Eesti saab treenerite koolitajaid juurde

Mitme aasta pikkuse projekti tulemusena on Eesti Jalgpalli Liidus valminud treenerite koolitajate õpetamise programm, mis aitab viia läbi rohkem ja parema kvaliteediga tasemekoolitusi.

Koolitajate koolituse jaoks pandi seemned mulda juba mitu aastat tagasi, kui UEFA teatas, et 2023. aastaks peab kohalikel alaliitudel olema välja töötatud koolitajate koolitamise süsteem. UEFA leidis juba 2015. aastal koostöös Leedsi ülikooliga korraldatud uurimuses, et paljude Euroopa jalgpalliliitude puhul on suur kitsaskoht treenerite koolitajate puudus, mis ei lase ambitsioonikatel treeneritel samme piisava kiirusega edasi teha. „Paremad koolitajad koolitavad paremaid treenereid, paremad treenerid koolitavad omakorda paremaid mängijaid. Koolitajad mõjutavad riigi jalgpalli taset väga otseselt,“ kinnitab Jalkaga vesteldes Ghenadie Scurtul, kes oli UEFA esindajana Eesti projekti mentor.

Scurtul on kogenud spetsialist, kes on olnud UEFAs koolitajate õpetamise väljatöötamise süsteemi juures. Paralleelselt on ta varem töötanud nii kodumaal Moldovas kui Kasahstanis sealse vutiliidu tehnilise direktorina, samuti nõustanud samadel teemadel Gruusia alaliitu. Viimased kümmekond aastat on ta UEFAs olnud ametis tehnilise instruktorina.

Uue projekti alusel toimunud koolitajate koolituse esimene „lend“ koosneb neljast treenerist: Silja Goroško-Lukjanov, Peeter Kusma, Kärt Mere ja Taavi Trasberg. Viimased kolm tegutsesid augustis alanud UEFA C kvalifikatsioonikursusel juba kaaskoolitajana. Uued koolitajad on läbinud viiepäevase alusmooduli, ühepäevase praktika vaatlemise mooduli, kuuepäevase lastejalgpalli ja EJL D mooduli ja üheksapäevase UEFA C mooduli.

Lisaks nimetatud neljale on koolitajate koolituse viiepäevase alusmooduli ja ühepäevase praktika vaatlemise mooduli läbinud jalgpalliliidu noortetööjuhtide programmis osalevate klubide noortetööjuhid.

Ghenadie Scurtul koos Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Ludvig Tasasega.

Foto: Katariina Peetson

Uuel UEFA Pro kursusel alustas 16 treenerit

Augustis tehti algust ka iga kahe aasta tagant toimuva UEFA Pro koolitusega, mida viib sedapuhku läbi Eesti jalgpallirahvale varasemast tuttav Arno Pijpers. Kursusel alustas 16 treenerit: Nikita Andrejev, Aivar Anniste, Denis Belov, Alo Bärengrub, Victor Da Silva, Joel Indermitte, Dmitri Kruglov, Daniel Meijel, Lauri Nuuma, Marti Pähn, Jaanus Reitel, Sirje Kapper, Nikolai Toštšev, Siim Valtna, Konstantin Vassiljev ja Vladimir Voskoboinikov.

Värskelt alustanud UEFA C koolitusel osalejad. Alumises reas vasakult esimene Ludvig Tasane ja paremalt esimene Kärt Mere, tagumises reas vasakult esimene Peeter Kusma ja paremalt esimene Taavi Trasberg. Foto: Liisi Troska

Jalgpallitreeneri kvalifikatsioonitrepp Eestis

^ EJL Harrastajad / EJL Lastejalgpall – baastaseme koolitus, mõeldud kõigile täiskasvanutele, kes tunnevad esmast huvi treeneri elukutse vastu. Maht 1 päev (10 akadeemilist tundi)

^ EJL D – treeneritele, kes läbinud EJL Harrastajate või EJL Lastejalgpalli koolituse. Maht neli päeva (50 akadeemilist tundi)

^ UEFA C – treeneritele, kes on edukalt läbinud EJL D koolituse ja on töötanud sel tasemel soovituslikult vähemalt ühe aasta. Maht 8 päeva (120 akadeemilist tundi)

^ UEFA B – treeneritele, kes on läbinud edukalt UEFA C (varem EJL C) koolituse ning töötanud sel tasemel vähemalt ühe aasta. Maht 14 päeva (170 akadeemilist tundi)

^ UEFA A – treeneritele, kes on läbinud edukalt UEFA B koolituse ja töötanud sel tasemel vähemalt aasta. Maht 22 päeva (240 akadeemilist tundi)

^ UEFA Pro – treeneritele, kes on läbinud edukalt UEFA A koolituse ja töötanud sel tasemel (peatreenerina eliitnoorte või täiskasvanute tasemel või abitreenerina profijalgpallis) vähemalt aasta. Maht 360 akadeemilist tundi (sh praktika) ühe hooaja jooksul

^ Peale selle on võimalik saada spetsiifilisi kvalifikatsioonitunnistusi fitnessitreeneritel (EJL Fitness), saalijalgpalli treeneritel (EJL Saalijalgpall, UEFA B Futsal) ja väravavahtide treeneritel (EJL VV, UEFA B GK)

See peaks looma klubidele parema võimekuse igapäevaselt klubisiseste koolituste läbiviimiseks.

Miks on aga üldse treenerite koolitajaid juurde tarvis? „Suuremas osas Euroopa riikides on nõudlus treenerikoolituste järele tohutult kasvanud, see on seotud jalgpalli üldise populaarsuse kasvuga,“ selgitab Scurtul. „Seda on kindlasti ka teie riigis juhtunud, et kui mõni kohalik mängija tippklubiga liitub, suureneb ka üldine huvi jalgpalli vastu ja sellega seoses tunneb rohkem inimesi huvi treeneritöö vastu. Töötasin varem Gruusias ning kui Hvitša Kvaratsheliast suur täht sai, läks asi päris hulluks: selline tunne, et pool riiki tahab ühtäkki endale UEFA taseme treenerikvalifikatsiooni saada!“

Scurtul on Jalkaga vestlemise ajaks saanud Eestis toimuvat koolitust jälgida veel vähe, kuid sellest hoolimata kinnitab ta, et muljed on väga positiivsed. „Eesti on väga hästi üle võtnud UEFA nõudmisi. Teoorialoeng, mida külastasin, oli väga hea tasemega ning ka praktiline osa oli väga professionaalne.“

Tulevikus soovib ka Eesti, et algtaseme koolitajad oleksid klubidel võtta nii-öelda majast seest. See annab klubidele võimaluse koolitada uusi treenereid endale sobival ajal, näiteks kohe uute treenerite palkamise järel, samuti saavad klubid uusi treenereid oma tõekspidamiste ja nägemuse järgi voolida. „Tunnen, et see on üks põhjuseid, miks oleme viimastel aastatel näinud Inglismaa koondiste tõusu – nemad on akadeemiates selle lähenemise juba kasutusele võtnud ja saavad selle vilju lõigata,“ märgib Scurtul.

„Ta rääkis, et jalgpallihall tuleb hoopis täiskasvanute jaoks, sest see on täismõõtmetes. Et võiks ju teha neli korda väiksema, sest lapsed harjutavad väiksemal platsil. Lisaks hakkavat seal õudselt läbi kostma karjed ja pasunad ning ringi käima purjus fännid, No kuulge, ega me siin Inglismaa esiliiga staadionit ehita!“

Martin Reimil tuli tõrjuda Viimsisse rajatava jalgpallihalli vastaste absurdseid väiteid

„Eks vanus on ka juba selline, et kui korra juba rooste sisse tuleb, siis seda niisama kergelt enam välja ei saa.“

35aastane Ken Kallaste teda viimasel ajal kimbutanud vigastustondist

„Kära, pettumus ja lõhestumine on vastuolulised nähtused ja seostuvad levinud arusaamades tihtipeale negatiivsega, aga sedavõrd, kui need viitavad antud juhul jalgpalli laienevale kõlapinnale, kasvavatele ootustele ja huvigruppide kujunemisele, võime neis näha tuleviku väetist. Seda muidugi eeldusel, et esmased reaktsioonid viivad välja ka konstruktiivsuseni.“

Soccernet.ee ajakirjanik Siim Pulst Eesti klubide eurokrahhile järgnenud kisast-kärast

„Kübar!“

Rauno Sappineni võllanali: tema paremas põlves purunes Iisraeli karikamängus korraga nii menisk kui eesmine ja tagumine ristatiside

„Itaallaste suhtumine oli pehmelt öeldes pettumust valmistav. Kõik vastased tulid mütsiga lööma ja olid kindlad, et nad sõidavad meist teerulliga üle. Paraku oli kolme mängu koondskooriks 20 : 3 ja kõige tasavägisem mäng oli Roma vastu, keda võitsime 5 : 1, teistele lõime vastavalt 8 ja 9 väravat. See jättis natuke kahetised tunded. Tegime kevadel kõvasti tööd ja lootsime, et saame tugevate vastastega end proovile panna, aga neid mänge me ei saanud.“

USAs Clemsoni ülikoolis jalgpalli mängiv Alex Meinhard käis meeskonnaga kevadel Itaalias Roma, Sampdoria ja Pontedera U19 tiimiga mängimas

„„Pall on ümmargune“ on lause, mida sageli öeldakse üldpildi puhumiseks, aga täna on tõesti pall ümmargune ja kelle väravasse ta lõpuks läheb, on riikide mõistes samuti väga-väga lahtine praeguses ühiskonnas.“

Kairi Himanen läks MM-stuudios ootamatult filosoofiliseks