KOONDIS Jalgpalliliit on viimasel ajal hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama sellele, et Eesti vutiklubid teeksid võimalikult kvaliteetset noortetööd. Selle kvaliteedi mõõtmiseks on mitu objektiivset ja subjektiivset kriteeriumi, kuid Jalka vaatleb siinkohal üht sellist mõõdikut, mis mingis mõttes paistab kõige paremini välja – millistes klubides üles kasvanud mängijad on jõudnud Eesti koondisesse? Tekst: Raul Ojassaar
Millised klubid kasvatavad
Eesti koondislasi? V
aatlesime eksperimendi korras viimase kahe aasta jooksul Eesti meestekoondise eest platsil käinud mängijaid ja nende karjääri täiskasvanuikka jõudmiseni: märkisime ära nende esimese klubi ning meeskonnad, noortesüsteemid ja -klubid, mille ridades nad kuni 18. sünnipäevani jalgpalluriks sirgusid. Panime punkti just täiskasvanuea piiril, sest võib väita, et sealt edasi pole tegu enam noortetööga, vaid hoopis meeste seas palliva mängija arendamisega. Jagasime 46 viimase aja koondislase noortekarjääri juppideks ning peale esimese klubi jõudsid tabelisse ka need meeskonnad ja noortesüsteemid, kus mängija vähemalt ühe aasta veetis. Sellega eemaldasime valikust lühiajalised laenulkäimised ja proovimised, samuti ei arvestanud me üldjuhul meesteklassis mängimist, kui mängija treenis ja mängis endiselt oma põhiklubi noortetiimis, aga tegi samal ajal kaasa ka mõne teise võistkonna eest täiskasvanute liigas. Jagasime iga mängija nooruspõlve etappideks: lisaks esimesele klubile vaatlesime iga kaheksan-
14
JALKA SEPTEMBER 2021
dast kaheteistkümnenda eluaastani, eluaastaid 12–15 ja 15–18. Seda selleks, et paremini saada ette pilt, kas tekivad mustrid selles osas, millistes klubides mängijad kindlas vanuses pallivad. Kui pallur kuulus vanuserühmas vähemalt ühe aasta mitmesse klubisse, siis märkisime ära mõlemad klubid. Andmeid kogudes lähtusime ametlikest andmetest jalgpall.ee lehel ning mõnel puhul ka muudest usaldusväärsetest allikatest.
Jalgpallurid tulevad peamiselt Eesti keskustest
Kui vaadata maakondade kaupa seda, millised on meie koondislaste sünnikohad, jääb silma, et teatud mõttes üllatust ei ole: suures plaanis vastavad jõujooned sellele, milline on ka Eesti linnade ja piirkondade üldine rahvaarv. See tähendab, et suuremate maakondade puhul on sealt sirgunud koondislaste protsent võrdlemisi sarnane sellega, mitu protsenti Eesti elanikest seal elab. Küll aga jääb silma, et geograafiline haare võiks olla tunduvalt laiem: sünnikoha poolest on
