NIMED & NUMBRID
Itaalia
Sergei Lepmets
Juuli keskel avalikustati, et Eesti jalgpallikoondis peab sügisel maavõistluskohtumise neljakordse maailmameistri Itaalia vastu. Matš peetakse Itaalia pinnal 11. novembril, koroonaviiruse levikuga seotud olukorra tõttu on võimalik, et kohtumine tuleb pidada ilma pealtvaatajateta.
Maikuus profikarjääri lõpetanud ja seetõttu FCI Levadiaga töölepingu lõpetanud Sergei Lepmets plaanib siiski suurde jalgpalli naasta, olles liitunud Nõmme Kalju treeningutega. EJL alustas tema suhtes aga distsiplinaarmenetluse, sest ajakirjanduses väitis Lepmets, et esitas teadlikult karjääri lõpetamise kohta valeinfot, et Levadiaga lepingust priiks saada.
Jalgpall oli Eestis populaarseim spordiala ka enne teist maailmasõda Teadusväljaanne Ajalooline Ajakiri avaldas põhjaliku artikli „Jalgpalli populaarsus Eesti Vabariigi spordielus 1920–40“, kus Tartu ülikooli ajaloodoktorant ja endine Jalka peatoimetaja Indrek Schwede võrdles eri alade populaarsust, olulisust ja mõju Eesti selle aja spordimaastikul, võrreldes harrastajate hulka, publikuarve, majanduslikku seisu ja kajastust trükimeedias. Selgus, et Schwede esitatud hüpotees, et jalgpall oli toona Eestis spordiala number üks, vastab tõele.
Indrek Schwede.
Tekst: Raul Ojassaar | Foto: erakogu Millest tekkis mõte uurida jalgpalli ja teiste alade positsiooni Eesti spordielus just sel ajaperioodil? Minu doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas marginaliseerus jalgpall Eestis pärast teist maailmasõda. Selleks, et saaks rääkida marginaliseerumisest, pidi veenvalt ära tõestama, et jalgpall oli sellises positsioonis, kus sellel oli üldse võimalik marginaliseeruda. Kuna keegi polnud seda uurinud, siis võtsin selle töö ette ning alles pärast seda sain asuda oma tegeliku doktoritöö teema juurde.
Millest tulenes jalgpalli toonane parim positsioon? Jalgpalli edu toetus mitmele astmele: esiteks oli neil kõige rohkem harrastajaid, teiseks oli kõige rohkem publikut, kolmandaks oli jalgpalli majanduslik seis kõige parem ja neljandaks oli ta koos kergejõustikuga ka ajakirjanduses kõige rohkem kajastatud spordiala. Eriti suurelt tuli jalgpalli edu välja just publikuarvude lõikes.
Milliseid meetodeid uurimiseks kasutati? Meediaanalüüs põhines kontentanalüüsil, ülejäänud osas tuginesin arvudele ehk kvantitatiivsele meetodile. Eri alaliitude majandusliku seisu osas tuli arve välja tuua, mille põhjal järeldusi teha, samamoodi oli ka publikunumbrite ja harrastajate arvuga. Paljude asjade puhul ei olnud aga võimalik adekvaatseid võrdlusandmeid saada. Ala harrastajate arvu tuli näiteks tuletada kaudselt Eesti meistrivõistlustel osalejate kaudu. Asja muutis veel keerukamaks see, et paljud spordialad olid toona koondatud ühe ja sama alaliidu alla, mistõttu ei olnud mõnel puhul näiteks mõtet alaliidu liikmete arvu võrrelda.
8
Kas mõni järeldus oli ka üllatav? See, et jalgpall oli number üks, ei olnud üllatav. Minu jaoks oli aga üllatus näiteks see, et kergejõustik oli meediakajastuse mõttes jalgpalliga peaaegu võrdses positsioonis. Paaril aastal oli kergejõustikust tehtud uudiseid jalgpallist isegi rohkem, aga kergejõustik sai väga palju oma kajastusest tänu välisuudistele, mis olid suures osas lühinupud. Eestit puudutavate teemade osas oli jalgpall aga ikkagi selgelt esikohal, samuti olid jalgpalli kajastused üldiselt pikemad ja põhjalikumad.
18.
993
4.
välisriigi meistriks tulnud Eesti jalgpalluriks sai Ilja Antonov, kes krooniti Ararat-Armenia ridades Armeenia tšempioniks. Sealjuures on Antonov esimene Eesti mängija, kes tulnud just Armeenia meistriks.
inimest viibis meeste karikafinaali ajal A. Le Coq Arenal, kui kehtis veel valitsuse korraldus, mis piiras üritustel osalevate inimeste hulga 1000 isikule. Pealtvaatajaid viibis tribüünil 742, ülejäänud 251 inimest moodustasid aga võistkonnad ja nendega seotud isikud, kohtunikud, mängu korraldusega seotud inimesed, ajakirjanikud ja teleülekandega seotud inimesed.
kohaga lõpetas Ukraina meistrivõistlused Joonas Tamme koduklubi Tšernigivi Desna. Sealjuures jäädi alles viimase kahe vooru tulemuse tõttu ilma võimalusest tulla hõbedale, mis oleks tähendanud piletit Meistrite liiga kolmandasse eelringi.
JALKA AUGUST 2020
