei meeldinud. Ta hakkas selle vastu võitlema ja normaalset süsteemi üles ehitama, kuid see tekitas talle opositsiooni. Praegu on aga asjad uuesti halvemaks läinud,“ hindab Strautmanis.

Eelmisel kevadel korraldasid võimud Läti jalgpalliliidus maksupettuse kahtlustuse tõttu läbiotsimise, mille tagajärjel kaotas alaliit staatuse avalikku hüve pakkuva organisatsioonina, mis tähendab mõistagi lisakulusid. Nii vutiliidul kui mitmel tippklubil tuleb sarnastel teemadel võidelda ka tõsiste kriminaalsüüdistustega.

Virslīga: välismaa omanikud, välismaa mängijad

Läti jalgpalli kõrgliiga ehk Virslīga olukord on olnud heitlik. Viimase kümne aasta jooksul on mitu …kohtumine oldi viimaste voorudeni suures mängus sees, kuni võistkonda kihlveopettuse eest liigast välja visaLätiga läks aga 2 : 5 kaotus Kreekale saatis lätlaste asemel alatud ning liigas mängivate võistkondade arv (vaata õnnetult ning grupi teise koha tiimina playoff’i hellenid. See oli 0 : 1 kaotus graafikut) on kõikunud seitsme ja kümne vahel. Nii aga sisuliselt ühe kuldse põlvkonna viimane huraitas turniirimõnigi ajalooline klubi – näiteks vahepeal 14 korda raa – järgmist polegi enam peale tulnud. võiduni hoopis järjest Läti meistriks kroonitud Riia Skonto – on lätlased. „Meile tõid edu mängijad, kes kasvasid üles pidanud uksed sulgema rahaprobleemide tõttu.

Foto: Jana Pipar veel Nõukogude Liidu ajal. Kui nemad viisid meid „Läti jalgpallil, aga tegelikult Läti spordil üldikõrgele, arvas meie jalgpalliliit, et olemegi piisaselt on suur probleem sellega, et kohalikud ärivalt heal tasemel ja et kõik on korras, kuid see oli mehed ja firmad ei kipu neile raha andma,“ nendib suur viga. 2004. aasta EMiga kaasnenud buumi ei Strautmanis ja loetleb praeguseid kõrgliigatiime, suutnud me ära kasutada – järgmisele põlvkonnale kes on välismaalaste omanduses. ei mõeldud, korralikku noortetööd ei tehtud,“ põ„Valitseval meistril Riga FC-l on küll formaalrutab Strautmanis. „Praegu oleme põhjas. Ainus selt lätlasest omanik, kuid tegelikult on võtmeisilootus seisneb selles, et selle praeguse põhja all ei kuks venelane Sergei Lomakin, kes kuulutati eelole veel sügavamal järgmist põhja. Kuidagi peame mise aasta lõpus Lätis persona non samm-sammult siit hakkama välja rabegrata’ks.

Mõned kuud varem juhtus lema.“ sama FK Ventspilsi omaniku, Moldova taustaga venelase Adlan Šišanoviga.

Jalgpalliliit kaotas eristaatuse RFSi ehk Riia Jalgpallikooli investor Lootuskiiri on Strautmanise sõnul aga Uldis Strautmanis Läti on firma nimega LNK Industries, mis Läti vutis vähevõitu. Nii jalgpalliliitu kui on samamoodi Vene taustaga,“ rääjalgpallist: sealseid tippklubisid on vahetpidamata gib Strautmanis. „Jūrmala Spartak„Praegu oleme põhjas. Ainus räsinud skandaalid, mis on lätlaste seas si omanik on Vene-Itaalia taustaga kohaliku jalgpalli maine nulli lähedale lootus seisneb selles, et selle Marco Trabucchi, Valmiera FC on ühe kiskunud. „Kui tänaval juhusliku inimepraeguse põhja all ei ole veel Šveitsi advokaadi omanduses, kellel se käest küsida, mis tal Läti jalgpalliga on samuti sidemed Venemaal. Vaid sügavamal järgmist põhja.“ esimesena seostub, oleks vastused ilmkahe-kolme klubi puhul on kõik hästi selt suures osas seotud just skandaalija selge. Kui mõne teise puhul vaadadega,“ pakub Strautmanis. ta nende ametlikku eelarvet ja seda, kui kvaliteetJalgpalliliidu juhi suhtes on viimastel aastased mängijad meeskonnas on, siis tekivad tõsised tel samuti segadust olnud. Pikaaegse presidendi küsimused, kuidas mängijad nii väikese ametliku Guntis Indriksonsi taandumise järel 2018. aastal palgaga nii hästi mängivad. Ilmselt makstakse neile ametisse asunud endine koondise kapten ja Ingmustalt.“ lismaa Premier League’iski mänginud Kaspars Mängijad, kes Läti kõrgliigas pallivad, on sealGorkšs asus jõudsalt tööle, kuid kogus endale juures tippklubide korral suures osas välismaalakiirelt vaenlasi. Kaks umbusaldusavaldust pidas sed. Kui veel 2019. aastal kehtis reegel, mis sätesGorkšs vastu, kolmandat enam mitte. Vahepealse tas, et kõrgliigamängudes peab ühel võistkonnal võimuvaakumi järel tüürib Läti vutti alates eelmiolema väljakul vähemalt kuus Läti mängijat, siis sest suvest varem saalijalgpalli aktivistina tegutklubide survel muudeti eelmise hooaja eel seda senud Vadims Ļašenko.

2021 JUUNI JALKA

25

BALTI TURNIIR Riias asuv Daugava staadion on küll suhteliselt värskelt renoveeritud, kuid publik asub seal vutiplatsist kaugel ja saab vihma korral märjaks.

Foto: Sander Jürjens

reeglit päris järsult – nüüd tuleb platsil kuue lätlase asemel hoida vaid kolme. Strautmanis ise on näiteks kirglikult sellise muudatuse vastu. „Mul ei ole kahtlustki, et see on meie jalgpallile halb. Jalgpalliliidud peaksid igal pool mõtlema ikka sellele, kuidas oma mängijaid arendada, mitte tulema iga hinna eest vastu klubide soovidele. Läti kõrgliiga tase võib sellest ju paraneda, kuid Läti mängijate tase vaevalt seda teeb. Tipptiimid mängivad platsil ainult kolme-nelja lätlasega ja see ei ole normaalne. Vahetusmängijad võiksid ju olla noored Läti mängijad, aga ka pingid on serblasi ja aafriklasi täis. Kui võtta leegionäre, siis võiksid need ju olla kvaliteetsed mängijad, kes meeskonda tugevdaksid, mitte sellised, kes lihtsalt pingil istuvad. Miks me ei mõtle 19–20aastastele lätlastele? Nende tase ei pruugi olla nii hea, aga nad on ju meie oma mängijad!“ põrutab kogenud spordiajakirjanik. „See puudutab ka Läti koondist. Kui meie noored Virslīgas pingil istuvad või ainult esiliigas mängivad, siis milline perspektiiv neil on? Miks peaksid nad ennast jalgpallile pühendama? Pole ime, et sellises vanuses Läti jalgpallurid mõtlevad pigem sellele, et mõni amet selgeks saada ja oma tulevikku kindlustada.

Kaotame niimoodi jalgpalli juurest väga palju noori. Võibolla on selline välismaalaste reegel hea Läti klubidele eurosarjas, aga Läti jalgpallile tervikuna – kindlasti mitte.“ Noorte arendamisega mitu Läti tippklubi sealjuures sisuliselt ei tegele. Kõige markantsemaks näiteks on 2016. ja 2017. aastal riigi meistriks kroonitud Jūrmala Spartaks, kes noortetööga ei tegelegi ning maksab selle asemel igal aastal litsentsi saamiseks 200 000 eurot kompensatsiooniraha – seda summat kasutatakse riigis noortejalgpalli edendamiseks. Valitsev tšempion Riga FC ostis aga ühelt väiksemalt klubilt noortesüsteemi, mida enda omaks pidada, sarnased kokkulepped on ka mitmel teisel Virslīga klubil, näiteks

26

JALKA JUUNI 2021

Ventspilsil, millest sai 2009. aastal esimene ja seni ainus Balti klubivõistkond, mis jõudnud Euroopa liigas alagrupiturniirile.

Rahvusstaadionit ei oodata

Läti koondis on sel sajandil Balti turniiri domineerinud: alates 2001. aastast on toimunud üheksa Balti turniiri, millest lätlased on võitnud seitse.

Foto: Lembit Peegel

Läti koondis mängib oma kodumänge viimasel ajal üldjuhul Riias asuval ajaloolisel Daugava staadionil, mis on aga kaugel spetsiaalsest jalgpalliareenist: kergejõustikuradadega ja katuseta staadion mahutab küll 10 000 pealtvaatajat, ent on vana ja väsinud väljakuga. Hiljuti plaaniti seal murukatet vahetada ja sinna paigaldada ka altküte, ent need plaanid soovitud ajaks ei täitunud.

Strautmanise sõnul on rahva seas populaarsem pisut väiksema mahutavusega (8000) Skonto staadion, kuid seal on teistsugused mured: eelmisel suvel purunes seal Riga FC euromängu ajal tugeva tuulega näiteks üks prožektor, tänavu märtsis olid seal tõsised probleemid muruväljakuga, mistõttu oli õhus isegi võimalus, et Läti– Montenegro valikmäng kolitakse riigist minema.

Läti jalgpalliliidu jaoks on negatiivne aga tõsiasi, et kumbki staadion ei kuulu neile. Daugava areen on riigi oma, Skonto staadion aga eraomandis. Muide: 2014. aastal kuulus see põgusalt eestlasele Allan Selterile, kes müüs selle Vene investorile maha 35 miljoni euro eest.

Uuest rahvusstaadionist on Strautmanise sõnul küll aastaid vahelduva eduga räägitud, ent reaalseks ehituseks seni läinud pole.

Koondis tunneb liidrist puudust

A-koondise sportlikku ebaedu põhjendab Strautmanis peale eespool toodud noortetöö probleemide ka sellega, et praeguses koosseisus ei ole tekkinud sarnaseid liidreid, nagu varem on olnud väravavaht Andris Vaņins, keskkaitsja Kaspars Gorkšs või poolkaitsja Vitālijs Astafjevs. „Meil olid kunagi mängijad korralikes Euroopa klubides. Ma ei rää-

BALTI TURNIIR gi siin absoluutsetest tippudest, aga kasvõi Inglismaa esiliigas, Venemaal ja mujal hea tasemega liigades,“ meenutab Läti Delfi ajakirjanik. „Praegu on meil mõned noored, aga mis neist viie aasta pärast saab, ei tea. Paberil näeb ju hea välja, et Daniels Ontužāns mängib Müncheni Bayernis, aga ta on juba 21aastane, kuid endiselt vaid Bayerni kolmandas meeskonnas…“ Viimasest üheksast Balti turniirist on lätlased võitnud koguni seitse. Strautmanise sõnul peavad lätlased seda võrdlemisi oluliseks sündmuseks, aga valikmängude juurde nende staatus siiski ei küündi. „Läti alaliidu ja mõnede mängijate meelest on Balti turniir tähtis oma traditsioonide poolest – see on ju Euroopa vanim siiani kestev jalgpalliturniir. Need ei ole sõprusmängud, vaid ikkagi võistlusmängud. Seal on hea näha, kuidas ka nooremad mängijad sellistes olukordades hakkama saavad.

Meie praeguses situatsioonis on see ka psühholoogiliselt oluline, et näidata fännidele ja ajakirjandusele, et Läti on Baltimaade parim jalgpalliriik. Lisaks Balti turniirile peame enne EM-finaalturniiri sõprusmängu Saksamaaga – ehk aitavad need kohtumised jalgpalli staatust Lätis pisut parandada?“ lõpetab Strautmanis lootusrikkalt.

Läti kõrgliigas mängib meeskond, kes võibolla seal ei mängigi Läti Virslīgas on sel aastal juba puhkenud rahvusvaheliste mõõtmetega ja kentsakas skandaal: nimelt anti üks päev enne hooaja algust teada, et kõrgliiga uustulnuka Jūrmala Noahi litsents on varasemate võlgade tõttu tühistatud. Noah kaebas aga otsuse rahvusvahelisse spordiarbitraaži kohtusse (CAS), mis käskis Läti jalgpalliliidul klubi esialgu kõrgliigasse võtta – seda vähemalt seni, kuni CAS lõpliku otsuseni jõuab.

Lühidalt öeldes on Noah eelmisel aastal Läti esiliiga võitnud Daugavpilsi Lokomotivi õigusjärglane, mis käesoleva aasta alguses omanikuvahetuse järel totaalselt brändingut muutis ja vähemalt vormiliselt Jūrmalasse kolis – kuna sealse staadioni kasutusõigus on aga vaid kohalikul Spartaksil, mängib Noah esialgu oma kodumänge hoopis Riias.

Litsentsi ei saanud nad muu hulgas varasemast üleval olnud võlgade tõttu, kusjuures Armeeniast pärit investorid, kes Daugavpilsi klubi ostsid ja klubi nime vahetasid, on juba projektist loobunud ning nõuavad nüüd, et klubi esimesel võimalusel uuesti nime vahetaks. Muide: omanikeks on samad inimesed kes ka Armeenia valitseval meistril Jerevani Noahil.

Noah sai CASi esialgse otsuse järel hooajaga teistest viis-kuus vooru hiljem alustada, kuid on eeldatavasti autsaideri rollis. Pinevalt oodatakse aga CASi lõplikku otsust: negatiivne otsus viskaks meeskonna eeldatavasti taas kord kõrgliigast välja, positiivne tähendaks alaliidule järjekordset mainekahju, aga kindlasti ka suurt rahalist lööki.

***

Leedu kõrgliigal mullu jalad põhjas

Leedu uudisteportaali 15min.lt jalgpalližurnalist Mantas Krasnickas alustab oma kodumaa vutist rääkimist kõrgliigast, mis kannab nime A Lyga. On ka põhjust: esimest korda pärast 2014. aastat on lootust, et hooaja lõpetab

HOLLANDI JALGPALLILAAGER

2014-2008 SÜND. NOORTELE

06.-08. juuli TABASALU 09.-11. august PÄRNU HOLLANDI TREENERID, NIKE LAAGRISÄRK, NIKE PALL, ARENDAVAD TRENNID, TESTID, AUHINNAD, DIPLOM, SOE LÕUNASÖÖK, VAHEPALAD, SPORDIJOOK, UUED SÕBRAD.

VIIMASED KOHAD! REGISTREERI KOHE! JALGPALLILAAGER.EE

190€

EDDIE VAN SCHAICK (EX-AJAX NOORTEAKADEEMIA DIREKTOR) ARNOLD MÜHREN (AJAX, MAN UTD, EUROOPA MEISTER 1988) WIM KWAKMAN (EX-AJAX NOORTETREENER, TALENDIOTSIJA)

BALTI TURNIIR Raha vähesuse taga näeb Krasnickas selgelt kohaliku jalgpalliliidu negatiivseid mõjutusi. „Paljud klubid elavad sisuliselt rahast, mis neile kohalikelt omavalitsustelt antakse. Erasponsorite leidmine on Leedu jalgpallis peaaegu võimatu missioon, sest korruptiivse alaliidu tõttu ei vaata sponsorid sageli jalgpalli poolegi. Jalgpalliliidus on olemas mitu halli kardinali, kelle käes on väga palju võimu ja keda keegi kohalt kõigutada ei saa. Mõned aastad tagasi tõstatati jalgpalliliidu teema ka ühiskonnas laiemalt ning selgelt tuli välja, et jalgpalli maine on meie riigis väga halb. Alaliidus on aastaid niite tõmmanud kriminaalse või kahtlase taustaga inimesed,“ rõhutab Krasnickas. „Aastatel 2016–2017 oli president Edvinas Eimontas – ta ei olnud minu meelest kokkuvõttes eriti hea president, kuid teisest küljest ta vähemalt alustas selles osas muudatuste tegemist. Paraku nähti see plaan läbi ning suruti peale reeglimuudatus, mille kohaselt jalgpalliliidu presidendil enam otseselt võimu ei ole – ta on pigem esindusisik, otsuseid teeb täitevkomitee. Kui see muudatus läbi läks, astus Eimontas tagasi ning alates sellest ajast on presidendiks olnud koondise kunagine ründaja Tomas Danilevičius. Kunagi rääkisime temast kui legendist, kuid kui nüüd näeme, mida ta presidendina teeb ja kuidas alaliidu tumedat poolt kaitseb, on paljud tunnistanud, et nende austus tema vastu on langenud sisuliselt nulli.“

Henri Anier täiskomplekt ehk kümme võistkonda. Täielikus 2016. aasta madalpunktis käidi ära mullu, kui disklahvide Balti turniiril (kihlveopettused!) ja loobumiste tõttu jäi A Lygasvõitlemas Läti se alles vaid kuus võistkonda, kusjuures neist üks toonase kapteni ja hilisema jalgsai kõrgliigalitsentsi alles apellatsiooni järel. palliliidu presi„Eelmisel aastal oli ainult kuus võistkonda ja dendi Kaspars nagu arvata võid, on see igav, näeb halb välja ja täGorkšsiga. hendab seda, et kõik võistkonnad mängivad üksFoto: Lembit Peegel teisega väga palju kordi. Üks treener ütles selle kohta hästi, et hooaja lõpuks teavad mängijad isegi vastase jalanumbrit!“ muigab Krasnickas. „Kõik Koondis igatseb vana kooli mängijaid said aru, et see oli absoluutne põhi ning nüüd tuleb „Seda on võibolla imelik öelda, aga mängisime pareselle pealt liiga uuesti üles ehitada. Euroopas on mini, kui meil olid nii-öelda vanamoelised mängijad nii väike meistriliiga sisuliselt häbiplekk. Leedus on nagu Deividas Šemberas, Saulius Mikoliūnas (kes kihlveopettused jalgpallis olnud tõon 37aastaselt endiselt koondise põhisine vähkkasvaja, aga õnneks ei ole mängija!), Marius Stankevičius, Edgaras eelmisel aastal ega ka tänavu kuulJankauskas ja mitu teist, kes Euroopas da olnud, et kõrgliigas oleks sellega tugevates liigades mängisid. Kui nemad probleeme olnud.“ ära lõpetasid, ei olnud kedagi asemele Mantas Krasnickas Leedu Sisuliselt iga-aastane trall käib võtta,“ kurdab Krasnickas. „Meie põhihooaja eel klubide litsentseerimises. esindusstaadionist: väravavaht Tomas Švedkauskas on üks Kui Eestis pole sellega Premium liimeeskonna kindlamaid mängijaid, kuid „Viimati käis siin Itaalia ga klubidel üldiselt suuri probleeme koondis, me võtsime nad vastu ta istub klubijalgpallis Belgia esiliigas olnud, siis Leedus on asjad teisiti. pingil. Üks paremaid ründemängijaid kunstmurul, millel pole isegi „Raha on iga hooaja eel klubide puhul Arvydas Novikovas kukub klubiga Türgi suur küsimus. Alaliit seab hooaja eel korralikku kastmissüsteemi. liigast välja… See on meie tase.“ üheks litsentsi tingimuseks eelarve Koondise kehvad tulemused ja alaItaalia peatreeneri Roberto suuruse ning see on vahel olnud tunliidu kahtlasevõitu maine on tekitanud Mancini pressikonverentsi ajal duvalt suurem, kui mõni võistkond olukorra, kus lastel ei ole jalgpallitrenn läks elekter mitu korda ära – suudab koguda. Seetõttu jäid ka eelsageli esimene ega teine valik. Korvmisel hooajal mõned võistkonnad ise ajakirjanikuna istud esireas pallilt Leedu spordis esikohta naljalt ei esiliigasse, sest nad teadsid, et nad ei röövi, ent jalgpall pole praegu sellele ja küsid maailmameistritelt suuda sellist summat kokku saada, isegi lähedal mitte. „Varem oli kogu riiküsimusi, aga samal ajal ning isegi kui nad hooaega kõrgliigis ka ainult kaks suurt sisehalli, nüüd punastad häbist…“ gas alustaksid, ei oleks kindel, et nad ehitatakse neid õnneks mõned juurde, hooaja lõpuni vastu peavad. Sel aasaga paratamatult tekib nõiaring: pole tal seati eelarvele madalam latt, aga lapsi, kes mängiks, ja kui pole lapsi, ei teki ka piisaõnneks on näha olnud, et need neli võistkonda, kes valt palju häid proffe.“ kõrgliigasse tõusid, ei ole olnud peksupoisid, vaid Just kvaliteetsete proffide vähesust peab on ka sportlikult juba suuri hammustanud.“ Krasnickas ka Leedu koondise nõrgaks küljeks.

28

JALKA JUUNI 2021

BALTI TURNIIR

Balti riigid FIFA edetabelis

Balti riikide koht iga aasta viimases (2021. aastal hetkekoht) FIFA edetabelis. Tegelikud kõige kõrgemad ja madalamad üksikud kohad erinevad pisut tabelil näidatust: Eesti on parimal juhul olnud 47. (märts 2012) ja halvimal juhul 137. (oktoober 2008) kohal; Läti parim on 45. (november 2009) ja halvim 148. (september 2017) koht, Leedul 37. (oktoober 2008) ja 149. (detsember 2017) koht. Kui ükski kolmest Balti riigist sel aastal suurt tõusu ei tee, saab selle aasta lõpus kümme aastat sellest, kui mõni Balti riik lõpetas FIFA edetabelis aasta esimese 80 seas. „Meeskonna sügavus on väga õhuke. Kui mõnel põhitegijal on tervisega probleeme, on neid väga raske asendada.“

Sūduva tee on leedulaste valik

Kui eelmisel suvel kohtusid Meistrite liiga eelringis FC Flora ja Leedu tšempion Marijampolė Sūduva, läksid leedulased A. Le Coq Arenal või-

duka penaltiseeria järel edasi, kuid paljud Flora poolehoidjad tõid kärmelt välja järgmise: meie mängisime ainult oma poistega, Sūduval oli koosseisus vaid mõni üksik leedulane! Tõepoolest: matši lõpus mängis Leedu meisterklubi koosseisuga, kus väljakul oli leedulasi vaid kaks tükki, samal ajal kui Flora koosseisus polnud ühtki leegionäri.

Võistkondade arv kõrgliigas Märgitud ainult hooaja lõpetanud võistkonnad.

2021 JUUNI JALKA

29

Leedu koondis on Balti riikidest olnud FIFA edetabelis nii kõige kõrgemal (37.) kui ka kõige madalamal (149.) kohal.

Foto: Jana Pipar

A Lygas ei ole sealjuures välismängijate limiiti sellisel kujul nagu Eestis (mängupäeva koosseisus võib maksimaalselt olla viis välismängijat) või Lätis (eelmainitud 3 + 8 reegel, kus väljakul peab olema vähemalt kolm lätlast). Vahet ei tehta leedulastel ja mujalt Euroopa Liidust tulnud mängijatel: välismaalasteks loetakse vaid neid, kes on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu. Selliseid mängijaid võib võistkonna koosseisu registreerida neli, aga välismängijate limiiti kui sellist ei ole: piltlikult öeldes võib Vilniuse Žalgiris liigamängus platsile saata ka 11 eestlast.

Krasnickase sõnul on see olnud kaalutletud valik. „Saame sellest aru, et kui tahame, et meil oleks mõni võistkond, kes suudaks eurosarjades alagrupi poole pürgida, siis ei saa seda teha ainult Leedu mängijatega. Meie klubid ei suuda piisavalt maksta, et endale meelitada parimaid Leedu mängijaid, kes välismaal pallivad, aga nendega, kes kodumaal mängivad, ei saa Euroopas kaugele jõuda. Välismaalt toodud mängijad võivad siin väga hästi mängida, nii et ma ei näe selles erilist probleemi. Muidugi tahaksime, et meie klubidel oleks väljakul üheksa leedulast ja kaks välismaalast, aga praegu on reaalsus see, et pigem on üheksa välismaalast ja kaks leedulast. See on teema, mis aeg-ajalt tõstatub, aga paljud saavad aru, et ilma selleta ei ole edu mõtet oodata.“ Mõnes mõttes on keeruline ka vastu vaielda: Sūduva oli kolmel suvel järjest (2017–19) lähedal Euroopa liiga alagrupiturniirile pääsemisele, kuid alati komistati otsustaval tõkkel ehk playoff-voorus. Sealjuures suudeti igal korral kodumäng tugeva vastase vastu (Ludogorets, Celtic ja Ferencváros) 0 : 0 viiki mängida. „Kui Sūduva kolmel aastal järjest playoff-vooru jõudis, nägime vahelduseks, kuidas ühiskond jalgpallile ka positiivset tähelepanu pööras. Mis siis, et edu saavutati välismängijatega – see positiivne emotsioon oli seda väärt,“ leiab Krasnickas.

Noortetöös on Leedu valinud omapärase tee: nimelt ostis alaliit paar aastat tagasi sisse Belgia tippklubi Anderlechti noortesüsteemi printsiibid, mida üle riigi eri klubides jalgpalliliidu abiga rakendatakse.

30

JALKA JUUNI 2021

Leedu koduväljak tekitab omade seas piinlikkust Leedus on tõsiselt trööstitu seis jalgpallistaadionitega. Koondise koduväljakuks on juba peaaegu kümme aastat olnud LFFi kunstmurustaadion Vilniuses, mis mahutab vaid 5000 pealtvaatajat. „Sisuliselt saab öelda, et meie riigis on poolteist jalgpallistaadionit,“ muigab Krasnickas. „Marijampolės on olemas korralik 6500 istekohaga naturaalse muruga staadion, aga Vilniuses „ehitatakse“ uut rahvusstaadionit juba 20–30 aastat. Seni mängitakse LFFi staadionil, mis on vana, amortiseerunud ning vajab igal aastal remontimist.“ Kuigi koondis on aeg-ajalt ka Marijampolės mänginud, eelistatakse põhiväljakuna siiski jalgpalliliidu omanduses olevat Vilniuse väljakut.

Leedulase sõnul on asi muutunud juba häbiväärseks. „Viimati käis siin Itaalia koondis – võtsime nad vastu kunstmuruväljakul, millel pole isegi korralikku kastmissüsteemi. Itaalia peatreeneri Roberto Mancini pressikonverentsi ajal läks elekter mitu korda ära – ajakirjanikuna istud esireas ja küsid maailmameistritelt küsimusi, aga samal ajal punastad häbist… Käisin eelmisel aastal Eestis A. Le Coq Arenal ning olin teie staadioni nähes lihtsalt kade!“ Juba aastakümneid on sealjuures räägitud Vilniusesse uue rahvusstaadioni rajamisest, kuid seni ei ole ehitus hoogu sisse saanud. „Vilniuses tehakse iga valitsuse ja iga linnapea tulekuga mingisugused uued kokkulepped ja lepingud, aga asi on iga kord lõpuks kokku kukkunud. Asi on nii hull, et ma ei soovi enam rahvusstaadionist midagi kuulda, sest liiga palju lubadusi on juba murtud. Kui minu eluajal see valmis saaks, oleksin tohutult õnnelik – ja ma olen vaid 26!“ naljatab Krasnickas.

Tuleviku suhtes paistab aga sellest hoolimata lootuskiir: Kaunases renoveeritakse parasjagu ajaloolist Dariuse ja Girėnase nimelist staadioni ning kui kõik plaanipäraselt läheb, võib Leedul juba paari aasta pärast olla enam kui 15 000 istekohaga korralik areen, küll koos kergejõustikuradadega.

MEESTE KOONDIS JUUNIS! LEEDU 01.06

BALTI TURNIIR

SOOME 04.06

MAAVÕISTLUS

LÄTI 10.06

BALTI TURNIIR

#südamejapalliga

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

Portugal

Manchester City

Rúben Dias

Foto: Neil Darren Hall, Staples, EPA/Scanpix Zumapress.com / Scanpix

Eesti

Paide Linnameeskond

Sergei Mošnikov

Foto: Liisi Troska

Inglismaa

Chelsea

Mason Mount

Foto: Darren Staples, Zumapress.com / Scanpix

MIKS?

Miks vaatavad kohtunikud mängijate talla alla?

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

L

ugeja Martin saatis meile küsimuse, mis on teda kui „kohtunike tegevuse suhtes päris võõrast“ jalgpallihuvilist aeg-ajalt ikka mõtisklema pannud. „Teate küll – iga kord, kui mõni mängija hakkab vahetusest sisse tulema, teeb ta neljanda kohtuniku juures läbi omamoodi tseremoonia: näidatakse, kuidas pole käevõrusid, sõrmuseid ja kaelakeesid, aga veel sagedamini paluvad kohtunikud mängijatel teha kiire sääretõste, et saaks pilgu heita nende talla alla. Mida keelatut nad sealt küll otsivad?“ Iseäranis vahetusmängijate puhul on selline kiire sääretõste tõepoolest laialt levinud, kusjuures tihtipeale tundub, et nii vilksamisi ei saa kohtunik tegelikult isegi korralikku ülevaadet sellest, mis mängijal talla all on.

Niisiis: miks kontrollivad kohtunikud mängijate taldu? Vastab FIFA kategooria abikohtunik Sten Klaasen: „Selle põhjus ulatub päris kaugele ajalukku.

Kunagi olid putsadel all metallist korgid ja kui sa neid pidevalt kasutad, muutuvad nende servad teravaks ja vastasele väga ohtlikuks. Vahel tehti neid võibolla isegi meelega teravaks. Natuke oleme nüüd sellest ajastust välja liikunud – esiteks ei kasutata metallist korke enam eriti palju ja teiseks on mängijatel paremad võimalused endale uued jalanõud osta, kui eelmised on ära kulunud.

Taldade kontrollimine on tänapäeval mingis mõttes muutunud tseremooniaks. Selle reaalne sisu ei ole enam praegu päris see, mis ta kunagi oli. Samas kui mängija teab, et ta peab taldu näitama, siis ta ei tulegi mängima selliste asjadega, mis võiksid ohtlikud olla. Mõned mängijad näitavad kohtunikule oma taldu juba automaatselt, samamoodi tõmmatakse lühikeste pükste säär üles, et näidata, et aluspesu on sama värvi – kusjuures praegu me enam ise ei palu seda teha, see lihtsalt ei tundu mingis mõttes eetiline. Mõned jalgpallurid on aga sellised, kellel tuleb see kõik juba automaatselt – näidatakse trussikuid, taldu ja seda, et ketti pole kaelas!

Ma ise küll ei mäleta ega tea, et Eestis oleks kunagi olnud mõni selline pretsedent, kus kohtunik laseb mängijal liiga teravate korkide tõttu putsad ära vahetada. Mõnikord on küll staadioni haldaja palunud, et ärge täna korkidega putsadega mängige, aga seda saab nõuda ainult sõprusmängudes või aastalõputurniiril, kus tohib vaid kindlat tüüpi jalanõusid kasutada.“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud.

Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

2021 JUUNI JALKA

39

TAGASELJAJUTUD

Tartu Tammeka naiskond Oma võistkonnakaaslasi Tartu Tammeka naiskonnast räägib seekord taga tiimi väravavaht Maria Sootak.

Foto: Liisi Troska

Rahel Repkin kaitsja, 1998 Kapten, kes räägib vähe, aga kelle igat sõna platsil hinnatakse kui kulda. Rach on võistkonna kõige kiirem mängija – teaduslikult tõendatud! Samas täiesti kohane, kui ta igapäevaelus politseinikuna pahalasi peab kantseldama.

Carmen Tiivel kaitsja, 2001 Väsimatu amatsoon, samuti vähese jutuga, aga platsil võitleb viimse verepiisani!

Kirke Tšikanov kaitsja, 2003 Kirke on mõlemajalgne ja suudab igast kohast täiesti ootamatuid lööke genereerida.

Mängija, kes on tohutult arenenud oma lühikese karjääriga – põnevusega ootan, mis temas veel peitub.

Kreete Õun

Lisette Teder väravavaht, 2005 Ilmselt kõige motiveeritum inimene kogu Tammekas. Kui see oleks füüsiliselt võimalik, siis Teder teeks 24/7 trenni ja samal ajal vaataks kõik väravavahtide trenni- ja motivatsioonivideod internetist ära. Teeb oma suhtumise ja tööeetikaga kogu naiskonnale silmad ette.

Carmen Kaidi Jõeleht kaitsja, 1999 Võistkonna terapeut. Carmen oskab leida ühise keele kõigiga võistkonnast ja tabada ära just selle hetke, kui inimesel oleks vaja sõbralikku sõna või seljale patsutust. Samuti on Cammu alati see, kes su nalja üle naerab, isegi siis, kui ülejäänud sats seda ei kuulnud/kuulanud, sest see oli lihtsalt halb nali.

40

JALKA JUUNI 2021

kaitsja, 2001 Kõige teravama keelega inimene. Lisaks sellele on tal ka elevandi mälu – ta valib kõige magusama hetke, et sulle elu kõige piinlikum hetk meelde tuletada. Kui sa ise pole nalja sihtmärk, peab tema läheduses vedelike joomisega ettevaatlik olema, sest kunagi ei või teada, millal selle naerupahvatuse tõttu välja pritsima peab. Ideaalne äärekaitsja, kes äärel kompromissitult ründes teravust loob ja kaitses vastastel oma kiirete jalgadega elu raskeks teeb.

Merily Jüris poolkaitsja, 2003 Tehnjorr – ütle Merilyle trikk ja ta teeb selle kolme katsega ära. Varsti saab ta oma sihiku paika ja lööb keskväljalt värava nagu üks korralik keskpoolik kunagi!

Kaisa Kamenik poolkaitsja, 1993 Vaikne palgamõrvar – kui tema on läheduses, siis võid kindel olla, et tal on mingi lühike terav torge kellegi jutu kohta. Kaisaga on alati võimalik millestki rääkida: jalgpall, poliitika, teater jne. Kaisa võidab kõik teised pallid, kui pall tema lähedusse langeb – tema jalg on alati kuskil vahel.

TAGASELJAJUTUD Grete Kraus

Marie Kiivit

poolkaitsja, 2005 Üks Kuldsest Kolmikust – noor kasvandik, kes naiskonna trennidega kevadel liitus ja oma koha platsil väga konkreetselt välja võitles. Ehtne box-to-box-poolkaitsja, kes alati jõuab kaitsetööd tegema ja samas ei jäta kunagi ründesse kaasa tõusmata.

ründaja, 2005 Teine liige Kuldsest Kolmikust. Ka Marie liitus naiskonna trennidega kevadel ja sellest hetkest saati domineerib (vasakut) äärt. Seni on Marie kolm korda latti tabanud ja ühe värava löönud, ta peaks olema kõikide väravavahtide (latialune) hirm!

Anna Maria Mets poolkaitsja, 1999 Jokker! Anna Maria võib vahetusest sisse tulla ja mängu otsustava värava lüüa, nagu see polekski midagi. Väga hea tehniline mängija, kellel on ilmselt üks täpsematest ja tugevamatest löökidest võistkonnas, aga miskipärast otsib alati karistusala juurde jõudes söötu.

Reti Mänd poolkaitsja, 1999 Reti on tulnud kahe raske põlvevigastuse kiuste tagasi jalgpalli mängima – meeletult motiveeritud (ja veel väga) noor mängija! Reti loeb trennis igas harjutuses ja mängus seisu, mis tekitab vinge võistlusmomendi.

Triin Ojasaar poolkaitsja, 2000 Teeb kõiki trenne saja protsendiga ja kui värava lööb või palli küsib, siis kuulevad seda kõik kolme kilomeetri raadiuses.

Võib mängida ründes, keskpoolikus, keskkaitses, isegi väravas on trennides korralikke tõrjeid teinud!

Karoliine Maria Pihlapuu poolkaitsja, 2003 Peapallide puhastamise kuninganna! Ta ei pruugi sellel positsioonil, kuhu pall tuleb, isegi mängida, aga kui tema on platsil, on peapallid tema omad! Samuti on Karo naer nakkav – tema hea tuju mõjutab trennides ka teisi.

Grenelin Herlis Raud poolkaitsja, 1997 Grenelin on märkamatult saanud võistkonna üheks kogenumaks mängijaks, kelle töötahe pole sealjuures grammigi vähenenud. Tema alatine hea tuju ja tööeetika teeb trennikeskkonna professionaalsemaks. Kuna Gren töötab kokana, siis tuleb ta tihti trenni või mängudele naljakate pisivigastustega, millest markantseim oli silmanägemise oluline halvenemine, sest tal oli intsident suitsuahjuga.

Kirkeliis Lillemets ründaja, 2005 Viimane Kuldse Kolmiku sõber. Kirke hakkas naiskonnaga trenni tegema juba eelmisel aastal ja asus kohe kogu kaitseliini loputama. Suurim väravamasin trennis ja mängudel, tal on kindlasti suur tulevik ees.

Eva-Maria Niit ründaja, 2002 Kuigi ka Eva on veel väga noor, on tema entusiasm ja armastus jalgpalli vastu väga olulised kogu võistkonna vaimse tervise jaoks.

Eva on alati(!) valmis uusi asju proovima, et saada paremaks jalgpalluriks, ja jääb enamikul kordadel pärast trenne iseseisvalt harjutama – kui ta pole juhuslikult putsasid maha jätnud.

Wanda Prost ründaja, 2000 Kuigi Wanda liitus Tammekaga mõned aastad tagasi Flora süsteemist, on ta nüüdseks korralik kodustatud tammeklane.

Väga terava jalaga ja kiire, parima söödutehnikaga mängija naiskonnas. Wanda pani ükskord vorme kuivatades kogemata ühe vormisärgi põlema, aga me oleme selle talle andestanud (kuid mitte unustanud!).

Kadri Reinik ründaja, 2002 Kadri on kahur. Ta tulistab väravaid ja kui kellegi jalg, sõrm või põlv sinna ette jääb, siis see kas läheb kipsi või lendab koos palliga väravasse.

Sirje Roops peatreener, 1992 Peatreener parimas mõttes. Küsi Sirjelt – tal on vastus! Mänguplaan, kristallkivid, majaehitus, kaitseasend, metsamüük – Sirje oskab sind iga murega aidata. Tihti istub Sirje pärast trenni veel mitu tundi staadionil ja aitab inimestel muresid lahendada. Inimene, kes ei väsi kunagi end täiendamast ja ei pelga uute asjade proovimist – isegi kui see tähendab kogu süsteemi ümbertegemist, kui on vaja, siis on vaja!

2021 JUUNI JALKA

41

MÄNGIJA LUUBI ALL

Kevor Palumets

FOTOD: Liisi Troska

18aastasel Kevor Palumetsal on käsil läbimurre Premium liigas. Eelmisel aastal Paide Linnameeskonnaga liitunud Palumets mulluses hõbedases võistkonnas võtmerolli ei täitnud, kuid tänavu on ta teeninud treenerite usalduse ning kuulunud arvukates ja tähtsates mängudes Paide algkoosseisu. Jalka rääkis Paide Linnameeskonna abitreeneri ja duubelmeeskonna peatreeneri Erki Keskülaga ning küsis arvamust JK Tabasalus Palumetsa juhendanud Risto Sarapikult. ÕHUVÕITLUS:

VÄLJAKUNÄGEMINE:

Kesküla: Ta on füüsilise poolega vaeva näinud, aga on veel võimalus selles elemendis juurde panna. Pikka kasvu mängija, hüpet on ja õhuvõitlust ei karda.

Sarapik: Mängib peaga hästi. Justkui pole tugev, aga ajastus on ka oluline. Saab siit-sealt juurde panna, sest õhuvõitlusesse minek saab alguse jalgade tugevusest.

Ma arvan, et ta kasvab veel ka mõne sentimeetri.

Kesküla: Ta on mängujuhi tüüpi ja söötude andmine on üks tema tugevustest. Hindan teda küllaltki kõrgelt, aga arenguruumi on ka.

Sarapik: See on tema trump, sest ta näeb väljakut väga hästi. Silmad on selja taga ka.

JÕUD:

VASTUPIDAVUS:

Sarapik: Mehistuda on vaja. Jõus on vaja juurde panna, aga ma tean, et ta tegeleb sellega. Juba praegu on näha, et natuke on ikka õlga ja rinda juurde tulnud. Ta on alles 18. Eestimaa poiss sirgub ja vaatame, kuidas on seis 22aastaselt.

Kesküla: Kevadperioodil oli beep-testis üllatuslikult meie parim. See näitab, et vastupidavus on heal tasemel. Mängu lõpus võib krampe tulla.

Sarapik: Väga hea, aga annab juurde panna.

Juba sisu on selline, et alla ta ei anna.

SISU:

KIIRUS:

Kesküla: Viimasel ajal on tal tekkinud võimalus pääseda algkoosseisu ja näen, et temas on sisu, et sellest võimalusest kümne küünega kinni haarata. Alla ei anna. Sisu on olemas saada tippmängijaks.

Sarapik: Käisime temaga Itaalias ja ütlesin talle, et mul on seal tore kohvi ka joomas käia, aga kui ikka reaalne pakkumine tuleb, siis kas jääd? Ta jäi, kuigi oli alles õrnas eas. Kuigi läbilöök jäi tegemata, on sisu küllalt ja ta annab endast kõik.

Ta ei jäta midagi juhuse hooleks.

Kesküla: Ma ei tea, kui palju saab selles eas veel kiiruslikke omadusi parandada.

Noortetreenerina mäletan, et kui 9–12aastaselt midagi tegemata jätad, siis loomulikku kiirust on keeruline arendada.

Sarapik: Esimesed sammud oleks vaja saada teravamaks. Aga palliga on väga kiire.

LIIKUVUS: Kesküla: Keskpoolkaitses pole väga hea liikuvus kunagi paha. Seal on natuke vajakajäämisi.

Sarapik: Tahab olla seal, kus on pall, ja liigub väljakul ühes rütmis. Teeb häid pakkumisi ja valib õige kehaasendi.

SÖÖT JA LÖÖK: Kesküla: Vasakjalgne mängija, standardolukordade andja. Minu kui treeneri nõrkus on vasakjalgsete mängijate kõrgelt hindamine, nii et jään igaks juhuks ettevaatlikuks ja ütlen, et ta on tubli.

Sarapik: Sööt on briljantne, õige täpsuse ja tugevusega. Ta on võistkonnamängija. Löögis võib juurde panna, just löögiarsenali osas – millal tugev löök, millal suunatud löök. Aga suudab chip-lööke teha, mis on geniaalne.

TEHNIKA:

Kesküla: Väga tehniline mängija.

Sarapik: Tehniline pagas on super!

5 4 3 2 1 0

4,5

Väljakunägemine

42

JALKA JUUNI 2021

4,5

Vastupidavus

5 3,5

Liikuvus

Tehnika

4

Õhuvõitlus

4,5 3,5

Jõud

Sisu

3,5

Kiirus

4

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Itaalias õiget pitsat maitsnud mees, kes jääb pärast treeninguid standardeid harjutama

CV Sünniaeg: 21.11.2002 Positsioon: poolkaitsja Endised klubid: Operi Jalgpallikool, Keila JK, JK Tabasalu, Bologna F.C. (ITA) Endised treenerid: Risto Sarapik, Priidu Ahven, Tõnu Metsson, Tauri Tamkivi, Argo Zirk, Ott Aunver, Paolo Magnani

Millega vaba aega sisustad?

Veedan aega sõpradega ja mängin disc golf’i.

Kui sa jalgpallur poleks, siis millise ameti oleksid valinud?

Ma arvan, et arhitektiameti.

Mängisid vahepeal Itaalias Bolognas. Kuidas sealse kogemusega rahule jäid?

Mulle meeldis. Väga hea kogemus ja nägin jalgpalli teise nurga alt.

Mis sa tundsid, et Itaalias puudu jäi?

Ma arvan, et füüsiliselt olin väike. U17 vanuseklassi järel tuli otse Primavera (U19 meeskonnad – toim.) ja 17aastaselt oli sinna raske murda.

Mida Itaaliast isikliku elu mõttes kaasa võtsid? Kohvi, pasta ja pitsa kohta panid ikka midagi kõrva taha?

Jah, kui oled ikka Itaalia pitsat söönud, siis teised pitsad ei tundu enam nii head. Üksinda elamine andis ka sellise suure inimese tunde. Saab üksi hakkama küll.

Mis tüüpi muusikat sa kuulad?

Ladina muusikat ja räppi.

Mis koolis sa käid? Õpin Tabasalu ühisgümnaasiumis, järgmisest aastast on siin riigigümnaasium. Tabasalu kool tuli mulle vastu ka iseseisva õppega, kui mängisin Itaalias.

Kuidas kirjeldad JK Tabasalu?

Ma arvan, et Tabasalu on väga hea koht, kus noormängija saab areneda. Trennid ja treenerid on väga kvaliteetsed.

Oled sa ise Tabasalust pärit?

Tegelikult olen Keilast pärit. Esimesed jalgpalliaastad möödusid Keilas. Keilas elades läksin Tabasallu mängima ja pere otsustas linnale lähemale kolida. Minu pärast ka natuke.

Liitusid Paidega samal päeval kui Sergei Mošnikov. Mida temalt oled õppinud? Õppida on palju. Tema palliga mängu ja seda, kuidas ta väljakut näeb. Ta on palliga väga rahulik ja teeb häid liikumisi.

Kui vaadata sinu esitusi noortekoondistes, siis sul on ette näidata ainult kaks mängu U18 koondises. Kuidas nii?

Ma ei ütleks, et ma olin noorena omavanuste seas tegija.

Isegi oma tiimis polnud parim. Aga 16aastaselt tuli läbimurre ja nüüd on hakanud hästi minema.

Nimeta mõni omavanune jalgpallur, kellele vaatad alt üles.

Mulle meeldib Phil Foden, kuigi ta on minust natuke vanem.

Ta mängib väga hästi.

Kas harjutad eraldi ka standardolukordi?

Peale trenne ikka võtan palli ja teen mõned karistuslöögid.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Mul on üks Eestist ja üks Itaaliast. Meeles on Bologna debüüt Sassuolo vastu 1 : 1 mängus. Sellest aastast on kindlasti Paide 4 : 0 võit Levadia üle.

2021 JUUNI JALKA

43

TREENER Kuigi Tammest omal ajal Levadia esikinnast ei saanud, on tänavusel hooajal FCI Levadia esinumber Karl Andre Vallner, kes veel mullu toimetas Tallinna Kalevis Tamme juhendusel.

Foto: Jana Pipar

Tamme valem:

teadmised + kogemused = tarkus Kas pole mitte värskendav, et mees, kes on alles kolmanda kümnendi keskpaigas, omandab sel kuul kõrghariduse, tal on treenerilitsents, ta täiendab oma teadmisi kehalise kasvatuse õpetajana, on mänginud Premium liiga tippmeeskonnas ja U21 koondises, on kahe jalaga maa peal ja leiab, et tal on palju õppida?

Tekst: Sander Jürjens

P

ole kaugel aeg, kui Eesti U21 koondise puurisuud valikmängus Ukraina vastu kaitses Kristjan Tamme, vahetuspingil oli aga praegune A-koondislane, mullu üks Premium liiga parimaid väravavahte ja ametivennast kolm aastat vanem Marko Meerits. Käisid jutud, et Tammest saab uus Levadia põhiväravavaht, kuid tol, 2016. aasta hooajal nägime Eesti kõrgliigas hoopis Sergei Lepmetsa teist tulemist. Levadia kasvandikule siiski esikinda kohta ei leitud.

44

JALKA JUUNI 2021

Oma karjääri parimaks peab Tamme 2015. aastat. „See oli esimene hooaeg Pärnus. Ma tajusin Eesti mõistes tippjalgpalli ja sain aru, mida tähendab professionaalsus. Lõpetasin küll samal ajal gümnaasiumi, aga sain tegeleda millegagi, mis mulle tõesti meeldis. Esimene profileping andis kindlust, et minusse usutakse. Järgneval hooajal alustasin Levadias, aga mänguaega ei saanud.

Saadeti Pärnusse ja võistlesime Rakverega tabeli lõpuosas. Hooaja lõpus meeskonna aitamine ja liigasse püsima jäämine oli emotsionaalse poole pealt hariv,“ sõnab Tamme.

Järgnes veel aasta Levadia duublis ning 2018. aastal kaitses Tamme Paide Linnameeskonna värve kõrgliigas. Seejärel tuli karjääri senine lõpp, õigemini paus. „Otsustasin siis kooli minna. Õpin kehakultuuri Tallinna ülikoolis ja äsja esitasin oma lõputöö, nii et kui kõik hästi läheb, siis saan bakalaureusekraadi.“ Keskhariduse omandas ta Tallinna saksa gümnaasiumis ning samas koolis käib ta kehalise kasvatuse tundides oma oskuseid pedagoogina arendamas. „Alguses läksin praktikale, aga läks nii, et jätkan. Teen ühe klassi juures vabatahtlikult õpetajatööd. Saan teadmiste poole pealt palju kasu.“

TREENER Töökust ja sisu on Tammes palju. Tallinna Kalevis töötava Tamme kohta ütleb nii mõndagi see, et peale esindusmeeskonna väravavahtide treeneri ameti proovib ta nädalas korra U10–U19 vanuseklasside väravavahtidega tööd teha ja lisaks on ta varustaja. Varustajarolli nimetab ta hobiks. „Proovin lihtsalt aidata, et treeneritel oleks natuke lihtsam. Tunnen, et endal on piisavalt aega ja hoiab tegevuses.“ Iganädalane tegevus viib ta kokku ligikaudu 15 väravavahiga, kes klubis on. „Väravavahte jagub. Lisaks poistele on seal ka mõned tüdrukud.

Proovin korra nädalas kõigiga kohtuda ja nendega harjutada. Vanemate gruppidega on kokkupuude tihedam. Nooremate puhul proovin rohkem inspireerida, et nad tunneksid väravavahi positsiooni vastu huvi,“ kirjeldab Tamme. „Teen individuaalseid treeninguid ja käin ka gruppide juures. Ka esindusmeeskonna puhul on treeningu alguses väravavahid eraldi ja trenni käigus liitutakse meeskonnaga.“ Alustaval treeneril on käsil teadmiste kogumine. „Hetkel on teadmiste pagas treenerina minimaalne. Olen alustav treener ja käimas on mängijast treeneriks üleminek ja seda isegi kolm aastat hiljem. Õpin järjepidevalt juurde ja vahepeal samu asju, aga uue nurga alt. Täit treenerit minust veel saanud pole ja kas lähiajalgi saab? Teatud teadmised on olemas, sest mängijakarjääri jooksul sain kogemusi. Aga nüüd on vaja oma uutele teadmistele ka kogemusi hankida ehk siis näha, mis õnnestub treeningutel ja mis mängudes. Teadmiste ja kogemustega tuleb tarkus ja see on põhimõte, mida püüan rakendada. Lähen samm-sammult.“ Tammet kirjeldatakse kui väga rahulikku treenerit. Sellega ta ka nõustub. „Ma ütlen väravavahtidele, et nemad teevad väljakul eksimusi, mitte mina. Protsess käib nii, et nemad mängivad, ja hiljem analüüsime seda omavahel kokku lepitud printsiipidest lähtuvalt. Miks need vead esinesid ja kuidas saaksime neid parandada? Väljaku kõrval karjumine ei vii kuhugi. Pigem on rõhk treeningutel ja teadlikkuse suurendamisel. Teisisõnu olen üsna mängijakeskne treener ja proovin olla heatahtlik. Soovin tagada selle, et mängijal oleks piisavalt iseseisvust. Mina pakun vaid töövahendi.

See on oluline, et tulemused oleksid pikaaegsed.“ Tamme austab Saksamaa jalgpallikultuuri. „Sealne teaduspõhine lähenemine on väga südamelähedane. Keelt oskan ka väga hästi. Alates 7. klassist õppisin saksa keeles ja sain lõputunnistuse koos Eesti omaga.“

Lasteaias läks Tamme jalgpallitrenni.

Ta mängis Kotkas Juunioris kuni grupi ühinemiseni Levadiaga.

Võib eeldada, et Tamme kui väga hea potentsiaaliga treener on saanud pakkumisi ka mujalt, kuid ta on jäänud Kalevile truuks. „Võibolla mainin alustuseks, et kutse klubisse tuli ühelt konkreetselt treenerilt, keda ma väga hindan ja austan. Mul polnud varem Kaleviga kokkupuudet, aga ta soovis minuga koostööd teha. Mulle meeldib Kalevis mängijatepõhine suhtumine ja see, et treenerid pööravad mängijatele personaalset ja mitmekülgset tähelepanu.

Treenerina tunnetan siin ka head vabadust katsetada ja proovida,“ kiidab Tamme tööandjat.

Tundub, et treenerina võib teda ees oodata helge tulevik, aga kas 25aastast Tammet võib ühel hetkel väljakul väravavahina näha? Eelmisel aastal anti ta hooaja teiseks pooleks Kalevi meeskonda igaks juhuks üles ning ühel Premium liiga mängul oli ta pingil ka mängijana olemas. „Mul on alati väga raske öelda ei. Jätan oma võimalused lahti.

Ma ei taha välja öelda, et olen täitsa lõpetanud, sest tulevik on suur ja lai. Tippjalgpalli vast ei mängi, aga kui ma tean, et soovitakse ja see treeneriplaaniga ühtib... mängimise kaudu saaksin jälle uusi mõtteid. Iga aastaga see tõenäosus siiski väheneb. Sporti teen igapäevaselt ja hoian end vormis,“ sõnab ta lõpetuseks.

Tammel on ette näidata 20 ametlikku rahvusvahelist kohtumist noortekoondiste särgis.

Foto: Lembit Peegel

Väravavahi positsioonini jõudis Tamme täiesti juhuslikult. Algusaegadel mängis ta väljakul eri positsioonidel.

Leicester Citys käis Tamme proovimas aastal 2014. Hooajal 2015/16 krooniti see meeskond Inglismaa meistriks!

2021 JUUNI JALKA

45

TAKTIKALAUD

Guardiola peenhäälestus tõi Manchester Cityle edu Viimase nelja hooaja jooksul juba kolmandat korda Inglismaa meistriks kroonitud Manchester City ei alustanud hooaega küll eriti säravalt ning mõned hakkasid meeskonda ja selle peatreenerit Pep Guardiolat juba maha kirjutama, ent hooaja teine pool on Cityl olnud fantastiline. Millised on saavutatud edu taktikalised tagamaad?

Tekst: Joel Indermitte, FC Flora abitreener

K

ui veel detsembri alguses võis paista, et City tänavu Premier League’is tiitli peale ei võitle, siis sellele järgnenud 15 järjestikust võitu liigas (kõigi sarjade peale kokku lausa 21 võitu!) kergitasid meeskonna selgeks liidriks ning meistritiitli saatus sai selgeks juba mitu vooru enne hooaja lõppu. Peale järjekordse liigatiitli on Cityl võimalik 29. mail jõuda lõpuks ka ihaldatud Meistrite liiga tiitlini, kui finaalis Chelsea vastu võetakse.

Kõige selle taga on olnud Pep Guardiola mõneti pragmaatilised, mõneti geniaalsed taktikalised lükked, mis on Manchester Cityst teinud tippjalgpallis taas ühe kardetuma jõu.



KOOSSEIS  Manchester City

on väga kvaliteetne võistkond ja ühe sellise meeskonna tunnus on sügav koosseis ja pikk pink. Peatreener Guardiolal oli hooaja jooksul palju häid mängijaid, kelle seast tuli valida algkoosseis. Kuna hooaeg oli pikk ning võistlussarju, kus osaleti ja kaugele jõuti, oli ka palju, siis tuli leida kohti ja võimalusi, et võistkonnas roteerimise abil värskust hoida ja vigastustega toime tulla.

Vaadates üldist Manchester City koosseisu ja asetust läbi hooaja, siis saab välja tuua rohkem mänguminuteid ja usaldust teeninud mängijad.

46

JALKA JUUNI 2021

Pep Guardiola võistkonna puhul on paberil olevast formatsioonist keeruline rääkida, kuna tal on kombeks leida erinevaid detaile ja nüansse, millel hiljem ka pikemalt peatume. Formatsiooni, mida kasutati, võib tinglikult nimetada nii 4-3-3ks kui ka 4-2-3-1-ks. Äärekaitsjatena said hooaja jooksul palju minuteid häid esitusi pakkunud Kyle Walker ja João Cancelo, kelle panus eelkõige võistkonna ründemängu oli märkimisväärne. Keskkaitse on varasematel aastatel olnud Cityl problemaatiline koht, kuid Benficast toodud Rúben Dias on väga korralik mängija, kes moodustas koos John Stonesiga, keda inglased hakkasid vahepeal juba vaikselt maha kandma, hooaja lõikes väga kindla ja soliidse keskkaitseduo. Keskväljamängijatena olid põhiraskust kandvateks meesteks Rodri ja İlkay Gündoğan, kellest teise hooaeg oli märkimisväärselt resultatiivne. Ääreründajate koha pealt nägime hooaja alguses palju minuteid ja väravaid Raheem Sterlingult, kes hooaja lõpu poole vajus aga pingile ning kelle koha vasakul äärel sai endale noor inglane Phil Foden. Paremal äärel usaldati peamiselt Riyad Mahrezi, kes mängis selle hooajaga ennast City koosseisus väga oluliseks tegijaks.

Kõige keerulisem on City hooaja puhul tuua välja, kuidas jaotus mängijate kasutus number 10 positsioonil ja tipuründaja koha peal. Hooaja alguses olid City peamised ründajad Sergio Agüero ja Gabriel Jesus hädas vigastustega ning Guardiola oli sunnitud leidma lahendusi ja kohanema. Tihti nägime tipuründes mängimas valeründajana kas Kevin De Bruynet või Bernardo Silvat, kuid nägime ka mänge, kus tipus alustas Jesus ja De Bruyne sai mängida omal kohal ründava poolkaitsjana, kus ta on üks maailma paremaid.

RÜNNAK  Manchester City

rünnakut iseloomustavad kolm põhilist märksõna: liikuv, domineeriv, kombineeriv. Nagu Guardiola võistkondadele kohane, kontrollib väga suure osa kohtu-

TAKTIKALAUD



misest palli ja seeläbi mängu käiku City ja selle kaudu tahetakse luua momente, kus vastased tasakaalust välja saada, ning leida kohad, kust lüüa värav. Seletame lahti mõned olulisemad punktid, mida City rünnakul kasutas. Äärekaitsjate roll. Sel hooajal nägime City puhul väga mobiilseid ja liikuvaid äärekaitsjaid, kes võisid nii mängida oma tavapositsioonidel kui ka liikuda keskväljale mängu siduma. Kyle Walkeri puhul nägime, kuidas ta võis mängida ka kolmanda keskkaitsjana või hoida tasakaalu keskväljal.

Kui väljakul oli Cancelo, siis nägime just teda ründefaasis väga aktiivsena, jagades sööte, tehes edukaid triblinguid ja aidates kaitseliini ründeliiniga siduda. Nii varasematel aastatel kui ka hooaja alguses oli City hädas kontrate kaitsmisega – äärekaitsjaid keskväljal hoides andis see võimaluse paremini vastaste kiirrünnakuid peatada ja keskvälja kontrolli all hoida. İlkay Gündoğan. Selle keskväljamängija hooaeg ja resultatiivsus on olnud muljetavaldav.

Vaevalt oskas keegi arvata, et just Gündoğan on tänavu 13 liigaväravaga Manchester City resultatiivseim mängija! Tema edukus seisneski selles, et kuna keskväli oli paremini kontrolli all, sai tema teha hästi ajastatud sööste ja reide vastaste kasti, kus näitas hooaja jooksul väga head väravavaistu. Ülemine nelik. City ründavate mängijate tegutsemist analüüsides näeme, et suur vahe tekkis sellest, kas tipuründes mängis nii-öelda päris ründaja või valeründaja. Mida andis valeründaja kasutamine Cityle? Eelkõige liikuvust ja mobiilsust, mida sellised mängijad nagu Bernardo Silva ja Kevin De Bruyne suutsid väga hästi ära kasutada, ning tekitada ülekaale ja momente, kus vastaste kaitsjad olid tihti plindris: kas minna nendega kaasa ja avada sellega ruume kaitseliinis või jätta nad vabaks, mis tekitab juba iseenesest ohu?

Kuna City ründemäng on lii-



kuv ja mitmekülgne, siis just sellest tekkinud vabast ruumist lõikasid kasu nii terav ja väle Sterling, kes sai süstida liini taha, kui ka Mahrezi- ja Fodeni-sugused mängijad, kes on palliga osavad ja said pigem mängida väljaku ääretsoonides, kus nad suudavad üks ühe vastu olukordades tekitada teravust ja vastaseid üle kavaldada. Seega oli City rünnak kogu hooaja jooksul väga mitmekülgne ja nende peatamine oli vastastele tihti suur peavalu.

KAITSE  Võrreldes varasemate

Pep Guardiola võistkondadega, kes on alati harrastanud kõrget ja agressiivset pressingut, saab sel hooajal erinevusena välja tuua pressingu kõrguse.

Arvestades seda, et eelmine hooaeg hõlmas endas koroonapausi ja väga lühikest hooaegadevahelist puhkust, ning seda, et tänavuse hooaja kalender on olnud tavalisest märksa tihedam, otsustas Guardiola oma meeskonna juures kasutada energiasäästlikumat mängustiili ning tuua oma pressingublokk ja selle kõrgus madalamasse väljakuosasse. See aga ei tähendanud seda, et City mängijaid ei pressiks või väljakul ei töötaks – nende ründavate mängijate pressing ja töökus on endiselt muljetavaldav.

Olenevalt vastasest võis kaitseformatsioon olla erinev, kuid peamiselt nägime 4-4-2-blokki, mis annab tugeva kaitsestruktuuri ja kaitseb väljaku keskosa.

See, et City lasi liigas kõige vähem väravaid sisse, pani kindlasti aluse nende edule – nagu öeldakse, võidetakse kaitsega ka tiitleid. Kaitsemängu aitasid hästi tsementeerida ja keskväljal kontrollida nii Rodri kui ka Gündoğan, aga eraldi tuleks välja tuua Rúben Diase lisandumine kaitseliini. Diase liidriomadused ja mängustiil sidusid City kaitsemängu ühtsemaks tervikuks ja tõid kaitsefaasi kindluse, millest oldi Vincent Kompany lahkumise järel puudust tuntud.

2021 JUUNI JALKA

47

KOLUMN

Mängijate klubitruudus

on jalgpalli huvides Äsjane Euroopa Superliiga kokkukukkumine 48 tunni jooksul tuletas meelde, et jalgpall pole ainult meelelahutus: klubid on kuuluvuse institutsioonid, mille lahutamatu märksõna on fännide lojaalsus. Mida rohkem lojaalsust ilmutaks mängijad, seda põnevama jalgpalli me saaksime.

Tekst: Indrek Schwede | Foto: Nick Potts, AFP/Scanpix

J

algpalli uueks loova Euroopa Superliiga teke oli kaua õhus. Paljud kõrvalseisjad pidasid selle tulekut paratamatuks ja neil oli õigus. Vaevalt oskasid aga ka kõige innukamad ootajad arvata, et uue liiga eluiga kujuneb vaid kahe ööpäeva pikkuseks. Vastuseis Superliigale kujunes totaalseks: alates fännidest, UEFAst ja FIFAst kuni endiste ja praeguste mängijate, treenerite ning poliitikuteni välja. Väga täpne oli Manchester City peatreeneri Pep Guardiola hinnang: kui kaotusega ei kaasne tagajärgi (liigast välja-

kukkumist), siis pole see sport. Ilmselt tahtmatult (ja veidi ülekohtuseltki) andis katalaan negatiivse hinnangu ka Põhja-Ameerika korvpalli, Ameerika jalgpalli, pesapalli ja jäähoki profisarja kohta, samuti jalgpalliliiga kohta, kus mängib praegu Erik Sorga.

Jalgpall on mujal maailmas üles ehitatud sportlikule loogikale, mille kohaselt langevad tagumised nõrgemasse liigasse, kust omakorda paremad tõusevad kõrgemasse seltskonda. Nii on alati olnud. Mõistagi paikkonniti rakendatud eranditega, kui skeemitamisega on hoitud ära mõne tugeva klubi väljalangemine meistrisarjast. Ajaloo jooksul on paljud maailma suurklubid oma nõrkushetkedel pidanud ajutiselt meistrisarjaga hüvasti jätma. Keskmike puhul on see olnud paratamatus.

See on üks jalgpallifänniks olemise valudest, mida aitab üle elada liigasüsteemis valitsev õiglus: ka konkurendid peavad kehvadel perioodidel allapoole langema. Traditsioonilistes jalgpallikultuurides, eelkõige Inglismaal, on paljud kunagised tippklubid aastakümneid püsinud tagaplaanil, aga fännitruudus

Jack Grealish on läbi ja lõhki Aston Villa poiss. Tema klubisse paigale jäämine oleks kogu Inglismaa jalgpalli huvides.

48

JALKA JUUNI 2021

KOLUMN maailma kümne rikkama hulka kuuluva klubi veelgi tugevamaks teha. Ühest Inglise I divisjon küljest protestitakse Euroopa Super1959/1960 liiga, selle rahaahnuse ja ülejäänud jalgpallimaailmaga vähese solidaarsuse Kõik võistkonnad pidasid 42 vastu ning kurdetakse ebaühtlase koLiiga palju raha poole kaldu mängu. Meeskonna nime järel punktide arv. Võidu eest sai duse liiga üle, aga teisalt soositakse Mängijate truudusega on lood teised kaks punkti, II divisjoni langes klubi oma järjekindlate spekulatsioopärast niinimetatud Bosmani seaduse kaks viimast. nidega ja üleskutsetega vahetama välja kehtestamist 1995. aastal, kui neile raneid pallureid, kes oma praeguses klukendus õigus pärast lepingu lõppemist 1. Burnley 55 bis tiitleid ei võida. Hea näide on Totklubist lahkuda, ja tänu tööjõu vabale 2. Wolverhampton Wanderers 54 tenhami fännina üles kasvanud Harry liikumisele Euroopa Liidu liikmesriiki3. Tottenham Hotspur 53 4. West Bromwich Albion 49 Kane, kelle üleminekut Spursist eeldes kadus piirang ka jalgpallis. See tä5. Sheffield Wednesday 49 kõige Manchester Unitedisse on järjehendas välismaiste jalgpallurite limiidi 6. Bolton Wanderers 48 pannu tuututatud. Üheks põhjuseks on kadumist klubides. Algas jaht parima7. Manchester United 45 toodud ka asjaolu, et Manchester Unitele mängijatele. Oluliseks muutusid 8. Newcastle United 44 tedil olevat teda ründeliini vaja. agendid, kes korraldasid üleminekuid 9. Preston North End 44 Sama hästi võiks väita, et teda ja kelle huvides oli mängijate sagedane 10. Fulham 44 11. Blackpool 40 on vaja ka teistel ja eriti Tottenhaklubivahetus (ning võimaluse ja vaja12. Leicester City 39 mil endal. Ja tervel liigal oleks vaja, et duse korral neis olemasolevaga rahul13. Arsenal 39 tippmängijad jaotuksid klubide vaolematuse tekitamine), mille pealt nad 14. West Ham United 38 hel võrdsemalt. Sportlikus mõttes on teenisid. Parimate koondumine rikka15. Everton 37 kummaline loogika, et mängija peaks matesse klubidesse muutis Euroopa 16. Manchester City 37 17. Blackburn Rovers 37 üle minema klubisse, mida ta on Totsuurte riikide meistrisarjad rahakate 18. Chelsea 37 tenhami esindades neljal hooajal edesomavaheliseks tiitlijagamiseks ja käris19. Birmingham City 36 tanud ja millele vaid kolmel (tänavu tas tasemevahet teistega suuremaks.

20. Nottingham Forest 35 lisandub neljas) korral alla jäänud. Ja Selles veendumiseks pole tarvis muud, 21. Leeds United 34 mida tõeliselt suurt United siis viimaskui vaadata suurte liigade tabeliseise 22. Luton Town 30 tel aastatel võitnud on? kuni läinud sajandi lõpuni, kui muuKane’i kõrval on teine hea näide datused hakkasid vilja kandma. Kui täJack Grealish, kes on poisipõlvest peanapäeval on Inglise Premier League’is le olnud veendunud Aston Villa toesaanud mantraks, et 40 punkti kogunu taja. Oma esimest mängu Villa Parkis on väljalangemisohust vaba, siis enne käis ta isaga vaatamas nelja-aastaseBosmani seadust oli liigatabel nii tihe, na, tal oli seitsmesena hooajapilet ja et 40 punkti polnud mingi tagatis: näiÜhest küljest protestitakse ta käis regulaarselt vaatamas võõrsilteks 1983. aastal kogus tollase I divisjoni Euroopa Superliiga, selle mänge. Grealishi vanavanavanaisa Bil(meistrisari) viimaseks jäänud meesly Garraty võitis Villaga Inglise karika kond just 40 punkti ja kaks aastat hiljem rahaahnuse ja ülejäänud 1905. aastal. Ka Grealishit sobitatakse kukuti liigast välja 49 punktiga. Tõsi, tujalgpallimaailmaga meedias täie enesestmõistetavusega leb märkida, et mõlemal aastal oli liigas vähese solidaarsuse suurklubide koosseisu.

22 meeskonda ehk mängiti praegusega vastu ning kurdetakse Mõne mängija teeb suureks stavõrreldes neli mängu enam. Ühe näitetistika – ta on suurepärase meeskonna selle kohta, kui põnevad olid Inglisebaühtlase koduse liiga na koosseisus ja võidab hulga tiitleid. maa meistrivõistlused II maailmasõja üle, aga teisalt soositakse Mõne mängija teeb rahva seas tõeliselt järgsetel aastakümnetel, olgu ära tooklubi oma järjekindlate suureks tema pühendumus. Terve elu dud hooaja 1959/1960 tabel (vaata kõrspekulatsioonidega ja AS Romas mänginud maailmameister val). Ehkki valisin välja võimalikult ilmeFrancesco Totti võitis ainult ühe Itaaka hooaja, oligi üldpilt selline. Selliseid üleskutsetega vahetama lia meistritiitli. Aga oma lojaalsusega meistrivõistlusi tahaks näha iga jalgpalvälja neid pallureid, kes oma tegi ta oma nime tõenäoliselt suurelisõber! Mitte hooaega nagu tänavu või praeguses klubis tiitleid ei maks kui kümne scudetto’ga. Ka Kane mullu, kui Manchester City ja Liverpooli võida. ja Grealish ning kõik nende taustaga tiitlivõit sai selgeks varakult. tippmängijad võiks proovida saata midagi tõeliselt ajaloolist korda oma lapsepõlvekluJalgpall vajab suuri lugusid bidega, mitte superklubides rutiinselt tiitleid jahVaevalt oleks tasavägiste ja äraarvamatute tuletides. See oleks ka Inglise liiga ja terve jalgpalli mustega meistrivõistluste vastu ka ajakirjandus. huvides. Jalgpall vajab suuri hingematvaid luguRohkem intriigi on meediat alati paelunud. Aga sid, mis pajatavad unistustest, eesmärgi poole seda pakuvad ka suured klubid ja nende ümber pürgimisest ja mis ei pea tingimata lõppema tiittoimuv. Seepärast spekuleerib meedia meelsaslivõiduga. ti teemadel, millised suured ostud võiksid mõne on neile tagatud. Tõsi, nad ei suurenda märkimisväärselt oma välismaist fännibaasi, mis saab toitu eelkõige võitudest Euroopa karikasarjades.

2021 JUUNI JALKA

49

SAALIJALGPALL

Saalijalgpalli

tippklass Maarjamaal V Oleksandr Sorokin lõpetas Eestis oma kolmanda saalijalgpalli hooaja. Juhuse tahtel siia jõudnud ukrainlane on mänginud maailma tipus, arvukatel finaalturniiridel ja võitnud tiitleid üle Euroopa.

Eestis perega kenasti sisse elanud Sorokin hetkel lahkumismõtteid ei mõlguta ning mehe teadmised pole siinmail märkamatuks jäänud, sest tippmängijal on tähtis roll ka järgmise põlvkonna Eesti mängijate juhendamises.

Tekst: Sander Jürjens Ukraina koondisega mängis 33aastane Sorokin kahel EM- ja kahel MM-finaalturniiril.

Foto: Tom Dulat / Getty Images / UEFA

50

JALKA JUUNI 2021

iimsi FC Smsraha on aastaid teinud Eesti meistrivõistlustel puhta töö ja ka tänavune polnud erand. Sorokin on meeskonna mängiv peatreener.

Ukraina koondises mängis praeguseks 33aastane Sorokin kahel EM- ja kahel MM-finaalturniiril. Koondise tugevusest ei anna aimu vaid finaalturniiridele jõudmine, vaid fakt, et kõikidel finaalturniiridel, kus Sorokin kaasa tegi, pääses Ukraina ka alagrupist edasi. Eriti valusalt läks 2016. aasta MMil Kolumbias, kus pärast alagrupimatše langeti playoff-kohtumiste avaringis Argentina vastu lisaajal 0 : 1. Hiljem krooniti Argentina maailmameistriks.

Oma suuri mänge finaalturniiridel mäletab ta heade sõnadega. „Itaalia, Hispaania, Portugal, Brasiilia… juba nende vastu mängimine ise ongi ere mälestus. Sellistel kiirustel mängides saab hea tunde. See on absoluutselt teine maailm võrreldes kohalike meistrivõistlustega ja sinna maailma tahaks alati tagasi!“ Sorokini sõnul oli kümneliikmeline Ukraina koondis ühtne rusikas ning iga mängija võis vajalikul hetkel kanda tähtsat rolli. „Iga võistkonna vastu mängisid need mehed, kes olid vastasele ebamugavad.

Näiteks tolles mängus Argentina vastu mängisin mina palju, sest olen kiirem mängija ja saan kaitses hästi hakkama.“ Eesti saalijalgpall ei kuulu Euroopa paremikku, mispärast pole vast lugupidamatu küsida, kuidas sellise CVga mees Eestisse sattus. „See juhtus kogemata,“ ütleb rõõmsatujuline Sorokin. „Oli raske aeg ja palju traumasid. Juhtus nii, et pikaaegne koduklubi (Harkivi – toim.) Lokomotiv lagunes. Mängisin Kasahstanis, aga leping lõppes seal enne tähtaega. Viimsi esindaja Andrei Golovin võttis ühendust minu endise treeneriga Lokomotivist. Treener võttis ühendust minuga, et Eestist on tulnud pakkumine.“ Mängijana tiitleid peale Ukrainas ja Eestis võidetud karikate Tšehhist ja Kasahstanist noppinud Sorokin tunneb praegu, et on veel mängija, mitte treener.

Tal on olnud võimalus õppida ka maailma

SAALIJALGPALL parimatelt, näiteks Lokomotivis ja Ukraina koondises oli tema juhendaja Jevgeni Rõvkin. „Kui olla väga hea mängija, siis on südames väga raske seda mängijatunnet rikkuda, ja hetkel pole see tunne minus rikutud. Seepärast tunnen end rohkem mängijana.

Kui see tunne ühel hetkel rikutud on, siis näen end rohkem treenerina,“ arutleb Sorokin.

Viimsi treeneriamet motiveerib teda. Kuigi viimase aja tulemused loovad kuvandi, et keegi Viimsile vastu ei saa, ei ole see Sorokini sõnul sugugi nii lihtne, kui mõnele kõrvaltvaatajale tunduda võib. „Me teeme küll kõige rohkem trenne, aga psühholoogiliselt on raske, sest igaüks tuleb meie vastu oma parimate oskustega ja midagi lihtsat meile ei anta. Kui vaadata kasvõi selle aasta playoff-mängude tulemusi, siis kõik võidud tulid alles teisel poolajal. Lihtsat võitu polnudki.“ Coolbet saaliliiga taseme parandamiseks oleks Sorokini sõnul vaja, et enamik meeskondadest oleks kasvõi poolprofessionaalsed. „Esimese sammuna oleks hea, kui suured jalgpalliklubid võtaksid saalijalgpalli oma tiiva alla. See kiirendaks kindlasti arengut. Samuti oleks hea, kui jalgpalliliidu juhatus lähtuks otsuste puhul sellest, kuidas liiga tase paraneks.“ Kui Eestis saalijalgpalli valitseda, siis tekib õigustatud küsimus ambitsioonide kohta eurosarjas. 2019. aastal võõrustati nelja meeskonna osavõtul alagrupiturniiri Kalevi spordihallis, mil toodi esimest korda Meistrite liiga eelring Tallinnasse. Meeskond tegi turniiri vältel häid esitusi ja läbis alagrupi kaotuseta, kuid võib öelda, et edasipääsust jäi neid lahutama 0,8 sekundit. Just nii vähe jäi aega lõpusireenini, kui avavoorus lõi prantslaste Toulon Élite Viimsi võrku viigivärava, ning järgmisest kahest võidust Viimsile ei piisanud, sest Toulon sai turniiri vältel suuremaid võite. Edasipääs eurosarja põhiturniirile on jätkuvalt Viimsi eesmärk. „Me töötame selle nimel

Sorokini Eestisse tuleku järel on Viimsi Smsraha Coolbet saaliliiga meistriks kroonitud kolmel hooajal järjest.

Foto: Anna Andreas

veel rohkem suvel. See on meie unistus, eesmärk ja ülesanne!“ Sorokini treeneriteadmistest ei lõika kasu vaid Viimsi meeskond, ukrainlane on kaasatud ka Eesti saalijalgpalli vast loodud U19 koondise treenerite tiimi. „Ma arvan, et see on õige, et peab alustama noortest.

See on selline vanus, kus nad suudavad edasi minna nii taktikaliselt kui ka tehniliselt. Juhul kui alustame noortest mängijatest, on meistrivõistlustel aastate pärast parema kvaliteediga 23–24aastaseid mängijaid oluliselt rohkem.“ Küsimusele, kas meie peamine murekoht on tehnika või taktika, vastab Sorokin: „Mõlemad! Aga selleks et saalijalgpalli korralikult mängida, peab oskama ka hoovijalgpalli. Tehnika tuleb sealt.“ Sorokin vaatab ka väga palju tipp-saalijalgpalli ja tal on alati hea info otseülekannete kohta. Kas neid mänge vaatab ta juba rohkem treeneripilguga? „Vaatan taktikalise treeneripilguga,“ tunnistab Sorokin. „Tahan näha, kuidas viib treener läbi mängu ja ideed võistkonnale kohale.“ Kui mõnikümmend minutit varem on Sorokin öelnud, et näeb end rohkem mängijana, siis nüüd tekib võimalus uurida, kas lähiajal on ikkagi plaan treeneriametiga veelgi tõsisemalt ehk täiskohaga tegelema hakata. „50–50,“ muigab ta. „Äkki aasta pärast olengi juba rohkem treener kui mängija? Kui mul oleks päriselt kindel arenguplaan, näiteks kolmenelja aasta peale, siis mõtleksin sellele. Hetkel pole veel sinna kahjuks jõudnud.“ Eestist lahkumisele Sorokin hetkel ei mõtle. „Siin on kõik suurepärane. Naisele ja lapsele meeldib ka Eesti mugav elu.“ Eesti keelt pole Sorokin veel selgeks saanud. „Aga kui vaadata treeneri vaatevinklist, siis on eesti keel vajalik, sest meil on häid mängijaid, kelle emakeel on eesti keel. Tulevikus proovin õppida, kasvõi natuke!“ Jalka tänab artikli valmimisel abiks olnud Andrei Golovini.

Vend

3 väravat

Väravasöödu

Dmõtro on samuti kvaliteetne saalijalgpallur, kellega on Oleksandr platsi jaganud nii koondises kui ka Lokomotivis. Hetkel mängib ta Hersoni MFC Prodeximis, mis kuulub Ukraina tippu.

on Sorokin MM-finaalturniiridel löönud. Kaks neist tulid 2012. aastal Costa Rica vastu 6 : 1 võidumängus, üks 2016. aastal 4 : 2 võidumängus Mosambiigi vastu.

andis Oleksandr Sorokin vennale Dmõtrole 2014. aasta EM-finaalturniiril Ukrainale alagrupivõidu toonud tabamusel, mis löödi Rumeenia võrku. Erilist väravat kajastas lausa eraldi uudisena UEFA koduleht.

2021 JUUNI JALKA

51

KLÕPSUD

Päike tuli pilve tagant välja Maikuu oli äge! Premium liiga pakkus arvukalt põnevuslahinguid, selgusid karikavõitjad ning pall pandi mängu ka madalamates liigades ja noorte meistrivõistlustel. Loodetavasti liigub kõik paremuse poole ja tuleb jalkarohke suvi!

Päevad ei ole vennad. Maikuu eelviimane nädal pakkus meile Levadia ja Flora vastasseisu nii Premium liigas kui ka Tipneri karikafinaalis. Kui liigas jäi Flora sõna kindlalt peale 4 : 2...

Foto: Jana Pipar

...siis karikafinaalis võidutses Levadia tulemusega 1 : 0.

Foto: Jana Pipar

52

JALKA JUUNI 2021

KLÕPSUD  Hadji Dramé teise minuti värav andis Paide Linnameeskonnale maikuu esimesel päeval 1 : 0 võidu Tallinna JK Legioni üle. Punastest särkidest puudust polnud, aga Dramé leidis üles täpselt õige teekonna väravasse. Sellega sai otsa ka Paide suurepärane hooaja algus, sest järgneva nelja mänguga võeti vaid kaks punkti.

Foto: Liisi Troska

FC Floral õnnestus sellegipoolest karikas võita, sest naiste karikavõistluste finaalis alistati Pärnu Vapruse naiskond 3 : 0. Foto: Liisi Troska

Kui rõõm ajab üle ääre (hüppama)! Viljandi Tulevik võttis kümnemehelise Paide vastu võõrsilt väärt 1 : 0 võidu. Foto: Liisi Troska

Pärast rabedat hooaja algust sai oma püssi paukuma ka Nõmme Kalju, kes ronib

Üks tähtis osa varustusest, kui mängida Eesti külmal

tabelis aina ülespoole. Foto: Liisi Troska

kevadel jalgpalli.

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

2021 JUUNI JALKA

53

JÄRJEJUTT

Kaotada tuleb osata!

Tekst: Juhan Voolaid, Tartu linnakirjanik Illustratsioon: Margus Kontus

54

JALKA JUUNI 2021

JÄRJEJUTT

„E

„Isa rääkis, et Janikovski kuulus üheki, ta treenis ennast nii heaks, sakümnendatel maffiasse, aga praegu et teistele jäi mulje, et ta on Jalka avaldab alates maikuu enam midagi tõestada ei saa,“ seletas ebard. Paljud usuvad siianumbrist järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi Liis. „Ta on korduvalt kohtu all olnud, maani, et ta pole oma oskusi trenniga jalgpalliteemalise novelli „Kaoaga alati puhtalt pääsenud. Ja tal on kaesaavutanud, vaid et tal on midagi viga. tada tuleb osata!“. Uus osa juba la peal mingi tätoveering, ükskord oli Aga ainus viga, mis tal on, on andekus. järgmises numbris! ajalehes sellest pilt. Täiesti õudne. VeneTa on peajagu andekam kui teised mänkeelsed tähed, mis näitavad tema kohta gijad. Ja õudselt ennast täis muidugi ka. mingis vangla või maffia hierarhias.“ Hiljuti ühes intervjuus ütles ta, et on „Täiesti kohutav,“ ütles Hille pilku rahakottidelt ideaalne inimene.“ ära pöörates. Nad läksid edasi. „Jube, et kurjate„Kui keegi ennast ideaalseks pidama hakkab, gijad võivad meie keskel vabalt tegutseda.“ siis on temaga ikka midagi tõsist lahti,“ ütles Hille. „Igaühel on omad vead.“ Jõudes vanalinnast välja, sattusid naised laia„Muidugi on,“ nõustus Liis. „Aga spordis on le tiheda liiklusega tänavale, kus sõitsid trammid enesekindlust vaja. Ebardinho on mega-eneseja kõlas tuututamist; tänavaäärsete kaasaegsete kindel, sellepärast ta sellist juttu ajabki.“ majade fassaadid koosnesid suuremas osas klaa„No igal juhul on väga kihvt, et Eesti võistkond sist. Siin oli palju kaubakeskusi, hotelle ja kontofinaalis on. Mis siis, et õnnega pooleks. Elus peabreid. Metroo sinine M paistis eemalt ning naised ki vahel õnne olema, see on normaalne.“ suundusid sinnapoole. „Sa oled ilmselt üks väheseid inimesi maail„Imelik, et ma enne neid jalgpallisärkides inimas, kes Pärmimäe finaalis olekut kihvtiks peab.“ mesi tähele ei pannud,“ lausus Hille, „Kuidas nii?“ tõmbudes vastutulijate teelt majaseina „Kõik vihkavad Pärmimäed. Isa ütäärde. „Kõik kohad on neid täis.“ leb, et ärimees Janikovski vägistas „Enne sa ei osanud vaadata,“ ütles võistkonna raha abil tühja koha peale Liis, kui nad edasi läksid. „Golano on kokku. Neil pole fännibaasi, võistkonjalgpallilinn. Mängu ajal jäävad tänanas on üheksakümmend protsenti Sa oled ilmselt üks vad tühjaks ja liiklus peaaegu seiskub. võõrleegionäre ja nad mängivad nii väheseid inimesi maailmas, Trammid ja metroorongid sõidavad koledat jalgpalli, et vastasvõistkonnad ilma inimesteta. Ma nägin sellist asja ei julge paremaid mehi üldse väljakule kes Pärmimäe finaalis ükskord Barcas.“ pannagi.“ olekut kihvtiks peab. „Barcas?“ „Miks nad ei julge?“ „Barcelonas.“ „Kardavad, et lõhutakse ära.“ „Ah Barcelonas!“ hüüatas Hille edasi trügides. „Tead,“ ütles Hille järsku ja vaatas Liisile otsa. „Räägi veel sellest ärimehest!“ palus ta. „Lähme seda mängu vaatama!“ „Isa ütles, et praegu võib Janikovski ju „Sa tahaksid päriselt ka minna või?“ küsis Liis enam-vähem aus ärimees olla,“ seletas Liis valüllatunult. Rohelised küüned haarasid veeklaasist. jul häälel, püüdes teisest mitte maha jääda, „aga „Jah,“ vastas Hille kindlalt. Ta võttis oma veeinimesed on pika mäluga. Nõukaajal oli Pärmimäe klaasi ja jõi selle tühjaks. „Lähme!“ monofunktsionaalne asula, seal oli üksainus suur „Ma mõtlesin, et sind sport ei huvita.“ metsaettevõte, mis tootis palki. Kui riigikord va„Ei huvitagi, aga kogu see sagimine ja melu aihetus, võttis Janikovski ettevõtte juhtimise üle. tab mul mõtteid homselt esitluselt eemal hoida.

Isa rääkis, et seal tapeti keegi ära ja valati betooVaata mu käsi!“ Naine ajas sõrmed sirgu. „Näed! ni – igal juhul ettevõtte nõukaaegne juht ja veel Ei värise.“ Hille naeris. „Mis kell mäng algab?“ mõni asjamees jäid kadunuks.“ „Seitse.“ „Täiesti uskumatu,“ ütles Hille, kui nad metNad maksid arve, tõusid ja lükkasid toolid laua roopeatusse viivast trepist maa alla läksid. Neile alla. Hille võttis sülearvutikoti, Liis viskas pika kotuli vastu palju rahvast, ilmselt oli rong just tultirihma üle õla. nud. „Päriselt ka või?“ „Räägitakse, et Janikovski teenis oma esimese „Jah,“ ütles Liis. Naised läksid seina ääres mamiljoni metsikutel üheksakümnendatel üle laipagavast kerjusest kaarega mööda, valideerisid sõide,“ rääkis Liis, kui nad kohviku juurest eemale dukaardid, läbisid turvaväravad ja astusid eskajalutasid. „See on ka üks põhjus, miks Pärmimäel laatorile. „Aga Janikovskit selle asjaga otseselt sipoolehoidjaid ei ole.“ duda ei saavat, kuigi mingeid kaudseid tõendeid „Kuhupoole metroopeatus jääb?“ küsis Hille. nagu on. Vahepeal taheti uue tehasehoone vunLiis näitas vasakule. damenti lahti raiuda, aga siis oleks pidanud pool „Minu arust sinna.“ maja maha lammutama ja kohus keelas selle ära. „Mis mõttes üle laipade?“ uuris Hille ja peatus Üheksakümnendatel tegi Janikovski metalliäri ka ühe nahaäri akna ees. Naine silmitses punaseid ja müüs bensiini, aga põhiliseks jäi ikka puit. Nad rahataskuid.

2021 JUUNI JALKA

55

JÄRJEJUTT kohe staadionit, mõistusvastaselt suurt tumekollast objekti, mis kõrgus eemal keset ulatuslikke parklalagendikke. Gigantse ehitise taustal olevad paarikümnekorruselised kortermajad tundusid madalad; majade taga linn lõppes ja algasid mäed, mille metsaste nõlvade kohal troonisid hallid nurgelised kaljud. Voolujooneline staadion meenutas hiiglaslikku pudrukaussi, mille mõni sõbralik hiiglane oli mägede vahele maha unustanud.

Erksavärviline, sile ja kena ehitis oleks võinud olla ka ovaalne komm, mille laps just purgist välja raputas, või Noa laev, seekord lodjakujuline, veidi maasse vajunud, veidi küljele kaldunud. Kaasaegse arhitektuuri ime näiliselt pehmet keha toetas alt rida beežikaid koonusekujulisi sambaid, seda kaunistas ruudukujuline muster ning selle ülemises servas jooksis kalligraafilises kirjas arusaamatu tekst.

Maa all ooteplatvormil oli palju inimesi, igal „Appi, kui võimas ehitis,“ ahhetas Hille seisma pool jäid silma kollased ja mustad riided. Inimesed jäädes. Naine pani käe suu ette, kuid võttis kohe kandsid Golano jalgpallisärke, millest enamiku ära, sest talle meenus, et oli sama käega rongis seljal oli number kümme ja nimi EBARDINHO. Eerasvast toru katsunud. „Kui mu lapsed väiksed mal lauldi: „Ee-oho-ee-oo, pamp-pamp-pamp!“ olid, lugesin neile „Kääbikut“,“ ütles Kusagil plaksutati käsi ja vilistati, Hille. „Mul on praegu täpselt selline rööbastelt levis õlilõhna. Eestlased tunne nagu Kääbikul, kui ta esimest jäid seisma üsna perrooni äärde kollakorda Üksildast mäge nägi. Sa oled se joone lähedale, millest üle minna ei „Kääbikut“ lugenud?“ tohtinud.

Voolujooneline staadion „Ma olen filmi näinud,“ vastas Liis. „Mis kell on?“ küsis Hille. „Suured staadionid on hästi muljet„Natuke kuus läbi,“ vastas Liis ja meenutas hiiglaslikku avaldavad asjad jah. Ufode lauluväljatõmbus eemale, kui temast mööda pudrukaussi, mille mõni kud.“ trügiti. sõbralik hiiglane oli mägede „Mis asjad?“ „Ma arvan, et me ei hakka hotellist vahele maha unustanud. „Kui isa õlut joob, ütleb ta ikka, et läbi minema,“ ütles Hille. „On see sinu suured jalgpallistaadionid on ufode jaoks ok? Muidu jääme hiljaks.“ lauluväljakud. Wembley, Camp Nou, San Siro ja „Jajaa, muidugi. Õhtud on siin nii soojad, et nii edasi. Seesama Herilasepesa siin ka. Isa ütleb, saab ilma jakita hakkama. Pealegi on staadionil et inimene on liiga väike, et staadioni ehitamisega saja tuhande inimese seas alati paar kraadi soohakkama saada. Tema teooria kohaselt ehitavad jem kui väljas.“ staadioneid ufod ja seni, kuni nad ise neid siht„On see tõesti nii?“ otstarbeliselt ei kasuta, mängivad inimesed seal „Jah, ma olen päris mitu korda suurtel staajalgpalli.“ dionitel mänge vaatamas käinud. Barcelonas ja „Su isa on ikka eriline frukt,“ naeris Hille ja raMünchenis, Inglismaal ka.“ putas pead, nii et lokid silmade ette vajusid. Naine Hille kõrval seisva musta naise süles olev imik lükkas juuksed tagasi, silmitsedes endiselt staavaatas naisele otsa. Hille naeratas lapsele tahtdionit. „Ja mis see ufode sihtotstarve siis on?“ matult, laps hakkas nutma ja Hille pööras pilgu „Isa ütleb, et ühel heal päeval tulevad nad meikiiresti ära. Rong tuli ja naised läksid peale. Vagule oma kultuuri tutvustama ja siis lähevad staanis oli rahvast veel tihedamalt kui ooteplatvormil, dionid laululavadena käiku,“ vastas Liis. Naised musti ja kollaseid särke samuti. naersid, möödujad vaatasid neid, naersid ka ja „Imelik, et nad suvel salle kannavad,“ ütles Hiltõstsid pöidlaid. le sülearvutikotti tugevasti vastu kõhtu surudes „Kas sa ütlesid selle staadioni kohta Herilaseja teise käega torust kinni hoides. Toru oli soe ja pesa?“ küsis Hille, kui nad staadioni poole minerasvane ning naine mõtles, et peab pärast tingima hakkasid. mata käsi desinfitseerima. „Jah, Golano staadioni nimi on tõlkes HerilaseLiis naeris. Tundus, et talle meeldis see, mis pesa. See on vastaste hirmutamiseks pandud. Iga ümberringi toimus. „Jaa,“ ütles ta. „Jalgpallifännid võõras, kes pesasse siseneda julgeb, saab nõelata.“ kannavad alati salle.“ Kohalike peomeeleolu oli täies hoos, kuiNad sõitsid kaheksa peatust, istusid ümber, gi mängu alguseni oli veel üle poole tunni aega. sõitsid veel kuus ning lasksid siis massil ennast Massid kulgesid üksmeelselt staadioni poole, maapinnale kanda. Tänavale jõudes nägid nad võtavad väga palju metsa maha ja see ei meeldi kellelegi. Müüvad toormena välismaale, mingit töötlemist ei ole, praegu tahab Janikovski metsa asemele tuuleparki teha. Tal on nii kalk pilk, alati mingi vastik nahkjope seljas. Ise on muidugi täielik jalkahull. Eelmisel aastal sai Pärmimäe staadion valmis – ainuke staadion maailmas, kus istekohti on rohkem kui seda ümbritsevas asulas elanikke. Janikovski ostis võistkonna kokku ja nad tulid eestikatel kuuendaks. Võistkonnas on kõik võõrmängijad, pingil istub vist paar Eesti poissi ka, aga keegi ei tea nende nimesidki. Ja nad mängivad jõhkralt. Isa ütleb, et nende mäng meenutab rohkem Ameerika kui Euroopa jalgpalli. Tihe umbkaitse, kogu aeg vea piiril, pidev rüselemine ja tihti kakeldakse.“

56

JALKA JUUNI 2021

JÄRJEJUTT lõua, lakitud juuste ja kindla silmavaatega. Ühe Ebardinho pildi ees põlvitas halli peaga mees, kummardas ja suudles maad. Inimesed tegid fanaatikust pilti, kuid keegi ei naernud. Fännihordid ujusid tasa oma kohtade poole, eestlased nägid eemalt H-sektori silti ja liikusid sinna.

Nende ees peatus herilasemaskott, naised ostsid viieeurosed popkornituutud, herilane sumises tänulikult ja väristas tundlaid. Seejärel sisenesid Hille ja Liis staadionikatlasse.

Saja tuhande istekohaga staadioni sisemus oli muljetavaldav. Kõrged tribüünid laskusid järsult nelinurkse staadionimuru poole, inimseintega orgu liigendasid horisontaalis tribüünitasapinnad, vertikaalis jagasid staadioni mitmekümneks sektoriks betoonist liitekohad. Kollased ja mustad toolid olid sektoriti vaheldumisi. Tribüüni ülemise osa kohal olev katus jättis jalgpallimuru kohale ovaalse avause, kust paistis sinine taevas.

Klaasi taga istus kollases triiksärgis ametnik, Staadioni otstes paiknesid hiiglaslikud ekraaHille kummardas luugi ette ja vestles mehega. nid, millel jooksid tootereklaamid. Tribüünidel „Mingi segadus,“ ütles ta Liisile. „See mees ütoli mürarikas, inimesed vestlesid valjul häälel, leb, et kõik meie kohad on tühjad. Ma ei saa selhõikusid ja naersid, paljud jõid plastlest aru. Mis meie kohad? Kelle meie?“ topsidest õlut. Üle kõige kostis valjuLiis kummardus luugi kohale ja häälditest tulev klassikaline muusika, vestles omakorda ametnikuga. „Aa!“ mida rikastas kaasaegne bassirütm, hüüdis ta ja noogutas mitu korda. kusagilt imbus naisteni kerget siga„Mees räägib, et kogu külalisvõistkonMa poleks iial uskunud, risuitsulõhna. Tribüünid olid inimesna fännisektor on tühi,“ ütles ta Hillele. tega pooles ulatuses täitunud, välja „Ja meie olemegi tema arust külaliset staadion selline asi on. arvatud tühi külalissektor, mis lõikus võistkonna ehk Pärmimäe fännid. MuiHuvitav, kas inimesed kõige üksiku kollase viiluna rahva sekka. du on kogu staadion välja müüdud.“ selle musta ja kollase käes „Yes, yes,“ kinnitas mees kassas ja hulluks ei lähe? Van Gogh „Appikene,“ sosistas Hille. Ta kobas naeratas, nii et naised nägid tema suus kätega lähima tooli seljatoe järele, leiläikivat kuldhammast. „Parmimae zero lõikas endal lõpuks kõrva dis selle ning istus. „See ei ole võimapeople,“ ütles mees vigases inglise keemaha. lik! Ma poleks iial uskunud, et staadion les ja näitas näppudega nulli: „Golano selline asi on. Huvitav, kas inimesed kõige selle one hundred thousand people!“ musta ja kollase käes hulluks ei lähe? Van Gogh Naised ostsid piletid ja sisenesid suurtest vallõikas endal lõpuks kõrva maha.“ Liis naeris, talgetest metallväravatest staadioni territooriumile. le meeldis siin. Hille keeras järsult pead, et kõiStaadionihoones oli turvakontroll, Hille sülearvuke näha, lokid kübara all aina hüppasid. „See on tikott pandi lindile ja see sõitis läbi musta kasti. tõesti ebareaalne!“ hüüdis naine ja lõi käsi kokku. „See on arvuti,“ ütles Hille kasti kõrval seisvale „Ma hakkan arvama, et su isal võib õigus olla. On turvamehele. „Ega röntgen sellele midagi ei tee?“ raske uskuda, et see paik on inimtekkeline. See „Kõik on korras, proua,“ vastas turvamees. Ta kallak on siin nii järsk. Kas me alla kukkuda ei ulatas Hillele koti ning naised nägid tema kollase või?“ särgi kaenlaaluses higilaiku. „Võite edasi minna!“ Viimase küsimuse esitas Hille juba siis, kui naised trepist üles oma kohtade poole ronisid. Nad Tribüünialused koridorid olid laiad ja hästi istusid päikesekollastele plasttoolidele ja Hilvalgustatud, seinad olid kujundatud võistkonnale pani sülearvutikoti kõrvalistmele. Kallak näis värvides. Rahva seas liikus mitu herilast, Golanaist tõepoolest hirmutavat. Ta hoidis kramplino jalgpallimaskotti, kes müüsid popkorni, lõid kult oma toolist kinni, pani põlved kokku ja ajas lastega patsu ja sumisesid sõbralikult. Seintel sääred laiali, püüdes nii end alla kukkumise vastu oli hulk elusuuruses pilte naeratavatest, palkindlustada. Ta vaatas külalissektorit kahelt poolt li jalal kõksivatest või seda kaenlas hoidvatest piiravaid traataedu. sportlastest. Keset koridori oleval postamendi„Miks me kinnises puuris istume?“ küsis ta. real olid üksnes Ebardinho pildid. Hille jäi ühe „Tahaks ikka koos teiste inimestega olla.“ postamendi ette seisma ja vaatles kuulsat jalgpallurit tähelepanelikult. Ebardinho oli tõmmu, umbes kolmekümneaastane noormees, tugeva

järgneb siin ja seal puhuti pasunaid ja löödi trummi, ikka ja jälle kõlas laul: „Ee-oho-ee-oo, pamp-pamppamp!“ Staadioni kõrval müüdi hot dog’e ning naised tundsid sooja saia ja viinerilõhna. Sealsamas lõid tantsu Golano võistkonna värvides akrobaadid, inimesed kogunesid nende ümber ja plaksutasid käsi. Valgeks värvitud nägudega akrobaadid käisid kolmemeetristel karkudel, nad jäid seisma ja hüüdsid kooris: „Ee-oho-ee-oo, pamp-pamppamp!“ Rahvas hõikus kaasa. Kui eestlased staadioniväravate juurde jõudsid, Liis peatus ja lõi käe otsaette. „Oh jumal küll,“ hüüdis ta. „Piletid! Me oleme ikka päris naiivsed. Kindlasti on piletid juba ammu välja müüdud, vaata, kui palju siin inimesi on.“ „Näe, kassad on seal,“ ütles Hille. „Üks luuk on lahti, ma lähen küsin järele.“

2021 JUUNI JALKA

57

10 AASTAT TAGASI

Vaid 15 mängijat

500 000 eurot

Tomi Rahula

kasutas Nõmme Kalju peatreener Igor Prins 2011. aastal hooaja esimeses ringis ehk üheksa mängu jooksul.

kuulutati EJLi Tallinna noorte treeningkeskuse (TNTK) staadioni maksumuseks. Noored jalgpallurid lubati suvel sellele esimest korda peale.

rääkis Jalkale oma uuest hobist ehk tööst jalgpallikohtunikuna.

Kümme aastat hiljem on tegu Premium liiga vilemehega.

Klavani juubel ja Boanase lubadus

2

TI R 011. aasta juunikuu numbta jooksul esimest korda Lätile ja jäädi AA ž1 ri kaaneloos arutles peavõistlustel teiseks. Naiskonna peatreener 16 00 toimetaja Indrek SchweKeith Boanas lubas, et kuni tema püsib de väiksemate jalgpalliriikide ametis, ei kaota Eesti enam Lätile kordaHINd 1,85 EuRoT kohalike võistluste üle, millelt gi – kui järgmisest seitsmest omavaheli29 KRooNI JuuNI 2011 suurliigad üha enam tähelepasest mängust võttiski Eesti kuus võitu ja nu varastasid. Schwede tõi välja, ühe viigi, siis Boanase ametiaja viimasel et Nigeerias on hakanud traditBalti turniiril pidid Eesti neiud siiski vassioonilise rahvusliku, usulise ja taste 2 : 0 paremust tunnistama. etnilise identiteedi asemel pead Suures usutluses vaatas oma jalgtõstma vastasseisud Inglismaa palliteele tagasi 50aastaseks saanud Premier League’i klubide toetaDzintar Klavan, kes meenutas nii oma jate vahel, ning võrdles Eurookarjääri erilisemaid hetki, kui rääkis ka pa riikide keskmisi publikuarve. pojast Ragnarist. „Kõige hullem elamus „Eesti seisukohalt on oluline, et oli mäng Benfica staadionil 100 000 võitlus publiku pärast jätkuks. Astä ht su se st pealtvaataja ees. Vaatasime seal, amS: LAM PJA LGS uS Noo RTE NuH TLu jaolu, et muu maailm oskab teha muli sui. Portugal pidi finaalturniirile Kod uM uRu uuE vAd SAA Noo RTE Koo NdI SEd TAK SIN uuE STI ja tiražeerida tohututes koguspääsemiseks võitma nelja väravaga, : TEI SME LISE NA üRI RA dZI NTA R KLAvAN FLo TAL LIN NA AM äE KAL Ev vs tes head muusikat, ei tähenda, et TAK TIK AJu Tud : SILL aga võitis kolmega. Kui enne mängu e, Ji-Sung Park Postrid: Gerard Piqu eestlaste loodud ja esitatavat muu, oli meid igale poole tassitud ja meile Zlidnis, Ivo Lehtmets Inna its, Meer o Pluss: Mark aküla, Hannes ja Erik Herm Javier Hernandez, od sikat poleks vaja,“ kirjutas Schwede kõik ette-taha ära tehtud, siis pärast Rahula, FC Pokkeripr Põlva Lootos, Tomi ning kiitis 2005. aastal kehtestatud mängu oli suhtumine umbes selline, reeglit, mille kohaselt kehtib Eesti et vaadake ise, kust süüa saate.“ karikavõistlustel vabaloos, mis võib Välistähe rubriigis oli portreteeritavaks juba avaringis peamised soosikud kokku viia, Manchester Unitedi ja Mehhiko koondise aga hea loosiõnne korral ka mõne madalama ründaja Javier Hernández ehk Chicharito, liiga klubi väga kaugele kanda. maailma rubriigis avas Lennart Komp aga Oma rubriigis analüüsis Jalka taktikaeksKüprose poliitilist tausta – just selle Vahemepert Karel Voolaid FC Flora ja Sillamäe Kalere saareriigi liigadesse oli äsja siirdunud mitu vi hooaja algust. Voolaid kiitis Florat kaitses Eesti jalgpallurit eesotsas Andres Operi, Ats saavutatud kindluse eest (väravas seisis MarPurje, Martin Vungi ja Artur Kotenkoga. Kuna ko Meerits, põhikoosseisu kaitseliin koosnes peaaegu pool saarest on Türgi okupeeritud, Gert Kamsist, Karl Palatust, Aleksei Jahhimoon poliitikat tunda ka igapäevaelus, rääkis Favitšist ja Markus Jürgensonist, pingi pealt olid magusta Néa Salamíses pallinud Vunk. „Kui võtta Karol Mets ja Nikita Baranov) ning kriveebruaris Türki Bulgaaria mängule minetiseeris Sillamäe Kalevit ebaefektiivse kolmekut hakkasin planeerima, uurisin, kas Põhmehelise kaitseliini juurutamise eest. „Selgelt ja-Küprose kaudu kiiremini ei saa. Selle peale nõrgaks kohaks võib pidada võistkonna ümöeldi mulle, et kui sinna lähed, ära tagasi tule,“ berlülitumist kaitsetegevusse pärast pallikaoilmestas Vunk. tust – ründajad ja poolkaitsjad ei taha (või ei oska) Käbi ja kännu rubriigis võeti luubi alla teleteha pressingut ning kolme mängijaga kaitseliin, mees Hannes Hermaküla ja tema üheksa-aastaselle asemel et vastaste rünnakuhoogu maha võtta ne poeg Erik (pildil), kes parasjagu Nõmme Kaljus ja langeda, surub oma tagaliini hoopis kõrgele ning jalgpalli mängis. panustab suluseisulõksule,“ hindas Voolaid.

Naistekoondise suvine hooaeg algas ebameelLoe Jalka vanu numbreid aadressil diva üllatusega, kui Balti turniiril alistuti kuue aaswww.issuu.com/jalka!

E KoduSTE TRoFEEd

ISSN 1736-7379

2011 JUUNI JALKA

58

JALKA JUUNI 2021

1

LÕPULUGU

Millisel Eesti jalgpallivõistkonnal

on parim logo?

Eelmises numbris alustasime ambitsioonika projektiga, mille eesmärk on välja selgitada, millisel Eesti jalgpallivõistkonnal on kõige parem logo. Kui esimeses voorus selgitasime alagruppides toimunud „valikturniiril“ välja 32 paremat, kes lõppvõistlusele jõudsid, siis nüüd oli aeg edasipääsejad omavahel vastamisi asetada, et nende seast neli paremat välja selgitada.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

N

agu eelmises numbris lubatud, seadsime alagruppidest edasi pääsenud 32 logo olümpiasüsteemis omavahel mõõtu võtma. See tähendab, et iga alagrupist edasi pääsenud logo sai endale alagrupikoha järgi asetuse. Turniiritabel oli jaotatud neljaks: igast tabelineljandikust selgus üks finalist.

Kõikides tabeliveerandites oli igast alagrupist esindatud üks logo ning ka alagrupis saadud kohtade mõttes kehtis võrdsuse printsiip: kaheksa võistkonna seas oli kaks esikohalogo, kaks teise koha logo, kaks kolmanda koha logo ja kaks neljanda koha logo.

Logode efektsust, ilu, sobivust ja muud (täpseid kriteeriume žüriile ette ei antud) hindas seekord üheksaliikmeline rühm, kusjuures proovisime vältida olukordi, kus mõni žüriiliige peab hindama klubi, millega on ta ise või tema lähedased seotud. Edasipääsu süsteem oli lihtne: žüriiliikmed said valida, kumma logo nad igast võistluspaarist edasi saadaksid, ning edasipääseja oli see, kes sai rohkem hääli.

Superfinaal ehk nelja parema mõõduvõtt toimub juba järgmises numbris – selle eel saavad finaali pääsenud klubid oma logode tagamaad, tähendust ja sünnilugu selgitada. Eesti jalgpalliklubide parim logo selgub juba juulikuu Jalkas.

Žürii liikmed Szymon Góralski – poolakast vutihuviline, kes hoiab aktiivselt silma peal Balti riikide, sealhulgas ka Eesti jalgpallielul Christofer Walker – inglise jalgpallikommentaator, kes kommenteerib oma veebiraadios aeg-ajalt ka Eesti liigade kohtumisi (loe temast täpsemalt Jalka 2020. aasta septembrikuu numbrist) Indrek Schwede – Jalka esimene peatoimetaja, jalgpalliajakirjanik ja -ajaloolane Aet Süvari – ERRi spordireporter Rasmus Voolaid – Soccernet.ee ajakirjanik Hendrik Osula – spordifotograaf Jana Pipar – jalgpallifotograaf Ronald Uus – graafiline disainer Vello Lutter – graafiline disainer

Palume vabandust!

Eelmises numbris läksid F-alagrupis segamini kahe Jõgeva võistkonna logod: Jõgeva SK Noorus-96 logo oli märgitud ekslikult Jõgeva Wolvesi juurde ning Wolvesi logo SK Noorus-96 nime juurde. Alagrupi punktiseisu juures oli kõik korrektne: žürii hääletas edasi Wolvesi logo ning vahetusse läksid logod vaid ajakirjas. Palume tekkinud segaduse tõttu vabandust!

2021 JUUNI JALKA

59

LÕPULUGU

A1

Tallinna Kalev

TABELIVEERAND I Esimese tabeliveerandi soosikuteks olid kaks logo, kes võtsid oma ala grupis päris selge võidu : A-grupis triumfeerinud Tallinna Kalevi ja D-grupi mäekõ rguse eduga kinni pannud FC Kose oma. Juba esimene pla yoff-ring andis aga aimu, et üks ühele duellides ei lähe Kalev il ja Kosel lihtsaks: ajalooliste klubide duelli s teenis Kalev Viljandi Tuleviku üle võidu vaid ühe häälega, sam al moel vedas ennast Maardu Aliensi vastu edasi ka FC Kose. Teiste s esimese ringi paaride grupis kolmanda koha s saatis edu oma saanud tiime: Pärnu Va prus oli väga kindlalt üle Eston Villast, Raplama a JK alistas napilt Tallin na JK Piraaja.

Teises playoff-ringis eh k kogu võistluse mõtte s kaheksandikfinaalis ei olnud Kosel küll Raplamaaga probleem e, kuid Tallinna Kalevi ajalooline logo langes skooriga 3 : 4 Pärnu Va prusele. Naljaga pooleks võib öelda, et Kalevil oli hoolimata om a alagrupi võidust sportlikus mõttes kõige keerulisem loos: mõlem ad nende vastased on Premium liiga meeskonnad!

Veerandi finaalis (ning ühtlasi veerandfinaalis !) pidi Pärnu Vapruse nappi paremust tunnistama ka Kose – seega teenis esimese finaalipääsme G-alagrup is alles kolmanda koha sa anud Pärnu Vaprus, kes alistas teel nelja parem a sekka nii A- kui D-grupi võitjad!

4

A1

H4

Viljandi Tulevik

Tallinna Kalev

3

3 G3

B2

Eston Villa

Pärnu Vaprus

5

2

G3

G3

Pärnu Vaprus

Pärnu Vaprus

4

5 G3

G

JK Piraaja

5 F3

F3

Raplamaa JK

Raplamaa JK

2

5 D1

D1

FC Kose

5 D1

E4

60

Maardu Aliens

JALKA JUUNI 2021

4

FC Kose

7

FC Kose

4

Pärnu Vaprus

LÕPULUGU

E1

JK Loo

5

E1

A4

FC Teleios

JK Loo

5

4 E1

F2

Paide Linnameeskond

Maarjamäe Vigri

5

6

F2

B3

JK Loo

Paide Linnameeskond

4

3 E1

G2

Pärnu Poseidon

7

G2

C3

FC Maksatransport

Pärnu Poseidon

5

2 G2

H1

Tartu Tammeka

Tabasalu JK

Pärnu Poseidon

3

7

H1

D4

JK Loo

2

Tartu Tammeka

4

TABELIVEERAND II Teise tabeliveerandi so osikuteks võis enne sõelmängude algust pid ada eelkõige H-alagrup võitjat Tartu Tammeka i t ja E-grupis võimsa tul emuse teinud JK Lood – ükski logo ei teeninud alagru pivoorus nendest rohkem punk te. Esimeses voorus läk s asi pisut keerulisemalt Lool, kes sai FC Teleiosest jagu üheainsa häälega, samal ajal ku i Tammeka purjetas Ta ba salu vastu edasi selge 7 : 2 edug a.

Suurüllatus sündis ag a teises ringis, kui Tamm võis võistluse eel pidad eka, keda a isegi üheks üldvõidu pretendendiks, duellis Pärnu Po seidoniga 4 : 5 alla jäi ja konkurentsist langes. Loo sai sa mal ajal järjekordse 5 : 4 võidu, seekord Paide Linname eskonna vastu.

Veerandi otsustavas lah ingus ei olnud Poseido nist aga JK Loole enam vas tast – 5 : 3 seisuga võt tis FC Tiigrite embleemi ka sutav Loo võidu ka selles vastasseisus nin g broneeris endale koha suures finaalis ne lja parema seas.

2021 JUUNI JALKA

61

LÕPULUGU TABELIVEERAND III

B1

Põhja-Tallinna FC

Kolmanda tabeliveeran di nominaalsed favoriidid olid B-alagrup is võidu saanud Põhja Tallinna FC ja C-grupis napilt esikohale hääle tatud FC Flora. Florakad alu stasid avaringis kohe väga bravuurikalt, võttes Lään emaa JK üle meie turnii ri suurima võidu – üheksast žüriil iikmest vaid üks andis selles paaris oma hääle Lään emaa poolt. Põhjatallin lased olid samal ajal Jõgeva Wo lvesist napilt paremad , suhteliselt selge eduga sammus id järgmisesse ringi ka FC Zapoos ja Saue JK .

Ka teises ringis jätkusid selles tabeliveerandis pigem ühepoolsed vas tasseisud – favoriidid võtsid mõlemad seisuga 6 : 3 oma ning lülitasid Zapo osi ja Saue konkurentsist . Otsustavas lahingus jäi 5 : 4 peale FC Flora – kolmas tabeliveerand oli ainus, millest finaa li pääsesid oma alagrupi võitnud logod .

5 B1

F4

Jõgeva Wolves

Põhja-Tallinna FC

6

4 B1

A2

FC Zapoos

FC Aruküla

4

6 A2

E3

Põhja-Tallinna FC

FC Zapoos

3

3 C1

D2

Saue JK

6 D2

H3

Põhja-Sakala

Saue JK

3

3 C1

C1

FC Flora

8 C1

G4

62

Läänemaa JK

JALKA JUUNI 2021

1

FC Flora

6

FC Flora

5

FC Flora

LÕPULUGU

F1

Märjamaa Kompanii

4 B4

B4

FC Ararat

FC Ararat

3

5 E2

E2

Viimsi Lõvid

FC Reaal

3

7

E2

A3

Viimsi Lõvid

Viimsi Lõvid

6

2 G1

H2

FC Elva

4 D3

D3

Saku Sporting

Saku Sporting

2

5 G1

G1

FC Hiiumaa

Nõmme Kalju

FC Hiiumaa

6

6 G1

C4

FC Hiiumaa

3

FC Hiiumaa

7

TABELIVEERAND IV Viimases ehk neljanda s tabeliveerandis sünd is suurüllatus kohe esime ses ringis: valikturniiri l F-alagrupi 27 punktiga kinni pannud Märjama a Kompanii langes skooriga 4 : 5 Tallinna Araratile, kes läks B-grupist edasi neljanda na, olles teeninud kõikid e edasipääsejate peale kõige vähem punkte (11)! Se lle veerandi teine alagrupivõitja FC Hiiumaa tegi samal aja l seisuga 6 : 3 selja prügiseks Nõmm e Kaljul, kindla võiduga murdis end edasi ka E-grupis vaid JK Loole alla jäänud Vii msi Lõvid.

Teises ringis ei läinud ka selles veerandis lah ingud eriti tuliseks: nii Lõvide ku i Hiiumaa edu oli Ararat i ja Saku Sportingu vastu ilmne . Lõvide ramm aga sea l rauges: ka veerandfinaalis sai FC Hiiumaa kindla või du ning murdis superfinaali ain sa log playoff-vastasseisus väh ona, mis teenis igas emalt kolmepunktilise võidu. Kas see võib täh endada ka seda, et Hiiumaa on suursoosik ka üldvõidu mõttes?

2021 JUUNI JALKA

63

LISAAEG Juunikuu sünnipäevad 01.06 Deivid Andreas 01.06 Ivo Laino 01.06 Josep Katsev 02.06 Marko Kristal 02.06 Teet Allas 02.06 Jürgen Henn 03.06 Priit Tomingas 03.06 Jüri Jevdokimov 03.06 Henrik Pürg 04.06 Kristjan Mardo 04.06 Joonas Jaanovits 05.06 Boriss Dugan 05.06 Tõnis Vanna 05.06 Laada Tereštšenkova 06.06 Tanel Tamberg 06.06 Vadim Mihhailov 08.06 Deniss Malov 08.06 Matheas Madik 09.06 Roman Nesterovski 09.06 Grenelin Herlis Raud 10.06 Alari Lell 10.06 Taavi Tüvist 11.06 Kristo Tohver 12.06 Viktor Levada 12.06 Hindrek Ojamaa 13.06 Targo Kaldoja 14.06 Ott Ottis 14.06 Sander Piibemann 14.06 Pavel Marin 15.06 Kristina Bannikova 16.06 Hendrik Nälk 16.06 Dominic Laaneots 17.06 Anne Rei 17.06 Marie Heleen Lisette Kikkas 17.06 Rahel Repkin 18.06 Dzintar Klavan 18.06 Martin Käos 18.06 Arthur Jeršov 19.06 Gerdo Juhkam 20.06 Nikolai Burdakov 20.06 Jaanus Nilp 20.06 Elis Meetua 20.06 Ulrika Tülp 20.06 Michael Lilander 20.06 Eliise Poopuu 20.06 Joel Kokla 20.06 Nikita Mihhailov 21.06 Leo Ira 22.06 Pirjo Orn 22.06 Ariina Mürkhain 23.06 Jaanis Kriska 23.06 Hanna-Lisa Kuslap 24.06 Toivo Vapper 26.06 Kuno Tehva 26.06 Theimo Tülp 26.06 Igor Subbotin 28.06 Kaidi Jekimova 28.06 Jevgeni Novikov 28.06 Kristo Hussar 29.06 Mattias Käit 29.06 Andreas Kallaste 30.06 Olev Reim 30.06 Kaspar Rõivassepp

64

JALKA JUUNI 2021

19 85 82 48 44 34 43 33 25 33 30 61 37 22 29 23 41 20 32 24 45 42 40 62 26 52 32 43 26 30 24 20 52 25 23 60 23 19 27 71 53 42 30 24 22 20 19 70 39 22 33 22 80 50 50 31 42 41 19 23 21 86 39

Venemaa meister Deadpool

Foto: Aleksandr Demjantšuk, TASS/Scanpix

Venemaa meistriks tuli lõppenud hooajal Peterburi Zenit, kes purustas otsustavas lahingus kolm vooru enne hooaja lõppu lähima jälitaja Moskva Lokomotivi koguni 6 : 1. Zeniti ja Venemaa koondise ründaja, võidumängus kaks väravat löönud Artjom Dzjuba otsustas mängujärgsest karikatseremooniast teha paljudele meeldejääva sündmuse: ta tõmbas selga Marveli superkangelase Deadpooli kostüümi, võttis kaasa väikese poja ning sai medali kätte eriti omalaadsel moel. „Kostüümi sees oli jube palav, oleksin peaaegu lämbunud,“ naeris Dzjuba hiljem meediaga suheldes.

Koos Zenitiga krooniti ta juba kolmandat korda järjest Venemaa tšempioniks. „Deadpool suudab kõike teha. Tema parimaks omaduseks on võime vigastatud kehaosi endale tagasi kasvatada,“ lisas 32aastane ründeäss Matš TV-le intervjuud andes. „Nii et see olen mina! Mul on see kostüüm juba mitu aastat olemas olnud, aga varem pole ma seda välja toonud. Tundsin, et kolmanda järjestikuse tiitli puhul juba võib!“

Jalgpallipidu staadioni asemel kaubanduskeskuses Rootsi jalgpallifännid tundsid, et kevadiste koroonapiirangutega tehti neile selgelt liiga. Riigi valitsus otsustas, et vabas õhus toimuvatele jalgpallimängudele varakevadel erandit tegema ei hakata, mis tähendas seda, et tükk aega kehtis kord, mis lubas Rootsis ka kõrgliiga jalgpallimatšidele… täpselt kaheksa pealtvaatajat. Ootamatu number tulenes sellest, et üle riigi oli privaatsetele kogunemistele lubatud kaheksa inimest – kuna jalgpallimängudele erandit ei tehtud, võiski tribüünile publikuks kokku tulla vaid kaheksa inimest.

Samal ajal olid kaubanduskeskused ja poed avatud ning neis voolavat inimmassi ei piiranud ükski määrus. Just sellele absurdsele vastuolule rõhusidki Stockholmi AIK fännid, kes kogunesid enne mängu Elfsborgiga staadioni lähedal asuvasse kaubanduskeskusesse protestiaktsioonile, kus lauldi, lehvitati oma lippe ning tõmmati välja bänner, millel oli kirjas: „Rahvussport väärib enamat kui kaheksat inimest.

Lõpetage absurdsed piirangud.“ Samal ajal said 54 000 inimest mahutaval Friends Arenal kaheksa õnnelikku rahus ja vaikuses jalgpallimängu jälgida…

Foto: ekraanitõmmis videost

LISAAEG RUBRIIK

Dzintar Klavan 60

Foto: Lembit Peegel

Nooremad jalgpallisõbrad ei pruugi teadagi, et Ragnar Klavan ei olnud oma peres esimene mees, kes Eesti jalgpallikoondisesse jõudis. Sugugi mitte – aastatel 1993–1995 mängis koondise eest 19 korda tema isa Dzintar. Ilmselt oleks poolkaitsjana tegutsenud Dzintar saanud koondisemänge kirja ka tunduvalt enam, kuid Eesti koondise rahvusvahelisele areenile naasmise ajal oli ta juba 30aastane ja debüüdi sai ta kirja alles 32aastaselt, olles sellega selgelt meeskonna üks kogenumaid.

Taasiseseisvunud Eesti koondises mänginud palluritest on ainsana Dzintar Klavanist vanem Sergei Ratnikov.

Viljandist pärit Klavan esindas Eestis peale kodulinna meeskondade näiteks Tallinna KSMKd ja FC Florat, aga käis põgusalt pallimas ka Soome ja Saksamaa madalamates liigades. Klavanitest sai 2003. aastal esimene isa-poja duo, kes mõlemad Eesti koondise eest mänginud – hiljem on neile lisandunud Risto ja Ken Kallaste ning Mart ja Markus Poom.

VANA FOTO

Sel fotol ründab Klavan (paremal) 1993. aastal Portugali väravat, tema lööki üritab blokeerida legendaarne kaitsja Abel Xavier, kes sai hiljem tuntuks blondiks pleegitatud juuste ja habeme poolest.

LHV edetabel Aprillikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (4.) FC Elva (3.) Nõmme Kalju FC (5.) FC Nõmme United (6.) Viljandi JK Tulevik (7.) JK Tabasalu (8.) JK Tallinna Kalev (9.) Viimsi JK (10.) FC Kuressaare (12.) Paide Linnameeskond (15.) Ambla Vallameeskond (16.) Tallinna FCI Levadia (14.) Pärnu JK Vaprus (11.) Rakvere JK Tarvas (13.) Keila JK (17.) Raplamaa JK (–) Põhja-Tallinna JK Volta (–) Tartu Kalevi Jalgpalliakadeemia (18.) FC Kose

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2021 JUUNI JALKA

65

RISTSÕNA

Maikuu ristsõna õige vastus oli „Tippvormis Anier“. Õige vastuse eest võitis hümniga jalgpallikoondise T-särgi Margus Konnula. Võitjaga võtame ühendust.

Juunikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. juuniks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi nokatsi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA JUUNI 2021