Kui hea on meie järelkasv võrreldes naabrite omaga –ja kas need tulemused üldse tähendavad midagi?

Poiste noortekoondistele hakati iga-aastaseid Balti turniire korraldama juba eelmise sajandi lõpus. Jalka kogus U21, U19 ja U17 vanuseklassi turniiride saadaoleva statistika kokku, et näha, millised jõujooned ja seaduspärad tulemuste taga peituvad, ja vestles nendest mitmel aastal meie noortekoondisi tüürinud Marko Lelovi ja Marko Pärnpuuga.

„Ma arvan, et Balti turniiridest tasub kindlasti järeldusi teha. Kui rääkida U17 vanuseklassist, millega olen kõige tuttavam, siis Läti on Balti riikidest olnud kõige edukam nii Balti turniiridel kui valikturniiridel esimesest ringist edasipääsemise osas. Balti turniiri tulemusi alahinnata küll ei saa, sest mitte keegi ei lähe seda lihtsalt mängima. Esiteks on vastasteks lähinaabrid, teiseks on see meie jaoks väga väärtuslik turniir: ühest küljest saame mängida enda tasemel vastastega rahvusvahelisi mänge, teiseks saame seda teha turniiri võtmes. Aasta kõige tähtsam turniir on kindlasti sügisel toimuv kvalifikatsiooniturniir, aga Balti turniiri asetaksin selle järel kindlasti teisele kohale,“ kinnitab Eesti U17 koondise peatreener Marko Pärnpuu. Järelikult tasub tulemustele otsa vaadata!

Eesti jaoks midagi rõõmustavat need aga otseselt ei paku. Viimase 15 aasta jooksul on nendes põhilistes vanuseklassides kokku peetud 42 turniiri, millest Eesti on võitnud vaid viis: U21 koondis triumfeeris 2014. aastal, U19 koondis 2007. aastal ning U17 koondis aastatel 2009, 2014 ja 2017. Eesti U19 koondis on seega võiduta jäänud viimasel 14 turniiril järjest!

Sealjuures on iga turniir vanuseklassi eripäradest lähtuvalt oma nüanssidega. Lihtne näide: kui U19 Balti turniirid on viimasel ajal toimunud koondiseakende ajal, siis U17 vanuseklassi omad mitte. See on omakorda tekitanud olukorra, kus koondised kõiki paremaid mängijaid klubide juurest alati kätte ei saa. Näiteks Soomega võrreldes segab see Eestit tunduvalt rohkem – kui soomlastel on selle vanuse poisid enamjaolt akadeemiates ja noortevõistkondades, kust koondisesse tulla on lihtne, siis Eesti puhul mängib suur osa U17 koondisest juba esiliigas, esiliiga B-s või isegi Premium liigas meestejalgpalli, kus graafik on tihe ja klubid ei pruugi olla altid liigamängude ajal pallureid koondisesse loovutama.

Mida teevad lätlased teisiti?

Tulemustest joonistub selgelt välja, et Läti noortekoondised on meie piirkonnas olnud liidrid – kui Eesti on 42 vaatluse all olevast turniirist võitnud viis, siis lätlased lausa 19. Mida siis Läti teistmoodi teeb, et nad noortekoondiste Balti turniiridel säärast edu naudivad? Ühest vastust ei oska ei Lelov ega Pärnpuu anda, küll aga pakutakse välja mitu teooriat.

„Võimalik, et lätlased hakkavad nooremalt tulemuse peale mängima ja sellele keskenduma. Kui vaadata ka Eesti-siseste noorteturniiride tulemusi, siis tihtipeale on seal esiotsas ühed ja samad klubid, kes on teistest varem tulemusele orienteeritud, aga meeste sekka sealt mängijaid nii väga ei tule,“ toob Lelov välja.

„A-koondiste tasandile jõudes ei ole meil ju lätlastega suurt erinevust,“ lisab Pärnpuu. „Üks asi, mida ma kuulnud olen, on see, et Lätis on koolis üldfüüsilist – mitte jõupoolt, vaid pigem koordinatsiooni ja võimlemist – rohkem kui meil. Sel aastal küll see niimoodi välja ei tulnud, aga varasematel aastatel on lätlased tihtipeale olnud atleetlikumad, varem küpsed. Nad ei ole kapid, aga on sitkemad. On olnud ka aastaid, kus meie võistkonna kõige pikem mängija oleks lätlaste seas alles kuues-seitsmes. Ja ma ei liialda!“

Oluline osa on mängida ka psühholoogial. Kui varem on aastaid üldjuhul Eestist paremad oldud, annab see ka järgmistele aastakäikudele enesekindlust ja positiivset ülbust. Lätile ja Leedule on Eesti justkui väike vend, kellele koht kätte näidata. „Karel Voolaid rääkis sellest kunagi hästi: kui lätlased ja leedukad tulevad meie vastu mängima, siis nad mõtlevad: pff, nad on eestlased, me paneme neile niikuinii ära! Nad näitavad meie vastu tapjainstinkti,“ räägib Pärnpuu. „Neil on mentaliteet: kui nad Eestit ka ei võida, siis keda veel?“ torkab Lelov.

U21 Balti turniirid

On toimunud alates 2008. aastast iga kahe aasta tagant paarisaastatel (v.a 2020). Soome osales vaid korra, 2012. aastal, kui turniir peeti playoff-süsteemis, kusjuures Eestist saadi poolfinaalis jagu alles penaltiseerias. Tabelis tähistavad numbrid, mitu korda on riik turniiril vastavale kohale tulnud (Eesti näitel: üks esikoht, kaks teist kohta, neli kolmandat kohta).

Aasta Võitja Teine koht Kolmas koht Neljas koht

2001 Leedu Läti Eesti

2003 Leedu Eesti Läti

2008 Läti Leedu Eesti

2010 Leedu Läti Eesti

2012 Soome Leedu Eesti Läti

2014 Eesti Läti Leedu

2016 Läti Eesti Leedu

2018 Leedu Läti Eesti

2022 Läti Eesti Leedu

U19 Balti turniirid

On toimunud mõnede eranditega iga-aastaselt alates 1995. aastast (kuni 2001. aastani oli tegu U18 turniiridega). 2005. aastal toimus turniir Leedu loobumise tõttu vaid Eesti ja Läti vahel ning neid mänge pole siin artiklis arvesse võetud. Soome on osalenud alates 2011. aastast regulaarselt, 1997. aastal osales neljanda tiimina Aserbaidžaan, 1998. aastal Moldova. Tabelis tähistavad numbrid, mitu korda on riik turniiril vastavale kohale tulnud. Jalkal õnnestus turniiride lõppkohad välja selgitada alates 2006. aastast.

Aasta Võitja Teine koht Kolmas koht Neljas koht

2006 Läti Eesti Leedu

2007 Eesti Läti Leedu

2008 Läti Eesti Leedu

2009 Läti Eesti Leedu

2010 Leedu Eesti Läti

2011 Soome Eesti Läti Leedu

2012 Läti Leedu Soome Eesti

2013 Soome Läti Eesti Leedu

2014 Läti Eesti Leedu Soome

2015 Leedu Soome Eesti Läti

2016 Läti Leedu Soome Eesti

2017 Leedu Soome Läti Eesti

2018 Läti Leedu Soome Eesti

2019 Läti Soome Eesti Leedu

2022 Läti Soome Eesti Leedu

2023 Soome Läti Leedu

Eesti tulemused vastaste kaupa

Eesti tulemused vastaste kaupa

2017. aastal triumfeeris Balti turniiril Norbert Hurda juhendatud

2001. aastal sündinute U17 koondis. Praegustest koondislastest on pildil aasta noorem Karl Jakob Hein (ülemises reas vasakult kuues) ja Georgi Tunjov (alumises reas vasakult kuues). Premium

„Leegionärid“ segavad kaarte

Viimastel aastatel on selgemalt välja joonistumas aga üks faktor, mille tõttu ei pruugi noortekoondiste Balti turniirid riigis noortega tehtava vutitöö kvaliteeti varsti enam eriti hästi peegeldada. „Kui natuke liialdada, siis Leedu U17 koondises rääkisid sel aastal pooled mängijad peatreeneriga inglise keeles,“ viitab Pärnpuu sellele, et üha rohkem on leedukad noortekoondisesse toonud leedu päritolu mängijaid mujalt maailmast.

Balti riikidest on Leedul selleks ka kõige paremad võimalused: hinnanguliselt elab Leedust väljaspool peaaegu kaks miljonit leedulast. Lätlaste puhul jääb see arv ümmarguselt poole miljoni juurde, eestlaste puhul paarisaja tuhande kanti. Sellest hoolimata on ka Eesti noortekoondistes viimasel ajal olnud stabiilselt üks-kaks väliseestlast: U17 koondises on hetkel näiteks Taanis kasvanud August Kamarin Wagner, U19 koondise keskväljalt leiab põhjamakedoonlasest isa ja eestlannast emaga, aga hoopis Rootsis sirgunud Oliver Nikola Cekredzi ja samuti ema kaudu Eesti kodakondsusega Soufian Gourami, kelle isa on pärit Marokost, aga kes on kasvanud Saksamaal.

A-koondisesse on seni jõudnud vaid üks väliseestlane, Kanadas sirgunud Andreas Vaikla, kuid väga kaugel ei ole sellest ilmselt FCI Levadia põhikoosseisumängija Michael Schjønning-Larsen, kes jõudis kunagi Eestisse tänu sellele, et siinses vutiliidus töötanud Lars Hopp teadis, et tema vanaema on eestlanna.

Kes on noorena hea, ei pruugi meeste seas läbi lüüa – ja vastupidi

Noorena turniiri võitmine ei tähenda sealjuures tingimata, et sellest vanuseklassist tuleks meeste sekka väga palju koondisetasemel mängijaid. 2009. aastal U17 turniiri võitnud 1993. aastal sündinutest

U17 Balti turniirid

On toimunud mõnede eranditega iga-aastaselt alates 1997. aastast. Soome on osalenud alates 2011. aastast regulaarselt, kuid jättis 2020. ja 2021. aasta turniiri vahele. 2005. aastal toimus turniir vaid Eesti ja Läti vahel ning seda pole siin artiklis arvesse võetud. Tabelis tähistavad numbrid, mitu korda on riik turniiril vastavale kohale tulnud. Jalkal õnnestus turniiride lõppkohad välja selgitada alates 2006. aastast.

Aasta Võitja Teine koht Kolmas koht Neljas koht

2006 Läti Eesti Leedu

2007 Leedu Läti Eesti

2008 Läti Eesti Leedu

2009 Eesti Leedu Läti

2010 Läti Leedu Eesti

2011 Soome Leedu Eesti Läti

2012 Leedu Eesti Läti Soome

2013 Soome Läti Eesti Leedu

2014 Eesti Läti Leedu Soome

2015 Läti Soome Eesti Leedu

2016 Leedu Soome Eesti Läti

2017 Eesti Soome Läti Leedu

2018 Läti Soome Eesti Leedu

2019 Soome Eesti Läti Leedu

2020 Läti Leedu Eesti

2022 Läti Soome Eesti Leedu

2023 Soome Eesti Leedu

Eesti tulemused vastaste kaupa

Brent Lepistu on ainus Premium liiga tegevmängija, kes võitnud noortekoondistes

Balti turniiri kahel korral: 2009. aastal

U17 koondisega, viis aastat hiljem U21 meeskonnaga. Lisaks talle kuulusid mõlemasse tiimi veel Trevor Elhi ja Andreas Raudsepp. Sel pildil esindab

Lepistu 2014. aastal U21 koondist.

Foto: Lembit Peegel said hiljem koondises põhimängijateks Artur Pikk ja Karol Mets, koondiseõhku said nuusutada ka Andreas Raudsepp, Trevor Elhi ja Brent Lepistu. 2014. aastal võitnud U17 meeskonna selgroo moodustas 1998. aastal sündinute aastakäik, kelle ainsaks hilisemaks koondise põhitegijaks osutus Mattias Käit, 2017. aastal U17 turniiri võitnud 2001. aastal sündinute pundist saab hetkeseisuga välja tuua vaid Georgi Tunjovi, kolme mängu peale sai 55 minutit kirja ka aasta noorem Karl Jakob Hein.

Kui palju, kui üldse, saab öelda, et noortekoondistes säravad mängijad hiljem ka meeste seas tegusid teevad? „Aus vastus – nii ja naa! On mängijaid, kes on igas noortekoondises säranud, olnud liidriks ja on nüüd seda ka A-koondises – näiteks Karol Mets. Samas leidub ka tema aastakäigu mängijaid, kes 2012. aastal samuti U19 EM-finaalturniiril osalesid ja noorte seas särasid, aga on tänaseks jalgpalli mõistes kadunud,“ vaagib Pärnpuu. „Ütleksin, et U17 vanuseklassi põhjal ei saa kindlasti mingisuguseid järeldusi teha. Loomulikult, kui oled selles vanuses hea ja paistad silma, jälgitakse sind rohkem ja sul on võimalus varakult välismaale pääseda, aga ka see pole garantii, et sinust lõpuks jalkamees saab. Pigem näitab see üldisemalt ära, kuidas riigis antud aastakäiguga olukord on.“

Lelov lisab, et U17 koondisesse võivad sattuda ka eakaaslastest kiiremini arenenud aktselerandid, U19 koondises nemad enam aga teemaks ei ole, sest kasvuperioodid võrdsustuvad.

Pärnpuu jätkab: „U19 vanuseklass on täiskasvanutele juba kaks aastat lähemal, mistõttu on seal korrelatsioon meeste mänguga selle võrra natuke suurem, aga mitte ka täielik. Võtame kasvõi sellesama Hispaania U19 koondise, kes Tallinnas 11 aastat tagasi Euroopa meistriks tuli – A-koondisesse jõudsid sealt ju hiljem vaid üksikud.“

U21 koondiste puhul on aga juba teistpidi – paremad mängijad on tihtipeale teinud sealt juba sammu A-koondisesse ja selles vanuses ei esinda noortekoondis sageli päriselt selle vanuseklassi paremikku. „Turniiri tulemusi ei maksa ka üle tähtsustada, sest U21 vanuses on selgelt kõige olulisem kindlasti kaks aastat vältav valikturniir ja Balti turniiril eksperimenteeritakse palju rohkem kui nooremates vanustes. Sageli on turniiri eel küsimus, kas võtta mängima praegune või nii-öelda järgmise tsükli koondis, ja tihti koostatakse koondis mõlema vanusekäigu kombineerimisel,“ sõnab Pärnpuu.

Mängijate statistika

Eesti noortekoondiste eest on Balti turniiril platsil käinud kokku 696 mängijat, kellest on jala valgeks saanud 98. Suurema mängude arvu on kirja saanud need pallurid, kes on mänginud stabiilselt kaasa ka endast aasta (või kaks) vanematega ning seeläbi saanud rohkem võimalusi platsile pääseda. Teistega võrreldes on eelisseisus olnud ka nende vanuseklasside mängijad, kes on saanud osaleda aastatel, mil on kaasa teinud ka Soome koondis, ning keda pole mõjutanud koroonapandeemia ajal ära jäänud turniirid.

Enim mänge noortekoondiste Balti turniiridel

Kevin Kauber on lätlasteleedulastega saanud noortekoondistes kõvasti madistada. See pilt pärineb 2016. aasta U21 Balti turniirilt. Foto: Oliver Pütsep

Enim väravaid noortekoondiste Balti turniiridel (tabelis mängud/väravad)

Mattias Käidile on Balti turniiridel skoorimine sobinud: lisaks sellele, et tema neli väravat noortekoondiste eest jagab esikohta Aleksandr Šapovalovi omadega, on ta ka täiskasvanute Balti turniiridel olnud taasiseseisvumise järel kolme kolliga Eesti parim väravakütt.

Foto: Jana Pipar