Ärme otsi tonti sealt, kus seda pole

Nõmme Kalju ja FC Flora kohtumises jäeti lugemata Alex Matthias Tamme värav, kui kohtunik määras ekslikult sellele eelnenud olukorras vea Flora väravavahi Kristen Lapa kasuks.

Foto: Katariina Peetson

Käimasoleval jalgpalli EMfinaalturniiril tutvustati uuendusena tehnoloogiat, mille kaudu saavad kohtunikud palli sees oleva kiibi kaudu täpse info, kas mõnes olukorras oli palli pihta puude või mitte. EMil nägime seda esimest korda töös Belgia–Slovakkia alagrupikohtumise ajal, kus Belgia hiline viigivärav tühistati, sest väravale söödu andnud Loïs Openda läks pallile enne käega ülinapilt vastu.

Saan aru, et sellist tehnoloogiat võib tõesti mõnes olukorras vaja minna – näiteks sellises situatsioonis, kus on vaja suluseisu jaoks hinnata, kas keegi sai lendavale pallile pihta või mitte. Aga et sellist tehnikat kasutatakse käega mängu määramiseks, on minu meelest jalgpalli hingega lihtlabaselt vastuolus.

Ma ei ole VARi-vastane – vastupidi, olen algusest peale olnud videotehnoloogia kasutamise pooldaja. Aga sel, kas keegi tegi sõrmeküünega pallile ripsaka või mitte, ei tohiks jalgpallimängus olla mitte mingisugust tähtsust. Openda olukord oli hea näide – tema käeriivakas oli sedavõrd juhuslik ja tähtsusetu, et see ei mõjutanud olukorra kulgemist mitte kuidagi märkimisväärselt. Käega mängu tuleks karistada sel juhul, kui see on tahtlik ja oluline, mitte olukorras, kus see on tippteh-