Võrgust lahkunud Võrk vajas võrku

Ei ole ehk vaja üle rõhutada, et 30 aastat tagasi käisid asjad oluliselt teistmoodi kui tänapäeval. Sellegipoolest on aegajalt lõbus ja õpetlik meenutada, milliseid tõkkeid tuli ületada või milliseid teid pidi tuli seda teha, et tagada endale või kellelegi teisele olmelisi asju.

Nii on jalgpalliliidu kirjavahetuse arhiivis näiteks vutiliidu toonase presidendi Edgar Savisaare nimel Tallinna telefonivõrgu ülemale saadetud kiri, kus palutakse seoses liidu vanemtreeneri Edgar Võrgu kolimisega uude korterisse muretseda talle kiirendatud korras telefoniühendus, sest tööülesannete täitmisel on see talle hädatarvilik.

Sealjuures leidub üsna lühikeses kirjas tahke, mis võtavad nooremad inimesed ilmselt kukalt kratsima. Kuidas saab telefoninumber olla ainult kuuekohaline? Mida tähendab, et endised elanikud seisid telefonijärjekorras? Kui tegu on Tallinnaga, siis mis tänavad on V. Võrgu ja Kuramaa?

Esimesele küsimusele on vastus lihtne – jah, vanasti olidki telefoninumbrid lühemad. Lisaks oli neid vaja tunduvalt vähem, sest mobiiltelefone veel ei tuntud ja lauatelefoni ei olnud sugugi igas majapidamises – kes soovis helistada, kasutas taksofoni (telefoniautomaat, mida sai kasutada müntide või eelmakstud kõnekaardiga ning mis asus tihtipeale tänaval või muudes avalikes kohtades) või sõbrustas tuttavaga, kel kodus telefoniühendus olemas.

See viib meid ühtlasi teise küsimuse juurde. Kuna nõukogude ajal ei ehitatud Eestis välja korralikku telefonivõrku, tuli telefoniühenduse saamiseks tihtipeale oodata (vahel aastaid!) niinimetatud telefonijärjekorras. Eesti taasiseseisvumise aegu ootas selles järjekorras peaaegu 150 000 inimest! Eduard Võrgu uue korteri vanad omanikud olid nähtavasti nende seas olnud, enne kui välja kolisid.

Mis tänavad on aga V. Võrgu ja Kuramaa? Nõukogude võim muutis paljudes linnades hoogsalt tänavanimesid, andes neile ideoloogiliselt sobivad nimed. Tihtipeale nimetati tänavad Nõukogude kangelaste järgi – tuntumatest Tallinna tänavatest saab välja tuua näiteks Mihhail Lomonossovi tänava (tänapäevane Gonsiori), Aleksandr Suvorovi puiestee (Kaarli puiestee), Oktoobri tee (Laagna tee), Lenini puiestee (Rävala puiestee), Võidu väljaku (Vabaduse väljak) jne. Eriti levinud olid ideoloogilised nimed Lasnamäel, sest kogu sealne elurajoon oli nõukogude ajal rajatud.

Vassili Võrgu nime kandis Lasnamäel tänav, mida tänapäeval tunneme Arbu nime all. Võrk oli Nõukogude Liidu eestlasest sõjaväelane, kelle juhitud laskurpolk jõudis 1944. aastal ühena esimestest sakslaste maha jäetud Tallinna. Kuramaa tänav, mis nimetati nii tänu II maailmasõjas Läti loodeosas NSVLi saavutatud võidule Natsi-Saksa armee üle, on praegu Vikerlase tänav. Mõlemad tänavad said praeguse nime 1994. aastal.

Kiri ei ole küll dateeritud, kuid tõenäoliselt pärineb see 1991. aastast, kui jalgpalliliidus töötas täiskohaga… lausa viis töötajat!