Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Selle asemel et uurida tõsiteaduslikult avaliku arvamuse mõjutamise ja inimestega manipuleerimise võtteid, mis kuuluvad populistide tööriistakasti, ja aidata leida rohtu nende neutraliseerimiseks, tegelevad nad jätkuvalt nn jalgpalliteadusega, st seletavad väsimatult takkajärele, miks kõik läks just nii ja mitte teisiti. Paraku pole sedalaadi jalgpalliteadus kunagi neutraalne, vaid kannab endas kindlasuunalist sõnumit, mis paigutab need sotsiaalteadlased küüniliste poliittehnoloogidega samasse seltskonda.“ Poliitik Jüri Saar defineeris Eesti ühiskonna üle arutledes huvitava mõiste – jalgpalliteaduse „Tahetakse, et tänapäeva sport oleks hästi korrektne, aga see ei ole pooltki nii huvitav. Miks ei võiks särki seljast ära rebida, kui oled värava löönud? See on ju lahe! Saad aga kaardi, sest näitasid emotsiooni.“ Endine tippvehkleja Meelis Loit spordis emotsiooni välja näitamisest „Ma olin väga suur jalgpallifänn – ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal saan jälle staadionile mängima minna.“ Sprinter Henri Sai alustas sporditeed jalgpallis ründajana „Mina ei teinud integreerumiseks midagi spetsiaalselt. Mängisin lihtsalt jalgpalli. Proovisin teha oma asja hästi. Sellega kaasnes inimeste toetus ja tähelepanu. Kui oleksin lihtne ärimees, siis võiksin olla edukas, nii et keegi ei tunneks mind. Jalgpall on lihtsalt spetsiifiline eluala, kus tähelepanu on päris suur. Tegelikult lihtsalt sattusin üsna juhuslikult sellisesse olukorda, et mind kasutatakse hea integratsiooni näitena.“

Konstantin Vassiljev

„Kui ausalt öelda, siis kohe saab kolm kuud kaitseväes täis ja selle aja jooksul olen teinud viis trenni. Kohe tulla ja teha 90 minutit – jah, oli raske. Aga meil on palju vigastatuid ja tuli koht ära täita.“ Pärnu Vapruse ründaja Ronaldo Tiismaa käis Premium liigas ajateenistuse kõrvalt mängimas „Ise me kaevasime selle augu päris suureks, ega keegi meile sinna redelit ei ulata. Ise peame sealt välja ka ronima.“ Pavel Marin Nõmme Kalju nigelast hooaja algusest „Mingi vend oli vist teibaga kastis. Nii kõrgele kerkis, et täitsa uskumatu. Nii hästi lõi ära ka!“ FC Kuressaare ründaja Sander Laht tunnustas Paide mängumeest Sekou Camarad, kes lõi neile 2 : 2 viigimängus peaga kaks väravat

Premium liiga tase võiks viie aasta jooksul sedavõrd paraneda, et mõni Eesti klubi oleks suuteline jõudma eurosarja alagrupiturniirile ja Eesti liiga UEFA klubijalgpalli edetabelis 50 parema sekka. Foto: Jana Pipar

Jalgpalliliit kinnitas viieks aastaks uue arengukava

Koos klubijalgpalli pidupäevaga toimunud Eesti Jalgpalli Liidu üldkogul tutvustati alaliidu arengukava aastateks 2021–2025. See on jätk eelmisele sarnasele dokumendile, mis koostati aastateks 2016–2020.

Uues arengukavas on kirjas jalgpalliliidu järgmise viie aasta arengu põhisuunad, suuremad projektid ja tegevused ning oodatavad tulemused. Arengukava on jaotatud kuueks suureks alajaotuseks: tippjalgpall; harrastus- ja noortejalgpall; kommunikatsioon, suhted ja kultuur; Premium liiga; naistejalgpall ja viimasena jalgpalliliidu organisatsioon.

Eesmärkidena on muu hulgas välja toodud Eesti meestekoondise jõudmine EM-finaalturniirile, Balti turniiri võitmine nii meeste kui naiste seas, poiste U17 ja U19 ning naistekoondise kuulumine UEFA 3. tugevusgruppi ja vähemalt 420 tegevkohtuniku olemasolu. Samuti seatakse tehnilises osakonnas noortetöö juhtide projekti ja mitme teise järelkasvu puudutava projekti kaudu sihiks see, et mõni Eesti klubi jõuab UEFA noorteliigas vähemalt teise eelringi. Praegu vaid Tallinnas Arte gümnaasiumiga koostöös tegutsevat EJLi akadeemiat loodetakse laiendada ka Lõuna-Eestisse.

Harrastus- ja noortejalgpallis on viie aasta suureks sihiks suurendada registreeritud jalgpalliharrastajate arv Eesti elanikkonnast kahe protsendini – 2019. aastal oli see osakaal 1,6%. Jalgpall peab endiselt olema kõige populaarsem ja jälgitum spordiala Eestis, kusjuures meestekoondise koduste valikmängude keskmine publikuarv võiks küündida 10 000 inimeseni.

Premium liigas loodetakse duubeldada senist külastatavust – kui 2019. aastal oli keskmine publikuarv 364, siis nüüd seatakse eesmärgiks kergitada seda 728 inimeseni. Sportlikus plaanis sihitakse ainult proffidest koosnevat liigat, eurosarjades on eesmärk vähemalt ühe klubi jõudmine alagrupiturniirile ja Eesti tõusmine UEFA klubijalgpalli edetabelis esimese 50 sekka.

Naistejalgpallis plaanitakse poole võrra suurendada meistrivõistlustest osa võtvate mängijate arvu ning Eesti meistrilt oodatakse Meistrite liigas teise ringi jõudmist. Platsiväliselt on sihiks võetud suurendada naiste esindatust jalgpalliga seotud rollides viiendiku võrra.

Jalgpalliliidu sees soovitakse eelkõige parandada klubide noortetöö kvaliteedi hindamise süsteemi, kasvatada tulusid ja tuua Eestisse vähemalt üks UEFA suurüritus.

Eesti sai esimese kogemuse rahvusvahelisel „FIFA“ turniiril

Eesti astub esimesi samme virtuaaljalgpallis. Kui kaks aastat järjest on Eesti osalenud oma koondisega „eFootball PESi“ mängus, siis maikuus tehti debüüt populaarse „FIFA“ videomängu rahvusvahelisel turniiril.

FIFAe Nations Cupi turniiri raames sai Eesti alagrupis tunda ka võidurõõmu, kuid lõpuks andsid seitse punkti meie koondisele seitsmeliikmelises alagrupis kuuenda koha. C-alagrupis võidutses Iisrael 29 punktiga, tugev Inglismaa meeskond oli 26 punktiga teine. Edasi pääsesid ka võrdselt 20 punkti teeninud Poola ja Belgia. Horvaatia oli 15 punktiga viies, Eesti järel jäi viimaseks kaks punkti teeninud Island. Islandi ja Horvaatia vastu teenis meie koondis neli ja kolm punkti.

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga juhib Eesti virtuaalkoondist E-Sport Meedia Grupi eestvedaja Andri Allas, kes sõnab, et võistkonna etteastega võib rahule jääda. „Mõned mängud oleks võinud minna paremini, kui mõelda punktidele, sest näiteks Poolale kaotasime 0 : 1 ja 3 : 4. Aga peame aru andma, et mitmes riigis on välja kujunenud e-spordi süsteem ja meie poisid mängisid paljude elukutseliste e-sportlaste vastu. Meil praegu professionaalseid „FIFA“-mängijaid pole ja võib öelda, et klassivahega tehti ära. Ma arvan, et kõige olulisem oli see, et Eesti poisid said rahvusvahelise kogemuse ja võimaluse oma taset maailma parimate omaga võrrelda.“

Eestit esindasid Henry William Heinola ja Carl Robert Mägimets. Kui Heinola, kes mängib Nõmme Kalju e-spordi tiimis, on virtuaalpalluritele tuttav nimi, siis Mägimetsa puhul on tegu noormehega, kes kuulunud tänavu Tartu Tammeka koosseisu Premium liigas.

Allas jäi turniiri korraldusega rahule. „Arvestades, et see võistlus hõlmab kogu maailma, meie grupi mõistes küll vaid Euroopat, siis ma arvan, et turniir viidi hästi läbi. Mulle meeldis, et see kogukond on väga toetav, ning tekkinud dialoogid tulevad edaspidi kindlasti kasuks, sest rahvusvahelised kontaktid on loodud. Poisid ütlesid, et kui järgmisel aastal turniir taas toimuma peaks, siis hakkavad selle tarbeks kindlasti harjutama.“

Turniiri tarbeks andis korraldaja mängijatele spetsiaalse FIFA Ultimate Teami konto, kus on kõik „kaardid“ avatud. See tähendab, et virtuaalmängija sai endale valida just need mängijad, kellega võistlustulle minna. Igas vastasseisus mängiti üks kohtumine PlayStationil ja teine Xboxil. Alagrupiturniiri kohtumised peeti üle interneti, kuid finaalturniiril on konkurendid juba samas ruumis.

Kuigi Eestil ei õnnestunud augustikuus Taanis toimuvale 24 koondisega finaalturniirile kvalifitseeruda, loodab Allas, et kalendrisse mahutatakse rahvusvahelisi kohtumisi sellegipoolest.

Nii nad ütlesid

„Levadiale värava löömine annab kõvema tunde, aga sellise kala välja tõmbamine pole ka emotsiooni mõttes otseselt väiksem asi... Tegelikult on ikka see ka võimas tunne.“ Viljandi Tuleviku kaitsja Martin Allik sahistas mai alguses Premium liigas FCI Levadia võrku, samal nädalal uuendas ta kalamehena oma haugi- (2,8 kg) ja jõeforellirekordit (1,75 kg) „Minu väga hea sõbra Alo Dupikoviga oli nii, et tal käis väljakul mingi krõks ära ja ta muutus hoopis teiseks inimeseks, siis ta räuskas näiteks, et n***i te sügate seda palli, laske ette, ma löön sisse! Üldjuhul on siiski nii, et inimtüüp klapib nii väljakul kui väljakuväliselt, mõne pisikese erandiga nagu Alo Dupikov.“ Markus Jürgenson ropendamisest jalgpalliväljakul „10–15 aasta jooksul on mulle silma jäänud see, et sportlased ise, nende treenerid – kusjuures Eesti absoluutsed tipud – ja trobikond spordiajakirjanikke kirjutavad ja räägivad, et sport on meelelahutus. Jah, ma ei ütle, et neil ei ole õigus. Vist kahjuks neil ongi õigus. Aga mina ei taha olla meelelahutusajakirjanik! Jalgpall ei ole ainult meelelahutus. On öeldud, et jalgpall on kuuluvuse institutsioon. Euroopa Superliiga ebaõnnestumine näitas, et jalgpall ei ole ainult raha ega meelelahutus. See on inimeste identiteet, nende enesemääratlus. Jalgpalli suhted ühiskonnaga, majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised: see on pagana põnev teema ja ma ei saa kuidagi öelda, et kui ma olen jalgpalliajakirjanik, olen ma meelelahutusajakirjanik.“ Jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede ei soovi olla meelelahutusajakirjanik „Käisime aastal 2017 pundiga Liverpooli ja Evertoni matši vaatamas. Pärast mängu käisime läbi restoranist, kus Klavan õhtustas. Ostsin oma väiksele pojale kaisukaru ja küsisin sinna peale Klavani autogrammi. Ütlesin, et pärast Inglismaa karjääri lõppu saad suvel ilusasti Florasse tulla. Ta naeris ja ütles: „Kui Kalev mängib Euroopas, siis lähen sinna, aga muidu...“ Ta naeris ja järgnesid kolm punkti.“ FC Flora president Pelle Pohlak Ragnar Klavanist

„Kohe näha, et Pärnu poiss, rannaliiva peal mänginud noorena – oskab kääre lüüa küll!“ Kommentaator Marko Lelov kiitis Robert Kirsi väravat karikafinaalis