Koondis

Jalgpalliliit on viimasel ajal hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama sellele, et Eesti vutiklubid teeksid võimalikult kvaliteetset noortetööd. Selle kvaliteedi mõõtmiseks on mitu objektiivset ja subjektiivset kriteeriumi, kuid Jalka vaatleb siinkohal üht sellist mõõdikut, mis mingis mõttes paistab kõige paremini välja – millistes klubides üles kasvanud mängijad on jõudnud Eesti koondisesse?

Tekst: Raul Ojassaar

Millised klubid kasvatavad Eesti koondislasi?

Vaatlesime eksperimendi korras viimase kahe aasta jooksul Eesti meestekoondise eest platsil käinud mängijaid ja nende karjääri täiskasvanuikka jõudmiseni: märkisime ära nende esimese klubi ning meeskonnad, noortesüsteemid ja -klubid, mille ridades nad kuni 18. sünnipäevani jalgpalluriks sirgusid. Panime punkti just täiskasvanuea piiril, sest võib väita, et sealt edasi pole tegu enam noortetööga, vaid hoopis meeste seas palliva mängija arendamisega.

Jagasime 46 viimase aja koondislase noortekarjääri juppideks ning peale esimese klubi jõudsid tabelisse ka need meeskonnad ja noortesüsteemid, kus mängija vähemalt ühe aasta veetis. Sellega eemaldasime valikust lühiajalised laenulkäimised ja proovimised, samuti ei arvestanud me üldjuhul meesteklassis mängimist, kui mängija treenis ja mängis endiselt oma põhiklubi noortetiimis, aga tegi samal ajal kaasa ka mõne teise võistkonna eest täiskasvanute liigas.

Jagasime iga mängija nooruspõlve etappideks: lisaks esimesele klubile vaatlesime iga kaheksandast kaheteistkümnenda eluaastani, eluaastaid 12–15 ja 15–18. Seda selleks, et paremini saada ette pilt, kas tekivad mustrid selles osas, millistes klubides mängijad kindlas vanuses pallivad. Kui pallur kuulus vanuserühmas vähemalt ühe aasta mitmesse klubisse, siis märkisime ära mõlemad klubid.

Andmeid kogudes lähtusime ametlikest andmetest jalgpall.ee lehel ning mõnel puhul ka muudest usaldusväärsetest allikatest.

Jalgpallurid tulevad peamiselt Eesti keskustest

Kui vaadata maakondade kaupa seda, millised on meie koondislaste sünnikohad, jääb silma, et teatud mõttes üllatust ei ole: suures plaanis vastavad jõujooned sellele, milline on ka Eesti linnade ja piirkondade üldine rahvaarv. See tähendab, et suuremate maakondade puhul on sealt sirgunud koondislaste protsent võrdlemisi sarnane sellega, mitu protsenti Eesti elanikest seal elab. Küll aga jääb silma, et geograafiline haare võiks olla tunduvalt laiem: sünnikoha poolest on

Eesti koondise keskkaitse olevik ja tulevik: Joonas Tamm, Maksim Paskotši ja Karol Mets on kõik esindanud FC Florat, ent kõik kolm siirdusid sinna juba peaaegu

täisealisena. Foto: Jana Pipar

esindatud 15 maakonnast vaid kaheksa. Kõige suuremaks esindamata kandiks on Eesti suuruselt viies maakond Lääne-Virumaa – sealsest 58 700 elanikust ei ole meile tulnud ühtegi praegust koondislast. See-eest on kõige väiksemast maakonnast – Hiiumaalt – tulnud üks koondislane: Andre Frolov. Jalgpalli hakkas Frolov mängima küll Tallinnas – sama saab öelda näiteks ka ainsa põlvamaalase Karl Jakob Heina kohta. Tasub tähele panna, et üks koondislane – Markus Poom – on sündinud Inglismaal Derbys ning seega ühegi Eesti maakonna kontole ei lähe.

Nagu näha, tuleb kahest suuremast maakonnast jalgpallureid rohkem, kui rahvaarvu järgi võiks arvata – vahed on aga sedavõrd minimaalsed, et väikese valimi tõttu ei maksa sellest väga palju välja lugeda. Suurim kukkuja on Ida-Virumaa – seda saab osaliselt põhjendada sellega, et paljudel sealsetel inimestel ei ole ka Eesti kodakondsust.

Esimene klubi: Florat napilt enim, üllatajaks Tiigrid

Koondislaste esimese klubi tabelis on napilt esikohal FC Flora, kuid ehk on mõneti üllatav, et siin jaotuvad mängijad ära väga paljude klubide vahel. Esikohaks piisas Florale vaid viiest mängijast (Henri Anier, Andre Frolov, Ken Kallaste, Marko Meerits, Henrik Ojamaa). Nelja mängijaga on teisel kohal nullindate keskel Tallinnas tegutsenud kõrgetasemeline Kotkas Juunior, kolme mängijaga on esindatud aga pealinna FC Štrommi ja TJK, Tartu Tammeka, Viljandi Tulevik ja ehk kõige suurema üllatusena JK Loo ehk FC Tiigrid, kus alustasid oma jalgpalliteed Karl Jakob Hein, Michael Lilander ja Karl Andre Vallner. Olgu mainitud, et nii selles kui ka teistes tabelites esinevad klubid, mida kas enam ei eksisteeri või mis on mingil hetkel teiste klubidega ühinenud. Ehe näide on just nimelt Kotkas Juunior, mis jõudis hoolimata suhteliselt lühikesest elueast olla esimeseks klubiks Märten Kuusele, Mattias Käidile, Henrik Pürgile ja Rauno Sappinenile.

Esimene klubi

FC Flora 5 Kotkas Juunior 4 FC Tiigrid 3 KSK FC Štrommi 3 Tartu Tammeka 3 TJK 3 Viljandi Tulevik 3 Narva Trans 2 Operi JK 2 Tartu Santos 2 Tartu SK 10 2

Üks mängija: Lasnamäe Ajax, FC Everest, FCF Järvamaa, Kehtna JK, Keila JK, FC Levadia, Tartu Merkuur, Nõmme United, Pärnu JK, FC Puuma, Pärnu Tervis, Saku Sporting, TVMK, Pärnu Vaprus, Watford

Vanus 8–12: põld laieneb

Kaheksandast kaheteistkümnenda eluaastani ehk eas, kus mängurõõmu nautivast vutipoisist hakkab vaikselt saama noor jalgpallur, on pilt mõnes mõttes pisut kirjum: vähemalt kahe mängijaga on siin esindatud koguni 14 klubi, kes tulevaste koondislaste arengusse oma panuse andsid. Paljud mängijad olid selles vanuses veel oma esimese klubi juures, kuid nii mõnedki olid juba ka keskkonda vahetanud – või oli keskkonnavahetus olnud klubi struktuurimuutuste või elukoha vahetumise tõttu paratamatu.

Vanus 8–12

FC Flora 6 Kotkas Juunior 3 FC Tiigrid 3 Viljandi Tulevik 3 FC Infonet 2 FC Levadia 2 Narva Trans 2 Nõmme United 2 Operi JK 2 Tallinna Kalev 2 Tartu Santos 2 Tartu SK 10 2 TJK 2 TJK Legion 2

Vanus 12–15: terad eralduvad sõkaldest

Just selles vanuses hakkavad tulevased profimängijad teiste seast üha eredamalt silma paistma: parimad mängijad lähevad väikestest kohtadest tihtipeale suuremate klubide või tasemel noortetööd tegevate meeskondade juurde edasi, et olla samas keskkonnas varasemast paremate mängijatega. Siin kerkib eriti jõuliselt ettepoole näiteks Nõmme United – kui oma jalgpalliteed alustas selles klubis vaid üks tulevane koondislane (Henri Järvelaid), siis selles vanuses on Nõmme Unitedist läbi käinud juba kuus mängijat, kes on viimase kahe aasta jooksul meeste A-koondise sinist särki kandnud.

Vanus 12–15

FC Flora 8 Nõmme United 6 FC Infonet 3 Nõmme Kalju 3 TJK Legion 3 Viljandi Tulevik 3 FC Levadia 2 FC Puuma 2 Pärnu JK 2 Tallinna Kalev 2 Tartu Santos 2 Tartu SK 10 2

Vanus 15–18: samm meesteklassi

Selle vanuse tabelis on hästi näha, et esile kerkivad meeskonnad, kes teevad eelkõige tegusid täiskasvanute klassis ja on head mängijad juba enne nende täisealiseks saamist endale napsanud. Kõige suurema hüppe teeb siin FC Flora – 46st tabelis olnud

koondislasest veetis selles vanuses Flora ridades vähemalt aasta lausa 16 mängijat! Tabelis on võrdluseks kokku pandud ka kõik välismaa klubid, sest päris mitu mängijat siirdus juba alaealisena ka piiri taha – kes lühemaks, kes pikemaks ajaks. 11 välisklubi ei tähenda siin sealjuures 11 mängijat, sest mõni mängija veetis aega mitmes välisklubis (Bogdan Vaštšuk, Frank Liivak).

Vanus 15–18

FC Flora 16 välisklubi 11 Nõmme United 6 FC Levadia 5 Nõmme Kalju 3 Viljandi Tulevik 3 FC Infonet 2 FC Puuma 2 Pärnu JK 2 Tartu Santos 2 Tartu SK 10 2 TJK Legion 2 TVMK 2

Kokkuvõte: Florast on nooruspõlves läbi käinud kaugelt enim koondislasi, suurem osa liitus klubiga teismelisena

Kõiki andmeid kokku võttes näeme, et selgelt enim (16 ehk 35%) Eesti koondise viimase kahe aasta mängijatest on noorena läbi käinud just FC Flora süsteemist. See ei sisalda sealjuures mängijaid, kes on Floraga liitunud täiskasvanueas või esimese täishooaja teinud 18aastaselt – kui juurde lisada ka mängijad, kes on oma hilisema karjääri jooksul Floraga seotud olnud, suureneb arv 16-lt lausa 30-le. Flora puhul tulevad selgelt välja ka kindlad mustrid: mängijad on enda juurde meelitatud Vil-

Kust sirguvad noored jalgpallurid, kellest saavad Eesti koondislased? Foto: EJL

jandist, Nõmme Unitedist ja TJK Legionist. Sealjuures on kõik nimetatud liikumised olnud juba sellises vanuses, kus noortetöö mõttes on suurem osa ära tehtud ja heast noormängijast on seejärel olnud tarvis vormida tegija meesteklassis. Flora järel tuleb selles tabelis märkimisväärse vahe järel FC Levadia, kes on samuti suurema osa hilisematest koondislastest endale hankinud nende hilises teismeeas. Kuue mängijaga Nõmme United paistab aga silma hea mängijate arendajana, kelle juurest tehakse samm Eesti mõistes tippklubisse või välismaale sageli veel enne täisealiseks saamist. Korraliku renomee on kokku saanud ka TJK Legion, kui nende saldole lisada ka need vanemad mängijad, kes said oma jalgpallikasvatuse veel siis, kui TJK oli eraldiseisev jalgpallikool ja polnud veel Legioniga ühinenud. Tabelis on välja toodud mängijate arv, kes on 46st valimis olnud koondislasest selles klubis kas jalgpalluriteed alustanud või kuni 18aastaseks saamiseni vähemalt ühe aasta veetnud. Välja on toodud vähemalt kolme mängijaga klubid.

Klubid, mis on mänginud osa tulevaste koondislaste kasvatamisel

FC Flora 16 FC Levadia 7 Nõmme United 6 TJK / TJK Legion 6 FC Puuma 4 Kotkas Juunior 4 TVMK 4 FC Infonet 3 FC Merkuur / Merkuur-Juunior 3 FC Tiigrid 3 KSK FC Štrommi 3 Nõmme Kalju 3 Viljandi Tulevik 3