Ühiskond

Jalgpall toodab kasu. Kõigile!

Jalgpallis on käimas ainulaadne analüüs, mis näitab, millist kasu annab jalgpalli harrastamine ühiskonnale. Kokku ei loeta tiitleid ja väravaid, vaid seda, mis peitub jalgpallis laiemalt. Iga jalgpalliga seotud inimene annab ühiskonnale tagasi rohkem, kui sellelt võtab. Nüüd on jalgpalliharrastuse sotsiaalmajandusliku mõju näitamiseks olemas tõendusmaterjal ja numbrid.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Liisi Troska

Teadlased on loonud mudeli, mille abil jälgida jalgpalli mõju ühiskonnale. Mudeli lähenemisviisi kehtivust on kinnitanud Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Aga miks ja kuidas sellise ideeni üldse jõuti? Liam McGroarty tegeleb UEFA alaliitude strateegilise arendamisega. Jalkaga vesteldes ei tee ta saladust sellest, et mudelit esitleti kõigepealt 14 alaliidule, mis asetsevad Euroopa idaosas. „Kohtusime 2017. aastal Gruusias Tbilisis. Kutsusime sinna 14 alaliidu esindajad, sealhulgas Eesti omad. Oodatud olid kõik presidendid, peasekretärid ja riikide ministrid. Osalejaid oli 80. Just Ida-Euroopa 14 riigiga soovisime kohtuda meie käsutuses olevate andmete pärast. Tõenäosus, et laps hakkab jalgpalliga tegelema, on Ida-Euroopas ligikaudu kümme korda väiksem kui Prantsusmaal või Inglismaal. Samas polegi seal sellisel hulgal näiteks treenereid või vajalikku taristut. Kutsusime inimesed kokku, et uurida, mida teha. Meie soov on, et valitsused investeeriksid raha. Valitsuste sõnum oli selge: tõendage! Ja siin me oleme,“ sõnab McGroarty.

Jalka vestles ka Tim Crabbe’iga, kes on Substance’i tegevjuht. Substance juhtis uuringuid, mida viisid läbi ülikoolid üle Euroopa, et selgitada välja jalgpalli mõju ühiskonnale. Crabbe on ise samuti akadeemilise taustaga, varem oli ta professor Sheffield Hallami ülikoolis. Spordi otsest ja kaudset mõju on ta uurinud enam kui 25 aastat. „Jalgpall on kõigi ala ja see on tihtipeale kättesaadav. Jalgpalli mängimiseks pole palju vaja. Selle uuringu tulemustega saab näidata, et jalgpallil on mõju kõigile, ja neid tulemusi saame

Eestis on hinnangute kohaselt kokku 21 328 jalgpalliharrastajat, kellest 19 300 on registreeritud mängijad. Treenereid on 672, kohtunikke 279 ja jalgpalliametnikke 170.

näidata numbritega. Üldsõnaliselt kokku võttes võib öelda, et esialgne tagasiside on olnud väga positiivne. Oleme muljet avaldanud, et suudame neid arve defineerida. Oleme proovinud olla arusaadavad ja suutnud näidata, et peale ala tippude on jalgpallis väga olulisel kohal selle harrastajad ja nende sotsiaalne heaolu. Samuti on keskses rollis inimeste tervis,“ lausub Crabbe. McGroarty lisab, et selle mudeliga on jõutud juba 40 UEFA liikmeni 55st. „Me jõuame 55ni niipea, kui meil raha on. Seejärel on meie eesmärk viia see klubide tasandile.“ 30 alaliidu puhul on juba jõutud tulemuste esitamiseni, kümnel juhul veel uuringud käivad.

Eesti head näitajad

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) teavitas uuringus osalemise võimalusest oma andmebaasis olevaid inimesi ning tulemus oli positiivne – vastuseid kogunes ligikaudu 800. Arvestades Eesti mängijate arvu leidsid uuringute läbiviijad, et siin toimuvast saadi adekvaatne ülevaade.

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei usub, et tulemused on adekvaatsed, ja leiab, et teatud aspekte defineerides on eestlased isegi tagasihoidlikud. „Näiteks treeningugrupi lapsevanemad jagavad omavahel kohustusi ning üks lapsevanem võtab oma auto peale ka teisi mängijaid ja sõidutab nad võistlusele. Mõnes riigis defineeritakse seda kui vabatahtlikku tööd, aga Eestis nähakse seda kui täiesti tavapärast teguviisi ja sellele ei pöörata liigset tähelepanu.“ „Ma arvan, et jalgpalli sees olevad inimesed tunnetavad jalgpalli suurust ja rolli ühiskonnas,

10 miljonit eurot

aastas annab valitsus pärast tulemustega tutvumist Poola jalgpalliliidule, kes investeerib selle rahvajalgpalli.

Veevaba pissuaar

oli vastus ühele küsimusele, mis uuringu käigus tekkis. Nimelt uuriti, kuidas saab jalgpall mõjutada positiivselt veealust elu. Jalgpallistaadioni veevabad pissuaarid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda palju.

Šotimaa

suutis tänu uuringu raportile saada kohalikult loteriifondilt 150 000 naelsterlingit (ligikaudu 175 000 eurot) ja 4 miljonit naelsterlingit (4,65 miljonit eurot) kohalikult võimult.

aga ma pole kindel, kas kõik institutsioonid väljaspool jalgpalli ka nii arvavad. Ma leian, et jalgpall on eraldi majandusharu. Kui me vaatame oma mängijate, treenerite ja teiste töötajate arvu ning muid sarnaseid numbreid, siis jalgpall on suur – näiteks ostetakse teenuseid ja osutatakse neid,“ lisab Rei.

Jalgpalliliit näeb vaeva uue arengukavaga. „Kui me vaatame oma kuvandit ja edasist strateegilist lähenemist, siis me soovimegi rõhuda sellele, et jalgpall on eraldi majandusharu. See on elukutse, mille jaoks võiks olla ka kutseõpe. Profijalgpallureid on praeguseks Eestis ligikaudu 200. Tänapäeval omandatakse kutset ka erialadel, millel pole nii palju tasustatud töökohti,“ lisab Rei.

Jalgpall ei ole ega peagi olema tasuta

Jalgpalli majanduslikku mõju hinnates on üks tähtis tegur taristusse investeerimine, kuid ei tohi unustada iga jalgpallimängija panust kohalikku majandusse. Täiskasvanud harrastajad ostavad varustust ja käivad võistlustel. Samamoodi ostavad lapsevanemad oma lastele vajalikku jalgpalli mängimiseks ja kulutavad raha võistlusreisideks.

Numbrid on riigiti erinevad ja eriti paistab silma, et ühes regioonis olevate alaliitude omad on omavahel sarnased. McGroarty selgitab, et aastatega tekkinud arusaam spordi mõjust on regiooniti väga erinev. „Ida pool kehtib jätkuvalt nii-öelda medalikultus. Ehk siis sinna, kus võidetakse rohkem medaleid, suunatakse raha.“ Kuid Lääne-, Lõuna- või isegi Põhja-Euroopas tema sõnul nii ei ole. „Ida pool motiveerib raha ja pahatihti nähakse ka jalgpalli just võimalusena teenida raha. Mujal ei eeldata, et jalgpall oleks tasuta.“ Samas on olemas ka majanduslikud põhjused ja erinevused tekivad riikide vahel ka just nende näitajate pärast. „Näiteks üheksa-aastane Rumeenia poiss, kes on jalgpallis andekas, ei pruugigi minna poodi, et endale putsasid osta. Ta läheb võistlustele siis, kui transpordikulud on kellegi poolt kaetud. Ükski Prantsusmaa ega Inglismaa üheksa-aastane poiss ei arva, et jalgpall on tasuta.“

Positiivsed mõjud ja kasutegurid

Crabbe’ile oli ootuspärane, et jalgpall mõjub tervisele hästi. „Füüsiline aktiivsus on olulisel kohal ning uuring seda ka näitas.“ Peale suurte numbrite on ka väikseid kasutegureid, näiteks kuritegevuse vähenemine spordi tegemisel. „Väidetavalt väheneb kuritegevus 1% võrra. Justkui on mõju, aga see on väike,“ kommenteerib ta.

Üheks kasuteguriks peab Crabbe seda, et mitmel alalii-

dul üle Euroopa tekivad head ideed, kuidas inimesi kaasata. „Kui võtame näiteks Rootsi või Rumeenia, siis vabatahtlike mõju Rootsi numbritele on oluliselt suurem. Kui hakkame neid analüüse võrdlema, siis jõuab Rumeenia näiteks selleni, et peaks tegema rohkem vabatahtlikega seotud projekte, sest see on kõigile osapooltele kasulik.“

Samuti pakuvad Crabbe’ile rõõmu erinevad vaatevinklid, kuidas jalgpalli ja selle mõju vaadata. „Pole ainult tippjalgpall, koondised ja eurosarjad. Kui seni oleme rääkinud palju ka valitsuse toetuse vajalikkusest, siis miks ei võiks see uuring olla kasulik hoopis kommertslikust vaatevinklist? Partnerile saab öelda, et meie alal on selline mõju, ja küsida, kas soovitakse toetada. Me ju näeme trendi, kuidas toetajad otsivad võimalust panna õlg alla teemadele, millel on suurem ühiskondlik väärtus ja mis on jätkusuutlik. See ei tähenda, et näiteks A-koondist ei või edasi toetada, aga äkki leiab sinna kõrvale ka mõne huvitava projekti,“ ütleb Crabbe.

Negatiivseid mõjusid ei panda kalevi alla

Ei tasu arvata, et jalgpallil pole negatiivseid mõjusid. Näiteks Eesti puhul on jalgpalliga seotud vigastuste hind 390 130 eurot. Eesti tervishoiusüsteemi eripärade tõttu ei ole see number kindlasti täiesti täpne, aga annab suurusjärgu.

Negatiivseid näiteid on veel. „Meeskonnaalade puhul kipuvad mehed rohkem alkoholi tarbima. Ja just edulood on need, mis noortele jalgpalluritele „maha müüakse“. Aga kui neist ei saa tippmängijat? Mõnel juhul võib see isegi enesetapuni viia. Kõiki neid negatiivseid asju on samuti keeruline täpselt sõnastada ja viia kokku ühe kindla juhuga,“ ütleb McGroarty. „Emad-isad viivad oma lapsi treeningutele autoga. Sellel on ökoloogiline jalajälg. Üheks realistlikuks eesmärgiks võikski olla tulevikus ka selle numbri välja arvutamine.“

„Kuigi mudel annab väärtuse, on kokkuvõttes siiski raske kõike tõendada. Nii positiivse kui ka negatiivse poole pealt. Näiteks kui grupp poisse läheb staadionile mängima. Käivad ja mängivad, aga meistrivõistlustel ei osale. Me ei saa neid ju kuidagi arvesse võtta, ei positiivses ega negatiivses mõttes,“ lisab McGroarty. „Alaliidud, UEFA ja FIFA kulutavad jalgpalli tarbeks palju raha. Aga nagu näeme, on meie andmed kehvad. Me ei tea, kes mängivad, miks nad lahkuvad, miks nad tagasi ei tule. Välja arvatud eliitjalgpallis. Aga võtame siia kõrvale näiteks panga. Pank teab inimese kohta selgelt rohkem kui tema jalgpalliklubi,“ arutleb McGroarty.

Jalgpall aitab igal aastal kokku hoida miljoneid eurosid, mis muidu kuluksid terviseprobleemidele.

26 euro eest

sotsiaalmajanduslikku mõju tekitab uuringu kohaselt üks jalgpalli investeeritud euro.

4097 eurot

on ühe jalgpalluri keskmine väärtus Eesti riigile sotsiaalmajandusliku mõju poolest.

3530

vabatahtlikku panustavad Eestis jalgpalli.