Tagaseljajutud

Tartu Tammeka naiskond

Oma võistkonnakaaslasi Tartu Tammeka naiskonnast räägib seekord taga tiimi väravavaht Maria Sootak.

Foto: Liisi Troska

Rahel Repkin

kaitsja, 1998

Kapten, kes räägib vähe, aga kelle igat sõna platsil hinnatakse kui kulda. Rach on võistkonna kõige kiirem mängija – teaduslikult tõendatud! Samas täiesti kohane, kui ta igapäevaelus politseinikuna pahalasi peab kantseldama.

Lisette Teder

väravavaht, 2005

Ilmselt kõige motiveeritum inimene kogu Tammekas. Kui see oleks füüsiliselt võimalik, siis Teder teeks 24/7 trenni ja samal ajal vaataks kõik väravavahtide trenni- ja motivatsioonivideod internetist ära. Teeb oma suhtumise ja tööeetikaga kogu naiskonnale silmad ette.

Carmen Kaidi Jõeleht

kaitsja, 1999

Võistkonna terapeut. Carmen oskab leida ühise keele kõigiga võistkonnast ja tabada ära just selle hetke, kui inimesel oleks vaja sõbralikku sõna või seljale patsutust. Samuti on Cammu alati see, kes su nalja üle naerab, isegi siis, kui ülejäänud sats seda ei kuulnud/kuulanud, sest see oli lihtsalt halb nali.

Carmen Tiivel

kaitsja, 2001

Väsimatu amatsoon, samuti vähese jutuga, aga platsil võitleb viimse verepiisani!

Kirke Tšikanov

kaitsja, 2003

Kirke on mõlemajalgne ja suudab igast kohast täiesti ootamatuid lööke genereerida. Mängija, kes on tohutult arenenud oma lühikese karjääriga – põnevusega ootan, mis temas veel peitub.

Kreete Õun

kaitsja, 2001

Kõige teravama keelega inimene. Lisaks sellele on tal ka elevandi mälu – ta valib kõige magusama hetke, et sulle elu kõige piinlikum hetk meelde tuletada. Kui sa ise pole nalja sihtmärk, peab tema läheduses vedelike joomisega ettevaatlik olema, sest kunagi ei või teada, millal selle naerupahvatuse tõttu välja pritsima peab. Ideaalne äärekaitsja, kes äärel kompromissitult ründes teravust loob ja kaitses vastastel oma kiirete jalgadega elu raskeks teeb.

Merily Jüris

poolkaitsja, 2003

Tehnjorr – ütle Merilyle trikk ja ta teeb selle kolme katsega ära. Varsti saab ta oma sihiku paika ja lööb keskväljalt värava nagu üks korralik keskpoolik kunagi!

Kaisa Kamenik

poolkaitsja, 1993

Vaikne palgamõrvar – kui tema on läheduses, siis võid kindel olla, et tal on mingi lühike terav torge kellegi jutu kohta. Kaisaga on alati võimalik millestki rääkida: jalgpall, poliitika, teater jne. Kaisa võidab kõik teised pallid, kui pall tema lähedusse langeb – tema jalg on alati kuskil vahel.

Grete Kraus

poolkaitsja, 2005

Üks Kuldsest Kolmikust – noor kasvandik, kes naiskonna trennidega kevadel liitus ja oma koha platsil väga konkreetselt välja võitles. Ehtne box-to-box-poolkaitsja, kes alati jõuab kaitsetööd tegema ja samas ei jäta kunagi ründesse kaasa tõusmata.

Anna Maria Mets

poolkaitsja, 1999

Jokker! Anna Maria võib vahetusest sisse tulla ja mängu otsustava värava lüüa, nagu see polekski midagi. Väga hea tehniline mängija, kellel on ilmselt üks täpsematest ja tugevamatest löökidest võistkonnas, aga miskipärast otsib alati karistusala juurde jõudes söötu.

Reti Mänd

poolkaitsja, 1999

Reti on tulnud kahe raske põlvevigastuse kiuste tagasi jalgpalli mängima – meeletult motiveeritud (ja veel väga) noor mängija! Reti loeb trennis igas harjutuses ja mängus seisu, mis tekitab vinge võistlusmomendi.

Triin Ojasaar

poolkaitsja, 2000

Teeb kõiki trenne saja protsendiga ja kui värava lööb või palli küsib, siis kuulevad seda kõik kolme kilomeetri raadiuses. Võib mängida ründes, keskpoolikus, keskkaitses, isegi väravas on trennides korralikke tõrjeid teinud!

Karoliine Maria Pihlapuu

poolkaitsja, 2003

Peapallide puhastamise kuninganna! Ta ei pruugi sellel positsioonil, kuhu pall tuleb, isegi mängida, aga kui tema on platsil, on peapallid tema omad! Samuti on Karo naer nakkav – tema hea tuju mõjutab trennides ka teisi.

Grenelin Herlis Raud

poolkaitsja, 1997

Grenelin on märkamatult saanud võistkonna üheks kogenumaks mängijaks, kelle töötahe pole sealjuures grammigi vähenenud. Tema alatine hea tuju ja tööeetika teeb trennikeskkonna professionaalsemaks. Kuna Gren töötab kokana, siis tuleb ta tihti trenni või mängudele naljakate pisivigastustega, millest markantseim oli silmanägemise oluline halvenemine, sest tal oli intsident suitsuahjuga.

Marie Kiivit

ründaja, 2005

Teine liige Kuldsest Kolmikust. Ka Marie liitus naiskonna trennidega kevadel ja sellest hetkest saati domineerib (vasakut) äärt. Seni on Marie kolm korda latti tabanud ja ühe värava löönud, ta peaks olema kõikide väravavahtide (latialune) hirm!

Kirkeliis Lillemets

ründaja, 2005

Viimane Kuldse Kolmiku sõber. Kirke hakkas naiskonnaga trenni tegema juba eelmisel aastal ja asus kohe kogu kaitseliini loputama. Suurim väravamasin trennis ja mängudel, tal on kindlasti suur tulevik ees.

Eva-Maria Niit

ründaja, 2002

Kuigi ka Eva on veel väga noor, on tema entusiasm ja armastus jalgpalli vastu väga olulised kogu võistkonna vaimse tervise jaoks. Eva on alati(!) valmis uusi asju proovima, et saada paremaks jalgpalluriks, ja jääb enamikul kordadel pärast trenne iseseisvalt harjutama – kui ta pole juhuslikult putsasid maha jätnud.

Wanda Prost

ründaja, 2000

Kuigi Wanda liitus Tammekaga mõned aastad tagasi Flora süsteemist, on ta nüüdseks korralik kodustatud tammeklane. Väga terava jalaga ja kiire, parima söödutehnikaga mängija naiskonnas. Wanda pani ükskord vorme kuivatades kogemata ühe vormisärgi põlema, aga me oleme selle talle andestanud (kuid mitte unustanud!).

Kadri Reinik

ründaja, 2002

Kadri on kahur. Ta tulistab väravaid ja kui kellegi jalg, sõrm või põlv sinna ette jääb, siis see kas läheb kipsi või lendab koos palliga väravasse.

Sirje Roops

peatreener, 1992

Peatreener parimas mõttes. Küsi Sirjelt – tal on vastus! Mänguplaan, kristallkivid, majaehitus, kaitseasend, metsamüük – Sirje oskab sind iga murega aidata. Tihti istub Sirje pärast trenni veel mitu tundi staadionil ja aitab inimestel muresid lahendada. Inimene, kes ei väsi kunagi end täiendamast ja ei pelga uute asjade proovimist – isegi kui see tähendab kogu süsteemi ümbertegemist, kui on vaja, siis on vaja!