Sportingu ja Lootose fenomen: kas kokkusattumus või

kindel plaan?

Saku Sporting ja Põlva FC Lootos on kaks Eesti mõistes harukordset nähtust – nimelt on nende klubide naiskonnad meistriliigas „püsielanikud“, meeskonnad müttavad aga madalamates liigades.

Tekst: Siim Martti Kubensky

Kuigi Saku Sporting on olnud Tallinna Flora järel Eesti viimaste aastate üks edukamaid naiskondi, tõdeb klubi tegevjuht Argo Zirk, et neil pole olnud kindel eesmärk naiskonda meeskonnale eelistada, mispärast on mõlemasse esindusvõistkonda panustatud võrdselt. Zirk näeb naiskonna edu põhjusena head tööd noorteklassides, mis lõi aluse naiskonna tekkeks. Klubil on ambitsioon jõuda ka meeskonnaga vähemalt esiliiga tasandile ning praeguse kava kohaselt võiks see juhtuda 2025. aastaks. „Eelmine aasta mängisime üleminekumänge, äkki see aasta läheb paremini,“ loodab Zirk. Sportingu tegevjuht nõustus, et olenevalt võistkondade arvu erinevusest meeste ja naiste vahel on meestejalgpallis ka konkurents tippliigadesse tihedam. „Kui me noortetööga alustasime, siis ei olnud väga palju tüdrukute võistkondi. Poisteliigad on suuremate numbritega mehitatud ning seda kuni meeste täiskasvanute liigadeni välja,“ ütleb Zirk. Vaatamata sellele on 2007. aastal asutatud Sportingu kui kasvatajaklubi siht jõuda kõrgemale tasemele kvaliteetse noortetööga, mis kasvataks küpseid mängijaid esindusvõistkonna koosseisu kaasamiseks.

Argo Zirk: „Me ei lähe seda teed, et otsime linna vahelt häid mängijaid ja tõuseme kõrgemale võõraste sulgedega.“

„Tahame, et meie enda noor jõuaks esindusvõistkonda. Meil on mõned lennud täis kasvanud ehk läinud U17 vanuseklassist täiskasvanute ikka. Sealt on tulnud ka mängumehi esindusvõistkonda,“ räägib Sportingu tegevjuht. Karm tõsiasi on, et kõikide aastakäikude mängijatest ei saa tulevikus esindusmeeskonna tasemel jalgpallurit, pigem tulevad ühest treeningurühmast korraga vaid mõned mängijad. Siinkohal võiks eelis olla kauem tegutsenud klubidel, kelle järelkasv on ajaga suurenenud ja tekitab seeläbi valikuvõimaluse. „Kui kümme aastat tagasi olid meil esindusvõistkonnas harrastajad ja oma kasvandikke polnud praktiliselt üldse, siis viimase viie aastaga on sinna jõudnud meie enda noormängijad,“ räägib Zirk.

37aastane tegevjuht sõnas, et Sportingusse on juhuste kokkulangevusel sattunud ka mängijaid, kes ei ole klubi kasvandikud. Nende ühinemine pole tulnud meeskonna initsiatiivil. „Me ei lähe seda teed, et otsime linna vahelt häid mängijaid ja tõuseme kõrgemale võõraste sulgedega. Tööplaan on, et enda noored oleks nii heal tasemel, et me jõuaks järgmisele liigaastmele,“ ütleb Zirk.

Sportingu noor meeskond on pidevas arengus ning klubi tegevjuhi sõnul on järgmiseks aastaks esiliigasse tõusta igati võimetekohane. Ta lisab, et praeguse seisuga liigub kõik soovitud viisil. „Me oleme eesmärke noortegruppide sünniaastate järgi arvutanud. Paar aastat oleme mänginud ka duubelvõistkonnaga, kuna ülespoole on tulemas arvuliselt päris palju mängijaid. Loogiline rada oleks, et kui U17 noorteklass saab läbi, siis tuleb duubel- ning seejärel esindusvõistkond. Võimekamad mängijad jätavad duubelvõistkonna vahele ja liituvad otse esindusmeeskonnaga,“ selgitab Zirk.

Indrek Käo:

„Tänaseks on Eesti jalgpallimaastik välja kujunenud ja ma ei näe, et mõnel alumise kolme liigatasandi klubil oleks potentsiaali jõuda meeste kõrgliigasse.“

Lootos loodab lootustandvat järelkasvu

Põlva FC Lootos on kuulunud aastaid Eesti naistejalgpalli kõrgseltskonda, kuid meeskond pole suutnud madalamatest liigadest kõrgemale pürgida. Tänavu pallib Lootose meeskond III liiga lõuna piirkonnas. Kui Sportingu tegevjuhi Zirgi sõnul pole Saku klubi seadnud eesmärgiks naiskonnaga Eesti parimate sekka jõuda, siis Põlva esindusklubis on naiskonna kuulumine meistriliigasse pikaajalise ja eesmärgipärase töö tulemus. Lootose tegevjuht