Jalka (september 2021)

S E L L E S N U M B R I S : K A A R E L KO S E  H E N D R I K N Ä L K  N A I S J U H I D  G R E T E DAU T

SEPTEMBER 2021

Raio Piiroja: olin karjääri lõpus jalgpalliinvaliid!

Eesti mees suures mängus: Katari kaudu Šveitsi tippklubisse

Kas jalgpalli olümpiaturniiriga tuleks midagi ette võtta?

Venemaa koondise segane seis

: POSTRIDrg,

be Herol Rii clair, Sin Christine essi Lionel M

MILLISED MAAKONNAD JA KLUBID KASVATAVAD

EESTI KOONDISLASI? ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Koondislaste tammik

Tagaseljajutud Flora naistega

Järjejutu eelviimane osa

SEPTEMBER

Tagasi kooli.

Tagasi tribüünile Foto: Jana Pipar

Tahame me seda või mitte – soe suvi on läbi saamas ning fookus tasub taas kooli või töö peale seada. Jalgpalli mõttes on september aga teadupoolest üks õite rõõmus kuu – suurliigad saavad taas hoo sisse, eurosarjades alustavad kuu keskel juba alagrupiturniirid ning tagasi on ka koondisejalgpall.

Eesti meestekoondis võtab kohe septembri alguses ette lausa kolm kohtumist: kevadel meile õnnetult alanud MM-valiksarjas saame kodus vastu võtta FIFA edetabelis esikohal paikneva Belgia koondise, kelle EM-finaalturniir osutus teadupoolest pigem ebaõnnestumiseks. Kolm päeva hiljem joostakse taas A. Le Coq Arena murule maavõistlusmatšiks Põhja-Iirimaaga, enne kui koondiseaken 8. septembril võõrsil Walesi vastu lõpetatakse.

Kaks kodumängu ootavad ka meie naistekoondist – MM-valikturniiril lähevad meie neiud 17. septembril vastamisi

Sloveeniaga ja neli päeva hiljem Walesiga. Mõlemad kohtumised toimuvad Pärnus.

Enne tribüünile tulemist tasub ennast kindlasti lasta koroonaviiruse vastu vaktsineerida – just nii kaitsed sa nii ennast kui teisi, aga saad samal ajal ka kohapeal vutiatmosfääri nautida.

Septembrikuu Jalka kajastab sedapuhku päris erinevaid teemasid. Kaaneloos kiikame meie koondislaste minevikku ning uurime, millised piirkonnad ja klubid meile koondisemängijaid kasvatavad. Lugejate küsimustele vastab alati aus ja avameelne spordihing Raio Piiroja, oma keerdkäikudest ja Šveitsi tippklubisse Grasshopperisse jõudmisest räägib videoanalüütik Rain Nappir. Mõistagi ei jää kajastamata ka augustis lõppenud jalgpalli olümpiaturniirid.

Põnevaid lugusid ja ilusaid pilte on selles numbris veel – head lugemist!

2021 SEPTEMBER JALKA

3

SISUKORD 14

KAANELUGU LK 14–16 Jalgpalliliit on viimasel ajal hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama sellele, et Eesti vutiklubid teeksid võimalikult kvaliteetset noortetööd.

Selle kvaliteedi mõõtmiseks on mitu objektiivset ja subjektiivset kriteeriumi, kuid Jalka vaatleb siinkohal üht sellist mõõdikut, mis mingis mõttes paistab kõige paremini välja – millistes klubides üles kasvanud mängijad on jõudnud Eesti koondisesse?

KUU TSITAAT „Igatsen profispordi tegemist. Kui sport meeldib, siis see, kui saadki ainult sporti teha, on kaif. Selleks ajaks kui lõpetad, on sellest muidugi kõrini, aga praegu, kui on natuke aega mööda ka läinud, siis annaks nii mõndagi, et saaks minna treeningulaagrisse, kus muid muresid ei oleks ja teeks ainult sporti. Kas ma jalgpalli mängimist igatsen? Seda mitte.

Olen selle peale palju mõelnud. Ma ei saaks platsile minna, sest kui ühe kiirema liigutuse teen, siis rebestan midagi ära või ei lase põlv pärast kaks nädalat kõndida.

Ilmselt oleks pidanud paar aastat varem ära lõpetama – viimased kaks aastat olid ikka läbi valu kangutatud. See jättis nii negatiivse emotsiooni, et naudinguga ei olnud enam midagi pistmist.“

28

Kolumn

12 Raul Ojassaar

Mida ette võtta meeste jalgpalliturniiriga olümpiamängudel?

Persoonid & intervjuud

17 Lugeja küsib: Raio Piiroja 26 Treener: Hendrik Nälk 28 2-kõne: Rain Nappir

Üks Hiiumaa mees on saavutanud maailma jalgpallis pärast kodumaa tolmu jalge alt pühkimist muljetavaldavalt palju. Pärast kolme aastat tööd Eesti noortekoondiste juures töötas ta sama kaua Kataris ning kahe peatuse järel Soomes on ta jõudnud Šveitsi suurklubi Grasshopperi taustajõududesse.

42 Mängija luubi all: Grete Daut 50 Rannajalgpall: Kaarel Kose ehk Kozy

Legendaarse räpipundi A-Rühma liige Kozy on viimase kümnendi veetnud Eesti liivarandades rannajalgpalli turniiride päevajuhi rollis.

Jalka otsustas uurida, kuidas mees sellise rolli juurde jõudis, millised on aastate jooksul olnud kõige meeldejäävamad seigad ning mis kannustab räpparit rannajalgpalli arendama ja populariseerima.

Raio Piiroja lk 17–21

Rubriigid

3 6 8 10 14

September Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Koondis

Millistest maakondadest ja klubidest on pärit mängijad, kes jõuavad meeste A-koondisesse?

39 Miks?

IMPRESSUM ESIKAANEL: EESTI KOONDISLASED

24

FOTO: BRIT MARIA TAEL / SOCCERNET.EE NR 9 (165) 2021

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: SANDER JÜRJENS sander@jalgpall.ee

48

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS:

40 Tagaseljajutud

Naiskonnakaaslasi räägib seekord taga FC Flora äärekaitsja Ariina Mürkhain.

46 Naised

Nii maailma kui Eesti jalgpallis on üha rohkem näha klubijuhtide rollis ka naisi. Jalka võttis nööbist kinni kahel Eesti naisel, kes on otsustanud sukelduda tööpõllule, mida on varem peetud meeste mängumaaks.

48 Maailm

Venemaa koondise peatreeneriks nimetati hiljuti Narvast pärit Valeri Karpin.

Mida see meie idanaabrite esindusmeeskonnale tähendab ning kuidas on Tallinnaski jalgpalli mänginud mehe karjäär teinud nii kõrge lennu?

52 Klõpsud 54 Järjejutt

Jalka avaldab järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi jalgpalliteemalise novelli „Kaotada tuleb osata!“. Seekord ilmub loo viies ehk eelviimane osa.

58 10 aastat tagasi 60 Lõpulugu:

Raplamaal sirgub koondislaste istutatud tammik.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS:

Muu

JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT,

22 Olümpia

Tōkyō olümpiamängudel peeti maha nii naiste- kui meesteturniir. Mis jäi meile nendest meelde?

JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

TRÜKITUD REUSNERIS

44 Raamat

Indrek Schwede arvustab ja võrdleb kaht Diego Maradona elust pajatavat raamatut, mis hiljuti eesti keeles välja anti.

Postrid

Herol Riiberg Christine Sinclair Lionel Messi

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2021 SEPTEMBER JALKA

5

PEEGELDUSED

Käest libisenud Fotod: Lembit Peegel

FC Floral oli augusti keskel suurepärane võimalus Küprose tšempioni Omonia vastu Euroopa liiga kolmandas eelringis võit võtta ja sellega endale pilet eurosarja alagrupiturniirile lunastada, ent kaotatud penaltiseeria jättis florakad pisaratesse järgmist võimalust ootama. Järgmine šanss Iiri meistri Shamrock Roversi vastu tuli juba nädala pärast, kuid enne selle vastasseisu tulemuse selgumist jõudis meie ajakiri trükki minna…

6

JALKA SEPTEMBER 2021

võimalus

Rauno Sappinen näitas Omonia vastu ennast kõige paremast küljest ja tegi seda, mida see mees oskab kõige paremini – väravaid vaat et mitte millestki välja võluda. Kui Flora jäi kodumängus paari kokkuvõttes 0 : 2 kaotusseisu, nägi asi välja juba väga kehv – ent siis tuli Sappinen, lõi ühtäkki kaks väravat ja andis Lilleküla publikule uut lootust. Ühes kokkupõrkes vastaste väravavahiga jäi ta krampi kiskunud jalast kinni hoidma – Omonia puurilukk aitas ta hädast välja. Lisaaja lõpuni Sappinen aga vastu ei pidanud ning ta vahetati välja, nii et penaltiseerias Sappinen osaleda ei saanudki.

PEEGELDUSED

Kes närib küüsi, kes vaatab külma kõhuga. Flora meeskond penaltiseeria ajal hinge kinni hoidmas. Vasakult: Michael Lilander, Sergei Zenjov, Henrik Ojamaa, Marco Lukka, Henrik Pürg, Rocco Robert Shein, Sten Reinkort ja Markus Soomets.

Penaltiseerias tuli Floral loota väravavaht Matvei Igonenile. Paraku ei suutnud Igonen tõrjetega oma meeskonda päästa – ainus Omonia eksimus tuli sellest, et vastaste mängija lõi palli väravast mööda.

2021 SEPTEMBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Videokohtunik

Vladimir Heerik

Eestis toimub septembri alguses esimene jalgpallimäng, kus on ametlikult kasutusel videokohtunik ehk VAR: UEFA teatas, et alates septembrikuust kasutatakse seda meestekoondise kõikides valiksarjakohtumistes. Otsus on mõneti ootamatu, sest tavaliselt ei tehta selliseid muudatusi võistlussarja poole pealt: varakevadel toimunud kohtumistes VARi ei kasutatud.

Tartu Tammeka legendaarne füsioterapeut 72aastane Vladimir Heerik ehk Goša läbis augusti alguses suurjooksu ümber Viljandi järve juba 54. korda. 12kilomeetrisel distantsil sai Heerik ajaks 1.29.43.

Kellest saab järgmine koondislane Premier League’is?

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Augustikuus pandi pall mängu Euroopa tippliigades, sealhulgas eestlaste seas väga populaarses Inglismaa kõrgliigas. Kahel noorel Eesti koondislasel on jalg ukse vahel, aga kas vähemalt ühel neist õnnestub minna Mart Poomi või Ragnar Klavani jälgedes?

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Liisi Troska gudes näitas ta Tottenham Hotspuri särgis end väga heast küljest. Kui koondises mängis Paskotši keskkaitses, siis Tottenhami särgis sai teda näha ka paremkaitsjana. Paskotši söötis mängus Leyton Orienti vastu palli Son Heung-minile, kes omakorda leidis karistusalas Dele Alli, kes palli väravasse lõi. Kõlab ju uhkelt!

Hein kuulus mullu Euroopa liigas mitmel korral Arsenali varuväravavahtide hulka ning oma roll eurosarjas võib olla ka Paskotšil, kelle Tottenham registreeris Konverentsiliiga koosseisu. Samuti oli Paskotši üks nendest, kelle särginumbri (48) avalikustas Tottenham liigahooaja eel.

Keeruline on ennustada, kumb tänavu väljakule pääseb. Oleks imeline, kui see juhtuks nii Heina kui ka Paskotšiga, kuid ei maksa olla üllatunud, kui kumbki minuteid ei teeni. Loodame parimat!

Londoni Arsenali hingekirja kuuluv Karl Jakob Hein oli meeldiva üllatusena oma meeskonna teine number ehk ainuke varuväravavaht Premier League’i avavoorus, kui tema meeskond kohtus võõrsil Brentfordiga. 19aastane Hein teenis mänguaega hooajaeelsetes treeningkohtumistes, kuid meediast sai lugeda, et huvi tema teenete vastu tuntakse mujaltki. Mängus Brentfordi vastu oli esikinnas sakslane Bernd Leno, kuid pärast avavooru tõi Arsenal ühe kvaliteetse väravavahi oma meeskonda juurde, kui leping sõlmiti möödunud hooajal Sheffield Unitedis hästi esinenud Aaron Ramsdale’iga. Tema tasemest annab aimu asjaolu, et ta kuulus Inglismaa koondisesse EM-finaalturniiril.

Maksim Paskotši on vaieldamatult tõusev täht Eesti jalgpallis. Kõigest 18aastane Paskotši tegi tänavu debüüdi A-koondises ning treeningmän-

117

väravat 204 mängus jäi suvel ootamatult mängijakarjääri lõpetamisest teatanud Nikita Andrejevi nimele Premium liigas. Kui väravate arvu poolest läbi aegade tabelis 13. kohal olev Andrejev oleks kirja saanud ühe mängu ja ühe värava enam, oleks ta mõlema näitaja poolest jõudnud ühele pulgale Sergei Braginiga.

8

JALKA SEPTEMBER 2021

71,7%

Eesti elukutselistest sportlastest on profijalgpallurid. Töötamise registri andmetel on Eestis kokku 219 meest ja 19 naist, kes teenivad spordiga elatist, ning jalgpallureid on nende seas kõige rohkem – 170. Kõikide muude spordialade peale on kokku vaid 67 profiatleeti.

34

mängu püsis Tallinna FC Flora esindusmeeskond Premium liigas kaotuseta, kui üllatuslikult jäädi võõrsil alla FC Kuressaarele. Kõigest päev varem oli lõppenud Flora naiskonna kaotuseta seeria naiste meistriliigas, kui alla jäädi Saku Sportingule. Viimati oli Flora naiskond meistriliigas mängu kaotanud 2018. aastal.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Eile mängisid 22 jalgpallurit. Kõik arvavad, et see on meeskonnamäng ja geniaalne, aga minul mängivad sada inimest ning ühtegi nooti ei tohi mööda minna. Kõik vaatavad jalgpalli, aga keegi ei kuula Mahleri sümfooniaid.“ Dirigent Paavo Järvi „Aga ikkagi huvitav – Nõukogude Liidus biitlite laule laulda ei tohtinud, kuid jalgpalli mängida, palun väga. Ka islami jaoks peaksid need mõlemad olema tegelikult üks ja seesama sabotaaž.“ Kirjanik Olev Remsu spordist kui lääne tsivilisatsiooni ilmingust „Me oleme harjunud mõtlema kahes süsteemis. On kas tõde või vale.

Uudne või mitte. Mündil on alati kaks külge! Ja me valime alati sellelt mündilt mingi poole, isegi siis kui me pooli valima justkui ei pea. Näiteks jalgpalli vaatamisel kaldume me ikka ühte meeskonda eelistama, kuigi kumbki ei ole meile tähtis.“ Psühhoanalüütik Endel Talvik „Akadeemik Andrei Sahharov rääkis kongressi esimesel istungil, et Nõukogude Liit tuleb lõpetada ja teha Ameerika ühendriikide tüüpi iseseisvate osariikidega riik. Gorbatšov ei pidanud vastu ja lülitas ta mikrofoni välja. Sahharov lõpetas oma kõne mikrofonita, pagunitega leer huilgas kõva häälega saalis. See oli nagu jalgpallivõistlus, tegelikult oli õudne.“ Marju Lauristin NSV Liidu rahvasaadikute kongressist Eesti taasvabanemise kontekstis „Liigub ka mõtteid, et ehk võiks minna tagasi antiikse traditsiooni juurde ja trussikud hoopis koju jätta, nii et inimkeha oleks kogu oma ilus ja alastuses eksponeeritud. ROKi ja telekompaniide kassad paisuksid aga säärase muudatuse peale rahavoogudest lõhki ja jalkamängude korraldajad läheksid omakorda kadedusest lõhki.“ Kolumnist Tarmo Pikner olümpiamängudest „Mängupilt oli täpselt selline, nagu oli oodata. Panime oma plaani paika, värava ees oli ilus buss, ega väga muud ei olnudki.“ Pärnu Poseidoni peatreener Ivar Lepik karikamängust FC Kuressaarega „Minu jaoks ongi Sander FC Kuressaare!“ Kuressaare esindusklubi peatreener Roman Kožuhhovski

10

JALKA SEPTEMBER 2021

Kas tõotatud maa viimaks paistab? Rannakoondis ründab taas kohta A-divisjonis Tekst: Raul Ojassaar | Foto: EJL Eesti rannajalgpalli koondis alustab 9. septembril Portugalis Figueira da Fozis toimuval euroliiga B-divisjoni finaalvõistlusel heitlust eliitseltskonda ehk A-divisjoni pääsemise nimel. Koht finaalvõistlusel tagati endale juuli lõpus ja augusti alguses Moldova pealinnas Chișinăus toimunud B-divisjoni turniiril, kus 12 meeskonna konkurentsis saadi kirja tugev teine koht.

Alagrupiturniiril Rumeenia 8 : 3, Tšehhi 5 : 3 ja Norra 4 : 0 alistanud eestlased pididki kogu turniiri jooksul vastase paremust tunnistama vaid finaalis, kus võõrustajamaale Moldovale 1 : 4 kaotati. Poolfinaalis alistati enne seda haruldaselt väravavaeses kohtumises Kasahstan 1 : 0. „Arvestades seda, et me ei mänginud kõige optimaalsema koosseisuga, tuleb rahule jääda, tegime hea turniiri. Need, kes kohal olid, andsid endast maksimumi,“ kirjeldab Eesti rannajalgpalli koondise peatreener Aleksei Galkin, viidates sellele, et eri põhjustel ei sõitnud Moldovasse meie resultatiivseim ründaja Sander Lepik, Rasmus Munskind, Joosep Juha ja Marten Mütt. Sealjuures selgus mitu puudujat vaid loetud päevad enne turniirile sõitmist.

Kuna B-divisjoni turniirilt pääses finaalvõistlusele seitse paremat, täitsid eestlased oma põhieesmärgi laitmatult ja ootavad nüüd juba Portugalis toimuvat turniiri, mille peaauhindadeks on pääsmed A-divisjoni ehk Euroopa 12 parema sekka. Peale seitsme B-divisjoni parema meeskonna osaleb turniiril ka A-divisjonis viimaseks jäänud Türgi. Galkin nimetab lisaks türklastele soosikute ringi kindlasti ka Moldova ja Kasahstani, kuid ka Eesti astub lennukile eesmärgiga turniir võita. „Näen treenerina, et olime Moldovas igas mõttes stabiilsemad kui varem ja läksime mäng-mängult paremaks. Loodan väga, et saame Portugali sõita parima koosseisuga, ning sel juhul oleksid meie šansid head,“ sõnab Galkin.

Küsimärke on aga endiselt õhus: Moldova turniiril mängis viimased mängud katkise varbaluuga Edwin Stüf, küsitav on ka vigastusest taastuva Sander Lepiku osalemine.

Eesti rannajalgpallurid on varem ühe korra jõudnud A-divisjoni pääsemisele väga lähedale: see juhtus 2015. aastal, kui Pärnus toimunud turniiril jäädi ülimalt valusalt esimesena ja kõige napimalt joone alla – üleminekuturniiri finaalis kaotati penaltiseerias Rumeeniale.

2019. aastal sai Eesti koondis B-divisjoni finaalvõistlusel seitsmenda koha, mullu jäi võistlus koroonapandeemia tõttu ära.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Ütlen ausalt, et enne mängu olin isegi veidi närvis. Bussis ja riietusruumis tundus hästi vaikne. Ootasin, et läheb raskemaks, aga tuli välja, et olime hästi rahulikud ja enesekindlad ning kannatlikud, mida see mäng ka nõudis.“ FCI Levadia kapten Brent Lepistu pärast kindlat 4 : 1 võitu Narva Transi üle

Inglased hakkavad ka proffide seas peamängu piirama Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska Juba eelmisel aastal andis Inglismaa jalgpalliliit teada, et 11aastaste ja nooremate laste treeningutel on edaspidi keelatud harjutada palli peaga mängimist – ning ka pisut vanemate noormängijate trennides hakatakse seda elementi piirama.

Glasgow’ ülikooli 2019. aasta oktoobris avaldatud uuring tõi välja, et endised profijalgpallurid surevad kolm korda suurema tõenäosusega põhjustel, mis on seotud mõne degeneratiivse ajukahjustusega. Üldpopulatsiooniga võrreldes koguni viis korda tõenäolisem oli endiste profimängijate puhul aga surm Parkinsoni tõppe. Kuigi otseselt ei suudetud tõestada, et jahmatava statistika põhjus on jalgpalli peaga löömine, on eksperdid enamjaolt seisukohal, et ajukahjustused on hilisemas elus suuresti põhjustatud sellest, et nooremana on väga palju kordi palli peaga löödud.

Alanud hooajast alates hakkasid kehtima uued juhtnöörid, mille kohaselt hakatakse peamängu piirama ka täiskasvanute jalgpallis. Amatöörvutis on piirangud pealtnäha suhteliselt karmid: nädala jooksul tohib ainult ühel treeningul peapalle harjutada ning selle jooksul tohib iga mängija sooritada kõige enam kümme pealööki. „Esialgsed uuringutulemused tegid selgeks erinevad ohud, mis kaasnevad palli peaga löömisel jalgpallimängu eri tasemetel, ja selle alusel koostati värske juhend,“ seisis Inglismaa jalgpalliühenduste, sealhulgas jalgpalliliidu ja Premier League’i ühisavalduses.

Profimängijate puhul eristatakse tavalisi pealööke ja suurema jõuga pealööke – suurema jõuga löökideks loetakse neid, mis toimuvad vahetult pärast pikki sööte (vähemalt 35 meetrit), samuti nurgalöökide, karistuslöökide ja tsenderduste järel peetavaid õhuvõitlusi ja tehtavaid pealööke.

Vältida soovitatakse ka selliseid peapalle, mille eel teeb mängija hoovõtul kolm või enam sammu, samuti selliseid lööke, kus mängija peab palli tabamiseks horisontaalselt hüppama. „Suunis on järgmine: ühe treeningunädala jooksul ei tohiks mängija lüüa suurema jõuga peapalle rohkem kui kümme korda,“ jätkus avaldus. „Soovitus lähtub mängijate tervislikest huvidest ning uuringud selle kohta jätkuvad. Olenevalt tulemusest muudetakse vajaduse korral ka juhendit.“ Välja toodi, et suurem osa jalgpallimängu ajal tehtavatest pealöökidest ei ole sooritatud suurema jõuga. „Oluline on meeles pidada, et suur osa meditsiinilisi uuringuid on välja toonud, et jalgpall ja muud spordialad mõjuvad inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele väga hästi.“ Kuigi juhendit peetakse oluliseks läbimurdeks, on kriitikud välja toonud, et praktikas võib olla keeruline nõudmisi täita – kas treenerid peaksid iga treeningul toimuva mängu ajal lugema kokku, kui palju iga pallur pealööke teeb? Klubisid ei hakata juhendi täitmise suhtes kontrollima, kuid eeldatakse, et asja võetakse tõsiselt.

„Üks minu peamisi tugevusi jalgpallurina on allaandmatu iseloom – ma ei loobu, ma ei ütle kunagi, et see pole võimalik, ja ma jooksen alati edasi, kuni lõpuvile pole kõlanud.

Tean, et pärisin selle oma emalt, kes ilmselgelt sai selle oma vanematelt, eriti isalt. Seega eesti veri on aidanud mul jõuda karjääris sinna, kus ma praegu olen: Austraalia koondislasena olümpiamängude poolfinaalis.“ Austraalia koondise poolkaitsja Aivi Luik „Meile öeldi, et teie olete leegionärid ja teie peate mängima, aga meil polnud võimalust mängidagi, kuna olime kogu aeg vigastatud.“ Endine Nõmme Kalju ukrainlasest kaitsja Vladislav Veremejev tunnistas, et klubi ei aidanud tema vigastust piisavalt ravida ja ei hoolinud võõrmängijate tervisest „Meil on ju näide olemas, kui Aleksandr Dmitrijev läks treeneriks.

Sellega on muide väga huvitav lugu – olime koos UEFA kursustel ja saime lugeda Soccernet.ee-st, et Sanja on uus Kalevi treener. Ma tegin lõuna ajal nalja, et kui Kalev sinuga lepingu lõpetab, tule meie juurde mängima.

Ja niimoodi läkski.“ Tallinna Legioni peatreener Denis Belov „Flora on hea meeskond. Tean, et neil ei ole üleliia suurt eelarvet ja nad mängivad oma riigi mängijatega. Peaksite olema uhked, et neil on selline tase ja selline mentaliteet. See, et nad suutsid Legiale niisugust survet avaldada ja meidki raskesse olukorda panna, näitab, et nad teevad väga palju asju õigesti.“ Euroopa liiga kolmandas eelringis FC Flora penaltiseerias alistanud Küprose klubi Omonia peatreener Henning Berg võttis mängujärgse pressikonverentsi lõpus küsimuseta sõna, et florakaid tunnustada

2021 SEPTEMBER JALKA

11

MÕTISKLUSI

Olümpia ja jalgpall, jalgpall ja olümpia.

Suhe vajab värskendust Meestejalgpall olümpiamängudel on justkui abielu, kus mõlemad pooled on aru saanud, et midagi enam välja ei tule, ent lahutust ka keegi sisse anda ei soovi. Nii see kõik edasi vindub.

J

Tekst: Raul Ojassaar

puhul – ja kui praegu hakataks seal midagi piirama, oleksid naisjalgpallurid ilmselt tagajalgadel, sest naistevutis on olümpiamängud aukohal ja prestiižilt võrreldavad MMiga.

Praeguseks on selge, et see süsteem on oma aja ära elanud, kui sellel üldse mingisugust „oma aega“ oli. Meestejalgpalli olümpiaturniir on võistlusena totaalselt kaootiline ja loogikavaba jäänuk, mille ainsaks väärtuseks võib olümpialiikumise puhul pidada suurtest staadionitest tingitud võimalust head piletitulu teenida. Tōkyōs ei olnud teadupoolest sedagi.

algpalli ja olümpia suhe algas, kui mõlemad olid alles õrnas eas. 1900. aastal toimusid alles teised kaasaegsed olümpiamängud, rahvusvaheline jalgpall oli aga toona veel täielikus arenOlümpiavõit ei tohi olla lohutusauhind gufaasis. Praegu võib see mingis mõttes tunduda parimale keskpärasele võõrana, aga tükk aega oligi olümpiavõit koondisOlümpiamängudel võivad idee poolest olla sporditejalgpalli suurim saavutus – esimene MM-finaalalad, kus olümpiavõit ei ole kõige tähtsam ja presturniir tuli ju alles 1930. aastal, rääkimata näiteks tiižsem tiitel (hea näide on tennis), kuid niigi liiga Euroopa meistrivõistlustest; Lõuna-Ameerika suureks paisunud programmist võiks esimeses järjemeistrivõistlused peeti esimest korda 1916. aastal. korras eemaldada need spordialad ja distsipliinid, kus Praod abielus tekkisid juba enne 1930. aastat: olümpiamängud ei selgita välja tegelikku maailma olümpialiikumine lubas teadupoolest toona mänparimat. Lätlaste 3 x 3 korvpalli kuldmedali üle saab gudele vaid amatöörsportlasi ning kuivõrd suurtes vaielda (kas maailma tippkorvpallurid suudaksid näijalgpallimaades olid selleks ajaks juba tekkinud teks kuuajase treenimise järel 3 x 3 formaadis olümprofimeeskonnad, tabas FIFA ära, et olümpiapiatasemele jõuda?), aga jalgpalli kõrval on veel mitu mängudel ei pruugi seetõttu tegelik jõudude vakohta, kus sarnane probleem esile kerkib. Kergejõushekord välja tulla. Pärast esimest MMi tikus toodi näiteks võistluskavasse sisse 1930. aastal lasi FIFA jalgpalli 1932. aasta uudne 4 x 400 meetri segateatejooks, kuid suveolümpia programmist suisa maha maailma parimaid veerandmailereid me võtta, ent pärast seda on see alati olümstardis ei näinud, sest võistluste ajakava piakavas olnud. Naistejalgpall lisandus oli selline, et nemad valmistusid samal ajal Kuskile tuleks tõmmata piir individuaalvõistlusteks. Sellises olukorras meestemängu kõrvale 1996. aastal.

Muide, 1932. aasta olümpial mängiti – olümpiavõit võiks jääda võidetud olümpiakulla väärtus ei saa ju Ameerika jalgpalli… See on senimaani olla võrdne näiteks sellesama individuaalneile kõige-kõigematele, ainus kord, kui see ala on olümpiakavas se 400 meetri kullaga, ometi riputatakse mitte keskpärastest olnud. mõlema ala võitjatele kaela täpselt samaparimale.

MMide ja EMide ajastul on jalgpalsugune olümpiakuld. Ja olümpiavõitjad on li olümpiaturniir alati olnud heal juhul nad kõik. väikevenna rollis – amatööride turniir ei saanudki Kuskile tuleks tõmmata piir – olümpiavõit ju kuidagi proffide mängule vastu saada. Täielikku võiks jääda neile kõige-kõigematele, mitte keskvabadust parimatest parimad kohale ajada polegi pärastest parimale. Eelkõige selleks, et austada tippmeeskondadel kordagi olnud: 1984. aastal lubati neid, kes on tõesti suutnud aastatepikkuse töö ja küll profid olümpiale, kuid sel ja järgmisel OMil ei vaevaga ennast maailma parimaks viia. lubatud Euroopa ja Lõuna-Ameerika meeskondadel välja panna mängijaid, kes on MM-finaalturniiril Kas meesteturniiri annaks päästa? osalenud. 1992. aastal Barcelonas pidid kõik mängiKas enne lõplikku lahkuminekut leiab paarinõusjad olema alla 23 aasta vanad, alates 1996. aastast on taja aga mõne imerohu, kuidas abielu ikkagi pääskehtinud praegune süsteem, kus U23 turniiril võib ta? Potentsiaalseid variante ühest küljest justkui iga meeskond üles anda ka kolm vanemat mängijat. oleks – teisalt jääks paljudel juhtudel kõige lihtEhk siis – suhet üritati küll värskendada, kuid samaks vastuargumendiks, et olümpiamedalid jailmselt pelgas FIFA, et kui piirangud kaotada, hakgataks ikkagi välja keskpäraste jalgpallurite vahel. kaks olümpiaturniir MMiga konkureerima. HuviToogem välja mõned ideed meesteturniiri päästtaval kombel pole FIFA seda teinud naisteturniiri miseks ja nende miinuspooled.

12

JALKA SEPTEMBER 2021

MÕTISKLUSI

Lubada turniirile ainult amatöörjalgpallurid.

Kuidas aga üheselt ja ausalt kindlaks teha, kes on amatöör ja kes mitte? Kes on huvitatud amatööride pusimise vaatamisest?

Lubada turniirile ainult noormängijad. Ranget U23 vanusepiirangut korra Barcelona olümpial prooviti, eriline imerohi see polnud ning juba järgmisel olümpial lubati kolm vanemat mängijat juurde.

Lubada turniirile ainult mängijad, kes on vähemalt 35aastased. Pöörame vanusepiirangu ümber! Vanameistrite turniiri oleks küll ehk mõne mängu jagu omapärane vaadata, aga jällegi – mida see meile lõppude lõpuks annaks?

Lubada turniirile ainult kodumaal mängivad pallurid. Piirang, mis soosiks ebaausalt palju suuri jalgpalliriike.

Lubada turniirile ainult mängijad, kes pole A-koondises platsil käinud. Sarnane kunagise piiranguga, mis keelas olümpiaturniiril osaleda neil Euroopa ja Lõuna-Ameerika mängijatel, kes on MM-finaalturniiril platsil käinud. Lõpptulemus oleks ehk liiga sarnane praeguse turniiriga.

Lubada turniirile parimad mängijad ja korraldada olümpiamängudele korralik valikturniir. Ainus lahendus, millel oleks potentsiaal jalgpalli olümpiakuld päriselt väärtuslikuks muuta. Paraku on raske näha, et praeguse niigi täistuubitud võistluskalendri juures mahuks kuskile ära veel ka olümpia valikturniir. Ja pealegi – nagu enne välja toodud, ei ole FIFA huvitatud MMile konkurendi tekkimisest. Lisaks on küsitav, kas jalgpallimaailm üldse suudaks olümpiamängude

Tänavune võit Copa Américal oli Lionel Messile sedavõrd emotsionaalne, sest lõpuks ometi suutis ta koondisega suurturniiri võita. 2008. aastal oli ta sealjuures valmis FC Barcelonaga tülli minema, et saaks Pekingi olümpiamängudele sõita – argentiinlase tahtmine jäi peale ning ta tuli olümpiavõitjaks.

Sellest hoolimata oli just võit Copa Américal see, mis Messi südamelt suure kivi langetas.

Foto: André Coelho, EPA/Scanpix

ajal toimuva tippturniiri vastu võtta. Kokkupressitud formaadi tõttu toimuvad paljud mängud ühel ajal, tähelepanu hajub nii turniiri enda kui ka olümpiamängude laiemas mõistes. Jalgpalli suurturniir on aga alati olnud koht, kus tähelepanu jagub igale võistkonnale, igale mängule, jalgpall on sellega harjunud.

Nagu näha, paistab, et head lahendust ei olegi.

Selle asemel et vanast harjumusest või inertsist meesteturniiri edasi korraldada, võiks FIFA näidata üles initsiatiivi ja pakkuda välja, et võimalus tuleks anda hoopis saalijalgpallile ja/või rannajalgpallile. Esmajärjekorras ilmselt just futsalile, mis on alana vanem, üle maailma rohkem harrastatud ning kuulus 2018. aastal ka noorte olümpiamängude programmi. Futsal sobiks olümpiaprogrammi suurepäraselt, ei oleks korraldamise mõttes liiga ressursimahukas ning tekitaks alale kindlasti uusi huvilisi ja harrastajaid. Ka Eestis tundub kohati, et saalijalgpall on pisut vaeslapse rolli jäänud, kuigi talvisel ajal on amatöörjalgpalluritel tunduvalt lihtsam ja mugavam saalivutti taguda kui külma ilmaga hangede vahel suurt jalgpalli taga ajada.

Kuna saalijalgpalli turniir vajaks vähem osalevaid sportlasi, saaks ülejäägi arvelt naiste jalgpalliturniiri suuremaks paisutada – praegune olukord, kus meesteturniiril osaleb 16, naiste omal aga vaid 12 võistkonda, on pentsik ja arusaamatu. Isegi kui kolme aasta pärast toimuvaks Pariisi olümpiaks muid muudatusi ei tehta, siis võiks selle ümber pöörata – naisteturniirile 16, meeste omale 12 võistkonda!

2021 SEPTEMBER JALKA

13

KOONDIS Jalgpalliliit on viimasel ajal hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama sellele, et Eesti vutiklubid teeksid võimalikult kvaliteetset noortetööd. Selle kvaliteedi mõõtmiseks on mitu objektiivset ja subjektiivset kriteeriumi, kuid Jalka vaatleb siinkohal üht sellist mõõdikut, mis mingis mõttes paistab kõige paremini välja – millistes klubides üles kasvanud mängijad on jõudnud Eesti koondisesse?

Tekst: Raul Ojassaar

Millised klubid kasvatavad

Eesti koondislasi?

V

aatlesime eksperimendi korras viimase kahe aasta jooksul Eesti meestekoondise eest platsil käinud mängijaid ja nende karjääri täiskasvanuikka jõudmiseni: märkisime ära nende esimese klubi ning meeskonnad, noortesüsteemid ja -klubid, mille ridades nad kuni 18. sünnipäevani jalgpalluriks sirgusid. Panime punkti just täiskasvanuea piiril, sest võib väita, et sealt edasi pole tegu enam noortetööga, vaid hoopis meeste seas palliva mängija arendamisega.

Jagasime 46 viimase aja koondislase noortekarjääri juppideks ning peale esimese klubi jõudsid tabelisse ka need meeskonnad ja noortesüsteemid, kus mängija vähemalt ühe aasta veetis. Sellega eemaldasime valikust lühiajalised laenulkäimised ja proovimised, samuti ei arvestanud me üldjuhul meesteklassis mängimist, kui mängija treenis ja mängis endiselt oma põhiklubi noortetiimis, aga tegi samal ajal kaasa ka mõne teise võistkonna eest täiskasvanute liigas.

Jagasime iga mängija nooruspõlve etappideks: lisaks esimesele klubile vaatlesime iga kaheksan-

14

JALKA SEPTEMBER 2021

dast kaheteistkümnenda eluaastani, eluaastaid 12–15 ja 15–18. Seda selleks, et paremini saada ette pilt, kas tekivad mustrid selles osas, millistes klubides mängijad kindlas vanuses pallivad. Kui pallur kuulus vanuserühmas vähemalt ühe aasta mitmesse klubisse, siis märkisime ära mõlemad klubid.

Andmeid kogudes lähtusime ametlikest andmetest jalgpall.ee lehel ning mõnel puhul ka muudest usaldusväärsetest allikatest.

Jalgpallurid tulevad peamiselt Eesti keskustest

Kui vaadata maakondade kaupa seda, millised on meie koondislaste sünnikohad, jääb silma, et teatud mõttes üllatust ei ole: suures plaanis vastavad jõujooned sellele, milline on ka Eesti linnade ja piirkondade üldine rahvaarv. See tähendab, et suuremate maakondade puhul on sealt sirgunud koondislaste protsent võrdlemisi sarnane sellega, mitu protsenti Eesti elanikest seal elab.

Küll aga jääb silma, et geograafiline haare võiks olla tunduvalt laiem: sünnikoha poolest on

KOONDIS Eesti koondise keskkaitse olevik ja tulevik: Joonas Tamm, Maksim Paskotši ja Karol Mets on kõik esindanud FC Florat, ent kõik kolm siirdusid sinna juba peaaegu täisealisena. Foto: Jana Pipar

gijad ära väga paljude klubide vahel.

Esikohaks piisas Florale vaid viiest mängijast (Henri Anier, Andre Frolov, Ken Kallaste, Marko Meerits, Henrik Ojamaa). Nelja mängijaga on teisel kohal nullindate keskel Tallinnas tegutsenud kõrgetasemeline Kotkas Juunior, kolme mängijaga on esindatud aga pealinna FC Štrommi ja TJK, Tartu Tammeka, Viljandi Tulevik ja ehk kõige suurema üllatusena JK Loo ehk FC Tiigrid, kus alustasid oma jalgpalliteed Karl Jakob Hein, Michael Lilander ja Karl Andre Vallner.

Olgu mainitud, et nii selles kui ka teistes tabelites esinevad klubid, mida kas enam ei eksisteeri või mis on mingil hetkel teiste klubidega ühinenud.

Ehe näide on just nimelt Kotkas Juunior, mis jõudis hoolimata suhteliselt lühikesest elueast olla esimeseks klubiks Märten Kuusele, Mattias Käidile, Henrik Pürgile ja Rauno Sappinenile.

Esimene klubi esindatud 15 maakonnast vaid kaheksa. Kõige suuremaks esindamata kandiks on Eesti suuruselt viies maakond Lääne-Virumaa – sealsest 58 700 elanikust ei ole meile tulnud ühtegi praegust koondislast. See-eest on kõige väiksemast maakonnast – Hiiumaalt – tulnud üks koondislane: Andre Frolov. Jalgpalli hakkas Frolov mängima küll Tallinnas – sama saab öelda näiteks ka ainsa põlvamaalase Karl Jakob Heina kohta.

Tasub tähele panna, et üks koondislane – Markus Poom – on sündinud Inglismaal Derbys ning seega ühegi Eesti maakonna kontole ei lähe.

Nagu näha, tuleb kahest suuremast maakonnast jalgpallureid rohkem, kui rahvaarvu järgi võiks arvata – vahed on aga sedavõrd minimaalsed, et väikese valimi tõttu ei maksa sellest väga palju välja lugeda. Suurim kukkuja on Ida-Virumaa – seda saab osaliselt põhjendada sellega, et paljudel sealsetel inimestel ei ole ka Eesti kodakondsust.

Esimene klubi: Florat napilt enim, üllatajaks Tiigrid

Koondislaste esimese klubi tabelis on napilt esikohal FC Flora, kuid ehk on mõneti üllatav, et siin jaotuvad män-

FC Flora Kotkas Juunior FC Tiigrid KSK FC Štrommi Tartu Tammeka TJK Viljandi Tulevik Narva Trans Operi JK Tartu Santos Tartu SK 10

5 4 3 3 3 3 3 2 2 2 2

Üks mängija: Lasnamäe Ajax, FC Everest, FCF Järvamaa, Kehtna JK, Keila JK, FC Levadia, Tartu Merkuur, Nõmme United, Pärnu JK, FC Puuma, Pärnu Tervis, Saku Sporting, TVMK, Pärnu Vaprus, Watford

Vanus 8–12: põld laieneb

Kaheksandast kaheteistkümnenda eluaastani ehk eas, kus mängurõõmu nautivast vutipoisist hakkab vaikselt saama noor jalgpallur, on pilt mõnes mõttes pisut kirjum: vähemalt kahe mängijaga on siin esindatud koguni 14 klubi, kes tulevaste koondislaste arengusse oma panuse andsid. Paljud mängijad olid selles vanuses veel oma esimese klubi juures, kuid nii mõnedki olid juba ka keskkonda vahetanud – või oli keskkonnavahetus olnud klubi struktuurimuutuste või elukoha vahetumise tõttu paratamatu.

Vanus 8–12

FC Flora Kotkas Juunior FC Tiigrid Viljandi Tulevik FC Infonet FC Levadia Narva Trans Nõmme United Operi JK Tallinna Kalev Tartu Santos Tartu SK 10 TJK TJK Legion

6 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

Vanus 12–15: terad eralduvad sõkaldest

Just selles vanuses hakkavad tulevased profimängijad teiste seast üha eredamalt silma paistma: parimad mängijad lähevad väikestest kohtadest tihtipeale suuremate klubide või tasemel noortetööd tegevate meeskondade juurde edasi, et olla samas keskkonnas varasemast paremate mängijatega. Siin kerkib eriti jõuliselt ettepoole näiteks Nõmme United – kui oma jalgpalliteed alustas selles klubis vaid üks tulevane koondislane (Henri Järvelaid), siis selles vanuses on Nõmme Unitedist läbi käinud juba kuus mängijat, kes on viimase kahe aasta jooksul meeste A-koondise sinist särki kandnud.

Vanus 12–15

FC Flora Nõmme United FC Infonet Nõmme Kalju TJK Legion Viljandi Tulevik FC Levadia FC Puuma Pärnu JK Tallinna Kalev Tartu Santos Tartu SK 10

8 6 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2

Vanus 15–18: samm meesteklassi

Selle vanuse tabelis on hästi näha, et esile kerkivad meeskonnad, kes teevad eelkõige tegusid täiskasvanute klassis ja on head mängijad juba enne nende täisealiseks saamist endale napsanud. Kõige suurema hüppe teeb siin FC Flora – 46st tabelis olnud 2021 SEPTEMBER JALKA

15

KOONDIS

Kust sirguvad noored jalgpallurid, kellest saavad Eesti koondislased? Foto: EJL

koondislasest veetis selles vanuses Flora ridades vähemalt aasta lausa 16 mängijat! Tabelis on võrdluseks kokku pandud ka kõik välismaa klubid, sest päris mitu mängijat siirdus juba alaealisena ka piiri taha – kes lühemaks, kes pikemaks ajaks.

11 välisklubi ei tähenda siin sealjuures 11 mängijat, sest mõni mängija veetis aega mitmes välisklubis (Bogdan Vaštšuk, Frank Liivak).

Vanus 15–18

FC Flora 16 välisklubi 11 Nõmme United 6 FC Levadia 5 Nõmme Kalju 3 Viljandi Tulevik 3 FC Infonet 2 FC Puuma 2 Pärnu JK 2 Tartu Santos 2 Tartu SK 10 2 TJK Legion 2 TVMK 2

Kokkuvõte: Florast on nooruspõlves läbi käinud kaugelt enim koondislasi, suurem osa liitus klubiga teismelisena

Kõiki andmeid kokku võttes näeme, et selgelt enim (16 ehk 35%) Eesti koondise viimase kahe aasta mängijatest on noorena läbi käinud just FC Flora süsteemist. See ei sisalda sealjuures mängijaid, kes on Floraga liitunud täiskasvanueas või esimese täishooaja teinud 18aastaselt – kui juurde lisada ka mängijad, kes on oma hilisema karjääri jooksul Floraga seotud olnud, suureneb arv 16-lt lausa 30-le.

Flora puhul tulevad selgelt välja ka kindlad mustrid: mängijad on enda juurde meelitatud Vil-

16

JALKA SEPTEMBER 2021

jandist, Nõmme Unitedist ja TJK Legionist. Sealjuures on kõik nimetatud liikumised olnud juba sellises vanuses, kus noortetöö mõttes on suurem osa ära tehtud ja heast noormängijast on seejärel olnud tarvis vormida tegija meesteklassis.

Flora järel tuleb selles tabelis märkimisväärse vahe järel FC Levadia, kes on samuti suurema osa hilisematest koondislastest endale hankinud nende hilises teismeeas. Kuue mängijaga Nõmme United paistab aga silma hea mängijate arendajana, kelle juurest tehakse samm Eesti mõistes tippklubisse või välismaale sageli veel enne täisealiseks saamist. Korraliku renomee on kokku saanud ka TJK Legion, kui nende saldole lisada ka need vanemad mängijad, kes said oma jalgpallikasvatuse veel siis, kui TJK oli eraldiseisev jalgpallikool ja polnud veel Legioniga ühinenud.

Tabelis on välja toodud mängijate arv, kes on 46st valimis olnud koondislasest selles klubis kas jalgpalluriteed alustanud või kuni 18aastaseks saamiseni vähemalt ühe aasta veetnud. Välja on toodud vähemalt kolme mängijaga klubid.

Klubid, mis on mänginud osa tulevaste koondislaste kasvatamisel FC Flora 16 FC Levadia 7 Nõmme United 6 TJK / TJK Legion 6 FC Puuma 4 Kotkas Juunior 4 TVMK 4 FC Infonet 3 FC Merkuur / Merkuur-Juunior FC Tiigrid 3 KSK FC Štrommi 3 Nõmme Kalju 3 Viljandi Tulevik 3

3

LUGEJA KÜSIB

Raio Piiroja: karjääri lõpetades olin jalgpalli mõistes invaliid, aga läbisin täispika triatloni!

Eesti koondise keskkaitselegend Raio Piiroja saabub Pärnu kesklinna kohvikusse Jalkaga vestlema töötunkedes. Kuigi kalapüügi mõttes on suvel puhkus, jagub tööd ka soojade ilmade ajal – lugejate küsimustele vastamise eel käiski ta parasjagu sadamas nokitsemas.

Tekst: Raul Ojassaar Foto: Lembit Peegel

M

illal said ise esimest korda reaalselt aru, et „nüüd olen profijalgpallur“? (@gregorsedrik) Ma arvan, et see oli millalgi siis, kui mind Pärnust Florasse kutsuti. Alguses ei olnud ma muidugi profijalgpallur, mingi hästi pisikese stipendiumi alguses sain, aga tol hetkel ei olnud see ka tähtis. Läksin TSIKi, kus oli elamine ja söök tasuta, kõik vajalik oli olemas. Kui mõni aasta hiljem Floraga profilepingu tegin, siis oli mingisugune profimängija idu olemas – kui sa esimese lepingu kellegagi teed, siis ega see teab mis leping ole, ega sellest ju hiljem ära elama ei hakka.

Raio Piiroja Sündinud: 11. juuli 1979 Endised klubid: Pärnu Rivaal, Pärnu JK, FC Lelle, FC Flora, Oslo Vålerenga, FK Fredrikstad, Vitesse, Chengdu Blades, Pärnu Linnameeskond Saavutused: Eesti meister 2001–2002, Norra karikavõitja 2006, Eesti parim jalgpallur 2002, 2006, 2007, 2008, 2009 Koondisekarjäär: (1998–2015) 114/8

Eesti parimaks jalgpalluriks on Piiroja valitud viiel korral, sealhulgas aastatel 2006–2009 neljal korral järjest.

Kes on kõige parem mängija, kelle vastu oled mänginud? (@jasperjonel) Neid on ikka omajagu! Äkki Patrick Kluivert? Tol ajal, kui ta Lillekülas mängimas käis, oli ta ikka absoluutne maailma tipp.

Kes on tuntuim mängija, kelle oled „taskusse pistnud“, nagu tegi Klavan kord 2016. aastal Messiga? (@dseiko) Taskusse pistmine on selline asi, et võibolla arvad ise, et pistsid kellegi taskusse, aga teisel mängijal on hoopis vastupidine arvamus! Ma ei oska niimoodi kedagi välja tuua.

2021 SEPTEMBER JALKA

17

LUGEJA KÜSIB leküla avamängus hästi hakkama saime ja lõpuks küll 2 : 4 kaotasime, aga siis suurte lootustega nendega võõrsile mängima läksime. Jäime juba esimese poolajaga 0 : 5 taha! Vaheajal mõtlesime, et pool mängu on veel ees: mis nüüd saama hakkab? Teine poolaeg jäi õnneks 0 : 0, aga kartsime hullemat.

Milline oli sinu karjääri ilusaim värav? (@tambet.osman) Ma arvan, et see on mõni liigamängus löödud väravatest, aga koondise eest tuleb meelde see, kui kodus Belgiat 2 : 0 võitsime. Hüppasin seal õhuvõitluses üle toona Müncheni Bayernis mänginud keskkaitsja Daniel Van Buyteni, kes mind markeeris. Kui sellise venna eest peaga ära lööd, siis võid rahule jääda!

Viimati käis Piiroja jalgpalli mängimas 2018. aastal, kui A. Le Coq Arenal kohtusid Eesti ja Soome legendid. „Pärast oli kaks nädalat kõndimisega raskusi!“ Foto: Anna Andreas

Mis oli sinu karjääri parim mäng? (@georgmakurin, @marianne_pedak) Milline oli kõige meeldejäävam mäng? (@ernstrajasaare) Meeldejäävaim on kindlasti Norra karikafinaal, kus Fredrikstadi eest kaks väravat lõin. Parima mänguga võib nii olla, et ütlen praegu midagi, aga panen koju jõudes video käima ja vaatan, et…

Ilmselt ikka mõni koondisemängudest, aga kelle vastu, see on hea küsimus. Ehk 2 : 1 võidumäng Venemaa vastu – see positiivne emotsioon, mis sellest tuli, oli mängust endast isegi kihvtim, ega ma mängust väga palju ei mäletagi.

Olid mängijana suurepärane õhuvõitleja. Mis on sinu saladus? (Mihkel, Tartu) Inimesega on ikka niimoodi, et kui looduse poolt on natuke antud ja midagi hästi välja tuleb, siis ta harjutab ja harjutab seda edasi. Ma ei ütle, et ma teistest mängijatest kõrgemale hüppasin, aga mul oli kindlasti kõige parem ajastus. Peapalli kätte saamiseks on natuke hüppevõimet ka vaja, aga 99 protsenti oleneb ikkagi ajastusest, hüpata tuleb õigel ajal. Olen palju niimoodi harjutanud, et lasin endale tsenderdusi riputada ja ründasin siis neid õhus. Noores põlves meeldis mulle kõrgust ka hüpata, ega see kahjuks ei tulnud. Kahjuks ma ei tea, kui palju mu rekord võis olla, sest kui juba tõsisemalt sporti tegin, siis ei olnud võimalust proovida, aga mäletan, et kui ükskord Kuressaares koondiselaagris olime, siis tegid kõrval kergejõustiklased trenni. Küsisin, kas me võime ka hüpata. 1.90 panin jalgpallisaabastega! Öeldaksegi ju, et endast lugu pidav sportlane võiks üle oma pea hüpata.

Mis oli esimene tõsine vigastus, mille jalgpallis said? (Raimond LeMilline oli sinu elu raskeim mäng? Ülikuumast mängust palaan) (@lukasmadisson) Saudi Araabias: See oli juba Flora ajal – plantaarfastSeda ma mäletan hästi – mängisime siit talla all. See saatis mind nii piSaudi Araabiaga 2007. aastal võõrsil. „Väljas oli 35–36 kraadi sooja kalt, aga tekkis juba siis, kui ma vist Siit läksime niimoodi ära, et lendasi– pärast 15 minutit hakkasime isegi veel Flora esindusmeeskonnas me kogu öö, jõudsime umbes keskjuba lõpuvilet ootama ja vaheajal polnud. Alguses oli see ühel jalal, päeval kohale ja järgmisel päeval oli mäng, pärast mida tulime kohe taga- mõtlesime, et kuidas ometi me ka lõpuks aga mõlemal. Vahepeal sain selle küll kontrolli alla, aga Fredrikssi. Väljas oli 35–36 kraadi sooja – päteise poolaja vastu peame…“ tadis ei saanud ma vahepeal homrast 15 minutit hakkasime juba lõpumikuti kõndidagi – esimesed 10–15 minutit tatsavilet ootama ja vaheajal mõtlesime, et kuidas ometi sin väliskülgede peal ringi. Lõpuks tuli pikk paus, me ka teise poolaja vastu peame… Toona ei olnud sest pidin sellega operatsioonile minema. ju ka mingisuguseid jahutuspause ja ega nendest eriti kasu poleks olnud. Mäletan, kuidas vaheajal Olid sageli koondises mõne väikese vigastusega, olime riietusruumis konditsioneeri all ja külm higi aga mängisid sellest hoolimata. Millises mängus lihtsalt voolas, hingeldasime, pulss alla ei läinud. olid kõige vigasemana? (Tarmo) Kaotasime lõpuks 0 : 2, see oli Viggo Jenseni ajal.

Ma arvan, et Inglismaa vastu Inglismaal. Olin ise Raske oli kindlasti ka see, kui Hollandiga Lil-

18

JALKA SEPTEMBER 2021

LUGEJA KÜSIB

Raio Piiroja andis koondise eest endast alati kõik. Isegi siis, kui vigastused segasid.

tegelikult sisuliselt käega löönud, aga doktor Gunnar Männik arvas teistpidi. Rohte oli nii palju sees, et vaikselt olin nagu auru all, katus kumises.

Vigastustest:

Fotod: Lembit Peegel

oma suure hurraa nahka see läks, oleksime pidanud tagasihoidlikumalt alustama. Kuna kõik oli seni nii hästi läinud, siis oli selline tunne, et andke kasvõi Brasiilia vastu, küll me läbi hammustame! Kui Andrei (Stepanov – toim.) punase sai, siis oleks võinud 0 : 1 seisult asja lukku keerata ja lõpuni mängida. Sellest raisatud võimalusest on kahju. Ei saaks öelda, et vahepeal ei mõtleks sellele.

Iirimaa sai küll finaalturniirile, aga kõik nägime, mis nendega seal juhtus. Ilmselt ei oleks midagi head ka meid ees oodanud!

Kumb oli valusam, kas punane kaart „Kui ära lõpetasin, olin jalgpalli Iirimaa või Hollandi vastu? mõttes täielik invaliid. Isegi kui (@erich_karl) Eks nad mõlemad olid ebaõiglased, oleksin tahtnud edasi mängida, ei aga see, mis Hollandi vastu anti, oli olnud mul mingisugustki varianti. absurdi tipp. Kui kohtunik vilet anKaks-kolm kuud hiljem tegin aga dis, ei arvanud ilmselt ka Hollandi täispika triatloni läbi ja polnud mehed, et penalti antakse. Kohtunik tegi aga sellise otsuse – ja miks sealt midagi hullu!“ veel oli vaja punast anda… Kordusest oli pärast kõigile hästi näha, kes keda hoidis Mida igatsed jalgpallist kõige rohkem? ja kes keda maha murdis. Iirimaa vastu ka mui(@spamm.elsa) dugi… Kahju oli sellest esimesest mängust. Meie Igatsen profispordi tegemist. Kui sport meeldib, siis see, kui saadki ainult sporti teha, on kaif. Selleks ajaks kui lõpetad, on sellest muidugi kõrini, aga praegu, kui on natuke aega mööda ka läinud, siis annaks nii mõndagi, et saaks minna treeningulaagrisse, kus muid muresid ei oleks ja teeks ainult sporti.

Kas ma jalgpalli mängimist igatsen? Seda mitte. Olen selle peale palju mõelnud. Ma ei saaks platsile minna, sest kui ühe kiirema liigutuse teen, siis rebestan midagi ära või ei lase põlv pärast kaks nädalat kõndida. Ilmselt oleks pidanud Parimaks paar aastat varem ära lõpetama – viimased kaks jalgpalluriks, aastat olid ikka läbi valu kangutatud. See jättis nii kelle vastu on negatiivse emotsiooni, et naudinguga ei olnud mängitud, peab Piiroja kunagist enam midagi pistmist. Olid ka helgemad hetked, Hollandi rünnagu näiteks 2 : 2 mäng Hollandiga, aga neid oli deässa Patrick väga vähe, kõik olid koondisega seotud. Muidu oli Kluivertit. Sel paras sunnitöö. fotol madistavad Pull ongi see, et kui ära lõpetasin, olin jalgnad Lilleküla staadioni esimepalli mõttes täielik invaliid. Isegi kui oleksin ses A-koondise tahtnud edasi mängida, ei olnud mul mingisumängus 2001. gustki varianti. Kaks-kolm kuud hiljem tegin aastal. aga täispika triatloni läbi ja polnud midagi hulFoto: Lembit Peegel 2021 SEPTEMBER JALKA

19

LUGEJA KÜSIB lu! See näitab ka, kui intensiivne Kui tihti mängid jalgpalli või käid ja nõudlik jalgpall on. Triatlonis seda vaatamas? (@silverpaev) Millal ujud – ujumine on üldjuhul kehaviimati jalgpalli mängisid? (Tõnis) le kasulik. Ratas ka eriti ei põruta, Jalgpalli mängisin viimati, kui Eesti jooksmine küll natuke põrutab, veteranid mängisid Soome veteraniFC Barcelona kuid väikese tempoga ja sirgjoode vastu, pärast oli jälle kaks nädalat väidetavast huvist: neliselt – seda ma saan teha. Kui kõndimisega raskusi. Vaatamas käi„Ma arvan ikka, et tahan näiteks kiiremini joosta, siis sin aga viimati Pärnu Jalgpalliklubi FC Barcelona vaatas, et hea on kohe pilpad taga. Lõpusirgel mängu! saab juurde ikka panna, aga sprintehniline keskkaitsja, täpselt dikiirust, suunamuutusi ja hüppaOlid karjääri lõpus registreeritud nii sellist venda meil ongi vaja!“ mist keha ei kannata. Tõukejalg on FC Florasse kui Pärnu Linnameesomadega päris läbi. Mäletan, kui konda, ent ühtegi mängu lõpuks käisime Joel Lindperega tegemas meeskondlikkirja ei saanud. Kui lähedal olid emma-kumma ku kümnevõistlust, kus pidime mõlemad viis ala tiimi juures, et oleksid platsile saanud? (Vaiko) tegema – ega ma pärast kõrgushüppe esimest Floras olin päris lähedal – kui Taavi (Rähn – toim.) 2007. aastal katset järgmisel päeval enam väga liikuda ei poleks mind Hiinasse vedanud, oleksin ilmselt Wembleyl saanud. Mulle tegelikult meeldis kümnevõistFloras hooaega alustanud, kui muid pakkumisi Inglismaa lust teha – kahju, et siis, kui vormis olin, ei saapoleks tulnud. Kõne all oli ka Norrasse tagasi mivastu, poolvigasena. „Olin nud proovida. nek, aga seal on mul ka nii, et ega ma igasse kluise tegelikult bisse ei läheks. Pärnus olin ma juba jumala vigane, sisuliselt käega Mis on peamine asi, mida profijalgpalluri elust ei teinud ühtegi trennigi kaasa. löönud, aga üldse ei igatse? (Artur, Tartu) doktor Gunnar Vigastusi! Ülejäänud asjadest tunnen küll puuMilline näeb välja sinu töö Pärnu JK presidendiMännik arvas teistpidi. Rohte dust. na? Kui palju selleks kalapüügi ja trenni kõrvalt oli nii palju sees, üldse aega jääb? (Ken, Tallinn) et vaikselt olin Lemmikkoht, kus oled mänginud. (@andrisreiMinu roll tulebki rohkem siis välja, kui on vaja linnagu auru all, maa) na või jalgpalliliiduga asju ajada, siis olen esinduskatus kumises.“ Flora ja Fredrikstad!

Foto: Lembit Peegel rollis. Muidu olen võrdlemisi passiivne.

Millisesse välismaa klubisse/liigasse kõige rohkem unistasid saada? (@stenverr) Ikka Inglismaale. Otsest klubi isegi ei olnud.

2001. aastal levisid Eesti–Hollandi mängu aegu kuuldused, et sinust oli huvitatud FC Barcelona.

Kas tead praeguseks, kas see oli tõsi? Kas oled kunagi veel mõne suurklubi huviorbiidis olnud? (Ain) Ma arvan ikka, et FC Barcelona vaatas, et hea tehniline keskkaitsja, täpselt sellist venda meil ongi vaja! (Naerab – toim.). Ma arvan, et see jääb pigem ulmevaldkonda. Barcelona mängustiili vaadates läheksin seal ilmselt esimese trenni viiendal minutil juba sõlme.

Huvi on ikka tuntud – Sunderland ja Derby County olid näiteks päris aktuaalsed, eks neid on ikka olnud. Ühel või teisel põhjusel on need aga ära jäänud. Mina olen tavaliselt oma jah-sõna öelnud, klubid pole lihtsalt kokkuleppele jõudnud.

Mis on su lemmiksöök ja -magustoit? (@raiko5822) Praekartulid! Neid võin lõpmatuseni süüa. Magustoitudest küpsisetort, sellega on sama lugu.

Raio Piiroja soeng oli kunagi lausa bränd. Kas jätsid endale meelega alati samasuguse soengu?

(Rasmus, Lääne-Virumaa) Mul oli kogu aeg üks soeng, siiamaani on! Omal

20

JALKA SEPTEMBER 2021

ajal me ei teadnudki, mida bränd tähendab. Mul oli kogu aeg üks juuksur, kelle juures käin siiamaani. Kui välismaal elasin, käisin tema juures ainult koondisemängude ajal. Õnneks oli neid piisavalt tihedalt! Elasin Norras üheksa aastat, aga kordagi seal juuksuris ei käinudki.

Esimese täispika Ironmani triatloni läbis Piiroja 2014. aastal.

Foto: Lembit Peegel

Mis on suurim kala, mille oled Eesti vetes püüdnud? (@sof09_02) Kümnekilone lõhe.

Millist kala kõige tihedamini püüad? (@rasmus_orm) Oleneb hooajast! Tinti tuleb kõige massilisemalt, siis tulevad ahvenad ja kohad.

Millist trenni teed, et Tartu maratonil suusatades nii head kohad on tulnud? Ja millist trenni suvel teed? (@tarvoleesik) Suusatamiseks ei tee ma sisuliselt üldse trenni – selleks on kalapüük, mis on päris füüsiline töö.

Talvine kalapüük on väga sarnase liigutamisega – hommikul hakkan tõmbama ja õhtul lõpetan, selle pealt Tartu maratoni sõidangi. Kogu aeg olen selle ajal ju ka värskes külmas õhus – keha on sellega harjunud. Suusad panen enne Tartu maratoni nii palju alla, et 100–150 kilomeetrit jõuan ära teha.

Suurema osa sõidan paaristõugetega, vahepeal seal sõime kõhu täis ja panime Pärnusse tagasi. tuleb sammu ka, kui suusk peab. Viimased kaks Mina lõpetasin seal, aga nemad panid veel edasi! korda seda luksust pole olnud, siis on ainult paaPraegu üritan ikka iga kuu mõne pikamaaristõuked! orienteerumise ehk rogaini kaasa Suvel teen hea meelega orienteha, need on ikka nelja- ja kuueteerumist ja jalgratast. Ratas mulle tunnised. Orienteerumine on mulle kusjuures eriti ei meeldi – trennid eluaeg hullult meeldinud, nüüd on on pikad ja minu jaoks emotsioovõimalus seda teha ka. nitud. Rohkem meeldiks joosta, aga Pöörastest rattatrennidest: keha ei kannata seda nii hästi. Eks Mida soovitad Eesti noormängija„Vahepeal, kui triatlone tegin ja iga aastaga läheb vormi hoidmine tele, et saavutada järgmine tase? üha raskemaks ka. Mul on ju igal Tanel Kangert ennast Giro d’Italial (@_.aluoja._) puruks kukkus, siis oli neli tundi aastal neli-viis kuud, kui teen homTeha palju trenni – aga targalt. Kuumikust õhtuni ainult tööd, siis ei päevas muidugi miinimum. Siis sai lata teisi, kes on vead juba ära teijõua ma üldse trenni teha. Sel aasnatuke rohkem ka tehtud! Pärnust nud. Ma arvan, et mina ise oleksin tal võttis näiteks kaks kuud, et saaks võinud ka mõnel hetkel trenni nahakkasime minema, lõpetasime keha üldse sellisesse vormi, et saaks tuke targemalt teha, aga eks spordisuurte kaartega Iklas, seal sõime meditsiin areneb ka kogu aeg edasi. hakata trenni tegema.

Ma ei tee eriti pikki trenne, aga See kajastub ka tulemustes ja mänkõhu täis ja panime Pärnusse suviti tuleb umbes neli tundi nädagupildis – jalgpall on läinud ülimalt tagasi.“ las. Vahepeal, kui triatlone tegin ja kiireks. Kui mina veel mängisin, siis Tanel Kangert ennast Giro d’Italial puruks kukvõisid talendikad mängijad ka suhteliselt laisalt kus, siis oli neli tundi päevas muidugi miinimum. maailma tipus mängida. Nüüd sellist asja enam Siis sai natuke rohkem ka tehtud! Pärnust hakkaei ole – tippjalgpalli vaadates on näha, et kõik on sime minema, lõpetasime suurte kaartega Iklas, atleedid.

1.90

8

83. koht

ületas Piiroja kunagi koondiselaagris jalgpallisaabastes kõrgushüpet proovides. Juhtumisi on see ka täpselt tema pikkus.

väravat jäi Piiroja arvele 114 mänguga Eesti koondises. Rohkem kui näiteks ääreründajatel Tarmo Kingil (82/6) ja Henrik Ojamaal (46/1) seni kahe peale kokku!

on seni olnud Piiroja parim tulemus Tartu maratonilt – see pärineb 2018. aastast.

2021 SEPTEMBER JALKA

21

OLÜMPIA

Kanada

sai revanši ja enamgi N

aistejalgpalli olümpiaturniir pakkus pinget ja põnevust, mida oli oodata enne mängude algust. Kui meesteturniiril astuvad võistlustulle riikide U23 esindused, siis naisteturniiril ei tehta allahindlust ei koondise koosseisus ega mängude tähtsuses. Olümpiaturniirist võttis osa 12 riiki, kellest 11 osales ka 2019. aastal Prantsusmaal toimunud MM-finaalturniiril. Võõrustajana teenis otsepääsme Jaapan. Aasia jalgpalli konföderatsiooni kvalifikatsiooniturniiri kaudu said koha Hiina ja Austraalia. Ameerika maailmajaost sõitsid turniirile USA, Kanada, Brasiilia ja Tšiili.

Euroopast pääsesid Tōkyōsse Holland, Rootsi ja Suurbritannia ning Aafrikast tuli oma esimesele suurturniirile kaarte segama Sambia.

Suurfavoriidi mannetu mäng

saaja järel läks võitja selgitamiseks vaja penaltiseeriat. Seal näitas USA kindlamat närvi ja teenis 4 : 2 võidu. USA komistuskiviks osutus sel korral poolfinaal, kus tuli leppida 0 : 1 kaotusega Kanadale. Tühjade pihkudega ameeriklannad siiski ei lahkunud, sest väravarohkes pronksimängus oldi Austraaliast üle tulemusega 4 : 3.

Enne turniiri oli vaieldamatult suurim tiitlisoosik USA koondis. Naiskond, kes on viimastel aastatel olnud domineeriv jõud naistejalgpallis ja tulnud varem muu hulgas nii neljakordseks maailmameistriks kui ka olümpiavõitjaks. Enne olümpiat ei olnud USA kaotanud alates 2019. aasta jaanuaKanada hiilis ja nõelas rist ühtegi matši. Tōkyōs olid kohal koondise säotsustavatel hetkedel ravaimad staarid eesotsas Megan Rapinoe, Alex Turniiri pauguga alustanud Rootsi hea minek ei Morgani ja Carli Lloydiga. Ootused olid enne turolnud kindlasti välk selgest taevast. Tuli niiri suureks kruvitud. seesama koondis ju eespool mainitud Rio Esimene tagasilöök saabus aga juba Playoff olümpial lõpuks hõbemedalitele. 2019. avamängus – mõneti ootamatult jäädi aastal teeniti maailmameistrivõistlustel Rootsi teerulli alla ja tulemuseks oli 0 : 3 Veerandfinaalid kolmas koht, tänu millele kindlustati ka kaotus. Samad vastased valmistasid Kanada–Brasiilia 0 : 0 (pen 4 : 3) koht Tōkyōs. Küll aga oli niivõrd domiameeriklannadele tuska ka 2016. aastal Suurbritannia–Austraalia 3 : 4 neeriv esitus USA vastu mõnevõrra ülRio olümpial, kus veerandfinaalis olid (l.a) latuslik. Selle tulemusega saadeti tormiRootsi–Jaapan 3 : 1 just rootslannad penaltiseeria järel võiHolland–USA 2 : 2 (pen 2 : 4) hoiatus ka teistele koondistele. Alagrupi dukad. Tōkyōs tegi USA ülejäänud alaPoolfinaalid teistes kohtumistes alistati 4 : 2 Austraagrupikohtumistes siiski vajaliku töö ära USA–Kanada 0 : 1 lia ja 2 : 0 Uus-Meremaa. Veerandfinaalis ning 6 : 1 võiduga Uus-Meremaa üle ja Austraalia–Rootsi 0 : 1 tuli vastamisi minna korraldajamaa Jaa0 : 0 viigiga Austraalia vastu teeniti Pronksimäng paniga, keda võideti 3 : 1. Seejärel hakkas edasipääs sõelmängudele.

Austraalia–USA 3 : 4 hea hoog näitama aeglustumise märke.

Veerandfinaalis tuli vastaseks EuFinaal Poolfinaalis tuli vastu alagrupist tuttav Rootsi–Kanada 1 : 1 (pen 2 : 3) roopa hiid Holland, mis tähendas 2019.

Austraalia, kes õnnestus sel korral teise Parim väravalööja aasta MMi finaali kordusetendust. VasVivianne Miedema 10 (Holland) poolaja väravast 1 : 0 alistada. Ees ootas tasseis pettumust ei valmistanud ning finaalmäng, kus loodeti kaela saada kaua 2 : 2 viigiga lõppenud normaal- ja li-

22

JALKA SEPTEMBER 2021

OLÜMPIA

Ports värskeid olümpiavõitjaid: Kanada naised tormavad õnnitlema finaalis otsustava penalti realiseerinud Juliana Grossot.

Mäletatavasti lõppes meeste 2006. aasta MM täpselt samamoodi: Itaaliale tõi penaltiseerias võidu Grosso – Fabio Grosso – tabamus!

Foto: Jeff Pachoud, AFP/Scanpix

ihaldatud kuld. Viimase tõkkena seisis teel Kanada. Alagrupimängudes Põhja-Ameerika mandri esindaja suuremat sähvatust ei teinud – 1 : 1 viigid mängiti välja Suurbritannia ja Jaapaniga, Tšiili alistati 2 : 1. Veerandfinaalis näidati südikat mängu, kui penaltiseerias õnnestus üle mängida Brasiilia. Poolfinaalis ootas ees suur mäng Ameerika ühendriikidega. Initsiatiiv püsis tolles kohtumises pigem USA käes, kuid Kanada ootas oma võimalust ja kasutas selle maksimaalselt ära. Vahetusest sekkunud Deanne Rose edestas 72. minutil USA kaitsjat Tierna Davidsoni, kes tabas palli asemel vastase jalga. VARi abiga määrati Kanada kasuks penalti, mille Jessie Fleming realiseeris. USA-l ei õnnestunud omakorda vastaste väravalukku lahti muukida ja Kanada liikus minimaalse võiduga finaali. Positiivne tulemus oli magus mitmel põhjusel – esiteks lõpetas Kanada oma 36 mängu ja enam kui 20 aastat kestnud võiduta seeria USA vastu ning 2012. aasta Londoni olümpial saadi poolfinaalis just USA käe läbi lisaajal valus kaotus. Tolles kohtumises tegi kübaratriki Kanada legend Christine Sinclair,

kes nüüd, üheksa aastat hiljem teenis magusa revanši ja võimaluse mängida finaalis.

Hiiliva mängu otsustasid külmad närvid

Finaalile kohaselt ei saanud vastasseisus näha väravasadu, vaid pigem käis malemäng. Esimene tabamus sündis 34. minutil, kui Stina Blackstenius realiseeris Kosovare Asllani tsenderduse. Kanada sai mängu tagasi teisel poolajal, kui taas olid päästeingliteks VARi määratud penalti ja Fleming, kes selle realiseeris. Viigiga lõppes ka normaalaeg ning nii jäigi kuldmedalite saatus penaltiseeria otsustada. Turniiri jooksul teist korda õnnestus Kanadal penaltite abil oma paremus maksma panna, kui kahe eelmise olümpia pronksmedalid vahetati nüüd säravaima autasu vastu. Sealjuures realiseeriti närvide mängus 12 penaltist vaid viis, kusjuures mõlemad naiskonnad eksisid vahepeal kolmel löögil jutti.

Maarja Saulep

7.

10

304/187

olümpiamängudel osales Brasiilia 43aastane poolkaitsja Formiga.

väravat lõi turniiril Hollandi ründaja Vivianne Miedema, mis ühtlasi tähistab rekordit.

on Kanada raudvara Christine Sinclairi saldo koondises – üle 300 mängu ja peaaegu 200 väravat!

2021 SEPTEMBER JALKA

23

OLÜMPIA

Brasiilia pidu, teist korda järjest Brasiilia pidu: finaalis võiduvärava löönud Malcom hoiab süles koondise hinge, 38aastast Dani Alvesi.

Foto: Andre Penner, AP/Scanpix

24

JALKA SEPTEMBER 2021

OLÜMPIA Alates 1976. aasta Montréali suvemängudest oli Brasiilia meeste jalgpallikoondis olümpiamängudel kuus korda poolfinaali jõudnud, kuid mitte kordagi kuldmedaleid kaela saanud.

Rio olümpial võeti asi varasemast veelgi tõsisemalt käsile ning kui finaali penaltiseerias Saksamaa alistati, oli see brasiillastele üks koduste mängude kallimaid kuldasid. Viis aastat hiljem on Brasiilia jalgpallurid taas olümpiavõitjad.

90 + 1. minutil 2 : 1 juhtima, ent selle järel vahetusest sekkunud Rafa Mir suutis kaks minutit hiljem seisu taas võrdsustada. Võimalik, et valusalt võidust ilma jäämine murdiski „elevandid“ lisaajaks ära.

Kolmanda koha mängus oli raske mitte kaasa tunda võõrustajale Jaapanile. Kodust turniiri tõsiselt võtnud jaapanlased võinuks väärida palju enamat: alagrupis alistati kõik kolm vastast ja viimases mängus purustati Prantsusmaa lausa 4 : 0, poolfinaalis jäädi aga lisaajal Hispaaniale napilt alla. Pronksimatšis mehhiklaste vastu tegid nad 19 pealelööki vastaste kaheksa vastu, ent jäid juba vähem kui tunni ajaga 0 : 3 taha. Kuigi lõpus suudeti üks koll tagasi lüüa, ei olnud see mingisugune leevendus: lõpuvile järel langes mitu Jaapani mängijat ahastusest rasiilia paistab olevat üks väheseid suuri murule. Real Madridi hingekirja kuuluv ründaja jalgpalliriike, kes võtab olümpiamängude Takefusa Kubo puhkes suisa lohutamatult nutjalgpalliturniiri tõsiselt. Olümpiakuld on ma ega suutnud sisuliselt viis minutit jalgu alla nendele auasi. Paljud teised võivad ju nii väisaada. Ütle siis veel, et olümpiaturniir kedagi ei ta, kuid nende teod erinevalt brasiillaste omahuvita… dest seda ei peegelda. Saksamaa ja Prantsusmaa Paraku kipubki probleem olema selles, et olümpiakoondis erilist kriitikat näiteks ei kannaOM-turniir läheb korda vaid neile mängijatele ja tanud. ehk neile riikidele, kes seal osalevad. Kas selliSelles mõttes kohtusid finaalis vastased, kes sel kujul toimuval turniiril on mõtet ja tulevikku? üksteist väärisid: Hispaania koondises oli koguSamas on olümpiaturniiril olemas mingisugune ni kuus mängijat, kes osales mõni nädal varem X-faktor, kuigi tingimata mitte kõige paremas ka EM-finaalturniiril, ning paberi peal oli nende mõttes. Kuna turniirile pääseb üle maailma vaid koosseis turniiri eel selgelt kõige kvaliteetsem.

16 riiki ja nende tase kipub olema suhteliselt kõiOma osa mängis ka Hispaania seadusandlus: kuv, jääb selline tunne, et peaaegu igasugune kuigi FIFA seda ei nõua, on sealsed tavapärane jalgpalliloogika heidetakse klubid kohustatud oma mängijad aknast välja. See omakorda annab võiolümpiamängudele lubama. Mängijad maluse sellistele riikidele, kes MMidel Playoff ise ainulaadsest võimalusest (paljudekõrgmängust vaid unistada võivad. Viile avaneb vanusepiirangu tõttu selline Veerandfinaalid mase 25 aasta jooksul on olümpiavõitHispaania–Elevandiluurannik võimalus ju vaid korra elus!) ära ütlejaks tulnud nii Nigeeria kui Kamerun, 5 : 2 (l.a) ma ei kipu. medalimängudele on jõudnud veel Jaapan – Uus-Meremaa 0 : 0 Hispaania mäng sarnaneski mõnäiteks Honduras, Iraak ja Paraguay. (pen 4 : 2) nes mõttes sellega, mida näidati EMil: Muide – kui tavaliselt võistlevad Brasiilia–Egiptus 1 : 0 mänguliselt oldi küll tihtipeale vasLõuna-Korea – Mehhiko 3 : 6 olümpiamängudel meeste jalgpallitasest justkui paremad, ent väravate Poolfinaalid turniiril U23 koondised, kuhu võib Mehhiko–Brasiilia 0 : 0 löömisega olid nad sageli püsti hälisada kolm vanemat mängijat, siis (pen 1 : 4) das. Alagrupp võideti nii, et kolmes tänavu oli vanuseklassiks tehniliselt Jaapan–Hispaania 0 : 1 (l.a) mängus löödi kokku vaid kaks väravõttes U24, sest aasta võrra edasi lüPronksimäng vat, püss saadi tõeliselt paukuma vaid katud turniiri sooviti korraldada ikMehhiko–Jaapan 3 : 1 veerandfinaali lisaajal, kui 2 : 2 seisult kagi samale vanuseklassile, kes sinna Finaal elevandiluuranniklastele kolm tükBrasiilia–Hispaania 2 : 1 (l.a) kvalifitseerus. ki löödi. Sealjuures oli selle mängu Parim väravalööja: (Loe ka arvamuslugu lk 12–13!)

Richarlison 5 (Brasiilia) normaalaja lõpp ülimalt dramaatiline: Raul Ojassaar kogenud Max Gradel viis aafriklased

B

73

43

1

mängus osales Hispaania koondislane Pedri hooajal 2020/21 klubi ja koondise peale kokku.

võistkondlikku tiitlit on võitnud Brasiilia kapteniks olnud 38aastane Dani Alves – sellega on ta jalgpalliajaloo tituleerituim mängija.

Euroopa võistkond neljast jõudis alagrupist edasi veerandfinaali – selleks oli finalist Hispaania. Prantsusmaa, Saksamaa ja Rumeenia jäid gruppi toppama.

2021 SEPTEMBER JALKA

25

TREENER

Vigastuse tõttu lõppenud karjäär viis akadeemia treeneri teist rada otsima Hendrik Nälk on silmapaistev noor kehalise ettevalmistuse treener.

Mullu Eesti Jalgpalli Liidu ja Arte gümnaasiumi jalgpalliakadeemiaga liitunud Nälk oli hea potentsiaaliga noormängija, kuid jalgpallurikarjäär sai otsa vigastuse tõttu. Praeguseks 24aastane Viljandimaalt pärit mees ei andnud alla ja on leidnud sihikindla tööga endale väärt koha jalgpallis.

Tekst: Sander Jürjens Fotod: Liisi Troska

V

iljandi Tuleviku kasvandik Nälk jõudis esindusmeeskonnaga esiliigasse ja oli oma vanuseklassis silmapaistev mängija ka noortekoondistes. Kuid U17 vanuseklassi jäid ka tema viimased mängud sinises särgis. „Lühidalt öeldes lõpetas karjääri luuümbrise põletik, mis oli krooniline ehk raskem variant. Mängisin oma viimased kaks aastat pidevas valus. Tulime 2013. aastal U17 koondisega Serbiast valikturniirilt, jõudsin koju ja järgmisel päeval kooli ei saanud minna, sest jalg oli nii valus.“ Tema viimaseks mänguks jäigi kaotusmäng võõrustaja Serbia vastu, kus meie võrku lõi kaks palli Luka Jović. 1 : 4 kaotusmängus oli Eesti läinud juhtima Jan Kokla väravast. Kokla pole ainus, kes Eesti jalgpallisõbrale sellest vanuseklassist tuttav on – Nälk mängis ühes koondises Mattias Käiti, Herol Riibergi, Mark Oliver Roosnupu, Martin Milleri, Andreas Vaikla, Eduard Golovljovi ja paljude teistega. „Olin seal põhimängija. Heroliga oli hea klapp ja Larsi (peatreener Hopp – toim.) mängujoonisesse me koos sobisime. Mina olin lõhkuv, Herol loovam mängija. Ma suutsin palli võita ja Herolile toimetada, temal läks käik sisse ja niimoodi olukorrad tekkisid.“ Nälk kasvas üles mõned kilomeetrid Viljandist eemal. „Iga päev võtsin jalgratta jalgade vahele ja sõitsin järve äärde trenni ja selline see elu oli kuni kümnenda klassini, kui tulin Arte gümnaasiumi jalgpalliklassi ja hakkasin lisaks Flora duubli treeningutel käima.“

26

JALKA SEPTEMBER 2021

TREENER Õppimine pole ainult akadeemia õpilaste rida, sest ka juhendajad täiendavad end igal võimalusel. „Õppimine on igapäevane. Tuleb kursis olla uute trendide, uuringute ja tehnoloogiatega ning nendest tulenevaid mõtteid teiste treeneritega läbi arutada,“ räägib Nälk.

Peale akadeemia treenerite, kellega head klappi Nälk kiidab, on ta ühenduses ka teiste kehalise ettevalmistuse treeneritega. Jätkuvalt on tal tihe suhtlus Andrei Veisiga ja Martin Aasnaga, kes on tegev käsipallis.

Nälk on olenevalt ametist keskendunud hetkel noormängijate juhendamiseVahepeatus enne Hendrik Nälk le ning nendibki, et kehalise ettevalmistreeneriametit tuse treeneri amet on näiteks profitiimis Pärast keskhariduse omandamist ei Sünniaeg: 16.06.1997 hoopis teine. „Kui peaksin äkitselt töötajõudnud Nälk kohe praegusele erialaNoortekoondised: U16 koondis 2/0, U17 koondis 11/0 ma meestega, siis on kohe vaja ette võtle. „Õppisin ühe aasta Tartu ülikooli Viljandi Tuleviku ridades esiliigas ta teised materjalid, sest nende hooajaks Pärnu kolledžis turismi- ja hotelliette2013. aastal 14 kohtumist ette valmistamine on teistsugune. Noorvõtlust, aga see ei tundunud asi, milmängijate puhul on olulisem pikaajalise lega tahaks kogu elu tegeleda. Tahtsin jätkusuutliku arengu tagamine.“ jalgpalli juurde tagasi, sest sõbrad ja Eestis näeb ta hetkel suurimat puudujääki tuttavad olid seal juba järgmisi samme tegemas. tehnoloogia kaasamises igapäevases treeningus.

Seejärel pidasin Lars Hoppiga meilivahetust ja ta „See on see, mis suunas maailm iga päev aina soovitas õppima minna, kui ma treeneriks saada enam liigub.“ soovin. Kuna ma olin mängijana jõuline ja agressiivne, siis tundsin, et äkki võiks seda osa endas arendada. Treeninguprotsessid ja muu oli palTervislik segu juski enda jaoks lahti mõtestatud, sest tegin juba Tihtipeale on Eestis põletav teema, kui noorelt noorena palju jõudu lisaks juurde. Aga otsus minkangisaali minna tasub. Nälk on veendumusel, et na eriala Walesi õppima sündis päevapealt.“ seda võiks teha võimalikult vara, aga keskenduda South Walesi ülikoolis kolm aastat tudeerinud õigete liigutuste tegemisele ja mängijate juhenNälk lõi jalgpalliliiduga käed vahetult pärast lõdamisele. Koormused tulevad omal ajal. pueksami tegemist, kuid Eestist ja muKas Nälk on ise rohkem jõusaali ausjaltki oli tal kogemus juba olemas. „Sõbtaja või arvab, et peaks rohkem veetra Braieni (Kaldoja – toim.) ja omakorda ma aega jooksurajal? „Ma arvan, et ma tema isa Targo kaudu, kes tegutses tol olen tervislik mikstuur ehk siis midagi hetkel aktiivselt Keila JK juures. Sain nende kahe vahel. Arvestades seda, kui Koroonapandeemias pärast teist aastat ülikoolis nende juuosavad ja kiired on tänapäeva tippres tööd ja väärt kogemusi.“ Kooli raajalgpallurid, siis noorte puhul ütleks alanud töö reaalsus: mes oli ta saanud varem kätt proovida „Esimesel aastal lõpetanuid ma nii, et ma ei tegele nii palju võhma Cardiff City noortevõistkonna juures. arendamisega kui hoopis liikumisosnägin esimest korda Nälk oli ühenduses ka Janno Kivisilla kusega: kuidas kiiremini kohalt minna, lõpuaktusel.“ ja Andrei Veisiga, ning pärast Veisi liipidurdada, suunda vahetada ning nenkumist Paide Linnameeskonna juurde de omadustega vastane üle mängida. pakuti võimalust Nälkile. Nägemus klappis Marko Need on need oskused, mida üritan akadeemia Lelovi ja kogu akadeemia tiimi omaga. mängijates järgmisele tasemele viia.“ Eelmisel hooajal paralleelselt Viljandi Tuleviku meeskonda aidanud Nälk keskendus aga tolles tiiTavapäratu algus mis anaeroobsele võimekusele. „Sõltub väga palju Nälk jõudis napilt Walesis lahtised otsad kokku tiimist, kellega töötad, ning mis omadused sobisiduda, kui leidis end Eestis harukordses seisus. vad just sellele võistkonnale ja stiilile.“ Äsja oli alanud koroonapandeemia ja senine treeNälk leidis oma raja ja kõnnib seda tänini. Ta ningu mõiste oli muutunud teistsuguseks. „Ega annab endale aru, et arenguruumi veel on, ja igaseda ei osanud küll kunagi varem mõelda, et liipäevaselt käib töö selle nimel, et paremaks saada. tun akadeemiaga ja esimesed kohtumised mängiKuid eesmärke peab samuti seadma. „Kunagi võiks jatega on Zoomis. Aga mis teha. Algatuseks võtsin A-koondisega töötada küll! Sinnapoole ma pürgin, kogu nimekirja ette, helistasin poisid läbi ja hakaga ma ei pea sinna viie aastaga jõudma, nii et võkasime tööga pihta. Esimesel aastal lõpetanuid tan selles osas rahulikult,“ ütleb Nälk lõpetuseks. nägin esimest korda lõpuaktusel,“ meenutab ta.

Seega oli Nälkil meeldiv kogemus Arte gümnaasiumiga juba olemas. „Väga tore kool hea õppealajuhatajaga, kes alati soovis kõigile kõige paremat,“ ei ole Nälk kiitusega kitsi. Tema ajal veel 8. ja 9. klassi ehk jalgpalliakadeemia projekti alustatud polnud. Kümnendas klassis Tallinnas õpinguid alustanud Nälk oli jalgpalliklassi kolmandas lennus. Silmapaistvaid mängijaid jagus kogu gümnaasiumisse ja praeguseks treenerina töötaval mehel lööb silm särama, kui meenutab ägedaid ja kõrgetasemelisi trenne.

2021 SEPTEMBER JALKA

27

2-KÕNE

Šveitsi tippklubis töötav Rain Nappir:

video on peamine, statistika heal juhul ainult toetab seda Foto: Grasshopper Club Zürich

Üks 33aastane Hiiumaa mees on saavutanud maailma jalgpallis pärast kodumaa tolmu jalge alt pühkimist muljetavaldavalt palju.

Pärast kolme aastat tööd Eesti noortekoondiste juures töötas ta sama kaua Kataris ning kahe peatuse järel Soomes on ta jõudnud Šveitsi suurklubi Grasshopperi taustajõududesse.

Tekst: Sander Jürjens

M

äletan, et tulid jalgpalliliitu tööle 2013. aastal videoanalüütikuna. Kas see oli sinu esimene töökoht?

Videoanalüütikuna küll.

Aga kuidas sa selle ametini jõudsid?

Alguse sai see Tallinna ülikoolis Boris Bazanovi käe all bakalaureuse lõputööd tehes. Otsisin lõputööd kirjutades väljundit ja soovisin leida kohta, kus spetsialiseeruda. Leidsin selle võimaluse Inglismaal Londonis Middlesexi ülikoolis. Läksin õppima magistrisse, mis oli kusjuures teine magister, mida tol hetkel tegin. Olin ülikooli sisse astudes Tartu ülikoolis esimese aasta magistrantuuris juba teinud.

Eeldades, et Eestis oli erialaks kehakultuur, siis küsin, mis su eriala Inglismaal oli ja kas sa jõudsid mõlemad magistrantuurid lõpetada?

Jõudsin küll. Inglismaal on eriala nimeks sports performance analysis (inglise keeles sportliku soorituse analüüs – toim.).

2016 läksid Katari Aspire’i akadeemiasse. Kuidas sul see õnnestus?

Nad otsisid inimest ja toimus konkurss. Eestis

28

JALKA SEPTEMBER 2021

2-KÕNE töötasin koos väravavahtide treeneri Jyri Niemineniga, kes oli juba seal. Jyri töötab hetkel MLSis New York Red Bullsi esindusmeeskonna väravavahtide treenerina. Ta oli Kataris endale juba nime teinud ja inimesed austasid teda. Usun, et soovitus oli selle otsuse tegemisel suure kaaluga.

Huvitaval kombel oli Kataris tegelikult kaks vaba ametikohta. Üks kohaliku kõrgliiga meeskond otsis endale videoanalüütikut ja Aspire ka.

Mis valiku akadeemia kasuks kallutas?

Mitu aspekti. Mulle sobisid tingimused, mida nad pakkusid, ja kindlasti mängis rolli ka see, et nad tegid oma pakkumise kiirelt ja konkreetselt. Oli aru saada, et kõrgliigas mängiv meeskond on ka huvitatud, aga lõplikku ja ametlikku pakkumist neilt laual veel polnud.

Kas Eestist lahkumine oli sõbralik?

Väga sõbralik. Ja hiljutine lahkumine Soomest oli ka sõbralik. Inimesed saavad aru, mis võimalused need on. Ühtpidi ma küll loodan, et keegi ei sooviks, et ma ära läheks, sest ma tahaks uskuda, et teen head tööd ka (naerab – toim.). Aga kui järgmine samm on loogiline, siis kõik mõistavad ja soovivad edu.

Selline nägi välja Nappiri töölaud 2019. aastal U20 MMil.

sinna jõudnud. Enne 2019. aastat jõuti finaalturniirile veel 1981. ja 2015. aastal, lisaks oldi 1995. aastal võõrustajad. Aasia suurte kõrval ei ole lihtFoto: Erakogu ne mahtuda nelja meeskonna hulka, kes finaalturniirile jõuavad. Saudi Araabia, Iraak, Iraan, Usbekistan, Lõuna-Korea, Põhja-Korea, Jaapan ja Aasia meeskondadega heitlev Austraalia pole lihtsad vastased. Lõuna-Koreale kaotasime Aasia Mainisid lahkumist Eestist ja Soomest. Aga kelle meistrivõistluste poolfinaalis ja nemad jõudsid algatusel Katarist Soome liikusid, kui küsida võib?

U20 MMil lausa finaali, kus kaotasid Ukrainale.

Ise lahkusin. Töötasin Aspire’is seega 2016–2019.

Kõige suuremaks lahkumise põhjuseks oli see, et Pärast Katari jätkus karjäär põhjanaabrite juuprojekt, millega ma tegelesin, sai läbi. 2016. aasta res. Kes sind Soome kutsus? augustis läksin Katarisse ja alates detsembrikuust Seinäjoki JK. Nad otsisid ka vabale ametikohale töötasin noortekoondise juures, kes sihtis kohta inimest ja arvasin, et on hea järgmine samm. KoU20 MM-finaalturniiril. Töötasingi selle tiimiga ja dule lähemal ja meeste võistkond. igakuiselt oli selle koondisega kümSoovisin võtta suuna professionepäevane laager. See kulmineerus naalsesse jalgpalli. Veetsin seal ühe, 2019. aasta MMiga Poolas. Siis oligi 2020. aasta. valik, kas minna uuesti akadeemia

juurde või teha järgmine samm. VaU20 MM-finaalturniirist: Ja seejärel Espoo Honka. lisin selle teise variandi.

Just. Jaanuarist aprillini selle aasta „Minu teada olen ma esimene

Mulle jäigi esialgu mulje, et liitusid eestlane, kes sel tasemel saanud alguses. Honka oli super! Ägedad inimesed ja tehakse suurepärast Kataris akadeemiaga. Saan ma miljalgpallis MMil kaasa lüüa.“ tööd. Lisaks kohustustele esinduslestki valesti aru? meeskonnas olin ka duubelmeeskonna abitreeAlguses olingi akadeemias, aga kui see koondis ner. Kui Šveitsist tuli pakkumine, siis ajastus oli loodi, siis otsiti akadeemiast sobivaid inimesi selkeeruline, sest liigahooaja esimese mänguni oli le projektiga liituma. Mina olin üks nendest. Kokkaks nädalat, aga nagu juba varem mainisin, siis kuvõttes olin ikkagi akadeemiaga seotud ja mul minu lahkumised pole olnud kuidagi kibedad. oli võimalus seal ka pärast U20 MMi jätkata.

Kõik said aru ja lausa öeldi, et ma pean minema.

U20 MM tundub äge ja tegu on väärt saavutuseKuidas Grasshopper sind leidis? ga, et sinna üldse jõuda!

Tutvuste kaudu. Teadsin peatreenerit Aspire’ist.

Minu teada olen ma esimene eestlane, kes sel taIgaks juhuks täpsustan, et tegu on nüüdseks semel saanud jalgpallis MMil kaasa lüüa. Kui võtta Grasshopperi endise peatreeneriga. kuivalt tulemused ette ja neid jälgida, siis ei pruu gi justkui finaalturniiriga rahule jääda, aga tegeliVõibolla veidi ebamugav küsimus, aga pean kükult näitasime kvaliteetsete meeskondade, sealsima: kas sinu töökoht polnud ohus pärast seda, hulgas hilisema maailmameistri Ukraina vastu kui klubi teed peatreeneriga lahku läksid? head mängu. Ukrainale ja USA-le jäime alla 0 : 1, Kuna klubile meeldis, kuidas ma töötan, siis otNigeeriale 0 : 4. See oli neljas kord, kui Katar oli 2021 SEPTEMBER JALKA

29

2-KÕNE kaudu koguda mustreid, mida mängus näen, ja otsin, kas need on vastavuses meie mängumudeliga.

Lihtsustatult öelduna vaatan, mis on head ja vead.

Aga neid mustreid joonistan spetsiaalse programmi abil pärast mänge, lisan videole animatsioone, panen kogu selle materjali kokku ja saadan treeneritele tagasiside. Seejärel valime koos, mida näitame mängijatele, sealhulgas individuaalseid klippe.

Seni mainitule lisandub ka vastase analüüs.

sustasid nad, et jätavad mu. Kui kaks mängu oli jäänud hooaja lõpuni, siis tuli ajutine treenerite tiim, kes lootis ja arvas, et suudan neid aidata. Ja mul õnnestuski jääda. Mul on selle üle hea meel, sest see on suur ja hea projekt, milles osaline olla.

Grasshopper on Šveitsis päris suur klubi, aga mullu mängiti esiliigas, tänavu kõrgliigas.

Zürichi Grasshopper on üks suuremaid klubisid Šveitsis ja kohe kindlasti kõige edukam klubi läbi ajaloo, sest Šveitsi meistriks on tuldud 27 korda.

BSC Young Boys ja FC Basel 1893 on viimasel ajal olnud tugevamad, aga töötame kõvasti selle nimel, et seda vahet vähendada ja taastada oma koht parimate Šveitsi tiimide hulgas. See on protsess, mis võtab kindlasti aega.

Meediakajastust Nappiri tegemiste kohta napib. Üheks erandiks oli 2019. aasta, mil Eesti meestekoondis pidas maavõistluseid Kataris Soome ja Islandi vastu ning Nappir seega mikrofonide ette sattus, kui ta koondisega kohtuma tuli.

Kui suur osa sinu tööst on statistikal?

Eesti-aegadel oli rohkem statistikat, aga Aspire’ist alates on töö nõudnud rohkem videole keskendumist ja statistika on tagaplaanil. Mõnda numbrit on ikka vaja video toetamiseks. Minu töö on taktikalise poole analüüs ja andmete analüüsist olen kaugemal.

Kas mängijatele annad tagasiside sina, treener või kõik koos?

See sõltub treenerite tiimist.

Kas annad taktikalist nõu või saad info treenerilt, mida vaja on?

Ideed on ikka treenerilt, sest temal on visioon, kuidas meeskond mängib. Mina tegutsen sellele vastavalt. Minu töö on aidata treenerit ja selle kaudu aidata meeskonda arendada. Proovin videote abil meeskonnale näidata, mida treener Foto: Jana Pipar tegelikult näha tahab.

Šveits esines edukalt EM-finaalturniiril. Kas tunned kohapeal selle mõju ka?

Turniiri ajal olid inimesed õnnelikud ja Aga millised te praeguseks olete? Vaemeediakajastus oli suur. Aga suuremas valt et Šveitsi suurim klubi kõrg- ja pildis on mul keeruline öelda, sest olen esiliiga vahel pendeldada soovib? siin alles nii värskelt ja elan alles sisse.

Tööülesannetest: Kindlasti on esialgu meie eesmärk säili tada koht kõrgliigas, aga mina pole õige „Proovin videote abil Eesti ja Šveits on omavahel nüüd üsna inimene vastama klubi ambitsioonide meeskonnale näidata, mida tihedalt seotud, sest meie meestekoonkohta. Aga ühel hetkel oleks tore uuesti treener tegelikult näha dist juhendab Šveitsi mees Thomas Hämeistritiitli nimel heidelda! berli. Samuti on olnud siinses meedias tahab.“

teemaks, et Kesk-Euroopa võiks meie Mis keeles sa seal suhtled? parimatele mängijatele sobida. Esiteks küsin, kas Treenerite tiimi töökeel on saksa keel, mida ma ei sinu jaoks on olemas miski, mis kirjeldaks just oska, aga üritan võimalikult kiiresti selle selgeks saaŠveitsi jalgpalli, ja teiseks, kas see jalgpall võiks da. Saan inglise keelega ka hetkel hakkama. meie mängijatele sobida.

Ma ei vaata jalgpalli selle pilguga, et mis Mis sinu tööülesanded on? Eeldan, et omadused on kindlal liigal ja koondisel. analüüsid mänge, aga pead sa neid ise CV Võibolla inimlikust aspektist võiks, sest filmima ka? näiteks Portugali liigasse siirdudes võib Olen varem filminud küll, aga Šveitsis on 2013–2016 Eesti Jalgpalli Liit lihtsalt kohalik temperament olla natu(noortekoondised) kaamerad üleval ja saan need automaatke teine, mistõttu on alati parem min 2016–2019 Katari Aspire’i selt. akadeemia ja U20 koondis na tuttavamasse elukeskkonda. Aga mis 2020 SJK (Soome) jalgpalli puudutab, siis see on ikkagi kinEhk siis mäng jookseb nii-öelda sinu 2021 jaanuar–aprill Espoo ni oskustes. See tähendab, et see pole arvutisse ja juba tegeled analüüsiga?

Honka (Soome) ju seotud kultuuri ja liigaga, vaid hoopis Teen eelanalüüsi küll mängu ajal ja kogun alates 2021 aprillist Grasstreeneri valikuga, mille ta teeb sportlike hopper (Šveits) klippe kokku, et pärast mängu oleks lihtpõhimõtete järgi. sam läbi vaadata. Minu soov on klippide

30

JALKA SEPTEMBER 2021

Lionel Messi Argentina

Foto: Juan Mabromata, AP/Scanpix

Viljandi Tulevik

Herol Riiberg

Foto: Liisi Troska

Christine Sinclair Kanada

Foto: Kim Hong-Ji, Reuters/Scanpix

Foto: Juan Mabromata, AP/Scanpix

I

MIKS?

Miks eelistavad mõned tiimid mängida kastetud ja teised kastmata platsil?

Kõik, kes on jalgpalli mänginud heal tasemel ja märjal murul, teavad, kui erinev on see kogemus nii-öelda põllul mängimisest. Kui madalamal tasemel oleneb kõik ilmastikuoludest, siis kõige kõrgemal tasemel võib olla kastmata või kastetud väljak taktikaline nõks.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Harold Cunningham / UEFA via Getty Images

K

ui vaatame näiteks Eesti Premium liiga juhendit, siis seal on kirjas, et kui kodustaadionil on võimalik mänguväljaku kastmine, peab see olema lõpetatud hiljemalt 60 minutit enne mängu algust. Kui koduvõistkond on plaaninud mängueelse mänguväljaku lisakastmise, siis informeerib ta sellest vastaseid, kohtunikku ja mängukorralduse juhti mängueelsel koosolekul.

Mänguväljakut tuleb kasta võrdselt kogu mänguväljaku ulatuses.

Pall liigub kastmata või kastetud väljakul väga erinevalt. Lihtsustatud kujul võib öelda, et pikka palli ette lööv jõuline meeskond võidab tänu kuivale väljakule oluliselt rohkem kui meeskond, kes üritab voolava söödumänguga vastasele peavalu tekitada.

Niisiis – miks eelistavad mõned tiimid mängida kastetud ja teised kastmata platsil? Vastab Eesti meestekoondise mänedžer Miko Pupart:

„Tänaseks päevaks oleme jõudnud A-koondiste tasemel Euroopas nii kaugele, et enamik meeskondadest tahab jalgpalli mängida. See tähendab, et meeskonnad soovivad, et väljak oleks parimas võimalikus seisukorras. Tundub, et kõik tahavad, et pall liiguks hästi, ning nauditakse tempokamat jalgpalli.

Enam kui kümme aastat tagasi võisid väikesed riigid mõelda välja nõkse, kuidas suuremad end võõrsil kehvemini tunneks. Kui õigesti meenub, siis klubijalgpallis tegi seda kunagi isegi Londoni Chelsea.

Koondiste tasemel teeb otsuse samuti kodumeeskond. Mõned aastad tagasi pidid mõlemad meeskonnad olema enne kohtumist ühel nõul, kas väljakut kasta või mitte, aga selle konsensuse leidmine tekitas oodatult raskuseid. Aga nagu varem mainisin, siis võivad ka suuremad meeskonnad minna tänapäeval väiksemale koondisele külla teatava meelerahuga, sest eelduste kohaselt on väljak ikka korralikult kastetud.“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud.

Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

2021 SEPTEMBER JALKA

39

TAGASELJAJUTUD

FC Flora naiskond Oma võistkonnakaaslasi kirjeldab sedapuhku Eesti meisternaiskonna FC Flora äärekaitsja Ariina Mürkhain.

Getriin Strigin väravavaht, 1996 Getriiniga käivad kaasas alati kerged latiinorütmid. Kui kuskil antakse võimalus tantsimiseks, siis ta on kohal. Isegi kui keegi teine peab näiteks putsatantsu tegema (meil on naiskonnas selline traditsioon, et kui uued putsad ostad, siis pead ringi keskel neid näitamas käima), siis ulatab alati abikäe ja teeb kohapeal kerge koreograafia.

Victoria Vihman väravavaht, 2004 Väravavaht, kes ei tea teistest väravavahtidest mitte midagi. Tuli Florasse ja tal polnud õrna aimugi, kes on Getriin Strigin, või veel vähem, kes on Getter Laar!

Kärt Mere kaitsja, 1994 Maarijaga meil võistkonna emmed. Vähemalt Leksile (peatreener Ševoldajeva hüüdnimi – toim.) meeldib nii öelda. Tal on kaks kõige nunnumat poega, kes vahepeal olid meil naiskonna maskottideks, aga on nüüd vist juba oma elu peale läinud – meie pole neid igatahes juba liiga kaua näha saanud.

Maarija Mikiver kaitsja, 1987 Reeglitekunn! Kui on trennis mingile harjutusele reeglid seatud, siis Maarija neid kindlalt ka jälgib… ja kui sina ei jälgi, siis oi – jama majas! Nii et tasub hoolega kuulata kõiki reegleid, sest muidu hakkad vastu pead saama.

Siret Räämet kaitsja, 1999 Kui Siret midagi ütleb, siis nii ka on. Väljakul üks kindlamaid mängijaid, kelle peale loota.

Teab alati kahtlaselt palju. Ta on vist mingi spioon või häkker, sest kohati ei tea neid asju isegi inimesed, kes peaks neid teadma või on asjaosalised.

Ja kui teil mune vaja on, siis Sirrul on kanad. Teate, kuhu pöörduda!

40

JALKA SEPTEMBER 2021

Kristiina Tullus kaitsja, 1998 Kui mul lugemine vahepeal sassi pole läinud, siis on Tullul juba rohkem kui kümme poiss-sõpra olnud. Ma ei tea, miks, aga iga kord, kui teda kuskil mingigi noormehega rääkimas nähakse, on järgmises trennis diskussioon, kes see Tullu uus peiks on. Tegelikult on see ikka kõik meil naljaga… või kas on?

Lisaks naerab ta iga mu nalja peale, nii et tegu on väga tänuväärt võistkonnaliikmega!

Jessika Uleksin kaitsja, 1997 Kui keegi trennis puid saab, siis ilmselt räägitakse Jessiga. Lihtsalt jääb alati kuidagi ette! Hüüd „jess!“ ajas ka teda alguses ikka väga segadusse, sest „jess“ tähendab trennis meil mitut asja: „alustame harjutusega“, „väga hea töö“, „Jessika, võta end kokku“ jne.

Anastasia Dodeltseva poolkaitsja, 1997 Nastja on mängija, kes naerab kogu aeg. Ükskõik mida sa talle ütled, või ükskõik mida keegi teeb, väike itsitus tuleb alati, enne kui ta sulle vastab.

Kui tal mingi küsimus on, siis ei pelga küsida. Näiteks ükskord pöördus Nastja murelikult minu poole ja küsis, miks on lätlastel kuus varvast. Ei osanudki kohe midagi paremat vastata, kui et pead mõnelt tuttavalt lätlaselt uurima. Vist uuriski. Sai vastuseks ainult ühe naeru.

Anastasia Ivanova poolkaitsja, 1999 Kui treener meid trennis kokku kutsub, et midagi arutada või midagi seletada, siis peaaegu eranditult on Nastja alati väljaku kõige kaugemas nurgas ja ajab palli taga. Alguses olime pahased ka, aga nüüd on kõik juba ära harjunud ja ei lase end sellest kõigutada.

Hanna Karoliina Kalle poolkaitsja, 1994 „Hanna, mis Pfizeri ja Johnson & Johnsoni vahe on?“, „Hanna, miks mu sõrm ikka valutab, kas see on normaalne?“ ehk meie tiimi ainuke doktorikraadiga mängija, kelle juurde pöördume kohati kõige jaburamate küsimustega.

TAGASELJAJUTUD Valeria Liik

Jaanika Volkov

poolkaitsja, 2003 Võistkonna üks kõige vaiksemaid mängijaid, meie pesamuna, kes tegelikult juba enam pole nii pesamuna. Vahepeal ikka proovime suruda, et ta midagi meiega räägiks, aga Valeria on siiani suutnud survele vastu pidada.

Ja muide, tema ema teeb ülimaitsvat torti, mis on naiskonna lemmik.

poolkaitsja, 2005 Jaanika, mängija, kellelt me hooaja alguses ootasime suuri tegusid. Kahjuks sai hooaja alguses ühes mängus vigastada ja nüüd ainult ootame ja loodame, et ta kiiresti terveks saaks.

Mari Liis Lillemäe poolkaitsja, 2000 Siia tahaks iseloomustuseks panna ainult ühe pildi, mis võtaks Mari Liisiga suhtluse kokku. Ta tuleb su juurde ja ütleb midagi täiesti ootamatut, ise itsitades, ja sina siis vahid teda veidra näoga ja mõtled, mis just juhtus.

Tüdruk, kellega on bussisõidud meil kui karaokepeod.

Alati laulab koos minuga ja aitab DJ rolli täita.

Marta Raidna poolkaitsja, 2003 Noormängija, kes saab väljakul hästi hakkama mitme rolliga. Keskkaitsja puudu?

Marta on olemas. Keskväljale vaja lisajõude? Marta! Tõesti tubli mängija, kellest saab kindlasti varsti naiskonnale tugev alustala.

Kelly Rosen poolkaitsja, 1995 Kui te mõtlete, miks me sel aastal tükk aega valges vormis pole mänginud, siis... khm, uurige Kellylt. Üks kõige aeglasemaid sööjaid, keda ma näinud. Mul jõuab kõht enne uuesti tühjaks minna, kui ta veel oma esimest ampsu mälub, sest et üht suutäit on vaja ju 32 korda mäluda. Või midagi sellist.

Maarja Saulep poolkaitsja, 1991 Marju (talle jubedalt ei meeldi see hüüdnimi) ja veel 100 hüüdnime, mis talle pannud oleme. Kui Maarjale mingit tagasisidet väljakul annad, siis esimese asjana lähevad käed laiali ja alles siis võtab info omaks.

Helina Tarkmeel poolkaitsja, 2005 Helina on üks kõige vaiksemaid inimesi vist üldse. Ma enne arvasin, et enam vaiksem kui Valeria ei saa olla, aga oi, kuidas ma eksisin. Väljakul see-eest möllab täiega, olen isegi jäänud vahepeal mängus pealt vaatama, mis ulmelisi taklamisi see neiu oskab teha.

Kethy Õunpuu poolkaitsja, 1987 Kui kellelgi on mingi küsimus või keegi ei saa millestki aru, siis tavaliselt minnakse esimese asjana Kethy juurde nõu küsima.

Kethyga saab alati palju nalja, ta tuleb iga naljaga kaasa ja lisab mahlakuseks veel mõne hea kirsi tordile.

Getter Saar ründaja, 1999 Teeks ühe suluseisunalja, aga neid on juba tema kulul liiga palju tehtud. Nüüd võiks mõne vigastuste nalja teha, sest isegi puhkusel suutis end vigastada. Uskumatu!

Kui kuskile on vaja plaksutajat palgata, võtke Getteriga ühendust. Anna talle ainult võimalus väike aplaus kuskile sisse pigistada ja ta teeb seda. Kunagi ei pea pettuma.

Lisette Tammik ründaja, 1999 Mari Liisi ja Kethyga nagu sukk, saabas ja jalg (?). Või kui kuskil Dodo kuskil liiga kõvasti naerab, siis ilmselt ta räägib Lisettega.

Kui Mari Liisi bussisõitudel pole, võtab tema koha üle Lisette ja laulab koos minuga, riietusruumis aitab samuti DJ rolli täita, sest millegipärast on poolel naiskonnal minu lauludest juba täiesti kopp ees.

Kristina Teern ründaja, 2004 Hea väravavaistuga ründaja, suudab lüüa väga erinevate nurkade alt. Kui naiskonnaga liitus, siis sulandus naiskonda nii kiirelt, et mingil hetkel oli see nagu täiesti ilmne, et ta meil on, nagu oleks kogu aeg olnud.

Aleksandra Ševoldajeva peatreener, 1987 Lemmiktreener! Vahepeal, kui trennis Jessile puude panemisest puid üle jääb, siis saan need endale mina. Kui kellelgi on motivatsioonipuudus, siis Leks oskab seda kohe kuhjaga anda. Treener, kelle juurde saab minna alati oma ideede, murede ja niisama juttudega. Leiab alati aja, kuulab sind hoolega ning arutab kaasa.

2021 SEPTEMBER JALKA

41

MÄNGIJA LUUBI ALL

Grete Daut Saku Sportingus mängiv Grete Daut on naiskonna tulihingeline kapten, kes on tõsise töötahtega ja utsitab ka teisi endast alati parimat välja käima. Sportingu keskväljamootori mängijaomadusi hindavad naiste A-koondise peatreener Jarmo Matikainen ja Sportingu naiskonna peatreener Jan Harend. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Matikainen: Grete läheb julgelt õhuvõitlustesse.

Samas peab veel tööd tegema tehnika, ajastuse ja palli trajektoori hindamisega. Oluline on jälgida ka seda, et kontakti minnes säilitaks kontrolli oma keha üle ning ei läheks tasakaalust välja.

Harend: Saab hakkama ja valdavalt oskab olukorrad enda kasuks pöörata. Samas keskväljamängijana võiks kindlasti parem olla.

Matikainen: Aktiivne, suhtleb ja püsib noore mängija kohta küllaltki hästi mängus sees. On oluline, et ta ei jääks mängu liialt vaatama ja suudaks hoida pidevat sidet tiimikaaslastega. Leian, et peab tööd tegema mängulugemise ja otsuste tegemisega nii kaitse- kui ründefaasis. Grete puhul on tähtis ka see, et ta tahab ise juurde õppida ja end parandada.

Harend: Tema kõige suurem tugevus, tajub ruumi ja aega enda ümber väga hästi.

JÕUD

VASTUPIDAVUS

Matikainen: Tal on hea põhi. Võiks veel tööd teha plahvatuslikkusega, et oma kiirust arendada. Grete teeb selle kallal küll tööd, kuid oluline on sellega jätkata.

Harend: Väga hea, näeb ka iseseisvalt palju vaeva ning naljalt duellis teda ära ei lükata.

Matikainen: On paranenud ja tal on hea tööeetika – on valmis tegema lisatööd. Tööd vajavad veel kiiruse hoidmine ja töötamine suurel kiirusel.

Harend: Hea, aga arvestades vanust, siis parim on alles ees.

LIIKUVUS

SISU

Matikainen: Sellega on üldiselt hästi. Pööramine ja kiired suunamuutused võivad mõnikord probleeme tekitada.

Harend: Aja- ja ruumitaju on hea, julgus neid kasutada on ka olemas – seega liikuvus on hea.

Matikainen: Julge, pühendunud ja positiivne. Tal on hea mentaliteet ning võitlusvaim. Kui ta oskab seda mõtteviisi õigesti suunata, suudab ta mängijana suure sammu edasi astuda.

Harend: Loomuomased liidriomadused on head. Ajas on võimalik need muuta väga heaks. Tänased sammud selle suunas on märkimisväärsed.

TEHNIKA

Matikainen: Gretel on hea pallitunnetus ning ta suudab palliga nii triblada kui liikuda. Tööd vajab veel mitu elementi: suunamuutused, pettemanöövrid ja esimene puude õigesse tsooni.

Harend: On palju iseseisvalt tegutsenud ning seda on näha.

SÖÖT JA LÖÖK

Matikainen: Üldiselt hea pallipuude.

Leian, et peab veel tööd tegema oma söötudega – mõnikord jääb vajaka ideest, aga ka täpsusest ja tugevusest. Sama kehtib löögi kohta. Oluline on suuta nii sööta kui lüüa mõlema jalaga, leida õigeid tsoone ja seda kõike efektiivselt teha.

Harend: Väga head, on võimeline erinevateks sooritusteks nii söödu kui löögi puhul.

5 4 3 2 1 0

4,5 3

Väljakunägemine

42

Vastupidavus

JALKA SEPTEMBER 2021

3,5

KIIRUS

Matikainen: Just kiirus on see element, mida kõik meie mängijad peavad veel arendama. Gretel on hea vastupidavus, kuid oluline on tööd teha veel maksimaalse kiirusega ja plahvatuslikkusega.

Harend: Keskmine. Oleks tema treener osanud õiges vanuses jooksutehnikale rohkem tähelepanu pöörata, siis võiks see olla palju parem. Küll aga on ka praegu võimalik seda arendada, töö selles osas käib.

4

4 2

Liikuvus

Tehnika

Õhuvõitlus

Jõud

3

Sisu

3

Kiirus

4

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Sünge traditsiooni algataja ning avatud mõtlemisega metsajooksja

FOTOD: Jana Pipar, Liisi Troska

CV Sündinud: 04.01.2000 Positsioon: ründav keskpoolkaitsja, ääreründaja Klubi: Saku Sporting Endised klubid: Tallinna FC Flora Treenerid: Jan Harend, Aleksandra Ševoldajeva, Keith Boanas, Katrin Kaarna, Kaidi Jekimova, Richard Barnwell, Kaire Palmaru, Jarmo Matikainen Koondis: U15 2/0, U17 13/0, U19 16/1, A 7/0

Mida sa oma kehale mitte kunagi ei tätoveeriks?

Kuna elu on üllatusi ja ootamatusi täis, siis ei välista ma midagi.

Millised on sinu lemmikputsad läbi aegade?

Kunagi meeldisid mulle väga Nike CTRi putsad.

Praegu kannan Adidas Nemezize putsasid, mis on ka head, aga üle kõige on Nike Mercurial Vapor XII. Kui keegi neid müüb nr 39 suuruses, siis palun kirjutagu mulle!

Mis on parim mängujärgne eine?

Kohe peale mängu puudub mul söögiisu täielikult.

Joon ainult piimajooke või mineraalvett ja alles mõne tunni pärast võib parimaks eineks pidada midagi valgurikast.

Metsajooks või jõusaal?

Mulle meeldib joosta ning mulle meeldib loodus, nii et valin metsajooksu. Jõusaali jõuan ka, aga rohkem hooajaeelsel perioodil.

Mis on suurim tunnustus, mille oled eales saanud?

Väga tunnustatuna olen end tundnud hetkedel, mil mu oma tiimikaaslased on mind hooaja parimaks mängijaks hääletanud.

Kes on hetkel maailma parim mängija?

Lieke Martens. Võitis sel hooajal Barcelonaga kolm tiitlit. Ainult olümpiamedal jäi Hollandiga saamata.

Millised kolm tiimikaaslast valiksid oma neljapaati?

Keiti Kruusmann, Triin ja Riin Satsi. Tugevad käed ja Raplamaa võim aitaks meid kindla võiduni.

Millist laulu pead kindlasti enne mängu kuulama?

Kunagi ammu panin riietusruumis kõlarist Lil Peepi laulu „Star Shopping“ käima. See oli mõeldud naljana, kuna tegemist on pigem rahuliku ja sünge looga, mida keegi tavaliselt enne mängu ei kuulaks. Nüüd on tobedast naljast saanud omapärane traditsioon.

Kui peaksid kirjutama kohe uurimistöö millest tahes, siis mis teema valiksid?

Võibolla midagi seoses eri sportlaste treeningukoormusega. Ise olen nüüd paari aastaga aru saanud, kuidas oma koormust jagada ning taastuda.

Huvitav oleks sama uurida teistelt sportlastelt.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Eredaid hetki on palju olnud, aga üks meeldejäävamaid oli meie esimese meistriliigahooaja esimene mäng FC Flora vastu, kus jäime väga napilt 1 : 2 alla. Kuigi kaotus oli kibe, siis andis see meile selgelt märku, et oleme kõrgeks konkurentsiks võimelised.

2021 SEPTEMBER JALKA

43

RAAMAT

Kaks raamatut jumala käega mehest Suvel ilmus kahelt Eesti kirjastuselt raamat eelmisel aastal pärast oma 60. sünnipäeva lahkunud jalgpalligeeniusest Diego Maradonast. Koolibri tõlkis juba 1996. aastal ilmunud ning 2021. aastal parandatud ja täiendatud Jimmy Burnsi käsitluse. Tänapäev tõlkis Guillem Balagué käesoleval aastal ilmunud raamatu.

Tekst: Indrek Schwede

A

ärritada Maradonat (lk 27). Burns käis esinemas raadios ja televisioonis. Tavakuulajate ja -vaatajate – kes samamoodi nagu Maradona lähiring pole raamatut lugenud – reaktsioonid olid pehmelt öeldes valulised. Üks raadiosaatesse helistav naine sõnastas tuuma (lk 29): „Minu arvates on Burns tulnud röövima seda ainsat asja, mis meile kuulub.“ Argentiinlaste raev on mõistetav: Burns on läbi valgustanud kogu Maradona elu väljakul ja väljaspool seda. Geniaalse palluri imetegudele rohelisel murul – ja mõistagi ei saa mööda tema kahest imeväravast 1986. aasta MMil – sekundeerivad tema pahelise poole märksõnad: raju ööelu, uimastisõltuvus, läbikäimine Napoli maffiaga, karjade kaupa naisi (ning neile sigitatud ja vähemalt esialgu eemaletõrjutud lapsi), trots ja põlgus (vahel õigustatud, aga pigem instinktiivne) institutsionaalse võimu vastu, millele vastandub hõimutruudus jpt. Burns toob välja Ladina-Ameerika kultuuriruumi eripära, milleks on esmasündinud poja vastutus perekonna ees, mille Maradona sai oma õlule varases teismeeas. Ja muidugi selle kultuuri üks alustalasid: Argentinas pole ausa mängu põhimõtet. On viveza, mida kehastab imetletud kultuurikangelane gaucho Martín Fierro, kes petab kogu aja ja tuleb puhta nahaga välja. Maradona, kes kannab kogu seda eri segudest kokkukeedetud identiteeti oma õlul, on lihtsatele argentiinlastele nagu jumal.

llakirjutanu oli nullindatel Burnsi ingliskeelset raamatut juba lugenud ja eestikeelne taastutvus tekstiga kinnitas mällusööbinut: tegemist on meisterlikult sõnastatud tekstiga maailma vahest kõigi aegade parima jalgpalluri Diego Maradona elust. Sealjuures on pallurit uuritud kui „unikaalset ühiskondlikku, poliitilist ja religioosset nähtust“, nagu Burns ise uues eessõnas kirjutab. Seal on ka 1978. aasta maailmameistri Osvaldo Ardilese julgustav hoiatus (lk 13): „Maradonast raamatu kirjutamisega on see probleem, et tõde teeb haiget.“ Ardiles ise koos paljude teistega keeldus hiljem Burnsile intervjuud andmast, põhjendades, et see oleks kangelase suhtes ebalojaalne ja raamat on Maradona poolt Häirivad hargnevused autoriseerimata.

Põhimõtteliselt samadest asjadest kirjutab GuilJust viimane asjaolu lisab trükisele vürtsi. Osa, lem Balagué. Kaht raamatut võrreldes hakkasid kes siiski nõustus Burnsiga rääkima, tegi seda silma paljud hargnevused olulistes detailides. anonüümselt. Oma nime all rääkinuile saatsid Näiteks Burnsi järgi tutvus Diego oma abikaasa Maradona advokaadid kirja, milles neid ähvardati Claudiaga ema kaudu, kes jäi poes võlgu tulevakohtuga, kui nad ei kinnita, et pole kunagi Burnsele miniale ja saatis poja võlga tagasi siga rääkinud. Nende seas oli Argenmaksma (lk 68). Balagué järgi märkas tina koondise 1986. aastal maailmaDiego Claudiat kogemata selja tagant Maradona. Jumala käsi“ meistriks tüürinud peatreener Carlos Jimmy Burns (lk 11). Burnsi kinnitusel mõrvas mafBilardo, kes ütles Burnsile (lk 28): „Sa Kirjastus: Koolibri fia Napoli presidendi Corrado Ferlaino oled litapoeg. Mine siit riigist munni!

Tõlge inglise keelest: Vallo Kask ühe onudest (lk 188), aga Balagué teab, Me oleksime pidanud sul munad maha Toimetaja: Airi Kapanen et tapeti hoopis tema kohtunikust vavõtma!“ naisa (lk 174). Tõsi, veidi hiljem (lk 274) Burns, kes on sünni poolest poolel„Maradona. Poiss. kirjutab ka Balagué, et mõrvati onu. di hispaanlane ja pooleldi inglane ning Mässaja. Jumal“ Burns kirjutab, et Maradona oli oma kelles voolab ka itaalia verd, on üles kasGuillem Balagué kauaaegse sõbra ja mänedžeri Jorvanud nii Euroopa kui Ladina-Ameerika Kirjastus: Tänapäev ge Cyterszpileri vallandanud (lk 200), Tõlge inglise keelest: Aet Süvari kultuuriruumis. Tema Argentina kirjasToimetaja: Kristiina Ainelo Balagué järgi lahkus Cyterszpiler ise taja oli vapustatud: keegi ei taha äsja (188). Burns kirjutab, kuidas Maradoilmunud raamatut puudutada, et mitte

44

JALKA SEPTEMBER 2021

RAAMAT hele saada ja maha müüa. Sestap on Balagué raamatus peale teksti segase ülesehituse väga palju kordusi. Burnsi raamatu struktuur on kompaktsem, see on tihedamalt läbi kirjutatud ja väldib kordusi.

Jalgpalli viimane rokkstaar

na saabus Napoli staadionile 70 000 inimese ette esimest korda helikopteriga (lk 184) ja fännide nõudel lavastati ka saabumine läbi tunneli, kuid Balagué helikopterist ei kirjuta (lk 176). Burns nimetab Maradonale omistatud võltsdoktorikraadi (lk 326), Balagué järgi oli see lihtsalt Oxfordi ülikoolist saadud auhind (lk 340). Huvitaval kombel on Burnsi raamatus (lk 229) 1997. aasta versiooniga kaasa tulnud oluline faktiviga: Napoli ei kindlustanud linna elu pahupidi pööranud 1987. aasta tiitlivõitu mitte 24., vaid 10. mail.

Kahe raamatu lahknevusi on veel ja kindlasti ei maksa huvilisel rutata tõde avastama Vikipeediast, mille usaldusväärsuses peab kriitilise meelega inimene alati kahtlema. Teisalt aga: Maradonast sai juba eluajal müüt, paljudele jumal ning kindlasti on selliste kangelaste eluseikade kohta liikvel palju versioone.

Osas asjades, näiteks Maradona vanemate päritolu avamisel, näib Balagué põhjalikum ja kahtlevam. Samas on tema tekst hüplik ja kohas, kus peaks lugejale väidetut paremini selgitama, toimub järjekordne järsk üleminek uuele alateemale. Üks seosetumaid kohti (lk 69) kõlab: „See oli Maradona viies ametlik mäng ja ta alustas seda varupingilt. Vaheajale minnes oli meeskondi võimatu lahus hoida. El Pelusa (ehk Maradona – toim.) tuli platsile teiseks poolajaks, seljas särk number 15.“ Mis siis vaheajal meeskondade vahel juhtus, lugeja teada ei saagi.

Ilmselgelt on näha kahe autori erinev stardipositsioon: Burns kirjutas oma raamatu eelmise sajandi viimasel kümnendil, kui Maradona oli aktiivse jalgpallurina lõpetanud ja autoril puudus ajasurve. Balagué raamatu ajend oli Maradona surm ja kirjastaja huvi oli tekst kiiresti kaante va-

Burnsi raamatu tõlkele (sain võrrelda 1997. aastal välja antud teise trükiga) on vähe ette heita. Kõige põhimõttelisem on ingliskeelse sõna nationalism/nationalist tõlge, mille puhul peaks eesti keeleruumis kindlasti arvestama tausta. Eestikeelne natsionalism/natsionalistlik (lk 148, 166) kõlab negatiivselt, (soovimatu) hinnangulisusega. Väikerahvaste puhul nagu katalaanid on pigem tegu ikka suurte keskel oma eluõiguse eest võitleva katalaani rahvusluse (ja rahvuslastega), mis on positiivne ja vastab enam tõele.

Balagué raamatu originaali mul võrdluseks polnud, küll aga noriks mõne tõlkija joonealuse märkusega. Kaotatud Euroopa riikide karikavõitjate karikasarjast ei kasvanud välja UEFA Cup, praegune Euroopa liiga (lk 121), mis oli selleks ajaks juba olemas: UEFA Cup ehk UEFA karikasari kasvas omakorda välja niinimetatud Näituselinnade – Fairs Cupi – karikasarjast. Kui selgituse vääriliseks on colectivo ehk mikrobussi (lk 59) nimetus Ladina-Ameerikas, pidanuks selgitama ka Vespa ehk motorolleri (lk 13) tähendust, mis selgub hiljem konteksti kaudu. Sõna gaucho tähendust on selgitatud joonealuses kahel korral (lk 59, 225).

Kokkuvõttes on tegemist kahe hea raamatuga.

Burns tõdeb (lk 373), et Maradona on viimane jalgpalli rokkstaar. Temas oli midagi romantilisemat ja inimlikumat kui mõne tänapäeva staari arvestuslikus käitumises. Laiemas pildis leiab Burns, et „suur osa Diego Maradonat ümbritsevast mütoloogiast ja enesepettusest on lahutamatu Argentina hingest, mis otsib alati – kuid ei leia – lunastajat, kes leevendaks tema poliitilist ja majanduslikku läbikukkumist“. Samas puudutas tema elu inimeste hingekeeli ja jättis orvuks lugematud fännid.

Balagué raamatus võtab Maradona isiksuse ja rolli (lk 145) kokku filosoof ja ajaloolane Gustavo Bernstein: „Maradona keha vallutas kõik, mis talle teele ette jäi – nii väljakul kui elus. .. Me ei saa teha nägu, et Maradona lahkub staadionilt ja seejärel läheb koju teed jooma nagu kaheksast viieni rügav pangatöötaja. Mänguväljakul oodatakse temalt reeglitest üle astumist, näitlemist, petmist, .. ta ei saa pärast lihtsalt härrasmeest teeselda.“ Suurepärane on ka jalgpallikuningas Pelé soovitus Maradonale (lk 80): „Võta aplaus vastu, aga ära selle nimel ela.“ 2021 SEPTEMBER JALKA

45

NAISED

Võimekatest naistest

klubide eesotsas Kuigi jalgpallimaailma esiots on praegu veel küllaltki mehine, leiab Eesti klubidest mitu edukat naisjuhti. Mil määral paistavad nad silma ja kas üldse on võimalik kõrvutada nais- ja meessoost juhte? Oma senist tegevjuhikogemust jagavad Triin Vellemäe (Läänemaa JK) ja Marie Pau (FC Elva).

nendib Vellemäe, et ega naisjuhid Eesti Jalgpalli Liidu üritustest ülemäära palju osa ei võta, niisiis tunneb ta neid väheseidki vaid nimepidi. „Näiteks viimasel üldkogul ütles üks vanem härra mulle, et tore, et mõni naine ikka ka kohale tulnud on,“ meenutab Vellemäe.

Teisalt jälgib ta meedia vahendusel naisjuhte ka mujalt maailmast ning on nii mõndagi kõrva taha pannud – nii otsustusjulguse vajalikkust kui ka muudatustega toimetulekut. „Kui näiteks hooaja kalender juba neljandat korda ümber teTekst: Laura Jaansen hakse või laager, mida valmistasid mitu nädalat ette, tuleb ära jätta, on vaja paindlik olla ja suuta adekvaatselt reageerida,“ selgitab ta. Just selliseid Kogemuste baasist ja juhtumeid silmas pidades toob Vellemäe välja, tegevjuhi ülesannetest et nii mõnedki uuringud kinnitavad seda, et just Triin Vellemäe on Läänemaa JK tegevjuhi positTriin Vellemäe naistel tuleb kriisisituatsioonide haldamine paresioonil teist aastat, kuigi klubiga seotud olnud Foto: Mihkel Puhm mini välja. juba kaheksa aastat. „Algul mõtlesin lihtsalt akSamas nendib Vellemäe, et naiste ostiivse lapsevanemana vabatahtlikuna abiks kustes kahtlemine pole sugugi veel olla, kuid sellest kasvas kiiresti välja kadunud. Aastate eest tuli nii mõtreeneritöö,“ selgitab ta. Klubis ka nigi kord ette, et meestreener ei noortetöö juhina töötanud Velsuutnud peale mängu temaga lemäe on samuti telefonimüügi kätelda, aga ta on kohanud firmas juhtival positsioonil. skepsist ka puht seetõttu, et Numbreid kokku lüües leiab Vellemäe ise pole jalgpalli naine, et juhtimiskogemust kunagi mänginud. Samas on tal enam kui poole oma kinnitab ta, et õige suhtueluea jagu – 23 aastat –, mine on kõige alus: „Kui mis tähendab, et kogesiiski nähakse, et oled asmuse taha midagi jääda ei jatundlik ning käitud protohiks. fessionaalina, ei ole probRääkides sellest, milleemi!“ Niisiis on hoiakud liseid ülesandeid üks tetasapisi ikkagi muutumas. gevjuht klubis täidab, leiab „Tänapäeval peetakse eduVellemäe, et oluline on vaskaks paindliku stiiliga ning tutamine nii finantside kui inimesi austavat juhtimist,“ selinimeste eest. Ta jätkab, et tegitab Vellemäe ühiskonnas toimugevjuht teeb kindlaks ka selle, et Mida soovitad teistele vat, „juhi sugu ei peaks rolli mängikõik seatud eesmärgid on ellu viima.“ dud. „Mistahes juhi peamine ülesnaisjuhtidele? anne on minu silmis luua keskkond, Senistest saavutustest ja Ennekõike soovitan iseendaks jääda kus igaüks tahab ja suudab anda ning julgeda usaldada oma sisetunnet. missioonist endast 101%,“ arvab Läänemaa JK Kõige olulisem on suuta vastutada, Rõõmu valmistavast toob Vellemäe tegevjuht. seda mistahes tasandil – mängijana, välja esmalt selle, et on suutnud treenerina või klubijuhina. suuremale osale klubikaaslastest Teistest naisjuhtidest ja selgeks teha, et on täiesti norkustuvast skepsisest maalne suurklubide mallist erinevalt toimida.

Küsimusele, kas naisjuhiga klubil on omamoodi Väikesele klubile on suur saavutus ja paras etnägu, vastab Vellemäe pigem eitavalt. Ta leiab, tevõtmine ka see, et Haapsalus palliv meeskond et seesuguse kuvandi loovad peamiselt klubide mängib teist aastat esiliiga B-s.

Kusjuures mullu presidendid, esindusfiguurid ja treenerid. Teisalt

46

JALKA SEPTEMBER 2021

NAISED saavutati küllaltki väärikas konkurentsis kuues koht. Niisiis arvab Vellemäe, et omamoodi väikest rõõmu saab tunda ka siis, kui suudetakse kodumängude korralduse taset vähekenegi parandada.

Tulevikule mõeldes on Vellemäel mitu erinevat eesmärki, mis puudutavad klubi jätkusuutlikkust ja finantsvõimekust, aga ka noortetöö kvaliteeti.

Oluliseks peab ta ka jätkuvat koostööd kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. „Olen veendunud, et jalgpallil on väga palju anda, olgu see siis liikumisharrastuse toetamise või inimeste ühendamise kontekstis,“ on Vellemäe mängu kasulikkuses kindel.

Põnevast algusest ja uuest rollist

mis võivad kesta tunde. Kolmanda kategooria ülesanded on aga uute tööruumide ja treenerite otsimine, mis nõuab pidevat tööd mitmel päeval.

Ise seatud eelarvamustest ja kätel kandmisest

Küsimuse peale, kas vähese kogemuse tõttu on Pau ka täbarasse seisu sattunud, vastab ta lõbusalt, et ta on ise ennast sinna asetanud. „Kõige hullem on see, et siiamaani on nii, et mitte keegi teine ei ole olnud eelarvamusega – ainult ma ise,“ Marie Pau arutleb noor tegevjuht. „Ma olen veel pooleldi Foto: Virgo Haan laps, alles õpin elus mingeid asju ja siis mul endal tekkiski küsimus, et kas ma ikka peaks,“ meenutab Pau, kelle eesmärk oli seesugusele ametikohale jõuda alles 30aastaselt.

Ka naisterahvana pole ta tundnud, et ta mingil moel nõrgemal positsioonil oleks.

FC Elva esimese naistreenerina ajalukku läinud Pau tundis juba toona, et klubi kannab teda hoopis justkui kätel. „Võibolla tuleneb see sellest, et naisi on jalgpallis niigi vähe,“ argumenteerib Pau. Siiski hoiatati teda, kui ta uuele ametikohale asus, et ega kerge see töö ei ole. „Mehed, kes on jalgpalliga seotud, ütlesid, et mõtle natuke – siin on nii palju mehi ja Mida soovitad teistele see on päris raske. Mõtle, mis kesknaisjuhtidele? konda sa tuled,“ meenutab Pau.

Marie Pau on FC Elva tegevjuhi ametikohal olnud seevastu pisut üle kuu aja, mis tähendab, et täielikku aimust noor naine sellest tööst veel saanud pole. Seevastu on tal juba ette näidata hulgaliselt töövõite ja rõõme. „Me saame omale varsti uue kontori!“ teeb Pau algust. Teisena toob ta välja selle, et aastal 2023 toimuva neidude U17 EM-finaalturniiri raames kasutatakse treeninguväljakuna ka Elva staadionit. See annab noortele jalgpalluritele võimaluse jälgida, kuidas teised naiskonnad oma tööd teevad.

Senisele tööajale mõeldes toob Põhjus, miks ma siia jõudsin, on see, Pau välja, et ega mingisugust igaVõrdsest juhtimisest et kui sa midagi arvad, siis sa pead vust või loorberitele puhkama jääja edu võtmest seda ütlema, ja kui sa midagi tahad, pead seda ütlema. Räägi ja võitle, sest mist olnud ei ole. „Uisapäisa ei saa Samas ei pane ta seesugust jõudutegelikult saab! asju teha, vaid oled kogu aeg pinge de vahekorda ülemäära suure kella all,“ selgitab kõigest 23aastane tekülge. Pau tunnistab, et kuna pealtgevjuht. Samas kinnitab ta, et selline näha kulgeb teistes klubides töö vastutus ja pidevalt uute ülesannete tekkimine hästi ning rõhku pannakse nii meeskondadele kui talle meeldib. Pau selgitab, et varem klubis ka naiskondadele, siis ei paista tegevjuhi sugu silma. korralduslikke ülesandeid täites puutus ta sar„Ma ei mõtle kunagi sellele, et seda klubi juhib naste olukordadega kokku, kuid enamjaolt paküks või teine, vaid ma mõtlen sellele, kui asi on kus ta lihtsalt ideid, mis seejärel oma elu elama hästi tehtud,“ kiidab FC Elva tegevjuht ametikaashakkasid. „Praegu teen neid otsuseid ise,“ toob ta lasi. uue positsiooni eripära välja. „Tuleb mõelda, mis Kiidusõnadest ei jää ilma ka klubikaaslased, siis päriselt õige ja hea on.“ kellest on juhtimiskogemuseta Paul väga palju abi Kui rääkida konkreetselt igapäevastest olnud. Kuigi klubis pikalt töötanud naine sai kõrtööülesannetest, siis liigitab Pau need loovalt valt erinevaid juhtimisprotsesse näha, on paljud kolme kategooriasse: väikesed probleemid, katsumused ikka uued. Ta leiab, et tänu kollektiijooksvad ülesanded ja suuremad eesmärgid. vile tunnebki ta end uuel ametikohal kindlalt, sest Esimesse rühma kuuluvad igasugu meilivahetuabi ja tugi on kogu aeg olemas. „Kõik on klubi eest sed, millele kulub tavaliselt mõnikümmend miväljas ja mõtlevad sellele, mis on klubi jaoks kõige nutit. Jooksvatest ülesannetest toob Pau välja parem – see on nii tore, et keegi veel niimoodi näiteks arutelud treenerite ja turundusjuhiga, mõtleb!“ 2021 SEPTEMBER JALKA

47

MAAILM

Eestimaalane osseedi asemel: mis toimub Venemaa jalgpallikoondise eesotsas?

2. juuli 2021. Samal päeval, mil Hispaania ja Itaalia kindlustavad Euroopa meistrivõistluste poolfinaalikoha, kutsub Venemaa koondise peatreener Stanislav Tšertšessov kokku pressikonverentsi, kus püüab selgitada turniiri katastroofilist tulemust. Nagu hiljem selgub, osutub see üritus tema koondisetreeneri karjääri kirstunaelaks...

Tallinnasse ning hakkas esindama Kalinini rajooni spordikooli. 1986. aastal mängis ta Nõukogude Liidu teises liigas Tallinna Spordi ridades.

1988. aastal saadeti Karpin Moskva CSKAsse.

Kuue aasta järel sai temast Hispaania La Liga pallur Real Sociedadi ridades, kus ta vahepealsete käikude järel Valenciasse ja Celtasse oma mängijakarjääri ka lõpetas.

Treenerikarjääri algus

Valeri Karpini treenerikarjäär algas täiesti juhuslikult ning on selle aja jooksul näinud huvitavaid keerde. 2009. aastal oli narvalane ametis Moskva Tekst: Ivan Špol | Foto: Juri Kotšetkov, EPA/Scanpix Spartaki tegevjuhina. Klubi peatreenerina töötas Michael Laudrup ja tiimil tundus kõik ülesmäge egased vastused, arusaamatud laused ja minevat. Kahjuks jõudis Spartaki juhatus ebapõiklemine ajakirjanike otseste küsimuste õnnestunud mängude seeria pärast otsusele, et eest. Tšertšessov vaid kinnitas imagot, mille peatreener tuleb vallandada. Uueks peatreeneta enda ümber viimase kolme aastaga kujundas. riks määrati... Karpin! „Koduse MMi edu pani talle pähe krooni.“ Just Alates sellest hetkest kuni 2012. aasta suveni selline arvamus peatreeneri kohta liikus fännide seas pidas Karpin just seda ametit. Seejuures on mees viimased kaks-kolm aastat. Arvati, et pidevalt toonitanud, et treeneritöö võistkonna tagurlik mängustiil, ebaõnei ole tema prioriteet. Jõudnud 2012. nestumised Rahvuste liigas ja kahvatu aasta kevadel teisele kohale, mis gaesitus pooleldi kodusel EMil tulenesid ranteeris Spartakile koha Meistrite Tšertšessovi ebakompetentsusest ning liigas, otsustas Karpin taanduda ja treeneri pidi viivitamatult välja vahetauueks treeneriks määrati Unai Emery.

Valeri Karpin on Venemaa ma. Ja nii ka juhtus!

Hispaaniast pärit treener ei pidanud klubijalgpallis josémourinholiku Vaid mõni päev pärast pressikonaga Moskvas vastu isegi poolt hooaega iseloomuga treener, keda verentsi teatab Venemaa jalgpalliliit – õige pea asendas teda taas Karpin ja mängijad austavad ja kelle eest taas tegevjuhi ametikohalt. Tema teilepingu lõpetamisest peatreeneriga.

Aga kellest saab järgmine loots? võitlevad. Karpin ütleb asju otse ne ametiaeg Spartakis ei päädinud aga See küsimus oli pikalt õhus ning suurte õnnestumistega ning peagi pidi ja oskab teha natuke show’d. kandidaate oli mitu. Kogenud veneta klubist lahkuma. maalaste kõrval seostati Venemaa koondisega pikalt Saksamaa U21 koondise peaJärgmised sammud treenerikarjääris treenerit Stefan Kuntzi. Väidetavalt sai otsustaSpartakist lahkumise järel oli Karpinil kaks võimavaks see, et kõik sakslase abitreenerid ei olnud lust oma karjääri taasalustada. Kõigepealt proovis nõus temaga kaasa liikuma. Ja siis teeb Venemaa ta õnne Hispaania esiliigas Mallorca lootsina. Tujalgpalliliit kiire otsuse ning võtab ette hädaabilemused ei olnud kõige paremad, võistkond oli välvariandi – määrab peatreeneriks Valeri Karpini. jalangemistsoonile oluliselt lähemal kui La Ligasse Või polnud see nii lootusetu manööver miskit? tõusmisele. Teisest küljest – kes teab, äkki algas Marco Asensio tõus Hispaania jalgpallitäheks just Kes on Valeri Karpin? sealt, sest sel hooajal oli just Valeri Karpin tema 52aastane Valeri Karpin ei ole Eesti jalgpallihuvilijuhendaja. sele sugugi võõras inimene. Ta on sündinud NarHispaania järel pidi endine narvalane leppima vas ning lapsepõlves tegeles jalgpalliga just piirioluliselt kõledama paigaga. Armaviri Torpedo oli linnas. Noorena esindas ENSV noortekoondiseid Venemaa esiliiga punane latern ja sellest staatunii jalgpallis kui ka isegi jäähokis. 15aastaselt kolis sest ei rabelenud klubi välja ka Valeri juhendusel.

S

48

JALKA SEPTEMBER 2021

MAAILM

Karjäär tundus minevat allamäge ning juba võeti Karpin tööle riikliku spordikanali Matš TV eksperdiks.

Kõik muud klubid on teisejärgulised ning sellist survet, mis teda koondise lootsina ootab, pole ta nendes kogenud.

Suur vastuargument on ka Valeri Karpini suhted Venemaa koondise kapteni ja olulisema figuuri Artjom Dzjubaga. Kui nad viimati koos Spartakis töötasid, ei lõppenud see kõik hästi ja Dzjuba pidi klubist lahkuma. Kuulduste kohaselt istusid mehed Karpini uue ametiaja esimesel nädalal maha ja rääkisid asjad selgeks.

Aga mis siis Karpini kasuks räägib? Ennekõike karisma. Valeri Karpin on Venemaa klubijalgpallis josémourinholiku iseloomuga treener, keda mängijad austavad ja kelle eest võitlevad. Karpin ütleb asju otse ja oskab teha natuke show’d. Pärast Stanislav Tšertšessovi ametiaega, mil kõik oli ülimalt salajane ja sarnanes sõjaväerežiimiga, peaks vastupidine suhtumine tooma tiimiaurasse mõningat leevendust, mis võiks parandada ka tulemusi. Üleüldse kestab Karpini leping vaid aasta lõpuni. Seda põhjusel, et MMi valiksari on pooleli ja Venemaa väljavaated järgmisel aastal Katari finaalturniirile lennata ei ole liiga head. Alagrupis, kus on veel Horvaatia, Sloveenia ja Slovakkia, ollakse kolme mänguvooru järel kuue punktiga teisel kohal. Karpinil on vaja vaimu kaotanud tiim kokku võtta kohe ja tulemus koju tuua – just lühiajaliste tulemuste tekitamise suhtes ongi Karpin sageli head käiku näidanud.

Murranguline 2017

Kuidas Karpinil läheb?

Seda võib pidada kokkusattumuseks, aga just aastal 2017 abiellus Valeri Karpin kolmandat korda. Seekordseks väljavalituks osutus naine Eestist. 2017. aasta juunis abiellus mees Narva-Jõesuust pärit õpetaja Darja Gordejevaga. Sama aasta lõpus sai Karpin uue võimaluse end treeneripingil tõestada.

Jalgpalliklubi Rostov palkas mehe oma peatreeneriks ja ei pidanud pettuma. Karpin viis klubi uuele tasemele ning hooaja 2019/20 lõppedes saavutati Venemaa kõrgliigas viies koht, millega garanteeriti võimalus panna end proovile ka eurosarjas. Kahjuks ei suudetud pandeemia-hooajal Euroopas ühest mängust enamat ning järgneval hooajal langeti teise tabelipoolde. Juba oli õhus vallandamismärke. Hooaeg 2020/21 ei olnud parimate killast, kevadel lagunes Rostovi mäng aga sootuks koost.

Miks siis Karpin?

Paljudele oli Valeri määramine Venemaa koondise peatreeneri kohale paras üllatus. Ainus kogemus suures klubis on tal Moskva Spartakiga, kus ta oli siiski eristaatuses ning lõpuks ei võitnud midagi.

Venemaa jalgpallis on ennustuste tegemine üks perspektiivitu tegevus, kuid üht võib öelda: Narvast pärit mees on enesekindel ja oma uuele tööle täielikult pühendunud. Seda võib öelda ka selle põhjal, et kõigest kaks nädalat pärast koondise peatreeneriks saamist pani ta Rostovi peatreeneri ameti maha, tunnistades avameelselt, et ei suutnud enam klubitreeneri tööle piisavalt keskenduda.

Siiski näib, et Karpin liiga pikaks koondisesse ei jää. Kuigi tal on olemas noormängijate arendamise kogemus (sel suvel AS Romaga liitunud usbeki Eldor Šomurodovi tõus karjääriredelil sai alguse just Karpini juhendatavast Rostovist), ei tundu ta õige isik, kes peaks koondises läbi viima põlvkondade vahetuse, mis on peagi tulemas.

Selleks võetakse keegi suurema kogemusega ja laialdasema profiiliga loots.

Küll aga võib Karpin panna kollektiivi kolme kuu jooksul ühise eesmärgi nimel kõvasti pingutama ja saavutada ihaldatud pääsu MMile, mis vähemasti hetkeks varjutaks paljud probleemid, mis Venemaa jalgpallis esile kerkivad. Aga nende lahendamiseks läheb juba kedagi teist vaja...

11 hooaega

Eesti pass

72 mängu

mängis Karpin Hispaania kõrgliigas.

on Karpinil peale Venemaa oma taskus alates 2003. aastast.

sai Karpin mängijana Venemaa koondises kirja – nende jooksul lõi paremäär 17 väravat.

2021 SEPTEMBER JALKA

49

RANNAJALGPALL

Palmisaarelt rannaliivale: Kaarel Kose lugu „Tervitusi toome palmisaarelt!“ Täpselt nii algab Eesti legendaarse räpipundi A-Rühma aastatetagune hitt „Palmisaar“. A-Rühma koosseisu kuulusid Cool D, Genka, DJ Critical, Revo ja Kozy, kellest on Kozy veetnud viimase kümnendi palmisaare loole kohaselt Eesti liivarandades rannajalgpalli turniiride päevajuhi rollis. Jalka otsustas uurida, kuidas mees sellise rolli juurde jõudis, millised on aastate jooksul olnud kõige meeldejäävamad seigad ning mis kannustab legendaarset räpparit rannajalgpalli arendama ja populariseerima.

paariks hooajaks suudeti ühineda ka praeguse Eesti jalgpallihiiuga. Nõmme Kalju oli 2000. aastate alguses noortest poistest koosnev tiim, kelle treener oli taasiseseisvunud Eesti koondise esimene peatreener Uno Piir. Mitme mängija Kaljust lahkumise tõttu tegi Piir pakkumise FC Rõõbale, et koondada väed ja hakata ühist projekti vedama. Selle projekti arhitektiks sai Kuno Tehva, kes oli tollane FC Rõõba mängija, kuid kes mõne aasta pärast liitus Nõmme Kaljuga.

Rannajalgpallis tõmbab Koset aga enim selle tehnilisus ja kiirus. „Rannajalka on nii pealtvaatajatele kui mängijatele väga mõnus spordiala, kuna olukorrad vahetuvad kiiresti ja mängutempo on kiire,“ räägib Kose. Samuti on rannajalka põhiline müügiargument Kose sõnul ilmafaktor, sest inimesed saavad nautida ilusat rannapäeva ja samas kohas jälgida ka rannajalgpalli. Päevajuhi ametit Tekst: Erko Litvjakov | Fotod: Ants Liigus / Eesti Rannajalgpalli Liit naudib Kose eelkõige seepärast, et ta saab publikut informeerida ja inimestega pidevalt suhelda. „Minu roll liivaväljakul on anda inimestele teada, ozy ehk kodanikunimega Kaarel Kose on mis üldiselt mängudes toimub – seis, väravalööjad olnud rannajalgpallihuvilisele tuttav üle viijne. Peab aga meeles pidama, et kuigi sa pead olemase kümne aasta. Kose enda sõnul sattus ma inimestega pidevalt kontaktis, siis ei tohi olla ta tänapäevasesse rannajalgpalli päevajuhi rolli liiga pealetükkiv. Minu ülesanne on võimendada üsnagi saatuse tahtel. „Aasta oli siis 2008, kui Turannajalkast saadavat kaifi,“ selgitab Kose. Lisaks berkuloitedi solist Indrek Raadik ei saanud minon tähtis ka väike eeltöö enne mänge gil põhjusel päevajuhi rolli täita ning ja turniire, et õige statistika ja tiimiinpalus mind asendama,“ räägib Kose. fo saadaval oleks. „Eesti tiimide kohta Nagu öeldakse, on ülejäänud ajalugu, tean ma juba päris hästi, kes kuidas sest alates sellest süütust sõbrale teemängib ja kes kõige ohtlikumad mene osutamisest on Kaarel Kose män„Minu ülesanne on hed on. Uute ühinenud Läti tiimide ginud tähtsat rolli Eesti rannajalgpalli kohta pean ikka rohkem enne mänge populariseerimises ja rahva tuju ülevõimendada rannajalkast eeltööd tegema.“ val hoidmises. saadavat kaifi.“ Kose sõnul on rannajalgpalli jälgiKose sõnul olid tal enne rannajalgdes aastate jooksul meelde jäänud ka mitu särapalli ka mõningad kogemused tavajalgpalliga. Kose vat ja meeldejäävat momenti. „Viimased paar aastavajalgpalli hiilgeajad jäid 2000. aastate algusesse, tat on rannajalgpalli jälgimine olnud super. Erikui mees mängis sellises pundis nagu FC Rõõba. ti kiidaks Eestis, konkreetsemalt Pärnus loodud „FC Rõõbas täitsin ma asjaajaja rolli, kuid jooksin rannajalka infrastruktuuri, tänu millele on olnud ka tihti poistega väljakule,“ meenutab Kose. FC võimalik väga heal tasemel rannajalkat vaadata.“ Rõõba pallis Eesti tolleaegses neljandas ja viiendas Eestis järjest kiiremini arenevast spordialast liigas, mis võrduks tänapäevase rahvaliiga ja nelannab aimu ka fakt, et 2015. aastal peeti Pärnu janda liiga tasemega. Kose nautis seda aega ning

K

50

JALKA SEPTEMBER 2021

RANNAJALGPALL Kaarel Kose on rannajalgpalli hääl olnud juba enam kui kümme aastat.

rannajalgpalli staadionil euroliiga superfinaal, mis on EMi ja MMi kõrval kolmas suurem rannajalgpalli turniir. Kose sõnul oli sellise mastaabiga üritust Eesti pinnal fantastiline vaadata. „2015. aasta suvel Pärnus euroliiga superfinaali jälgida oli ikka midagi täiesti teistsugust. Staadion oli paksult inimesi täis, Eesti koondis mängis ennastületavalt – seda feeling’ut on raske kirjeldada,“ räägib Kose. Samuti on Kose tohutult uhke Eesti rannajalgpalli meistriliiga üle. „Läti tiimidega ühinemine liiga tasandil on ja hakkab tulevikus olema väga hea samm Eesti rannajalgpalli arengule. Mida rahvusvahelisemaks me asja ajame, seda rohkem meie kodune tase paraneb,“ arvab Kose.

Siiski leidub ka paar nüanssi, millega on Kose

arvates Eesti kontekstis vaja vaeva näha. „Kuigi meie infrastruktuur on teinud tohutud edusammud – siseareen Ülemistes ja rahvusvahelise tasemega areen Pärnu rannas –, on siiski minu arvates vaja laiemat geograafilist haaret üle Eesti. Et Pärnu ülemvõim poleks liiga metsik, oleks vaja ka teistes Eesti kohtades arendada rannajalgpalli platse ja kultuuri,“ räägib Kose. Peale selle arvab Kose, et Eesti rannajalgpalli verevahetus on natuke liiga aeglane ja noortele võiks järjest julgemalt rannajalgpalli tutvustada. „Meie kui väikese riigi jaoks on verevahetused niikuinii rasked, kuid noorte tasandi värbamisprotsessis ja rannajalgpalli tutvustamises saaksime veel palju juurde panna,“ leiab Kose.

2021 SEPTEMBER JALKA

51

KLÕPSUD

Jalgpalli võlu ja valu Jalgpall võib olla ilus, jalgpall võib olla valus. Klišee? Kindlasti.

Aga asja eest!

Mis kõik oleks võinud olla? Sergei Zenjov lööb FC Flora eest Varssavi Legiale värava, kuid ta ei tea veel, et abikohtunik on tema selja taga suluseisu märgiks lipu tõstnud. Telekordused reedavad, et tegelikult ses olukorras suluseisu ei olnud. Minut hiljem on pall juba teisel pool platsi Flora võrgus. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Nõmme Kalju ründaja Alex Matthias Tamm jõusaalis jalapäevi

Ragnar Klavani esimene mäng tagasi Eesti liigas viis ta vastamisi klubiga,

vahele ei jäta! Foto: Jana Pipar

kust ta 2003. aastal välismaale siirdus – Paide Linnameeskonna ja FC Flora duell lõppes väravateta viigiga. Järgmises mängus oma kasvatajaklubi Viljandi Tuleviku vastu tegi mees juba kaks korda skoori! Foto: Liisi Troska

Seda filmi oleksime ju nagu juba näinud? Esimesel fotol Virgo Vallik aprillikuus pärast väravat Nõmme Kalju vastu, teisel fotol Virgo Vallik augustikuus pärast väravat Tallinna Legioni vastu. Kui Kalju vastu tõi Valliku tabamus Pärnu Vaprusele magusa võidu, siis Legioni vastu 1 : 2 kaotusest enamat pärnakad ei suutnud. Foto: Liisi Troska

52

JALKA SEPTEMBER 2021

KLÕPSUD

Säästutribüün… või siis just hoopis kõige kallima hinnaga soetatud istekoht? TNTK staadionile viidud Premium liiga mängud on pakkunud Spordi tänava kortermaja inimestele meelelahutust. Foto: Liisi Troska

Vähemalt selle foto põhjal võib arvata, et Pärnu JK mees Tarmo Kovalevski on harjunud meeskonda seljas tassima! Kohtumises Tartu Welcoga tõi just tema tabamus pärnakatele 2 : 1 võidu. Foto: Liisi Troska

Sihtida tuleb! Paistab, et Tallinna Kalevi äär Marie Heleen Lisette Kikkas valis söödu adressaadi väga täpselt välja. Foto: Jana Pipar

Jalgpall võib olla karm, jalgpall võib olla julm. FCI Levadia võitles Konverentsiliigas iirlaste Dundalkiga kõvasti, ent pidi vastaste üleminutiväravast siiski valusa kaotuse vastu võtma. Foto: Liisi Troska

Nii napilt! FC Flora tegi küll Küprose meistri Omonia vastu vägeva tagasituleku, kuid kaotas penaltiseerias ning ei taganud kohta Euroopa liiga playoff’is. Kaks väravat löönud Rauno Sappinen ei suutnud kaotuse järel pisaraid tagasi hoida. Foto: Jana Pipar 2021 SEPTEMBER JALKA

53

JÄRJEJUTT

Kaotada tuleb osata!

5. osa Tekst: Juhan Voolaid, Tartu linnakirjanik Illustratsioon: Margus Kontus

54

JALKA SEPTEMBER 2021

JÄRJEJUTT

„M

Naised läksid edasi ning alles ühest a kardan!“ hingeldas Hille. avatud baariuksest möödudes said nad „Mis nad tahavad meist!?“ Jalka avaldab alates maikuu aru, mis toimub ja miks kedagi tänaval „Ma ei tea!“ hüüdis Liis numbrist järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi pole. Kõik inimesed istusid teleekraaniselja taha. „Võibolla peksa anda! Me ei jalgpalliteemalise novelli „Kaode taga. Nüüd, kui nad vaadata oskasid, jõua metrooni, tule siia!“ tada tuleb osata!“. Uus osa juba märkasid nad telekavaatajaid igal pool.

Näost punane Hille noogutas. Naised järgmises numbris!

Igas kohvikus ja baaris helendas ekraan, surusid kotid külgedele, tõmbusid küüisegi õhtul kaua lahti olevates apteekiru ja jooksid suunda vahetades edasi, des seisis rühmade kaupa inimesi, kelle nägudel liikudes nüüd mitte metroopeatuse, vaid eemalt vilkus ekraanil peetava jalgpallilahingu valgus. paistva valgustatud tänava poole. „Ma ei saa sellest aru,“ pomises Liis ühe apteegi „Siia!“ hüüdis Liis ja tõmbas Hille sinise kaubiavatud ukse ees seisma jäädes. Sees oli näha valgeid ku taha peitu. Nad toetasid seljad vastu kaubikuriiuleid, rohupudeleid ja seintel hambapastareklaale joonistatud jäätist söövat jänest ja hingeldasid. me; heledas riides müüjad küürutasid aga leti ääres, Eemalt kostis tagaajajate hüüdeid, kuid peagi need valguslaigud näos, jälgides kellegi nutitelefoni. vaibusid ja Liis piilus välja. Jälitajad olid nad käest Naised ei tahtnud metrooga sõita, kartes seal kaotanud ja liikusid hajusalt metroopeatuse poole, kohata end jälitavaid fänne. Nad sisenesid seevaatasid siin-seal suuremate autode taha ja isegi ga hoopis liinibussi, valideerisid sõidukaardid ja alla. Naised astusid kiirel sammul tänava suunas. istusid. Peale nende reisijaid ei olnud ning buss „Tundub, et rahvas on ikka staadionil,“ ütles liikus tühjadel tänavatel kiiresti. Seitsme-kahekHille. Kollane pudrukauss ei olnud viimase kümne sa minuti pärast peatus buss Madre di Golano minuti jooksul enam häält teinud, kuid selle seest väljakul ja naised väljusid. Suurelt platsilt, mida alguse saavad valguskiired tantsisid endiselt taehüüti ka Tuhande Laterna väljakuks, vas. Staadion lihtsalt seisis oma kohal, sai alguse linna tuntuim tänav La Serselle ümber valitses vaikus, tuhanded pente. Selle umbes viiekümne meetri autod ootasid omanikke, metroopealaiuse tänava kummaski servas oli kittus trügijaid. sas autotee, mida palistas rida jäme„Võibolla käib autasustamine,“ pakdaid plaatanipuid. Tänava keskmist kus Liis. „Jumal tänatud, et seal aega „Appikene!“ hüüdis Hille. osa võis vaadelda kui paari kilomeetri läheb, muidu oleksime neil käes kah.“ „Seda kätt peaks minema pikkust käänulist väljakut; see oli mõelViie minuti pärast jõudsid naised politseisse näitama!“ dud ainuüksi jalakäijatele ning sillutaparkla-alalt välja laiale tänavale. Nad „Politsei ise ju tegi seda,“ tud pisikeste mitmevärviliste kividega. jäid laternaposti all seisma ning Liis Majad tänava ääres olid viie- ja kuuenäitas oma käsivart, millel olid lillaks vastas Liis kätt hõõrudes. korruselised, massiivsed ja väljapeetud, tõmbunud sõrmejäljed. võlvkäikude ja suurte vaateakendega. La Serpen„Appikene!“ hüüdis Hille. „Seda kätt peaks mite ühendas Madre di Golano väljakut mere ääres nema politseisse näitama!“ asuva Padre di Golano väljakuga, kus kõrgus ku„Politsei ise ju tegi seda,“ vastas Liis kätt hõõrikuulus inimeseks arenenud ahvi skulptuur. Alurudes. mise väljaku ääres olid suured kaubamajad ja selle Lai tänav oli hästi liigendatud. Kõnniteede ääres sadamas õõtsusid elegantsed valged jahid. ääres oli jämedate puude rivi, siis tulid punased La Serpentet palistasid kogu ulatuses poed ja resrattateed ja keskel sõitsid autod. Tänavaäärsed toranid, see oli linna sotsiaalse ja majandusliku majad olid seitsme- kuni kümnekorruselised, elu kese ning tuntud üle maailma. Ükski Golanospaljude rõdudega. Kõnniteele avanesid apteekide, se saabunud turist ei lahkunud siit La Serpentel kohvikute ja baaride uksed, aga siin oli ka väikseid käimata. Tänava kurviline kuju tulenes sellest, et toidupoode ehk minimarketeid, õhtuti suletud ajalooliselt oli selle asemel voolanud mägedest kinnisvarabüroosid ja teisi sedalaadi asutusi. Umtulev jõgi, mis linna arenedes aga maa alla suubes iga saja meetri tagant seisis kõnniteel eredalt nati. Võimas tänav jagunes mitmeks osaks. Siin oli valgustatud kiosk, mille ees pöörlevatel alustel kõrgklassi Serpente, kust hargnevatel tänavatel olid postkaardid Golano vaadetega; kus müüdi elasid miljonärid, kus leidus palju kalleid butiike, ajalehti, jahedat limonaadi ja lahjat õlut, pirukaid kus üürisid kortereid kuulsused ning võis sõitmas ja krõpsu. Kesklinna poole tõttavad naised tundnäha limusiine ja Ferrarisid. Oli ostu-Serpente, sid lilleäri avatud uksest möödudes jahedat tuumille tänavaid ääristasid keskklassi kaubamajad, letõmbust ja rooside uimastavat lõhna. Liiklust burgerirestoranid ja baarid. Oli kunsti-Serpenoli vähe, möödus mõni üksik auto, motoroller või te boheemidele, kunstigaleriide, muuseumide ja punane liinibuss. arhitektuuriliselt kummaliste hoonetega; ning „Inimesi üldse pole,“ ütles Hille. Ta istus roheoli ka punane Serpente, kust alguse saavate kitlisele seljatoeta pingile ja pani kingad jalga. saste hämarate tänavate vaateakendel näidati „See on tõesti imelik,“ nõustus Liis. „See meekauba asemel pehmet naiseihu. La Serpentel oli nutab juba koroonaaega.“

2021 SEPTEMBER JALKA

55

JÄRJEJUTT raanil jooksis udune video, kus kollastes särkides alati inimesi ning tänavaesinejad töötasid hiliste mängijad lõid rohelistele järjest kaks väravat. öötundideni. La Serpentel tähistasid linlased ka „Ma ei saa aru, mis asi see on,“ hüüdis Liis üle FC Golano võite. lärmi.

Kui Hille ja Liis La Serpentele jõudsid, oli see „Mulle tundub, et rahvas tähistab võitu,“ karjus samamoodi nagu ülejäänud linn välja surnud ning Hille. Hille selja taha ilmus turske päikeseprillide ainult baaridest kostis madalat jõuramist ja üksija nokkmütsiga sell, kes kallistas naist ootamatult. kuid teravaid hüüatusi. Kuid järsku kõik muutus.

Hille kiljatas, turske sell röökis talle näkku: „Viva Ühtäkki vallandus kõikjal nagu käskluse peale vali Golano!“ ja läks tuikudes edasi. lärm. Inimesed karjusid ja tormasid tänavale, ka„Jah, aga mis võitu?“ küsis Liis kogu aeg ringi tustelt kõmatasid ilutulestikupaugud ning taevas vaadates, et mitte soovimatu kallistuse ohvriks satplahvatasid värvilised saluudiklumbid. Teadmatuda. „Me nägime ju staadionil, et FC Golano kaotas. ta kus hakkas kõlama Queeni muusika; Freddie Kohalikel pole peo pidamiseks mingit põhjust.“ Mercury hääl kõlas olukorda arvestades sobimaNaiste läheduses nõjatus vastu laternaposti tult rahulikult. kollases jalgpallisärgis habemik, õlleklaas peos, I’ve paid my dues kes vaatas säravail silmil suurt televiisorit. Kui Time after time kollased kujud värava lõid, tõstis mees ekraanilt I’ve done my sentence pilku pööramata klaasi taeva poole ja ütles midaBut committed no crime gi, mis kõlas nagu „Viva Battistuta!“.

Laul kogus hoogu ning selle refrään sobis tae„Vabandust,“ pöördus Hille habemiku poole. See vas kõmatavate paukude ja valgusmänguga juba vaatas naist, kergitas tervituseks klaasi ja tegi silparemini kokku. ma. „Mis toimub? Miks inimesed rõõmustavad?“ We are the champions, my friends „FC Golano võitis just Euroopa kariAnd we’ll keep on fighting ’til the end ka,“ ütles mees ja nõksas peaga ekraani Inimesi valgus tänavale aina juurde, poole. „Battistuta lõi lisaminutitel kaks baaridest, majadest, poodidest, ja palväravat.“ jud laulsid võidulaulu kaasa. Kõik kal„Aga karika võitis ju Pärmimäe,“ seklistasid kõiki, üks valges lotakas särgis kus Liis. „Me ise nägime seda pealt.“ noormees tegi kioski nurga taha tõm„TV-ülekanne katkes viisteist „Ei-ei,“ naeris habemik ja rüüpas bunud eestlaste ees kätelkõndi. Allaminutit enne lõppu, see, lonksu õlut. „Te ei vaadanud lõpuni. vajunud särk paljastas mehe karvase mis me praegu näeme, on Pärmimäe oli kuni viimaste hetkedeni kõhu ja rindkere. „Mis toimub?“ küsis Hille ja Liis vastribüünilt käsitsi filmitud asi,“ üks-null ees, aga siis lõi Battistuta kaks ära. Uskumatu mees, järgmisele lepintas: „Ei tea.“ seletas mees. gule pannakse üks null otsa. Kahju mui„We Are The Champions“ sai läbi, dugi, et meie väravatest head salvestust inimesed karjusid: „Viva Golano!“ ja pole ja peab seda udust jama vaatama.“ kõlama lõi uus meloodia. „Ee-oho-ee-oo, pampEestlased silmitsesid sõnatult ekraani ja mõtpamp-pamp!“ laulsid nüüd kõik, kes iganes tälesid pingsalt. Nad ei saanud asjast aru. „Miks pilt naval olid, kooris. Suuremal osal inimestest olid nii udune on?“ küsis Liis mehelt. käes klaasid või plastist joogitopsid, kuid leidus „TV-ülekanne katkes viisteist minutit enne lõpomajagu neid, kes hoidsid kaelu pidi peos poolpu, see, mis me praegu näeme, on tribüünilt kätäis šampusepudeleid. Kõikjal lehvisid herilasesitsi filmitud asi,“ seletas mees. Parasjagu virutas värvides lipud ning jäi mulje, et absoluutselt iga kollane anonüümne figuur jälle palli väravasse, hatänaval viibija kannab seljas kollast särki; katusbemik lõi risti ette, suudles oma sõrmeotsasid ja telt taevasse lendav ilutulestikki oli üksnes koltõstis need siis taeva poole. „Viva Battistuta!“ ütles lane. Naised märkasid tänaval suurt ekraani ja ta. Mööda läks seltskond joobnud noorukeid, kõijalutasid lähemale, raputades soovimatutele kalgil seljas FC Golano särgid, peas herilasetriibulised listajatele pead ja vehkides keelavalt kätega, kui nokatsid ja kaelas kollased sallid. „Viva Golano!“ keegi liiga lähedale sattus. Eestlastele ei pandud karjusid nad. „Viva Battistuta!“ Keegi kallistas selja nende tõrksust pahaks, iga kallistada soovija tagant valvsuse kaotanud Liisi, see kiljatas ja hüpleidis sekundiga uue partneri, kellega koos tõspas eemale. „Sorry, ma’m!“ hüüdis rastapatsidega teti topsid ja karjuti: „Viva Golano!“ Kokku löödi kutt ja näitas Liisile sõrmedega V-märki. „Viva Goplasttopse, klaase ja pudeleid ning joodi kõike, lano!“ Liis näitas kutile kurjalt ülestõstetud pöialt mis ainult kätte sattus. Üks purupurjus noormees ja see läks edasi. kopsas plasttopsiga vastu plaatanipuud, suudles „See salvestus on nii kehv, et mängijad pole keelega puu oksakohta ning üritas siis puuga sekäratuntavad,“ pöördus Liis habemiku poole. sida. Mehed möirgasid, naised kiljusid, lõhnas al„Numbreid pole ka näha.“ koholi, magusa sigarisuitsu ja kohvi järele. Suurel Mees vaatas Liisile tõsiselt otsa. Ta kortsutas kulekraanil näidati endiselt jalgpalli ning eestlased mu ja mõtles paar hetke. „Mis siis?“ küsis ta seejärel. mõistsid, et räägitakse tänaõhtusest finaalist. Ek-

56

JALKA SEPTEMBER 2021

JÄRJEJUTT seid, huilgas ja kiljus: „Viva Golano!“ Üks palja „Kust me teame, et see ikka tänase mängu pilt ülakehaga noormees möödus taksost, sirutas käe on?“ ning taksojuht lõi temaga emotsioonitult patsu. „Ma ei saa aru. Mis mängu pilt see siis on, kui „Sorry,“ urises taksojuht, liikumatud silmad mitte tänase?“ eesoleval autol. „Ei saa kiiremini sõita, kõik juu„No vaadake!“ hüüdis Liis emotsionaalselt ja beldavad.“ näitas näpuga ekraani poole. „Kollaseid mehi on „Jumal tänatud,“ sosistas Hille Liisile. „Tundub, et ju väljakul kümme.“ taksojuht on siin linnas ainuke normaalne inimene.“ „Kümme-kümme,“ naeris habemik. „Peabki „Jah,“ sosistas Liis vastu. „Ta ei tundu küll jalgolema kümme!“ pallihull olevat.“ „Aga ei pea olema kümme. Kaks tükki olid ju Takso sõitis umbes sada meetrit ja jäi siis jäleemaldatud.“ le seisma. Eespool paistis sadu kollastes särkiHabemik jõllitas ekraani ja lonksas mõtlikult des fänne, kes tantsisid sõiduteel ja laulsid: „Eeõlut. „Mida kuradit,“ pomises ta. Hille tõmbas Liioho-ee-oo, pamp-pamp-pamp!“ Melu meenutas si kaasa ja nad läksid edasi. Hotellini ei olnud La uusaasta vastuvõtmist, inimesed kallistasid ja Serpentelt väga palju maad, ehk kilomeeter. Nad suudlesid üksteist väsimatult, haarasid teineteise vaatasid eemalt tagasi ja nägid, et murelik habeõlgadest ja tegid puntratantsu. mik seisis pidutseva rahvamassi keskel ja silmitses „Hullumaja,“ ühmas taksojuht ja kopsis sõrmeendiselt ekraani, mis siis, et sealt tulid nüüd juba dega vastu nahkkattega rooli. Ta lülitas GPS-ekalkoholireklaamid. raani ümber telepildile; nähtavale ilmusid spor„Rohelises kleidis naine!“ karjus järsku keegi ja dikommentaatorid, kes rääkisid emotsionaalselt eestpoolt jooksis naiste poole kamp joobes kohajalgpallist. Nad seletasid midagi kiiresti ja vehkisid likke. „Seal nad on!“ kätega, kõlasid nimed Ebardinho ja BatHille tardus paigale, kuid Liis reatistuta. Takso sai liikuma, pääses vanageeris kiiresti. Ta haaras kaaslasel linna munakivitänavatelt, kuid peatusi käest ja vedas ta kõrvaltänavasse, kus oli fooride tõttu ikka palju. Ekraanil ootas takso. Naised istusid sisse ja näidati mängujärgset pressikonverentauto hakkas liikuma. Tagaajajad, viissi. Esmalt sai sõna Ebardinho. Superkuus jalgpallisärgis kutti, jõudsid koNaised istusid sisse ja auto staar oli häiritud moega, ta laiutas käsi, hale ja tagusid rusikatega vastu takso hakkas liikuma. Tagaajajad, ägestus ja silus oma süsimusti, lakiga kapotti. „Tulge välja, bitch’id!“ karjusid viis-kuus jalgpallisärgis kutti, pead ligi silutud juukseid. „Barracuda di nad. „Tulge välja ja me taome teie päid jõudsid kohale ja tagusid Mare!“ hüüdis jalgpallur ja viibutas kaavastu seina! Petised! Petised!“ merasse näppu. Edasi näidati jälle udust Taksojuht signaalitas pikalt ja andis rusikatega vastu takso gaasi, kutid kargasid laiali. kapotti. „Tulge välja, bitch’id!“ mänguvideot, mida Hille ja Liis olid juba tänaval näinud. Kollased anonüümsed „Kuradi huligaanid,“ urises taksokarjusid nad. „Tulge välja ja mängijad, keda oli väljakul rohkem kui juht peeglisse vaadates. „Helista või me taome teie päid vastu loogiline, lõid rohelistele anonüümpolitseisse.“ setele mängijatele kaks kiiret väravat.

Taksojuht oli kogukas ja rahuseina! Petised! Petised!“ Edasi ilmusid ekraanile Pärmimäe treelik mees, laia tumeda näo ja tihedate ner ja ärimees Janikovski, kurvad ja löödud mehed, krussis juustega. Ta kandis nahavärvi pruuni naikes laiutasid käsi ning kinnitasid, et mängijad andlonsärki ning kui sellel poleks olnud musta servasid endast kõik. ga kaelust, oleks jäänud mulje, et mees istub autos „See oli meie suur võimalus,“ vangutas mustas alasti. Taksojuht kohendas peeglit ja hõõrus käega nahkjopes ärimees pead. „Kahju, et viimased mängukaela, nagu valutaks see. minutid kõik pea peale pöörasid.“ Treener noogutas „Kuhu sõidame?“ küsis ta naiste poole vaataärimehe kõrval ega lisanud midagi, ise näost nii plass, mata. nagu oleks tal bussiga sõites süda pahaks läinud. „Hotell Panorama 2,“ ütles Hille. „See on kohe „Vaata!“ hüüdis Liis järsku ja haaras Hillel ühe suure kaubakeskuse kõrval.“ käest. Ta osutas ekraanile. „Vaata tausta!“ Takso„Ma tean, kus see on,“ ütles taksojuht ja noojuhi tume pilk vilksas korraks peeglisse, kuid naigutas. Auto oli konditsioneeritud ja siin lõhnas sed ei märganud seda. kergelt meloni järele, mis rahustas eestlasi. „Mis on?“ küsis Hille ja silmitses teraselt ekraa„Pääsesime vist ära,“ sosistas Hille ja vaatas tani. Naised kummardasid lähemale. Intervjueeritagaaknast välja. vate taga seisid surmtõsiste nägudega kantpead, Nad liikusid edasi aeglaselt, sest sõiduteel aukümmekond jõhkardit, kelle vahel olid kahvatutode vahel juubeldasid inimesed. Tasa takso ees te nägudega Pärmimäe jalgpallurid. Tundus, et kulgeva valge Fordi aknast pisteti välja käsi, mis mõnda sportlast hoiti kinni, vasakus servas suruti hoidis vahuveinipudelit; seejärel ilmus nähtavale ühele jalgpallurile midagi ribide vahele. ka käe omanik, kollases jalgpallisärgis neiu. Hüsteerias neiu raputas oma pikki tumedaid juuk järgneb

2021 SEPTEMBER JALKA

57

10 AASTAT TAGASI

0 : 17

Mägijalgpalli

Eino Puri

kaotas JK Jalgpallihaigla oma kümne aasta sünnipäeval karikamängu FC Florale.

mängiti Läti piiri lähedal Vastse-Rooses.

Täismõõtmetes jalgpalliplatsi kahe värava kõrguse vahe oli 13 meetrit!

meenutas Jalkale, kuidas ta venna Sandri tehtud vigade eest Eesti liiga mängus kollase kaardi sai.

Jalgpallineiud või Saskia Alusalu?

2

011. aasta septembrikuu Jalmine lõppes sageli Stanislav Pedõki pika ka kaanepoiss oli Martin löögiga, mis ette pidama ei jäänud,“ kritiKaalma, kes rääkis suures seeris Voolaid Flora kaitsemängijaid, Levaintervjuus oma karjäärist, mis teda dia puhul tõi aga välja ründemängijate nadi kordagi välisklubisse ei viinud, ent kvaliteedi. „Pettumust valmistava tulemusee-eest kaheksasse Eesti kõrgliise põhjuseid tasub otsida Levadia ründegameeskonda. Aastate jooksul viiel liinist. Tõenäoliselt pole ka meistriliigas korral Eesti meistriks kroonitud väravalöömisega hädas oleva FC Levadia Kaalma rääkis muu hulgas, kuidas ajaloos nii kehva ründajate valikuga hoota elas 2006. aastal Narva Transis aega olnud. Euroeduks vajaliku klassiga ja 2011. aastal Paide Linnameeskonründajaid, nagu olid Zelinski, Andrejev, nas mängides rütmi järgi, kus ta Neemelo, Gussev, Kink, Voskoboinikov jt, igapäevaselt meeskonnaga koos ei Levadial praegu lihtsalt ei ole.“ är rjä ka harjutanudki – Transi ajal sõitis ta as uk Jalka käis külas Põltsamaa Felixi tüded ne kodu päev enne mängu piirilinna kohale, A RAH rukute tiimil, keda juhendas väga paljuJA A LIIg Ing LISE tSA mAA L JALK A KüL AS PõL tegi seal kaasa oma nädala ainsa palde spordialade taustaga Väino Treiman, CH E BuS VäIK E JA Suu R REn uIL tIKA St EuR oVä LJAK litrenni ja mängis seejärel hästi.

EESt I KLu BIDE tAK kes kurtis selle üle, et väikeses kohas on , David Luiz, Joe Hart Postrid: Cesc Fabregas 51aastaselt meistriliigas Lasnamäe võistkondi raske kokku saada ja omavas Dugan, Silver Kõiv, Pluss: Eino Puri, Boris David Luiz, ooder, Rimo Hunt, Ajaxi eest platsil käinud Boriss Dugan Artur Pikk, Jaak Luhak igla litsuselt tulev toetus on liiga väike. Samal alliha Jalgp JK , Sport Paide Kumake, LiVal rääkis, et mängis enne seda jalgpalli ajal treenis Treiman ka kiiruisutajaid: viimati 1991. aastal. „Olen heas vormis, „Meil on üks poiss ja üks tüdruk Saksasest tegelen kehalise kasvatuse õpetajana maal akadeemias. Me võime OMile jõuda.“ iga päev spordiga. Ma ei suitseta ega joo.

Saksamaal akadeemias olnud tüdruk oli Olen elav sportlik eeskuju. Mul on tervis mõistagi Saskia Alusalu, kelle Treiman aitas korras,“ kinnitas Dugan, kes tegi tol Ajaxile seitse aastat hiljem Pyeongchangi olümkurval hooajal kaasa seitsmes meistriliiga piamängudel neljandale kohale. kohtumises. „Meil on probleeme koosseiMängijaks luubi all oli Tartu Tammeka ja suga, aga ma lihtsalt mängin ka noortest Eesti U19 koondise vasakkaitsja Artur Pikk, poistest paremini, saan mängust paremini treenerirubriigis puhuti juttu kogenud aru. Tõnu Sirel ütles, et mine viieks minuViljandi treeneri Jaak Luhakooderiga, kes tiks platsile, aga mis viis minutit! Olen mäntundis eriti suurt uhkust oma 1988. aastal ginud 90 minutit. See on rekord. Sellest sündinud poiste meeskonna üle – sealt võib ka Platinile teatada.“ kasvas välja ka Kaimar Saag. Välistähe rubIndrek Schwede arvamuslugu tõukus riigis oli portreteeritavaks Chelsea kesk20. augustil Levadia ja Flora mängu lõpus kaitsja David Luiz, käbi ja kännuna puhuti juhtunust, kus Levadia kapten Konstantin Nahk juttu kahe Rene Buschiga – isa ja pojaga. tervitas Flora kolleegi Karl Palatut natsisaluudiEsiliiga küljel rääkis Tallinna Kalevi 25aastane ga. Schwede hinnangul ilmestas Nahki žest hästi, ründaja Rimo Hunt (pildil), kuidas ühitab jalgpallikui vähe kindel osa Eestis elavatest muulastest mängu, juuraõpingud Tartu ülikoolis ja poliitikutöö. eestlasi tunneb ning kuidas senimaani proovivad Naisterubriigis arutles naistekoondise peaneist paljud Eestit ja eestlasi pisendada. treener Keith Boanas eluliste näidete varal, miks Taktikajuttude rubriigis lahkas Karel Voolaid tuleks naistejalgpalli suhtuda senisest paremini. seda, miks langesid eurosarjas konkurentsist FC „Kui teie tütar näitab üles huvi jalgpalli vastu või Flora ja FC Levadia, kes kohtusid iirlaste Shamtahab trenni minna, siis palun andke talle võirock Roversi ja Luksemburgi klubi Differdanmalus. Nad on endiselt teie tütred, kellel võivad ge’iga. „Kogu rünnaku efektiivsema alustamise peale teie vanemlike soovide olla omad unistused võti seisnes Karl Palatu ja Nikita Baranovi liialt ja püüdlused. Ärge võtke neilt võimalust saada kammitsetud mängu ülesehituses. Puudus mänosaks ilusast mängust,“ kirjutas Boanas. gu ülesehitamise initsiatiivi haaramise julgus, mängiti küll riskivabalt, kuid vajaolev rünnaku Loe Jalka vanu numbreid aadressil alustamine läbi äärte puudus. Palli taga kiigutawww.issuu.com/jalka!

HInD 1,85 EuRot 29 KRoonI SEPtEmBER 2011

mARtIn KAALmA

ISSN 1736-7379

2011 SEPTEMBER JALKA

58

JALKA SEPTEMBER 2021

1

ESITLEB:

EESTI BELGIA MM-VALIKMÄNG

2. SEPTEMBER 2021 KELL 21.45 VÄRAVAD AVATAKSE KELL 18.45 PÄÄSMED PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LÕPULUGU

Eesti koondislaste tammik ootab istutajaid Vutifänn Martin Kasesalu ehk Žurawski rajab oma suvekodu juurde ainulaadset tammikut: tema eesmärk on, et kõik Eesti meeste A-koondist esindanud mängijad istutaksid sinna oma puu.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Nele Akulin

K

õikide meestekoondislastega on Kasesalu varem kokku puutunud: mõni aeg tagasi oli tal ambitsioonikas projekt saada kätte kõikide taasiseseisvumise järel Eesti koondist esindanud mängijate autogramm. See osutus õnnestumiseks: autogrammid on käes, aeg-ajalt tuleb lisagi, sest koondises saavad mängu kirja uued pallurid.

Sealjuures ei ole tema autogrammikogu sellisel kujul võimalik järele teha, sest 1993. aastal kaks korda koondise eest mänginud Aleksandr Olerski lahkus meie seast kümme aastat tagasi.

Autogrammid käes, asus Kasesalu ühel hetkel uue ja tunduvalt ambitsioonikama katsumuse nimel tööle. Koondislaste tammeparki on ju kordades keerulisem korraldada: autogrammi saab anda mõne sekundiga ükskõik kus (ja isegi kirja teel!), puu istutamiseks tuleb jalgpalluril sõita aga Žurawski maakoju Raplamaale, mis asub Tallinnast ümmarguselt pooletunnise autosõidu kaugusel. „Ega sellel mingisugust suurt eellugu ei olegi – sai lihtsalt maal ringi vaadatud. Põhipoint ongi,

60

JALKA SEPTEMBER 2021

 Joel Lindpere oli esimene, kes sai maha istutada Kasesalu enda poolt tõrust kasvatatud taime.

LÕPULUGU

 Koos Lindperega käisid Tallinna Kalevi klubist puid istutamas ka klubis treenerina töötavad Aivar Anniste ja Ats Purje.

meetrit lai. Siis peaksid nad kenasti ära mahtuet meist jääks midagi ka tulevikule näha. Oleme ma, oleme nad umbes kolmemeetriste vahedega sõpradega maal rääkinud, et kujuta ette, kui omal praegu istutanud.“ ajal oleks näiteks Evald Tipner puu istutanud – Tammeaia kuju nimetab Kasesalu naljatamisi oleks ju lahe praegu vaatamas käia! Ehk saame kartulipõlluks. „Kolmemeetrised vahed, kaksmeie sellise asja tehtud, et kunagi 50 aasta päkümmend tükki reas, mõnemeetrine ridade rast tuldaks Mart Poomi istutatud puud vaatama,“ vahe. Kümme rida mahub sinna iluräägib Kasesalu õhinal. sasti ära – see tähendaks 200 mängiEsimesest mõttest esimeste puudejat, praegu on taasiseseisvunud koonni läks mitu aastat. „Kuskil kolm aastat dise eest platsil käinud 186 meest. tagasi hakkas selline mõte idanema.

Maa seab piirid – selge see, et oleks Esimesed kolm katsepuud läksid maha „Oleme sõpradega maal lahe, kui saaks teha pargi koos pinkieelmise aasta septembris – need istudega või midagi sellist, aga maatükk tasid Martin Reim, Mart Poom ja Andrääkinud, et kujuta ette, kui res Oper.“ omal ajal oleks näiteks Evald on suhteliselt väike. Pealegi – ma ei olegi seda turismiatraktsiooniks plaEsimesed istutajad ei olnud KaTipner puu istutanud – oleks neerinud, teen seda ikka enda jaoks. sesalul valitud sugugi juhuslikult: ju lahe praegu vaatamas käia! Kui keegi väga tahab, siis võin seda sümboolse alguse panid tammikule kunagi muidugi näidata!“ meie jalgpalli suurkujud. „Kõige esiEhk saame meie sellise asja Sealjuures pole püramiidtammemese tamme istutas Reim – tema on tehtud, et kunagi 50 aasta de istikute hankimine üldse odav koondises peatreenerina ka olnud. pärast tuldaks Mart Poomi lõbu – nende hind võib puukoolides Esimesed olid nii-öelda katsepuud istutatud puud vaatama.“ ja aianduspoodides küündida enam – kui need poleks talve üle elanud, kui saja euroni. Tavaliselt hangib siis… eks ma muidugi oleks jätkanud, Kasesalu istikud oma raha eest, kuid kui külas aga nende pealt sai vaadata, kuidas asi minema käis FC Flora delegatsioon, tehti klubi fännile hakkab.“ ilus kingitus ja toodi istikud ise kaasa. „Varsti Istikud ei ole sealjuures suvalised – kuna Žujõuan ehk nii kaugele, et saan ise majandama rawskil ei ole maad lõputult ja koondislasi on hakata – panin sügisel hunniku tõrusid pottipalju (praeguse seisuga 186), siis tuli välja validesse kasvama ja praegu tundub, et nendest da kindel tammeliik. „Muidu võivad tammed ju võib täiesti asja saada. Joel Lindpere oligi nüüd kasvada nii suureks, et lõpuks on nad 25 meetrit esimene, kes mu oma tõrudest tamme istutas, laiad – sel juhul tuleks kõikide koondislaste kätkõik teised on puukooli istikud olnud. See on te saamiseks kogu Raplamaa täis istutada! Minul küll hetkel kõige väiksem, aga täiesti maast on püramiidtammed – need on küll tammed, madalast ise tehtud.“ aga kasvavad otse üles, võra on ehk kaks-kolm 2021 SEPTEMBER JALKA

61

LÕPULUGU RUBRIIK

Olümpiamängudelt nii rõõmu- kui kurbuspisaraid Peale koondislaste autogrammide on Žurawskil olemas veel väga uhke kogu olümpiamedalistide ja muude tippsportlaste poognatest. Jaht neile viib tallinlast tihtipeale pealtnäha jaburaid asju vaatama – sageli käib ta näiteks Venemaal naiste veepallivõistlusi või sportvõimlemist vaatamas. Suveolümpiamängude aeg on selles mõttes talle oluline ja tähtis: kas need sportlased, kelle autogramm on juba käes, tulevad olümpiamedalile? „Siiani on minu jaoks olnud suhteliselt edukas olümpia!“ kiidab Žurawski Jalkaga Tōkyō mängudest vesteldes. „Venemaa võitis sportvõimlemises kulla nii mees- kui naiskonnaga – mina käisin sel alal Venemaa meistrivõistlusi vaatamas, nii et sellega on korras. Vehklemises oli mul niikuinii juba suurem osa olemas, aga nüüd ootan pingeliselt naistemaadlust: enne olümpiat oli naistel Tallinnas laager, siin käis 16 maadlejat, kes ka Tōkyōs võistlevad.

Käisin seal mitu õhtut Pirital luuramas ja sain suurema osa ka kätte. Nüüd hakkan pöialt hoidma, et minu omad ka medali võidaksid – muidu on vanapaber!“ naerab autogrammikütt.

Põhjust hambaid kiristada oli aga samuti – ajaloolise olümpiakulla võitnud Läti 3 x 3 korvpallimeeskond on viimastel aastatel korduvalt Eestis võistlemas käinud, ent Kasesalu ei tabanud siis ära neilt autogrammi küsida. „Oi, kuidas ma vesistasin! Ma ei tea tänavakorvpallist mitte midagi, aga kui kuulsin ülekandest, kuidas nad olid kogu suve Eestis turniiridel käinud, siis hakkas küll tatt jooksma… Muidu olen alati olnud seisukohal, et me peame lätlastest paremad olema, aga selle medali üle oli mul küll hea meel.“

Tamme istutamine võiks olla koondislase auasi

grammi hankimine mul kõige keerulisemaks osutus, elab näiteks Iirimaal – õnneks on mul nüüd tema kontakt olemas. Ma õnneks ei tea, et keegi oleks Eestiga päris sillad põletanud. Kui kohe ei saa, siis kord aastas või paari aasta tagant käiakse ikka sugulastel külas, siis tuleb natist kinni saada. Eks ilmselt tuleb keerulisemaid juhtumeid ikka ka, aga praegu ma selle pärast ei muretse.“ Varalahkunud Aleksandr Olerski asemel soovib Kasesalu puud istutama kutsuda jalgpalluri tütre.

Augusti alguse seisuga oli Kasesalul külas käinud ja tamme istutanud 26 endist või praegust koondislast. Kui esimene kolmik oli valitud sümboolselt, siis ülejäänute osas mingisugust kindlat järjekorda või hierarhiat paigas ei ole – kes parasjagu näiteks tribüünil silma jääb, ennast välja pakub või tulla saab, see on avasüli oodatud. „Olengi naljatanud, et see on vist ainus jalgpalliline tabel maailmas, kus Ragnar Klavan on täiesti võrdsel pulgal Maksim Podholjuziniga, kes on koondise eest ühes mängus kaks minutit mänginud. Mõlemad saavad ühe puu! Mingit vahet ei ole, kes saab enne, kes hiljem ja nii. Kui oled Eesti koondises mänginud, siis oled kuradi kõva mees ja kvalifitseerunud! Järjekord pole oluline.

Läksin näiteks hiljuti kolmanda liiga mängule Aleksandr Puštovi otsima – teda ei näinud, aga silma jäi hoopis Marko Kristal, keda ma seal ei oodanudki.“

Nagu enne mainitud – autogrammide hankimine on selle katsumuse kõrval vaat et lapKõigini lõpuks jõutakse semäng. Kui tõenäoliseks Kasesalu peab, et Samamoodi nagu koondislaste autogrammikogul tal õnnestub kõik koondislased oma suvekoju on ka tammepargi juures oluline klausel: mitte meelitada? kunagi ei saa öelda, et kogu on valmis, „Kes teab? Hetkel ei ole küll selle assest koondislasi tuleb igal aastal aina jaga mingit muret olnud – kui olen inijuurde. „See on selline projekt, et anmestega rääkinud, on kõigile see idee naks jumal, et see kestma jääks. Muimeeldinud. Selle taha pole seni veel dugi võivad tulla igasugused looduskordagi asi jäänud, et keegi ei oleks katastroofid ja mis kõik veel, aga selle „Olengi naljatanud, et see on tahtnud tulla. Võibolla tuleb see aga ka vastu me ei saa. Nii palju kui minust vist ainus jalgpalliline tabel sellest, et seni on käinud pigem tuntud sõltub, siis üritaks ikka asja järje peal maailmas, kus Ragnar Klavan hoida, kui see peaks kunagi nii kaugele inimesed, keda on lihtne kätte saada.

Mine tea, äkki mõned ühe mängu mejõudma.“ on täiesti võrdsel pulgal hed, kes olid 20 aastat tagasi koondiTaimedega võib alati juhtuda nii, Maksim Podholjuziniga, ses, suhtuvad kuidagi teistmoodi. Oleet istik ei lähe kasvama või närbub. kes on koondise eest ühes me tuttavatega ka omavahel arutanud, Sellisel juhul soovib Kasesalu mängija mängus kaks minutit et mis võiks olla põhjus, miks inimene uuesti istutama kutsuda. „Seda võib ei peaks tahtma tulla – see on ju auasi! absoluutselt juhtuda. Praegugi on mänginud. Mõlemad saavad Hetkel ei ole küll probleeme olnud – paar pisut kahtlast taime, mille puhul ühe puu!“ ainus asi ongi sobiva aja klapitamine. ei tea, kas läheb või ei lähe kasvama.

Küll selle aga leiab!“ Kuigi kõik näevad potis samasugused välja, siis Kõige keerulisemaks ülesandeks peab Kasajaprotsendilist kindlust ei ole kunagi – seda sesalu välismaal elavate meeste kohale saamist. öeldi juba puukooliski. Martin Reimi puu, mil„Mõni päev tagasi kirjutas mulle näiteks Kert le ta sügisel maha pani, oligi kevadel selline, et Haavistu, kes ütles, et ta läheb paari nädala pävaatasin, et nüüd on kõik – teised kõrval olid rast ära. Hakkasin teiste käest uurima ja mulle ilusad, see aga kidus ja kidus. Ühtäkki ajas ta öeldi, et ta viimati elaski üldse Maltal, aga õnendale alt aga teise juure ja nüüd mühab teisneks ta ikka Eestis aeg-ajalt käib. Lembit Rajala tele järele. Seni pole veel ühestki loobuma pielab Ahvenamaal, Sergei Zamorski, kelle autodanud, aga kui ühel hetkel peaks nii juhtuma,

62

JALKA SEPTEMBER 2021

LÕPULUGU

 Puid on teiste seas istutamas käinud Marko Kristal, Rauno Sappinen, Ott Reinumäe ja Indrek Zelinski.

siis küll ma neile olukorra ära selgitan ja palun neid uuesti.“ Kasesalu rõhutab korduvalt, et kindlat järjekorda tal mängijate kutsumisel ei ole ning neil, kellega ta ei ole veel jõudnud ühendust võtta, ei ole põhjust seetõttu solvuda – kõigini lõpuks jõutakse.

Küll aga võivad kõik koondislased, kes tahaksid istutama tulla, temaga ise ühendust võtta.

Koondislane, võta ühendust!

Kui oled meeste A-koondises mänginud ja tahaksid oma puud istutama tulla, võta Martin Kasesaluga ühendust aadressil huvitaja@hotmail.com!

2021 SEPTEMBER JALKA

63

LISAAEG Septembrikuu sünnipäevad 01.09 Mari Liis Lillemäe 02.09 Alan Ventsel 02.09 Martin Kase 03.09 Joonas Ljaš 03.09 Robert Kirss 03.09 Elizabeth Elštein 04.09 Mati Pari 04.09 Liina Kuusk 04.09 Taavi Vellemaa 04.09 Miko Pupart 04.09 Kärt Hüdsi 05.09 Andres Koogas 05.09 Markus Allast 07.09 Jüri Saar 08.09 Mattias Männilaan 09.09 Lars Hopp 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Artjom Komlov 10.09 Kaido Mägi 10.09 Andreas Aniko 10.09 Sander Post 10.09 Mark Anders Lepik 12.09 Kaupo Õismaa 12.09 Jüris Sahkur 12.09 Kristiina Tullus 13.09 Raul Kaivoja 13.09 Bi Séhi Elysée Irié 14.09 Igor Kübarsepp 16.09 Helvis Trääder 18.09 Antti Rosenberg 18.09 Liisi Vink-Lainas 18.09 Linette Listmann 19.09 Kadri Reinik 20.09 Michael Müller 20.09 Kaarel Torop 21.09 Kristjan Tamme 21.09 Matthew Lukas Varav 22.09 Toomas Krõm 22.09 Veiko Soo 22.09 Nikita Andrejev 23.09 Dmitri Kulikov 23.09 Jagnar Jakobson 24.09 Vahur Vahtramäe 24.09 Rasmus Maalinn 25.09 Ilmar Põhjala 25.09 Anett Vilipuu 25.09 Anett Kadastu 25.09 Martin Miller 25.09 Vladislav Kreida 26.09 Berle Brant 26.09 Sander Laht 27.09 Anete Paulus 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

64

JALKA SEPTEMBER 2021

21 33 28 31 27 20 47 44 34 30 18 34 21 67 20 45 34 19 44 42 37 21 57 31 23 49 32 39 40 50 25 20 19 39 29 26 20 50 37 33 44 29 45 22 42 25 24 24 22 32 30 30 79 31

Karikatuur: Meelis Naudi

NBA mängija proovis kätt väravavahina Rootsi ainus NBA korvpallur Jonas Jerebko vaatas suvepuhkusel jalgpalli EM-finaalturniiri ning arutas sõbraga: minust saaks ju päris hea väravavaht! Sõber, kellega Jerebko jalkat vaatas, on aga juhtumisi Rootsi kõrgliigaklubi BK Häckeni abitreener Robert Vilahamn, kes võttis sõnasabast kinni ja kutsus kossumehe päriselt proffidega kätt proovima.

Mõeldud-tehtud: veel enne USAsse hooajaks valmistuma sõitmist külastas Jerebko Häckeni baasi ja tegi väravavahtidega treeningu kaasa. „See oli tõeliselt lõbus, viimati tegin midagi sellist 17aastasena,“ sõnas 34aastane Jerebko, kes viimati mängis Moskva Himkis, kuid loodab jala taas NBA ukse vahele saada. „See on aga keeruline, palju raskem, kui televiisorist võib tunduda. Väravavahtide töö seadis see minu jaoks täiesti uude valgusesse, sain aru, kui head maailma tipud tegelikult on.“ 208sentimeetrise Jerebko mõõtu väravavahte tippjalgpallis üldiselt ei kohta. „Kõige keerulisem oli maha hüppamine, ma pole millegi sellisega üldse harjunud. Tegin rohkem jalatõrjeid,“ naljatas Jerebko kohaliku meediaga suheldes.

Foto: BK Häcken

LISAAEG RUBRIIK

Lahingumängud vutiplatsil KaheksakümnenFoto: Lembit Peegel datel väldanud Afganistani sõja aegu demonstreeris Nõukogude sõjavägi oma masinaid ka tavainimestele.

Toonasel Komsomoli staadionil (praegusel Kalevi keskstaadionil) toimunud Tallinna Dünamo mängu eel korraldati 1986. aastal publikule näiteks omalaadne sõjaetendus: jalgpalliväljak muudeti tossupommide ja muude kergemate vahendite abil „sõjatandriks“ ja rahvale pakuti sel moel demonstratsiooni. Tänapäeval näeb sarnast pürotehnikat aeg-ajalt hoopis tribüünil fännide esituses! Muide: pärast 1980. aasta kurikuulsat Eesti Raadio ja ETV vahelist jalgpalli-

VANA FOTO

mängu, mille järel puhkesid noorsoorahutused, hoiti Dünamo mängudel staadionil nii igaks juhuks valmis veekahurit, et märatsevaid noori vajaduse korral laiali ajada…

LHV edetabel Juulikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (7.) Viljandi JK Tulevik 4. (3.) FC Elva 5. (4.) FC Nõmme United 6. (5.) Nõmme Kalju FC 7. (6.) JK Tallinna Kalev 8. (8.) Ambla Vallameeskond 9. (11.) JK Tabasalu 10. (10.) FC Kuressaare 11. (9.) Viimsi JK 12. (12.) Paide Linnameeskond 13. (–) Raplamaa JK 14. (13.) Rakvere JK Tarvas 15. (14.) FC Kose 16. (16.) Tallinna FCI Levadia 17. (15.) FC Hiiumaa 18. (–) Saku Sporting 19. (–) Tartu Welco 20. (19.) Läänemaa JK LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2021 SEPTEMBER JALKA

65

RISTSÕNA

Augustikuu ristsõna õige vastus oli „…uks lahti rammida!“. Õige vastuse eest võitis EJLi kruusi Irina Ossul. Võitjaga võtame ühendust.

Septembrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. septembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi kruusi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA SEPTEMBER 2021