Nimed & numbrid

Itaalia

Juuli keskel avalikustati, et Eesti jalgpallikoondis peab sügisel maavõistluskohtumise neljakordse maailmameistri Itaalia vastu. Matš peetakse Itaalia pinnal 11. novembril, koroonaviiruse levikuga seotud olukorra tõttu on võimalik, et kohtumine tuleb pidada ilma pealtvaatajateta.

Sergei Lepmets

Maikuus profikarjääri lõpetanud ja seetõttu FCI Levadiaga töölepingu lõpetanud Sergei Lepmets plaanib siiski suurde jalgpalli naasta, olles liitunud Nõmme Kalju treeningutega. EJL alustas tema suhtes aga distsiplinaarmenetluse, sest ajakirjanduses väitis Lepmets, et esitas teadlikult karjääri lõpetamise kohta valeinfot, et Levadiaga lepingust priiks saada.

Jalgpall oli Eestis populaarseim spordiala ka enne teist maailmasõda

Teadusväljaanne Ajalooline Ajakiri avaldas põhjaliku artikli „Jalgpalli populaarsus Eesti Vabariigi spordielus 1920–40“, kus Tartu ülikooli ajaloodoktorant ja endine Jalka peatoimetaja Indrek Schwede võrdles eri alade populaarsust, olulisust ja mõju Eesti selle aja spordimaastikul, võrreldes harrastajate hulka, publikuarve, majanduslikku seisu ja kajastust trükimeedias. Selgus, et Schwede esitatud hüpotees, et jalgpall oli toona Eestis spordiala number üks, vastab tõele.

Millest tekkis mõte uurida jalgpalli ja teiste alade positsiooni Eesti spordielus just sel ajaperioodil?

Minu doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas marginaliseerus jalgpall Eestis pärast teist maailmasõda. Selleks, et saaks rääkida marginaliseerumisest, pidi veenvalt ära tõestama, et jalgpall oli sellises positsioonis, kus sellel oli üldse võimalik marginaliseeruda. Kuna keegi polnud seda uurinud, siis võtsin selle töö ette ning alles pärast seda sain asuda oma tegeliku doktoritöö teema juurde.

Milliseid meetodeid uurimiseks kasutati?

Meediaanalüüs põhines kontentanalüüsil, ülejäänud osas tuginesin arvudele ehk kvantitatiivsele meetodile. Eri alaliitude majandusliku seisu osas tuli arve välja tuua, mille põhjal järeldusi teha, samamoodi oli ka publikunumbrite ja harrastajate arvuga. Paljude asjade puhul ei olnud aga võimalik adekvaatseid võrdlusandmeid saada. Ala harrastajate arvu tuli näiteks tuletada kaudselt Eesti meistrivõistlustel osalejate kaudu. Asja muutis veel keerukamaks see, et paljud spordialad olid toona koondatud ühe ja sama alaliidu alla, mistõttu ei olnud mõnel puhul näiteks mõtet alaliidu liikmete arvu võrrelda.

 Indrek Schwede. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: erakogu

Millest tulenes jalgpalli toonane parim positsioon?

Jalgpalli edu toetus mitmele astmele: esiteks oli neil kõige rohkem harrastajaid, teiseks oli kõige rohkem publikut, kolmandaks oli jalgpalli majanduslik seis kõige parem ja neljandaks oli ta koos kergejõustikuga ka ajakirjanduses kõige rohkem kajastatud spordiala. Eriti suurelt tuli jalgpalli edu välja just publikuarvude lõikes.

Kas mõni järeldus oli ka üllatav?

See, et jalgpall oli number üks, ei olnud üllatav. Minu jaoks oli aga üllatus näiteks see, et kergejõustik oli meediakajastuse mõttes jalgpalliga peaaegu võrdses positsioonis. Paaril aastal oli kergejõustikust tehtud uudiseid jalgpallist isegi rohkem, aga kergejõustik sai väga palju oma kajastusest tänu välisuudistele, mis olid suures osas lühinupud. Eestit puudutavate teemade osas oli jalgpall aga ikkagi selgelt esikohal, samuti olid jalgpalli kajastused üldiselt pikemad ja põhjalikumad.

18.

välisriigi meistriks tulnud Eesti jalgpalluriks sai Ilja Antonov, kes krooniti Ararat-Armenia ridades Armeenia tšempioniks. Sealjuures on Antonov esimene Eesti mängija, kes tulnud just Armeenia meistriks.

993

inimest viibis meeste karikafinaali ajal A. Le Coq Arenal, kui kehtis veel valitsuse korraldus, mis piiras üritustel osalevate inimeste hulga 1000 isikule. Pealtvaatajaid viibis tribüünil 742, ülejäänud 251 inimest moodustasid aga võistkonnad ja nendega seotud isikud, kohtunikud, mängu korraldusega seotud inimesed, ajakirjanikud ja teleülekandega seotud inimesed.

4.

kohaga lõpetas Ukraina meistrivõistlused Joonas Tamme koduklubi Tšernigivi Desna. Sealjuures jäädi alles viimase kahe vooru tulemuse tõttu ilma võimalusest tulla hõbedale, mis oleks tähendanud piletit Meistrite liiga kolmandasse eelringi.

Nii nad ütlesid

„Kui Ragnar Klavan tegi Itaalia kõrgliigas mullu ühe suure prohmaka, asuti isukalt arutama, kas ta ikka väärib kohta maailma tippliigas. Halloo! Kas teda hoitakse seal siis lihtsalt seetõttu, et ta on eestlane? Mulkidel on saapamaal ehk oma kvoot?“ Ajakirjanik Märt Roosna toob välja, mil moel eestlased oma spordisangarite saavutusi maha teevad

„Olen selles mõttes rekordiomanik, et need kaks korda, kus ma oma elus jalgpalli mängisin, lõppesid sellega, et mulle tehti kuus operatsiooni. Tänu platsi kunstmurule sain mõlemad oma suuremad traumad. See on ka ainuke, mille pärast võiksin endale tuhka pähe raputada. Nojah, okei, oleksin võinud ka mängu rahulikumalt võtta, sellest saan ise ka aru, aga mis sa teed, kui emotsioon ei luba!“ 50. sünnipäeva tähistanud Erki Nool on võtnud jalgpalli nii suure hingega, et on saanud seda mängides oma kaks suuremat vigastust „Kuigi publik ei olnud just kuigi vaimustuses ühe 5MIINUSE bändiliikme korduvatest viidetest asjaolule, et FC Kuressaare kaotas koduväljakul Tartu Tammeka vastu 2 : 4 seisuga, läks pidu hoogsalt edasi.“ Saarte Hääl vahendab Kuressaares toimunud kontserdil juhtunut „Hannes Anier kutsub mind pidevalt kalale, aga kala ma ei püüa.“ Hokiäss Robert Rooba vaba aja veetmisest

„Alguses olid nad lihtsalt arad, paljud polnud varem oma silmaga tumedanahalist inimest näinud. Nad kartsid. Võisin neile midagi öelda, aga nad ei reageerinud, vaid lihtsalt vaatasid mind. Lapsed on aga lapsed – kaks nädalat läks mööda ja nad enam ei mõelnud, kas ma olen must või valge. Neile olen ma lihtsalt Irie.“ Narva Transi elevandiluuranniklasest poolkaitsja ja noortetreener Irie „Olen arvamusel, et Eesti Premium liigas mängivad mängijad leiavad selle aja, kui just kõrvalt ei tööta. Nii suurt pingutust ei tohiks see nõuda.“ Hannes Anier jalgpallurikarjääri kõrvalt ülikoolis käimisest

„Ja muidugi tuul, meie vana sõber, oli täna selja taga, see kindlasti aitas.“ FC Kuressaare ründaja Sander Laht kiitis pärast 3 : 0 võitu Viljandi Tuleviku vastu saarlaste salarelva

Meie rannajalgpalli koondis peab sel aastal vaid kolm mängu ja need mängitakse euroliiga B-divisjoni turniiril Moldovas.

Rannakoondisel avanes super võimalus

Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska

Eesti rannajalgpalli koondis seadis endale sellel hooajal eesmärgiks pääseda euroliiga A-divisjoni, kus tavapäraselt on mänginud Euroopa kaheksa parimat meeskonda. Juulikuus selgus aga, et tänavuseks hooajaks on sisse viidud muudatus, mille järgi mängib järgmisel aastal A-divisjonis rohkem võistkondi, ehk suurenesid meie rahvustiimi šansid end kõrgemasse seltskonda murda.

Kui tavapäraselt on A-divisjonis osalenud seitse Euroopa tippmeeskonda ja neile lisandub B-divisjoni superfinaali võitja, siis juulikuu esimeses pooles teatas rannajalgpalli juhtiv organisatsioon Beach Soccer Worldwide (BSWW), et tänavu muudetakse süsteemi. Nimelt kuulub sel aastal A-divisjoni eelmise aasta arvestuse järgi 12 paremat koondist, järgmised 16 meeskonda mängivad omavahel B-divisjonis. See jaotatakse nelja alagruppi ning järgmiseks aastaks pääseb A-divisjoni mängima neli paremat võistkonda.

Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask selgitab, et kui augusti teises pooles toimuvale B-divisjoni euroliigale saadakse kokku kõik soovitud 16 võistkonda, pääsevad nelja paremana ilmselt edasi alagruppide võitjad. Samas on koroonaviiruse tõttu veel lahtine, kas kõikide kutsutud riikide koondised tohivad reisida ja saavad Moldovasse kohale sõita. Kui võistkondi tuleb kohale vähem, tehakse süsteem ilmselt ümber ning neli paremat selguvad muul viisil.

Eesti koondise peatreener Aleksei Galkin sõnab, et kui tavaliselt on B-divisjonist edasi pääsenud vaid üks meeskond, siis sel hooajal sisse viidud muudatus on hea uudis. „See on meie jaoks super šanss!“ sõnab Galkin. „Mängime kolm mängu – ainult kolm! – ja kui need lähevad hästi, oleme järgmisel aastal A-divisjonis. Suurepärane võimalus!“

Samas nendib rannakoondise peatreener, et murekohti jagub. Ühe probleemina toob ta välja meie koondise ebastabiilsuse. Ta selgitab, et eelmised aastad on näidanud, et mõnele heale mängule järgneb lihtsate vigadega mäng, mille järel võib aga taas näha head esitust. „Töötame ja parandame vigu, peame mängima stabiilsemalt,“ sõnab Galkin. „Kui eesmärgid on suured, peame olema stabiilsemad.“

Teiseks murekohaks on Galkini sõnul see, et tänavu peetaksegi vaid kolm kohtumist ehk need mängud, mis on kavas euroliiga B-divisjonis. Esialgu oli Eesti koondisel plaanis pidada Pärnus ka sõprusmänge, kuid koroonaviiruse tõttu jäävad need kohtumised pidamata. Samuti jäävad sel aastal mängimata järgmise aasta MMi valikmängud, mis lükati 2021. aasta kevade lõppu ja suve algusesse.

Peatreener peab muretsema ka selle pärast, milliste meestega üldse Moldovasse sõita saab. Galkin nendib, et juuli esimesel nädalavahetusel peetud Eesti-Läti ühisliiga etapi järel on meie meeste laatsaret märgatav: vigastatud on mitu koondislast, teiste hulgas ka koondise kapten Rasmus Munskind. „Teda ootab ees vähemalt kuue nädala pikkune taastusravi,“ muretseb Galkin. „Moldovas ta võibolla saab mängida, aga enne seda koduses liigas mitte.“

Eesti osalusel peetav euroliiga B-divisjoni etapp toimub Moldovas 19.–23. augustil.

Volta taaselustab ajaloolise Rannavärava staadioni

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Rauno Volmar / Ekspress Meedia

Alates juuli keskpaigast on Tallinna kesklinnas olemas uus koht, kus jalgpalli mängida – ja seda suisa naturaalmurul. Elu on taas sisse puhutud vanalinna ja mere vahel asuvale Rannavärava staadionile.

Öeldakse, et iga uus on unustatud vana – ja nii ka Rannavärava vutiplatsi puhul. Juba kaheksakümmend aastat tagasi tehti selle platsi peal sporti ning kuigi vahepeal kadus kunstmuruväljakute arvu suurenedes Rannavärava staadioni olulisus, on see nüüd taas korrastatud ja vutinoorte päralt.

Just nimelt noorte: kuna mõned aastad tagasi toodi väljaku kõrval asuvad trammiteed jalgpalliplatsile lähemale, ei mahu staadionile enam täismõõtmetes väljak, mis tähendab, et 60 x 40 meetri suurune plats jääb laste kasutada. Võistlusmänge saab seal korraldada kuni U13 vanuseklassini.

Tallinna Kesklinna valitsuse korraldatud konkursi staadioni üürimiseks võitis Põhja-Tallinna JK Volta. Klubi esimehe Raimo Nõu sõnul tekkis idee Rannavärava staadion kasutusele võtta koroonakriisi tõttu – sisetingimustes ei tohtinud enam trenni teha, mis tähendas, et klubi ei saanud oma tavapärast kodu Sõle spordikeskuse sisehallis kasutada. „Meile öeldi, et suveks ei võeta halli katust maha, kuna sloveenid, kes halli tootsid, ei saa Eestisse tulla,“ selgitab Nõu.

Muruhoolduse, varustuse ja muu vajaliku peale kulus Voltal 10 000 eurot. „Klubi jaoks on see suur väljakutse – ainult lastele muruväljak teha on suur luksus. Kunstmuru on lihtne: ühekordne investeering on suurem, aga kui selle maha saad, on edasi muretu. Muru vajab aga pidevat hooldust,“ räägib Nõu.

Peale 60 x 40 meetri suuruse peaväljaku on esialgu juurde rajatud ka kaks väiksemat platsi. „Sissepääsu juurde tuleb miniplats, keskele tuleb nii-öelda esindusplats ja väljaku kõige Kopli-poolsem osa on treeninguteks mõeldud,“ märgib Nõu, lisades, et linnakodanike jaoks soovitakse olla võimalikult avatud. „Mäletan oma lapsepõlvest hästi, kui meid harjutusväljakult välja visati. Tol ajal olid muruhoolduse võimalused muidugi ahtamad, aga sai antud lubadus, et mina ei taha kunagi nii käituda. Meile teeb ainult rõõmu, kui lapsed veedavad aega sportlikult. Kuidas see tehniliselt välja hakkab nägema, selle peame veel välja töötama.“

Nõu lisab, et tulevikuperspektiivis loodetakse staadionile mahutada kaks lasteväljakut. „Kui seal natuke pinnatõstmist teha, siis oleks seal võimalik rajada kaks 60 x 40 mõõtmetes väljakut, mis lubaks seal juba läbi viia rahvusvahelisi lasteturniire, spordifestivale ja muud sellist. See nõuab aga juba suuremat tööd ja investeeringut.“

Nii nad ütlesid

„Ma ei soovi täiskasvanute jalgpalliga tegemist teha. Vähemalt veel mitte. Vaatame võibolla kunagi hiljem. Ma naudin laste mängijateks vormimist. Õpetan neile, kuidas mängida nii, kuidas mulle meeldib, ja seda, kuidas vältida vigu, mida mina tegin.“ Narva Transi legend ja Premium liiga ajaloo parim väravakütt Maksim Gruznov naudib noortetreeneri ametit

„Ei saa salata, et viimase kahe nädala jooksul on Gert Kams ära eksinud FC Flora territooriumile ja paar toetavat sõna öelnud.“ FC Flora abitreener Joel Indermitte avaldas, et karikafinaali eel käis Paide spordidirektor Kams florakaid innustamas, sest Flora võit tähendas Paidele eurokohta

„Leidsin ühes ehituspoes hea töökoha, olen seal täiesti tavaline klienditeenindaja. Elan elu, et jalgpalli juurde tagasi tulla!“ Pikalt vigastuspausilt naasev Albert Prosa läks vahepeal tavatööle „Kompliment, aga tegelikult pole me veel s*****i võitnud.“ Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko tema tiimile pandud suurtest ootustest „Kuigi publikut ei lubata, siis õnneks täna olid meie pereliikmed ikkagi staadionil mängu vaatamas. Rääkisin oma 15 minutit turvamehega, et ta minu pere ja teiste mängijate naised ikka staadionile lubaks. Armeenias saab ikka ilusa sõnaga kompromissi leida.“ Armeenia meistriks kroonitud Ilja Antonovi lähedased said otsustavat mängu keelust hoolimata tribüünilt vaadata

„Mul pole Lepa vastu midagi. Normaalne patsantšik on!“ Nõmme Kalju esiväravavaht Marko Meerits tervitab Sergei Lepmetsa liitumist Kalju treeningutega „Muljed Premium liigast on ainult positiivsed. Saan rohkesti mängupraktikat, sest kuulun igas kohtumises põhikoosseisu. See on minu jaoks peamine. Mänguline vorm läheb üha paremaks ning Premium liiga on minu silmis hea trampliin, kust teha hüpe tugevamasse liigasse.“ Nõmme Kalju venelasest poolkaitsja

Amir Natho

„Realiseerimine... kirikus on vist vaja rohkem käia!“ Tallinna JK Legioni ründaja Marek Šatov kirus pärast 1 : 1 viiki Kuressaarega löömata jäänud võimalusi