Jalka (august 2020)

SELLES NUMBRIS: PATRICK GENRO VEELMA  BSC TÜRI  ALEKSEI GALKIN  ANDRES VAHER

AUGUST 2020

Tabasalu – tõusev täht naistevutis

Väsimatut Nikolai Burdakovi kannustab jalgpalliarmastus

Põnevad särginumbrid Eesti jalgpallis

Tammeka U19 tegi ajalugu

: POSTRID nd, naisko

FC Flora d, meeskon a r o l F C F braham Tammy A

10 AASTAT NAPIKAID TÄIS VALIKSARJA ALGUSEST –

SUUR TAGASIVAADE ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Lugejatele vastab Meelis Rooba

IdaVirumaal mängiti mudavutti

Indrek Schwede Rooma madinal

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

AUGUST

Euromängude ootuses Foto: Jana Pipar

Kuigi sel suvel jäime ilma toimuma pidanud EM-finaalturniirist, saame augustis mõnes mõttes ikkagi suurturniiri õhku nuusutada: Saksamaal ja Portugalis mängitakse erakordse olukorra tõttu Euroopa liiga ja Meistrite liiga lõpuni lühikese aja jooksul ja ühemänguliste vastasseisudena. Samal ajal astuvad uue hooaja eurosarjade esimestes eelringides võistlustulle ka Eesti klubid, seega peaks augustikuu olema tipptasemel eurovutist pungil.

Käesoleva Jalka numbri kaaneloos alustame aga meenutuste sarja, mis tõukub asjaolust, et 11. augustil möödub täpselt kümme aastat sellest, kui Eesti ja Fääri saarte kohtumine andis stardipaugu 2012. aasta EM-valiksarjale, mis on siiani olnud Eesti koondisel ajaloo kõige edukam. Sõna saavad paljud

toonased tähtsad tegijad: milliste sõnadega seda aega praegu meenutatakse?

Huvitavat lugemist on selles numbris aga veelgi: pikkades intervjuudes saavad sõna Nikolai Burdakov ja Meelis Rooba, arvamuslugudes puudutavad Raul Ojassaar ja Andres Vaher poliitilisi ja sotsiaalseid liikumisi, mis on ka jalgpallielu viimasel ajal mõjutanud.

Indrek Schwede eelmises numbris alanud lugu Rooma derbist saab sedapuhku järje, südasuve puhul teeme tavapärasest enam juttu ka rannavutist, aga ka mudajalgpallist, mida juulikuus Ida-Virumaal mängiti. Mõistagi ei puudu ajakirjast muud tavapärased rubriigid. Head lugemist!

Õiendus Juulikuu Jalka jõudis poelettidele ja tellijate postkastidesse hiljem kui tavaliselt, sest trükikoja tehnilise viperuse tõttu ei olnud võimalik ajakirja õigel ajal valmis trükkida. Palume vabandust!

2020 AUGUST JALKA

3

SISUKORD 24

KAANELUGU LK 26–30 11. augustil möödub täpselt kümme aastat sellest, kui Kaimar Saagi ja Raio Piiroja hilised väravad tõid Eesti koondisele Fääri saarte vastu magusa 2 : 1 võidu ning algas 2012. aasta EM-valiksari, mis on senimaani olnud meie vutikoondise kõige edukam aeg. Jalka vaatab sellele ajale asjaosaliste endi meenutuste kaudu mitmes osas tagasi.

KUU TSITAAT „Kui sa teed noortega üks-kaks aastat tööd, siis ei ole su panus väga suur. Praeguste poistega olen kolm aastat tegelenud ja alles nüüd tunnen, et nad hakkavad asjadest aru saama.

Näen, et neil silm särab ja nende eesmärk on saada jalgpalluriks.

Kui poisid on olemas, siis on vaja treenerit, kes suudab nad sellele tasemele viia. Ma tahaks Eesti jalgpalli oma jälje jätta õpilaste kaudu, kes suudavad koondise tasemel mängida.“

Meelis Rooba lk 20–23

16 Kolumn

12 Raul Ojassaar 24 Andres Vaher

Rassism! Mis rassism? Küllap suhtume laias ilmas aina uusi mõõtmeid koguvasse probleemi ükskõikse õlakehitusega. Parimal juhul. Asume mädapaisest ju nii kaugel. Või kas ikka asume?

Persoonid & intervjuud

16 2-kõne: Nikolai Burdakov

Nikolai Burdakov on elus ja jalgpallis näinud nii mõndagi. Treenereid ja mängijaid, kelle silm särab ja süda lõõmab kõrvuti nendega, kes paremal juhul käivad mängudel ja trennis lihtsalt palgapäeva ootuses, hullemal aga end ja meeskonnakaaslasi pettes.

20 Lugeja küsib: Meelis Rooba 44 Luubi all: Patrick Genro Veelma Rubriigid

3 August 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 39 Noored: Tammeka U19 tegi ajalugu 42 Naised: Tabasalu JK

Naiste esiliigas on hooaega ülivõimsalt alustanud Tabasalu JK, kes on esimesest kuuest mängust noppinud kuus võitu ja troonib tabeli tipus. Sealjuures on tegu alles esimest aastat naisteliigades palliva võistkonnaga.

46 Treener: Aleksei Galkin 50 Rannajalgpall

IMPRESSUM ESIKAANEL: TARMO RÜÜTLI

48

FOTO: JANA PIPAR NR 8 (152) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS:

62

MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

54 Maailm: Indrek Schwede Rooma madinal, II osa 58 Klõpsud 60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK

26 EM 2012: Läbi napikate tähtede poole 48 Vuti taustal

Mis peitub jalgpalluri lepingus? Näiteid elust enesest nii välismaalt kui Eestist.

52 Mudajalgpall

Kui mõiste „mudajalgpall“ tähendab vutis enamasti negatiivseid tingimusi, nii et mängida ei taheta, siis Ida-Virumaal tõestati, et mudajalgpall saab olla ka lõbus.

62 Lõpulugu

Mõni mängija eristub teistest tätoveeringute, mõni uhke soengu, mõni erkvärviliste putsade poolest. Üks viis teistest erineda on valida endale aga särginumber, mida naljalt mujal ei kohta – Jalka otsiski meie meeste ja naiste kõrgliigast üles mõned pallurid, kes on oma selja peale valinud eriskummalised või väga isikupärased numbrid, ja küsis nende käest lihtsa küsimuse: millest selline valik?

Postrid

FC Flora meeskond FC Flora naiskond Tammy Abraham

ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 AUGUST JALKA

5

PEEGELDUSED

Liidrite heitlus Lillekülas Premium liiga 12. voor viis omavahel vastamisi meeskonnad, kes olid selleks hetkeks hoidnud kaht esimest kohta: liider FC Flora võõrustas Paide Linnameeskonda. Põnevas kohtumises said florakad väärtusliku 3 : 1 võidu ja kindlustasid esikohta veelgi: võitjate poolt tegid skoori Konstantin Vassiljev, Rauno Sappinen ja Märten Kuusk, Paide tabamus kirjutati Edgar Turi nimele.

Fotod: Lembit Peegel

 Kaptenite duellis jäi sedapuhku peale Konstantin Vassiljev, kes suutis noorema Andre Frolovi üle mängida ning oma võistkonda ka värava ja väravasööduga toetada. Kuigi Vassiljev pole hooaega alustanud päris sellise resultatiivsusega nagu mullu, on just tema olnud tihtipeale see, kes olulisel hetkel väravaga Florat tassib.

Kui keegi arvas talvel, et Flora rünnak jääb Erik Sorga lahkumise tõttu nõrgemaks, siis Rauno Sappineni lisandumine on need kahtlused totaalselt kummutanud. Flora mäng, kus Sappinen väravat ei löö, on saanud harulduseks.

6

JALKA AUGUST 2020

PEEGELDUSED

Paide alustas hooaega kaitseliinis väga stabiilselt: kogu esimese ringi ehk üheksa vooru vältel ei pidanud peatreener Vjatšeslav Zahovaiko algkoosseisus kordagi tagumist nelikut muutma. Karl Mööli punane kaart Legioni vastu ja Muhammed Sannehi vigastus tegid aga oma korrektiivid – Flora vastu palliski äärekaitses Sannehi asemel Joseph Saliste (nr 29).

Paide poolelt on tänavuse hooaja üheks märksõnaks olnud kindlasti noorukese Kristofer Pihti esiletõus. 19aastane tipuründaja on säranud mitme olulise tabamusega, kusjuures näiteks võiduväravad Nõmme Kalju või Tartu Tammeka vastu ei ole sündinud sugugi lihtsatest olukordadest, vaid on vajanud tõelist ründaja meistriklassi. Vjatšeslav Zahovaiko eratunnid on hakanud ennast ära tasuma!

Endine Paide mees Michael Lilander võitlemas praeguse Paide mehe Edrisa Lubegaga.

2020 AUGUST JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Itaalia

Sergei Lepmets

Juuli keskel avalikustati, et Eesti jalgpallikoondis peab sügisel maavõistluskohtumise neljakordse maailmameistri Itaalia vastu. Matš peetakse Itaalia pinnal 11. novembril, koroonaviiruse levikuga seotud olukorra tõttu on võimalik, et kohtumine tuleb pidada ilma pealtvaatajateta.

Maikuus profikarjääri lõpetanud ja seetõttu FCI Levadiaga töölepingu lõpetanud Sergei Lepmets plaanib siiski suurde jalgpalli naasta, olles liitunud Nõmme Kalju treeningutega. EJL alustas tema suhtes aga distsiplinaarmenetluse, sest ajakirjanduses väitis Lepmets, et esitas teadlikult karjääri lõpetamise kohta valeinfot, et Levadiaga lepingust priiks saada.

Jalgpall oli Eestis populaarseim spordiala ka enne teist maailmasõda Teadusväljaanne Ajalooline Ajakiri avaldas põhjaliku artikli „Jalgpalli populaarsus Eesti Vabariigi spordielus 1920–40“, kus Tartu ülikooli ajaloodoktorant ja endine Jalka peatoimetaja Indrek Schwede võrdles eri alade populaarsust, olulisust ja mõju Eesti selle aja spordimaastikul, võrreldes harrastajate hulka, publikuarve, majanduslikku seisu ja kajastust trükimeedias. Selgus, et Schwede esitatud hüpotees, et jalgpall oli toona Eestis spordiala number üks, vastab tõele.

Indrek Schwede.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: erakogu Millest tekkis mõte uurida jalgpalli ja teiste alade positsiooni Eesti spordielus just sel ajaperioodil?

Minu doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas marginaliseerus jalgpall Eestis pärast teist maailmasõda. Selleks, et saaks rääkida marginaliseerumisest, pidi veenvalt ära tõestama, et jalgpall oli sellises positsioonis, kus sellel oli üldse võimalik marginaliseeruda. Kuna keegi polnud seda uurinud, siis võtsin selle töö ette ning alles pärast seda sain asuda oma tegeliku doktoritöö teema juurde.

Millest tulenes jalgpalli toonane parim positsioon?

Jalgpalli edu toetus mitmele astmele: esiteks oli neil kõige rohkem harrastajaid, teiseks oli kõige rohkem publikut, kolmandaks oli jalgpalli majanduslik seis kõige parem ja neljandaks oli ta koos kergejõustikuga ka ajakirjanduses kõige rohkem kajastatud spordiala. Eriti suurelt tuli jalgpalli edu välja just publikuarvude lõikes.

Milliseid meetodeid uurimiseks kasutati?

Meediaanalüüs põhines kontentanalüüsil, ülejäänud osas tuginesin arvudele ehk kvantitatiivsele meetodile. Eri alaliitude majandusliku seisu osas tuli arve välja tuua, mille põhjal järeldusi teha, samamoodi oli ka publikunumbrite ja harrastajate arvuga. Paljude asjade puhul ei olnud aga võimalik adekvaatseid võrdlusandmeid saada. Ala harrastajate arvu tuli näiteks tuletada kaudselt Eesti meistrivõistlustel osalejate kaudu. Asja muutis veel keerukamaks see, et paljud spordialad olid toona koondatud ühe ja sama alaliidu alla, mistõttu ei olnud mõnel puhul näiteks mõtet alaliidu liikmete arvu võrrelda.

8

Kas mõni järeldus oli ka üllatav?

See, et jalgpall oli number üks, ei olnud üllatav.

Minu jaoks oli aga üllatus näiteks see, et kergejõustik oli meediakajastuse mõttes jalgpalliga peaaegu võrdses positsioonis. Paaril aastal oli kergejõustikust tehtud uudiseid jalgpallist isegi rohkem, aga kergejõustik sai väga palju oma kajastusest tänu välisuudistele, mis olid suures osas lühinupud.

Eestit puudutavate teemade osas oli jalgpall aga ikkagi selgelt esikohal, samuti olid jalgpalli kajastused üldiselt pikemad ja põhjalikumad.

18.

993

4.

välisriigi meistriks tulnud Eesti jalgpalluriks sai Ilja Antonov, kes krooniti Ararat-Armenia ridades Armeenia tšempioniks. Sealjuures on Antonov esimene Eesti mängija, kes tulnud just Armeenia meistriks.

inimest viibis meeste karikafinaali ajal A. Le Coq Arenal, kui kehtis veel valitsuse korraldus, mis piiras üritustel osalevate inimeste hulga 1000 isikule. Pealtvaatajaid viibis tribüünil 742, ülejäänud 251 inimest moodustasid aga võistkonnad ja nendega seotud isikud, kohtunikud, mängu korraldusega seotud inimesed, ajakirjanikud ja teleülekandega seotud inimesed.

kohaga lõpetas Ukraina meistrivõistlused Joonas Tamme koduklubi Tšernigivi Desna. Sealjuures jäädi alles viimase kahe vooru tulemuse tõttu ilma võimalusest tulla hõbedale, mis oleks tähendanud piletit Meistrite liiga kolmandasse eelringi.

JALKA AUGUST 2020

LOOD & TSITAADID

Rannakoondisel avanes super võimalus

Nii nad

ütlesid

Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska Eesti rannajalgpalli koondis seadis endale sellel hooajal eesmärgiks pääseda euroliiga A-divisjoni, kus tavapäraselt on mänginud Euroopa kaheksa parimat meeskonda. Juulikuus selgus aga, et tänavuseks hooajaks on sisse viidud muudatus, mille järgi mängib järgmisel aastal A-divisjonis rohkem võistkondi, ehk suurenesid meie rahvustiimi šansid end kõrgemasse seltskonda murda.

Kui tavapäraselt on A-divisjonis osalenud seitse Euroopa tippmeeskonda ja neile lisandub B-divisjoni superfinaali võitja, siis juulikuu esimeses pooles teatas rannajalgpalli juhtiv organisatsioon Beach Soccer Worldwide (BSWW), et tänavu muudetakse süsteemi. Nimelt kuulub sel aastal A-divisjoni eelmise aasta arvestuse järgi 12 paremat koondist, järgmised 16 meeskonda mängivad omavahel B-divisjonis. See jaotatakse nelja alagruppi ning järgmiseks aastaks pääseb A-divisjoni mängima neli paremat võistkonda.

Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask selgitab, et kui augusti teises pooles toimuvale B-divisjoni euroliigale saadakse kokku kõik soovitud 16 võistkonda, pääsevad nelja paremana ilmselt edasi alagruppide võitjad.

Samas on koroonaviiruse tõttu veel lahtine, kas kõikide kutsutud riikide koondised tohivad reisida ja saavad Moldovasse kohale sõita. Kui võistkondi tuleb kohale vähem, tehakse süsteem ilmselt ümber ning neli paremat selguvad muul viisil.

Eesti koondise peatreener Aleksei Galkin sõnab, et kui tavaliselt on B-divisjonist edasi pääsenud vaid üks meeskond, siis sel hooajal sisse viidud muudatus on hea uudis. „See on meie jaoks super šanss!“ sõnab Galkin. „Mängime kolm mängu – ainult kolm! – ja kui need lähevad hästi, oleme järgmisel aastal A-divisjonis. Suurepärane võimalus!“ Samas nendib rannakoondise peatreener, et murekohti jagub. Ühe probleemina toob ta välja meie koondise ebastabiilsuse. Ta selgitab, et eelmised aastad on näidanud, et mõnele heale mängule järgneb lihtsate vigadega mäng, mille järel võib aga taas näha head esitust. „Töötame ja parandame vigu, peame mängima stabiilsemalt,“ sõnab Galkin. „Kui eesmärgid on suured, peame olema stabiilsemad.“ Teiseks murekohaks on Galkini sõnul see, et tänavu peetaksegi vaid kolm kohtumist ehk need mängud, mis on kavas euroliiga B-divisjonis. Esialgu oli Eesti koondisel plaanis pidada Pärnus ka sõprusmänge, kuid koroonaviiruse tõttu jäävad need kohtumised pidamata. Samuti jäävad sel aastal mängimata järgmise aasta MMi valikmängud, mis lükati 2021. aasta kevade lõppu ja suve algusesse.

Peatreener peab muretsema ka selle pärast, milliste meestega üldse Moldovasse sõita saab. Galkin nendib, et juuli esimesel nädalavahetusel peetud Eesti-Läti ühisliiga etapi järel on meie meeste laatsaret märgatav: vigastatud on mitu koondislast, teiste hulgas ka koondise kapten Rasmus Munskind. „Teda ootab ees vähemalt kuue nädala pikkune taastusravi,“ muretseb Galkin. „Moldovas ta võibolla saab mängida, aga enne seda koduses liigas mitte.“ Eesti osalusel peetav euroliiga B-divisjoni etapp toimub Moldovas 19.–23. augustil.

„Kui Ragnar Klavan tegi Itaalia kõrgliigas mullu ühe suure prohmaka, asuti isukalt arutama, kas ta ikka väärib kohta maailma tippliigas. Halloo! Kas teda hoitakse seal siis lihtsalt seetõttu, et ta on eestlane? Mulkidel on saapamaal ehk oma kvoot?“ Ajakirjanik Märt Roosna toob välja, mil moel eestlased oma spordisangarite saavutusi maha teevad „Olen selles mõttes rekordiomanik, et need kaks korda, kus ma oma elus jalgpalli mängisin, lõppesid sellega, et mulle tehti kuus operatsiooni. Tänu platsi kunstmurule sain mõlemad oma suuremad traumad. See on ka ainuke, mille pärast võiksin endale tuhka pähe raputada. Nojah, okei, oleksin võinud ka mängu rahulikumalt võtta, sellest saan ise ka aru, aga mis sa teed, kui emotsioon ei luba!“ 50. sünnipäeva tähistanud Erki Nool on võtnud jalgpalli nii suure hingega, et on saanud seda mängides oma kaks suuremat vigastust „Kuigi publik ei olnud just kuigi vaimustuses ühe 5MIINUSE bändiliikme korduvatest viidetest asjaolule, et FC Kuressaare kaotas koduväljakul Tartu Tammeka vastu 2 : 4 seisuga, läks pidu hoogsalt edasi.“ Saarte Hääl vahendab Kuressaares toimunud kontserdil juhtunut „Hannes Anier kutsub mind pidevalt kalale, aga kala ma ei püüa.“ Hokiäss Robert Rooba vaba aja veetmisest „Alguses olid nad lihtsalt arad, paljud polnud varem oma silmaga tumedanahalist inimest näinud. Nad kartsid.

Võisin neile midagi öelda, aga nad ei reageerinud, vaid lihtsalt vaatasid mind.

Lapsed on aga lapsed – kaks nädalat läks mööda ja nad enam ei mõelnud, kas ma olen must või valge. Neile olen ma lihtsalt Irie.“ Narva Transi elevandiluuranniklasest poolkaitsja ja noortetreener Irie „Olen arvamusel, et Eesti Premium liigas mängivad mängijad leiavad selle aja, kui just kõrvalt ei tööta. Nii suurt pingutust ei tohiks see nõuda.“ Hannes Anier jalgpallurikarjääri kõrvalt ülikoolis käimisest „Ja muidugi tuul, meie vana sõber, oli täna selja taga, see kindlasti aitas.“ FC Kuressaare ründaja Sander Laht kiitis pärast 3 : 0 võitu Viljandi Tuleviku vastu saarlaste salarelva

10

JALKA AUGUST 2020

Meie rannajalgpalli koondis peab sel aastal vaid kolm mängu ja need mängitakse euroliiga B-divisjoni turniiril Moldovas.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

Volta taaselustab ajaloolise Rannavärava staadioni Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Rauno Volmar / Ekspress Meedia Alates juuli keskpaigast on Tallinna kesklinnas olemas uus koht, kus jalgpalli mängida – ja seda suisa naturaalmurul. Elu on taas sisse puhutud vanalinna ja mere vahel asuvale Rannavärava staadionile. Öeldakse, et iga uus on unustatud vana – ja nii ka Rannavärava vutiplatsi puhul. Juba kaheksakümmend aastat tagasi tehti selle platsi peal sporti ning kuigi vahepeal kadus kunstmuruväljakute arvu suurenedes Rannavärava staadioni olulisus, on see nüüd taas korrastatud ja vutinoorte päralt.

Just nimelt noorte: kuna mõned aastad tagasi toodi väljaku kõrval asuvad trammiteed jalgpalliplatsile lähemale, ei mahu staadionile enam täismõõtmetes väljak, mis tähendab, et 60 x 40 meetri suurune plats jääb laste kasutada. Võistlusmänge saab seal korraldada kuni U13 vanuseklassini.

Tallinna Kesklinna valitsuse korraldatud konkursi staadioni üürimiseks võitis Põhja-Tallinna JK Volta. Klubi esimehe Raimo Nõu sõnul tekkis idee Rannavärava staadion kasutusele võtta koroonakriisi tõttu – sisetingimustes ei tohtinud enam trenni teha, mis tähendas, et klubi ei saanud oma tavapärast kodu Sõle spordikeskuse sisehallis kasutada. „Meile öeldi, et suveks ei võeta halli katust maha, kuna sloveenid, kes halli tootsid, ei saa Eestisse tulla,“ selgitab Nõu.

Muruhoolduse, varustuse ja muu vajaliku peale kulus Voltal 10 000 eurot. „Klubi jaoks on see suur väljakutse – ainult lastele muruväljak teha on suur luksus. Kunstmuru on lihtne: ühekordne investeering on suurem, aga kui selle maha saad, on edasi muretu. Muru vajab aga pidevat hooldust,“ räägib Nõu.

Peale 60 x 40 meetri suuruse peaväljaku on esialgu juurde rajatud ka kaks väiksemat platsi. „Sissepääsu juurde tuleb miniplats, keskele tuleb nii-öelda esindusplats ja väljaku kõige Kopli-poolsem osa on treeninguteks mõeldud,“ märgib Nõu, lisades, et linnakodanike jaoks soovitakse olla võimalikult avatud. „Mäletan oma lapsepõlvest hästi, kui meid harjutusväljakult välja visati. Tol ajal olid muruhoolduse võimalused muidugi ahtamad, aga sai antud lubadus, et mina ei taha kunagi nii käituda.

Meile teeb ainult rõõmu, kui lapsed veedavad aega sportlikult. Kuidas see tehniliselt välja hakkab nägema, selle peame veel välja töötama.“ Nõu lisab, et tulevikuperspektiivis loodetakse staadionile mahutada kaks lasteväljakut. „Kui seal natuke pinnatõstmist teha, siis oleks seal võimalik rajada kaks 60 x 40 mõõtmetes väljakut, mis lubaks seal juba läbi viia rahvusvahelisi lasteturniire, spordifestivale ja muud sellist. See nõuab aga juba suuremat tööd ja investeeringut.“

„Ma ei soovi täiskasvanute jalgpalliga tegemist teha. Vähemalt veel mitte.

Vaatame võibolla kunagi hiljem. Ma naudin laste mängijateks vormimist. Õpetan neile, kuidas mängida nii, kuidas mulle meeldib, ja seda, kuidas vältida vigu, mida mina tegin.“ Narva Transi legend ja Premium liiga ajaloo parim väravakütt Maksim Gruznov naudib noortetreeneri ametit „Ei saa salata, et viimase kahe nädala jooksul on Gert Kams ära eksinud FC Flora territooriumile ja paar toetavat sõna öelnud.“ FC Flora abitreener Joel Indermitte avaldas, et karikafinaali eel käis Paide spordidirektor Kams florakaid innustamas, sest Flora võit tähendas Paidele eurokohta „Leidsin ühes ehituspoes hea töökoha, olen seal täiesti tavaline klienditeenindaja. Elan elu, et jalgpalli juurde tagasi tulla!“ Pikalt vigastuspausilt naasev Albert Prosa läks vahepeal tavatööle „Kompliment, aga tegelikult pole me veel s*****i võitnud.“ Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko tema tiimile pandud suurtest ootustest „Kuigi publikut ei lubata, siis õnneks täna olid meie pereliikmed ikkagi staadionil mängu vaatamas. Rääkisin oma 15 minutit turvamehega, et ta minu pere ja teiste mängijate naised ikka staadionile lubaks. Armeenias saab ikka ilusa sõnaga kompromissi leida.“ Armeenia meistriks kroonitud Ilja Antonovi lähedased said otsustavat mängu keelust hoolimata tribüünilt vaadata „Mul pole Lepa vastu midagi. Normaalne patsantšik on!“ Nõmme Kalju esiväravavaht Marko Meerits tervitab Sergei Lepmetsa liitumist Kalju treeningutega „Muljed Premium liigast on ainult positiivsed. Saan rohkesti mängupraktikat, sest kuulun igas kohtumises põhikoosseisu.

See on minu jaoks peamine. Mänguline vorm läheb üha paremaks ning Premium liiga on minu silmis hea trampliin, kust teha hüpe tugevamasse liigasse.“ Nõmme Kalju venelasest poolkaitsja Amir Natho „Realiseerimine... kirikus on vist vaja rohkem käia!“ Tallinna JK Legioni ründaja Marek Šatov kirus pärast 1 : 1 viiki Kuressaarega löömata jäänud võimalusi

2020 AUGUST JALKA

11

MÕTISKLUSI

Poliitikast ja sotsiaalsetest liikumistest jalgpallis Kui FCI Levadia kamerunlasest mängumees Gando Biala juuni lõpus Narva Transi vastu värava lõi, laskus ta mõneks sekundiks ühele põlvele ja tõstis üles parema käe rusika. Kõigi eelduste kohaselt soovis Gando selle žestiga näidata solidaarsust Black Lives Matteri liikumisele – sarnast põlvitamist olime näinud varemgi ja seda üle kogu maailma.

K

uigi suurtes liigades organiseeriti selliseid žeste ka ametlikult, siis Eestis tekitas Gando lüke imestust ja küsimusi. Kas nii ikka tohib? Kas distsiplinaarkomisjon karistab mängijat, sest ta tegi väljakul otsapidi poliitilise varjundiga liigutuse?

Anonüümsed kommentaatorid viisid absurditaseme muidugi veel mitu pügalat ülespoole.

Mõni soovitas Levadia palluril kodumaale tagasi pöörduda, kui talle asjad Eestis ei meeldi; mõni teine väitis, et Eestis rassismiga probleeme ei ole (!) ning seetõttu oli Gando žest inetu ja kohatu.

See selleks. Hea oli näha, et jalgpalliliit ei hakanud pilli lõhki ajama, ülejäänud maailma suhtes vastuvoolu ujuma ja Gandot ei karistatud. Ometi annab see põhjust arutleda selle üle, mida tohivad jalgpallurid platsil ette võtta ning miks on poliitiliste žestide tegemine vutiväljakul üleüldse tabuks kujunenud.

***

Üks suuremaid probleeme kogu temaatika juures seisneb lihtsas küsimuses: mida peetakse silmas „poliitilise või muul viisil sobimatu sõnumi“ all, mis on kirjas näiteks EJLi distsiplinaarmääruses?

Ehk siis: kust jookseb piir sobiva ja sobimatu sõnumi vahel?

Laiast maailmast näiteid noppides on seda defineerida äärmiselt keeruline ning ilmselt on just

12

JALKA AUGUST 2020

Tekst: Raul Ojassaar

seetõttu ka võistluste juhendi punkt sihilikult ümmarguseks jäetud. Kõik saavad aru, et selle alla käib näiteks natsisaluut, aga ka žestid, mis on eelkõige jalgpallivälistel põhjustel provokatiivsed. Oluline on ka kontekst: meenutame näiteks 2018. aasta MM-finaalturniiri, kui Šveitsi koondislased Xherdan Shaqiri ja Granit Xhaka – mõlemad etnilised Kosovo albaanlased – tähistasid Serbia vastu löödud väravaid, näidates kätega Albaania sümbolit, mis ajas serblased tagajalgadele. FIFA otsustas meestele rahatrahvi määrata. Sama žesti on väravaid ja võite tähistades kasutanud teisedki mängijad (näiteks Albaania koondislased), kuid kui vastaseks ei ole Serbia, ei ole sel sümbolil sedavõrd poliitiliselt laetud tähendust ja sellega karistust ei kaasne.

Suurbritannias on igal sügisel kuum teema mooniõite kandmine. 11. novembril tähistatakse seal I maailmasõja lõppemist ning selle kuupäeva eel ja järel kannavad paljud inimesed igal võimalikul juhul oma riietusel mooniõie sümbolit, et mälestada sõjas hukkunuid. Neli aastat tagasi pidasid täpselt sel kuupäeval omavahel MM-valikmängu Inglismaa ja Šotimaa, kelle mängijad kandsid käe peal mooniõiega leinalinti. Pealtnäha suhteliselt neutraalne žest, aga FIFA karistas mõlemat alaliitu, sest mängijatel on keelatud särgil kanda poliitilist, usulist või kommertslikku sõnumit.

Iirimaa koondislane James McClean saab aga igal aastal tohutult kriitikat ja isegi tapmisähvardusi, sest ei kanna oma särgil põhimõtte pärast mooniõit. McClean viitab sellele, et sümboliga mälestatakse ka neid hukkunud sõdureid, kes osalesid Briti armee poolel Põhja-Iirimaa konfliktis – teadupoolest tapsid Briti sõdurid mitmel puhul ka Põhja-Iiri tsiviilelanikke. Seega võivad

MÕTISKLUSI teha sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlejatele konkreetne ja reljeefne toetusavaldus, mis oleks suurem kui juba tapeediks muutunud „Say no to racism“. Nagu oleme näinud McCleani puhul, leidub aga mängijaid, kes ei pruugi mõne liikumise puhul kõikide aspektidega nõus olla.

***

Kas sport ja sportlased peaksid aga üldse olema apoliitilised, nagu paljud väidavad? Poliitikud ja isegi riigijuhid on ajaloo jooksul pidevalt kasutanud sporti ära selleks, et ennast paremast küljest näidata. Võtame näiteks kasvõi 1936. aasta Berliini olümpia, mis oli natsipropagandat täis. Või siis natuke lihtsama näite: mõne medalivõidu või hea tulemuse taustal on ikka poliitikud ühed esimesed, kes sportlasele lennujaama vastu lähevad ja temaga koos pildile ronivad.

Sportlane ei ole enam ammu keegi, kes ei suuda laiemat pilti mõista või kes oli trennis, kui mõistust jagati. Näeme tänapäeval varasemast enam kasvõi seda, et omal alal tippu jõudmine nõuab üha rohPremier League’is algasid mängud sotsiaalse ebavõrdsuse vastase võimsa sõnumiga – mõneks hetkeks põlvitasid korraga kõik mängijad, kohtunikud ja treenerid. kem mõtestatud tööd, mitte lihtsalt hommikust Foto: Julian Finney, PA Wire / PA Images / Scanpix õhtuni kangiga kükkide tegemist. Ei saa, ei tohigi eeldada, et atleet peaks ainuüksi spordi juurde ka pealtnäha süütud avaldused olla kellelegi väga jääma, treeningute-võistlustega piirduma ja muus tundlik ja õrn teema. osas suu lukus hoidma. Seda enam, et poliitika ise trügib sporti alalõpmata sisse.

McCleani näitel saab välja tuua veel ühe valupunkti: Pärast seda, kui Donald Trump 2018. aastal USA ilmselt on võimatu teada saada, kui paljudele sportpresidendiks valiti, kritiseeris mitu tippsportlast lastele surutakse sääraseid avaldusi peale. Võib eesotsas korvpallur LeBron Jamesiga avaarvata, et McClean pole ainus jalgpallur likult Trumpi väljaütlemisi ja seisukohti.

Inglismaal, kes ei soovi tegelikult mooniKonservatiivne meedia mõistis sportlaste õit kanda – teised ei pruugi aga olla piisakäitumise hukka, kuid atleedid ei jäänud valt julged, et oma seisukoht välja öelda. vastust võlgu: eriti suure kriitikalaviini alla Miks peakski keegi riskima tapmisähvarjäi hoopis Foxi telenägu Laura Ingraham, Miks peakski keegi riskima duste, põlastavate pilkude ja pideva väljakes üritas Jamesi naeruvääristada ja ütles, tapmisähvarduste, vilistamisega? Tunduvalt turvalisem on ju et too paneks poliitika arvustamise asemel igal aastal oma põhimõtete ees silm kinni põlastavate pilkude ja pideva oma suu kinni ja tegeleks palli põrgatamipigistada, mooniõit kanda ja massi su- väljavilistamisega? Tunduvalt sega („shut up and dribble“). landuda, selle asemel et iseennast ja oma James ja teised sotsiaalselt aktiivsed turvalisem on ju igal aastal perekonda ohtu seada. sportlased on pööranud Ingrahami komoma põhimõtete ees silm Sarnane olukord tekkis pärast koroomentaarid aga enda kasuks. Miks peakkinni pigistada, mooniõit napausi ilmselt ka Premier League’is, kus sidki nad olema vait, kui saavad ära kasuesimeses pausijärgses voorus kandsid kanda ja massi sulanduda, tada platvormi, mis on neile sportliku edu kõik mängijad selja peal oma nime aseabil tekkinud? Seda enam, et viimasel ajal selle asemel et iseennast ja mel loosungit „Black lives matter“ ja iga oma perekonda ohtu seada. oleme näinud, kuidas sportlased on sotmängu alguses laskusid kõik mängijad siaalsel või poliitilisel rindel korda saatnud ja kohtunikud mõneks sekundiks ühele vägevaid asju: seesama LeBron James avas põlvele, et avaldada liikumisele toetust. Oleks narr 2018. aastal kodukandis vähekindlustatud lastele arvata, et absoluutselt kõik mängijad selle žestimõeldud põhikooli, Manchester Unitedi ründaja ga sada protsenti nõus olid, kuid teisiti käitumine Marcus Rashford aga survestas Ühendkuningriigi oleks kaasa toonud veel suurema pahameeletormi, valitsust pakkuma koolilastele koroonapandeemiast kus enda selgitamine avalikkusele (ja kaasmängijatulenenud finantskriisi tingimustes tasuta söögikortele!) osutunuks ääretult vaevaliseks. di ka suvel.

Spordiorganisatsioonidel tuleks vältida olukordi, kus atleete sunnitakse kas otseselt või kaudselt selliseid sõnumeid või sümboleid kandTeise nurga alt võib edukalt argumenteerida, et ma ning seega valima oma turvalisuse ja põhisport peaks jääma ja võiks jääda apoliitiliseks – mõtete vahel. Jah – sel juhul taheti spordiliigana iseäranis jalgpall, mis on alati olnud erineva sot-

***

***

2020 AUGUST JALKA

13

MÕTISKLUSI

siaalse, usulise ja rahvusliku taustaga inimeste ühendaja. Kui poliitika tuua kontrastsemalt ka jalgpalliväljakule, võib see kaasa tuua tarbetu lõhenemise või võõrdumise jalgpallifännide seas.

Lihtne näide: kui populaarse vutiklubi mängijad teevad üheskoos mõnel teraval teemal konkreetse poliitilise avalduse, võib juhtuda, et see põhjustab paksu verd ja vastandumist klubi nende fännide seas, kel on samal teemal hoopis risti vastupidine hoiak. Teravatest teemadest hoidumine võib sel juhul aidata konflikte vältida. Paljud inimesed on sarnaselt käitunud ehk pere või sugulastega kokku saades, kui on juba ette teada, et kui mõni kindel teema juturingis üles võtta, lõpeb asi vaidluste ja tülidega.

Ajal, mil kõik teised seda tegid, jäi James McClean (vasakult teine) oma põhimõtetele truuks ja mooniõie sümbolit särgil ei kandnud.

Foto: Jason Cairnduff, Reuters/Scanpix

korvpalliliiga NBA, kui sealse klubi Houston Rocketsi peamänedžer Daryl Morey otsustas Twitteris toetada Hongkongi protestijaid, kes avaldasid meelt Hiina keskvõimu vastu. Kuigi säuts kustutati kiirelt, oli jäädav kahju juba tehtud: Hiina reageeris avaldusele valitsuse tasandil ja ähvardas NBAga katkestada kõik suhted, mis oleks korvpalliliigale maksma läinud miljardeid dollareid.

NBA sattus seepeale väga keerulisse olukorda, kus oli valida halva ja veel halvema vahel. Ühest küljest sooviti demokraatlikke väärtusi kandva organisatsioonina toetada Morey õigust sõnavabadusele ja Hongkongi inimeste demokraatiaihalusi, teisalt oleks selle avalik tunnistamine tähendanud Hiina miljarditest ilma jäämist. Alguses üritatigi kahe poole vahel laveerida ja neutraalseks jääda, kuid satuti veel kehvemasse seisu: hiinlased ei soostunud endiselt leebuma, USAs jäi aga mulje, nagu oleks sealsetest suurtest profiliigadest kõige progressiivsema ja ühiskonnateadlikumana tuntud NBA hüljanud suure raha nimel oma põhiväärtused.

Lõpuks otsustas NBA kindlamalt väärtustele truuks jääda ning nende õnneks on ka suhted Hiinaga ajapikku paranenud – rahaline kaotus on aga endiselt kolossaalne ja kajastub väga otseselt ka näiteks mängijate palkades. See tüli näitas hästi ära, kui õhukesel jääl võib ka nii suures mängus teinekord tants käia: piisab ühest-kahest lausest ja Pandora laegas ongi avatud.

***

Võib väita, et üleüldine poliitiliste avalduste keeld jalgpalliväljakul on õigustatud, sest lahendab probleemi lihtsakoeliselt: kõik on keelatud.

Tegelikkuses on asi aga märksa keerulisem, sest Kõige selle juures tuleks vahet teha poliitilistel totaalset keeldu on rakendada sisuliselt võimatu. sõnumitel ja sotsiaalsetel kampaaniatel, Piir lubatu ja lubamatu vahel joonistakuid aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus takse lihtsalt natuke teise kohta. Jõuanende kahe eristamine võib olla raskenme tagasi algse küsimuse juurde: mida datud. Rassismi, šovinismi ja muu diskrisaame üldse lugeda poliitiliseks avaldumineerimise vastu võitlemise on jalgpall seks? Väljakule astudes risti ette löömiEi saa, ei tohigi eeldada, teatud mõttes võtnud ju südameasjaks ne või väravat tähistades abielusõrmuet atleet peaks ainuüksi – spordiala tunnetab tervikuna oma sotse suudlemine näivad meile praegusel spordi juurde jääma, siaalset vastutust ja haarab initsiatiivi. hetkel ju näiteks täiesti süütuna, nagu Üha enam on ka näha olnud, et nendes oleks seda mõned aastad tagasi olnud treeningute-võistlustega küsimustes julgevad klubid vastanduka kuulus „hea tuju märk“, millest on piirduma ja muus osas suu da ka omaenda fännidele. Kui Inglismaa tänaseks saanud teatud kontekstis välukus hoidma. Seda enam, esiliigaklubi West Bromwich Albion avalgagi rassistlik sümbol. et poliitika ise trügib sporti das sotsiaalmeedias toetust mõni aeg taKuna sääraste žestide ja isegi sõnagasi levinud rassismivastasele initsiatiide tähendus pidevalt muutub, tulebki alalõpmata sisse. vile, vastas neile Twitteris üks kasutaja, välja, et üht ja kindlat joont õige ja vale kes nimetas klubi käitumist haledaks ja palus oma vahele on tõmmata väga raske, kui mitte võimatu. hooajapileti tühistada. West Bromi vastus? „Me ei Teatud hetkel võib see tõsiasi ajada otsustajad – tunne sinust puudust.“ olgu nendeks siis vutiliit, klubid või keegi kolmas – kahvlisse, nii et neutraalseks jääda ei ole oma väärtusi järgides võimalik. Kõike kokku võttes Tõelises tippspordis saab selliseid vaidlusi ja tülisaamegi ummiku, milles on laveerida äärmiselt sid mõõta rahas – ning mitte tuhandetes või kümkeeruline – nii mängijatel kui klubidel, aga eriti netes tuhandetes, vaid miljonites ja miljardites. jalgpalliliitudel, kes peavad otsustama, kuhu tõmOmal nahal sai seda alles eelmisel sügisel tunda mata lubatu ja lubamatu piir.

***

***

14

JALKA AUGUST 2020

Eestis mängib jalgpalli

2703

naist ja tüdrukut + sina? + õde? + tütar? + ema?

Liitu treeningutega ja vaata täpsemalt:

# tüdrukudONmängus

2020 AUGUST JALKA

15

2-KÕNE

Nikolai Burdakov:

naine unistab tänini majast kuurordis.

Aga minu raha läheb Narva jalgpallile

Nikolai Burdakov on elus ja jalgpallis näinud nii mõndagi. Treenereid ja mängijaid, kelle silm särab ja süda lõõmab kõrvuti nendega, kes paremal juhul käivad mängudel ja trennis lihtsalt palgapäeva ootuses, hullemal aga end ja meeskonnakaaslasi pettes.

Tekst: Andres Vaher | Fotod: Lembit Peegel

16

JALKA AUGUST 2020

Eelmisel aastal üllatas Narva Trans suisa karikavõiduga ning Evald Tipneri nimelise trofeega sai poseerida ka Burdakov.

Tänavu jõudis Narva taas karikafinaali, ent pidi seal FC Flora paremust tunnistama.

V

estlesime Narva Transi presidendiga, hiljuti 70 aasta juubelit tähistanud mehega vahetult enne FC Floraga peetud karikafinaali. Evald Tipneri nime kandev uhke trofee jäi Transil tulises heitluses küll kaitsmata, kuid Burdakovi elutöö väärtust see tõik kindlasti ei kahanda. Valgevenes sündinud, aga praeguseks üle poole sajandi Narvas elanud ja sisuliselt sama kaua piirilinna jalgpalli edendanud mehel on sel pikal teel kogetud rõõmudest ja löökidest pajatada nii mõndagi.

Vabandust, et alustan tänasel jalgpalli pidupäeval sootuks teisest žanrist küsimusega. Kas mäletate, millal asus Narva Trans Eesti meistriliiga tabelis viimati viimasel kohal?

2-KÕNE Oh, jumal hoidku...! (Vangutab nõutult pead – toim.). Ei, ma tõesti ei mäleta. Kas seda on üldse juhtunud? Küllap ikka on. Aga millal...? Äkki ajakirjanikud uurivad järele.

Mõistagi valmistab nii kehv hooaja algus meile väga-väga palju meelehärmi. Kindlasti on sel kindlad põhjused. Aga ma ei tahaks praegu neil pikemalt peatuda. Püüame vaadata tulevikku, olukorda võimalikult kiiresti parandada ja tõusta sinna, kus meie õige koht.

Rändame olevikust kaugele minevikku. Ilmselt paljud jalgpallisõbrad ei tea, et olete pärit Valgevenest. Miks tulite 17aastase noormehena Eestisse ja olete siia jäänud tänaseni?

Oli aasta 1967, lõpetasin Magiljovi oblastis keskkooli. Ma ei tahtnud minna ülikooli, vaid armeesse. Kuna mu kaks õde elasid Eestis, tulin neile lihtsalt külla. Ma ei mõelnud algul, et jäängi siia.

Saatus kujunes lihtsalt selliseks.

Parandamatult emotsionaalne klubijuht Nikolai Burdakov ei salga, et on emotsionaalne mees. Kuidas ta saakski – igaüks näeb ju seda oma silmagagi. Juhtumid, kui Burdakovil Transi pingilt kohtunike töö kohta midagi krõbedat ütelda on, käivad Premium liiga mängudega lahutamatult kaasas. Hiljuti eemaldati ta koos poja Konstantiniga näiteks mängust Viljandi Tulevikuga. „Kui näen ebaõiglust – iseäranis meeskonna, mitte iseenda suhtes –, ei suuda ma emotsioone talitseda. Nii lihtsalt on. Selline ma olen. Siis nad lihtsalt tulevad. Midagi pole parata. Jah, ma tean, see on mu puudus. Kui õhtul kodus rahunenuna mängule tagasi vaatan, mõistan isegi, et eksisin ja peaksin võtma rahulikumalt. Mu naist häirib mu säärane käitumine väga, saan temalt alati karmi kriitikat. Kuni saabub järgmine olukord... Ma lihtsalt ei oska ega suuda. Ja olen ju ka juba 70. Ma ei muutu enam,“ muigab Narva jalgpalli hing.

on maetud ka mu ema. Kuigi jah, mu isa puhkab Valgevenes. See teeb aeg-ajalt meele pisut nukraks.

Kuidas täpsemalt? Õdedele meeldis siin, nad kiitsid ja julgustasid.

Otsustasin siis kah proovida. Kujunes välja nii, et sain tööd ettevõttes, millest hiljem kasvas välja Narva autobaas, kuhu olen jäänud tänini (esialgu oli Burdakov treial, viimased kümnendid peadirektor – toim.). Saatus, mis muud... Mul on Valgevenest Narva siiralt hea meel, et olen nii kaua samas kolimisest: kohas saanud tegutseda. Olen näinud „Kuna mu kaks õde elasid paremaid ja halvemaid päevi, aga pole valikut kordagi kahetsenud. Vastupidi.

Eestis, tulin neile lihtsalt Kindlasti tuleb aga rõhutada, et aeg külla. Ma ei mõelnud algul, oli praegusega võrreldes sootuks teine. et jäängi siia. Saatus kujunes Tegemist oli siiski sama riigiga. Selliseid lihtsalt selliseks.“ elumuutusi oli palju lihtsam teha.

Kas teil on Valgevenega mingid sidemed säilinud?

Sisuliselt need puuduvad. Kõik lähemad sugulased elavad Eestis või Venemaal, Valgevenes on vaid kaugemad. Mu õed ja vend elavad siin, siia

Nikolai Burdakov ^ Sündinud 20. juunil 1950 Valgevene NSVs Galkovitšis. ^ 17aastasena kolis õdede juurde Narva, kus hakkas tööle treialina ja mängis kohalikus meeskonnas jalgpalli. ^ Pärast sõjaväeteenistust (1974) moodustas autobaasi jalgpallimeeskonna, mis jõudis kolmel korral Eesti meistriliigasse. Aastani 1989 võistkonna kapten ja ründaja. ^ Uuel iseseisvusajal oli esmalt Narva Transi treener, seejärel (alates 1995) klubi omanik ja president. ^ Trans on kaks korda võitnud Eesti karika (2001 ja 2019) ja superkarika (2007 ja 2008), meistrivõistlustel tulnud ühe korra (2006) hõbe- ja kuus korda pronksmedalile. ^ Juhtinud pikalt Narva autobaasi ja tegutsenud transpordiäris, kuulunud jalgpalliliidu juhatusse. Tänavusest EJLi hõbemärgi laureaat.

Kuidas suhtute Valgevene praegusesse riigikorda ja Lukašenka valitsemisaega?

Mu isa suri samal kuul, kui Lukašenka võimule tuli. Seetõttu olin täpselt sel ajal Valgevenes. Aga öelda tema kohta midagi head või halba ma ei taha ega oska, sest sisulisi kokkupuuteid sealse eluga pole mul olnud. Leian, et õigus midagi arvata on vaid neil, kes Valgevenes elanud.

Kuidas tekkis idee luua Narva autobaasi juurde jalgpallimeeskond?

Armastan jalgpalli varajasest lapsepõlvest saadik.

Võtsin selle armastuse siia kaasa ja nii ta läks. Ettevõte oli suur – umbes 1200 inimest. Olin küll lihtne autojuht, aga minusse suhtuti hästi ja mind usaldati.

Alustasime linna meistrivõistlustest, võitsime karika ja pääsesime ENSV kolmandasse liigasse.

Sealt hakkasime aegamööda ülespoole ronima.

Olin meeskonna looja, mängija ja kapten. Kuna treenerit esialgu polnud, siis ka treener. Muide, tol ajal mängis Narvast erinevates Eesti liigades koguni viis meeskonda.

Kuni saabus Narva Transi aeg, kus olite esialgu samuti treener, viimased 25 aastat aga president.

Jah, koos Eesti iseseisvuse tulekuga läksid kõik ülejäänud Narva meeskonnad kahjuks laiali. Ellu oleme jäänud vaid meie. Vähe sellest, oleme kuni tänase päevani püsinud alati meistriliigas. Kindlasti on see omamoodi suur asi, arvestades, et sel pikal teel on tulnud ületada päris suuri raskusi.

2020 AUGUST JALKA

17

2-KÕNE Aastaid tagasi ütlesite, et ei kaalu pensionile minekut enne, kui Narvas on sirgunud keegi, kes on valmis pingutama samal moel vähemalt sama suurte eesmärkide nimel. Kas see kehtib ka praegu?

Pensionil olen juba ammu. (Taas ülevoolav ja nakatav naer – toim.). Aga jah... Võibolla keegi mu perekonnast tahab ja suudab kunagi ohjad üle võtta. Näiteks poeg (24aastane Konstantin Burdakov töötab praegu Transis mänedžeri ja esindajana – toim.).

Samas tuleb aru anda, kui keeruline oleks tal siinsetes oludes meeskonda ja kogu struktuuri hoida.

Sellest, mis teda klubi juures hoiab: „Piiritu jalgpalliarmastus.

See ei kao minust iial.

Sealt saan kogu energia.“ Narvas ei ole jalgpalli rahastamine nii heal järjel kui paljudes teistes Eesti linnades. Meie finantsolukord ei ole ülejäänud tippklubidega võrreldav.

Häid treenereid ja mängijaid meile meelitada on tohutult keeruline. Isegi oma noori kodulinnas hoida on järjest võimatum väljakutse. Kel pea vähegi otsas, läheb mujale ja ühendab jalgpalli õppimisega. Narva on Eesti, aga mitte päris Eesti.

Kui palju isiklikku – just isiklikku, mitte autobaasi – raha olete klubi heaks loovutanud?

Võttes kokku kõik need aastad... (Mõtleb veidi – toim.). Kindlasti saanuks selle eest rohkem kui ühe maja mõnes kaunis kuurordis. Aga ärge mõistke mind valesti: nagu varem ütlesin, ma ei kahetse. Ma ei oska elada selle nimel, et mul peab olema võimalikult palju isiklikku raha. Ma pole kunagi nii mõelnud. Kõik, mis olen saanud jalgpalli jaoks kulutada, olen ka kulutanud. Vahel võibolla ka natuke rohkem.

Tõepoolest, selle aja jooksul on väga palju klubisid tulnud ja läinud. Sama lugu presidentidega.

Kuidas on teil õnnestunud jääda?

Eks ikka tänu sellele piiritule jalgpalliarmastusele. See ei kao minust iial. Sealt saan kogu energia.

Vahel öeldakse: töö on mu parim hobi. Minu jaoks on jalgpall midagi palju enamat. Minu ja mu perekonna elu lahutamatu osa. Pere toetus on olnud äärmiselt tähtis.

Panete samas taktis kuni surmani välja?

(Naerab – toim.). Raske öelda. Tean vaid seda, et täna tunnen armastust ja vastutust.

18

JALKA AUGUST 2020

Tulihingelise Transi toetajana on Burdakov korduvalt sattunud kohtunikega vaidlema. „Kui näen ebaõiglust – iseäranis meeskonna, mitte iseenda suhtes –, ei suuda ma emotsioone talitseda. Nii lihtsalt on. Selline ma olen.“

Kas klubi raskematel aegadel olete tundnud, et isiklikest ohverdustest on kahju?

Minul mitte, mu abikaasal küll. Tema on majast kaua unistanud. Unistab siiani. Aga pean ausalt välja ütlema: ma ei usu, et ta unistus iial täitub. Nii lihtsalt on. Kui ta muidugi ise seda ellu vii. Sel juhul ei saa ma midagi ette võtta. (Taas nakatav naer – toim.).

Pettumust olen muidugi tundnud, kui keegi on alt vedanud või asjad pole läinud soovitult.

Unetuid öid on samuti kogunenud omajagu. Aga kahetsenud pole kunagi. Aeg on parandanud kõik haavad ja aidanud ületada kõik raskused.

Kas kõige raskem oli periood, kui klubi sattus kokkuleppemängude skandaali?

Jah, vaieldamatult. See oli kurb ja häbiväärne aeg.

2-KÕNE tõsiselt suhtuda. Igapäevaelu väikesed rõõmud olid talle tähtsamad. Pluss kõik need asjad, millest just rääkisime.

Oleme neist asjadest rääkinud. Täna ta kahetseb. Aga enam pole midagi parata.

Ma ei uskunud kuni viimseni, et meie klubis saab midagi taolist toimuda. Et inimesed, kes on iga päev su kõrval, reedavad terve klubi. Minu teiste hulgas. Ja siis vannuvad põlvili süütust.

Kui mulle lõpuks faktidega selgeks tehti, et usaldasin ja eksisin... See oli kirjeldamatu löök. Mul on hea meel, et suutsime selle aja üle elada ja teha vajalikud järeldused. Aga ma ei ole siiani täpselt mõistnud, miks teatud inimesed pettuseteed läksid. Üks neist oli Maksim Gruznov, Transi legendaarseim mängija. Kas see, et ta on viimastel aastatel treeninud Transi noori ja nüüd tegutseb ka esindusmeeskonna juures, tähendab, et olete talle täielikult andestanud?

Et Maks mässis end nendesse mängudesse, oli mulle kahtlemata eriti valus.

Lõpuks said nii tema kui kõik teised pettuses osalejad aru, et kokkuvõttes ei anna pakutav raha neile midagi. Nädala või hiljemalt kuuga oli kogu teenistus kulutatud, kuid ebaaususe jälg jääb igaveseks.

Kui Maks oli karjääri lõpetanud, rääkisime.

Väga tõsiselt. Kohtusime üheskoos ka jalgpalliliidu juhi Aivar Pohlakuga. Ta kahetses ja andis lubadused. Aega oli möödunud, tahtsin teda taas usaldada. Seni pole pidanud kahetsema. Ta on teinud treenerina head tööd.

Tal oli ju 20 aasta eest võimalus siirduda Venemaa kõrgliigasse. Keeldusite kuue miljoni krooni suurusest pakkumisest. Kas seda kahetsete tagantjärele?

Mina olin valmis teda müüma, selles polnud küsimus. Moskva Dinamo president Nikolai Tolstõhh isiklikult helistas mulle. Maksim käis seal ka end näitamas, aga kahjuks teda lihtsalt ei võetud. Hiljem osales kahes Peterburi Zeniti laagris, kolmandasse ei kutsutud vigastuse tõttu. Oli veel rida võimalusi. Ühel neist tekkis segadus pangagarantiiga. Ta käis Iisraelis, Hiinas, võibolla kuskil veel. Aga teie mainitud summas pakkumist päris ei tehtud – vähemalt nii palju, kui mina tean.

Nikolai Burdakov 2008. aastal.

Kuulusite aastaid jalgpalliliidu juhatusse. Milliseid rolle seal täitsite ja mida sellest ajast mäletate?

Olin Ida-Virumaa esindaja ning juhatuse teised liikmed suhtusid minusse ja minu panusesse sealse piirkonna jalgpalli edendamisel suure austusega. Tundsin seda selgelt. Mul polnud kellegagi erimeelsusi.

Kas andestada oli kerge?

Ka Aivar Pohlakuga mitte?

Ei ja jah. Mõistagi ei saa taolise olukorra ületaNojah, temaga on meil olnud igasuguseid aegu. mine olla kerge. Aga olen inimene, kes ei suuda Tunneme üksteist väga kaua ja väga hästi. Tuli ette pettumust kaua südames hoida. Elan veendumuka erimeelsusi, samuti solvumisi – usun, et mõleses, et igaüks on võimeline vigu parandama. Tamalt poolt. Aga meis on kaks äärmiselt olulist sarhan anda uusi võimalusi ja uskuda, et tänu neile nasust: me kumbki ei mäleta ebameeldivõimalustele aitan kaasa inimese enda vusi ja me mõlemad armastame jalgpalli. arengule ja muutumisele. Kõik kohe ja Või isegi kui mäletame, siis ei näita seda lõplikult läbi raiuda on minu jaoks liiga välja. Täna on meil väga head ja töised lihtne lahendus. suhted.

Maks oli Eesti oludes täiesti eriliMaksim Gruznovist: ne ründaja. Sellist talenti – justnimelt Saite 70 aasta juubeliks rinda Eesti ründajaannet – pole ma terve selle aja „Maks oli Eesti oludes täiesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi. Mida see jooksul näinud mitte kelleski teises. eriline ründaja. Sellist talenti teile tähendab?

Liialdamata. Olid Oper ja Zelinski ning – justnimelt ründajaannet Muidugi olen tänulik. Aitäh tunnustuse veel terve rida korralikul tasemel väeest! Aga valetaksin, kui ütleksin, et see – pole ma terve selle aja ravakütte, aga Maks sai looduse poolt jooksul näinud mitte kelleski on olnud mu elu ja töö mõte. Küllap oskaasa märksa rohkem kui keegi teine. kavad need, kes auhinna määrasid, mu

teises. Liialdamata.“

Seega olete ilmselt minuga nõus, et tal ei õnnestunud oma võimeid kaugeltki realiseerida?

Loomulikult olen. Ise ta oli see, kus oma tohutu talendi raisku lasi. Ta võinuks jõuda väga kõrgele ja kaugele, kahjuks ei osanud aga jalgpalli piisavalt

panust paremini hinnata. Ma ise ei ole kunagi mõelnud oma teenetele Eesti jalgpalli ees. Muretsen ja pingutan, et jalgpalli harrastamise tingimused Ida-Virumaal paraneks.

Praegune olukord on häbiväärne. Nagu ka see, et Narvat ei valitud linnade hulka, kuhu rajatakse sisehall.

2020 AUGUST JALKA

19

Meelis Rooba Sünniaeg: 20.04.1977 Klubid: Lelle, FC Flora, Viljandi Tulevik, Operi JK, Paide Linnameeskond Treenerina: Paide Linnameeskonna esindusmeeskond (2010–2016), Paide Linnameeskonna noortevõistkonnad (2016–) Koondisekarjäär: 50/4

Aastaid põhitöö kõrvalt Paide esindusmeeskonnas kõikvõimalikke ameteid pidanud Rooba saab praegu keskenduda noortetööle.

Meelis Rooba: soovin Eesti jalgpalli

jätta jälje õpilaste kaudu 20

JALKA AUGUST 2020

LUGEJA KÜSIB Eesti koondises 50 mängu – tehtud. Premium liigas peatreener – tehtud. Paide Linnameeskonna U17 võistkonna treener Meelis Rooba on Eesti tippjalgpallis täitnud kõikvõimalikke rolle, kuid on praegu pidama jäänud noorte juurde, kuhu ta saab enda sõnul maha jätta suure jälje.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Lembit Peegel

K

uidas jõudsid jalgpalli juurde? (Stiven, Tabasalu) Trennis hakkasin käima kümneaastaselt.

Viktor Mets valis meievanuste seast välja poisid, kellega mängisime mingit maakoolide turniiri. Pärast seda hakkasin trennis käima, aga ma olin juba enne seda hoovivutti kõvasti mänginud. Suviti olid põhimõtteliselt igal õhtul mängud, nii et kui ma lõpuks trenni jõudsin, oli mul tegelikult umbes neli aastat põhja all.

üksik veel? Tuleb vaadata konteksti ka: me ei olnud toona Euroopa Liidus, mis seadis omad piirangud.

Võibolla ongi hea, et mulle toona nendest asjadest ei räägitud, see oleks ilmselt segama kippunud.

Milline vigastus on olnud sinu karjääri raskeim?

(Kaspar, Tallinn) Mul on olnud kaks põlvetraumat – eks need on sisuliselt kõige hullemad asjad, mis saavad üldse juhtuda. Need on karjäärile kindlasti tugeva pitseri jätnud. Esimene neist juhtus, kui olin 19 – ma arvan, et see tõmbas võimetest kümme protsenti maha. Tol ajal ei olnud ilmselt ka taastusravi nii hea ja talvine kõval kunstmurul treenimine ei aita ka sellele üldse kaasa. Teine trauma juhtus 2004, see sisuliselt lõpetaski mu karjääri. Nägin, et ei ole enam võimalik maksimumiga mängida. Sain aru, et piir oli ees, kust enam edasi ei läinud. Polnud mõtet ennast rohkem lõhkuda, pigem olen ülejäänud elu terve.

Olin endale eesmärgiks pannud tippliigasse jõudmise ja kui siis nägin, et ma enam sinna ei jõua, siis tundsin, et ei ole mõtet edasi mängida. Eesti liiga oli ennast minu jaoks ammendanud. Kui hiljem Paides natuke mängisin, siis seda puhtalt vana rasva pealt, sisuliselt ilma treenimata. Oleksin võinud muidugi 35aastaseni veel edasi tiksuda, aga ma ei näinud sellel mõtet. Tahtsin eluga edasi minna – läksin juba kooli, hakkasin tööd tegema ja muu elu tuli peale.

Aivar Pohlak on öelnud, et tegid 18aastaselt superhooaja. Mida tähendas tol ajal superhooaeg?

(Martin, Tartu) Olin Floras ja juba ka Eesti koondises ning mängisin põhikoosseisus. Tundsin ise ka ennast väga hästi – olime just sporVend Urmas mängis aastaid Taanis digümnaasiumi lõpetanud ja kolm aasPaide amatööraegadest: ning tuli seal ka meistriks. Kas ta oli tat väga kõvasti trenni teinud, sisuliselt „Me ei olnud ka sinust andekam või oli tal lihtsalt rohkaks korda päevas. Mul oli selleks ajaks kem õnne? (Timo, Paide) juba tohutu põhi all. Lõvide põlvkond oli klubina valmis, olime Urmas sattus välismaale väga õigel ajal minust kuus-seitse aastat vanem, aga amatöörvõistkond. Kui ja õigesse kohta. Ta sattus Taani just sel arvan, et olin nendega füüsiliselt ja teholeksime Euroopasse hetkel, kui ta oli vigastusest taastunud ja niliselt võrdne, võibolla isegi natuke pasaanud, poleks meil seal füüsiliselt supervormis, et seal hakkama rem. Noorena tehtud töö selles vanuses saada. Eesti mõistes jooksis ta siin kõik realiseerus ja treener usaldas nooremaid midagi teha olnud.“ pikali, aga Taani kõrgliigas suutis ta alväljakule nii klubis kui koondises, tol ajal guses näiteks ainult esimese poolaja mängida. Eks tuli meile ka Teitur Thordarson treeneriks. see näitabki, milline tasemevahe liigade vahel tegelikult on. Ta suutis seal aga hästi kohaneda, sai Olid omal ajal lähedal sellele, et vend Urmase seal hakkama, meeskonnal läks hästi ja see oli väga juurde Midtjyllandi siirduda. Miks üleminekust õnnestunud üleminek. toona asja ei saanud? (Martin, Tartu) Ütleme nii, et ma ei tundnud juba ise, et oleksin Töötasid Paide Linnameeskonna peatreenerina toona olnud heas konditsioonis. Käisin seal mitu ja täitsid klubis ka kõiki muid ameteid, juhtides korda, aga olin just vigastusest paranenud. Mu samal ajal Sportland Footballi kauplust. Kas täiskonditsioon ei olnud selline, et ma oleksin võinud kohaga töö kõrvalt Premium liigas peatreener ja sel momendil Taani kõrgliigas mängida. tiimijuht olla oli keeruline? Kas ööpäevas jäi tundidest puudu? (Taavi, Pärnu) Aivar Pohlaku sõnul üritas ta sind otse Inglismaa Kui praegu keegi pakuks sellist varianti, siis see suurklubidele maha müüa. Mida sellest ajast ise lihtsalt ei oleks võimalik. Tõenäoliselt oli mul enermäletad? (Michael, Haapsalu) giat nii palju, et ma suutsin sellega kuidagi hakkaMinule ei räägitud toona midagi. Olin kuulnud, ma saada. Sportlandis täiskohaga tööl olles oli juba et äkki oli mingi Saksamaa teema õhus. Toona ei see koormus väga korralik. Pidin selle poe alguses olnudki meil ju tegelikult niisuguseid agente, kel üles ehitama! Käisin veel toona koolis, lisaks oli oleks olnud selliseid tutvusi, et sind kohe välispere. Kõik see nõudis tohutut energiat ja ajaplamaale aidata, praegu on see natuke lihtsam. Kes neerimist. Ma ei olnud ju isegi kogenud treener, meil toona väljas mängisid – Poom, võibolla mõni

2020 AUGUST JALKA

21

LUGEJA KÜSIB ma polnud päevagi enne seda treeneritööd teinud, aga ju olid minus need omadused olemas, et suutsin treenerina hakkama saada ja lisaks veel toetajaid otsida, muid asju organiseerida – kus me treenime, kuidas kodumängud korraldame, kes meile mängima tulevad ja nii edasi. Iga minut päevas oli arvel, sellist hetke nende aastate jooksul ei tekkinud, et puhkaks nüüd natuke. See oli hull aeg, rohkem ei suudaks sellist asja teha. Isegi teist treenerit ei olnud! Ise sõitsime autodega mängudele. Lisaks hakkasime noortega tegelema, et klubisse noortesüsteem luua. Kõik rollid, mis võimalik, on esindusmeeskonna juures läbi tehtud!

Kumb Paide Linnameeskond on parem: kas praegune või Meelis Rooba aegne? (Andre, Koeru) Kaks aastat tagasi mängisid karikamängus põhimõtteliselt need meeskonnad omavahel (Paide Linnameeskond alistas Paide Linnameeskond III seisuga 2 : 1 – toim.). Need II liigas mängivad poisid treenivad kaks korda nädalas ja seda töö kõrvalt – ühel hooajal mängisid nad Nõmme Kaljuga ka karikamängu ja kaotasid alles penaltiseerias. Ma arvan, et kui see minu meeskond oleks kõvasti edasi treeninud, siis oleks ta küpses vanuses parem olnud. Nad on kõik saanud hea mängutarkuse ja sellise füüsise, et kuigi nad polnud mitu aastat sellisel taNoortesüsteemi semel treeninud, siis suutsid praeguste arendamisest: tippudega mängida kui võrdne võrdse„Kui esindusmeeskonda ga. Nad on Paide sisuga poisid – praeguühel päeval enam raha sisse ses tiimis on ju põhikoosseisu meestest ainult Siim Luts Paidest pärit, tol ajal oli ei pane, kukub see kokku, meil aga kaheksa-üheksa mängijat Paiaga kui noortesüsteem on dest. See oli väga tubli punt, ühtegi paha olemas, siis jääb klubi ikka sõna pole öelda.

Jagasid Paide esindusmeeskonnale mitme aasta jooksul treeningu- ja mänguinfot avalikul Twitteri kontol. Kas ei olnud kartust, et konkurendid seda jälgivad ja Paide koosseisu mängueelsel päeval teada saavad? (Rasmus, Tallinn) Minu jaoks ei olnud see probleem. Võibolla teiste jaoks oli huvitav, aga… Meil alles. Noored on tuleviku oli suures plaanis koosseis ju sama, meil Kuna on plaan naasta Premium liigasmõttes kõige alus.“ polnud saladusi ega millegagi üllatada. se treenerina? Kas oled varem saanud Mängisime oma mängu, ega vastased seda ju täppakkumisi ka teistelt klubidelt? (Taavi, Tallinn) selt ei teadnud, mida planeerisime. Vahel oli mõni Pakkumisi on küll olnud, aga hetkel ei taha ma oma mängija reisil või ei saanud mängule tulla, aga ma noortegrupi juurest ära minna. Kui kuskile minna, siis seda ei põdenud, et keegi selle teada saab. sellise pundi juurde, kes tahab kulda võita. See etapp on mul treenerina läbitud, et alumise otsa satsiga Mille taha jäi Meelis Rooba aegsel Paide Linnapüsimajäämise nimel võidelda. Sellise meeskonna meeskonnal Euroopasse saamine? Viies koht treener on väga raske olla. Mõnel hooajal olime isegi meistriliigas ja karikafinaal – olite lähedal. (Kaur, profitiimidest nagu Narvast või Sillamäest paremad, Rooba 1996. aastal kohtuPaide) tegime maksimaalselt tööd, aga mul oli ikkagi teatud mises ValgeKarikafinaalis Nõmme Kalju vastu võis Kalju omapiir ees. Selle meeskonnaga ei olnud ju realistlikult venega, kus nikel päris raske olla (2015. aasta karikafinaalis Kalvõimalik meistriks tulla, olime amatöörid.

Eesti teenis läbi ju ja Paide vahel oli selge, et kaotaja jääb Euroopa Kui sa teed noortega üks-kaks aastat tööd, siis aegade esimese liigast ja 200 000 euro suurusest rahasüstist ilma. ei ole su panus väga suur. Praeguste poistega olen võidu valiksarjas.

Kalju võitis 2 : 0 – toim.). Meie koosseis ja konditkolm aastat tegelenud ja alles nüüd tunnen, et sioon oli selles mängus päris kehv, nad hakkavad asjadest aru saama. võit ei olnud meie jaoks ette nähNäen, et neil silm särab ja nende tud – koosseis ei olnud veel kokku eesmärk on saada jalgpalluriks. mänginud, mitu oli neid, kes olid Kui poisid on olemas, siis on vaja just Premium liiga tasemel mängitreenerit, kes suudab nad sellemise lõpetanud ja tulid ainult selle tasemele viia. Ma tahaks Eesti leks mänguks appi. Edasi saamine jalgpalli oma jälje jätta õpilaste oleks olnud väike ime, aga sellest kaudu, kes suudavad koondise tahoolimata andsime korraliku lasemel mängida. Näeme ka praegu, hingu, meil olid isegi võimalused et noorte seast tulevad huvitavad see mäng võita. poisid peale.

Me ei olnud ka klubina valmis, olime amatöörvõistkond. Kui Kuidas hindad Paide klubi arenoleksime Euroopasse saanud, pogut viimase kümne aasta jookleks meil seal midagi teha olnud. sul? Mis on olnud kõige suureLiiga mõistes tulime ühel hoomad muutused? (Toivo, Nõmme) ajal tõesti viiendaks – meil oli tooKlubi on tohutult arenenud. Esinna väga hea koosseis, aga meil ei dusmeeskonna osas määrab palju olnud sellist ründajat, kes oleks ära eelarve – kui see on suurem, näiteks 20 väravat löönud, natuke saad teha kvaliteetsemaid asju. jäi selle taha.

Kui tahad kulla peale mängida,

22

JALKA AUGUST 2020

LUGEJA KÜSIB siis peavad finantsid teatud kriteeriumitele vastama, väiksema eelarvega ei ole see lihtsalt võimalik. Praegu ongi ju tegemist profisatsiga, kes saab hommikuti treenida, keegi ei tule otse töölt trenni.

Kõige suurem muutus on selle aja jooksul toimunud aga noortetöös. Kui noortega klubis alustasime, oli meil ainult Viktor Mets, nüüd istub igal teisipäeval kümme treenerit laua taga. Treenitavate ja treeninggruppide arv ja need erinevad kohad, kus treenime – oleme suutnud kogu Järvamaa ära katta. Loodan, et leiame kõik Järvamaa talendid üles. See ongi klubi jätkusuutlik vundament. Kui esindusmeeskonda ühel päeval enam raha sisse ei pane, kukub see kokku, aga kui noortesüsteem on olemas, siis jääb klubi ikka alles.

Noored on tuleviku mõttes kõige alus.

Kes on Järvamaa parim mängija läbi aegade?

(Veljo, Türi) Urmas Rooba! Tarmo Neemelo ja Siim Luts on ka välismaal käinud ja eks neid ole veel, aga Urmas on ilmselt kõige parem. Kui vaatame, palju on Järvamaalt koondisemängijaid tulnud, siis on see väga positiivne.

Millised matšid on sinu 50 koondisemängust jäänud kõige erilisemalt meelde? (Andres, Peetri) Neid mänge on kaks-kolm. Esiteks kindlasti Kotkas tehtud 2 : 2 viik Soomega, kus lõin oma esimese koondisevärava. Järgmisena tuleb ette kuulus 0 : 0 viik Šotimaaga, mis Monacos peeti. Kolmas mäng aga Horvaatiaga, kes oli MMil kolmandaks tulnud, mängisime nendega võõrsil 0 : 0. Seal oli Operil isegi võimalus lõpus üks ühele olukorras mäng võita! Lisaks veel mäng Valgevenega, kui saime koduplatsil üldse esimese võidu valiksarjas.

See mäng Šotimaaga… meil olid toona ju väga noored mehed platsil. Mina, Liivo (Leetma), Urmas (Rooba), (Andres) Oper olid põhis. Neli 18–19aastast mängijat olid koondise põhikoosseisus, aga mängisime Šotimaaga, kes oli sel ajal väga kõva. Gary McAllister oli kapten, ta mängis hiljem veel Liverpoolis!

Olime enne mängu kaks kuud Küprosel laagris olnud, kõvasti treeninud ja mänguks väga hästi valmis.

See oli väga märgilise tähendusega matš. Mängisime teistega ka mängupildi mõttes häid kohtumisi, aga sellest matšist saime ikkagi punkti kätte!

Kas Eesti koondise tase on vajunud üheksakümnendate lõpuga võrreldavale tasemele? Miks ole-

Rooba karjääri eelviimases koondisemängus: 2004. aastal PõhjaIirimaa vastu.

me viimastel aastatel positsioone käest andnud? (Ken, Viljandi) Mingil ajal tegi koondis väga häid mänge, aga nüüd on mõned mängijad lõpetanud ja toimunud põlvkondade vahetus. Mõned treenerid pole õnnestunud ja mõnda mängijat pole kõige õigemini kasutatud, eks igal treeneril on oma nägemus. Koondises on nii, et võid hästi mängida, aga oluline on punkte saada.

Ma arvan, et läbi aegade kõige parem mängupilt oli isegi Jelle Goesi käe all, aga statistika ei olnud hea: mängisime hästi, aga ei võitnud. Kui tahame koondisega tulemust teha, siis peavad kõik asjad hästi klappima. Välismaal olijad peavad seal mänguaega saama, põhimehed peavad terved olema, muidu on kohe väga raske.

Pärast Raio (Piiroja) lõpetamist ei ole meil keskkaitses sellist röövlit, kes võitleb, möllab ja hoiab meeskonda üleval. Ütleme ausalt: koondise treeneril ei ole praegu kerge.

Selleks, et keskvälja domineerida, on sul vaja poisse, kes välismaal mängiksid, kus peab kiiremini mõtlema. Meil on praegu Vassiljev, kes on juba vanem, aga Kreidad ja Ainsalud mängivad veel Eestis.

Eesti koondise eest mängides peab tegema tohutu pingutuse – mängime suures plaanis ju kogu aeg tugevamate vastastega ja see eeldab mängijatelt palju suuremat pingutust, kui nad igapäevaselt klubijalgpallis teevad. Need, kes mängivad Eestis, ei ole seda harjunud tegema. Olen väga vähe näinud seda, kuidas mängijad kukuvad pärast mängu pikali. Ma arvan, et me võisime omal ajal isegi füüsiliselt praegustest poistest tugevamad olla, aga meie kukkusime lõpuvile järel pikali, andsime endast kõik. Kui nemad ei kuku, siis tähendab see, et kuskil jääb mingi töö tegemata. See on mentaalselt juba nii raske pingutus. Natuke jääb sellest Eesti eest hambad ristis võitlusest praegu puudu.

Mida tuleks Eesti jalgpalli juures muuta? (Anu, Tartu) Üks asi, mis mul hingel on, on see, et jalgpalliliidu treenerite koolitus on väga suures osas suunatud täiskasvanute jalgpallile. Ma arvan, et 90 protsenti treeneritest tegelevad meil aga hoopis noortega.

Kui need treenerid ei saa koolitustest seda, mida neil vaja, siis ei saa me noortest maksimumi kätte.

UEFA Pro treenereid on meil juba päris palju, aga profitreenereid saab kõrgliigas olla ainult kümme.

Rohkem oleks vaja välja koolitada just noortetreenereid – see tooks meie jalgpallile tohutu edasimineku.

2020 AUGUST JALKA

23

KOLUMN

Hukas must-valge maailm Rassism! Mis rassism? Küllap suhtume laias ilmas aina uusi mõõtmeid koguvasse probleemi ükskõikse õlakehitusega. Parimal juhul. Asume mädapaisest ju nii kaugel. Või kas ikka asume?

Tekst: Andres Vaher | Foto: Peter Powell, Reuters/Scanpix

„Noored on hukas,“ laulis Singer Vinger kümnendi eest. Vähe sellest, koos Tanel Padariga tehti samal suvel Eestimaale ring peale, tuuri hüüdlauseks toosama laulupealkiri. Tõsi küll, lõpus küsimärgiga varustatud.

Hardi Volmeri & Co sõnum oli tavapäraselt sügavamõtteline ega puudutanud mõistagi mingil viisil jalgpalli. Aga kui hiljuti tuli teatavaks, et politsei vahistas Inglismaal 12aastase poisi, kes oli sotsiaalmeedia vahendusel saatnud terve rea rassistlikke sõnumeid vutistaar Wilfried Zahale, kangastus too laul küll justkui iseenesest mu mälupildis.

Mõistagi ei puuduta probleem kaugeltki vaid toda teismelist noorsandi. Mõistagi ei ole õige teha loo avalauses laulusõna kaudu toodud üldistust.

Sest tegelikult on hukas terve maailm. Vähemalt see osa küll, mis puudutab jalgpalli ja rassismi.

Meile siin Euroopa väikeses ja vaikses nurgakeses tundub kogu see temaatika kauge. Eesti jalgpall (ja sport üleüldse) pole tõeliste rassismijuhtumitega pidanud kokku puutuma. Kõike, mis ette tulnud, saab liigitada kergeks pinnavirvenduseks. Jumal tänatud, et nii on läinud. Ent arvestades suunda, kuhu (hukas) maailm liigub, oleme küll sinisilmsed, kui arvame, et too tõbi ei või iial meid kollitama saabuda. Nagu koroona – vabandatagu võrdluse eest –, ei tunne ka too viirus riigipiire, iseäranis, kui „rahuaeg“ taastunud ning piirid taas täies ulatuses ja igas suunas avatud.

Politseiohvrite kampaania mõjutab ka spordirahvast

Mäletate, eelmise aasta sügisel vallandus Bulgaaria–Inglismaa EM-valikmängu ajal tõeline kaos.

Kodufännid – kui neid nii saab muidugi nimetada – näitasid külalistele korduvalt natsi-käemärki ja tegid nende tumedanahaliste pallurite poole ah-

24

JALKA AUGUST 2020

vihäälitsusi. Mäng tuli seetõttu kaks korda peatada. Kahe riigi ametiisikute vahel puhkes nii enne kui pärast kohtumist tuline sõnasõda. Jalgpalli sünnimaal leidis nii mõnigi, et Inglismaa koondis ei reageerinud piisavalt jõuliselt – nende arvates pidanuks solvatud meeskond tagasi vaatamata väljakult lahkuma.

Samuti on jalgpallihuviline kahetsusväärse põhjalikkusega viidud kurssi sellega, mis toimub Itaalias. Seal said säärased juhtumid juba niivõrd igapäevaseks, et vaidlus ei käinud enam teljel „Kuidas probleemi tõkestada?“, vaid „Kas rassism spordiareenidel on kultuuri osa või mitte?“. Absurdsus, mille peale tahaks kangesti teha musta huumorit: olgu taevas tänatud, et koroona järellainetus sealmail publikut tribüünidele ei luba. Saavad mängijad vähemalt mõne kuu solvamata oma tööd teha.

Mõistagi pole uus ja aina leviv trend (spordi)ilmast kuhugi kadunud ka koroonapausi järel.

Vasturohuna ellu kutsutud Black Lives Matteri liikumine püüab pilke ja tekitab vastukaja. Mis sest, et see kampaania sai alguse USAst ja on otseselt suunatud sootuks mujale – politsei vägivalla ohvrite kaitseks –, sõnumi sümboolne sisu ja tähendus ulatub märksa kaugemale ja sügavamale.

Vähemalt on laiem diskussioon avatud. Inimesed tunnevad ja tunnetavad midagi.

Spordiväljadelt ja nende äärest vastu kostev on valdavalt positiivne, aga mitte ainult. Näiteks vormelituus Kimi Räikkönen pidi selgitama, miks kandis protestiaktsiooni kirjaga särki, kuid ei laskunud kaaslaste kombel ühele põlvele. Teisitimõtlemine ja -tegemine, olgu selleks kasvõi detail, on ühtäkki justkui pahategu. Vaevalt et maailm sedamoodi paremaks paigaks muutub.

Uuring: mängija nahavärv mõjutab telekommentaatoreid Taani firma RunRepeat viis koostöös Inglismaa profimängijate ühendusega (PFA) läbi uuringu, kus lahkas tippliigade jalgpallimängude teleülekandeid ja jõudis järeldusele, et kommentaatorid hindavad tumedama nahavärviga jalgpallureid karmimalt. „Heledama nahavärviga mängijate oskusi, liidriomadusi, intelligentsust, tööeetikat ja muid võimeid tõstetakse selgelt rohkem esile. Kui lisada jätkuv kriitika tumedama nahatooniga pallurite kohta, saame järeldada, et hinnangutes puututakse üsna palju kokku eelarvamustega. Suure tõenäosusega mõjutab see ka jalgpalli vaatava publiku mõttemaailma,“ tõdesid uurimistöö läbiviijad kokkuvõtteid tehes. „Kahtlemata on häiriv, kui kirjeldatakse kaht mängijat – üks on valge ja teine must, aga nad mõlemad teevad samal väljakul samu asju – ja ühte suhtutakse eelarvamusega positiivselt ja teise negatiivselt. Arvan, et need eelarvamused ei tulene mitte spordi, vaid terve ühiskonna väärhoiakutest. Probleemi tuleb selgelt rohkem teadvustada ja mõttestampe muuta,“ sõnas PFA võrdõiguslikkuse juht Jason Lee BBC-le.

Uuring hõlmas 80 ingliskeelsete kommentaaridega mängu ning valimisse mahtus võrdselt Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa kõrgliigaheitlusi.

KOLUMN Vähemuste elud peavad minema korda ka valgetele

õlgu. Minult oodatakse sellise sõnumi levitamist.

Räägib sama juttu aga valgenahaline keskeas „Täna tabasin jooksuringil end esimest korda mees, saab teema sootuks suurema tähelepanu. mõttelt: aga kuidas end tunneksin, kui oleksin Siin peitubki lahendus, sest diskrimineerimine mustanahaline ja mulle tuleks vastu politseiei puuduta üksnes etnilisi vähemusi, vaid terveid nik? Kuna olen valge mees ega ole ühiskondi.“ ka ameeriklane, jälgisin toimuvat Bhandari rõhutas veel üht olunii-öelda distantsilt. Aga nüüd haklist nüanssi: „Kogu jalgpallimaailma kan järjest rohkem taipama – just tähelepanu koondub suurliigades minusugused peavad ka sõna võtma. toimuvale. Tegelikult moodustavad Rassismist See on rõhuasetuse ja empaatia küneed juhtumid üldpildis vaid väikese Nagu koroona – vabandatagu osa. Peaksime märksa rohkem pilke simus. Räägime inimeludest ja siin ei võrdluse eest –, ei tunne ka saa keegi vait olla,“ rääkis Erik Sorga pöörama rohujuuretasandile – seal sakslasest meeskonnakaaslane Julian toimub midagi taunimisväärset iga too viirus riigipiire, iseäranis, Gressel The Athleticule. nädal. Sealt saavad kõik probleemid kui „rahuaeg“ taastunud ning Täpselt sama vaatenurka rõhutas alguse.“ piirid taas täies ulatuses ja igas Kick It Outi (juba üle veerand sajandi suunas avatud. tegutsenud organisatsioon, mis võitxxx leb rassismi vastu jalgpallis – toim.)

Lõpetuseks ringiga algusesse tagasi. ühenduse uus juht Sanjay Bhandari. Ta tõi välja Kas ja kuidas vastutavad kõik need arvukad platMartin Luther Kingi kõneka üteluse: „Me ei mävormid, mis kõnealuseid sõnumeid üldsuseni valeta mitte vaenlaste sõnu, vaid sõprade vaikust.“ hendada aitavad? Olgu siis jutuks sotsmeedia ka„Mu sõnum kõigile mängijatele ja fännidele nalid või uudiseportaalide ja muude netikülgede on lihtne: olge need sõbrad ja ärge vaikige! Olge kommentaariumid. aktivistid,“ kutsus hindu üles. „Üks asi on olla RaMaailm ei oleks nii hukas, kui tolle 12aastase heem Sterling. Jah, tema hääl kõlab tugevalt. Aga poisikluti mõtlematu tegu jäänuks mõnda filtrisse Tippjalgpall vähemalt sama jõuliselt kõkinni. Võib päris kindlasti väita, et ka pahategija näitab üha laks Harry Kane’i või ise tunneks end paremini kui nüüd. Aga kuidas jõulisemalt Harry Maguire’i arjõuda kontrollmehhanismide tõhustumiseni? Kas välja, et seisab vamus. Sama lugu hukas maailm üldse soovib seda? ühiselt rassismi vastu. Ühiskonon fännidega. Kui nas laiemalt on mina kirun rasprobleem aga sismi, kuulatakse, sügavale sisse aga kehitatakse juurdunud.

2020 AUGUST JALKA

25

EM 2012

Läbi napikate tähtede poole.

Kümme aastat imelise valiksarja algusest Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Lembit Peegel

U

skuge või mitte – 11. augustil möödub täpselt kümme aastat sellest, kui Eesti jalgpallikoondis alustas oma fantastilist EM-valiktsüklit, mis kulmineerus alagrupist edasi pääsemise ja playoff’i jõudmisega. Tähtpäeva täitumise puhul tegi Jalka juttu paljude toonaste tegijatega, kes avasid telgitaguseid valiksarjast, millesarnast ei pruugi me enam kunagi näha. Valiksarjast täis napikaid, millest pani Eesti koondis kokku ainulaadse pusle.

Nii sündis võiduvärav: Kaimar Saag hüppab värava

Paberil keeruline loos Valiksarja peale hakkas Eesti jalgpallisõber tegelikult mõtlema juba 2010. aasta veebruaris, kui loositi alagruppide koosseisud. Vähemalt puhtalt paberil sai Eesti koondis C-alagrupis tohutult tugevad vastased: Itaalia, Serbia ja Sloveenia mängisid kõik 2010. aasta suvel MM-finaalturniiril. Sloveenid, kes olid loosimise ajal neljandas tugevusgrupis, paiknesid valiksarja alguseks FIFA edetabelis 19., Serbia 13. ja Itaalia 11. kohal. Põhjaiirlased olid samas tabelis 59., Eesti 95. ja Fääri saared 117. real. FIFA edetabeli kohtade järgi oli C-grupp kuueliikmelistest rühmadest selgelt tugevaim. „Jõudsime edasi ainsast alagrupist, kus oli kolm meeskonda, kes olid värskelt MM-finaalturniiril mänginud,“ mäletab detailselt ka Raio Piiroja.

poole saadetud pallist üle, vastaste väravavaht Gunnar Nielsen laseb pallil endast mööda põrgata.

Mäng nr 1 11. august 2010 Eesti – Fääri saared 2 : 1 90 + 1. Saag, 90 + 3. Piiroja – 28. Edmundsson Eesti: Pareiko, Jääger, Bärengrub, Piiroja, Klavan, Puri (76. Purje), Dmitrijev, Vassiljev, Kruglov (70.

Post), Kink, Oper (62. Saag).

Tagantjärele võib öelda, et nägime kohe esimeses mängus, et see valiktsükkel kujuneb meile eriliseks. Ilusas augustikuu õhtus oleks meid pidanud ees ootama kindel võit autsaideri Fääri saarte vastu, ent hoolimata lakkamatutest rünnakutest leidsime end lõpuminutite eel 0 : 1 kaotusseisust.

Siis aga tuli mängu selle valiksarja napikas number üks. Enar Jääger riputas kahel korral palli keskväljalt vastaste karistusala poole. Mõlemal puhul oli sellel peaga jaol Raio Piiroja: esimesel üleminutil suunas ta palli edasi Tarmo

26

JALKA AUGUST 2020

EM 2012

Raio Piiroja: „Mul oli au järgmisel päeval koos Fääride koondisega Taani kaudu Norrasse lennata. Ütleme nii, et kõige suuremat jututuju neil ei olnud…“ Kingile, kelle tsenderduse Sander Post väravaesisele koksas ja Kaimar Saag sealt omakorda väravasse põrutas. Teisel üleminutil suunas Piiroja palli lihtsalt värava poole, kus Saag sellest üle joostes segas väravavahti piisavalt, et nahkkera üle väravajoone põrkas. See on võit!

Kaimar Saag: „Kümme aastat möödas… aeg lendab! Külmavärinad tulid peale, kui teine värav ära tuli ja pilgu rahva poole viskasin. Väga emotsionaalne ja vinge hetk!“ Raio Piiroja: „Olime katastroofi ääre peal, aga läks hästi. Ega ma ei üritanudki tegelikult väravat lüüa – suunasin palli lihtsalt värava poole edasi.

Karistusala joonelt tavaliselt peaga väravaid ei lööda! Mul oli au järgmisel päeval koos Fääride koondisega Taani kaudu Norrasse lennata. Ütleme nii, et kõige suuremat jututuju neil ei olnud…“ Viljandlasest peatreener Tarmo Rüütli rõõmustas ka selle üle, et viigivärava kombineerisid

Emotsioonid on laes: Eesti on kahe ülihilise väravaga pööranud piinliku kaotuse magusaks võiduks!

Fääri saarte vastu alustada oli Eesti strateegia Eesti ja Fääride mäng 11. augustil oli tegelikult väga erandlik: tegu oli kogu valiksarja ainsa mänguga, mis ülejäänutest ettepoole toodi. Kõik ülejäänud koondised (mitte ainult meie alagrupis, vaid ka teistes gruppides) pidasid esimese mängu septembris. Alates 2016. aasta EM-valikturniirist paneb UEFA kalendri ise paika, mistõttu selliseid erandeid enam üldjuhul teha ei saa.

Aivar Pohlak: „Sel ajal oli veel võimalik mänge ettepoole tuua, sest siis leppisid mängugraafiku alaliidud omavahel kokku. Meil õnnestuski see mäng augustisse tuua. Meie üldine idee oli see, et tahtsime tuua eeldatavalt nõrgemate vastastega kodumänge võimalikult sageli tsükli algusesse. Toona algasid valiktsüklid reeglina septembrikuus ja olime seda varemgi teinud – siis leppisid veel alaliidud omavahel mänguajad kokku. Kohe alguses need kolm punkti kätte saada andis natuke kindlama tunde. Teitur Thordarsoni kõige edukamat tsüklit alustasime samuti kodus Fääri saarte vastu, toona võitsime 5 : 0.

Teine põhjus oli meie ilm – kuna mängud toimusid sügisel, märtsis ja juunis, siis meile sobis ainsana hea ilma tõttu hästi juuni, kõik muu on juba kahtlane. Kui selles 2012. aasta tsüklis Fäärid ära võitsime, siis septembri alguses Itaalia vastu oligi ilm ju selline, et vihma sadas ja sooja oli seitse kraadi.“

just tema kodulinna mehed, pealegi veel tema sünnipäeval. „Post lükkas edasi ja Saag vajutas üle puusa sisse. Kaks Viljandi poissi tegid fännitribüüni ees sellise asja. See oli mammu!“ Kuigi ühest küljest oli tegu ülinapi võiduga meist väiksema jalgpalliriigi üle ja see tuli palju raskemalt, kui oleks pidanud, siis teisalt varjutas mängu stsenaarium eelnenud pettumuse ja asjaosaliste sõnul valitses lõpuvile järel riietusruumis pigem peomeeleolu kui suur kergendus.

Konstantin Vassiljev: „Pärast seda, kui vaatad 1999. aasta Meistrite liiga finaali, siis mõtled kogu elu, et küll ükskord juhtub see ka minuga. Kui see lõpuks juhtub, on see väga omapärane tunne – pärast seda ei teki kunagi küsimust, et kas midagi on võimalik või mitte. Viimastel aastatel on sellist viimaste minutite draamat rohkem olnud, aga sel ajal ei juhtunud seda tihti. Oli see mäng siis hea või halb, aga emotsiooni viis ta kõigil lakke.“ Kaimar Saag: „Võidurõõm on võidurõõm. Lihtsaid mänge Eesti koondisel sellisel tasemel ei ole, kõik vastased on arvestatava tasemega.“ Toona 22aastane Saag lõi mängus oma teise koondisevärava ning kuigi tähtsuselt on see kindlasti tema koondisekarjääris tabamus number üks, tunneb mees ise, et tema tipphetk koondises tuli mõnevõrra hiljem. „Parim aeg tuli natuke hiljem, aga see ehk rahva jaoks nii hästi ei kajastunud.

Tundsin end 23–24aastaselt paremini – pea oli rohkem püsti, ma ei olnud enam noormängija ja platsil oli mõnus olla – sain aru, et võib juba mängida.“ Piirojale jäi see värav aga sinises särgis kaheksast kollist viimaseks, kusjuures esimene oli tulnud 11 aastat varem samuti Fääri saarte vastu.

2020 AUGUST JALKA

27

EM 2012

Mäng nr 2

Ajalooline

3. september 2010 Eesti–Itaalia 1 : 2 31. Zenjov – 60. Cassano, 63. Bonucci Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Klavan, Puri (77. Purje), Dmitrijev, Vunk, Kruglov (82.

Kink), Vassiljev, Zenjov (63. Saag).

hetk: Sergei Zenjov reageerib tagasipõrkunud pallile kõige kiiremini ja viib Eesti kodupubliku ees Itaalia vastu juhtima.

„Mamma mia, kui külm Tallinnas on!“ kirjutas Itaalia koondise keskkaitsja Giorgio Chiellini Eesti pealinna jõudnuna sotsiaalmeediasse. Kuigi tegu oli septembri algusega, oli ilm tõesti jahe ning saapamaa ässad jätsid tugeva tuule ja vihma kombinatsiooni tõttu ära suisa mängueelse pallitreeningu.

Mängu eel räägiti meedias, et Serbia on Itaaliast isegi tugevam, ning tõsimeeli kirjutati, et Eestil võib olla isegi võimalus võita. Palju mööda ei pandud!

Itaallased sõitsid Tallinnasse haruldaselt pika, suisa seitsmemängulise võiduta seeria pealt, mille sisse jäi ka totaalselt ebaõnnestunud MM-finaalturniir, kus jäädi Slovakkia, Paraguay ja Uus-Meremaa järel alagrupis viimaseks. Pinge oli vastastel selgelt peal.

Eesti oligi lähedal, et vastaste võiduta seeriat pikendada. Märjal ja kiire põrkega väljakul näitas avapoolajal imelist minekut 21aastane Lvivi Karpatõ ründaja Sergei Zenjov, kelle väledusega Itaalia kaitsjad kuidagi toime ei suutnud tulla. Zenjov saigi oma tööle väärilise tasu, kui 31. minutil ei suutnud Itaalia väravavaht, koondises alles teist mängu pallinud Salvatore Sirigu korralikult toime tulla Konstantin Vassiljevi madala karistuslöögiga, ning tagasipõrkunud pallil oli esimesena jaol just Zenjov. Eesti üks, Itaalia null!

Teisel poolajal ärkasid paraku ka kuulsad vastased ning Andrea Pirlo nurgalöökide järel pöörasid Antonio Cassano ja Leonardo Bonucci kaotusseisu vaid kolmeminutilise vahega eduks. Siiamaani on eestlastel sellest matšist natuke mõru maik suus, kuna Hispaania kohtunik jättis meie kasuks andmata 11 meetri trahvilöögi.

28

JALKA AUGUST 2020

Lõppseis tablool kuulutab Itaalia nappi paremust.

Dmitri Kruglov: „Kui seis oli 1 : 0, siis ei määratud teisel poolajal meie kasuks penaltit. Mind tõmmati särgist! Kahjuks ei näinud kohtunik seda momenti. Usun, et tänapäeval oleks see VARi abiga kindlasti penalti olnud. Kes teab, kuidas mäng oleks edasi läinud, kui oleksime 2 : 0 juhtinud…“ Raio Piiroja: „Oleksime seal pidanud 2 : 0 juhtima minema, aga kohtunikul ei olnud mune, et penaltit anda. Kruglov võeti konkreetselt maha. Sada protsenti penalti, aga vend ei julgenud lihtsalt ära anda.

Ma arvan, et oleksime siis selle mängu ka võitnud.

Taavi Rähn ütles mulle kunagi väga õigesti – see oligi selline aeg, kui läksime hammustama igat vastast, kes ette anti. Meestel oli selline enesekindlus, nagu oleks lõvikonservi söönud. Satsis olid mängijad, kes olid täpselt tippvormis. See oli lahe seltskond.“ Konstantin Vassiljev: „Ju see Hispaania kohtunik oli natuke ehmunud.“ Tarmo Rüütli: „Hapu mälestus. Olime väga soodsas seisus. Kahjuks läks üks nurgalöök jala alt läbi, jõudis värava ette ja löödi meile sisse. Hea mäng, aga lõpp lipsas käest ära. Sealt oleks võinud punkti napsata küll. Kvaliteetne mäng, aga pööras meie vastu.“ Janno Kivisild: „See kaotus andis meile teatud määral positiivse emotsiooni – et me oleme tegelikult mängus, et me saame ka isegi suurte vastu.“ Aivar Pohlak: „Itaalia mängu esimene poolaeg oli üks meie kõigi aegade paremaid poolaegu, mis me oleme Euroopa tippmeeskonna vastu mänginud. Selle kõrvale saab muidugi panna Hollandiga peetud 2 : 2 mängu. Kui vahel on pärast Eesti kohtumist mõne suurriigiga selline tunne, et kõik oli paratamatu, mis väljakul toimus, siis pärast seda mängu oli tunne, nagu me poleks pidanud seda kohtumist kaotama.“

Delegaat päästis Eesti suuremast trahvist Eesti–Itaalia mängu ajal tekitasid poleemikat platsile jooksnud kaks Eesti toetajat. 19aastane Kristo ja 22aastane Taavi olid mõlemad tarvitanud alkoholi, õnneks püüti nad võrdlemisi kiiresti kinni. Jalgpalliliit aga trahvist ei pääsenud: UEFA määras EJLile 5000 euro suuruse rahalise karistuse. „Need trahvisummad sõltuvad sageli väga palju sellest, kuidas mängu delegaat selle oma raportisse kirjutab. Sellise asja eest võiks ka 50 000eurose trahvi saada. Ilmselt kirjeldas delegaat seda juhtumit leebemal moel ja rõhus ehk sellele, kui kiiresti asi ära lahendati,“ avaldab Pohlak.

EM 2012 Mäng nr 3

viis aga see, et suutsime alguses nende totaalsele survele vastu seista. Serblased üritasid päris palju 8. oktoober 2010 kohtunikku mõjutada, aga sattus venelasest kohSerbia–Eesti 1 : 3 tunik, kes hoidis hästi oma liini ja ei läinud sellega 60. Žigić – 63. Kink, 73. Vassiljev, 90 + 1. ov. kaasa. Ma usun, et kohtunik oli selles mängus suur Luković faktor, et asi lõpuks meie kasuks sai minna.“ Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Klavan, Muide – Eesti tagasitulek rippus tagantjärePuri (70. Purje), Dmitrijev, Vassiljev, Kruglov, le mõeldes juuksekarva otsas, sest sel hetkel, kui Kink (64. Saag), Zenjov (87. Vunk).

Kink oma imevärava lõi, plaanisid treenerid teda tegelikult välja vahetada. Minut hiljem sekkuski Valiksarja kolmas mäng oli selline, mille eel räägiti tema asemele Kaimar Saag. Napikas number kaks! ajakirjanduses ja fännide seas sellest, kuidas EesTarmo Rüütli: „Selline mõte oli! Vahetused ti koondisel on äärmiselt keeruline Balkani poololid meil väga tähtsad, mängisime tihti hapnisaarelt punkte loota. Eelkõige oli inimestel meeles kuvõlas. Oli vaja vaadata, kellele natuke puhkust muidugi kaks sügist varem toimunud košmaar Zeanda, et värsked mehed sisse tuua. Õnneks jõudis nicas, kui eestlased Bosnia ja Hertsegoviina käest ta enne ära lüüa.“ 0 : 7 sauna said.

Rüütlile iseloomulikult õnnestus vaJanno Kivisild: „Serbia publik või hetus ikkagi. Just Saag oli see mees, kes atmosfäär ei olegi minu jaoks Balkamängu lisaminutitel värskete jalgadega nilt olnud kõige hullem. Seal olid väljatööd tegi ja vastaste kaitsjat Aleksandar ku ümber ka kergejõustikurajad ja see Lukovići survestas, mispeale too palli üle Tarmo Kink: kogu agressiivne publik jäi mängijatest Stojkovići oma väravasse tõstis. Lõpuvile „Serblased mõtlesid: ja väljakust kaugele. Bosnias olid nad järel sai näha haruldast pilti: Serbia koonjohhaidii, just lõime ära, näiteks kohe väljaku ääres. Sellistes dise fännid aplodeerisid Eesti koondisele, olukordades on vaja hullumeelseid õnmeie koondislased vastasid samaga. Wiaga nüüd peame hakkama nestumisi või vastase kingitusi. Selles kipedias säras Serbia koondise lehel usuuesti maadlema?“ mängus saime mõlemad.“ kumatuna tundunud fakt: ajaloo suurim Serblased küll surusid ja surusid, ent ei suutnud kaotus – 1 : 3 Eestile! esiti tükk aega sihile jõuda. 60. minutil läbimurre Raio Piiroja: „Serbia oli konkreetne karukoolõpuks saavutati: nurgalöögi järel põrkas pall kasbas, kus oli väga palju ultrafänne. Pull oli see, et tist väljas oodanud Zdravko Kuzmanovićile, kelle see ultrafänlus keeras kiirelt omade vastu – Sermadal löök sai rikošeti vastaste kahemeetriselt bia koondis sai seal päris palju vilet. Meie läksime ründajalt Nikola Žigićist ja vihises võrku. Valus aga ära, pea püsti, tänasime isegi vastasfänne ja värav oleks igal teisel hetkel Eesti totaalselt rivist nemad meid. Võis ju arvata, et kui seal neile ära välja löönud ja ilmselt mõnevõrra lõigi – õnneks paned, siis pead vaatama, et kuidagi staadionilt oli meil platsil mehi, keda see ei kõigutanud. Vaid ära saad, aga… Ega seal ju nalja ei ole, kohalikes kolm minutit hiljem võttis Tarmo Kink paremal mängudes on huligaanide tippklass.“ äärel küljejoone juures palli omaks, pööras kaitsJanno Kivisild: „Võideldi iga ruutmeetri pärast. jast mööda, purjetas väljaku keskele ja tulistas Võistkond mobiliseeris end kuidagi ühe üksusena enam kui 25 meetrilt peale. Löök oli sedavõrd ja uskus ka kõige keerulisemates olukordades, et Tarmo Rüütli demonstreerib hea, et vastaste väravavahil Vladimir Stojkovićil ei me tuleme sellest välja. See võit küttis muidugi Belgradis micjäänud muud üle kui palli silmadega saata. ootused üles, kui kolmest mängust oli kaks võitu. haeljordanlikku Tarmo Kink: „Kindlasti minu koondisekarjääSloveenia mäng oli jällegi külm dušš, mis tõi justkätelaiutust: ri ilusaim värav. Ma ise seda väga tagantjärele ei kui maa peale tagasi.“ milline võit! vaata, sõbrad vist vaatavad sagedamini. Aeg-ajalt seda ikka kuskil näidatakse. See oli väga tähtis ja vajalik koll. Täri (Tarmo Rüütli – toim.) ka ütles: kui seda väravat poleks olnud, kas me oleksime mängu üldse võitnud? Jäime kaotusseisu, aga suutsime kiiresti vastu lüüa ja see oligi murdepunkt. Serblased mõtlesid: johhaidii, just lõime ära, aga nüüd peame hakkama uuesti maadlema?“ See ei olnud aga veel sugugi kõik. Kümme minutit hiljem jäi karistusala esisel pall suurepäraselt ette Konstantin Vassiljevile, kes sealt palli sisse põrutas ja Eesti juhtima viis.

Tarmo Rüütli: „See oli magus. See iluvärav, mille Kink lõi… Lõpus vastane psühholoogiliselt lausa murdus ja hakkas iseendale sisse sokutama. Nad ei olnud selliseks sündmuste käiguks valmis. Selleni 2020 AUGUST JALKA

29

EM 2012

Mäng nr 4 12. oktoober 2010 Eesti–Sloveenia 0 : 1 67. ov. Sidorenkov Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn (55. Palatu), Klavan, Sidorenkov, Puri (69. Purje), Dmitrijev, Vassiljev, Kruglov, Kink (59. Zenjov), Saag.

Külm dušš, mida Janno Kivisild mainib, tuli vaid kolm päeva pärast seda, kui Eesti koondislased Tallinna lennujaamas kangelastena vastu võeti.

Loorberitele puhkama jäämiseks polnud lihtsalt aega, sest kohe ootas ees tähtis kodumäng Sloveeniaga.

Eesti ootused olid suured, kuid pessimistidele pidi olema selge, et meil hakkab olema keeruline.

Kapten Piiroja oli esimeses kolmes kohtumises saanud kaks kollast kaarti ja ei saanud kaasa lüüa mängus, mis oleks olnud tema koondisekarjääri 100. matš. Treenerid täitsid Piirojast vakantseks jäänud koha Ragnar Klavaniga, kes tegutses muidu koondises tavapäraselt vasakkaitses. Dmitri Kruglovi ei hakatud poolkaitsest allapoole nihutama – koha äärekaitses võttis sisse hoopis Taani kõrgliiga mees Andrei Sidorenkov. Olukorra kaitses muutis veel hõredamaks tõsiasi, et mängueelsel päeval sai treeningul vigastada Alo Bärengrub, mistõttu kutsuti viimasel hetkel koondise juurde FC Flora mees Karl Palatu. Palatu pidi sealjuures mängu ajal kogu aeg sisuliselt valvel olema, sest oli teada, et ka Klavanit vaevab probleem tuharalihasega. Lõpuks pidas Klavan küll kogu kohtumise vastu, ent Palatul tuli siiski teise poolaja alguses mängu sekkuda, sest õnnetu kukkumise järel sai viga hoopis Taavi Rähn.

Karl Palatu: „Janno Kivisild helistas mängueelse päeva õhtul kell kaheksa ja ütles, et mind oleks vaja, kuna Alo sai vigastada. Muide: kui mängueelne trenn on tavaliselt pigem rahulik, siis meil oli Floraga sel päeval just raske trennipäev. Koondise juurde tulin veel hommikul, sest öeldi, et lihtsalt hotelli magama ei ole vaja tulla. Lõpuks tuli ka mängu minna.“ Kohtumine ise eriti mälestusväärseks ei kuju-

30

JALKA AUGUST 2020

Sloveenia vastu pidi keskkaitses alustama Ragnar Klavan, kes veel toona oli koondises tavapäraselt vasakkaitsja.

nenud: kummalgi pool väljakut oli väga häid võimalusi vähevõitu. Otsustavaks kujunes õnnetu olukord teise poolaja keskel, kus Zlatko Dedić sai Eesti karistusalas tekkinud segaduse järel löögile ja tagumise posti juures suunas Sidorenkov palli tema selja taga olnud ründajat peljates oma võrku.

Mängu lõpuminutitel sai Eesti vastaste väravale peale veel korraliku surve, kuid Sloveenia kaitse pidas hästi. Mängu ehk isegi kõige ohtlikumaks momendiks osutus Enar Jäägeri ilus kauglöök neljandal üleminutil, mille Sloveenia puurivaht Samir Handanović fantastilise tõrjega posti kõrvalt ära tõi. Mitu korda sai peaga löögile ka vahetusest sekkunud Palatu. Napikas…

Karl Palatu: „See oli minu koondisekarjääri kõige olulisem kohtumine – valikmäng ja veel kodupubliku ees. Mul oli mängu lõpus tegelikult kaks head momenti, aga ei löönud ära. See jäi natuke kripeldama…“ Janno Kivisild: „Ma ei mäleta seda Sloveenia mängu väga hästi, aga mäletan seda, et olime pärast väga-väga pettunud. Kujutad ette: tuled Serbia karukoopast võiduga ja muidugi oli põhjendatud ootus, et suudame kodus ka õnnestuda. See oli valus tagasilöök.“ Aivar Pohlak: „Sloveenia kaotus hakkas meile välja joonistama seda, et see tsükkel hakkab liikuma tavapärasel moel: korra veab siin, siis jällegi ei vea seal. Võnked käisid pidevalt ühele ja teisele poole.“ (järgneb)

Ole kursis

EESTI JALGPALLI tegemistega!

@Eesti jalgpall

Chelsea

Inglismaa

Tammy Abraham

Esireas vasakult paremale: Anastasia Ivanova, Katrin Loo, Ariina Mürkhain, Kristiina Tullus, Mari Liis Lillemäe, Maarja Saulep, Kelly Rosen, Silja Goroško, Kethy Õunpuu, Getriin Strigin.

Tagumises reas vasakult paremale: abitreener Magnus Rosen, väravavahtide treener Andrus Lukjanov, Maarija Mikiver (Mürkhaini selja taga), füsioterapeut Kai-Riin Tomera, füsioterapeut Martin Seeman, Valeria Liik, Saron Läänmäe, Kärt Mere, Getter Saar, Jessika Uleksin, peatreener Aleksandra Ševoldajeva.

Foto: Liisi Troska

Tallinna FC Flora

Karikafinaalis kuulusid Flora koosseisu Ingmar Krister Paplavskis, Märten Kuusk, Vladislav Kreida, Frank Liivak, Rauno Sappinen, Konstantin Vassiljev, Henrik Pürg, Michael Lilander, Markus Soomets, Henri Järvelaid, Vlasi Sinjavski, Richard Aland, Mihkel Ainsalu, Rauno Alliku, Martin Miller, Mark Anders Lepik, Henri Välja, Maksim Paskotši. Tiimi taustajõud: peatreener Jürgen Henn, abitreener Joel Indermitte, väravavahtide treener Aiko Orgla, füsioterapeudid Kristiina Lind, Oliver Papp, Kai-Riin Tomera, tehniline direktor / spordidirektor Norbert Hurt.

Foto: Jana Pipar

Tallinna FC Flora

Foto: Adam Davy/Reuters/Scanpix

NOORED

Võidukas Tartu Tammeka U19 võistkond. Esimeses reas vasakult Carl Kaiser Kiidjärv, Karl Läänelaid, Patrick Genro Veelma, Carl Robert Mägimets, Karl Tammeorg, Dominic Laaneots, Kevin Burov, Karl Joonas Jõepere, Jaanus Vainjärv. Tagumises reas vasakult füsioterapeut Ott Meerits, Alfred Tammiksaar, Mark Trubatšov, Georg Voldemar Järve, Marcus Agarmaa, Risto Tepper, Tanel Tammik, Mikk Raid, Rasmus Vahtra, Kener-Mairon Krull, Ats Toomsalu, treener Indrek Koser, peatreener Marti Pähn.

Tammeka U19

tegi ajalugu Juulikuus peeti klubijalgpalli pidupäeval esmakordselt U19 eliitliiga meistriliiga finaal.

Ajaloolise võidukarikaga koju sõitnud Tartu Tammeka esindajad kinnitavad, et võit oli tähtis nii võistkonnale kui klubile, Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild sõnab, et kogu turniir ja finaal olid suured õnnestumised.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: Anna Andreas

T

avapäraselt on klubijalgpalli pidupäeval kavas olnud kaks mängu: meeste ja naiste finaal. Sel aastal lisati mängupäevale kolmanda kohtumisena U19 eliitliiga meistriliiga finaal, millele eelnes uudse süsteemiga turniir, kus esmalt mängiti alagruppides ja hiljem peeti poolfinaalid. Esmakordselt ellu viidud turniiri tingis

asjaolu, et U19 vanuseklassi noored mängivad Eestis juba meeste (tipp)liigades ja U19 võistlustel ei kasutanud klubid oma parimaid mängijaid.

Tänavune U19 eliitliiga meistriliiga koondas aga võistkondadesse parimad noormehed, kes asusid heitlema A. Le Coq Arenal peetud finaali pääsemise eest.

Finaalinärv

Juulikuises finaalis kohtusid Tartu Tammeka ja Tallinna Legioni U19 võistkonnad. Eesti kahe suurima linna vastasseisu võitsid seekord tartlased, kes alistasid Legioni noored seisuga 1 : 0. Tammeka poolt sõnavad nii Premium liiga kogemusega Patrick Genro Veelma kui kapten Dominic Laaneots, et tegemist oli nende seniste karjääride ühe kõige olulisema mänguga. „Mängu tähtsust poleks vähendanud see, kui finaal oleks peetud mõnel muul väljakul, aga et see oli Eesti suurimal staadionil ja samal päeval teiste karikafinaalidega – see tekitas nii mulle kui 2020 AUGUST JALKA

39

NOORED

Tallinna Legion pidi finaalis leppima kaotusega, aga rohkete ja häälekate fännide toel lasti üle A. Le Coq Arena siiski kõlada oma klubi hüüetel.

meeskonnale närvi juurde,“ tunnistab Laaneots. „Mängupäeval, kui tegime oma tavapäraseid tegevusi – kogunesime, käisime koos söömas, sõitsime bussiga –, ei olnudki ärevus enam nii suur, aga mõned päevad enne mõtlesin küll: „Ohoh, finaal!“,“ lisab Laaneots.

Tammeka U19 peatreener Marti Pähn sõnab omalt poolt, et finaalist isegi suurem oli ärevustase poolfinaalis, sest siis alles asuti finaalipääsu püüdma. Samas olid pinged enne A. Le Coq Arenal peetud finaali siiski olemas. „Eks mängijad omavahel ikka rääkisid sellest palju, nägin seda juba sellest, kuidas nad finaaliks valmistusid,“ räägib Pähn. „Mul on hea meel, et nad said selle kogemuse, sest sellise turniiri ja finaaliga on nad

Mario Hansi: „Kui tahame ainult Eestis kõige kõvemad kärbsed olla, siis jookseme juba lati alt läbi.“

endale seadnud uue lati. Nad ise näevad, milleks on võimelised, milliseid emotsioone jalgpalluri elukutse pakub ja kuidas sellega suhestuda,“ lisab Tammeka loots.

Finaalis Tammeka tiimi kaptenina väljakule jooksnud Laaneots meenutab omakorda, et kaptenipaela tõttu tundis ta suuremat vastutust, kuid proovis siiski meeskonna rahulikuna hoida: „Minu õlgadel oli kindlasti rohkem vastutust ja kui midagi oleks valesti läinud, oleksin suurema osa vastutusest enda peale võtnud. Aga proovisin rahulik olla ja enne mängu kindlaks teha, et kõigil oleks mugav olla.“ Mängupildi kohta sõnavad nii Laaneots kui tema tiimikaaslane Veelma, et oma meeskonna esitusega võib rahule jääda. Peatreener Pähn nendib, et teatud ülesannetega said poisid hakkama, kuid alati saab paremini. „Kaitsefaasis võib enam-vähem rahule jääda, sest väga palju ohtlikke väravavõimalusi me neile ei andnud,“ vaatab Pähn finaalile tagasi. Ta lisab, et kuivõrd finaal oli mängijatele oluline, on igati loogiline, et noortel mängumeestel tuli ette kiirustamist ja kohati palliga tehtud valesid otsuseid. „Suures plaanis võib siiski rahule jääda. On hea näha, et meie valitud stiil ja ideed, kuidas mängida, toimivad ka siis, kui meil pole parim päev. Võib öelda, et keskmine esitus, sest tean, et need noormehed suudavad mängida palju parema rütmiga ja teha palju paremaid otsuseid,“ võtab Pähn finaali kokku.

Tammeka noortetiimi juhendaja sõnul on U19 eliitliiga meistriliiga karikas Tammekale oluline, sest viimane selline suurem saavutus on klubil ette näidata 2004. aastast, kui esindusmeeskond võitis esiliiga ja kerkis meistriliigasse.

Tammeka noortetöö juht Mario Hansi ütleb omalt poolt, et kuigi finaalivõitu ei maksa üle tähtsustada, näitab see, et tartlaste noortetöö liigub õiges suunas: „Selle tiitli võitmine on meie jaoks kinnitus juba eelnevale teadmisele, et teeme noortega head tööd – seda vähemalt Eesti mõistes.“

Kas Tammeka pääseb Euroopasse?

Tammeka U19 on just skoorinud ja see annab põhjuse oma fännide ees rõõmustada. Sama värav tagas Tammeka noortele kokkuvõttes ka finaalivõidu.

40

JALKA AUGUST 2020

Klubijalgpalli pidupäeval Eesti rahvusstaadionil mängimine oli noortele tähtsaks sündmuseks, kuid U19 eliitliiga meistriliiga võit võib kaasa tuua veel ühe maasika: mängimise UEFA Youth

NOORED

Janno Kivisild: finaal oli finaalivääriline EJLi tehniline direktor Janno Kivisild sõnas esmakordselt peetud turniiri ja A. Le Coq Arenal toimunud finaali järel, et rahule võib jääda nii uudse formaadi kui ka selle kulminatsiooniga. „Minu jaoks andis see kõik kokku veendumuse, et turniir, mida selle aasta alguses alustasime, läks nii-öelda õigesse kohta ning sellel on tulevikku,“ rääkis Kivisild.

Uudset turniiriformaati kiitis ka ajaloolise esimese võidu kindlustanud Tartu Tammeka U19 tiimi peatreener Marti Pähn. „Usun, et see oli mängijatele väga motiveeriv formaat,“ ütles Pähn. „Esiteks see, et omavahel võtsid mõõtu kõikide klubide tippnoored. Teiseks oli finaalmäng A. Le Coq Arenal väga positiivne motivaator. Ning kolmandaks – noored on pigem harjunud mängima liigamänge ja vähem selliseid kohtumisi, kus kaalul on kõik või mitte midagi. Kuidas võita selliseid olulisi mänge – see lisas kindlasti veel ühe dimensiooni,“ lisas Tammeka U19 peatreener.

EJLi tehnilise direktori Kivisilla sõnul võib igati rahule jääda finaali sportliku tasemega. „Nägime finaalis väga tasavägist mängu ja mõnede mängijate poolt head meisterlikku individuaalsust,“ sõnas Kivisild. „Treenerina vaadates võis muidugi näha, et need meeskonnad ei mängi igapäevaselt sellises koosseisus, nii et seetõttu oli raske oodata täielikku taktikalist küpsust, aga see kirg, mis sinna mängu pandi – see näitas, et finaal oli noorte jaoks suur privileeg ja läks neile väga korda.

Kogu miljöö ja see mäng – finaal oli finaalivääriline.“ Kivisild kiitis sedagi, et mõlema klubi fännid olid tulnud omasid toetama: „Oli näha, et klubid väärustasid finaali ning see oli neile oluline, sest kohale toodi mõlema meeskonna toetajad. Väga võimas ja postiivselt emotsionaalne jalgpalliõhtu.“

Tammeka U19 kapten Dominic Laaneots tunnistas, et kuigi finaalipäeval närvi polnud, siis mõni päev varem oli väike pinge tal ikka peal.

League’is ehk Euroopa noortesarjas. See pole aga sugugi kindel, sest meie tabelikoht UEFA edetabelis automaatset pääsu ei taga, samas võivad eestpoolt ära langeda kõrgema asetusega klubid ja see võiks Tammeka noortele ukse avada. Samas segab tänavu kaarte ka koroonaviirus, mistõttu pole kindel, kas ja kuidas rahvusvahelisi mänge pidada lubatakse.

Tammeka U19 tiimi karikani tüürinud Pähn selgitab, et kuivõrd Euroopasse pääsemine on lahtine, ei pööranud ta sellele enne finaali liigset tähelepanu. „Ka ilma pääsuta Euroopasse oli finaali võitmine piisavalt suur asi ning motivatsioon mängijatele,“ räägib Pähn. „Lisaks – kui sa finaali ei võida, pole sellel tähtsust, kas edasipääsuvõimalus tekib või mitte. Vaadates praegust olukorda, peab meil kvalifitseerumiseks olema õnne, aga loomulikult meile väga meeldiks, kui need noored saaksid selle võimaluse ehk veel ühe lisaauhinna. See on koht, kus silma jääda, ja usun, et meie meeskond oleks valmis seal tegema viisaka esituse,“ lisab Tammeka loots.

Tammeka noortetöö juhi Hansi sõnul oleks Euroopas mängimine oluline mitte ainult Tammekale, vaid laiemalt kogu meie jalgpallile. „Kuna oleme nii väike riik ja Tartu on maailma mastaabis väga väike koht, siis õige mõõdupuu on muu maailm,“ selgitab Hansi. „Kui tahame ainult Eestis kõige kõvemad kärbsed olla, siis jookseme juba lati alt läbi. Kuna noortetasemel väga palju rahvusvahelisi mänge ei peeta, oleksid noorte eurosarja kohtumised tervitatavaks võrdlusmomendiks ja kindlasti oleks see vajalik tervele Eesti jalgpallile.“

Kas Tammeka noored saavad võimaluse end UEFA Youth League’is tõestada, on endiselt lahtine ja EJLi tehnilise direktori Janno Kivisilla sõnul polnud veel juulikuu esimeses pooles teada, millal otsus osalejate ja turniiri toimumise kohta langetatakse.

37. minutil

81. minutil

466

jäi Legion punase kaardi tõttu finaalis ühe mehega vähemusse.

sündis Tammekale finaalivõidu taganud värav.

pealtvaatajat oli A. Le Coq Arenal kaasa elamas Tammeka-Legioni finaalile.

2020 AUGUST JALKA

41

RUBRIIK NAISED Tabasalu JK naiskond väravat tähistamas.

Seda pilti oleme tänavu esiliiga esimese kuue vooru jooksul saanud näha juba 30 korda.

Lendstardi saanud Tabasalu naiskond rihib meistriliigat –

ühel tingimusel Naiste esiliigas on hooaega ülivõimsalt alustanud Tabasalu JK, kes on esimesest kuuest mängust noppinud kuus võitu ja troonib tabeli tipus. Sealjuures on tegu alles esimest aastat naisteliigades palliva võistkonnaga.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Merike Konsa

N

aljaga pooleks võib seega ajakirja trükkimineku ajal öelda: FC Flora naiskond võib olla küll hetkel valitsev meister ja karikavõitja, aga Eesti edukaim naiskond on hoopis Tabasalu, kes on klubi ajaloos tunnistanud naiste konkurentsis ainult võite!

Naiste esiliigasse satuti sealjuures mängima tänu hooaja alguses toimunud ümberkorraldus-

42

JALKA AUGUST 2020

tele, millega ühendati naistejalgpallis esiliiga ja teine liiga. Tabasalu neiud mängisid veel eelmisel aastal noorteliigat, ent nüüd oli aeg küps selleks, et väga noore koosseisuga võistkond end ka naiste seas proovile paneks. „Aasta algul ei teadnud me, kus mängima saame hakata, ning samal ajal ei osanud me ka arvata, kus me naiste tasemel paikneme, teadmatus oli päris suur. Tüdrukud on aga ennast hästi tõestanud,“ kiidab Tabasalu naiskonna peatreener Martin Tšegodajev, kes on võistkonna selgroo moodustavaid tüdrukuid juhendanud juba mitu aastat. 2002. ja 2003. aastal sündinud tüdrukutega hakati liigavutti mängima 2015. aastal. „Tuumik on alles jäänud, hiljem on ka veel nooremaid peale tulnud,“ lisab treener. Kui üldjoontes moodustavad naiskonna Tabasalu JK oma kasvandikud, siis käesoleva hooaja eel saadi lisa ka väl-

NAISED

30 : 1

17

58

on kuue vooru järel Tabasalu JK naiskonna väravate vahe esiliigas.

väravast rohkem on võistkonnana löönud vaid esiliiga neli esimest tiimi.

väravat lõi Sandra Pärn eelmisel hooajal U17 liigas. 16 mänguga!

jastpoolt. „Otsisime endale selleks aastaks ka üksinna ka läheme ja valmistame ennast järgmiseks sikuid vanemaid mängijaid ja nad on meile kõvasti sammuks ette. Ühel tingimusel – kõik peab toijuurde andnud. Nad pakuvad ka võistkonna sees muma loomulikus võtmes. Kui näeme, et oleme konkurentsi ja panevad noori rohselleks valmis ja selle välja teenikem pingutama ning noorematel on nud, siis kindlasti läheme.“ nende pealt palju õppida.“ Peale selle on eesmärgiks sea„Vanemate“ mängijate all ei pea tud naiskonna jätkusuutlikkus, mis Tšegodajev sealjuures silmas mitte seisneb ka väärilise järelkasvu taMartin Tšegodajev: kogenud veterane, vaid napilt täisgamises. „Visioon on ühel hetkel ealisi mängijaid. Naiskonna vanim „Oleme selle enda jaoks läbi mängija on vaid 23aastane Anette mõelnud, et me ei taha, et see kõik olla naistejalgpallis Rõõmussaar! oleks hetkeline sähvatus. Pigem vaakonkurentsivõimeline klubi, kes tamegi pikemat protsessi. Hea on suudab ühel päeval mängida ka Kaugem siht tõdeda, et ka nooremates vanustes Eesti meistritiitlile. See võiks meistritiitlile mängimine on palju silmapaistvaid mängijaid, Naiste esiliigas on tänavusel hookes võiksid ühel hetkel naiskonnas muidugi toimuda lähiajal, aga ajal käärid esimeste ja tagumiste meistriliigasse me praegu vägisi olulist rolli mängida. Materjal on vahel küllaltki suured ning Tameil hea ja sellele proovime rõhutrügima ei hakka.“ basalu on vähemalt seni näidanud da,“ avaldab Tšegodajev. end väga heast küljest. „On näha, et osa naiskondi on tugevamad kui teised, mistõttu on nii tugevaid kui ka natuke kergemaid mänge, aga ma arvan, et esikolmiku kohtade peale tuleb aasta lõpuks ikkagi korralik madin,“ märgib Tšegodajev ning ei varjagi, et pikemas plaanis soovib klubi tõusta Eestis absoluutsesse tippu. „Kui hooaja eel koosoleku tegime ja nendest teemadest rääkisime, ei seadnud me endale sihti, et kindlasti meistriliigasse tõusta. Seadsime eesmärgiks teha kõikide mängijate poolt korralik hooaeg, käia korralikult trennis, ennast arendada ja aidata võistkonnal veel paremaks saada. Visioon on ühel hetkel olla naistejalgpallis konkurentsivõimeline klubi, kes suudab ühel Naiskonna päeval mängida ka Eesti meistritiitlile. See võiks liidriks on muidugi toimuda lähiajal, aga meistriliigasse me kerkinud väle praegu vägisi trügima ei hakka. Hooaja lõpus ja hea mänguvaatame, siis on pilt ees – kui sportliku printlugemisega Sandra Pärn. siibi alusel meistriliiga koha saame, siis kindlasti

Naiskonda veab üliresultatiivne esiründaja Tabasalu JK eest on viimastel aastatel nii noorteliigades kui naiste seas säranud Sandra Pärn, kes on esiliigas vaid kuue mänguga löönud juba 17 väravat. Viimase nelja hooajaga on ta 80 ametlikus mängus skoori teinud koguni 152 korral, kusjuures noorteliigades mängis Pärn endast aasta-kaks vanematega. „Naistejalgpallis on selliseid mängijaid vähe,“ kirjeldab Tšegodajev. „Ta on julge, lisaks sellele on tema trumpideks veel kiirus, võimsus ja suhtumine – ta on kohusetundlik, püüdlik ja väga hästi treenitav. Ta suudab luua väga ohtlikke olukordi ka täiesti ootamatutes olukordades ning peale värava näeb ta ka häid lahendusi teistele mängides. Ta on võistkonnas oma koha

leidnud, aga meil tuleb nüüd ka vaadata, et me treeneri seisukohast liiga mugavaks ei jääks. Me ei saa ju võistkonda ühe mängija peale üles ehitada. Eesti mõistes on ta ründajatüübilt teistsugune mängija ja pole midagi teha, vastastel on temaga raske. Kui ta ennast edasi arendab, õpib olema ettearvamatu ja mugavustsooni ei jää, võib tal olla Eesti jalgpallis suur tulevik.“ 17aastane Pärn on juba mänge kirja saanud ka noortekoondistes: Eesti U15 ridades on tema saldo kaks mängu ja kaks väravat, U17 koondises 12/2. „Kindlasti on tal vaja veel mitme aspektiga tööd teha, aga õnneks saab ta sellest ka ise aru ja teab, mille kallal edasi töötada,“ lisab Tšegodajev.

2020 AUGUST JALKA

43

MÄNGIJA LUUBI ALL

Patrick Genro Veelma Eesti noortekoondislane ja Tartu Tammeka ründaja Patrick Genro Veelma tuli juulikuus U19 eliitliiga meistriliiga finaalis oma tiimikaaslastega esimest korda peetud turniiri võitjaks. Noormehe plusse ja miinuseid vaagisid Tammeka treenerid Marti Pähn ja Kaido Koppel. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Marti Pähn: Element, kus arendada nii jõudu, keha valitsemist kui ka ajastust. Eakaaslastega mängides üldiselt hätta ei jää, kogenumate ja vanemate kaitsjate vastu ei saa seda hetkel tema trumbiks pidada.

Kaido Koppel: Peapallide võitmise protsent ei määra kindlasti seda, kui kaugele ta oma jalgpallurikarjääris jõuab.

Marti Pähn: Olukordade tunnetus, väljakunägemine ja ruumi leidmise oskus liini ees ja liinide vahel on pigem Patricku tugevused.

Kaido Koppel: Patrick näeb, kus on värav, ja ta tahab seda rünnata.

VASTUPIDAVUS

JÕUD

Marti Pähn: Külg, mida kindlasti järele aidata.

Osalt võib kindlasti kanda ka tema nooruse arvele.

Kaido Koppel: Professionaalse taseme jaoks on hetkel veel puudulik. Kui mängib mitu täismängu järjest, siis ühel hetkel hakkab teravus ära kaduma.

Marti Pähn: Kui vaadata Premium liiga kontekstis, siis hetkel veel on olukordi, kus ta lükatakse palli pealt ära, ning üks ühele jooksuduellides on võimalik just võimsuse pealt juurde panna.

Kaido Koppel: Kehaliselt on tal kõvasti arenemisruumi.

Positiivne on see, et kuigi ta ei ole veel kõige tugevam mängija, oskab ta oma keha väljakul hästi kasutada.

SISU

Marti Pähn: Soov mänge võita ja julgus ise mängu pööret tuua on täiesti olemas. Usun, et ta on senistes mängudes seda külge ka positiivselt näidanud.

Kaido Koppel: Igapäevases rutiinis on vaja veel täpsemaks minna, et treeningutest maksimum võtta. Ei oska veel treeningueelset ja -järgset aega maksimaalselt ära kasutada.

Samas on see tema vanuses väga normaalne.

LIIKUVUS

Marti Pähn: Palliga mängides pigem tugev külg, avanemiste ajastus ja kvaliteet vastase kaitseliini taguse ründamisel on element, millega tegeleda.

Kaido Koppel: Siinkohal peab ta kõige suuremad arengud läbi tegema, kui tahab jalgpallimaailmas tegusid teha. Et oma oskused palliga esile tuua, on vaja esialgu pall õigesse kohta saada. Mida kõrgem on tase, seda targemad ja atleetlikumad on kaitsjad ja söödu saamine viimasel kolmandikul läheb väga raskeks.

TEHNIKA

Marti Pähn: Palli kontrollimine ja palliga jooksmine on pigem Patricku trump. Tunnetab hästi kaitsemängija liikumist ning leiab palliga mängides üles olukorrad, millal vastasest mööda triblada.

Kaido Koppel: Patrickule meeldib palliga mängida ja tänu heale triblamisoskusele teeb ta seda edukalt. Pall püsib hästi kontrolli all ja seda isegi kontaktsetes olukordades.

SÖÖT JA LÖÖK

Marti Pähn: Olukordade tunnetus on pigem tugev külg, leiab üles nii olukorrad, millal mängida kavalaid sööte, kui ka olukorrad, kus lihtsalt pall ära sööta. Ei tõmba meeskonna mängurütmi alla ja oma sööduoskusega pigem parandab seda. Löök on Patrickul pigem tugev element ning karistusalas on väga ohtlik mängija.

Kaido Koppel: Patrickul on meeskonna üks parimaid löögitehnikaid. Suudab kiirelt löögile minna ja vähese hoovõtu pealt tugeva löögi teha.

KIIRUS

Marti Pähn: Ilma pallita mängides ei saa öelda, et oleks tema tugevaim külg. Positiivne on, et jookseb palliga näiliselt sama kiiresti kui ilma pallita.

Kaido Koppel: Jooksukiirus pole tipptasemel, aga palliga liikumise kiirus on päris hea.

5 4 3 2 1 0

2,5

Väljakunägemine

44

5

5

JALKA AUGUST 2020

Vastupidavus

3,5

3

Liikuvus

Tehnika

Õhuvõitlus

4,5 3

Jõud

Sisu

5 3,5

Kiirus

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Kes hakkab Eestis tootma meeste boksereid?

Patrick Genro Veelma!

FOTOD: Liisi Troska, Anna Andreas

CV Sündinud: 15.04.2002 Positsioon: ründaja Klubi: Tartu Tammeka Endised klubid: – Treenerid: Indrek Koser, Ando Hausenberg, Alar Trumm, Eduard Škunov, Erki Kade, Sander Lember, Timo Teniste, Marti Pähn, Siim Valtna, Kaido Koppel, Karel Voolaid, Ats Sillaste, Martin Klasen, Lars Hopp, Andrei Veis Koondis: U16 3/0, U17 8/1, U19 11/0

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Neymar. Ta meeldib mulle mängijana ja ta oskab triblada. Ka Lionel Messi annab muidugi tiimile palju juurde, aga minu arust on parim mängija just Neymar.

Kas oleksid kala või lind?

Lind, sest siis saaksin maailma avastada ja ringi seigelda. Kõrgust ma ei karda.

Kui peaksid spordiala vahetama, siis millega tegeleksid?

Mängiksin ilmselt võrkpalli. Palju kogemusi mul pole, aga suvel sõpradega saab mängitud ja see meeldib mulle väga.

Kas oleksid meedik, politseinik või tuletõrjuja?

Arvan, et oleksin politseinik. Tahaksin olla uurija, kes juhtumitega töötab ja neid uurib, see tundub huvitav.

Mille poolest oled oma tiimikaaslaste seas tuntud?

Triblamise poolest.

Mis sööki/toiduainet sa üldse ei söö?

Toiduainetest paprikat, oliive ja veel mõnda sellist asja.

Toitudest ei ole sellist, mida ma ei söö, kõik sobib.

Mida võiks sinunimeline bränd toota?

(Kiire vastus – toim.). Meeste boksereid! Olen juba mõelnud, et midagi sellist võiks kunagi teha!

Mis on sinu parim ja halvim omadus mängijana?

Parim on see, et olen väljakul kõva võitleja. Halvim omadus on see, et ma ei suhtle väljakul väga palju.

Kaido Koppel: „Platsil on ta õige suhtumisega, sest ei näita välja mingisugust aukartust ja võitleb alati lõpuni.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

See, kui lõin eelmisel hooajal Narvale kolm väravat.

Sellega sai minust Premium liiga noorim kübaratriki lööja ja see oli minu jaoks üsna suur saavutus. Siiani ikka meenutan neid väravaid. Kui riietusruumi läksin selle saavutuse järel, siis kõik tiimikaaslased kiitsid ja ütlesid, et olen ikka päris kõva vend! Loodan, et ka sel aastal tuleb üks kübaratrikk ära...

2020 AUGUST JALKA

45

TREENER

Mullu Thunder Häckeri ridades Eesti meistriks tulnud Aleksei Galkin (esiplaanil) on ka tänavu klubis mängiva treeneri rollis.

Mängiv peatreener Galkin: hooaja lõpus vaatan, kas lõpetan

Tänavusest hooajast Eesti rannajalgpalli koondise etteotsa asunud Aleksei Galkin jätkab 41aastaselt peale juhendamise ka mängimist Eesti-Läti ühisliigas. Ta sõnab, et põlvemurede tõttu on ta korduvalt kaalunud mängimist lõpetada, kuid vaatab sellele otsusele otsa selle hooaja lõpus.

Tekst: Kadi Parts

P

ärnus sündinud ja kasvanud Aleksei Galkin alustas oma jalgpalluriteed murujalgpallis, kui läks kaheksa-aastaselt juba varem trennis käinud klassivennaga treeningule kaasa.

Väikese Aleksei esimeseks klubiks sai Pärnu Kalev ja esimeseks treeneriks Märt Siigur. Galkin mee-

46

JALKA AUGUST 2020

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

nutab tagantjärele, et esimestest aegadest on tal meeles treeningud lastestaadionil, mille kruusaväljakul tolmas kohutavalt.

Kuigi noor Aleksei oli jõudnud jalgpallini, polnud see tema esimene valik, sest ta käis ka muusikakoolis, kus õppis nii klaverit kui viiulit. „Kõige raskem oli valida, millistele turniiridele ma sõidan ja millistele mitte, sest muusikakool oli esimesel kohal ja selle arvelt ma jalkat mängida ei tohtinud,“ räägib Galkin lapsepõlvest.

Kuigi mitmel turniiril jäi muusikakooli tõttu käimata, ei tähendanud see, et vaba aega poleks veedetud vutti mängides: „Sõprade ja naabripoistega käisime igal pool linnas asuvatel platsidel mängimas.

Spordiväljakud olid lahti ja sai igal pool vabalt mängida. Kui kõht tühjaks läks, sõime sealsamas hapuoblikaid või käisime õunaraksus ja mäng läks edasi.“

Otsustav penalti viis randa

Kui ühel hetkel muusikakoolis õpingud lõppesid, oli jalgpallihuvilisel Alekseil rohkem aega jalgpallitrennis käia, kuid paraku läks just siis tema toonane võistkond laiali ja selle asemel asus noormees 14aastaselt hoopis korvpalli proovima. Kaks aastat hiljem naasis ta jalgpallitrenni, kui asus mängima Pärnu Tervises, treeneriks Meelis Eelmäe.

Galkin meenutab, et siis hakati meeskonnaga rühkima meistriliiga poole ja selleks ajaks, kui Pärnu Levadiaga kõrgliigasse välja jõuti, oli talle juba esimene põlveoperatsioon tehtud. „Hommikul käisin tööl ja õhtul trennis – see oli päris raske,“ meenutab Galkin oma toonast mängijakarjääri. „Jalgpallimängimise eest maksti mulle stipendiumit ja tundsin seetõttu suurt vastutust.“ Neist muruplatsil veedetud aegadest mäletab praegune rannakoondise loots sedagi, et mängijad ja treenerid vahetusid tihti. Samas andis see hea võimaluse õppida mitmelt juhendajalt. „Tahaksin siinkohal tehtud töö eest tänada kõiki oma toonaseid treenereid: Märt Siigurit, Meelis Eelmäed, Jüri Ivanovi, Tiit Raudnagelit, Kalev Pajulat, Tõnu Meetuat ja Gert Oleskit. Just siis sain kor-

TREENER

108

116

41-

minutit tegi Aleksei Galkin mängijana kaasa Coolbet rannaliiga esimesel etapil.

mängu tegi Aleksei Galkin kaasa murujalgpalli kõrgliigas. Selle ajaga lõi ta 12 väravat.

aastaseks sai Aleksei Galkin tänavuse aasta 1. juulil.

võimalik mängu ajal kriitiliselt olukorda hinnata ja raliku jalgpallikooli, mis praegu on rannajalgpallis mängu taktikat ümber korraldada,“ nendib Galkin, kasuks tulnud,“ räägib Galkin. et tema töö pole just lihtsate killast. „Ise mängides Murujalgpalli meistriliigas jooksis Pärnu mees ei ole lihtsalt vahepeal võimalik kõike näha. Mängiviimati väljakule 2008. aastal, kui Vaprus heitles jakarjääri lõpetamist olen kaalunud väga kaua, sest kõrgliigahooaja järel üleminekumängudes Paide põlvedega on mul pidevalt probleeme olnud. KäesLinnameeskonnaga. Galkin meenutab, et tema oleva hooaja lõpus vaatame uuesti sellele mõttele sooritada oli selles kohtumises penalti, mille ta otsa,“ lisab Thunder Arvutitarga mängiv treener. mööda lõi – see olevat olnud tol hooajal ainuke Tänavu juulis oma 41. sünnipäeva tähistanud 11 meetri karistuslöök, mille Galkin sisse löömata Galkin sõnab, et treenerina on ta nii karm kui toejättis. Selle sündimata jäänud värava tõttu jäi Pärtav: „Olen alati valmis kuulama mängijate nõuannu kõrgliigast välja ja kuigi esiliigas mängis Galkin deid, kuid otsused teen ma siiski ise.

Pärnu meeskonna eest edasi, siirdus ta Olen siiani seda tööd nautinud ja nau2009. aastal juba ka tipp-rannajalgpalli din ka edaspidi.“ juurde. „Sõbrad kutsusid randa mänMeie rannakoondise juhendajana gima juba mitu aastat varem, aga ma alustas Galkin tööd sel hooajal. Otsus see ei olnud alguses huvitatud. Kui ülemiväljakutse vastu võtta sündis tema sõnul nekumänguga nii läks, siis otsustasin Kuidas omal ajal kergelt, sest ta tundis, et on selleks igati proovida!“ selgitab Galkin. jalgpalli mängiti: valmis. Ta sõnab, et kiirelt ja globaalselt ta Rannajalgpalli juures võlus kogenud „Spordiväljakud olid lahti ja midagi rahvustiimis ümber korraldama ei rannavutimeest toona ja võlub praegusai igal pool vabalt mängida. hakka, sest tänu eelkäijatele on võistkongi mängu kiirus, akrobaatilisus ja see, et ühe minutiga võib sündida kasvõi Kui kõht tühjaks läks, sõime nal juba oma mängumuster ja stiil. Samas viis väravat. Sama kehtib ka saalijalgsealsamas hapuoblikaid või lubab Galkin, et rohkem hakatakse rõhku panema kaitsetegevusele, mängudistsippalli kohta, nii et miks pole Galkin seda käisime õunaraksus ja liinile ja rünnakute lõpetamisele. mängima jõudnud? „See on hea kümäng läks edasi.“ Meie koondiseringi kuuluvate mänsimus,“ naerab pärnakas. „Pärnus vist gijate kohta nendib rahvustiimi jupolegi saalijalgpalli nii kõrgel tasemel hendaja, et paraku on konkurents minimaalne, olnud... Ja eks loeb ka see, et sõbrad kutsusid mu kuid on lootus, et selle paranemisele aitab kaasa just randa, mitte saali – seepärast läkski nii!“ samm, mis astuti tänavu seoses koduse meistriliigaga, kui moodustati ühine Eesti-Läti liiga. Kui Mängiv treener ja koondiseplaanid hea tasemega uus liiga tegelikkuses on, seda saab Kui Eesti rannakoondise praegune loots 2009.

Galkini sõnul hinnata alles hooaja lõpus. aastal Valicecari meeskonnas rannajalgpalli meistOma esimesel koondisetreeneri-aastal on Galriliigas mängima hakkas, sai temast kohe ka meeskin eesmärgiks seadnud pääsu B-divisjonist A-dikonna peatreener. Ta meenutab, et aasta varem oli Aleksei visjoni (loe lk 10). Oma üldistest ambitsioonidest ta Pärnu Vapruse klubis hakanud noortetreeneriks Galkin (valges) rääkides jääb pärnakas tagasihoidlikuks ja sõnab ja seepärast leidsid rannatiimi meeskonnakaas2012. aastal Eesti koondise nii: „Soovin treenerina panustada oma oskuste ja lased, et ta võikski hakata mängivaks treeneriks. eest mängikogemustega rahvusmeeskonda, mille liikmed on Kusjuures murujalgpalli noortetreenerina on Galmas. motiveeritud töötama ühise eesmärgi nimel.“ kin ametis ka praegu, seda Pärnu Kalevi klubis.

Foto: BSWW Rohkem kui kümme aastat tipp-rannavutti mänginud Galkin on peale Eesti jõudnud mängijana käia ka Lätis, Leedus ja Venemaal. Ise hindab ta kõige kõrgemalt just meie idanaabrite tippliigat ja võrdleb seda murujalgpallis Itaalia kõrgliiga Serie A-ga. Kuivõrd Galkin oli Venemaal mängides juba treenerina kätt proovinud, oli ta välismaal mängides tähelepanelik ka juhendajate töö suhtes. Ta sõnab, et igast välisriigist võttis ta peale kogemuste ja õpetuste kaasa ka head kontaktid ning suhtleb sealsete treeneritega siiamaani.

Mängiva treeneri ametis on Galkin sealjuures siiani, sest sel hooajal on ta peale koondise juhendamise ka BSC Thunder Arvutitarga treener ja jookseb ise samuti mängijana rannaliivale. „Mängiva treenerina tasub märkimist see, et alati pole 2020 AUGUST JALKA

47

VUTI TAUSTAL

Mis kirjutatakse sisse jalgpalluri lepingusse?

Kui endine Rootsi koondislane Stefan Schwarz 1999. aastal Valenciast Sunderlandi siirdus, seadis Inglise klubi talle lepingusse karmi punkti: leping tühistatakse, kui Schwarz peaks selle jooksul võtma ette reisi kosmosesse.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Ricardo Moraes, Reuters/Scanpix

T

2011. aastal Flamengoga liitunud Ronaldinho võis lepingu järgi kahel õhtul nädalas pidutsemas käia.

Liverpooli toodud Mario Balotellile kirjutati aga kontrahti sisse, et halva käitumise korral on klubil õigus leping lõpetada.

Lendamist peljanud Dennis Bergkamp lasi oma Arsenali lepingusse sisse panna punkti, mis sätestas, et ta ei ole kohustatud võõrsilmängudele kohale ilmuma, kui ainus viis matšile jõuda on sinna lennukiga reisida. 2011. aastal kodumaa klubi Flamengoga liitunud Ronaldinho aga võitles lepingusse välja punkti, mis lubas tal kuni kaks korda nädalas pidutsemas käia.

Kunagine Saksa vutimees Giuseppe Reina oli väga õnnelik, kui suutis oma lepingusse Bielefeldi Arminiaga sisse suruda punkti, mis kohustas klubi mängijale igal aastal uue maja ehitama. Paraku jäi tal kahe silma vahele, et lepingus ei olnud kirjas, kui suur peab maja olema – seega valmistas klubi talle kõigil kolmel lepingu kehtimise aastal maja… mänguklotsidest.

undub jabur nali? Tegelikult lisati säärane punkt lepingusse täie tõsidusega. „Soovisime klubi kaitsta,“ meenutas Sunderlandi toonane tegevjuht John Fickling hiljem The Athleticule. „Toona räägiti väga palju sellest, et üsna pea saavad tavainimesed kommertslendudega kosmosesse sõita. Arvasime, et kahe-kolme aasta pärast on kõigil see võimalus, ja Stefan oli sellest vaimustuses. Maksime tema eest korraliku summa ja siis tuli välja, et tema agent oli valmis esiEesti tüüplepingud teevad asja lihtsaks mese säärase lennu peale piletid ostma.“ Suurem osa jalgpallurite töölepingutest mõistagi Toonast tõsist mõtet kosmosesse sõita kinniselliseid punkte ei sisalda ja on suhteliselt lihtsatas ka Schwarz. „See oli mu agendi idee. Mulle koelised. Lepinguteksti pikkus ja sellele eelnevaoleks see väga meeldinud.“ te läbirääkimiste maht on võrreldes Praeguseks 51aastane Schwarz ei mõne välisriigiga köömes. ole paraku oma unistust täide vii„Eestis on tüüplepingud ja asi on nud, ent omapäraseid lepinguklausväga normaalselt lahendatud. On leid on tippjalgpallis veelgi nähtud. konkreetsed numbrid ja mängija teab Harri Ojamaa: Kui Luis Suárez Liverpoolist Barcetäpselt, kui palju tema kontole palka lonasse siirdus, olevat tal mõnede „Seda ju ei ole, et üritame klubiga jõuab ja kuidas käib boonuste maksandmete kohaselt olnud lepingus mine. Eesti lepingud on meeldivalt arutada, et äkki võiks ikka klausel, mis keelas vastasmängikonkreetsed ja lühikesed,“ selgitab väikese promilliga trenni tulla.“ jate hammustamise. Tema asemel jalgpalliagent Harri Ojamaa Jalkale.

48

JALKA AUGUST 2020

VUTI TAUSTAL „Näiteks Soomes on lepingutel samuti tüüppõhi – kui oled selle ühe korra läbi töötanud, ei teki enam küsimusi. Mõnes teises riigis tuleb aga kõik detailid eraldi üle vaadata.“ Eesti Jalgpalli Liidu pakutava tüüplepingu eestikeelne versioon on viie lehekülje pikkune ja väga eriskummalisi sätteid ei sisalda – mõnes kohas on pooltele jäetud võimalus olenevalt konkreetsest olukorrast lüngad täita. Kosmosereisid ja ekstreemsport on üldjuhul kaetud sättega, mis keelab osaleda ohtlikes tegevustes, mida klubi pole enne heaks kiitnud ja mis ei ole klubil kindlustusega kaetud. Samuti tuleb mängijal järgida tervislikke eluviise, hoida ennast füüsilises tippvormis – ning mitte viibida avalikus kohas alkoholi-, narko- või toksilises joobes.

Ojamaa sõnul on need tavaliselt punktid, mille suhtes läbirääkimisi ei peeta. „Seda ju ei ole, et üritame klubiga arutada, et äkki võiks ikka väikese promilliga trenni tulla,“ naerab agent.

Mujal riikides kipuvad läbirääkimised venima enamasti seetõttu, et lepingusse ei ole esialgu tingimusi piisavalt konkreetselt märgitud. „Probleem on enamasti see, et lepingusse pannakse sisse brutopalk. Mängija tahab aga ju teada saada, palju ta sellest kätte saab, brutonumbriga ei ole ju suurt midagi teha. Netopalk oleneb aga nii paljudest asjadest, et klubid ise ka tihtipeale ei tea, palju sealt lõpuks järele jääb,“ selgitab Ojamaa. „Selle, mis mängijale oluline on, saab tegelikult üldiselt ühe lehekülje peale panna: palk, lepingu pikkus ja see, millised klauslid on selle pikendamise osas. Kas korter on? Kes maksab kommunaalide eest?“

Tants palga ümber

Lepingu juures on üks kõige olulisem punkt mõistagi palk, mille suhtes võivad läbirääkimised pikalt kesta isegi siis, kui mõlemale poolele sobiv pakkumine on tehtud. „Isegi kui klubi pakub

Kas väravaboonus muudab mängija isekaks?

Kuulus Inglismaa vutitreener Harry Redknapp on rääkinud lugu ajast, kui ta tõi meeskonda ründaja Jermain Defoe.

Palluri agendina tegutses ta ema, kes küsis peale suure nädalapalga ka boonust iga löödud värava eest. Redknapp olevat seepeale ärritunud ja küsinud: „Miss Defoe, maksame Jermaini eest 12 miljonit ja ta hakkab teenima 50 000 naela nädalas. Mis te arvate, mille eest me talle maksame?“ Kuigi ründajate puhul on väravaboonused suhteliselt levinud, ei leia Ojamaa, et see pallurid isekaks muudaks – pigem loeb mängija iseloom. „Sa võid Cristiano Ronaldole panna lepingusse isegi punkti, et ta saab iga löödud värava eest trahvi, aga tema iseloom on selline, et ta tahab ikka ise värava lüüa,“ arvab agent.

Tänapäeval saavad tippmängijad preemiaid mõistagi ka väravasöötude ja kõige muu eest, mis headele tulemustele kaasa aitab. „Mulle näiteks väga meeldib, kui võiduboonuseid saavad ka pingil olevad mängijad. Seda suudavad endale lubada suuremad klubid, aga see väldib olukorda, kus näiteks meeskond võidab, aga mängija on pettunud, sest lisaks platsile mitte pääsemisele jääb ta ka boonusest ilma,“ toob Ojamaa välja.

Väljavõte Eestis kehtivast elukutselise jalgpalluri tüüplepingust.

Osas kohtades tuleb osapooltel lüngad ise täita.

alguses normaalse summa, mis mängijale sobib, on minu töö seda numbrit ikkagi veel üles rääkida. Enamasti on muidugi nii, et kui mängija tahab 5000 euro suurust palka ja klubi on nõus seda pakkuma, siis piltlikult öeldes pakutakse alguses 3500, mina aga küsin 7000 vastu ja lõpuks jõuame sinna 5000 juurde kokku. Kui ma kohe alguses 5000 küsiks, siis klubi näeks, et ahaa, siin saame 4000ga hakkama.“ Vutisõbrad, kes on mänginud „Football Manageri“ sarja arvutimänge, teavad hästi, et kui lepingu läbirääkimistel pole mängija madalama palgaga nõus, tasub tema agendile natuke suuremat kompensatsiooni pakkuda ja kontrahti sõlmimine kulgeb kohe libedamalt. Ojamaa sõnul võib see mingitel juhtudel nii olla ka päris elus. „Kahjuks tean, et on agente, kes nii teevad.

Ma ise olen aga sedavõrd aus inimene, et ma ei kujutaks ennast ette midagi sellist tegemas – et klubi võidab väiksema palga maksmise näol ja mina suurema kompensatsiooni näol, aga mängija kaotab palgas kõige rohkem. Isegi kui teeksin, siis ei saaks öö läbi magada, helistaks hommikul mängijale ja pakuks omast taskust seda raha, millest ta ilma jäi!“ 2020 AUGUST JALKA

49

Hooaja avaetapil pidid Türi mehed (oranžis) tunnistama vaid kaotuseid.

Nii asutigi kohe mängima rannavuti esiliigas.

Viljati sõnul ei tundunud liiga üleliia suure proovikivina, sest muid turniire oli vähe ja taseme poolest peeti Eesti tugevuselt teist liigat endale sobivaks. „See polnud ju päris tippsport, vaid seal olid samasugused inimesed nagu meie,“ vaatab Viljat tagasi algusaastatele. „Eks alguses saime rohkem peksa, aga see on iga uue asjaga nii,“ naerab ta.

Aga kui ehitaks oma väljaku?

Foto: Beach Soccer Estonia Facebooki leht

Kuidas Kesk-Eestis rannajalgpalli mängima hakati

BSC Türi eestvedajad ei lasknud end häirida asjaolust, et nende kodukohas randa ja rannaliiva polnud. Praeguseks on ettevõtlik meeskond jõudnud mängima Eesti-Läti ühisliigasse ja rajanud Türile isegi oma väljaku.

Tekst: Kadi Parts

M

is võiks olla jalgpallihuvilisele suvel mõnusam, kui koos sõpradega rannaliival rannajalkat taguda? Aga mis sa siis teed, kui elad Kesk-Eestis – näiteks Türil – ja randa ega rannaliiva pole? BSC Türi mängijad otsustasid juba aastaid tagasi, et nad tahavad rannajalkat mängida, maksku mis maksab. Võistkonna üks eestvedajaid Tanel Viljat meenutab algusaega nii: „Idee tuli mu hea sõbra Rasmus Romandi poolt.

Ta nägi, et Pärnus saab mängida, ja tekkis mõte, et võiksime sõpradega proovida: saaksime suvel midagi koos teha ja oleks üks hobi juures.“

50

JALKA AUGUST 2020

BSC Türi üks eestvedajaid ütleb, et võistkonda kokku saada ei olnud üleliia keeruline, sest tänapäevaste sotsiaalmeedia kanalite abil moodustati kiiresti ühine vestlusrühm. Viljat meenutab, et sisseastumiskatseid või kellegi liigset veenmist polnud – igaüks otsustas oma südametunnistuse järgi. Ning tundub, et suurem osa mängijatest langetas õige otsuse, sest suur osa meestest mängib Türi eest ka praegu, seitse aastat pärast võistkonna loomist.

Kuna Türil rannaväljak puudus, ei olnud eriti paljudel meestel rannaliival mängimise kogemust, kuid murujalgpalli kogemus oli enamikul siiski ette näidata, seega päris jalgpallivõõraid kutte tiimi ei sattunud. Ent just liivaga harjumine oli Viljati sõnul muruvuti meestele kõige keerulisem. „Raske oli harjuda, et tuleb mängida paljajalu,“ räägib Türi üks eestvedaja. „Mäletan, et esimestes trennides sai kasutatud selliseid jalakaitsmeid, nagu on võitluskunstides. Lisaks oli liiv vahel külm ja ka see oli harjumatu. Aga Türi poisid risti ette ei löönud, võtsime trennidest ja mängudest kõik ning nautisime täiel rinnal!“ Teise keerulise aspektina toob Viljat välja asjaolu, et Türil polnud võimalik treenida, sest Kesk-Eestis lihtsalt polnud randa ega väljakut. Ta meenutab, kuidas algusaastatel käidi trenne tegemas Pirital, mis tähendab, et koos treeningu ja edasi-tagasi sõiduga pandi igal korral tublisti aega magama. Ühel hetkel leiti, et enam nii ei saa, ning otsustati Türile rajada korralik liivaväljak, mis kerkis 2018. aasta suvel kohaliku tehisjärve äärde. Samal aastal valiti rannajalka väljaku rajamine Järvamaa 2018. aasta parimaks spordisündmuseks. Viljat selgitab, et kuigi minimaalsete summade poolest saadi abi ka väljastpoolt – näiteks EJLilt –, tuli enamik rahast oma ja sponsorite taskust: „Ettevõtjad, sõbrad panid raha alla. Ise möllasime seal traktoritega, vedasime liiva.“ Türi meeste unistust aitas ellu viia tiimi teine eestvedaja Rasmus Romandi, kelle ehitusfirma Rarex Ehitus pani väljaku rajamisele korralikult õla alla. Nagu Viljat selgitab: „Rarexi näol on tegu teedeehitusfirmaga, mistõttu olid väljaku rajamisel olemas inimesed, kes teadsid hästi, kui palju tuleb väljakaeveid teha, millist liiva ja millega vedada jne.“ Nüüdseks ongi Türi linnas täismõõtmetes rannaväljak, kus saab korraldada ka korralikke võistluseid.

Ainuke, mida väljaku ääres pole, on publikule mõeldud tribüün, kuid Viljati hinnangul polegi selle jaoks vajadust olnud. „Seal on lisaks rannajalgpalli mängi-

RANNAJALGPALL misele tehtud ka muid üritusi, näiteks rannamaadluse võistlusi,“ räägib Viljat. „Sellistel puhkudel mõnest pingist piisab. Suuremaid rannajalgpalli võistluseid, mille jaoks võiks mõelda tribüünile, ei saa me korraldada seetõttu, et meil on vaid üks väljak, sellisel puhul läheksid võistluspäevad väga pikaks. Peaks olema kaks väljakut nagu näiteks Pärnus.“

EKSTREEMNE AVAETAPP PÄRNUS: „Vett ei kallanud meile kaela ainult ülevalt, vaid minu arust tuli vihma ka maa seest! Ja kui vahepeal ei tulnud vett ülevalt ega alt, siis oli tuul nii suur, et viskas vett mere pealt.“ Kuigi rannaplats sai rajatud Türi meeskonna initsiatiivil ja kulude-kirjadega, ei ole nad väljaku kasutamise suhtes kadedad: plats on avatud kõigile, kes oskavad seal heaperemehelikult käituda. Kuigi praeguseks on rannajalka tingimused väikeses Kesk-Eesti linnas oluliselt paremad kui varem, ei ole väljakuga seotud tööd veel läbi, sest platsi tuleb aeg-ajalt ka hooldada. Viljat selgitab, et sel hooajal toodi juurde 100 tonni liiva, sest rannajalka mängimiseks on vaja korralikku sõelutud liiva, mis ajapikku ära kipub lendlema.

Kristian Marmor oma kodukoha treeneriks!

Türilt on pärit Eesti rannajalgpalli rahvale tuntud Kristian Marmor, kes mängib Coolbet liigas Auguri tiimis ja oli mullu ka Eesti rannakoondise treener. Tänavuse hooaja avaetapi järel kiitis Marmor oma Facebooki lehel oma kodukoha tiimi südikate partiide eest ja avaldas lootust, et küllap tulevad ühel hetkel tabelisse ka punktid. „Marmori töötlemine käib juba teist aastat!“ naerab Türi tiimi üks eestvedaja Tanel Viljat, et loomulikult tahetakse meest näha oma kodukandi meeskonna juures. „Kristian on meil juba mõningaid trenne läbi viinud ja ta ise on rääkinud, et tahaks treeneriks tulla, aga seoses koondise ja ta oma klubiga pole praegu aega olnud.“ Samas loodab Viljat, et ehk saab Türi meeskond Marmorilt abi pigem varem kui hiljem, sest Marmori avaetapijärgne Facebooki postitus lõppes nii: „Nüüd on vaja natukene taastuda, igalt poolt valutab. Vanainimene juba.“ Viljat sõnab selle peale muiates: „Äkki ta vananeb veidi kiiremini ja jõuab selle võrra kiiremini meile treeneriks!“

Sihitakse kohta esinelikus

Türi tiimil oli võimalus kerkida meistriliigasse juba eelmisel hooajal, kuna üle-eelmisel aastal pääseti esiliigas napilt parima nelja võistkonna osalusel peetavasse superfinaali, kus suudeti võita nii poolfinaal kui finaal. Viljat sõnab, et 2018. aasta hooaeg ongi olnud seni kõige meeldejäävam aasta, sest loetud etapid enne superfinaali oli Türi meeskond tabeli viimaste hulgas. „Sai kokku lepitud, et kui viimastel etappidel ei suuda me võita ja mängime kehvasti, siis põletame need Türi särgid ära!“ meenutab üks meeskonna liidritest. „Sealt edasi oli ülesmäge minek ja särgid jäid põletamata. Ju on Türi meestele Türi särgid nii tähtsad, et võeti ennast kokku ja läksime võiduka lõpuni.“ Kui tunamulluse hooaja järel veel kaheldi, kas liituda kõrgliigas mängiva seltskonnaga, siis mulluse eduka hooaja järel otsustati uus katsumus vastu võtta ja nii mängibki Türi meeskond esimest korda klubi ajaloos kõige kõrgemal tasemel ehk Eesti-Läti Coolbet liigas. Avaetapp peeti juuli alguses Pärnus ja sealt Kesk-Eesti mehed veel punkte kirja ei saanud, kuid muljed on meeldejäävad.

Mullu võitsid Türi mehed esiliigas nii mõnegi etapi ja said seda ka tähistada.

Foto: Ants Liigus

„Alustame ilmast!“ räägib Viljat õhinaga. „Öeldakse, et tulge Pärnusse, tulge suvepealinna ja nautige siinseid võlusid, aga mis tegelikult toimus? Vett ei kallanud meile kaela ainult ülevalt, vaid minu arust tuli vihma ka maa seest! Ja kui vahepeal ei tulnud vett ülevalt ega alt, siis oli tuul nii suur, et viskas vett mere pealt. Niimoodi läbimärjad me seal olime,“ kirjeldab Viljat.

Mängulise poole kohta tunnistab ta, et kuigi punktid jäid tabelisse saamata, ei näidatud kehva mängupilti ja sealt on hea edasi minna. Hooaja eesmärkide kohta sõnab Viljat, et kui esimesed punktid ära võetakse, sihitakse kokkuvõttes kõrget kohta ehk positsiooni esinelikus.

14 : 32

67

100

jäi Türi meeskonna väravate vahe esimesel Eesti-Läti ühisliiga etapil.

punkti sai Türi eelmisel hooajal kirja rannajalgpalli esiliigas.

tonni uut liiva viidi sel aastal BSC Türi rajatud rannaväljakule.

2020 AUGUST JALKA

51

UUDNE ETTEVÕTMINE Kui mõiste „mudajalgpall“ tähendab vutis enamasti negatiivseid tingimusi, kus mängida ei taheta, siis Ida-Virumaal tõestati, et mudajalgpall saab olla ka lõbus. Esimest korda korraldatud mudavuti võistlus ei jää suure tõenäosusega ainsaks ning korraldaja Ronaldo Sildnik loodab, et suureneb nii osalejate kui toetajate ring.

Mudajalgpall nõuab korraldaja Ronaldo Sildniku sõnul head füüsilist vormi ja seda mitu osalejat ka demonstreeris. Foto: Sergei Stepanov / ERR

? l l a p g l Mudaja ! l l a p g l a j a d u M

Allkirjad ja dokumendid selle jaoks on veel vormistamata, aga kindlasti saame lähitulevikus selle korda, jah-sõna on antud!“ on Sildnik veendunud, et õige pea saab kõik ka juriidiliselt korrektseks. uulikuu esimesel nädalavahetusel peeti Ida-ViEelmisel suvel alanud väljakurajamine oli Rabarumaal Alutagusel omapäraseid jalgpallivõisttalu peremehe sõnul kohati üsna keeruline etteluseid, kus kohale saabunud huvilised sumvõtmine. Ta selgitab: „Seal oli ikka konkreetne võsa pasid ligikaudu 30 sentimeetri sügavuses vees. ja mets peal. Kogu selle võsa mahavõtmine ja sodi Tegemist oleks pidanud olema mudajalgpalliga, äratassimine... Kogu aeg oled põlvist saakuid eelmistel päevadel taevast alla sadik vees, üle kummikusääre tulevad vesi danud tohutu hulk vihma muutis selle ja muda sisse. Pärast oli veel vaja kopp pigem veejalgpalliks. Osalejad ja korralsinna saada, seal pinnas ära kantida, kõik dajad end sellest aga häirida ei lasknud puujuurikad sorteerida ja käsitsi ära veja nautisid toredat päeva täiel rinnal.

Kuidas rajatakse dada. See oli ikka ropp töö.“ Ürituse korraldaja ja Alutagusele valmudajalka väljakut: Väljaku rajamisele panid oma jõuduminud mudaväljaku eestvedaja Ronaldo dega õla alla Kohtla-Nõmme rahvaliiga „Kogu aeg oled põlvist Sildnik selgitab, et mõtte selline ettemeeskonna mehed, kelle kohta jagub Sildvõtmine korraldada sai ta soomlastelt. saadik vees, üle nikul vaid kiidusõnu. Ta meenutab, kuidas Nimelt harrastavad meie põhjanaabrid kummikusääre tulevad vesi üks tubli jalgpallihuviline käis kopaga kaesellist ala nagu suopotkupallo ehk tegeja muda sisse.“ vamas isegi kipsis jalaga! „Kolm päeva ta mist on jalgpalliga, mida mängitakse rakaevas seal kopaga, endal jalg kipsis ja kargud kaasas. bas. Selle põhjal tekkiski Sildnikul mõni aeg tagasi See oli tõeline tsirkus: käis seal ringi nii, et kargud mõte ka Eestis midagi sellist korraldada. olid kogu aeg muda sees kinni!“ meenutab Sildnik.

Kui väljak oli lõpuks rajatud, tuli hakata leidma Karkudega mudas huvilisi, keda mudajalgpalli proovimine huvitada Rabatalu peremehel endal päris sobivat soist maavõiks. Rabatalu peremees meenutab, et see oli satükki polnud, kuid ta leidis siiski lahenduse. „Kaks muti keeruline ettevõtmine, sest nagu eestlastele aastat tagasi tekkis mõte, eelmise aasta suvel hakkombeks: alguses ei saa vedama, pärast ei saa pikasime väljakut rajama,“ meenutab Sildnik. „Ega see dama. „Väga raske oli leida inimesi,“ sõnab Sildnik. väljaku maa polnudki minu maa, vaid on võõras maa.

Tekst: Kadi Parts

J

52

JALKA AUGUST 2020

UUDNE ETTEVÕTMINE

7

Levadia

50 x 30

võistkonda osales juuli alguses Alutagusel peetud mudajalgpalli võistlusel.

on Tipneri karikavõistluste 1/64-finaalis vastaseks KohtlaNõmme meestele, kes Alutaguse metsade vahele mudajalgpalli väljaku kaevasid.

meetrit on Alutagusele rajatud mudajalgpalli väljaku mõõtmed.

„Selline tunne, et palu või põlvili, et tulge proovige.

Hakkasime kaks kuud varem seda üritust reklaamima ja me ei osanud toona arvata, et Viru ralli on samal päeval ning Ott Tänak seal kihutab – eks paljud läksidki lõpuks hoopis sinna.“ Kindla meelega Sildnik ei andnud aga alla ning ürituse toimumispäeval tabas teda hoopis rõõmus üllatus: peale registreerunud võistkondade saabus kohale ka neid huvilisi, kes end veel kirja pannud polnud, kuid tahtsid suure heameelega mudajalgpalli proovida. Nii saadi kokku seitse tiimi: kolm meesteja kolm naistevõistkonda ja üks lastevõistkond.

Saunad ja avarii parklas

Kui enne mudajalgpallis madistamise päeva oli ilmataat vihmaga liigagi lahke, siis ürituse toimumise päeval oli ilm hea: taevast midagi alla ei sadanud, sooja oli 18–20 kraadi ja Alutaguse metsade vahel puhus ka piisavalt suur tuul, et sääsed ja parmud minema peletada. Nagu naerab Sildnik: „Seekord ei olnudki üldse sääski, nii et pidime õhtusel järelpeol ära jätma kavas olnud sääsetapu võistluse!“ Kuivõrd mudas mütata on väsitav ja mängude vahel võib hakata külm, olid korraldajad mõelnud sellele, et keegi end ebamugavalt ei tunneks – mängijatel oli kogu päeva jooksul võimalik end soojendada erinevates (tünni)saunades. „Ütlesin kõikidele mängijatele, et hoidke end soojas! Kaitseliit oli oma suure saunaga kohal, meil olid enda saunad ja kõigil oli väga mõnus,“ sõnab Sildnik.

Ent eks esimene vasikas läheb ikka aia taha ja ürituse korraldaja nendib, et peale õnnestumiste tuli ette ka mõningaid altminekuid. Esiteks just väljak, mis oleks pidanud olema mudane, kuid oli sügava veekihi all. Sildniku sõnul lootis ta, et mudapumbad suudavad ööga üleliigse vee välja

Mudajalgpallist sai rohke vihma tõttu pigem veejalgpall, kuid osalisi see ei heidutanud.

Foto: kuvatõmmis ERRi uudisloost

Mudajalgpalli võistluse korraldajatel on plaanis sarnaseid võistluseid korraldada veelgi.

Foto: Sergei Stepanov / ERR

tõmmata, kuid see arvestus läks tublisti aia taha.

Finaali eel võeti aga appi labidad ja plats suudeti muuta veidi vähem vesiseks. „Korra päeva alguses tulid kaks noormeest ja ütlesid, et see pole ju mudajalgpall, aga rohkem ei kuulnud ma kordagi, et keegi oleks vingunud. Kuna see toimus esimest korda, siis ega keegi ju ei teadnudki, milline see kõik olema peaks!“ naerab Sildnik tagantjärele.

Probleeme oli ka saunadega – Rabatalu peremees tunnistab, et saunamees hüppas alt ja seega polnud kedagi, kes kogu aeg tublisti hagu annaks.

Ent külma kätte keegi siiski tema sõnul ei jäänud.

Ka parkla jäi veidi valveta ja seal olevat toimunud üks avarii, aga toreda päeva vaimus saadi kohapeal kokkuleppele ja kõik lahenes ilusti. „Eks ma mõne asjaga jäin veidi jänni, sest ärevus oli nii suur,“ tunnistab Sildnik ausalt. „Olen aastaid olnud õhtujuht ja jõuluvana, teinud mitme tuhande osalejaga jaanipäevasid, nii et kogemust mul on, aga eks mõned asjad läksid seekord aia taha.“ Vigade parandust on plaanis teha juba tänavu sügisel, kui Sildnik plaanib korraldada Ida-Virumaa karikavõistlused. Osalejateks oleksid tema sõnul samad võistkonnad, kes seekord kohal käisid: neil huvilistel polevat kusagil treenida ega mängida ja nii on nende huvi mudajalka vastu täiesti arvestatav.

Järgmiseks suveks on plaanid veel suuremad: kutsuda Alutagusele võistkondi üle Eesti ja teha üks korralik kahepäevane mudajalgpalli üritus koos suure järelpeo, bändi ja kõige muuga. Ent siinkohal vaatab Sildnik peale enda ka teistele otsa. „Raha – see on see koht, kuhu kõik seisma jääb,“ ütleb Rabatalu peremees. „Praegu pidin toetajaid väga vaevaliselt leidma, suurema ürituse jaoks oleks neid kindlasti rohkem vaja. Miks ei võiks jalgpalliliit ka appi tulla – näiteks kohtunikega toetada? Ja aidata välja mõelda konkreetselt meile sobivaid reegleid näiteks mänguaja osas? Samuti oleks meil vaja paremaid väravaid: praegu on mul lihtsalt kokku keevitatud postid, aga oleks vaja võrke sinna. Ja nii edasi. Miks mitte tuua turismi siia Ida-Virumaale ja Alutaguse metsade vahele. Tagasi pole enam mõtet siit pöörata, sest algus oli selle üritusega juba nii kena!“ vaatab Sildnik unistavalt tulevikku.

2020 AUGUST JALKA

53

MAAILM

AS Roma versus S.S. Lazio – paljudele tähtsam kui meistritiitel Rooma madina artikli teises osas kirjeldame Jalka vahetut kogemust mängust Stadio Olimpicol. Saime kinnitust, et derbi on midagi hoopis enamat kui tippmäng Torino Juventuse vastu. Külastasime üht Rooma kuulsamat ja rünnatumat seinamaalingut Rione Montil, mis oli taas kord rikutud. Vaatleme mõlema klubi ikooniliste mängijate Francesco Totti ja Paolo Di Canio vastasseisu.

Tekst: Indrek Schwede

54

JALKA AUGUST 2020

Kodufännid tegid möllu ja suitsu.

Foto: Oliver Lomp

MAAILM le lõid tänavakunstnikud 2001. aastal, kui klubi võitis oma viimatise scudetto. Selle maalingu on teinud omapäraseks turismiobjektiks asjaolu, et kunagi ei tea, kas seinalt vaatab vastu Totti või on sellest üle käinud vandalismilaine. Meile sai osaks teisena mainitu – maaling oli täis soditud, Roma iidolist oli saanud mehe suguorgan ja sõnumi kinnituseks oli juurde maalitud veel üks suur fallos. Arvatavalt on selliste tegude taga Lazio fännid. Turvakaamerat pole ei sellel ega paljudel teistel linna täitvatel Totti seinamaalingutel.

Maailma ilusaim ütlemine pole mitte „ma armastan sind“, vaid „Roma läks juhtima“.

AS Roma kõnekäänd

Rikutud turismiobjekt: Totti seinamaaling

Nagu kõigil reisidel maailma kõvematele madinatele, on Jalka pidanud valima poole ja enamasti on selleks koduvõistkond. Ka seekord oli valik lihtne, sest reisikaaslasteks olid vennad Oliver ja Rainer Lomp, kellest teine on veendunud AS Roma fänn. Jalgpalliajakirjanik Oliver on samuti Itaalia vuti huviline, Rainer on olnud vutikommentaator Viasat Sport Balticus ja ERRis. Paar päeva enne derbit müttasime mööda suurlinna. Elasime Trastevere linnaosas, kus prantsatasime sisse ühte restorani ja avastasime endid istumas lauas, mille kõrval seinal oli suur Francesco Totti pilt koos MM-karikaga. Siis märkasime, et terve kõrtsi seinad olid täis fotosid, klaasi alla pandud medaleid, aukirju jms.

Oli pilte AS Romast ja paljudel jalgpallifotodel oli mees, keda oli kujutatud ka lauda toodud liitrisel õllepurgil, millel restorani nimi – Ivo a Trastevere (pildil). See tähendab Ivo Trasteveres ja see oli kunagi naabruskonna meeskonna nimi. Nimi ise tuleb kõrtsi asutajast Ivo Stefanellist, kes oli nimetatud jalgpallimeeskonna asutaja ja president läinud sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel.

Klubi mängudel käis paar-kolm tuhat pealtvaatajat ning meeskond ja lähemad abilised tavatsesid käia Ivo juures söömas. Praeguseks on restoran, mille logol on jalgpall (pildil), kuulus üle maailma.

Mängueelsel päeval käisime Colosseumi lähedal asetseval kuulsal Totti di Rione Montil – see on tagasihoidlik avatud sissepääsuga sisehoov, mille lõpus on Francesco Totti seinaportree. Sel-

Politsei: „Varjake värve – ohtlik!“

Vasakul seinamaaling Totti di Rione Montil ja paremal pilt 15. jaanuarist 2020, päev enne Rooma madinat.

Fotod: arhiiv / Indrek Schwede

Raineri ja Oliveri mõjul sai minustki nendeks päevadeks Roma fänn. Mängupäeval tegime asja Testacciosse, ühte Roma fännide linnajakku, kus veetsime aega pargis ja ühes baaris.

Näppu jäi üks kolmest Itaalia spordipäevalehest: Roomas ilmuv Corriere dello Sport1, mille esimesed viis lehekülge on iga päev täidetud uudistega Laziost ja Romast. Mängupäeval oli 48-leheküljelisest päevalehest Rooma madinale pühendatud esimesed 15 (päev varem 11). Jalgpall kokku (Serie A, Serie B, Serie C, Serie D ja amatöörliigad) võttis enda alla esimesed 39 lehekülge. Järgnesid mäesuusatamine, korvpall, tennis jms. Peale selle oli Corriere dello Sport välja andnud Rooma derbile pühendatud pisut väiksemas formaadis 24-leheküljelise eriväljaande, mille esiküljel olid Paolo Di Canio ja Francesco Totti ning sisemus meenutas kahe suure tähtsamaid kohtumisi. Baaris jäi silma veel üks eriväljaanne Rooma madina kohta.

Mängule sõitsime taksoga, kuid ummikute tõttu kobisime varem maha, sest jalgsi sai kiiremini.

Internetist agentuuri kaudu ostetud piletitega pidime jupp aega tiirutama ümber staadioni, sest ei leidnud õiget sissepääsu. Elektroonika meie pileteid ei aktsepteerinud. Lõpuks leidsime õige

2020 AUGUST JALKA

55

MAAILM

Lazio värvi-

Viha, huumor, vägivald Roma fänniloosung: „Vaata üles taevasse.

Ainult taevas on suurem kui sina.“ Lazio vastus: „Sul on õigus. See on sinine ja valge.“ Küsimus: Mida teeb Lazio fänn, kui ta hüppab alla 20korruselise hoone katuselt?

Vastus: Head asja.

Need on kahe klubi poolehoidjate süütud naljad. Nagu võib muigega võtta ka Lazio kunagise tähe Giorgio Chinaglia nõuet meeskonnakaaslastele, et need põletaksid pärast ühe derbi kaotust 1970ndatel oma särgid. Kuid on ka hoopis tõsisemaid juhtumeid. Kui Sergio Petrelli 1972. aastal Romast Laziosse siirdus, pidi ta vihaste Roma fännide oma kodurõdult eemale peletamiseks tulirelva kasutama.

1979. aastal tappis 18aastase Roma fänni Giorgio Fiorillo lendu lastud rakett staadionil 33aastase Lazio fänni Vincenzo Paparelli. Hirmunud Fiorillo varjas end 14 kuud, helistades peaaegu iga päev hukkunu vennale Angelole ja anudes andestust. Lõpuks läks Fiorillo kuueks ja pooleks kuuks vangi.2

56

JALKA AUGUST 2020

des teineteist otsivad käed.

Foto: Indrek Schwede

ava. Ühest küljest jäime ilma paljust sellest, mida tribüünidel juba etendati, kuid teisalt saime aimu, mis toimub umbes tund enne avavilet staadioni ümber. Tribüünile, kus me olime kübeke 59 902 piletiga pealtvaataja hulgas, tõusime umbes paarkümmend minutit enne algust ja oma kohti me enam otsima ei hakanudki. Nagunii oli normiks mängu ajal seista ja meie rahuldusime vaba ruumiga üpris väljaku nurgas, mille naabriks oli curva sud Roma fännidega ja vastasotsas möllasid Lazio omad. Oli võimas vaatepilt. Kui kodusatsina esinev Roma moodustas oma otsas klubi värvidest suure lipu, siis curva nord trumpas nad väliselt üle: tõenäoliselt mobiiltelefonide valgusega moodustus üle otsatribüüni kiri „Forza Lazio“. Mõne aja pärast asendus see efektse inimmustriga: eri servadest sirutusid teineteise poole kaks otsivat Lazio värvides käsivart.

Kuigi Lazio oli tabelis kõrgemal ja tal oli võimalus võtta isegi liigavõit, valitses mängu Roma. Paremas hoos rivaalidel ei lastudki palliga suuremat toimetada. Mäng lõppes siiski 1 : 1 viigiga.

Pärast lõpuvilet sattusime oma Roma sümbolitega (kellel särk, kellel käesall) väljuma Lazio fännidega samast sektorist. Meid peatas

MAAILM

Paolo Di Canio versus Francesco Totti Kahe Rooma klubi vastasseisu on ilmekalt illustreerinud mas pidades võimeline taastama rahvusliku ühtsuse tunnet...

Paolo Di Canio ja Francesco Totti, kes on olnud lähiajal Ma ei saa end pidurdada fännidele sedaviisi au andmast... see klubide vapimängijaiks. Maailmameister Totti on imetlus- väljendab mu rahvale kuuluvust.“7 Di Canio on harukordne tippjalgpallur, sest ta on olnud ka väärsel moel terve karjääri pallinud vaid Romas ja tagasi lükanud kõik ahvatlevad pakkumised kodu- ja välismaalt. Lazio klubi ultrate liige. Ta sündis Itaalia pealinna Lazio klubi Mõlemad on olnud agarad vastaste tögamises ja mõnitami- toetajate linnaosas Quarticciolos ja sattus fašistlikku Irriducises. Sajandi alguses karjus Totti oma klubi treeningukesku- bili-nimelisse ultrate rühmitusse. Kord pihustas ta seinale: ses Trigorias solvanguid Lazio noortemeeskonnale, mis tuli „Roma on sitt ja nende curva (fännitribüün – toim.) haiseb.“ mängima oma Roma eakaaslastega.3 Mõni aasta hiljem lau- Lazio noortemeeskonna liikmena oli tal laupäeviti mäng, mille lis Totti raadios Laziot mõnitavat laulu ja palus hiljem pärast järel suundus ta öösel Itaalia suurima ultrate rühmituse liikmeLazio fännide pahameelt vabandust.4 Totti on meedia kriiti- na esindusmeeskonna välismängule. „Varjasin klubi eest oma reise,“ rääkis Di Canio hiljem. kat ignoreerides käinud Roma ultrate kohtumistel, matustel „Kui nad oleks teadnud, et veedan pühapäeviti aega Irrija pulmades.5 2005. aasta 6. jaanuari derbi eel ütles Totti, et ei tunne ega ducibiliga, käin Itaalia kaugeimates nurkades, oleks nad mu tahagi tunda Di Caniot, mille peale too rõõmsalt teatas: „Totti tõenäoliselt noorteakadeemiast välja visanud.“ Ühel oma ultrareisil seisis Di Canio viie sammu teeb õigesti, et ei kutsu mind lõunasöökaugusel, kui pussitati Bergile. Kui hakkaksin temaga rääkima Lägamo politseijuhti.8 his-Idast, arvaks ta, et viitan keskvälja Kahe mängija ümber kees positsioonile (sõnamäng: Lähis-Ida on elu ka tribüünidel, kus 2006. itaalia keeles Medio Oriente ja keskvälja aastal tuli Irriducibili välja positsioon mediocampista – toim.).“ suure loosungiga, millel oli Mängusärgi all kandis Di Canio T-särviide Totti lepingupunktile, mis ki kirjaga „On ainult kaks viisi naasta lalubanuks tal klubist lahkuhingust – vaenlase peaga või ilma enda da, kui Roma peaks muutuma omata“. Autsaideriks peetud Lazio võivõimetuks võistlemaks kõrtis 3 : 1 ja Di Canio oli mängu parim, kes gel tasemel, ja Di Canio rollile tõstis pärast kohtumist oma fännide klubi päästjana finantskriisis. poole käe niinimetatud Rooma saluuLoosungil oli tekst: „Totti: „Raha diks ehk natsitervituseks, mida kasuja tugev Roma või muidu ma tas kunagine fašistlik diktaator Benito lahkun.“ Di Canio: „Olen valmis Mussolini. Itaalia parlamendis olnud maksma, et naasta lagunevasse Mussolini lapselaps Alessandra MusLaziosse“.“9 solini oli liigutatud ja lubas Di Caniole Mõlemast mängijast on fänsaata tänukirja. Pallur, kelle käsivarrel nide teadvusse sööbinud järgmion Mussolinile viitav tätoveering Dux, sed pildid: Di Canio 2005. aasta distantseeris end ise aga oma teo pomadinal pärast mängu fännidele liitilisest tagapõhjast.6 fašistlikku tervitust tegemas ja Rooma saluudi tegemist on Di Canio Totti pärast skoorimist oma 40. põhjendanud nii: „Tunnen tohutut imetRooma derbil fännidega selfit lust suure juhi (Mussolini – toim.) vastu, Ajalehe esikülg. Di Canio – Totti.

Foto: Indrek Schwede tegemas. kes oli vähemalt ajaloolist konteksti sil-

toranis, kus paistis äravõetud üleriiete alt siinseal Roma või Lazio värve, kuid sealne õhkkond oli rahulik.

Tagasiteel kinnitasid Roma kodumänge (sealjuures Juventuse ja Milani vastu) korduvalt vaatamas käinud Oliver ja Rainer, et nii võimsat etendust kogesid nad Stadio Olimpicol esimest korda, ning arutasid, milliseid mujal ilmas toimuvaid linnasiseseid suuri vastasseise tasub veel vaatama minna. Üks doos derbit võrdub kümne tavalise kõva mänguga!

politsei, kes tegi ingliskeelsete märksõnade abil selgeks, et peame oma atribuutika peitma: „Väga ohtlik!“ Nüüd märkasime, et meie ees, taga ja kõrval kodu poole kõmpivad Lazio poolehoidjad olid teinud sama: jopehõlmad olid kinni tõmmatud ning sallid ja kõik muu, mis viitas nende sümpaatiale lõppenud lahingus, oli kõrvaldatud.

Küllap on tegemist kirjutamata reeglitega, mille kohaselt välditakse vastaste õrritamist ja provotseerimist. Staadionist eemal peatusime res1 Milanos ilmub spordipäevaleht La Gazzetta dello Sport ja Torinos Tuttosport.

6 Paddy Agnew, „Demented Derby“ (World Soccer, veebruar/2005), 18–19.

2 Paddy Agnew, „Roma v Lazio“ (World Soccer, detsember/2015), 59.

7 Paddy Agnew, „Forza Italia. The Fall and Rise of Italian Football“ (Ebury Press 2007), 273.

3 Paddy Agnew, „Roman Conqueror“ (World Soccer, aprill/2004), 28.

8 Andy Mitten, „Mad for It“ (HarperSport 2008), 279.

4 Matthew Guschwan, „Performance in the Stands“ (Soccer & Society 3/2016), 313.

9 Matthew Guschwan, „Print Media: Circulating Fandom“ (Soccer & Society 3/2016),

5 Andy Mitten, „Mad for It“ (HarperSport 2008), 276.

325.

2020 AUGUST JALKA

57

KLÕPSUD

Karikafinaalid läbi kaamerasilma Mängu lõpuni aga Transi rõõmupidu ei kestnud, sest Henrik Pürgi 73. minuti värav andis võidu Florale.

Kindlasti rõõmustasid Pürgi tabamuse üle ka Paide Linnameeskonna mängijad, sest Flora karikavõit tähendas, et mullu Premium liigas neljanda koha saavutanud Järvamaa meeskond saab esimest korda oma klubi ajaloos kaasa lüüa eurosarjas.

Foto: Jana Pipar

Kuigi Konstantin Vassiljev viis Flora Tipneri karikafinaalis juhtima, tõi Narva Transi poolkaitsja Sadio Tounkara juba kümme minutit hiljem tabloole viigiseisu.

Mali mehega koos rõõmustab tiimikaaslane Nikita Mihhailov. Foto: Jana Pipar

Flora fännid said karikafinaalides pidu pidada lausa kahel korral, sest võitjateks krooniti nii nende klubi mehed kui naised. Foto: Jana Pipar

Narva Transi peatreener Oleg Kurotškin otsustas oma hõbedase medali visata fännide sekka. Foto: Jana Pipar

58

JALKA AUGUST 2020

KLÕPSUD

Flora naiskonna kapten Katrin Loo teab: see pall läheb sisse ja seis Tallinna Kalevi vastu on 22. minutiks 2 : 0.

Foto: Liisi Troska

Kelly Rosen skooris Flora poolt kahel korral ja mõlemad olid imelised kauglöögid: esimene raksatas Kalevi puuriluku Jonna Soometsa selja taha latipõrkest, teine lendas kui kuul tagumisse ristnurka.

Foto: Liisi Troska

U19 eliitliiga meistriliiga finaalis nähti üht väravat ja see sündis just nii: Karl Tammeorg on palli Legioni väravavahi Maksim Pavlovi nina eest väravavõrku lükanud, olukorda aitab veel igaks juhuks värava ees kindlustada Tammeka mängija number 15 ehk Kener-Mainor Krull. Foto: Anna Andreas

Tammeka noorte võidumöire: lõpuks viiakse üks karikas Tartusse! Oma siirast rõõmu väljendavad (vasakult) Kevin Burov, Carl Kaiser Kiidjärv, Karl Joonas Jõepere ja Tanel Tammik. Foto: Anna Andreas 2020 AUGUST JALKA

59

10 AASTAT TAGASI

Diego Forlán valiti Lõuna-Aafrika vabariigis MMil turniiri parimaks mängijaks. Temast sai neljas lõunaameeriklane, kes tiitli teenis.

Meelis Rooba

Pärnu JK

võttis töö üle Erki Keskülalt ja asus Paide Linnameeskonna peatreeneriks.

liikus naiste meistrivõistlustel tiitli poole, mis võideti enne 2010. aastat viimati 2006. aastal.

MM-finaal tuleb kringliga A

ugustikuu Jalkas kirjutaVassiljev rääkis ka koonti mitmel puhul lõppedisest ja sõnas, et kui saab nud MMist, kus krooniti Raio Piiroja asemel kanvõitjaks Hispaania. Lõppenud da kaptenipaela, tähendab suurturniirile heideti pilk galesee talle palju: „Koondise hind 29 KRooni rii vahendusel ja MMi vaadeldi kaptenipael on ikka auasi!

August 2010 ka arvudes, jätkuna sai lugeda Raske öelda, kas ta muudab Indrek Schwede kolmandat lugu minu mängustiili või suhsellest, kuidas jalgpall dekolonitumist, aga kindlasti lisab seeris Aafrika. ta motivatsiooni ja mängu Põneva ülevaate said lugejad lõpus ka jõudu.“ sellest, kuidas Marko Kaljuveer, Käbi ja kännu rubriigis Marek Lemsalu ja Aavo Sarap vaolid rallisõidu üheksakordhendasid otse-eetris MMi finaali. ne Eesti meister Margus Lennart Komp alustas oma reporKarjane ja tema poeg Kaur taaži meeste riietusest: kõik kolm Kennet. Isa selgitas, et meest läksid eetrisse hallis ülikonpoega ta ühegi ala poole nas. ei suunanud, aga spordiLõbusalt vahendas Komp seda, tegemist pidas siiski tähts rik kuidas enne otse-eetrit ulakusi st ei saks. „Meil on abikaasaga am maailm As tehti. „Sarap, kes tundub püsimaüL LEK mõlemal kukerpallihariLiL du hE A Ko EEs ti Ko on dis E tum kui mõni ulakust täis mürsik, dus (kehakultuur – toim.) n Robben / Andres iniesta / Arje Postrid: hispaania leiab stuudio laualt Tarmo Lehiste iger ja loomulikult oleme seinste wei Bastian sch , Raimo Paulberg, iljev, Madis Rajando toodud vuvuzela,“ kirjeldas Komp. ane Pluss: Konstantin Vass sukohal, et lapsed peaks Karj gus Mar Alonen, Kennet ja Liis Emajõe, Viktor 1 „Valjud pasunatörtsud ei lase end ka sporti tegema,“ selkaua oodata. „Noh, rivisse kõik! Kugitas Karjane. Isa lisas, rat, ma ei mäleta, kuidas need käisid, et A. Le Coq Arenale on need hommikused rivistused“,“ vata jalgpalli sattunud vaahendas Komp Sarapi muhedat juttu. tama harva, kuid oma poja Reportaažist selgus, et nii piduliku mängudel käib sageli. Noor sündmuse puhul on telemaja stuuKaur Kennet sõnastas ise diosse toodud ka head-paremat: kaks oma unistuse nii: „Eeskukringlit, torti ja kohvi. Kui suur jalgjusid mul pole, aga meelpallipidu lõppes, valdas stuudiotegidivad Arjen Robben ja Raio jaid tühjuse tunne. „Eriti tühi tunne Piiroja. Ma tahaks saada on siis, kui teed MMi finaali ja Eesti paremaks kui Piiroja, see on meistrivõistlusi,“ selgitas Kaljuveer. võimalik. Tahan spordis ku„Harjud selle pinge ja koormusega ära hugi jõuda.“ ning järsku ühel hetkel oppaa, ei ole.“ Augustikuu Jalka viimaPikemas usutluses rääkis toona sel leheküljel sai näha foto25aastane Konstantin Vassiljev oma sid Vabaduse väljakust, kus soovist liikuda edasi Sloveeniast, kus ta parajassai MMi ajal vutti vaadata, ja samuti leidus seal ti mängis. „Isegi kui mõni teine Sloveenia klubi tõend selle kohta, kuidas eestlane – Arlin Kilk – lepingut pakuks, tahaks proovida mõnes teises MMi finaalis väljakule marssis. Noor tartlane pääliigas, sest siinsed klubid ei taha väga palju raha ses nii kaugele tänu McDonald’si Player Escorti maksta,“ selgitas Vassiljev. „Kus täpsemalt, seda ei programmile ja sai väljakule kõndida hollandlase julge öelda, sest võibolla ütlen, et sobib Saksamaa Maarten Stekelenburgiga.

2. Bundesliga, aga kui sinna lähen, istun pingil ega mängi üldse.“ KADI PARTS

hisPAAniA

ISSN 1736-7379

2010 AUGUST JALKA

60

JALKA AUGUST 2020

LÕPULUGU

Matemaatikud, keemikud ja videomängud: kuidas on Eesti jalgpallurid valinud oma särginumbri?

Mõni mängija eristub teistest tätoveeringute, mõni uhke soengu, mõni erkvärviliste putsade poolest. Üks viis teistest erineda on valida endale aga särginumber, mida naljalt mujal ei kohta – Jalka otsiski meie meeste ja naiste kõrgliigast üles mõned pallurid, kes on oma selja peale valinud eriskummalised või väga isikupärased numbrid, ja küsis nende käest lihtsa küsimuse: millest selline valik?

Tekst: Raul Ojassaar

L

ugu sai inspiratsiooni FC Kuressaare raudvaralt Elari Valmaselt, kes avaldas saates „Silm peale!“, et kannab selja peal numbrit 39, sest täpselt nii mitu minutit mänguaega teenis ta oma esimesel Premium liiga hooajal. Mis on aga teiste meeste ja naiste põhjused?

Konstantin Vassiljev

FC Flora 14 „Natuke on see seotud Johan Cruyffiga, aga rohkem isegi sellega, et kuidagi on meeles, et minu kunagisel treeneril Viktor Passikutal oli alati särk number 14. Ta kogu aeg rääkis, et kui ta mõnel hetkel pidi mõne teise numbriga mängima, siis hakkasid imelikud asjad juhtuma, ükskord vist löödi tal isegi hammas välja. Kuidagi nii ta läks. Levadias mängides ma veel seda numbrit ei kandnud, aga kui Sloveeniasse läksin, oli see meeskonnas kõige väiksem number, mis saadaval oli. Kui koondises saime hakata numbreid valima, jäi mulle ka kuidagi just 14. Permis ja Poolas mängides võtsin samuti kõige väiksema saadaval oleva numbri.“

62

JALKA AUGUST 2020

Kaspar Paur otsustas Nõmme Kaljus särginumbri 43 kasuks.

Foto: Liisi Troska

Markus Poom

FC Flora 35 „Kindlat tähendust sellel pigem ei ole. Kui veel duubelmeeskonnas mängisin, siis anti meile valida nende numbrite vahel, mille esindusmeeskond valimata jättis. Kui esindusse jõudsin, ei näinud enam põhjust numbrit vahetada.“

Kevin Anderson

Tartu Tammeka 41 „Ma ei mäleta, et mulle oleks noorest saati antud särki, millel oleks number alla 10. Vahepeal kandsin küll 4, aga see pandi mulle ise. Ühel hetkel otsustasin 41 kasuks – valisin paljude numbrite seast, mis mulle meeldisid, ja see jäi peale. Mulle meeldibki pigem kahekohaline numbrikombinatsioon – otsest tähendust või seost kellegagi sel ei olegi.“

Kaspar Paur

Nõmme Kalju 43 „Mõned tähendused jätan enda teada, aga kõige lihtsam: neli pluss kolm on ju seitse. Mäletan, et kui Kaljusse siirdusin, sõitsime Otepääle laagrisse ja pidin autos välja mõtlema, mis numbrit tahan. Sellist numbrit Eestis minu teada kellelgi ei olnud. Mul polnud varem vist üldse 20st suuremat numbrit olnud – kui sellest üle minna, siis juba korralikult!“

Getriin Strigin

FC Flora 43 „Minu sünnipäev on 7. juulil. Kui Florasse läksin, anti mulle ette leht, kus olid vabad numbrid kirjas. Midagi, kus oleks 7 sees, polnud saadaval, seega võtsin esimese numbri, mille summa oleks 7.“

LÕPULUGU Henri Järvelaid

FC Flora 45 „Kui Florasse tulin, olid esindusmeeskonnal numbrid valitud ja duublile jäid need numbrid, mida esindusel pole. Paar nii-öelda tavapärast numbrit oli saadaval, aga jäin neist ilma ja sain 45. Kui nüüd esindusmeeskonnas olen, siis otsustasin sellele numbrile ka klubis nime teha. Nõme ju, kui sama numbriga on mitu mängumeest olnud, tahaks ikka eriline olla!“

FC Flora naiskonna tugitala Mari Liis Lillemäe lööb väravaid särgis number 72.

Foto: Jana Pipar

Otto-Robert Lipp

FC Kuressaare 46 „See number sattus mulle suhteliselt juhuslikult. Kui Flora duublis mängisin, ei saanud me esindusega samu numbreid kasutada ja pidin loobuma oma varasemast 17st. Valisin 46, kuna see tundus enam-vähem pildiga number ja polnud seda teistel väga näinud. Nüüd olen sellega juba harjunud ning mulle meeldib, et saan olla mingit moodi omapärane ja teistsugune.“

61. Praegu on seis selline, et võrkpalliga enam ei tegele ning numbriga olen lihtsalt ära harjunud.“

Mari Liis Lillemäe

FC Flora 72 „Mulle on alati number 7 sümpatiseerinud ja enne Florasse tulekut kandsin selja peal numbrit 71. Floras oleks see samuti vaba olnud, kuid otsus langes 72 kasuks. Numbrikombinatsioon meeldis ja nüüd on see minu jaoks kuidagi minu numbriks saanud. Pole teistele numbritele mõelnudki.“

Mait Toom

Bogdan Vaštšuk.

Foto: Jana Pipar

Paide Linnameeskond 73 „Väga suurt lugu ei olegi. Olen suur korvpallifänn ja mängin ka „NBA 2K“ videomänge, kus saab luua enda mängija. Millegipärast olin seal alati number 73 ja ühel hetkel otsustasin, et panen endale ka särgile 73. Mingit spirituaalset tähendust sellel ei ole, tundus lihtsalt huvitav.“

Andreas Raudsepp

Nõmme Kalju 77 „Alustasin jalgpalliteekonda Levadias numbriga 27 ja kuigi sellel mingit sügavamat tähendust ei ole, olen siiani üritanud selle numbriga mängida, aga Kaljus oli 27 juba võetud. Mulle pakuti 77-t: minu meelest on see ilus ja omapärane number ja otsustasin selle võtta.“

Bogdan Vaštšuk

FCI Levadia 59 „Kui Levadiasse tulin, oli minu õnnenumber 14 juba Dima Kruglovi särgil. Seega valisin 59: 5 + 9 võrdub ju 14. 59 iseenesest mulle midagi erilist ei tähenda, aga võtsin selle, kuna 14 ei olnud enam saadaval.“

Getter Saar

FC Flora 61 „Kui kunagi noorteklassis Flora tüdrukute treeningutega liitusin, mängisin samal ajal ka võrkpalli. Kuna jalgpall oli minu jaoks tol hetkel lihtsalt hobi ja lisatreening ning erilisi eesmärke mul ei olnud, siis ei olnud minu jaoks ka nii oluline, millist numbrit seljal kannan. Võrkpallis olin number 6, jalgpallis otsustasin valida

Pavel Marin

Viljandi Tulevik 79 „Mul sündis eelmise aasta augustis tütar Emily. Enne hooaega tekkis mul unenäos seos: augustikuu esimesed kaks tähte on Au ja nagu teame, on Au kulla sümbol. Kuld mulle ka väga meeldib ja see asub perioodilisustabelis 79. kohal. Sellest ka minu särginumber.“

10

Tartu Tammeka

16

on Premium liigas kõige populaarsem särginumber, olles väljakul käinud mängijate seljas olnud üheksas meeskonnas kümnest. Ainsana ei ole seda numbrit kasutanud Nõmme Kalju mängijad.

on Premium liigas kõige väiksema särginumbrite summaga meeskond. Nende kõige „mahukam“ särginumber (41) kuulub Kevin Andersonile. Kõikidel ülejäänud tiimidel on platsile saanud vähemalt üks pallur, kelle särginumber on suurem kui 75.

mängijat on sel hooajal Premium liigas platsil käinud unikaalse särginumbriga, mida ükski teine mängija tänavu liigas kandnud ei ole.

2020 AUGUST JALKA

63

LISAAEG

Barcelona staar sai lõpuks juhiloa

Augustikuu sünnipäevad 01.08 Andrei Borissov 01.08 Lisete Tammeveski 01.08 Kaspar Mutso 02.08 Aleksandr Staruhhin 02.08 Sten Kaldma 02.08 Karmen Piirimaa 03.08 Ats Purje 04.08 Siim Tenno 05.08 Janno Kivisild 05.08 Kaimar Saag 08.08 Gert Olesk 09.08 Toomas Nõmmiste 09.08 Meelis Kuivits 10.08 Jan Važinski 11.08 Tarmo Rüütli 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Jaanus Pruuli 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Ljubov Lobõševa 11.08 Kaire Palmaru 12.08 Frank Kenneth Liblikmann 12.08 Alika Malešina 13.08 Markus Sossi 14.08 Mihhail Starodubtsev 14.08 Oliver Ani 15.08 Marko Leevand 16.08 Toomas Kaldma 16.08 Konstantin Vassiljev 16.08 Daniel Fedotov 17.08 Kristiina Møller 17.08 Annika Tikk 17.08 Ats Toomsalu 18.08 Siim-Sten Palm 18.08 Rauno Kööp 19.08 Nikita Baranov 19.08 Enrico Veensalu 20.08 Eigo Mägi 20.08 Artur Kotenko 20.08 Marek Naaris 20.08 Merily Toom 20.08 Magnus Karofeld 21.08 Martin Vunk 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 22.08 Nora Anete Müller 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Sander Rõivassepp 23.08 Vlada Kubassova 23.08 Rene Merilo 24.08 Paul Kask 25.08 Tarmo Lehiste 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 27.08 Timo Rahnel 28.08 Diana Truu 28.08 Artjom Rem 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 30.08 Katrin Piirimaa 30.08 Lars-Indrek Aigro 31.08 Ken Kallaste 31.08 Rasmus Munskind

64

JALKA AUGUST 2020

51 22 22 72 52 18 35 30 43 32 47 48 45 56 66 48 44 43 42 42 36 19 19 19 38 22 43 77 36 19 44 40 18 28 31 28 21 46 39 39 26 24 36 31 29 38 45 20 65 30 25 19 34 50 38 51 75 73 48 36 22 21 31 67 42 40 20 18 32 31

Kuigi FC Barcelona äärekaitsja Jordi Alba on juba peaaegu kümme aastat kuulunud maailma absoluutsesse tippu ja võitnud palju auhindu nii võistkondlikult kui individuaalselt, sai ta pidevalt meeskonnakaaslastelt tögada, sest täismeest sõidutas igapäevaselt trennidesse tema isa.

Enam mitte – juuli alguses suutis Alba end viimaks kokku võtta ja sõidueksami edukalt sooritada.

Tehtud!

Foto: Jordi Alba Instagram

Buffon soovib kooli naasta Legendaarne väravavaht Gianluigi Buffon avaldas, et kavatseb pärast karjääri lõppu koolipinki naasta, et ära lõpetada meie mõistes keskkool. „Pean viimase aasta ära lõpetama.

Mu vanemad on mind sel teemal 30 aastat nöökinud,“ sõnas 42aastane Buffon, kelle ema ja isa on mõlemad töötanud kehalise kasvatuse õpetajana.

Itaalia koondise eest 176 mängu pidanud mehe koolitee katkes pärast seda, kui temast 1995. aastal vaid 17aastaselt Parma esinumber sai. Esimesed trennid esindusvõistkonnaga tegi ta sealjuures juba 1994. aastal – enam kui veerand sajandit tagasi!

2002. aastal sattus ta sealjuures suurde pahandusse, kui võltsis keskkooli lõpudiplomit, et pääseda Parma ülikooli õigusteadust tudeerima.

Toreda plaani juures on mõistagi üks suur aga – esmalt tuleb igiliikurist puurivahil oma jalgpallurikarjäärile joon alla tõmmata. Hiljuti pikendas ta Juventusega veel aasta võrra lepingut…

Karikatuur: Margus Kontus

LISAAEG RUBRIIK

In memoriam Georgi Rjabov

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

16. juunil lahkus 81aastaselt meie seast Tallinnast pärit Nõukogude Liidu jalgpallur Georgi Rjabov. Tallinna Dünamos Elmar Saare käe all jalgpalliga alustanud Rjabov pallis Dünamo ridades kuni 1959. aastani NSV Liidu esiliigas, misjärel siirdus Moskva Dinamosse, kelle ridades tuli ta 1963. aastal riigi meistriks ja 1967. aastal karikavõitjaks. NSV Liidu kõrgliigas sai keskkaitsjana tegutsenud Rjabov lõpuks kirja 192 mängu ja kaks väravat.

Hea positsioonivaliku ja oskusliku peamängu poolest hinnatud Rjabov jõudis välja ka Nõukogude Liidu koondisesse: aastatel 1963–1965 sai ta riigi esindusmeeskonnas kirja viis kohtumist, kusjuures võib öelda, et mõnes mõttes lõpetas Rjabovi koondisekarjääri jalgpallikuningas Pelé ise: 1965. aastal pidas Brasiilia koondis Moskvas NSV Liidu koondisega sõprusmängu ja võitis 3 : 0. Rjabov ei suutnud selles matšis väleda ja osava Peléga toime tulla, lasi kuningal kahel korral skoori teha, ning rohkem koondise eest ei mänginudki.

Karjääri lõppemise järel jäi Rjabov Moskvasse elama ja töötas seal 1998. aastani diplomaatilise kullerina.

2018. aastal pälvis Rjabov Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärgi.

LHV edetabel Juunikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) FC Elva 4. (4.) Nõmme Kalju FC 5. (6.) FC Nõmme United 6. (7.) Viljandi JK Tulevik 7. (10.) JK Tallinna Kalev 8. (9.) JK Tabasalu 9. (8.) Viimsi JK 10. (11.) FC Kuressaare 11. (12.) Tallinna FCI Levadia 12. (13.) Paide Linnameeskond 13. (14.) Rakvere JK Tarvas 14. (16.) FC Hiiumaa 15. (–) Saku Sporting 16. (15.) FC Kose 17. (19.) Raplamaa JK 18. (–) Põhja-Tallinna JK Volta 19. (5.) Pärnu JK Vaprus 20. (20.) JK Welco LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2020 AUGUST JALKA

65

RISTSÕNA

Juulikuu ristsõna vastus oli „sügav kummardus“. Õige vastuse eest võitis EJLi nokkmütsi Irina Ossul. Võitjaga võtame ühendust.

Augustikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 18. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi minimaskoti.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA AUGUST 2020